6 OMA ÄRI
Põhjused, miks inimesed ettevõtjaks hakkavad Ettevõtjaks ei tasu hakata visiooni ja eesmärgita. Rahulolematus praeguse töökohaga ei garanteeri veel ettevõtjana läbilöömist. Ettevõtjaks vajadusest Töötuks jäämine või pikaaegne töötus on üks põhjustest, miks ettevõtjaks hakatakse. Need võivad küll esmapilgul tunduda mitte eriti perspektiivikate motiividena, kuid on samas võrdlemisi levinud. Siin tuleb kasuks nõustajate ja ekspertide tugi. Eestis on töötu esmaseks kontaktiks enamasti töötukassa konsultandid, kelle abil on võimalik jõuda selgusele oma soovides, oskustes ja tugevustes. Samuti saab töötukassalt infot koolituste, teenuste, ettevõtlustoetuste ja stardipakettide kohta. Kui idee ja tahtmine olemas, on igati mõist-
lik lasta oma äriideed ekspertidel hinnata. Soov teha oma unistuste tööd Paljusid motiveerib ettevõtet looma soov pääseda palgatöö rutiinist ning saada endale täielik tegutsemisvabadus ja otsustamisõigus. Mõned unistavad tempokast, mitmekülgsest ja väljakutseid täis projektist. Teised igatsevad midagi rahulikku ja romantilist, nagu väikese kohviku pidamist. Arvestada tuleb aga sellega, et ka ettevõtja ei pääse tegevustest, mis ei pruugi olla kõige huvitavamad. Vastupidi, selliseid kohustusi võib isegi lisanduda. Eriti algusfaasis, kus tuleb praktiliselt kõike ise teha. Unistuste töö ei pruugi reaalsuses ettekujutusele vastata. Majandusliku iseseisvuse ihalus Firmaomanikke on ajast aega rikasteks peetud. Tegelikult on nende seas igasuguse sissetulekuga inimesi. Küll aga on ma-
jandusliku iseseisvuse saavutamine igati mõistlik motiiv ettevõtte loomiseks. Palgatöötajate töötasu on kellegi teise kindlaks määratud, enda tööandjana on võimalik seda tõsta vastavalt oma produktiivsusele või osavusele. Samas tuleb ettevõtjana arvestada nii maksudega kui ka asjaoluga, et sissetulekud võivad kõikuda, ette võib tulla ootamatuid kulutusi. Ka puhkuseraha tuleb maksta oma kassast. Soov viia ellu geniaalne idee Kuigi idee peab olema igal alustaval ettevõtjal, võib iseäranis välja tuua õhinapõhised ideede generaatorid. Sageli on nende idee mõni väike nišitoode või teenus, millele ei pruugi leiduda piisavalt turgu. Nii on alati mõistlik oma ideed lihtsate vahenditega katsetada. Sageli piisab, kui oma tutvusringkonnalt küsida: kas nad oleksid valmis selle toote või teenuse eest maksma?
Foto: Shutterstock
Iseenda ülemuseks Paljusid alustavaid ettevõtjaid motiveerib pääsemine sellest, et neid pidevalt kontrollitakse, käsutatakse ja neilt aru päritakse. Kuid tähelepanu: ettevõtte juhiks olemisega kaasneb peale võimaluse ise planeerida, eesmärke seada ja otsustada ka kohustus vastutada ning enda sooritusi aegajalt kõrvalt vaadata ja hinnata. Soov lähedastele pühenduda Kindlaks määratud tööaja puudumine on ahvatlev. Ettevõtjale omane vaba graafik annab reeglina võimaluse töö- ja pereelu ning hobide paremaks ühildamiseks. Samas tuleb arvestada, et ettevõtte algusfaasis võib perele ja hobideks aja leidmine olla palju keerulisem, kui palgatööd tehes. Ajaplaneerimine on omaette väljakutse, mida tuleb teinekord natuke harjutada. Artikkel ilmus: seb.ee/foorum Tiina Nuum
Kõige aluseks on idee.
