OMA Ă„RI VEEBRUAR 2020
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Tanel Timmusk tanel.timmusk@ekspressmeedia.ee
2 OMA ÄRI
2020 tõi kaasa väikesi
maksumuudatusi Alanud maksuaasta ei too kaasa suuri ümberkorraldusi, kuid ühtteist ettevõtjatele huvi pakkuvat tasub siiski üle vaadata, nendib maksuspetsialist ja koolitaja Aule Kindsigo, kes toob võimalikud huvipakkuvad punktid ükshaaval välja. Anne-Mari Alver Transport tööle-koju 2020
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus
Tööandjatel tekib võimalus hüvitada töötajate ühiskondliku transpordi piletid (v.a takso) alates 1.1.2020. Varem oli see lubatud ainult töölepinguga töötajatele juhul, kui töö-kodu vahemaa on üle 50 kilomeetri. Muudatuse järgi laieneb soodustus ka lähemal töötajatele kõigi lepinguvormide puhul (k.a juhatuse liikmed jt VÕS-i lepingud). Muudatuse põhjus on maakondlik tasuta ühistransport mõnes maakonnas.
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäär tõuseb 540 euroni. Seega on minimaalne sotsiaalmaksu kohustus 540*0,33 ehk 178,20 eurot kuus. Kuna arvestus on kassapõhine, tuleb nimetatud summaga arvestades deklareerida jaanuari TSD-l (esitamise tähtaeg 10.02.2020). Tähelepanelikkust läks juba vaja juhatuse liikmetel ja teistel võlaõiguslepinguga töötavatel isikutel. Selleks, et ravikindlus-
tus jätkuks, pidid jaanuari väljamaksed (tavaliselt detsembri tasu) olema juba vähemalt 540 eurot. TSD esitamine
Alates 1.6.2019 (10.07.2019 TSD) ei pea deklaratsiooni TSD-d enam esitama, kui puuduvad deklareerimisele kuuluvad väljamaksed või kulud (nt annetused, vastuvõtukulud). Halduskoormuse vähendamiseks see nõue kaotati. Täiendav reegel 0% käibele
Alates 1.1.2020 on üks nõutav tingimus võõrandamistehingu käsitamisel 0% käibemaksumääraga maksustatava kauba ühendusesisese käibena selle tehingu deklareerimine ühendusesisese käibe aruandel (vorm VD). Kui müüja ei deklareeri kauba võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele VD-aruandel, ei ole tal enam õigust kä-
sitada seda nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibena, vaid see tuleb maksustada siseriikliku käibena. Muudatus on seotud käibemaksupettuste vastase võitlusega. Endiselt saab valede andmetega VD-aruannet parandada vormiga VDP ja seejärel on 0% maksumäära kohaldamise õigus. Maksustamise ebakõla
Muudatustega kehtestatakse tulumaksuseaduses (peatükk 102) eeskirjad, mille eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mis tuleneb erinevustest finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri riikides või maksete omistamisest peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Ebakõla tekib, kui: • sama väljamakse, kulu või kahjum lubatakse maksu-
www.efta.ee
kohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis (topeltmahaarvamine); • sama väljamakse või arvestuslik makse lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makse loetakse saaduks (mahaarvamine ilma tuluna arvesse võtmiseta). Ebakõla tekib üksnes juhul, kui see on tingitud asjaolust, et riigid kvalifitseerivad makset erinevalt. Ebakõla põhjustanud tulumaksu summa deklareeritakse ja tasutakse aastapõhiselt hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga, siis augusti TSD-l 10. septembriks. Tulumaks maksuintressidelt
Ettevõtte tulumaksu 20/80 ei tule maksta ajatatud maksuvõlalt tasutud intressidelt, v.a kui maks on määratud maksuotsusega. Ajatatud maksuvõlalt tasutud intress loetakse alates 2020. a ettevõtlusega seotud kuluks,
kui intress on arvestatud ajatatud maksuvõlalt graafiku kehtivuse perioodil. E-MTA kaudu deklaratsiooni esitamisel eeltäidab maksu- ja tolliamet alates jaanuarist 2020 TSD lisal 6 koodil 6021 ainult tulumaksuga maksustatavad intressid. Sama põhimõte kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE), kes saab eeltoodud intressid oma ettevõtluse tulust maha arvata. Dividendide maksustamine
2020. aastal väljamakstavatele dividendidele tuleb rakendada 14/86 soodusmaksumäära, kui äriühing on aastatel 2018–2019 maksnud ja maksustanud dividende. Soodusmääraga maksustatakse dividendid, mille suurus on 1/3 aastatel 2018–2019 (kahe aasta dividendide summa kokku) väljamakstud ja maksustatud dividendide summast. Kui soodusmääraga maksustatud dividendi saajaks on üksikisik, rakendatakse täiendavalt 7% tulumaksu kinnipidamist. 14/86 maksumäära kasutamine on kohustuslik, tulumaksu jagamise tava- ja soodusmäära kasutamiseks teeb maksuhalduri süsteem automaatselt TSD lisal 7.
