Oma Äri (september 2019)

OMA Ă„RI SEPTEMBER 2019

Lehe koostas AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg Projektijuht: Priit Häng priit.hang@ekspressmeedia.ee

2 OMA ÄRI

Oma äri alustades

vali kuue ettevõtlusvormi vahel Enne kindla ettevõtlusvormi kasuks otsustamist võiks tutvuda valikuvõimalustega. Valikut mõjutavad ennekõike kavandatav tegevusala ning sellega seotud riskid ja vajadused, samuti eesmärgid ning rahalised võimalused.

Signe Kalberg

“Aastas käib meie juures ettevõtlusega alustamise teemadel nõu küsimas ligikaudu 150 inimest. Neist kolmandik on jõudnud sellesse etappi, kus on küll olemas idee, aga pole veel selge, milline ettevõtlusvorm valida,” selgitab sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskus ettevõtluskonsultant Saima Piisner.

Oluline on läbimõeldud äriidee

Kõigepealt kuulab konsultant ära, milline on äriidee, kui suured on plaanid, kas on kavas juurde võtta töötajaid, kui palju on kavatsust investee-

Foto: Signe Kalberg

rida ja millised on tegevusala riskid.

Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, keda on umbes 30 000, osaühing, milliseid on 200 000 ja aktsiaselts, mida on üle Eesti 3000.

Erinevad need üksteisest peamiselt järgmiste tunnuste poolest: nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis, äriühingu auditeerimise nõuded, osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal, igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (näiteks raamatupidamine), samuti äriühingu juhtimisorganid ja ot-

Ettevõtluskonsultant Saima Piisner soovitab enne äriühingu asutamist selgeks mõelda idee ning mõista, kes on tulevased kliendid. Kui selles osas jänni jäädakse, võib julgelt minna arenduskeskustesse nõu küsima.

sustusprotsessid ning esindusõigus.

“Selle põhjal arutame, mis on erinevate ettevõtlusvormide plussid ja miinused, need määravad lõpuks ka valiku,” märgib konsultant. “Kui inimene räägib oma ideedest ja tulevastest klientidest, võib kooruda välja, et kasulikum on ehk asutada mittetulundusühing, mida aga äriühinguks ei loeta,” lisab ta.

Lõppotsuse teeb siiski inimene ise, vahel on vaja tulla veel kord lisanõustamisele. Paljud ehk ei tea, et maakondlikes arenduskeskustes saab sellist nõustamist tasuta, ranget tundide arvestust pole. “Meie jaoks on ideaalne klient selline inimene, kes on juba eelnevalt vastavat infot uurinud. Samuti on oluline teada tulevast klientuuri. Kui oma äriga alustada sooviv inimene ei oska kirjeldada oma tulevast klienti, ei pruugi äri tööle hakata,” ütleb Piisner.

Eelistatakse osaühingut

Kõige lihtsam ettevõtlusvorm on füüsilisest isikust ettevõtja, mille puhul minimaalse nõutava algkapitali suurus puudub.

Asutajaid saab olla üks, juhtimisorganid puuduvad ja raa-

matupidamine on kassapõhine. Vastukaaluks asutamise ja raamatupidamise lihtsusele vastutab FIE kohustuste eest kogu oma varaga.

Osaühingu asutamine on lihtne. Ka siis, kui puudub minimaalne nõutav algkapital 2500 eurot, võib äriühingu registreerida ja tasuda vaid nõutava riigilõivu. Miks on osaühing nii populaarne? “Osanik ei vastuta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Kui osakapitali sissemakse on tegemata, tuleb siiski osanikul vastutada tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga,” selgitab Piisner.

Aktsiaseltsi minimaalne nõutav algkapital on 25 000 eurot ja aktsionär ei vastuta isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest. Lisaks eelnimetatuile on üheks ettevõtlusvormiks ka täisühing, milliseid on Eestis ligi 1400. “Selline ettevõtlusvorm võib olla näiteks siis, kui kaks eraisikut tahavad koonduda ühe kaubamärgi alla,” märgib ettevõtluskonsultant. Täisühingu puhul puudub minimaalne nõutav algkapital, sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga. Minimaalne nõu-

tav asutajate arv peab olema kaks. Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga.

Usaldusühingu puhul peab samuti olema vähemalt kaks asutajat, algkapitali suurust pole määratud, sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga. Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja üks usaldusosanik vastutab tehtud sissemakse ulatuses.

Tulundusühistu puhul on nõutav algkapital vähemalt 2500 eurot, osanikke peab olema vähemalt kaks ning osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti.

Ettevõtlust reguleerivad seadused `` Äriseadustik `` Käibemaksuseadus `` Tulumaksuseadus `` Sotsiaalmaksuseadus `` Töölepingu seadus `` Võlaõigusseadus `` Tsiviilseadustiku üldosa seadus `` Riigilõivuseadus

ProScreen

Nutikas esitlustehnika aitab piinlikke momente ja pause vältida Esitlustehnikat valides jäävad aega ja osalejate närve säästvad nutikad lahendused tihti tähelepanuta.

Paljudes nõupidamisruumides tekitab endiselt palju segadust küsimus, kuidas oma seade suurema ekraaniga ühendada ning esitlusmaterjale näidata. Kuidas endale nutikas, lihtsasti kasutatav ning kõigi seadmetega ühilduv esitlustehnika valida, selgitab ProScreen OÜ tegevjuht Raido Reilson.

Millised on tüüpilised esitlustehnikad keskmises nõupidamisruumis?

Enamikus ettevõtetes on kasutusel kaks lahendust. Väga levinud on ruumis oleva ekraani või projektoriga ühendatud paikne arvuti, kust pilti seinale näidata.

Teine levinud variant on suure ekraani juurest lauale veetud kaabli ots, millel on parimal juhul vajalike üleminekutega väike vidin, et näidata pilti erineva ühendusviisiga sülearvutitest.

Mida teha juhul, kui inimene soovib oma esitlust enda arvutist näidata?

Kui ettevõtteväline inimene soovib koosolekuruumis oma sülearvutist pilti näidata, on vaja selleks juhe paikse arvuti küljest lahti ühendada ja see külalise seadmega taasühendada. Nii mõnigi kord tuleb selleks veel ka õige kaabli üleminek välja otsida.

