Eesti mõjukad 2020 by Eesti Päevalehe

Martin Helme TOP 100

määrab, mille üle Eestis vaieldakse

koht

Koroonaaja superstaarid –

9 772228 226012

HIND 1.60

NR 48 (423) 27. november 2020

Lehe vahel poster!

elupäästjad, kelle sünnitas sajandi kriis

55. koht

36. koht

33. koht

koht

Krista Fischer Edward Laane Martin Kadai Arkadi Popov

10. koht

Irja Lutsar

HINGE JÕUL

Viru väljak 4/6, Tallinn | virukeskus.com

53. koht

Andres Merits

NÄDALA NÄGU

PÄEVA JOONIS

Peaminister ja president kaotasid suure mõjukuse enne kui ameti 1.

Koht mõjukate edetabelis

5. KERSTI KALJULAID JÜRI RATAS

2016

2017

2018

2019

14. 2020

JUHTKIRI

Mõjukate

peegliaasta – 2020 Urmo Soonvald Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja

uba kuuendat korda valivad Eesti Päevaleht, LP ja Delfi aasta kõige mõjukama eestlase. Väärika tiitli on varem saanud Marju Lauristin, Jüri Ratas, Kersti Kaljulaid ja Margus Linnamäe. Aga 2020. aasta Eesti kõige mõjukam inimene on Martin Helme – EKRE esimees, rahandusminister ning uue poliitilise reaalsuse ja stiili sissetooja. Palju õnne! Helme võit oli kindel ja etteaimatav. Ta on dikteerinud avalikku meediaruumi, seadusloomet, pidurdanud Eestile vajalikke otsuseid, võimendanud Eestile nii vajalikke kui ka ebavajalikke tegevusi, kopeerinud Donald Trumpi, liitnud oma toetajaid ja ärritanud vaenlasi. Ta on muutnud Eesti sõjatandriks, kus kõiki käsitletakse poliitiliste malenditena ja inimesed avastavad end poliitilise gambiidi osana. Martin Helmet tasub käsitleda kui peeglit. Teda ja ta tegevust tuleb hinnata pilguga, kas ta on põhjus või tagajärg; kas kõik on sattunud ta malemängu enda tugevusest või nõrkusest; miks iga ta poliitkonks innukalt alla neelatakse, kuigi on teada, et ta lausetes on tihti rohkem provokatsiooni kui maailmavaadet. Me kõik kastame ja kasvatame Helme

Toimetuse seisukoht

2020. aastal tõsteti meie ette peegel, et näeksime, mida me tegelikult vajame ja mis aitab luua paremat tulevikku. fenomeni. Nagu ka Savisaare oma, kellest sai lõpuks iseenda traagiline vari kui ka karikatuur. Helme võidul ja mõjul on kõrge hind. Nii ta enda kui ta teadlike või juhuslike protežeede jaoks. Ja see arve ei jää välja kirjutamata. Mõjukad 2020 kannab paratamatult lõppeva aasta atmosfääri. Suured unistused kujunesid paljude jaoks senini kestvateks ellujäämiskursusteks. Need, kes varem kritiseerisid Eesti arste ja meditsiinisüsteemi, said õppetunni, et me oleme üldiselt ikka väga hästi hoitud ja kaitstud. Tänu selle eest! Lõviosa maailma ettevõtteid, avalikke asutusi ja perekondi sunniti mõtlema kriisiplaanile, tulevikule, kasinusele. Me pole seni elanud valesti, küll aga oleme elanud liiga julgelt. 2020. aastal tõsteti meie ette peegel, et näeksime, mida me tegelikult vajame ja mis aitab luua paremat tulevikku. Ja peeglist peaks vastu vaatama üks sõna – haridus. Vaid tarkus suudab uusi kriise ennetada või pisendada. Vaid tarkus saab vandenõude ja rumaluse vastu.

Rumal küsimus

„Ü

ks loll jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata” – see vanasõna seostub hästi valitsusliidu kavandatava referendumiga. Küsimus „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?” on ennekõike mõttetu. Oletame, et enamuse saavutavad jahvastused – mis siis sellest muutub? Kui valitsus näiteks otsustaks rahvalt küsida, kas seapraad peab jääma Eestis jõulutoiduks, siis vastataks samuti enamjaolt jah, sest kellel siis on midagi seaprae vastu jõululaual? Tema koht on loomulikult seal! Ainult et mitte kuidagi ei saa jaatavatest vastustest välja lugeda seda, et jõululaual ei võiks ega peaks leiduma ka verivorsti, sülti, kõrvitsasalatit ning minugipoolest kasvõi hummust ja mannaputru. Veel vähem saab kavandatud küsimusest ning jah-vastustest järeldada midagi kooseluseaduse ja selle rakendusaktide kohta. Nende kohta ei küsita ju midagi! Kui keegi esitaks üldsusele küsimuse „Kas matemaatikat peab Eestis endiselt koolides õpetatama?”, siis ei järeldu positiivsetest vastustest mitte kuidagi, et õppekavast tuleks välja heita keemia ja inglise keel. Keemia ja inglise keele saatus ei sõltu matemaaatika omast vähimalgi määral, täpselt samuti nagu kooseluseadus ei ole kuidagi seotud abieluga ning see, et mees ja naine võivad ka edaspidi oma liitu abieluks nimetada, ei tähenda automaatselt seda, et abieluks ei saaks nimetada ka liitu samasooliste partnerite vahel. Varro Vooglaid näiteks on seda mõistnud ja teatanud, et tegelikult peaks hääletusele pandavas küsimuses olema veel üks sõna, nimelt „üksnes” või „ainult” – ehk siis „Kas abielu peaks Eestis jääma ainult mehe ja naise vaheliseks liiduks?”. Sellisel juhul oleks referendumil tõesti mingi tähendus. Aga seda sõna loomulikult sinna lisada ei soovita, vastupidi, see on teadlikult välja jäetud, sest Keskerakond ja Isamaa üritavad meelega olla ümarad ja kõik tõlgendused targu lahti jätta. Ja EKRE lepib ka praeguse variandiga, sest ega neil erinevalt Varro

NÄDALA PEEGEL

Andrus Kivirähk

Vooglaiust mingeid põhimõtteid ole, on vaid soov kära teha ja tähelepanu äratada. Pakkuda lahendusi, mis tegelikult midagi ei lahenda, ja öelda pärast käsi laiutades: „Meie ju proovisime, aga näed, süvariik ei hooli rahva tahtest!” Aga millist rahva tahet me kavandatavast küsitlusest teada võiksime saada? Seda, et mees ja naine tohivad rahva arvates ka edasipidi abielluda? Seega pole kevadeks kavandatud rahvahääletus mitte niivõrd ohtlik, kui lihtsalt rumal – raha, aja ja energia sihitu raiskamine. Kahju, et Eesti põhiseadus ei näe ette rahvahääletuse läbikukkumist liialt vähese osalusprotsendi tõttu. See oleks kindlasti õigeim vastus plaanitavale spektaaklile – mitte osaleda kehvas tsirkuses. Vahel kõrtsis juhtub, et mõni lakku täis isik hakkab esitama totraid küsimusi – neile pole ju mõtet vastata. Aga sümpaatselt kõlab ka ühe mu sõbra ettepanek – hääletussedelil võiks olla peale jah- ning ei-vastuse ka kolmas variant: minge p...e! See tulekski valida kui sobivaim vastus valitsusele. Eriti lõbus oleks, kui see variant võidaks! Rahva tahe peaks ju olema valitsusele seaduseks.

„Üks loll jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata” – see vanasõna seostub hästi valitsusliidu kavandatava referendumiga.

Kuidas 2020. aasta edetabel sündis?

• Eesti 2020. aasta mõjukate edetabeli panid kokku Eesti Päevalehe, LP, Delfi, Eesti Ekspressi, Maalehe, Kroonika, Anne & Stiili, Eesti Naise, Oma Maitse, Pere ja Kodu, Tervis Plussi ja Maakodu ajakirjanikud, kes hindasid kandidaatide mõju Eestile sel aastal. • Ajakirjanikud, kes jälgivad ühiskonnas toimuvat erilise tähelepanuga,koostavad juba viiendat aastat mõjukate edetabelit. 2015. aastal valisid Ekspress Meedia väljaanded kõige mõjukamaks eestlaseks Marju Lauristini, 2016. aastal Kersti Kaljulaidi, 2017.–2018. aastal Jüri Ratase ja 2019. aastal Margus Linnamäe. • Mõjukus on võime saavutada endale soovitud tulemusi ning muuta ja kujundada olulisi protsesse, teiste käitumist või mõtlemist.

• 24.4.1976 sünnib Martin Helme Tallinnas.

1976

• Lõpetab Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi.

• Lõpetab Tartu ülikoolis ajaloo eriala magistriõppe ja hakkab õpetajana tööle Kristiine gümnaasiumis.

• Töötab SA-s Virumaa Muuseumid ja lühikest aega pärast seda notarite koja pressiesindajana.

• Hakkab tööle SA Uurimiskeskus Vaba Euroopa juhatajana.

1995

2000

2002

2003

Õed iseloomustavad 2008. aasta „Tähelaeva” saates arutasid Martin Helme õed, millise iseloomujoone on vend oma emalt Sirje Helmelt pärinud. „Martin on kindlasti pärinud Sirje sellise... kanguse. Seda ütlevad kõik. Kui ma olen ikkagi otsustanud, siis keegi mind ümber ei veena. Küll ma ajan seda asja ikkagi nii, nagu mina tahan,” kirjeldas Martin Helmet õde Triin. „Ta ei vaidle vastu, aga teeb ikka nii, nagu tema on otsustanud,” lisas kaksikõde Maarja.

POLIITIK

Martin Helme,

Eesti poliitika peaideoloog 1. koht Kaugelt poliitilisest perifeeriast esile tõusnud Martin Helme ja EKRE domineerivad Eesti poliitikas.

„M Joosep Tiks joosep.tiks@epl.ee

argaret Thatcher on öelnud, et kõigepealt võida vaidlus ja siis võidad valimised,” vastas Martin Helme kümme aastat tagasi Raadio 2 eetris küsimusele, miks ta pole veel erakonda teinud ja poliitikasse läinud. Saatejuht Urmas Vaino märkis prohvetlikult, et kuni Helmel parteid ei ole, peetakse tema sõnavõtte „vihaseks räuskamiseks kuskil nurgatagustes”. EKRE tuli poliitikasse ja Martin Helme määras, mille üle Eestis vaieldakse. Pikalt poliitikas põlatud Helme sattus korraga justkui rohelisele lainele: võitis Rahvaliidu, võitis suure ampsu parlamendist ja võitis mitte ainult koha, vaid ka kõige suurema mõju valitsuses. Martin Helmele on lubatud rohkem kui ühelegi poliitikule enne teda. Just tema dikteerib valitsuse ja kogu Eesti poliitika jututeemad. Mis EKRE-le ei sobi, seda valitsus ei tee. „Valitsuse otsused peavad olema konsensuslikud. Kui üks minister pole nõus, siis otsust ei tule. Seda positsiooni on Martin küllalt tihti ka kasutanud,” sõnas justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa).

Kui aga miski koalitsioonipartneritele Isamaale ja Keskerakonnale ei sobi, tuleb EKRE-ga kompromissi otsida. Ka kõige radikaalsema ideega nopitakse vähemalt pool võitu. Haridusminister Mailis Reps (KE) kirjeldas koalitsioonileppesse kirjutatud abielureferendumit kui kompromissi kõvasti äärmuslikuma alternatiiviga. Kompromissita oleks EKRE variant olnud Repsi sõnul vähemuste õiguste „reaalne piiramine”. Reps rõhutas sõna „reaalne” ka siis, kui lisas: „Meie põhimõte oli, et ühtegi vähemust ei tohi reaalselt diskrimineerida.” Reps arvas, et kompromiss päästis Eesti hullemast. Ent Keskerakond oli sunnitud tegema sammu EKRE poole, mitte vastupidi. Tänavu novembri alguses iseloomustas Helme EKRE üldkogul strateegiat, mida meedias on kirjeldatud ka kui konna keetmist. „Me ei ole võtnud seda anuma kuju, kuhu meid on valatud, vaid pigem vastupidi: meie kujundame ise seda anumat. Me teeme iga päev Eesti ühiskonna nägu teistsugusemaks, kui ta on olnud ennem või siiamaani, või muudame seda suunda, kuhu Eesti ühiskond liigub. Ja ma arvan, meil kellelgi ei ole kahtlust, et me muudame seda ühiskonda ja suuname seda ühiskonda sellele rajale, millel tegelikult on olemas Eesti ühiskonna vaikiv heakskiit, latentne heakskiit,” rääkis ta. Martin Helme ei ole mitte ainult muutnud Eesti poliitikat, vaid domineerib selles. Sääsest saigi elevant. Viimistletud radikaalsus. Martin Helme vaated, mis nüüd Eestit kujundavad, kuulusid 2010. aastal veel kaugele poliitilisse perifeeriasse. Helme sõnavõtud olid radi-

kaalse ilmavaate lõpp-peatus ja Eesti poliitika parketile need ei sobinud. „Nendega tuleb tööd teha. Nagu öeldakse, et turn or burn. Pööra või põle. Kõiki inimesi on ja alati on lootus, et nad parandavad ennast,” arvas Helme kümme aastat tagasi homoseksuaalsuse kohta ETV arutelusaates „Vabariigi kodanikud”. Samas saates kõlas ka: „Miljardist mõnikümmend tuhat moslemit võib siia tekkida nii, et me ei pane tähelegi” ja „Kui meile räägitakse integratsioonist ja multikulturalismist, siis tegelikult meile räägitakse venestamisest Eestis”. Aastaid tagasi ei olnud ta ka oma praegusest koalitsioonipartnerist vaimustatud. „Ma ei ole tuhmimat poliitikut veel oma elus näinud. Möku. Aeglase aruga, eksole. Poliitiliselt täiesti selgrootu. Täielik käpik. Mitte midagi tal ei ole, ta on täielik augutäide,” kirjeldas Helme 2006. aastal Jüri Ratast. Homod, immigrandid, Euroopa Liit, eliidivastasus – Martin Helme ei ole rääkima hakanud midagi uut. Tema sõnavõttude ja maailmavaate tuum on viimased kaks kümnendit olnud sama. Küll aga on tal olnud aega küpseda ja oma sõnumit täiuseni viimistleda – sadades debattides, esinemistes, intervjuudes. Helme on väitleja, kes on samu argumente pärast iga rünnakut üha tugevamaks ehitanud

Helme visati 11. klassis koolist välja, sest tulevasel rahandusministril oli tunnistusel matemaatika hinne kaks.

• 14.9.2003 toimub Eesti rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks (Martin Helme on seotud vastukampaaniaga).

• Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt? JAH 66,83% EI 33,17%

• 13.6.2004 kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel, aga ei osutu valituks. Üksikkandidaat 1475 häält

2004

• Asub tööle Delfi välisuudiste toimetajana.

• Asutatakse EKRE eelkäija Eesti Rahvuslik Liikumine.

2006

• Tallinna vanalinnas tegutseb pool aastat Martini Jazz Cafe.

2007

• 7.6.2009 kandideerib Euroopa Parlamenti, aga ei osutu valituks. Üksikkandidaat 9832 häält

2009

ning suudab neid mõtteid esitada kasvõi une pealt ja improviseerides. „Miks tema esinemine on niivõrd kindel? Tema maailmas on üks tellis väga tihedalt ja täpselt teise kõrvale asetatud. Tal on enda jaoks väga hästi läbitunnetatud veendumused. Võid nõustuda või mitte, tal on veendumused paigas. Selle pärast ta ei jää ka intervjuudes vastust võlgu,” ütles Martin Helme sõber ja ülikoolikaaslane Priit Simson. Tema sõnul oli Helme maailmavaade juba ülikoolis välja kujunenud. „Ta on vaimukas ja seda ei saa varjata. Võrrelge nüüd konkurentidega. Neil ei ole sellist sõnaoskust, kalambuuri. Kõige juur on maailmavaatelisus,” tõdes ka EKRE juhatuse liige Anti Poolamets. „Tõnis Saarts kirjutas väga tabavalt, et teised erakonnad on maailmavaatelises kriisis. EKRE ei ole,” lisas ta. Kõik algas Euroopa Liiduga. „Meile oli vaja nooremat tegevdirektorit. Kuidagi sattus meile Martin Helme. Kas mingil üritusel, ma ei tea. Aga tema oli ka euroskeptik ning ma palkasin ta,” meenutas Ivar Raig. Koos Martin Helme ja Igor Gräziniga vedasid nad 2003. aastal Euroopa Liiduga liitumise referendumi ei-kampaaniat. Pundis oli ka Mart Helme, ent Raigi sõnul väga passiivsena. „Kust leidsime? Isa ütles – mis seal otsida oli,” sõnas Igor Gräzin. Eri organisatsioone, mis EL-iga liitumise vastu kampaaniat tegid, oli kümneid. Ent kõige tõhusam ja tunnustatum neist oli uurimiskeskus Vaba Euroopa – Helme, Gräzini ja Raigi ettevõtmine. Muuseas, uurimiskeskus sai Gräzini sõnul just sellise nime, et välisminister Toomas Hendrik Ilvest marru ajada. „Ikkagi, et Vaba Euroopa... vist läks ka natuke endast välja,” naeris Gräzin. Nii Raig kui ka Gräzin kirjeldavad Helmet ülivõrdes. Karismaatiline, töökas, tark. „Suhtleb inimestega hästi, meeldib neile. Ja kontoris ajab asjad alati joonde,” märkis Gräzin. Peale iga päev asjaajamise ja korraldamise Helme Gräzini sõnul päästis nende kampaania infosulust: „Mis te arvate, et meid taheti avaldada? Tutkit. Aga saime meediasse. Kuidas? Martini tutvused, isiklik sarm,” ütles ta. „Aga kui ta hakkab aru saama, et hakkab kaotama, muutub agressiivseks,” möönis Raig. „Meil oli konfliktiga lahkuminek. Konflikti põhjustas tema. Ja jäi ise selles kaotajaks.” Tüli loomu Raig lahti ei räägi, pakub, et ehk kunagi teinekord. „Neid seiku ja kokkupuuteid on meil olnud ja eripalgelisi. Raskeid. Tema radikaalsusega seoses. Negatiivsete näidetega ei tahaks nüüd rahandusministrit alla kiskuda,” lisas Raig. Gräzinit tüli ajaks enam uurimiskeskuses polnud. Ta pakub, et riid võis tulla nii nagu iga organisatsiooni lahkuminemise puhul. „Ju siis jagati kohustusi ümber – kes saab tooli, kes saab laua,” arvas ta. Euroliidukampaania oli Martin Helme hüppelaud poliitikasse. „Poliitikat õpitakse tehes. Valmis poliitikuid ei koolitata kuskil,” ütles Anti Poolamets (EKRE) – ka toonane kampaaniategija ja euroskeptik. Ta lisas, et paljud EKRE tuumikust olid seotud 2003. aasta euroliiduvastase kampaaniaga.

FOTOTÖÖTLUS: SANEL MITTAL

Vastuvoolu tugevamaks. Pärast eurokampaaniat kadus Helme suurelt pildilt. Ta oli küll poliitikas, kuid igasuguse mõjuta. „Kas ta oli pettunud? Kümne aasta jooksul pidi tal selgelt välja kujunema eneseteostamatuse tunne.

Martin Helme ei ole mitte ainult muutnud Eesti poliitikat, vaid domineerib selles. Sääsest saigi elevant.

• 18.10.2009 kandideerib kohalikel valimistel Pärnu linnas, aga ei osutu valituks. Valimisliit Aus Pärnu 528 häält

• Hakkab isa Mart Helme asemel juhtima kirjastust Kunst.

2009

„Mulle tundub, et Helme soovib TRE raadios või kaamera ees kõvem macho olla. Valitsuses viskab ikka nalja ka.”

• 6.3.2011 kandideerib riigikogu valimistel (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita), aga ei osutu valituks. Üksikkandidaat 1753 häält

2011

Õpetaja, muuseum... see ei saa ju olla kõik,” loetles Gräzin mõningaid Helme töökohti. Poolamets kirjeldas, et kõik need vahepealsed aastad eurokampaania ja EKRE vahel oli Helme rahvuslaste ideoloogiline eestvedaja. Rassis, kuid edu kuskilt ei paistnud. „Ei ole nii, et kui ükskord ei õnnestunud, jalutad minema. Meie ei ole olnud ühegi MTÜ nisa otsas. Kõike oleme ise pidanud saavutama. Meie establishment (eliit – toim) paneb kohe häbimärgi euroskepsise otsa ette,” kirjeldas Poolamets. Ligi kümme aastat Helmega koos rahvuslikku poliitikat teinud Ruuben Kaalepi sõnul oli EKRE tõusuni rahvuslastel poliitikast äratõugatu tunne. „Oma arust olid neil väga legitiimsed seisukohad, aga lihtsalt marginaliseeriti. See poliitiline tiib oli Eestis alla surutud. Kohusetunne hoidis siiski käimas, et kui meie ei tee, siis keegi ei tee. See on olnud suur katsumus, mis kasvatabki tugevust.” Praegu tunneb Helme Kaalepi sõnul suurt rõõmu, et saab end kehtestada. „Rahvuslik liikumine oli nii alla surutud,” ütles Kaalep. Esimene suurem tagasilöök tuli Helmele aga enne poliitikat, enne ülikooli, enne töökohti. 2003. aastal kirjutas Eesti Ekspress eurokampaania eestvedajast Martin Helmest, kes ei püsinud ühe töökoha peal aastatki. Artiklis põhjendas Helme seda julgusega haarata kinni uutest võimalustest. Ta tõi näiteks, et Tallinna 13. keskkool (praegune Laagna gümnaasium) jäi tal lõpetamata, sest ta läks 11. klassis kaitseliidu valverühma turvameheks. Keskhariduse omandas Helme aasta hiljem Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis. „Lisaks olen matemaatika vallas täiesti tuhm – ma ei saa isegi kaarte mängida, sest ei oska tihisid kokku lugeda,” esitas Helme ka lisapõhjuse. Tõtt-öelda on see põhjus ka täpsem, nimelt visati Helme 11. klassis koolist välja, sest tulevasel rahandusministril oli tunnistusel matemaatika hinne kaks. Koolis mäletatakse toonast matemaatikaõpetajat – kes oli ühtlasi Helme klassijuhataja – paraja grillijana.„Seal matemaatika kaks saada polnud mingi kunst. Õpetajad ei teadnud ka, kes nende lapsed on, kes direktor on,” kirjeldas toona Laagnas pool aastat õpetanud Märt Sults. Helme sõnul oli Sults sel ajal ka tema füüsikaõpetaja, ent Sultsile endale Helme õpilasena ei meenu. „Ju siis ei olnud viie- ega

Mullu kevadel näitas Martin Helme ministrina ametivannet andes kuulsat käemärki. Nüüd on ta mitte ainult valitsuse, vaid kogu Eesti mõjukaim.

• Eesti Rahvusliku Liikumise liikmed liituvad Rahvaliiduga ja tekib Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

• 20.10.2013 kandideerib kohalikel valimistel Tallinnas (Mustamäe), aga ei osutu valituks. EKRE 1596 häält

• 25.5.2014 kandideerib Euroopa Parlamenti, aga ei osutu valituks. EKRE 9516 häält

• 1.3.2015 kandideerib riigikogu valimistel (Nõmme ja Mustamäe) ja osutub valituks. EKRE 4296 häält

2012

2013

2014

2015

kahemees. Tavaliselt need paistavad silma ja jäävad meelde,” ütles ta. Sults kirjeldas 1990-ndate Laagna gümnaasiumi kui hirmsat kombinaati, mis andis tugeva iseloomu ülejäänud eluks. „Kui välja tulid, pidid ikka enda eest seisnud olema. Sealt tulid ainult tugevad välja,” märkis ta. „Koolimaja ja miilitsamaja vahele oli rada sisse kõnnitud.”

FOTO: ILMAR SAABAS

Helme ja džäss Martin Helme ülikoolikaaslane Priit Simson märkis, et kui Helme 2000-ndate keskel Tallinnas džässibaari avas, polnud see kellelegi mingi üllatus. „Ta on täielik melomaan,” ütles Simson. Tema sõnul oli džässibaar Helme romantiline unistus ja ettevõtmine korralikult lendu ei läinud. „See polnud tõenäoliselt ka määratud kasumit teenima,” eeldas Simson. Helme naaber Robert Kõrvits naeris, et üleaedsetel käib Bluetoothi kõlari pärast pidevalt üks võitlus. „Mitte keegi ei viitsi enam ta playlist’i kuulata. Martin ise teeb ka juba selle üle nalja. Kui oleks võimalik, paneks ta nonstop Frank Sinatrat,” tõdes Kõrvits. Õnneks on Kõrvitsa sõnul ka kuldne kesktee, mida kõik saavad kuulata, kui džässi enam ei jaksa. Helmele meeldivad ka Garbage ja Guns N’ Roses. „Kusjuures mõnda Garbage’i laulu teab ta ka peast kaasa laulda,” lisas Kõrvits. Milliseid muusikuid Helme kuulab? Peale Sinatra nimetavad sõbrad Nat King Cole’i, Billie Holidayd, Louis Armstrongi, Ella Fitzgeraldi. Ent 13 aastat tagasi oli Martin Helme soovilaul Raadio 2-s „For Once In My Life” Stevie Wonderi esituses.

Kaks Martin Helmet. Valitsuses korrutatakse alatasa, et on justkui kaks Martin Helmet. Üks kaamerate ees ja teine omavahelises suhtluses. Ministrid räägivad, et praeguse valitsuse laua taga on mitu korda rohkem usaldust ja koostöötahet kui eelmises valitsuses. „Kui ta suhtleb ajakirjandusega, on ta hoopis teine inimene,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab (KE). Koalitsioonikaaslased panevad kaameraesise möllu EKRE poliittehnoloogia arvele. Välised pinged kabinetti ei jõua ja ajakirjanduses kajastatut valitsuses ei arutata. „Mulle tundub, et Helme soovib TRE raadios või kaamera ees kõvem macho olla. Valitsuses viskab ikka nalja ka. Ega koalitsioon suudaks koos olla, kui kõik altkulmu ja rusikas taskus oleksid,” sõnas justiitsminister Raivo Aeg. Nagu ütles üks minister, siis just hea omavaheline keemia ja huumor aitab valitsusel keerulisi olukordi siluda. „Nalja viskame kõigi teravate teemade üle. Jüri viskab ka kildu. Martin viskab kildu. Reinsalu viskab kildu. Enamikus olukordades on kildu visatud,” kirjeldas ta. EKRE liikmed aga seda niiviisi ei näe. Nende arvates jääb Helme iseendaks ka kaamerate ees. Poolametsa sõnul jääb kahe isiku mulje ainult konkurentidele. „Kui ideoloogilistele konkurentidele tehakse torkeid kaamera ees, aga omavahel ollakse härrasmees, siis tekibki mulje, et on erinev inimene. Meid ta ju ei torgi,

meiega on pidevalt härrasmees,” kirjeldas Poolamets. „Telekas on ta terav ja lõikav. Seal tuleb karisma sisse. Eraelus aga oluliselt pehmem ja kaastundlikum. Tema on see inimene, kelle juurde minna ja kõik saab korda,” kirjeldas Igor Gräzin. Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) möönis, et eraelus oli Helmel mõni aasta tagasi kombeks poliitikast täielikult eemalduda. Ta lülitas mobiiltelefoni nädalavahetuseks välja ja tegeles perega. „Pühapäeval ei pruukinud isegi mina teda kätte saada. Aga nüüd küll, nüüd on teisiti,” nentis Põlluaas. Naaber Helme. Helme Pärnumaa talu – koht, kus eelmisel aastal tehti ka kuulus valitsuse lepituspilt punase mänguautoga – on see, kus ta lülitab end poliitikast välja ja saab olla täitsa tema ise. Helme käib seal nii palju kui võimalik. Puhkuste ajal, nädalavahetuseti, mõnikord jõuab sinna ka õhtul pärast tööd ja sõidab hommikul juba tagasi Tallinna poole. Viimased üheksa aastat on Pärnumaal tema naabriteks olnud muusika- ja telemehe Robert Kõrvitsa pere. Helmed ja Kõrvitsad suhtlevad maal peaaegu iga päev. Lapsed mängivad koos, peremehed teevad kõiksugu ehitustöid. „Ma saan väga hästi aru, millised on Martini vaated. Mul pole nendega mingit pistmist. 95% ulatuses meie vaated ei kattu. Aga selle aja sees pole jutt meil kordagi poliitikale läinud,” ütles Kõrvits. Nad polevat kordagi tülitsenud ega vaielnud. „Olgu isegi kuskil grillides ja õllepudeli taga lõõgastudes. Ta on maal hoopis teine inimene kui linnas,” lisas ta. „Vahetu on ta kogu aeg. Kiire mõtleja. Ei keeruta. Seltskonnalõvi. Mina tean seda Martinit,

• 15.10.2017 kandideerib kohalikel valimistel Tallinnas (Mustamäe) ja osutub valituks. EKRE 2542 häält

• 3.3.2019 kandideerib riigikogu valimistel (Nõmme ja Mustamäe) ja osutub valituks. EKRE 5967 häält

2017

2019

kes seal toidugalal oli ja tantsu vihtus,” viitas Kõrvits muigega septembris Eesti tublimaid restorane tunnustavale Hõbelusika galaõhtule. Seal jäi kaamerasilma ette väga joviaalne Martin Helme, kes tegi niisama nalja ja vihtus lava ees tantsu oma abikaasa Eeva Helmega. Ükskord juhtus nii, et Robert jäi linna ja ta abikaasa jõudis õhtul umbes poole kümne paiku koos lastega maale. Aga võti oli maha ununenud! Appi tuli naabrimees Martin Helme – ronis nagu ninja Kõrvitsa maja teisele korrusele ja muukis rõduukse paarikümne sekundiga lahti. Kõrvitsa sõbrad küsivad, kuidas ta sellist naabrimeest tolereerib. Sellele vastab ta väikse pahameelenoodiga hääles: „Sõprus peaks vaadetest üle olema. Ma ju ei vali inimesi näo järgi.” Käsikäes kangekaelsusega. „Ta on seda tüüpi, et kui kaevupump läheb katki, ei kutsu kedagi parandama, vaid läheb ise. Väga kasulik naabrimees, super naaber!” kirjeldas Kõrvits. Ta on enamiku keerulisi ehitustöid just Helme käest õppinud, kellel tundub kõik käpas olevat. Ka kõiksugu keerulisemad veetööd ja elektroonika parandamine. Helme tahe kõike ise teha käib ühte jalga tema kangekaelsusega. Kõrvits kirjeldab, kuidas nad nägid üks suvi koos metsikult vaeva, et Helme maja ehitades mitmetonnist H-tala kõiksugu vintside ja muude agregaatide abil püsti saada. „Tal oli vaja killustikku ja liiva vedada. Selle asemel et palgata kopamees, rentis ta Bobcati.

• 29.04.2019 Martin Helme saab rahandusministriks Jüri Ratase teises valitsuses.

• 26.5.2019 kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel, aga ei osutu valituks. EKRE 3027 häält

• 4.7.2020 võtab isa Mart Helmelt üle EKRE juhtimise.

TOP 100

2020

Appi tuli naabrimees Martin Helme – ronis nagu ninja Kõrvitsa maja teisele korrusele ning muukis rõduukse paarikümne sekundiga lahti.

Ja mässas sellega siis üksi hilisööni. Raiskas tõenäoliselt palju rohkem aega ja raha, kui kopameest tellides oleks raisanud. Igatahes. Selle kõige tulemusena tagurdas ta selle tala pihta ja meie terve päeva töö kukkus kummuli,” naeris Kõrvits Helme kangekaelsust. Henn Põlluaas on nõus: Helme on kangekaelne. „Ta võiks rohkem delegeerida. Tegeleb ise väga paljude asjadega. Aga ta töövõime on hämmastav,” ütles Põlluaas. Ta meenutas, kuidas nad läksid aastaid tagasi Eesti Rahvusliku Liikumise (EKRE eelkäija) pundiga 13. märtsil Lätti leegionäride päeva rongkäigule. Põlluaasa Saue kodust sõitis Läti piiri äärde kaks-kolm autotäit eesti rahvuslasi. „Meie suureks üllatuseks ei lasknud Läti piirivalvur meid riiki sisse,” rääkis ta. Kuidagi õnnestus neil näha sisenemiskeelu saanute nimekirja, kus nad olid läbisegi pronksiööl mässu õhutanud Maksim Reva ja teistega. Seda suurem oli Põlluaasa sõnul nende hämming. „Me olime ju kutsutud külalised, mitte provokaatorid.” Seltskond andis alla. „Me mõtlesime juba, et mis siis ikka, pöörame nina ringi,” ütles Põlluaas. Aga Martin Helme ajas vastu. Ta oli veendunud, et nad leiavad mõne metsatee, kus piirivalvet pole, ja saavad vaikselt Lätti lipsata. „Paras seiklus. Tee oli paksult lund täis ja kinni. Mingid roopad läksid metsa vahelt. Me polnud ka kindlad, kas see rada viib sohu või kuhu. Aga lõpuks jõudsime ikka maanteele välja,” kirjeldas Põlluaas. Piiri ääres kulus aga nii palju aega, et rongkäigule nad lõpuks ei jõudnudki.

Martin Helme

Arkadi Popov

Mart Helme

Mihhail Kõlvart

Jüri Ratas

Margus Linnamäe

Tanel Kiik

Urmas Reinsalu

Helir-Valdor Seeder

10.

Rahandusminister

Lääne-Tallinna keskhaigla juht

Endine siseminister

Tallinna linnapea

Peaminister

Apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees

Sotsiaalminister

Välisminister

Isamaa erakonna juht

Irja Lutsar

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht

ARVAMUS

Ülehinnatud poliitikud ja alahinnatud ametnikud

õjukate tabelisse jõudnute kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka neile, keda seal pole. Kui ma 15 aastat tagasi noore ja rohelisena endalegi ootamatult majandusajakirjanikuna alustasin ning esimest korda Äripäeva tööle läksin, arvasin, et hakkan kirjutama artikleid ettevõtetest. Ma eksisin. Õnneks tegid toonased toimetajad mulle kohe alguses selgeks, et ettevõtted ei tee otsuseid ega sõlmi tehinguid. Seda saavad teha ainult inimesed. Nii on iga ettevõtte lugu alati inimese nägu. Ja see nägu võib pöördeliselt muutuda, kui vahetub omanik, juht või mõni võtmetöötaja. Ilmekas näide laiast maailmast on Microsoft, mille arengu ajastuid iseloomustatakse tollaste juhtide Bill Gatesi (kasv ja areng), Steve Ballmeri (seisak) ja Satya Nadella (taassünd ja õitseng) järgi. Muidugi kaasneb mõjukus ka ametiga, kuid nõrk juht võib mõju kiiresti maha mängida. Olgu ta minister, juhatuse esimees või koolidirektor. Mõjukate edetabeli üle võib nutta ja naerda, ohkida ja ähkida. Olen seda isegi teinud. Ent samal ajal on see kasulik tööriist, mis võib aidata teha otsuseid äris, tööl või valimiskasti juures. Või vähemasti sunnib edetabel meid kaasa mõtlema, kes on need inimesed, kes mind kitsamalt või meid laiemalt kõige rohkem mõjutavad. Mis on nende huvid? Kas meie huvid kattuvad? Poliitikakeskne tabel. Mööduv aasta on üle pika aja olnud täiesti teistsugune. Oleme kriisis. Ilmselgelt on muutunud ka ootused sellele, kes on mõjukad. Ent tänavusest tabelist avanev pilt on poliitikute poole kaldu. Esikümnes on lausa seitse poliitikut. Nii oli muidugi ka mullu. Tõsi, tänavu võib seda isegi mõista, sest meie elu üle on just poliitikutel olnud suur mõju. Puhkenud koroonakriisis otsustavad just nemad nii äride lahtiolekuaegade, lennusihtkohtade kui ka maski kandmise üle. Isegi president Toomas Hendrik Ilves ootab oma Twitteri säutsudes katkematult Eesti valitsuselt koroona vastu imerohtu. Mis veelgi olulisem, poliitikute mõju majandusele kasvas hüppeliselt. Lähiaastatel jaotatakse majanduse turgutamiseks laiali miljardid laenatud eurod. Suur osa sellest läheb siiski riigisektori turgutamiseks, kuid jõuab kaudselt ka majandusse. Kindel on seegi, et tänavu vaatavad ettevõtjad käsi paluvalt ees poliitikute poole agaramalt kui kunagi varem. Kes ei tahaks teiste kulul odavalt raha saada? Ent teistpidi tundub mulle, et poliitikute mõju laiemalt hinnatakse üle. Näiteks tekib poliitikute puhul alati küsimus, kas nemad mõjutasid midagi või neid mõjutati. Kellele ikkagi oli apteegireform kasulik? Kes surus pensionireformi? On see tõesti mõne poliitiku

teene või paistavad sealt tagant kellegi teise kõrvad? Kes on kelle peremees? Säärast mustrit näen ka ettevõtluses. Näiteks on tabelis Tallinki juht Paavo Nõgene mõjukam kui Tallinki omanikud Ain Hanschmidt ja Enn Pant. Jurist ütleks, et see pole eluliselt usutav. Ametnike mõju on suurem. Kõrvuti nendega, kes tabelis on, tasub tähele panna ka neid, keda seal pole. Nii paistab ilmekalt kätte, et tihti alahinnatakse ametnike mõju. Näiteks eelmise aasta edetabel, kus Mart Helme on uhkelt teine, aga PPA juht Elmar Vaher alles 27. kohal. Ent kui meenutame mullu suvel puhkenud konflikti, seljatas Vaher sisuliselt oma mõjukuselt Helme. Ajaks, kui Helme on lahkunud, jätkab Vaher ametis ilmselt mõjukamana kui eales varem. Või lähem näide. Justiitsminister Raivo Aeg on avalikkuse ette toonud nii kohtuistungite avaandmete salastamise kui ka sõnumirakendustele tagaukse loomise kohustuse eelnõu. Need ideed ei ole sündinud Aegi peas, vaid suuresti ametnike koridorides. Kes on need ametnikud? Edetabelis ei näe me ka nimesid, kes liigutavad raha. Majanduse vereringe eest vastutajaid. Pankureid. Jah, tabelis on Rain Lõhmus,

Poliitikute puhul tekib alati küsimus, kas nemad mõjutasid midagi või neid mõjutati. Kellele oli apteegireform kasulik? Kes surus pensionireformi? kuid hoovad on suuresti Swedbanki ja SEB käes. Kui me võrdleme praegust eelmise kriisiga, on pangad käitunud sootuks teisiti ja väärivad selle eest tunnustust. Muidugi võib öelda, et eks otsuseid tehakse Rootsis, aga see on poolik tõde. Kohalike juhtide ja nende teadmisteta pole ka kohalikku äri. Ja kui tabelis on Paavo Nõgene, peaks seal olema ka Swedbanki juht Olavi Lepp. Või vähemalt Luminori juht Erkki Raasuke. Lühike ja pikk mõju. Mõjukuse lugemisel tekib küsimus ka lühi- ja pikaajalisusest. Mõned nimed kaovad edetabelist ilmselt sama ruttu, kui nad sinna tekkisid. Eelkõige mõtlen koroonaviiruse selgitajaid, kelle roll hakkab juba tuleval aastal, kui vaktsiin kasutusele võetakse, hoogsalt kahanema. Teistpidi ulatub edetabeli etteotsa valitud rahandusminister Martin

Helme mõju veel aastate taha ka siis, kui ta on valitsusest lahkunud. Ses mõttes on tema valik vähemalt kolmes mõttes õige. Palju on räägitud poliitilise kultuuri muutumisest, mille EKRE on kaasa toonud ja millega teised on paraku ka kaasa läinud. Ent me ilmselt lõpuni ei taju, et Helme mõju jõuab ka igaühe taskusse. Tema tulihingeline vastuseis kärbetele ning kärme ja ulatuslik laenamine võib näida loteriina. Võib juhtuda, et majandus jääb vinduma, mistõttu saab kokkulaenatud summast kivi kaelas. Eriti kui samal ajal keeratakse ettevõtete arenguks vajalik ajude sissevool kinni. Ent võib juhtuda, et suur majanduslangus jääbki ära ja oleme peagi taas jõukamad kui varem. Sel juhul tuleb teda tunnustada. Kuid rahast üksi ei piisa. Eelmise kahe kõrval on pikemas vaates oluline Eesti maine. Eelkõige meie liitlaste ja äripartnerite seas. Kui Martin Helme tegude või tegematajätmiste tõttu vaadatakse Eestile viltu, ei tule siia ka raha ega ajud. Nii jääme me kõik ikkagi vaesemaks.

Harry Tuul DigiPRO vastutav toimetaja

• 30.10.1971 sünnib Arkadi Popov Tallinnas.

1971

• 1988 lõpetab Tallinna 19. keskkooli (praegune Tallinna Tõnismäe reaalkool).

• 1988–1989 õpib Tallinna meditsiinikoolis õe erialal (lõpetamata).

1988

• 1989–1995 õpib Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ravi erialal.

• 1991–1995 töötab Tallinna kiirabis kiirabivelskri, kiirabiõe, sanitarina.

• 1995–1997 õpib Peterburi ülikooli psühholoogia teaduskonnas praktilise psühholoogia erialal.

1989

1991

1995

• 1995–1997 üldarsti internatuur Mustamäe haigla baasil, Tallinna kiirabi kiirabiarst.

ARST

Arkadi Popovi juhtimisel väljutakse lahingust võitjana 2. koht Arkadi Popovil on mitu palet: hädaolukorra meditsiinijuht on ka luuletaja, kirglik reisisell ning nalja- ja pillimees.

K Kärt Anvelt kart.anvelt@epl.ee

ui Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabiosakonna juhataja Lilian Lääts kuulis, et Popov on mõjukate edetabelis teisel kohal, oli ta üllatunud, miks mitte esimesel. „Kes siis veel peaks esimesel kohal olema, kui mitte Arkadi?” küsis ta. Juba 2. aprillil nimetas Eesti Ekspress oma artiklis Arkadi Popovi aasta inimeseks. Selleks ajaks oli ta laia avalikkuse ees olnud ainult kümme päeva. Popovi selged seisukohavõtud koroonaviirusest tingitud hädaolukorra meditsiinijuhina mõjusid keset segadust nagu sõõm värsket õhku. Paljud Popoviga kokku puutunud inimesed ütlevad veendunult, et läheksid temaga kasvõi luurele. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna endine juhataja Martin Kadai tunneb Popovi töö kaudu juba ammu, muu hulgas on koos oldud nii mõnelgi kriisiõppusel. „Arkadi on seda tüüpi inimene, kes jääb hästi meelde. Ta teeb ka keerulises olukorras mõne jabura nalja ja naerab ise selle üle kõige kõvemini. Kõik teised naeravad juba Arkadi naeru,” ütles Kadai. „Arkadi on minus alati tekitanud mingi seletamatu ja erilise missioonitunde. Olgugi et Arkadi on pigem oma kärsituse

„Tänapäeval pole selline tegutsemisviis isegi mõeldav ja tundub kindlasti raskesti mõistetav. Aga me tegutsesime siirast tahtest aidata.” FOTOTÖÖTLUS: SANEL MITTAL

• 1995–2004 Tallinna kiirabi intensiivravibrigaadi arst.

• 1996–2008 Tallinna kiirabi koolituskeskus, koolitaja-instruktor: erakorraline meditsiin, kardioloogia, farmakoloogia.

1996

• 1998–2000 parvlaeva Vana Tallinn laevaarst.

1998

Lõbusaid lugusid vanad sõbrad ja kolleegid temast rääkida ei taha. Itsitavad: „No ei saa, need ei kõlba trükkida.”

Klassijuhataja: Popov on alati olnud aktiivne Roman Starapopov

2000 „Meie meditsiinisüsteemis arvame, et Popovi ülesanne oli eelkõige meditsiinitöö korraldamine. Rahva õpetamine ja poliitikutele sõnumite delegeerimine peaks olema terviseameti ametnike ülesanne,” märkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Ent praktikas langes see Popovi kaela ja ta sai sellega kõige muu olulise kõrvalt suurepäraselt hakkama. „Popovil on peale arstikutse ka loogiline ja kiire mõtlemine, oskus asju lahterdada,” lisas ta.

ja kiirusega minu vastand, on meil olnud tööalaselt hea kontakt,” lisas ta. Entusiastlik tudeng. 1990-ndate alguses Tartu ülikoolis arstiks õppides sõitsid Popov ning tema hea sõber ja kolleeg, nüüdne regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak igal reede õhtul Tallinna. Tegid kiirabis 48-tunnise valve ja pühapäeva õhtul sõitsid tagasi Tartusse kooli. Poisid tahtsid aidata ning seni õpitud ja omandatud oskusi rakendada, ehkki tagantjärele hinnates olid need muidugi veel poolikud. Ent koos saadeti korda imesid. Kord öösel tuli väljakutse Lasnamäe tühermaal lebanud napsuse, kolki saanud ja juba sügavas hüpotermias oleva meesterahva juurde. Tänapäeva mõistes oli tegemist kriitilises seisus patsiendiga, kes tuleb sireenide saatel kohe haiglasse viia, kuid Popov ja Novak tegid midagi muud. Nad võtsid mehe kiirabiautosse, viisid ta haigla asemel hoopis koju, kus oli tema naine. Mehele tehti mõned süstid ja pandi ta sooja vanni üles soojenema. Lõpuks tuligi mees teadvusele ja hakkas kohe juttu ajama. „Tänapäeval pole selline tegevusviis isegi mõeldav ja tundub kindlasti raskesti mõistetav. Aga me tegutsesime siirast tahtest kiiresti ja maksimaalselt aidata. Tundsime, et teame, oskame ja saame,” meenutas Novak sõprade arstitee algust. Nad suhtusid oma töösse fanatismiga ja püüdsid teha kõik, mis võimalik. Nii tulid kogemused, mida Popov on aastakümneid lihvinud ja mis olid talle abiks ka praeguses suures tervisekriisis. Kiirabisüsteemis on Popov aastate jooksul läbinud kõik etapid: sanitar, õde, velsker, arst, intensiivraviarst.

• 2000–2006 Põhja-Eesti regionaalhaigla EMO erakorralise meditsiini arst.

FOTO: RAUNO VOLMAR

Tamara Potapova oli Tallinna 19. keskkoolis (praegu Tõnismäe reaalkool) Arkadi Popovi klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja. „Ta õppis hästi. Mäletan praegu teda nii: minu ees on rahulik, tasakaalukas, intelligentne noormees. Huumorimeelega. Arkaša on alati olnud aktiivne,” meenutas Potapova ja lisas, et Arkadil oli kaaslaste hulgas autoriteeti. Tamara Potapova on uhke, et oli meie aja kangelase õpetaja – just nii ta Popovi nimetab. Popovi organiseerimis- ja juhtimisoskus ilmnes tema sõnul juba koolis. „Ma kordan ennast, kuid tahan veel kord öelda, et olen Arkadi üle uhke. Ma ütlen kõigile: jah, see on minu õpilane! Isegi kui kuskil temast räägitakse ja öeldakse, et oi, kui hea arst, siis ma ütlen alati: see on minu õpilane!” Staažikas pedagoog vaatab kõiki saateid, kus Popov osaleb, ja loeb ajalehtedes tema kohta ilmuvaid artikleid. Silma hoiab ta peal ka sellel, mida Facebookis kirjutatakse. „See noormees valis, mida tahtis. Ta oli harjunud tegema kõike hästi, suurepäraselt,” märkis Potapova. Tema sõnul saadavad nad sünnipäevadel teineteisele Facebookis endiselt õnnesoove.

Kaela langes palju ülesandeid. Adlas viitas parajale segadusele, mis koroonakriisi alguses avalikkuses oli. Terviseameti inimesed, poliitikud ja eri asjatundjad saatsid välja hulga signaale. Paraku olid need tihtipeale vastuolulised ja seetõttu külvasid pigem arusaamatust. Siis tuli Arkadi Popov ja hakkas rääkima nagu vana rahu ise. Ja kuigi sõnumid polnud laias plaanis ju rõõmustavad, rahunesid inimesed tema juttu kuulates. Regionaalhaigla töötajad nägid lähedalt, kui halvasti vastuolulised sõnumid mõjuvad. Isekeskis mõeldi, et kui keegi suudab laeva õigele kursile keerata, siis kindlasti Popov.„Ja kui temast sai terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht, olime kindlad: Arkadi saab hakkama,” ütles Popovi asetäitja, regionaalhaigla kiirabiosakonna juhataja Lilian Lääts. Koroonakriisi ajal terviseameti kommunikatsiooniosakonnale appi läinud strateegiline konsultant Ilona Leib rääkis, et Popov mõjus ka kriisi kõige suurema haigestumusega päevadel rahulikuna, sest tegeles kriisijuhile omaselt probleemide lahendamise, mitte muretsemisega. „Kriisijuhina sai ta hästi aru, et ainult tegevusest ei piisa, vaja on ka rääkida sellest, mida teed. Tema suurim tugevus on valmidus anda intervjuusid ja seletada asju lahti ka olukordades, kus endal täielik selgus puudub, nagu see oli COVID-19 leviku alguses. Väga sümpaatne on tema viis anda käitumisjuhiseid nii, et vastatud saab ka miks-küsimus,” mõtiskles Leib. Minister ja linnapea helistavad. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tutvus Popoviga kevadel eriolukorra ajal, soovides kuulda eksperdiarvamusi ja saada nõuandeid. „Neid polnud ju võtta,” ütles Kõlvart. Ta võttiski kätte, helistas Popovile ja küsis, mida tema asjast arvab. Sellest sai siiani kestev harjumus. „Kui vajasin konkreetseid vastuseid, kainet ülevaadet toimuvast, analüüsi ja perspektiivikirjeldusi, oli pigem mõistlik just temale helistada. Sealt ei kuulnud lihtsalt üldteoreetilist ümmargust juttu, vaid selgeid seisukohti, mis on kriisi ajal oluline. Ta on alati valmis asjast rääkima, kuna saab aru, et see info on inimestele vajalik,” ütles Kõlvart. Sotsiaalminister Tanel Kiigega rääkisime Popovist päeval, mil selgus, et Eestis anti ööpäevas 374 positiivset proovi. Kiik oli sel päeval Popovile juba kolm korda helistanud, et haiglasüsteemi võimete suurendamist arutada. „Milline inimene Popov on? Asjalik, konkreetne. Hea huumorimeele ja pingetaluvusega. Operatiivne,” ütles Kiik sekunditki mõtlemata. Sotsiaalminister arutles, et Popovi fenomen ongi veenvus. Ta teab, mida ta räägib, tal on pikaajaline kogemus ja suur lugemus. Aegajalt saadab Popov ka Kiigele teadusartikleid ja viiteid. „Popovi iseloomustab mõtteviis, et mistahes väljakutsega tuleb toime tulla. Avalikkus tunnetab, et Popovi juhtimisel lahingusse minnes ei väljuta kaotajana,” märkis Kiik.

Kas kevadine koroonakriis oleks lahenenud sama hästi ka Popovita? Sotsiaalminister Tanel Kiik mõtles veidi ja ütles: „Eesti tervishoiusüsteemis töötab tuhandeid asjalikke ja kõrge professionaalse tasemega inimesi. Kaugeltki kõik ei soovi ega sobi kriisi juhtima, aga loomulikult oleks hädaolukorra meditsiinijuhi ametikoht täidetud ka muul juhul. Vajadus selleks oli ilmne. Aga arvan, et tol hetkel oligi Popov parim valik,” tõdes Kiik. „Tal on tugev ja hea maine tervishoiusüsteemis tervikuna. Haiglajuhid pole tihti sama meelt, on pealinna haiglad ja Tartu ülikooli kliinikum, teised suuremad ja väiksemad haiglad. Arusaamad, spetsiifikad, väljakujunenud töösuhted on kõigis erinevad, aga Popov leidis ühise keele kõigiga,” ütles Kiik. PERH-i kiirabiosakonna juhataja Lilian Lääts leidis, et viiruse mittelevitamise töö tegid kevadel ära inimesed ise: pesid käsi, kandsid maske ega kolanud poodides. Kuid Popovi teene oli see, et tema selgitas, miks ja mida tuleb teha. „Ja kui Popov nii ütles, siis rahvas läks kaasa. Paljud arstid pole nii head kommunikeerijad kui Arkadi, kes enamasti ei räägi ju oma emakeeles. Poliitikud seevastu oskavad oma kodukeelt ehk liigagi hästi, nii et suudavad keerutada. Arkadi oskaks küll keerutada, kui ta tahaks, kuid tema soov on end selgelt väljendada,” rõhutas Lääts. Kiige sõnul väärib Popovi puhul peale tema kandva rolli ühiskonnas kindlustunde tekitajana tunnustust ka Saaremaa kolde kontrolli alla saamine. „See on taas näide tema tegutsemisstiilist: ta ei soovinud anda nõu distantsilt ja pidada videokoosolekuid, vaid otsustas kiiresti kohale minna. Seda me koos ka tegime. Kuressaare haiglal oli kevadel meeletu surve – seal oli tipphetkel rohkem COVID-19 haigeid kui Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus, mille võimalused ja teeninduspiirkond on mitu korda suuremad,” rääkis Kiik. Ka Leib tõi esile Popovi võime selgitada teemasid vestluspartneri tasandile tulles, sealjuures igasuguse üleolevuseta. „Hoolimata tõsistest teemadest ja sageli öösse veninud tööpäevadest leidsin ta olevat vaimuka ja naeruhimulise kolleegi,” rääkis Leib. Popovi põhiülesanne meditsiinilises mõttes oli eelkõige 19 haigla, 10 kiirabi ja üle 800 perearsti ühtse taktikepi alla panek. „Varem ja muude kriiside harjutamise kontekstis oli ju haiglatel uhkus ja eneseteadlikkus nii kõrge, et ärge tulge meid õpetama. Praegune kriis näitas, et utsitamine ühtsete juhendite koostamisel oli hädavajalik,” tõdes Tallinna kiirabi peaarst Adlas. Tema sõnul on tervishoid pärast praegust kriisi oluliselt paremini järgmisteks valmis – paljuski tänu Arkadile ja tema abilistele. Tudengimelu jäi tagaplaanile. Vassili Novak elas Tartus Narva maantee 89 ja Popov Nooruse 7 ühiselamus. Raul Adlas oli toona Narva maantee ühiselamu vanem ja üksteist teatakse juba sellest ajast. Lähem tutvus sai alguse siiski aastaid hiljem, sest eesti ja vene ravieriala üliõpilased käisid eraldi loengutes ja üldiselt ka ei pidutsetud koos. Kuid Popovil ja Novakil oli nii vähe aega, et traditsioonilised üliõpilaste olengud jäid nende jaoks harvaks. „Arkadi oli suhteliselt tugev tudeng, aga meil tõesti polnud väga palju aega ringi käia ja baarides tantsida. Eelkõige õppimine ja töö ning eks Arkadi leidis ju kohe ülikoolist oma kursuselt ka tulevase abikaasa Anžela. Aga kitarriga ta vahel meie ühikas ikka külas käis ja napsu sai ka võetud,” meenutas Novak. Kuigi Popov on hea naljamees ja igas seltskonnas oodatud kaaslane, ei taha vanad sõbrad ja kolleegid temast lõbusaid lugusid rääkida. Itsitavad: „No ei saa, need ei kõlba trükkida.” Ema haigus ajendas. Popov ei pärine arstide dünastiast, suguvõsas pole enne olnud ühtegi arsti. Pigem on Popov arstide dünastia rajaja, sest just tema mõjutusel ei läinud tütar Ketrin arhitektuuri õppima, vaid astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda.

• 2001–2005 erakorralise meditsiini residentuur, Tartu ülikool.

• 2005–2007 Põhja-Eesti regionaalhaigla reanimobiiliosakonna vanemarst.

2001

2005

• 2003–... PõhjaEesti regionaalhaigla koolitustalituse koolitaja: taaselustamine, farmakoloogia, kardioloogia, elektrokardiograafia.

2003

Popovi ema oli enne pensionile minekut õpetaja ja isa IT-töötaja. Kuni 15. eluaastani ei tulnud Popovil pähegi, et temast võiks saada arst. Pigem kujutas ta end ette kirjaniku või luuletajana. Luuletusi kirjutab ta siiani. „Aga siis oli mu elus moment, kui ema jäi haigeks ja pidin teda abistama,” on Popov öelnud. Ema sai infarkti ja viidi haiglasse. Kui poeg teda järgmisel päeval haiglasse vaatama läks, tekkis emal tema juuresolekul kliiniline surm. Toona vaid 15-aastane Arkadi elustas ema koos osakonna õega, kes teda juhendas. Kõik läks väga hästi, ema elab nüüd poja perega ühes majas. Ent see kogemus mõjutas Popovi elusaatust. „Elustamine, rasked traumad ja südamehaigused on olnud kogu aeg minu lemmikteemad. Kui kiirabis töötasin, olin elustamis- ja traumainstruktor,” on Popov öelnud. Pärast Tallinna Tõnismäe reaalkooli lõpetamist läks Popov esmalt Tallinna meditsiinikooli õeks õppima. Seda ta ei lõpetanud, vaid astus juba aasta pärast Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Kõigesse uude kiiresti sukeldumine on üks Popovi iseloomulikke jooni. „Kui meditsiinis juhtub midagi uut, tuleb uus seade või meetod, siis Arkadi ei jää ootama. Ta loeb, uurib ja võtab töösse. Ükskõik millega on tegu. Mõnikord tema agarus segab, sest ta arvab, et kui tema saab hakkama, siis peavad ka teised hakkama saama,” naeris sõber ja kolleeg Vassili Novak. Novak meenutas, et kui osakonnas võeti omal ajal kasutusse esimesed nutitelefonid, laadis Popov kohe alla tööks vajalikud rakendused. Novak hoidis sõpra tagasi: „Kuule, oota,

• 2004–2005 Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna valvearst.

• 2005–2011 LääneTallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst.

• 2011–2012 juhib Popov enda algatatud telemeditsiini projekti, mis vahendab arstiabi interneti kaudu maakohtadesse, väikesaartele ja kiirabiautodesse.

2004

2005

2011 inimesed veel ei oska, alles ju läksime nuputelefonilt nutikale üle.” „Aga ta oli kogu aeg kümme sammu ees. Kui saabusid esimesed uued stimulaatorid, uued funktsioonid, siis tema juba sõitis ja rakendas neid patsiendi peal. Samal ajal meie alles mõtlesime, kas ta saab hakkama. See on tema kindel eriline iseloomujoon. Võtab ja teeb asjad endale selgeks,” tõdes Novak.

Arkadi Popov oskab ka kõige keerulisemas olukorras pinge maandamiseks mõne hea nalja teha. FOTO: RAUNO VOLMAR

Köögid hea hinnaga! Madara 31 Tallinn E-mail: info@sisustuskeskus.ee / www.sisustuskeskus.ee Tel. +372 655 6476 Avatud E-R 10-18 / L-P suletud

Roll filmis. Väikest viisi on Arkadi Popov ka filmitäht. 2013. aastal lõi ta kaasa Ilmar Raagi mängufilmis „Kertu”, mängides iseennast ehk kiirabibrigaadi juhti. Raag meenutas üht episoodi, mis talle endale oma elutruuduse tõttu väga meeldis, ent montaažis filmist välja lõigati. „Palatist kõlas hädasignaal ja elustamisbrigaad jookseb kohale. Hiljem näeme, et nad väljuvad palatist tõsiste nägudega ja mõne aja pärast lükatakse samast välja surnud inimene.” Raag tundis filmimise jooksul, et ehkki Popov tegi koos brigaadiga filmimise vaidlemata ära, olid nende mõtted kogu aeg mujal – äkki tuleb päris väljakutse. „Siis poleks nad ootama jäänud. Nad ei tulnud ju võtteplatsile aega surnuks lööma. Väljakutse korral oleksid nad läinud,” ütles Raag. Ta lisas: „Me ei rääkinud palju, aga tundus, et Popovil oli kerge muie suunurgas, kui ta kuulis, mida ma tahan, ent ta ei hakanud kommenteerima.” Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ja Popov on kogu aja, mis nad teineteist tunnevad, olnud suurepärased partnerid. Koos on tehtud lugematult traumakäsitlusi ja elustamisi. „Näha Arkadit traumaruumis on

• 2013. aastast praeguseni PERH-i kiirabikeskuse ülemarstjuhataja.

• Septembris korraldab Popov haiglatele suurõnnetuse õppuse „Pattaya tuul”, kus harjutatakse Aasiast Eestisse levivale ohtlikule viirusnakkusele reageerimist. 2020. aasta sügiseks võetakse kavva jätkuõppus „Wuhani vaikus”.

• 24.3.2020–... terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht.

2013

2019

2020

alati olnud hea elamus, kuna saame kliinilistest väljakutsetest ja käsitlusest ühtemoodi aru ning anname alati maksimaalse panuse,” rääkis Talving. Popov on Eesti meditsiinimaailmas tuntud ka arendajana. Olgu tegu kiirabi kvaliteediindikaatoritega, helikopteri rahastusega traumahaigete transpordiks, telemeditsiiniga, masskannatanute plaani ettevalmistusega PERH-i traumakeskuse raames... „Arkadi Popov on – nagu traumakirurgid ütlevad – „neljakordne oht”: suurepärane klinitsist, koolitaja, arendaja ja kriisijuht,” tõdes Talving. Nüüdseks on Popovist Talvingu hinnangul saanud ka üks riigi paremaid tervishoiu kriisijuhte. „Kahtlemata oli Arkadi Popov juba kogenud arst, kui ta kevadel terviseametisse hädaolukorra lahendamise meeskonna meditsiinistaapi juhtima kutsuti. Aga poliitilise mõõtmega maailm avanes tema jaoks alles terviseametis olles. Mõningase üllatusega hakkas ta teadvustama poliitiliste suuniste möödapääsmatust kriisijuhtimise juures,” meenutas Ilona Leib. Ehk just siit leiab ka ühe kriitilise noodi. Üks opositsioonipoliitik on öelnud, et läks vaid kolm nädalat ja Popov hakkas rääkima poliitikutega sarnast juttu. Vihastamas pole nähtud. Kevadise koroonakriisi ajal sai Eestis kõige rängemalt pihta Saaremaa. Toonane vallavanem Madis Kallas ei puutunud Popoviga ülemäära palju kokku, sest enamik asju käis sotsiaalminister Tanel Kiige või peaminister Jüri Ratase kaudu.

„Aga need kohtumised, mis Arkadiga olid... Tead, tema fenomen oligi konkreetsus, lihtsus ja alati kättesaadavus,” tunnistas Kallas. „Hiljem kohtudes olen mõelnud ka tema vahetule olekule. Temaga on äärmiselt meeldiv rääkida.” Loomult on Popov hoopis tagasihoidlik. Kui ta hakkas koos dr Ahti Varblasega Saaremaal käima, siis olid nad kordamööda roolis. Kõrval istuja sai operatiivselt meilidele vastata. „Arkadi on iga inimese lemmikülemus,” ütles Lilian Lääts veendunult. „Ma ei ole kunagi näinud, et Arkadi oleks murdunud või kaotanud enesevalitsuse. Kõige lähemal on ta murdumisele olnud ehk kahel korral, kui olen kuulnud teda ütlemas: „Kurat, nii ei saa ju!” Aga seegi polnud hääle tõstmine,” meenutas Lääts. „Ma pole teda kunagi näinud vihastamas,” ütles ka sotsiaalminister Tanel Kiik, kes koroonakriisi kõige kriitilisematel aruteludel Popoviga koos oli. Eelkõige iseloomustab Popovi lõputu tegutsemine ja usk: teeme selle asja ära, ükskõik kui raske on. Ilmselt ei oska Popov seetõttu ka eriti puhata. „Ma ei usu, et ta rannas lamada oskaks,” naeris Lääts. Sõber ja kolleeg Novak märkis, et kui mõni mõtleb pikalt, kas ja kuhu reisile minna, siis Popov lihtsalt läheb. Aastaid tagasi sõitis ta perega kogu Euroopa läbi, seejärel hakkas hing juba kaugemaid kohti ihaldama. „Kui mina kaalun, kuulan teiste kogemusi ja võtan asja alles siis ette, siis tema läheb kohe. Ta tahab

• 5.12.2020 saab Popovist Lääne-Tallinna keskhaigla juht.

Isekeskis mõeldi, et kui keegi suudab laeva õigele kursile keerata, siis kindlasti Popov.

TOP 100 11.

Ülle Madise

12.

Parvel Pruunsild

13.

Ott Tänak

14.

Kersti Kaljulaid

15.

Villu Kõve

16.

Mailis Reps

17.

Hillar Teder

18.

Paavo Nõgene

19.

Kaja Kallas

20.

Elmar Vaher

Õiguskantsler

Bigbanki osanik

Rallisõitja

President

Riigikohtu esimees

Endine haridus- ja teadusminister

Ettevõtja

Tallinki juhatuse esimees

Reformierakonna juht

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor

PROFESSIONAALNE KOLIMISTEENUS TALLINNAS, TARTUS JA ÜLE TERVE EESTI! KOLIMINE ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE

KLAVERITE, SEIFIDE JA SEADMETE VEDU PAKKIMINE, LADUSTAMINE JA LISATEENUSED

Kontakteeru meiega! Kui soovid kolida turvaliselt, mugavalt ja kiirelt siis vali oma partneriks AVA-Ekspress.