SISUTURUNDUS
Autokool, nagu peab Viis aastat tagasi asutasid kaks perekonda, kus mehed olid sõiduõpetajad, Tartus Zebra autokooli, mis praeguseks on laienenud ka Tallinna. „Soov oli luua oma ettevõte ja ajada asja nii, nagu endale õige tundub,” sõnab juhataja Andrus Jallai, kes vastutab ettevõtte eest laiemalt. Teine asutaja Marek Petrenko juhib kooli tegemisi endiselt Tartus. Andrus tunnistab, et algus oli loomulikult keeruline, sest uut kooli ei usalda keegi. Tasapisi hakkas aga õpilasi tulema ja praeguseks on jõutud õnneks seisu, kus õpilased ei mahu enam klassi ära. „Järelikult töö, mis teeme, on olnud õige,” kinnitab Andrus. Mis teeb ühe autokooli heaks? „Meie teeme asju nii, nagu peab. Näiteks, meie kooli õpetajad on kõik püsiva töösuhtega. See tähendab vastutust oma õpilaste ees, et nad
eksamid läbiksid,” sõnab Andrus. „Ei ole nii, et töötad mitmes koolis ja mõtled, et kui ühes koolis läheb õpilastel halvasti, siis küll nad teises koolis saavad hakkama.” Kuigi kõige paremaks reklaamiks on linna peal leviv kiitus, teeb Zebra autokool ka kõvasti reklaami. Eelarvest keskeltläbi 20 protsenti on suunatud turundusse. Toetatakse nii Tartu ülikooli korvpallimeeskonda kui ka Tartu Tammeka jalgpalliklubi. Käivitatud on ka Zebra Cupi rallispordisari, kus juba esimeste klasside poisid võivad tulla autosid proovima. Juhendamas käivad ka kohalikud ralliässad. Sarja eesmärk on, et lapsed omandaksid õiged sõiduvõtted juba maast-madalast.
„Meid tõesti huvitab liikluskultuuri parandamine,” lisab Andrus. Kusjuures poiss ei pea oma pere autoga tulema, sest soetatud on Renault Twingod, kus juba ka vajalikud pedaalide kõrgendused olemas. Kommenteerides üldist pilti liikluses, ütleb Andrus „katastroof ”. Probleem on selles, et vanematel juhtidel puudus nõukogude ajal korralik õpe, kui nad said veoautoga Zil ainult kuskil põllu veerel sõita. Järgmise põlvkonna hulgas oli populaarne aga lubade ostmi-
ne. „Viimase kümne aastaga on olukord tunduvalt paremaks läinud ja pilt peaks aastatega järjest ilusamaks minema,” lisab Andrus. Mullu võttis autokool LHVst mikrolaenu, et laieneda Tallinna. Vajalik oli osta juurde autosid ja investeerida arvutitesse. Oma tegevusega Tartus oli saadud juba internetifoorumites laiemalt vastukaja ning laienemine pealinna oli üliedukas. Kui esimesse gruppi loodeti kuni 15 õpilast, siis tegelikult tuli õpilasi 83 ja moodustati neli grup-
pi, sest ühte on lubatud võtta kuni 25 õpilast. Sealt edasi on kõik Tallinna grupid täis olnud. Kokku on koolil üheksa autot, neist viis Tallinnas ja neli Tartus. Autodena kasutatakse Toyota mudeleid Aurist ja Corollat. Aurisega teeb ka Maanteeamet sõidueksameid. Kokku töötab koolis 16 inimest, kellest üheksa on sõiduõpetajad. Sõitu peab Andruse sõnul harjutama vähemalt kaks korda nädalas, et tekiks vilumus. „Kui teed korra kuus, siis pole mingit abi,” lisab ta.
Läinud aastal registreeris kooli 530 õpilast ja erinevatel kursustel osalejate arv ulatus 800-ni. Kuna Tallinn lisandus alles aasta teises pooles, siis tänavu peaks õpilaste arv ka selle võrra kasvama. Kui Zebra kool saab Tallinnas kenasti jalad alla, siis järgmisena mõeldakse Pärnu peale. Sinna loodetakse jõuda ülejärgmisel aastal.
Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit.