Eesti Mõjukad 2019 by Eesti Päevalehe

Magnus Kirt

42. koht

Tanel Toom

25. koht

David Vseviov

84. koht

Kersti Kaljulaid

9 772228 226012

HIND 1.60

NR 47 (370) 22. november 2019

koht

TOP 100

koht

Martin Helme

Skandaalist skandaalini: kuidas vallutati 2. terve Eesti!

koht

Mart Helme

Sansibar ja Tansaania safari Talvine Baikal Seišellide avastusretk Šotimaa mäed ja järved Bhutan ja Nepal Everesti baaslaager Poon Hilli matk Nepalis Nepali tutvumisreis Jaapani matkareis Transsiberi raudtee Šotimaa saared Sahhalin – Kuriilid Baikali avastusretk Altai seiklusreis Baikali avastusretk Baikal – Mongoolia Kamtšatka loodusreis Islandi matkareis Fani matkareis Lapimaa matkareis Lapimaa matkareis Solovetsi saared

20.–28.02.2020 01.–08.03.2020 22.–31.03.2020 23.–27.03.2020 25.03–06.04.2020 18.03–07.04.2020 25.03–07.04.2020 09.–19.04.2020 15.–23.04.2020 03.–21.06.2020 28.06–05.07.2020 09.–20.07.2020 13.–20.07.2020 17.–26.07.2020 20.–27.07.2020 20.07–04.08.2020 21.07–01.08.2020 31.07–10.08.2020 15.–29.08.2020 16.–22.08.2020 23.–29.08.2020 04.–12.09.2020

Weizenbergi 20/1, Tallinn

2990 € 1390 € 2890 € 1190 € 3590 € 2990 € 2190 € 1590 € 2390 € 2290 € 1690 € 3590 € 1490 € 1990 € 1490 € 2590 € 2590 € 1490 € 2990 € 990 € 1190 € 1590 €

608 0869

Colorado matk Ameerika rahvuspargid Põhja-Hispaania Balkani seiklusreis Tiibeti kultuurireis Mustangi kuningriik Kaukaasia Himaalaja matkareis Mongoolia avastusretk Bhutani matkareis Annapurna ringretk Vietnami matkareis Annapurna baaslaager Hokkaidō seiklusreis Ameerika rahvuspargid Patagoonia avastusretk Mehhiko avastusretk Kuuba avastusreis Lõuna-Aafrika Kolumbia matkareis Aastavahetus Nepalis Aastavahetus Argentinas

info@sandberg.ee

06.–15.09.2020 16.–26.09.2020 17.–27.09.2020 18.–28.09.2020 18.09–01.10.2020 30.09–21.10.2020 30.09–12.10.2020 02.–14.10.2020 04.–11.10.2020 07.–19.10.2020 07.–27.10.2020 12.–27.10.2020 14.–28.10.2020 17.–25.10.2020 24.10–01.11.2020 17.–29.11.2020 18.11–05.12.2020 23.11–02.12.2020 23.11–05.12.2020 25.11–07.12.2020 27.12–09.01.2021 29.12–14.01.2021

www.sandberg.ee

2990 € 2890 € 1490 € 1390 € 2990 € 2990 € 1990 € 1590 € 1590 € 3990 € 2490 € 2390 € 2390 € 2990 € 2690 € 3490 € 2990 € 2390 € 3290 € 3590 € 1790 € 4490 €

3 Aitäh kõikidele lehe tellijatele ja sügiskampaanias osalejatele! Nädalavahetusepaketid Wasa Resortis võitsid:

VILLU VATTER ANNELY PENT ARVO KÜBARSEPP TIIA KARING Palju õnne, võtame teiega ühendust! Sisukat nädalavahetust!

JUHTKIRI

Kas Ratase mõjust piisab Järviku vastu?

üüd on asi puust, punaselt ja ametlik. Riigisekretär Taimar Peterkopi juhitud komisjon tuvastas, et maaeluminister Mart Järvik on neljast uuritud punktist vähemalt ühes käitunud seadusvastaselt. Ta sekkus lubamatult veterinaar- ja toiduameti (VTA) tegevusse, kui see listeeriabakteri puhangut uuris. Ka ülejäänud võimude lahusust ja huvide konflikte puudutavates punktides ei saa öelda, nagu oleks Järvik ühemõtteliselt puhtaks jäänud. Nüüd on otsustamine peaminister Jüri Ratase kätes. „Kui uurimisel selgub, et ta [Järvik] on eksinud või seal on kahtlusi, siis mina tõesti ei näe võimalusi temaga edasi töötamiseks,” ütles Ratas eelmisel nädalal, kui komisjoni moodustamisest teada andis. See polnud tsitaat ümmarguste vastuste generaatorilt, vaid väga üheselt mõistetav, mustvalge valik: kui Järvik pole puhtamast puhtam, tuleb tal lahkuda.

Toimetuse seisukoht

Järvik mõistagi jätkata ei saa, kuid tema lahkumine ei tohi olla „kompromiss” teiste arvel. Ameti mahapanek oleks ka korrektne punkt ülipiinlikuks kujunenud saagale. Kõikide osaliste heaks kiidetud komisjoni tuvastatud faktid räägivad enda eest. Ilmselt mõistab seda tegelikult Mart Helmegi, kes eile pareeris Järviku kohta käivaid küsimusi küll viidetega Leninile, küll sooviga minna puid lõhkuma. Elegantne lahendus on olemas. EKRE ei kutsu Järvikut tagasi, vaid ta lahkub „töörahu huvides” ise. Nii tühistatakse vastastikku esitatud ultimaatumid ning valitsus saab jätkata järgmise kriisini. Kõik muud variandid tähendavad oma sõnade söömist või koalitsiooni lagunemist. Esimest ei tohi lubada avalikkus, teist ei soovi oletustest hoolimata ilmselt valitsuspartnerid ise. Järvik peab minema kaaskahjudeta, mitte nii, et näiteks „kompromissiks” võetakse maha ka ministrile pinnuks silmas olnud kantsler Illar Lemetti. Sellele võimalusele viitas ERR-is haridusminister Mailis Reps. Kui üldse kompromisse otsida, siis sellest, et Eesti julgeolekupoliitikat valetamisega õõnestanud siseminister Helme jääb ametisse edasi. Peaministrile on see huvitav aeg, meie tänases mõjukate edetabelis on ta allpool nii isast kui ka pojast Helmest. Nüüd on paras tõestada, et me eksime ja tegelikult juhib valitsust ikkagi Ratas.

NÄDALA NÄGU

Anonüümne kommentaator

hoi, ristirahvas! Vaadake taevasse! Vaadake veel! He-hee! See oli kajakasitt. Pole hullu, mis ei tapa, see teeb tugevaks. Rohkem pole tarvis taevasse vaadata, pühkige silmnägu puhtaks ja minge koju. Mina olen juba kord selline lõbusa loomuga, armastan huumorit. Inimesi luues mul ka vahel tuleb selline naljatuju peale, et lase aga olla. Igav oleks ju aina ühesuguseid olendeid vorpida, ega ma pole mingi kummikute tootja! Siis vahel teengi vigurit. Minu käest on viimasel ajal sageli küsitud: kust tulevad siia ilma anonüümsed netikommentaatorid? Kas tõesti on jumal ka nemad loonud? Ikka! Neid ma meisterdangi siis, kui igapäevatöö üle viskab. Kui oled ikka loonud järjest sada tuhat normaalset inimest, kõigil nina keset nägu ja juuksed seitlis, siis tekib isu väikese kõrvalehüppe järele. Eks ole, isegi inimene tahab vaheldust, soovib mõnikord lipsu lõdvaks lasta, mis siis veel jumalast rääkida! Võtangi siis väikese napsi ja asun katsetama. Kõige lollikindlam moodus on vahetada ära pea ja tagumik. Rohkem polegi tarvis, et sünniks uus ja huvitav eluvorm. Puhud olendile eluvaimu sisse ja juba ta läheb, lausa jookseb – ning ikka arvuti taha! Arvutid kohe tõmbavad neid ligi, justkui magnetiga, umbes samamoodi nagu emane koer isast. Ja kohe läheb ka kommenteerimiseks, sõrmed toksivad klahve sellise kiirusega, et küünte alt lendab tuld! Miks nad anonüümselt kommenteerivad? Aga ega siis tagumik ei tea, mis ta nimi on! Tema sees ei liigu mõtted, vaid hoopis teised ollused. Ja neid ta siis arvutisse sisestabki, seda enam, et luude ja kontide asemel on tal käte sees soolikad, mis ulatuvad sõrmeotstesse, ja sealtkaudu kõik paks ja peenike arvutisse voolabki, nii et vahujuga taga. Mõned inimesed on mulle helistanud ja kaevanud, et neile ei meeldi see, mida netikommentaatorid teevad. Aga selline loodus ongi – metsik! Looduses on ehk palju säärast, mis inimesele ei meeldi: puugid ja kirbud ja sääsed, ja mõne arvates kraaksub vares inetu häälega. Ometi olen mina kõik need elukad loonud ja andnud neile loa talitada nii, nagu heaks

NÄDALA PEEGEL

ILLUSTRATSIOON: AVE TAAVET

Jumal arvavad. Rähn toksib puud, kommentaator toksib klahve – ühesugused pudulojused on nad mõlemad. Mina olen nad valmis teinud, vintis päi muidugi ja naljaviluks, aga see ei muuda asja. Selline põhimõte on mul ka, et mina hiljem midagi parandada ei viitsi. Käib küll! On nagu on! Ja kuidas sa hakkadki anonüümset kommentaatorit õigeks seadma, kui teine on vahest juba abiellunud ja kuhugi tööle läinud või lausa erakonda astunud ja seal oma rammusa kõnepruugiga karjääri teinud. Abikaasa ja sõbrad ju ehmuvad, kui inimene ilmub korraga välja justkui äravahetatuna – punetava tagumiku asemel vaatab krae vahelt välja kammitud pea! Abikaasa ja kolleegid pole kodaniku säärase välimusega sugugi harjunud, see tundub nii võõrastav. Ja jutust ei saada aru, inimene on järsku nii arukas ja malbe, kõneleb viisakalt, üldse mitte marutõbise kombel... Arvutit kasutab ainult õpetlike esseede ja armastuskirjade kirjutamiseks, peeretuse asemel on palgel naeratus. Nii järsk muutumine on õudne. Milleks perele ja lähedastele sääraseid kannatusi valmistada? Tegelikult on mul hoopis uued ja veel vahvamad mõtted varuks. Ma ei hakka neid välja lobisema, aga käige internetis, lugege lehti, vaadake telekat – küll siis varsti saate selliseid tüüpe näha, et oh-oh-hoo!

Rähn toksib puud, kommentaator klahve – ühesugused pudulojused mõlemad. Olen nad valmis teinud, vintis päi muidugi, aga see ei muuda asja.

Kuidas 2019. aasta edetabel sündis?

• Margus Linnamäe sündis 5. jaanuaril 1964.

1964

• Eesti mõjukad 2019 edetabeli panid kokku Eesti Päevalehe, LP, Delfi, Eesti Ekspressi, Maalehe, Kroonika, Anne & Stiili, Eesti Naise, Oma Maitse, Pere ja Kodu, Tervis Plussi ja Maakodu ajakirjanikud, kes hindasid kandidaatide mõju Eestile sel aastal. • Ajakirjanikud, kes erilise tähelepanuga jälgivad ühiskonnas toimuvat, koostavad juba viiendat aastat mõjukate edetabelit. 2015. aastal valisid Ekspress Meedia väljaanded kõige mõjukamaks eestlaseks Marju Lauristini, 2016. aastal Kersti Kaljulaiu ja 2017/2018. aastal Jüri Ratase. • Mõjukus on võime saavutada endale soovitud tulemusi ning muuta ja kujundada olulisi protsesse, teiste käitumist või mõtlemist.

• Lõpetas Tartus 5. keskkooli (praegune Tamme gümnaasium). • Õppis ülikoolis nii filoloogiat kui ka ajalugu, pole ülikooli lõpetanud.

• Legendi järgi ostis esimese portsu ravimeid siis, kui kaotas Saksamaal autoäri tehes raha. Viimaste markade eest ostetud ravimiports osutus kullasooneks.

1982

• Margus Linnamäe vend Aivar lõpetas 1987. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna, töötas Kohtla-Järvel ja seejärel Tartu ülikooli kliinikumis.

1987

Kes Margus Linnamäed tunneb, räägib temast kas head või vaikib. „Tean, aga ei räägi,” ütleb kunagine koolikaaslane. „Helistan Margusele üle, kas on kohane rääkida,” ütleb enda sõnul pikka aega ja omajagu Linnamäega suhelnud äri- ja golfipartner ning saab eitava vastuse. Linnamäega on lävinud sadu inimesi, kuid justkui kirjutamata kokkulepe hoiab nad vaiki. „Kõik, kes sõltuvad Linnamäest, ei räägi temast midagi,” ütleb üks Linnamäe kunagine lähikondlane. Omasid Linnamäe hoiab – kaasteelised lähevad temaga lõpuni välja, kuid ainult tema juhtimisel.

SUURETTEVÕTJA

Eesti mõjukaim, keda justkui polekski olemas 1. koht

M Joosep Tiks joosep.tiks@epl.ee

argus Linnamäed (55) justkui polekski olemas, kuid ometi on ta kõikjal. Tema äriimpeeriumi keskmes troonivad ravimid ja meedia ning piirialadel terve armee erinevaid ettevõtteid alates lihatööstustest kuni arvutimängude loojateni. Kuigi Linnamäed pole kunagi riigikogus nähtud, liiguvad seadused talle soovitud suunas. Kohtutes ega ajakirjanduses keegi Linnamäega konflikti minna ei julge: võimsamad õigusbürood on seotud Linnamäe äridega ja kui seegi takistuseks pole, siis ootab vägikaikavedajat ees pikk kurnamistaktika. Linnamäed võrreldakse lahendamatu mõistatusega, Rubiku kuubikuga, millest ta on enamiku värvilisi ruute oma taskusse peitnud. Üksnes Linnamäe ise teab oma mõju tegelikke piire, teised võivad neid ainult aimata. •••••

EESTI MEES

innamäe on pärit Setumaalt Meremäe vallast. Peeter Ernits kirjutas 2002. aastal Postimehe artiklis „Margus Linnamägi, väga vaikne setu”, et Linnamäe isa Paul oli kolhoosis au-

2011.

aastal valiti Margus Linnamäe Setumaa aasta inimeseks. Tseremooniale ta ei läinud.

tojuht ja ema Olga õpetas koolis. Esialgu käis ta koolis Setumaal, hiljem juba, kui nad perega Tartusse läksid, linna külje all Kammeri eriinternaatkoolis. Kuigi Linnamäed kolisid keset Marguse kooliaega Setumaalt ära, on see väike, kange ja metsik Eestimaa nukk jäänud talle alati soojalt südamesse. Ta räägib endiselt väga vabalt ja väga soravalt setu keelt. Tartus läks Linnamäe 5. keskkooli, mis kannab praegu Tamme gümnaasiumi nime, loodusteaduste klassi. Ta klassivend rääkis kakskümmend aastat tagasi Ernitsale, et nende klassis oli ääretult tugev nõukogudevastane meeleolu ja Linnamäe oli selles keskne kuju. Protestivaim ja Nõukogude Liidu õõnestamine saatis Linnamäed ka ülikoolis. „Meie kokkupuuted olid lühikest perioodi üsna intensiivsed,” meenutab maailmarändur ja ärimees Tiit Pruuli, Linnamäe kursusekaaslane eesti filoloogia erialal. „Ma ei tea, miskaudu või kuidas, aga Margus Linnamäe kaudu sain ma tollal keelatud kirjandust.” Solženitsõnit ja teisi, käsitsi paljundatult ja pildistatult – nii vahetasid nad omavahel NSVL-is põlu all olevat kirjasõna. „Põhimõttekindel ja eestimeelne. Marguse puhul üldse ei imesta, et ta pani Postimehe motoks selle punkti põhiseadusest,” kirjeldab Pruuli Linnamäe suurt eestimeelsust. 1983. aastal ilmus Tartu ülikooli häälekandja teadaannete hulgas esmakursuslase Margus Linnamäe nimi. Ta heideti komsomolist välja, sest keeldus selle põhikirja tunnustamast. „Ta läkski ülikoolist ära,” ütleb Pruuli. „Need punased ained olid talle olemuslikult vastuvõetamatud.” Mõtteis liigitas Pruuli Linnamäed nagunii luuletaja Jaan Isotamme moodi katlakütjaks – mässajaks ja põhimõtteliseks Nõukogude Liidu vastaseks, kelle igale edasipürgimisvõimalusele seab võim käe ette. Pärast filoloogiat katsus Linnamäe ülikoolis veel ajalugu õppida, kuid seegi katse ei lõppenud edukalt. Nagu Pruuli oli en-

nustanudki, jõudis ta otsapidi Jõgevamaa looduskaitsealale Tooma sohu lihttööd tegema. Saabus 1990. aasta. Nõukogude Liidust lahtirebimine hakkas jõudma haripunkti. Pruuli lõpetas ülikooli. Linnamäe astus Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteisse (ERSP). Kakskümmend aastat tagasi meenutas veteranpoliitik Jüri Adams ajakirjanik Peeter Ernitsale Margus Linnamäed sellisena, nagu ta teda ERSP ajast mäletab. „Minu mäletamist mööda käis ta kogu aeg sellise näoga ringi, et kus on see paat, millega Nõukogude Liidust pageda saab,” ütles Adams toona. Praegu ta enam Linnamäed ERSP ajast ei mäleta. Ütleb vabanduseks, et Linnamäe liitumise ajaks oli erakonnas juba nii palju inimesi, et kõigi näod ei saanudki meelde jääda. Ent Adams ei eita, et on Linnamäega suhelnud, ja põhjendab oma tõrksust ärihiiust rääkida: „Kes Linnamäega suhtleb, see saab aru, et ta ei taha olla kuskil ajakirjade esikaantel või persoonilugudes.” •••••

ÄRIMEES

RSP-ga liitumise aastal tegi Linnamäe ka esimesed katsetused ärimaailmas. Aeg oli selline, kus püüti osta odavalt ja müüa kallilt. Linnamäe vahendas koos oma venna Aivari ja Georg Gavronskiga, kes mõlemad on hariduselt arstid, särke, lihakonserve ja mida kõike veel. Sama kolmik rajas kaks aastat hiljem ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical, mida Margus Linnamäe ise nimetas 1996. aastal Äripäevas tõsise äri alguseks. Hoiupangast saadi pool miljonit krooni laenu ja tänu Venemaa turule pöörati laen kiiresti kasumiks. Koduturul algas kõik kohalikele apteekidele aspiriini müümisest.„Me olime esimene firma, kes hakkas regulaarselt apteekidesse kaupa laiali vedama, esialgu kord nädalas, suurtes linnades hiljem juba

• Margus Linnamäe astus ERSP liikmeks ja tegi esimesed katsetused ärimaailmas.

