Metallileht (mai 2015)

Metallileht Mai 2015

Reklaamlehe tootis Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Reklaam: Enn Viidik enn.viidik@lehed.ee, tel 661 3338 Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@lehed.ee EA lisade juht: Piret Tamm piret.tamm@lehed.ee

2 Fotod ja joonis: TTÜ masinaehituse instituut

Metallobjektide 3D-printimine – uued võimalused ja väljakutsed Meelis Pohlak,

vanemteadur, TTÜ masinaehituse instituut

Renno Veinthal, professor, TTÜ materjalitehnika instituut Kui teha juttu inseneridega, jõutakse tihtipeale küsimuseni, kas saab printida ka metallist objekte. Vastuseks on jah, selliseid seadmeid toodetakse juba üle 20 aasta. Samas on metalliprinterid endiselt kallid ning materjalide nomenklatuur suhteliselt piiratud.

3D-printimisest on saanud viimastel aastatel väga moodne termin, mida mainitakse meedias sagedamini kui ükskõik millist teist tänapäeva tootmistehnoloogiat. Samas mõistetakse selle all väga laia protsesside spektrit ja ühtlasi vastavaid seadmeid, mille hinnaskaala ühes otsas on alla tuhandeeurose soetusmaksumusega hobiprinterid kuni üle miljoni euro maksvate kõrgtehnoloogiliste tootmissüsteemideni välja.

Mõned räägivad praeguseid masstootjaid lähipäevil ähvardavast pankrotist, mis on tingitud odavate printerite laiast levikust, teised ennustavad enneolematute uute toodete turuletoomist. Juba on lisaks kõikvõimalikele harjumuspärastele plastikvidinatele prinditud ka maiustusi, terveid autosid

Lohu 12B, Tallinn

ning suisa maju. Euroopa Kosmose Agentuur koostöös teadusasutustega kavatseb lähiaastail luua seadmeid, mis võimaldaksid printida mitme meetri suuruseid metallist kosmoseaparaatide osi.

3D-printimine on isegi sedavõrd populaarne, et selle arendamise tähtsus on ära mainitud meie riigivalitsemise koalitsioonileppes.

Peamine tehnoloogia on pulbertöötlus Tänaseks päevaks on vist juba enamik inimesi oma silmaga mõnda 3D-printerit näinud, mõnedel on selline moodne aparaat suisa kodus olemas. Enamik neist seadmetest on oma ehituselt väga lihtsad ning odavad ning kasutavad objektide ehitamiseks mõnd odavat plasti. Kui aga lä-

heb varuosade ning professionaalseks toodete valmistamiseks, siis jääb odavama segmendi seadmetest väheks – peamisteks piiravateks teguriteks on prinditavate objektide madalad mehaanilised omadused ja ebapiisav täpsus.

Käesoleval ajal on piisava kvaliteediga metallist detaile valmistada suutvaid 3D-printimistehnoloogiaid piiratud hulgal. Enamasti põhinevad nad pulbritöötlusel – pulbriosakesed sulatatakse laseri või elektronkiirega monoliitseks objektiks.

On küll olemas ka teisi lähenemisi, nt keevitamine, lehtedest ristlõigete väljalõikamine ja üksteise peale kinnitamine jne, ent neil on rohkem piiranguid.

Pulbrisulatamisel põhinevate tehnoloogiate (laserpaagutus, lasersulatus, elektronkiirsulatus) tööpõhimõtet selgitab toodud joonis. Detaili ehitamine toimub eelkuumutatud kambris tööplatvormil. Esmalt laotatakse platvormile pulbri kiht, seejärel „joonistatakse” laseriga sellele valmistatava detaili ristlõige, sulatades pulbri osakesed üheks tervikuks. Järgmisel sammul lan-

getatakse tööplatvormi teatud sammu võrra ning kantakse peale uus pulbri kiht, misjärel jällegi sulatatakse pulber detaili järgmise ristlõike osas eelmise kihi külge.

Protsess kordub, kuni kõik ristlõiked on töödeldud. Vertikaalne samm jääb metallimasinate puhul tavaliselt vahemikku 20...60 mikromeetrit.

Protsessi lõpuks on detailid ümbritsetud lahtise pulbriga.

Ehkki lahtine pulber toetab valmistamisel mõnevõrra detaili väljaulatuvaid osi, vajatakse metalli puhul, erinevalt näiteks plastist, ikkagi lisatugikonstruktsioone, sest sulatatud metalli tihedus on suur, samuti on vaja liigne soojus detailist eemale juhtida.

Protsessi teeb keeruliseks kõrgete temparatuuride kasutamine – protsessis kuumutatakse metalli osakesed vedelasse olekusse.

Et saavutada nõutud kvaliteeti, peab temperatuuri reguleerimine töökambris olema väga täpne.

Lisaks tuleb töökambris kasutada inertset keskkonda, kas argooni või vaakumit. Oluline on kasutada ka konkreetsele materjalile sobivaid laseri töörežiime ja -parameetreid.

Detaili ehitamine toimub eelkuumutatud kambris tööplatvormil kihtide kaupa.

Kallid on tehnoloogia ja materjal Kuna tehnoloogia on kallis, pole mõtet kasutada odavat toorainet, st antud tehnoloogiat kasutatakse vaid kallite ja vastutusrikaste toodete puhul. Materjalina kasutatakse enamasti titaani, legeerteraseid, kroomi-, koobalti- ja niklisulameid, alumiiniumisulameid, väärismetalle jt.

Seadmeid toodavad 3D Systems Inc. (USA), EOS GmbH (Saksamaa), Concept Laser GmbH (Saksamaa), SLM Solutions (Saksamaa), Arcam AB (Rootsi), Realizer GmbH (Saksamaa) jt.