Meie tugevused on: ✓ pikaaegne kogemus välisriikide maksuvaidlustes ✓ laialdane kogemuste pagas erinevatest majandussektoritest, mis võimaldab lahendada muresid, lähtudes erinevatest aspektidest ja toetudes eelnevale kogemusele ✓ individuaalne lähenemine klientidele – nii selguvad kõige paremini kliendi vajadused
EESTI
SOOME
NORRA
ROOTSI
4 OMA ÄRI
Meeldiv õhkkond tööl toob kaasa paremad tulemused Foto: USS Security AS
Psühhosotsiaalsete ohutegurite jälgimine ja välistamine töökeskkonnas tagab palju enamat kui kooskõla seadusega – see on sageli ka põhjus, miks ettevõtet eelistavad nii head töötajad kui ka kliendid.
Info ja treeningud kõigile
Anne-Mari Alver
Tööstressil on ka rahaline mõõde ja selle uurimisel on Eestis päris pikk ajalugu. 2006. aastal korraldas sotsiaalministeerium uuringu, mis näitas, et 53% töötajatest peavad oma tööd väsitavaks. 2009. aastal tööinspektsiooni tellimusel korraldatud uuring näitas, et 23% töötajatest kannatab tööstressi all. Kui anda neile arvudele rahaline mõõde, kaotab ühiskond hinnanguliselt 1–3,5% SKP-st. Head töösuhted toetavad pühendumist
Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees selgitab psühhosotsiaalsete ohutegurite välistamise ning hea töökeskkonna loomise vajadust: “Inimesele on omane püüelda positiivse psühholoogilise keskkonna poole, kus on olemas soojus, hoolivus, toetus, sõprus ja julgustus. Positiivsete suhete keskkonnas tunneme end väärtustatu ja vajalikuna. Seda ka töökeskkonnas.” Tema sõnul näitab Tallinki kogemus, et töötaja, kes tunnetab häid ja positiivseid suhteid (töö)meeskonnas, on koostöövalmim, pühendunum ning rõõmsam. “Need kolm märksõna on ka kolm Tallinki neljast põhiväärtusest: professionaalsus, koostöö, pühendumus ja rõõm. Neile toetudes püüdleme parema töötajakogemuse poole, mis omakorda loob parema kliendikogemuse. Inimene, kes on rahul oma tööga ja kes tunneb, et teda väärtustatakse, jääb suurema tõenäosusega kauemaks meie ettevõttesse. Hea psühhosotsiaalne töökeskkond on üks osa parimast töötajakogemusest, mida töötajatele pakkuda,” selgitab Ausmees.
tevõtte juhtidega. Arvestades, et ettevõte haldab erinevaid objekte üle Eesti, on omavaheline kohtumine keskkontori ja objektil töötava inimese vahel väga harv,” kirjeldab tööolusid Anneli Sinirand.
Parimate töötajate tunnustamine on USSis iga-aastane traditsioon.
Töö- ja kodusuhted on seotud
“Töökliima on suuresti tööpanuse alus. Töötaja sooritusvõime ja julgus ning tahe panustada avaldub pingevabas ja toetavas õhkkonnas kordades paremini,” kinnitab ka turvafirma USS personalidirektor Anneli Sinirand ning lisab, et turvatöös on see eriti oluline. “Turvatöö sisu eripärast tulenevate stressoritega hakkama saamine ja keerulistele olukordadele lahenduse leidmine ilma hirmuta eksimuse korral halvakspanu või karistuse osaliseks saada on heade lahenduste leidmise alus. Vaheldusrikkas turvatöös tuleb alati ette ootamatuid ja koolitustel läbi käimata situatsioone, mistõttu peame tagama töötajatele julguse võtta vastu otsuseid, vastutada ja teha ettepanekuid. Rahulolev töötaja viib positiivse meeleolu koju kaasa, kodune olukord peegeldub
omakorda ka tööl, seega peame oluliseks vältida tööpingete sattumist kodukeskkonda,” selgitab ta. Tallink teeb koostööd TalTechiga
Vahur Ausmees arutleb, et hea psühhosotsiaalne töökliima meeskonnas toetub koostööle ja headele suhetele. “Tõhusa koostöö saame luua väärtustele ja hoiakutele tugineva juhtimise kaudu. Head suhted on kollektiivis, kus on usaldus, vastastikune toetus ja üldine õiglustunne. Meie praktilises tegevuses hea psühhosotsiaalse töökeskkonna hoidmisel ja parandamisel on palju tahke. Peamised on töötajate teadlikkuse suurendamine, juhtide arendamine ja nõustamine töökeskkonna küsimustes ning erinevad töötajate uuringud/küsitlused, millega “mõõdame” nende tundeid ja mõtteid töökeskkonna kohta.