• Margus ja Aivar Linnamäe asutasid firma Magnum Medical, kolmas kompanjon oli Georg Gavronski, Aivari kursusevend, kes astus peagi välja. Aivar Linnamäe ei kuulunud Magnumi emafirma omanike sekka.

• Käiku läks Magnumi veebileht toodete kataloogiga. Magnum oli innovaatiline, vedas apteekidesse regulaarselt kaupa. Internetis alustas kauba müüki enne, kui tekkisid netipangad ja veebimeedia.

• Linnamäe sai endale suurema konkurendi ProMed ning turuosa kasvas peaaegu pooleni.

1990

1992

1995

1998

• Maksuamet otsis läbi maksuvabasid firmasid müünud Diveci kontori. Selgus, et Magnum müüs Tartu Õlletehase aktsiate kontrollpaki maha vahendajate kaudu. Müüja sai kahjumi, 120 miljonit krooni tulu liikus Iiri firmasse. Maksuamet nõudis oma osa, kohtus ka võitis.

1999 FOTOTÖÖTLUS: SANEL MITTAL

iga päev, nüüd Tartus ja Tallinnas juba mitu korda päevas,” ütles Linnamäe Äripäevale 23 aastat tagasi. 1994. aastal oli Magnumil juba küllalt raha, et erastada 26 miljoni krooniga Tallinna farmaatsiatehas. Aasta hiljem erastati sama suure summaga ka Tartu õllevabrik, praegune A. Le Coq. Püüti erastada ka Kalevit, kuid selle hind läks Magnumi jaoks ettevõtte tegeliku väärtusega võrreldes liiga kõrgeks. Linnamäe puhus mõlema vabriku väärtuse suureks ja müüs need mõni aasta hiljem kosmilise kasuga maha. Õllevabrik läks Soome ettevõttele Olvi ligi 140 miljoni krooniga ja farmaatsiatehas Läti firmale Grindex ligi 200 miljoni krooniga. Linnamäe ostis odavalt ja müüs kallilt – äristrateegia, mida talle omistatakse tänapäevalgi. Toona Äripäevas börsiajakirjanikuna töötanud Kaja Koovit usub, et Linnamäe sooviski ruttu rikkaks saada. „Tal on alati suur plaan ees olnud,” ütleb Koovit. Ja üks osa sellest plaanist oli ettevõtte väärtus iga hinnaga üles saa-

da. Farmaatsiatehas teatas ajal, mil nende tooted Venemaal hästi kaubaks läksid, haruvabriku avamisest Moskvas. Koovit läks 1997. aastal koos oma Äripäeva-kolleegi Väinu Rozentaliga Venemaa pealinna ja nad paljastasid, et kõvasti reklaamitud tehast pole olemas. Ajakirjanikud said Bonnieri preemia, farmaatsiatehase aktsia kaotas loo ilmumise päeval esimese kümne minutiga poole oma väärtusest ja tehase juhtkond sai trahvi. Koovit usub, et süüdi polnud ainult ettevõtte juhtkond, vaid tõenäoliselt avaldasid ka omanikud survet farmaatsiatehast heas valguses näidata. „Eks susserdamised on ikka Linnamäega kaasas käinud,” ütleb ta. Salatseb rohkem kui varem. Nii salatseva ja kidakeelsena, kui on Linnamäe praegu, Koovit teda 1990-ndatest ei mäleta. Ärimees vastas telefonile ja suhtles ajakirjanikega. Ent ta valis suhtlemisi strateegiliselt. Enne õllevab-

Protestivaim ja Nõukogude Liidu õõnestamine saatis Linnamäed ka ülikoolis.

• Magnum Medical võttis üle esimesed 58 apteeki – sündis Apotheka. • Soome laienemine ei kulgenud edukalt.

2003 riku börsile minekut oli ta meediale avatud ja reklaamis igati oma ettevõtmist, kuid Koovit mäletab, et Sakala keskuses toimunud esimesel aktsionäride koosolekul tõmbas Linnamäe ajakirjanike nina ees ukse kinni. Kolmas kuldmune munev 26 miljoni kroonine erastamine oli Silmet 1997. aasta alguses. Magnum võttis kampa salapärase väliseestlase Thomas Bjorn Waldini ja endise tippkommunisti Mehis Pilve. Pool aastat hiljem jäi äri vaid kahe esimese kätte. Seda, et õnn niivõrd just Linnamäele naeratas ja just tema ettevõtmised said õiguse erastada, peetakse tema toonase poliitikutega hea läbisaamise teeneks. Kuu enne Silmeti erastamist osales Linnamäe farmaatsiatehase juhtkond täies koosseisus Koonderakonna jõulupeol. Partei esimees ja peaminister oli veel Tiit Vähi, kellest vähem kui aasta pärast sai Silmet Grupi nõukogu liige ja kes õige pea pääses ka selle omanikeringi. Tiit Vähi ise selgitab, et erakonna üleriigilises struktuuris Magnumi mehed lobitööd tegemas ei käinud.„Pärast peaministriameti lõpetamist [17. märts 1997] sõitsin 1997. aastal kaheks nädalaks Coloradosse oma sõbra Thomas Waldini juurde puhkama. Öösel tulid venekeelsed faksid. Waldin palus minult, kas saaksin need talle ära tõlkida. Küsisin siis temalt: kuidas sa vene keelega edasi teed? Leppisin Waldiniga Colorados kokku, et tuleksin talle Eestisse konsultandiks kaasa.” Vähi ütleb, et nägi Magnumi kolmikut esimest korda 1997. aasta aprillis. „Tasakaalukas, aktiivse olemisega, jagas majandust, üldiselt nutikas,” kirjeldab Vähi toonast Margus Linnamäed. 2001. aastal ostis Vähi Linnamäe osaluse Silmetist välja – „ütles, et tahab osta apteeke,” ütleb Vähi – ning kümme aastat hiljem müüs ettevõtte umbes miljardi krooniga USA börsifirmale Molycorp. Viimati kohtus Vähi Linnamäega mõne aasta eest golfiväljakul. Pikemalt kui pool minutit viisakusi vahetades nad suhelda ei jõudnudki. „Seal pikalt rääkida ei saa, aetakse minema,” märgib Vähi golfiväljaku käitumisreeglite kohta. Linnamäe toonane ostan-müün-ettevõtteid-strateegia järgis ajastu vaimule iseloomulikult offshore-ettevõtete kaudu maksude vältimist. Kadri Paas kirjutas Ärilehes, et õlletehast ei müüdud Olvile otse, vaid Iiri firma kaudu. Farmaatsiatehas läks Magnumilt Läti ettevõttele samuti offshore-ettevõtte vahendusel. Silmeti aktsiad liikusid Vähile kolme maksuvaba kompanii kaudu, mille kõigi eesotsas oli Margus Linnamäe. Magnum Medicali põhiaktsionärid olid vaheldumisi Nauru ja Mauritiuse firmad. 2012. aastal oli Linnamäe impeeriumi tuumaks AS Magnum, apteegiketi Aphoteka emakeha, ja AS UP Invest, mis tegeles haigla- ja ilutarvetega. Ettevõtete valdusfirmaks sai aga Hollandisse registreeritud MM Holdings B.V. Skeemide muster ja riigiasutuste tähelepanu on Linnamäed saatnud ka tema Leedu ja Läti äride puhul. Ärivõrgustik kui elutsükkel. Praeguseks on Linnamäe ärivõrgustikust kujunenud tõeline elutsükkel – labürint, milles on sama keeruline orienteeruda kui eelmise sajandi Euroopa kuningakodade peresidemetes. Linnamäe UP Investi käive oli eelmisel majandusaastal 821 miljonit ja kasum 14,7 miljonit eurot. Enamik käibest tuli Eestist ning ravimite jae- ja hulgimüügist. Igapäevatarbija satub Linnamäe toiduahelasse enamasti kaubanduskeskustes. Ülemis-

Linnamäe näeb alati suurt pilti, tal on alati olemas plaan. Võimu jagamist ta ei talu.

• Magnum Medical andis teada uutest omanikest, enamusosaluse omandas Mani saare firma. Tegemist oli riiulifirmaga. “ 1990-ndad oli lapsepõlveaeg ja 1990-ndate teine pool puberteediiga, kust ka need skandaalid,” ütles Linnamäe ERR-ile.

• Aasta Logistikateo auhind Keskja Ida-Euroopa esimese poolautomaatse lao avamise eest.

• Maarjamõisa haigla tehnikateenistuse meditsiinitehnika ja tehnoloogia osakonna juhatajat karistati tingimisi vangistusega, sest tema reisid Madeirale ja USAsse maksis kinni Linnamäe firma. Selliseid juhtumeid oli ka hiljem.

2004

2008

2011

• Linnamäe nimele kuulus ka rekordiline kogus dividende – 2011. aastal sai ta Magnumi kontsernist dividendidena 20 miljonit eurot, kuid ei maksnud selle pealt tulumaksu.

• Loodi UP Invest, mis tegeles pidevalt erinevate firmade juurdeostmise või ülevõtmisega. UPI teatas, et kogu kasum läheb kasvuks, dividende välja ei võeta. Samas liigutati kümneid miljoneid firmasse sisse ja välja vabatahtliku reservkapitali kaudu.

2012 OÜ

OÜ NI D KR AA DI

GI E

Ü UP IO

A VA POT IST HE I N KA E U PH AB AR (Le MA ed u)

IUM ALL

OÜ

MMG V ALDUST

E OÜ

KV O

JÄ RV EV AN AT EE OÜ

N TECHN OLO GROUPGIOES Ü SKELETO

APO LLO GRO UP O

D AG RO FO N

UP I

X PI AN SC

PR EX

Ü SO IC LT BA

MADCAFE O Ü

I) ÄT

P OÜ

OÜ

GRUP

OÜ ING

HOL D

LAG UNA

SIA

OÜ

PIAN O

ON TR ME

GE HY

EIA HYG

UDIO

NV EST EER GRUINGU PP T E OÜ

S TA OS SP ES

013. aasta 9. septembril astus avalikkuse ette uus, isegi pisut tundmatu Linnamäe. Ajakirjandusest meelde jäänud seaduste piire kompavast ärimehest sai avalikkuses tegelane, kellena ta on end alati soovinud näha: rahvuslik, heategevuslik. Linnamäe rahakott oli eestikeelse ja -meelse ajakirjanduse eestlaste kätte

M ST ZAU

ROW I

ON TR ME

MIR

OOR ONIT IAM

AP OL LO PA YO Ü

U KOD ITA BEN

T IDEN Ü OCC O RESS OLDING H

POSTIMEES

LATVIA SIA

te, Kristiine või Mustamäe keskuses on igas ilmakaares Linnamäe brändidega ärid. Tarbimis-Mekad on Linnamäe äridega ultimaatumi ees: kui kedagi rentnikuks võtta, siis juba kõik tema kauplused. Jupphaaval valida ei saa ja räägitakse, et konkurente ligi ei lasta – ainult üks raamatupood, üks apteek, üks lemmikloomapood. Kahe nädala eest kirjutas ERR-i ajakirjanik Merilin Pärli, kuidas juba mitut Linnamäe äri võõrustavast Viimsi keskusest tõsteti välja kohalik lemmikloomapood ja pandi asemele Linnamäe Pet City. Kohaliku kaupluse Urr ja Nurr juht Ave Lauren-Kriisa selgitas, et leping lõpetati enne tähtaega, kuid Viimsi keskusel neile etteheiteid ei olnud. Keskuse omanike esindaja selgitused jäid krüptiliseks: „On loomulik, et aeg-ajalt toimuvad muudatused.” On oht, et Linnamäe võib hakata kaubanduskeskustele otsuseid dikteerima, sest tema äridest makstav rent moodustab arvestatava osa keskuste sissetulekust. •••••

BIOMARKET

ALLIKAS: ÄRIREGISTER, EESTI PÄEVALEHT, GRAAFIKA: IMBI VÕREL

OÜ

ED I ME BALT P OÜ P GRU

FORT

OÜ ) ID ry’s AN Lea R ’ TO (O ES

NID

R LE

OÜ

AA KR OE OLL

D SE LU UP KA

M OÜ FIL NS LO IO OL CT AP ODU PR

OÜ BIOMARKET

OÜ

YO PA LO L O

FILM CAL OÜ TRI TION A E U TH TRIB DIS

OÜ

CAR

RK ECOPA

EDI PE M

OÜ

T FU

IA TS AA RM OÜ FA STI EE

OÜ

APOL

OÜ

UP INVEST OÜ FRESHGO OÜ

A AN HIL D HVIKU LO KO

OÜ

N EE

Ü EO

DI EE

TA GI

S AN

M GA ME

P RU AG

Ü PO

na ja tõmbas äri põhja. Linnamäele öeldi, et meediaärimehena peab ta valmis olema ka avalikkuse kõrgendatud tähelepanuks, Ü O S DU mida ta ostu PR-üritusel ainukest L HA IA korda pakkuski. Pärast seda on ta ED E M GA muutunud kättesaamatuks. AjaME Ü PO OU lugu vaadates tundub ükskõikne GR E OM suhtumine avalikkusega suhtlemisFH TO OU se olevat Postimehe omanike traditsioon. Heldur Tõnisson vältis suhtlemist ega käinud Eestis kordagi. Ka Norra ettevõttele Schibsted tehti etteheiteid avatuse asjus, kuigi Postimehe inimesed ise räägivad, et just toona kujundati välja läbipaistev suhtluskultuur, mistõttu linnamäelikku suletust ja hämarust oli raske vastu võtta.

