Eesti Mõjukad 2018 (LP) by Eesti Päevalehe

9 772228 226012

HIND 1.60

NR 48 (320) 1. detsember 2018

KERSTI KALJULAID

2. koht

Suur erinumber 68 lk

5. koht

MARKO REIKOP

ERKKI RAASUKE

35. koht

43. koht

TOP 100

OTT TÃ&#x201E;NAK

Rallimees, kes armus oma naisesse sekundi murdosaga

3 TOIMETUSELT

NÄDALA NÄGU

Kurb! Üks kurb asi on see, et väga ilusad ja sümpaatsed sõnad „rahvuslane” ja „eesti patrioot” on saanud halva kõla. See tuletab meelde nõukogude aega, kus Brežnev ja teised temasarnased samuti iseenesest ju positiivse tähendusega väljendid „kallid seltsimehed”, „rahvaste sõprus” või „võitlus rahu eest” nii ära solkisid, et ükski täie aruga inimene ei soovinud neid suu sissegi võtta, või kui, siis ainult mingis pilavas paroodias. See on umbes sama, kui mõni silmanähtavalt räpane isik pakub sulle ampsu oma saiast. No ei soovi, tee mis tahad. Kusjuures süüdi pole sai, süüdi on saia pakkuja mustad küünealused ja halb hingeõhk. Samuti on ka rahvusluse ja patriotismiga, mis peaksid justkui kuuluma kõigile eestimaalastele, aga mille on kaaperdanud üks väike seltskond. Tegelikult võiks neid sõnu kuuldes silme ette kerkida midagi head ja ilusat, praegu aga mõtled pigem, ega sa peksa ei saa. Oma valijaid pagulastega hirmutades jutustatakse, kuidas sisserändajatest moodustuvad ohtlikud getod, kuhu korralik inimene astudagi ei julge. Tegelikult ongi need getod juba olemas, aga seal ei anna tooni mitte pagulased, vaid nende vastu võitlejad. Tegemist on valdavalt odavamat sorti joomakohtadega ja neisse siseneda pole tõesti tark tegu. Isegi mööduda võib olla ohtlik. Isiklik kogemus. Ühel õhtul kodu poole jalutades möödusin legendaarsest Valli baarist. Kohe haakis end mulle sappa keegi vanem meesterahvas, kes kõrtsi ees suitsetas. Ta ütles, et olevat lugenud ja teadvat hästi, kuidas ma eesti rahvast mõnitan, ja avaldas arvamust, et tegelikult tuleks mulle vastu hambaid anda. Ja kinnitas, et varsti see aeg tulebki. Üsna tüütu tegelane oli. Õnneks ei saatnud ta mind kuigi kaua, eks õlleklaas Valli baaris ootas. Mis see muud oli kui möödumine getost! Indrek Tarandile heideti hiljem ette, miks ta üldse ronis Toompeale sellisel päeval, kui seal olid „need tüübid”. Tähendab, Eesti Vabariigis on paiku, kuhu on targem mitte minna, ja inimesi, kellest on mõistlikum eemale hoida. Ja need inimesed nimetavad end rahvuslasteks! Nukker. Kurb on veel sääraste inimeste olemasolu üldse. Kas siis õnnelik inimene käitub sedasi? Kas inimene, kes on armunud või äsja lapse saanud või kellel on palju põnevat tööd, vahvaid hobisid, vaimukaid sõpru, lootust ja unistusi, käib mingil miitingul, kaasas tigeda sõnumiga plakat ja võllapuu? Talle ei tule selline asi pähegi, tal on nii palju muud, millega oma päevi täita. Terve maailm on tema ees valla, oleks ainult aega, et kõike kogeda ja nautida. Käivad need, kellel enam midagi ei ole. Kellel kõik on untsus, möödas, tulemata. On ainult õlleklaas, aga ka joomine ei tee enam lõbusaks, vaid ainult kurjaks. Nende jaoks ei ole maailm valla, vastupidi, nemad on veendunud, et terve maailm – kõik need õnnelikud, edukad, heatujulised inimesed – sepitseb nende vastu vandenõu. Nad kiruvad, neavad ja leiavad, et kõik on valesti. Kurb, kui inimene on kibestunud ja pahur. Aga aidata ei saa teda kahjuks mitte keegi peale tema enda. Kui sa ise elule ei naerata, ega siis vastunaeratust ka ei tule.

Nii on ka rahvusluse ja patriotismiga, mis peaksid justkui kuuluma kõigile eestimaalastele, aga mille on kaaperdanud üks väike seltskond.

Andrus Kivirähk

Telli:

lehed.ee/LP, 680 4444 või klienditugi@ekspressmeedia.ee

Aivar Rehe aasta Meie mõjukate edetabelis on 60. kohal Danske panga Eesti filiaali juht Aivar Rehe. Oleme alati tundnud piiritut rõõmu, kui eestlased – Ott Tänak, Arvo Pärt, IT-rahvas – toovad oma eduga maailmas Eestile kuulsust. Ka Rehe on sellest aastast suur rahvusvaheline tegelane. Kindlasti ei saa täna üheselt kinnitada, et negatiivne tegelane, kuid suuresti tänu temale oleme vallutanud maailma meedia. Rahapesu, vastutamatus, Vene mõju, napp sisekontroll jne. Need sõnad jäävad meenutama 2018. aastat ja Rehe ajajärku Eesti panganduses. Küllap just kaitsetaktika tõttu pole Rehe ajakirjandusele sõnagi öelnud. Ei ole kahtlustki, et iga ta vastus ja ka vastamata jätmine võib mõjutada maailma pangandust, terrorismivastast võitlust ja riikidevahelisi suhteid. Me ei tea täna, kas ta oli pangajuhina lihtsameelne, ohver või vaikne tunnistaja. Aga väga tahaks teada. Väga. Kuidas ühest Eesti hinnatumast tippjuhist sai isik, kelle mõistatust püütakse lahendada paljudes (suur)riikides ja nende avalikkuse eest varju hoidvates organisatsioonides? Minu arvates on Aivar Rehe väga mõjukas. Ent sellist mõju ei sooviks ka oma vaenlasele. Ainult Rehe ise saab astuda avalikkuse ette ja öelda, mis roll oli temal sajandi suurimas rahapesuskandaalis. 1

Rahapesu, vastutamatus, Vene mõju, napp sisekontroll. Need sõnad jäävad meenutama 2018. aastat.

Urmo Soonvald

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja

POOLT JA VASTU

Kas Jüri Ratas oli sel aastal kõige mõjukam? Tõnis Saarts

Juku-Kalle Raid,

politoloog

JAH!

Eelmine ja üle-eelmine aasta olid Ratasel veel õpipoisiaastad. 2018. aastal on ta näidanud end aga juba üsna võimeka peaministrina. Praegu ma küll ei kujuta ette mõnda teist Eesti poliitikut, kelle tegelik mõju Eestis tehtavatele otsustele oleks nii suur. Mul pole kahtlust, et Ratas juhib reaalselt nii valitsust kui ka Keskerakonda. Viimane valitsuskriis pani Ratase proovile, kas ta suudab kriise lahendada ja seda nüüd ka täitevvõimu tasandil. Minu meelest suutis küll. Jah, ta reageeris hilja, kuid siin joonistub välja tema stiil: aeglane, ülimalt järjekindel ja konsensust ehitav. Alles viimasel hetkel, kui avalikkus arvab, et nüüd juhtub kõige halvem, suudab Ratas asjad lahendada ning pinged maha võtta. Ausalt öeldes seesugust kriiside lahendamise käekirja polegi ma Eesti poliitikas varem kohanud. 1

Loe:

digileht.epl.ee

ajalehe KesKus peatoimetaja

EI!

Ratase viisakus on mulle alati muljet avaldanud. Päriselt. Juba siis, kui ta väike oli. Aga miks ma ei suuda teda sellest lugupidamisest hoolimata mõjukaks pidada, on tõsiasi, et ta ei näe lõuendil värvide kooskõla. No kuulake tema viisakat sõnavõttu! Kui mõjukas saab olla inimene, kes metsast rääkides – kus on teatavasti paljuliigiline puudemaastik – nimetab seda „rohemassiiviks”? See on sama hea, kui nimetada eestlasi keskerakondlaste pooldajateks ja siis nendeks teisteks. Mõjukas on inimene, kelle suur pilt koosneb detailidest, ja selleni ei ole Jüri veel jõudnud, ehkki ma soovin talle selleks jõudu. Härra Ratas! Märgake endast kõhnemaid inimesi ja neilgi võib olla hea meel. Ent ärge vaadake kõhnadele ülalt alla, nad on tihtipeale paksust targemad. Küsimus pole, mitu raamatut või valijat teil on, vaid selles, mitut raamatut olete te lugenud. Lugege ja saate mõjukaks. Täna aga: ei, aitäh. 1

Toimetus: lp@lehed.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Peatoimetaja Ingrid Veidenberg, ingrid.veidenberg@lehed.ee, Tegevtoimetaja Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee, Reporterid Raul Ranne, raul.ranne@lehed.ee, Kristi Sarap, kristi.sarap@lehed.ee ja Liisa Tagel, liisa.tagel@lehed.ee Väljaandja: AS Ekspress Meedia

JÜRI RATAS

ehk Braveheart, Eesti mõjukaim inimene Mis paneb tööle Eesti mõjukate 2018. aasta tabeli kinni pannud peaminister Ratase? Pere ja sport? Kahtlemata. Reisimine ka. Aga omaette roll on selles ka Šotimaa vabadusvõitlejal William Wallace’il.

1. KOHT Raimo Poom

raimo.poom@epl.ee

Keset kuuma valitsuskriisi ja lõpuks tänavakähmlusega päädinud arutelu ÜRO ränderaamistiku üle polnud sugugi kindel, et peaminister Jüri Ratas suudab kastanid tulest välja tuua. Eesti Päevalehe, Delfi ja LP toimetuseski käis selle nädala alguseni arutelu, kas Ratas ikka jääb lõpuks Eesti saja kõige mõjukama inimese nimekirja esiotsa või kukub sealt viimasel hetkel ära. Peaminister ei teadnud veel, kas tal õnnestub kriisist välja tulla. Ega sedagi, kuhu ta mõjukuselt platseerub, kui LP läks talle Stenbocki majja külla, et lasta tal endal rääkida oma elu mõjutanud hetkedest ja neid vastavate piltidega illustreerida. Tagantjärele mõjub prohvetlikult, et Ratas otsis välja mälestuse reisist Šotimaale, kus praegune peaminister tartanimustrilise mütsi alt langevate punaste kiharate lehvides tuuritas kunagi sealset väikerahvast vägivaldse Inglise kuninga eest kaitsnud vabadusvõitleja radadel. Ent sinnani oli tükk maad ajast, kust pärinevad Ratase esimesed mälupildid. Need on tal pärit Nõmme Kerese tänava kodust, kuhu vanemad kolisid umbes aasta pärast Jüri sündi, 1978. aastal. „Ma arvan, et olen siis umbes kolmeaastane,” takseerib peaminister mustvalget fotot, kus ta vaatab kaamera poole viksilt sirge mänguautorea ees. „Kord on majas ja sussid on jalas, et lapsel ei külmetaks jalad. See näitab, et põrandad olid ikka külmad ja tuli hoida.” „See on Nõmmel, Kerese tänava kortermajas tehtud pilt. Mind hoidis selles vanuses väga palju minu emaema, kellega ma kindlasti olen olnud väga lähedane. Hästi lähedane,” meenutab ta. Nõmme kodu on Ratase jaoks mitmes mõttes eriline. Just sealt sai ta kaasa spor-

dipisiku, mis teatavasti pole teda tänapäevani maha jätnud. „Spordipisik tuli sealt samast Kerese tänavalt. Põhjus oli see, et maja oli kooperatiivi kortermaja. Nõukogude ajal hoidis kooperatiiv natuke rohkem ühte kui tavaline kortermaja. Meie majas oli 18 korterit, maja taga rahvastepalliplats ja korvpalliväljak. Ma arvan, et sealt see tuli,” mõtiskleb Ratas. Esimesed trennid vaimustavad Ratast siiani. „Kadunud Andres Lutsar oli minu džuudotreener. Mäletan, et hakkasin Lepatriinu lasteaias käima džuudotrennis, see asus [nüüdse nimetusega] Kristiines. Lepatriinu lasteaias oli tore!”

Käinud seitsme ala trennis Mis aladega Ratas siis elu jooksul põhjalikumalt tegelenud on? „Džuudo, ujumine, peotants, karate, lauatennis, võrkpall, korvpall,” loetleb ta peast. „Need on alad, kus ma olen trennis käinud, mitte lihtsalt sellised, et käin suusatamas. Siis tuleks liiga palju. Need on ikka trennid, kus mul on treenerid olnud.” Sport on nagu konstant – lauale ilmub foto riigikoguaastatest, kus Ratas ajab jalgpalliväljakul palli taga. Ta räägib, et pärast 2007. aastal parlamenti pääsemist ajendas teda riigikogu jalgpalli- ja korvpallitiime tagant utsitama püüd meeskonnatööd parandada. „See oli niisugune meeskonna ehitamine ja tiimitöö sportlike tegevuste kaudu.” Ei saa salata, võistlusmomenti oli seal ka. „Meil oli riigikogus väga tugev korvpallimeeskond. Me isegi võitsime kõigil aastatel Leedu ja Läti ametikaaslasi,” on ta uhke. Samuti pole ta unustanud, kuidas spordiga Toompealt poliitikakõrgustest tänavatelegi jõudis. Sellest rääkides ei saa mööda iga-aastasest Jüri Ratase nimelisest jalgrattavõistlusest, mida ta Pirital veab.

Euroopa rohelise pealinna tiitli idee autor kätetöö taustal. „See ei ole mingi valehäbi, see oli minu jaoks tähtis.”

Riigikogus üritas Ratas meeskonnatunnet luua. Turniiril madistasid jalgpallis Hyvinkää linn, Tallinna linn, Soome parlament ja Eesti riigikogu.

„Minu üks suuremaid hobisid on olnud jalgrattavõistluste korraldamine Pirital. Nüüd on see võistlus toimunud 14 aastat ja viimati oli pea 900 osavõtjat.” Ratase sõnul võistluse idee lihtsalt „kuidagi tekkis”. „Ma ei mäleta, kas toona juba oli see Jüri Jaansoni kahe silla jooks, aga kuidagi see algas Pirital. Esimene kord oli 35 osavõtjat ja enamik olid minu sõbrad. Nüüd on juba vist 900 osavõtjat ja ma ei tunne enam 95% neist, kes sinna tulevad.” Endiselt panustab ta oma aega võistluse korraldamisse. „Ise korraldan seda võistlust, ise panen oma sõprade ja vabatahtlikega rada. Siiamaani!” Ja jälle jõuab ta tagasi alguseni ehk Kerese tänavani Nõmmel. „Teine võistlus, mida ma hakkaksin tegema, on Kerese tänaval. Helistasin ükskord Paul Kerese tütrele ja küsisin, kas ma tohin teha sellist võistlust nagu Paul Kerese tänava maleturniir. Ja nüüd on seegi toimunud juba mitu-mitu aastat.” Valimisteks valmistuv peaminister ei jäta siin vahele torkamata ka Keskerakonna paljude lahenduste motoga sarnanevat lööklauset: „Mõlemad, nii jalgrattavõistlus kui ka Kerese turniir, on tasuta!” Huvitaval kombel mainib Ratas oma mälupiltides tuhnides, et üks esimesi asju, mis tal meeles on, seostub reisimisega. „Ma arvan, et mäletan mingisuguseid episoode, kui mu isa tuli ühelt reisilt. See oli aastal 1981, olin siis järelikult umbes kol-

5 Kuidas näeb Jüri Ratas välja šotlasena? Aga palun! 2004. aastal viis ta oma tulevase abikaasa Karini Šotimaale Bravehearti ja William Wallace’i radadele. „Loodus oli ilus, liiklus teise suunaga.”

Koos abikaasaga

Jüri Ratas Nõmmel Kerese tänava kodus 1981. või 1982. aastal. Umbes sellest ajast pärinevad ka tema esimesed mälestused ning siit sai mõjukaim mees kaasa spordipisiku terveks eluks.

meaastane.” Kui ta nüüd oma täiskasvanuea meeldejäävamaid seiku illustreerib, seostuvad need ka palju reisimisega. Esimesena käib ta välja mälestuse, kus on mitu Ratasele selgelt südamesse läinud lugu koos. Seal võib näha praegust peaministrit pesuehtsa šotlasena poseerimas. „Ma arvan, et see on aasta 2004. Mulle väga meeldis film „Braveheart” ja näitleja Mel Gibson, kes kehastas seal William Wallace’it,” meenutab Ratas käiku teise väikerahva vabadusvõitluse radadel. Noore poliitiku filmieeskuju kodumaale viinud reisi tegi kaasa Ratasele väga oluline inimene. „Läksin sinna oma toonase pruudi ja tulevase abikaasaga neljaks-viieks päevaks.” Fotolt ei jää märkamata, et mõlemad võtsid reisi kohe südamega. „Šoti punased juuksed olid seal mütsi küljes,” seletab Ratas oma ootamatult teistsugust väljanägemist. „Šotimaa oli hästi ilusa loodusega, kuid muidugi teisesuunalise liiklusega. Sellega tuli ära harjuda. Aga väga tore reis oli meil,” vaatab ta tagasi ja arvutab kiiresti: „Pulmadeni jäi veel 13 kuud.”

Ratast on tõmmanud ikka läände Keskerakonna noorema põlve poliitikut Ratast on tõmmanud ikka läände. Koos abikaasa Kariniga käis ta 2007. aastal pikal autoreisil USA-s. „Mäletan, et külastasin oma sugulasi Ameerika Ühendriikides. Olime siis koos abikaasaga siis – soovisime võtta kaasa ka oma tütre, kes oli toona pooleteiseaastane. Tegi-

TOP 100

Ameerika road trip – 2007 sõitis Ratas kolme nädalaga läbi pool USA-d ja tuhandeid miile. Üks laps jäi koju, kuid teine oli juba kaasas. Fotod: erakogu

me talle isegi viisa ära. Aga minu vanemad andsid head õpetussõnad – tütar ei saa sellest reisist pea midagi. Seega jätsime ikkagi tütre koju. Kolm nädalat ja tuhandeid miile sõitsime Indianapolisest Läänerannikule, läbi suure ja laia jänkide maa. Ootasime juba siis oma teist last ja just reisi peal olles saime teada proovide tulemused, et sünnib poeg,” on Ratasel täpselt meeles. Oma poliitilise valiku tegi Ratas 2000. aasta augustis, kui astus Edgar Savisaare juhitud Keskerakonda. Partei viskles pidevalt ida ja lääne väärtuskonfliktis. Euroopa Liidu referendumi eel mindi pooleks ega suudetudki ametlikku seisukohta võtta, sest Savisaar flirtis tugevalt idaunistusJätkub lk 6

JÜRI RATAS Eesti Vabariigi peaminister

KERSTI KALJULAID Eesti Vabariigi president

MARGUS LINNAMÄE Eesti apteegi-, kinnisvaraja meediaärimees

MART JA MARTIN HELME riigikogu liikmed, EKRE

5 6 7 8 9

„Ilusamad hetked linnapeana olid Tallinna raekojas need, kui jagati sünnitunnistusi.” 2006. aasta veebruaris oli linnapea Ratas ise esiklapsega kutsutu rollis.

OTT TÄNAK rallisõitja ENN PANT, AIN HANSCHMIDT AS-i Infortar suuromanikud ARVO PÄRT helilooja KADRI SIMSON Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister KAJA KALLAS Reformierakonna esimees

SIIM KALLAS Viimsi vallavanem

6 Algus lk 4 tega. Ratas jäi tookord nagu hilisematelgi valikukordadel ikkagi erakonda, kuid sai varsti näidata, kuhu poole ta ise vaatab. 2005. aastal saabus Ratase esimene tähetund, kui ühtäkki lennutas Savisaar ta Tallinna linnapea kohale. Selle ajavahemiku kohta otsib peaminister välja esimesena foto tema enda algatusest luua Euroopasse rohelise pealinna tiitel. Arvestades, kui aeglaselt Euroopa Liidus asjad liiguvad, siis Ratase initsiatiiv läks käiku lausa kosmilise kiirusega. „Mäletan, et palusin kokku tulla esimesel koosolekul [rohelise pealinna teema – R. P.] 30. jaanuaril 2006,” seletab ta fotot vaadates. „See toimus Vabaduse väljak 7, neljandal korrusel linnavalitsuse istungite saalis. Kutsusin sinna umbes 30 inimest ja ütlesin, et mul on üks selline mõte. Ja siis hakkasime seda 15. maiks ette valmistama.” Ja ta saigi selle nelja kuuga sisuliselt kokku. „15. mail 2006 kirjutasime Euroopa Komisjonile sellise palve linnapeadelt – ma olin siis Tallinna linnapea –, et nad võiksid sarnaselt Euroo-

Ratase initsiatiiv luua rohelise pealinna tiitel läks kiiresti käku.

Jüri Ratasest sai Keskerakonna liige 2000. aastal. 2005. aasta kohalike valimiste eelsel parteikongressil sai ta seista endast suurema plakati ees.

pa kultuuripealinnale luua ka Euroopa rohelise pealinna.” Toonane Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik, kreeklane Stavros Dimas oli asjaga päri. „Käisin Euroopa Komisjonis, kus oli kohtumine ka Siim Kallasega. Temagi toetas, ütles, et väga hea idee!” Esimeseks Euroopa roheliseks pealinnaks sai 2010. aastal Stockholm. Sest saadik ringleb see tänapäe-

vani mööda EL-i. „Minu mõte oli, et see võiks olla nagu meie initsiatiiv Euroopale. Tõesti, see ei ole mingi valehäbi, see oli minu jaoks tähtis.” Tallinna linnavalitsuse juhtimise ajast on tal veel teinegi pilt võtta. See puudutab II maailmasõjas puruks pommitatud hotelli Kuld Lõvi Harju tänava ääres laiutanud varemete kinnikatmisega kaasnenud tralli. „Kui olin linnapea, siis mul oli suur soov, et need varemed sealt kaoksid. Ütlesin, et sinna peab tulema haljasala,” räägib Ratas, vaadates fotot, millel ta 2009. aasta paiku enda tehtud uisuväljal tiirutamist naudib. Nüüdsete valimiste eel pistab ta rinda Reformierakonna ja Kaja Kallasega. Tol korral tuli tal piike murda teise Reformierakonna tugeva naisega, kes polnud rahul, et haljasala rajamiseks tuli linnal päris korralik summa välja käia. „Ma sattusin siis Reformierakonna umbusalduse alla Tallinna linnavolikogus. Fraktsiooni juht sel ajal oli Keit Pentus, nad umbusaldasid, et me ostame selle linnale liiga kallilt. Kui ma ei eksi, siis selle hind oli vist 150 miljonit Eesti krooni.”

2009. aastal naudib Ratas omatehtud uisuväljakut. Linnapeana algatas ta Harju tänava äärsete varemete kinnikatmise ja haljasala rajamise, mille tõttu sai kaela Reformierakonna umbusalduse.

Endanimeline rattavõistlus. Jüri Ratas korraldab juba 14. aastat Pirital võistlust. Esimesel korral osalesid vaid sõbrad, viimati aga pedaalis peaministri ettevalmistatud rajal juba ligi 900 ratturit. Fotod: erakogu

„See on kindlasti minu jaoks väga armas pilt, 24. september 2005. Siis me abiellusime. Meil oli kaunis laulatus Rannamõisa kirikus ja pärast tagasihoidlik pulmapidu. Aga see jäi väga meelde”

Mõista-mõista: keda pole pildil? Peresündmused on peaminister Ratasele samuti üks peamisi jooni, mida mööda ta käib. Kaunis fotomeenutus 2005. aasta septembri pulmapäevast – pärast Rannamõisa kirikus peetud laulatust ja tagasihoidlikku pulmapidu – paneb ta ikka veel heldima. Aga samuti mälestused laste sünnitunnistuste pidulikest vastuvõtmistest Tallinna raekojas. Tütre sünni ajal oli Ratas ise linnapea. Siis tekkis olukord, kus muidu tseremooniaid juhtinud ametimehel

tuli olla hoopis kutsutu rollis. „Minu ilusamad hetked Tallinna raekojas olid need, kui oli palju laste kisa ja nuttu. Sest siis anti kätte sünnitunnistusi. 2006. aasta veebruaris sai meie esimene laps Marielle sünnitunnistuse. Sünnitunnistuse andis minule – mul oli au olla seal Tallinna linna süsteemis parasjagu ametis – abilinnapea Merike Martinson,” naerab Ratas fotot vaadates. Teine tore pilt on 2008. aasta algusest „2007. detsembris sündis teine laps Oliver ja siis

Järgmise sünnitunnistuse vastuvõtmine, selle andis toonane linnapea.

anti veel sünnitunnistusi ja sai seal käidud.” Kes siis sünnitunnistuse kätte andis? „To onane linnap ea,” lausub Ratas napilt. Kas fotot toonase linnapeaga polegi tähtsate seas? „Oi, teie meediamajas on neid kindlasti palju!” ütleb Ratas lõpetuseks. Tõesti, tõesti. Kogu LP-ga räägitud aja jooksul pole ta kordagi maininud Edgar Savisaare nime. „Toonane linnapea” on kõige lähem viide, mille Ratas üldse teeb.

8 Fotod: Jaanus Lensment, Aldo Luud

President Kersti Kaljulaid võitis narvalaste südamed oma lihtsuse ja loomulikkusega.

„Ma lähen Narva,” kõlas üks president Kersti Kaljulaidi sel aastal suuremat tähelepanu äratanud lauseid. Ta kolis unustatud ja moraalsetes varemetes piirilinna, et näidata üle maailma: Narva on põline Eesti kants. Ühtlasi pidas ta oma lubadust Vaba Lava rajajate ees. Urmo Soonvald

urmo.soonvald@epl.ee

President KALJULAIDI lubadusest sai missioon ja Narvast Eesti linn 2. KOHT Kui rääkida Narvast hästi lihtsustatult ja mustvalgelt, on küsimus ju tegelikult lihtne. Lihtne juba 1991. aastast: kas Eesti-Vene suhete kriitilistel hetkedel on narvalased ja Ida-Virumaa Eesti või Moskva poolt? „See mure on universaalne ja seda küsivad kõik välismaa ajakirjanikud,” lausus riigipea LP Mõjukate erinumbrile. Kindlasti oli see kõigest üks paljudest ajenditest, miks president veetis sel aastal mitu nädalat Narvas ja miks ta osutus taas üheks mõjukamaks eestlaseks. Ta ise rõhutab hoopis muud: „Lubasin 2016. aastal Narva Vaba Lava rajajatele, et ma tulen ja töötan Narvas. See oli minu tunnustus inimestele, kel oli pakkumisi tervest Euroopast, aga nad valisid Narva. On hea, et Narva sai nii palju tähelepanu. Aga ma loodan, et edaspidi jagub tähelepanu ka teistele Eesti piirkondadele.” Narva Vaba Lava avatakse täna, samal päeval, mil me kuulutame välja aasta kõige mõjukamad inimesed.

Emotsionaalsed varemed Narva oli pärast sõda purustatud linn. Ligi 4000 kivihoonest jäi alles mõnisada. Hiljem on linna, piirkonna ja selle elani-

ke vaim ja tulevik olnud sama vigastatud kui sõja ajal puruks pommitatud majad. Piirilinnana on Narva paisatud vähemalt osaliselt Venemaa mõjusfääri ja uue aja ideoloogilise sõja eesliinile. Sellest mööda vaadata oleks enesepettus. Lause „Me ei tea, kelle poolt on kriitilistel hetkedele narvalased” ei ole vähepatriootiline väljamõeldis, vaid ühe kõrge riigiametniku päris mure. Võitlus Narva meelsuse pärast on kestnud 27 aastat. „Ma lähen Narva tööle,” oli presidendi lubadus, mis momentaanselt lähendas Narvat ja muud Eestit. See lause ei tähendanud paraadi, teatrietenduse või mõne ministri korraks eksootilisse Narva viimist. Presidendi samm oli midagi enamat, sest paraadiga on küll Narvas tekitatud Eesti Vabariigi vastu mingi tunne ja huvi, aga kohalikele on see mõjunud nagu mõne superbändi kontsert: tulevad, esinevad, lähevad, unustavad. Eesti riik peab Narvas kaugjuhtimisega mitut lahingut korraga. Ühe käega juuritakse korruptsiooni. Samal ajal kinnitatakse maailmale, et Narva pole järgmine Krimm. Peale selle mee-

TOP 100

President käitus ja oli Narvas kui kohalik, mitte kui kõrge külaline.

litatakse piirilinna investeeringuid, tegevusi, inimesi jne. Aga seda kõike kaugjuhtimisega. On loodud müüt, et ülejäänud Eesti on narvalastele sama kättesaamatu kui Moskva, sest mõlemat nähakse vaid televiisorist. Loomulikult pidasid paljud ka Kaljulaidi erakordset sammu ühemõtteliselt PR-aktsiooniks: ta tuleb, esineb, läheb ja Jätkub lk 10

YANA TOOM Euroopa Parlamendi saadik

JEVGENI OSSINOVSKI riigikogu liige, SDE esimees

ANDRUS ANSIP Euroopa Komisjoni asepresident

EINAR VISNAPUU Alko1000 kaupluste juht, ettevõtja

ARDO HANSSON Eesti Panga president

MARKUS JA MARTIN VILLIG Taxify omanikud ja ettevõtjad

ARNOLD SINISALU kaitsepolitsei peadirektor

ANDRUS KIVIRÄHK kirjanik

HANS H. LUIK Ekspress Grupi suuromanik, meediaärimees

AADU POLLI, MARGUS KOHAVA Est-For Invest OÜ juhid

10 Algus lk 8 unustab. Presidendi otsuses oli kindlasti suhtekorralduslikku poolt, kuid pigem oli ta eesmärk kõnetada idavirumaalasi ja… meie riigiametnikke, ettevõtjaid ja skeptikuid, et nad seda piirkonda ei unustaks. „Kindlasti on selles ka jupike PR-i, aga ka soovi tõmmata Ida-Virumaale rohkem positiivset tähelepanu. Tundub, et Ida-Virumaa on saanud tänu sellele rohkem üleriigilist tähelepanu. Võiks öelda isegi, et presidendist on saanud maakonna müügiesindaja nr 1, sest paljud siinse piirkonna poliitikud ja avaliku elu tegelased, sealhulgas piirkonnast valitud riigikogu liikmed, pole olnud kahjuks suutelised Ida-Virumaad positiivses mõttes turundama,” tunnistab Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda. Kogenud ajakirjanikul ja piirkonna spetsialistil Kaldal on õigus, et IdaVirumaal pole eestkõnelejat ega esinägu. Või teate te mõnda? Mina ei tea. Kaljulaid haaras kiiresti selle koha. Isegi ei haaranud, vaid tõstis lihtsalt maast üles. See näitab paljude tegemata tööd ja ükskõiksust.

aeg olnud emotsionaalselt osa Eestist ja ma loodan, et nii mõtlevad ka teised.” Kaljulaid veetis Narvas iga võimaliku vaba hetke kohalikega. Ta püüdis olla ja käituda kui narvalane, mitte kui külaline. Inimestega aktiivselt ja avatult suheldes juhtus riigipeal ühes Narva jõe äärses pubis ka väike intsident, mida ta ise tõenäoliselt ei märganudki. Kui president tõusis ja soovis lahkuda, kutsus naaberlaua seltskond teda endaga koos pildistama. Üks kutsujatest pani pildistamise ajaks käe presidendi pihale ning riigipea julgestus väänas selle enneolematu kiiruse, elegantsi ja meisterlikkusega tagasi. Julgestaja tegutses sõnatult, president seda ei märganud, „ohver” isegi ei pööranud end ümber. See kõik kestis paar sekundit. Kalda meenutab, et riigipea nädalad Narvas tekitasid kohalikes enneolematu pildistamishulluse. „Kui nad nägid, kui lihtne see on, palusid kõik koos pildistamist. Neid tehti kümnete ja sadade kaupa, eriti suvisel ajal. Tundub, et praegu peaks vähemalt pooltel narvalastel kodus seinal olema presidendiga tehtud selfi,” muigab Kalda. „Aga see, et paljudel narvalastel on kodus seinal või kapi peal Eesti presidendi pilt, on juba iseenesest tähelepanuväärne.”

Fotod: Jaanus Lensment, Aldo Luud, sotsiaalmeedia

Praegu peaks vähemalt pooltel narvalastel olema kodus seinal presidendiga tehtud selfi.

Võitis inimeste südame Veetes riigipeaga sügisel peaaegu ööpäeva Ida-Virumaal ja Narvas ning rääkides kohalikega, oli selge, et Kremli pingutused Narva inimeste ajusid pesta pole kaugeltki õnnestunud. Kalda sõnul lummab inimesi presidendi lihtsus. „Kohalikud on teda väga hästi vastu võtnud. Venekeelsetele inimestele on minu meelest avaldanud sügavat muljet tema lihtsus, aga ka seisukohtade selgus, mida ta inimestega suheldes väljendab,” selgitab ta. „Paljud venekeelsed inimesed elavad ju arusaamas, et kui president saabub, siis pannakse liiklus pooles linnas kinni, kolonnis on vähemalt 20 saateautot ja presidenti ümbritseb läbimatu turvameeste armee. Kaljulaidi visiit on neid arusaamu kindlasti muutnud.” Riigipea enda sõnul olid Narva inimeste mured samasugused kui mujal Eestis. „Vaid kohaliku omavalitsuse käest info saamisega oli inimestel raskusi, kuid seda pigem vanematel, mitte noorematel inimestel,” lisab Kaljulaid, kes tunnustas kõrgelt kohalikke Erasmuse programmi eestvedajaid. „Käisime täna (kolmapäeval – toim) Sillamäel lasteaias, aga millal viimati Eesti Päevaleht või Postimees siin käis ja neist tublidest õpetajatest kirjutas? Minu jaoks on Ida-Virumaa kogu

Presidendi külaskäik tekitas Narva elanike seas pildistamishulluse, riigipeaga selfisid tehti lausa sadade kaupa.