Olukordades, kus kohtumised on kokku lepitud kindlateks kellaaegadeks ja iga kohtumine võib kesta ainult kindla aja, tekitab seadme ühendamine ning soovitud pildi näitamine trabetuid viivitusi. Tahes-tahtmata mõjutab see aga esmamuljet nii ettevõttest endast kui ka külalisest, kelle seadmega asjad kohe ei tööta. Tihti ei öelda seda välja, ent tõenäoliselt ei tule paariminutiline viivitus pooletunnisel kohtumisel kohe kuidagi kasuks.

Kuidas neid piinlikke momente vältida? Mis võiks olla lahendus?

Julgen käsi südamel väita, et tuntud esitluslahenduste tootja Barco tootesarja ClickShare juhtmevabast pildi- ja heliedastajast paremat praegu ei leia. See on mõeldud ärikasutuseks, lisades väärtust absoluutselt igasse nõupidamisruumi.

ClickShare’i komplekt koosneb väikesest seadmest ja USB-nupukestest, mis teevad (süle-)arvuti pildi suurele ekraanile edastamise lihtsaks ning mugavaks.

Seade ühendub ruumis oleva LCD-ekraani või projektoriga.

Selle abil on pildi edastamine ettevõttevälise inimese sülearvutist või isegi suvalisest seadmest imelihtne – vaja on ainult USB-nupuke sülearvuti vaba USB-pesaga ühendada ning peagi saab sellest pilti ruumis olevale suuremale ekraanile näidata. Kusjuures ClickShare toetab ka nutiseadmeid – tahvelarvuteid ning Androidi ja iOS-i mobiiltelefone. Nii saab külalinegi näidata soovi korral pilti enda nutiseadmest, mobiilist või tahvelarvutist.

Mida kujutab endast BYOD lahendus?

Juhtmevabadus ja BYOD on tõusvad trendid. Koos tehnika arenguga on mobiiltelefonid ja sülearvutid üha võimekamaks muutunud. Ja nii ongi vaikselt

läbi saamas ajad, kui pidi suuri sülearvuteid endaga igale poole kaasa tassima. Puutetundlikud seadmed ei asenda trükkimisel küll mugavat arvutiklaviatuuri, ent tihti saab sülearvutit siiski ka tahvelarvuti või võimekama mobiiltelefoniga asendada, et sellelt vägagi edukalt juhtmevabalt esitlusmaterjale näidata.

BYOD on ingliskeelne lühend fraasist bring your own device ehk too enda seade kaasa. Enamikul juhtudel puudub ju otsene vajadus esitlust ette saata, mistõttu tehakse valdav osa ettekan-

deid oma sülearvutist või muust seadmest.

See annab ka võimaluse kohtumise eel veel viimaseid muudatusi teha.

Jõuamegi taas küsimuseni: kui lihtne on ruumi tulijal oma seade ruumis oleva ekraaniga ühendada, et värskelt valminud presentatsiooni kuulajatega jagada? Barco ClickShare’i seadmetega on see ülilihtne.

Rohkem infot nutikate esitlustehnikate kohta leiab www.proscreen.eu.

JAANUAR 2019

35

4 OMA ÄRI Foto: Signe Kalberg

Eurotoetuste bürokraatia sõelub välja tugevamad Enne kui minna küsima eurotoetust, tuleks põhjalikult läbi mõelda investeeringuvajadus, uurida toetusega kaasnevaid nõudeid ning aru saada, kas investeeringu elluviimisega on võimalik neid ka täita, soovitab üle seitsme aasta MTÜs Järva Arengu Partnerid (JAP) konsultandina töötanud Sille Pudel.

Signe Kalberg

Millist abi annate?

MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) on üks kahest Järvamaal tegutsevast LEADER-tegevusgrupist. Peamine JAPis antav abi on LEADER-meetmetest taotlemise nõustamine MTÜdele ja ettevõtetele: millist meedet valida, kuidas taotluse dokumente täita ja seda e-PRIAsse sisestada ning kuidas pärast maksetaotlust esitada?

Vahel käiakse küsimas või testimas oma ettevõtte või MTÜ edasiarendamise mõtet: tahetakse seda või teist asja teha või sellist sea-

det osta või midagi ehitada, kuid ei teata, kas seda tasub teha. Siis olen olnud kuulaja ja kaasamõtleja rollis ning aidanud inimestele nende ideid tagasi peegeldada.

Kui palju on aastas abiküsijaid?

Ettevõtjaid on 20–40 ringis. See arv oleneb sellest, kui palju on esmataotlejaid. MTÜsid on sama suurusjärk.

Kelle käest võiks ettevõtja teavet küsida, sest internetis on palju infot ja sealt on raske vajalikku üles leida?

Soovitan pöörduda oma maakonna arendusorganisatsioonide poole. Me kõik oleme huvitatud, et ettevõtlus piirkonnas areneks ja vajalik teave jõuaks abiküsijani.

Oskame ka suunata, kuhu edasi minna, kui taotleja meie juurest toetust küsida ei saa.

Milliseid eurotoetusi võib taotleda väikeettevõte?

Alustav ettevõtja, kui ta on töötu ning tal ettevõtet veel ei ole, saab küsida ettevõtlusega alustamise toetust töötukassast. Kuni kaks aastat vanad ettevõtted saavad küsida starditoetust riigi tugiteenuste keskuse kaudu. Maapiirkonnas tegutsevad mikro- ja väikeettevõtted saavad küsida toetust oma piirkonna LEADER-tegevusgruppide kaudu, kalandusega tegelevad ettevõtted kala-LEADERist, ning PRIAst saavad toetust küsida põllumajandusvaldkonna ettevõtted.

PRIA kaudu on võimalik maapiirkonna ettevõtetel taotleda

maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust.

EASi kaudu on veelgi rohkem erinevaid toetusvõimalusi sellistes valdkondades nagu ettevõtte areng, eksport, turism, tootearendus, tööstuse digitaliseerimine, loomemajandus. KIKi kaudu näiteks tootmisettevõtete ressursi tõhususe toetused jms.

Mis on eurotoetuste taotlemise juures oluline?

Kõige olulisem on läbi mõelda investeeringuvajadus. Vaja on uurida põhjalikult toetusega kaasnevaid nõudeid ning mõista, kas on võimalik neid ka täita. Kindlasti peab arvestama sellega, et investeeringu kogusumma peab ettevõtjal olemas olema, sest kogu raha tuleb tarnijale pärast investeeringu tegemist ära maksta.

Alles pärast seda, kui investeering on ellu viidud, raha tarni-

Konsultant Sille Pudel aitab LEADER-taotlusvoorude taotlusi ette valmistada ning konsulteerida, samuti abistab nende e-PRIAsse sisestamisel.

jale makstud ja asjad taotleja juures kohal, maksetaotlus esitatud ja dokumendid rahastaja poolt üle kontrollitud ning kohapealne kontroll ka käinud, saab toetuse summa tagasi.