INGU

Lehe sisu mõjutamine. Kuigi Linnamäes nähti ohtu, oli teda investori ja hea iseloomuga iniOÜ mesena Kadastikule ja ülejäänud Postimehe S A S PRESS LU KROON RP JA juhatusele vaja. Ja ka vastupidi: nad olid LinA L ME KA LLU S OÜ TMENTS & MEDIA INVES SAPÕ U namäele ainus võimalus Postimehele ligi pääKRII ASVAT OÜ G IK HOLDIN MM VÄH MAAPORTAAL OÜ seda. Jäi kokkulepe, et kuigi omandina on ajaGRUPP KAKUMÄE KO leht Kadastiku ja tema partnerite ning LinnaDU OÜ VALGE KL AAR OÜ OÜ CREAM OÜ mäe vahel pooleks jaotatud, jääb otsustusõigus HE NL EL siiski esimestele. OG IST ICS FRE EESTI SHG Õige pea hakkas ärimees kompama võimaOÜ AUDIO O.E K V ULTUU IS EO RIPÄR UAALSE Ü lusi lehe sisu ja töötajaid mõjutada. Soovis iniANDI OÜ EC OB mestega isiklikult nelja silma all rääkida, avalAY PO S TIM ESPO OÜ EES RT M das survet ennast huvitavate teemade kaGRU EDIA GROU PP A P OÜ S jastamiseks. „Mulle oli tema ootamatu DIN ME pealetükkivus siiski hoiatav märk,” kirDS IA jutab Kadastik. „Siin oli ego maksmapaneTAR A. ME GET DI MA ku hõngu. Ja mingi kummaline soov inimesi CA STE RO LS Ü IA oma sõltuvusse siduda.” Ta meenutab, kuidas ühel Eesti Meedia koosolekul ütles ravimiäriLO OV mees avameelselt, et ajakirjanikul ei peaks oleAG EN TU ma rohkem vabadust kui apteekril. Hiljem oleUR OÜ vat Linnamäe soovitanud Postimehel IRL-i tasumata reklaamiarved korstnasse kirjutada. Kadastik meenutab üha süvenevaid märke Linnamäe usaldamatusest ja soovist ise äri üle võtta. Varem oli ta suhelnud malbelt, sõbralikult ja natukene tühjast-tähjast, uitmõtetega segamini vestlusstiilis. „Nüüd istus laua taga teine Margus Linnamäe. Mees, kes teab, mida tagasitoomise garantii. Postimehe senine juhttahab, ja saab, mida tahab. Konkreetne. Distsipkond eesotsas Mart Kadastikuga lõi Linnamäelineeritud. Enesekindel. Aga seejuures sõbraliga käed ja omand jaotati pooleks. Postimees kum kui varem,” meenutab Kadastik aega, mil toodi Norra ettevõttest Eesti omandusse tagasi. ta Postimehest välja söödi. „Ta oli meid toetaKadastik oli Linnamäega kümmekond aasnud ainult nii palju, kui palju oli tal meid vaja tat varem kokku puutunud oma tütre pulmas, firma enda kätte saamiseks.” Kadastik raputab kuhu ravimikuningas oli peigmehe külaliseks endale tagantjärele tuhka pähe: „Põhilisim: ma kutsutud. „Harukordselt tervislike eluviisidega ei olnud läbi näinud seda, et Linnamäe ei talu mees,” kommenteerisid tema lauanaabrid peovõimu jagamist.” järgsel päeval. „Kui ta ütleks kas või ühegi sõna, Oma raamatu lõppu on Kadastik post siis oleks iseäranis kütkestav inimene,” meenuscriptum’ina kirjutanud peatüki „Ähvardus”. tab Kadastik teda oma elutööraamatus „Nüüd Keset 2016. aasta suve, kui ta oli raamatu käma siis kirjutan”. Linnamäe lähikondlased ütsikirja juba kirjastusele üle andnud, sai ta Linlevad, et ta tundvat end suuremas seltskonnas namäe ihujuristilt signaali. „Sõnumit ei edastaebamugavamalt kui kellegagi nelja silma all tud mulle, vaid telefonitsi mu tütrele: kui su isa rääkides. ei jäta Margus Linnamäed rahule, siis sügisel Postimehe juhid kahtlesid, kas ajaleht pole hakkavad temaga, see tähendab minuga, väga Linnamäele järjekordne õlletehas, mille saab halvad asjad juhtuma...” Kadastik ei muutnud odavalt kätte ja võib kallilt edasi müüa. oma raamatus midagi ja avaldas selle. Raama„Ei, ei! Eesti Meedia on midagi muud, tut müüakse Linnamäele kuuluvates Apollo rahustas Linnamäe meid, see on misLinnamäe raamatupoodides euro võrra kallimalt kui Rahsioon,” kirjutab Kadastik. Kui kahtlust ostis odavalt va Raamatu kauplustes. tekitas Linnamäe parteiline kuuluvus ja müüs kallilt Pärast Kadastiku lahkumist algas PostimeIRL-i, siis seletas ta, et oli sinna jäänud he tühjendamine. Eesti Meedia juhiks toodi kunagi ERSP ajast ja tema suhted era– strateegia, Sven Nuutmann. Algasid kaadrivahetused ja konnaga olevat täiesti passiivsed. Posmida omissegadusterohke aeg. Toimetuses räägiti Kadastimehe norralastest omanikud pelgatatakse talle tiku vaimu väljaajamisest. Oli uut ja agressiivsid esmajoones Linnamäed, kuna kartsid Läti ajalehe Diena stsenaariumi kordumist tänapäevalgi. set energiat, mis paljudele mõjus pigem plahvatusohtlikult, selmet oleks innustanud. Lageehki Kadastiku sõnu kasutades „oligarhmeedia dale tuli maailmavaade, huvid ja autoritaarsus. sündi”. Bonnieri grupp müüs Diena Läti ärimeToimetuse suvepäevadel veedeti tunde, et kohele, kes kasutas seda oma soovide hääletoru-

RA ISVA

INN IN G

TERV ISEK EMAJÕ ESKU E S OÜ

TSURA TALU OÜ

K ÄE PU T

OÜ

Y UT EA

IM SIN

E ST DU OÜ AA IK AS ABR LIH W CO M

NS OÜ

BAL HO TIC TI LDI CKE NGS T OÜ

PERATIO

I EG TE AP

VÄIKE-LAPPARTI OÜ

V IM LII

ATÖLINNA ÖST MÄE US AS

GOLF X O

APOLLO KINO OÜ

ID O Ü

LIH

NAR VA A PTEE G

IA O

MA GN UM

SIA (L äti)

SDA GOLF SOLUTION O

OÜ

AAR

O EK

ICAL

IC IST

ENTER OÜ

MED

TPA

ERI N

TE AP

G LO

NUM

L DENTA

VET

E ER

MAG

SDA GOLD C

DIC A

APTEEKIDE ÜHISUS OÜ

UM MAGN

NUM MAG

EP RV TE

GN MA

MA GN UM

FINMAG LA NU ND M OY ME (So DIC om AL e)

MAGNUM MEDICA L UAB (Leedu)

TA L

SIG NA GE

Margus Linnamäe ettevõtete labürint

• Äripäeva koostatud Eesti rikaste edetabelis paigutus Linnamäe 15. kohale ja tema vara väärtuseks hinnati 89,2 miljonit eurot. 2016. aastal oli tema varade väärtus Äripäeva hinnangul 185,4 miljonit eurot ning ta paigutus sellega Äripäeva edetabelis 4. kohale.

• Margus Linnamäe toetas projekti, et kolmanda lapse toetus tõstetaks 500 euroni kuus. Üks toetuse tõstmise eestvedajaid oli MTÜ Sündimusuuringud, mille juht Lea Danilson-Järg esineb praegu eksperdina Linnamäe Postimehe projektis “Meie Eesti”.

• Linnamäe näitas võimu apteegiturul. Apotheka ei nõustunud PERH-i korraldatud hankega, mille võitjaks osutus konkurent BENU apteek. Apotheka keeldus haigla ruumidest välja kolimast ja muutus puuküürnikuks.

2014

2016

guda töötajatelt ideid lehe päisesse uue moto leidmiseks. Viimaks sosistas terve aja telefoni nokkinud Linnamäe Nuutmannile enda idee kõrva, too andis selle teistele teada ja Postimehe juhtlause tsiteerib nüüd põhiseadust. Et oma maailmavaadet Eestile sosistada, läks omanik toimetuse arvamusest mööda, ignoreeris peatoimetaja Lauri Hussarit, asutas Postimehe külge uue rubriigi Meie Eesti ja määras ise selle toimetajad. Riigikogu valimiste ajal otsustas ta omapäi Kanal 2 peaministrikandidaatide debatisaate juhid, keda kutsutud külalised boikoteerisid ja jätsid saatesse minemata. Viimane vastasseis toimetuse ja omaniku huvide vahel kulmineerus novembri alguses. Ajakirjanikud ei olnud enam nõus üha varjamatuma suunamise ja tsensuuriga ning nõudsid peatoimetaja Peeter Helme lahkumist. Asi oleks võinud minna ka teisiti, kuid väidetavasti olevat Linnamäe ka ise juba mõlgutanud mõtet Helme välja vahetada. •••••

POLIITIKAMEES

asta pärast Postimehe ostmist, 2014. aasta kevadel küttis Linnamäe nimi kirgi nii meedias kui ka poliitringkondades. Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht, IRL-i liige Margus Tsahkna esitas riigikogule menetleda apteegireformi eelnõu. Enda sõnutsi soovis Tsahkna lõhkuda üksikute apteegikettide monopoli ravimiturul. Reformierakondlane Kristen Michal ironiseeris avalikult, kuidas Tsahkna tõm-

Üksnes Linnamäe ise teab oma mõjukuse piire. Teised võivad seda vaid aimata.

bas üleöö varrukast apteegiseaduse eelnõu, ja vihjas apteegiomanike huvide mõjule. Spekuleeritakse, et seadus oli juba eos ette nähtud läbi kukkuma ja kunstliku arutelu tagant paistavad Linnamäe kõrvad. Järgmisel aastal peaks apteegireform jõustuma. Ent apteeke keegi proviisoritele müünud pole. Huvigrupid väidavad, et reformiks ei oldavat veel valmis. Apteekidesse on hirmutamiseks üles pandud sildid, kui mitu päeva on jäänud nende sulgemiseni. Oktoobri alguses annetas Linnamäe äripartner Ivar Vendelin Keskerakonnale 100 000 eurot. Möödus nädal ja Keskerakonna, Isamaa (endine IRL) ja EKRE koalitsioon otsustas apteegireformile pidurit tõmmata. Tuttav jutt „reformiks ei olda valmis” – nõuetele vastab umbes 160 apteeki ligi 600-st – imbus kiiresti ka koalitsiooni rahvasaadikute kõnepruuki. Kohe hakati arutama kompromissi proviisorite ja apteekide vahel, kelle mõlema ühenduse taustal on nähtud Linnamäe suuniseid. Jõutigi ühisele arvamusele, et kõik ketiapteegid saavad oma praeguse turupositsiooni säilitada ja uutele tulijatele pannakse turule sisenemine lukku, sest sealtmaalt peavad nad juba vastama iseseisva perearsti moodi talitava proviisori nõuetele. Isamaa peasekretär Priit Sibul ütleb, et ta pole Linnamäega apteegireformist just palju rääkinud. „Aga ei saa öelda, et poleks üldse rääkinud,” lisab ta kohe. „Eks kõikidel suurtel apteegikettidel on seal oma huvid. Eks näeme, kuidas see reform läheb.” Sibul teab Linnamäed juba ammu. Temagi on setu. „Meie tutvus saigi alguse läbi setonduse,” tõdeb Sibul. Esimese kokkupuute kohaks nimetab ta Põlvas Mar-

TOP 100 1.

Margus Linnamäe

Mart Helme

Kersti Kaljulaid

Martin Helme

Jüri Ratas

Ott Tänak

Apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees

Siseminister

Eesti vabariigi president

Rahandusminister

Eesti vabariigi peaminister

Rallisõitja

Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea

Arvo Pärt

Tanel Kiik

10.

Helilooja

Sotsiaalminister

Kaja Kallas

Reformierakonna juht

• Linnamäe sai võimu Apollo üle. Vahetuskaubaks sai Apollo endine omanik Ivar Vendelin viiendiku Linnamäe äriimpeeriumist.

• Üllataval kombel asus Linnamäe ise UP Investi juhatuse liikmeks. Tema kolleegid räägivad, et Linnamäe on heas vormis ja juhib ise vägesid ka Eesti Meedias.

• Postimees läks nugadele. Toimetus sõdis omaniku surve vastu ning ohvriks toodi konservatiivsete vaadetega peatoimetaja Peeter Helme.

2017

2018

2019

gus Timmole kuuluvat Pesa hotelli. Timmo ja Aare Hõrn on kaks setu aktivisti, kelle kaudu Sibul ja Linnamäe tuttavaks said. Kui mitte rohkem, siis vähemalt korra aastas näeb ta Linnamäed 19. augustil, paasapäeval, mida võiks nimetada ka setude surnuaiapühaks.

Loe pikemalt:

epl.ee

Isamaa rahvuslikkus meeldib. „Kui käin erakonnale toetust küsimas, siis suhtleme rohkem,” ütleb Sibul. Kuigi Linnamäe on tõesti suurem Isamaa toetaja, ei arva Sibul, et Postimehe omanik oleks näiteks Hillar Tederiga võrreldes kuidagi erilisem või tähtsam. Kõigi toetajatega tulevat suhelda pikalt ja mitu korda. Ent kindlat garantiid, et toetust saadakse, ei olevat. „Ega ma ka ei tea ju, kellel kui palju hinge taga on. Loen samamoodi Äripäevast seda rikaste nimekirja. Nii et ei tea ka öelda, kui suuri summasid või kas üldse on lootust küsida.” Pigem on Sibulale jäänud mulje, et Linnamäe teiste erakondade poole ei piilu. Helir-Valdor Seederi 2017. aastal erakonna juhiks saamisega on Isamaa liikunud paremale ja konservatiivsemaks. Nad on kõvasti rahvuslikumad kui varem ning see on toonud parteile lähemale ka vana ERSP-lase Linnamäe. Viimaste riigikogu valimiste ajal täheldasid poliitikavaatlejad Isamaa reklaami plahvatuslikku kasvu. Ent kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegi nüüd oktoobris SDE-le ning Reformi- ja Keskerakonnale märkuse sadadesse tuhandetesse ulatuvate võlgade pärast, olid poliitikavaatlejad võrdlemisi üllatunud. Riigikogu ja ka Euroopa Parlamendi saadiku-

• Linnamäe äripartner annetas Keskerakonnale 100 000 eurot ja apteegireform peatati.

te valimistel kallist masinavärki kasutanud Isamaa oli võlgadest puhas. „Ajakirjanduses võib paljutki rahaga ravida, usaldusväärsuse kaotust mitte. Eriti olukorras, kui omanik ilmselt seniajani ei mõista, milles seisneb väljaande omaniku vastutus. Sellest on kahju, väga kahju. Usalduse söövitajaks polegi nii palju see, milliste summadega Linnamäe poliitikuid avalikult subsideerib, vaid see, et tema salatsev tegutsemismaneer jätab õhku kahtlustused märksa tihedamast huvide läbipõimumisest poliitika, äri ja meedia vahel. Siit kasvabki välja olemuslik vastuolu Linnamäe ja talle kuuluva ajakirjandusettevõtte vahel: üks tahab ajada oma asja ristiisalikult nähtamatuna, teine peab olema maksimaalselt läbipaistev. Reaalsus on see, et mida enam laieneb Linnamäe äride ja huvide haare, seda ahtamaks jääb nende ajakirjanike vabadus, kellele ta palka maksab. Isegi kui Postimees riskib kirjutada ausalt näiteks apteegireformist, jääb lugeja kahtlema käsitluse objektiivsuses. Ükspuha kui veendunult ka ei deklareeritaks toimetuse sõltumatust,” on Kadastik kriitiline. Sibul tõrjub oletusi Linnamäe meediaäri ja Isamaa seotusest. „Mina pole kunagi Postimehe või Eesti Meediaga reklaami asjus suhelnud. Inspired – juba aastakümneid meie meediapartner – teeb seda,” kinnitab ta. Nende meediapartner lihtsalt olevat suutnud meediaettevõtetelt nii head kokkulepped välja kaubelda, et tänu sellele oli Isamaa valimistel väga tugevalt pildis. Linnamäe ise jääb kulisside taha ja eelistab jätta jutu kommenteerimata.

TOP 100 11.

Helir-Valdor Seeder

12.

Kadri Simson

13.

Parvel Pruunsild

14.

Martin Herem

15.

Annabel

16.

Lavly Perling

17.

Mailis Reps

18.

Oleg Gross

19.

Henrik Hololei

20.

Isamaa erakonna juht

Euroopa Komisjoni energiavolinik

Bigbanki omanik

Kaitseväe juhataja

Eestimaalaste ühendaja

Peaprokuröri kohusetäitja

Haridus- ja teadusminister

Ettevõtja

Euroopa Komisjoni kõrge ametnik

Ain Hanschmidt ja Enn Pant Suurärimehed

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid

Kevadreisid 10.–17.03 26.–30.03 15.–22.04 15.–19.04; 22.–26.04 17.–24.04 23.–26.04 01.–08.05 TAAS! 09.–16.05 UUDIS! 14.–17.05 20.–26.05 23.–24.05

GRAN CANARIA – igavese suve saar (3 vaba kohta) BAIERIMAA ja AUSTRIA (3 vaba kohta) MADEIRA – paradiisisaar ISTANBUL tulpide õitseajal HISPAANIA – ANDALUUSIA võlude kütkes (8 vaba kohta) HOLLAND – lillefestival ITAALIA ringreis koos CAPRI saarega MAROKO suur ringreis (8 vaba kohta) PETERBURI PORTUGALI ringreis LÄTIMAA imelised mõisad ja lossid

… ja v l 30.07–04.08 TAAS! 18.–25.09 14.–23.09 16.–22.07 UUDIS! 27.–29.06 31.07–07.08 15.–25.11 16.–23.10 16.–20.07 18.–25.07; 01.–08.08 06.–12.09

ALPIDE ringreis – Itaalia – Šveits – Austria – Tiroolid ARMEENIA kultuur ja loodus ASSOORI saared BASKIMAA ja PÜRENEED BERLIINI linnareis – Lauri Vasar ja „Figaro pulm“ BULGAARIA kultuuri- ja puhkusereis CABO VERDE – Roheneemesaared DUBAI FÄÄRID – rohelised kaljusaared GRUUSIA ringreis HORVAATIA – SLOVEENIA koos Dalmaatsia rannikuga

al 829 € al 659 € al 879 € al 579 € al 829 € al 799 € al 919 € al 999 € al 309 € al 899 € al 139 €

al 899 € al 899 € al 1619 € al 979 € al 499 € al 719 € u 2400 € al 1099 € al 1139 € al 899 € al 899 €

Lisaks vaata reise meie kodulehelt TALLINN, Estonia pst 5a tel 670 3333, 670 3000

TARTU, Ülikooli 4 tel 734 4207, 734 4208

17.–24.07 INGLISMAA – ŠOTIMAA 29.07–05.08 INGLISMAA – WALES ja CORNWALLI poolsaar 08.–10.08 INGLISMAA – LONDON koos Downton Abbey lossiga 03.–07.08 ISLAND – tule ja jää saar maailma serval 12.–17.07 ITAALIA põhjaosa, TIROOL, DOLOMIIDID, „Nabucco“ Veronas UUDIS! 10.–17.09 ITAALIA lõunaosa – Apuulia ja Amalfi rannik TAAS! 15.–23.10 JORDAANIA ringreis TAAS! 18.–23.07 KARJALA imeline maailm 16.–19.07 KIIEVI nädalalõpp 27.06–03.07 KREEKA – päikeseline Peloponnesos 28.06–05.07; 27.09–04.10 MALLORCA kultuuri- ja puhkusereis 17.–24.10 MALTA – GOZO, väljasõiduga Sitsiiliasse UUDIS! 12.–23.10 MAURITIUS JA REUNION 04.–07.06 MOSKVASSE! TAAS! 15.–26.11 NAMIIBIA – Aafrika algajatele UUDIS! 10.–15.07 NORMANDIA rannik ja LONDON 07.–14.07 NORRA – põhjaosa koos Lofootidega 18.–26.07 NORRA – keskosa koos Trolliteega UUDIS! 07.–13.08 NORRA – keskosa koos Bergeniga 25.–28.07; 18.–22.08; 19.–22.09 ODESSA – Musta mere pärl 22.–29.08 PORTUGALI ringreis 18.–25.09 PORTUGALI lõunaranniku kultuuri- ja puhkusereis 08.–14.07 PRANTSUSMAA EDELAOSA ja BASKIMAA UUDIS! 21.–29.08 PÕHJA-MAKEDOONIA 28.06–05.07; 06.–13.08 RUMEENIA väärib avastamist TAAS! 15.–20.08 SAKSAMAA väikelinnad Reini ja Moseli jõe orus 16.–19.07; 07.–09.08 PETERBURI 13.–20.09 SITSIILIA kultuuri- ja puhkusereis 02.–08.08 SLOVAKKIA lossid ja Tatrad 26.–30.06 TAANIMAA suvi UUDIS! 11.–18.07 UNGARI 07.–12.08 VALGEVENE nostalgia

al 1159 € al 1139 € al 599 € al 999 € al 819 € al 899 € al 499 € al 599 € al 819 € al 999 € al 899 € al 699 € u 3700 € al 869 € al 729 € al 769 € al 579 € al 569 € al 929 € al 799 € al 989 € al 899 € al 799 € al 799 € al 259 € al 879 € al 499 € al 639 € al 579 € al 439 €

www.tensireisid.ee PÄRNU, Ringi 10 tel 442 6305, 442 6300

tensi@tensireisid.ee

VENE PILK

Vene Delfi peatoimetaja püüdis leida 100 Eesti mõjukaima inimese seast vene perekonnanimesid.