Võitlus peab algama Narvast Me ei tea, mis saab Narvast edasi. Kas jääb tolmu koguma ja ootama, et keegi ta avastaks, või leitakse ise jõudu ja tahtmist olematust eristaatusest välja murda. President on panuse andnud, kultuuriinimesed samuti. Aga sellest on vähe. 2012. aastal töötas Eesti Päevalehes vahetusajakirjanik, sakslane Robert Kalimullin, kes muu hulgas käis ka Narvas reportaaži kirjutamas. Nagu välismaa ajakirjanikud. Toimetusse tagasi jõudes ta rääkis, et polevat varem kogenud, et ühe riigi sees on veel üks riik.

Sümboolne 5. september Päeval, mil president kutsus ajakirjanikud endaga Ida-Virumaad väisama, jõudis avalikkuse ette ka väga sümboolne uudis. Kapo teatas avalikkusele riigireetmises kahtlustatavate Deniss Metsavase ja Pjotr Volini vahistamisest. Just nähtav ja nähtamatu Vene mõju on see, mis ei lase Narval ise ja vabalt hingata.

Riigipea jäi ka Narvas truuks oma sportimisharjumusele.

Narva tähendas talle välismaad, kuhu sai viisavabalt reisida. Robert kirjutas: „Tallinnast Narvasse sõitmiseks ei ole vaja viisat. Ekspressbussi itta ei peata piiripunkt, Narvasse jõuab ühe jutiga. Sellest hoolimata tundub kolmetunnine sõit nagu reis välismaale. Keskaegse vanalinnaga Tallinnast sõidan Nõukogude ajal nullist üles ehitatud Narvasse. Eestikeelsest keskkonnast venekeelsesse. Läänemere maalt IdaEuroopasse.” Kas nüüdseks on midagi muutunud? Just selle tunde vastu president Kaljulaid võitlebki, et oleks õmblusteta (maakonna)piirid, õmblusteta mõtlemine ja üks riik. See ei saa olla ühe inimese võitlus, kuid see võitlus peab algama Narvast, mitte Tallinnast. 2018 ei pääsenud Narva-aastana püünele üksnes riigipea kaudu. Tartu Uue Teatri Jaak Joala etendused vallandasid Narva poole moodsa aja kasvas Idapalverännaku, Virumaal üheksa kus vaikselt ja vargsi astuti nagu kuuga majutuste keelatud linna. Ja hulk. avastati: seal on elu! See meenutas justkui eestlasi 1980-ndate lõpus esimest korda Soomes. Ettekujutustes tundus kõik hoopis teistsugune, tegelikkuses aga väga tavaline. Kalda ei oska öelda, kas tänu presidendile Narvas kohe ja käegakatsutavalt ka paremaks läheb. „Ma ei tea, kas midagi on saanud paremaks just tänu sellele. Aga juhtus nii, et samale perioodile langes ka Narvas toimunud menuetendus „Kremli ööbikud”, mis tõi kümnete tuhandete kaupa inimesi üle Eesti Ida-Virumaale, sealhulgas Narva. Kindlasti on oma osa sellel, et üheksa kuuga kasvas maakonna majutuste hulk mullusega võrreldes 19%,” kirjeldab Kalda suvist Narva-buumi. „Tulge ja avastage Narva. Tulge. Siin on suurepärased rannad ja suvehooajal läheb kohvikutes tellimuste täitmisega vähem aega kui Narvast lääne pool,” ütleb Kaljulaid. PS. Presidendile kindlasti ei meeldi, et tema 2018. aastat seostatakse üksnes Narvaga. Tõsi, riigipea panus meie välispoliitikasse, omavalitsuste külastamine ja nende sotsiaalteenuste monitoorimine ning koduste poliitikute hurjutamine moodustasid suurema terviku. Ja muidugi NO teater – ta püüdis taastada nende renomee.

19%

Kersti Kaljulaid veetis Narvas iga võimaliku vaba hetke kohalikega.

OTT

TÄNAK – rallimees, kes armus oma naisesse sekundi murdosa jooksul Rallirajal ajaga võidu kihutav sporditäht veedab iga võistlustest vaba hetke perega.

Tiina Kruus lp@lehed.ee

5. KOHT On tänavuse suve üks järjekordne tulikuum päev, kui sõidame Saaremaale Kärla kanti. Kui suurelt teelt väiksemale keerata, seisavad vasakul reas talude postkastid, ühele maalitud Tänaku nimi. Kahetsen hiljem, et esimest staarimärki võpsiku vahel üles ei pildistanud. Sest pilt võiks olla tähenduslik – võimaliku tulevase maailmameistri perekonnanimi keset saare ürgset loodust. Juured, saar, mets, maapoiss, mis iganes seosed ka pähe kuhjuvad. Kuulus rallimees ilmutab end sealsamas – ajab parajasti külateel naabrimehega juttu ja meid nähes vaid viipab, et sõitke edasi. Ma ei tea Tänakust ega rallist t u h k a g i . Pe a le selle, et need eksisteerivad ja huvitavad tohutut hulka inimesi ning kui Ott Tänak (31) viibib parajasti mingil tähtsal võistlusel, tuleb Delfi esilehte kerida alla nii kaua, et käsi

Ott, Janika, Mia ja Ron Tänak puhkavad sageli Saaremaal Oti vanemate talus. „Siin on teistmoodi elustiil, vaikne ja rahulik. Asjad ei juhtu siin kiiresti ja aega on,” ütleb rallimees. Fotod: Hele-Mai Alamaa

kange. Pärast üksikasjalikke ülevaateid kõigest, mis Tänaku, tema kaardilugeja ja autoga võistlusel juhtus, algavad uudised rallitõvest nakatumata kodanikele. Aga tagasi teeotsale. Tänakud ei ole perekond, kes igal nädalavahetusel meediale oma elust pajataks. Seega on eriti väärtuslik nende nõusolek lubada oma õuele meid kui ajakirja Pere ja Kodu esindust. Tallinna-koju nad meid küll ei kutsu, see paik jääb endiselt kaitstud privaattsooniks. Saaremaal Oti vanemate talus puhkavad noored Tänakud sageli ja keset suve on see ilmselgelt üks paremaid paiku kokkusaamiseks. Tänak on pärit Kärlast ja sealses alevikus üles kasvanud. Vanemate talu valmis alles 2008. aastal, kui ta juba Tallinna kolis. „Saaremaa on kindlasti teistmoodi,” nõustub Ott. „Meile meelNagu isa suust dib siia tulla rahu, vaikukukkunud Mia se ja teistmoodi elustiili on tüdruk kui pärast: asjad ei juhtu siin tulesäde. kiiresti ja aega on.”

Tänakute talu hoovi ühe sõnaga iseloomustades tuleks öelda: avar. Siin on mitme hoone vahel ruumi elanikele, külalistele, autodele, loomadele ja nagu hiljem selgub, isegi bagisõiduks. Hoovil tervitab meid pikas kleidis Janika, Oti naine, kellest õhkub enesekindlust. Kusagil magab lõunaund noorim Tänak – poeg Ron – ja aeg-ajalt vilksatab hoovilt raketina läbi tema vanem õde, nagu isa suust kukkunud Mia.

fakt on igal juhul see, et noored klappisid esimesest hetkest, jutt sujus ja Janika tegi käigu pealt ümber senised plaanid. Mitte ainult selleks õhtuks, vaid märksa kauemaks. „Mäletan seda tunnet, kui Otiga tol õhtul suhtlesin – et ta mõtleb samamoodi kui mina, kuigi on täiesti teiselt elualalt. Me oleme nüüdseks aru saanud, et oleme paljus ühesugused. Isegi meie mõlema vanemad on sarnased ja ka nemad klapivad omavahel!” tunnistab Janika. Ehtsa rallimehena, kes peab sekundi murdosa jooksul õigesti valima, tegi Ott Janika kohta otsuse momendiga. „Janika oli väga võimukas, kui aus olla. Tal oli oma konkreetne arvamus ja teda oli keeruline ära rääkida, et ta jääks meiega sinna õhtut veetma. Ta tundus nii kättesaamatu,” meenutab ta jooni, millega naine teda kohe köitis. „Meie suhe arenes kiiresti, juba mõne nädala pärast kolisin tema juurde, sest

Otile meeldib öelda, et temale oli see armastus esimesest pilgust, aga mina olevat algul pipardanud.

Saatuslik kohtumine Rakveres Tänakute tutvus algas kuus aastat tagasi ei mujal kui rallil, kuhu Janika sõbrannaga kaasa läks. Kohtudes polnud Janikal vähimatki aimu, kes Ott Tänak õigupoolest on. Seega päeva edenedes pidi ta leidma vaikse nurgakese, kus värske tuttava kohta telefonist salamahti infot otsida. „Otile meeldib öelda, et temale oli see armastus esimesest pilgust, aga mina olevat ikka algul pipardanud. No päris nii ei olnud,” teeb Janika asjad selgeks. Aga

13 minu jaoks oli kõik selge. Vahel on selMia võtab bagiga list hetke lihtne ära tunda.” taluhoovis Kui saatuslik kohtumine Rakveres kurve tõi Otile kaasa stabiilsuse, kindla suhte nagu ja turvalise rahusadama, siis Janika elu ehtne pöördus 180 kraadi. Finantsjuhi haridurallisega naine pidi jätma oma töö, kus ta sõitja. karjäär üha hoogu kogus. Samuti tuli mõne aja pärast tõmmata otsad koomale oma raamatupidamisfirmas, sest pere kõrvalt ei jäänud selleks enam aega. Veel seisis Janika silmitsi tõsiasjaga, et tema ja Oti kooselust saab visiitsuhe, kus mees käib kodus otsekui külas, harva ja lühikeseks ajaks. Kuus aastat hiljem on Janika lahusolekutega aga harjuda jõudnud – see on lihtsalt profisportlase pereaegne plahvatuselu paratamatu osa. Aastal lik loomus on muutunud Aga muidugi ei asenda kõik see täielikult normaalpalju rahulikumaks: „Enne set, igapäevast pereelu. oleks võinud öelda, et tema „Vahel tekib küll kurb tunon tulehark, keda mina ürine,” tõdeb Janika. Sest ka tan tagasi hoida. Nüüd on siis, kui Ott mõneks päevaks vastupidi. Arvan, et see on tegi Ott Tänak või nädalaks koju tuleb, seotud laste sünniga – ta Portugali rallil oma tunneb perepea vastutust,” on tal tihti palju kohustusi: intervjuud, kohtumised. usub Janika. debüüdi autoralli See aeg ei ole ainult pereOtt tunnistab, et hetk, maailmameistrile. Janika õlgadel on palju mil ta kuulis esimest korvõistlustesarjas. rohkem kui tavaliselt ühel da isaks saamisest, oli ta abielupoolel, sest ta peab elu õnnelikemaid. 2013 oli suurema osa ajast kõigega ise hakkama tema elu üks raskemaid aastaid, ta tuli saama. Ta ei saa kunagi Oti rallisõitude ära MM-sarjast ja arvas, et jätab karjääajal temaga koduseid probleeme arutari pooleli. „Tegin Saaremaal tööd, oli kiida ja sel moel ta mõtteid sõiduteemadelt re aeg, tuli palju vaeva näha. Seda ma eemale juhtida, vaid peab mured üksi ära jään mäletama, kuidas Janika sõitis ekstlahendama. Igapäevaasjades aitab teda ra Saaremaale, et teada anda Mia tuleõnneks palju ema, kes elab kiviviske kaukust,” meenutab ta. gusel. Nii Janika kui ka Oti ema abi on Janika ise võib vahel painduda argielu koorma all või kaotada viisakuse olukornoore pere jaoks lausa hindamatu. Janika sõnul on abielu kestel nende ras, kus fännid väga pealetükkivaks muurollid otsekui vahetunud. Oti noorustuvad – ja seda teevad Tänaku austajad

2009

üha hoogsamalt. Fännindus liigub aina kaugemale sellest, et noored tüdrukud lihtsalt Tänaku Facebooki lehele „tšau” tipivad ja siis ärevalt vastust ootavad. Aktiivsed austajad võivad oma iidoli vahel sellisesse piiramisrõngasse võtta, et vaata ainult ette. „Rallimaailmas on palju neid, kellele meeldib intervjuusid anda ja avalikkuse ees olla. Otile mitte ja see võib temast jätta ülbe mulje,” nendib Janika. „Aga Ott pole lihtsalt nii avatud kui mõni teine.” Peale selle, et Oti loomus on põhjamaiselt kinnine, peab staar valima, kus ja kellele oma ülinappi vaba aega pühendada. Sealtki võib mõni leida põhjuse solvuda. „Inimesed ei mõista, et Ott ei saa kõiki pakkumisi vastu võtta kas või oma laste arvelt. Ei saa niiviisi küsida, et Ott on ju Eestis, miks ta ei saa tulla või osaleda siin ja seal. Meie oleme ju ka ole-

Piiratud arv pileteid

NEED

JÕULUD KÕLAVAD TUTTAVALT! TANEL NELE-LIIS PADAR VAIKSOO

ESITLEVAD:

A A STA LÕ PU TÄ H E D

TOP 100

Korraldaja: OÜ Berit Grupp, tel 5056240, www.beritkontsert.ee

Piletid müügil

LAVLY PERLING Eesti Vabariigi peaprokurör

MÄRT AVANDI näitleja

ELMAR VAHER PPA peadirektor

ANETT KONTAVEIT tennisist

MIHHAIL KÕLVART Tallinna linnavolikogu esimees MAILIS REPS Eesti Vabariigi haridusja teadusminister

RIHO TERRAS kaitseväe juhataja

JÜRI LUIK Eesti Vabariigi kaitseminister

Foto: Aldo Luud

SUUR LINNUÕHTU 4. detsembril kell 18.00–19.30

Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis

Jätkub lk 14

9.-11. august Käsmu

(Tõnismäe 2, Tallinn)

2019

Meeleolukad aastalopukontserdid .. ule Eesti

Kontsertide algus kell 19, uksed avatakse kell 18.

nublu artist

Ott Tänak pesamuna Roniga Otepääl Rally Estonia puhkehetkel

IIRI AASTA

Ines & Karl-Erik Taukar

17.12 TARTU Peetri kirik 20.12 VILJANDI Pauluse kirik

TARVI KULL - klahvpillid / SIIM USIN - basskitarr / KASPAR KALLUSTE - löökpillid

03.12 TALLINN, Kaarli kirik 10.12 RAKVERE Kolmainu kirik

HENRIK HOLOLEI Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor

11.12 VANEMUISE KONTSERDIM A JA 16.12 MOOSTE FOLGIKODA 17.12 VILJANDI PÄRIMUSMUUSIK A AIT 18.12 ALEXELA KONTSERDIM A JA, TALLINN 21.12 H A APSALU KULTUURIKESKUS 22.12 PÄRNU KONTSERDIM A JA 23.12 SIIDRIFARM, VIRLA

Kontserdi algus kell 19. Laval bänd.

Festivali VIRU FOLK pass on hea kingitus, sest: • toob kingisaajale naeratuse näole • toob kinkijale naeratuse näole

Tlõkat, tlõkat, ring saab täis! ANDRES KALAMEES

120 hommikut metsisemängus URMAS SELLIS

Mõista, kes on metsas musta kukke? EVA-LIISA ORULA

Tänusõnad

Sissepääs prii Uksed avatakse kell 17.30 Kohapeal linnuraamatute ja -meenete müük

Väga heade aastalõpuhindadega folgipassid leiad Piletilevist!

Sorinal uude aastasse

AASTA LIND 2019 MEESKOND

Muusikalised vahepalad ANDRUS BONZO ALBRECHT

KINGI KASVÕI ISEENDALE!

Linnuõhtut toetab

14 Algus lk 12 mas ja tahame oma aega. Keegi ei adu, kui pingeline ta graafik tegelikult on,” räägib Janika. „Ott on kasvatanud endale paksu naha – sa pead oskama keelduda ja see võib tunduda inimestele ebameeldiv. Aga tegelikult on ta suure südamega ja väga hooliv.” Janika oli enne Otiga kohtumist iseseisev karjäärinaine, kes nüüd paratamatult sätib oma elu kuulsa abikaasa järgi. „Olen kõigest loobunud. Tunded selle fakti kohta käivad teinekord üles ja alla, aga olen sellega leppinud. Kohati tahan küll Otile nähvata, et nüüd olen ainult sinu naine, enne olin ise ka keegi,” tunnistab Janika. Aga samal ajal annab ta endale aru, et niisuguses olukorras peabki üks pool olema valmis rohkem ohverdama. Kui kumbki maailmas omaette ringi tiirutaks, ei olekski nende kooselust asja saanud.

armastan sind”? „Ikka ütleb, no korra nädalas võib-olla. Ma ei näegi teda tihemini. Tihti jõuan talt enne küsida: kas sa ikka armastad mind?” naerab Janika. Armastust loeb ta välja rohkem mehe jutust, kui Ott vahel ütleb, et tal on perega täiega vedanud ja alati nii hea koju tulla. „See on enamiku inimeste prioriteet – unistuste pere ja kodu,” täiendab Ott. „Unistuste kodu pole võimalik saada ilma pereta. Aga kahjuks on nii, et mida edukam oled töös, seda vähem saad olla perega. See on mu jaoks üks raskemaid asju. Lõpuks jääb pere alati esimesele kohale võrreldes karjääriga. Aga kuna mu töö toob meile leiva lauale, siis tuleb ennast jagada. Kui olen kodus, siis üritan nii palju kui vähegi võimalik päevad lastele jätta. Ma näen, mida nende kehakeel näitab, kui mõlemad vanemad on kodus. Isegi kui sa otseselt nendega ei tegele, vaid oled lihtsalt viie meetri raadiuses nende silma all.” Siis on käes hetk, mil taluhoovile ilmub kummide vilinal järgmine Tänakute rallipõlvkond. Mia saabub bagi roolis, pilk täis otsustavust, ja asub õunapuude ümber muljet avaldavaid tiire tegema. „Ma ei ole väga meelitatud, et ta selle ala vastu huvi tunneb,” ohkab Ott. „Et ta

No võib-olla korra nädalas ütleb Ott ikka, et armastab mind. Aga ega ma näegi teda tihemini.

Kaks kõva kivi Kuigi Tänakud tunnistavad, et mõlemad on kõvad kivid, suudavad nad olulised otsused koos vastu võtta. „Meil on üsna hästi paigas, mida kumbki paremini tunneb,” tõdeb Ott. „Janika on tugev finantsides. Tema ei vaidle jälle minu valdkonnas vastu, kuigi tal on alati oma arvamus.” Lahkarvamusi tekitab pigem kodutööde teema. Janika tahaks, et mees oleks asjalikum ja teeks rohkem. Ott jälle leiab, et ta võiks rohkem diivanikaunistus olla. Kui tihti ütleb Ott oma naisele: „Ma

Ott Tänak

ja liiklus Mida soovitaksid roolis olijatele, et nad kiiresti ja tervelt koju jõuaksid? Liiklust tuleb üritada näha suuremas pildis. Proovida ette mõelda, mis võib toimuda, ja hoida silmad lahti. Et alati oleks valmis varuväljapääs.

sellega spordi tasemel tegeleks, seda ma parema meelega ei näeks. Naised võiksid teha ikka naiste asju.” Mis elu elab 2018. aasta mõjukamaid Eesti inimesi ja populaarseim sportlane kümne aasta pärast? „Tahaksin uskuda, et selleks ajaks olen tippsportlase karjääri lõpetanud ja elan rahulikumat elu. Lapsed peaksid hakkama kaela kandma ja mõtlema, mis suunas elus minna. Ma arvan, et siis peame meie hakkama lapsi toetama nende eesmärkide seadmisel ja saavutamisel,” ütleb Ott.

Unistuste pere ja kodu on enamiku inimeste prioriteet, ütleb Ott. „Minul on sellega vedanud.” Foto: Hele-Mai Alamaa

Mida kardad tavamaanteel sõites? Ei midagi. Eesti liiklus on väga rahulik. Kui maailmas ringi reisida, siis näeme seda. Kui sõidad Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Mehhikos – seal näed sageli, et sõidetakse, kuidas juhtub. Pooltel autodel pole pidureid ja pooltel juhtidel luba. See kõlab ju väga optimistlikult! Kindlasti on olukordi, mille peale peab reageerima, et õnnetust ära hoida, aga Eesti liikluses pole rohkem valesti kui mujal. Inimesed on erinevad, kõiki nööri otsa ei pane. Palju sõltub ilmast jm faktoritest, kõike ei saa oma kontrolli all hoida. Vahel juhtub asju, mis ei sõltu sinust enesest. Milline on sinu suurim liiklusaps? Usun, et olen päris seaduskuulekas. Trahvi olen ikka saanud, aga see oli vist kümme aastat tagasi. Millegi erilisega pole ma silma paistnud ja see ongi kõige olulisem. Kui õnnestub märkamatult liiklusesse sulanduda, ongi kõik hästi.

SISUTURUNDUS

Kaul Nurm: „Ümber tuleb jagada võimalusi, mitte teiste inimeste raha!” Kaheksalapselise talupere noorim laps Kaul Nurm võiks põhimõtteliselt praegu ka aktiivset pensionipõlve pidada: elu jooksul peetud juhtivad ametid annavad majandusliku kindlustunde ning hobid – suusatamisest loodusfotograafia ja pillimänguni – täidaksid päevad sisuka ja põneva tegevusega. Takistab vaid üks suvel antud lubadus. Mis lubadus Teie rahuliku pensionipõlve ära rikkus? Suvel, kui Vabaerakond elas üle raskeid aegu, ütlesid sõbrad et tahavad endiselt Eestit muuta, aga selleks tuleb ka endid muuta. Kui ühtpidi ei saa, tuleb proovida teistpidi. Nii andsin lubaduse kandideerida Vabaerakonna juhiks ja anda endast kõik, et mina ja minu mõttekaaslased saaksime oma Eestit muuta. Vabaerakond valis mu juhiks ja minul on nüüd lubadus täita.

Eestit võib ju pidada üsna valmis riigiks. Mida siin eeskätt muuta soovite? Eestis on toimunud vaikiv vasakpööre, milleks pole valijatelt mandaati saadud. Väga paljud inimesed tunnevad, et vali keda valid, tulemuseks on ikka üks sogane sotsisoust. Parempoolset valitsust pole Eestil olnud alates 2002. aastast, kõige suuremat süüd vaikivas vasakpöördes kannavad end avalikult parempoolseks nimetavad parteid. Ühed on valitsusjuhtidena vasakpoliitikat otseselt loonud ja ellu viinud, teised jälle on käendanud praeguse vasakvalitsuse tagurlikku poliitikat. Inimene on targem kui riik ja teab ise kõige paremini, kuidas oma elu korraldada, raha teenida ja lapsi kasvatada. Mina pole nõus pealt vaatama Eesti muutumist lapsehoidjariigiks, kus seadusandja kirjutab täiskasvanud inimesele ette, kuidas redelit kasutada või mis kell koolipäeva alustada. Õpitud abitus ja tehtagu-mentaliteet on kaks hirmsat katku, mille levitamine peab lõppema.

Teie olete suure talupere noorim laps, EPA lõpetanud, Vene ajal maaparandust ja iseseisvuse ajal kaks aastakümmet Eesti Taluliitu juhtinud. Vabaerakond on samas pigem linnainimese partei. Kas Teie päritolu muudab seda? Lõviosa elust olen ikka linnas elanud ja ma ei saa valida endale linna- või maainimese poolt. Maainimesed kannatavad kõige rohkem amatöörliku regionaalpoliitika käes, mis on nad võimalustest ilma jätnud. Samal ajal on linnaintelligents see, kes valutab Eesti tulevikule mõeldes südant just üha kasvava kihistumise pärast. Ma usun, et pikk kogemus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmena lubab mul näha Eestit tervikuna. Ja ma tean, et maapiirkondade vaesumine pole paratamatus.

Vabaerakonna paremtsentristlik ilmavaade kohustaks siiski ümberjagamisse justkui ettevaatlikult suhtuma? Teiste inimeste raha ümberjagamine pole lahendus, selle suhtes olemegi väga ettevaatlikud. Vabakaubandus on loonud inimestele raha ja väga palju uusi võimalusi. Probleem pole mitte raha, vaid just võimaluste koon-

Paar päeva tagasi treeningul Tallinnas dumine Tallinnasse. Tallinn saab endaga ise hakkama, me ei kõhkle võimalusi ümber jagamast. Meil on väga konkreetne plaan, kuidas luua maapiirkondades vähemalt 3000 taluperele mõistlik aastaringne töö ja teenistus just võimalusi, mitte teiste inimeste raha ümber jagades. Kui maal on töö ja teenistus, on ka elu ja tulevik. Euroopa Liidu struktuurifondide raha on mõeldud just inimestele ja kogukondadele võimaluste loomiseks. Hoolivusest rääkivad Keskerakond, sotsid ja Isamaa on otsustanud, et järgmisel eelarveperioodil peab see raha, kokku umbes kolm miljardit eurot, teenima eeskätt Tallinna huve. Mujal aga jääb selle pärast sadu vajalikke lasteaedu, katlamaju, veepuhasteid, tänavaid ja töökohti rajamata. Samal ajal lubavad nad Tallinnast, mida kõike hakkavad maal elavad inimesed tasuta, see tähendab teiste inimeste raha eest, saama. See ongi inimestelt võimaluste röövimine ja õpitud abituse taastootmine, millele olen rängalt vastu. Meie jagame ümber võimalusi, et inimesed saaksid väärikalt ja ausalt endale head elatist teenida ka sealpool Tallinna lennujaama.

Tööd ja leiba 3000 perele kõlab päris hoogsa lubadusena. Kas Te teate midagi, mida ükski teine poliitik ei tea? Ei, kõik on proovitud ja nähtud. Pärast kolhoosikorda ei jäetud Eesti põllumaid suure riikliku supersovhoosi kätte, vaid erastati, müüdi, renditi eraomanikele. Põllumajandamine toidab täna tuhandeid taluperesid ja ettevõtjaid, eestimaine toit on maailma tasemel. Eesti metsades valitseb aga just selline supersovhoos RMK, kelle käes on lõviosa Eesti parimaid metsi. Erinevalt eraomanikest on RMK-l ka ressurss tasuta käes, millega ta pakub ebaausat konkurentsi erametsaomanikele. Sellisel riigimonopolil pole õigustust – 2/3 riigimetsast saaks anda kohalikele inimestele ja ettevõtjatele majandamiseks pikaajalisele rendile. Paarsada hektarit metsa annaks perekonnale aasta ringi tööd ja leiba, maal tekiks uus tegus ja jõukas peremeeste klass. Teine teema on energeetika. Me ei vaja Eesti Energia kasvamist, vaid hajutatud energiatootmist nagu Saksamaal, kus iga neljakümnes perekond on energiatootjad. Ka Saksamaal oli periood, kus välisinvestorid hakkasid tuulikuid püstitama, aga inimesi segasid ühtevalu ikka müra, varjud ja palju muud. Sakslased ütlesid lõpuks, et see on meie tuul ja meie asi on sellest elektrit jahvatada. Vastuseis kadus väga ruttu, Saksamaa on tuulikuid täis, neist 80% kuuluvad kohalikele energiaühistutele. Päikesest võib igaüks energiat toota ka Eestis, tuuliku rajamiseks on mõistlikum investeeringud kokku koondada ja ühistuga majandada. Riigi asi on teha selliste ühistute käivitamine nii lihtsaks, et neid hakkaks päriselt tekkima.

Kas mõnes suures erakonnas poleks maailma muutmiseks rohkem võimalusi kui Vabaerakonnas? EKRE-ga ei jaga mina ega Vabaerakond peaaegu ühtki põhimõttelist väärtushinnangut. Ja ülejäänud parlamendierakondadega on asi peaaegu sama lihtne: ma ei astu vasakerakonda sõltumata sellest, kus nad sõnades väidavad end parem-vasakteljel paiknevat.

Ka väljaspool parlamenti on uusi erakondi. Vabaerakond sündis õhinapõhiselt, elas üle hoogsa alguse ja lastehaigused. See oli piisavalt raske ja mul on hea meel, et see on läbi. Miks ma peaksin minema kuhugi, kus see kõik on alles ees? Vabaerakonnast ei saa ilmselt järgmise riigikogu suurimat erakonda, kuid meie lubadus valijatele on konkreetne: meie oleme parempoolne kaalukeel järgmises valitsuses.

Kellega Te koostöö välistate? Meie ei saa välistada, välistada saavad valijad. Aga Vabaerakond osaleb neil valimistel selleks, et keegi ei saaks moodustada vasakvalitsust ja et keegi ei peaks parema puudumisel tegema koalitsiooni EKRE-ga.

Õues on praegu kõva tuul ja ligi kümme kraadi külma, Teie saabusite intervjuule otse trennist. Kas passi vaadates ei leia ettekäänet, et päeva soojas toas alustada? Passi vaadates leiab just ettekäände mitte alustada päeva soojas toas. Oma „pump” tuleb töökorras hoida, meil on ilma minutagi piisavalt mehi, kes on parimas eas nägemist öelnud. Minu hobi on pikamaasuusatamine, Estoloppeti meistri tegin ära aastaid tagasi ja nüüd üritan saada Worldloppeti meistriks. Vaja on sõita kümme etappi ja üks neist teisel kontinendil. Eelmisel aastal käisin Kanadas. Nüüd on puudu vaid üks etapp. Suvel sõidan ka rattaga ja ujun.

Kaul Nurm 1951. aastal sündinud Kaul Nurm on lõpetanud Tõrva Keskkooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia maaparandusteaduskonna, töötanud Kose EPT-s objektimeistri, töödejuhataja ja jaoskonnajuhatajana ning maaparanduse peainsenerina, edasi Agrotööstuskoondises osakonna peainsenerina, 1990–1992 Eesti Taluliidu tegevjuhina ning 1992. aastast 24 aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektorina, neist viimased 10 aastat ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmena.

Vabaerakonna kolm radikaalset ideed Anda 2/3 RMK metsast eraomanikele rendile. Umbes 200–300 hektarit metsa annab heaperemeheliku majandamise juures tööd ja leiba ühele taluperele või väikeettevõtjale. Ainuüksi selle plaaniga saaks pakkuda majandustegevust maal umbes 3000 taluperele.

Luua energiaühistute süsteem, kus piirkonna talunikud ja ettevõtjad saaksid koonduda energiatootmisühistutesse. Sellele pole vaja teiste inimeste rahaga peale maksta, vaid riik saaks toetada lihtsa asjaajamisraamistiku, vajadusel laenugarantii ja seadusandlusega, mis teeks energia müümise lihtsaks ka väiketootjale. Riik saaks toetada ka elektriautode taristu eelisarendamisega – üks tuulik hoiab aasta ringi käigus u 6000 elektriautot.

Langetada üksikisiku tulumaksu protsent 20 pealt 12-le. Keskmine palgasaaja võidaks 800 eurot aastas. Kogu isikutulumaks läheks kohalike omavalitsuste eelarvesse. Riigieelarvesse laekumata jääv 8% on summas alla 300 miljoni euro. Selle raha peab riigieelarvesse tagasi tooma omakapitalimaks kuni 1%, mis rakendub, kui ettevõte on oma investeeritud kapitali tagasi teeninud ja hakkab kasumit saama. Vabaerakond on ettevõtjaid küsitlenud ja väikeettevõtjatele see plaan meeldib, mõnedele suurtele välisfirmadele aga ei meeldi. Samal ajal on 94% Eesti ettevõtetest mikroettevõtted ja nemad võidavad. Juba 0,75% kapitalimaks katab ära puudu jäävad 300 miljonit.

SUUR PLAAN

ERKKI RAASUK juht on see, kes ronib vajaduse korral kõige sügavamale ja teeb oma käed kõige mustemaks Erkki Raasukesel on olnud tähelepanuväärne aasta. Tema juhitav pank sai uued omanikud ja seriaalis „Pank” rajab tegelane, kelle prototüüp ta on, Baltimaade kõige kõvemat ettevõtet.

43. KOHT Ingrid Veidenberg

ingrid.veidenberg@lehed.ee

Luminor Grupi juhatuse esimees Erkki Raasuke (47) ei varjagi, et tema elu pöördepunktiks sai 13. eluaasta. Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel Saha-Loo asulas üles kasvanud ja kuni 7. klassini Lagedi 8-klassilises koolis käinud Raasukese hinded olid küll head, aga käitumine mitte kunagi eeskujulik. Pärast 6. klassi kooli vahetades sai ta teada, et nende klassi 17 õpilasest 13 vanemad olid käinud tema peale kooli juhtkonnale kaebamas. „Küllap põhjusega,” muigab ta nüüd Luminori 14. korruse võrratu vaatega kontoris istudes ja möönab, et just Tallinna 21. kooli spordiklassi sissesaamine muutis kogu tema elu. Endisest aktiivsest koerusetegijast sai kesklinna koolis poole aastaga oivik ja tõsine spordipoiss. Motivatsiooni anda endast parim on Raasukesel jätkunud tänaseni. Tema vastutusrikaste ametite nimekiri on pikk ja muljet avaldav: Hansapanga Grupi juht, Swedbanki grupi finantsjuht Rootsis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik, maanteeameti peadirektori kohusetäitja, LHV Grupi juht, Eesti Energia ja Estonian Airi nõukogu esimees, Luminor Grupi tegevjuht. Ja ta pole veel 50-aastanegi! Pole siis ime, et Eesti ettevõtluse ja firmakultuuri sümboli Hansapanga loomisest rääkiva teleseriaali „Pank” stsenaristid kirjutasid Erkki Raasukese kui panganduse imelapse sarja kandvaks ja siduvaks peaosatäitjaks. Jalustrabavat karjääri-edulugu arvesse võttes seisab aga Erkki Raasuke juba poolteist aastat silmitsi olukorraga, kus tema olemasolu häirib kedagi tugevalt. Miks muidu maadleb ta kiusu ja laimukampaaniaga.