Olenevalt meetmest võivad nõutud dokumendid olla erinevad. Enamlevinud on võrdlevad hinnapakkumised, äriplaan, rahavoogude tabel, omandiõigust tõendav dokument jms.

Eks see võib tunduda paras bürokraatlik kadalipp, aga kui

see juba kord läbi on käidud, siis järgmine kord on lihtsam.

Milliseid vigu tehakse eurotoetuste taotlemisel?

Kõige suurem viga on see, et hakatakse taotluse ettevalmistamisega tegelema liiga hilja. Aga kõik võtab aega ning tasub aegsasti end konkreetse meetme taotlemise nõuetega kurssi viia ja taotluse esitamisega alustada võimalikult vara, et kõik vajalikud dokumendid oleksid olemas.

OMA ÄRI 5 Millised kohustused kaasnevad eurotoetustega?

Igal meetmel on välja toodud eraldi kohustused. Kindlasti peab investeering olema sihipärases kasutuses täpselt niikaua, kui seda nõuavad toetuse tingimused. Näiteks ei või masinat aasta pärast maha müüa või mujale viia. Üldiselt jääb sihipärase kasutamise ajavahemik 3–5 aastani pärast toetuse viimase osa väljamaksmist, aga kordan veel, et meetmeti võib see erineda.

Kui toetuse taotlemisel lubas ettevõtja töökohti, siis need töökohad tuleb luua; kui lubati uusi tooteid-teenuseid, siis peavad uued tooted-teenused tulema; kui lubati müügitulu kasvu, siis see peab tulema.

Seega on oluline juba taotlemise protsessis endale selgeks teha, et kui lubatakse kolme töötajat, kas siis ikka suudetakse kolm töötajat tööle võtta. Ja kust kohast need kolm head töötajat leitakse ja kui palju kolme hea töötaja ülevalpidamine maksab – nad ju tahavad kõik palka saada. Ning kas siis müügitulu investeeringuga ikka nii palju suureneb, et on võimalik neid töötajaid palgata. Või kui lubati uusi tooteid-teenuseid, kas siis on võimalik uus tase saavutada ja kas investeering annab võimaluse uute toodete või teenuste

turule toomiseks ja kas uutele toodetele-teenustele on tarbijaid. Sama käib ka müügitulu kohta: kas plaanitud müügitulu on ikka võimalik saavutada, kust tulevad uued kliendid, kes toodet-teenust ostavad, või kuidas nende uute klientideni jõuda, et müüki suurendada?

Kas teie tööpraktikas on juhtunud, et keegi on pidanud ka eurotoetuse tagasi maksma?

Minu töötamise jooksul konsultandina tagasinõudeid JAPi taotlejatele ei ole olnud, küll aga on olnud projektide elluviimisest loobumisi taotlejate endi poolt, sest turusituatsioon või klientide nõudlus on muutunud ja plaanitud seadet pole enam mõistlik soetada vms.

Taotlemisel peab kindlasti arvestama sellega, et otsuse saamiseni võib minna 2–6 kuud ja kui elluviimisega läheb ka aastake või kaks, siis mõnikord võib selle aja jooksul ettevõtlusmaastikul üht-teist muutuda.

Mul on olnud võimalus näha päris mitme ettevõtte jõudsat kasvamist, kui kokku on saanud ettevõtlik vaim, hea idee ja julgus investeeringut teha.

Alati võib-olla polegi vaja 150 000 eurot toetust, et ettevõte uuele tasemele viia, vahel aitab ka 5000 eurost, et avada uued võimalused.

Toetused alustavale ettevõtjale `` Starditoetus: meedet rakendavad Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja maakondlikud arenduskeskused, mille töötajad nõustavad taotlejaid ja toetuse saajaid projekti ettevalmistamisel ja elluviimisel.

Starditoetuse eesmärk on aidata vähese ettevõtluskogemusega alustavaid ettevõtjaid, kelle ettevõtetel on kõrge kasvupotentsiaal. Starditoetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks. `` Euroopa Liidu struktuurifondide toetus: toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne.

Allikas: EAS

6 OMA ÄRI

Ettevõtjaks olemisega kaasneb suur vastutus Füüsilisest isikust ettevõtjana alustanud autoremonditöökoda pidav Taisto Bluum on nüüdseks juba osaühingu omanik ja juht ning tööandja.

Signe Kalberg

“Kui ma ettevõtjana alustades arvasin, et küll on tore olla oma aja peremees, siis tegelikult see pole sugugi nii. Kogu aeg on peas töömõtted, tuleb mõelda klientidega suhtlemisele, tellida remondikaupa. Väga palju on helistamist ja kuna ma ka ise autosid remondin, siis venivadki tööpäevad 12–13tunniseks,” kirjeldab 32-aastane Taisto Bluum oma tööd ettevõtjana.

Tööpuuduse üle kurta ei saa

Säreveresse õppima minnes polnud Taistol sugugi mõttes oma ettevõte luua. Vahepeal tuli teenida aega sõjaväes, naastes oli aga Taistol selge, et just autode keretööd panevad südame kiiremalt põksuma. “Leidsin Tartus

autoremonditöökoja, kus tehti ka keretöid, ja läksin sinna tööle, et saada vajalikke kogemusi.

Selleks kulus neli aastat,” meenutab Taisto. Töö kõrvalt hakkas ta tööle ka Koeru päästekomandos. Päästjate töökorraldus, kus üle paarispäeva oli kolm vaba päeva, võimaldas hakata vabal ajal sõprade autode kallal nokitsema.

Kuna tööpõld aina kasvas, hakkas noor mees mõtlema, et tal võiks olla oma töökoda ja selleks ka kohandatud ruumid.

Nende otsingul jäi talle silma vana katlamaja hoone, mis oli rohkem kui tosin aastat tühjana seinud ning väga halvas olukorras. “Teisi ostjaid polnud, sain hoone kätte alghinnaga. Tegin

Foto: Signe Kalberg

arvestuse, kui palju kulub remondile ja hakkasin isa garaažis töötades selleks raha koguma. Samal ajal hakkasin ka tulevase töökoja ruume remontima, abiks olid isa ning sõbrad.”