Kaks maailma – kaks Šapirot.

Või ikkagi vaid üks?

õukogude ajal oli käibel väljend „Kaks maailma – kaks Šapirot”. Kahjuks pole seda eesti keelde panna kuigi lihtne, lähevad kaduma nii riim kui ka rütm. Ent niisugune on kõikide idioomide saatus – tõlkes kaotavad nad oma võlu. Sellel idioomil on ka oma eellugu, mis ei pretendeeri küll ajaloolisele tõepärale. Töötasid Moskvas ühel ajal kaks ajakirjanikku, mõlemal nimeks Šapiro. Üks oli TASS-i toimetaja, teine ühe Ameerika uudisteagentuuri, ütleme et Associated Pressi erikorrespondent. Kord nägi Tverskajal kõndinud Ameerika Šapiro, kuidas TASS-i hoone aknast tõuseb suitsu. Ta jooksis lähima telefoniautomaadi juurde ja valis valvetoimetaja numbri. Toru võttis nõukogude Šapiro. „Teil on tulekahju,” teatas talle ameerika nimekaim. „Kes räägib?” küsis toimetaja vastuseks. „Šapiro,” ütles ameeriklane. „Seeeelgeeee,” venitas tema nõukogude vestluspartner, kuuldes omaenda nime. „Tähendab, mängime, jah?” Ja pani toru ära. Ameerika Šapiro järgmine kõne läks juba omaenda toimetusele, kellele ta teatas, et TASS-i hoones on tulekahju. Nõnda saigi nõukogude Šapiro tulekahjust teada alles Ameerika AP linti lugedes. Ja nii tekkiski väljend „kaks maailma, kaks Šapirot”. See on mõistagi kõigest anekdoot. Kuid kõnekäänd jäi püsima ja ajal, mil töötasin Moskvas, oli ta kenasti käibel, ehkki mu kolleegid ei kasutanud seda üksnes ajakirjanduslike teemade puhul. Nurmagomedov, mitte Tänak. Nüüd, Eestis meenutan seda kõnekäändu tihti. Näiteks kui ma vaatan lugemisstatistikat vastsest maailmameistrist Ott Tänakust rääkivate uudiste juures. Meie eesti kolleegide jaoks garanteerivad Tänaku ülesastumise päevad kümneid tuhandeid uusi lugejaid ja sadu tuhandeid klikke. Võidu korral lendab loendur suisa lakke. Aga meie venekeelses portaalis pole Tänak populaarsuse tipus isegi mitte spordi kategoorias. See-eest on seal Vene jalgpallur

• „Vene pilk” on rubriik, kus venekeelse Delfi ajakirjanikud kirjeldavad ja hindavad Eesti elu nii, nagu nemad seda näevad.

Sellises olukorras, kus ühes riigis elavad koos küll eri rahvustest inimesed, kuid kahel rahvusel on ülekaalukas enamus, pole midagi uut.

Artjom Dzjuba, hokikoondis (taas Vene oma) ning Habib Nurmagomedov. Teate, kes see on? Endine sambomaadleja, praegu üks UFC, teiste sõnadega reegliteta võitluse eredamaid tähti. Need olid üksnes näited spordist. Just seepärast on eesti- ja venekeelse Delfi n-ö päevakava kaugel identsest, ehkki nii poliitikas kui ka sõubisnises toimub üks ja sama. Nii et – kaks maailma, kaks Šapirot. Mulle tuli see kõnekäänd meelde hetkel, mil avasin Ekspress Meedia koostatud Eesti mõjukate edetabeli. Lugesin sealt kokku vaid viis vene inimest: Mihhail Kõlvart, Yana Toom, Oleg Gross, Oleg Ossinovski ja Deniss Boroditš. Viis sajast. Kolm poliitikut ja kaks ärimeest. Mõistagi on nimekirjas veel mõned poliitikud, kes pälvivad traditsiooniliselt venekeelse valija toetuse (näiteks Marina Kaljurand või Raimond Kaljulaid) ja valdavalt vene keelt sisuliselt emakeele tasemel. Tommy Cashi ja nublut kuulavad ühtemoodi nii venelased kui ka eestlased. Tundub, et ongi kõik. Kõige „venelikum” on Helme. Veidi nagu kummaline riigi kohta, kus venelasi on peaaegu kolmandiku jagu, kas pole? See tähendab, et venelased riigis justkui eksisteerivad, kuid mõjutabelis neid pole. Ei usu? Aga vaadake siis Eesti vabariigi ministreid. Väikese irooniamaiguga on kõige „venelikum” neist EKRE juht Mart Helme. Eelmises valitsuses ei pidanud kumbki vene minister – ei keskerakondlane Mihhail Korb ega sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski – lõpuni vastu. Riigikogu 101 liikmest on neid, kes räägivad emakeelena vene keelt, vaid 11–12.Tuletan veel kord meelde, et elanikkonnast räägib esimese keelena vene keelt umbes 30%. Võimalik, et meie reiting võiks välja näha veidi teistsugune. Näiteks võiks seal olla laulja Elina Netšajeva. Mina hääletanuks esisaja hulka ka režissöör Anna Parmase. Tema debüütteos „Teine naine” läks vene filminädalal Tallinnas ja Narva festivalil KinoFF täissaalidele. Enne seda oli Anna aga võtnud üles ansambli Leningrad kõige kuulsamad klipid. Anna elab Tallinnas, tal on Eesti kodakondsus, kuid töötab – filmiäri on juba

Andrei Šumakov vene Delfi peatoimetaja

selline – Venemaal. Jäin paraku vähemusse. Minu eesti kolleegid pole „Teist naist” näinud ja mõned neist ei kujuta isegi ette, mis asi on ansambel Leningrad. Tema klippi „Kabriolet” on vaadatud YouTube’is 54 miljonit korda. Ei, pole kuulnudki. Räägingi, et kaks maailma, kaks Šapirot. Kohatud võrdlused apartheidiga. Jajah, ma mõistan, et mingit segregatsiooni meil pole ja oleme kõik passi värvist hoolimata eestimaalased. Mulle on iseenesest naljakas Eesti võrdlemine apartheidiaegse Lõuna-

Riigikogu 101 liikmest on neid, kes räägivad emakeelena vene keelt, vaid 11–12. Eesti elanikest räägib vene keelt umbes 30%. Aafrika vabariigi või 1930–1940-ndate USAga, kus mustanahalistel olid eraldi tualetid ja ühissõidukites omaette istekohad. Räägitakse, et just seepärast on Pentagonis WC-sid kaks korda rohkem, kui vaja oleks. Muidugi on säärane võrdlus kujuteldamatu rumalus, kuid samal ajal on ilmselge, et venelastel on Eestis oma maailm ja eestlastel oma. Kaks maailma, kaks Šapirot, mõistate? Sellises olukorras, kus ühes riigis elavad koos küll eri rahvustest inimesed, kuid kahel rahvusel on ülekaalukas enamus, pole midagi uut. Näiteks on naabermaal Soomes rootslasi vaid 5%, kuid esiteks on rootsi keelel riigikeele staatus ja teiseks pääses Rootsi Rahvapartei valimistel parlamenti (10 saadikut) ja on koguni koalitsioonis. Ka sealsetel rootslastel on, kellega end seostada. Näiteks elada kaasa Rootsi, mitte Soome hokikoondisele. Või pidada oma kuningat Karl XVI Gustavit vägevamaks tegijaks kui Soome presidenti Sauli Niinistöt. Miks ei, neil on selleks õigus! Soome oli kunagi Rootsi osa. Nendegi ühine ajalugu pole möödunud seiklusteta. Ometi on nii soomlased kui ka rootslased suutnud selle üle elada. Kõrvalt vaadates tundub, et ka Šapiro on neil üks ning maailm ühine.

SUUR PLAAN

Kuidas Eesti riigist sai isa ja poja

mängukann Maailmapoliitika põhjaliku muutumise laineharjal Eesti valitsusse pääsenud Mart ja Martin Helme on noorest Eesti riigist üle käinud nagu keeristorm.

J Vilja Kiisler vilja.kiisler@epl.ee

ämehäälestajatest paremradikaalid, kelle nii mõnedki Euroopa velled-sõsarad Kremliga hästi läbi ja sealt koguni raha saavad, pole kribu-krabu peale aega raisanud. Nad pööravad riiki järjekindlalt, samm-sammult – osalt tagasi Ida-Euroopasse, osalt ammusse aega, kus naised veel ilusti mehe sõna kuulasid. Aega, kus rahvusvahelised liitlassuhted midagi ei lugenud, keeli polnud tarvis osata ja haridusest oli elus edasijõudmiseks pigem kahju kui kasu. Helmed ja nende juhitav EKRE on algusest peale läinud põhialuste, vundamendi kallale. Seda kivihaaval uuristades said nad viimastel valimistel ligemale 100 000 häält, mida nad tüüpiliste populistidena nüüd defineerivad kui „rahva tahet”. Lõppev poliitaasta sai märgilise sissejuhatuse mullu novembris parlamendihoone ees EKRE rändepaktivastasel meeleavaldusel. Lavale roninud Indrek Tarand, kes tollal valmistus sotsiaaldemokraatide nimekirjas valimistele minema, tiriti jõuga maha, lükati pikali lükati ja löödi teda jalaga, taustaks räme sõim. Kuigi Tarand oli piketile läinud isiklikku poliitilist profiiti lõikama, jäi avalikkuse mällu kõvaks tambitud novembrilumele põlvili surutud hallipäise mehe pilt. Mart Helme õigustas Tarandile osaks saanud vägivalda. Martin Helme ütles, et Tarand sai, mis tahtis, ja ennustas, et pilt jalaga tagumikku saavast Tarandist jääb kauaks meelde. Jäi. EKRE-le – ja ka Isamaale – on rändepakt põhimõttelise tähtsusega asi. Meie kvoot on null, on Helmed rõhutanud. EKRE migratsioonivastasust kandvad rassistlikud noodid olid ühemõtteliselt paigas juba aastaid varem. 2013. aastal kõlas Martin Helme „Kui on must, siis näita ust”. 2016. aastal märkas Mart Helme, et Tallinnas on viimasel ajal palju neegreid, ja meenutas oma kogemusi mustanahaliste õpetamisel: „Aga kui neile vastu pead koputada, siis see on õõnespuit!” Enne valimisi oli Jüri Ratas mitmes kontekstis öelnud, et tema juhitav Keskerakond

koht

Perekond Helme on vallutanud meedia mõistuse Perekond Helme on juba pikemat aega avaldanud sügavat mõju ajakirjandusele ja meediale, kelle südamed ja ka mõistuse on nad suuresti vallutanud. Kogu meedia ja ajakirjanduse kära pöörleb ümber EKRE ja Helmete. Kõige selle tulemusel on ka Eesti ajakirjanduse ja meedia vahendatavas poliitikas muutunud sõna olulisemaks kui tegu.

Helir-Valdor Seeder

EKRE-ga valitsust ei tee. Tõsi, sõnastus oli iga kord ümmargune ja hea tahtmise korral ka mitmeti mõistetav. Seda tahtmist on Ratasel siiamaani kõvasti jagunud. Valitsust moodustades lähtusid Ratas ja tema lähimad strateegilise mõtlemise võimega pead eeldusest, et EKRE-t saab kodustada. Ent EKRE on endale truuks jäänud. Mart ja Martin Helme iganädalase raadiosaate ja Uute Uudiste esitus, kus poliitilisi vastaseid sõimatakse ja igal viisil alavääristatakse, tõendab seda üha uuesti.

Isamaa esimees Pikk ooteaeg. Isa ja poeg Mart (70) ja Martin (43) Helme on kõrgharidusega ajaloolased. Mõlemad on oma õiget aega oodanud pikalt ja kannatlikult. Martin Helme kandideeris 2003. aastal üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti. Tollal saadud ligemale 1500 häält polnud algaja jaoks sugugi paha. 2009. aastal taas üksikkandidaadina europarlamenti pürgides kogus ta juba ligi 10 000 häält. Tollal arutleti palju, missuguses erakonnas võiks ta oma 10 000 häält kiireks poliitiliseks tähelennuks pöörata, Helme aga kandideeris üksikkandidaadina ka riigikokku ja kohalikku omavalitsusse, mõlemasse edutult. Oma saare Eesti poliitikas suutsid Helmed luua 2012. aastal, kui Eesti Rahvuslik Liikumine kiitis heaks Rahvaliiduga ühinemise. Tänu Rahvaliiduga kaasa tulnud massile sai EKRE-st korrapealt suure liikmeskonnaga erakond. 2015. aastal pääses EKRE seitsme kohaga esimest korda riigikogusse. 2016. aasta presidendivalimistel kandideeris Mart Helme riigipeaks, kuid ei pääsenud esimesest voorust kaugemale. Selsamal 2016. aastal toimus maailmas kaks olulist sündmust, mille otsene järelmõju on EKRE edu Eesti poliitikas. Esimese märksõna on Brexit, teisel Trump. Maailma poliitiline kliima muutus kiiresti tundmatuseni. Selsamal 2016. aastal jäid Eestis 17 aastat võimul olnud oravad pika hambaga opositsiooni, kui Edgar Savisaare aeg Eesti poliitikas sai läbi, Jüri Ratas tõusis Keskerakonna juhiks ja kiirelt pärast seda esimest korda peaministriks. Märtsitriumf. Tänavu märtsis toimunud valimistel sai EKRE juba ligemale 18% hääli ja 19 kohta riigikogus, selle tulemusel sündiski parlamendimatemaatiline võimalus panna kokku praegune koalitsioon. Riigikogu liikmeks sai Mart Helme abikaasa Helle-Moonika Helme. Tänavu sai EKRE esimest korda ka mandaadi europarlamenti. Erakond saatis Brüsselisse Jaak Madisoni, sest Helmete silmis hakkas temast kujunema liiga tugev sisepoliitiline konkurent. Parlamendivalimised võitnud Reformierakonna juht Kaja Kallas sai isiklikuks häältesaagiks kaks korda parema valimistulemuse kui Jüri Ratas, kuid ei suutnud valitsust moodustada. Tagantjärele on täpsem öelda, et Kallasel ei olnud selleks võimalustki. Väidetavasti oli EKRE-I-KE koalitsioon kokku lepitud juba enne valimisi. Veel enne, kui valimisööl napiks jäänud unetunnid järele magatud, kuulutas Mart Helme: „Igal juhul oleme saavutanud selle positsiooni, et meie ütleme, mida siin Eestis saab teha ja mida siin Eestis me ei luba teha! Oluline pole see, mida arvab Keskerakond või Reformierakond. Oluline on see, mida arvab EKRE!” Mõni päev hiljem kuulutas Mart Helme, et tema juhitava partei eesmärk on jõuda ainuvalitsuseni.

koht

ILLUSTRATSIOON: SANEL MITTAL

Tikk püssirohutünni. Läbirääkimised Keskerakonna, Isamaa ja EKRE vahel algasid kibekiiresti. Ajakirjandus jälgis neid erakordse tähelepanuga ja korraks hakkas Helmetele tunduma, et asi võib tuksi minna. Nad andsid Tre raadio kaudu teada, mis siis juhtuks. „Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni,siis on plahvatus,”sõnas Mart Helme.