Kuidas teile seriaal „Pank” meeldib? Vaatate ikka? Olen näinud kuut osa ja vaadanud neid nädalavahetustel kahekaupa järele. Huvitav! Kaasahaarav! Mõned osad kõnetavad rohkem, mõned vähem. Osa, kus pangale tehti valuutarünnak, ajas pulsi ikka väga üles. Imestasin hiljem, et see mind niivõrd puudutas, kuigi olukord oli seriaalis lahendatud teistmoodi kui tegelikult. Kogu lugu on ju hästi ümber räägitud, aga mõned episoodid torkavad päris korralikult. Peaosalist mängiv Sergo Vares etendab Toomas Pisukest, kelle nimi on teie omaga väga sarnane ja tüpaaž samuti. Kui palju end temas ära tunnete? Osa sündmusi on tuttavad. Aga pigem on see sümbioos mitmest inimesest. Tunnen selles tegelaskujus ära ka mõne teise lähedase kolleegi, näiteks Indrek Neivelti ja ka Hansapanga ühe tugitala Andres Viisemanni. Mõnede seikade puhul on Tarmo ka iseennast sisse kirjutanud. Vaatajad võtavad päriselust rääkivat seriaali sageli tõe pähe. Usun, et ka teie käest on küsitud, kas kuulusite nooruses pätikampa ja tegite oma noorusarmastusele lapse. (Muigab.) Olen kahe lapse isa, kes mõlemad elavad koos oma ema ja isaga. Olen küll pärit Loolt ehk kunagisest Linnuvabrikust, aga ma ei ole kunagi olnud jõugu liige ega vägivaldne. Ma pole kaklustesse sattunud ega ka ise sinna tükkinud. Võidelnud olen teismelisena ainult korvpalliplatsil. Minu koolielu liikus üsna varakult sellest seltskonnast eemale. Alates 13. eluaastast käisin spordikoolis ja selle kõrvale muud ei mahtunudki. Aga asjad oleksid võinud muidugi teistmoodi minna, kui oleksin jäänud Saha-Loole. Sealses koolis oli mul pidevalt probleeme koeruste pärast. Küll oli see kellegi

koti rebimine, nii et koti sang läks katki, või kusagilt aknast suitsupommi sisse viskamine. (Naerab.) Sel ajal see kellelegi muidugi nalja ei teinud. Tallinna 21. kooli spordiklassi sissesaamine päästis teid hullemast? Võib küll nii öelda, sest nagu ütlesin: asjad oleksid võinud sootuks teisiti minna. Suur osa minu endiseid koolikaaslasi on tublid inimesed, aga osa pole enam elavate hulgas. Kaugenesin oma kodukandi elust väga kiiresti. Spordikoolis käis elu nii, et seitse-kaheksa korda nädalas oli trenn ning sinna vahele mahtus vaid söömine, õppimine ja magamine. Mis on pangaseriaalis teie tegelaskuju puhul täppi läinud? Vast osaliselt olek ja miimika. Pisuke paistab minuga sarnaselt olevat natuke raskemeelne tüüp. Nii palju, kui olen vaadanud, siis ega naeratust tema näole ei tule – kulm on kogu aeg kortsus ja lõug on all. Olen aru saanud, et see on ka minu väline kuvand, mille inimestele töösituatsioonis jätan. Ometi tundub pangaelu seriaali vaadates kõike muud kui raskemeelne. Kas olete tolleaegsetel rajudel reivipidudel viibinud? Ehk mõnel üksikul. Oli küll kõvasid pidusid koos meeskonnaga, aga olen alati olnud teada kui üks esimesi lahkujaid. Seriaal annab aimu, et kokaiinitriip ja muu narkootiline kraam käis pidudelt peale alkoholi üsna tihti läbi. Kusjuures ei käinud. Olen imestanud, et seda aega on seriaalis just niimoodi kajastatud. 1990-ndatel ei olnud keemia teema, see tuli hiljem. Mulle ei meenu ühtki episoodi, et kellelgi meist oleks olnud kokkupuudet mõne narkootilise ainega. Mis on aga veelgi huvitavam: peaaegu kõik selle seriaali tegelased on väga suitsulembesed. Pangas oli 180 kraadi teistpidi. Ma ei suuda selle aja lähiümbruskonnast meenutada ühtki inimest, kes oleks suitsetanud. Et keegi oleks läinud tänavale või panga katusele ja seal suitsu tõmmanud – mitte kunagi! Tegelikult oli elu palju ebahuvitavam: seltskond, kes toi-

Pisuke paistab olevat natuke raskemeelne tüüp. Ega naeratust tema näole ei tule – kulm on kogu aeg kortsus.

Jätkub lk 18

UKE:

17 „Juht töötab meeskonna jaoks ja tal on neid inimesi alati rohkem vaja, kui nendel teda. See loob vajaliku alandlikkuse ja suhted,” on Erkki Raasukese juhtimismõte. Foto: Tiit Blaat

SUUR PLAAN Algus lk 16

metas trading floor’il, võttis osa väga paljudest spordiüritustest. Tõele palju lähedasem on see, et seesama seltskond jooksis 1990-ndate keskpaigast kuni 2000-ndate keskpaigani väga palju maratone. Meie elu oli täiesti suitsuvaba. Aga ju on seda loo jutustamiseks vaja olnud. Kes tegelaskujudest teile endale seriaalis kõige sümpaatsem tundub? Vast Ülle. (Evelin Võigemasti mängitud tegelane, kelle prototüüp on Tiina Mõis – I. V.) Ega temagi puhul pole ju tegemist puhta karakteriga, aga sarnaselt prototüübiga on temas enesekindlust ja elegantsust. Samuti head elutervet distantsi, mis on hästi tiinalik. Mõnda tema külge ja tugevust on hästi tabatud. Eks taamal ole ka mu enda sümpaatia – Tiina on võrratu inimene. Hea näitleja mängib teda ka. Ka Siim (Markus Luige mängitud tegelane, kelle prototüüp on Rain Lõhmus – I. V.) ja Kalju (tegelane, kelle prototüüp on Jüri Mõis, Priit Võigemasti esituses – I. V.) on hästi konstrueeritud. Nad on ehedad. Jüri Mõisa karakter on temast endast küll üsna kaugel, neid on raske kokku panna, aga see on huvitav kajastus. Kas episood, kus Tiina Mõis leidis teid bensiinijaamast leti tagant ja kutsus panka tööle, vastab tõele? Ei vasta. Seda pole olnud. Tegelikkus oli hoopis vähem proosaline. Olen elu jooksul vaid korra tööle kandideerinud ja see oli 1993. aasta lõpus Hansapanka. Töötasin enne ühes teises pisikeses pangas ja mul oli seal kokkupuude Tiina Mõisaga, kes ütles: kui sul Rain Lõhmusega peaksid tööläbirääkimised ebaõnnestuma, siis tule minu juurde. Nii et väike tõetera oli selles stseenis sees, aga bensiinijaamas pole me omavahel liitintressist rääkinud.

(Naerab.) Vastab tõele, et töötasin kunagi lühikest aega Statoili bensiinijaamas – Statoil Eesti juht oli siis Gunnar Okk, kellega oleme hilisemas elus väga palju kokku puutunud. Olin tavaline müügimees, kes kandis uhket Statoili logodega vormi, mis meeldis mulle sedavõrd, et kandsin seda teinekord isegi vabal ajal. (Muheleb.) Üle 20 aasta panganduses ja kogu selle aja juhina… Kuidas teie närvid on vastu pidanud? On olnud paremaid ja raskemaid aegu. Paremaid aegu siiski rohkem ja see annab jõudu. On ka hetki, kus närvid vastu ei pea. Siis nutad natuke ja lähed edasi. Neid olukordi, kus tunned, et läheb käest ära, ei ole olnud liiga palju, aga mõni on... Raskeid olukordi tuleb ette praegugi. Paar nädalat tagasi mõtlesin näiteks, kas kael püsib sirge või murdub ära. Siis elad päev korraga. Üles-alla kõikumine käib vast iga töö juurde. Aga päris kriitiliselt katki pole ma siiamaani olnud. Hansapanga loojad elavad kõik juba unistuste elu – kes Šveitsis, kes Hispaanias. Kauaks teil motivatsiooni jätkub? Mulle meeldib mu valdkond ja töö. Nii kaua, kui endal energiat jätkub ja kuni kutsutakse huvitavatesse projektidesse, kavatsen jätkata. Nagu ütlesin: ma ei ole alates 1993. aastast kusagile tööle kandideerinud. Mind on alati kutsutud. Vajalik olla on õnnetunde jaoks üsna oluline. Mis motiveerib praeguses ametis? Tarkade inimestega töötamine ja kokku puutumine. Selle sain selgeks juba pikka aega tagasi. Mitte miski ei arenda

Seriaali „Pank” tegijad kutsusid Raasukese üht võttepäeva vaatama. Riietehoidlast anti talle meeneks see müts kaasa.

800

miljonit eurot jäi Swedbankil majanduskriisi ajal tagasi saamata.

ja motiveeri rohkem kui kokkupuude oma valdkonna tõeliselt kõvade tegijatega. Millised on teie juhtimispõhim õ tte d ? O n need ajas muutunud? Mind iseloomustavad t hoiakud ja aa l B käitumisstiil. iit :T o Lähtekohaks t o F on alati see, et juht töötab meeskonna jaoks ja tal on neid inimesi alati rohkem vaja, kui nendel teda. See loob vajaliku alandlikkuse ja suhted. Nutikad inimesed tahavad suurt tegutsemisvabadust ja ladusalt toimivat keskkonda. Juht peab olema ka see, kes ronib vajaduse korral kõige sügavamale või kes teeb oma käed kõige mustemaks. Meeskond ja ettevõte on alati suurem kui üksikisik. Mida peate oma kõige suuremaks ametialaseks õnnestumiseks? Kokkupuudet ja koostööd väga säravate inimestega. Mul on olnud sellega väga palju õnne. Rain Lõhmus, Tiina Mõis, Andres Viisemann, Tarmo Jüristo, Indrek Neivelt… Ka Rootsis töötatud aastad viisid mind kokku tugevate karakteritega, kes kõik on omal alal superhästi hakkama saanud. Kõigil neil on spetsiifilised oskused ja tugevused, millest on olnud palju õppida. Mida peate suurimaks veaks, mida nüüd läbi ei laseks? 2008. aasta finantskriisi sisenemine. Aimasime keskkonna muutusi ette, aga ei tegutsenud piisavalt otsustavalt. 2006.

aasta lõpust kuni 2008. aasta lõpuni tegime palju vigu ja võtsime ette liiga väikesi asju, samal ajal kui oleks pidanud jõuliselt pidurit vajutama. See oli õppetund. Kui näeme kriisi saabuvat ja saame sellest isegi õieti aru, aga pole võimeline otsustavalt tegutsema, on kõik hilisem vaid soe õhk. Oleksime alates 2006. aasta lõpust pidanud oluliselt vähendama laenuraha kättesaadavust, klientide tulva oleks pidanud finantseerima üle kahe korra väiksemas koguses. Tulemuseks olid väga suured kaotused. Praegu käituksin oluliselt otsustavamalt. Kuigi see oleks lühemat aega ebameeldiv, hoiaks see ära hilisema suure kaotuse. Tulemuseks olid kaotatud kodud ja pankrotistunud ettevõtted. Siiamaani ilmub lehtedes pealkirju, et pankurid on vereimejad. Hiljuti Eesti Ekspressis olnud pealkiri teatas, et Rootsi pankurid kägistasid Eestit nagu kolonisaatorid. Mida sellistest sõnavõttudest arvate? Mind selline suhtumine kurvastab. Me justkui ise positsioneerime end orjarahvana. Nässu läinud äride eest vastutavad mõlemad pooled. Kriisi haripunktis oli [sel ajal juba] Swedbank teinud kolmes Balti riigis laenuprovisjone kokku 1,3 miljardi euro eest. Sellest rahast jäi pangal tagasi saamata 800 miljonit eurot või rohkem. Me räägime kolossaalsetest summadest. Selliste sõnavõttude tegijatel pole arusaamist, kuidas üks suur rahvusvaheline ettevõte toimib. Inimestel, kes selliseid väiteid esitavad, ei ole kogemust ega kokkupuudet sellega, kuidas asjad tegelikult käivad. Arvamus, et suuri keerukaid ettevõtteid on võimalik juhtida nii, et kusagilt teisest riigist saadetakse pabeJätkub lk 20

SUUR PLAAN

Algus lk 16 ril detailsed tööülesanded, siis – mitte ühtki edukat ettevõtet pole võimalik nii juhtida. Ettevõtteid juhitakse strateegia, eesmärkide ja väärtuste kaudu ning juhil on selles raamistikus suur tegevusvabadus teha otsuseid. Teine veel vildakam väide on, et eestlast piinab keegi kuri kapitalist. Ei tea, kes see võiks küll olla? Aktsiaturgude globaalne koguväärtus on 70–80 triljonit dollarit. Kui nüüd küsime, missugune grupp investoreid on globaalselt kõige suuremad investorid – kui räägime noteeritud ettevõtetest –, siis kellele need kuuluvad? Pole õrna aimugi, aga pakun, et meile ehk rahvale. Need on pensionärid. Kõige suuremad globaalsed investorid on pensionifondid. Kui Eesti pensionifondid investeerivad Poola või Hollandi panka, siis kas Poola ja Hollandi inimesed peaksid pidama meid seal kolonisaatoriteks? Oleme vaenulik võõrkapital? Nõndasamuti ei kuulu Swedbank, Nordea ega Luminor ühele või kahele inimesele. Kõige suuremad omanikud on neis pensionifondid. Üle poole Luminori panka miljard eurot investeeriva Ameerika investeerimisfirma Blackstone’i rahast tuleb pensionifondidest. Kus on see kuri kapitalist, kelle poole peaksime näpuga näitama? Enda panemine situatsiooni, et keegi tuleb ja ütleb meile, kuidas peab elama, ja seda narratiivi pidevalt võimendades teeme end ise väikseks ja see mõjub meile endale halvasti. Elu on sellisest vaatepunktist ammu edasi liikunud. Väga segaseks on jäänud juhtum Nordea ametiühingutegelastega, nad nõudsid kollektiivlepingut ja vaidlus tuli pankade ühinedes Luminori ehk teile üle. Seda teemat hoitakse avalikus ruumis seniajani üleval. Miks? On kahetsusväärne, et aastaid enne Luminori sündi Nordeas tollal töötanud inimeste vahelised suhted nii sassi läksid, et see mitmeks aastaks vinduma jäi ja on hakanud mürgitama neid, kes sellega kunagi algselt seotud pole olnud. Sattusingi ebamugavasse olukorda enne, kui üldse kellegagi midagi otseselt arutanud oleksin. Kaebekirjad läksid liikuma vaid loetud nädalad pärast seda, kui olin Luminori projektiga liitunud. Mul olid mõned kohtumised ja arutelud, kust tõmbasin ennast peagi tagasi. Olulised küsimused said edaspidi teistel inimestel kenasti lahendatud nii, et minu hinnangul olid kõik osapooled rahul. Miks on tänaseni müra avalikus ruumis, sellele mul head vastust ei ole. Mis läinud aasta suvel teie ja ametiühingutegelaste vahel õigupoolest juhtus? 2017. aasta suvel oli mul mitu minu arvates head kohtumist ühe ametiühingu usaldusisikuga. Siis oli kohtumine kahe usaldusisikuga. Ka see ei olnud halb. Pärast teist kohtumist saatis aga keegi ringkirja, mis minu arvates ei kajastanud meie avameelset arutelu õigesti. Otsustasin enne pankade ühinemist sellest vaidlusest tagasi tõmmata. (Peab pausi.) Ja siis oli veel üks kohtumine. Üks inimene tuli nõupidamisteruumi ja avas laual oma sülearvuti, mille kaanel oli suurelt kleebis, mis kujutas kaht inimest asendis, juures tekst: „Töötaja – ära lase tööandjal ennast panna!” Sama inimene tunnistas kohtumisel, et tema kirjutaski ringkirja, mida ma taunisin. Nägin teda esimest korda elus ja olin segaduses: kuidas saab sedasi käituda? Ärritusin. Järgnes 30 minutit valju sõnavahetust. Kui sain paar nädalat hiljem anonüümkirja väljavõtetega sellest kohtumisest ja veel natuke hiljem esimese päringu meediast, mõist-

sin, et need omavahelised kohtumised lindistati ja olin lasknud ennast rumalalt provotseerida. Minu viga! Ühtlasi palun vabandust neilt inimestelt, keda järgnenud lärm häiris ja keda ka ma ise ebaõnnestunult kahtlustasin. Hoolimata olukorrast ei olnud selleks õigustust.

Vildakas on väide, et eestlast piinab keegi kuri kapitalist. Ei tea, kes see võiks küll olla? Püüan nüüd järge hoida, et täpsemalt aru saada. Kas teiega käis kohtumas endine Hansapanga töötaja Hannes Veskimäe, kes on juba poolteist aastat teie vastu sõdinud ja teist väidetavalt alandavaid videoid levitanud? Ei. Alles siis, kui Google’ile esitatud küsimuse kaudu tuli välja inimese nimi, kes teeb minust laimavaid lugusid ja levitab neid internetis Anti Hegemooni nime

all, selgus – üllatus-üllatus –, et see on mulle täiesti võõras Hannes Veskimäe. Mul puudus selle inimesega igasugune kokkupuude. Tema ei istunud neil varasematel kohtumistel, millest eespool rääkisite? Ei. Mul polnud Hannes Veskimäega mingit puutumust alates aastast 2009, mil vist põgusalt tööasjus rääkisime. Kes oli siis see inimene, kes tuli teid provotseerima? Ma ei taha täna tema nime öelda. Aga see on inimene, kelle leiab ükskõik missuguse streigi ja nii-öelda töötajate õiguste eest väljaastumise puhul. See mees on alati pildil esireas ja suure plakatiga. See inimene on seotud päris mitme ametiühinguorganisatsiooniga, olemata päriselt vist ühegi liider. Ta ise tituleerib end aktivistiks või korraldajaks. Ta oli seotud ka Eesti finantstöötajate liiduga ja selle kaudu saingi temaga tol korral kokku. Kohtumisel ütles ta, et tal on kaudne side varasemate sündmuste, vaidluste ja

„Poeg pidi tegema koolis loova töö. Valis selleks vanadest juppidest ratta kokkupanemise. Seisin kõrval, kui ta seda tegi. Meeldis. Leidsin veel ühe vana raami ja panin ka ise ratta juppidest kokku. Lootsin hakata sellega tööl käima, aga seitse kilomeetrit on natuke pikk maa ülikonnaga pedaalida. Nii saigi sellest sisustuselement,” räägib Erkki Raasuke. Foto: Tiit Blaat

läbirääkimistega. Ütles, et toetab Nordea usaldusisikuid, aga ta ise ei olnud panga töötaja. Ta esitas mulle ründavas toonis hulga igasuguseid küsimusi, miks tegin nii- või teistmoodi. Kui vaatan kogu kohtumist tagantjärele, siis olid need küsimused otseselt provotseerivad. Tänaseks on seda juba nii palju lõigutud ja selle põhjal minust erinevaid kuvandeid kokku pandud, et tõese pildi saamiseks tuleks kõik lindistused üle kuulata. Olen küsinud neid lindistusi advokaadi abil asjaosaliselt, aga ei ole saanud. Paistab, et see on juba kolmandate inimeste käes, kes sellega omatahtsi tegutsevad. Raske on mõista, miks tegeleb kodanik Veskimäe niivõrd pühendunult teievastase kampaaniaga. Kuuldavasti kavandab ta teist lausa raamatut? Ma ei oska sellele vastata. Võin vaid aimata. Võib-olla on tegu inimliku haavumisega, kus varasema tööandjaga sassi läinud suhted on nüüd edasi kantud selle järeltulijale. Mis võib olla tema eesmärk? Mul puudub selle isikuga igasugune kokkupuude. Tean vaid nii palju, et ta töötas kunagi Hansapangas/Swedbankis, aga ma ei tundnud teda isiklikult. 2008. aastal töötas Swedbankis üle 9000 inimese, kõik ei jää meelde. Olles kuulnud tema kohta hinnanguid kolleegidelt kahest organisatsioonist, hakkab kujunema mingi pilt. See on vastuoluline. Kas olete püüdnud olukorda lahendada, kutsudes ta enda vastu laua taha ja küsides otse, mida ta taotleb? Ma ei ole seda teinud põhjusel, et inimesed, kes ahistavad või niimoodi käituvad, otsivadki üldjuhul tähelepanu. Tema vastuvõetamatu käitumise tõttu ei ole ma tahtnud näidata, et see väärib tähelepanu. Küll aga kutsus ta ise mind kohtumisele, kui tuli välja, et tema on laimukirja taga. Ta tuli kohale lubadusega anda vastused kõikidele meie küsimustele, mida ta ei teinud ja hakkas mind seal uuesti ründama. Huvitav on see, et ta kinnitas kohtumise alguses, et minu vastu pole tal midagi ja olen vaid sattunud valele poole joont. Ometi tema tegevus jätkub. Kohe peale kohtumist pani ta internetti meie kohtumise videolindistuse. Kas säärane ahistamisjuhtum häirib kuidagi ka Luminori uusi omanikke ameeriklasi? On teil sellest omavahel juttu olnud? Ikka häirib. Me elame maailmas, kus guugeldatakse palju ja taustauuringuid tehes tuleb see esile. Olen pidanud detailset logi kogu selle saaga algusest ja olen seda jaganud nii oma juhtide kui ka nõukoguga. See teema tõuseb esile juba seetõttu, et töötan valdkonnas, mis on kõrgelt reguleeritud. Pean üsna tihti läbima protsessi, mille nimi on „Fit and proper” – pangandusvaldkonnas töötavatel inimestel peab olema piisav kompetents ja ka nende muu elu peab olema korras ning heas tasakaalus, et sellist tööd teha. Ka selles programmis tuginetakse internetiotsingutele. Olen pidanud rohkem kui korra selgitama, millega on siin tegemist. Ahistaja laiem eesmärk on siis ju näha: teie maine tuleb määrida ja teid ametikohalt maha tõmmata, siis saabub ehk rahuldus? Ma kahtlen selles. Arvan, et vaevalt pakun persoonina kellelegi huvi. See on ikkagi erinevate asjade omavaheline koosmõju. Nordeas oli kahetsusväärne ebakõla ametiühinguga, mis on saanud juba pea aasta tagasi suures osas hea lahenduse. Et see nii on, teeb kellelegi väga haiget. Oma osa võib siin olla varasema tööandjaga sassi läinud suhetes ja nüüd on see Jätkub lk 22

SUUR PLAAN

laua taha, arutame ja räägime. Aga isiklikku ruumi tungida on alatu. Ma ei tea, mismoodi see elu paremaks teeb. Sellega pahatahtlikult edasi kantud uuele orgatoodad ju ainult juurde pettumust, kibestumust ja vihkamist. Siin ei ole kellelgi nisatsioonile ja isiklikult mulle. Kui palju on see teie elu häirinud? võimalik midagi võita, on ainult kaotus Mind on isegi üllatanud, kui palju see mõlemale poolele. on häirinud. (Kogub ennast pisut.) Ma Mida peaks tegema, kui ühiskonnas positsiooni omav inimene satub kinsaan sellega hakkama ja kõik ununeb ju lõpuks, sest see pole kindlasti asi, mis nismõtte küüsis oleva ahistaja ohvriks? jääks püsima, aga… Vaadates kõiki neid Kui on olemas taust, mis vajab avalikult episoode ja kogust, siis siia on läinud selgitamist, siis tuleb seda teha. Mida ka praegu teen. Aga selle konkreetse inimenädalaid kvaliteetset aega, mida oleks sega puudub mul igasugune side. Selpidanud ja saanud kulutada palju targematele asjadele. lega, mis tema peas toimub, ei oska ma Kas olete midagi enda kaitseks kuidagi suhestuda. Jääbki üle ainult asjaette võtnud? olu, kuidas meie õiguskord meid kaitOlen mõelnud seda teha. Seni olen lootseb. Või ei kaitse. Tänaseks on juba palju nud, et minu passiivsus hajutab selle haikaasusi, kus mustamine ja avalik alandage kiindumuse. Esimesed poolteist aastat mine on võimaldanud sellised inimesed ei ole seda juhtunud ja asi paistuvastada ja neid ka karistab pigem hullemaks minevat. tada. Olen lootnud, et selSellest ka vajadus õigusnõusline olukord kas laabub või hääbub. taja järele, kes aitab vajaduse korral kaitse üles panna. Räägime ühiskonnas koolikiusamisest juba Elame sõnavabaduse keskriiklikul tasemel, kuid konnas, kus inimesed võivad tippjuhid ja üldse avalioma arvamust avaldada, aga ku elu tegelased on jääkui minnakse üle piiri, on vaja aastat on Erkki nud samaväärsete juhastuda samme, mida õigusorgaRaasuke töötanud tumite puhul kaitsetuks. nid lubavad. Pigem on siin tegemist eetilise seisukohaga. Oleks on avalikkusel Eesti panganduses Pigem suhtumine: väga hea, et aeg teha silmad lahti ja vaadajuhtivatel kohtadel. pekstakse, nad ongi liiga ta, kuidas neid asju, mis puurikkad, ülbed ja edukad! dutavad näiteks kasvõi töötajate õigusi, mõnikord tegelikult aetakse. Ma ei pea ennast mingiks tipuks. Olen Olen puutunud selliste teemadega kokteadlikult oma pea madalal hoidnud. ku ka oma varasemates ametites. Mõned Tunnen ennast tähelepanu all halvasti. valjult kõnelevad inimesed räägivad veenAga ahistamine ja kiusamine ei ole aktdunult Põhjamaadest, õiglusest, demosepteeritav mis tahes olukorras. Mind kraatiast ja kultuurist. Aga kuidas nad ise on üllatanud meedia senine käitumine. käituvad! Ahistamises ei valita vahendeid Enne teid ei ole mitte keegi kogu selle just isiklikus ruineerimises, mis on kõige saaga jooksul kordagi küsinud, mis siis alatum. Kui on vaja debateerida, istume tegelikult juhtus. Ja seda on kajastanud Algus lk 16

mitu uurivat ajakirjanikku. Keegi ei ole küsinud, kust saada need lõikamata lindistused ja mis oli nende salaja salvestatud diskussioonide tegelik kontekst. Keegi ei ole küsinud, et kui ametiühinguga on suhted konstruktiivsed ja normaalsed ning ametiühing taunib nende salvestiste alusel toodetud klippide avaldamist, siis miks seda tehakse. Ahistajad naudivad samal ajal viieteistkümne minuti kuulsust, andes intervjuusid ja kirjutades raamatuid, silme ees terendamas staariseisus. Need, kes mind teavad ja tunnevad, on kogu aeg mõistnud, millega on tegu. Pikas horisondis liiguvad asjad siiski omale kohale. Muidu ei oleks me liigina jõudnud täna siia, kus oleme. Aga mõnikord tuleb lahendust pikalt oodata. Teemat vahetades: mida on panganduses muutnud hiljutine Danske Banki rahapesuskandaal? Oleme langenud olukorda, kust välja ronimine võtab pikki aastaid. Negatiivne maine on praegu väga tugev. Lahenduste otsimine, kuidas sellest väga keerulisest olukorrast välja tulla, võtab pikka aega. On teil olemas plaan? Ei saa öelda, et oleks detailne plaan, aga kimbatust ja kõhklusi tekitavast olukorrast ei saa enne üle, kui kõik kivid on tagurpidi pööratud ja kahtlused maha võetud. Siin on nii pankadel kui ka õigusorganitel mõned sammud minna, et saaks öelda: kõik on selge, õppetund saadud ja korrektiivid tehtud. Täna oleme sellega alles poolel teel. Usute, et keegi saab Eesti pangandusele üüratu mainekahju põhjustamise eest karistatud? Selgus peab kindlasti saabuma. Kui ei saa karistatud, siis tuleb selgelt välja öelda, et ei saa sel, teisel või kolmandal põhjusel. Ja kui saab, siis mis põhjusel. Prae-

Pangajuhi töökoht asub avatud kontoris, tal pole oma kabinetti. Selle eest on miljonivaade Tallinna city’le. Laupäevalehe palvet jätta fotosessiooni päeval ülikond Foto: Tiit Blaat koju, võttis Erkki Raasuke tõsiselt.

23 gu oleme ooteolukorras: Eesti pangandust süüdistatakse tänapäeva maailma ühes suuremas rahapesukaasuses, aga selle taustal või otseselt selle pärast ei ole Eestis veel keegi tööd kaotanud. Keegi ei ole saanud piltlikult öeldes liiklustrahvigi. Kui asjad on aegunud ja kuriteo koosseis puudub, tuleb seda selgitada. Ja kui oli koosseis, peab samuti kaasnema seisukohavõtt. Küsimused peavad saama vastused. Kuidas olete skandaali järelmõju isiklikult ja omal nahal kogenud? On sellest Euroopa panganduskogunemistel juttu tehtud? Ilmselgelt on see teema õhus. Nädalal, kui ilmus kahetsusväärne Bloombergi artikkel, olin Londonis investorkohtumisel, et müüa panga võlakirju. (Rahvusvaheline uudisteagentuur Bloomberg teatas, et Eestis tegutsevatest pankadest käis läbi üle triljoni dollari mitteresidentide raha – I. V.) Teema oli niigi üleval ja küsimusi palju, aga kui see artikkel ilmus, oli Eesti mõneks ajaks sisuliselt investeerimatu. Minna pärast seda investoritega grupikohtumisele ja öelda: olen eestlane ja oleme Balti pank ning tulime raha kaasama, siis… Ega keegi ei ole su peale otseselt kuri, aga muiet näed küll päris paljudel suudel. Üsna raske on kujutada ette olukorda, kus investeeringute juht lähebki investeerimiskomitee ette jutuga, et kõigi suurepäraste globaalsete võimaluste juures on tal idee investeerida ühte huvitavasse Balti panka, mille eestlasest juht käis just võimalusi esitlemas ja see võiks olla meie järgmine investeerimis-

koht. Tõsi, me saime oma emissiooni tehtud ja raha kaasatud, aga see on praegu üsna vastu tuult liikumine. Kas teie raskes ja tõsises töös vahel huumorit ka ette tuleb? Millal näiteks viimati südamest naersite? Eelmisel kolmapäeval Riias mõttetalgutel, kus meile esines noor iduettevõtja Sander Tammer, kes proovib teha elektroonilist mobiilimängu. Ta on sama vana kui mu oma poeg, 17-aastane, ja see, kuidas ta rääkis, küll tugeva aktsendiga, aga siiski väga ladusas inglise keeles oma ebaõnnestumistest, oli vaimustav. Sadakond inimest lihtsalt istus, kõigil suurest naerust pisarad silmas. See sõnavalitsemine ja siirus oli suurepärane! Kui temast kunagi idufirma juhti või tehnoloogiaettevõtjat ei tule, siis on sündimas uus stand-up- või komöödianäitleja. See oli lihtsalt nii hea ja ehe. Kes on teie arvates Eesti mõjukaim inimene? Küllap on see Arvo Pärt. Juba pikki aastaid. Keegi teine meie kaasmaalastest ei kõneta kogu maailma nii positiivselt ja siiralt. Kuidas veedab teie pere jõulud ja aastavahetuse? Kui võimalik, oleme oma maakodus Saaremaal. Veedame aastalõpu kaunis kohas koos lähedastega. Mida ootate uuelt aastalt? Esimesena tervist ja õnne oma lähedastele. Teisena edu Luminorile. See on praegu meie suur projekt ja olen kindel, et seda on meie majandusele väga vaja.

Ahistamises ei valita vahendeid just isiklikus ruineerimises, mis on kõige alatum.