Sisse sai ehitatud vesi ja kanalisatsioon, paigaldatud uus elektrijuhtmestik, valatud uued põrandad, tehtud uus katus ning majaesine plats, kus enne lokkas umbrohi. Taisto sõnul polnud tal raha uute seadmete ostmiseks, need hankis ta pruugituina. Vaja oli tõstukit ja rehvipinki. Kogu remonditöö tegi ja pruugitud seadmed ostis Taisto oma raha eest. Viis aastat tagasi Taisto Bluum tahab oma praegustele ja uutele klientidele mõeldes loobus Taisto füüsilisest isikust pakkuda tulevikus võimalikult palju teenuseid. ettevõtja staatusest, laskis sellel ettevõtlusvormil raugeda ning toetuste kohta. Head nõu ta sai loetleb Taisto. Mõtteis mõlkus asutas osaühingu TB Garage. ja kirjutas konsultandi abiga ka küll ka värvikambri ehitus, kuid projekti, mis kiideti heaks. “Ost- ehituse jaoks toetusraha ei anRiik toetab ettevõtjat sin oma tegevuse laiendamiseks tud, sest ruumid on Taisto kui Kunagi ostetud seadmed aga va- ja parema teenuse osutamiseks eraettevõtja omad. jasid hädasti uuendamist ning kahepostitõstuki, diagnostikaKlientide hulk aga kasvas, selleks pöördus ta nõu küsimi- ja konditsioneeri täitmise sead- tuntus samuti ning isegi Sooseks maakondliku arenduskesku- me ning ainulaadse rehvipingi, mest tullakse oma autoga Taisto se poole, et teada saada riiklike millist teist Järva vallas pole,” juurde. Veel kolm aastat tagasi

töötas ta ka päästekomandos, kuid siis sündis teine poeg, Taisto võttis vanemapuhkuse ning nüüdseks ta seda tööd enam ei tee. See otsus oli Taistole kergenduseks, sest enam ei pea ta ennast mitme koha vahel jagama.

Seda enam, et juba paar-kolm aastat on ta olnud ka tööandja ühele töölisele. Samuti on ta andnud võimaluse saada praktikat tulevastel autoremontijatel, kes omandavad teadmisi tema endises koolis Säreveres.

Tänavu küsis Taisto jälle riigilt toetust seadmete ostmiseks.

Vaja oleks autotreilerit, keevitusseadet ja tõstukit. Toetused tähendavad aga seda, et isegi kui Taisto tahaks homme oma töökoja uksed lukku keerata ja äri lõpetada, ei saa ta seda teha.

“Kolm aastat on veel vaja kohustusi täita. Muidugi on tulnud ette hetki, kus mõtlen, et oli mul vaja seda äri alustada. Aga mida rohkem paned sellesse ettevõtmisse oma hinge, aega ja raha, seda raskem on sellest loobuda. Tahan tulevikus pakkuda võimalikult palju teenuseid, et klientidel oleks mugavam. Järva-Jaanis ja selle ümbruses on autode remontijaid praegu koos minuga pool tosinat. Kõigile jagub tööd, inimesed ostavad autosid ju kogu aeg juurde. Palju tööd on ju tunnustus tegijale,” ütleb Taisto.

OMA ÄRI 7

Plaanid meeskonnaüritust, jõulupidu või konverentsi – Lauluväljak ootab!

Olgu ettevõte väike või suur, sündmuse jaoks sobiva toimumispaiga leidmine on alati keeruline – tahaks ju töötajaid millegagi üllatada. Siinkohal tasub põigata Lauluväljakule, mille avarates klaasseintega saalides on võimalik pidada konverentsi, tähistada jõulupidu või läbi viia suurejooneline pulmapidu.

Monster Music esindaja

Tanel Samm:

„Lauluväljakul on toimunud meie jaoks mitmed märkimisväärsed kontserdid, esmajärjekorras kindlasti äsjane Andrea Bocelli kontsert, lisaks Van Bureni ning Albano ja Romino ülesastumised. Tegemist on kahtlemata kontsertide korraldamiseks sobivaima paigaga pealinnas. Lauluväljakul on mahutavust ning siin on olemas kontserdikorraldaja elu lihtsustavad vajalikud kommunikatsioonid.

Kadri Penjam

Tõepoolest, Lauluväljaku ruumid peidavad endas palju rohkemat kui arvata oskaks. Lauluväljak ei ole vaid Laulupidu või Andrea Bocelli kontsert, kuigi maailmanimedega staaride võõrustamine on siinsele meeskonnale tuttav. „Tallinna Lauluväljak ei paku ainult ruumide rentimise võimalust, vaid oleme abiks kogu ürituse korraldamise teekonnal, mis algab teie suurepärasest ideest ning lõpeb tänulike külalistega. Meie poole pöördudes võite kindel olla, et professionaalne meeskond arvestab iga sooviga ning aitab leida parimad lahendused edukaks ürituseks.

Lauluväljak on meie rahva jaoks üks olulisemaid paikasid ning oskame selle erilise tunde ja olemuse lisada ka igale üritusele, mis meie juures korraldatakse. Lauluväljak on kvaliteedimärk, mida saab usaldada,“ ütleb Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja.

Plaani ettevõtte aastat aegsasti

Kindlasti tasub aga mõelda pikemalt ette ning tegutseda aegsasti. „Soovitame võtta korralduspaigaga ühendust võimalikult varakult, sest just sel juhul saate valida sündmuse toimumisaega võimalikult paljude vabade kuupäevade seast. Kindlasti ei tasu ära peljata ka päevi esmaspäevast neljapäevani, mil on veidi soodsamad rendihinnad – ning kokkuhoitud raha saab kasutada mujale,“ selgitab Lauluväljaku produktsiooni ja turunduse spetsialist Hando Jaksi.

Tema sõnul mahutab Sammassaal seminari või kontserdi tarbeks 400 inimest, ruumi mahutavus sõltub sellest, kuidas soovite ruumi liigendada ning Klaassaalis saab pidada näiteks isegi kuni 800 inimest mahutava piduliku vastuvõtu. Kuni 100 inimest mahutav Gustavi saal on aga õdus paik väiksemale seltskonnale, samuti on just see olnud varasemate sündmuste puhul

lõõgastumiseks sobiv ruum, kus korraks melust puhata.

Lauluväljaku seminariruumid peidavad endas veel mitmeid sopistunud väiksemaid ruume, mida võimalik liigendada – nihutada seinu, mängida valgusega, paigutada mööblit – täpselt nii nagu klient soovib ning olukord nõuab. Siin saab korraldada nii väiksemaid workshope kui pidada ka suuremaid koosolekuid. „Lisaks on 3. korruse Rõdusaal just sobiv paik cateringi jaoks – seal jätkub piisavalt ruumi tugipersonalile, et paigutada ära kõik vajalik ning keskenduda vaid piduliste teenindamisele. Kevadisel ajal on aga kasutatud võimalust ning ehitatud Lauluväljaku kaare alla terrass, kus külalised einestanud. Alati on võimalik rentida ka soojendusega telki, nii et see võimalus on kasutatav aastaringselt,“ lisab Jaksi.