Ühe suure tegevusena on praegu laevadel arutamisel ja tegevuskavade koostamisel psühhosotsiaalsete ohutegurite uuringu tulemused. Uuringu tegime eelmise aasta lõpus koostöös TalTechiga. Otsustasime, et ei esita meeskondadele ainult valmis kokkuvõtet uuringust, vaid et töötajad saavad koos juhtidega uuritud teemad läbi arutada, leida juurpõhjused ja lahenduse, mis omakorda teeb psühhosotsiaalse töökeskkonna paremaks. Need praktilised tegevused teevad Tallinkist kõrge ohutuskultuuriga ja töötajatega heades suhetes oleva ettevõtte.” USS aitab olukordi läbi mängida
“Ettevõtte teenindada on erinevad kliendid ja objektid, kus nõudmised ning ootused on väga erinevad. Teenuse kvaliteedi tagamiseks kontrollime töötajate tegevust kliendi objektidel. Loome ootamatud situatsioonid,
kus tuleb rakendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi,” märgib Anneli Sinirand. Sellise kontrolli eesmärk ei ole leida vigu ega nende eest karistada, vaid analüüsida koos olukorra lahendamise plusse ja miinuseid ning anda tagasisidet, mida edaspidi silmas pidada. Objektidel kontrolli käigus korraldatavatest miniõppuste tulemustest vormub valdkonnapõhine koolitusvajadus, mida saab kasutada töötaja juht ja mida arvestatakse ettevõtte üldises koolitusplaanis. Eesmärk on anda töötajatele enesekindlus ja teadmine, et nad saavad hakkama ka ootamatutes olukordades, mida tegelikult tuleb elus ette suhteliselt harva, kuid siiski tuleb. Samuti arusaam, et eksimuse kohta antav tagasiside on edasiviiv jõud ja eesmärk on tulevikus vaid parem olla. Selliste õppuste juures on oluline vahetu, aus ja sageli ka hea huumoriga suhtlus et-
“Sisekoolituste juures arvestame ajavaruga üldiste mõtete ja emotsioonide väljendamiseks, arvestades, et igapäevases töökeskkonnas töötavad inimesed valdavalt erinevates kohtades,” ütleb Sinirand. Erivahendite ja matisaalitreeningud on lisaks tööalaste oskuste lihvimisele hea füüsilise maandamise koht, samuti on kõikidele töötajatele tagatud sportimisvõimalused Sport ID keskkonna kaudu. “Mistahes tekkinud probleemi korral ei jäta me töötajat üksi. Vastavalt olukorrale kaasatakse lahendajad ettevõtte eri tasanditelt või väljastpoolt ettevõtet. Peame vajalikuks, et ettevõtet puudutav informatsioon, plaanid ja olulised sündmused jõuaksid kõigi töötajateni. Kuus korda aastas anname välja kakskeelse infokirja nii digitaalselt kui ka paberkandjal. See annab võimaluse tunda end ettevõtte osana. Samuti jälgime töötajate arengusoove ja toetame neid omalt poolt koolituste ning karjäärivõimalustega kas meie ettevõttes või teistes USS Grupi ettevõtetes. Sellesse aastasse oleme planeerinud taas rahuloluuringu ja nende tulemuste järgi sätime tegevusplaani. Peame töötajaid meeles nende tähtpäevadel: lapse sünd, sünnipäevad, juubelid. Oleme vist üks väheseid ettevõtteid, kes töötajatele ümbrikus õnnitluskaardid saadab. Alustasime sellega taas paar aastat tagasi, töötajatele see meeldis,” kirjeldab Anneli Sinirand. Eeltoodule lisaks on USS-is traditsioonilised tunnustused: staaži puhul, ettevõtte teenetemärgid (pronks, hõbe ja kuld) ning erinevad aasta parimate kategooriad, kus parim saab olla vaid üks, kuid tunnustatakse kõiki esitatud kandidaate. Nii võibki seaduses kõiki psühhosotsiaalse ohuteguri näiteid võtta kokku üheselt: need on probleemid, mille põhjusi tuleb otsida nii töökorraldusest, juhtimise aspektidest kui ka ülejäänud sotsiaalsest töökeskkonnast, mis paljuski taandub omavahelisele suhtlusele.