Helista:

5130 755, 6139737

Saada meil:

ava@ ava.ee

Tallinn Aadress: Peterburi tee 46 Meil: ava@ava.ee Kontakt: 5130755

Tartu Aadress: Tähe 106b Meil: asso@ava.ee Kontakt: 5548143

14 proovida kõike uut, võtab ette julged sammud, sukeldub asjasse ja on kindel, et saab hakkama. Nii on kõigega tema elus,” rääkis Novak, kes sai sõbralt endalegi reisipisiku külge. Aga Popov ei reisi juhuslikult. Ta armastab reise planeerida – teekonda ja hotelle –, teatrija muuseumipileteid osta. Ta on selles nii põhjalik, et vahel on pere juba enne reisi väsinud. Popovi tööpäev algab ja lõpeb... pagan teab, millal. Kui asjad vajavad lahendamist, siis lahendatud need saavad. Vajaduse korral ka nädalavahetusel. COVID-i kriisi alguspäevil pidasid regionaalhaigla osakondade juhid ühel pühapäeval virtuaalkoosolekut. Kavas oli arutada kiirabi tegevusjuhiseid, aga Popov oli need juba valmis teinud. Ta ei tulistanud puusalt, vaid uuris eelmise päeva jooksul läbi kõikvõimalikud teadusartiklid, mis ta teema kohta leidis, ja esitas kolleegidele juba valmis tehtud juhise. Jäi vaid esitada küsimus: „Kas kooskõlastame?”

Pigem kujutas ta end ette kirjaniku või luuletajana. Luuletusi kirjutab ta siiani.

PERH-is jäädakse igatsema. Kui koroonakriis hakkas kevadel rahunemise märke näitama, arutasid kolleegid, kuidas Arkadil on läinud ja millal ta küll regionaalhaiglasse tagasi tuleb. Mõeldi, mis saab siis, kui ta ei tulegi. Nüüd nii lähebki: juba detsembris hakkab Popov tööle Lääne-Tallinna keskhaigla juhina. „Meil on jube kahju, et ta läheb, aga talle meeldib hullumeelne tegutsemine ja väljakutsed. Seetõttu polnud tema kandideerimine meie jaoks üllatus. Oli selge, et kui tema on üks kandidaatidest, siis ta konkursi ka võidab,” ütles kolleeg Lääts. Popovi jäävad igatsema paljud. „Minu nelja-aastane laps teatas suve hakul, et tahab saada sama kuulsaks kui Arkadi Popov. Ja ta oli väga õnnetu, kui kuulis, et Arkadi meie haiglast lahkub,” tunnistas Lääts. Mida ütleb kevadel üleöö Eestis kõige kuulsamaks ja armastatumaks saanud inimene

ma armastan. See on minu tõeline nõrkus,” muigas Popov. Lilian Lääts, kes tunneb Popovi üle kümne aasta, mõtles veidi ja ütles: Popovile ei meeldi teha karme otsuseid. Selliseid, mille pärast keegi kannatab. „Ta ikka üritab headusega ja 99% see ka õnnestub. Kuid olen mõelnud, et ta loodab liiga palju inimeste headusele.” Kas Popovil on siis keeruline personaliotsuseid teha? „Ta teeb neid, aga mulle tundub, et ta eelistab neid mitte teha. Ma ei tea ühtegi kolleegi, kes temast halvasti arvaks. Eriti alluvad. Ta leiab alati tunnustava sõna ja hoiab oma inimesi. Mina olen pigem see paha politseinik ja tema on hea politseinik,” muigas Lääts.

ise? Kas teda üllatas, et juba päev pärast tema kriisistaapi tööle minekut teadsid järsku kõik, kes on Arkadi Popov? „Ma ei olnud kunagi mõelnud, et selline asi võib juhtuda, ja suhtun sellesse rahulikult. Peamine on, et sellest midagi halba ei tule. Mida rohkem tähelepanu enda peale tõmbad, seda rohkem hakkavad inimesed vihkama,” ütles Popov. Igal juhul on see aasta olnud nii kiire, et Popovil pole töö kõrvalt praegu aega enam luuletuste lugemisele mõeldagi, rääkimata nende kirjutamisest. Varem jõudis kirjandushuviline Popov seda ikka teha. Kõigest eespool öeldust jääb mulje, justkui poleks Popovil ühtegi nõrkust. No kas tõesti isegi mitte šokolaadi vastu?! „Vaat jah, šokolaadi

Arkadi Popov töötab PERH-is viimaseid päevi, peagi suundub ta Lääne-Tallinna keskhaiglat juhtima. FOTO: SVEN ARBET

Kõik ei suuda tempos püsida. Popoviga koos töötades ja mingit kriisi lahendades tuleb arvestada, et ta soovib liikuda üpris kiires tempos – probleemi sõnastamisest kiiresti selle lahendamiseni.„Aga kui tegemist on mitmetahulise küsimusega, kus koos on laiem ring inimesi – teadlased, arstid, ametnikud, poliitikud –, on ka erinevaid arvamusi ning siis võib tekkida olukord, kus kõik pole valmis Arkadi tempos edasi liikuma,” tõi sotsiaalminister Kiik esile. Ta lisas, et Popovi CV-d vaadates on see ka arusaadav: ta ongi pidanud ja harjunud kiireid otsuseid tegema. „Vahel on kiire otsus õigem, aga teinekord tuleb võtta hetk ning asi läbi mõelda ja selgeks rääkida. Meil oli situatsioone, kus oli aega debatti pidada, ja omajagu neid, kus seda võimalust polnud,” märkis Kiik. Tohutu tööhullus ei tähenda, et Popovi kodus üldse poleks. On ikka. Kui vaja, koristab ta maja, on istutanud aeda elupuud ja suvel enne tööleminekut nopib peenralt kaasa mõned omakasvatatud maasikad. Või grillib ja küpsetab sõpradele Kamado grillil erilisi roogi. See ilus kodu, kus on palju reisidelt kaasa toodud maitsekaid dekoratiivseid esemeid, on sõpradele avatud.

Põnevad raamatud kõigile, keda huvitavad ajalugu ja maakaardid! Maailmateater. Kaartide põnev sünnilugu Kõvakaaneline, ümbrispaberiga, 352 lk

Kaardilt kadunud riigid Kõvakaaneline, 240 lk

Intrigeeriv ajalooraamat, milles on lood maadest, mida enam ei ole. Nende riikide lai spekter peegeldab 19. ja 20. sajandi ajalugu koos oma ideoloogiate, imperialismi ja sisserändelainetega ning nii suurte kui ka väiksemate konfliktidega. Kui tavaliselt kirjutavad ajalugu võitjad, siis selles raamatus saavad sõna need, kes nüüdseks on kaardilt kustutatud.

Autor viib meid kiviaja inimeste müstiliste sümbolite juurest tänapäeva GPSi ja Google Earthini. Teel kohtame visionääridest geograafe, vapraid maadeavastajaid ning kaardiajaloo tundmatuid kangelasi. Raamatu illustratsioonid on erakordselt uhked, siit leiab kaarte, mis demonstreerivad maailmanägemise erinevaid viise alates Vana-Kreeka oletustest kuni keskaegse usuni, renessansiaegsetest eksperimentaalsetest teaduslikest kaardistustest meie digitaalse tänapäeva välkkiire infovahetuseni.

Parima hinnaga raamatud, nüüd ka e- ja audioraamatud veebipoes www.eestiraamat.ee

Leia jõulupakkumised www.makitakampaania.ee

MAKITA MAHUB KINGIKOTTI!

Aku robot-tolmuimeja 2x18V DRC200Z

899€

Universaalsaag JR3061T

179€

Raadio

DMR114B

169€

Akutrell 18V DDF453SYE

159€

Akupump 18V DMP180Z

89€

Akutolmuimeja 18V

Makpack külmakast, 18 liitrit

39€

73€

DCL180ZW

198253-4

Combokit 12Vmax CLX224A

139€

Akupuhur 2X18V DUB362Z

199€

Puuride ja otsakute komplekt B-49389

19,90€

POLIITIK

FO TO :

Keegi ei näinud ette, milliseks muutub pooleteise aastaga Eesti poliitika. Jüri Ratasel ei jää muud üle, kui teha halva mängu juures head nägu ja leida argumente õigustuseks, ütleb peaministrile lähedal seisev inimene.

Tiina Kruus tiina.kruus@lehed.ee

Riiklik lepitaja

17 Peaminister Jüri Ratase viimast pooltteist valitsemisaastat on saatnud lakkamatud probleemid ja lõpmatud vabandust palumised. Kuidas ta vastu peab?

5. koht

ovembri lõpupäevil sai Jüri Ratasel (42) täis neli aastat peaministrina. Vaevalt oskas ta oma suure eesmärgini jõudes ja peaministritoolil istet võttes aimata, mida lähiaastad toovad. Ratase võimuloleku aeg on olnud kõike muud kui morsipidu, eriti pärast seda, kui mullu kevadel moodustati võimuliit EKRE-ga. Tänavu kevadel puhkenud koroona- ja majanduskriis lisas koalitsioonipingetele veel selliseid proovikive, millega ükski Ratase eelkäija polnud pidanud silmitsi seisma. Peaministri kantselei juhataja Johannes Merilai tuletab peaministri võimuloleku aega tagasi kerides meelde, et vahetult pärast Ratase ametisse astumist käisid tõsised ettevalmistused Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumiseks ja sellele järgnes eesistumine ise. Esimese tööaasta jooksul langes peaministrile Eestit ja tervet Euroopa Liitu maailmas esindades arvestatav koormus. „Seejärel algas omakorda Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamise tõttu väga intensiivne aeg nii kodu- kui ka välismaal. Lisame veel nelja aasta jooksul toimunud kohalike volikogude, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised, iga-aastased pingelised riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamised. Samuti ootamatult tekkinud keerulised olukorrad, nagu ID-kaardi kriis, COVID-19 pandeemia, poliitilised kriisid jms,” räägib Merilai. Alates valitsuskoalitsiooni moodustamisest eelmise aasta märtsis on Ratasel tulnud

kõvasti pingutada vastuolulise iseloomuga valitsuse ohjes hoidmiseks, millest avalikkusele on kõige enam silma torganud ühe valitsuspartneri sõnavõttude pärast lakkamatult vabandust palumine. Ratas peab alailma, vahel mitugi korda kuus EKRE kõmulisi ütlemisi vaigistama, selgitades tuima järjekindlusega, et nad ei ole väljendanud valitsuse seisukohta. Lõputu vabandust palumine. Viimased kolmveerand aastat on pingeid lisanud pandeemiast tulenevad probleemid. „Märtsis ja aprillis tegi terve valitsus koroonapandeemia tõttu väga intensiivseid tööpäevi ja kogunes pikka aega kuuel-seitsmel päeval nädalas. Lisaks eriolukorra juhtimisele ja kriisi lahendamisele pidi leidma aega kõigi tavapäraste kohustuste jaoks. Tuli teha raskeid ja olulisi otsuseid, samas kui infot nende langetamiseks oli väga piiratud hulgal. See on kahtlemata olnud väga keeruline aeg,” möönab peaministri kantselei juht. „Ma arvan, et ka peaministri jaoks oli neil aegadel kõige raskem just määramatus. Keegi ei teadnud neil hetkedel päris kindlalt, mis on õiged ja töötavad lahendused ning kui palju võib olukord meie pingutustest hoolimata veelgi halveneda. Selle kõige juures tuleb meil kõigil olla inimesed, kellel on ka mure oma pere, lähedaste ja sõprade pärast,” ütles Merilai. Küsimusele, kas peaks muretsema ka peaministri juhtme kokkujooksmise pärast, vastab Merilai diplomaatiliselt: „Selge on see, et peaministri töö on väga intensiivne ning sellega toimetulemiseks peavad olema toimivad viisid pingete maandamiseks, taastu-

HOIAME KOKKU!

TOP 100 21.

Martin Herem

22.

Kadri Simson

Kaitseväe juhataja

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik

23.

Ain Hanschmidt ja Enn Pant

24.

Markus ja Martin Villig

Suurärimehed

Bolti asutajad

25.

Kristjan Rahu

26.

Arvo Pärt

27.

Oleg Gross

28.

Ettevõtja

Helilooja

Ettevõtja

Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus TransferWise’i asutajad

29.

Madis Müller

30.

Arnold Sinisalu

Eesti Panga president

Kaitsepolitsei peadirektor

Jäta endale rohkem aega. PAKKIMISLETID kolmel korrusel

Leia hingega kingitus aatriumi POP-UP poodidest

Prilliraamid või -klaasid *

-40% * Ei saa kombineerida teiste soodustustega. Kehtib prilliraamide ja -klaaside koosostul.

Detsembris ostutšeki alusel PARKIMINE 1 tund TASUTA

18 miseks ja tervise hoidmiseks. Ma usun, et Jüri Ratase puhul on nendeks tema pere ja lähedased inimesed ning see vähene aeg, mille ta saab nendega veeta. Loomulikult ka sport ja liikumine.” Merilai sõnutsi on peaminister kindlasti üks neid inimesi, kes taluvad kriitilisi olukordi paremini kui teised ja suudavad kriisis tegutseda. „Lisaks inimeste ja protsesside juhtimisele oskab ta sellistes olukordades säilitada fookust peamistel eesmärkidel.” Halva mängu juures hea nägu. Sotsiaalminister Tanel Kiik nõustub, et Jüri Ratas on tõestanud ennast tugeva kriisijuhina, kes suudab jääda tasakaalukaks ja jõuda vajalike otsusteni ka keerulistes olukordades. „Tal on kõrge töövõime ja pingetaluvus ning head läbirääkimisoskused, mis aitavad kaasa kriitiliste olukordade lahendamisele. Kindlasti toetab teda ka kompromissi otsiv mõtteviis, mis on koalitsioonivalitsusi juhtides ainuvõimalik.” Peaministri partei- ja võitluskaaslaselt ei saa eeldada peaministri otsustes kahtlemist. Üks Ratasele lähedal seisja, kes soovib kommentaari anda anonüümselt, ei jaga siiski reibast optimismi. „Me keegi ei näe Jüri sisse, aga võime vaid oletada – see on täis stressi, muret ja pettumust. Arvan, et keegi ei kujutanud ette, milliseks muutub viimase poolteise aastaga Eesti poliitika, meie poliitiline kultuur ja Jüri roll selles. Ka ta ise on imestunud ja segaduses, mis on juhtunud. Ta peab tegema traagilise mängu juures head nägu ja leidma argumente õigustuseks.” Cramo Estonia tegevjuht, endine riigikogu liige Remo Holsmer tunnistab, et kuna ta on olnud üle kahe aasta poliitikast eemal, suhtleb ta Ratasega vähem kui enne, kuid jälgib mõistagi tema tegevust. „Ta on jätkuvalt see, kelle päevas on rohkem tunde kui tavalisel inimesel.

Kui ta on näiteks reede õhtul teel mõnda Eestimaa nurgas asuvasse sotsiaal- või päevakeskusse inimestega kohtuma, jõuab ta veel terve tee rääkida ja asjatada. Võimes ja tahtes inimestega suhelda ei ole vabariigis talle vastast.” Peaministri ametis tulebki elada pidevas kriisis – eriti kui vaadata viimast aastat. Selle talumise võime on Ratasel kindlasti veelgi rohkem arenenud, usub Holsmer. „Ma arvan, et pärast eelmisi valimisi nii lühi- kui ka pikas perspektiivis tehtud valikud on Jürile ja tema erakonnale kahjulikud, kuid ta lähtub ilmselt poliitika kuldreeglist, et võimu ei anta, võim võetakse. Kui lapsed panevad kodus teinekord kannatuse proovile, siis EKRE on Jüri kannatust proovinud juba poolteist aastat. Korvpallist paralleeli tuues on tegu isetsevate mängijatega, kes mõtlevad üksnes oma punktidele, mitte meeskonnale, ja Jüril meeskonna kaptenina on pidevalt klaarimist. Vahetusmängijatel pole ju praegu isegi vorme seljas, nad vaatavad mängu hoopis tribüünilt. Peaminister olles tahaksid sa tegeleda valikutega riigijuhtimises ja maailmavaateliste küsimustega, kahjuks on seni läinud liiga palju auru täiesti mõttetute teemade peale,” kahetseb Holsmer. Endine poliitik, idufirma Cachet kaasasutaja Kalle Palling teab Ratast alates 2007. aastast, mil nad mõlemad riigikokku valiti. Nad on jäänud suhtlema ka pärast tema poliitikast lahkumist. „Viimased poolteist aastat on ju poliitikas olnud sellised, mille kohta arvati, et Eestis neid ei tule. Jüril on siin kindlasti minu silmis negatiivses mõttes ka oma roll, aga nagu me teame, siis võim on magus. Kui ta

Peaministri tööpäevad on pingelised. Abikaasa Karin on loonud talle turvalise koduse tagala. FOTO: KIUR KAASIK

Nii nagu Mailis Reps oli tema tagala valitsuses, on tal ka kodus väga tugev tagala – abikaasa ja lapsed.

aga on selle olukorra juba valinud, siis ma tema asemel valiksin ise muusikat, mitte ei laseks seda teistel valida. Siis oleks ehk aastaid hiljem kamina ees mõtiskledes või memuaare kirjutades ka midagi kirja panna. Praegu on see olnud kõigi jaoks üks lõputu YouTube’i disko, kus iga teine või kolmas laul on jälle „Võõra linna tuled” (Mart Helme laul tema ansambli Hübriid ajast – toim). Ja siis ta vaeseke peab jälle tantsima võtma need peolised, kellega tegelikult keegi tantsida ei taha,” ütleb Palling. Kuigi peaministri praeguse tööga kaasneb Pallingu sõnutsi ka tõsine pinge, saab Ratas tema arvates vähemasti kõrvalt vaadates sellega kenasti hakkama ja leiab aega ka oma lähedaste jaoks. „Nii nagu Mailis Reps oli tema tagala valitsuses, on tal ka kodus väga tugev tagala – abikaasa ja lapsed. Aga suures plaanis oli ja on Jüril palju paremaid valikuid kui praegune. Nagu ütleb Albert Camus: „Elu on sinu valikute summa.”” Anonüümsust palunud sõber lisab: „Meil pole mõtet endale valetada – nagu pole ka Jüril endal –, et temale langev surve ja pettumus on ühemõtteline ja paratamatu. See surve mõjutaks iga inimest ja ruineeriks emotsionaalselt. Kindlasti on sellel ka hind – nii tervisele, tulevasele poliitikale kui ka kõikidele seni ehitatud suhetele. Sest Jüri võitleb teiste eest ja õigustab osaliselt oma oponente, kasutades selleks isiklikku krediiti. Ent maailmas pole ükski emotsionaalne krediit lõputu. Me võime vaid aimata, millist debatti ja võitlust peab Jüri iga päev iseendaga. Seda tahaksid kõik teada, aga ma ei ole kindel, kas kõik seda ka mõistaksid.”

Nõksud, millega edukad pingeid NIPID maandavad Millise võluvitsaga Eesti Päevalehe tänavu valitud mõjukad stressi ja kehva olekut peletavad?

I Grete Põlluste grete.polluste@epl.ee

düllilise muusikali ja muserdava draamatüki vahet pendeldamine käib aeg-ajalt igaühe elu juurde. Või kas ikka käib? Näiteks mõjukate sajapealises nimekirjas 89. koha hõivanud kirjanikule Andrus Kivirähkile on stress võõras. Ta on suutnud tööd tehes ühendada selle, millest paljud inimesed kangekaelselt kuuldagi ei taha: hea ajaplaneerimise ja oskuse öelda „ei”. „Kui pidada stressi all silmas seda, et töödega on kiire ja koormus kasvab üle pea, siis sellist asja polegi ette tulnud. Mul on omad nipid sellega tegelemiseks,” märkis Kivirähk. Ta nimetas, et hoiab oma töövõimet tasakaalus vastuvõetud tööde hulgaga. Ühtlasi tunnistas kirjanik, et on oma privilegeeritusest teadlik. „Hea on küll õpetada, aga paljudel sageli pole seda võimalust. Kui on palgatöö, siis määritakse pähe nii palju, kui ülemus soovib, aga mina saan iseenda ülemusena vabalt võtta.”

Kultuskirjaniku tervislik töökultuur on lausa plakatlikult eeskujulik. Ent Eesti nimekamate tegijate seas leidub neidki, kes on just hiljuti pidanud stressiga maadlema. Teolt tabatud. Aastaga mõjukate edetabelis kaheksa kohta kõrgemale hüpanud poliitik Yana Toom (Keskerakond) ütles telefonis, et olevatki enne ajakirjaniku kõnet parasjagu stressi maandanud. Nimelt pikutas ta Brüsselis diivanil ja luges detektiivromaani. Rusutud oleku põhjus oli keeruline töönädal Eestis. „Öeldakse, et lugemine on kui kanapuljong hingele,” lausus Euroopa Parlamendi saadik. See Läbipõleaitavat aju üleküpsemist vältida. mine pole Rõhutud tunde väljakupahäbiasi. tamiseks ja õdususe loomiseks meeldib Toomil aeg-ajalt ka pirukaid küpsetada. Seda küll ainult siis, kui teda ümbritseb pere. „Üksinda stressis küpsetamine on ohtlik asi, sest siis hakatakse kontrollimatult sööma,” tõdes Toom. „Üksi olles pigem koon või loen. Mul on üldiselt tugev närvisüsteem,” lisas ta.

ART-EE-1912-12

Karmen Joller oskab ära tunda, millal peaks aja maha võtma. FOTO: PRIIT SIMSON

34. koht

Läbipõlemise märgid Perearst Karmen Joller tõi esile märgid, mille ilmnedes tasub sammu aeglustada ja sügavamalt mõelda, mis toimub. Esmane punane tuli peaks põlema lööma siis, kui töö ei too enam naeratust palgeile. „Mulle pakub mu amet tohutult rõõmu. Kui tunnen, et ei taha tööle minna, on see üks ohu märke,” tõdes Joller. Teisalt tasub tähele panna seletamatut ärritust, väsimust, kurbust või juhuslikku vajadust nutma puhkeda. Sellistel juhtudel võib samuti olla tegemist ähvardava läbipõlemisega. Seejuures tuleb siiski silmas pidada, et igal inimesel on erinevad sümptomid. Kõige targem on tegeleda ennetusega: leida momente iseendale, vähendada üleliigset töökoormust ja õppida aega planeerima. Kui vaja, aitab seda teha ka arst või psühholoog. Õnnelikku pereelu ja sisemist rahu nimetas Joller hädavajalikeks – need tagavad, et ka kõik muu elus laabuks sujuvalt. „Praegu ju nii hea aeg: pimedal õhtul süütad küünla, võtad teetassi kätte ja mõtled, kuidas saab paremini,” andis perearst Joller näpunäite, mis aitab läbipõlemist ennetada.

3 kuud 12 eurot

89. koht

Andrus Kivirähk ei võta endale rohkem tööd, kui teha jaksab. FOTO: ILMAR SAABAS

Ka perearst Karmen Joller tõdes Eesti Päevalehega lõunapausi aegu vesteldes, et tal on praegu stressirohke aeg. Seetõttu võttis ta ka ühiskondlikus tegevuses natukeseks aja maha. „Stressi tekitas pereliikme haigestumine, mure tema diagnoosi pärast,” selgitas tuntud perearst keerulise oleku tagamaid.„Tundsin, et pinged läksid liiga suureks, ja mul oli pausi vaja.” Pandeemia vastakas mõju. Perearst Joller märkis, et koroonakriisist tingitud tööpuuduse ja majandusliku ebakindluse tõttu on stressis ja depressioonis patsientide arv silmanähtavalt suurenenud. See ei puuduta ainult täiskasvanuid, sest kurval kombel täheldas ta seda hiljuti ka ühe kooli viienda klassi jütse inspekteerides. Joller tunnistas, et tööl nähtav jätab talle sageli negatiivse pitseri. Leidub ka teistsuguseid näiteid. Euroopa Parlamendi saadik Toom nentis, et stressi tekitab tal alati ajapuudus – kui asjad aina kuhjuvad, jõuab lõpuks kätte murdumispunkt. Seetõttu ei ole koroonapandeemia tõttu lukku keeratud maailm temas stressihormoone

„Saan iseenda ülemusena vabalt võtta.”

üle tootnud. „See ei kõla küll ilusti, aga ma ütleksin, et Andrus pandeemia töötas minu jaoks just vasKivirähk tupidiselt,” sõnas Toom. „Üle pika aja tekkis võimalus olla pikalt kodus, mida pole aastaid saanud teha.” Ka kirjanik Kivirähki pole koroonakriis stressiskaalal mõjutanud. Ehkki rutiin tüütab ära ja vaheldust soovib temagi, on tema sissetulek ja töökoormus pandeemia löödud laksuga vaid vähesel määral pihta saanud. „Kirjutada saan ju ikka. Aga kuna loon palju ka teatrile, siis teatrit mõjutas pandeemia palju,” märkis sulesoldat. „Kannatada sai pigem vast vaimne pool: ideid tuleb rohkem, kui liigud ringi ja suhtled. Inimesed inspireerivad enim.” Stressist läbipõlemiseni. Perearst Karmen Joller mäletab läbipõlemist ülikooliajast – põhjuseks üle mõistuse intensiivne õppimine. Hiljem pole ta vaimset põhjakõrbemist

Tellimine maaleht.ee/juured klienditugi@ekspressmeedia.ee või telefonil 680 4444.

45.

Yana Toom peletab stressi ja muresid küpsetades.

koht

„Lugemine on kui kanapuljong hingele.”

FOTO: MADIS VELTMAN

kogenud. Seda ennetav kontrollimehhanism Yana Toom on paigas. „Olen õppinud ära tundma esimesi märke, et teaksin aega maha võtta,” selgitas Joller. „Arstid oskavad tavaliselt läbipõlemisohuga ise tegeleda. Omakeskis asjade arutamine on nagu traditsioon – me suhtleme ja analüüsime üksteise juhtumeid.” Peale töökaaslaste leiab ta pingeleevendust ka aktiivsest eluviisist ja rohkest ajast perekonna seltsis. Kuidas on lugu teistega? Andrus Kivirähk enda sõnul läbipõlemist kogenud ei ole. Ja ka lähikondlaste hulgas ei tea ta sääraseid auku kukkumisi. Läbipõlemine on Kivirähki jaoks pigem fenomen, mis on siiani temani jõudnud leheveergudelt, kui keegi on pidanud tarvilikuks sellest rääkida. Ent poliitika? Töö selles valdkonnas sisaldab pikki tööpäevi, ohtralt muudatusi ja kamaluga intriige. Kas Yana Toom on sellises kesk-

konnas kunagi läbipõlemist kogenud? Ta ei osanudki vastata. „Mul on selline õnnelik omapära, et raskeid aegu ja halbu asju ma ei mäleta,” märkis Toom. „Vahel viskab muidugi üle. Saadaks kõik pikalt, kirjutaks raamatut, tegeleks oma poliitikaga. Aga sellistel momentidel istud maha, hingad sügavalt sisse ja lähed edasi.” Ühtlasi märkis Toom, et tema tutvusringkonna näitel pole läbipõlemine midagi erandlikku. Eriti europarlamendis, mida Toom nimetab selles kontekstis mahlapressiks. „Tean mitut inimest, kes põlesid sedavõrd läbi, et leidsid abi vaid tablettidest ja haiglaravist,” nentis Toom. Ta toonitas, et läbipõlemine pole häbiasi. Kui enam ei jaksa, tuleb sellest rääkida. Seega rusub stress ja läbipõlemisoht ka edukaid. Ja kui mitte, siis tänu sellele, et paika on pandud kontrollimehhanism, mis suudab kurvemaid stsenaariume ennetada. Sellest on vist midagi õppida.

Hoidised valt u k t ä j n o lt Riina Teiega. Varsti on jõulud ja võimalus tellida meilt kinkekarpe erinevate toodetega. Heaks kingituseks on ka kinkekaart Teie poolt valitud summaga.

Info saamiseks helistage telefonil 5650 0581 e-post: luigepuhketalu@gmail.com, Hoidised Riinalt

TOP 100 31.

Jüri Luik

32.

Raul Kirjanen

33.

Martin Kadai

34.

Karmen Joller

35.

Taavi Aas

36.

Edward Laane

37.

Tarmo Soomere

38.

Jaak Aab

39.

nublu

40.

Indrek Neivelt

www.KL24.ee

Kaitseminister

Puiduärimees

Endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht

Perearst

Majandus- ja taristuminister

Kuressaare haigla arst

Eesti teaduste akadeemia president

Riigihalduse minister

Räppar

Ettevõtja

www.helmic.ee

MAAGILISED JÕULUMOTIIVID

Piparkoogivormid, kangad, jõuluehete materjal, lõngad, pärlid, tööriistad, niidid, lukud, pandlad, paelad, pitsid, nööbid ... – kokku üle 120 000 toote Otse maaletoojalt Karnaluks OÜ laos, Hermanni 1, C-trepikoda, Tallinn

MÕÕDUVÕTT

Mõjukad ärimehed

41. koht

mängisid koroonaaasta Aliast Siiri Liiva siiri.liiva@arileht.ee

Meeleolukas Aliase lauamängus võtsid mõõtu turismiärimees Tiit Pruuli ja kinnisvaraärimees Viljar Arakas – üks tegi puhta töö, teine jäi paari sõnaga hätta.

päevapraad.ee Iga päev uued praed

Lahendused söögikohale: tv+veeb+fb

40 /tund

59. koht

Turismiärimees Tiit Pruuli ja kinnisvaraettevõtja Viljar Arakas arvasid Aliase mängus ära seda aastat kokku võtvaid märksõnu. FOTO: RAUNO VOLMAR

„S

eda abi sa minu käest ei saa – seda saad sa siis, kui oled nende sõber,” märkis turismiärimees Tiit Pruuli kinnisvaraettevõtjale Viljar Arakale, kes pidi ära arvama, millist koroona-aastale iseloomulikku majandusnähtust või märksõna püüab tänavu turismiliidu presidendiks valitud Go Groupi suuromanik talle selgitada. Jutt oli riigiabist. 100 mõjukaima eestlase edetabelis 41.kohale jõudnud Pruuli ja 59. koha hõivanud Arakas panid selle nädala alguses end Eesti Päevalehe kutsel Delfi stuudios proovile Aliase mängus. Mõlemal oli aega kaks minutit, et selgitada teisele 12-t tänavuse majanduseluga seotud märksõna, mille Ärilehe majandusajakirjanikud olid neile välja valinud. Ilus laev ja Karl Marxi raamat. „Mina olen seda oma ettevõttes juba mitu korda teinud,” ütles Pruuli. „Makse maksnud?” pakkus Arakas. „Seda ma teen kogu aeg. Aga nüüd ma olen teinud ka seda, mis on emotsionaalselt [olnud] mulle väga raske,” lisas Pruuli. Arakas oletas õigesti: tegu oli koondamisega. Ka tema enda juhitav Eften Capital on Radisson Blu Sky hotelli sulgemise tõttu sellega kokku puutunud.

„Mina olen seda oma ettevõttes juba mitu korda teinud,” ütles Pruuli. „Makse maksnud?” pakkus Arakas. „Sektor, mis on kõige rohkem majanduskriisis pihta saanud?” uuris Pruuli järgmiseks. Turismisektor, oli Araka esimene ja õige pakkumine. „Mees, kes sai just uued pagunid peale?” „Jaak Aab,” vastas Eften Capitali juht. „Karl Marx kirjutas raamatu, mis oli selle pealkiri?” „Kapital,” vastas Arakas taas õigesti.