Projektijuht – sinu kindel abiline sündmuse korraldamisel

Hando Jaksi paneb kõigile südamele, et projektijuhti tasub kindlasti usaldada. „Meie projektijuhid on pikaajalise kogemusega, nad on näinud erinevaid üritusi ning teavad, millised kitsaskohad võivad sündmuse eel, ajal ning järgselt tekkida või millele tasub juba aegsasti tähelepanu pöörata. Nad märkavad detaile, millele teie ise ehk ei tuleks.

„Peamine on mõista, et väiksemadki detailid loevad. Edukas sündmus ei ole vaid esineja laval või aplodeeriv publik, kordaläinud üritus algab juba kujundatud kutsete saatmisest, sellest, milline on sündmusel sobilik riietus, kas kutse on kahele, samuti osalejate sujuvast kohale jõudmisest – Lauluväljakul on tasuta parkimine, seega on tagatud mugavus ning kokku hoitakse nii töötajate kui ettevõtte raha. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuhu saavad külalised jätta üleriided, kas neile pakutakse tervitusjooki, mida sisaldab menüü - ning alles siis muutub oluliseks sündmuse sisuline pool – esineja ning kava. Samuti lahkumine – et kõik saaksid sujuvalt liikuma ning õhtust jääks hea mälestus. Peamine on, et kõik tunneksid ennast olulise ja oodatuna!“ seisneb eduka sündmuse korraldamine Hando Jaksi sõnul paljudes pisidetailides.

Sündmus võib toimuda ka sinu õuel

Loomulikult, kui kliendil on olemas sobivad ruumid, tullakse samuti heal meelel appi ning renditakse kõike vajalikku ka Lauluväljaku ruumidest väljapoole. „Meie käest saab klapptoole, diivaneid, külmkappe, laudu – kõike, mida tarvis. Küll aga tasub taaskord aegsasti oma soovidest märku anda,“ tõdeb Jaksi.

Olgu tegu millise sündmusega tahes, siin leitakse alati lahendus, mis sobib kliendi visiooniga. „Meie jaoks ei ole miski ületamatu, sest kui on idee ning võimalused, siis on ka lahendus. Siin on korraldatud ka esmaspäevast-reedeni vältavaid motivatsiooniüritusi-koolitusi, kus vahetustega töötajad tulnud sama programmi nautima. Korraldaja jaoks tähendas see aga ühtlasi kokkuhoidu, sest esmaspäeval paigaldatud tehnika sai jääda üles reedeni – ära jäi lisatöö, hoiti kokku aega ja raha, energiast rääkimata,“ on Hando Jaksi kinnitusel Lauluväljaku võimalused lõputud.

Ka 23ha suurusel rohealal on peetud meeskonnaüritusi ning hoitud nõnda vaim ja keha tasakaalus.

Ning kui maist-septembrini ja novembri lõpust jaanuari alguseni on siinse meeskonna käed tööd täis, siis tegelikult tasub sellest hoolimata võtta ühendust, uurida ning leida lahendus, mis endale sobib. „Veebruar-märts-aprill ning oktoober-november on meie jaoks sellised rahulikumad kuud, kus leiab ka vabu rendiruume rohkem kui muul ajal,“ julgustab Hando Jaksi kõiki ühendust võtma, lisades, et Lauluväljaku juures on just selle hoone taga olev lugu see, mis ikka ja jälle inimesi siia tagasi toob. „See on meie ajalugu, mis kõnetab kõiki, kes siia satuvad ning jätab erilise tunde kõigisse, kes siin korra viibinud,“ tõdeb ta.

Lauluväljakul saab kasutada selle eripärast lähtudes erinevaid lahendusi – saab ehitada lava traditsioonilisel kujul ning ka laulukaare poole. Olemas on vajalik tehniline inventar, mis toetab kontserdi korraldamist. Siin on ka töökad ning asjalikud projektijuhid, kes oskavad omalt poolt leida lahendused ka nõudlikematele soovidele. Just äsja saime Andrea Bocelli meeskonnalt tänukirja, kus nad kinnitavad, et Lauluväljakul toimunud esinemine jäi neile meelde kui selle aasta sujuvaim ning paremini korraldatud kontsert. Lisaks muidugi kaunis päikeseloojang, millest keegi meist mööda vaadata ei saa.“

Confent OÜ esindaja

Endrik Randoja: „Oleme korraldanud Lauluväljakul mitmeid seminare ja konverentse, kus osalejate arv on jäänud 100200 vahele. Meie jaoks on olnud oluline leida tähenduslik toimumiskoht ning Lauluväljak seda kindlasti on. Tegemist on eestlaste jaoks ajalooliselt olulise paigaga, kus ristunud kultuur, taasiseseisvumine ja rock-kontserdid. Peame oluliseks, et koht kõnetaks inimest ning räägiks oma loo. Seda on Lauluväljak teinud ning siinviibijad on paigast alati vaimustuses olnud.

Lisaks on tegu ääretult looduskauni kohaga, kus on avarust nii silmale kui mõttele. Nõnda on hea peale seminari näiteks ühildada päev Lauluväljakul üheskoos mõnda praktilist füüsilist meeskonnamängu mängides.

Ka ligipääs ja tasuta parkimisvõimalused – üle 100 parkimiskoha – on lisaväärtus, mis annab võimaluse külalistel sõita otse treppi.

Loomulikult ka hea ruumiplaan – suuremad ja väiksemad saalid-ruumid annavad võimaluse korraldada just selline sündmus, nagu kliendil soov. Ning loomulikult projektijuhid, kes on olnud igati oma ala professionaalid.“

8 OMA ÄRI

Ärilaen aitab ettevõtmist toestada Enne kui minna ettevõttele laenu küsima, tuleks taotlejal väga täpselt selgeks mõtelda, milleks seda raha vaja on. Laenuvajadus peab tulema soovist ettevõtte tegevust arendada.