Töötajate vaimne, emotsionaalne ja füüsiline tervis on tööandjate hoolida!
K
uigi arenenud riikides on wellbeing ehk tööheaolu ja vaimse tervise teemad töökohal olnud kesksel kohal, pole paljudes Eesti organisatsioonides sellele veel liiga palju tähelepanu pööratud. Paar aastat tagasi viidi kampaania „Must lumi“ raames läbi depressiooni sümptomite uuring ning mitmetes organisatsioonides avastati, et põhjust muretsemiseks on küll ja veel. Kui me ei soovi mõnel päeval tööle minna, pole asi hull, aga kui meid pidevalt närivad tööst tingitud stressorid, viib see varem või hiljem tervise tasakaalust välja. Selleks, et töötervisega oleksid asjad hästi, on
kirjeldatud erinevaid psühhosotsiaalseid tegureid. Kui neil aspektidel silma peal hoida neid mõõtes ja lahendusi leides, siis on töötajad terved ning õnnelikud ja ka organisatsioon õitsev. Näide elust enesest. Hiljuti kirjutas mulle üks murelik inimene, kelle juht oli vahetunud. Uus juht aga ei aktsepteerinud töötaja paindlikku töökorraldust, oli kriitiline ja resoluutne. Töötaja, kes seni oli olnud väga hinnatud ja nautis oma tööd, ei maganud enam öösiti. Mure süvenes ärevuseks ja lõpuks jäi ta haigeks. Koos saime probleemil sabast kinni ja lahenduse, mis inimese jaoks töörahu taastas. Väärtuslik töötaja oleks muul juhul firmast lahkunud. Tiina Saar-Veelmaa
SAJANDI
PAKKUMINE!
Tööõnne, juhtimiskultuuri ja tööheaoluga tegelev Eesti idufirma Happy Workplace OÜ on loonud platvormi HealthyMe, millega tööandjad saavad kiiresti ja mugavalt peidus olevad psühhosotsiaalse tervise mured kaardistatud ja esmased suunised lahendusteks. Liitu HealthyMe tervist edendavate tööandjate perega kuni 27.03.
Esimesed 10 liituvat organisatsiooni saavad Tiina Saar-Veelmaa poolt tööandja raporti tulemustepõhiste soovituste ja tööheaolu teemalise töötoa (Skype’i teel või kohtumisena) TASUTA! TUTVU KAMPAANIATINGIMUSTEGA KODULEHEL.
Sen
HealthyMe.ee
6 OMA ÄRI
Ettevõtlus pole sprint, vaid maraton Sirle Truutsi teekond ettevõtluses on olnud põnev ja üha edasi arenev. Olles alustanud teenuste pakkumisega, on ta praeguseks kirjutanud ka bestselleri “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt” ja korraldanud suure hulga ettevõtlusteemalisi koolitusi. Anne-Mari Alver
Ka on tema ettevõtte koduleht hakkanettevotjaks.ee muutunud arvestatavaks ettevõtlusteemaliseks keskkonnaks, kust leiab nii praktilist infot kui ka inspiratsiooni. Praegu on Sirlel juba ka oma väike telekanal, täpsemalt videoblogi Hakkan Ettevõtjaks TV. Viimasega tegi ta algust päikeselisel Tenerifel uusi mõtteid otsides.
Sirle Truutsilt pärineb ka vahva väljend “soovettevõtja”, mille ta eestindas Tony Robbinsi väljendist wantrepreneur. Soovettevõtjal on ideid ja plaane, aga ta ei tegutse. Teda pärsivad sisemised hirmud, soov olla täiuslik, hirm vale ajastuse ees või mure, et tema plaanitav toode või teenus on turul juba olemas.