Lasersulatuse kasutamise eelised metalldetailide valmistamiseks on järgmised: valmistamine suhteliselt kiire, detaile saab kasutada lõpptoodetes, väga keerukas geomeetria (ei vajata valukaldeid, ei pea mõtlema, kas tööriistaga ligi pääseb jne), eelnevast kahest punktist tulenevalt avanevad täiesti uued võimalused toodete projekteerimiseks ja disainiks – saab luua tooteid, mida seniste tehnoloogiatega polnud võimalik valmistada.

Olulisemad puudused: täpsus piiratud (võimalikud termopingetest tingitud kujumuutused,

3 Seade toimib nn selektiivse lasersulatuse põhimõttel ning võimaldab valmistada erinevatest sulamitest detaile.

Optimeeritud detaili variandid – valmistatud titaanist 3D printimise teel.

jääkpinged detailis, täpsemate pindade saamiseks tuleb pinnad üle töödelda), pinna kvaliteet piiratud (sõltub detaili asendist ja asukohast tööplatvormil ning on tingitud kihttöötluse tööpõhimõttest ning pulbri osakeste suurusest), seadmed ja materjalid kallid, vajalik spetsiifiline taristu.

Metallide 3D-printimise kõrgest hinnast tulenevalt on selle peamised rakendused: • meditsiin (implantaadid, proteesid, hambakroonid jne), • lennuki- ja kosmosetööstus (võetakse kasutusele järjest vastutusrikkamate detailide puhul), • tööriistade tootmine (survevalu vormide osad), • autotööstus (unikaalsed sportautode detailid).

Puuduvad geomeetriapiirangud

Ka sellist keerukat detaili saab 3D-na printida.

3D-printimise üks olulisemaid eeliseid on geomeetriapiirangute puudumine. See võimaldab kasutada detaile maksimaalse efektiivsusega, st valdkondades, kus iga materjali gramm on arvel (nt lennundus, kosmonautika, autotööstus), saab teha minimaalse materjalikuluga detaili.

Selleks tuleb appi topoloogia optimeerimine, mille abil leitakse otstarbekaim materjali asetus detaili piires. Enne 3D-printimise kasutuselevõttu oli topoloogia optimeerimise rakendamine tugevalt piiratud, sest enamikul juhtudel polnud võimalik optimaalse geomeetriaga detaile valmistada. Tänapäeval kasutatakse kõnealust lähenemist ennekõike lennukitööstuses. Firma GE kuu-

sega fiiberlaseri võimsuseks on 120 W ja sulatusprotsess toimub kaitsegaasi (argooni) keskkonnas. Seadet hakatakse kasutama tootearendusprojektides ja teaduslikus uurimistöös.

Kuigi kogu maailmas on metalli 3D-printerite arv kiiresti kasvanud (ja see suureneb üha kasvavas tempos), on töödeldavate materjalide valik siiski suhteliselt piiratud. Plaanitava teadustöö fookus on suunatud eeskätt uute lasersulatatavate ja -paagutatavate sulamite ja komposiitide arendusse. Kõik ettevõtlusest lähtuvad koostöösoovid metallide kihtlisandustehnoloogiatele võimalike rakenduste leidmiseks on teretulnud.

lutas mõned aastad tagasi välja insenerivõistluse lennuki mootorikinnitusklambri optimeerimiseks. Esialgne detail oli freesitud välja monoliitsest titaanblokist.

Võistluse eesmärk oli leida võimalikult kerge detaili geomeetria, mis rahuldaks kõiki nõudmisi vastupidavuse osas.

Esimene metalli 3D-printer Eestis Olgugi et metalldetailide 3Dprintimine on juba aastaid kasutusel, on need seadmed siiski suhteliselt haruldased. Näiteks Baltikumis on neid vaid paarkolm. Esimene metalli 3D-printer jõuab Eestisse selle aasta juunis

ning see võetakse kasutusele TTÜ materjalitehnika instituudi laboris. Seadmeks on lasersulatusseade Realizer SLM50.

Seade toimib nn selektiivse lasersulatuse põhimõttel ning võimaldab valmistada raua, alumiiniumi, koobalti, nikli ja titaani sulamitest detaile. Õhkjahutu-

4

Messikalender Järgmine Metallileht ilmub 14. oktoobril.

Info ja reklaami tellimine tel: 6330681 Enn Viidik või enn.viidik@lehed.ee

Aeg 25.05-29.05.2015 26.05.-29.05.2015 08.06.-11.06.2015 9.06.-12.06.2015 16.06.-20.06.2015 16.06.-20.06.2015 16.06.-20.06.2015 16.06.-20.06.2015 17.08.-19.08.2015

Koht Moskva, Venemaa Bilbao, Hispaania Moskva, Venemaa Poznan, Poola Düsseldorf, Saksamaa Düsseldorf, Saksamaa Düsseldorf, Saksamaa Düsseldorf, Saksamaa Stavanger, Norra

Kategooria METALLOOBRABOTKA Ferroforma Metallurgy Mach-Tool GIFA METEC NEWCAST THERMPROCESS Energeetikamess ONS Norway 2015

01.09.-03.09.2015 15.09.-17.09.2015

Hardenberg, Holland Tampere, Soome

METAVAK Allhankemess Alihankinta 2015

22.09.-24.09.2015 5.10.-10.10.2015 6.10.-8.10.2015

Stuttgart, Saksamaa Milano, Itaalia Helsingi Messikeskus, Soome Helsingi Messikeskus, Soome

HYBRID Expo EMO FinnTec, ToolTec, JoinTec

6.10.-8.10.2015

Kuumtsinkimise kvaliteet värvimise lihtsusega.