„Igal juhul oleme saavutanud selle positsiooni, et meie ütleme, mida siin Eestis saab teha ja mida siin Eestis me ei luba teha!” „Seda ei hoia ära ükski süvariik, seda ei hoia ära ükski Euroopa Komisjon. See plahvatus tuleb.” Martin Helme lisas: „See ühiskondlik pinge, mis praegu on, on võrreldes sellega, mis tekib siis, kui meid kõrvale lükatakse, lapselalin.” Morsipidu. Vägivald pole mitte ainult normaalne, vaid nad on valmis seda õhutama, kõlas tulevase siseministri ja rahandusministri sõnum. Koalitsioonilepingu sõlmimise käigus teatati avalikkusele kõigepealt, et uus võimuliit toetab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumist. See kummastas: Eesti oli selle ära otsustanud juba 15 aastat tagasi. EKRE valitsusse saades tuli seda aga uuesti arutada ja peaminister Jüri Ratase suu kaudu avalikult kinnitada. See pole muidugi hiljem takistanud Helmetel pidevalt Euroopa Liitu ja Komisjoni kiruda. Selles küsimuses pole koalitsioonileppes sätestatust hoolimata siiani konsensust, miks muidu kuulutas Mart Helme Soome meedias, et Eestil on NATO julgeolekugarantii kõrvale tarvis tagavaraplaani. Naistearstidest tehti mõrvarid. Avalikkuse esimese suurema pahameelelaine vallandas see, kui EKRE soovis koalitsioonileppesse saada oma programmilise lubaduse, et riik lõpetab abortide toetamise, ning Martin Helme süüdistas „Esimeses stuudios” naistearste Hippokratese vande rikkumises. Kersti Kaljulaid kutsus Martin Helmet korrale, naistearstide liit nõudis, et ta vabandust paluks, kuid seda Helme ei teinud. „See meie ettepanek läbi ei läinud,” ütles Helme ajakirjanikele. „Aborte ei ole kavas keelata,” lisas Jüri Ratas. Teise kaotuse pidi Helmete erakond vastu võtma kooseluseaduse tühistamise asjus, see oli samuti nende programmiline lubadus. Kui esialgu kuulutas Martin Helme, et ilma selleta valitsusse ei minda, siis lõpuks ikkagi mindi. Küll aga kinnitasid Helmed oma valijatele, et selle häda vastu leidub rohtu: nimelt olevat nad saanud „kuldvõtmekese”, millega lahendada need asjad, mis võimuleppesse sisse ei läinud. Nii kooseluseaduse kui ka presidendi otsevalimise lubasid nad panna referendumile. Üldsõnaline võimulepe. Koalitsioonileping sai allkirjad vähimagi viite või arvutuseta selle kohta, mille kulul hakatakse antud lubadusi rahastama. Koalitsioonilepingu punkte „Edendame sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda” ning „Taunime resoluutselt rahvustevahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ja ühiskonda lõhestavat retoorikat” on Jüri Ratasel edaspidi tulnud nii endamisi kui ka avalikult palju korrata, sest mida aeg edasi, seda iroonilisemalt on need kõlanud, ja vabandust paluda on peaministril tulnud tihti. Enne valitsuse ametissekinnitamist pidas president Kersti Kaljulaid vajalikuks selle tulevaste liikmetega vestelda. Ta kohtus Mart Järviku, Rene Koka, Marti Kuusiku ja Mart Helmega EKRE-st ning Riina Solmani ja Urmas Reinsaluga Isamaast. Kõhklustest hoolimata kinnitas Kaljulaid valitsuse ametisse. Mart Helmest sai siseminister ja Martin Helmest rahandusminister. Ametivannet andes kordasid mõlemad valge rassi ülemvõimu märki, mida esimesena oli samas situatsioonis teinud Ruuben Kaalep. Fotod sellest levisid kiiresti meediasse. Ingliskeelse ajakirjanduse vahendusel sai kogu maailm – õigemini need, keda Eesti käekäik huvitab – teada, et esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on paremradikaalidest rassistid valitsusse saanud. Üsna varsti

Valitsuses on püksid nende jalas, kelle peas on kaabud.

14 pärast seda Eestit väisanud Marine Le Pen, kes koos Ruuben Kaalepiga tegi kaamerate ees samu käemärke, kustutas žesti tähendusest teada saanuna need fotod igalt poolt, kuhu käsi ulatus. Valitsus astus ametisse 29. aprillil. Peale isa ja poeg Helme olid EKRE ülejäänud ministrid avalikkusele täiesti tundmatud. Maaeluministriks tehti Mart „Emmede aeg on läbi, issid on kodus” Järvik, kes on nüüdseks kõrvuni skandaalides, keskkonnaministriks Rene Kokk, kes on enamjaolt tagaplaanile hoidnud. IT- ja väliskaubandusministri kohal saavutas kohe alguses ametispüsimise lühiduse rekordi Marti Kuusik, kes on praegu kriminaalsüüdistusega kohtu all. Tema järel ametisse saanud Kert Kingo pudenes rumala valetamise tõttu samuti mõne kuuga. Süvariigilembus. Enne ministriks saamist andis Martin Helme Deutsche Wellele intervjuu, milles teatas võidukalt, et EKRE ongi Eesti poliitika peavool. „Ma tahan, et Eestis oleksid eestlased,” ütles ta. „Meie jaoks ei ole mingit vahet, kas nad tulevad Ukrainast või Nigeeriast või kusagilt mujalt maailma paigast.” Ka väitis Helme, et eestlastele ei meeldi Euroopa Liit üleüldse ning see liigub NSV Liidu stiilis rõhumise suunas. Veel enne, kui Mart Helmest sai siseminister, defineeris ta ETV eetris süvariigi: need on eriteenistused, mis töötavad Euroopa Komisjoni huvides. Ühtlasi andis ta teada, et Jüri Ratasel pole tarvis EKRE pärast vabandust „Kui meie paluda, küll nemad saavad oma tegemistest teavitamisega ise hakkama. Sisemiasi untsu nistriks saamine pole Helmet süvariigiaetakse ja lembusest võõrutanud, süvariik on Mart meie viskame Helme kõnepruugis enam-vähem sidesõna. Nüüdseks on asi sealmaal, et prokuratuuri tiku püssikallutatust uurib õiguskomisjon ja esimeserohutünni, na on jutule palutud Mart Helme.

siis on plahvatus,” sõnas Mart Helme.

Poolteist päeva minister. Valitsuse esimesed päevad olid erakordselt turbulentsed. EKRE infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Marti Kuusik pidas ametis vastu vaid poolteist ööpäeva, aga tema ümber puhkenud skandaal kujundas Eesti avalikku ruumi ennenägematult mõjusal viisil. Veel enne, kui Kuusik ametisse kinnitati, oli ajakirjandusse ja ka presidendi kantseleisse jõudnud info, et tulevane minister on väidetavalt oma endise abikaasa vastu vägivalda tarvitanud. Kuusik eitas kõiki süüdistusi. Prokuratuur algatas kriminaalasja. Mart Helme teatas, et peab siseministrina hakkama taastama põhiseaduslikku korda, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Presidendi ja ERR-i kolkimine. Kuusiku ametivande andmise ajaks lahkus president Kaljulaid protesti märgiks saalist. Selle pärast

Helmete käes on valitsuse püsimise võtmed Mart ja Martin Helme mõju Eesti poliitikas on suurem, kui tunnistada sooviksime. Esiteks on nende käes selle valitsuse püsimise võtmed ja teiseks on EKRE valitsuse tegevuse täielikult enda kontrollile allutanud. Me räägime ja kuuleme ainult EKRE skandaalidest ja sellest, kuidas peaminister vabandust palub. Me ei kuule midagi sellest, mida see valitsus on ära teinud. Isamaa ja Keskerakond peaksid selle valitsuse laiali saatma ja võtma Helmetelt platvormi Eesti lõhkumiseks.

Kaja Kallas Reformierakonna juht

ründas Mart Helme teda rämedalt misogüünses noodistikus: säärast käitumist võivat endale lubada „emotsionaalselt üles köetud naine”, aga mitte president. Seegi sõnavõtt tegi meedias kiirelt maailmale mitu tiiru peale. Kumbagi Helmet see ei kõigutanud – Uued Uudised jätkavad Kaljulaidi kolkimist ja mõnitamist endisel viisil. Kuna Mart Helme jõudis paari nädala jooksul oma sõnavõttudes peale presidendi alavääristada veel naistearste, lastekaitsjaid, sotsiaaltöötajaid ja võrdõiguslikkuse spetsialiste, siis võttis osa vabandust palumise tööd enda peale Keskerakonna sotsiaalminister Tanel Kiik. Rünnakuid Eesti rahvusringhäälingu vastu alustasid Helmed juba enne valitsusse saamist. ERR-i nõukokku kuulunud Martin Helme pöördus märtsis nõukogu liikmete poole kirjaga, milles nõudis „kallutatust demonstreerinud” ajakirjanike eetrist mahavõtmist. Ka koalitsioonikõneluste ajal arutati ERR-i „kallutatust” Helme & Helme Tre raadio saates. Lubati „sekkuda”. Aprilli lõpus lahkus saate „Olukorrast riigis” juhi kohalt ekspressiivselt EKRE-kriitiline Ahto Lobjakas, kellel tema enda sõnul oli antud valida enesetsensuuri ja lahkumise vahel. Mai alguses ründas Mart Helme „Esimeses stuudios” ERR-i USA korrespondenti Maria-Ann Rohemäed, kes olevat „kaks ja pool aastat petnud ja valetanud”. Juunis tegi Mart Helme ettepaneku osa ERR-i erastada, ent augustis otsustas valitsus, et ERR saab uue telekompleksi ehitamiseks riigieelarvest 22 miljonit eurot. Mai lõpuks oli president Kersti Kaljulaid jõudnud nii Eesti kui ka välismeediale anda mitu intervjuud, milles väljendas muret pärast EKRE valitsusse saamist muutunud välispoliitilise kursi ja Eesti julgeoleku üle. EKRE poliitikute ja presidendi vastasseis tipnes juulis, kui Kaljulaid ütles Foreign Policyle, et vihkab

EKRE poliitikute käitumist. EKRE reageeris raevukalt. Juuni algas siseminister Mart Helme umbusaldusavaldusega, mis ettearvatult kukkus läbi. Mart Helme teatas, et tal on „suht suva”, kas teda usaldatakse või mitte.

„Mul oli teema läbi arutatud küll erakonnakaaslasest siseministriga, aga peaministriga mitte,” tunnistas Martin Helme oma viga politseijuht Elmar Vaheri ametist kangutamisel.

Soolo Luxembourgis. Juunis sai rahandusminister Martin Helme maha esimese suure soologa, mis pani peaminister Ratase kannatuse järjekordselt proovile. Eurorühma laiendatud istungil Luxembourgis esitas rahandusminister Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformimise asjus seisukohti, mis ei olnud kooskõlas valitsuse talle antud mandaadiga. See, mis Martin Helme esituses oli kangelaslik võitlus Eesti õiguse eest ESM-i raha kasutamise küsimuses, lahjenes teiste valitsusliikmete ja Jüri Ratase avalduse tõttu kiiresti isekaks sooloks, mille pärast Euroopa Liidu asjade komisjon Helme vaibale kutsus.

FOTO: TIINA KÕRTSINI

Tants peaprokuröri ümber. Kohtunike pead pidid veerema hakkama juba 2017. aastal. „(...) ei saa olla niimoodi, et mingid tädid tulevad kokku ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seadusi. Ja siis otsustavad, et keegi ei saa neid puudutada, nii ongi. See lihtsalt ei lähe,” teatas Martin Helme riigikogu kõnepuldist. Justiitssüsteemiga rahulolematusest pani EKRE veto Lavly Perlingu riigi peaprokurörina ametis jätkamisele. Juunis võttis teema taas tuurid üles. Kuigi Jüri Ratasel polnud Perlingu jätkamisele vastuväiteid ja Isamaa justiitsminister Raivo Aeg seda toetas, jäi Helmete sõna lõpuks peale. Aeg ei esitanud Perlingut kandidaadikski, sest EKRE toetuseta ei läheks see niikuinii läbi. Perling jätkab riigi peaprokuröri ülesannetes uue inimese leidmiseni. CK

: TO FO

T HU

TO RS

15 1. juulil jõustunud alkoholiaktsiisilangetusega sai Martin Helme rahandusministrina esimese suure reaalse võidu. Helme raporteeris, et juulis laekus alkoholiaktsiisi lausa 40% rohkem. Kuigi tema esimesed avalikult esitatud rehkendused panid nii mõnegi asjatundja pead vangutama (Helme ei varjanud ise ka, et andmed olid esialgsed), oli seadusemuudatus saavutatud ja kehtiv. Läbini pragmaatilist lähenemist iseloomustas selgitus: „See, et meil ostetakse rohkem alkoholi, ei tähenda, et meil juuakse rohkem alkoholi. Kes saab aru, see saab, kes ei saa aru, see lihtsalt ei taha saada.” Teadusrahastusel kriips peal. Juba mai lõpuks oli selgeks saanud, et valitsus veab teadlasi ninapidi – teadusrahastust ei suurendata lubatud 1%-ni SKP-st, ehkki läinud aasta lõpus allkirjastasid sellekohase kokkuleppe peale ettevõtlusorganisatsioonide esindajate ja teadlaskonna ka erakondade esimehed. Haridusse ja haritlastesse suhtumise järgmist taset näitas Mart Helme, kes ütles, et Tallinna ülikool koolitab vaid hobusevargaid. Juulikuiselt hõredas uudisõhustikus sai see väljend palju rohkem tähelepanu, kui väärinuks. Samamoodi võiks suhtuda Helme sõnavõttu, kus ta võrdles laulvat revolutsiooni massihüsteeriaga, ning Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu vahele paralleelide tõmbamisse – eriti see viimane on vana ja ära kulunud laul, mida esitatud sellest ajast peale, kui EKRE Eesti poliitikasse tuli. Augusti alguses lahti lastud jutt, et Reformierakond ja Keskerakond juba peavad uue valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi ning valitsus võib peagi kukkuda, osutus müraks, aga täitis meediaruumi jõudsalt. Lõpuks ajas see närvi Mart Helme, kellele hakkas nähtavasti tunduma, et teoksil on midagi, mida ta

ei tea. Seda reetis tema partei suvepäevadel peetud kõne, mis arvestas valitsusest pudenemise võimalusega ja pani põhirõhu kohalikeks valimisteks valmistumisele. Elmar Vaheri kangutamine. Seninägematu kriis saabus siis, kui augustis täitis peaministri ülesandeid siseminister Mart Helme ja siseministri ülesandeid rahandusminister Martin Helme. Rahandusminister tegi politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile ettepaneku tagasi astuda. Martin Helmel oli kaasas kaks paberit: Vaheri lahkumisavaldus, millele ta allkirja ei saanud, ja siseministri käskkiri Vaheri teenistusest vabastamiseks. Vaher avalikustas toimunu kohe, puhkes ennenägematu torm, mis pani õigusriigi toimimise proovile. Paistis võimatu, et pärast sellist tegu saaks valitsus veel püsima jääda – vähemasti Martin Helme osalusel. Ometi jäi. Jüri Ratas teatas, et Martin Helme tegu oli küll lubamatu ega tohi korduda, kuid olukord on rahunenud ja sisuline koostöö nii valitsuses kui ka PPA-ga taastatud. Martin Helme ütles oma viga tunnistades aasta lause: „Mul oli küll teema läbi arutatud erakonnakaaslasest siseministriga, aga peaministriga mitte.” Endistele siseministritele, kes soovitasid Mart Helmel tagasi astuda, vastas too, et ta ei kavatse seda teha – tal kui riigimehel olevat käed-jalad tööd täis, sest koristab nendesamade soovitajate järelt. Rahandusministri soolo nr 2. Järgmiseks tuli Martin Helme teine suur soolo ehk „Heraklese vägiteod” USA-s, nagu neid iseloomustas ta isa. Nimelt arutas Helme New Yorgis „ühes rahvusvahelises advokaadibüroos” küsimust, kuidas tagada, et ülisuur trahviraha, mis Ameerika võimude algatatud rahapesu-uurimise tulemusel Eesti pankadelt tõenäoliselt välja

TOP 100 21.

Urmas Reinsalu

22.

Jüri Luik

23.

Raul Kirjanen

24.

Andrus Kivirähk

25.

Tanel Toom

26.

Arnold Sinisalu

Välisminister

Kaitseminister

Puiduärimees

Kirjanik

Režissöör

Kapo peadirektor

27.

Elmar Vaher

28.

Kristjan Rahu

29.

Madis Müller

30.