Rahastamisvõimalused `` kredex.ee/laen-ja-kaendus `` mes.ee/laenud `` eas.ee/teenus/starditoetus `` eas.ee/teenus/innovatsiooniosak `` pria.ee/et/toetused/nimekiri/1

Foto: Shutterstock

Signe Kalberg

“Ühtlasi tuleb laenusoovi puhul selgeks teha projekti nõrkused ja leida lahendus, kuidas nendega toime tulla,” ütleb SEB-i kliendihaldur Villi Hunt panga kodulehel. Rahastamislahenduse kokkupanekuks tasub võimalikult varajases faasis panga poole pöörduda. Kindlasti tuleb meeles pidada, et rahastamisel kehtivad tüüptingimused, millega laenuvõtja peab arvestama. Kuna iga laen eeldab omafinantseeringu olemasolu, peab ettevõte olema valmis investeerima projekti ka oma raha.

Stardilaen ja laenukäendus

KredEx väljastab stardilaenu alates 2008. aastast. “Kokku oleme nende aastatega stardilaenu ning stardilaenu käendusega alustavatele ettevõtetele kättesaadavaks teinud ligi 14,5 miljonit eurot,” ütleb KredExi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge.

Ta möönab, et viimastel aastatel on huvi stardilaenu vastu olnud väiksem, ent seda mõjutavad erinevad tegurid, muu hulgas erinevate rahastusvõimaluste ja nende kättesaadavuse kasv turul. Kui aastal 2016 oli stardilaenu- ning selle käenduslepinguid 51 ning laenusumma oli 1,6 miljonit, siis mullu vaid 18 ja summas 0,86 miljonit eurot.

“Sugugi mitte kõik ettevõtjad ei kasuta alustamiseks stardilaenu, suur osa neist kasutab ka näiteks KredExi laenukäendust. Näiteks 2018. aasta jooksul sõlmiti või muudeti 660 käenduslepingut, mis võimaldas 472 ettevõttele lisarahastust summas 118 miljonit eurot. Peale selle andis KredEx 23 ettevõttele laenu summas 4,1 miljonit eurot,” selgitab ta.

Mille poolest erineb stardilaen tavalisest laenust?

“KredExi stardilaenu puhul nõu-

Kuna iga laen eeldab omafinantseeringu olemasolu, peab ettevõte olema valmis investeerima projekti ka oma raha.

takse ettevõtjalt üldjuhul vähem tagatisi kui tavapärase laenu puhul. Üldjuhul piisab sel juhul laenu tagatiseks omanike isiklikust käendusest,” selgitab Kerge. Lisaks kulub alustades tihti raha jooksvateks kuludeks ehk käibevahenditeks. Stardilaenu väljastatakse kuni 100 000 eurot, millest kuni poolt võib kasutada just nimelt käibevahenditeks. Stardilaenu puhul ei tohi finantskohustused kokku ületa-

Meie tugevused on:

✓ pikaaegne kogemus välisriikide maksuvaidlustes ✓ laialdane kogemuste pagas erinevatest majandussektoritest, mis võimaldab lahendada muresid, lähtudes erinevatest aspektidest ja toetudes eelnevale kogemusele ✓ individuaalne lähenemine klientidele – nii selguvad kõige paremini kliendi vajadused

da 70% laenusaaja prognoositavast aastakäibest. Stardilaenu taotlemiseks tuleb pöörduda panka, kes edastab taotluse KredExile. Kui otsustamiseks vajalik info on olemas, teeb KredEx otsuse üldjuhul kahe nädala jooksul.

Tasuta nõustamist stardilaenu taotlemiseks vajaliku äriplaani ettevalmistamiseks saab alustav ettevõtja maakondlikest arenduskeskustest.

Faktooring on kasvava trendiga

“Ettevõtetele antavate laenude maht on meil aastast aastasse kasvanud. Kui veel 2017. aastal väljastasime uusi laene ligi 5 miljoni euro ulatuses, siis käesoleva aasta lõpuks loodame anda välja üle 10 miljoni euro ulatuses uusi laene,” ütleb AS Finora Capitali juhatuse esimees Andrus Alber. Ta lisab, et Finora Capitali kõige vanem toode

EESTI

SOOME

on hüpoteeklaen, kuid ka faktooringut pakutakse juba aastast 2015. Just faktooring ja kuni aastane mikrolaen on jätkuvalt kasvava trendiga, sest väikeettevõtteid rahastavate pankade hulk on viimastel aastatel Eestis kahanenud ning väljaspool pankasid on laenuandjate fookuses pigem tarbijad. Alber märgib, et veebipõhine taotlusprotsess on väga mugav ja tingimused paindlikud. Mikrolaenu puhul piisab tagatiseks eraisikust omaniku käendusest, mistõttu jäävad ära ka täiendavad kulud, mis võivad tekkida tagatise seadmisega.

“Alustavad ettevõtted eelistavad enim faktooringut, sest see on hea võimalus tagada ettevõttele arvete tagatisel kiire rahavoog. Ettevõtjate edu sõltub suuresti nende klientide maksekäitumisest. Faktooringu kaudu on ettevõtjal võimalus saada pea kogu arve summa juba samal päeval kontole ning sellega ei kaasne mingeid peidetud kulusid,” selgitab Alber.

NORRA

ROOTSI

OMA ÄRI 9

Kui töösuhe lõpeb tüliga taja, tööandjal sellist võimalust ei ole. Erakorraliselt saavad töölepingu lõpetada mõlemad, nii töötaja kui ka tööandja.

Lihtsaim variant on poolte kokkulepe

Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Töölepingu lõpetamiseni võib viia ka töökaaslaste vahel tühjast tõusnud tüli, näitab juhtum elust enesest: ühes toitlustusfirmas läksid kolleegid vaidlema, kes valib Keskerakonda ja kes mitte.

Sõnasõda jätkus järgmistel päevadel ja päädis ühe töötaja lepingu lõpetamisega tööõhkkonna rikkumise eest. Too aga pöördus otsuse vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni.

Vaatame esmalt, millistel alustel saab tähtajatut töölepingut lõpetada. Töölepingu seadusest (TLS) tulenevalt on töölepingu lõpetamise aluseid kaks: korraline ja erakorraline. Korraliselt saab lepingu lõpetada ainult töö-

Levinuim lepingu erakorralise lõpetamise alus on poolte kokkulepe. Tööandja seisukohast on see kõige mugavam võimalus ja kokkuleppel lõpetatud töölepingut pole võimalik hiljem vaidlustada.

Lisaks annab TLS tööandja algatusel lepingu erakorraliseks lõpetamiseks veel kaks alust: töötajast tuleneval põhjusel ja majanduslikel põhjustel. Neil alustel lepingu erakorralisel lõpetamisel peab tööandja oma otsust TLSile tuginedes alati põhjendama.