Unikaalne süsinikterase korrosioonikaitse tehnoloogia ZINGA võimaldab roostetavat metalli tsinkida ka ilma kuumtöötluseta.

Tulemuseks on aktiivse katoodkaitsega metallpind, mis on vastupidav niiskes keskkonnas ja isegi soolases merevees ning ei mõrane temperatuuri kõikumiste korral. Metall on roostetamise eest kaitstud kümneteks aastateks. Kuivanud kaitsekiht ei ole mürgine ning võib olla kokkupuutes ka joogiveega.

Galvaaniline korrosioonikaitsesüsteem on pintsli või pihustiga lihtsalt pinnale kantav. Mugavaks kasutamiseks väiksematel pindadel pakendatud ka aerosoolpudelisse.

Tutvustus Rahvusvaheline metallitööstuse seadmete, tarvikute ja tööriistade näitus Seadmed ja tööstustarvikud Litmash, Tube Russia, Aluminium / Non-Ferrous Metallitöötlemisseadmete näitus Rahvusvaheline keevitusseadmete mess ja foorum Rahvusvaheline metallurgiaalane mess ja foorum Rahvusvaheline täppiskeevitusmess Rahvusvaheline termilise töötlemise mess ja sümpoosion Norra turule orienteeritud õli- ja gaasitööstuse mess, mis hõlmab metalli- ja masinatööstuse ettevõtteid ning üha enam ka plastitööstuse ettevõtteid ja spetsiifiliste insener-tehniliste IT-lahenduste pakkujaid *) Metallitöötlemisnäitus Soome suurimal allhankemessil osalevad ettevõtted metalli-, elektroonika-, plastija kummitööstusest, samuti IKT-sektoris tööstuslahendustega tegelevad ettevõtted.

Messil on esindatud ka valdkonna konsultatsiooniettevõtted, erinevad riiklikud ning regioonide ühisstendid *) Materjalid, tehnoloogia ja komponendid Metallitööstusmaailm Metalli ja masinaehituse messid

www.evenementenhalhardenberg.nl www.subcontractingtradefair.com

www.hybrid-expo.com www.emo-milan.com www.finntec.fi, www.tooltec.fi, www.jointec.fi www.teknologia15.fi

06.10.-09.10.2015 6.10.-9.10.2015

Moskva, Venemaa Salzburg, Austria

Elkom, Automation, Hydraulics& Pneumatics, MecaTec WELDEX/ROSSVARKA BWS

08.10.-10.10.2015 13.10.-15.10.2015

Istanbul, Türgi Krakov, Poola

ALUEXPO EUROTOOL (Intertool)

3.11.-6.11.2015

Pariis, Prantsusmaa

3.11.- 6.11.2015

Stuttgart, Saksamaa

Tööstuslik allhankemess MIDEST 2015 BLECHEXPO

10. 11.-13. 11.2015

München, Saksamaa

Elektroonikatööstuse mess Productronica 2015

10.11.-13. 11. 2015

Jönköping, Rootsi

10.11.-13.11.2015 17.11.-20.11.2015

Moskva, Venemaa Pariis, Prantsusmaa

Allhankemess ELMIA Subcontractor 2015 Metal Expo Tolexpo

02.12.-04.12.2015

Kaasan, Venemaa

02.12.-04.12.2015

Mechanical Engineering.

Metalworking Jekaterinburg, Venemaa WIN RUSSIA URAL

Metallurgia, masinaehitus ja metallitööstus, torud ja kaablid Rahvusvaheline lehtmetalli, torude, rõngaste, rullide ja sektsioonide valmistamise tehnoloogia mess Rahvusvaheline masinaehituse ja metallitöötlemise mess

11.02.-14.02.2016 23.02.-27.02.2016 06.03.-08.03.2016

Istanbul, Türgi Düsseldorf, Saksamaa Köln, Saksamaa

Rahvusvaheline tööpinkide ja tööstusliku tootmise tehnoloogiate näitus, metallitöötlemine, keevitus, metallurgia ja masinaehitus Metallitööstus. Keevitustööd. Pinnatöötlus Rahvusvaheline tootmistehnoloogia ja automaatika mess Rauakaubad, tööriistad, kinnitusvahendid, lukud

www.hfturkey.com www.metav.de www.eisenwarenmesse.de

11.04.-15.04.2016

Birmingham, Ühendkuningriik

Rahvusvaheline tööpinkide, tööriista ja tootmistehnoloogia näitus

www.machexhibition.com/

WIN EURASIA METAV INTERNATIONALE EISENWARENMESSE MACH

Metalli ja masinaehituse messid

Info www.metobr-expo.ru/en/ www.ferroforma.eu www.metal-expo.com machtool.mtp.pl www.gifa.de www.metec.de www.newcast.de www.thermprocess.de www.onsnorway.no

Rahvusvaheline keevitusmaterjalide, seadmete ja tehnoloogia näitus Rahvusvaheline tootmisseadmete (-sisendite), puidutöötlemise, metalltoodete, tee-ise toodete, kinnitustarvikute mess Alumiiniumtehnoloogia, masinaehituse ja toodete näitus Rahvusvaheline tööpingi, tööriistade, seadmete ja materjalitöötlemise seadmete mess Maailma juhtiv tööstuslik allhankemess hõlmab ettevõtteid masina-, metalli-, elektroonika- ja plastmassitööstusest ning tööstuslike teenuste ja allhanke sektorist Rahvusvaheline lehtmetalli ja liitmistehnoloogiate mess Maailma juhtival elektroonika ja seadmete tootmise messil on esindatud kogu tarneahel alates tehnoloogiast ja komponentidest kuni tarkvara ja teenusteni.