Siim Kallas

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor

Soojaärimees

Eesti Panga president

Riigikogu II aseesimees

16 otsustas Ratas aega võita ja kutsus kokku nn Peterkopi komisjoni, mille uurimistöö tulemused jõudsid peaministrini eile.

mõistetakse, laekuks Eesti riigieelarvesse. Rahandusministeeriumi teada polnud Eestil New Yorgis rahapesutrahvide küsimuses mingit lepingut ühegi advokaadibürooga. Kuigi avalikkusele jäi segaseks, kas niimoodi saab asju ajada ja mis bürooga ikkagi tegemist on, ei seadnud valitsus seekord Martin Helme tegevust kahtluse alla. Pärast USA-visiiti esines Helme „ühe Briti konservatiivse grupi üritusel”, kus jagas lava Kremli suuvoodrite ja teiste värvikate radikaalidega. Enneolematult küündimatu minister. Oktoobris lahkus ametist infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Kert Kingo, selle otsene ajend oli rumal valetamine nõuniku palkamise asjaolude kohta. EKRE loovutas Kingo isegi mõningase kergendustundega, sest tema ebakompetentsus oli ebamugav erakonnalegi. Ent veel enne, kui täistuurid sai sisse Mart Järviku skandaal, puhkes tüli LGBT ühingu rahastamise pärast. Seksuaalvähemuste vae-

Vaenupiits vehib edasi Helmete enne valimisi välkunud vaenupiits ei jäänud varna rippuma, kuigi peaminister Jüri Ratas jutlustab kõrval sidusast ühiskonnast. Viimase seitsme kuu sisse mahuvad räiged rünnakud erisuguste vähemuste ja ühiskonnagruppide vastu, lakkamatu vaimne vägivald nende kallal, kes EKRE-t arvustada võtavad. Kõige sellega püütakse varjata nii täitmata lubadusi kui ka ebapädevust ja saamatust, millega EKRE endised ja praegused ministrid on kuulsust kogunud. Ametnike parteiline kangutamine näitab seda, et EKRE-s elab edasi nõukogude mentaliteet.

Indrek Saar SDE esimees

namine on EKRE ammune lemmikteema, kuid Uutes Uudistes mindi sellega nüüd esimest korda koalitsioonikaaslastest ministrite vastu. Sotsiaalminister Tanel Kiik tituleeriti LGBT-ministriks, keda Eestil polevat vaja. Rünnati ka peaminister Jüri Ratast, kes selles teemas Kiike toetades polevat õige kristlane. Maaeluminister Mart Järviku vassimised pikemat aega hõõgunud listeeriaskandaalis said uue võimenduse, kui ilmnes teda nõustanud Urmas Arumäe võimalik huvide konflikt, mis tõi kiirelt kaasa kriminaaluurimise. Seda sama Arumäed oli Järvik plaaninud sokutada Maaelu Edendamise Sihtasutusse, mis peaks saja miljoni euro jagamise kaudu maaelule elu sisse puhuma. Maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ajakirjandusele väljastatud kirjavahetus näitas, et Järviku jutt avalikult öelduga päris kõigis aspektides ei klapi. Kuna Helmed polnud valmis nii lühikese aja jooksul juba kolmandat ministrit ohverdama ja ähvardasid valitsuse kukkumisega,

Külmad ilmad? See tähendab õhuniisutushooaega!

Isa ja poeg Mart ja Martin Helmel on valitsuses olnud küll keerulisi päevi, ent oma kuraasi pole nad korrakski kaotanud. FOTO: PRIIT SIMSON

Mart Helme teatas, et tal on „suht suva”, kas teda usaldatakse või mitte.

Siseministri tagavaraplaan. Mäletatavasti algasid koalitsioonikõnelused valitsuse moodustajate avaldusega, et Eesti väärtustab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumist. Siseminister Mart Helme sel nädalal Iltalehtile antud intervjuu pani selle taas kahtluse alla ning põhjustas tormi, mis ulatub Eesti sisepoliitikast palju kaugemale. Nimelt teatas Helme, et Eesti valitsus on koos Läti ja Leeduga hakanud koostama kaitsepoliitilist varuplaani juhuks, kui NATO ei suuda Balti riike kaitsta. Ehkki Helme kinnitas meediale saadetud avalduses, et Iltalehti ajakirjanik on tema sõnu valesti tõlgendanud, tõendab intervjuu lindistus selgelt, et nii see pole. Helme ise selgitas, et sisekaitsereservi loomine – juba võimuliitu moodustades lepiti kokku, et selleks eraldatakse 20 miljonit eurot, ja see ristiti kiirelt Helme armeeks – ongi tagavaraplaani üks osa. Mart ja Martin Helmel on küll olnud selles valitsuses keerulisi päevi, kuid oma kuraasi pole nad korrakski kaotanud. Kuivõrd aga suutis Jüri Ratas, kes soovib iga hinna eest olla peaminister, ette näha võimalust, et temast saab peaminister Mart ja Martin Helme valitsuses, poliitperekonna pantvang, jääb teadmata. Igatahes on alguse ebamugavustunne, mida nii mõnigi ajakirjanik on teda küsitledes lähedalt näinud, asendunud tuima sadulaspüsimisega – sadul, tõsi küll, lohiseb juba ammu perutava hobuse järel mudas, mida tavatult soe november keeldub külmutamast. Valitsuses on püksid nende jalas, kelle peas on kaabud. Kuidas on see nii läinud ja miks? Lühike vastus on: see valitsus on praeguse seisuga ainus, milles Jüri Ratas saab olla peaminister, EKRE olla valitsuses ja Isamaa korraldada oma pensionireformi.

STADLER FORM ESINDUSKAUPLUS

NATURA AL ÕHUNIIS NE UTI

OSKAR

Oskar kuni 20m²

Oskar little kuni 10m²

Oskar Big kuni 50m²

Kaupmehe 6 , Tallinn | Kauplus avatud E-R 9.30 - 18.00 | Tel 5552 8877 | info@airvitamin.ee | www.airvitamin.ee

ADVOKAAT

Robert Sarv,

rämekommentaatorid ja eetika 91. koht Napi aastaga sai laiemale üldsusele tundmatust vandeadvokaadist Robert Sarvest üks mõjukamaid, osates kasutada ühiskonnas valitsevaid hoovusi.

eidi üle aasta tagasi sai avalikkus Eesti Päevalehe vahendusel teada, et näitlejanna Marika Korolev läks kohtusse anonüümsete kommentaatorite vastu, kes teda ämmaemandate ühingu kurikuulsas portaalis Perekool labaselt alandasid, solvasid ja mõnitasid. Korolev ja tema advokaat Robert Sarv (32) murdsid ajast aega kehtinud müüdi, et internet on anonüümne ja kannatab kõike. Laimavate kommentaaride pärast oli küll varemgi kohtuteed käidud, kuid peamiselt kommentaare avaldanud portaalide, mitte kommentaaride kirjutajate pärast. Laiem avalikkus ja suur osa mürgist sülge pritsinud tegelasi avastasid alles nüüd, et kommentaatorite nimed saab kohtu abiga kindlaks teha, nii et neil tuleb oma solvangute sihtmärgiga silmitsi seista, oma tegu selgitada ja vastust anda. Tagajärg on päris suured rahasummad ja veel suurem häbi, sest kõigile üllatuseks osutusid vähemalt Korolevi juhtumis rämekommentaatoriteks haritud ja heal järjel inimesed. Suur osa ühiskonnast oli võlutud, lõbustatud või ehmunud, kuid loomulikult ei pidurdanud see kõiki. Aasta-aastalt on järjest suurenev polariseerumine – millel on mõnuga mänginud nii poliitikud kui ka meedia – viinud kired, vihkamise ja rämedu-

Tuuli Jõesaar

FOTO: ADVOKAADIBÜROO KODULEHT

tuuli.joesaar@epl.ee

kajastamine meedias ja vastutuse teadvustase uuele tasemele. Sellisele, kus paljudel kaob mine vihkamise ja laimamise lõpetada,” märigasugune vaimuselgus ja -valgus ning ainus kis Sarv oktoobris Kroonikale. võimalus insulti vältida tundub olevat kirjutada See eesmärk on kahtlemata üllas ja vajakommentaar, mis söövitab augu isegi kõikelik. Raske on leida kedagi, kes kiidaks heaks kannatavasse internetti. anonüümseid, laimavaid, solvavaid ja ähvarSarv leidis selles vihkamises oma kuldadavaid rämekommentaare. Oleks kindlasti aiväärt niši, ta sisuliselt kaaperdas laimuvaldnult õnnistus, kui neid vähem ette tuleks ja konna ja tööpuudust pole tal niipea karta. avalik ruum puhtamaks saaks. Seega tegutseb Meedia on kandnud vastset kangelast kätel Sarv kahtlemata õige asja nimel. Kuid küsimuja Sarvest on saanud klassikaline valveallikas, si hakkavad tekitama Sarve meetodid. kellelt ajakirjandus küsib kommentaari igas Vähemalt viimasel ajal kipub Sarv ise kõnküsimuses, mida vähegi saab laimamise, soldima eetika piirimail, kasutades ära oma häid vamise, ähvardamise ja vihkamisega seostada. suhteid meediaga ja meedia huvi. Näiteks tunKui tõsiselt saab võtta Kaja Kallase ähvardajat? Kuidas võib inkassofirma võlgu sisse nõuda? Teab ja vastab Robert Sarv. Ta on valmis ajakirjanikule Õilis eesmärk ei pühitse igat vastama varahommikul ja hilisõhtul, sest iga kajastus meedias on abinõu. Oleks huvitav, kuidas taas reklaam, mis toob uusi kliente. hindaks Robert Sarve töömeePaljude teiste seas on Sarve käest todeid advokatuuri aukohus. kommentaatorite vastu kohtusse pöördumiseks abi küsinud nii perevätud blogijale Mallukale saadetud ( ja Malluka givallasüüdistuse saanud üheblogis avalikult välja pandud) nõudekirjast päeva-minister Marti Kuusik, lasvõib näha Sarve meetodeid võimalike laimate seksuaalkoolitajana räigelt jate survestamiseks, et need läheksid kohtuvärünnatud Rita Holm, šokeerilisele kokkuleppele ning maksaksid võimaliku da armastav blond seltskonkahjuhüvitise kiiresti ja kohtuta. natäht Brigitte Susanne Hunt „Arvestades ka meedia ülisuurt huvi laining ränderaamistiku meelemajate isikute vastu, ei saa välistada, et kohavaldusel EKRE toetajatega tuvälise kokkuleppe sõlmimata jätmise korral konflikti sattunud ja seejärel avaldatakse teie isik ja laimamise fakt ka ülekommentaatorite vihalaine riigilises meedias,” seisab Sarve allkirjastatud alla jäänud Eesti 200 liikmed nõudekirjas. „Võttes arvesse, et laimamine on Florian Hartleb ja Teele Eesti ühiskonnas taunitav tegu, siis pole välisHolmberg. Kõigi nende kohtatud, et teie nime avaldamine võib kahjustatuasjade raames on eeltõenda teid ja teie karjääri blogijana.” damismenetluse käigus välja nõutud sadade kommentaatorite isikuandmed – näiteks nii Hundi kui ka Hartlebi ja Holmbergi Avalik häbistamine. Sisuliselt ähvardab Sarv asjas on mõlemal puhul tegu üle kaheanda nende isikute nimed, kes kohtuvälisele saja laimava kommentaariga. Sarv on kokkuleppele ei lähe ega nõutud summat kohe öelnud, et tema lähiaastate missioon on maksa, meediale. Pange tähele: mitte kõik lailaim ja internetis haiget tegemine välmajad, vaid ainult need, kes kohtuta kohe raha ja juurida. „Loodetavasti suudavad ära ei maksa. Vähemalt nii saab üsna tõenäolikõik need kohtuasjad ja väljamõisselt nõudekirjast aru selle saaja. tetud kahjuhüvitised, teema On väga küsitav, kas tsiviilkohtumenetluse eeltõendamismenetlus, millega kommenteerijad kindlaks tehakse, on mõeldud selleks, et kohtu abiga kindlaks tehtud inimesi avaliku häbistamisega ähvardada ja kohtuväliselt šantažeerida. Kui keegi nõuab raha, ähvardades avaldada häbistavaid andmeid – kusjuures andmed on taunitavad nii objektiivselt ehk keskmise mõistliku isiku jaoks kui ka subjektiivselt ehk konkreetse kannatanu jaoks –, ja on alust karta ähvarduse täideviimist, võib karistusseadustiku järgi olla tegu väljapressimisega. Õilis ja õige eesmärk ei pühitse kindlasti igat abinõu. Oleks kindlasti huvitav kuulata, kuidas hindaks vandeadvokaat Robert Sarve töömeetodeid näiteks advokatuuri aukohus.

ASTU LINNA PIIRIDEST VÃ&#x201E;LJA.

3. koht

PRESIDENT

Presidendi Ta ei sõna karda ega on vaba. EKRE-t Putinit „Sõna on vaba.” Selline kiri rinnal, astus president Kersti Kaljulaid kevadel riigikogu ette.

a tervitas ministreid, kelle oli äsja ametisse nimetanud ja kes olid tulnud parlamendi ette ametivannet andma. Poliitilistest pingetest paksus õhustikus olid äsja pidanud oma ametikohalt lahkuma ajakirjanikud Vilja Kiisler ja Ahto Lobjakas ning ühiskond arutles ajakirjandusvabaduse üle. Eesti presidendil on vähe võimu. Tema põhilise mõjuvahendina on sõna ülioluline ja seda teab Kersti Kaljulaid väga hästi. Tänavu on ta kasutanud julgelt iga võimalust panna oma sõna kõlama. Seega sai „Sõna on vaba” džempristki sümbol. Selle jäljendeid tellisid eestlased enda riidekappi, rõivas ise ripub nüüd presidendi kingitusena Eesti Ekspressi toimetuses ja tuletab ajakirjanikele meelde, et nii hoida. Ajakirjandusvabaduse üle peetavast arutelust ajendatud kirjaga džempri selgatõmbamine polnud tol päeval riigikogus ainus tavatu, ent selge sõnumiga tegu. Kui ametivannet tuli andma väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusik, lahkus president saalist. Vahetult enne riigikogu istungit oli

Anette Parksepp anette.parksepp@epl.ee

Eesti Ekspressis avaldatud lugu, kuidas Kuusik väidetavalt peksab kodus oma naist. Info oli küllalt värske, aga süüdistused tõsised. Kaljulaidi samm oli sümboolne, kuid jõuline. Kahtlustustest hoolimata ei jätnud ta valitsust ametisse nimetamata – enda sõnul soovis ta vältida põhiseaduslikku kriisi –, küll aga andis selge hinnangu koduvägivallale. Kumbki seisukoht ei rõõmustanud mõistagi poliitikuid, kellele sõnumid olid mõeldud, ega nende toetajaid. Värske koalitsioonierakonna EKRE jaoks sai presidendist kiirelt põhivaenlane, kelle ametisse sobivuse on erakond aasta jooksul korduvalt kahtluse alla seadnud. Valitsuse esimesel pressikonverentsil kritiseeris siseminister Mart Helme Kaljulaidi otsust Kuusiku ametivande ajal riigikogu saalist lahkuda. „Kui te ise panete ennast presidendi kingadesse, kampsunisse või pusasse, siis te olete just allkirjastanud valitsuse ametisse nimetamise ja ma ei varja, et kõikide nende ministrikandidaatide puhul on tehtud taustauuringud. Ja siis ilmub üks ajaleheartikkel ja see ajaleheartikkel on nii šokeeriv, et president tõuseb püsti ja lahkub saalist. See ei ole soliidne. See ei ole juriidiliselt korrektne. Seda võib endale lubada üks emotsionaalselt ülesköetud naine. [---] Kuidas käitub see inimene kriisisituatsioonis?” Seksistlik märkus sai hoobilt folkloori osaks. Tehti uued džemprid kirjaga „Emotsionaalselt ülesköetud naine”. Lõhe ühiskonna vastasleeride vahel tundus üha raskemini ületatav. Ühendav või lõhestav. Vaidlused on kandunud ka välismaale. Peaaegu kõikjal, kus president käib – ja välismaal Eestit esindada on ju üks tema põhiülesandeid –, pärivad ajakirjanikud aru Eesti radikaalse valitsuse ja selle ministrite sõnavõttude kohta. Kuidas on valitsuses liikmed, kes on näiteks öelnud, et kui on must, näita ust? President vastab.