! E E D I I G N I K U L J ÕU SOOJA ÕHU VENTILAATOR SIROCCO

• • • •

Sobib igat tüüpi pliitidele ja kaminatele Käivitub juba 50 °C juures Ei vaja elektritoidet Töötab vaikselt

RAKVERE KÜTTESALONG

Jaama pst 5, Rakvere / Tel 5586786 / kyttesalong@gmail.com

www.küttesalong.ee

26 oled kellegi lähikontaktne. „Kõik! Puhas plats,” Hätta jäi ta sõnaga, mida Pruuli kirjelteatas Arakas seepeale. „Ega me võime veel das kui üht „väga ilusat laeva”. „Bellingshaukord teha, kui vaja,” naljatas Pruuli. sen?” pakkus Arakas esiteks. Kuigi Go Groupi Küsimuse peale,kas mõni oluline märksõna, omanik tõdes, et sel aastal oma retke lõpetamis tänavuse aasta kokku võtaks, jäi Aliase nud Bellingshausen on ka väga ilus laev, pidas mängust ka teenimatult välja,märkis Go Groupi ta silmas üht Tallinki laeva. „Ta on kuninganomanik kõhklemata: „Pipedrive! Kogu see iduna,” andis Pruuli juba väga otsese vihje. Arafirmade ja IT-sektor oli selle aasta üks oluline kas aga seda ära ei arvanudki, jutt käis Baltic märksõna.” Ka tõi Tiit Pruuli esile võõrtööjõu Queenist. temaatika, mille pärast ettevõtjad on muutu„Üks asi, mis oli, seisis kindlalt, aga enam meil seda ei ole?” jätkas Pruuli. „Eelarve tasakaal?” vate seaduste tõttu palju südant valutanud. muigas Arakas. „Jah, tõsi, aga see ei ole see,” Mängust välja jäänud sõnad. „Kui majandusmärkis Go Groupi omanik. Ent enne kui Efvaldkonnast väljapoole minna, siis minu arust ten Capitali juht jõudis pakkuda teist pensioon suur küsimus vaimse tasakaalu säilitamine nisammast, sai aeg otsa ja sõnade seletamise – nii indiviidi, perekonna kui ühiskonna seisukord läks Araka kätte. kohast laiemalt. Kui kevadel oli märtsikuus „Üks kuulus ehitis Tallinnas, imeline kevadilm, siis teises laines mis ilma riigiabita valmis ei on meil ainult jõuluootus,” lisas saa?” uuris ta Pruulilt, kes pakViljar Arakas. kus kohe õigesti. Tegu oli Por„Seda abi Mis märksõna jääb isiklikus to Francoga. „Seda teab iga sa minu plaanis seda aastat meenutama? laps!” teatas Go Groupi omakäest ei „Eks see piljardit meenutav Vene nik. Järgmiseks küsis Aralauamäng on – 2020 on koroonakas mitut riigiasutust, millel saa – seda aasta,” tõdes Arakas. Nii viitas ta oli väga oluline osa toetusrasaad sa siis, jahmatusele, mis märtsi keskha jagamises. Jutt käis nii Krekui oled paigas meie igapäevase reaalsuse dExist kui ka töötukassast. „Sain minagi sealt,” tõdes Pruuli töötunende sõber.” pea peale pööras, muutes uue olukorraga kohanemise väga raskeks, kassa kohta. Jutt käis turismisektoris aga suisa võimaKohe arvas Pruuli ära ka 2 + 2 tuks. reegli, mis on taas Eestis kehtima riigiabist. Pruuli sõnul on tema jaoks saahakanud, ja „Eesti turisminduse nud kõige olulisemaks inimeste lipulaeva” ehk Estraveli. „Mida hoidmine.„Esiteks oma lähedaste, teiseks püüd keelati Euroopa pankadel üldse sel aastal hoida ja säilitada oma kolleege ning nende maksta? Omanikutulu teise sõnaga,” jätkas töökohti ning kolmandaks on see oluline Arakas. Pruuli arvas õigesti – mõeldud oli diühiskonnas laiemalt. Viimased aastad, mitte vidende –, kuid jäi hätta reisipiirangute ära ainult koroona-aasta, on tekitanud Eestis pinmõistatamisega. „Meile kuuluv hotell Tallingeid, mis väljenduvad rämedas suhtlemisstiilis, nas?” uuris Arakas. „Palace!” arvas Go Groupi õrnemate kõrvalelükkamises, mõõdutundetus omanik kohe ära. Samamoodi pakkus ta ka õipopulismis. Selle eest tahaks inimesi kaitsta,” gesti, et Eesti suurimat laevafirmat juhib Paarõhutas Go Groupi omanik. vo Nõgene ja HOIA rakendus teavitab sellest, et

TOP 100 41.

Tiit Pruuli

42.

Hans H. Luik

43.

Rain Lõhmus

44.

Andrus Ansip

45.

Yana Toom

46.

Ardo Hansson

47.

Aivar Pilv

48.

Toomas Hendrik Ilves

49.

Ivo Felt

50.

Henrik Hololei

Ettevõtja

Meediaärimees

Pankur ja ettevõtja

Euroopa Parlamendi liige

Majandusteadlane

Vandeadvokaat

Poliitik

Helirežissöör ja filmiprodutsent

Euroopa Komisjoni kõrge ametnik

28 Eesti seriaalide tipptegijad Martin Algus ja Ergo Kuld on sellises hoos, et napilt on võimalik leida aega neid koos pildilegi saada. FOTO: PRIIT SIMSON

95. koht

Telemaastiku kahepäine lohe Stsenarist Martin Algus ja lavastaja Ergo Kuld on juba aastaid Eesti seriaalimaailma üks edukamaid, kui mitte kõige edukam kooslus.

„T Keiu Virro keiu.virro@epl.ee

alvega” astusid nad ka filmimaailma. Sellel uksel nii pea kinni vajuda ei lubata, Oskar Lutsu jutustusel põhinev „Soo” on montaažilaual. Igal juhul on produktsioonifirma Kassikuld hoog raugematu. Ka selle intervjuu jaoks õnnestus muude tegemiste keskelt kätte saada vaid üks pool mõjukate edetabelisse jõudnud tandemist, stsenarist Martin Algus (46). Ergo Kuld (44) viibis samal ajal mõistagi… võtetel. Martin, sinu tabamine vestluseks polnud sugugi lihtsate killast. Millega sa pidevalt ametis oled? Kogu see sarjandus, mida kunagi suure hooga alustasime, määrab ikka veel suures osas meie olemise dünaamika. Oleme siiani üsna samas rattas. Minu jaoks tegelikult sobib, kui parajalt pinget on, fokuseerungi nii paremini. See ei tähenda, et mul ei oleks vahepeal molutamishetki. Aja maha võtmine on väga kasulik, aga tavaliselt lähen siis ühel hetkel ärevusse ja hakkan jälle tegutsema. Momendil tegeleme Elisa uue

kuueosalise originaalsarjaga „Tulejoonel”, mille peaosades on Marko Matvere ja Kaspar Velberg. See on keeruline ja suurt keskendumist nõudev projekt. Kaasatud on kapo ja päästeamet, plahvatavad pommid. Sarja esimene osa esilinastub PÖFF-i raames.

Sul ongi ju õigupoolest näitlejadiplom. Ja ka Ergo Kullal on kirju haridustaust? Ergo on üsna kirjut elu elanud ja elu eri tahkude tundmine ongi režissöörile väga kasulik. Mina olen lõpetanud kooli näitlejana, aga kirjutanud olen tegelikult lapsest peale. Sattusin millalgi tõlkima, siis kirjutama ja jõudsingi ringiga lapsepõlvearmastuse ehk kirjutamise juurde tagasi. Enam ei ole mul mõtet endale valetada, et olen näitleja, kui põhilise aja võtab töö stsenaariumidega. Sinna vahele kirjutan näidendeid. Seda täpselt siis, kui mõni idee tuleb. Sellest samm edasi on raamatute kirjutamine, kus mul samuti ei ole kindlat töögraafikut, kõik sõltub ainult endast.

Sinu ja Ergo Kulla kohta on kasutatud väljendit „seriaalimaastiku kroonimata kuningas”. Just nimelt nii, ainsuses. Kõlab nagu kahepealine lohe. Kahepealine lohe kõlab päris adekvaatselt, sest nii, nagu algul minema hakkasime, nii olemegi üksteist inspireerima ja täiendama jäänud. Mul on tohutult hea meel, et saan koos Ergoga niimoodi ühel lainel olles asju luua. Mis on need iseloomuomadused, mis on teid hoidnud üksteisele kõrri kargamast ka pingelisemates olukordades, mida seriaalide tegemine küllap ette toob? Loominguliselt on meil üsna vähe lahkarvamusi. Vaielnud oleme ikka ja hääledki on kirglikus arutelus tõusnud, aga me mõlemad teame, et see on parema lahenduse nimel. Mina olen rahutum ja hakkan mõnikord rabistama. Ergo on väga tasakaalukas ja näiteks platsil suudab ta ülimas pingeolukorras, mida üks võttepäev ju on, toimida ülimalt rahulikult ja mõistlikult. Tean seda niisamagi, aga ka mõnikord võtteplatsil näitleja rollis olnuna.

Kahepäiseks loheks olemine hoiab meid käigus.

Eesti filmiandmebaasis on sinu nime taga kirjas napilt üle 20 töö teleseriaalide stsenaristina, Ergo Kullal õige pisut vähem teleseriaalide režissöörina. Selline maht annab ilmselt üsna hea võrdlusmomendi ka erinevates raha- ja ajaoludes seriaalide tegemises? Kõige suurem väljakutse ongi raha ja aeg. Rohkem raha tähendab ka rohkem aega ehk rohkem võttepäevi, kus asju viimistleda. Aga ka kirjutamise jaoks võiks ju olla enam aega. Äärmusi on nende projektide seas tõesti olnud. Näiteks ETV sarjaga „Miks mitte?!” saime tegeleda poolteist aastat. Teine äärmus on mõni kiire ja väiksema eelarvega projekt, mida ehk konkreetselt ei nimetakski, aga mis saab lõpliku kinnituse kaks

FOTO: KARLI SAUL

Kümme aastat seriaale

aastaraamat 2021

Tandem Ergo Kuld – Martin Algus on 2010. aastast olnud tegevad paarikümne sarja tootmises.

NÜÜD MÜÜGIL!

• „Ühikarotid” 2010 • „Kalevipojad” 2011 • „Romet ja Julia” 2012 • „Naabriplika” 2013–2019 • „Ment” 2012–2013 • „Köök” 2014–2018 • „Padjaklubi” 2014–... • „Keskea rõõmud” 2014 • „Varjudemaa” 2015 • „Papad mammad” 2016–2018 • „Doktor Silva” 2016–2017 • „Nukumaja” 2017–2018 • „Lillepood” 2017 • „Miks mitte?!” 2018 • „Lahutus Eesti moodi” 2019–... • „Nõnda ka maa peal” 2019 • „Reetur „2019 • „Valguses ja varjus” 2020 • „Tulejoonel” 2020

Martin Algus, Ergo Kuld ja peaosaline Tambet Tuisk spioonipõneviku „Reetur” esitlusel FOTO: KALEV LILLEORG

SERIAALID Maalehe ostjale vaid

„Papad mammad” saadavad vana aastat ära. Vasakult Volli (Raivo E. Tamm, Jüri (Tõnu Oja), Mitskin (Raimo Pass), Lenna (Rebeka Kask), Vaike (Kaili Närep), Ulla (Piret Kalda)

6,49 € + 1,80 € lehe eest

Mida seriaalide tegemine autoritele tagasi annab? Peale raha, mis ilmselt pole ka just halb külg. Olen juba lapsest peale armastanud lugusid rääkida. Istusime liivakastis ja teised lapsed uurisid, mis Välek Vibulasest edasi saab. Multikas sai ju õhtul läbi, aga minult taheti järgmisel päeval juba nii-öelda järgmist osa ja nii ma siis fantaseerisin. Seriaalid annavad mu juturääkimistungile hea väljundi. Need annavad võimaluse katsetada eri formaate ja žanreid. Lugude rääkimise tung on mind läbi elu saat-

„Padjaklubi” nelik oma kuulsuse hakul. Vasakult Kristina (Kertu Moppel), Miša (Kristel Aaslaid), Laura (Grete Kuld), Maria (Katariina Ratasepp).

Avastame unustatud maitsed ja valmistusviisid:

PRESSIMATERJAL

kuud enne eetrit. Siis tulebki joonelt tulistama hakata ja filmimise ajal omakorda edasi kirjutada. See võimaldab samal ajal olla üsna päevakajaline. Kui ühiskonnas midagi toimub, siis saame selle vastavalt žanrile sisse kirjutada. Aga loomulikult ei ole need kokkuvõttes sarjad, mida kuhugi välismaale festivalile saaks saata. Pole lihtsalt aega ega raha peenemaks viimistlemiseks. Keerulisi projekte, kus on vähe aega ja vähe raha, oleme võtnud karastajana. Meie eesmärk on igal juhul saavutada parim võimalik tulemus. Inimene, kes teleka ette tuleb, ei tea ju, kui palju on olnud vahendeid. Tema tahab head tulemust, mitte haltuurat. See ongi tegelikult ka mõte, millega sarju tegema hakkasime. Et natuke raputada seda pilti, mis keskmistest Eesti telesarjadest vastu vaatas. Mulle läheb väga korda, kui keegi vaatajatest midagi head ütleb. Seda oleme õnneks kuulnud päris palju.

Koduse juustu, sõira, vorstide valmistamine. Liha ja kala suitsutamine. Köögiviljatoitude ja hoidiste valmistamine. Metsaandide säilitamine ja koduõlle valmistamine.

Lisaks Thuni külvikalender!

MAALEHT.EE/AASTARAAMAT Müügil Selveri, Coop Konsumi, Coop Maksimarketi ja Prisma kauplustes üle Eesti. „Naabriplika” filmivõtted Esnas. Ergo Kuld ja bussipeatuses trio (vasakult) Kalju Orro, Raivo Adlas ja Kait Kall FOTO: SVEN ARBET

Lisainfo: klienditugi@ekspressmeedia.ee või telefonil 680 4444.

30 nud ja see on minu jaoks omamoodi paratamatu, loomulik olemise vorm. Selle juures on ehk kõige põnevam just üllatusmoment, sest pigem avastan lugusid ja tegelasi, mitte ei mõtle neid vägisi välja. Usun, et ehk on Ergol samamoodi režissöörina, kui ta võtteplatsil stsenaariume ellu äratab. Kui palju sa maailmas seriaalide vallas toimuvat jõuad jälgida? Ja millised on sinu lemmikud? Mulle meeldivad sarjad, milles luuakse žanrist olenemata mitmetahuline ja sopiline tegelikkus, kus vaatajat ei peeta lolliks ja ka dialoog on vaimukas. Näiteks „The Wire”, „Black Mirror”, „Peaky Blinders”, „The Americans”, „P’tit Quinquin”, „The Virtues”, „Succession”, „Better Call Saul”, kunagi „The Leftovers”, „Breaking Bad” ja „Sopranos”, neid on veel ja veel. Komöödiatest on läbi aegade meeldinud „Curb Your Enthusiasm”, aga ka näiteks uuem asi „Barry”.

Keerulisi projekte, kus on vähe aega ja vähe raha, oleme võtnud karastajana. Nii mõnedki teie sarjad on saanud ka kriitikutelt sooja vastuvõtu. Millised neist on aga isiklikuks lemmikuks kujunenud? „Reeturiga” saime suisa Ida-Euroopa kõige olulisemalt sarjafestivalilt Serial Killerilt väga toreda ja heas mõttes raputava auhinna. Me ei mõtle tavaliselt sellest, kuidas töö paistel särada, aga siis tuli küll heldimus peale. „Reetur” on kindlasti olnud üks keerulisemaid ja põnevamaid projekte. Püüdsime autentselt taasluua Eestis toimunud spiooniskandaalide tagamaid. „Reetur” on fiktsioon, inspiratsiooniks olnud tõeliste sündmuste killud tõstsin siit ja sealt kokku. Tahtsime, et lugu mõjuks usutavalt ka inimestele, kes ise struktuurides töötanud on, selles oli abiks Andres Anvelt. Oleme saanud väga positiivset tagasisidet. Väga mõnus on olnud ka kõik, mis seostub sarjaga „Lahutus Eesti moodi”, selle sarja stsenaariumi ostsid meilt ära lätlased ja nende versioon jookseb praegu seal teles.

Kirjutamine võimaldab aega veeta üsna isesuguste inimeste peas. Muutub see kohati raskeks? Võtan seda pigem mänguliselt. Ma ei muutu ju ise reetlikumaks või ohtlikumaks, kui töö käigus reeturi peas elan. Minu jaoks on oluline ka kurjategijat inimesena näha, aru saada, mis on tema tugevused ja nõrkused ja kes ta inimesena on. Mida vastuolulisem ta on, seda põnevam. Kui kurjategijal on perekond, keda ta armastab, muutub ta juba ambivalentsemaks. Ta ei ole ainult kivistunud näoga mõrvar, kes astub kulisside tagant välja, tulistab ja kaob. Ta on inimene kompleksse taustsüsteemiga. Tegelane võib olla ühiskonna silmis jätis, ent oma suhtumist kodanikuna ei saa ma üle kanda endale kui autorile. Kui ma ei püüa tegelast mõista, on tulemus pealiskaudne. Sul ilmus äsja novellikogumik „Tagamaa” ja peagi jõuab eetrisse sari „Tulejoonel”. Millistel tegemistel võiks veel silma peal hoida? Ergo montaažilaual on Oskar Lutsu jutustuse põhjal valmiv film „Soo”. Kui koroona lubab, siis peaks see Eesti kinodes linastuma veebruaris. See on romantiline põnevik. Kunstilises mõttes peaks see olema „Talvest” üllatavam. Tahtsime „Talvet” teha nii, et kogu saagat tundvad inimesed „tunneksid selle ära”, sest see ongi justkui meie kõigi lugu ja sellega kaasnesid kindlad raamid, mis ka inspireerisid, mitte üksnes ei piiranud. „Soos” pakub kunstilises mõttes midagi erutavamat ka põnevuslugu, mis kauni soomaastiku taustal ühes armastuslooga lahti rullub. Toon välja ka sarja „Lahutus Eesti moodi” teise hooaja. See jookseb juba praegu Elisa Huubis, aga ETV-sse tuleb järgmise aasta alguses. Ülejäänud projekte on ehk veel vara välja hüüda. Järgmised 20 seriaali ootavad? Võtan alati üks samm korraga. See on inseneriharidusega isalt õpitud tarkus. Maja ei saa korraga valmis ehitada, pead ühest nurgast minema hakkama ja siis ei tundu töö ka enam sugugi nii hirmus. Samuti on sarjadega. Ja loomulikult ongi mind selles kõiges vee peal hoidnud koostöö Ergoga. See kahepäiseks loheks olemine, nagu algul ütlesid, hoiab meid käigus. Soovin kõigile töös sellist mõttekaaslast.

TOP 100 51.

Kersti Kracht

52.

Hando Sutter

53.

Andres Merits

54.

Heiti Hääl

55.

Krista Fischer

56.

Anett Kontaveit

57.

Merike Jürilo

58.

Tõnis Lukas

59.

Viljar Arakas

60.

Paul Keres

Rahandusministri nõunik

AS-i Eesti Energia juhatuse esimees

Viroloog

Alexela suuromanik

TÜ matemaatilise statistika professor

Tennisist

Terviseameti endine juht

Kultuuriminister

Ettevõtja

Vandeadvokaat

POLIITIK

Kaja Kallas –

võitja, kellest sai kaotaja 19. koht Vilja Kiisler vilja.kiisler@epl.ee

Valimisi ei võideta selleks, et minna opositsiooni. Valimised võidetakse ikka selleks, et moodustada valitsus ja hakata võimu teostama. Selle ja ainult selle nimel käib mäng. Kaja Kallas jäi selles mängus kaotajaks.

„P

eaminister!” kuulutasid ajalehed eelmise aasta märtsis, kui valimised olid äsja seljataha jäänud. Reformierakonna esimehe Kaja Kallase isiklikult saadud üle 20 000 hääle kõnelesid iseenda eest: neid oli poole rohkem kui Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel. Kaja Kallase isiklik võit oli veenev ja tema juhitava erakonna oma samuti. Reformierakond kogus 28,9% hääli Keskerakonna 23,1% vastu – olukorras, kus valimistele mindi Jüri Ratase esimese valitsuse foonil. Isegi Keskerakonna paadunud vastaste seas oli tasapisi hakanud levima ettekujutus, et pole see Keskerakonna valitsus nii õudne ühti, nagu oravad on pikki aastaid püüdnud meile pealuu sisse taguda. Kui Kallas 2018. aastal Reformierakonna etteotsa jõudis, kahtlesid temas paljud. Eelkõige omad. Avalikkusele seevastu jäi mõnevõrra segaseks, miks oli tarvis eelmisele esimehele Hanno Pevkurile nii halastamatult ära teha. Oli see Pevkur, mis ta oli, aga otseselt valesti ta ju ka midagi ei teinud?

Ent Kaja Kallas oli otsustanud erakonda juhtima hakata ja sai selle koha. Algus läks raskelt. Europarlamendist naasmise peale kulus väärtuslikku aega. Ajakirjanikud seisid stopperiga kõrval ja leidsid, et tempo, millega Kallas erakonnas võimu üle võtab, jätab soovida. Kristen Michali ja Siim Kallase kurikuulsa salakohtumise vaim hõljus erakonna kohal. Kõik see kergitas barjäärid Kaja Kallasele kõrgemaks, kui need mõne meessoost parteijuhi jaoks eales on olnud. Isa jalajälje suurus ühel ja Michali ülemüstifitseeritud mõju teisel pool – mõnelt hapramast puust inimeselt oleks see võtnud julguse proovidagi. Joovastav võit. 2019. aasta 4. märtsi ööl olid oravad joovastuses. Juba enne, kui kõik hääled said kokku loetud, oli võit kindel. Šampanja voolas, palged õhetasid, lipsud kiskusid viltu. Kaja Kallase silmad särasid. Ta oli ennast tõestanud, kõige ja kõigi kiuste! Kõik te näete nüüd, kuidas ajaloolise eksituse läbi katkenud Reformierakonna ülevõim jätkub poliitikas kohemaid

33 FOTOD: PRIIT SIMSON

Enne ja pärast. Presidendi jutul käinud uljast valimisvõitjast on saanud vagur opositsioonisaadik.

sealtsamast, kus ta pooleli jäi, kui Edgar Savisaare täht suures poliitikas kustus ning Jüri Ratasest sai Keskerakonna esimees ja kohemaid ka peaminister. Revanš oli seda magusam, et opositsioonis elama ei olnud oravad ju vahepeal veel õppinudki. Kui harjumatu, nii ebamugav. Võit oli nõudnud väga palju tööd ja oli seda magusam, et paljudki pidasid küsitluste kiuste Keskerakonna võitu tõenäolisemaks. Mis saaks ometigi valesti minna, kui oled valimised võitnud? Kõik, on lühike vastus. Keskerakonnas teatakse seda hästi. Savisaare-aegne Keskerakond võis küll valimisi võita, aga võimu juurde neil asja ei olnud. Et seesama võiks juhtuda ka nendega, ei mahtunud reformierakondlastele pähe. Ent juba esimeste võiduakordide avalikku kajasse lõid sisse valenoodid. Krigin ja kolin muutus peagi kõrvulukustavaks. Võidujoovastus lahtus kiiremini kui korgita jäänud šampanja. Kaja Kallas oli suurelt võitnud – ja sama suurelt kaotanud. Üsna kiiresti tehti Kaja Kallasest juhtunu süüdlane. Ajakirjanduski teadis täpselt, et Kallas oli olnud ülbe, vedanud põrandale, seintele ja jumal teab kuhu veel punaseid jooni, mis juhtivatel keskerakondlastel karvad turri ajasid ning pisemaid võimalikke koalitsioonipartnereid südametult solvasid. Reformierakond olevat hakanud alatult mängima kahte mängu korraga. Kallas ei oskavat läbi rääkida, tal polevat sisepoliitilist kogemust ja üldse, üks asi olevat valimisi võita, aga teine valitsust moodustada. Me ei saa kunagi teada, kas see suur pööre Eesti poliitikas, mis toimus pärast eelmise aasta riigikogu valimisi, oleks jäänud olemata, kui Kallase asemel olnuks keegi teine. Üsnagi tõenäoline on, et mitte. Pigem on tõenäoline, et tulemus oleks ikka seesama, mis ta on, olgu Kaja Kallase asemel kes tahes.

Tallinna Linnavaraameti ehitus- ja hankeosakond otsib oma meeskonda

projektijuhti Sind ootab huvitav ja vastutusrikas töö, kus peamisteks ülesanneteks on Tallinna linna arendusprojektide ettevalmistamine ja elluviimine, projekteerimise ja ehitamise riigihangete korraldamine ning tellija esindamine sõlmitud lepingute täitmisel. Sobival kandidaadil on: • avaliku halduse, arhitektuuri- või ehitusalane kõrgharidus (sh võib olla omandamisel) • varasem projektijuhtimise kogemus • eesti keele oskus kõrgtasemel ja inglise keele oskus kesktasemel tööalase sõnavara valdamisega • täpsus, ausus, kohusetundlikkus ning valmidus meeskonnatööks • suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, iseseisvus ja otsustamisjulgus

Tugevused varjul ja vangis. Seda, et EKRE esiletõusus ja edus võiks olla oma osa Reformierakonna pika valitsemisaja jooksul kuhjunud fataalsetel tegematajätmistel, ei ole oravkonna liidrid kunagi tunnistanud. Kaja Kallas on otsustavalt eitanud, et tema juhitav erakond oleks võinud minevikus vigu teha. Miks üldse peaksime meie süüdi olema? Nojah, eks tule vaadata ka SDE ja Isamaa poole. Ja üleüldse – vaadake parem, mis toimub laias maailmas. Trumpi aeg hakkab ju lõpule jõudma, aga trumpism ei kao veel niipea. Eks demokraatliku maailma poliitilised paradigmad peagi vahelduma. Kui pendel on jõudnud ühte äärmusse, siis algab paratamatult teekond teise. Opositsioonis elamine on teinud oravad kurvaks ja kurjaks. Muide, ajapikku teeb see ka rumalaks. Poliitilist kompetentsi on palju parem arendada võimu juures olles. Kõik Kaja Kallase tugevad küljed ja parimad poliitikuomadused on praegu varjul, vangis. Ideid ei paista olevat või ei julge ta neid välja käia lootuses, et praegune valitsus puruneb sisepingetes seestpoolt. Võimutahet on, ajaloolist võimalust seda realiseerida mitte. Oravad näivad Kaja Kallase juhtimisel rutiinseid umbusaldamisi korraldades ootavat, et vaenlase surnukeha ujub ise mööda. Tõsi, valitsust tõeliselt mõjutada ongi opositsioonil neetult vähe võimalusi. Aga te mõtted on priid! Kaja Kallas, kus on teie säravad mõtted koroonakriisis ägava majanduse päästmiseks? Miks on teie ehedast liberalismist järele jäänud vaid võimalikult suurele valijaskonnale pugemine, mille nimel te olete vähemused juba bussi alla visanud? Te räägite Eesti maine kahjustamisest, aga kus on teie enda suur narratiiv? Selle asemel püüate teie veenda valitsuserakondi, et koos püsida on kehv mõte. Võite olla täiesti kindel, et neile tundub teisiti.

Mis saaks ometigi valesti minna, kui oled valimised võitnud. Kõik, on lühike vastus.

VABANE PRÜGIST! RENDI KONTEINER! Tallinnas ja Harjumaal

Kasuks tuleb: • meeskonnas töötamise kogemus • riigihangete korraldamise kogemus • B-kategooria autojuhiluba ja isikliku auto kasutamise võimalus Omalt poolt pakume: • mitmekesist tööd arenevas meeskonnas • erialaseid koolitusi • töökohta pealinna südames • 35 kalendripäeva pikkust puhkust • sportimisvõimalusi spordiklubis LiVal Sport Kandideerimiseks palume saata CV ja kuni kolmeminutiline videotutvustus, kus tutvustad iseennast ning enda seniseid suuremaid juhitud projekte ja tööalaseid õnnestumisi, hiljemalt 4. detsembriks 2020 e-posti aadressile liis.lepp@tallinnlv.ee. Lisainformatsioon: ehitus- ja hankeosakonna juhataja Oliver Eglit, tel 640 4632, oliver.eglit@tallinnlv.ee

Tallinna Kesklinna Valitsus

TEATAB

Tallinna Kesklinna vanema 25.11.2020 korraldusega nr T-22-1/20/464 tunnistati Tartu mnt T2 ja T3 läbirääkimistega pakkumise võitjaks Linna Ekraanid OÜ (äriregistri kood 11933522), kes tegi ainsa pakkumise summas 225 eurot. Kummalegi ehitise pinnale on lubatud paigaldada üks pinnaga püsivalt ühendatud välireklaamikandja mõõtmetega 2,965 m (pikkus) x 1,379 m. Lepingu tähtaeg on viis aastat. tallinn.ee

Segaehituspraht Betoonijäätmed Kivid ja pinnas Suurjäätmed (mööbel) Lammutuspuit Majapidamispraht (koristustöödelt)

34 FOTO: TAAVI SEPP

FOTO: TIIT TAMME

RÄPPAR

Tabavalt lihtne

„nublu on fenomen. Miks mingi asi või keegi on fenomen, on alati väga raske analüüsida. Või miks fenomen töötab. See ongi fenomeni point. Eks kombo tema lihtsatest, aga sageli toredatest riimidest, isikust, esinemisest ja imagost loovadki sellise töötava komplekti. Ja pealegi on ise ka tore poiss.”

nublu

Räppar Gameboy Tetris: „Tema trump on lihtsus. Tänapäeval kipuvad muusikud unustama, et lihtsate sõnadega on võimalik lahti seletada hästi keerulisi asju. Temal on see anne olemas. Tal tuleb see väga loomulikult ja hästi välja.”

39. koht

Emad-isad ootavad, millal ometi teeb nublu loo korrutustabelist. Lastel on kõik räppari laulud peas, aga korrutustabel pähe ei jää.

Produtsent Jozels:

Mänedžer Kaarel Sein: „nublu tekstid on julged, intiimsed – kõvasti üle Eesti keskmise – ning ülimalt geniaalselt kokku sulatatud. Ta lüürikal on magnetiline jõud kinnituda ajju ja jääda kummitama pikaks ajaks. Üks mu lemmikkommentaar nublu YouTube’is oli ühe väikese poisi emalt, kes küsis: millal teeb nublu loo korrutustabelist? Poisil on ta kõik laulud peas, aga korrutustabel pähe ei jää! Ta tekstid on lihtsad ja õhulised ning meenutavad rohkem luulet kui lihtsalt lauldud teksti. Tänu lihtsusele ja äratundmisrõõmule suudavad temaga suhestuda igas vanuses kuulajad. nublul on oskus

Räppar Beebilõust:

„Lihtsus on olnud kogu aeg see, mis toimib. Lihtsalt võib ju asju teha, kuid see peab tabama ka hästi. Luules on samamoodi. Ega lihtsat teksti ei ole kergem kirjutada kui keerulist, võin seda omast käest öelda. Ja midagi ta tabab, aga mida – seda ei tea keegi. See on tema võti, tema võlu.”

Räppar Reket: rääkida igapäevamuredest ja -rõõmudest, suhetest, õnnestumistest ja õnnetustest sedaviisi, et kuulaja tunneb ära nendes iseenda. See omakorda võib mõjuda teraapilisena. Ta hääl on ka niivõrd mahe, et seda on meeldiv kuulata. Ma arvan, et ilma tema hääle ja isikuta ei tuleks tekstidest läbi ka sama emotsioon, kuna ta räägib asjadest ausalt ja otsekoheselt. Alati, kui ma mõtlen, et no nüüd on ta küll kõik ära öelnud, üllatab ta taas täiesti uue vaatenurga ja sõnamänguga. Minu jaoks on tegemist ühe tõelise sõnasepaga, kes parandab maailma muusikaga.”

FOTO: ROBIN ROOTS

Siim Nestor

ublu on Eesti popmuusikas nähtus, mida siinne väike muusikatööstus imetleb, kadestab, mille üle pead vangutab ja mida proovib järele teha. Kuidas võib keegi nii domineerivalt populaarne olla? Kuidas võib kellelgi iga lugu õnnestuda, töötada ja hitiks saada? Kusjuures kauakestvaks hitiks – kui septembri alguses viimati Eesti digitaalse muusikatarbimise edetabelit kokku pandi, oli nublu esimene superhitt „Mina ka” püsinud 40 kõige kuulatuma Eesti loo hulgas kaks aastat ja kaks kuud. Ja „Mina ka” kõrval seisis tipp-40 tabelis veel kümme nublu või tema kaasosalusel tehtud lugu. nublu valmistub parasjagu esimest albumit välja andma – kauamängiv „Café Kosmos” ilmub detsembri keskel. Tema biidid panevad hõlpsasti publiku puusad kiikuma, tema tekstid sikutavad kaasa räppima. Mis on tema tekstide, tema riimide võlu, maagia, edu võti? Saladust muugivad lahti nublu kolleegid, konkurendid ja sõbrad.