Messi põhiteemad on juhtplaatide, koostisosade ja juhtmete tootmine ning seadmed, moodulite tootmine, montaaž ja seadmed, teenused, logistika *) ELMIA Subcontractor on Põhja-Euroopa suurimaid allhankemesse, mis hõlmab masina-, metalli-, elektroonika- ja plastmassitööstust ning teisi sektoreid *)

Allikad: Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis www.ahk-balt.org; Profexpo www.profexpo.ee; *) EASi korraldatav Eesti ühisstend, www.eas.ee/messid; www.auma.de; www.emliit.ee

Vaata lähemalt

www.zinga.ee Kuumtsingitud teraslehed ja rullid

www.weldex.ru www.bwsmesse.at www.aluexpo.com www.eurotool.krakow.pl www.midest.com www.blechexpo-messe.de; www.schweisstec-messe.de www.productronica.de

www.elmia.se/subcontractor

www.metal-expo.com www.tolexpo.com www.expokazan.ru www.rte-expo.ru

5

Keevitaja elukutse on noorte seas hinnatud Foto: Tallinna mehaanikakool

Signe Kalberg Metallivaldkonnas puuduvad paljud olulised kutsestandardid, mistõttu mitmed uued õppekavad on välja töötatud lähtuvalt töömaailma huvist ehk sotsiaalpartnerite soovituste alusel. „Metallierialadel on mehaanikakoolis alates uuest õppeaastast võimalik õppida põhjalikult ümberkorraldatud õppekavadel,” ütleb Tallinna mehaanikakooli metallierialade juht Anu Kull.

Mehaanikakoolis õpib kutsekeskhariduse ning kutseõppes kokku igal aastal keskmiselt 800 õpilast, lisaks sama palju täiendõppes ja erinevatel kursustel osalejaid. Kõik õppijad jagunevad üldjoontes võrdsetes osakaaludes ära metallivaldkonna, autovaldkonna ning ehitus- ja automaatikavaldkonna erinevate õppekavade vahel. „Kõige populaarsem eriala on endiselt keevitus ning keevitajate kutseõpe on ümber korraldatud lähtuvalt keevitaja uue kutsestandardi nõuetest,” kinnitab Kull. Endiselt on võimalik omandada kahe aastaga keevitaja täiskutse. Lisaks saab aga aastase õpiajaga omandada ka ainult osakutse – vastavalt õppija valikule kas poolautomaatkeevitaja või TIG-keevitaja osakutse. „Senise kogemuse põhjal võib oletada, et huvi TIG-keevitaja osakutse vastu saab olema oluliselt suurem kui huvi poolautomaatkeevitaja osakutse vastu.

Seetõttu arvestame, et poolautomaatkeevitaja õppekava avatakse ainult piisava huvi korral,” ütleb Kull. Kooli õppetöökodade baasil avab kool metallkonst-

CNC - torupainutustööd

paigaldajate väljaõppega ning koostöös ettevõttega W-Glass OÜ lehtklaasi lõikepinkidel töötajate väljaõppega,” ütleb Kull. Õpipoisiõpe on õppevorm, kus 2/3 õppetööst toimub ettevõttes ja seetõttu oodatakse nendele õppekavadele eelkõige neid, kes soovivad kohe ka uuele tööle minna. Kõigil teistel õppekavadel õppijatel on samuti võimalik ettevõtetes kätt proovida, kuid seda ettevõttepraktika raamides ning alles õpingute teises pooles.

Keevitajatele suur nõudlus Tallinna mehaanikakoolis on automaatkeevitaja õppekava ainus omataoline Eestis.

ruktsioonide koostaja ning automaatkeevitaja õppekavad. Metallkonstruktsioonide koostaja puhul on kool laiendanud senise laevakoostelukksepa õppekava ka teistele suurte metallkonstruktsioonidele. Võimalus spetsialiseeruda laevaehitusele säilib, lõpetajad kvalifitseeruvad aga senisest paremini tööks erinevaid ehituskonstruktsioone, mahuteid jm suuremõõdulisi konstruktsioone tootvates ettevõtetes.

Ainulaadsed õppekavad Kulli sõnul on automaatkeevitaja õppekava ainus omataoline Eestis, kuivõrd automaat- ega robotkeevitust siiani kusagil õpetatud ei ole. Tegemist on jätkuõppekavaga, st sellele saavad astuda ainult keevitaja pädevusega õppijad. Õppetöö toimub kooli õppetöökodades ning lõpetaja valdab talade ja mahutite automaatkeevitust ning keevitustraktorit.

Samuti ainulaadne Eestis saab olema remondi- ja hoolduslukksepa õppekava. See on välja töötatud koostöös Eesti masinatööstuse liidu ja OÜ Vondarsoun

esindajatega ning esimesel aastal ongi plaanis spetsialiseeruda erinevate metallitööpinkide hooldajate väljaõppele.

Metallilõikepinkidel töötaja ja APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori õppekavad on koostatud vastavalt uute kutsestandardite nõuetele. Nendel, kes soovivad omandada metallilõikepinkidel töötaja kutset, on võimalik valida kõigi kutsestandardiga võimaldatud spetsialiseerumiste vahel (nii 3. kui ka 4. taseme treial ja freesija). Lisaks on koolis aga võimalik omandada ka 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse. See on ainult töömaailma tase, mistõttu sisseastujad peavad tõendama metallilõikepinkidel töötaja 4. taseme kompetentside olemasolu.

APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori õppekava on koostatud uue riikliku õppekava põhjal ning mehaanikakoolis on võimalik omandada osakutse lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaatorina. „Töötame ka õpipoisiõppe õppekavadega. Koostöös BLRT Grupiga alustame laevatorude

Rakvere ametikooli direktori Kuno Rooba sõnul on uute erialade ja õppekavade vajadus kasvanud välja just koostöös piirkonna ettevõtjatega. „Keevitajate suurest nõudlusest tulenevalt oleme valmis selles valdkonnas suurendama õppijate osakaalu ja seda Lääne-Virumaa tugevate metalliettevõtjate vajadusest lähtuvalt,” ütleb direktor. Ta lisab, et uute õppekavadega on oluliselt kasvanud õhtuse õppe ja tsükliõppe võimalused, et võimaldada juba töötaval inimesel ennast koolitada ja sooritada õpingute lõpus kutsekvalifikatsiooni eksam.

Suvise põhivastuvõtuga, mis algab 25. juunist, soovib Rakvere ametikool saada juurde vähemalt 250 uut õpilast. Mehaanika ja metallitöötluse erialadel õpib praegu 74 õpilast, põhikooli hariduse saab kolme aastaga õppida keevitajaks, keskhariduse baasil oodatakse osakutseõppekava alusel aastaks õppima kaitsegaasmetall-kaarkeevitust ja pooleaastasesse tsükliõppesse CNC töötlemiskeskuse operaatoriks. Lisaks suvisele vastuvõtule teostab kool veel sügisest ja talvist vastuvõttu ning töökohapõhist õpet.

LSAB Vändra AS – metallide lint- ja ketassaagimise tehnoloogiline nõustamine – saelintide tootmine ja müük – HSS, TCT ja segment-saeketaste teritus, remont ja müük – suure valikuga kohapealne ladu, operatiivsed tarned

www.seco-traktory.cz

Esindame tootjaid:

LSAB Vändra AS Allikõnnu küla, 87604 Vändra vald tel 5780 8883

Fesma Alu OÜ tel. 50 50 006, info @ fesma.ee

www.fesma.ee

6

Metall saab Jõhvis nüüd „teflonkatte” Fotod: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Erik Gamzejev Jõhvis asuv Eesti Energia Tehnoloogiatööstus võttis 400 000 euro eest kasutusele Xylani tehnoloogia, mis võimaldab hakata valmistama keerukamaid metalltooteid, mille müügiga on võimalik teenida rohkem raha nii naftatööstuse kui ka mitmete teiste tööstusharude partnerina.

USA korporatsiooni Whitford ligemale pool sajandit tagasi väljatöötatud tehnoloogia võimaldab keemilise protsessi käigus katta metalli kihiga, mis kaitseb teda nii kulumise kui ka rooste eest ja vähendab samas hõõrdumist. „Xylan on nagu teflon: sellel on vett hülgavad ja hõõrdumist ning kulumist vähendavad, korrosiooni eest kaitsvad ja ka müra vähendavad omadused,” räägib kuni tänavu 22. aprillini Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse juhatuse esimehe ametis olnud Otto Richard Pukk.

Naftapuurtornide detailid

Otto Richard Pukk näitab hiljuti ülesseatud tootmisliini juures Xylani tehnoloogiaga töödeldud metallitükki, mis on disainitud mobiiltelefoni hoidjaks.

Jõhvis asuva metalliettevõtte olulisemaks partneriks on kujunenud nafta- ja gaasitööstusele seadmeid projekteeriv ja valmistav Norra kontsern Aker Solutions ASA. Tema tellimusel on Jõhvis valmistatud mitmesuguseid raudkonstruktsioone ja

raame süvamerre rajatud naftapuurimistornide jaoks. Suur osa detailidest on vajanud ka Xylani tehnoloogiaga töötlemist. „Siiani oleme ostnud seda teenust sisse Poolast. Logistiliselt ei ole olnud aga kõige mõistlikum toimetada metalldetaile siit Poola ja tuua neid siia tagasi. Nüüd saame võimaluse teha oma tehases sedasama,” kinnitab Pukk.

Eestis on Jõhvi nüüd esimene ja ainus koht, kus selline tehnoloogia on olemas. Ostetud tootmisliin pandi Jõhvis kokku oma jõududega. „Tootmisprotsessi oleme välja töötanud koostöös Aker Solutionsiga,” ütleb Pukk, kelle sõnul uusi töötajaid selle liini jaoks palgata kavas pole. „Koolitame välja oma töötajaid.”

Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola toob esile, et uue tehnoloogilise sammu tegemine võimaldab säilitada olemaolevaid töökohti. „Nafta- ja gaasitööstuse jaoks on praegu äärmiselt

keerukas aeg. Praeguste maailmaturuhindade juures tuleb igalt poolt uudiseid suurtest koondamistest. Võttes kasutusele selle tehnoloogia ja töötades koos Aker Solutionsiga, saame me paremini hoida ka oma töökohti. Oleme võitnud nende usalduse − nad soovivad meiega jätkata koostööd pikemas perspektiivis,” tõdeb ta.

Suund kallimatele toodetele Vainola sõnul liigub Eesti Energia Tehnoloogiatööstus selle sammuga ka metallide töötlemise väärtusahelas järgmisele tasandile. „Siiani oleme metalle töödelnud üldjuhul vähem keerukaid tehnoloogiaid kasutades, nüüd saame tõusta kõrgemale.

See võimaldab saada toodete eest paremat hinda, aga see esitab ka suuremaid väljakutseid.

Meilt oodatakse väga head kvaliteeti, väga suurt tarnekindlust,” selgitab ta ja lisab, et kui firma

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme.

95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA PL70 plasmalõikur

NOVA PL40PRO plasmalõikur

Hind:

Hind:

802 €

561 €

(km 0%)

(km 0%)

UUDISMUDEL Nova PL70 plasmalõikuris kasutatakse IGBT tehnoloogiat. Süütamine toimub lihtsalt pilootkaarega.