Ajakirjandusvabaduse üle toimuva arutelu ajel selga tõmmatud džemper andis tol päeval riigikogus selge sõnumi. FOTO: ILMAR SAABAS

Julgelt. Väljaandele Foreign Policy antud intervjuu sõnum oli nii jõuline, et selle lahtimõtestamiseks võeti appi tõlkijad.„I hate them for their behavior, and I apologize for the image this might give.” Kas Kaljulaid tõesti vihkab EKRE-t või lihtsalt ei salli seda? Kas ta eksis sõnavalikuga? Kas presidendil on üldse õigus midagi sellist öelda? Siin ei toimu vaidlus enam üksnes presidendi ja ühe erakonna vahel. Ühiskonna osa liikmeid arvab, et sääraste avaldustega sekkub Kaljulaid päevapoliitikasse ja ületab oma ametist tulenevaid volitusi. Osa ütleb, et haavatavate rühmade eest seistes kaitseb president põhiseadust, nagu ütleb ka ta ise. Osa märgib, et Kaljulaid peaks lihtsalt rohkem kasutama võimalust vaikida. Presidendi võimalusi oma arvamust avaldada on ajalehes Edasi mõtestanud põhiseaduse üks autoreid Liia Hänni: „Eesti president ei saa olla hall ametnik, kel puudub maailmavaade ja julgus oma ideaale kaitsta. President on paratamatult poliitiline figuur, tema sõnavabadust piirab vaid ta ise oma ametikoha kõrguselt. Presidendil on õigus olla murelik Eesti käekäigu pärast ja seda muret rahvaga jagada.” Kuigi mõned inimesed ütlevad, et presidendi otsekohesed vastused EKRE sõnadele suurendavad ühiskonna lõhestumist, paistab, et Kaljulaid ise tõesti soovib ühiskonda kokku lappida. Nagu mullugi kolis ta ka tänavu suvel mõneks ajaks pealinnast välja, sedapuhku Kagu-Eestisse. Eespool kirjeldatu põhjal võiks ta just sealt oodata jahedat vastuvõttu, kuna EKRE toetus on piirkonnas ülikiirelt suurenenud (2015. aasta riigikogu valimiste 9,6% häältelt tänavu 24,7%-ni). Maal kõndis president paljajalu, ketras lõnga, uuris eakatelt nende tervise kohta, vastas lasteaialaste küsimustele, arutles bussipeatuses kohalikega Eesti elu üle ning vuhises mööda tolmuseid külavaheteid, pärast mida kirjutas sõrmega oma auto tolmusele kapotile: „Tolmuvabaks!” Lühidalt, Kaljulaid näitas, et on kõigi eestimaalaste jaoks olemas. Osa kohalikke kandis oma vastumeelsust edasi ka pärast presidendiga vestlemist. Ootamatult Venemaale. Kaljulaid vaenulikkusele silma vaadata ei karda. Täiesti ootamatult tuli ta otsus kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Viimati väisas vabariigi president, toona Toomas Hendrik Ilves, Venemaad 2011. aastal ja presidendiga – toona Dmitri Medvedev – kohtus ta aasta varem. Putiniga oli varem kohtunud vaid Arnold Rüütel ning enda sõnul ei rääkinud temagi Vene presidendiga poliitikast. Kaljulaidi erakordsele otsusele ei eelnenud mingit avalikku arutelu. Tuli lihtsalt teade, et president läheb, nii on.

Viljandis toimus prügikoristusjooks, millest võttis osa ka president. FOTO: KENNO SOO

Kersti Kaljulaidi kohtumine Vladimir Putiniga FOTO: TIIT BLAAT

Kui julgeolekunõukokku saamise eesmärk oli juba püstitatud, sai see edukalt ellu viidud.

Naabritega tuleb rääkida, isegi kui suhted pole head, selgitas president. Parem olla laua taga kui menüüs. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Sven Sakkov hindab tagantjärele, et otsus minna oli õige. Aga mis kasu Eesti sellest siis sai? „Sellistes küsimustes ei peagi olema käega katsutavaid muutusi. Oluline on protsess. Samuti on tähtis, et naabrid vähemalt mingil poliitilisel tasandil omavahel räägivad. Selleks ei pea nendes teemades olema ühel nõul – mida sa ikka oma sõpradega räägid, kui oled nendega ühel nõul? Oluline on rääkida just nimelt nendega, kes pole tingimata sinu sõbrad, ja saada aru, kus nende seisukoht on. Võib-olla aastaid ei muutu midagi, aga sellised kõrgel tasemel poliitilised arutelud on kasulikud sellegipoolest,” arvab Sakkov. Politoloog Karmo Tüür suhtub kohtumise edukusse pigem skepsisega. „Kui presidendi sõnul oli kohtumise eesmärk astuda võrdsete liigasse nendega, kes kohtuvad Putiniga – näiteks Macroni ja Merkeliga ühte klubisse –, siis Putiniga kohtumise kaudu ta selle saavutas. Mina olen skeptiline, kas tõepoolest oli tegelikult selline olukord, et enne ta ei olnud teiste presidentidega võrdväärne. Kas tõepoolest olid olukorrad, kus räägiti Venemaast ja Eestist vaadati vaikides mööda, sest „teie olete ju see, kes ei kohtu”. Kuna ma olen selle sisendi osas skeptiline, siis olen skeptiline ka saavutatud resultaadi osas.” Samuti on Tüüri hinnangul küsitav, kas ikkagi sobib kohtuda riigipeaga, kes samal ajal viib ellu agressiivset välispoliitikat. Julgeolekunõukogu vapiloom. Nii Venemaal kui ka mujal maailmas, kus president käis, kutsus ta kõikjal üles Eestit ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks valima. See läkski õnneks. Muidugi polnud see üksnes presidendi teene, vaid ka diplomaatide aastatepikkune

TOP 100

ÜRO julgeolekunõukogu valimised 7.6.2019

31.

Taavi Aas

32.

Andrus Ansip

Majandus- ja taristuminister

Euroopa Parlamendi liige

FOTO: EPA/SCANPIX

töö. Julgeolekunõukogusse kuulumine iseenesest on tekitanud vaidlusi selle kasulikkuse üle – see positsioon võib seada Eesti ebamugavasse kahvlisse, kui meie erinevad välispoliitilised huvid otsustamise ajal vastuollu lähevad. Sellegipoolest, kui julgeolekunõukokku saamise eesmärk oli juba püstitatud, sai see edukalt ellu viidud. Presidendi osa polnud seejuures sugugi ainult sümboolne. Oma teemad. Presidendil on välja kujunenud oma teemad, millest ta räägib asjatundlikult mitte üksnes Eestis, vaid maailmas Eestit esindades. „Ta on üks väheseid või suisa ainus riigipea, kes suudab kõnelda ja mõelda kaasa tehisintellekti teemal,” märgib Sakkov. „See mõju on globaalne, ta pole arvamusliider üksnes Eestis.” Mis puutub Eestisse, ei saa alatähtsustada presidendi osa selles, et tema küllaltki kliimaskeptilisel kodumaal on esile tõstetud keskkonnaprobleeme. Õigupoolest on president Eestis üks väheseid võimukandjaid, kes räägib peale kliimaneutraalsuse kulude ka neist kuludest, mida tuleb paratamatult kanda kliima üha kiirema muutumise korral. See on kõva sõna.

33.

Markus ja Martin Villig Bolti asutajad

34.

Ardo Hansson

35.

nublu

36.

Raivo Aeg

Majandusteadlane

Räppar

Justiitsminister

37.

Hando Sutter

38.

Ülle Madise

39.

Jaak Madison

40.

Kelly Sildaru

AS-i Eesti Energia juhatuse esimees

Õiguskantsler

Euroopa Parlamendi liige

Vigursuusataja

Me hoolitseme teie eest, pakume privaatsust ja mugavust. Meie kliinikutes töötavad vähemalt 15aastase staažiga tipparstid.

• Günekoloogia ja raseduse jälgimine • Allergilised haigused • Viljatusravi

• Lastehaigused

• Androloogia-uroloogia

• Kõrva-nina-kurguhaigused

• Ultrahelidiagnostika

• Neuroloogia

• Üldkirurgia

• Psühhoteraapia

• Endokrinoloogia

• Perekool

• Nahahaigused

• Toitumisnõustamine

• Füsioteraapia

Elite Kliinik Sangla 63, Tartu • Tel 740 9930 • info@elitekliinik.ee

www.elitekliinik.ee

REŽISSÖÖR

Tanel Toom

viis Andrese ja Pearu laia maailma Põhjust, miks režissöör Tanel Toom platseerus mõjukate tabelis 25. kohale, pole vaja kaugelt otsida – tema suurfilm „Tõde ja õigus” tõi kinno üle 267 000 vaataja.

P Kristi Helme kristi.helme@epl.ee

ole kahtlustki, et Tanel Toomi (37) ligi kolmetunnine film puudutas Eesti inimesi. Ja seda looga, mis põhineb raamatul, mille kohta küünikud ütlevad, et see on „600 lehekülge sookuivendamist” ja ei midagi muud. Kui paljud vaatajad võtsid pärast filmi vaatamist meie klassiku suurteose esimest või juba mitmendat korda kätte, on raske öelda, kuid uus trükk anti välja ja suve hakul figureeris see raamatumüügi edetabelites. Ses mõttes võib öelda, et linateos aitas ka teisi kultuurivaldkondi. Praegu on Toomil põnev ootusaeg, sest „Tõde ja õigus” on lennutatud USA läänerannikule filmiakadeemia hindajatele ja Oscari nominendid selguvad 13. jaanuaril. Nädala alguses Toom just USA-st saabuski. Kõigepealt palju õnne, „Tõde ja õigus” on läkitatud filmiakadeemia liikmetele ja juba jõudis telenäitleja Nicolas Coster oma hiljutises Facebooki postituses teost kiita („Terrific film from Estonia, nearly flawless” – „Suurepärane Eesti film, peaaegu veatu”). Kas hinge hakkab juba veidi ärevust pugema? Ükskõik kus su filmi ka ei näidata, tekitab see loomulikult ainult head meelt. Filmitegijana teed sa filmi selleks, et seda näidataks ja vaadataks, nii et iga linastus on oluline ja läheb korda – seda enam, kui film jõuab ka

„Tõe ja õiguse” pidulik esilinastus veebruaris. Fotol vasakult Tanel Toom, Maiken Schmidt (nüüd Pius), Priit Võigemast, Ester Kuntu ja Priit Loog. FOTO: MADIS VELTMAN

Eestist väljapoole. „Tõe ja õiguse” puhul on see minu jaoks aga veel erilisem, sest tegemist on Tammsaare alusmaterjali ja Eesti tüvitekstiga, mis nüüd tänu filmikeelde tõlkimisele veel rohkemate inimesteni jõuab. Ameerika filmiakadeemia liikmetele linastamine on muidugi suure tähendusega, sest tegu pole tavavaatajate või filmikriitikutega, vaid inimestega, kes pole ise just kõige suvalisemad filmitegijad. Ja kui akadeemiasse kuuluvale Lionelile „Santa Barbarast” meie film niivõrd korda läheb, et ta sellest oma Facebooki postituse teeb, siis on mul selle üle loomulikult hea meel. Ärevuseks pole aga veel põhjust, sest me oleme alles teekonna alguses, mille kohta ei oska veel öelda, kas see üldse teekonnaks saabki. Üks asi, muide, mille vastu meie ajakirjanduses tihti eksitakse, on segadus, mis hetkest on film Oscari nominent. Meie oleme praegu täiesti alguses, kus iga riik esitab kandidaadiks ühe filmi. See ei ole veel Oscari nominatsioon. Neid filme on sel aastal 92. Teine faas on eelvalik ehk shortlist, mis kuulutatakse välja aasta lõpus ja kuhu valitakse kümme filmi – ka need ei ole veel nominendid. Alles kolmandas faasis, kui sõelale jäävad viis filmi, on tegemist Oscari nominentidega. Neist siis valitakse lõpuks üks. Kas võib öelda, et meie ajalugu ja eestlaste olemust mõistetakse ka mujal? Näiteks käisite Busani filmifestivalil Lõuna-Koreas. Mõistetakse küll. Kui filmi esimest korda väljaspool Eestit, just Lõuna-Koreas näitasime, saime kinnitust, et Tammsaare lugu kõnetab vaatajaid eri kultuuriruumist. Olen seda varem ka öelnud,et see lugu on ju tegelikult universaalne – end tööga tapmine, vajadus armastuse järele, perekond, inimestevahelised suhted… Siin ei ole midagi, mis oleks ainult eestlastele omane. See on inimestele omane. Loomulikult on meie, eestlaste jaoks filmis palju rohkem lisatasandeid – see, et me iseennast seal ka karakterina, eestlasena ära tunneme. Seda ei saa kellelgi teisel olla, kuid see ei takista filmi lugu jälgimast või tegelastest aru saamast ei Lõuna-Koreas ega Ameerikas. Mõnes mõttes vaadatakse seda väljaspool Eestit isegi puhtamalt lehelt ja mul on väga hea meel, et see inimlik lugu on seal piisavalt mõjuv. Kas talvine suur edu ja kinokassa rekordid tulid teile üllatusena või aimasite seda pisut ka ette? Väga suure üllatusena tuli. Esiteks, sa ei tea nagunii kunagi ette, kuidas film vaatajatele tegelikult mõjuma hakkab. See on üks asi, mida ei ole võimalik ennustada. Siin ei ole vahet, kas tegu on originaallooga või kõigile tuttava Tammsaare ja „Tõe ja õigusega”. On ennegi kirjanduse

25. koht põhjal filme tehtud, mis ei ole [olnud] edukad. Kindlat valemit ei ole, mis edu garanteeriks – kui see [film] just mõni Marveli koomiksifrantsiisi osa pole. Ma olin täiesti valmis vastu hambaid saama. Sa lihtsalt pead seda olema. Ütlesite kevadel, et loodetavasti leidub kasvõi üks inimene, kes võtab pärast filmi vaatamist raamatu kätte. Jah, selline salaunistus mul tõepoolest oli, et kui kasvõi üks inimene pärast filmi vaatamist raamatu kätte võtab, siis võin kusagile ühe risti teha. Pärast filmi välja tulemist oli neid inimesi aga nii palju, et raamatupoodidest olid raamatud otsas ja raamatukogudest oli esimene osa välja laenutatud. Ma ei soovinud filmiga raamatut mitte asendada, küll aga oli väike lootus inimesed algteose juurde tagasi tuua. „Tõe ja õiguse” maine on pisut vast kannatanud selle all, et enamiku inimeste kokkupuude raamatuga pärineb kooliajast, mil noor inimene, kes ei ole raamatuks veel küps, sunnitakse seda paksu teost lugema. Siin on juba eos võimalus, et see esimene kokkupuude saab olema negatiivne. Ja kui sul kooliajast on negatiivne kokkupuude, siis miks sa peaksid selle juurde uuesti tagasi pöörduma? Film võiks olla täiskasvanutele julgustuseks, et raamat uuesti kätte võtta, ja noortele, kes tarbivad infot ja kultuuri tänapäeval valdavalt pildikeeles, julgustuseks, et seda raamatut ei pea kartma. Muide, mitu korda on meilt pärast Ameerika linastust küsitud, kas see raamat on ka ingliskeelsena olemas. Õnneks sai nüüd „Tõde ja õigus” lõpuks, 90 aastat pärast teose ilmumist, ka inglise keelde tõlgitud ja seda on võimalik soovijatel Amazonist tellida. Siiski on filmi

25 ELUKÄIK

TANEL TOOM • Sündinud 1. novembril 1982. aastal. On lõpetanud Tallinna prantsuse lütseumi ja Tallinna ülikooli filmirežii alal. Pärast lõpetamist suundus õppima Inglismaale National Film & Television Schooli mängufilmi režii magistrantuuri. • Tema lühifilm „Teine tulemine” valiti 2008. aastal Veneetsia filmifestivalil lühifilmide programmi. Lühifilm „Pihtimus” võitis 2010. aastal välismaise filmi kategoorias tudengifilmide Oscari ja esitati 2011. aastal Oscari viie nominendi hulka. • 2019. aasta 20. veebruaril esilinastus „Tõde ja õigus”.

kaudu meie tähtsaima kirjandusteose tutvustamine maailmale reaalsem kui see, et kaasaja inimene võtab lugeda ühe tundmatu väikeriigi 640-leheküljelise teose. Selles mõttes on kaval ajada inimesed pimedasse ruumi ning neid seal kaks ja pool tundi kinni hoida, mida me nüüd teisel pool ookeani muudkui teeme. Arvan, et paljud ootavad ekraniseeringuid ka teistest „Tõe ja õiguse” osadest. Praegu olete aga ette võtnud hoopis ingliskeelse ulmefilmi tegemise. Tegelikult on nii, et valik teha ingliskeelne ulmedraama sai mul tehtud juba kümme aastat tagasi. See pidi olema film, mille teen enne „Tõde ja õigust”, kuid asjad venisid ning „Tõde ja õigus” läks töösse varem. Nüüd teen selle filmi siis hiljem ära. Mis „Tõe ja õiguse” teistesse osadesse puutub, siis… selle koha pealt ei taha küll midagi öelda ega lubada. Kui tagasi pöörduda, siis kohe lähiajal see kindlasti juhtuda ei saa ega ka tohi. See oleks kuidagi liiga lihtne ja ilmne valik, et kui film on edukas, siis loomulikult peaks nüüd kohe järje tegema. Ma olin „Tõe ja õigusega” praegu seitse aastat seotud. Usun, et vahepeal peaks midagi muud tegema, teistsuguseid mõtteid mõtlema ja filme tegema. Millised on teie enda viimase aasta suurimad filmielamused? Kelle töid kõrgelt hindate? Sellest aastast vast „Capernaum” ja „Jokker”. Muidu on üldiselt nii, et on hulk režissööre, kelle järgmist filmi ma alati ootan: Denis Villeneuve, Andrei Zvjagintsev, Alejandro González Iñárritu, James Mangold, David

Fincher… Praegu ootan näiteks Scorsese järgmist filmi – kolme ja poole tunnist „Irishmani”, mis novembri lõpus Netflixi jõuab – ja Sam Mendese „1917”, mis detsembris kinno tuleb. Kuidas võib hinnata Eesti filmikunsti taset ja arengut näiteks viimase kümne aasta jooksul? See hüpe on olnud väga suur. Nii tehniliselt kui ka loo jutustamise oskuslikkuses. Kümne aasta jooksul on lisandunud hulk noori huvitavaid režissööre, kes on viinud Eesti filmi uuele tasemele. Aga filmi ei tee kunagi ainult režissöör üksi – ka meie filmimeeskonnad on saanud usaldusväärseteks ja siia julgevad tulla ka maailma tipp-produktsioonid. See näitab, et oleme filmitootmise mõttes tasemel. Väga olulise panuse on andnud vaatajad, kes käivad üha enam Eesti filmi vaatamas – nendeta ei ole mõtet filme teha. Kui 2009. aastal vaatas Eesti filme kinos veidi üle 36 000 inimese, siis 2019. aastal, mis ei ole veel isegi läbi, on neid juba praegu 802 000. Kümne aastaga on muutus olnud märkimisväärne. See, et eestlane on hakanud kinos Eesti filme vaatamas käima, on meile kõige parem reklaam ja märk, mis räägib iseenda eest.