FOTO: KRISTJAN LEPP

„nublu suudab oma tekste kirjutada niimoodi, et tal puudub konkreetne sihtrühm vanusegrupina. Tema tekstid kõnetavad nii kaheaastast last kui ka 87-aastast vanaisa ja kõiki teisi, kes sinna vahele jäävad. Minu arust on ta poeet. Kui mõned kümned aastad tagasi liikusid folklooris mingid luuletused, siis nublu on suutnud sama asja popkultuuriga kokku segada ja teha sellest midagi väga erilist.”

n siim.nestor@ekspress.ee

Räppar Genka:

„nublu puhul on tore, et ta on suutnud alati iseendaks jääda. Ma ei oska öelda, mis teistele tema puhul meeldib või neid kõnetab, aga minu jaoks on see vahetus ja ausus – ta ongi selline, nagu ta lugudes kõlab ja räägib. Vahetu ja mitte kunagi ennast väga tõsiselt võttev – sellist karakterit oli meile juba eos vaja. Mida kaugemale tagasi tema loomingus minna, seda spetsimad ja üllatavamad ta tekstid olid. Mida meinstriimimaks (peavoolu – toim) minna, seda vaoshoitumaks su tekstid pahatihti lähevad. Väga kõvad lood olid algusaegade „Puhkus” ja „Lesbi hümn” – milline julgus! Loodaks tulevalt albumilt ka midagi sellist, täitsa teater-kohvrisvarianti, et ohoh, seda küll ei oodanud.”

Räppar Estoni Kohver: „nublu puhul on tähtis see, et tal ei ole ühtegi raisatud rida üheski loos. Ta suudab iga rea teha selliseks, et sa kuulad ja loed seda ning mõtled: wow, nii saab ka öelda või!? Ta ei ütle kunagi lauludes tühje sõnu, ta kirjutab kõik read mõtet täis. Või kui need pole mõtet täis kirjutatud, siis need on kirjutatud kõnekäändu või mingit pilti maalivat asja täis. Teda on huvitav kuulata isegi siis, kui suures plaanis on ta lood kõik ühest ja samast teemast – kuskil teises linnas on tal pruut, ta on tegelikult UFO Keilast ja trikimees. Motiivid korduvad, aga ta suudab need korduma panna nii, et siiani pole igav hakanud. Nüüdseks on ta juba väga tugev bränd. Kes see kuskil ütleski, et kui nublu annaks ainult biitide plaadi välja või lihtsalt peeretaks mikrofoni, siis see ka müüks. See, et ta võtab asju ette suurelt, on äge. Tema uus video on ju teisest maailmast. Väga ootan nublu albumit. See võib tulla midagi vägevat. Mul on meeletu respekt oma suurima konkurendi vastu.”

Krista Fischer • Edward Laane • Martin Kadai • Arkadi Popov • Irja Lutsar • Andres Merits

SUPERSTAARID

KOROONAAJA

Nr.1

ökopood Eestis

VIIRUS

Koroonavõitluse kangelased lootsid viimase hetkeni, et see katsumus läheb Eestist mööda Esialgu ei olnud COVID-19 midagi eriti alarmeerivat, vaid üks paljudest terviseametile teatatud uutest haiguspuhangutest.

17.

novembril sai COVID-19 üheaastaseks. Möödus aasta päevast, kui Hiinas pöördus arstide poole esimene patsient. Sellest ajast saadik on maailmas koroonaviirusega nakatunud üle 60 miljoni ja selle tõttu surnud üle ühe miljoni inimese. Eestis on nakatunuid olnud ligi 10 000, kellest elu on kaotanud üle 80. Ent see arv oleks pal-

Taavi Minnik ajakirjanik

guse vastu. Tekkis kerge uinumine, aga siis tuli ju suurem inimesteta, kes aasta algusest alates Itaalia puhang,” rääkis Kadai. viiruse tõrjumisega rinda pistsid. Eestisse tõid koroonaviiruse talvisel kooliSeda, et viirus jõuab igal juhul ka Eestisse, vaheajal Põhja-Itaalias ja Austrias puhkamas ei teadnud aasta alguses kindlalt keegi. Terkäinud inimesed. Kas midagi oleks viseameti peadirektori asetäitja Mamuutnud see, kui Eesti oleks piirari-Anne Härma sõnul loodeti aasnud haiguskoldesse reisimist või ta alguses, et koroonaviirus läkui meie koolivaheaeg oleks teiheb Eestist mööda. „Jaanuaris sel ajal, nagu näiteks naaberme ei arvanud keegi, et see siia maades? Kadai arvas, et suujõuab. Selliseid teateid tuleb terrelt jaolt poleks see mitte midaviseametisse kogu aeg, et kusagi muutnud, kokkuvõttes oleks gil on mõni haiguspuhang, milviirus ikkagi siia tee leidnud. le puhul on oht, et see hakkab üle Ma „Tõenäoliselt oleks leviku musmaailma levima. Me võtsime seda a ri- A n ne H är m ter olnud teine, aga kui me vaatakui ühte tavapärast hoiatust. Kuna Hiime, et haigus levib igas riigis ning jääb nal on väga pikaajaline kogemus selliste puka jätkuvalt levima, siis oleks viirus Eestishangute lokaliseerimiseks, siis me arvasime pikka aega, et see Hiinast kaugemale ei jõua,” se jõudnud nii või teisiti.” Kadai rääkis, et Eesti hakkas koroonaütles Härma, kes kevadel juhtis terviseameviiruse levikut kriisina käsitlema 24. jaati nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osanuaril: „Me saime terviseametis aru, et sikonda. suosakond sellega üksi tegeleda ei saa, kutsusime kokku väikese töögrupi ja paar päeva Kerge uinumine. Toona terviseameti erakorkäisime koos. Otsustasime panna kokku majaralise meditsiini osakonda juhtinud Martin Kasisese kriisikomisjoni ja see hakkas tööle 27. jaadai lisas, et veel veebruariski tundus, nagu päänuaril. Avalik huvi ja meedia huvi oli nii suur, et seks Eesti epideemiast. saime aru: see pole business as usual, vaid siin „Veebruari alguses hinnati riski madalaks tuleb tegutseda teistsuguse loogikaga.” ja keegi ei arvanud, et see muutub pandeeSellest ajast hakati valmistuma koroonamiliseks. Ja mingil hetkel tekkis nakatumistes pandeemia Eestisse jõudmiseks. Põhja-Eesti repaus: Hiinas saadi haigus pidama ja veidike gionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja ja 24. vaibus sellest tulenevalt ka meedia huvi hai-

„Me saime aru, et see pole business as usual, vaid siin tuleb tegutseda teistsuguse loogikaga.”

TOP 100 61.

Riigi peaprokurör

62.

Eleringi juhatuse esimees

Andres Parmas

Taavi Veskimägi

63.

Poliitik

64.

Tallinna tehnikaülikooli rektor

65.

Jürgen Ligi

Tiit Land

Siim Kallas

Riigikogu II aseesimees

66.

Kristjan Jõekalda / Teet Margna Saatejuhid

67.

SAPTK ja Objektiivi asutaja

68.

Ajakirjanik

69.

EELK peapiiskop

70.

Eesti Antidopingu nõukogu liige

Varro Vooglaid

Toivo Tänavsuu

Urmas Viilma

Kristjan Port

märtsist terviseameti kriisistaapi juhtinud Arkadi Popov rääkis, et märtsi alguseks, kui hakkas hulganisti tulema haigusjuhtumeid, oli kõik juba valmis. „Kiirabikeskuses ja regionaalhaiglas algasid ettevalmistustööd jaanuari lõpus. Juba veebruari alguses olid meil staabid loodud ja terve veebruari enne seda, kui Eestis avastati esimene juhtum, käis meil väga aktiivne ettevalmistustöö. Märtsiks oli meil haiglates juba mitu COVID-i osakonda ning arstid olid koroonaviiruseks valmis. Kõik teadsid, et me tegutseme üheskoos ja selle nimel, et epideemia pidama saada,” selgitas Popov. Esimesel tööpäeval silmitsi pandeemiaga. See, kuidas üks või teine ekspert koroonakriisi keskmesse jõudis, on omaette lugu. Mari-Anne Härma meenutas, et 2. jaanuaril oli tema esimene tööpäev terviseametis. Juba mõne päeva pärast saabusid rahvusvahelistelt terviseorganisatsioonidelt hoiatused, et Hiinast Wuhani linnast levima hakanud viirus võib põhjustada globaalse pandeemia. „WHO-st ja haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskusest tulid teated, et Hiinas on seni tundmata ja uut tüüpi koroonaviirus, mis põhjustab kopsupõletikku. See oli 6. jaanuaril. Sellest hakkas meie jaoks asi end kerima. 13. jaanuaril telliti terviseametile laborivõime, et saaksime hakata valmistuma testide tegemiseks. Nii et minu jaoks hakkas see praktiliselt esimesest tööpäevast pihta,” ütles Härma. Valitsuse juurde 20. märtsil moodustatud COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et tema lülitati kriisi reguleerijate hulka valitsuse kehtestatud eriolukorra teisel nädalal. „Sotsiaalministeerium kutsus eriolukorra alguses mind valitsusele uuest koroonaviirusest ettekannet pidama. Seal tegi peaminister Jüri Ratas mulle ka ettepaneku juhtida teadusnõukoda,” lausus Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar.

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE!

• tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele

• töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks

• haridustöötaja tervisetõend • hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend

• tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • töökeskkonnaspetsialisti teenus

• meremehe tervisetõend

• töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused

• väikelaevajuhi tervisetõend

• töötajate tervisekontroll

• töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööde tegija)

• terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf Õismäe tee 179, Tallinn 13517 registratuur@tkhaldus.ee GSM 56 931 828; 661 6812

Irja Lutsari jaoks oli kevadel kõige olulisem see, et riiki täiesti lukku ei pandaks. FOTO: KIUR KAASIK

Teadusnõukoja juhiks saanud Lutsar võttis ühendust Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeriga. „Minu jaoks algas asi sellest, et minuga võtsid praktiliselt üheaegselt ühendust mitu inimest. Olen küll biostatistik, ent ma pole kunagi nakkushaiguste andmetega tegelenud. Alguses lootsin, et sellega hakkab tegelema keegi teine, aga meil Eestis lihtsalt polnud teist inimest, kes sellega tegeleks. Minuga võttis märtsi keskpaigas ühendust Irja Lutsar, kes palus abi andmete ja mudelitega. Samal ajal võtsid minuga ühendust ka Jaak Sõnajalg ja Mario Kadastik ning pakkusid oma abi mudelite tegemisel. Siis hakkasime ühiselt mõtlema, millised andmed on maailmas üldse olemas ja mille puhul üldse saab mingi prognoosi teha,” rääkis Fischer. Fischer hakkas koos Kadastiku ja Sõnajalaga viiruse levikut mudeldama ja ennustama. Kadastik, kes on ühtlasi keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor, ütles, et ta

Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ PAKUB JÄRGMISI TEENUSEID:

• toidukäitleja tervisetõend

koht

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 217809) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teostame erinevaid tervisekontrolle

• mootorsõidukijuhi tervisetõend

10.

• tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Korraldame ettevõtte- ja asutusesiseseid eesti-, vene- ja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, hind 75 € 07.–08.12.2020 vene keeles SOODUSHIND 65 € 13.–14.01.2021 eesti keeles 19.–20.01.2021 vene keeles 17.–18.02.2021 eesti keeles Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, hind 55 € 08.12.2020 vene keeles SOODUSHIND 50 € 14.01.2021 eesti keeles 20.01.2021 vene keeles 18.02.2021 eesti keeles Tuletööde tegemise koolitus, 6 ak t, hind 75 € 03.12.2020 eesti keeles SOODUSHIND 70 € 04.12.2020 vene keeles SOODUSHIND 70 € 25.01.2021 eesti keeles 26.01.2021 vene keeles Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 ak t, hind 90 € 03.12.2020 eesti keeles SOODUSHIND 80 € 04.12.2020 vene keeles SOODUSHIND 80 € 25.01.2021 eesti keeles 26.01.2021 vene keeles Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 155 € 16.–18.12.2020 eesti keeles SOODUSHIND 145 € 27.–29.01.2021 eesti keeles 10.–12.02.2021 vene keeles 03.–05.03.2021 eesti keeles

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179,Tallinn 13517 GSM 5532238; 6541050 info@tkhaldus.ee

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 90 € 18.12.2020 eesti keeles SOODUSHIND 80 € 29.01.2021 eesti keeles 12.02.2021 vene keeles 05.03.2021 eesti keeles Tõstukijuhi koolitus (teooria), 8 ak t, hind 97 € 09.12.2020 vene keeles SOODUSHIND 90 € 10.12.2020 eesti keeles SOODUSHIND 90 € 01.02.2021 vene keeles 02.02.2021 eesti keeles Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse omandamine), 16 ak t, hind 155 € 09. ja 11.12.2020 vene keeles SOODUSHIND 150 € 10. ja 11.12.2020 eesti keeles SOODUSHIND 150 € 01. ja 03.02.2021 vene keeles 02. ja 03.02.2021 eesti keeles Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus, 8 ak t, hind 87 € 14.12.2020 vene keeles SOODUSHIND 75 € 12.01.2021 eesti keeles 25.02.2021 vene keeles 22.04.2021 vene keeles

Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner

Lisainfo:

www.tkhaldus.ee

33.

Martin Kadai lahkus suvel terviseametist, sest suhtlus valitsusega ei sujunud.

koht

FOTO: PRIIT SIMSON

Tundmatu viiruse tulek 2020. aasta läheb ajalukku kui COVID-i aasta. Aasta algus tõi ärevaid uudiseid, kuidas viirus, millest poliitikud ja teadlased veel veebruaris ja märtsis vähe teadsid, jõuab Eestile aina lähemale. Koroonaviirusest ei teadnud toona teadlased põhilist: kui suur on suremus. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) rääkis veebruari lõpus, et suremus on 3,4%, kuid Itaalias suri 10% haigestunuid, Saksamaal jällegi 0,4%. Õli valasid tulle mõne teadlase hoiatused, et aasta lõpuks võib terves maailmas olla COVID-isse surnud 50–75 miljonit inimest ja sesoonseks haiguseks muutudes kustutab see igal aastal veel 15 miljoni inimese eluküünla. Õnneks on maailm sel-

pakkus oma teeneid ise. „Olin ise veebruari lõpust alates tugevalt kahepoolses kopsupõletikus ja minu jaoks oli see teema oluline. Tundus, et Eesti riigi reaktsioon ei ole kooskõlas sellega, mida nägime teistes riikides. Hakkasin mudelite koha pealt otsima, kas keegi teeb ja kas need, mida mina olen teinud, oleksid kasutatavad, kuni me jõudsime ühisrindega valitsuseni, kes meid kaasama hakkas,” selgitas Kadastik.

le aasta lõpuks õppinud koroonaviirusega ümber käima – ehkki mitte täielikult – ja suremusnäitajad on aasta esimese poolega võrreldes keskmiselt viis-kuus korda vähenenud. Mõnel maal isegi rohkem. Rõõmustavamaid arve on soodustanud näiteks see, et statistikasse on hakanud jõudma ka kergemad nakatumisjuhtumid ja seega on suremusnäitaja vähenenud. Teiseks on arstid õppinud raskemate juhtumitega paremini toime tulema, näiteks patsientide organismis trombide tekkimist hoitakse ära tänu antikoagulantidele ja tsütokiinitorme aetakse laiali deksametasooniga. See on päästnud palju elusid ja piiranud suremust.

suhted olid ja on head. Ühtlasi tõdesid asjaosalised, et kevadel polnud teadusnõukojal ja terviseametil omavahel ühendust. Kadai tunnistas, et see oli tõsine puudus. „Kui oleks olnud parem dialoog terviseameti, teadusnõukoja ja valitsuse vahel, siis oleks kaasatud ka rakenduslik pool. Ma nägin neid puuduseid kevadel, kuid tajun neid ka täna. Otsused ei pruugi olla valed, aga kui otsus tuleb allapoole, siis on see tihti rakendamatu. Kevadel polnud kõiki neid tegevusi vaja, mida ette võeti,” leidis ta. Ilma laskemoonata lahingus. Küsimusele, Mudeldaja Kadastik lennutas kivi hoopis mis momendid olid kevadel kõige ärevamad, terviseameti eelmiste juhtide, sealhulgas Kavastasid rindel olijad erinevalt. Näiteks Kadaidai kapsaaeda. „Terviseametiga oli kevadel le oli raske moment see, kui tekkis puudus mesuhtluses probleeme ja asi takerdus bürokraaditsiinipersonalile mõeldud isikukaitsevahentiasse. Sadu ja sadu kordi rääkisime, mis andditest. „Viiruse tagajärjed ei tundunudki toona meid me tahame ja milleks seda vaja on, aga nii kohutavad, aga isikuvahendite lõppeasjad lihtsalt ei liikunud. Kuid mida jõumine oleks tähendanud sama, kui lisemalt valitsus ja ministeeriumid sõjas saab laskemoon otsa. Mingil sellesse sekkusid, seda paremaks hetkel tundus, et ka lahendust asi läks. Need kaadrivahetused, ei ole kuskilt tulemas,” meenumis seal suvel tehti, on andnud tas ta. oma efekti ja praegu on suhtlus Seevastu Lutsar tõi kriitiliideaalne,” ütles ta. se hetkena esile selle, kui valitKa Popov nõustus, et kevasuses märtsi lõpus vaieldi, kas dised probleemid on nüüdseks eestlased tuleks piltlikult öeldes silutud. „Praegu on asi teisiti korMa koju luku taha panna. „Vaieldi selle raldatud ja teadusnõukoja esindaja k i ri o K a d a st üle, kas Eesti tuleb täielikult lukku panKrista Fischer on operatiivstaabi liige. na, nii et isegi õue poleks tohtinud minna. IseSaame pidevalt ülevaateid teadlaste prognoogi söögi oleks pidanud riik inimestele koju toisidest. Selle poolest on koostöö kevadega võrmetama. Kõik taheti täiesti kinni panna. Minu reldes palju paremaks läinud,” märkis Popov. jaoks oli see kõige olulisem, et me suutsime selProfessor Lutsar ütles, et kokkuvõttes ongi le ära hoida. Valitsuses oli selle üle väga pikk inimestevaheline suhtlus muidu ebameeldival diskussioon ja nad suutsid probleemile laiepandeemiaajal kõige positiivsem asi.„Üks posimalt vaadata. Mina olen endiselt seda meelt, tiivseid asju, mida see kriis minu jaoks on andet kevadised piirangud õigustasid ennast,” nud, on see, et mul on olnud võimalus tundmärkis Lutsar. ma õppida suurepäraseid oma eriala spetsiaKüsimusele koroona vastu võitlejate omaliste ja nendega koos töötada. Väga hea mulje vaheliste suhete kohta vastasid nad kõik, et on kõigist jäänud,” sõnas ta.

34.

42 Perearst Karmen Jolleri töölaud ei pea olema suur, kuid sinna peavad mahtuma kõik patsientidele diagnoosi panemiseks vajalikud vahendid. Laual olevat stetoskoopi ja vererõhumõõturit kasutab perearst pidevalt.

koht

Töölauad,

mille taga sünnivad mõjukad mõtted

Kiur Kaasik foto- ja videoreporter

Peale arvuti võib mõjukate töölaual näha lillebuketti, hulka ajalehti või maailmakaarti.Inimesed on mõjukad suuresti oma töö ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu. Nende töökate inimeste kontor ja töölaud on intiimne paik, kus nad keskenduvad oma tegevusele. Millised näevad välja 2020. aasta mõjukamate inimeste töölauad? On need pedantselt korras või valitseb seal süsteemne korratus? Fotod paljastavad, kus teevad otsuseid president ja minister, kus paneb diagnoose arst või töötab teadlane.

47.

Vandeadvokaat Aivar Pilve büroo asub kõrghoones ja tema töölaua tagant avaneb uhke vaade Tallinnale. Vahel, kui on midagi tähistada, ilmub eduka advokaadi töölauale ka lillebukett.

koht

IDEED JA TEOSTUS Kultuuriminister Tõnis Lukase töölaual on tavaliselt palju pabereid. Eriti meeldib talle läbi töötada Eesti väiksemaid kohalikke ajalehti, mis toovad sõnumeid Hiiumaalt Setumaani. Käeulatusse seatud kolm kruusi on siiski meened, mitte ohtra kohvijoomise tarvis.

58. koht

30.11 kell 18.00

Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere töölaual ja kabinetis on asjad sätitud, et kõik oluline oleks kohe käeulatuses ja poleks vaja toolilt tõustagi, kui midagi vaja läheb.

37. koht

21. koht

Kaitseväe juhataja Martin Heremi töölaud löödi enne meie sisenemist riigisaladust sisaldavatest dokumentidest puhtaks. Tema kabinetis on ka koosolekulaud, mille taga arutatakse riigikaitseküsimusi.

delfi.ee/looniseomaelu

14. koht

10. koht

Viroloog Irja Lutsari töölaua taga on koroonakriisi ajal käinud kibe töö. Ent tähtsad dokumendid ja palju lugemismaterjali kuulus teadlasetöö tõttu tema töölauale ennegi. FOTOD: KIUR KAASIK

President Kersti Kaljulaidi töölaud on Kadriorus presidendilossi sinises saalis, kus ta tegelikult iga päev tööd ei tee. Laud ja muu mööbel on pärit esimese presidendi Pätsi ajast ja tehtud tema näpunäidete järgi. Tol ajal väga moodne kirjutuslaud ja muu mööbel on ajahambale hästi vastu pidanud.

NOORSOOTÖÖ NÄDALA KOKKUVÕTTEV SAADE Saatejuhid: Karl Vilhelm Valter ja Victoria Villig Saates esinevad: Liis Lemsalu ja Villemdrillem Mõtestajad: Kristel Kruustük, Aigar Vaigu ja Roland Takko

Teateid armurindelt:

SELTSKOND

uhketest pulmapidudest lörris suheteni Tänavune aasta armurindel on mõjukatele olnud pigem vaikne, ent siiski toimusid mõned märgilised sündmused. Seda nii halvas kui ka heas mõttes.

38. koht

„Meie pulmapäev oli erakordselt võrratu, hingeline, lõbus ja unustamatu,” ütles värske abielumees Jaak Aab pärast tähtsündmust.

66. koht

T Karoliina Vasli karoliina.vasli@epl.ee

Ametlikult pole kumbki lahkuminekut kinnitanud, ent signaale sellest on.

eletandem Kristjan Jõekalda ja Teet Margna lendasid novembri alguses Aafrikasse, et salvestada reisisaate „Kaks kanget” järjekordne hooaeg. Samal ajal ületas uudisekünnise ka teade, et Teet lahutab oma abielu. Nii nagu välismaa staaridel, juurdub Eestiski komme, et tuntud inimesed teatavad lahkuminekust sotsiaalmeedias. Koos kaasa Kristiga kirjutas Teet mais Facebookis: „Anname teada, et oleme otsustanud oma 18 aastat kestnud kooselu ja abielu lõpetada. Hoiame ja toetame teineteist nii praegusel keerulisel hetkel kui ka tulevikus, liikudes edasi heade sõpradena. Samuti kasvatame ja hoiame ühiselt oma kaht armast tütart, kelle heaolu kaitseks palume anda meie perele meediarahu ja mõistvat suhtumist.” Tihtilugu räägitakse „heade sõpradena jätkamisest” rohkem avaliku kuvandi tarbeks, ent paistab, et Teet ja Kristi saavadki ikka hästi läbi. Näiteks võis septembri hakul näha neid koos Eesti filmi- ja teleauhindade galal. Kristi ja Teet on aastaid televisioonis koos töötanud.

Simsoni kallim lustis võõra neiuga. Aasta jooksul on kõmuajakirjanduses olnud mitu korda juttu murepilvedest poliitik Kadri Simsoni ja ettevõtja Teet Soormi suhte kohal. Ametlikult pole kumbki lahkuminekut kinnitanud, ent signaale sellest on. Jaanuaris avalikustas Kroonika fotod, kus Teet veetis boolingusaalis lõbusalt aega võõra neiuga, kes puhkas jalga tema süles istudes. Aprillis sõnas Kadri, et tema eraelus on kõik samamoodi nagu varem. Samal ajal ei käinud paar enam koos avalikel üritustel. Näiteks augustikuus ilmus Kadri presidendi roosiaia vastuvõtule eksabikaasa Priit Simsoni näitlejannast õe Piret Simsoniga. Ta põhjen-

FOTO: JAAK AABI FACEBOOK

Teet Margna ja Kristi Margna vahelt pole must kass läbi jooksnud, koos väisati isegi septembrikuist galat. FOTO: TAAVI SEPP

82. das, et neid ühendab perekonnanimi ja tegelikult olla Piretil üritusel isegi rohkem tuttavaid kui temal. Toona tõstatas Kroonika küsimuse, kas juhtum boolinguklubis ja neli kuud mitte kohtumist said Kadri ja Teedu suhtele saatuslikuks, ent kumbki osaline seda ei kommenteeri. Mõjukate seas on neidki, kellele jääb 2020. aasta meelde armuõnne leidmisega. Tollane riigihalduse minister Jaak Aab abiellus juulis elukaaslase Marian Kullerkupuga, kellega kohtus neli aastat tagasi. Pulmapeol osales pea 70 külalist, sealhulgas peaminister Jüri Ratas. Suvel abiellus ka produtsent ja režissöör Ergo Kuld „Padjaklubi” näitleja Grete Kleiniga. Kodukoha lähedal Nõmmel peetud peole oli kutsutud 30 külalist. Ergo on varem rääkinud, et Grete sattumine tema produktsioonifirma Kassikuld seriaali „Padjaklubi” oli suur juhus.

Teatritükk viis kokku. Peaaegu nelja aasta eest jahmatas avalikkust uudis, et meie teatrimaailma esipaar – Evelin ja Priit Võigemast – läks lahku. Vahepeal liikusid isegi kõlakad, et ehk on nad suhte üles soojendanud, ent sellele pani kategoorilise punkti tänavune muutus Priidu eraelus. Nimelt on ta nüüd koos Ugala teatri näitleja Laura Kallega (31). Meelelahutusmaastiku paaridest pakkus talve lõpus elevust ka suhe tennisetähe Anett Kontaveiti ja räppar Reketi ehk Tom-Olaf Urbi vahel. Armunud jäid kõrvalseisjatele silma näiteks Georg Ots Spa hotellis. Anett ja Reket tutvusid, kui räppar kutsus eelmise aasta juulis tennisestaari osalema oma loo „Hetked” videosse. Kroonika kajastas, et väidetavalt arenes tutvus armusuhteks mullu septembris. Anett ega reket pole suhet ise kommenteerinud. LP andmetel ei ole nad praegu enam koos, ent hoiavad eraelu kohta tagasihoidlikku joont ega tahagi möödunut lahata.

FOTO: KARLI SAUL / SCANPIX

Priit Võigemast ja Laura Kalle muusikalis „Once”, mis oli omamoodi sütik nende tulevasele suhtele.

FOTO: ROBIN ROOTS/ÕHTULEHT

„Ma olin sellele kategooriliselt vastu, mingisugune ilmatüdruk, ma olin kindel, et tema oskused on null!” Ent ta üllatus ja neil tekkis Gretega hoopis omavaheline sümpaatia. 2019. aasta märtsis sündis perre tütar Saara. Positiivsed sündmused on ka Ergo Kullaga koos sarju ja filme tootva stsenaristi Martin Alguse eraelus. Õhtuleht paljastas eile, et tema südame on võitnud näitlejatar Mirtel Pohla. Viimane mängib peaosa Martini kirjutatud suhtedraamas„Valguses ja varjus”. Kummalisel kombel mängib Mirtel sarjas Martini tegelaskuju rahulolematut naist, kellele mees petmisega haledalt vahele jääb. Eelmisest suhtest, mis purunes mullu, on Martinil teismeline tütar.

Kadri Simson ja Teet Soorm paari aasta eest kaamera ees naeratamas. Viimasel ajal selliseid klantspilte neist enam ei näe.

koht

FOTO: MARIS SAVIK (UGALA)

koht

FOTO: MADIS VELTMAN

koht

95.

Ergo Kuld ja Grete Klein abiellusid juuni lõpus. Grete võttis seejärel ka mehe perekonnanime.

56.

22.

Fotomeenutus 2019. aasta suvest, kui Reketi videos astus üles Anett Kontaveit. Kuuldavasti sai neist hiljem paar.

Kasvamine Iseendaks

Kui sirutaksin tiibu, siis lendaksin ära. Oma soovide sisse, kus on unustuste värav. Liugleksin läbi unistuste sõela, puudutaksin tervenduse nõela. Saaksin tagasi oma jõu ja tahte, upuksin elurõõmu ja armastuse lahte. Ühtki päeva enam valuga ei heitleks, kuid täna veel Puurilinnuna oma vabaduse eest võitlen.

Kaane akrüülmaal: Regina Muul

Psühholoogiline nõustaja Kristiina Isand-Savinski on luuleridadeks vorminud emotsioonid, mõtted ja kimbatused, mida elu on paljudele meist teele paisanud. Need lood pakuvad äratundmist ja kaasamõtlemist, kuid kõige enam julgustavad hindama iseenda jõudu ja elujanu. Raamatut „Kasvamine Iseendaks: Puurilind“ kaunistavad Krõõt Tarkmeele kunstilised fotod autorist.

Detsembri keskpaigast saadaval hästivarustatud raamatukauplustes. Suurepärane kingitus iseendale ja lähedastele.

LAUAMÄNG

Kaks kanget koroona-Eestis

A. KÄIVAD KRISTJANI JUUREST LÄBI, SEST TA UNUSTAS TELEFONI AKULAADIJA KOJU. B. KÄIVAD TEEDU JUUREST LÄBI, SEST KRISTJAN UNUSTAS AKULAADIJA TEGELIKULT VILJANDISSE. C. NAD EI PEATUGI TALLINNAS, SEST KRISTJAN EI TAHA MEENUTADA LAPSEPÕLVE KAKLUSI LASNAMÄEL.

Tallinn

66. koht A. MÄNGIVAD METSAS PEITUST, KUNI UNI PEALE TULEB. B. MÕÕDAVAD TATISE NÄPUGA TERVE PÄEVA TUULE SUUNDA. C. LÄHEVAD KALALE, SEST KRISTJANI NAISELE MEELDIB HOMMIKUTI VIINA KÕRVALE KALAMARJA SÜÜA.

Haapsalu

Kalana

A. RÄÄGIVAD PIKALT HAAPSALU LINNUSE AJALOOST, AGA SEE LÕIGATAKSE SAATEST VÄLJA. B. TEEVAD MUDASÕDA – SEST, NOH, KUURORTLINN JU IKKA. C. LEHVITAVAD PARVLAEVADELE.

Pärnu Risto Veskioja lp@lehed.ee

Tarmo Rajamets lp@lehed.ee

Eesti Päevalehe mõjukate edetabelis tänavu 66. positsioonil figureerival teletandemil Kristjan Jõekaldal ja Teet Margnal on olnud raske aasta, sest koroona tõttu on nad pidanud oma lemmiktegevusest – reisimisest – suuresti loobuma.

uigi viimaste uudiste põhjal õnnetus neil siiski Aafrikasse reisida, võib viimaste koroonaarvude valguses tõdeda, et see võib jääda lähiajal nende viimaseks reisiks. Ent elu läheb edasi ja alati on võimalik leida alternatiive. LP meelelahutustoimkond koostas lauamängu „Kaks kanget koroona-Eestis”. Mängu põhimõte on leida igas märgitud linnas kolmest väitest see, mis tundub teile kõige õigem. Tihti on väited seotud Teedu ja Kristjani elu, ütlemiste ja ekraanilt nähtuga. Iga õige väide annab kolm punkti ja mängu lõpus selgub kogutud punktide arvu põhjal, kui hea reisikaaslane sa kahele kangele oleksid.

Kuressaare

A. KUIGI TEET SOOVIKS PORT ARTURISSE TŠILLIMA MINNA, VEAB KRISTJAN TA KINNO „TÕDE JA ÕIGUST” VAATAMA. B. TEET JA KRISTJAN LÄHEVAD UUE KUNSTI MUUSEUMISSE.

A. PARANDAVAD KOHALIKU KALAMEHE PEETRI PAATI.

C. TEET JA KRISTJAN KÕNNIVAD KÕIK PÄRNU SPAAD LÄBI, KOPUTAVAD UKSELE JA JOOKSEVAD SIIS MINEMA.

B. TANTSIVAD KURESSAARE VÄLJAKUL KOOS „TULJAKUT”. C. KÕIGUTAVAD KULTUURIMAJA EES JALGU, KUI IVO LINNA JUHIB SEAL PARASJAGU ÕHTUT.