Näiteks töötajast tulenevatel põhjustel lepingu erakorralise lõpetamise aluseid on seaduses loetletud kaheksa. Üks neist ütleb, et töölepingu võib lõpetada, kui töötaja pole oma tööülesannetega toime tulnud. Toimetulematust on vaja nelja kuu jooksul jälgida ja jäädvustada – näiteks pidada päevikut. Töölepingu lõpetamiseks on alust ka siis, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja

mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kui tööandja teeb töötajale sama teo eest juba teise hoiatuse, võib tööandja algatusel töölepingu lõpetada.

Sellele alusele – tööandja mõistlike korralduste eiramine hoolimata hoiatustest ja tööõhkkonna rikkumine – tugines ka eespool kirjeldatud Keskerakonna-teemalise sõnasõja tagajärjel töölepingu lõpetamise otsuse teinud tööandja. Töötaja aga kaebas töövaidluskomisjonile, väites, et teda on halvasti koheldud ja diskrimineeritud. See juhtum lahenes siiski enne komisjoni istungit, sest töötaja ja tööandja suutsid paaritunnise vestlusega kompromissini jõuda ning tööandja maksis töötajale vastu tulles talle hüvitiseks ühe kuu palga.

Kuidas vabaneda purjutajast?

Töötajast tuleneva põhjusena saab töölepingu üles öelda ka siis, kui töötaja viibib tööl joobes.

Joobe tuvastamine on aga keeruline, sest isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses tegeletakse joobe tuvastamiseks eriliigiliste isikuandmete töötlemisega ja vaja on töötaja nõusolekut

isikuandmete töötlemiseks. Vähe sellest – töötajal on võimalik nõusolek igal ajal tagasi võtta ja öelda, et ta pole nõus alkomeetrisse puhuma. Sel juhul saab tööandja kasutada teiste töötajate tunnistusi selle kohta, et inimese hingeõhus oli alkoholilõhn, ta tuikus vms. Kui töötaja muutub agressiivseks, võiks kutsuda politsei, kes saab joobe tuvastada.

Soovitan ettevõtte töökorralduse reeglitesse joobe tuvastamise protseduur detailselt kirja panna. Töökorralduse reeglid on töötajale täitmiseks kohustuslikud ja alternatiivselt võib võtta töötajalt nõusoleku isikuandmete töötlemiseks, kuigi siinkohal tuleb arvestada, et töötaja saab sellise nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Tööandjad peaks olema tähelepanelikumad

Vahel esineb juhtumeid, kus tööandja ei ole töölepingu erakorralisel lõpetamisel korrektselt käitunud. Üks markantsemaid juhtumeid toimus ühes tootmisettevõttes. Töötajale tehti avalik hoiatus, mille edastamiseks kutsuti kokku koosolek ja hoiatuse tekst riputati ka seinale. Sellega koheldi töötajat ebaväärikalt ja rikuti

Kõik teenused ühest kohast! isikuandmete kaitse reeglistikku, sest töötajat puudutav isiklik info oli kõigile avalikuks tehtud. Töötaja esitas seepeale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLSi § 91 alusel – teda on ebaväärikalt koheldud. Tööandja sai pahaseks, tegi töötajale veel ühe hoiatuse ja lõpetas töölepingu erakorraliselt § 88 alusel ehk töötajast tuleneval põhjusel. Kuid varsti sai tööandja töövaidluskomisjoni kutse, sest ta oli jätnud tähelepanuta töötaja esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse. Ülesütlemise avaldusele tuleb igal juhul 30 päeva jooksul reageerida, kas siis tunnistades, et jah, käitusin ebaväärikalt ja lõpetame töölepingu, või peab ülesütlemisavalduse vaidlustama töövaidluskomisjonis. Selle juhtumi puhul mõistis töövaidluskomisjon töötajale välja kolme kuu hüvitise, sest tööandja oli töötajat ebaväärikalt kohelnud.

Küsige Grant Thornton Balticu juristidelt nõu, kui soovite, et Teie ettevõttes oleksid töösuhted korrektsed ja Te ei peaks kartma mainekahju töövaidluste tõttu!

Grant Thornton Balticus töötavad kogenud nõustajad, kes saavad aidata paljudes küsimustes. Meie klientide seas on nii väikeseid kui ka suuri ettevõtteid, nii Eestis tegutsevaid ärisid kui ka rahvusvahelisi korporatsioone. `` Õigusnõustamine `` Maksunõustamine `` Ärinõustamine `` Finantsnõustamine `` Ostu- ja müüginõustamine `` Riskijuhtimine ja siseaudit `` Andmekaitsealased teenused `` Raamatupidamine `` Audit

Võtke meiega ühendust!

Ootame ettevõtjaid külla nii Tallinna kui Tartu kontorisse.

Raili Ilves Kliendisuhete haldur Tel 626 0500 info@ee.gt.com

10 OMA ÄRI

Ettevõtlusvorm mõjutab ka raamatupidamist Foto: Shutterstock

Raamatupidamine ja kohustused `` Raamatupidamiskohustuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nad peavad lähtuma raamatupidamise seadusest. `` Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes vastutab ettevõtte juhatuse liige, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. `` Ettevõtja on kohustatud õigeaegselt kinni pidama ja tasuma ettenähtud maksud ning esitama maksudeklaratsioone.

Maksu- ja tolliameti kodulehel on saadaval deklaratsioonide vormid, maksukalender ja FIE maksukalender.

Käibemaksukohustuslane peab alates registreerimise päevast: `` säilitama dokumente, pidama arvestust ning väljastama nõuetele vastavaid arveid; `` esitama e-maksuametis/e-tollis iga kuu 10. kuupäevaks tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD); `` tasuma maksud ja maksed esitatud TSD alusel iga kuu 10. kuupäevaks; `` lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu; `` arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma; `` esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ja selle lisa (vorm KMD INF).

Allikas: maksu- ja tolliamet

Ettevõtjaportaal Kui füüsilisest isikust ettevõtja saab raamatupidamisega ise hakkama, siis osaühingu puhul on soovitav kasutada raamatupidamisteenust.

Kui alustaval ettevõtjal napib raamatupidamisteadmisi, siis tasub pöörduda mõne pädeva raamatupidaja poole või otsida abi raamatupidamisteenuseid pakkuvalt ettevõttelt, kellel on pikem tegevusaeg ja hulgaliselt raamatupidajaid.