Jätkub lk 24

SUUR PLAAN

Algus lk 16

Hannes Veskimäe: minu tegevuse eesmärk selgub lähiajal nas kajastust. Et see inimene kutsutaks kuidagi korrale. Kuidas te seda ette kujutate? Kuidas võiks Raasukest korrale kutsuda? (Naerab.) No seda ei oska mina öelda. Teil peab ju olema mingi laiem eesmärk, kuhu te tahate välja jõuda? Ehh… Kui te näete või kuulete naabrimeest peksmas oma naist, siis te avalikustate lihtsalt selle info. Kui küsida, mis on selle eesmärk, siis mis saab olla selle eesmärk? See ei ole teie pädevuses enam otsustada, mis sellest naabrimehest saab, see on siis juba vastavate organisatsioonide ja institutsioonide otsustada, kas toimus midagi ebakohast ja ebaeetilist. Ajakirjanikutöö ja ka vilepuhuja töö on informatsiooni avalikustada. Ma ei saa siiski aru, mis on teie eesmärk. Eks see selgub lähiajal. Ma kirjutan sel teemal raamatut. Kuidas te saate sel teemal raamatut kirjutada, kui te pole temaga kohtunudki? Ma ju olen, juunis. Vestlesin tema ja ta advokaadi Jaanus Modyga. See on salvestatud. Me jõudsime niikaugele, et Erkki Raasuke annab mu kohtusse, aga seda ei ole ta siiamaani teinud millegipärast. Kuigi soovitasin tal seda teha. lo al :V to Fo

r se uu Kr

LP pöördus telefoniintervjuus Hannes Veskimäe poole, et saada teada, miks ta tegeleb juba poolteist aastat Erkki Raasukese isikuga. Mis seob teid Erkki Raasukesega? Mis mind seob… Seda p eate muidugi tema käest küsima. Ta ütleb, et ei tunne teid, ega saa aru, miks te tema persooniga tegelete. Ma ei ole kunagi tegelenud Erkki Raasukese isikuga. Tema nõudis kohtu kaudu välja pseudonüümi Anti Hegemoon identiteedi, kes olen mina. Soovis teada saada, kust olen teada saanud valgust kartvat informatsiooni tema kohta, kes on olnud allikad ja kas mina olen pannud kokku videod ja miks ma neid levitan. Ähvardas mind kohtuga. Sel teemal kohtusime Raasukese ja tema esindaja Jaanus Modyga juunis, sellest oli ka YouTube’is link. Tänaseks nad palusid YouTube’il selle video eemaldada. Ega ma rohkem kui sel ühel korral temaga elu jooksul kohtunud ei olegi. Aga mida te taotlete temast videote tegemise ja raamatu kirjutamisega? Mis on teie eesmärk? Huhh… Eesmärk… Kui mina kui kodanik puutun kokku võimu ebaeetilise kuritarvitusega, siis peab selle informatsiooni avalikustama, et kuritarvitused leiaksid ühiskon-

Selles salvestises ütlete, et teil pole Raasukese vastu isiklikult midagi. Isiklikul tasandil on Erkki Raasuke kõige toredam inimene, ma arvan. Küsimus on, mida sa teed oma poliitilise ja muu võimuga oma avalikus rollis. Tegemist on avaliku elu tegelase, olulise tippjuhiga, tehnokraadiga… Aga avaliku elu tegelasel on ju ka ometi mingid õigused. Neid ei saa ju lõputult peksta. (Otsib sõnu.) Ma ei oska teile selgitada… Tema esindab Skandinaavia kapitali Eestis, mina olen sattunud Eesti töötajaid ja demokraatlikke inimõigusi esindama. See on see vastasseisu platvorm. Kui olete lugenud Dagens Nyheteri, siis seal ütles Rootsi ametiühingute keskliidu president, et tegemist on täieliku puupeaga ja ta ei saa üldse aru, miks Nordea ja DNB Pank pole sellist meest maha võtnud. Võib-olla helistate ja küsite neilt arvamust? Nagu aru saan, on teie eesmärk siis, et ta pangajuhi kohalt maha võetaks. Öelge see siis selgelt välja. Eee... (Otsib sõnu.) Minul ei saa sellist eesmärki olla. See ei ole minu otsustada. Neid otsuseid teevad mingid kõrgemad astmed tema pea kohal. Minu eesmärk on avaldada tõde ja lasta ühiskonnal ning erinevatel institutsioonidel teha oma tööd ja otsuseid. Kellena võin teid selle kommentaari juures tituleerida? Ma ei olegi mingis ametis hetkel. Ma ei teagi, kuidas mind tituleerida. (Jääb

mõttesse.) Mind on tituleeritud vilepuhujaks. Ametit teil ei ole? Te ei tööta? Ei. Olen vabakutseline kirjanik, ajakirjanik ja vilepuhuja. Teile maksab siis ametiühinguliikumine palka, millest elada? Ei-ei. Ma elan oma vahenditest. Ma ei ole isegi töötuna arvel. Kas teie laiem eesmärk on enda isikule tähelepanu saada? Olete leidnud ühe inimese, avaliku elu tegelase, kelle kaudu kogute nüüd kuulsust? Ei. Viimane kord olin ajalehes 2016. aasta märtsis. Siis jäi pikk vahe sisse ja oli august, kui Äripäeva esilehele maandusin, see oli pärast pikka vaikust järgmine sõnavõtt sel teemal. Ma ise küll endale tähelepanu pole soovinud pöörata, aga sündmuste loogika on olnud selline, et kahjuks käib see teema avalikkuse tähelepanu alla ja minu isiksus ka. Kuna olen selles oma rolli mänginud ja mängimas. Avalik huvi on see põhjus, miks ka minust seal räägitakse. Ja see meeldib teile – Äripäeva esikülg, kommentaarid meedias ja muu tähelepanu, mis sellega kaasneb? Tõtt-öelda ei meeldi, aga kuidagi pean seda rolli aktsepteerima, sest kahjuks ei ole võimalik neid lugusid rääkida ilma enda positsioonilt jutustamata. Kui ametiühingutülile tagasi vaadata, siis Luminor on sõlminud töötajatega kollektiivlepingu ja tüli on maha maetud – mis nüüd enam?

Nojah, nagu Raasuke lubas, kollektiivlepingut ei tule. Sisuliselt tuli, aga see nimetati heade kavatsuste kokkuleppeks. Raasuke lubas, et Tiina Kukk (Nordea panga ametiühinguliikumise eestvedaja – I. V.) ei tööta Luminoris enam väga pikalt, ja tõesti, Tiina Kukk ei tööta enam seal. Ja kolmandaks: septembris sunniti ka kolmas usaldusisik sealt lahkuma, seda kajastas isegi Dagens Nyheter. Erkki Raasuke on tõesti saavutanud oma eesmärgid. Probleem on maas? Nojah, kui peate silmas, et Luminor ei vaata töötajate õigustele hästi ja ametiühingut nii-öelda lammutab. Tõesti – tüli ei ole. Erkki Raasukesele meeldib tuua näiteks koduvägivalda. Kui sinise silmaga naine istub nurgas ja ei karju, siis on probleem lahendatud. Tõesti – teil on õigus! Kui rõhute aususele ja eetikale, siis kas küsite raamatusse ka Raasukese enda kommentaari? Inimesel on ju õigus ennast kaitsta. Tsiteerin asju, kus olin ise kohal, sõna sõna vastu, või on siis dokumenteeritud või lindistatud. Pigem on see ajakirjanduslik uurimistöö, mitte romaani tüüpi lugu, kus esineb väljamõeldisi. See on dokumentalistika sfääri asetuv teos. Kui Raasuke tahab kirjutada neid teemasid oma vaatevinklist, siis ta võib kirjutada oma raamatu. Ja kui ta küsib, võin sinna omalt poolt kommentaarid anda. Täispikka intervjuud saab lugeda LP digilehest.

PAKUME TÖÖD

KOKK - OPERAATORILE TÖÖ KIRJELDUS: -

Toodete valmistamine etteantud kalkulatsioonide ja tööjuhendite järgi Oma töölõigus töö organiseerimine Erinevate köögiseadmete nõuetekohane kasutamine Tooraine õigsuse, koguse ja kvaliteedi kontrollimine Oma töökoha puhtana ja korras hoidmine

KASUKS TULEB: - Eelnev töökogemus kokana - Valmisolek töö tegemiseks osaliselt temp. +12°C juures - Kiirus ja töökus

OMALT POOLT PAKUME: - Täiendavat väljaõpet - Motiveerivat töötasu, tööriideid ja toitlustamist kohapeal - Hüvitame täiendavalt 2. ja 3. haiguspäeva - Toetame 105 €-ga kvartalis sportlikku tegevust

LISAINFO: Töö toimub graafiku alusel, tööaeg 7:00 – 17:30. Töötasu on 6 eurot tunnis. Töökoht asub aadressil Jälgimäe tee 14, Jälgimäe küla, Saku vald (buss nr 18 lõpp-peatusest u 800m Saku poole). Lisainfo telefonil 5918 2011, Eirene Sau. Kandideerimiseks helista 5918 2011 või saada CV eirene.sau@fazer.com.

Piirikaubandusstaari ilus elu „Suvel küsisin oma kirikuõpetajalt, kas selle eest, et rahvale kärakat müün, ootab mind põrgukatel. Õpetaja vastas, et tõenäoliselt mitte,” ütleb üks Alko1000 omanikke Einar Visnapuu. Raul Ranne

raul.ranne@lehed.ee

14. KOHT Piirikaubanduse pioneerfirma juhi Einar Visnapuu (43) päev kulgeb kui kellavärk. Hommikul kell 7.15 ärkab ta oma Võru kodus. Pool tundi hiljem sõidab kodust välja. 7.52 võtab Võru Circle K tanklast kohvi, 8.03 sõidab linnast välja. „Hommikul koguneb bensukasse tuttav seltskond – vahetan mõne sõna ja lähen sõitu. Valka jõuan 8.52,” märgib Visnapuu. Valga-Valka piiripunktis, kus asub ta firma esimene suur alkoholipood ja kontor, me kohtumegi. Kabinet, milles vestleme, on talumatult askeetlik. Mõnel päeval viib hommikune sõit Visnapuu Ainaži või Ape kauplusse. Või sõidab ta läbi Eesti poolel asuvad A1000 Marketid. Igas kuus tuleb sõidukilomeetreid kokku u 9600. „Tõsi see ju on, et ostjad käivad niigi ja töötajad saaksid ilma minutagi hakkama. Asi pole usaldamatuses. Mul lihtsalt on kogu aeg midagi teha. Ja teisalt mõtlen, et kui iga päev kätt pulsil ei hoia, siis äkki vajub äri minust järjest kaugemale. Ja kui see laev juba vales suunas liikuma läheb, siis ega seda ole kerge tagasi pöörata. Mul on õhtul kodus rahulikum olla, kui olen päeva jooksul ära näinud, mis firmas toimub.” Kui palju käib rahvast Alko1000 poes, näiteks siin, Valga/Valka piiril? Ei ole keegi lugenud. Eks neid käi ikka hulga. Pakun, et kümneid tuhandeid kuus. Äkki oskad öelda, mitu liitrit alkoholi kuus müüte? Ei oska. Pean ausalt tunnistama, et ei tea

täpset arvu, ja spekuleerida ei tahaks. Kõik, mis poodi sisse toodud, on ka müüdud. Ostjate puudust pole meil kunagi. Tõsi, pärast suve kooli alguses tuleb tavaliselt väheke rahulikum aeg. Ja pärast talviseid pühi. Siis saame ka ise pisut hinge tõmmata. Meie neljast Läti poest on kõige suurema käibega Ainaži ja Valka oma. Oled ikka rõhutanud, et see on suur juhus, et su piiribisnis nii hästi käima läks. Aga ongi – puhas õnn, et mul nii edukalt on läinud. Pean alustama ehk sellest, et kunagi müüsime Eestis Venemaale alkoholi. Ja edukalt müüsime. Esimesi poode oli Luhamaa piiripunktis. Kõlab uskumatult. Kas Venemaal pole alkohol odavam? Kui räägime viinast ehk Vene oma toodangust, siis küll. Aga importkraam on kallim. Impordile on seal kehtestatud hoopis kangemad tollimaksud, hinnastatakse teisiti. Aga siis tõusid Eestis aktsiisid nii palju, et me ei suutnud olla enam piisavalt atraktiivne.

jem mõnda aega müüa. Õhukese rahakotiga väikeettevõtja, kes ei suuda nii palju ette osta, on sunnitud sisse ostma kõrgema aktsiisi ehk tunduvalt kallima hinnaga. Selle kohta võiks öelda, et riik annab suurtele tegijatele tasuta laenu. Väikestel on sellises olukorras keeruline elus püsida. Mida suurema rahakotiga oled, seda suurem konkurentsieelis sul tekib. Aktsiisitõus lämmatab eeskätt väiksemaid tegijaid. Pöörasite pilgud Lätti. Ostsite Valka piiripunkti, kus toimetab te esimene pood, hoogsalt toimiv rahamasin. Avasime kolm aastast ja kaks kuud tagasi. Algul küsisid paljud mu Võru sõbradki, et mida me Valka ära kaotasime. Ma polnud aastaid Valgas käinud, ammugi mitte Lätis. Siis sattusime Lätis poodidesse ega suutnud uskuda – kas tõesti nii palju odavam kui Eestis? Eriti margitooted. Esimesel kolmel kuul saime ikka kõvasti pead kratsida. Mõte oli küll hea, aga kui poodi ehitama hakkasime, siis – mäletan hästi – istusin ukse ees, tegin suitsu ja mõtlesin: kellele kuradile me seda poodi teeme? Äkki ikka ei olegi bisnist? Siin ei toimunud ju midagi, ei mingit liikumist. Nii Valga kui ka Valka linnapead olid varem tunnistanud, et piiripunkti piirkond on üsna surnud sektor.

Mäletan hästi, et istusin ukse ees, tegin suitsu ja mõtlesin: kellele kuradile me seda poodi teeme?

Ja siis tuli otsida uut äri? Enne tuleb rääkida Eesti alkoholipoliitikast. Enamik Eesti väikeettevõtteid peaksid mu mõtet jagama. Küsimus polnud ju selles, et alkoholiaktsiis tõusis. Tõusis, siis tõusis. Probleem on ebaaususes, mida iga aktsiisitõus tekitab. Kui riik plaanib näiteks 1. veebruarist aktsiisi tõsta, siis suured tegijad, kel on palju raha, saavad ladudesse varuda meeletu koguse senise odavama aktsiisiga alkoholi, mida hil-

Ja ikkagi läks käima? Esialgu ei läinud. Seis oli pigem selline: kolm kuud ehk veel punnitame, siis tõstame käed püsti, pakime asjad kokku ja astume minema. Kapitaliseis oli ikka väga nutune. Aga sügav kummardus meediale, kes ühtäkki hakkas meie ärist kir-

jutama. See pani rahva liikuma. Meediat ei tasu alahinnata – see võib su taevasse tõsta või täiega põhja lasta. Nüüd käivad ostjad juba sellise innuga, et ehmatas isegi valitsust, kes meeleheites hakkas seni kavandatud aktsiisipoliitikat korrigeerima. Hinnavahe oli juba kolm aastat tagasi piisav. Kui poliitikud spekuleerivad, et langetame aktsiisi ja tapame selle neetud piirikaubanduse ära... ... või loodavad, et Läti pool tõstab aktsiisid järele? Poliitikud ei arvesta, et rada Lätti on juba tugevasti sisse käidud. Eesti inimesed teavad ilma Waze’i rakenduseta, kuhu sõita, kui vaja odavamat alkoholi, toidukaupa või ehitusmaterjali. Teavad, kus asuvad Valka või Valmiera, Riia ja isegi Liepāja paremad kauplused. Kui alkoholi hinnavahe sulabki, on terve rida muid kaupu, mille hinnad on ikka väga jõuliselt Läti kasuks. Sellist aega, kus Lätis oleksid kõik hinnad kallimad kui meil, ei tule niipea. Lõunanaabrite ärimentaliteet on natuke teistsugune. Mulle tundub, et Lätis on väiksemad ettevõtjad rahul, kui nende pere on söönud ja riides ning nad saavad üldiselt hakkama. Hoiavad oma kaupade hinnad mõistlikkuse piirides ega pane nii julmalt otsa kui Eestis. Toon näite. Kui sõidad Valmierast Iklasse, siis on seal vahepeal keset ei miskit veski, kus tegutseb toidukoht. Täitsa korralik pubi. Ja seal saad 4,5 euroga nii söönuks, et tuled ägisedes välja. Menüüs on 36 erinevat karbonaadi, mida tellida. Kõik on maitsev, hind vaat selline... Eestis tahetakse täna ja kohe ja hästi palju teenida. Kindlasti olen oma jutuga nüüd paljude silmis paha inimene, aga nii see ju on.

27 Kiitsid meediat, kes Alko1000 heale käekäigule kaasa aitas. Mulle meenub ka, et isegi Siim Kallas tegi „Pealtnägijale” teie poest nupu ja tunnustas odavaid hindu. Sellist reklaaminägu ei saaks ka suure raha eest mitte. Sel ajal, kui tema käis, lisasime meie temale rohkem kuulsust, kui tema meile. Alko1000 oli siis palju tuntum tegija kui Kallas. (Naerab.) Enne Alko1000 edulugu tegid mitmesugust äri – pidasid poodi, kõrtsi, ajasid metsaäri, aga need ettevõtmised polnud nii edukad. Tõsi, olin nagu Hunt Kriimsilm ja tema seitse ametit. Järelikult ei olnud need õigel ajal õiged asjad. Metsaäri ajal küllap segas nooruse lollus. Polnud teadmisi ega kannatust. Oli vaid tunne, et äkki homme läheb paremini. Ja nii kestiski see igavene homne aastaid. Aga nüüd? Praegu mõtlen väga tõsiselt, et kõik see, mis täna on hästi, ei pruugi homme nii olla. Seepärast tuleb nautida tänast päeva. Käisin hiljaaegu Peeter Oja etendust vaatamas, sealgi oli jutuks, et meie inimesed ei oska olevikus elada. Elatakse minevikus või tulevikus, aga tänasest päevast ei tunne keegi rõõmu. Püüan seda viga parandada ja nautida tänast.

Ma ei tea, mitu liitrit alkoholi me kuus müüme. Kõik, mis on poodi sisse toodud, on ka müüdud, ütleb Einar Visnapuu. Foto: Tiit Blaat

TERVE TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE! Töökeskkonna Haldus OÜ pakub ettevõtetele/asutustele terviklahendust: • Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • Töötervishoiuja tööohutusalase dokumentatsiooni vormistamine • Töökeskkonnaspetsialisti , -voliniku väljaõppe

Mis viga nautida, valitsuse aktsiisipoliitika on teinud sinust miljonäri. Mina küll ennast mingiks eriliseks miljonäriks ei pea. No kui palju mul arvel raha on? Mitte palju. Okei, midagi on muutunud küll. Varem oli kinnisidee teenida hästi palju raha. Muudkui rabelesin ja rabelesin. Naljakal kombel jooksis raha kogu aeg eest ära. Kui Valkasse tulime, siis utsitas tagant pigem millegi ära-

tegemise soov, raha peale polnud aega mõeldagi. Nüüd võin öelda, et kui raha nii meeleheitlikult taga ei aja, siis mingil ajal see tuleb ikka. Kui peab tulema. Nii mõnedki ärimehed on tunnistanud, et äri laiendades jäeti paljud muud olulised asjad tegemata ja nägemata. Pered lagunesid ja rõõmu ei kogetud. Natuke üle kahe aasta tagasi sai üks mu kompanjonidest insuldi. Tollel momendil muutus kõik. Just siis, kui mõnel lähedasel niimoodi läheb, hakkad mõtlema. Näiteks sellele, et haiglavoodis elu ja surma vahel vaakudes ei ole kõigest sellest jõukusest, mille nimel rabelesid, erilist rõõmu. Seega piisab ehk sellestki, kui riided seljas, pere söönud ja terve. Siis on kõik juba vägagi hästi. Elada tuleb tänases, sest homme võid olla haiglas. Pean tunnistama, et ma pole iial varem olnud nii õnnelik kui viimastel aastatel. Olen 43 aastat vana. Sellest, ütleme, 15 aastat olen teinud väga palju halba. Kõik need metsaäriajaga seotud seiklused... Tagantjärele mõeldes võiks öelda, et sai oldud päris suur kaabakas.

Kui tööl süda täis aetakse, sõidan närviliselt koju, aga seal tuleb väike põnn naeratades vastu. Äge!

Kui suur kaabakas? Kas politsei tundis huvi, vanglatrellid paistsid? Mitte päris nii suur kaabakas, et reaalne kinniminek oleks ähvardanud. Aga ega see võimalus kaugel ka olnud. Õnneks tuli varem mõistus koju. Sain aru, et äkki aitab. Nüüd on selge, et midagi tuleb tagasi anda. Midagi head tuleb teha. Mida näiteks? Toetame motosporti – tipptasemel motokrossi, autorallit, veemotosporti, veo-

Töökeskkonna Haldus OÜ (tegevusluba 199983) pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.

TEEME AVATUD KOOLITUSI NING KOOLITUSI ETTEVÕTETES/ASUTUSTES KOHAPEAL. Koolitused toimuvad eesti, vene ja inglise keeles. UUS! Asbestitööde koolitus töötamiseks Soomes, hind 1230 € UUS! Infohommik: Muudatused töötervishoidu, -ohutust ja –keskkonda puudutavates õigusaktides ( TTOS) alates 01.01.2019 • Esmaabi koolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak.h, HIND 75 € • Esmaabiandjate täiendkoolitus 8 ak.h, HIND 55 € • Tuletööde tegemise koolitus 6 ak.h, HIND 83 € • Evakuatsiooni –ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak.h, HIND 88 € • Töökeskkonnaspetsialistide-, volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak.h, HIND 145 € • Töökeskkonnaspetsialistide-, volinike ja - nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak.h, HIND 85 € • Tõstukijuhi koolitus 8 ak.h, HIND 97 €

• Esmaabiandjate koolitus

• Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak.h, HIND 150 €

• Töötajate tervisekontroll

• Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid), 8 ak.h, HIND 93 €

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179,Tallinn 13517 GSM 5532238; 6541050, 6616812 info@tkhaldus.ee

• Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 ak.h, HIND 87 € • Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele), 8 ak.h, HIND 95 €

Vaata meie koolituskalendrit :

autode ja bagikrossi jne. See tegevus pakub väga võimsat rahulolu. Teadmine, et saame toetada, et inimesed saavad oma alaga tegeleda, fännid nautida... Nii suurt rahva poolehoidu, nagu olen klubi A1M Motosport kaudu tundnud, ei oleks kõige paremas unenäos osanud tahta. Toetame ka Valga/Valka korvpallitiimi ja eks üht-teist veelgi.

www.tkhaldus.ee

Kui suurte summadega sa sporti toetad? Las ta olla. Selge, et odav see kõik pole. Olulisem on, et saame toetada ja toetamegi. Ning vastu saame ka, väga-väga palju head emotsiooni. Pealegi, ei salga, kogu see motospordiseltskond – nii tegijad kui ka publik – on meile lojaalsed kliendid.

Kas sind paneb mõtlema, et müüd kärakat, mis suurtes kogustes pole just inimese parim sõber? Suvel abiellusin. Enne laulatamist käisin leeris ja küsisin oma kirikuõpetajalt, kas selle eest, mida teen, ootab mind põrgu. Tema väitis, et tõenäoliselt mitte. Sest on enam kui kindel, et kui mina viinaäri ei ajaks, teeks seda keegi teine. Teeme seda nii hästi, et saame kogukonnale ka tagasi anda. Olen üldse viimase kolme aasta jooksul vägagi muutunud, paljusid asju teen teisiti. Abiellusin, mul on kodus väike tütar. Kui tööl süda täis aetakse, sõidan närviliselt koju, aga seal tuleb väike põnn naeratades vastu... No äge!

Jätkub lk 28

Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teostame erinevaid tervisekontrolle • Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Mootorsõidukijuhi tervisetõend (A, AM, B, BE, C, CE, D,DE, alarmsõiduk) • Toidukäitleja tervisetõnd • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus – ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf. Õismäe tee 179, Tallinn 13517 registratuur@tkhaldus.ee GSM 56931828; 6616812

28 Lähen kirikusse, istun maha ja asjad saavad palju selgemaks.

KRISTO KÄÄRMANN, TAAVET HINRIKUS TransferWise’i asutajad

ANDRES ANVELT Eesti Vabariigi endine siseminister

OLEG GROSS OG Elektra AS-i omanik

TAAVI AAS Tallinna linnapea

MARKO REIKOP saatejuht

JÜRGEN LIGI riigikogu liige

INDREK TARAND Euroopa Parlamendi saadik

MARJU LAURISTIN Tartu linnavolikogu liige

RAUL KIRJANEN Graanul Investi suuromanik, metsatööstur

INDREK NEIVELT pankur ja makserakenduse Pocopay omanik

Alko1000 on loonud Lätti

70 töökohta, Eestisse

töökohta.

Filmis „Tulivesi” toetasid piiritusekunnid kuiva seadust soovinud poliitikuid, et ei peaks enam salapiiritust Soome vedama, vaid äri oleks koduõuel. Selle loogika järgi võiksid sinagi toetada sotse ja nende jäika alkoholipoliitikat. Ma ei poolda sotse mitte kopika eestki. Kui vaatad seda tsirkust ümber rändeleppe... See on nagu mingi lapsemäng. Mul on tütred [varasemast suhtest on Visnapuul ka vanem tütar] ja mina küll ei taha, et meie riik oleks nagu Rootsi või Saksamaa, kus kõiksugu sissetulnud elu üha keerulisemaks ajavad. Meil võiks olla mõnus ja väike oma riik. Hästi toimiv riik. See on palju tähtsam kui minu ärid. Meie poliitikud saavad korralikku palka, on määranud endale võimsad hüvitised, ent on unustanud, et rahvas on andnud neile mandaadi riigi teenimiseks. No teenigu siis! Olid varem Reformierakonnas, nüüd kuulud EKRE-sse? Reformierakonnas olin n-ö realiige. Olen kindel, et ka EKRE-s jään lihtsalt

Kirjeldasid oma tööpäeva algust. Aga kuidas kulgeb õhtu? Kui alustasime, siis oli tavaline, et tööpäev kestis 16–17 tundi. Nüüd proovin kümnega hakkama saada. Kella 14 ajal hakkan Valgast Võru poole sõitma. Need teel oldud 50 minuti on mu enda aeg, telefoni vastu ei võta. Kuulan muusikat, viimasel paaril nädalal tänu suurepärasele filmile Queeni. Võru kontoris vaatan asjad üle, umbes nelja ajal lähen koju. Seal olen veel kolm tunnikest töömõtetes. Aga eks väike tütar nõua oma. Sõltub temast, kui kiiresti ma tööasjadest eemale saan. Kui ta ikka tuleb ja mängima veab, siis tuleb töö jätta. Kell üheksa läheb laps vanni, kell kümme magama. Ise lähen ka. Mul on Võrus ilus väike maja päris linnas sees. Tunnen ennast seal väga hästi. Kui pean linnas kellegagi kokku saama, kulub selleks kolm minutit. Ei mingeid ummikuid ega närvilist liiklust. Tallinnas seda luksust pole. Soovitan kõigile, kel vähegi on võimalik näiteks arvutiga kaugtööd teha, et tulge Lõuna-Eestisse. Siin näete, kui palju on teil tegelikult aega. Jõuab palju rohkem kui suures linnas.

Fo to :T iit Bl aa t

Varem ei olnud mul kirikuga eriti lähedased suhted. Nüüd olen ristitud ja mõtlen, et oli täitsa õige otsus. Soovitan teistele ka. Kui ikka mingil hetkel tunned, et igapäevasest traalivaalist on villand, siis lähed kirikusse, istud maha ja asjad saavad palju selgemaks. Avastad, et kõik mured jäid kiriku ukse taha. Usun, et olen nüüd parem inimene.

TOP 100

seni kuue varbaga lätlast näinud. Aga hinnad on seal paremad.

Algus lk 26

Lasin end ristida ja usun, et olen nüüd parem inimene, ütleb Einar Visnapuu.

liikmeks. Korra oli mõte kandideerida, aga ei. Ma ei taha olla poliitik, ei taha Võrust ära minna. Parem naudin seda, mis mul on. Oled tõrjunud mõtet, et oled mõjukas inimene. Pole ju mõtet eitada, et oled väga paljud inimesed liikuma pannud? Kuidas ma seda enda kohta ütlen? Aga kui inimesed mõistavad, et odavamalt ostes on võimalik aastas paari soojamaa reisi raha kokku hoida, siis on ju hästi. Pealegi on avastatud Läti, millest varem teati ehk vähem. Just-just. Kõik meil rääkisid, et lätlastel on kuus varvast. Julgen öelda, et ei ole

Kas on midagi, mis võib su ilusa elu rikkuda? Kui naabri-Vova [Visnapuu mõtleb president Putinit] vajutab punasele nupule, siis ehk oleks tõesti kõik. Aga tõenäoliselt ei tee ta seda mitte kunagi. Muud ma ei pelga. Väga ei taha mõelda, et mis küll homme võib juhtuda. Nagu ütlesin: naudin praegust.

5. koht

Eesti mõjukatest oli vaid Ragnar Klavanil rohkem Instagrami jälgijaid kui Ott Tänakul. Tänak seevastu on eeskujulik kõikidel Eestis enim kasutatud sotsiaalmeedia platvormidel.

Eesti mõjukad

tulistavad sotsiaalmeedias kõigist kahuritest

Mõjukatest on sotsiaalmeedias nii tagasihoidlikke laiskloomi kui ka tõelisi haisid, kelle julged sõnavõtud või armsad isikliku sisuga postitused toovad neile järjest enam jälgijaid ja tähelepanu. Maria Mägi

Maria.Mägi@delfi.ee

100 mõjukast koguni 84-l on aktiivne konto vähemalt ühel sotsiaalmeediaplatvormil. Meie kangelased, kes on avanud oma virtuaalmaailma ukse uudishimulikule silmale, ei näita lihtsalt kohalolu, vaid on oma persooni ja tegemiste presenteerimisel üle keskmise edukad. Sellest kõneleb suur jälgijate arv ja intensiivsus, millega soovitakse muljet avaldada. See siiski ei tähenda, et kes on puudutanud varbaga sotsiaalmeediamere vett, võiks ülemäärase pingutuseta korraga suure publiku püüda. Ilma jäärapäise järjepidevuseta ei suudaks ka kõige säravam talent koguda oma kanalile tuhandeid jälgijaid.

kanalid mõeldud eeskätt armastavatele fännidele ja kontode aktiivse haldamisega ei pea Ott tingimata üksi tegelema. Tänaku kui avaliku elu tegelase Facebooki lehte jälgib üle 68 500 inimese, Instagramis jagab ralliäss muresid ja rõõme üle 138 000 fänniga. Twitteris kostavad tema säutsud parimatel päevadel 41 140 inimeseni. Tänak on mõjukate edetabelis üks väheseid, kes pöördub fännide poole inglise keeles, ja see võimaldabki tal kõnetada suuremat hulka WRC sõpru üle maailma. Kõige aktiivsem on ta just võistluste ajal. Siis võib päevas tulla kuni neli postitust, mis kustutavad rallist haaratud publiku infojanu ja annavad võimaluse elada rallitähele kaasa tänapäevaselt vahetul moel. Samuti on sotsiaalmeediahiiud meie presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid. Kummalgi on sotsiaalmeedias Eesti mastaabis väärikas aktiivsus ja jälgijaskond, mis peegeldavad eestlaste huvi nende tegevuse vastu. Proua

Ilma jäärapäise järjepidevuseta ei suudaks ka kõige säravam talent koguda tuhandeid jälgijaid.

Mõjukuse määravad silmapaarid ja järjepidevus Mõjukate edetabeli säravaimat sotsiaalmeediastaari, rallisõitja Ott Tänakut, võib kohata nii Facebookis, Instagramis kui ka Twitteris. Igal platvormil on tal muljet avaldav jälgijaskond. Mõistagi on Oti

president on ainuüksi Facebooki teinud novembrikuu jooksul üle 50 postituse, millest enamik tutvustab visiite, kuid osa väljendab ka hoiakuid ning juhib tähelepanu ühiskonnas esile kerkinud muredele ja rõõmudele. Mõistagi on ka Kersti Kaljulaidil sotsiaalmeedias sisu loomiseks abilised. Toomas Hendrik Ilves on ka pärast presidendi ametiaja lõppu jäänud truuks oma Facebooki ja Twitteri lehele, kus kummalgi on üle 90 000 jälgija. Ilves kõnetab huvitatuid küll eesti keeles, ent sageli jagab ka poliitilise ja hariva mõttega võõrkeelset sisu. Ka dirigent Paavo Järvi ja helilooja Arvo Pärdi jälgijate arv avaldab muljet. Dirigent kasutab enda nähtavaks tegemiseks kaht Facebooki kontot (personaalset ja avaliku elu tegelase oma) ning Instagrami, kuhu on kogunenud üle 18 000 jälgija ja 1700 postituse. Peale kõige säutsub maestro rõõmusõnumeid möödunud või tulevastest kontsertidest ka Twitteris. Arvo Pärt seevastu on esindatud vaid Facebookis ja sedagi suurmeistrile omases mõõdukuses, millest hoolimata on ta lehele kogunenud 44 775 armastavat silmapaari. Kummagi maestro edastatav info on nagu Ott Tänakulgi pigem

ingliskeelne, kuid Järvi üllatab tihti ka jaapanikeelsete pildiallkirjadega.

Kuulsamatel persoonidel on sageli samal platvormil mitu kontot. Üks esindab isikut, teine avaliku elu tegelast.

9. koht

Reklaam ei taga armastust Kõik, mis särab, ei ole ka veebiavarustes tingimata kuld. Ei maksa lasta end eksitada pealtnäha läikivaks poleeritud internetiimagost. Sageli on ka kõige lugupeetumad ja niigi tuntud tegelased pidanud säärast virtuaaledu endale võimaldama priskema rahakoti arvelt. Facebookis ja Instagramis saab reklaamide ja enesepromoga väga täpselt sihtida ihaldatavat publikut. Mida rohkem enda kuuldavaks tegemiseks münte kõlistatakse, seda vägevam on tagasiside. Sõnum peab ainult huvitav olema ning täieliku edu tagab see, kui on täidetud vähemalt üks kriteerium kolmest: postitus tekitab adres-

720 000 aktiivset Facebooki kontot on Eestis

Eestis on 720 000 aktiivset Facebooki kontot, millest umbes 200 000 on venekeelsete kasutajate omad. Instagrami kasutab 320 000 eestlast. Twitteris tegutseb vaid 150 000 eestlast.

58. koht

Kõige aktiivsemad sotsiaalmeedia kasutajad on 25–34-aastased ja 45–54-aastased naised.

Pakkumine kehtib raamide ja klaaside koosostul!

Kui Toomas Hendrik Ilves ei ole suurima jälgijaskonnaga eestlane Twitteris, siis on ta kindlasti viie populaarsema hulgas.

Lapsed ja noored eelistavad kõige enam veeta aega Instagramis, Snapchatis ja YouTube’is.

Ei midagi juhuslikku Sotsiaalmeedias on iga eduka lehe taga alati strateegia ja sellega järjepidev tegelemine, mitte loomulik anne või kaela sadanud populaarsus. Samuti tasub suhtuda kübekese kriitikaga nii sponsitud postitustesse kui ka iidoli ülimasse aktiivsusesse. Õppides neid detaile märkama, saab hakata terasid sõkaldest eraldama. Kui koputada kõikide tänavuste mõjukate sotsiaalmeediakanalite ustele, avaneb neist nii mõnigi, kuid nagu kodud, on ka kontod erinevad. Mõni on soe ja külalislahke, kus liigse pingutuseta saab üsna pea selgeks, mis on omaniku sõnum

Tallinn Foorum Keskus, Narva mnt 5, tel 585 09304 | Kotka Tervisemaja prilliäri, Kotka 12, tel 585 09303 | Ravi 14, tel 585 09310 | Haapsalu Haapsalu Kaubanduskeskus, Tallinna mnt 1, tel 585 09319 | Jõhvi Keskväljak 6, tel 33 56 110 | Narva Tallinna mnt 8, tel 35 73 064 | Fama Keskus, Tallinna mnt 19C, tel 35 66 660 Kontaktläätsede E-POOD www.shop.lensoptika.ee

90. koht Sponsitud postitused ilmuvad sotsiaalmeedias kirjaga „Sponsored”. Eesti 2018. aasta mõjukatest oli vaid Taavi Rõivas kasutanud võimalust teha end raha eest nähtavamaks.