Kuidas jõudsid otsusele luua oma ettevõte? Mida sa varem tegid ja miks mõte iseenda tööandjaks hakata sulle hea tundus? Alustasin ettevõtlusega 2008. aastal majanduskriisi tingimustes, kus kaotasin ootamatult töö. Sellesse perioodi langes ka minu isikliku elu kriis, mille tulemusel olin sunnitud leidma al-
SEIFIS ON SU ÄRISALADUSED KAITSTUD
OMA ÄRI 7 ternatiivsed lahendused sissetulekute suurendamiseks, sest rekordkõrged igakuised laenumaksed vajasid maksmist. Kuigi pärast töökaotust sain ärikliendihaldurina tööd pangas, ei piisanud põhipalgast igakuiste kohustuste tasumiseks. Seega hakkasin otsima lahendust tekkinud olukorrale, sest kinnisvarakriisi tõttu ei olnud võimalik ka kinnisvara müüa. Esimene mõte oli otsida endale lisatöö. Kuid kuna minu tööpäevad olid sageli nagunii pikemad kui kaheksa tundi, siis hakkasin otsima lahendust, mis sobituks kõige paremini minu põhitööga. Seega hakkasin ettevõtjaks palgatöö kõrvalt. Mis olid algul kõige suuremad barjäärid – nii sinus endas kui ka väljaspool? Esimene barjäär oli uskumus, et minust ei saa mitte kunagi ettevõtjat. Olin õppinud väga tubliks palgatöötajaks ja ettevõtlus tundus hirmuäratav. Tõenäoliselt ei olekski saanud, kui elu ei oleks mind sellisesse sundolukorda pannud. Seega olukorras, kus sul ei ole enam midagi kaotada, tunduvad ühtäkki kõik lahendused sobivad. Teine barjäär oli sobiva äriidee puudus, sest kõik head ideed tundusid olevat ära võetud. Tänu ingliskeelsetele et-
tevõtlusblogidele tekkis mõte alustada äriidee otsinguid omaenda oskustest. Tegin ülevaate oma tugevustest, mille tulemusel alustasin äriplaanide kirjutamisega, sest puutusin nendega kokku ka pangas töötades ja mõistsin rahastaja otsustusloogikat rahastamisotsuste tegemisel. Seejärel investeerisin saadud tulud raamatupidamiskoolitusel osalemiseks, mis toetas omakorda stabiilsete tulude tekkimist raamatupidamisteenuse pakkumisest. Kolmas barjäär oli algkapitali puudus, sest sel ajal ei saanud ettevõtet asutada kapitali sisse maksmata. Laenasin osaühingu osakapitali sissemakseks raha pereliikmelt ja arvuti ostmiseks kasutasin väikeliisingut. Kui olid juba ettevõtlusega alustanud, mis olid kõige keerulisemad väljakutsed? Kuidas sa need lahendasid? Pärast alustamist oli kõige suurem väljakutse jõuda klientideni. Kuigi esimesed kliendid sain tutvusringkonnast, siis nendest ei piisanud stabiilsete sissetulekute tekkimiseks. Seega oli vaja leida võimalusi enda turundamiseks olukorras, kus raha ei olnud. Jällegi sain abi ingliskeelsetest ettevõtlusblogidest. Välismaal oli blogimine oluliselt populaarsem kui Eestis ja sain
inspiratsiooni hakata blogima äriplaanide kirjutamisest. Kuna Eestis keegi sel teemal ei kirjutanud, siis õnnestus mul väga kiiresti Google’is esilehele jõuda, tänu millele sain ka enamiku äriplaani tellimustest internetiotsingu kaudu. Blogimisest on nüüdseks välja kasvanud alustavatele ja väikeettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaal. Teine väljakutse oli leida piisav arv raamatupidamiskliente, kes tõid igakuise stabiilse müügitulu. Seega tegelesin igal vabal hetkel müügiga. Näiteks päris mitu klienti sain sünnipäevadelt või muudelt koosviibimistelt, kus liikusid ka ettevõtjad. Kolmas väljakutse oli aja leidmine, sest minu koormus põhitööl oli päris suur. Sagedased olid olukorrad, kus eelistasin toredaid sündmusi töö tegemisele või oli arvuti minuga kaasas ka puhkehetkedel, kus püüdsin leida vabu momente töö tegemiseks. Selle tõttu kannatasid oluliselt nii mu isiklik elu kui ka tervis, kuid olen siiani uhke selle üle, et ma ei jäänud mitte kordagi sel perioodil laenumaksete tasumisega võlgu. Neljanda väljakutsega ehk turvatundega puutusin kokku aastaid hiljem, kui otsustasin lõplikult palgatööst loobuda ja pühenduda oma ettevõtte aren-