Kvaliteetne ja võimas plasmalõikur! Lõikab kõiki elektrit juhtivaid materjale, nagu teras, alumiinium, vask jne. Maksimaalne lõikesügavus on 30 mm.

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–70 A Lõikevõimsus: 30 mm Kaal: 15 kg

Uudismudel nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks.

Digitaalselt reguleeritakse lõikevoolu ja IGBT tehnoloogiat kasutatakse materjali lõikamisel. Süütamine toimub lülitile vajutamisega. Lõikab kõiki elektrit juhtivaid metalle. Lihtne ja turvaline kasutada. Maksimaalne lõikesügavus on 12 mm.

Pinge: 230 V Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Kaal: 9 kg

NOVA 6126 metallitreipink

NOVA 632B metallitreipink

Hind:

Hind:

2008 €

5202 €

(km 0%)

(km 0%)

Töökindel, eriti kvaliteetne minitreipink, millel on profitreipingi omadused, nagu automaatne piki- ja külgsuunas ettenihe, ettenihkeajam meeter- ja tollkeermestuseks, ei vaja hammasrataste vahetamist.

Varustatud 51 mm läbiva avaga padruniga. Standardvarustuses on suure Sino diginäidik. Kaks 200 mm padrunit, 3- ja 4pakilised. Treipingi lisavarustuses ka jalgpidur. Sellise klassi varustusega ja spindli nii suure läbiva avaga treipinkide eest on seni tulnud maksta topelthinda. Ülisuur täpsus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 W Pöörlemiskiirus: 120–2000 rpm (12 kiirust) Tsentrite vahe: 500 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 260 mm Spindli läbiviik: 26 mm Kaal: 180 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Spindli läbiviik: 51 mm Kaal: 650 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

7 Eesti Energia Tehnoloogiatööstus ••Jõhvis tegutsev metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistaja pakub laia valikut nüüdisaegseid tehnoloogilisi projektlahendusi.

••Eesti Energia kontsernis on Tehnoloogiatööstus elektrijaamade ja õlitehaste tehnoloogialahenduste peamine arendaja ja valmistaja.

••Turustab oma tooteid ligemale 40 riiki.

••Välisklientide nimekirjas on teiste seas sellised tuntud rahvusvahelised kontsernid nagu ABB, Aker Solutions, Alstom, Foster Wheeler, Metso.

••Ligemale 900 töötajat.

••Juhatuse esimees alates 22. aprillist 2015 Toomas Põld.

Kuigi põhiline osa praegu Jõhvis sellel liinil töödeldud metalldetailidest läheb süvamerre rajatavatesse naftapuurtornidesse, peetakse ettevõttes plaane toodete valmistamiseks ka teistele tööstusharudele.

saab selle väljakutse vastuvõtmisega hakkama, siis on loota, et ühel heal päeval kajastub see ka töötajate palkades.

Tehnoloogiatööstuse arendusosakonna juhataja Tanel Telliskivi sõnul kasutatakse Xylani tehnoloogiaga valmistatud detaile peale õli- ja gaasitööstuse laialdaselt ka näiteks autotööstuses, toiduainetööstuses ja mitmel pool mujal. „Teflonkattega panne ja potte leidub igas majapidamises, aga samal põhimõttel on valmistatud enamik vorme kommitööstuses,” toob ta näite.

Vainola ütlust mööda otsib Eesti Energia Tehnoloogiatööstus partnereid ka teistes tööstusharudes. „Hindame kõrgelt Akerit, kes on väga tugev tegija õli- ja naftatööstuses. Aga me peame meeles pidama maamehe tarkust, et mune ei hoita ühes korvis, ja seepärast on mõistlik hajutada partnerlusriske,” märgib ta.

Vainola ei välista, et kunagi võidakse samas Jõhvi tehases hakata valmistama ka osi tuntud automarkidele. „Sellest me unistame. Välisturud on mitmes sektoris avatud, kuid sinna pääsemiseks peame ise kõvasti pingutama. Selge on, et mida kõrgemale tasemele liikuda, seda rohkem kerkivad ka nõudmised.

Nii autotööstus kui ka toiduainetööstus on naftaseadmete järel juba järgmine tase, kus on nii kõrgemad marginaalid, kuid ka veelgi rangemad standardid,” arutleb ta. „Praegu me ei paisuta ootusi liiga suureks, kuid teeme endast parima, et ükskord sinna jõuda.”

Tehnoloogiatööstus kui hästihoitud saladus Vainola sõnul ei võtnud Eesti Energia 400 000 euroga väga suurt investeerimisriski. Tasuvusajaks loodetakse 5–7 aastat.

Praegu ei ole veel lepingutega piisavat katet, kuid Aker on näidanud üles valimisolekut ka tarnemahtude suurendamiseks. „Otsustasime, et liigume sammsammult ega ole kasumlikkuse puhul väga ahned. Õpime esialgu uut tehnoloogiat tundma ja seeläbi arendame ka oma võimekust liikuda väärtusahelas ülespoole ja olla vajaduse korral valmis laienema,” märgib ta.

Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse eelmine tegevjuht, Rootsi sündinud Otto Richard

Pukk on intervjuus Põhjarannikule nimetanud seda Jõhvi servas kontserdimajast mõnisada meetrit eemal asuvat ettevõtet nagu hästihoitud saladuseks. See tehase ei hakka linnapildis eriti silma, ometigi on seal ametis ligemale tuhat inimest.