Fotod: erkaani tõmmised

Noored on Facebookist tüdinud

saadis mingeid tundeid, see on õpetlik või see paneb kaasa mõtlema. Sotsiaalmeedias reklaamile raha kulutada ei ole mingi tabu ning tihti kasutavad tasulisi teenuseid nii suured ettevõted kui ka üksikisikud. Mõjukate edetabelist oli loo valmimise ajaks vaid üks inimene oma avaldatule hoogu andnud rahakotiraudu avades. See on meie endine peaminister Taavi Rõivas, kelle Facebooki kontol on tagasihoidlikult 2179 jälgijat. Täpsemalt oli Rõivas pidanud vajalikuks rahastada kolme postitust, mida illustreerisid ka tema pildid. Me ei tea, kes on sihtrühm ja kui mitu eurot neisse postitustesse elu sisse puhuvad, kuid eesmärk ei ole muu kui oma populaarsust suurendada. Rõivas on suurepärane näide filigraansest kuvandiloomest sotsiaalmeedias. Endine peaminister kasutab korraga kaht Facebooki kontot, Instagrami ja Twitterit. Seal, kus võimalik ja vajalik, näitab ta end pildis, ning seal, kus saab, eelistab tõsta esile teisi. Rõivase Instagram näitab teda nii tööka inimese kui ka tubli pereisana, asjaliku ja südamlikuna.

ja huvid, kui vähe või palju soovib ta end võõrale möödujale avada. On ka neid, kelle kontosid vaadates tekib tunne, et jalanõud tuleb võtta jalast enne tuppa astumist, sest juba lävelt on aimata hästi tasustatud sisekujundaja kätt. Sageli osutuvad piinlikult steriilseks just poliitikute sotsiaalmeediakodud. Need polegi päriskodud, vaid meenutavad pigem muuseumi, kus suurem osa kunsti ei tekita emotsioone. Tore, et sotsiaalmeedia pakub alternatiivi ametlikele kodulehekülgedele, kuid ülepaisutatud kunstlikkus muudab ka kõige vabama õhkkonna iseloomutuks.

32 le esimõjutajaks nublu tänavuses mõjukate edetabelis valiti. Kui praegu edastab telefonist kõrvaklappidesse sobivat meloodiat Spotify rakendus, siis nublu plahvatuslik menu sai alguse hoopis SoundCloudist. Tallinna külje alt väikelinnast pärit nublu tegutses enne tänavust suve just selles keskkonnas. Ühel hilisel õhtutunnil lindistas ta mõned read, millest sündis lugu „tydrukud (lesbi hymn)”. Esmalt jagas ta seda oma sõpradega. Paar päeva hiljem oli lugu kuulatud üle tuhande korra ja sealt edasi mindi täiskäigul. Valmisid lood „puhkus (muruniitmise hymn)”, „issi” ja Kawasaki Papiga koostöös „arrrmastan (te amo)”. Need kõik kogusid arvestatava hulga kuulamisi, ent läbimurdeks võib nimetada lugu „droonid”, mis jõudis ka Raadio 2 playlist’i.

nublu, 22. KOHT

mõminaräpi kroonimata kuningas Eesti muusika selle aasta koore riisub riimimeister nublu, tänu kellele teab iga eestlane mõminaräpi nimelist nähtust. Kristi Sarap

kristi.sarap@lehed.ee

Fotod: Erki Pärnaku, Rauno Liivand, Kenno Soo

„Olgu, Okasroosike, korda minu järgi, nublu jookseb staadionil ja mitte sinu järgi.” Need read kirjeldavad päriselu. Nublu pole artist, kes jookseks publiku, esikülgede ja kuulsusega kaasnevate hüvede järel. Ta on artist, kellele on kõige olulisem tema muusika ja selle sõnum. Muu on teisejärguline. Eks seetõttu ole ta jäänud oma suurte kollakate suusaprillide ja karvase kapuutsi varju. Nublu imago moodustavad mugavad dressid ja pusal ilutsev suusaprillidega kollane koer. Tema salapärane tunnuslause „mind on mitu” annab aimu, miks laval räpib käsi püsti

üks mees, aga argielus on tegu kellegi teisega. Laval geenius, tavaelus kraadi võrra tagasihoidlikum andekas ja humoorikas kutt, kes võiks olla edukas mitmel erialal. Seda kinnitavad sõbrad, tuttavad ja õppejõud, kes kahjuks viimasel ajal teda ülikoolitreppe kulutamas pole näinud. Kui hea sõnameistriga on tegemist, said sel suvel aru kümned tuhanded eestlased, kes keerasid autoaknad alla, raadiojaama kõvemaks ja karjusid nii Jänedal kui ka Valgas kaasa „Mina ka!”. Enim muidugi noored, kel-

3,32

miljonit vaatamist on YouTube’is nublu lool „MINA KA”.

Esimene ülesastumine Esinemiseni oli jäänud vaid üks samm. Räppar Reket oli noore mantlipärija juba leidnud, hakati tegema koostööd ja 20. aprillil esineski nublu Võrus Reketi plaadi „Rahu” esitlusel. Nublu ametlik esimene avalik etteaste toimus päev hiljem Tallinnas Erinevate Tubade klubis. Facebookis oli end peole minejaks märkinud 607 inimest, üle tuhande oli sellest huvitatud. Meenutagem, et SoundCloudi räpparil oli tolleks ajaks olemas vaid viiskuus lugu. Erinevate Tubade klubi (ETK) ühe omaniku Johannes Veski sõnul oli kontserdile kohale tulnud nende jaoks uus ja teistsugune publik. „Tegu oli ju SoundCloudis sündinud räppariga. Tema live oli üsna toores, logises siit-sealt ja kukkus välja kentsakalt. Sellest hoolimata laulis publik pea kõiki sõnu andunult kaasa.” Oli selge, et enam polnud tegu suvalise räppariga, vaid kohe-kohe läbi murdva artistiga, meenutab Veski. Samal esinemisel käis kohal SoundCloudi räpparite andunud kuulaja Jan-Matthias (23). „Enne kui nublu kuulsaks sai, kuulati teda vaid SoundCloudist. Ükskõik millisele olengule ei läinud, pandi playlist’ist peale just tema. Kui tol esimesel live’il käisin, oli tunne kuidagi maagiline. Arvasin, et olen üks vähestest, kes sellist põrandaalust tegelast kuulab. ETK oli aga rahvast täis. Aga ikkagi oli selline tunne, et oletegi sina ja nublu. Tead sõnu, ümised kaasa. See

Esimene live logises siit-sealt, aga publik laulis andunult kaasa.

„Mina ka!” hõiskavad nublu fännid tänavu oktobris Kultuurikatlas toimunud kontserdil.

oli midagi väga teistsugust, sest sinu ümber olidki vaid need, kes SoundCloudist sellist muusikat kuulavad,” meenutab Jan-Matthias. „Teist sellist ei tule. Tema oli esimene, kellele omistati mõminaräppari staatus. Esimestel on eelis,” sõnab Jan-Matthias. Millega üllatab nublu järgmiseks? Millise Eesti hiti sõnad ta veel enda omaks teeb? Reketi ja Lennaga on koostöö paigas, kuulu järgi saab peagi valmis ka plaat. Nublut võib võrrelda ralliäss Ott Tänakuga (kusjuures hiljutises hitis „tmt” ongi meie ralliäss mainitud – toim), kelle viimaseid rallisid jälgis Delfi vahendusel üle miljoni rallisõbra. Samamoodi pööraselt edukas on olnud ka nublu aasta. Tuleva nädala reedel esineb mõminaräppar Tartus Kammivabrikus, sealt edasi saame näha, mitu auhinda 22-aastane 2018. aasta edukaim muusik Eesti muusikaauhindade jagamisel taskusse pistab.

„aitäh,

ajakirjanikud, välja arvatud üks kõverik” Sinu isikut teadsid paljud Eesti ajakirjanikud. Millega sa meedia ära võlusid, et keegi su pärisnime varem ei avaldanud? Ja miks otsustas see üks sinult maski rebida? Ma ei tea, kas võlusin. Pigem andsin neile märku, et ma tahaks seda asja just nii teha, ja enamik austas seda soovi. Selle eest suur aitäh! Ja see üks kõverik – ma ei julge teda ajakirjanikuks nimetada –, selge temaga! Väike internetiotsing näitab, et tüüp on pikemat aega mingit muusikavärki üritanud ajada. Väike huvide konflikt, ju talle käis hinge pihta. Sellise käitumisega meenutab ta väga tegelast, kes peol istub üksi nurgas, ühtegi nalja ei viska ja midagi kaasa ei räägi. Küll aga filmib kogu aeg telefoniga ja räägib järgmisel päeval teistele, kui raju õhtu tal oli. No mis selliste õnnetukestega ikka teha, las nad olla. Kas see muudab nüüd kuidagi su elu või tegelikult polegi vahet? Suurt ei muuda. Võib-olla tegi natuke selgemaks, kellega asju ajada, muud midagi. Põhirõhk on algusest peale muusikal, kõik ülejäänu on nagu sääsepinin kõrvus. Kui näeme, siis teeme, sõbrad. Kellele sa nooruspõlves alt üles vaatasid? Kes on olnud su suurim mõjutaja? Sihukestele küsimustele tahaks alati mingi konkreetse nimega vastata. Vot näed, see oli mu suurim mõjutaja. Aga pole sellist konkreetset. Mõjutasid Pierce Brosnan „James Bondis”, Märt Avandi filmis „Tulnukas” ja kõik artistid, keda kuulanud olen. Mõjutasid pere, sõbrad ja kodulinn. Aga kes neist kõige rohkem, seda ma ei oska öelda. Mis on sinu jaoks olnud lõppeva aasta kõige tähtsamad sündmused? Olen tänulik selle eest, et olen saanud teha midagi, mis mulle meeldib, ning seda tehes inimesi kõnetada ja võib-olla isegi inspireerida. Lõppev aasta on mind viinud kokku paljude lahedate inimeste ja olukordadega ning võimaldanud seda elu ja meie maailma uue nurga alt avastada. Es todo. Kui suvel kasutas üks rõivafirma oma müügi edendamiseks sinu lugu „Mina ka”, siis tegid kena žesti ja palusid endale kuuluva protsendi annetada vähiravifondile. On sul hingel veel midagi, millele sooviksid fännide tähelepanu juhtida? Hoidke lähedasi! Ja ärge uskuge kõike, mida Instagramis ja Facebookis näete. Uskuge mind, paljud inimesed, kellele interneti kaudu alt üles vaatate, elavad tegelikult palju igavamat elu kui teie. Nad oskavad lihtsalt natuke paremaid pilte teha. Jaane Tomps jaane.tomps@delfi.ee

Kas rahaasjad on külma eest kaitstud? T ee test ning saa teada, Te kui tugev on sinu ﬁnantstervis. Vaata lähemalt luminor.ee/tervisetest

Luminor Bank AS on ﬁnantsteenuste pakkuja. Enne iga lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.luminor.ee ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga telefonil 628 3300.

Kui juba

RAIVO E. TAMM suudab, kuidas siis minagi... Näitleja ja meelelahutaja hakkas sportima seisundist, kus isegi saabaste jalga panek võttis nõnda hingeldama, et abikaasa kartis teda infarkti saavat. Tarmo Paju

tarmo.paju@delfi.ee

45. KOHT Hea eeskuju saadiku sildi all pisut alla kahe aasta tagasi elu muutva otsuse teinud ja triatlonitreeninguid alustanud Raivo E. Tamm (53) on päriselt pannud inimesed liikuma. Tema totaalne muutumine inspireerib paljusid. Leida tõenduseks neid, kes just Raivo pärast on võtnud sisse koha mõne spordivõistluse stardis, ei ole eriti keeruline.

Spordiarsti „hooletu” lubadus Näiteks Mihkel Mardna (52), Eesti tuntumaid tippsportlaste arste. Kui poleks Raivo E. Tamme, ei seisaks ka muidu sportlik ja suurepärases vormis, aga juba aastate eest rahvaspordiüritustel osalemast loobunud mehe nimi tänavuse Otepää poolpika triatloni finišeerijate nimekirjas. See on fakt. Kui Otepää ja hiljem Tallinna Ironmani võistluse korraldaja Ain-Alar Juhanson 2017. aasta jaanuaris järjekordse hea eeskuju saadikuks möllitud mehe spordimeditsiini sihtasutusse tervisekontrolli tõi, vangutas Mardna pead. „Ütlesin Ainile: oled minu juurde küll erinevaid inimesi toonud, aga see... Ma ei uskunud, et Raivo hakkama saab – eesmärk oli läbida juba samal suvel Otepää poolpikk triatlon. Nägin, mis seisus ta oli. Väga tugevalt ülekaaluline. Samas väga aktiivne tööinimene, paljude kohustustega. Teadsin hästi ka Otepää rada: üles-alla, väga raske. Ja aega oli üritu-

seni jäänud ikkagi väga vähe,” meenutab Mardna. „Olin veendunud, et isegi kui ta kõige muu poolest saab katsumusega hakkama, siis tugiaparaat – põlved, puusad, selg – ei pea sellele vastu. Kui arsti arvamus Juhansoni veendumust ei kõigutanud, käis Mardna sealsamas välja veksli: kui Raivo hakkama saab, on ka ta ise järgmisel aastal sama võistluse stardis! Sama aasta augustis viibis Mardna Otepääl pealtvaatajana raja kõrval, kui Raivo E. Tamm laia naeratusega pärast 1,9-kilomeetrist ujumisdistantsi, 90-kilomeetrist rattasõitu, 21,1-kilomeetrist jooksu ja kokku ligi seitsmetunnist pingutust finišijoone ületas. Kõrvuni naeratus näol, koputas ta randmel tühjaks saanud spordikella: „Mu kell suri ära, aga mina mitte!” Täiesti uue inimesena võrreldes algse „värvatuga”, kes Mardna uksest sisse astus. Kõigile arusaadavate arvude keeles: alguse 96 kilogrammist oli selleks ajaks kadunud 15. Hiljem kadus veel. Aasta hiljem täitis Mardna auga oma lubaduse. Aastate eest tõsisemalt sõudmise ja triatloniga tegelenud ning Tartu suusamaratonil esisajasse sõitnud mees oligi Otepääl rajal.

Kurat, ma teen ka! Raivo E. Tamme jaoks osutus see alles alguseks. Uued eluviisid jäid külge, tekkisid uued eesmärgid. Kui mullune distants tundus piisavalt hull, siis tänavu

läksid panused duublisse ja augustis läbis ta Tallinnas 14 tunni ja 43 minutiga juba kaks korda pikema täispika raudmehe-triatloni. Vahepeal kutsuti talle küll kiirabi, aga kuna too ei leidnud Raivot rajal üles, kehitas ta õlgu ja sörkis lõpuks edasi. Finišini. Kuid see polnud ainus algus. Hea eeskuju saadik polnud tema puhul enam sõnakõlks. Raivo E. Tamme eeskujul on Eestimaa kahe aasta jooksul näinud üha uusi alguseid. Ta ise on intervjuus ajakirjale Kodutohter rääkinud, kuidas üks kooliõpetaja ütles talle sõnad, mis tal pisarad silma tõid: „Raivo, te ei kujuta ette, kui suur eeskuju te meie õpilastele olete!” Ja ajakirjale Sport: „Kui talvel Hiltoni hotelli jõusaali minekuks kapivõtme sain, ütlesid leti taga olnud noored neiud, et olen nende suur eeskuju.” Temast inspireerituna kandideeris aasta lõpus uuele avalikule Hea Eeskuju konkursile 400 huvilist, kellest valiti välja neli. Nende seas finišeerisid suvel Otepääl näiteks jurist Liis Puidak, kes alustades ei osanud isegi ujuda, ja Põhja prefektuuri korrakaitsejuht Valdo Põder. Kaarega jõudis eeskuju ka Raivo enda koduseinte vahele. Näitlejast abikaasa Helena Merzin-Tamm (46) oli alustuseks tema otsuse üle rõõmustanud („Olin talle aastaid Jätkub lk 38

Raivo E. Tamm lõpetas ränkraske raudmehe maratoni naerulsui, ehkki vahepeal kutsuti talle kiirabi. Foto: Jan Henrik Pärnik

Ironman Tallinn

TOP 100

41 42

PAAVO JÄRVI dirigent

ÜLLE MADISE õiguskantsler

ERKKI RAASUKE Luminor Grupi tegevjuht

ROBERT KITT Swedbanki juhatuse esimees

RAIVO E. TAMM näitleja

3,8

180

EIKI NESTOR riigikogu esimees

INDREK SAAR Eesti Vabariigi kultuuriminister

URMAS REINSALU Eesti Vabariigi justiitsminister

kilomeetrit ujumist

km ratast

42,2 km jooksu

ALEKSANDER TOOTS kaitsepolitsei peadirektori asetäitjana

TOOMAS LUMAN Eesti kaubandus-tööstuskoja esimees

38 Algus lk 37 rääkinud, et ta peaks end liigutama, aga see ei mõjunud!”). Siis oli ettevõtmise ambitsioonikus teda pisut ehmatanud („Kui see asi välja hõigati, lugesin kommentaare, kuidas ta sureb ja saab infarkti. Võid ju naljana võtta, aga pisut hirmutas – pidi see siis just triatlon olema!?”). Lõpuks oli ta Raivot koos praeguseks kolmeaastase pojaga võistlustel saatnud, kaasa elanud, edusammude üle rõõmustanud ja uhkust tundnud. Abikaasat vaadates tundis Helena, kuidas sisetunne aina enam kripeldas. Kui ta tänavu juuni algul nägi Paide triatlonil veest välja ronimas järjekordseid Raivo E. Tammest inspiratsiooni saanud rahvasportlasi, muusik Kaire Vilgatsit ja TV3 produtsenti Annely Adermanni, oligi tema otsus küps: „Kurat, ma teen ka!” Möödus nädal ja Otepääl läbis temagi Telia rahvatriatloni (400 meetrit ujumist, 18 kilomeetrit rattasõitu, 4 kilomeetrit jooksu) ajaga 4:18:4. „Ma ei osanud ratast sõita, kulgesin jalgadega pidurdades. Joosta ei jaksanud. Eesmärk oli lihtsalt see rada läbida kiiremini kui kaks tundi. Sain hakkama ja see andis tohutu emotsiooni. Triatlon oli juunis, õitsesin uhkusest enda üle septembrini,” muigab Helena. Tema eelmised tõsisemad kokkupuuted spordiga olevat jäänud kuuenda klassi korvpallitreeningute aega. Ta pole peatunud. Kui suvine katsumus näis lihtsalt enese tundmatus kohas tõestamisena, siis nüüdseks on spordipisik ka Helena päriselt nakatanud. Mis muud diagnoosi panna inimesele, kes nädalast vähemalt neljal päeval teeb trenni. „Minna hommikul kell 7.30 enne proovi jooksma... See on raske. Aga kui lähed ja teed ja ületad ennast – see teeb tõesti õnnelikuks!” hõiskab ta.

Reklaamijuhi öine poolmaraton Raivo E. Tamme vägitegudest saadud inspiratsioon ei piirdu ainult triatlonil võistlejatega. Kellel vanuse, kellel vara-

„Esimesed kilomeetrid olid rasked, siis sain rütmi enam-vähem kätte. Kui viis kilomeetrit oli läbitud, mõtlesin, et võiks kaheksa ära joosta. Kui kaheksa oli käes, siis: kümme oleks ilus ümmargune arv. Kui jõudsin kümneni, oli koduni veel natuke maad ja jätkasin. 13 kilomeetri juures vaatasin jällegi, et teeks siis juba 15-ni. Ja siis, et poolmaraton on ju nii lähedal, jooksen ära, mis iganes tundega see ka tuleb!” Pool üks öösel, neli tundi pärast seda, kui Raivo E. Tamm oli Vabaduse väljakul oma raudmehe-katsumuselt finišeerinud, oli Mihklil esimest korda elus joostud poolmaratoni jagu kilomeetreid. Koduteel sõitis talle autoga vastu vihane elukaaslane magava lapsega. „Olin öelnud, et maksimaalselt tunni pärast olen tagasi. Mul ei olnud ka telefoni kaasas, nii et kodus tekkis mure. Laps pisteti autosse ja hakati mind Peetri küla vahel otsima. Pool suguvõsa aeti üles. Naine oli mu peale kaks päeva solvunud.” Augusti lõpus võttis Mihkel sama tuhinaga osa Ülemiste järve jooksust, septembri algul läbis poolmaratoni ka Eesti suurimal rahvaspordiüritusel Tallinna maratonil. Kuigi ta möönab, et ei ole Raivo E. Tammelt nakkuse saanute ideaalne näide – pole suutnud endale tänaseni regulaarset trennirütmi tekitada –, pole asi lootusetu. Uue aasta alguseks on ta end juba aegsasti registreerinud hulgale rahvaspordiüritustele. „Ju mul on nüüd eeskujuks vaja Raivo järgmist sooritust,” naerab ta.

neri, korraldajate kui ka kõigi järgijate ees. Sellegipoolest on temalt õppida rohkem kui ainult enda käsile võtmist ja tahtejõudu. Ajal, kui tõsiste rahvasportlaste hulk on üle Eestimaa suurenenud, on asjatundjad korduvalt hoiatanud liiga hoogsa trenni, liiga kõrgete eesmärkide ja enda lõhkumise eest. Mardna sõnul peitub just siin Raivo E. Tamme ja tema juhendajate tõeline trikk, millest õppida. „Tema eesmärk oli võistlus läbida, mitte minna hasardiga kaasa ja asuda võistlema. Muidu oleks see kiiresti lõppenud. Juhendajad teadsid ta võimeid ja tema oli sõnakuulekas ja piisavalt nutikas. Eks ka Ainil oli kohustus saata ta võistlema tervena ja tuua ka finišisse tervena,” kiidab ta. Mardna on 52-aastane, aasta noorem kui Raivo. Eriti omaealistel – aga mitte ainult – soovitab Mardna tervisesporti harrastades visata peast kohad ja ajad ning võtta peamiseks motivatsiooniks paremasse vormi jõudmine. „Tulemusele on mõtet mõelda, kui võrdled end võitjaga, sealt edasi võiks tegutseda pigem tervise, mitte tulemuse saavutamise nimel. See ei pea üldse toimuma võistlustel. Mulle näiteks meeldib koos tegutsemine, spordipidu, see suhtumine... Aga vanemaks saades naudin pigem ise ja omaette kulgemist, eriti ilusa ilmaga.” Eeskuju tasub võtta, selles ei ole kahtlust. Raivo on näidanud, miks. „Kõige rohkem oli seda vaja talle endale. Nukker oli vaadata, kuidas ta juba saapaid jalga pannes hingeldama hakkas. Selline tunne, et saab infarkti,” meenutab Raivo abikaasa Helena. „Ta oli kogu aeg väsinud. Kui vähegi sai, heitis kodus magama. Aga nüüd: kui aega üle, läheb hoopis trenni.” Ja nagu Raivo ise sporditeed alustades korduvalt rõhutas: enam ei pea ta muretsema, et ei jõua poeg Johannes Hermannile kelgumäel järele.

Kui viis kilomeetrit oli läbitud, mõtlesin: võiks kaheksa joosta. Siis 10, siis 15... Lõpuks jooksin 21 km.

Raivo E. Tamm üliinimliku teekonna alguses. Kehakaalu oli toona 96 kilogrammi. Foto: Stanislav Moshkov

sema vormi(tuse) tõttu – temaga on ülilihtne samastuda. Et kui juba Raivo suudab, kuidas siis mina... Ekspress Meedia reklaamidirektor Mihkel Luks (29) sõitis tänavu augusti alguse pühapäevaõhtul auto kõrvalistmel kodu poole. Sirvis Delfi mobiilirakendust, süvenes uudistesse, fotodesse ja videotesse, mis rääkisid Raivo E. Tamme finišist Tallinna täispikal triatlonil. Ja vajus mõttesse. „Olin just paar päeva varem rääkinud, et pole kunagi olnud kuigi sportlik, pole midagi tõsisemalt harrastanud. Aga et tahaks kunagi poolmaratoni läbi joosta ja peaksin leidma endas motivatsiooni. Kui siis lugesin, kuidas Raivo triatloni finišisse jõudis, mõtlesin: vana mees ja teeb selliseid tegusid! Kuidas mina ei jaksa?” Jõudnud koju, sättis Mihkel jooksutossud jalga ja suundus õue.

Raivo E. Tamme tõeline trikk Kui võrrelda kümnete, sadade, tuhandetega, kes aeg-ajalt annavad lubaduse end käsile võtta, on Raivo E. Tamme lugu erandlik. Avalik tähelepanu. Professionaalne juhendaja täpsete ja hoolikalt just tema jaoks seatud treeninguplaanidega. Vastutus mitte ainult enda, vaid nii tree-

SISUTURUNDUS

Remy Martin kui Fine Champagne Cognac Konjakite maailm võib esialgu äärmiselt keeruline tunduda, kuid kõik taandub ikka ja alati sellele põhilisele – maitsele. Konjakite maitse sõltub aga sellest, millisest veinist on jook destilleeritud ning millises vaadis ja kui kaua on naps aega veetnud. Need kaks detaili – vein ja vaat – muudavadki konjaki jumalikuks või vastupidi. Konjakimaailmas tähi tatakse kvaliteediklasse kahel moel. Esiteks tähekombinatsioonidega, mis märgivad konkreetses konjakis olevate desillaatide noorimat vanust: VS tähistab, et noorim konjak selles segus on seisnud vaadis kaks aastat, VSOP konjakite noorim koostis on jällegi neli aastat vaati näinud ja XO tähisega konjakite noorim juba kümme aastat. Konjakiseaduse teine kvaliteediklass märgib aga, millisest piirkonnast on pärit viinamarjad ja vein, millest konjakit ehk

eau de vie (eluvesi) destilleeritud on – vastavalt siis Grande ja Petit Champagne Cognac. Need nimetused saab konjakisildile lisada ainult juhul, kui valmistamisel on täidetud konkreetsed tingimused.

Tippkonjakeid hoitakse vaadis vahel sada aastat Ainult kahel kangetele alkohoolsetele jookidele spetsialiseerunud Prantsusmaa piirkonnal on oma ametlik piirkondlik kvaliteediliigitus AOC (Appelation d´Origine

Contrólée). Cognac sai oma tähise 1905. aastal, teine tähise omanik on Bordeaux’st lõuna pool asuv Armagnaci piirkond. 1938. aasta Prantsusmaa konjakiseadus tunnustab ametlikult Cognaci piirkonna kordumatuid omadusi, mille tulemusena on võimalik valmistada ainulaadse kvaliteediga konjakeid. Kaks põhilist piirkonda parimate konjakite valmistamisel on aga Cognacis asuvad Grande Champagne (sellel piirkonnal on ka tippu tähistav märge – Premier Cru du Cognac) Cognac ja Petite Champagne. Nende segu kannab nimetust Fine Champagne Cognac. Cognac Nendele kahele Cognaci piirkonnale on väga omane kriidine pinnas ja mikrokliima. Poorne kriidine pinnas pakub viinapuudele täiuslikku veevarustust. Valge kriidine pinnas peegeldab tagasi päikesevalgust, mis loob viinapuudele optimaalse mikrokliima marjade parimaks küpsemiseks. Nendest viinamarjadest valmivadki Petite ja Grand Champagne’i viinamarjaveinid ning neist destilleeritakse omakorda parimad n-ö eluveed, mis vaati vananema lähevad. Vanimad konjakid, mida valmis jookide segamisel kasutatakse, on saja aasta vanused.

Remy Martin on suurim Fine Champagne Cognaci tootja Nimest hoolimata pole neil piirkondadel aga midagi pistmist šampanjat tootva ning samuti lubjarikka Champagne’i piirkonnaga. Või omamoodi siiski on – brändit destilleeritakse kõikjal veini tootvas maailmas, kuid konjakit tehakse üksnes Cognacis. Sama käib šampanja ja muude vahuveinide kohta. Nüüd siis lähemalt. Petit Champagne Cognac on ainult selle piirkonna konjakitest kokku segatud jook, Grand Champagne Cognac – konjakite cream de la cream – on 100% ainult selle piirkonna destillaatidest kokku segatud konjak. Fine Champagne Cognac sildiga konjakid on toodetud aga Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i piirkondade viinamarjaveinide destillaatide segamisel, valmis konjakis peab Grande Champagne’i osakaal olema vähemalt 50%. Ainult umbes 17% kogu konjakitoodangust, mis tarnitakse Cognaci maakonnast, kannab nimetust Fine Champagne Cognac. 80% kogu Cognaci maakonna Fine Champagne’i konjakist kannab aga omakorda Rémy Martini silti.

REMY MARTIN KONJAKITE TÄHISTUS REMY MARTIN VS SUPERIEUR

PETITE CHAMPAGNE COGNAC

REMY MARTIN VSOP, XO, 1738 CENTAURE DE DIAMANT

FINE CHAMPAGNE COGNAC

REMY MARTIN LOUIS XIII

GRANDE CHAMPAGNE COGNAC

100% Petite Champagne’i piirkonna viinamarjad Grande Champagne + Petite Champagne (vähemalt 50% Grande Champagne’i alalt). Saavutavad tipptaseme, olles 35–50 aastat tammevaatides. 100% Grande Champagne. Saavutavad tipptaseme, olles 50–60 aastat tammevaatides.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Vennad, kes annavad tööd

poolele miljonile inimesele Pärast Taxify taksotellimisäpi triumfi tundub „kiisule” helistamine otsekui hüpe kiviaega. Ann-Marii Nergi

ann-marii.nergi@epl.ee

22. KOHT Taxify autod vuravad ringi 25 riigis – nii Rumeenia väikelinnas, Aafrika getodes kui ka Pariisi alleedel. Kuid miljard dollarit väärt ettevõtte asutajad, vennad Markus (24) ja Martin Villig (39) ei mõtlegi paremaks äriajamiseks Eestist mõnda välismaa suurlinna kolida. „Eestis on nii mõnus!” ütleb vanem vend, Taxify finantsjuhi rollis olev Martin Villig kõhkluseta. Ta kinnitab, et nemad, vastupidi paljudele teistele idufirmade käimalükkajatele, äritegemiseks arutult mööda

maailma ringi ei kihuta. Pigem püüavad asju ajada Skype’i või videokõnede teel. „Olen aru saanud, et äri pärast pidevalt reisimine on lihtsalt väsitav ja ebaefektiivne. Tallinnast saab tänapäeval kõik asjad tehtud. Kümme aastat tagasi oleks see olnud veel mõeldamatu, aga nüüd saab siia luua mitmesajapealise kontori, Tallinna ja Eesti maine on hea ning isegi investeeringuid saab juba kaasata Eesti ettevõtte alt,” loetleb Martin. Taxifyl on olnud hea aasta, aga asutajaid paneb mõtlema, kas tänavune on kuidagi eelmistest erilisem. Markus võtab hetkeks pausi, et meenutada. Tavainimesele hoomamatute rahasummadega ja mitmesajaprotsendiste kasvunäi-

tajatega majandamine on noore ettevõtja jaoks argipäev olnud juba aastaid. Siiski võiks nimetada paari näitajat. Ühe kopsakama rahasüstina, mis on Eesti start-up’i tehtud, pani just Taxify sel kevadel kotti 175 miljoni dollarise investeeringu, mille peamine rahastaja on maailma autotööstuse lipulaev Daimler. Veel eelmisel aastal andis meeletu kiirusega laienemiseks hoogu nn Hiina Uber ehk Didi Chuxing. Tänavu on ka Taxifys töötajate hulk paisunud mullusega võrreldes pea poole suuremaks ehk 700 inimeseni, nii et praeguste Lutheri kvartali ruumide asemele kerkib ettevõttele päris oma büroohoone.

„Oluline on ellusuhtumine, mitte vanus,” ütlevad 15-aastase vanusevahega vennad Martin (vasakul) ja Markus Villig. Foto: Madis Veltman

41 Peale 700 palgalise töökoha annavad sõidujagamisrakenduse leiutajad tööd palju suuremale hulgale inimestele. Nimelt teatas Taxify selle aasta kevadel, et neil on üle maailma 10 miljonit klienti (st neid, kes endale just Taxify rakenduse kaudu taksot tellivad). Ent mis veelgi tähtsam: nad on andnud võimaluse inimeste sõidutamisega raha teenida poolele miljonile autojuhile Austraaliast Iisraelini, Tansaaniast Mehhikoni. Muidugi on selle poole miljoni hulgas palju traditsioonilisi taksojuhte, kes on nüüd endale ka äpi tõmmanud ja püüavad kliente selle kaudu. Aga paljud on „Taxifyd sõites” ka endale töökoha loonud või teenivad vabal ajal lisa. Villigud ütlevad, et kui Euroopas pole taksot sõita ehk väga prestiižne, siis näiteks Aafrika riikides tervitatakse avasüli ettevõtjaid, kes inimestele tööd anna-

vad. Mis ettevõttel on veel ette näidata selline haare? Aastate jooksul pole mõjukate ettevõtjate edetabelis endale kõrget kohta teeninud just palju idufirmade asutajaid. Ka tänavu esindavad ainult vennad Villigud ettevõtjate tabeli eesotsas uut ja moodsat ettevõtlust – jagamismajandust. See on mõneti mõistetav, sest idufirma eesmärk on võimalikult kiiresti oma äri kasvatada ja selleks jääb Eesti juba esimesest tegutsemispäevast väikseks. Keskendutakse kohe välismaa turgudele ega ole seni peetud eriti vajalikuks Eesti elus kaasa rääkida. Teisalt on idufirmadesse suhtutud pigem niimoodi, et need põletavad raha ja müüvad sooja õhku, kuni „poistel lõbus on”. Nüüd on suhtumine muutuma hakanud ja ka noored ettevõtjad (kes pole enam nii noored) pööravad pilgu seljataha jäetud kodumaale. Idufirmade asutajaid kuuleb aina enam rääkimas Eestile „tagasi andmisest” – peamiselt mõeldakse selle all hariduse kvaliteedi tõstmist ja inseneriameti populariseerimist. Uuel põlvkonnal pole vaja kasutada telefoniõigust, et peaministrile oma soove edastada, ega parteide toetamise kaudu endale vajalikke muudatusi läbi suruda. Nende maailmapilt on märksa laiem. Ja seda laiem, aga ühtlasi hoomamatum on nende mõjukus. Kui Markus Villig 19-aastasena „Ajujahi” saates äpi kaudu taksotellimise teenust tutvustas, tundus see kohtunikele maailmas läbi löömiseks ebareaalne. Toona, 2013. aastal kõlasid seisukohad, et selliseid asju olevat maailmas juba proo-

Kui Markus äpi kaudu taksotellimise teenust tutvustas, tundus see „Ajujahi” kohtunikele ebareaalne.