damisele. Kuna olin varem kogenud sissetulekute kaotusest tingitud probleeme ja hirme, siis valmistasin ettevõtlusega tegelemist põhikohana pikalt ette. Näiteks vähendasin oluliselt oma püsikohustusi, kogusin säästusid ja testisin ka turgu. Millised on sinu soovitused alustavale ettevõtjale? Ettevõtluskoolitaja ja mentorina soovitan eelkõige julgust alustamiseks. Olenemata sellest, et ettevõtlus võib olla tundmatu ja keeruline. Hirm lahustub tegevuse käigus. Kui alustavatel ettevõtjatel on ebakindlus suur, siis soovitan alustada pigem väikeste sammudega. Juhul kui ettevõtja toob ettevõtlusega alustamise peamiste takistustena välja sobiva aja, äriidee, vahendite või raha puuduse, siis nõustamise käigus on sageli selgunud, et tegelikud takistused on hoopis psühholoogilised. Nendeks võivad olla nii hirm tundmatuse, riskide võtmise kui ka turvatunde kaotamise ees. Sellisel juhul oleks õigem tegeleda nende tegelike, mitte näiliste takistustega. Lisaks on oluline mõista, et ettevõtlus ei alga ettevõtte registreerimise või ideaalse toote loomisega. Ettevõtluse elujõulisust näitab klient, kellel on vajadus toote või teenuse järe-
le ja kes on valmis selle eest ka raha maksma. Kuna ettevõtluse sobivus või mittesobivus selgub sageli tegevuse käigus, siis soovitan ettevõtlusega alustada palgatöö või muu sissetuleku kõrvalt. Võimalik, et iga äriidee selleks ei sobi, kuid teinekord on mõistlikum alustada mõne sellise ideega, mis sobitub paremini inimese olemasoleva elustiiliga. Kui pöörduda tagasi soovettevõtjate juurde, siis kuidas saada soovettevõtjast ettevõtjaks? Lõpeta põhjuste toomine, miks midagi teha ei saa, ja suuna oma fookus sellele, mida saab teha. Oluline on otsuse tegemine, ükskõik, kas see otsus on ettevõtlusega tegelemise kasuks või kahjuks. Otsustamatus seab sageli ohtu meie tõsiseltvõetavuse. Otsus – see tähendab valmisolekut tegutsemiseks ja hirmudega silmitsi seismist loovuse arendamiseks ning püsivuse kasvatamiseks. Ettevõtlus ei ole sprint, see on pikamaajooks. Protsessis olles ja arenedes hakkab inimene märkama võimalusi ning ressursse ja tänu loovusele jõuab lahendusteni, millest ei osanud varem isegi unistada. Olen seda kogenud ja loodan, et kogen neid ahhaa-hetki ka tulevikus.
8 OMA ÄRI
Ehitusturgu mõjutavad nii tingimuste karmistumine kui ka pensionireform Foto: Shutterstock
Vaatamata väidetele ehitusturu arengu aegluse kohta on tootlikkus tõusnud ja eelmisel aastal ületati esimest korda eelmise buumi kõrgaasta – 2007 – mahud. Anne-Mari Alver
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (edaspidi EEEL) tegevjuht Indrek Peterson toob välja ehitusturu peamised probleemid, kuid möönab samas, et areng on olemas ja jätkub. “Ütleksin, et Eesti ehitusturg on jõudnud teatavale teelahkmele – vaja oleks rohkem rakendada innovatsiooni, kuid “halli” majanduse endiselt suur osakaal ja sellest tingitud ebaaus konkurents sektoris ei motiveeri ettevõtjaid innovatsiooni piisavalt panustama, sest see ei kata ümbrikupalkadest tingi-
tud alapakkumiste kaudu saadud konkurentsieelist.” EEEL lähtub siin seisukohast, et ehitussektor vajaks selgemaid regulatsioone, et tagada ehitusturul ettevõtjatele võrdne konkurents. Yit Eesti AS-i hoonete ehitusvaldkonna juht Reimo Ehrstein märgib, et olulistest arengutest rääkides tuleb kindlasti märkida digitaliseerumist, mis edeneb küll aeglaselt, kuid siiski. Lähemal paaril aastal on tema hinnangul oodata digitaliseerumise märkimisväärset kasvu, seda nii ehitamisel endal kui