Signe Kalberg

“Juba enne ettevõtlusvormi valimist tuleks teada üht-teist nende raamatupidamisest,” ütleb Elle Pillesson, kel raamatupidamise kogemust praeguseks juba 38 aastat. Sellest 17 aastat on ta olnud ühe tootmisettevõtte pearaamatupidaja. “Viis aastat tagasi otsustasin, et proovin omal käel raamatupidamisteenust pakkuda ja see ka õnnestus. Kui alustasin 1981. aastal töötamist, olid töövahenditeks arvelauad,” meenutab ta.

Arvutiga sai Elle Pillesson raamatupidamist tegema hakata 1998. aastal. Tuli õppida selgeks arvuti kasutamine ja ka raamatupidamisprogramm. Selle programmi nimi oli Exses.

“Kui nüüd võrrelda seda tolleaegset programmi ja praeguseid, on ikka suur vahe. Kui raamatupidamise algteadmised on olemas, saaks väikeettevõtte omanik programmi kasutades raamatupidamisega hakkama küll,” kinnitab ta.

Enne otsustamist kaalu valikuid

Kui tekib kahtlus, millist äriettevõtet luua, kas osaühingut (OÜ) või olla füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), siis on neil Pillessoni sõnul väga oluline vahe. Mõlemad äriühingud tuleb küll ettevõtteregistrisse registreerida, aga osaühingu loomisel tuleb koostada põhikiri, samuti määrata osakapital. FIE-l neid vaja ei ole.

“Kui otsustate luua osaühingu, võib teha äriühingu kas sissemaksega või ilma (min 2500 eurot). Kui luua sissemaksuta osaühing, siis peab jälgima, et saaks ka õigeaegselt sissemakse tehtud,” selgitab Pillesson.

Osaühingu põhikirjas tuleks määrata ära ka majandusaasta ning raamatupidaja soovitab selleks vahemikuks valida 1. jaanuar kuni 31. detsember. Kui riigilõiv on makstud ja menetlusega kõik korras, siis tuleb mõelda, kuidas alustada raamatupidamist.

Raamatupidamise alustamiseks on vaja valida raamatupidamisprogramm. “On programme, mis pakuvad ka tasuta kasutamisaega. Programmis tuleb täita enda osaühingu ja pangakonto andmed. Sobivad artiklid (mida müüakse ja ostetakse) võivad juba valikus olla, aga kui ei ole, tuleb need lisada. Artikliga koos on ka ühikud, mis enamasti valikus olemas,” juhendab Pillesson.

Ta rõhutab, kui oluline on jälgida, et iga artikliga koos oleks ka õige konto. Konto valimiseks peaks olema ettevõtjal raamatupidamise algteadmised.

Järgmine tegevus ongi müügiarvete koostamine ja ostuarvete/tšekkide sisestamine. Ettevõtete andmed, kuhu müüakse ja kust ostetakse, leiab enamikust programmidest lihtsalt.

Tuleb sisestada ettevõtte nimi ja siis antakse registrinumber ning muud andmed, mis tuleb salvestada.

Seejärel tuleb sisestada arve kuupäev ja number.

Edasi tuleb artikli järgi sisestada kirjeldus, mida müüte/ostate, ühik, kogus ja summa. Nii on vaja sisestada kogu majandusaasta dokumendid ja siis esitatakse äriregistrile majandusaasta arunne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest,

rahavoogude aruandest ja lisadest. Kui põhjalik majandusaasta aruanne esitatakse, oleneb sellest, kas tegu on mikro- või väikeettevõttega.

FIE peab kassapõhist arvestust

FIE arvestus on kassapõhine, mis tähendab, et müügisummast lahutatakse ostudeks kulunud summa ja sellest tekib kas kasum või kahjum.

“Reeglina saab selle arvestusega ettevõtja ise hakkama.

Sellist arvestust saab teha tabelina, kuhu kõik müügi- ja ostudokumendid sisestatakse. Jälgida tuleks seda, et tabelis oleks ka dokumendi kuupäev, number ja tehingu kirjeldus ning siis summa,” õpetab Pillesson.

Kasumist tuleb maksudena maksta nii tulu- kui ka sotsiaalmaks.

“Eeltoodust võib järeldada, et FIE raamatupidamisega võiks saada hakkama ka raamatupidaja teadmisteta. Teistel äriühingutel on kindlasti vaja raamatupidajat või siis sellealaseid teadmisi omandada. Ettevõtte omanik, kui ta raamatupidamist ise ei tee, peaks lugema ja tundma nii maksuseadusi kui ka äriseadust,” märgib Pillesson.

`` … on keskkond, mis võimaldab äriregistrile esitada majandusaasta aruandeid ja dokumente elektrooniliselt. `` … võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. `` … sisaldab raamatupidamistarkvara e-arveldaja, mis aitab alustaval ja väikeettevõtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada.

Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Kui maksud makstud, saab rahus magada `` Füüsilisest isikust ettevõtja peab maksma iga kvartal ettemaksuna sotsiaalmaksu (2019. aastal 495 eurot). `` Kui FIE võtab tööle inimese, siis tuleb – nagu osaühingugi puhul – täita 10. kuupäevaks TSD ja ka maksud tasuda. `` Niisamuti on FIE-l kui käibemaksukohustuslasel kohustus igakuiselt käibemaksuarvestus teha ja esitada KMD 20. kuupäevaks. `` FIE kasum maksustatakse üks kord aastas, kui esitatakse füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsioon. Deklaratsioonis tuleb täita isiklikele tuludele/kuludele lisaks e-vorm. `` Deklaratsiooni esitamisel selgub, kas peab juurde maksma sotsiaalmaksu ja tulumaksu. `` Osaühingu maksud koosnevad käibemaksust (kui on maksuametis registreeritud käibemaksukohustuslaseks) ja palgamaksetest (kui on tööle vormistatud kas osanik või mõni töötaja). `` Käibemaksuarvestus tehakse iga kuu 20. kuupäevaks ja esitatakse käibemaksu deklaratsioon (KMD). `` Palgamaksete korral deklareeritakse 10. kuupäevaks ja esitatakse tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD). Ja muidugi tasutakse maksuametile. Kui osaühingul tekib tulu, mida dividendidena väja võtta, tuleb tulumaks deklareerida TSD lisal 7. `` Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot (2018. aastal kehtinud 470 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus. `` Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. `` Mittetulundusühingu raamatupidamine sarnaneb osaühingu raamatupidamisele, ainult majandusaasta aruandes tuleb koostada bilanss, tegevusaruanne ja lisad (osaühingul oli kasumiaruanne).

Allikad: maksu- ja tolliamet, Elle Pillesson