Aastakümneid tagasi tegeldi seal peamiselt põlevkivikaevanduste seadmete remondiga ja ettevõtte nimigi oli pikka aega vastav – „Mäetehnika”. Praegu valmivad seal peale kaevanduste erinevad tehnoloogilised lahendused ka Eesti Energia õlitehastele ja elektrijaamadele. Lisaks sellele on hüppeliselt kasvanud eksport – kliente on juba 40 riigis. „Paljud ei tea, et tegu on ühe Eesti suurema tööstusettevõttega. Ta tegutseb väga paljudel aladel: siin on metalliseadmete ja konstruktsioonide tootmine, ehitus, hooldustegevus,” ütleb Pukk. Üks suuremaid välispartnereid on 20 riigis tegutsev Norra nafta- ja gaasitööstuse seadmete süsteemide tootja ja hooldaja Aker Solutions. „Akeri ja ka teiste meie välisklientide juurde igaüks ei saa. Nad eeldavad väga kõrget tootekvaliteeti, aga ka seda, et tööd tehakse väga nõudlike standardite põhiselt. Kogu tootmisprotsess peab olema sertifitseeritud,” selgitab Pukk. Ta märgib, et sellisele tasemele igaüks välja ei roni. Üks asi on saada paks sertifikaatide pakk kokku, teine aga pidev arendustöö, sest kui klient nõuab midagi uut, siis peab suutma kiiresti neid soove arvestada.

Teine edu märksõna on tema hinnangul usaldusväärsus. Selliste suurte projektide puhul, nagu on Norra naftatööstuses, ei saa keegi üksinda hakkama. Teistega tuleb koostööd teha ning selles pikas ketis tuleb leida parimad ja usaldusväärseimad partnerid. „Oleme üks osa suurest ahelast, kus tarnitakse nafta pumpamise süsteeme. Üks päev hilinemist või üks kvaliteedi probleem võib minna väga kalliks. Nad ei saa riskida ja tellida kas või ühe detaili sellest suurest süsteemist ebakindlalt partnerilt,” märgib ta.

Allikas: Eesti Energia

FRONIUS TPSi - INTELLIGENTNE REVOLUTSIOON KEEVITUSES Alates 1950. aastast on Fronius International GmbH välja töötanud innovatiivseid lahendusi kaar- ning kontaktkeevituseks, eesmärgiks - “ lahti muukida ” kaare DNA ning luua täiuslik keevitussüsteem.

Koos radikaalselt uue MIG/MAG seadme platvormiga juhib Fronius keevitava tööstuse uude ajastusse.

Froniuse TPSi seadmepõlvkond eemaldab piirangud, mis varem on kehtinud.

Koos uue tehnoloogiaga saavad kasutajad enda käsutusse keevitusseadme, mis on piiramatult kohandatav individuaalsetele vajadustele ja mille omadusi on võimalik uuendada ning kaasajastada ja mis samas on intelligentne ja väljapaistvate kommunikatsioonivõimetega.

EESRINDLIKUD KEEVITUSOMADUSED TPSi kesksed funktsioonid on saanud täiesti uue ülesehituse. Oluliselt kiirem protsessor annab võimaluse kontrollida paljusid uusi parameetreid. Intuitiivne tekstipõhine displei annab kasutajale informatsiooni seadme kõikidest parameetritest, tuvastab automaatselt saadaolevad seadme võimalused ning hoiatab ohtude eest. Jobmaster põletisse integreeritud minidisplei võimaldab kontrollida seadme funktsioone töökohast lahkumata. Kaughaldus ja süsteemi analüüs on tehtud võimalikuks üle interneti. Keevitus ei ole kunagi varem olnud nii lihtne ja samas nii kõrge kvaliteediga.

TEKSTIPÕHINE DISPLEI Muuhulgas eestikeelne kasutajaliides on optimeeritud keevituskeskkonna praktilisi vajadusi silmas pidades. Värvid, vaatenurk, heledus, keskkonnakindlus ja muud faktorid on loodud vastamaks efektiivse töökoha nõuetele. Intuitiivne tekstipõhine displei graafilise kasutajaliidesega muudab seadmega töötamise lihtsamaks kui kunagi varem - ka keevituskinnastega.

LOW SPATTER CONTROL: LSC Kuna suur hulk täiendavat informatsiooni kaare kohta on võimalik töödelda kiirelt, siis saab seade tuvastada suure täpsusega, millises faasis on igal erineval ajahetkel metalli siirdumine keevisvanni ning ennustada täpselt lühise tekkimise hetke. Sellel hetkel reguleerib TPSi süsteemikontroller keevitusvõimsust. Efektiks on unikaalselt madalapritsmeline lühikese kaarega protsess LSC. PULSE MULTI CONTROL: PMC Suure kiirusega toimuv andmete töötlus ning täpne protsessi kontroll parandab tohutult tilga eraldumise stabiilsust. Uus impulssprotsess – PMC - suurepärane uudis kõigile, kes tahavad keevitada kiiremalt, agas samas stabiilsemalt ning konstantse tungivusega.

PMC PULSE MIX Uus radikaalne lähenemine sünergilisele keevitusele - esmakordselt miksitakse lühikest kaart ning suure tungivusega impulsskaart – tulemuseks kiirem ning vähema soojussisestusega ning visuaalselt TIG keevitusele sarnanev õmblus.

Täpsem informatsioon toodete kohta: Spetselektroodi AS, Türi 1a, 11313 Tallinn

www.spetselektroodi.ee

8 Foto: Märt Kolnes

Kulumiskindlad materjalid – uus tase materjalitehnoloogias Signe Kalberg Üks peamisi seadmete ja konstruktsioonide lühikese elutsükli põhjusi on kulumine ja korrosioon või mõlemad korraga (tribokorrosioon). Tribomaterjale, täpsemalt kulumiskindlaid materjale on välja töötatud ja nende omadusi (sh kulumiskindlust) uuritud Tallinna tehnikaülikoolis juba pikka aega.