Reeglid. Mängimiseks on vaja ühte täringut ja igale mängijale mängunuppu. Mängu alguses panevad kõik mängijad oma nupud Värskasse. Alustab see mängija, kes käis viimati mööda Eestit reisimas. Oma käigul veeretab mängija täringut ja liigub mööda mängurada edasi nii mitu sammu, kui palju täringul veeretas. Kuuega uuesti veeretada ei saa. Kui mängija jõuab tee-

konnal punkti, kus kahe kangega midagi juhtub (saab küsimusele vastata), võib ta otsustada sinna seisma jääda ja küsimusele vastata, isegi kui täringu silmade arv lubaks veel edasi minna. Võib ka peatumata edasi minna ja küsimusele mitte vastata. Kui mängija otsustab seisma jääda ja küsimusele vastata, valib ta kolmest vastusevariandist selle, mida õigeks peab, ja kirjutab vastuse tähe (A, B või C) koos linna nimega pabe-

rilehele üles. Vastuseid kontrollitakse mängu lõpus. Mäng lõpeb, kui üks mängijatest jõuab tagasi mängu alguspunkti Värskasse. Seejärel saavad kõik mängijad, kes on käigujärjekorras temast tagapool, teha oma viimase käigu. Kui kõik käigud on tehtud, loeb iga mängija kokku, mitu sammu jäi tal lõpp-punktist puudu, ja kirjutab selle arvu miinusmärgiga oma paberilehele. Kui lõpust jäi puudu 10

Enne mängu voldi vastuste veerg mööda punktiirjoont mängulaua alla ja ära vastuseid enne mängu algust loe!

A. MEENUTAVAD HELDIMUSEGA JÕE KALDAL SEISTES VENEMAAL KÄIKU. B. OTSUSTAVAD TEHA ENDALE „LÕHNAD JUURDE”. C. OTSUSTAVAD SIISKI MITTE ENDALE „LÕHNU JUURDE” TEHA.

VASTUSED Värska A. Õige vastus (3 p) POLE PAHA, OLED ILMSELGELT TELEVIISORIT VAADANUD!

B. Vale vastus (0 p) KAMMOON, KES TAHAKS NEID PALJALT NÄHA?!

C. Hea pakkumine (1 p) Valga A. Hea pakkumine (1 p) B. Õige vastus (3 p) KUIDAS SA KÜLL TEADSID, ET KRISTJAN ON SELLINE ÕLLESÕBER?

Tapa

C. Vale vastus (0 p) TEET PIDI JU MILJONÄR OLEMA. MILLEKS TALLE SELLINE VÕRDLUS?

Narva

Viljandi A. Vale vastus (0 p) KRISTJAN JA TEET SPORTIMAS? TÕESTI?!

B. Hea pakkumine (1 p) KRISTJAN JA TEET LAULMAS? TÕESTI?!

B. ISTUVAD ÕLLEKAS JA MEENUTAVAD, KUIDAS NAD VENEMAA RONGIS TÜLLI LÄKSID. C. LÄHEVAD TÜLLI, SEST MEENUTASID, KUIDAS NAD VENEMAA RONGIS TÜLLI LÄKSID.

C. Õige vastus (3 p)

KUI JÄÄD MÄNGU LÕPUS SELLEST KOHAST TAHAPOOLE, SAAD SAMUTI 10 MIINUSPUNKTI

A. ISTUVAD ÕLLEKAS JA TEEVAD TAPA-NALJU: AJALEHT TAPA EDASI, POOD TAPA KOHALIK JNE.

NONOH, SEE OLI LIHTNE, KES MEIST EI TAHAKS ODAVAT ÕLUT!

Pärnu A. Õige vastus (3 p) PALJU ÕNNE! SA TEAD VÄGA OLULIST FAKTI, ET TEET POLE SEDA FILMI NÄINUD.

A. AJAVAD KOHALIKU COOPI EES KALAMEESTEGA JUTTU.

Mustvee

-10

B. Vale vastus (0 p)

B. KRISTJAN TAHAB UJUMA MINNA, AGA TEET HOIAB TEDA TAGASI – ON JU NOVEMBER!

SEE ON SAMA HEA, KUI TRUMP ILMUKS AVALIKKUSE ETTE PARUKATA…

C. Hea pakkumine (1 p)

C. TEET TAHAB UJUMA MINNA, AGA KRISTJAN HOIAB TEDA TAGASI – SEST HELISTAS AJAKIRJANIK, KES KÜSIS JÄLLE TEEDU LAHUTUSE KOHTA.

-9

Kuressaare A. Vale vastus (0 p) B. Hea pakkumine (1 p)

A. JOOKSEVAD OMAL ALGATUSEL VILJANDI JÄRVEJOOKSU.

OH, OLEKSID NAD AINULT NII KERGEJALGSED…

B. VÕTAVAD KOHALIKU POE JUURES ÜLES ETNOHÕNGULISE VIISIJUPI TRAD.ATTACKI! REPERTUAARIST.

C. Õige vastus (3 p)

-8

C. KRISTJAN SURUB TEETU, ET TA NÄITAKS OMA SÜNNILINNAS, KUS ON KÕIGE ODAVAM ÕLU.

OLED RAHAMAAILMAGA KURSIS JA TEAD, ET KRISTJAN ON ÖELNUD, ET ÕHTUID NAD ENAM JUHTIMA EI PEA.

-7

Kalana A. Hea pakkumine (1 p) B. Vale vastus (0 p) SIISKI MITTE, KUIGI AINULT NEMAD TULEKSID SELLE PEALE.

-6

Tartu

Viljandi

C. Õige vastus (3 p) NAINE TAHAB HOMMIKUKS KALAMARJASAIAKEST KOOS PITSI VIINAGA, MILLE MA TALLE TAVALISELT VOODISSE VIIN.

-5

Haapsalu A. Õige vastus (3 p)

-4

A. TEET KÄIB MÖÖDA LINNA JA ESITAB „KULDVILLAKU” KÜSIMUSI. B. KRISTJAN KÄIB MÖÖDA LINNA JA ESITAB SUVALISI KÜSIMUSI. C. TEET JA KRISTJAN KÄIVAD MÖÖDA LINNA NING KÜSIVAD, KUS LINNAS NAD TÄPSEMALT ON.

PALJU ÕNNE, SA OLED LIIGA PALJU RAADIOSAATEID KUULANUD!

-3

A. VAATAVAD HELDINULT ÜLE VENEMAA PIIRI JA MEENUTAVAD SEALSET RETKE.

-2

B. KÄIVAD PALJALT UJUMAS.

-1

C. JOOVAD NII PALJU VÄRSKA VETT, ET HAKKAB PAHA.

Värska

B. Hea pakkumine (1 p) C. Vale vastus (0 p) EI, NAD POLE JU KÜMNEAASTASED…

Tallinn A. Vale vastus (0 p) B. Hea pakkumine (1 p) C. Õige vastus (3 p) OLED VIST MEELELAHUTUSE KOHTA PALJU LUGENUD. ERAELU POLE VÕI?

Tapa A. Õige vastus (3 p) MUIDUGI, SEST KAKS KANGET EI LÄHE JU KUNAGI TÜLLI!

B. Vale vastus (0 p) C. Hea pakkumine (1 p)

Valga

A. RÄÄGIVAD RONGIJAAMAS VEDURIJUHTIDEGA JUTTU. B. TEET NOOMIB KRISTJANIT, SEST TA SOOVIB LÄTTI ÕLLE JÄRELE MINNA. C. VÕRDLEVAD TANKLAS KÜTUSE HINDU LÄTI OMADEGA.

Narva A. Hea pakkumine (1 p) B. Vale vastus (0 p) MIS „LÕHNAD JUURDE”? KUI TEET JA KRISTJAN VÕTAVAD, SIIS IKKA KORRALIKULT!

C. Õige vastus (3 p) TUBLI! NAD ÕPPISID TEEDU SÕNUL JAAPANI KULTUURIST, ET POLE MÕTET ENDA LÕHNA TEISTELE PEALE SURUDA.

Mustvee A. Hea pakkumine (1 p) B. Vale vastus (0 p)

või rohkem sammu, saab mängija 10 miinuspunkti. Esimesena lõppu jõudnud mängija miinuspunkte ei saa (tema punktisumma on null). Seejärel tehakse lahti vastuste leht ja kontrollitakse, kui palju teenisid mängijad vastuste eest punkte. Vastuste eest teenitud punktid on plussmärgiga ja liidetakse mängu lõpus saadud miinusmärgiga punktidele. Mängu võidab see, kes sai punktide liitmisel kõige suurema summa.

EI, KUIGI KRISTJAN OLEKS SELLEKS VÕIMELINE. NÄITEKS OMA VENEMAA ÜLIKONNAS.

C. Õige vastus (3 p) TÕEPOOLEST, KEEGI VÕIKS SELLE LOO JUBA SELGEKS TEHA.

Tartu A. Hea pakkumine (1 p) B. Vale vastus (0 p) C. Õige vastus (3 p) ILLUSTRATSIOONID: TOOM TRAGEL, KUJUNDUS: IVAR KULDVER

TEADES TEEDU JA KRISTJANI ORIENTEERUMISVÕIMET, POLE MIDAGI IMESTADA…

Urmas Reinsalu

usaldas ka kriisiaastal oma vaistu. Vahel tabas märki, vahel mitte 8. koht Koroonakriisi ajal valitsuse peamiseks eestkõnelejaks saanud minister pälvis doktor Reinsalu hüüdnime.

P Raimo Poom raimo.poom@epl.ee

ole asja, mille kohta välisminister Urmas Reinsalu arvamust ei avaldaks. Kaunis tihti on ta jutt ebakonventsionaalselt julge ja võib kirgi sütitada. Kuid ta ei häbene oma mõtteid kuuldavaks teha. Keegi ei tea täpselt, kust tekkis Reinsalul julgus läheneda maailma ja Eesti asjade käigule ebaharilikke teid pidi. Usutakse, et tal on meeles 2014. aasta alguses kaitseministrina Washingtonis peetud kõne, milles ta kritiseeris USA vägede vaikset Euroopast lahkumist. Niinimetatud igatseme-USA-tanke-kõne sai mõne kuuga prohvetlikuks, sest Venemaa annekteeris Krimmi ja okupeeris Ukraina idaosa. Teoks

POLIITIK

Jagas Facebookis hoiatusi. Erakordsust täis aastas oli see aga väike kõrvalepõige. Nii nagu kõigil teistel, lõi koroonapandeemia sassi ka Reinsalu kaua tehtud plaanid. Kui valitsus tervikuna liikus Eestis piiranguid paika pannes avalikkuse ootuste taustal justkui teosammul ja piltlikult kapi taga salaja nõu pidades, siis Reinsalu oli minister, kes hakkas inimestele esimesena ees seisvaid drastilisi muudatusi selgitama. Juba tükk aega enne 12. märtsi, kui Eestis kehtestati eriolukord, jagas välisminister hoiatusi: piirid pannakse kinni, tulge kohe koju

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

Urmas Reinsalul on peaaegu iga asja kohta oma arvamus. FOTO: KIUR KAASIK

KEEVITUS

PAINUTAMINE

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

PAINUTAMINE

KEEVITUS

LIHVIMINE

865.050

seeria

KEERMESTAMINE

www.ferresto.ee

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

LASERLÕIKUS

KEEVITUS

LASERLÕIKUS

LIHVIMINE

KEEVITUS

KEERMESTAMINE

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

sai NATO, sealhulgas USA vägede varem kujuteldamatu kohalolek Balti riikides. Ka tänavu õnnestus Reinsalul teistest varem asjale pihta saada. Kui president Kersti Kaljulaid saatis koalitsiooni teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise plaani riigikohtule hinnata, võttis endine justiitsminister Reinsalu kätte ja analüüsis asja ise läbi. „Hoopis presidendi otsus on põhiseadusvastane,” teatas ta. Sügisel selgus, et riigikohus ei leidnud valitsuse kavas viga, nagu Reinsalu oli ennustanudki.

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

KEEVITUS

tagasi! Reinsalu lasi käivitada konsulaaroperatsiooni, millega püüti inimesi koju aidata. Pauk tuli sealt, kust ta oodata ei osanud. Välisministrina oli ta investeerinud aega ja isiklikku huvi keerulisest sisepoliitikast vaevatud Poola vastu. Kuid hoolimata Varssavi kirjalikult antud lubadusest, lausa presidentide kokkuleppest, näidati kõige kriitilisemal hetkel Eestile ja teistele Balti riikidele, kui palju saab Poola peale loota. Vastus: eriti ei saa. Just Poola tõttu jäid sajad ja tuhanded Eesti inimesed Saksamaale lõksu. „Olukord on lubamatu,” puhises tulivihane välisminister. Poola tõttu oli valitsus sunnitud korraldama eepilise ulatusega evakueerimisoperatsiooni: inimeste koju toomiseks avati Tallinki laevaga otseühendus Saksamaaga. Koroonakriisi epitsentris taipas Reinsalu ühe vähese ministrina, et kõige olulisem on inimestele kogu aeg valitsuse tegevust selgitada, rääkida ja kirjutada. Alati ei tabanud märki. Juhtus sedagi, et vaist vedas välisministrit alt. Suvel selgus, et välisministeeriumi töötajate võime pandeemia tõttu ületunde teha pole igikestev. Kui majas ja saatkondades taheti hakata rakendama uut välisteenistuse seadust ja õgvendama teatud diplomaatide töö tagatisi, puhkes suur ülestõus. Minister pidi taganema. Kui Reinsalu surus valitsuses koroonaviirust väidetavalt tuvastavate antigeenitestide kasutusele võttu, siis kahtlustati, et neid ei poolda ministri enda vaist, vaid tema partei rahastajate äriplaan. Teatavasti olid Isamaa suurannetajad varem mitte kuskil Euroopas rakendatud testid juba ette ära ostnud. Selles võitluses jäi Reinsalu alla. Aasta lõpus sagenesid juhtumid, kus välisminister pidi oma sisemisest jõust ja nõtkusest hoolimata pealt vaatama, kuidas

Reinsalu oli esimene minister, kes hakkas ees seisvaid drastilisi muudatusi inimestele selgitama.

kontrollimatud jõud talle kaikaid kodaraisse loobivad. Esiteks lagunes sügisel nn Balti mull. Balti riigid olid suutnud esimest koroonalainet üllatavalt hästi ohjeldada ja lubasid esimestena inimestel oma riikide vahel vabalt liikuda. Reinsalu oli üks Balti mulli vadereid ja üritas seda kõigiti päästa, kui olukord sügisel uuesti keerukamaks läks. Paraku pöörasid kallid naabrid küüned enda poole. Vaipa tõmmatakse alt. Aasta lõpus on välisministril tulnud oma mõjukusest veel mitu sammu taganeda, sest tema algatustel tõmbavad kaasministrid järjepanu vaiba alt ära. Valusaima hoobi andis muidugi EKRE siseministri Mart Helme arvamusavaldus USA järgmise presidendi kohta. Helmele endale maksid need sõnad küll koha valitsuses, kuid USA julgeolekusuhet pühaks pidavale Reinsalule tekitasid sügava ja veel pikalt veritseva diplomaatilise haava. Tagatipuks andis välisministrile obaduse ka tema oma parteikaaslasest justiitsminister. Urmas Reinsalu tegi hulga tööd, et võõrustada Eestis meediavabaduse edendamise nimel ühinenud riikide koalitsiooni aastakonverentsi. Ühinenud 37 riigi seas on peale Eesti ka hulk meie naabreid ja suuri liitlasi nagu USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Nendega koos on Eesti allkirjastanud lubaduse, milles seisab: „Inimesed vajavad vaba meediat, mis tooks nendeni õige informatsiooni ja informeeritud analüüsid, sest ainult siis valitsused vastutavad.” Kõigest neli päeva pärast Reinsalu teadet meediavabaduse edendamise kohta leidis tema parteikaaslane, justiitsminister Raivo Aeg, et Õhtuleht tuleb haridusministri korruptsiooni paljastamise eest uurimise alla saata. Reinsalu vaist võib olla hea, kuid sellest on vähe, kui teised seda aina vähem jagavad.

Meie päid ei aja sassi poliitikute pudrumäed, lobistide muinasjutud ega aferistide teenimisskeemid. Raimo Poom Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik

Me küsime küsimusi, mille vastust oled Sa ammugi teada tahtnud. Vilja Kiisler Eesti Päevalehe ajakirjanik ja saatejuht

TOP 100 71.

Mart Haber / Taivo Piller

Dekoratsioonifirma Shishi omanikud

72.

Urmo Aava

73.

Neinar Seli

74.

Sten Tamkivi

75.

Jüri Käo

76.

Peep Talving

77.

Urmas Sõõrumaa

78.

Robert Sarv

79.

Taavi Pern

80.

Eero Epner

Rally Estonia direktor

Ettevõtja

Ettevõtja ja investor

Ettevõtja

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst

Eesti olümpiakomitee president

Vandeadvokaat

Riigiprokurör

Dramaturg

Saada oma arvamus! Tähtaeg 30.11.2020 Uuri lisa: epl.ee/homme

JULGED DISAINIJAD Abielupaar Mart Haber (vasakul) ja Taivo Piller on üles ehitanud võimsa ettevõtte. FOTO: RAUNO VOLMAR

Shishi omanikud

ajavad pisikeste kaksikute kõrvalt äri 70 turul Mõjukal äriduol Mart Haberil ja Taivo Pilleril on praegu üks suur unistus – saaks ainult tavalisse reaalsusse tagasi.

71. koht

M Tanel Saarmann tanel.saarmann@arileht.ee

art Haber (43) ja Taivo Piller (51) on koos norralastega üles ehitanud eduka sisustusäri. Samal ajal kasvatab samasooline abielupaar kaksikuid Hildat ja Hubertit. Ametis oleva valitsuse ponnistustest hoolimata on nad eluga rahul ja näevad, et samasoolistesse suhtumine muutub meil üha paremaks. Haber ja Piller kohtusid 1990-ndatel. Kui Haber keskkooli lõpetas, aitas ta Pilleril rajada vanemate krundile lilleseadekooli. Selle kõrval hakati pakkuma sisekujunduse ideid, millest

on nüüdseks kasvanud ligi 70 turul koha leidnud firmamärk. „Kõik algas sellest, et Taivo ei osanud inglise keelt,” naeravad nad. Kuigi meie jutuajamine toimub Shishi uhkes peamajas Noblessneris, on kohapeal ainult Mart Haber. Taivo Piller on väikese palavikuga kodus. Kuni proovi tulemuse selgumiseni peavad nad teineteisest distantsi hoidma. Piller õppis toona Soomes floristiks ja sattus juhuslikult Linda Johnseni kursustele. Norralannaga leiti väga hea klapp, ent Piller ei osanud inglise keelt. Linda kutsus teda Norrasse külla ja Haber läks tõlgiks kaasa. Linda töötas jõulutooteid müüvas firmas. Eestist tulnud poistele oli see vägev vaatepilt. Kodumaal midagi sellist ei olnud. Kui algul oli plaan avada sama firma Eesti esindus, otsustas kolmik peagi enda firma luua. Peale Skandinaavia ja Baltimaade võeti fookusse kogu endine idablokk. Oli 1998. aasta. Shishi nimi tekkis juhuslikult, see oli ühe Jaapani arhitekti nime osa. Arvati, et see ei

Shishi stabiilne kasv Shishi omanikud on Mart Haber, Taivo Piller, Linda Johnsen ja Lilli Bendriss. Ettevõtte käive oli 2017. aastal 8,5 miljonit eurot ja kaks aastat hiljem ületati maagiline 10 miljoni euro piir. Puhaskasum on samal ajal kerkinud 1,26 miljonilt eurolt 1,52 miljonile. Omanikud võtsid aruandeaastal välja ka üle 800 000 euro dividende. Aasta varem jäi see 600 000 kanti. Käibe poolest on esikohal USA turg, kuhu müüdi 2019. aastal üle 1,44 miljoni euro eest kaupa. Koroonaviirusest hoolimata võib seal tänavu tulla esimene kasumiaasta. Käibelt järgnesid Norra ja Eesti samuti üle miljoni eurose tulemusega. Teistest eristuvad veel Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia turud. Shishi tooted on rännanud ka Dominikaani vabariiki, Liibanoni ja Guadeloupe’ile. Euroopa Liidust väljapoole müüdi kokku üle 4,2 miljoni euro eest tooteid.

tähenda midagi ja on võimalus ise tähendus anda. Peagi avastati, et shishi tähendab Hiina ja Jaapani kultuuris müütilist lõvi, kes kaitseb kodu. Milline kokkusattumus. Kriis tõi murrangu. Ettevõtte algusaeg, nagu ikka, oli raske. Taivo Piller ütleb, et alustati nullist. Esimesel hooajal tuli Hiinast ainult üks konteiner kaupa. Töötajaid ei olnud ja ettevõtte

51 asutajad pidid kõike ise tegema. Tänu Pilleri lilleseadekoolile, kus Haber paberimajandust pidas, tehti esimesed neli aastat Shishis tööd palgata. „Kogu teenitu panime kasvu. Saime end ära elatada teisiti,” ütleb Piller. Eestlased leidsid esindajad Moskvas, Peterburis, Ukrainas ja Kasahstanis. Johnsen tegutses Norras ja Rootsis. Enne eelmist majanduskriisi suudeti käive kasvatada ligi 75 miljoni kroonini. Siis tuli 2008. aasta ja toimus kollaps. Shishi oli saanud edasimüüjate tellimused ja esitanud need tehastele. „Meie neid tellimusi tühistada ei saanud, edasimüüjad [meile esitatud tellimusi] said. Meil tekkis kohutav laojääk. See sundis meid vaatama Lääne-Euroopa poole. Siis saigi mindud esimest korda Frankfurti Christmas Worldile, mis on maailma kõige suurem jõulumess. Edasi tuli juba Pariisi mess,” meenutab Haber. See oli murranguline aeg. Praegu müüb Shishi oma tooteid 70 riiki. Ühe konteineri asemel liigutavad nad nüüd 200– 300 konteinerit aastas. Nende positsioon või turuosa maailmas ei ole teada, aga nad ei võrdlegi end teistega. Peaasi et hulgikliendid tuleksid nende juurde alati tagasi ja lõpptarbijad oleksid õnnelikud. Aastatega on nende kollektsiooni suurus kasvanud vähemalt viis korda. Nad ei müü mitte kokku ostetud kraami, vaid enda disainitud kollektsioone. „Paljud tegijad teevad igal aastal sama. Müüvad nagu saia, leiba ja piima. Meie eristume, sest julgeme tulla välja uute ja ootamatute lahendustega,” toob Piller esile ühe edu võtme. Neid armastatakse Venemaast Itaalia ja USA-ni välja. Leiab ka väga eksootilisi turge. Nõukaaja pärand hakkab kaduma. Shishil ei olnud Eestis enne Noblessnerisse kolimist jaepoodi. 2018. aastast on see olemas, sest Haberi sõnul oleks olnud patt mitte lasta kliente oma suurde ja ilusasse kontor-showroom’i. Nii näevad nad nüüd oma silmaga, et eestimaalased on hakanud rohkem erilisi ehteid ja kaunistusi ostma. Seejuures ei ole nad nõus, et Shishi on kallis kaubamärk. Tihti ollakse juba soodsam kui konkurendid. Nõukogude ajal nääride ja jõulude pidamisest mäletavad paljud toonast aega iseloomustavaid jõuluehteid. Ei saaks just öelda, et need üleliia isikupärased olid. Neid pannakse kodudes veel tänapäevalgi välja. „Eks see oli sama mure nagu autode, riiete ja jalatsitega. Värvilt koledad. Esimese vabariigi aegsed kaunistused olid ilusad. Siis tulid toored ja maitsetud ehted. Sama värvilahendusega elati aastast aastasse. Praegu on kollektsioonid maitsekad ja küpsed. Kergesti sulandu-

vad,” ütleb Piller. Vaikselt täituvad nendega ka eestlaste kodud. Shishi pakub ka kaunistamise teenust. Just praegu on sel poolel kibekiire aeg. Meeskonnad sõidavad linnas ringi – ehitakse nii avalikke ruume kui ka eramaju. Just kaunistas nende meeskond näiteks Niguliste kiriku kuuse. Mart Haber ja Taivo Piller on ka ise viimastel aastatel olnud pidevalt „lennus”. On olnud aegu, kus eemal on viibitud üle poole aastast. USA-s elati pikemalt, kui turgu käima joosti. Ent Aasias asuvates tehastes käiakse pidevalt, sest tõlkes ja paberil võib palju kaotsi minna. Neil on oma välja kujunenud töörütm, kusjuures kõige karmim aeg algab aasta alguses, jaanuaris, kui toimuvad suuremad messid. Just seal tehakse tehinguid sama aasta jõuluajaks. Sellele järgneb aeg, kui Shishis mõeldakse juba ülejärgmise aasta peale. Näiteks järgmisel aastal planeeritakse veebruarist aprillini 2022. aasta jõulukollektsioone. Siis elatakse Aasias. 2020. aasta oli siiski teistsugune. „Plaanisime sel aastal Taisse luua enda baasi, kust siis on lihtne lennata Hongkongi ja Hiinasse. Lastega seoses see plaan tekkis. Sel aastal läksime, aga tulime sama targalt tagasi,” meenutab Haber koroonaaja algust. Ta lisab, et järgmised ehk 2021. aasta jõulukollektsioonid on neil tehtud distantsilt ja e-kirja teel. „Täitsa rahul oleme. Saab hakkama küll,” ütleb ta lõbusalt. See kollektsioon on Noblessneris juba suures osas näha ja ootab, et peagi mööda maailma messidele rännata. Muide, konteinerid jõulutoodetega pannakse Eesti ja USA poole teele aprilli keskel. Suuremad kliendid, nagu Harrods, soovivad kaupa oma lattu juba juuni lõpuks. Harrods paneb jõulutooted välja augustis. Võimalikult palju lastega koos. Mart Haberi ja Taivo Pilleri lapsed said äsja kaheaastaseks. Õnneks on isade töötempo mõistlikum kui aastaid tagasi. Lastega püütakse olla nii palju kui võimalik. „Neil läheb väga hästi. Augustist käivad rõõmsalt sõimes. Esimesed nohud ja tuulerõuged on põetud. Tõuklemine hakkab selgeks saama. Vanaisale juba öeldi: mine metsa,” naerab Haber. „Ta oli täitsa ehmunud,” lisab ta. Nad nendivad, et lapsed õpivad sõimes kiiresti uusi sõnu ja väljendeid. Haber ütleb, et juba enne käis nende elu kella järgi, oli pikalt ette planeeritud. Lastega tuleb seda veelgi enam teha. „Päeval on nad sõimes, ühel-kahel õhtul ka hoidjaga, aga muul ajal saame ise hakkama,” avaldab ta. Jüri Ratase teine valitsus on samasooliste paaride pihta vängeid sõnu pildunud ja kavandab aprilli referendumit saamaks kinnitust, et eestimaalased soovivad näha abielu ainult

2002. aasta. Shishi ei olnud veel oma praegust võimsust saavutanud. FOTO: PRIIT SIMSON

Suuremad kliendid soovivad kaupa juba juuni lõpuks. Harrods paneb jõulutooted välja augustis.

mehe ja naise liiduna. Ent Mart Haber ei näe, et Eestis oleks samasoolistesse suhtumises tagasiminekut toimunud. Otse vastupidi. „Küsitluste järgi on toimunud selge edasiminek. On tüübid, kes karjuvad, et saada meedia tähelepanu. See, et nemad käituvad ebaviisakalt, ei tähenda, et see oleks ühiskonnas levinud,” ütleb Haber. „Oleme õigel teel.” Taivo Piller on nõus. Eestis on olukord paremaks läinud. „Olgem ausad, sellise arrogantse, räuskava ja ebaviisaka käitumise tõttu on suuremal osal piir kätte jõudnud. See on tülgastav. Väga paljudel on häbi selle pärast, mida nad nõuavad või pakuvad.” Haber ei ole kindel, et referendum üldse toimub. „Muudatusi tuleb ette ikka. Ma ei usu, et see üldse aset leiab.” Koroonaviiruse tõttu on Haberi ja Pilleri enda aasta olnud varasematest erinev ennekõike reisipiirangute ja töökorralduse tõttu. Ühtegi töötajat koondatud ei ole, nad ei ole pidanud ka palku kärpima. Jõuluajaks ei ole siiski tavalises hulgas abilisi palgatud. „Hulgimüük langes, sest paljudes kohtades jäävad jõuluturud ära ja poed on kinni. Jaemüük on väikeses kasvus. Inimesed on sunnitud kodus olema ja soovivad seda ka ilusamaks teha. Oleme samas pundis ehituspoodide, sisustuskaupade ja aiandusega,” räägib Haber. Millised on nende lähiaja unistused? Eelkõige soovivad nad tavapärasesse reaalsusse tagasi saada. Taivo Piller sooviks taas Aasia tehastes käia, et seal näost näkku heade partneritega kohtuda ja kohapeal tööd teha. Haber tunneb puudust sellest, et nad ei saa oma uusi ilusaid tooteid messidel näidata. Shishi Noblessneri hoone on seest nagu talve võlumaa – helge ja särav. Sellised tunduvat ka Haber ja Piller ise.

„Paljud tegijad teevad igal aastal sama. Müüvad nagu saia, leiba ja piima. Meie eristume, sest julgeme tulla välja uute ja ootamatute lahendustega.”

26.

MOOD

koht

Midagi enamat kui ajanäitaja Keilit Aedma keilit.aedma@ekspressmeedia.ee

Olgu tegemist miljonäri või ministri, arsti või sportlasega – randmel kantav kell on väärt abimees, millel on oma lugu.

Läbi aastate on Arvo Pärdi varruka varjust paistnud ikka sama kuldse raami ja musta nahkrihmaga käekell. Helilooja lähikondlase sõnul on see lihtsalt üks kell, mis näitab aega, ja kuna helilooja on väga tagasihoidliku loomuga, ei ole ta sellest suurt rääkinud ja kellelegi pole ta kell ka väga silma jäänud.

42. koht

Hans H. Luik kannab randmel Eesti firma Wootch puitdisainiga kella, mis kannab tema sõbra puidufirma Archwood logo.

16. koht

„Elu on tänapäeval muidugi selline, et töö ajal peab nutitelefon pidevalt näpus olema ja rohkem vaatan õiget aega kindlasti telefoniekraanilt. Mõnikord meeldib mulle siiski ka kella kanda ja siis on selleks üks väga tore õpilasfirmana alustanud ettevõtte Wooch kell,” tutvustab Mailis Reps oma kella. „Kooli tööõpetuse tunnis valmistatud kelladest sai alguse tõeline edulugu ja need tublid noored inimesed toimetavad endiselt ettevõtluses.”

10. koht

Professor Irja Lutsar pole küll kunagi kellaga pildile jäänud, aga üks käekell tal siiski on. „Kannan Skageni kella, aga sageli vaatan kella hoopis mobiilist, mis tähendab, et tihti ma ei kannagi kella. Praeguse kella ostsin Kopenhaageni lennujaamast mõned aastad tagasi. Mulle tundus, et see sobib minu käele, ja hinna poolest oli ka täiesti aktsepteeritav, kusagil 100 euro piires.”

FOTOD: MARTIN AHVEN, TIIT BLAAT, JAANUS LENSMENT, AIN LIIVA, RAIGO PAJULA, MARTIN PEDAJA, ARNO SAAR, TAAVI SEPP, MERILIN ULM, SKAGEN.COM

koht

Välisminister Urmas Reinsalu kannab Gruusia sõjaväe käekella, mille ta sai ammu kingituseks oma toonaselt kolleegilt, Gruusia kaitseministrilt. „Kella praktiline väärtus on ametlikel kohtumistel, sest mobiili ei kõlba vahel keset läbirääkimisi uurima hakata ja mõnedel kohtumistel korjatakse mobiilid enne hoopis ära,” sõnab ta.

100. koht

63. koht

Jürgen Ligi käekell jääb ajast tasapisi maha. „See ongi ajas maha jäämise tarbeks, pööramaks tagasi bioloogilist kella. Mõõdan temaga jooksu, avaveeujumise ja suusatamise aegu, millega muudan ennast nooremaks. Head tööd on teinud.”

Ole OMA ELU kaanestaar Võta aega endale, sest Sina oled kõige olulisem. Ajakiri Eesti Naine on Sulle sel teekonnal toeks.

Populaarse naudingukoolitaja Epp Kärsini kätt ehib veebipoest tellitud särav Michael Korsi käekell. „Mulle meeldib selle disain ja lihtsus – õhuke, kerge ja naiselik,” kiidab Kärsin.

28. koht

Idufirma TransferWise asutaja Taavet Hinrikus eelistab Apple Watchi nutikella. „Kell peaks näitama aega, et vähem oma nutitelefoni näppida, ja peale selle aitab see sportimisel pulssi ja tempot lugeda. Muud nutikust ma väga ei hinda. Facebooki sõnumeid ei ole kella peale vaja.”