ka ehitamisega seotud asjaajamises, näiteks ehitusregistris. Napib nii noori kui ka praktikakohti
Reimo Ehrstein märgib, et ehitustel napib olulisel määral töökäsi – nii oskustöölisi kui ka insenertehnilist personali. Indrek Petersoni sõnul saab mure alguse juba kutsehariduse tasandil. Kui ehitussektori vajadus oleks umbes 800–1000 uut kätepaari aastas, siis koolid suudavad pakkuda sellest umbes poole ja kuna tööle tuleb pal-
+372 5394 5453 vahuvennad@gmail.com www.vahuvennad.ee
gata ka kõik need, kellel nõutav kvalifikstsioon puudub (peaasi, et oleks tahet töötada), jääb ka arvestatav osa vajalikust väljaõppest ettevõtete kanda. Samal ajal aga napib koolidel nõuetekohaseid praktikabaase. Eesti ettevõtluskeskkond ei motiveeri ettevõtjaid tööhõivesse panustama – liiga suured riskid. Seetõttu mikroettevõtete osakaal ehitussektoris järjest suureneb. Kui 2007. aastal oli ehitussektoris mikroettevõtete osakaal 83 protsenti, siis nüüdseks on see kasvanud juba 92 protsendini. Mikroettevõtetes, kus aga reeglina töötab 1–4 inimest ja kus omanik tegeleb korraga nii juhtimise, kliendihalduse, varustamise kui ka finantsidega, pole reaalset võimekust kutseõppijale nõuetekohast töökohapõhist praktikakohta pakkuda. Buumiaegne tipp on ületatud
Ometi saab ehitusturul rääkida efektiivsuse kasvust. Reimo Ehrsteini sõnul on see digita-
liseerumise kasvuga võrreldes veel aeglasem, kuid siiski olemas. Indrek Peterson nendib aeglast arengut, kuid märgib, et kui vaadata suuremat pilti ja võrrelda naaberriikidega, on tootlikkuse kasv siiski tugevalt tuntav. Ta toob võrdluseks asjaolu, et kui aktiivseimal buumiaastal oli ehitussektoris hõivatuid kokku 81 000, siis mullu oli neid kõigest 58 000, samas ületasid ehitusmahud 2019. aastal esimest korda buumiaegse taseme, mis näitab, et oluliselt väiksema tööhõivega tehti ära rohkem tööd. Indrek Peterson näeb lisaks lähiturgude teatavale jahenemisele ehitusturu võimalikke arenguid hinnates kahte olulist mõjutegurit. Kuidas mõjutavad ehitusturgu erasektori hoonetele rakenduvad energiatõhususe piirmäärad, mis 1. jaanuarist 2020 oluliselt karmistusid?
Kindlasti toob see kaasa tuntava ehitushindade tõusu, mis
peaks ka kohalikku ehitusturgu jahutama. Samas arvan, et nõuete karmistumine oli ka 2019. aastal ehituslubade väljastamise suure numbri üks põhjus, mille ajend oli soov taotleda võimalikult palju ehituslubasid veel enne uute nõuete rakendamist (31.12.19), et lähitulevikus paremini hinnakonkurentsis püsida. Millist mõju hakkab sektorile avaldama kavandatav pensionireform?
Kui kavandatud pensionireform peaks 2021. aastal tõesti jõustuma, siis nagu erinevad uuringud on väitnud, kavatseb 40 protsenti osakute omanikest oma osakud fondidest rahana välja võtta. See aga tähendaks eeldatavalt 1,5–2 miljardi euro suundumist siseturule, mille mõju nii siseturule kui ka ehitussektorile oleks raske ülehinnata. Küsimus on selles, kas see mõju pikas perspektiivis saab olema positiivne või negatiivne.
Kuulutaja Liik #185. Kuulutajal on uhke rüht. Ja ta on uhke - oma uute teadmiste üle istuva eluviisi kahjulikkusest. Kuid terve päev jalgadel ei ole tervislikum lahendus. Seetõttu loodame, et ta avastab peagi kontorimööbli, mis aitab hoida keha liikumises. Varieeruv kehaasend on tööheaolu alus.
Parem enesetunne igasse tööpäeva - loe lisaks ajtooted.ee või helista 6000 270.