Tallinna tehnikaülikoolis on uuritud kulumiskindlaid materjale projekti „Mitmefaasiliste tribomaterjalide arendamine ja tehnoloogia” käigus.

TTÜ metallide tehnoloogia professor Jakob Kübarsepp, mis on tribomaterjalid ja kus neid kasutatakse?

Triboloogia on teadus hõõrdumisest, määrimisest ja kulumisest.

Tribomaterjalid on materjalid kasutamiseks triboloogilistes (hõõrdumise, kulumise) tingimustes.

Käesolev projekt on seotud kulumiskindlate tribomaterjalidega

kasutamiseks tööriistade tootmises, mäetööstuses, materjalide peenestamisel jm.

Milliseid tooteid valmistatakse sellistest materjalidest?

Kulumiskindlate toodete näiteks on maht- ja lehtvormimisel kasutatavate stantside tööosad, desintegraatorite jahvatuselemendid, mäetööstusseadmete kuluvosad jms.

Olete varemgi ju kulumist uurinud?

TTÜs on koostöös partneritega (Tampere Tehnikaülikool, Glasgow Ülikool, Ecole Central Pariis jt) intensiivselt tegeletud väljatöötatud pulberkomposiitide kulumise uurimisega, sh kõrgetel temperatuuridel. Seniste uuringute tulemusena on selgunud tribomaterjalide (tööriistateraste, kermiste) erakordselt suur ja erinevates kulumistingimustes tunduvalt erinev struktuuritundlikkus. Selletõttu edusammud defektivabade peeneteraliste tribosulamite tehnoloogia valdkonnas võimaldavad märkimisväärselt tõsta tööriistade ja kulumiskindlate detailide töökindlust ja püsivust.

Mida kujutas endast uurimisteema mitmefaasilistest tribomaterjalide arendamisest?

Aastatel 2008–2013 kestnud projekt „Mitmefaasiliste tribomaterjalide arendamine ja tehnoloogia” oli jätk eelmistele, TTÜ materjalitehnika instituudi pulbermetallurgia laboratooriumis toimunud senistele uuringutele kulumiskindlate materjalide kulumise, korrosiooni ja väsimuse valdkonnas.

Nüüdismaterjalide valdkonnas on Euroopas suundumus uute materjaligruppide (sh nanostruktuursed materjalid, gradient-omadustega materjalid, multimaterjalid, metall-maatrikskomposiidid), uute tootmistehnoloogiate (sh pulbermetallurgia, komposiitmaterjalide tehnoloogia, uued liitetehnoloogiad ja pindamistehnoloogiad jms) ja hübriidmaterjalide (tavamaterjalid kombinatsioonis uute nüüdismaterjalidega) väljatöötamisele.

Mida uuriti?

Uurimisteema oli seotud kõrgendatud töökindlusega, ekstreemtingimustes (kulumine kaasnevate suurte mehaaniliste

koormustega ja korrosiivsetes keskkondades) püsivate tribomaterjalidega, milliseid toodetakse nüüdisaegseid materjalitehnoloogiaid rakendades.

Mis selle projekti raames toimus?

Projekti raames toimus uute komposiitmaterjalide ja nende tootmistehnoloogiate arendus, materjalide makro-, mikro- ja nanotasemel karakteriseerimine ning selliste materjalide taaskasutustehnoloogiate väljatöötamine.

Miks on materjalitehnoloogial oluline roll tööstuses?

Materjalitehnoloogial on oluline roll peaaegu kõikide tööstussektorite konkurentsivõime tagamisel. See on põhjuseks, miks materjalitehnoloogia kuulub prioriteetsete teadus- ja arendustegevuse valdkondade hulka Euroopas ja Eestis.

Mõnedes tööstusharudes (nt mäetööstus, ehitusmaterjalide tööstus, metallurgia jt) võivad kulutused kulunud detailide väljavahetamisele või taastamisele ulatuda kuni 40%-ni kogukulutustest seadme elutsükli

520 6456

Doktorant Marek Tarraste töötamas pulbermetallurgia labori kõige uuemal (ja kallimal) seadmel plasmaaktiveeritud paagutamiseks.

jooksul. Kulutuste vähendamine eeldab teaduslikult põhjendatud materjalivalikut, uute materjalide ja vastavate materjalitehnoloogiate arendamist ning arusaama materjalide degradatsiooni mehhanismist (kulumine, korrosioon, väsimus jne).

Milline on selle uuringu koht teaduses?

Teadusuuringute tähtsus põhineb rahvusvaheliselt heal tasemel teadustulemustel tribotehnoloogia ja tribomaterjalide valdkonnas. TTÜ uurimisgrupi tribomaterjalide valdkonnas on tõstetud esile paarikümne aktiivsema teadusgrupi hulgas Euroopas.

Millised olid uurimisteema tulemused?

Peamised tulemused olid uudsete keraamika baasil (peamiselt TiC-, ZrC- ja WC-baasil) tribokomposiitide väljatöötamine; tribomaterjalide kulumiskindluse ja -mehhanismi kaardistamine erinevates tingimustes (abrasiiv-, erosioon-, hõõrd-, adhesioonkulumine jne), sh korrosiivsetes keskkondades ja laias temperatuurivahemikus. Arendati tribokomposiitide konsolideerumistehnoloogiaid eesmärgiga toota paremate mehaaniliste, triboloogiliste ja tehnoloogiliste omadustega komposiite, samuti arendati WC-Co komposiitidest toodete taaskasutustehnoloogiaid.