Helen, stjuardess , Harjumaa

Mõjukad, kes käekella ei kanna Ettevõtja Tiit Pruuli vastas küsimusele, milline käekell ehib tema kätt, et ta pole juba umbes veerand sajandit käekella kandnud. Käekella ei kanna ka rallisõitja Ott Tänak, telemiljonär Teet Margna, sotsiaalminister Tanel Kiik ja Lääne-Tallinna keskhaigla uus juht Arkadi Popov.

Telli ajakiri Eesti Naine eestinaine.ee/kaanestaar 680 4444 või klienditugi@ekspressmeedia.ee

54 FOTOD: SILJA LUIDE, SHUTTERSTOCK

TOIT

Hommikusöök söö ise

Pole vahet, kas poliitik, ettevõtja, arst või muusik – hommikukohvi ja maitsvat linnupetet armastavad kõik. Ent mõni roog maitseb hommikuti iseäranis hästi.

Kange kohv ja ajalehed

FOTO: KARLI SAUL

Tiit Pruuli

H Silja Luide toiduajakirjanik

ommik annab kammertooni kogu päevale. Seega on oluline hommikul rõõmsalt alustada. Eriti rõõmus olen siis, kui enne ärkamist tunnen läbi une kohvilõhna, mis on köögist magamistuppa jõudnud. Selleks et säärast rõõmu tunda, pead muidugi olema ise valmis pooltel päevadel esimesena ärkama ja kohvi magamistuppa tooma. Kohv peab olema kange. Kui jood hommikul kanget kohvi, siis on see märk, et oled valmis terve päeva maksimaalselt elama. Toidust tähtsamad on minu jaoks hommikused ajalehed. Värskete ajalehtede toomine postkastist ja nende lugemise mõnu köögilaua ääres on põhjused, miks ma digivõimalustest

41. koht

hoolimata pole paberlehtede tellimisest loobunud. See on traditsioon, see on rituaal. Kui ajalehes on sisukat lugemist, siis pole tähtis, mida sinna kõrvale haukad. Meie kliimavöötmes on aga tähtis, et hommikusöögi lõpetaks üks D-vitamiini tablett.

Klassikaline Inglise hommikusöök Andrus Kivirähk

a väga naudin hotelli hommikusööke, eriti traditsioonilist Inglise hommikusööki: omlett, peekon, oad ja muud lisandid. Seda ei mäletagi, millal viimane välisreis oli, kuid viimasel aastal oleme saanud Eesti hotellides rikkalikku hommikusöögi-buffet’d nautida. Tavaliselt söön kaheksaviljaputru moosiga. Olen tegelikult nõus igasuguseid asju hommikuks sööma. Kui koolis käisin, siis tavaliselt sõin hommikuti eelmise päeva toitu, näiteks frikadellisuppi, mille ema üles oli soojendanud ja mis oli ka väga hea.

89. koht

FOTO: KARLI SAUL

Puder ja topeltespresso

62.

Taavi Veskimägi

koht

FOTO: ILMAR SAABAS

üsimus hommikusöögi kohta on just küsimus mulle. Ma väga ei hooli lõunaega õhtusöögist, kuid hommikusöögita ei liigu ma kuhugi. Tavaliselt jõuan Eleringi umbes 7 ajal hommikul. Päevaplaani ja e-kirjade jaoks on aega ca 30 minutit. Siis lähen Eleringi kantiini, kus on parasjagu saanud valmis puder ja värsked kaneelisaiad, ja joon ära kaks või kolm topeltespressot. Tavaliselt söön koos kolleeg Kalle Kilgiga, kellega saame juba pudru kõrvale kiiremad Eleringi teemad läbi käia. Ka hotellide valiku olen viimasel kümnel aastal teinud suuresti hommikusöögi järgi. Eesti parimad hommikusöögid on Tallinnas Hiltonis ja Tartus Lydias. Kuid kõige parem hommikusöök ja puder on ikka oma kodus!

Nädala sees puder, pühapäeval pannkoogid Karmen Joller

öön igal hommikul, aga enamasti kiirustades. Mul on kaks ideaalset hommikusööki. Argipäeviti on selleks puder. Mu abikaasa on suurepärane pudrumeister ja ükskõik mis putru ta teeb, see on alati väga hea. Kuigi lapsepõlvekodus pandi meil pudrule võid, siis praegu naudin seda moosiga, lapsed aga armastavad mett lisada. Parim on vaarikamoos! Kõrvale joon kas klaasi piima või kodust õunamahla, mida sai sügisel ohtralt valmistatud. Teine hommikune lemmik on pannkoogid, mida teen juhul, kui on rohkem aega.

Enamasti on selleks pühapäev. Selles mõttes on meil abikaasaga tore tööjaotus, et üks päev nädalas on pannkoogipäev ja ülejäänud pudruhommikud. Proovime hommikuti süüa kõik koos – lapsed, abikaasa ja minu vanaema, kes viimased kuud on meie juuFOTO: PRIIT SIMSON res elanud. Mina aga olen see must lammas, kes kipub tavaliselt hiljaks jääma, ja söön sageli kiirustades või haaran midagi kaasa. Pean end selle koha pealt distsiplineerima. Ärkan küll hästi vara, aga kuna mulle meeldib hommikuti lugeda raamatuid või ajalehti, samuti tööd teha, siis ei jõua kahjuks hommikusööki korralikult nautida.

34. koht

Munad Benedicti moodi FOTO: JAANUS LENSMENT

Kaupo Karelson

98. koht

len põhimõtteline hommikusöögi mittesööja. Minu arust võtab hommikul söömine hea varajase hoo maha, küll lõuna ajal jõuab süüa. Reisil olles söön ikka hommikust ka, eriti kui on võimalik midagi kohalikku ja eksootilist proovida. Kui aga menüüs on Eggs Benedict ehk munad Benedicti moodi ja eriti veel nende lõhega variant, siis see saab küll tellitud.

Saaremaa Lihatööstus OÜ Pikk tn 81 Kuressaare www.slt.ee

Pragmaatiline linnupete

44. FOTO: KRISTJAN JÄRV

Taavet Hinrikus, 28. koht

28.

ädala sees kahjuks hommikuti süüa teha ei jõua. Kui hommikul pead maadlema laste äratamise ja kooli viimisega, siis selline žanr nagu hommikusöök vajub unustuse hõlma. Suhtun asjasse pragmaatiliselt – söön seda, mis kätte juhtub. Täna hommikul näiteks sõin musta leiba avokaado ja külmkapist leitud keedetud munadega. Kui eelmisel õhtul olen palju söönud, siis hommikul söön vähem, näiteks ühe banaani. Kui on rohkem aega, saan teha scrambled eggs’i (munarooga), mida ka mu poeg armastab. Kuid tütar seda ei taha ja ma ei sunni ka – oma võitlusi tuleb osata valida. Nädalavahetusel on aga hommikusöök luksuslik, sest siis teeb mu abikaasa Silvia enamasti pannkooke. Need on krepilaadsed – õhukesed ja suured –, mida mõni meist sööb soolaste lisanditega, mõni magusatega. FOTO: RAUNO VOLMAR

FOTO: AGO TAMMIK

koht

TOP 100

koht

Võisaiad lõhega 81.

Toomas Luman

82.

Priit Võigemast

83.

Peep Peterson

84.

Priit Sibul

85.

Martin Järveoja

86.

Enn Veskimägi

87.

Aigar Kallas

Kindel kolmik

88.

Hendrik Toompere jr

nublu

89.

Andrus Kivirähk

90.

Arto Aas

Andrus Ansip

FOTO: KIUR KAASIK

avaliselt on söömisega kiire ja ma ei söö midagi erilist ega tervislikku. Täna näiteks sõin kaks võisaia lõhega. Saiaks on enamasti brioche, mis on Brüsselist külge jäänud komme, aga mulle sobib ka muu sai või leib. Lõhe oli samuti tavaline, loodetavasti listeeriavaba. Söön üldiselt kõike, seega lihtsam on nimetada asju, mida ma ei söö. Mulle ei meeldi tatrapuder, aga kui just sunnitakse, siis eks söön selle ka ära. Kõrvale jõin täna kohvi, kuid vahel võtan ka teed. Kui peaksin unistama ideaalsest hommikusöögist, siis oleksid selleks hommikusöögid pere keskel – nagu viimati isadepäeval –, kui lapsed ja lapselapsed tulevad külla. Tütar tuli koogiga ja abikaasa valmistas pannkooke. See ei ole toit, mis teeb unistuste hommikusöögi, vaid just seltskond ja oma pere.

39. koht

una, peekon, kodujuust. Kui võimalik, siis just seda sööngi.

Nordeconi suuromanik

Näitleja

Eesti ametiühingute keskliidu juht

Isamaa erakonna peasekretär

Kaardilugeja

Ettevõtja

RMK juhatuse esimees

Draamateatri kunstiline juht

Kirjanik

Eesti tööandjate keskliidu juht

SISUTURUNDUS

SISUTURUNDUS Algus veenis idee õigsuses

Kui Maarjamäel asuva restorani Riviera Palais Brasserie loomislugu oleks laul, jutustaks see kustumatust armastusest elu, toidu ja Prantsusmaa vastu. 1. juunil uksed avanud Riviera Palais Brasserie on perenaise Tiina Kõresoo sõnul vist küll üks kõige lühema ettevalmistusajaga avatud restorane Eestis. Restorani Salt üles töötanud Tiinal oli küll varemgi olnud mõtteid, et teha Tallinnasse veel üks hea söögikoht, kuid varakevadel alanud koroonaaeg tõmbas kõigile arendusplaanidele pidurit. Seda kuni Salti heade klientide kaudu tulnud ettepanekuni tulla vaatama ajaloomuuseumi kohvikut – selle senine operaator ei suutnud kriisioludes enam hakkama saada ja muuseum vajas uut toidukohapidajat.

Imelise vaatega lossikohvik „Kui ma aga kohale jõudsin, tabas mind kiire äratundmine: just see on koht, kuhu saab rajada väga hea restorani,” märgib Tiina. Ajaloomuuseum andis vaimustumiseks mitmeid põhjuseid. Esiteks tõepoolest muljet avaldav arhitektuuripärl – Anatoli Orlov-Davõdovi 1874. aastal ehitatud võimas loss. „Kui palju on üldse Eestis lossikohvikuid?” küsib Tiina retooriliselt. Vastus on ühene: liiga paljudest tõepoolest rääkida ei saa. Lisaks võimsale hoonele püüdis pilku terrass ja sellelt avanev vaade Tallinna lahele – miljonivaade on selle kohta pigem tagasihoidlik väljend. Tiinale meenus Vahemeri ja oligi sündinud visioon selle kohta, milline saab olema kohviku kontseptsioon. Otsus sündis kiirelt, sest Tiina Kõresoo teadis kohe, et tahab selle paigaga oma töise tuleviku siduda. Senine restorani Salt edulugu ja õnnestumised toidufestivalide korraldamisel andsid julgust, et ka Maarjamäele saab luua imelise söögikoha. Sellest esimesel kohtumisel mõeldud mõttest oli restorani avamiseni kaks ja pool nädalat. Ilmselgelt olid need nädalad väga kiired. Tuli leida personal, valmistuda avamiseks ...

Värav Prantsuse köögi- ja elukunsti juurde

Praeguseks võib öelda, et käivitamine on hästi õnnestunud. Riviera Palais Brasserie on prantsuspärane söögikoht, mille menüü reedab nii Tiina Kõresoo enda kui ka köögimeeskonna armastust Vahemere maade ja eriti Prantsuse köögi vastu. Köögis askeldab noor ja tore tiim, kellest mitmed on varem töötanud Saltis. Nii ka peakokk Andres Allas, kelle lennukad ideed köögis maitsvateks roogadeks muutuvad. Idee kuldajastu maitsetest ja hõngust pisut tänapäevase teostusega on saanud reaalsuseks. Avamisest saati on kliendid Riviera Palais Brasserie hästi vastu võtnud ja uuenenud ilmega ruumides käib hoogne restoranimelu. Riviera Palais ootab külalisi kõigiks puhkudeks. Näiteks hommikuti pärast muuseumiskäiku, kui valikus ootavad paljude arvates Tallinna parimad hommikusöögid ning pühapäeviti rikkalik brunch. Kui kell lööb 12 ja päike on kõige kõrgemal, pakutakse suurepärast toidukaarti, mis on suunitlusega Pariisi praeguse hetke tippbrasseriide valikule. Kui muuseum suleb ööuneks oma uksed, siis saab alguse maagiline muinasjutt õhtuses Rivieras. Menüüs ootavad külalisi värsked mereannid alates austritest, lõpetades klassikaliste Marseille stiilis merekarpidega, bœuf à la tartar, French toast ja foie gras, merguez’i vorstid ja imelised krepid – tükike Prantsusmaad keset Maarjamäge.

Põnevad kultuuriüritused Kuid Riviera Palais Brasserie pole üksnes hea söögikoht. See on ka mitmete kultuuriürituste kodu. Alates sellest, et ajaloomuuseumi vahetu naabrus võimaldab ühitada huvi teadmiste ja armastuse heade maitsete vastu, lõpetades restorani enda üritustega, mida pole samuti vähe. Reedeti mängib restoranis elav muusika, mida teevad kas noored ja laiemale ringile mitte veel liiga tuntud muusikud või külalisesinejad kaugemalt. Mõnusalt lahedas restoranis on kohti kuni 150 inimesele – seal saab pidada pulmi, juubeleid ja firmapidusid, teemaõhtuid ning muid meeldivaid kohtumisi. Ka praegusel keerulisel sügistalvel jätavad mõlemad restoranid nii Riviera Brasserie kui Salt oma uksed avatuks ning soovivad pakkuda antud olukorras parimaid võimalike kulinaarseid elamusi nii kohapeal kui valmisolekus ka laud teie kodus või töökohas katta. Menüüd on saanud värske talvise inspiratsiooni ja meeskond on taas kõrgendatud valmisolekus turvalist toidunaudingut pakkuma. Orlovi lossis asuva restorani ruumid on kindlasti loodud hetkel vajalikeks distantsihoidmise nõueteks ning boonusena on Rivierasse lisandunud maitsed ka Prantsuse endistelt ja praegustelt asumaadelt, mis annab suurema võimaluse mängulisuseks. Kaunima jõulumaailma on loonud Shishi oma punaste kuuskedega, mis väärib juba iseenesest vaatama tulemist. Salt ja Riviera on valmis ka selle aasta jõuludeks ning toovad taas imeliste maitsetega loodetavasti paremasse uude.Kes armastab hästi süüa, kauneid vaateid ja meeldivalt kultuurilembest elustiili – just sellisele kliendile meeldib Riviera Palais Brasseries kindlasti.

velin

FOTO: KAADER FILMIST

20. lavaka lennu diplomilavastus oli „Burattino” (2002). Lavastaja Elmo Nüganen, nimiosas Priit Võigemast

FOTO: PRIIT GREPP

urattino

has

„Nimed marmortahvlil” tegi 2002. aastal vaatajarekordi, mille ületas alles 18 aasta hiljem „Tõde ja õigus”.

anny

Liisi Koikson ja Priit Võigemast astusid 2004. aastal üles linnahallis legendaarses muusikalis „Grease”. FOTO: MATI HIIS

Evelin Võigemast (toona Pang) ja Priit Võigemast filmi „Lotte ja kuukivi saladus” esilinastusel 2011. aastal FOTO: ILMAR SAABAS

NÄITLEJA

eliks

Priit

Salateenistuses tegutseva äraandja tabamine tehakse filmis „O2” luureohvitser Feliks Kanguri (Priit Võigemast) ülesandeks. KAADER FILMIST

Võigemast 82. koht

Kristi Helme kristi.helme@epl.ee

Peaosa spioonifilmis „O2” ja menuetenduses „Lehman Brothers”. Väljamüüdud kontserdid ja roll valmivas korvpallifilmis „Kalev”. Jah, 2020. aasta on Priit Võigemasti aasta.

riit Võigemast (40) on kogu aasta olnud meedia risttule all. Ent tegija on ta olnud juba ammu enne seda. LP pani kokku Võigemastiga seotud märksõnad viimastest aastakümnetest.

A–

Ahas. Henn Ahas oli filmi „Nimed marmortahvlil” peategelane. Vabadussõjas sõdinud koolipoiste saatusest kõnelevas menufilmis olid Võigemasti partnerid kursusekaaslased Argo Aadli, Mart Toome, Hele Kõrve (toona Kõre) jt. Elmo Nüganeni film esilinastus 30. oktoobril 2002. Albert Kivikase romaanil põhinev film purustas kassarekordid ja kogus 168 000 vaatajat. Sellest menukamat Eesti filmi tuli oodata 18 aastat, kui Tanel Toomi „Tõde ja õigus” selle troonilt tõukas. Sellegi filmi ühes peaosas säras Võigemast. „Burattino”. Ohtralt Eesti tippnäitlejaid „tootnud” lavakooli 20. lennu legendaarsest samanimelisest diplomilavastusest kasvas välja telesari „Buratino tegutseb jälle”, mida vaatavad lapsed siiani. Wimbergi kirjutatud 83-osalise sarja peaosalist Buratinot kehastas Võigemast, Pierrot’ rollis oli Anti Reinthal, Artemoni mängis Karol Kuntsel ja Malvinat Maria Soomets. Nalja sai ja mitte vähe. Sari oli esimest korda eetris aastatel 2002–2005 ETV-s.

B–

ecuba pärast

Priit Võigemast astus enda lavastatud tükis „Hecuba pärast” ka ise üles. Pildil koos mupo kontrolöride koolitajaga (Veiko Tubin) FOTO: SIIM VAHUR

C–

Claire’s Birthday. See oli Vaiko Epliku bänd 2000. aastate alguses. Algul lõi bändis kaasa ka Võigemast, kes mängis seal gümnaasiumi lõpuni kitarri. Hiljem asendas teda Jaan Pehk, kes oli bändi kitarrist ansambli lagunemiseni 2003. aastal. Danny Zuko. Selles rollis astus Võigemast üles 2004. aastal NUKU teatri lavastuses Tallinna linnahallis mängitud muusikalis „Grease”. Ontlikkuse etaloni Sandy Dumbrowskit mängis Liisi Koikson ja elu näinud Betty Rizzot Evelin Võigemast (toona Pang). Toonastes arvustustes mainiti, et Andres Dvinjaninovi lavastuse peategelaste vahel oodanuks enam sädet, vokaali ja näitlemisoskuse kombinatsioonis sai enim kiita Evelin. Evelin Võigemast. Priit Võigemasti eksabikaasa ning 2007. aastal sündinud Loviisa ja 2009. aastal sündinud Lennarti ema on Eesti üks hinnatumaid näitlejannasid. Felix Kangur. Võigemasti kehastatud peategelane oktoobri alguses kinodesse

D–

E– F–

Vallo Toomla traagilises suhtedraamas „Teesklejad” kehastas Võigemast koos Mirtel Pohlaga abielupaari.

uhan

alju

FOTO: PATRIK TAMM

Elmo Nüganen on mänginud Võigemasti elus tähtsat rolli. Lavakunstikooli tudengina sai Võigemast võimaluse mängida peaosa filmis „Nimed marmortahvlil”. FOTO: RAIGO PAJULA

üganen

jõudnud filmis „O2”. Tõsielusündmustest inspireeritud filmi tegevus toimub 1939. aastal, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust. Eesti salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine on luureohvitser Feliks Kanguri ülesanne. On luuramist, tagaajamist ja armuseiklusi. Film ja Võigemast said kriitikutelt ohtralt kiita, vaatajaid kogunes koroonaaja kiuste üle 55 000. Guido Kangur. Kangur ja Mait Malmsten on Võigemasti lavapartnerid selle sügise lavastuses number üks ehk Draamateatri „Lehman Brothersis”. Lehmani äriperekonna tõusu ja languse etendused on sedavõrd menukad, et välja on müüdud ka kolmanda rõdu viimane rida. „Hecuba pärast”. Võigemasti lavastajatöö Tallinna Linnateatris. Menuka lavastuse peategelane on noor rööprähklejast meesnäitleja, kellel on õhtul „Hamleti” esietendus, ent enne seda tuleb lahendada tuhat väikest olmeprobleemi. „Hecubat” mängiti aastail

Seriaali „Pank” meespeaosaline Kalju (Priit Võigemast) on just kirjutanud alla sponsorlepingule Eesti lootustandva naissuusatajaga. FOTO: JEKATERINA ABRAMOVA

2009–2014 154 korda. ehman Brothers Iseäranis humoorikas oli sketš mupo kontrolöride koolitamisest, juhendajaks intensiivne vene aktsendiga esimupokas Veiko Tubina kehastuses. Ivan Kostrov. Vene diplo„Lehman Brothersi” maat spioonifilmis „O2”. Teda kehastaüks intensiivsemaid nud läti tippnäitlejast Kaspars Znotiņšist ja ja kaasahaaravamaid Võigemastist said filmivõtete ajal sõbrad. Läti stseene, tvistiv produtsendifirma Angles plaanib „O2” Läti Võigemast / Mayer kinolevi jaoks dubleerida, sõnas Znotiņš „RingLehman. vaatele” novembri alguses. Praegu on Lätis kultuuriasutused eriolukorra ja koroonaFOTO: HEIKKI LEIS piirangute tõttu kinni. Juhan. Vallo Toomla mängufilmis „Teesklejad” (2016) alustas Võigemasti kehastatud Juhan abikaasa Annaga (Mirtel Pohla) teise paariga ohtlikku mängu. Psühholoogiline triller esilinastus San Sebastiáni

G–

I–

H–

J–

60 filmifestivalil Hispaanias, seda arvustasid ka Variety ja Hollywood Reporter. Kalju Tamm. Meespeaosa seriaalis „Pank”. Eesti kalleima seriaali tagasiside on olnud vastuoluline ja osade ebaühtlase taseme tõttu pigem kriitiline, kuid ühes ollakse kindlad – Priit Võigemast tegi töönarkomaanist pangajuhi Kaljuna, kelle prototüüp oli hansapankur Jüri Mõis, suurepärase rolli. „Lehman Brothers”. Fenomenaalselt edukas Hendrik Toompere jr lavastus, mida kriitik Meelis Oidsalu on nimetanud Draamateatri rahalehmaks. Arvude keeles kõneldes pole ju päris vale nii öelda, kuid kahtlemata on tegu erakordselt sisuka rahalehmaga. Margus Paju. „O2” režissöör on „Pealtnägijale” öelnud: „Võigemastis on tugevus olla see keskmine punkt, mille ümber kõik muu tiirleb, ja ta kannab selle välja.” Nüganen. Elmo Nüganeni kursuselt sai Võigemast tuule tiibadesse. Kursuse juhendaja pakkus juba lavakooli aegu talle pearolli filmis „Nimed marmortahvlil” ja kutsus ta pärast kooli Linnateatrisse. Võigemast valis Ugala. „Once”. Ugalas 2019. aasta veebruaris esietendunud muusikali (samanimelise menuka indie-filmi põhjal) peaosades olid Võigemast ja Ugala teatri näitlejanna Laura Kalle. 2020. aasta hilissuvel tunnistasid Võigemast ja Laura Kalle, et nende suhe on muutunud romantiliseks. Koos on väisatud üritusi, kuid lähemalt oma suhtest kumbki rääkinud ei ole. Pearu. Ikooniline roll Tammsaare „Tõe ja õiguse” esimese osa ekraniseeringus. Ohtralt on peetud vaidlusi, kas parema rolli tegi Priit Loog (Andres) või Priit iho Võigemast (Pearu). Tele- ja filmi-

K–

nce

L–

M– N–

Kaader valmivast filmist „Kalev”. Võigemasti ja Riho Sooniku sarnasus on märkimisväärne.

FOTO: MARIS SAVIK

Muusikali „Once” lavapartneritest Priit Võigemastist ja Laura Kallest sai paar ka päriselus.

auhindade jagamisel premeeriti Loogi. Aga eks lugejad-vaatajad hoiavad ikka pigem ekstravertide poole... Riho Soonik. Võigemast mängib korvpallifilmis „Kalev” mänedžeri. Võtted küll koroona tõttu katkesid, kuid film on nüüd jaolt purgis. See kajastab Kalevi korvpallimeeskonna teekonda laguneva Nõukogude Liidu viimasele meistritiitlile 1991. aastal. Režissöör on Ove Musting, mängivad veel Mait Malmsten, Reimo Sagor jt. Suitsetamine. Pahe, mille kütkes oli Võigemast pikki aastaid, kuid millest mõned aastad tagasi loobus. Võigemast on öelnud, et suitsetas väga palju, kuni poja mär-

R–

S–

O–

FOTO: HERKKI MERILA@ALLFILM

P–

kuse peale päevapealt maha jättis. „Poeg ütles mulle ühel hetkel, et kui sa veel ühe suitsu teed, siis sa sured ära. Sellest mulle piisas,” sõnas Võigemast tänavu septembris „Pealtnägijale”. Thea Paluoja. Paluoja oli Võigemasti muusikaõpetaja põhikoolis ja gümnaasiumis. Kunagine ansambli Proov 583 laulja on töötanud palju aastaid Rapla laulustuudio juhendajana ning tema käe alt on sirgunud Raplamaa talendid Priit Võigemast, Vaiko Eplik, Märt Avandi, Mick Pedaja, vennad Uusbergid jpt. Ugala teater. Sinna läks Võigemast pärast lavakunstikooli lõpetamist koos kursusekaaslaste Ott Aardami, Karol Kuntseli, Kadri Lepa, Maria Soometsa ja Carita Vaikjärvega. Pakkumine tehti ka Tallinna Linnateatrist, aga Võigemast otsustas Ugala kasuks. Vaiko Eplik. Hea sõber, kellega koos on juba aastakümneid muusikat tehtud. Alates bändist Segased, kui koos võideti Saaremaal noorte solistide konkurss, kuni paljude menukate tuurideni välja. Enne koroonakriisi tegid Eplik ja Võigemast tuuri oma noorpõlvebändiga Joyguns. Eplik sõnas toona, et neil on Joygunsiga 1995. ja 1996. aastast kaks kassetitäit materjali, mis sai salvestatud Priidu magamistoas Saksa päritolu duubelmakiga. „Õnne 13”. Kultusseriaalis mängis Võigemast kultuurimaja näiteringi lavastajat Markot – naistemeest, kes murrab Morna naiste südamed. Ämbrid. Puuduvad. (Vähemalt meediaämbrid.) Öö. 2004. aastal valmis Ilmar Taska mängufilm „Täna öösel me ei maga”, kus sarmikat Älist kehastas supermodell Carmen Kass. Tema partnerit Kristoferi mängis Võigemast. Filmis lõi kaasa ka Soome staar Peter Franzén. Film ei saanud kriitikutelt just ülemäära kiita. Ühisgümnaasium. Rapla ühisgümnaasiumis sai Võigemast keskhariduse.

T–

U– V–

Õ–

hea

Thea Paluoja oli koolis Priit Võigemasti muusikaõpetaja. Tema käe alt on sirgunud terve plejaad Raplamaa muusikuid, nende seas ka Vaiko Eplik. FOTO: ÜLO JOSING

Sinu elu. Sinu reeglid. Sina loed. Anne & Stiil on ajakiri tänapäeva naisele. Ajakiri inspireerib ja julgustab naisi elama oma enese reeglite ja unistuste järgi.

„ASTU MUGAVUSTSOONIST VÄLJA, USALDA ELU, SEE KÕIK ON SEDA VÄÄRT!“

Brigitte Susanne Hunt, Anne & Stiil, september 2020

annestiil.ee/sinuelu Lisainfo klienditugi@ekspressmeedia.ee või 680 4444

Ä– Ö– Ü–

KOOLITAJA

Seksrevolutsionäär Epp 100. koht

Viis aastat tagasi ei teadnud me tema nime. Praegu on tal kümmekond koolitust nädalas ja neil on käinud üle 18 000 inimese. Ütled seks, mõtled Epp Kärsin.

T Ingrid Veidenberg ingrid.veidenberg@lehed.ee

artu külje all asuvast pisikesest Kobratu külast pärit Epp Kärsin (41) on löönud pealinna uksed suure pauguga lahti. Viie aastaga on temast saanud seksiteemade eestkõneleja, naisteajakirjade lemmikkangelane ja telesaatejuht – sel sügisel lõppes Kanal 2-s tema kümneosaline seksisaade „Mida vanemad sulle ei rääkinud”. Epul on palju nimesid: hea seksi maaletooja, naudingute ekspert, armastuse asjatundja, seksikoolitaja. Populaarse juutuuberi Andrei Zevakini video-podcast’i, kus Epp kompleksivabalt naudingutest rääkis, on vaadatud rekordilised 112 000 korda. Peale saladusliku aura, mis hõljub aegade algusest seksiteemade ümber ja tõmbab huvilisi nagu magnetiga, on Epp suutnud teadmised seksist edukalt ärivankri ette rakendada. Seda ühtki senti reklaamile kulutamata. Info koolitustel räägitust on levinud kulutulena suust suhu ja tekitanud defitsiidi – Epu koolitused on järgmise aasta märtsini välja müüdud. Edukas seksiekspert tunnistab, et kui varem peeti sellistel koolitustel käimist piinlikuks, vaadatakse nüüd seltskonnas imestusega inimesi, kes neid tarkusi kuulanud pole: kas sina siis ei hooligi oma naisest/mehest? Seksiõpetus koolidesse. Seks, surm ja maksud on inimesi alati huvitanud. Epp Kärsini edu üks põhjus – peale kaanetüdruku väärilise välimuse – on tema julgus rääkida asjadest nii, nagu need on. Häbi tundmata, filtrita. „Ma ei saa siiani aru, miks on seksuaalsed teemad seotud nii suure häbi ja võõristusega. Miks peame neid häbenema?” küsib Epp. Tema viiks seksuaalhariduse kohe kooliprogrammi, sest teadmised seksist annavad palju suurema ettevalmistuse õnnelikuks eluks kui näiteks keemiavõrrandite peast teadmine. Läinud aastal käis ta tasuta loenguid andmas sajas Eesti koolis, kus rääkis noortele õnnelikust paarisuhtest ja õige kaaslase leidmisest. „Paljud koolid on õnneks jõudnud selleni, et seksuaalharidus on elus üks tähtsamaid. Peaksime hirmu ja häbi kõrvale tõstma, et uus põlvkond teeks meist paremaid otsuseid. Sest just paarisuhe on see, millele rajaneb kogu meie elu – kui terved, õnnelikud ja edukad me oleme,” räägib Epp veendunult. Tuhanded inimesed on Epule koolitustel öelnud: miks pean seda kuulma alles 50–60-aastaselt? Miks ma seda varem ei teadnud? Kui seksuaalne teadlikkus läheks massidesse, igasse ühiskonna kihti, toimuks kollektiivne tervenemine, on Epp veendunud. Peale noorte on tema missioon valgustada seni pimeduses kobanud mehi, kui suur saladustelaegas

„Seks pole häbiasi!” ütleb Epp Kärsin, kes viiks seksuaalhariduse kooliprogrammi. FOTO: KRISTJAN LEPP

Tuhanded inimesed on Epu seksikoolitustel öelnud: miks pean seda kuulma alles 50– 60-aastaselt?

on tegelikult naine. „Mehed on hakanud koolitustel lausa massiliselt käima. Nad on aru saanud, et naine vajab hoopis teistsugust lähenemist, kui nad kogu oma teadliku elu on osanud naisele pakkuda,” sõnab Epp. Teda on kutsutud mainekate ettevõtete suvepäevadele, väljasõitudele ja koolituspäevadele rääkima õnne võimalikkusest peresuhetes. „Arvatakse, et minu koolitustel on teemaks ainult seks. Aga räägin palju ka paari dünaamikast, mehe ja naise väärtustamisest, peegeldustest suhetes, paarisuhte muutustest seoses laste tulekuga või laste lahkumisega kodust. Tegelen ka ennetusega. Räägin mehele mehe tervisest ja naisele naise omast.” Tema visioonis oleks Eesti ühiskond mitu korda terviklikum ja tervem ning rohkemad inimesed õnnelikud, kui oleks rohkem tead-

misi iseendast ja oma seksuaalsusest. „Tulevik on õnnelike inimeste kätes, kes tunnevad, et nad on armastatud ja hoitud. Õelad ja kibestunud, kes teistele kaikaid kodarasse loobivad – selliseid ei ole meile vaja. Kui oled ise õnnelik, oskad väärtustada ka teisi enda kõrval. Olen täiesti veendunud, et armastus päästab maailma,” jätkab Epp oma kaubamärgiks kujunenud mantrat. Kui ta nii täpselt kõike teab, võib arvata, et Epp Kärsin on ise maailma kõige õnnelikum inimene. Kas on? „Olen tahtnud kogu elu areneda ja andnud alati vabaks partneri, kes ei ole suutnud minu kõrval intensiivselt kasvada. Ma ei lepi elus poolkõvade asjadega. Mulle sobib ainult parimast parim. Ses suhtes olen tõesti maksimalist.”