25 15

riiki,

miljonit kasutajat, pool miljonit juhti

Taxify tegutseb üle 25 riigis ja 60 linnas. Taxifyl on maailmas üle 15 miljoni sõitja ja üle poole miljoni juhi, umbes pool tegevust toimub Aafrikas. Taxify ülemaailmne äri suurenes eelmisel aastal 10 korda. Taxifys töötab praegu üle 700 inimese üle 50 eri rahvusest. Tallinna kontoris on üle 200 inimese ja üle 30 rahvuse.

TOP 100

URMAS KLAAS Tartu linnapea

AIVAR POHLAK Eesti jalgpalli liidu president

53 54 55

RAINER NÕLVAK, EVA TRUUVERK ettevõtjad ja maailmakoristajad KATRIN LUST ajakirjanik TOIVO TÄNAVSUU vähiravifondi Kingitud Elu algataja

TOOMAS TÕNISTE Eesti Vabariigi rahandusminister

SVEN MIKSER Eesti Vabariigi välisminister

TOOMAS HENDRIK ILVES Eesti Vabariigi president

JÜRI KÄO NG Investeeringute üks juhte ja suuromanikke

AIVAR REHE Danske Banki endine tegevjuht, Bigbanki nõukogu nõunik

Jätkub lk 42

KAUPLUS: Rocca al Mare MyFitness, Haabersti 5, Tallinn E-POOD: www.bodyfood.ee TEL: 520 4832

42 Algus lk 40

TAXIFY JUHID

meenutavad oma meeldejäävamaid sõite Lõbusad lood on peamiselt seotud asjade autosse unustamisega. Aafrikas on selliseid lugusid palju: näiteks on autost leitud juukseid (juuksepikendusi, mis on Aafrikas kulla hinnas), mõned mikrolaineahjud ja labidad, isegi mõõku. Samuti sularaha, üksikuid jalanõusid ja muud sellist.

Taxify toob linnadesse elektrilised tõukerattad, Pariisis on see teenus juba käigus. Foto: Louis Gensollen

Taxify juht Tšehhist: „Püüan tegutseda nii, et iga sõit oleks mingit moodi eriline, ja kuulen tihti klientidelt, et nii

Aafrikas on autost leitud juukseid, mikrolaineahjusid, isegi mõõku.

Ilja Gruusiast: „Viisin ükskord kaks klienti lennujaama. Üks neist soovis linna tagasi sõita, aga ma olin juba järgmise tellimuse vastu võtnud. Uus sõitja pakkus, et viime ka eelmise kliendi linna tagasi. Lõpuks läksime kõik koos McDonald’sisse.” Zane Lätist: „Sõitsin ükskord Salaspilsist Riiga kliendiga, kes oli tõsine Raimonds Paulsi muusika fänn. Ta ühendas oma telefoni auto helisüsteemi ja me laulsime terve tee kaasa.”

see nende jaoks ka oli. Mõnikord naerame, mõnikord nutame, tihti peame psühholoogilis-terapeutilisi arutelusid. Ja kui keegi on tõesti hädas, siis viin ta tasuta ära.” Üks juht leidis autosse unustatud telefoni. Aeg oli õhtune ja Taxify kontor juba suletud. Autojuht otsis kliendi Facebooki kaudu üles ja viis talle telefoni linna teise otsa ära. Selleks kõigeks kulus tal üle kahe tunni. Riias on autojuht, kes pakub rasedatele naistele 50% soodustust.

vitud, kuid äri püsis endiselt „kiisude” najal, kes autod õigetele aadressidele juhatasid. Viis aastat hiljem ei mäleta enam paljud, millal viimati telefonikõnega taksot tellisid. Küsimusele, kas mõni toonane üleolev arvustaja on hiljem ka vabandust palunud, vastab Markus stoilise rahuga, et pigem kohtab ta kahetsevaid investoreid, kes ei taibanud tema ettevõtmisse kohe algul raha paigutada. „Eks järgmisse 19-aastasesse usutakse siis ehk rohkem,” ütleb ta kavala muigega. Muide, vendade enda koostööd suur vanusevahe ei häiri. Koos kasvamise aega ei ole neil olnud, sest Markus oli kõigest kolmeaastane, kui vanem vend

kodust välja kolis ja ülikooli läks. Kui Markus oli kuuene, sai Martin esimest korda isaks. „Pigem on läbisaamises oluline ellusuhtumine, mitte vanus,” tõdevad mõlemad. Ja tunnistavad, et ju on leitud kesktee: Markus pidi lihtsalt palju varem täiskasvanuks saama ja Martinil tuleb noorte tiimiliikmetega tempot hoida. Muudmoodi lihtsalt ei saa. Markus on vana kooli ärimehi varemgi ajast maha jäämise eest hoiatanud. Ühel konverentsil esinedes ütles ta: vaadake ette, kui te tehnoloogia arenguga kaasa ei lähe, on alati kuskil mõni 19-aastane poiss, kes teie senise äri mõttetuks muudab! „Me näeme neid muu-

Autotööstus peab endale aru andma, et see on hääbuv sektor. Inimesed ei taha enam nii palju autosid.

tusi ju igas sektoris. Ega inimesed ei käi poes sellepärast, et see neile meeldib, vaid kuna on vaja toitu osta. Nüüd saab seda juba koju tellida. Samamoodi peab näiteks autotööstus endale aru andma, et see on hääbuv sektor, sest inimesed ei taha tulevikus nii palju autosid osta ning automarkidele ja -mudelitele hakatakse järjest vähem tähelepanu pöörama. Esmatähtsaks muutub ikka kiirus ja mugavus. Ehkki praegu valitseb veel endiselt autokultus, kus on tähtis omada ja millist omada, siis peagi saab see aeg ümber.” Markus on tunnistanud, et tema suurim hirm ja mure on see, kust tuleb innovatsioon – järgmine pauk, mis muudab tema enda ettevõtmise mõttetuks. Selles kartuses hakkasid nad laenutama elektrilisi tõukerattaid,

Taxify autod ja rattad vuravad ringi ka Aafrikas. Foto:

Vanemate vankumatu tugi Markus Villig on korduvalt rääkinud, et esimesed äri alustamiseks vajalikud 5000 eurot tulid ema-isa säästudest. Nüüd, viis aastat hiljem on nad poja firma kaudu miljonärid. Taxify asutajate isa Tiit Villig rääkis kevadel veebiportaalile geenius.ee, kuidas esimestel kuudel tehti abikaasaga töid, mida praegu teevad kümned inimesed. „Otsisime juhte ja aitasime neid välja õpetada. Eks see nii oligi, et käisime tänaval ja rääkisime taksojuhtidega. Oli ju näha, et taksod seisavad peatuses ja ootavad, aga kliente ei ole. Teadsime, et tegelikult on kliendid kusagil olemas.” Nüüd osteti poja soovitusel Tesla („tulevik on elektriautodes”) ja teenitud raha investeeritakse ühisrahastusplatvormi kaudu. Sellest sügisest annavad Reet ja Tiit Villig välja stipendiumi, millega toetatakse Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi Eesti kodanikest naismagistrante. Reet Villigu sõnul soovivad nad just arvutiteaduse instituudi tudengeid toetada sellepärast, et terve nende pere on seotud IT-valdkonnaga. „Selge on see, et ilma infotehnoloogiata ei ole tulevikku,” ütleb Reet. Ja miks just naistudengeid? Põhjuseks on jälle Reeda soov tunnustada naisi, kes vajavad rohkem märkamist. Reet Villig oli 1980. aastate lõpus seotud ka Eesti naisliidu taastamisega.

et inimesed saaksid linna vahel lühikesi vahemaid läbida veelgi kiiremini. Pariisis on laenutus juba käigus, kevadest peaks Taxify tõukerattaid saada olema ka Eestis.

Vendade unistus on viia ellu teenus, kus tehnoloogia viiks kokku mitu ühise sihtkohaga inimest. Maailma sõidujagamisäris, kus on seitse-kaheksa suurt tegijat, jälgitakse üksteist väga tähelepanelikult. Konkurents on karm. Sellepärast ei tohi oma arendustega saavutatud edu nautima jääda, vaid tuleb pidevalt uusi ideid rakendada. Martin ja Markus ütlevad, et siiani on neil tegemata n-ö päris sõidujagamise teenus, st et tehnoloogia viiks kokku mitu ühise sihtkohaga inimest, kes sõidaksidki samal ajal samas autos. Sõna otseses mõttes jagaksid sõitu! Siiani pole seda proovida saanud, sest üheski linnas pole saavutatud piisavat kasutajate hulka, et süsteem toimiks. Vennad lubavad, et peagi saab katsetama hakata, sest näiteks Varssavis on nii mitu miljonit kliente, et teenuse katsetamiseks vajalik kasutajate hulk on koos.

PILDIALBUM

YANA TOOM:

juba esimeses klassis sain kahe ja tegin poppi „Elan justkui juba kolmandat elu,” tõdeb europarlamendi saadik, keskerakondlane Yana Toom (52) oma pildialbumit sirvides.

11. KOHT Liisa Tagel

liisa.tagel@lehed.ee

1994 Kõige kallim

teksatagi

„Pidasin Venemaal vastu kaks aastat ja tulin siis kahe lapsega üksi tagasi. Olen alati üritanud lastega kõige üle nõu pidada, aga tookord ma seda veel ei teinud. Tulin lihtsalt Eestisse tagasi ja nägin kogemata kuulutust, et Molodjož Estonii otsib reporterit. Osalesin konkursil, sain tööle ja helistasin mehele, et ma ei tule tagasi, jään Eestisse. Hiljem tõin ka kolmanda poja ära. Abikaasa pidi järele tulema, aga jäi sinna. Üritasin isegi ülikooli lõpetada, aga 26-aastaselt oli mul juba kolm last ja üksi laste kõrvalt ei vedanud välja. Pealegi ei pakkunud vene filoloogia enam huvi. Mul on väga raske teha midagi, mis mind ei huvita. Pildil olev teksatagi oli mu parim asi. Ostsin selle Kadaka turult, see oli megakallis, maksis 50 krooni. Kandsin seda tagi aastaid.”

2015 1972 Tore päev

oakonserviga

„Õde Marina on minust viis aastat vanem. Meil olid väga soojad suhted, me ei kakelnud sugugi, kuid olin ta peale natuke kade. Tema oli hästi iseseisev, mina aga väike ja mõttetu. Tema elas koos vanematega, mina väiksena vanaema-vanaisa ja tädi Bertaga. Läks kuidagi nii: lapsehoolduspuhkust toona peaaegu polnudki, aga vanavanemate juures elas vanaisa õde tädi Berta, kes armastas mind väga. Ju ta ei tahtnud mind ära lasta. Ilmselt see sobis kõigile, sest vanematel oli Koskla tänaval hruštšovkas imepisike korter ja vanavanematel korter Sakala tänaval. Praegu elab Marina Venemaal. Pildil olen koos Marinaga, kui ta oli Kloogal pioneerilaagris. Läksime isaga teda vaatama. Käisin suuremana ise ka pioneerilaagris ja see oli õudusunenägu, vihkasin seda. Aga õel külas käies tundus pioneerilaager väga lahe. Jõime piknikul Kellukese limonaadi ja sõime valgeid ube tomatikastmes, mis mulle väga meeldisid. See oli meie alatine piknikutoit, aga millegipärast defitsiit.”

Lõõgastavad kudumishood

„Eks kudumist-õmblemist õpetati koolis, kuid päriselus olin sunnitud neid oskusi rakendama aastaid hiljem, kui sündisid lapsed – 1990-ndate algu-

ses polnud ei raha ega kaupa, et lapsed riidesse panna. Õmblemine mulle ei istu, kudumine-heegeldamine aga küll, seda enam, et minu ämmal on terve

TOP 100 pööning täis lõngu, mida ta on aastatega kogunud. Veel hiljuti saatis ta mulle kilo imepeenikest lõnga, mille pakendi templil seisab aastaarv 1956, ja selle kvaliteet on endiselt suurepärane. Üldiselt tabab mind kudumishoog talvel ja tulemus on see, et keegi enam ei taha kampsuneid, kuna igal pereliikmel on neid vähemalt kolm. Brüsselisse kolides üritasin teha oma üürikorteri nii koduseks kui vähegi võimalik, siit ka vaiba mõte. Mitte eriti tark – esiteks pole valge vaip kõige praktilisem, ja teiseks on ta tohutult raske. Vaip on imeilus ja hubane, aga järgmine tuleb hall.”

TARMO NOOP A. Le Coqi juhatuse esimees

KELLY SILDARU vigursuusataja

KRISTEN MICHAL riigikogu liige

MARTIN HEREM kaitseväe peastaabi ülem

HEITI HÄÄL Alexela Group OÜ suuromanik

ANU VÄLBA saatejuht

RAGNAR KLAVAN jalgpallur

RAIN LÕHMUS LHV Grupi nõukogu esimees

69 70

JÜRI RAIDLA advokaadibüroo Ellex Raidla vanempartner DAVID VSEVIOV ajaloolane ja õppejõud

45 2014 Lapsed on seiklus „Hakkasin perekonda looma väga vara ja arvan, et see tegi elu kergemaks. Mäletasin veel, mida tundsin, kui olin ise laps. Raha ei olnud, midagi ei olnud, aga elu oli äge. Lastega on meil olnud igasuguseid seiklusi. Olen nendega käinud matkal ja isegi õunavargil. Suutsime endale kogu aeg seiklusi tekitada. Praegu väiksema lapsega enam ei suudaks või kui, siis ainult raha eest. Õnneks on tal vanemad vennad ja õde, kes temaga seigelda jaksavad. Artemi (12) on digiajastu lapsuke ja minu jaoks päädis see sellega, et olen europarlamendis raporti „Haridus digiajastul” raportöör. Pidin enda jaoks selgeks tegema, mida teha, et nutiseade poleks ainult mänguasi. Vanem poeg Kornei (29) elab

Varssavis ja on abielus väga toreda poolakaga, kellega ta tutvus Itaalias. Varvara (28) elab abikaasaga minu juures, Artur on parameedik ja ajab oma äri ning Fjodor on punkar. Ta korraldab kontserte ja on punkseltskonnas tegev, kuigi käib ka tavalisel tööl. Kõigi oma lastega peale Fjodori olen käinud presidendi vastuvõtul. Tema keeldub. Ütleb, et saab sinna minna vaid sellisena, nagu ta on, ja on veendunud, et minu mainele see kasuks ei tule. Vahel tundub, et elan juba kolmandat elu. Igal etapil on selge algus, kulminatsioon ja lõpp.

Kõlab võib-olla nõmedalt, aga just selline tunne mul on. Viiskümmend aastat tagasi oleksin oma praeguses vanuses võib-olla olnud igavat elu elav pensionär, kes käib sõbrantsiga kohvikus klatšimas. Enne Artemi sündi

1989

tundsingi end pensionieelikuna, väike laps oli minu jaoks tugev restart. Lapselapse sünniga on tunne, et kõik hakkab jälle otsast peale. Siin olen kõigi oma viie lapsega: (vasakult) Kornei, Varvara, Artemi, Fjodor ja Artur.”

Koduperenaine tuumalinnas „Abikaasa Vladimir ei saanud Eestis sissekirjutust ega tööd ja 1992. aastal läksime kolme lapsega Venemaale. Tuumalinn Snežinsk kandis nime Tšeljabinsk-70. Sinna sai ainult erilubadega ja kaartidel seda ei olnud. Stalinistliku tüüplahendusega linn näeb välja natuke nagu Sillamäe. Lapsed, kes seal elasid, õpetati ütlema üksnes seda, et nad on Tšeljabinskist. Teistesse linnadesse sai helistada ainult postkontorist, mille seinal oli kirjas, mis sõnu ei või kasutada. Terve rodu spetsiifilisi sõnu, mida ma pole kunagi proovinudki kasutada: objekt nr 10, ploštšadka 12 jne. Linn oli nii noor, et igatse-

1980

6341

Sigaret aitab mõelda

„Kui ajakirjanduses tööle hakkasin, siis kirjutati lugusid kirjutusmasinal. Sellest ajast saadik on mul harjumus, et kui kirjutan midagi tõsist ja hingega, pean selle välja printima, ühe sigareti tegema ja läbi lugema. Vahel petan ennast: võtan lihtsalt sigareti kätte ega pane seda põlemagi, istun ja loen. Mul on selle pärast Tallinnas rõduga büroogi, et saaksin suitsu teha ja mõelda. Olin 32-aastane, kui sain Den za Dnjomi peatoimetajaks. Toimetuses istusid vanad tegijad ja siis tuli mingi plika. Aga minusse usuti. Töötasime hullumeelses rütmis, leht jäi kogu aeg trükikotta hiljaks. Jõudsin koju kell kuus hommikul, ajasin lapsed üles, saatsin kooli ja läksin magama. Aga meil oli väga äge leht. Mul on kodus siiani alles Saar Polli uuring, mis näitab, et Den za Dnjomi lugejaid oli 106 000. Praegu on see vene lehe puhul mõeldamatu. Pildil intervjueerin muusik Boriss Grebenštšikovi.”

Julge popipanija

„Kooli läksin kuueaastaselt, sest emal sai kõrini sellest, et kõik küsisid, miks nii vana laps veel koolis ei käi. Olin nii pikk, et mind peeti kogu aeg vanemaks. Mulle ei meeldinud koolis. Tundsin, et ma ei sobi sinna. Oma esimese kahe sain teisel nädalal. Ei mäleta, mille eest. Poppi tegin esimest korda esimeses klassis – lihtsalt ei käinud kaks nädalat koolis. Elasime Mustamäel, koolis käisin 26. keskkoolis (praegu Tallinna humanitaargümnaasium). Sõitsin hommikul trolliga Estonia juurde, jalutasin ringi ja tulin koju. Ei mäletagi, mis mu peas toimus, vastikud asjad kustuvad mälust. Jäin lõpuks õele vahele. Ta oli kodus haige, nägi mind varakult tulemas ja taipas. Emale ei öelnud ta midagi, vaid võttis mu ette ja tegi-

me koos kõik vahepealsed kooliülesanded ära. Viimastel aastatel oli koolis tore, meil oli väga äge klass. Siin olen oma parimate sõbrannade Alla (keskel) ja Katjaga (vasakul). Käisin ka muusikakoolis, mis mulle samuti üldse ei meeldinud. Ma ei pea viisi, aga vanemad arvasid, et peaksin ikka klaverit õppima, et end arendada. Katjaga koos astusime poolkogemata kunstikooli – tegime proovimaali ja saimegi sisse. Selle tulemusel tegime koolis kõikvõimalikke seinalehti ja plakateid ning saime mõned tunnid seaduslikult vahele jätta. Kunstnike seltskond oli väga äge täiskasvanute maailm.”

1985 Ema ei lubanud

Minskisse

„Peaaegu kaheksa aastat elasin Tartus. Tegelikult tahtsin minna Minski ülikooli, kus oli väga hea tasemega inglise filoloogia, aga ema ei lubanud. Minsk oli väga kaugel ja mina olin kooli lõpetades kõigest 16-aastane. Tartu oli ainus koht, kuhu ta mind lasi. Läksin Tartusse vene filoloogiat õppima. Inglise keele sisseastumiseksamit tehes hakati mind inglise filli moosima, aga kartsin sinna minna. Seal oli eestikeelne õpe ja mu eesti keel oli siis väga kasin. Esimene abikaasa Vladimir Litvinov oli mu kursusekaaslane. Esimese kursuse õppis Volodja Venemaal, aga pärast sõjaväge tuli teisele kursusele Tartusse Juri Lotmani juurde. Mina õppisin [Lotmani abikaasa, kirjandusteadlase] Zara Mintsi juures. Neli kursust oli peaaegu tehtud, aga ülikool jäi lõpetamata.”

Fotod: Svetlana Aleksejeva, erakogu

inimest jälgib Yana Toomi Facebookis

sin väga Tallinna ja ajalugu. Seal ei saanud ma jalutades kunagi mõelda: mis siin küll varem võis olla? See tunne oli väga imelik. Just seal sain aru, et mul on mingi ego. Äi Boriss Litvinov oli Nõukogude aatomirelva peakonstruktor, akadeemik, praegu on linnas temanimeline kool, tänav ja ausammas. Mina olin lihtsalt tema pere liige, mitte keegi. Mõistsin, et see ei sobi mulle. Kaks aastat tagasi käisin Tšeljabinskis vaatamas ämma, kes on ligi 90-aastane. Uuriti põhjalikult: miks sa siia tuled, selline inimene NATO riigist? Aga ma sain sinna. Pildil olen abikaasa Vladimiri ja poeg Fjodoriga”

1996

Miski inimlik ei ole neile võõras Krister Paris

krister.paris@epl.ee

„Pahed on inimkond kirja pannud mitu tuhat aastat tagasi,” mõtiskleb europarlamendi liige Indrek Tarand. „Näiteks piiblisse ja hiljem ka kriminaalkoodeksisse. Ning hoolimata sellest pole pahedest jagu saadud.” Psühholoog Voldemar Kolga ütleb, et igal heal inimesel on kas või ainuke pahe. Ning tõesti, nagu kinnitab endine religiooniõpetaja Toomas Jürgenstein, on peetud pattudest puhtaks vaid üht inimest, Jeesust ennast. Üldiselt kipuvad ümberkaudsed pahesid taunima. Eestis teab vist igaüks rääkida loo mõnest oma tuttavast, kes viinakuradile alla jäänuna on inimliku palge minetanud. Kui mõtleme Winston Churchillile, kerkib hõlpsasti silme ette, kuidas ta, viskiklaas näpus, Suurbritannia sõjast võitjana välja tõi.

Ajaleht Financial Times ütleb suisa, et joomine on inimkonna edu salajane võti. Paneb ju alkohol aju tootma endorfiine, mis osalevad kõige lähedasemalt sõprussuhete loomises ja hoidmises. Ja eks ole mõneti sama efekt ka suitsuruumidel – kui palju klatši, ent ka väärt infot seal liigub! Silmi avav oli jutuajamine Siim Kallasega, kellele märkisin, et paljud peavad suureks paheks laiskust. „Hoopis laiskuse puudumine on pahe!” hõikas ta selle peale ja rääkis enda näitel, kuidas liikumine elus palju kannatusi toob. Kui loete mõjukate pahedest, kerkib esile mitu ühist märksõna: vähe aega perele ja lähedastele, liiga suured kehaosad (ülekantud tähenduses), väga vastik iseloom, liigne magusaarmastus. Need kirjeldused on inimeste kogu mitmekülgsuses kristalselt ausad ja näitavad inimesi pahelistena just sel määral, kui nende minapilt lubab.

SIIM KALLAS Võiksin olla palju laisem!

10. koht

„Pahede puhul on kaks dimensiooni: isiklik ja laiem. Mind ennast väga suured pahed pole vaevanud. Kui, siis ma pole piisavalt laisk, laiskus võimaldab elu ratsionaalselt korraldada. Ora tagumikus viib edasi küll, aga nii kipud tegema üleliigseid asju. Kui oled väga aktiivne, teed ülearuseid asju. Näiteks kirjutan teinekord sahtlisse. Neid tekste ei avaldata mitte seepärast, et need oleksid halvad, vaid et neid pole kellelgi vaja. Laiemalt ütlen aga, et üks suur katk on alkohol. Olen kaotanud neliviis ülikooliaegset väga head sõpra, kes on selle õnge läinud. Kui oled tipus, on sul meeletu stress ning hakkad seda leevendama alkoholiga. Ise olen sellest pääsenud, muidu oleksin juba 30–40-aastasena sellele alistunud. Muidugi pole ma mingi karsklane, pigem selline, et meeldib võtta peo ajal.”

Febrilek ibuprofeen/ pseudoefedriinvesinikkloriid

INDREK SAAR Liigne kohusetunne tekitab piina „Minu kõige suurem pahe on ülearenenud kohusetunne, mis ei luba mul nautida hetke ja sunnib piinlema mõtetega, mis kõik mul tegemata on või mida saaks paremini teha. Ja see ei riku ainult minu elu, vaid ka teiste oma, kes peavad minuga asju ajama. Ma ei suuda aru saada, kuidas nemad saavad mitte muretseda või miks nende mure välja ei paista. Annan endast pidevalt parima, et õppida hetke nautima ja laskma ka teistel seda teha. Kohati tundub, et selles asjas on võimalik vanuse lisandudes paremaks saada, omada suuremat empaatiavõimet nii enda kui ka teiste vastu. Eks see ole otseselt seotud selle meie tüüpilise rahvusliku eripäraga, et pidevalt on vaja muretseda.”

48. koht

HAIGUS LEEV KÜLM EN E LENDU DA TU M SE ISE

VALU, PALAVIK JA KINNINE NINA

FEB-EE-1809-21

Kas teate mõnda inimest, kes oleks pahedest puutumata? Suitsetamine, suur suu, uudishimu, liigne napsutamine ja isepäisus on ju inimlik.

34. koht

TAAVI AAS MART JA MARTIN HELME DAVID VSEVIOV Suitsunurkades võib Kas kaasinimesteta Meil on lakkamatu isegi valitsuse kukutada magusanälg saakski paheline olla? „Mu silmatorkavaim pahe on suitsetamine. Suitsunurkades aetakse juttu. Seal võib juhtuda igasuguseid asju, mõnikord võib koos suitsetamine isegi valitsuse kukutada. Sellest viimasest kukkumisest aga sündis hoopis uus valitsus ja sellest on mul hea meel. Mitte et see nüüd pahele mingi vabandus oleks.”

Mart Helme: „Armastan kohutavalt magusat. Mulle meeldivad igasugused küpsetised, pirukad ja piparkoogid, võin neid tohutus koguses korraga ära süüa. Õnneks kutsub naine mind korrale ja püüab vaos hoida. Tasakaaluks teen täiesti magusavabu perioode, mil ma ei pane isegi kohvi sisse suhkrut.” Martin Helme: „Nii nagu Mardil on ka minul lakkamatu magusanälg. Aga küpsetistest enam meeldivad mulle igasugused kreemjad vahukoorest ja karamellist tehtud möglad. Paheks võib pidada ka seda, et armastan hommikuti kaua magada, aga paraku pole seda ammu juhtunud. Alustan tööpäeva kell 6.30 ja lõpetan hilisõhtul. Nädalavahetustel lasevad lapsed magada umbes kella üheksani.”

4. koht

PAKKUMINE KEHTIB FLAIERIGA 1.12 – 15.12

„Ma isegi ei oska öelda, kas kaasinimesteta saakski paheline olla, näiteks Robinson Crusoena üksikul saarel omavalmistatud rummi juues – ehkki muidu ju peetakse alkohoolsete jookide tarbimist üldiselt paheks. Ehk siis: kas pahed eksisteerivad olukorras, kus on kokku leppimata ja enamuse aktsepteerimata pahede loetelu? Minevikus-olevikus toimunut ja toimuvat analüüsides tuleb ilmselt järeldada, et minu pahedena defineeritavad teod on lõpptulemusena seotud ikkagi teiste inimestega – mingites situatsioonides on oldud teiste vastu paha. Tagantjärele tarkusena oleks seda olnud igati võimalik vältida. Mis aga puudutab n-ö triviaalseid pahesid, siis minul need puuduvad. Viimane lause on seejuures näide pahest „ilmeksimatu inimene”.

70. koht

TOP 100

MIKK MARRAN välisluureameti peadirektor

JONATAN VSEVIOV Eesti suursaadik USA-s

49. 73 koht URMAS REINSALU Ega sebra oma triipude vastu saa „Minu suur pahe on minu suur nina, mida ma igasugustesse asjadesse topin. See on mind saatnud eluaeg ja kardan, et seda ei ravi miski. Väikesest peale on ema-isa, sõbrad, kolleegid mulle öelnud: „no mis see sinu asi on.” Mõistusega saan aru küll, et kas maksab võidelda ja kakelda seal, kus võitu ei näi. Oh, milliseid avalikke ja mitteavalikke suppe see mulle kaasa on toonud. Ja toob veelgi – ennast ma juba tunnen. Aga kas siis inimene pahe vastu saab! Inimene on ju pahe ori, mitte peremees. Indrek Saar tõreleb valitsuse istungitel ühtelugu, et kas justiitsministril oma tööd ei olegi, et tegeleb pidevalt teiste asjadega. Aga ega ma paha pärast. Lihtsalt kuidagi teistmoodi tundub õigem, kui ette pandud. Ja kui tundub, siis tuleb ka öelda, ja kui juba ütled, siis tuleb selle eest seista. Sebra ei saa triipude vastu ega inimene oma loomuse vastu.”

74 75

ENN KUNILA kunstimetseen ja ettevõtja KALLE KLANDORF Tallinna abilinnapea RIINA SIKKUT Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister

PRIIT ALAMÄE ettevõtja

HANDO SUTTER Eesti Energia juhatuse esimees

RAIMOND KALJULAID Põhja-Tallinna linnaosa vanem

URMAS SÕÕRUMAA investeerimisfirma US Invest omanik, EOK president

JANEK MÄGGI Eesti Vabariigi riigihalduse minister Fotod: Tiit Blaat, Karin Kaljuläte, Priit Simson, Vallo Kruuser, Rauno Volmar, Jaanus Lensment, Sven Arbet

Jätkub lk 48

48 Algus lk 46

INDREK TARAND Paar pitsi kangemat võib teinekord kasuks tulla

37. koht

„Pahed pole mulle võõrad, nende pärast on ette tulnud igasuguseid jamasid. Kuid mündi teiselt küljelt võib leida ka positiivset. Näiteks õnnestus 1994. aastal saata pingeliste läbirääkimiste lõpuks Eestist üle Läti piiri 130 afgaani ja kurdi, kes olid Riia smugeldajate abiga laevale pandud. Kuid laev aeti mitte Rootsi, vaid Sõrve säärele madalasse. Minu ülesandeks oli nad lähteriik Lätti tagasi saada. Mitu tundi punnisid lätlased vastu ja eitasid seost nende inimestega. Aga andsin neile paar pitsi. Siis nad leebusid ning Ikla piiripunktis, kesk külma ja lumeta detsembrit, tehti üleandmine. Muide, üks inimene sai siiski minema ja peitu. Jõudis hiljem Rootsi ning õppis arstiks. Nüüd, 24 aastat hiljem, juhatab ta üht suurimat humanitaarabi gruppi Bring Hope, mille eesmärk on koguda ja edastada humanitaarabi sõjast laastatud Kurdistanile. Rootsis olles abiellus ta eestlannaga ning ta lapsed oskavad eesti keelt. Seega – pahedest võib tõusta ka head. Ent erandina. Muidu jäävad pahed ikka pahedeks. Iseküsimus on, kas silmas palki kandev inimene saab õiguse teise silmas olevat pindu kritiseerida.”

11. koht

JANEK MÄGGI Liiga suur suu põhjustab kannatusi „Mul on üks pöörane pahe – liiga suur suu. Olen päris palju kannatanud, kuna ütlen otse, mis ma arvan. Tõsi, viimase kuue kuu jooksul olen õppinud seda palju rohkem koomal hoidma. Tavaliselt viskan oma ütlusega nalja. Inimesed võtavad aga kõike erinevalt: ühed naljaga, teised tõsiselt. Nii nagu rääkisin põllul sünnitamistest, 30. eluaastates naiste sünnitamisest või siis sellest, et Ilves ostis endale esimese naise. Olen saanud selle eest vastu päid ja kaalikaid. Ometi vajab

80. koht ühiskond narre, ka kuningatel olid oma narrid. Mul on ka üks sõltuvus: ma pole kunagi inimestele julgenud öelda, et pole aega, näiteks arvamusartiklit avaldada. Ja mõnikord on jama, kui midagi ära unustan. Näiteks unustasin kohtumise Mart Raudsaarega. Ütlesin: „Vabandust, see on mul alles teine kord aasta jooksul kohtumine ära unustada.” Ta ütles: „Jah, ka eelmine kord oli minuga.”

YANA TOOM Olen tähenärija ka siis, kui võiks käega lüüa „Esimene pahe on mul see, et toetan kultuuri ja sporti – tubakaaktsiisiga. Ja seda pikki aastaid. See pole just väga tark, ehkki suitsuruum on endiselt koht, kus liigub kõige huvitavam info. Eriti parlamendis. Meeskolleegid heidavad mulle ette, et usaldan liialt kõhutunnet, mis vastab ka tõele. Kipun arvama, et selline etteheide on tingitud sellest, et mehed lähenevad asjadele teistmoodi ja kõhutunde värk tundub neile kuidagi liiga ettearvamatu. Olen tähenärija, isegi siis, kui võiks käega lüüa. See käib nii tekstide – pressiteadete, artiklite, – kui ka näiteks küljenduse ja monteerimise kohta. Mis tähendab seda, et panen ka oma alluvaid tähti närima, mis omakorda tähendab pikki töötunde. Küsin alati nõu, millega sisestan inimestesse lootust, et võtan seda ka kuulda. Aga tegelikult kuulan harva, nii et olla minu nõunik pole kerge. Minu jaoks on suur probleem öelda „ei”. Seega võtan tihtilugu endale liiga palju kohustusi, mille tulemusel napib aega pere jaoks ja ka büroo koormus kasvab, nii et seal töötamine eeldab väga kõrget stressitaluvust. Ühesõnaga, olen päris vastik boss. Ja sain sellest aru alles nüüd, vastates teie küsimusele. Ju olen siis rumal pealekauba.”