10 OMA ÄRI
Tõlketurgu mõjutavad nii majanduse kui ka tehnoloogia areng Maailm areneb pidevalt ja ühes sellega arenevad ka tõlketeenused. Kaasaegse tõlketuru lahutamatuks osaks on kujunenud ka eri tarkvaralahenduste kasutamine. Anne-Mari Alver Foto: Shutterstock
Eesti ühe suurema tõlkebüroo, Luisa Tõlkebüroo juht Reelika Jakubovski kinnitab, et suurimad tõlketuru muutused ongi tehnilist laadi ja eelkõige seotud just tehisintellekti ning eri tarkvaralahendustega. Suuremal või vähemal määral tõlketarkvara kasutamine võimaldab pakkuda teenust senisest kiiremini, kuid endiselt garanteeritud kvaliteediga – pärast tarkvaratõlget läbivad tekstid toimetamise. “Kunagi hakkab tarkvara kasutamine mõjutama ka teenuse hinda ja seda kliendile soodsas suunas,” arutleb Reelika Jakubovski. Ka tõlkebüroo Toimetaja juht Minni Luuk märgib, et kliendid soovivad sageli saada tõlketeenust kiiresti ja odavalt. “See toob kaasa surve automatiseerimisele ja integreerimisele teiste süsteemidega
(näiteks WordPress, Dropbox, Google Drive). Kiirust aitavad tagada tehnoloogilised lahendused (tõlketarkvara),” märgib ta. Maailma majanduse peegeldused
“Eestis toimuv peegeldab kogu maailmas toimuvat, märgib Minni Luuk ning lisab, et üleilmastumine ja e-kaubanduse edu on jätkuv trend, mis mõjutab ka Eesti tõlketurul toimuvat. “Lisaks inglise, soome ja vene keelele tellitakse üha rohkem tõlkeid ka näiteks kreeka, rumeenia ja bulgaaria keelde, aga ka jaapani, hiina ja araabia keelde. Sihtturul edu saavutamiseks on oluline pakkuda veatut ja ladusat teavet kliendi emakeeles, eriti näiteks e-poes või kodulehel,” selgitab Minni Luuk. “Tõlketurg areneb tõusvas joones,” kinnitab ka Reelika Jakubovski ning rõhutab, et ekspordi- ja impordihuvid, mis on seotud Aasia riikidega, mõjutavad olulisel määral ka tõlkeklientide tellimusi. “Iduettevõtted soovivad vallutada korraga kümneid turge ja esineda laitmatute, sihtturu jaoks kohandatud tekstidega,” märgib Minni Luuk. “Klient, kes avaldab oma kodulehel igal nädalal eestikeelseid uudiseid ja artikleid, soo-
vib neid saada võimalikult kiiresti oma kodulehe paljudele võõrkeelsetele versioonidele. Käsitsi oleks selle protsessi haldamine keeruline ja ajamahukas, aga kodulehe sisuhalduse integreerimisel meie töövooga on kliendi jaoks kõik mugav ja kiire ning säilib meiepoolne kvaliteedijuhtimissüsteem,” selgitab Luuk. Reelika Jakubovski ütleb, et kõige rohkem tellitakse tõlkeid meditsiini ja tööstusega seotud teemadel, mis puudutavad eelkõige seadmete tööga seotud infot. “Kõige rohkem tellitakse tehnikatõlkeid, sh kodulehetõlkeid,” kinnitab ka Minni Luuk Toimetajast. Ta lisab, et kaasaegsed tarkvaralahendused võimaldavad tõlkida eri failivorminguid, Google Adsi ja veebitekste, ilma et neid peaks enne Excelisse või Wordi kopeerima: “Seda oskab eriti hinnata äriklient, kelle jaoks on oluline, et tõlgete haldamine oleks sujuv ja süsteemne.” Sisuloome ja tõlketeenus
“Meie kliendid soovivad kvaliteetseid tõlkeid ja et nende ootustele vastu tulla, pakume ainult toimetatud tõlkeid,” räägib Minni Luuk. Igapäevatöös kasutatakse palju erinevaid tehnoloogilisi la-
hendusi ja Minni Luuk arutleb, et võiks ju arvata, et tehnoloogia nutikas kasutamine on aidanud tõlkeprotsessis osalevate töötajate arvu oluliselt vähendada, kuid nii see ei ole. “Eelkõige aitab tehnoloogia kasutamine projektijuhi, tõlkija ja toimetaja tööd efektiivsemaks muuta, kuid projektijuht, tõlkija ja toimetaja on ikka alles. Toon veel kord eraldi välja, et lisaks tõlkijale töötab iga tekstiga alati ka toimetaja ja see teine inimsilmapaar on meie kvaliteedijuhtimissüsteemi kriitiline edutegur. Kasutusel olevad tarkvaralahendused võimaldavad meil pakkuda oma püsiklientidele tehnilistes tekstides korduvate segmentide arvelt allahindlust. Klient tunneb reaalset kasu, kui mahuka teksti tõlkimise eest tuleb maksta vaid pool hinda, sest oleme samale kliendile varem tõlkeid pakkudes juba osa samu või väga sarnaseid segmente tõlkinud ja meie tarkvara võimaldab need tekstiosad uue teksti tõlkimisel mälust laadida.” Nagu teistes valdkondades, toimub ka tõlketurul areng plahvatustega, mille toimumisaega on keeruline ette aimata. Tuleviku märksõnad on kindlasti kiirus, automatiseerimine ja tehnoloogia.
KONTORITOIT.EE Lõunasöögi kontorisse ja töökohale tellimine. Levirando OÜ tellimine@kontoritoit.ee +372 5629 3402 www.kontoritoit.ee