Urmo Aava RALLI võitlusi täis aasta Autoralli MM-etapp oli vaieldamatult tänavuse aasta mõjukaim spordisündmus Eestis.

T Peep Pahv peep.pahv@epl.ee

egelikult pole küsimus isegi ainult selles aastas. Maailma spordi mõistes jääb septembris Tartu ja Otepää ümbruses sõidetud MM-ralli alla vaid 40 aastat tagasi Tallinnas toimunud olümpiaregatile. Rahvusvahelise tähelepanu poolest kuulub samasse kaalukategooriasse iluuisutamise EM 2010. aasta alguses Tallinnas. Kaks aastat tagasi peeti Eestis ka jalgpalli Euroopa superkarika mäng, kuid mainekuselt on tegemist siiski väheolulise trofeega. MM-rallit Eestis võib julgelt nimetada suuremat sorti imeks. Vaevalt uskus veel aasta alguses keegi, et maailma parimatest kihutajatest koosnev rallikaravan üldse kunagi Eestisse jõuab. Olime rahul sellegagi, et nägime kord aastas Rally Estonial sõitmas Ott Tänakut ja koos temaga ka mõnda MM-sarja keskmike hulka kuuluvat pilooti. Tiimidele oli see hea võimalus autosid testida, ralli usku eestlastel aga võimalus näha Tänakut ennast. Tänavu kujunes aga kõik keerulisemaks kui kunagi varem. Seejuures polnud probleem kogu maailma laastavas koroonaviiruses. Ässa-

de nägemise lootusele tõmbas jõuliselt pidurit veebruaris avalikkuse ette jõudnud tüli ralli korraldajate ja autospordiliidu vahel. Konflikt päädis sellega, et ralli otsustati sootuks ära jätta. Ebaõnnestunud paleepööre. Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava ja tema mõttekaaslased käitusid põhimõttekindlalt. Nad leidsid, et kui alaliit küsib Rally Estonia korraldamise eest 100 000 eurot, on mõistlik üldse loobuda. Sellega aga tüli ei lõppenud. Vastupidi, alaliidu sees tekkis kaks leeri. Tormi tekitas see teema ka fännide hulgas. Sotsiaalmeedia postituste ja internetikommentaaride põhjal kuulus enamiku sümpaatia Rally Estonia meeskonnale. Vastasseisu tuules lootis visionäärina tuntud Aava koos mõttekaaslastega haarata alaliidus ohjad enda kätte. Enne suve hakul toimunud ja võimujooni korrigeerivat alaliidu üldkogu käiski kahe leeri vahel tuline võitlus. Probleemide arutamiseks kutsus Aava kokku mõttekoja. Ka seal tõusid emotsioonid keemistemperatuurini. Ralliringkondades peetakse Aavast lugu, kuid alaliidu paleepöördeks ei õnnestunud tal piisavalt toetust koguda. Üldkogu hääletamised jätsid jämeda otsa seni kodust autosporti dirigeerinud seltskonna kätte. Aava ise pääses küll oma klubi esindajana seitsmeliikmelisse volinike kogusse, kuid ei enamat. Kuigi Aava ei

tõi kaotuse kõrvale suure unistuse täitumise

Suur unistus on täitunud. Urmo Aava jalutab MM-ralli staatuse saanud Rally Estonia hooldusalal. FOTO: KARLI SAUL

72. koht

65 Koroonaviirusest tingitud piirangutest hoolimata elas Ott Tänaku ja Martin Järveoja vägevale sõidule kaasa 16 000 pealtvaatajat. FOTO: MARGUS PAHV

lasknud end tulemusest kõigutada, oli see talle ilmselgelt valus kaotus. Samal ajal kui Eestis sõditi autospordi juhtimise rindel, olid maailma vallutanud koroonaviiruse tõttu hakanud MM-sarja kalendrisse kuulunud rallid järjest ära jääma. Rahvusvahelisel alaliidul FIA-l ei jäänud muud üle kui otsida alternatiivseid võimalusi. Nii tehtigi mullu esmakordselt WRC-sarja promotsiooni ralli staatust kandnud Rally Estoniale ettepanek saada tänavu MM-ralliks. Rally Estonia ärajäämise otsus unustati kiiresti ja eestlased haarasid ootamatult tekkinud võimalusest kinni. Aava aimas, et tal on ralli korraldamiseks piisavalt tugev seljatagune. Selleks polnud keegi muu kui peaminister Jüri Ratas. Teisiti polnuks ralli korraldamine võimalik. Riik eraldaski suurürituse toetuseks 2,5 miljonit eurot, mis tähendas, et suurem osa eelarvest sai sellega kaetud. Karisid tuli aga veel ületada.

Riigi suur tugi. Väga tugevalt rõhus ajategur. Juuni keskel avalikustati, et WRC-sarja eestvedajad on teinud Aava meeskonnale ettepaneku korraldada MM-ralli Eestis. Juuli alguses teatati ametlikult, et MM-sari jõuab Eestisse. On tähelepanuväärne, et seda ei tehtud kusagil autokaupluse müügisaalis või mõnes konverentsikeskuses korraldatud pressikonverentsil, vaid valitsuse sümboliks olevas Stenbocki majas. Peale ralli korraldajate istusid laua taga peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja kultuuriminister Tõnis Lukas. Rally Estoniast sai riikliku tähtsusega projekt. Sellisele tasemele jõudmiseks peab ürituse korraldajatel olema piisavalt suur usalduskrediit. Sellest ajast jäi ürituseni kaks kuud. Tühjalt kohalt nii suure ürituse korraldamine olnuks ilmselt võimatu. Aaval ja tema lähimatel kaasvõitlejatel Tarmo Hõbel ja Silver Kütil oli aga kümmekonna aastaga kujunenud välja oma meeskond. Piltlikult öeldes piisas neil

Rally Estonia korraldajatel õnnestus terviseametit veenda, et suudavad korraldada viirusest hoolimata turvalise ralli.

FOTO: MARGUS PAHV

ainult käega viibata ja inimesed hakkasid palehigis tööle. Ajanappus polnud siiski ainus probleem. 2020. aasta needuseks kujunenud koroonaviirus hakkas suve lõpus taas pead tõstma. Selleks et fännid pääseksid suursündmust vahetult jälgima, oli vaja teha väga tõhusat koostööd terviseametiga. Rally Estonia korraldajatel õnnestus terviseametit veenda, et suudavad korraldada viirusest hoolimata turvalise ralli. Piirangute kiuste suudeti luua süsteem, kuidas rallile pääseb koguni 16 000 pealtvaatajat. Tõsi, tavaoludes oleks rallit külastanud eeldatavasti 100 000 pealtvaatajat. Parem aga vähe kui mitte midagi. Et kõik õnnestuks, saadi tuge ka teistelt riigiasutustelt.

Esimest korda elus said Ott Tänak ja Martin Järveoja tähistada MM-ralli võitu oma kodumaal.

Kõrvaltvaatajatele jäi mulje, et Aava meeskond on justkui kamp oivikuid, kes teevad alati kõike õigesti. Ametnikele said nad omainimesteks. Nii mõnigi kahtlustas, et Rally Estonia korraldajate arvamus oli mängus isegi mõne teise spordiürituse takistamise taga. Kõik selle nimel, et miski ei seaks kahtluse alla Rally Estonia toimumist. Ülivõrdes hinnangud. Nad pidasid sõna, ühtegi teadaolevat haiguskollet rallil ei tekkinud. Mis aga veelgi tähtsam: Rally Estonia oli esimene MM-ralli pärast pikka koroonapausi ja korraldatud täiesti uutes tingimustes. Korraldustele antud hinnangud olid ülivõrretes. „Tagasiside, mida ma olen saanud, on selline: eestlaste saavutatud tase on tõeliselt uskumatu – Rally Estonia on WRC tippralli ja neil oli selle kõige ettevalmistamiseks aega vaid paar kuud,” tunnustas FIA rallidirektor Yves Matton Aava tiimi.„Peale selle, et nad korraldasid WRC ralli, rakendasid nad kõiki meetmeid palju komplikatsioone tekitava COVID-i vastu. Samuti on tähtis, et nad said valitsuselt tuge, toomaks WRC nii kõrgel tasemel tagasi.” Aava ja tema meeskonna töö täielik õnnestumine tähendas seda, et tänavune Rally Estonia ei jää MM-sarjas viimaseks. Juba tuleval suvel on maailma parimad rallisõitjad taas Eestis. Korraldajate usalduskrediit tõusis taevasse nii valitsuse kui ka FIA silmis. Rally Estonia pole lihtsalt üks võistlus. See on majanduslikult ülioluline kogu Eestile, eriti aga Lõuna-Eestile. Riigi toetuski ei tulnud niisama heast tahtest, vaid lähtuti teadmisest, et tippsündmuse korraldamisse paigutatud miljonid teenitakse kasumiga tagasi. Alahinnata ei saa ka rahvusvahelist tähelepanu. Rally Estonia teleülekanded jõudsid hinnanguliselt 80 miljoni televaatajani. Need kõik on aga tulevased potentsiaalsed Eestit külastavad turistid.

www.kaevetood.eu

info@kaevetood.eu 5903 9257 523 8117

TOP 100 91.

Aivar Pohlak

92.

Kilvar Kessler

93.

Jaak Nigul

94.

Kristen Michal

Eesti jalgpalli liidu president

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees

Ettevõtja

Poliitik

95.

Ergo Kuld / Martin Algus Režissöör / Stsenarist

96.

Ralf Allikvee

97.

Le Vallikivi

98.

Kaupo Karelson

99.

Aivar Mäe

100.

Epp Kärsin

Ida-Tallinna keskhaigla juht

Eesti perearstide seltsi juht

Teleprodutsent

Endine rahvusooperi Estonia juht

Koolitaja

68 Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam – kuulutus.lehed.ee. Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast! Info telefonil 680 4444.

Nelja lapse ema Silvia Ilves: Olen praegu kohutavas seisus

Telli: lehed.ee/kroonika Loe: kroonika.ee

SELLE NÄDALA KROONIKAS

Selle nädala Maalehes:

Loe veel:

DOKTOR MARGUS PUNAB:

VIIRUS JÕULE EI MURRA Pühad tulevad kirikutes ilma koorilauluta ja jumalateenistused toimuvad vahetuste kaupa maskides

Koroonakriisis kannatavad eriti tugevasti need inimesed, kes on ennast edukaks pidanud Telli: lehed.ee/maaleht Loe: maaleht.ee

Piiratud tiraažiga!

JÜRI ARRAKU JOONISTATUD PÄIKESEMÄRKIDE KALENDER 2021

4,99 €

Nüüd müügil!

Müügil Grossi, Coopi, Rimi, Maxima ja Selveri kauplustes ning R-kioskites üle Eesti. Lisainfo maaleht.ee/arrak, klienditugi@ekspressmeedia.ee või 680 4444

OST Teatame kurbusega, et lahkus meie armas ema, vanaema, vanavanaema

MIRALDA SÕMERI ..–.. Ärasaatmine . novembril kell  Pärnamäe krematooriumis. Leinavad omaksed.

1Ostame igas seisus sõidukeid. Tel  . 1Ostame igas seisus autosid. Kustutame ARKist. Tallinn ja lähiümbrus. Tel  .

Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

2. detsembril kell 18

TEMA SELJAS RATSUTAS ÖÖ

TEENUS 1Kaardid ennustavad /. Tel  . 1Nõuandeliin annab häid soovitusi. Eraelu- ja suhteprobleemide nõustamine. Kõne hind , €/min. Tel  .

TERVIS 1Parapsühholoog Ž. Stepanjan aitab alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse, ülekaalulisuse, radikuliidi ja stressi korral. Konsultatsioon. Tel  .

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Kirjastus Salv tähistab 100 aasta möödumist ühe XX sajandi Euroopa luule suurkuju, Paul Celani sünnist ja esitleb valikkogumikku “Tema seljas ratsutas öö”. Celani loomingust vestlevad tõlkijad Aare Pilv ja Rein Raud. Info telefonidel 6 276 410 ja 6 276 412 Pilet 2 €, (üli)õpilastele ja pensionäridele 1 € Toetab Kultuurkapital

Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam! Telli kuulutus Eesti Päevalehte, Eesti Ekspressi ja Maalehte ühest kohast! Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu internetipangas.

kuulutus.lehed.ee Lisainfo telefonil  .

69 DELFI TV

TELEKAVA

Reede ETV

06.55 09.05 10.05 12.15 13.00 13.20

14.55 15.20 16.15 16.30

BASKET TV | Aivar Kuusmaa tahab, et Eesti

paremad korvpallipoisid treeniksid Audenteses

Basket TV hooaja teises saates läheme külla Audentese spordigümnaasiumile, kus sel sügisel alustas tööd legendaarne viskekahur Aivar Kuusmaa. Audentese spordigümnaasiumis on noortele loodud kõik tingimused, et olla võimalikult edukas nii haridusteel kui ka spordis. Meeste rahvuskoondise peatreener Jukka Toijala tuli Eestisse mitte ainult koondise peatreeneriks, vaid eesmärgiga aidata kaasa siinse korvpalli arengule. Kuhu paigutuvad Eesti noormängijaid võrdluses teiste riikide eakaaslastega? Vaata saadet tv.delfi.ee.

Otseülekanded Delfi TV-s Laupäev

12.00–18.30 Podcast’i-festival Aparaadio

17.00 17.05 17.35 18.30 19.00 20.00 21.00 21.30 21.40

Pühapäev

12.00 E-SPORT Telia Open

HOROSKOOP JÄÄR Asjade- ja rahamaailmaga võib praegu kaasas käia ülemäärane energiakulu. Kui keegi tahab raha laenata, leia hea põhjus keeldumiseks. Kuid aeg on soodne muutusteks. SÕNN Reedel kell 5.43 siseneb Kuu Sõnni märki. Seega sobivad nii reede kui ka laupäev selleks, et keskenduda iseenda vajadustele ja tegelikele soovidele. KAKSIKUD Reedeks ja laupäevaks soovitaks sulle passiivset puhkust ja omaette olemist. Vajad kontakti oma alateadvusega. Pühapäeval kell 18.16 jõuab Kuu Kaksikutesse. VÄHK Kui satud mingisse gruppi või seltskonda, võivad sul nendega kergesti erimeelsused tekkida. Kuid positiivsel juhul suudad oma seisukohad maksma panna. LÕVI See nädalavahetus on sobiv aeg võtta ette midagi, millel peab olema avalik ja lai ühiskondlik kõlapind. Hakkad oma tegemistega rohkem silma. NEITSI Reede ja laupäev sobivad asjadeks, millega sa pole varem kokku puutunud. Eksootika ühes või teises vormis võib su hingele palju pakkuda. KAALUD Reede õhtul on täpne Veenuse ja Uraani opositsioon. Kui oled noor ja vallatu, võid sattuda põnevasse seiklusse. Kuid ole siiski võõrastega ettevaatlik! SKORPION Kõik üks ühele suhted on küll tähtsad, ent võivad kannatada sinu jäikuse ja paindumatuse tõttu. Suhtu inimestesse ja nende erinevustesse eelarvamusteta. AMBUR Sellel nädalavahetusel pead ehk tegelema asjadega, mida oled seni pidevalt edasi lükanud. Aeg soosib oma koduse majapidamise koristamist. KALJUKITS Reedel ja laupäeval võid olla äärmiselt kangekaelne ja nõudlik. Kui sind püütakse mingisse uude ettevõtmisse kaasata, muutud tõrjuvaks. Vajad aega, et uue ideega harjuda. VEEVALAJA Sinu entusiasm ja pealehakkamine põrkavad vastu teiste inimeste tõrjuvat hoiakut. Kohati võib sul olla tunne, et sinu ees on sein, mitte inimene. KALAD Sinu tundliku loomuse jaoks on nendes päevades ülemäära palju seda, mis tundub sulle liialt jämedakoeline. Otsid kohta, kus saaksid unistada.

Toimetus: lp@lehed.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee Tegevtoimetaja: Mihkel Tamm, mihkel.tamm@epl.ee Väljaandja: AS Ekspress Meedia

Telli: lehed.ee, 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee Loe: epl.ee

23.35 00.25 01.20 01.53

Terevisioon Surm paradiisis 5, 1/8 (Inglise 2016)* Terevisioon* Tuleb tuttav ette: Ajaviitur Kaadris: Tulivesi (ETV 2012) Tulivesi (Eesti 1994). Draama. Osades Erik Ruus, Jaan Tätte, Epp Eespäev, Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Marko Matvere, Eve Kivi jt. Režissöör Hardi Volmer Esimene stuudio* OP*. Kultuur kutsub! Kuidas elad: Signe Kivi (ETV 2017). Saatejuht Reet Linna 4x4. Tadžikistan. Türkmenistan. Usbekistan (Eesti 2015) Aktuaalne kaamera Õnne 13, 24 (s) (Eesti 2016) Surm paradiisis 5, 2/8 Aktuaalne kaamera Ringvaade Telelegendide lahing, 4/8 Aktuaalne kaamera. Ilm Sport Krimireede:Shetland 4, 1/3 (Inglise 2018). Shetlandi rannikult leitakse mustanahalise mehe pea ja kehaosad. Peagi selgub, et tegu on nigeerlasega, kes tuli oma kadunud õde otsima. Pealtnägija* Ringvaade* 4x4. Tadžikistan. Türkmenistan. Usbekistan* ERR.ee uudised

KANAL 2 06.20 06.50 08.00 09.00 10.00 11.00 11.30 12.30 13.00 14.00 15.00 16.00 17.00 18.00 18.30 19.00 20.00 21.00 22.00 00.05 00.35 02.55 03.25 04.15 05.10

Köök* Joonissarjad Reporter* Õhtu!* Dr House, 77. Inetu Kodus ja võõrsil, 7274* Pilvede all, 111 Lemmikute lemmik, 54* Hingesoojus, 7* Tüdruk nimega Elif, 1050 Vana silla saladus, 371 Doktor imetegija, 45 Hingesugulased, 629 Köök Sõbrad, 127. Viimane õhtu. Chandler kolib viimaks Monica poole, mis tähendab, et Rachel peab ära kolima ja Joeyl tekib raskusi üksi elamisega. Reporter Laula mu laulu, 31 Õhtu! Meelelahutuslik otsesaade Stiilne lahkumine (USA 2017). R: Zach Braff. O: Michael Caine, Alan Arkin, Ann-Margret. Komöödiateleesilinastus Sõbrad, 127.Viimane õhtu* Pruutneitsid (USA 2011). Komöödia Anniest, kelle elu võtab hullumeelse pöörde, kui ta nõustub oma sõbranna pruutneitsiks hakkama. Punane sekund, 14. Vanus on number Reporter* ÖÖ TV Dr House, 77. Inetu*

TV3 06.10 08.05 08.30 09.00 10.10 11.15 11.35 12.05 12.40 13.40 14.40 14.55 15.25 16.00 16.30 17.35 19.00 19.30 20.00 21.00

22.35 00.20 02.25 03.15 04.35 04.55 05.20 05.40

Lasteka hommik Tallinna uudised Seitsmesed uudised Minu köök on parim 8, 34. Kiirrestoranide ring* Kirgede torm, 3386* Top Shop Vaprad ja ilusad, 8379* Sadamalinna saladus, 158* Hirmurühm 1, 5* Rosewood 2, 17. Kiiritus ja rasked maandumised Võimalik vaid Venemaal* Seitsmesed:Duubel* Sadamalinna saladus, 159 Vaprad ja ilusad, 8380 Kirgede torm, 3387 Minu köök on parim 8, 35 Seitsmesed uudised Seitsmesed:Duubel Joel Ostrati suur õhtusöök 3, 9 Kaks kanget LIVE 3, 8. Külas on laulja Tanja Mihhailova-Saar, kes räägib õpingutest Luua metsanduskoolis. Stuudiosse tulevad ka Brigitte Susanne Hunt, Kerli Dello ning Jaagup Kreem. Ameerika neitsi (USA 2009). Komöödia Palgasõdurid 2 (USA 2012)*. Märul Vaimude väljaajaja 1, 5 Kaks kanget LIVE 3, 8* Võimalik vaid Venemaal* Seitsmesed uudised Seitsmesed:Duubel* Kirgede torm, 3387*

Laupäev ETV 07.30 08.00 09.00 09.30 10.00 10.45 11.15 11.45 13.45 14.30 14.45 15.10 17.00 17.30 18.30 18.40 19.30 20.00 20.30 21.00 21.20 21.35 22.30 00.15 01.16

Osoon (s)* Ringvaade* Töörööbikud (ETV 2019) Õnne 13, 28 (s)* Maahommik Oma kodu Eesti lood: Kelly (Eesti 2013) Laskesuusatamise MK-etapp Kontiolahtis. Meeste 20 km Viiest viis. MK-sarja uus hooaeg. Laskesuusatamise hooaja avapäeval toob ERR-i sporditoimetus vaatajateni erisaate Eesti laskesuusatamisest. Vana aja asjad: Võistlussport Normanni vallutused: Norra saamid (Eesti 2007) Laskesuusatamise MK-etapp Kontiolahtis. Naiste 15 km Eesti mäng 10, 2(Eesti 2020) Loodusdokk: Spioonid looduses 2, 4/4: Poolused (Inglise 2020) Aktuaalne kaamera Nunnud loomalapsed 2(Inglise 2011) Noor meister 2, 2/8 Reisile minuga 14: Ando Kivibergiga Viljandis Õnne 13, 28 (s) Aktuaalne kaamera.Ilm Sport.Sport Maailm leekides, 7/7 (Inglise 2019). Viimane! Kodachrome – elu pildid (Inglise 2017).O: Ed Harris, Jason Sudeikis, Elizabeth Olsen. Draama Äraostmatud 3, 1/6 (Inglise 2016)* ERR.ee uudised

KANAL 2 06.00 08.00 08.15 10.00 10.30 11.00 11.30 12.00 12.30 13.30 14.30 15.30 16.00 18.00 19.00 19.30 20.00 21.50

23.45 02.20 04.00 05.30

Inga Lindström:Kojutagasi (Saksa 2019)* Top Shop Hundid ja lambad (Vene 2016). Animafilm Piip ja Tuut TV, 12* Hooaeg Lemmikute lemmik, 55 Tuhat tervist Rooli võim Kuuuurija* Hingesoojus, 7* Päriselu lood: Interneti selgeltnägijad Mis sul viga on?, 11* Ameerika talent: Meistrid, 12 Meie aasta Indias, 9. Sõda ja rahu* Reporter+ Piip ja Tuut TV, 13 Lumekuninganna 4: Peeglitagune maailm (Vene 2018). Animafilmi teleesilinastus Mr Beani puhkus (Prantsuse/Saksa/Inglise 2007). Komöödia. Mr Bean (Rowan Atkinson) võidab loteriiga videokaamera ja nädalase puhkuse Lõuna-Prantsusmaal. Paraku aga järgneb üks äpardus teisele ning peagi leiab Bean end piletite ja rahata keset Prantsusmaad. Tagatipuks on politsei korraldanud operatsiooni tema tabamiseks. Detroit (USA 2017). Draama. Tõestisündinud lugu 25. juulil Michiganis Detroitis aset leidnud rahutustest. Film ei sobi alaealistele. Stiilne lahkumine (USA 2017)*. Komöödia ÖÖ TV Reporter+*

TV3 06.30 Simpsonid 22, 10. Emad, keda tahaks unustada 06.55 Simpsonid 22, 11. Särav Moe 07.15 Lasteka hommik: Tasujate võitlused 1, 27. Grizzy ja lemmingud 1, 28. Grizzy ja lemmingud 1, 29. Ben 10 1, 1. Kõnts. Ben 10 1, 2. Veefilter 09.00 Simpsonid 22, 10. Emad, keda tahaks unustada* 09.30 Simpsonid 22, 11. Särav Moe* 10.00 Naudime elu 7, 13 10.30 Nurgakivi 24, 13 11.00 Buduaar 5, 13 11.30 Selgeltnägijate tuleproov 20, 13* 13.05 Üksinda kodus (USA 1990)*. Komöödia 15.10 Võimalik vaid Venemaal* 15.45 Joel Ostrati suur õhtusöök 3, 9* 16.50 Midsomeri mõrvad 18, 1. Habeas corpus. Jõuka maaomaniku Gregory Lancasteri surnukeha läheb kaduma ning Little Maltoni külas tuleb päevavalgele saladuste ja valede keerukas võrgustik. 19.00 Seitsmesed uudised 19.30 Boss beebi (USA 2017). Animakomöödia 21.30 Saatan kannab Pradat (USA 2006). O: Meryl Streep, Anne Hathaway, Emily Blunt jt. Komöödia 00.00 Pruutide sõda (USA 2009). O: Kate Hudson, Anne Hathaway, Bryan Greenberg, Candice Bergen, Kristen Johnston. Romantiline komöödia 02.00 Midsomeri mõrvad 18, 1. Habeas corpus* 03.50 Joel Ostrati suur õhtusöök 3, 10* 04.40 Nurgakivi 24, 13* 05.00 Võimalik vaid Venemaal* 05.20 Seitsmesed uudised 05.45 Hirmurühm 1, 5*

Pühapäev ETV 07.30 Loodusdokk: Spioonid looduses 2, 4/4: Poolused* 08.20 Osooni loomalood: Mägrad 08.30 Iseolemine, 9. Kätlin (ETV 2020) 09.00 Tähendamisi 09.05 Prillitoos (s) 10.00 Hommik Anuga 11.15 Laskesuusatamise MK-etapp Kontiolahtis. Meeste 10 km sprint 12.55 Telelegendide lahing, 4/8* 13.55 Noor meister 2, 2/8* 14.30 Laskesuusatamise MK-etapp Kontiolahtis. Naiste 7,5 km sprint 16.00 Maahommik* 16.45 Kuidas elad: Dolores Hoffmann 17.00 Eesti mäng 10, 2.(Eesti 2020) 17.30 Esimese advendi jumalateenistus Viimsi Püha Jaakobi kirikus 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Jõuluootus Tartus 19.35 ÖÖ TV. Margit Kilumets 20.05 Minu ETV. Enn Eesmaa 20.15 Anne, e lõpus 2, 6. Protestin kõigi ennatlike järelduste vastu (Kanada 2018) 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm: Nädal 21.40 Sport.Sport 22.00 Äraostmatud 3, 2/6 (Inglise 2016) 23.00 Midsomeri mõrvad 20, 4/6:Caustoni Lõvid (Inglise 2017) 00.30 Väike Dorrit, 2/8 (Inglise 2008) 01.25 ERR.ee uudised

KANAL 2 06.00 08.00 08.10 08.30 09.00 09.30 10.00 11.00 12.00 14.00 15.00 16.00 18.00 19.00 19.30 20.05 21.05

23.15

01.40 03.10 04.00 05.30

Ameerika talent: Meistrid, 12* Super 4, 65 Aatominukk, 9 Piip ja Tuut TV, 13* Kodustiil Ehitame!, 8 „Õhtu!” parimad palad Roaldi retked Eestis: Rekanaiste karavan* Lumekuninganna 4: Peeglitagune maailm (Vene 2018)*. Animafilm Laula mu laulu, 31* Sinu, minu, meie, 1/4* Inga Lindström:Sindotsides (Saksa 2019) Kaks Kanget Kagu-Aasias, 8 Reporter+ Kuldvillak Meie aasta Indias, 10. Vete pääl Svingerid (Eesti 2017). R: Andrejs Ekis. O: Jan Uuspõld, Elina Purde, Ago Anderson, Elina Reinold. Suhtekomöödia, mille keskne teema on seks. Film ei sobi alaealistele. Surmarelv 3 (USA 1992). Märulikomöödia kolmandas filmis peavad detektiivid Riggs (Mel Gibson) ja Murtaugh (Danny Glover) tabama närukaela, kes röövis Los Angelese politsei relvaladu. Ülesande muudab keerulisemaks detektiividel lakkamatult sabas tolknev Leo (Joe Pesci). Film ei sobi alaealistele. Mr Beani puhkus*. Komöödia Päriselu lood: Interneti selgeltnägijad* ÖÖ TV Reporter+*

TV3 06.30 Simpsonid 22, 12. Isa Homer 06.55 Simpsonid 22, 13. Sinine ja hall 07.15 Lasteka hommik: Tasujate võitlused 1, 28. Grizzy ja lemmingud 1, 30. Grizzy ja lemmingud 1, 31. Ben 10 1, 3. Kraken. Ben 10 1, 4. Püsiv pensionipõlv 09.00 Simpsonid 22, 12. Isa Homer* 09.30 Simpsonid 22, 13. Sinine ja hall* 10.00 Boss beebi (USA 2017)*. Animakomöödia 12.00 Padjaklubi 14, 10. Suur pauk* 13.00 Kaks kanget LIVE 3, 8* 14.40 Võimalik vaid Venemaal* 15.10 Stop! 27, 13 15.45 Hirmurühm 1, 5* 16.50 Midsomeri mõrvad 18, 2. Cooper Hilli vahejuhtum 19.00 Seitsmesed uudised 19.30 Maskis laulja 2, 7. Täna selguvad finalistid! 21.35 Maski taga 2, 8 21.45 Karm paar (USA 2013). R: Paul Feig. O: Melissa McCarthy, Sandra Bullock, Marlon Wayans, Michael Rapaport. Märulikomöödia. Kõikvõimalikest eeskirjadest rangelt kinnipidav kuivikust FBI agent Sarah Ashburn (Sandra Bullock) ja ropusuine Bostoni politseinik Shannon Mullins (Melissa McCarthy) ei saaks olla erinevamad. Ent kui nad ühendavad jõud, et tabada julm narkoparun, saavad neist kahest kõigi üllatuseks hoopis sõbrad. 00.20 Ameerika neitsi (USA 2009)*. Komöödia 02.05 Midsomeri mõrvad 18, 2* 03.50 Hirmurühm 1, 5* 04.40 Võimalik vaid Venemaal* 04.55 Seitsmesed uudised

ILMATEADE

SUDOKU

EESTI

Homme +1...+10 Kirdetuul 4–10 m/s

Tallinn

Ülehomme +2...+10

4 3 2 7 4 9 3 1 8 2 5 7 9 1 62

Narva

Idakaare tuul 2–7 m/s

+2...+4

0...+4 Paide

Kärdla

0...+4

+2...+5 Pärnu Kuressaare

+1...+5

2 3 4 7

0...+5

+2...+5 Valga –1...+5

Võru 0...+4

+2...+7

London

vahelduv

+3...+6

Pariis

vahelduv

+5...+11

Helsingi

pilves

–1..+2

Viin

pilves

–2...+2

Tenerife

vahelduv

+15...+19

Stockholm

vahelduv

+1...+3

Moskva

pilves

0...+2

Hurghada

päikeseline

+16...+23

Oslo

päikeseline

–1...+3

Varssavi

pilves

+4...+6

Kreeta

vahelduv

+13...+17

Vastus ilmub 4. detsembril LP-s. Lahtistele postkaartidele või meilile kirjutatud vastuseid ootame 2. detsembrini aadressil Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Päevaleht või ristsona@gmail.com märksõnaga LP ristsõnad.

Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Päevalehe ühe kuu tellimuse. 20. novembri Laupäevalehes ilmunud ristsõna õige lahenduse „VIIGIKAKTUS” eest saab auhinna Reet Koppel. Palju õnne! Palume Teil pöörduda Eesti Päevalehe leviosakonda telefonil 680 4444.

4 7 9 8 2 3

8 49 3 8

1 2

6 4

5 5 2

MUJAL MAAILMAS Riia pilves

RISTSÕNA

3 1 4

6 Tartu

Viljandi

8 3 9

Reeglid Täida had2 numb 8 tühjad 6 4 3ko5 7 9 ri1tega 1 kuni 9. Numb rid 1 ku ni 9 pea 7 5 2 4 1 9 6vad 3 esi 8 nema igas 9 vee rus, igas 9 reas, igas 3 x 9 3 1 6 8 7 2 5 43 ruudus. Igas4reas, 7 igas 9 8 vee 2 rus 5 ja 1 igas 6 33 x 3 ruudus võib6iga1 num 8 7ber3 esi 4ne5da2ainult 9 ühel korral. Lahendused ja vihjed: www.sudoku.com 5 2 3 1 9 6 8 4 7 2 4 7 9 6 1 3 8 5 3 9 6 5 7 8 4 1 2 1 8 5 2 4 3 9 7 6

8 5

20. novembri mängu lahendus

5 7 2 3 4 9 8 6 1

8 3 6 5 2 1 9 4 7

9 1 4 6 7 8 2 3 5

3 6 8 1 9 2 5 7 4

2 9 7 4 5 3 1 8 6

1 4 5 7 8 6 3 9 2

6 2 3 8 1 4 7 5 9

7 8 9 2 6 5 4 1 3

4 5 1 9 3 7 6 2 8

7 5