96. koht KARMEN JOLLER Komavead ajavad närvi „Mu kõige suurem pahe on see, et olen endast tohutult heal arvamusel. Samuti arvan, et mul on alati õigus. Sellest hoolimata olen tohutult enesekriitiline. Olen hästi pedantne, kuna töötasin 20 aastat tõlkijana. Norin, kui komavead on parandamata. Olen küll alati armastanud liikuda, kuid formaalset trennitegemist väga ei salli. Kuidas sa vehkled niimoodi tühjalt trennisaalis? 2012. aastal oli mul väga raske aeg. Õde suri, võtsin tema lapsed, siis tulid enda omad ja lisandusid ka mehe lapsed. Tervis väga kannatas ning liikumine vaibus peaaegu täielikult. Nüüd olen küll juba kaks aastat terve, aga ikka on jube raske liikuma saada. Ma pole kunagi olnud nii paks kui praegu ja ehkki kehakaal läheb juba tagasi, võtab see jube palju aega. Iga kord, kui õpetan patsientidele, kuidas liikuda, pean huulde hammustama. Sama moodi on liigse magusa söömisega.

9. koht

KAJA KALLAS Pahedeta inimene

„Ma siin mõtlesin koos oma abiga, mis võiksid olla mu pahed, aga ei tule midagi konkreetselt pähe.”

TOIT

Eesti kuulsaim toiduproovija jumaldab

AASIA KÖÖKI

Armastan austreid, aga ma pole mingi peenutseja – hakklihakaste on samuti väga hea toit.

35. KOHT Hinnatud saatejuht võib kõhklematult alla neelata skorpioni või vagla, ent sealiha süüa on talle vastumeelne. Silja Luide

toiduajakirjanik

Juba kümnendat aastat „Ringvaate” saadet juhtiv Marko Reikop (49) maitseb otse-eetris vapralt nii hõrgutisi kui ka jõledusi. Kodus ta ajapuudusel suuri kokandusšedöövreid ei valmista, kuid emapiimaga kaasa antud toiduhuvi ei ole temast kadunud. Kui suur toiduhuviline sa lapsena olid? Mulle meeldis juba lapsepõlves süüa teha. Koos kooliaegse hea sõbrannaga hakkasime katsetama. Ostsime 1980-ndate keskpaigas kokku kõiksugu toiduaineid, mida poodides saada oli, ja eksperimenteerisime kokaraamatute järgi. Ükskõik mis lähteained võtsime või mis toitu teha tahtsime, välja tuli alati hakklihakaste. Mu ema on terve elu kokk olnud, töötanud Viru hotellis, ja ta tegi koduski suurepäraseid toite. Õppisin tema kõrval kõiki asju tegema, sest mul oli huvi. Meie peres on kokkamispisik teistelgi sees – vennapoeg õpib samuti kokaks. Teed sa iga päev kodus süüa? Mul ei ole kokkamise vastu midagi ja ma oskan süüa teha, aga kuna olen viis päeva nädalas hommikul kella kümnest

Marko Reikop einestab tihti telemaja lähedal restoranis Riis, mis on tuntud oma maitsva Aasia köögi poolest. Fotod: Rauno Volmar

10.

aastat juhib Marko Reikop saadet „Ringvaade”.

õhtul kella kaheksani tööl, siis viimasel ajal pigem mitte. Suure teatrisõbrana üritan vabadel päevadel ooperis käia, mitte küpsetada sellel ajal pannkooke. Kui aga pidevalt köögis ei askelda, siis lähevad oskused viletsamaks. Suuri asju enam kodus eriti sageli ei valmista. Mis on su lemmiktoidud? Olen väga suur böfisõber. Olen seda lapsepõlvest saadik söönud, sest ema tegi seda nii, nagu peab – noaga veiselihast kraapides. Sain lapsepõlves ka musta kalamarja, mis mulle väga meeldis, aga see meeldib vist kõikidele. Eks see ole ka harjumise asi – kui pole söönud, siis ei pruugi meeldida. Olen telesaates näinud, kuidas ameeriklased, kes kunagi varem kalamarja maitsnud ei olnud, juba ühe ampsu peale öökisid. Austrid on samuti harjutamise asi. Nad on elavad, konsistents on nagu tatt, lisaks soolakas meremaitse, aga kui õpid neid hindama, siis paremat asja ei ole. Luksust armastama hakata on kuidagi eriti lihtne. Kui keegi räägib, et talle konjak ei maitse, aga paar korda joob ehtsat head konjakit, siis arvamus muutub. Või

šampanja – küsitakse, et mis hapu jook see on. Eks inimesed mõtlegi nii, aga kui mõne korra proovid, siis kahetsusväärsel kombel hakkavad need asjad meeldima. Ma pole tegelikult mingi peenutseja! Hakklihakaste on samuti väga hea toit. See, et mulle austrid väga maitsevad, ei tähenda, et peaksin neid iga päev sööma. Ja Eestis ei ole mõtet austreid süüa, sest need on siin neli korda kallimad. Austreid tuleb süüa ikka piirkonnas, kus neid kasvatatakse. Milline rahvusköök sulle eriti meeldib? Väga meeldib mulle Aasia, eriti aga Tai köök. Tais on täpselt see maitsebukett, mis mulle suurepäraselt sobib. See on maailma parim! Toidu puhul on oluline rikkalik maitse ning sealses toidus on tavaliselt olemas kõik viis põhimaitset: umami, soolane, magus, mõru ja hapu. Mulle meeldivad kõik Tai köögi klassikud, ka pad thai, mis ei ole üldse terav, aga on ikka väga hea. Seda me ei käi restoranis söömas, vaid ostame ühelt naiselt, kes teeb seda tänaval oma kärus samas kohas juba aastakümneid. Portsjon maksab umbes kaks eurot, aga on imemaitsev. Ta paneb sinna peale värskeid ürte, sibulat ja idusid, ise saad rohelisi asju veel juurde võtta. Kõik on nii aromaatne, värskelt meie silme all tehtud ja üldse mitte hügieeniline, vaid prügikastikaane peal küpsetatud. Olen Tais palju käinud, kuid viimasel korral valmistas ka Tai köök pettumuse – saan Eestis vahel paremat toitu kui seal. Varem käisime Tais söömas ühe toreda pereema juures, kes pidas väikest kodurestorani ja valmistas ülihead toitu. Nüüd oli see koht kinni ja nägin naist juhuslikult tänaval. Ta ütles, et ei jõua restot enam pidada, sest ta käsi valutab. Ütlesin, et tehke meile ükskõik mida, tuleme homme teie juurde sööma, aga ta ei teinud. Kas Aasias on teisi meelepäraseid kööke veel? Mulle meeldib Laose toit. Aga arvamus, et lähed Aasiasse ja saad igal pool hästi süüa, ei vasta üldse tõele. Igal riigil on täiesti erinev toidukultuur. Olen käinud Kambodžas, aga seal ei ole hea köök, vaid põhiliselt sööd mingeid Euroopa roogasid. Head toitu ei leia ka Indiast. Ma ei ole eriti suur India toidu fänn. Olen seal küll vaid ühe korra käinud ja laias laastus pole toitudel viga, aga need on kõik ühesugused. Peamiselt karri, mis maitseb ühtemoodi sõltumata sellest, kas see on punane, roheline, hall või sinine, tehtud liha, kala või juurviljadega. Üks suur plöga, mis on hea, ent kui sööd seda iga päev, siis tüütab ära. Bali toit mind ka ei vaimustanud, nad tegid küll head Euroopa ja Tai toitu, aga kohalikku ma ei mäleta üldse. Kas sa mõne Euroopa rahva toitu armastad? Mulle meeldib Hispaania köök. Kui lähed sööma juhuslikesse kohtadesse ja väga ei vali, siis seal saab hästi süüa umbes kaheksal juhul kümnest. Prant-

51 susmaal on see osakaal kuus-seitse kümnest, ülejäänud riigid jäävad allapoole. Itaalias saan kümnest korrast ühel juhul hästi süüa, kui sedagi. Ma ei ole üldse Itaalia toidu fänn ja saan isegi vihaseks, kui inimesed ütlevad, et neile Itaalia toit meeldib. Mis asi see on, mis neile päriselt meeldib? Seal on pitsa ja pasta, aga ma ei taha sellist toitu. Võimaluse korral ma ei telli pitsat kunagi, ka saia söön harva. Itaallased vohmivad pitsat, pasta’t ja saia sisse, aga on väga ilusad ja kõhnad. Ei tea, kuidas see neil õnnestub. Olen Itaalias käinud vist 15 korda, proovinud erinevaid asju. Salatitele, mida nad lauale toovad, pean ise õli ja äädikat peale panema... Ma ei taha salatit ise teha! Tehke mulle salat valmis, ärge tooge neid rohelisi lehti ja muud kraami. Võin kodus ise salati teha. Kas isegi Itaalia veinid ei meeldi sulle? Itaallaste tehtud veinid meeldivad mulle väga. Eriti meelepärased on Piemonte maakonnas valmistatud, mis ei ole nii tuntud nagu näiteks Toscana veinid. Itaalias on vähemalt üks hea asi – veini saab ikka odavalt. Ja õnneks muutub veini juues ka toit palju maitsvamaks. Teisalt saab Itaalias tegelikult imemaitsvaid mereande, kui viibid mereäärses piirkonnas. Igasuguseid karpe ja muid asju oskavad nad suurepäraselt teha. Aga mida arvad Prantsuse toidust ja veinidest? Tegime suvel Prantsusmaal autoga suure tiiru. Käisime ka Champagne’i maakonnas, külastasime šampanjamaju. Avastasime, et supermarketites on meeletu suur šampanjavalik ja riiulite kaupa erinevaid jooke. Soovitan kõigil, kes sinna kanti satuvad, šampanjat pigem poest osta. Käisime ka Lyonis, mis on kokandusMeka. Toidud olid küll igati maitsvad, aga erilist toiduelamust seekord ei saanud. Milliseid dieete oled pidanud ja kuidas on need mõjunud? Kõige suurem viga oli paleodieet. Järgisin nn koopainimese toitumist poolteist aastat, sellega võttis kenasti alla. Kui selle ära lõpetad, siis võtad jälle kenasti juurde. Seda ma tõesti ei soovita teha. See pole ju halb – sööd liha ja tooreid

Jood sa palju kohvi? Mulle maitseb kohv, aga ma ei ole kohvisõltlane. Kohviga olen pirtsakas, mulle meeldib Soome stiilis hapu kohv. Mulle ei istu kibedad kohvid, mida valmistavad suured Itaalia tootjad. Espresso on Itaalias jällegi väga hea. Joon enamasti vaid ühe tassi kohvi päevas, vahel harva ka kaks, ja eelistan Pauligi Presidentti Goldi.

asju ning jätad välja piimatooted, nisu jm teraviljad, aga sellel pole mingit mõtet. Pikas perspektiivis mõju puudub ja tegelikult seda ei tohiks teha. Sa ei jõua pärast poolt aastat enam hommikuks muna, peekonit ja salatit süüa. Algus on tore ja huvitav, aga poolteist aastat hiljem on sardellidest kõrini. Sardela to jedosta, nagu öeldakse laulus „Leto Svet”. „Ringvaates” proovid palju erilisi asju. Kas mõne toidu või tooraine enda jaoks välistad? Saates söö mine on töö ja ühegi asja maitsmisest ma ära ei ütle. Mis ikka väga hullu saab olla? Olen ka reisidel igasugu asju söönud – skorpionit, rohutirtse, vaklasid, madu. Nendel pole mingit erilist maitset. Muna, millest on tibupoeg peaaegu koorunud, jäi Kambodžas proovimata, aga eks ma nüüd Vietnamis proovin ära. Olen ka tuvi söönud, aga koera ma küll kunagi ei sööks. Seda just eetilistel põhjustel. Koer on nii intelligentne loom ja teda ei tohi kasvatada söömiseks. Sama on seaga – nad on väga targad. Sealiha katsun võimalusel vältida, sest nende intellekt on nelja-viieaastase lapse tasemel. Ma ei tunne end hästi, kui ma sealiha söön. Loomasaadetes näen, kui targad põrsad on, ja mul tekib eetiline probleem. Kanalihaga mul probleemi pole, kanal on ju „kanaaju”. Olen ka hobust ja kaamelit söönud, need maitsevad nagu veiseliha. Kõik kolm on suured rohusööjad ja nende liha maitse on väga sarnane.

Sealiha katsun vältida, sest nende intellekt on nelja-viieaastase lapse tasemel. Kanalihaga mul probleeme pole, neil on ju „kanaaju”. On sulle oluline, et toit oleks kohalik? Mulle ei ole kodumaisus oluline. Mind ajab naerma, kui räägitakse, et Eesti maasikas, õun ja kurk on parimad. Reisin palju ja kui lähen näiteks Lätti, siis seal on Läti maasikas, õun ja kurk, mida lätlased peavad kõige paremaks. Sama asi on Leedus ja Poolas. See kõik on üks suur mäng. Söön hea meelega Poola õuna või maasikat, seal on kliima soojem ja asjad kasvavad paremini. See, et meie oma on maitsvam, kuna see on meie oma, ei vasta alati tõele. Pigem on see turundus, mis võimaldab hinnale kõvasti juurde panna. Kas su ema teeb endiselt palju süüa? Mu ema on 80-aastane ja ta mitte ainult ei kokka, vaid otsib välja kokaraamatud, sirvib väljaannete toidukülgi ja katsetab uusi retsepte. Tal on isegi Facebooki konto. Tegin selle talle pool aastat tagasi, et ta oma laste ja lastelaste eluga kursis oleks. Andsin emale oma vana nutitelefoni, aga tahvelarvuti on tal niikuinii olemas, sest ta loeb e-raamatuid, samuti vaatab uudiseid internetist. Käisime hiljuti vennanaise sünnipäeval ja ema oli kaasa küpsetanud porgandipiruka, kuigi see on ainus pirukas, mida ta ise ei söö. Kapsapirukat on ta eluaeg teinud, see on väga maitsev. Kõik ta retseptid on väga head!

Tahad olla edukas? o rg :A to Fo

Loe raamatuid!

er gv In

13. koht

Võib-olla reedab lapsepõlve lemmikraamat edu saladuse või paljastab viimati loetud teos mõne olulise otsuse tagamaid? LP küsis Eesti elu mõjutajatelt kaheksa küsimust raamatute kohta. Jahtis Arnold Rüütli elulugu 1. Lapsepõlve lemmikraamat 2. Raamat, mida loen ikka ja jälle 3. Raamat, mida võiksid lugeda kõik 4. Suure pettumuse valmistanud raamat 5. Raamat, mis jäi pooleli 6. Raamat, mis muutis mõtlemist 7. Viimati ostetud raamat 8. Parasjagu pooleli olev raamat

1. Felix Kotta „Vaat mis juhtus” ja Samuil Maršaki „Muinasjutt rumalast hiirekesest” avaldasid olulist mõju. Neile mõeldes saan hästi aru, miks minu lapsed ja nüüd lapselapsed võivad tahta õhtust õhtusse täpselt sama lugu kuulda. 2. Raamat, mida olude sunnil – ehk laste ja nüüdseks juba kuue lapselapse tõttu – ikka ja jälle kätte olen võtnud, on vendade Grimmide muinasjutud. 3. „Tõe ja õiguse” viis köidet. Seal on igale minu põlvkonna eestlasele midagi. Koolipoisina avaldasid palju mõju Theodore Dreiseri „Ameerika tragöödia” ja „Õde Carrie” ning Margaret Mitchelli „Tuulest viidud”. Need sisendavad noortele eneseusku, et lootusetust olukorrast jõutakse

75. koht

Andrus Ansip

suskaupa ära keelata või maksustada, siis ei teki kellelgi tahtmist sedasama pakkuda suuremale hulgale inimestele odavamalt. 7. ja 8. Kõlab võib-olla natuke kummaliselt, aga viimati ostsin president Arnold Rüütli eluloo. Pidin selle leidmiseks õige mitmest poest läbi käima.

Omaenese raamat valmistas pettumuse

76. koht l au :R to Fo ee M

1. Esimene lemmikraamat oli Astrid Lindgreni „Bullerby lapsed”, algklassides Jules Verne’i „20 000 ljööd vee all” ja kummalisel kombel ka Jaroslav Hašeki „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”. 2. Kurt Vonneguti „Ürgpimedust” olen nii eesti kui ka inglise keeles korduvalt lugenud. 3. Mind on kunagi loksutanud Dostojevski „Kuritöö ja karistus”. Ent oluline on lugeda seda, mis endale meeldib. 4. Valin raamatuid hästi, tavaliselt suurt pettumust ei järgne. 5. Olen päris kohusetundlik raamatute lõpetaja, aga koolis ei suutnud kuidagi „Robinson Crusoet” läbi lugeda. 6. Atul Gawande raamatud tervishoiu muredest ja rõõmudest on suurepärased. Neist viimane on „Being Mortal”, aga väga meeldis ka „Better”. Eesti tervishoiust on väga värvikalt kirjutanud perearst Le Vallikivi oma „Perearsti purgatooriumis”. 7. Leelo Tungla „Seltsimees lapse” sarja viimane osa „Naisekäe puudutus” ja Steven Brilli raamat USA tervishoiu reformimisest „America’s Bitter Pill”. Enamasti ostan lasteraamatuid. 8. Kõigile ministritele kingitud Marko Pomerantsi „Minu ministeeriumid”

Priit Alamäe

as ab Sa

an m elt V dis Ma o: t Fo

83.

6. Thilo Sarrazini „Soovmõtkoht lemine” näitas, et koolisüsteemis sotsiaalse võrdsuse suurendamine nõudmiste langetamise kaudu tähendab seda, et nii tugevad kui ka nõrgemad õpivad vähem, sest õpitulemuste erinevus tundub olevat erakordselt püsiv. 7. Üsna vana raamat, Jon Ericksoni „Hacking” ehk häkkimise tehnika aastast 1977. See on pigem õpik edasijõudnutele, aga äärmiselt kasulik meenutus, kuidas asjad tegelikult arvuti sees käivad ja kui andekad peavad olema kurikaelad, kes arvuteid pahalastena kasutavad. 8. Erast Parmasto „Seenevana”. Soovituslik kõigile, kellel teaduste akadeemiaga tegemist.

ar m : Il to Fo

1. Jules Verne’i „Kapten Hatterase seiklused” ja „Saladuslik saar”. Lugesin vähemalt kümme korda ja alati vaimustusin peategelaste sihikindlusest, laialdastest teadmistest ja oskustest. 2. Õigekeelsussõnaraamat ja (elektrooniline) eesti keele tesaurus, kui sagedast sirvimist saab muidugi lugemiseks pidada. 3. Tiit Kändleri „Teadusaabits”, mis võiks sama hästi olla keelatud kirjanduse nimistus. Selleks on ka põhjust, sest nalja mõistmisega on paljudel raskusi. Aga siis loeksid seda kindlasti kõik. 4. Minu enda mullu välja antud esseede ja laastude kogumik teaduse tähendusest. Pea keegi ei pannud tähelegi, et see ilmus. Kiiruga läks meelest ära, et ilmumise ajal tuleb korraldada skandaal või vähemalt ahistada kirjastajat või toimetajat. 5. Umberto Eco „Baudolino”. Kaks korda alustasin ja ei suutnud end läbi närida lõpmatust teekonnast iseenda väljamõeldud unistuste maa poole.

Riina Sikkut

Robinson Crusoe osutus katsumuseks

välja õnne ja helge tulevikuni. 4. Ei meenu, absoluutselt igast raamatust on midagi kaasa võtta. 5. On raamatuid, mida pole lugema hakanud, aga kui olen midagi ette võtnud, lähen lõpuni välja. Tekib trots näha, mis seal siis ikkagi on. 6. Friedrich August Hayeki „Teekond orjusesse” ja Ludwig Misese „Liberalism”. Viimasest üks mõte näiteks luksuse tähenduse muutusest ja maksustamisest: tänapäeva luksus on homne igapäevane vajadus, hea näide on vannituba. Kui üritad luk-

Tarmo Soomere

Kõik eneseabiraamatud jäävad pooleli 1. Alexandre Dumas’ „Kolm musketäri” kujundas noore poisi arusaama sellest, mis tähendusega on sõna andmine, au ja sõprus. 2. Kogu Ian Flemingu looming 3. „Stalin. Punase tsaari õukond” aitab hästi kommunismiga seotud nostalgiat peletada. 4. Kõik eneseabiraamatud 5. Kõik eneseabiraamatud 6. Yuval Noah Harari „Sapiens. Inimkonna lühilajaugu” pani inimkonna arengust teistmoodi mõtlema. 7. „Tähtede sõja” režissööri George Lucase biograafia „A Life” 8. „Fire & Blood”. George R. R. Martini „Jää ja tule laul” („Troonide mäng”), Targaryenite koja ajalugu.

53 no au :R to Fo

1. Heljo Männi „Väikesed võililled” – meeldis kurbus ja ehedus, millega laste hingeelu kirjeldati. Aleksandr Muranovi „Ebatavaline ja ähvardav loodus” – need veidi ebamaised ja kaugete maade loodusnähtused ning see looduse jõud panid edasi uurima, kaugetest maadest unistama, aga ka mõtlema looduse tugevuse ning vahel isegi saatuslikkuse üle. 2. Jaan Krossi „Keisri hullu” loed erinevatel eluetappidel ja avastad alati midagi uut. 3. Antoine de Saint-Exupéry „Väikeses printsis” on ühtaegu maailma lihtsus ja keerukus, tõekspidamised, millest läbi elu peaks lähtuma ning mida me lastele õpetame, aga suureks saades justkui ise unustame. 4. Ehk mõni uue aja elulugu 5. Seda harjumust mul pole. 6. Merle Karusoo „Kui ruumid on täis” pani mind mõtlema, kui erinevalt võib vaadata meie oma ajalugu. Pealegi pole see raamat pelgalt ajaloost, erinevate vaatenurkade akt-

ar lm Vo

„Väikest printsi” ei tohiks unustada

23. koht Lavly Perling

septeerimine ja mõistmine on ilmselt aegumatu väljakutse. 7. Ilmar Tomuski „Isamoodi unejutud”. Kunagi naerutas ette lugedes „Vahtramäe Emil”, nüüd see. 8. S. Levitti ja S. Dubneri „SuperFreakonomics” – kolleeg tõi lugeda pärast diskussiooni majanduskeskkonna üle, et saaksin teemale otsa vaadata ka täitsa omapärase nurga alt.

Kehvasti tõlgitud raamatut ei saa lugeda

96.

g tin ut sP re nd :A to Fo

1. Hästi paks raamat, et ei peaks emaks saanud naisele. juba samal päeval raamatukokTekitas aga hoopis äärku uue järele minema. Seikmist vastikust. koht lusjutud, millega sai igas 5. Raamat, mis on halajastus reisida. vasti tõlgitud ja kehva 2. Üldiselt ei loe raamagrammatikaga. Neid on tuid mitu korda. Enaraske lugeda, tahaks masti annan läbiloetu kogu aeg parandada. 6. Eric Lundqvisti „Sari” raamatuvahetusse või viin heategevuseks. räägib Indoneesia noore 3. Nando Parrado „Miracnaise elust, mis on täis ilu le in the Andes” („Ime Andija valu, oskust maailma näha des”) – noorsportlastega nii, nagu meie siinpool maakera seda ei oska. See raamat andis mägedes juhtunud õnnetus ja ellujäämine, kust saab väga sügaülikooli ajal palju halltoone minu va pildi sellest, mis toimub sellis- Karmen Joller mustvalgesse maailmapilti. te katastroofide korral inimese hin7. Viimati sain kingituseks Anthony ges. Aitab meeles pidada, mis on elus kõi- Warneri raamatu „Tige kokk”. See räägib terge tähtsam. visliku toitumisega seotud pahateadusest ja 4. Torgny Lindgreni „Isa arm”. See on kir- sellest, kuidas teha õigeid toitumisvalikuid. janduslikult kindlasti äärmiselt hea, aga 8. Peter Ackroydi „Thomas More’i elu”. Mind lugesin väga valel ajal ja kohas: seitse aastat hämmastab, kui palju suutsid inimesed vanastagasi sünnitusmajas pärast esiklapse sündi. ti korda saata väga väheste vahendite, teadPealkiri jättis mulje, et see on just sobiv äsja miste ja oskuste juures. Imetlen nende inimeste julgust.

1. Kõik Tove Janssoni muumitrollide raamatud, mida fännib ka mu 13-aastane tütar. Neis raamatutes on suurepärases tasakaalus tegelaskujude vahelised suhted: igaüks on omaette isiksus, kuid kõik moodustavad suure, üksmeelse, hooliva ja turvalise pere, kus igaühel on ruumi olla just selline, nagu soovitakse ja tuntakse. Teismelisepõlvest Alexander Dumas’ „Krahv Monte Cristo”. 2. Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita”, Mika Waltari „Sinuhe” ja „Riigisaladus”, Hendrik Visnapuu, Marie Underi ja Hando Runneli luule. Turvaline on naasta tuttavasse maailma ja leida sealt midagi seni avastamatut. 3. Arhimandriit Tihhoni „Mittepühad pühakud”. Kõigile, kes hindavad head huumorit ja samal ajal on valmis võtma tõsiselt maailma, kus inimesed on end pühendanud jäägitult kloostri rüppe või inimeste vaimulikule teenimisele. Mõistad, kui tühine võib olla kogu rähklemine, millega kaasa läheme, ja et pühadus võib olla siinsamas käeulatuses. 4. Ilmselt olen piisavalt ettevaatlik või valiv, ei oska ühtegi nimetada. 5. Tammsaare „Tõde ja õigus” III osa. Kooli ajal sai loetud I ja II osa, eelmisel aastal otsustasin kõik läbi lugeda. Kolmanda osa

85. koht

g tin ut sP re nd :A to Fo

„Tõde ja õigus” pole siiani loetud

Urmas Viilma

juures jäin toppama ja nüüd on see esimese kolmandiku peal pooleli juba peaaegu aasta. Ma ei jäta jonni. 6. Gümnaasiumi päevil kujundas ja arendas palju esmakordselt loetud Bulgakovi „Meister ja Margarita”. 7. Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdan” 8. Artiklite ja mälestuste kogu, mis sai välja antud EELK 100. aastapäevaks. Pisitasa loen Martin Lutheri kogutud teoseid. Enese vahelduseks täiesti teisele lainele viimiseks on „Troonide mäng”, mida loen, kui uus tõlge jälle ilmub. Jätkub lk 54

54 Algus lk 52

is ad M an ltm Ve

TOP 100 Kadri Simson

Timesi soovitusega kui parimast raamatust USA poliitika kohta. 62 aastat tagasi, kui esmatrükk ilmus, võiski tegemist olla päris päevakajalise looga.

Savisaarest pole veel head raamatut 1. Nikolai Nossovi „Totu Kuul” on pööraselt naljakas kirjeldus mingist sebimisest, mille kohta ma lapsena veel ei teadnud, et selle nimi on vaba maailm. 2. Scott Fitzgeraldi „Suur Gatsby” – möödunud sajandi parim Sa ar

1. J. R. R. Tolkieni „Kääbik”. Ega ma toona teadnud, et selle taga on nii suur fantaasiamaailm, see tuli vanemas eas üllatusena. 2. Aabits. Käin jälle esimeses klassis koos tütrega. 3. Hando Runneli „Punaste õhtute purpur”. See on eestlaste salaraamat, kirjutatud saladuste hoidmise ajal salakeeles. 4. Viktor Suvorovi „Spionaaži alused” ostsin hiljuti. Mulle tema väljenduslaad meeldib, aga see raamat erilist põnevust ei pakkunud. 5. Garry Kasparovi „How Life Imitates Chessi” sain Kasparovilt kingituseks. Püüdsin koolipoisi kombel uurida, aga liiga raske, jäin magama. 6. Douglas Murray „Euroopa kummaline surm” (2018). Radikaalne, argumenteeritud ja hingega kirjutatud. 7. Mart Laari „Jõuluriik”. Käisin esitlusel ja Mart kirjutas pühenduse sisse. See on paksu paberit ja kaasi arvestades Mardi kõige paksem raamat. 8. Andrus Kivirähki „Köster”

kriisi ajal alates suurest depressioonist USA-s kuni 1990-ndate Aasia kriisini. Hiljem ei leidnud tema mõistmist ka Eesti valitsuse lähenemine majanduslangusele. 6. Kingitus produtsent Renee Meristelt „Mina teen sind kuulsaks!” veenis mind, et mida iganes ma oma tulevikus ette kujutan, muusikamaailmas see ilmselt ei ole. 7. Edwin O’Connori „The Last Hurrah”. Haarasin kaasa lennukis lugemiseks. Kaanel oli mõjus reklaam The New York

: to Fo

ar lm Vo

Tolkieni suur fantaasiamaailm üllatas

A rn o

o un Ra

Urmas Reinsalu

1. Astrid Lindgreni „Kalle Blomkvist ja Rasmus” 2. Oma noore ema ja isa päevikuid ajast, mil lugejat veel olemaski ei olnud. See aitab avardada lapse ja vanema rolli. 3. Enamasti pooltuttavate elulooraamatud, mis näitavad inimest palju halvemas valguses kui nende senine avalik kuvand. 4. Neid on mitu. 5. Paul Krugmani „The Return of Depression Economics and the Crisis of 2008”. Nobeli auhinnaga majandusteadlane kritiseerib kokkuhoiupoliitikat

Fo to :

: to Fo

49. koht

8. koht

Muusikamaailma ma ilmselt ei lähe

19. koht Hans H. Luik

Ameerika romaan. Kuidas ikka võib mees asjatult pingutada, et inimeste austust pälvida. 3. Alessandro Baricco „Siid” on imeliselt napi sõnaga kirja pandud, äratab hinges nimetu igatsuse suure tunde järgi. 4. Kõik Edgar Savisaarest kirjutamise katsed. Olen selle traagilise suurmehega kokku puutunud, no ei ole teda veel õigesti kirjasõnasse pandud. Ehk tuleb hoopis mõni soomlane ja kirjutab korraliku raamatu, nagu Pätsiga juhtus. 5. Adolf Hitleri „Mein Kampf”. Seda lugedes pidid lugejad ju aru saama, et see hull käivitab tapatalgud. Seejuures väljendab Aadu oma

segases jutus muu hulgas saksa mõtlemist „kuidas asjad peavad olema”. 6. Jaron Lanieri „You Are Not a Gadget”. Kuidas inimesed vabatahtlikult ja tasuta annavad oma andmed Ameerika superserveritele, et end manipuleerida lasta. 7. Yuval Noah Harari „Homo Deus. A Brief History of Tomorrow” annab lootust, et meist kõigist saavad inimjumalad, kui kolime keha asemel elama inforuumi. 8. Valdur Mikita „Lindvistika”. Mikita üritab sõnastada eestlase olemust sellest ajast, mil eestlased ise veel sõnu kirjutada ei osanud.

PRIIT PIKAMÄE riigikohtu esimees

OLEG OSSINOVSKI ettevõtja

TARMO SOOMERE Eesti teaduste akadeemia president

TANEL KIIK peaminister Jüri Ratase büroojuht

URMAS VIILMA EELK peapiiskop

VARRO VOOGLAID ühiskonnategelane

GERD KANTER endine kettaheitja, EOK sportlaskomisjoni esimees

INDREK KASELA ettevõtja

EERO EPNER dramaturg ja kuraator

TAAVI RÕIVAS riigikogu liige

Vanaaja pulm Ants Hein Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandini Kõva köide, 424 lk Kunsti- ja arhitektuuriajaloolane Ants Hein on selle uurimistöö tarvis kogunud materjali juba aastakümneid. Nii sai kokku uurimus vanaaja pulmakommetest, käesolevas raamatus on neid käsitletud 1550. aastast kuni 1870. aastate lõpuni. Tekstinäited on varustatud kommentaaridega, pildimaterjal pärineb paarikümnest kollektsioonist. Ja jälle tuleb tõdeda, et meie rahvusromantilisse maailmapilti lüüakse mõra. 1550. aastal võttis eesti mees naise nii: „… vaatab ta ise välja tüdruku, kes talle meeldib, läheb oma sõpradega, keda ta on selleks kaasa kutsunud, siis sinna, peidab end seal selle maja juures ära, kus tüdruk elab, ja jääb ootama, kuni too välja ilmub; siis jooksevad nad peidust välja tema juurde, võtavad ta vägisi kinni, heidavad ta selleks varutud saani ja kihutavad temaga koju.”

w w w.tnp.e e Raamat on müügil Rahva Raamatu, Apollo ja Raamatukodu poodides ja muudes müügipunktides.

ja Ka s lla Ka

Omanäolised

Ka tr in

Ra im on d

Lu st

Ka lju la id

La vl y

Pe rli ng

Ra in

Lõ hm us

MOOD

s ni Tõ i äg M

mõjukad

Kas mõjuka inimese riietus peab olema asjalik või tohib ta endale lubada väikseid kiikse? Vaatleme Eesti Päevalehe mõjukate edetabelisse valitud inimesi ja seda, kuidas neile meeldib riietuda. Meisi Volt

LHV asutajat ja ettevõtjat Rain Lõhmust (51) oleme harjunud nägema kvaliteetsetes ja hästi istuvates ülikondades, mille all on triiksärk. „Töö tõttu on tema stiil ärimehelik, kuid siiski moodne ja värske,” ütleb Kuusik. Vabamas olustikus meenutab Lõhmus isegi väljavõtet mõnest kvaliteetsest meestemoeajakirjast. „Mõni lihtne asi võib olla mingi nõksuga, mis muudab selle eriliseks. Samal ajal ei püüa ta kõigi hulgast välja paista või tähelepanu tõmmata,” lisab Kuusik. Niisiis pole imestada, kui Lõhmus ilmub teleekraanile huvitava tekstuuriga kampsunis või püüab pilke põnevas pintsakus.

meisi.volt@ekspressmeedia.ee

Reformierakonna juht Kaja Kallas (41) paistab silma kaunite kleitidega, mis on enamasti valminud mõne kodumaise moelooja käe all. Endise eurosaadiku seljas saab näha näiteks Marimo ja Lilli Jahilo loomingut. Hästi istuvad kehakatted sobivad ideaalselt kokku koht tema olemusega ja aksessuaare on pigem vähe. „Kajal on selline kombineeritud stiil,” ütleb Anne ja Stiili moetoimetaja Karolin Kuusik. „On põhjamaist kargust ja tahet näida võimukas, aga ka õrn naiselik külg.” Ühtset värvigammat poliitiku riietuses ei ole. „Ta eelistab külma Skandinaavia paletti, magusaid pastelle, peeneid sügavaid tumedaid värvinüansse, ent samuti väga erksaid otsekoheseid toone.”

68. koht

Kaja Kallas

Rain Lõhmus

Fotod: Martin Ahven, Tiit Blaat, Kiur Kaasik, Teet Malsroos, Stanislav Moshkov, Andres Putting, Robin Roots, Ilmar Saabas, Karli Saul, Taavi Sepp, Priit Simson, Krõõt Tarkmeel, Alar Truu, Rauno Volmar, kuvatõmmis ERR-ist

Alati tuleb kasuks, kui kapis on mõned šikid rõivad, mis igast olukorrast läbi veavad ja hästi istuvad.

57 Raimond Kaljulaid

78. koht Poliitik Raimond Kaljulaid (36) eelistab kanda palju mugavat Eesti disaini, mille sekka kuuluvad näiteks igapäevased dressipluusid ja T-särgid. Sellest hoolimata on Põhja-Tallinna linnaosavanema garderoobis ka imehästi istuvad ülikonnad, moodne teksatagi või mõni retrovihmamantel. „Tema stiil on väga nooruslik, värske, viisakas ja hoolitsetud, kuid ei mõju liiga võimuka või konservatiivsena,” ütleb Karolin Kuusik. „Kitsad reväärid, peenikesed lipsud ja lipsusõlmed, väiksed triiksärgikraed – see kõik jätab õhulise kuvandi.” Moeloojatest eelistab Kaljulaid näiteks Hugo Bossi, Burberryt või Reet Ausi.

Saatejuht Katrin Lust (36) armastab kanda kalleid ja maailmakuulsaid kaubamärkoht ke. Seega on mõnel pidulikul üritusel tema kõrvas näiteks Cartier’ kõrvarõngad ja seljas Valentino kleit. Tema lemmik on Miu Miu, aga riidekapis leidub ka Chloe, Stella McCartney, Prada, Balenciaga ja Balmaini loomingut. „Kuuuurija” saatejuht kogub vintage-rõivaid ja kannab alati vaid parimaid kangaid. „Kui mõni üritus on tulemas, ei pea ma mööda linna ringi käima ja paanitsema, mida selga panna. Ma võtan kõik riided oma kapist,” on ta öelnud. „Lõbus, isegi vallatu ja tüdrukulik,” iseloomustab Karolin Kuusik saatejuhi stiili.

54.

Tulge koos Maalehega

võimsat Siberit avastama!

Katrin Lust

Jätkub lk 58

Šikk rõivas veab igast olukorrast läbi Ärikohtumistel, kontoritööl või rahvast esindades tuleb kasuks, kui riidekapis on mõningad šikid rõivad, mis igast olukorrast läbi veavad, ilusad välja näevad ja hästi istuvad. Ajatud on pükskostüümid, millel praeguse hoo-

aja üks lemmikuid on ruudumuster. Püksid on saanud laia sääre ja näevad eriti šikid välja koos kontsaga poolsaabastega. Pintsakut saab sobitada teksade juurde, T-särgi või kõrge kaelusega kampsuni peale. Naised võiksid pintsaku kok-

Rixo Londoni kleit aitab mööda saata nii tööpäeva kui ka restoraniõhtu. Sobib ka teksadega. Hind 305.–

Siber on suur. Siber on võimas. Siber on melodramaatiline. Fotod: net-a-porter.com, nordstrom.com

Hugo Bossi peente ruutudega sinine ülikond. Hind 838.73

Gabriela Hearsti kaherealine Gabriela Hearsti laia ruuduline säärega püksid. bleiser. Hind Hind 1580.– 2775.–

Maalehe ainulaadne lugejareis Siberisse toimub 6.–13. juulil 2019. Reisi korraldab Go Travel.

ku sobitada näiteks plisseeseelikuga või kanda kostüümi hoopis mugavate tennistega. Endiselt on moes hõlmikkleidid, mis talvel kenasti pükste peale sobivad, aga tööl näevad head välja ka sukkpükste ja viisakate kingadega.

Reisil on Maalehe eriprogramm. Krasnojarsk, Divnogorsk, Ovsjanka küla, unikaalsed loodusvormid Stolbõ, lummavad loodusvaated ja külaskäik Siberi eestlaste juurde on vaid mõned märksõnad, mis sellel põneval reisil ees ootavad. Reisi hind on 945 eurot. Lisainfo ja reisi broneerimine: maaleht@gotravel.ee, gotravel.ee/siber või tel 631 0126

MOOD

23. koht

Algus lk 56

TOP 100

DMITRI JEGOROV rahandusministeeriumi maksuja tollipoliitika asekantsler TÕNIS MÄGI muusik

JAAK AAVIKSOO Tallinna tehnikaülikooli rektor

RAUL REBANE meediaekspert

KAIA KANEPI tennisist

KARMEN JOLLER perearst

JAANUS VIHAND Coop Eesti keskühistu juht

MERILI KUKUŠKIN JA JANIKA VESKI MMS-i levitajad

AIGAR KALLAS RMK juht

100

ANNE MERE HKScan Estonia juht

Tõnis Mägi ja tema abikaasa Kärt Johanson presidendi vastuvõtul

Muusik Tõnis Mägi (70) firmamärk paistavad olevat erinevad sallid, mida ta kannab nii laval esinedes kui ka vabal ajal. „Sallid vihjavad, et tegemist on loovinimesega, mõjuvad boheemlaslikult.” Samuti paistab ta Kuusiku sõnul silma riiete materjali valiku poolest: „Materjalid on pehmed või annavad etnolikku tunnetust.” Muusiku rõivastumisstiil on dünaamiline, rõhutab vabadust, lihtsust ning vastandub jäigale ja konservatiivkoht sele, püüdlikule stiilile.

92.

Lavly ja Martin Perling presidendi vastuvõtul

Fotod: Aldo Luud, Andres Putting, Erlend Štaub, Alar Truu, Rauno Volmar

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu (43) tunnus on šikid kostüümid ja põnev värvivalik. Kohati mõni tema riietus lausa üllatab, paistes eestlaslikult musta ja halli armastava massi seast silma. „Ameti tõttu on tema stiil asjalik, kuid tundub, et tema olemuses on ka pehmust. See väljendub näiteks muidu ametliku pintsaku rüüsi või lihtsale jakile lisatud vabama siidsalli kujul,” kommenteerib Kuusik. Tema arvates on huvitav see, et Perling armastab kanda värve. „Tihti on tema seljas tugev lilla, punane või oranž. Kokkuvõttes on tema stiil jõuline, kuid siiski naiselik.”

INDREK KASELA: asi ei ole kohvi hinnas, vaid väärtustes Mitmekülgne ettevõtja Indrek Kasela on just selline inimene, kellega rääkides läheb mõte lahti ja (maailma)vaade avaramaks. Raul Ranne

raul.ranne@lehed.ee

88. KOHT Indrek Kasela (46) on tegus maailmamees. Õppinud, elanud ja töötanud nii siin kui ka mujal. Ta on kaheksa ettevõtte nõukogus, on võimsalt investeerinud toiduaineja tehnoloogiaettevõtetesse ja on tulundusühistu Tuleva üks asutajatest. Maailma toiduainetööstuse suundadest ja seal

hulgas näiteks kalakasvatuse perspektiividest võiks ta rääkida pikalt ja põhjalikult. Nagu ka Eesti väljavaadetest tehnoloogia ja toiduainetööstuse arendamisel. Aga temaga on seotud ka Sõpruse väärtfilmikino ning loomulikult Temnikova ja Kasela kunstigalerii ühes ulatusliku loomemajandustegevusega. Ta on terane mõtleja ja valus ütleja, kui vaja osutada, mis võiks meie riigis olla parem. Ja teda kuulatakse.

Indrek Kaselaga on seotud legendaarne Sõpruse kino, mis tänavu kevadel sai 63-aastaseks.

Foto: Priit Simson

Kas või too rohkelt laineid löönud üleskutse: „Tulge mõistusele, jätke see kolmeeuroste kohvide joomine järele.” See kõlas portaalile Geenius antud intervjuus, kus Kasela arutles, miks on Eestis toit kallis ja miks me selle vastu midagi ette ei võta. Mäletate? Vahetult enne kohtumist kuulan raadiosaadet, kus on külaline Kasela. Muu hulgas kuulen teda kaunis entusiastlikult (see näikse olevat ta loomuomadus) rääkimas Eestist. Et meil on mõnusalt autentne, võltsedevuse ja sisutühjuseta riik, mis on osanud edukamatest naabritest võtta head eeskuju. Siin kohtab endiselt vägevat energiat ja ettevõtlikku vaimu. Selline jutt tiivustab. Ja siis meenub esmaspäevane meeleavaldus Toompeal riigikogu hoone ees, kus nüpeldati Indrek Tarandit. See kurjus, mis seal välja purskus, pani nördima. „See sündmus paljastas ju, et nendesamade Mart ja Martin Helme tegudel on tagajärg. Just nimelt tähtis on näha neid, kes tribüünidelt kogu seda asja õhutasid. Ja mõelda, kuhu oleme lasknud sellel asjal minna,” arutleb Kasela. „Ühesõnaga saime lahti udust EKRE ümber. Nähtavaks sai kuristik, kuhu läheme, kui me ei elimineeri selliseid ilminguid oma ühiskonnast. Edaspidi peame rakendama aktiivset kodanikuvastupanu, et sellest lahti saada. Kui meile ikkagi tunduvad asjad valesti, siis peame sellele väga selgelt reageerima.” Kasela toob veel ridamisi kujundlikke näiteid sellest, kuidas normaalsed inimesed peaksid talitama nendega, kes

kipuvad mõistlikus seltskonnas nõmedalt käituma. Ta võtab lõpuks teema kokku tõdemusega, et tegelikult ei peaks me liiga kauaks takerduma sellesse, mida õhutavad ja korraldavad poliitilised küünikud. Tuleks mõelda sellele, mis meie elu paremaks teeks. Hästi. Aga kas pole viimasel ajal tunda, et ettevõtlik vaim, muutmise ja edasi pürgimise vaim on asendunud vaikse tardumusega? „Selge see, et hoog, mis oli Eestile omane 1990-ndatel, on viimasel ajal maha käinud,” sedastab Kasela. „Vaata, riigijuhtide roll on rääkida lugusid paremast tulevikust. Tegelikult oli see [ekspeaminister] Taavi Rõivase suur viga, kui ta ütles, et Eestil ei ole enam vaja suurt narratiivi. Vastupidi, on väga vaja. Ei ole võimalik juhtida riiki, kui sa ei pane inimesi uskuma oma visiooni. Praegu pole selget visiooni. Poliitiline kriis on meil seetõttu, et poliitikud ei tea, mis lugu rääkida.” Kasela jutt on selge. Ei kuule ma poliitikute suust lugu, mis veenaks ja paneks kaasa minema. „Eks siis tule juhid välja vahetada. See pole mingi traagika. Nii nagu ettevõtetes vahetatakse juhte välja, kui hakkama ei saa. Sama peaks kehtima ka poliitikas,” märgib Kasela. Maailmas õppinud, elanud ja töötanud inimesena võiks Kasela pakkuda poliitikutele mõne mõjusa narratiivi. Sellise, mis paneb vähemalt kaasa mõtlema. „Ses maailmas, mis on aina ebakindlam, tuleb oma lähedastega palju rohkem kokku hoida,” alustab ta pärast mõttepausi. „Kui vaatan, millised kaks riiki suurepäraselt kokku sobivad, siis ilmselgelt on need Eesti ja Soome. Ja tunnistagem, et oleme väga vähe panustanud Eesti ja Soome tegelikule kokkuviimisele. Kultuur on valdkond, kus toimib täiega vastastikune austus ja koostöö. Minu arvates võiks sellest õppida ja laiendada neid teadmisi poliitikale. Kui kujundlikult väljenduda, siis minu arvates on Soome meile väga aktsepteeritav elukaaslane.” Kasela mõttearendus Eesti ja Soome lähemast kooselust jõuab peagi sinna, et kahel rahvusriigil võiks kaugemas tulevikus olla ühine parlament ja kaitsevägi. Miks mitte? Aga kas keegi poliitilistes jõududest julgeb ulja idee edasiarendamiseks üles noppida? Hiljuti tekitas Kasela tormi veeklaasis, kui kutsus üles lõpetama arusaamatult kalli kohvi joomise. „No peamegi rääkima asjadest, mis meid häirivad. Asi pole ju kohvis, vaid väärtustes. Kui vaatame, millest tekib Eestis hinnatõus, siis peame tunnistama, et paljus tekitavad seda aktsiisid ja maksud. Ehk see on n-ö reguleeritud hinnatõus. Reguleeritud hinnatõusu mõjutab riigiaparaat. Arvan, et sellise asja puhul, nagu on seda igapäevane söök, ei peaks me oma riiki nii jõuliselt toitma. Sellest asjast peab rääkima. Praegu näeme seda, et 340 miljonit eestlaste eurot on rännanud Lätti. Tagajärjed on käes. Aga õnneks meil on ju esindusdemokraatia – tuleb valida ennast esindama inimesed, kes oskavad paremini juhtida.” „Minu edukus või mõju ei väljendu isikliku rahakoti suuruses, mis ei küüni isegi Äripäeva rikaste edetabeli tasemeni, vaid saadavate kogemuste ja võimaluste rikkuses,” jätkab ta. „See on see, mida Eesti võimaldab, aga näiteks New Yorgis ei ole see nii lahja rahakotiga võimalik.” Kaselaga tempos püsida ei ole lihtne. Tal on mõtted, tal on ideed ja mis peamine – ta tegutseb.

Kui kujundlikult väljenduda, siis minu arvates on Soome Eestile väga aktsepteeritav elukaaslane.

Pingerida, kust puuduvad varju hoidvad niiditõmbajad ja mõned tipud r se As as om To

Hansson on nimelt Eesti Panga presidendina Euroopa Keskpanga nõukogu liige. See nõukogu on ülieksklusiivne 25 liikmest koosnev rühm, mis otsustab intressimäärasid muutes, mis suunas liigub Euroopa ja seega ka maailma majandus. Lihtsalt öeldes ka seda, kas Itaalia või Eesti pereisal ikka on tööd ja kui palju ta pere korterilaenu eest maksab. Kuuldavasti on Hansson nõukogus üks mõjukamaid väikeriigi esindajaid ja temast on räägitud kui võimalikust järgmisest Euroopa Keskpanga presidendist. Kelle puudumine kõige rohkem üllatab? Loomulikult ajakirjandusjuhtide ja peatoimetajate oma. Võin oletada, et ehk on seda tehtud meelega, kuid sel juhul on kaunis veider, et meedia omanikest on Margus Linnamäe lausa kolmandal ja Hans H. Luik, teie käes oleva lehe kirjastaja, 19. kohal. Olen kindel, et tegeliku mõju poolest ületab Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald kaugelt nublut ja Andrus Kivirähki, Urmas Klaasist rääkimata. Ka mitu olulist ajakirjanikku oleksid võinud pingeritta jõuda: Peep Pahv, Toomas Sildam, Mirko Ojakivi, Urmas Jaagant.

Pa av o

Er ik

N õg en e

Näib, et kui inimene hoiab teadlikult tagasihoidlikku joont, siis on ta mõjukate loetelust välja jäänud.

Mõjukate edetabeli puhul on kõige üllatavam, et sealt on puudu ajakirjandusjuhid ja peatoimetajad.

Ro os e

Anvar Samost ajakirjanik

iis al o

ti is Kr

Mõjuvõimas Ardo Hansson Tegelikult on ministrite seas peaministri järel kõige rohkem võimu justiits- ja rahandusministril, kuid Toomas Tõniste leiame alles 56. kohalt. Veel üllatavam on Urmas Reinsalu 49. positsioon, sest erinevalt Tõnistest on temal peale formaalse võimu ka suur mõju valitsusse kuuluvas erakonnas ja poliitikas laiemalt. Aga – küllap on ajakirjanikud meeles pidanud Isamaa 5% juures püsivat toetust. Puhtalt ametikoha järgi on Eesti inimestest kõige suurem mõju hoopis Ardo Hanssonil, kelle leiame tabelis 15. positsioonilt.

Savisaar TOP-ist väljas Tähelepanuväärne ja tõenäoliselt õiglane on, et pingereast on kadunud Edgar Savisaar. Küllap näeme tänu kohtuasjale tema nime meedias veel palju, kuid Keskerakonna kunagise ainujuhi mõju piirneb tänaseks nende paarikümne inimesega, kes vanast harjumusest paar korda aastas Hundisilmale kogunevad. Lõpuks räägib 2018. aasta mõjukate edetabel meile koostajate universumist. See on maailm, kus Eesti ühe suure meediagrupi ajakirjanikud iga päev toimetavad. Kui saaks, siis laseks oma pingeread koostada ka teistes meediamajades ja võrdleks, et näha, mis on erinev ja mis langeb kokku. Aga vabalt võib samasugust analüüsi teha ka 24. veebruari õhtul presidendi vastuvõtu kätlemistseremooniat vaadates. Anvar Samost on ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja.

R it Ti

Mõju inimestevahelistes suhetes on loomulikult asi, mida ei ole võimalik mõõta. Seega ei ole võimalik ka inimesi nende mõju järgi pingeritta panna. Ometi on vähestel inimestel teistele suur mõju ja tihti tuleneb see ühel või teisel moel avaliku võimu teostamisest. Sellepärast on parem, kui ajakirjandus – kasvõi edetabeli kujul – nende inimeste tegevust ja seoseid valgustab. Kõrval olevat tabelit vaadates torkab esimesena silma, et ametlik positsioon riigiametis ja ajakirjanike hinnang mõjule on omavahel seotud. Esimesel kohal on peaminister ja teisel president ning julgen oletada, et väga palju see tulemus ametikohti täitvatest isikutest ei olenenud. Küsimusele, kas Jüri Ratas on olnud peaministrina mõjukam kui näiteks Taavi Rõivas 2016. aastal, mil too jäi president Kersti Kaljulaidi järel teisele kohale, on raske vastata. Kui valitsuse liikmeid pidi edasi minna, siis mõjukuselt kaheksandaks hin-

natud Kadri Simson näib koha olevat ära teeninud pigem peaministri lähedase kaasvõitlejana, mida kinnitab Ratase nõuniku Tanel Kiige jõudmine esisajasse. Kuid miks on siis Mailis Reps alles 28. kohal? Viimasest nädalast meenub, et Repsi enne ränderaamistiku toetusavalduse hääletamist riigikogu saalis viibimine häiris opositsioonis olevat Reformierakonda sedavõrd, et mitu saadikut otsustas ekslikult kodukorrale viidates nõuda tema rõdule saatmist.

Üldse näib, et kui inimene ise eelistab teadlikult hoida tagasihoidlikku joont, siis on ta mõjukate loetelust välja jäänud. Tabelist ei leia Põhjamaade Investeerimispanga asepresidenti ja Tallinna tehnikaülikooli kuratooriumi esimeest Gunnar Okki, ettevõtja Olari Taali, rahvusringhäälingu juhatuse esimeest Erik Rooset, Tartu ülikooli rektorit Toomas Asserit, välisministeeriumi kantslerit Rainer Saksa, ajakirjanike seas naljatamisi asepresidendiks kutsutavat presidendi kantselei direktorit Tiit Riisalo, suhtekorraldajaid Kristi Liivat ja Daniel Vaarikut, ülivõimsa kontaktivõrgustikuga Tiit Pruulit, diplomaat Matti Maasikat, Eesti edukaima ettevõtte Tallinki värsket juhatuse esimeest Paavo Nõgenet – kui tuua üksnes mõned näited. Iseenesest võib see ju olla positiivne: Eesti ühiskonnaelus on võimalik aktiivselt osaleda, jäädes üsna märkamatuks.

Gu nn ar Ok k

Fotod: Ilmar Saabas, Aldo Luud, Priit Simson, Robin Roots, Heiko Kruusi

Li iv a

Disainitud maailma parimaks soundbariks. UUS

BOSE SOUNDBAR 700 Soundbar 700 on stiilne, õhuke ja võimas ning disainitud maailma parimaks soundbariks. Selles on tehnoloogia, mis loob sinu meelelahutusele emotsioone, detaile, sügavust ja põnevust. Kui soovid täiuslikku 5.1 kodukino kogemust, lisage soundbarile Bose Bassimoodul 700 ja/või Bose Surround kõlarid.

Tooted on müügil volitatud edasimüüjate juures. Vaata infot: www.tedra.ee

64 LP KUULUTUSED

Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam – kuulutus.lehed.ee. Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast! Info telefonil 680 4444.

Osta Maalehe aastaraamat hea hinnaga! Maalehe aastaraamat on asjalik abimees nii oma tegemiste planeerimisel kui ka neile tagasivaatamisel, jagades asjakohaseid ja praktilisi nõuandeid igaks • Thuni külvikalender

• isikliku tervise kalender

Maalehe ostjale vaid

5,99 € + 1,60 € lehe eest

Kiirusta! Müügil vaid koos Maalehega 22.11.–26.12.2018 Coopi kauplustes, Selverites ja Grossi poodides üle Eesti.

Lisainfo: maaleht.ee/aastaraamat, tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

5. detsembril kell 18

EUROOPA REVOLVER Esitletakse uusi luuleraamatuid: Hasso Krull “Euroopa” (kirjastus Kaksikhammas), Kristjan Haljak “Verlaine’i revolver” (kirjastus Tuum). Löökriistadel mängivad Kristjan Jõemägi ja Janek Samberg.

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Info telefonidel 6 276 410 ja 6 276 412 Pilet 2€, (üli)õpilastele ja pensionäridele 1€ Toetab Kultuurkapital

Telli teravaimad uudised otse postkasti! Tellimusega kaasneb laupäevaleht LP!

Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam!

Ost 1Igas seisus autode kokkuost. Registrist kustutamine. Tallinn ja

Telli kuulutus Eesti Päevalehte, Eesti Ekspressi ja Maalehte ühest kohast! Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu internetipangas.

lähiümbrus. Tel  .

Teenus 1Õhksoojuspumpade keemiline

kuulutus.lehed.ee

survepesu. Ära külmeta – Kliimameedik taastab seadme efektiivsuse. Tel  .

Lisainfo telefonil  .

Telli: lehed.ee/EPL Lisainfo: klienditugi@ekspressmeedia.ee / 680 4444

e l l u s kingib ! i d i e l k e unistust Telli laupäevaleht LP ning võida just sinule disainitud eksklusiivne kleit IRIS JANVIER moemajalt ja personaalne fotoseanss MARILIN LEENURMELT!

Vaid 5,85 € kuus epl.ee/unistustekleit või tel 680 4444 Kui oled juba tellija, registreeru loosi! NB! Püsitellijad osalevad loosis kolme häälega.

66 MELU PÜHAPÄEV TELES

LAUPÄEV TELES

ETV 07.30 08.30 09.30 10.00 10.30 11.00 11.30 12.00 12.55 14.30 15.25 16.45 17.35 18.30 18.45

19.30 20.00 20.30 21.00 21.20 21.35 22.25

00.30 01.18

KANAL 2 Ringvaade* Reis ümber Eesti, 13/16* Õnne 13 26 (s)* Loomaarstid, 1/10. Uus kodumaine tõsieluseriaal Tareq Taylori Põhjamaade kokakunst 4, 5/10: Falkenberg (Rootsi 2017) Trumpi müüri radadel, 9/12* Miks mitte?!, 5/10* Pealtnägija (s)* Midsomeri mõrvad 20, 2/6: Liblikate surm* OP+* Forsyte’ide saaga, 1/10 (Inglise 2002)* Pulss 3, 3/10: Ohtlik patsient (Syke, Soome 2016)* Loodusdokk: Mehhiko – loodus ja inimesed, 3/3: Kuumad kõrbed (Wild Mexico, Inglise 2017) Aktuaalne kaamera Eesti Laul 2019. „Eesti Laul 2019. Start” on sõna otseses mõttes avapauk selle aastasele Eesti Laulu 11. hooajale. Muusikalise elamuse kõrval usutlevad muusikasõpradest saatejuhid Mai Palling ja Piret Järvis-Milder poolfinaalis kõlavate lugude esitajaid ning laululoojaid. Trumpi müüri radadel, 10/12 Autoportree, 10/12: Maarja Kangro Õnne 13 26 (s) Aktuaalne kaamera. Ilm Sport. Sport Koduigatsus 5, 8/12: Pilved hajuvad Dalida (Prantsuse 2017). R: Lisa Azuelos. O: Sveva Alviti, Riccardo Scamarcio jt. Liigutav ja traagiline eluloofilm jutustab loo Dalidast – 1933. aastal Kairos sündinud lauljast ning näitlejast, kes sai kuulsaks Prantsusmaal ja seejärel kogu maailmas. Iseteadlik, emotsionaalne ja moodne Dalida ei tahtnud elada traditsioonilises maailmas ning püüdles oma õnne ja eneseteostuse poole. Süütu 1, 3/4 (Innocent, Inglise 2017)* ERR.ee uudised

06.15 Rosamunde Pilcher: Argentiina tango (Saksa 2016) 08.00 Top Shop 08.15 Tommy ja Jerry põngerjad, 49. Joonissari 08.40 Super 4, 71-72. Joonissari 09.10 Tuhat tervist, 11 09.40 Lemmikute lemmik, 10 10.10 Mis?Moodi, 3 10.40 Hooaeg 11.30 Rooli võim. 12.00 Roaldi nädal: Enneaegsed lapsed* 13.00 Radar* 14.00 Kodutunne* 15.00 Pilvede all, 249* 16.00 Ameerika talent, 61-62 19.00 Reporter+ 19.35 Tinno. Sa pole iial üksi (Ploey, Belgia/Island 2018). Eestikeelse animafilmi teleesilinastus

21.30 Suur mängude õhtu, 7 23.00 Minu liba-abikaasa (Just Go with It, USA 2011). R: Dennis Dugan. Komöödia ilukirurg Dannyst (Adam Sandler), kes sukeldub nii hoogsalt armuseiklustesse, et vajab sealt terve nahaga pääsemiseks oma assistent Katherine’i (Jennifer Aniston) abi. 01.20 Hommikune seksišokk (USA 2015). Komöödia 02.55 Surmarelv (USA 1987)*. Märulikomöödia 04.45 Armastuse saar, 102/127 05.45 Reporter+*

TV3 06.30 06.55 07.25 09.00 09.30 10.00 10.30 11.00 11.30 12.00 14.10 15.50 17.55 19.00 19.30

ETV Simpsonid 19, 5. Õuduste maja puu otsas XVIII Simpsonid 19, 6. Väike orb Millie Lasteka hommik Simpsonid 19, 5. Õuduste maja puu otsas XVIII* Simpsonid 19, 6. Väike orb Millie* Hommiku maitsed 21, 13 Naudime elu, 18 Nurgakivi 20, 13 Buduaar 1, 13 Üksinda kodus (USA 1990)*. Komöödia Selgeltnägijad. Vägevate võitlus, 11* Midsomeri mõrvad 16, 1 Papad Mammad 5, 10* Seitsmesed: Uudised KINO3: Jääaeg (Ice Ace, USA 2002). Animafilm

21.15 KINO3: Kuidas 10 päevaga kutist lahti saada (Saksa/USA 2003). R: Donald Petrie. O: Kate Hudson, Matthew McConaughey, Kathryn Hahn, Annie Parisse. Romantiline komöödia 23.45 Lahked sponsorid (Sugar Daddies, USA 2014). R: Doug Campbell. O: Taylor Black, Peter Strauss, James C. Burns. Põnevik 01.40 Midsomeri mõrvad 16, 1* 03.40 Papad Mammad 5, 10* 04.25 Hommiku maitsed 21, 13* 04.50 Nurgakivi 20, 13* 05.15 Seitsmesed: Uudised* 05.45 Papad Mammad 5, 10*

07.30 Osoon (s)* 07.55 Maahommiku lood: Indrek Vainu, Soomaa uusasunik 08.10 Loodusdokk: Mehhiko – loodus ja inimesed, 3. Kuumad kõrbed* 09.00 Tähendamisi 09.05 Prillitoos 10.00 Hommik Anuga 11.15 Töörööbikud 11.45 Eesti Laul 2019. Start* 12.30 Jaanid (Eesti 2015). Koomiline telefilm 12.50 Laskesuusatamise MK-etapp Pokljukas. Paarissegateatesõit 13.50 Viiest viis. Laskesuusatamise uus hooaeg 14.20 Koduigatsus 5, 8/12: Pilved hajuvad* 15.20 Laskesuusatamise MK-etapp Pokljukas. Segateatesõit 17.00 Esimese advendi oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Mähe baptistikoguduses 18.00 Loomaarstid, 1/10* 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Ajavaod. Teaduse mehed, 7/10: Teodor Lippmaa 19.15 Tareq Taylori Põhjamaade kokakunst 4, 5/10: Falkenberg (Rootsi 2017)* 19.45 Forsyte’ide saaga, 2/10 (The Forsyte Saga, Inglise 2002). 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm: Nädal 21.40 Sport. Sport 22.00 Süütu 1, 4/4 (Innocent, Inglise 2017) 22.45 Pank, 7/10* 23.45 Langus 2, 2/6 (The Fall, Inglise 2014). Kui Rose Stagg ei ilmu politseisse ütlusi andma, kardab Gibson halvimat: Paul Spector on tagasi ja ründab taas. Gibson mõistab, et tema sõnad olid Rose’i reetnud. Kui politsei mõrvarit taga ajab, valib Spector juba järgmist ohvrit. Viimaks leiavad uurijad sõrmejälje ja nad suudavad kindlaks teha sarimõrvari isiku. 00.46 ERR.ee uudised

KANAL 2

TV3

06.05 06.30 07.15 07.40 07.55 08.10 10.00 11.00 12.30 13.30 14.00 15.00 16.00 17.00 17.30 19.00 19.35 20.05

Rooli võim* Roaldi nädal: Enneaegsed lapsed* Pöörased jänesed. Joonissari Preili Moon, 52. Joonissari Lustakad karud, 1/52 Tinno. Sa pole iial üksi*. Eestikeelne animafilm Hommikute Hommik!, 4/12 Nädalalõpp Kanal 2-ga* Suur lotokolmapäev: Rooside sõda* Kuldvillak* Pöörased nullindad, 9* Teine võimalus, 10* Naabriplika, 127. Kõik jõuavad koju* Alo, 9. Aususe päev* Suur mängude õhtu, 7* Reporter+ Mürka: viimane lahing, 10 Kiirtee: kontrolli alt väljas (Collide, Saksa/ Inglise 2016). Põnevusmärul. Pärast nurjunud röövi peab Casey (Nicholas Hoult) põgenema maffiaboss Hageni (Anthony Hopkins) eest. Tupikusse aetud Casey otsib abi narkokaubitseja Geranilt (Ben Kingsley). Algab adrenaliinist nõretav tagaajamine mööda metsikuid kiirteid...

22.05 00.20 02.05 04.00 05.45

Pearahakütt (USA 2010). Möllukomöödia Valemaandumine (Leedu/Inglise 2014). Märul Minu liba-abikaasa (USA 2011)*. Komöödia Ameerika talent, 61* Reporter+*

06.30 06.55 07.25 09.00 09.30 10.00 11.45 12.45 14.20 15.20 15.50 17.55 19.00 19.30

Simpsonid 19, 7. Mängi uuesti, Brian Simpsonid 19, 8. Maniaki matused Lasteka hommik Simpsonid 19, 7. Mängi uuesti, Brian* Simpsonid 19, 8. Maniaki matused* Jääaeg (Ice Ace, USA 2002)*. Animafilm Padjaklubi 10, 1. Õige jalaga Tunnen sind läbi ja lõhki 1, 10* Võimalik vaid Venemaal* Stop! Midsomeri mõrvad 16, 2 Litsid 1, 1. Lõpu algus Seitsmesed: Uudised Su nägu kõlab tuttavalt 7, 9. Tänane erisaade heidab pilgu saate „Su nägu kõlab tuttavalt” tegemise telgitagustesse 20.55 KINO3: Rohelised kassid (Eesti 2017). R: Andres Puustusmaa. O: Tõnu Kark, Sergei Makovetsky, Mait Malmsten, Kirill Käro, Ülle Kaljuste, Ele Kõrve, Märt Pius, Priit Pius, Indrek Taalma, Andrus Vaarik. Draama teleesilinastus.

23.15 Tüdruk ja koletis (Colossal, Kanada/USA/ Hispaania/Lõuna- Korea 2016)*. Ulmekomöödia 01.45 Politseipere 6, 21. Lisapingutus 02.45 Midsomeri mõrvad 16, 2* 04.20 Litsid 1, 1. Lõpu algus* 05.05 Seitsmesed: Uudised*

Vastus ilmub 8. detsembri LP-s. Lahtistele postkaartidele või meilile kirjutatud vastuseid ootame 5. detsembriks aadressil Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Päevaleht või ristsona@gmail.com märksõnaga LP ristsõnad.

Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Päevalehe ühe kuu tellimuse. 24. novembri laupäevalehes ilmunud ristsõna õige lahenduse „TÄISKASVANU” eest saab auhinna Merle Salumäe. Palju õnne! Palume teil pöörduda Eesti Päevalehe leviosakonda telefonil 680 4444.