Režissöör Tanel Toom tunneb rõõmu selle üle, et Eesti filmikunstis on viimase kümne aasta jooksul tehtud suur hüpe nii tehnilises tasemes kui ka loo jutustamise oskuslikkuses. FOTO: RAUNO VOLMAR

Lugu on ju tegelikult universaalne – end tööga tapmine, vajadus armastuse järele, perekond, inimestevahelised suhted. Siin ei ole midagi, mis oleks ainult eestlastele omane.

Kas Eestis võimaldatakse tegeleda loominguga, nii et ressursse on enam-vähem piisavalt? Palju on osutatud näiteks sellele, et Eestis saab teater rahastusest ebaproportsionaalselt suure protsendi, kuid näha saab palju keskpärast teatrit. Filmil olevat vahendeid aga ebaõiglaselt vähe. Kas ka teile näib see nii? Absoluutselt. Ja see on miski, mis on filmitegijate hinge ja rahakoti seinu pikalt kriipinud. Kuidas on võimalik, et riik eraldab filmile aastas filmiinstituudi kaudu umbes viis miljonit eurot? Samal ajal saab ainuüksi Vanemuise teater aastas üle seitsme miljoni, mis on rohkem kui terve Eesti mängu-, dokumentaal-, anima- ja lühifilmideks mõeldud raha. Ma ei taha öelda, et teatrile ei ole seda finantseerimist vaja – muidugi on, aga küsimus on proportsioonides. Kui kultuuriministeeriumi aastaeelarve on umbes 250 miljonit, siis filmi osa sellest on 2%. Ehk siis filmivaldkonna panust Eesti kultuuri hinnatakse riiklikult praegu nii. Filmirahvas ootab siiani huviga, et keegi selle loogika meile lahti seletaks. Ja kui enne rääkisime sellest, kas „Tõele ja õigusele” peaks tegema järje, siis EV100 filmikonkursita ja sealse lisarahastuseta ei oleks ka esimese osa sündimine olnud sellisel kujul mõeldav. Kultuuriminister [Tõnis] Lukas räägib PÖFF-i kataloogi sissejuhatuses sellest, kuidas see aasta on olnud eestlaste jaoks filmiaasta – mitte kunagi varem pole kinos Eesti filme nii palju vaadatud ja mitte kunagi varem pole Eestis ka maailma mastaabis nii suuri projekte filmitud. Siiralt loodan, et poliitikud hakkavad aru saama, et Eesti film on miski, mille ellujäämist peaks toetama. Me oleme samamoodi osa kultuurist nagu muusika või teater. Kui aga veelgi laiemalt vaadata Eesti elu ja olu, siis paljud loomeinimesed valutavad südant: kas ei liigu me täiesti valel kursil? Kuidas teile tundub? Kas suund on võetud ohtlikku suunda või pole (veel) vaja muretseda? Kindlasti on minu jaoks jama siis, kui hakatakse sekkuma vabasse loomingusse või dikteerima kunstnikele, mida tohib ja mida ei tohi teha. Kui loomingu üle ei lasta otsustada vaatajatel ja kriitikutel. Või kui inimesi kiusatakse taga nende poliitiliste veendumuste või orientatsiooni pärast – see käitumine on omane hoopis ühele teisele riigikorrale. Sellisele, millest oleme paljude inimeste ponnistuste tulemusena vabaks võidelnud. Oleks kahju, kui me sellise vabaduse kuidagi ise oma kitsarinnalisusest ja õelusest allavett laseksime. Loodetavasti nii ei lähe. Milline võiks olla Eesti 25 või 30 aasta pärast? Vaba. Seda ei ole ju palju tahetud.

Selles mõttes on kaval ajada inimesed pimedasse ruumi ning neid seal kaks ja pool tundi kinni hoida, mida me nüüd teisel pool ookeani teeme.

ÄRIMEES

Mees, kes ei anna alla „Kõige rohkem on vaja tervist, siis on õnne ja jõudu ka!”

45. koht

N Kaja Koovit kaja.koovit@arileht.ee

ii ütles kalandusettevõtja Mati Vetevool 2017. aasta märtsis Ärilehele pärast Ernst & Youngi Eesti aasta ettevõtja galal elutööpreemia vastuvõtmist. Siis tõi südamlik video, mis tutvustas juba 1980-ndatel alustanud ja nullist eduka rahvusvahelise äri üles ehitanud ettevõtjat, enamikule Kultuurikatlas viibinud osalejaile silma liigutuspisara. Kaks ja pool aastat hiljem on tervist endiselt vaja. Rohkemgi kui toona, sest surve ja pinge on tänavu olnud meeletu. Ajakirjanikule tundub, et selle aasta jooksul on muutunud ka 74-aastane Mati Vetevool ise. Seni meediaga vabalt ja avatult suhelnud ettevõtja enam telefoni ei võta, tühistab ka suhtekorraldaja kaudu kokkulepitud kohtumise ning lubab vastata kirjalikult. Hiljem küll selgub, et Vetevool suhtleks ikka avatult, kuid nõuandjad soovitavad tal sellest hoiduda. Selles on süüdi märtsis lahvatanud listeeriaskandaal. „Eks paar kortsu ole talle selle ajaga ikka juurde tulnud,” tõdeb Eesti kalaliidu juht Valdur Noormägi vastuseks küsimusele, kuidas on seni jätkuv klaperjaht liidu staažikaimale liikmele mõjunud.„Oled oma elutöö püsti pannud ja siis tullakse sind süüdistama nelja või viie aasta tagustes surmades. Peab olema väga tugev inimene, et see kõik üle elada,” ütleb Noormägi. „Meri annab jõudu,” tunnistab Vetevool meilitsi küsimustele vastates. Tegelikult ei peegelda steriilsuseni viimistletud vastused Vetevoolu olemust üldse, ainus erand ongi merd puudutav. Kalapüük on Vetevoolu hobi, millest on välja kasvanud töö, firma, elutöö. Merel pead olema keskendunud ja see hoiab mõtted firmaga seotud probleemidest eemal. Kasvõi lühikeseks ajaks. „Ma imetlen teda. Selle asemel et tunnistada, et tal on raske, ütleb tema: „Mina tulen toi-

Viimastel kuudel on Mati Vetevoolul tulnud avalikkusele selgitada, mis kala neil veterinaar- ja toiduametiga ikkagi on. FOTO: ILMAR SAABAS

me, ära minu pärast muretse. Aga kuidas sul endal läheb?”,” kirjeldab Mati Vetevoolu tütar Moonika Vetevool, kes on samuti üks perefirma M.V.Wool omanikke. „Allaandja tüüp ta ei ole.” Paha juur. Kõige paha juur on surmav listeeriatüvi ST1247. Just seda looduses laialt levinud bakterit Listeria monocytogenes seostatakse mitme inimese surmaga nii mujal Euroopas kui ka Eestis. Nüüdseks on võimas ja mõjukas bakter pööranud pea peale M.V.Wooli elu, tekitanud kalatarbijate seas tohutu paanika, kõigu-

tanud maaeluministri tooli ja toonud valitsuskoalitsiooni pingeid. Asi algas tänavu märtsis, kui Taanis tuvastati seal levinud ja kaks inimelu nõudnud listerioosi – listeeriabakteri tekitatud ohtlik haigus – allikas, Eestist sisse toodud külmsuitsukalatooted. Taani veterinaar- ja toiduamet süüdlase nime kuskil ei avaldanud, vaid teavitas Euroopa Liidu toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi kaudu meie veterinaar- ja toiduametit. M.V.Wooli konkurendid aga hoolitsesid, et ajakirjanikud viiksid eri andmebaasidest koodid kokku ja tuvastaksid tootja. Sellest on lah-

Firma kui neljas laps Ettevõte on Mati Vetevoolule tema kahe lihase lapse ja ühe kasulapse kõrval justkui neljas laps. M.V.Wool on perefirma, kus tegutsevad ka tema poeg ja kasupoeg. Ettevõte on kogu tema elu. 1988. aastal alustades olid nad toonases ENSV-s esimene ettevõte, mis sai loa kala töödelda. „Olime absoluutne teerajaja. Alguses oli väga raske. Aga peab õnne olema,” rääkis Vetevool kaks ja pool aastat tagasi. Kui 1990-ndatel ostsid teised kalleid Mercedeseid, siis tema hoopis miljonikroonise kuumsuitsuahju. Vaikselt ja targalt tegutsevast firmast kasvas selle kümnendi alguseks moodsa tootmishoonega rahvusvaheline äri. Just järk-järgult kasvamine on Vetevoolu sõnul ettevõtluses tema edu peamine alus. Kui nad said 2010. aastal valmis uue tehase, tekkis ootus, et nüüd hakkab eksport mühinal kasvama, kuid kiiret lendu ei järgnenud. „Otse taevasse ei lähe ükski asi. Kui läheb, siis läheb lõhki. Tuleb teha samm-sammult,” ütles Vetevool aastaid tagasi. Suuri langusi ja järske tõuse ettevõtte ajaloos ei olegi olnud, kuigi keerulisteks on Vetevool varem nimetanud aastaid 1999– 2001, kui tuli Venemaa esimene impordikeeld. M.V.Wool oli idanaabri lennufirma Aerofloti suur tarnija. Iga kuu saadeti neile 13–14 tonni soolaforellilõikeid ja -viile. Äkki see tellija kadus ja raha jäi tulemata. „Siis oli raske,” tunnistas Vetevool. Kuid neil oli õnne, raha saadi kätte ja pandi alus Vihterpalu tehase juurdeehitusele.

M.V.Wool on perefirma, kus tegutsevad ka Mati Vetevoolu poeg ja kasupoeg. Ettevõte on kogu tema elu.

ti läinud klaperjaht ja süüdlaste otsimine. Ühtlasi kinnitavad mitu konkurenti, et ka Vetevool ei ole konkurente hellitanud. Ja lõpuks on inimeste tervis ja toiduohutus vaieldamatult kõige olulisem. Samal ajal kinnitab terviseamet, et tänavuse aasta kümne kuuga on Eestis registreeritud 15 listerioosijuhtu. Seda surmavat tüve pole tuvastatud. Üle 6100 proovi. Veterinaar- ja toiduameti nõudmisel võetakse tehases proove igal nädalal. Ettevõte on viimase 12 kuu jooksul teinud akrediteeritud laboris üle 6100 proovi, neist ligikaudu pool aasta teises pooles. Eelmisel reedel selgus, et kuigi oktoobris oli tehas desinfitseerimiseks kaks päeva suletud, ei suudetud bakterit kõrvaldada. Proov, mille VTA oli pärast puhastamist võtnud, osutus taas positiivseks ja VTA ei välistanud tehase sulgemist. Esmaspäeval teataski M.V.Wool, et järgmise aasta alguses pannakse tehas põhjaliku suurpuhastuse jaoks kinni. Ettevõte on valmis kuni kolmeks nädalaks peatama tootmise Harku tehases 15. jaanuaril ja Vihterpalu tehases 5. veebruaril. Kui firma ise toonitab, et kõik positiivseks osutunud proovid jäävad EL-i piirnormidesse suure varuga, siis VTA on just konkreetse tüve tõttu kehtestanud täisleppimatuse ehk bakterit ei tohi üldse esineda. M.V.Wooli toodete säilimisaega on lühendatud ja VTA on kauplusekettidele suuliselt kinnitanud, et see kaup on ohutu. Sellest hoolimata on ettevõtte toodang saanud avalikkuses külge sildi „ohtlik”. Näiteks on M.V.Wooli lõhe oma valikust kõrvaldanud Tallink ja Maxima. Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link tõdeb lakooniliselt, et nende eesmärk on pakkuda oma klientidele maitsvat ja head toitu, mis on kvaliteetne ja ohutu. Maxima peatas ainsa jaeketina oma kauplustes M.V.Wooli külmsuitsu- ja soolalõhet ning forelli sisaldavate toodete müügi

TOP 100 41.

Toivo Tänavsuu

42.

Magnus Kirt

43.

Marina Kaljurand

Ajakirjanik

Odaviskaja

Euroopa Parlamendi liige

44.

Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus TransferWise’i asutajad

45.

Mati Vetevool

46.

Toomas Hendrik Ilves

47.

Varro Vooglaid

48.

Erkki Raasuke

49.

Raimond Kaljulaid

50.

Hans H. Luik

ASUME MUSTAMÄEL TAMMSAARE TEE 89. Neljapäeviti Viimsis CityAlko poe ees 15.00—19.00. Laupäeviti Tallinna Kalaturul ja Viimsi Taluturul 10.00—14.00.

Kalatööstur

Poliitik

SAPTK-i ja Objektiivi asutaja

Luminori juht

Poliitik

Meediaärimees

INFO JA TELLIMINE: 503 1759 / 501 1137

28 27. septembril. „Müük on peatatud kuni selle ajani, mil saame veterinaar- ja toiduametist kinnituse, et M.V.Wooli lõhe- ja forellitooted on tarbijatele ohutud,” selgitab Maxima Eesti kiiresti riknevate kaupade ostuosakonna juht Marge Kikas. Seni pole VTA-st kinnitust saadud, küll aga on amet kauplejatele suuliselt kinnitanud, et tooteid võib tarbida. Aga tarbija on segaduses. Olukord tundub pehmelt öeldes arusaamatu, sest lihtsa loogika kohaselt peaks asi olema üheselt selge: kui asi on ohtlik, siis peaks tehase kinni panema, ja kui ei ole ohtlik, ei tohiks ka paanikat külvata. Kaks märksõna. Vetevoolu tundvad inimesed toovad teda iseloomustades esile kaks peamist märksõna. Esiteks pühendumuse – kalale, ettevõttele ja lähedastele. Teiseks end ümbritsevate inimeste toetamise. Vetevool võttis lastekodust oma perre kasulapse, 11-aastase krutskitega poisi, kellest nüüd on saanud tubli mees, kes töötab pereettevõttes. Võimalik, et ilma Vetevoolu toetuseta ei oleks see nii läinud. „Kõiki – olenemata sellest, kas oled poeg, tütar, raamatupidaja või tööline – hoiab ta väga,” kinnitab üks Vetevoolu hästi tundev inimene. Noormäe sõnul on Vetevool tagasihoidlik, kuid vajaduse korral saab temaga vaielda. „Mõnikord ta muutub emotsionaalseks, ütleb mõne kõvema sõna, aga eks me kõik ole omamoodi emotsionaalsed. See käib asja juurde,” tõdeb Noormägi. Emotsionaalsus on ka põhjus, miks veterinaar- ja toiduametiga asjade

„Kõiki – olenemata sellest, kas oled poeg, tütar või tööline – hoiab ta väga,” kinnitab Vetevoolu hästi tundev inimene.

Mati Vetevool tunneb kalandust läbi ja lõhki. Fotol on ta M.V.Wool AS-i Harku kalatehases. FOTO: SVEN ARBET

Reisibüroo Comtour, A. Lauteri 7c, Tallinn tel 645 5925, 522 0009; www.comtour.ee e-post: comtour@comtour.ee

TULE MEIEGA REISILE! EESTIMAA REISID 04.–05.01 Vanemuise teatris ooper „Carmen“ 135 € Hinnas: teatripilet, hotell, buss 11.–12.01 Vanemuise teatris draama „Faehlmann“ 135 € Hinnas: teatripilet, hotell, buss 29.02 Rakvere teatris „Ükssarvikute farm“ 45 € Hinnas: teatripilet, buss 05.04 Vanemuise teatris „Kaukaasia kriidiring“ (Bertolt Brechti draama) 75 € Hinnas: teatripilet, buss, lõuna 12.05 Järvamaa mõisad 55 € Laupa – Särevere – Kirna – Roosna-Alliku – Aruküla – Albu – Järva-Peetri pastoraat – Jäneda 19.05 Lääne-Virumaa 55 € Sagadi ja Vihula mõis – Vainopea rannaküla – R. Sagritsa majamuuseum – Toolse linnuse varemed – Kunda ajalooline tööstusarhitektuur – Malla mõis – Viru-Nigula kirikuküla 09.06 Raplamaa mõisad 55 € Tohisoo – Lohu – Pirgu – Maidla – Hõreda – Atla – Alu – Raikküla – Kehtna – Vana-Vigala 16.06 Päev ajaloo radadel. Virumaa mõisad ja kirikud 60 € Kuusalu kirik – Viru-Jaagupi - Muuga mõis – Kiltsi loss – Lasila mõis – Neeruti mõis – Kadrina Katariina kirik 01.–02.08 Seto Kuningriigi päevad ja Kolkjal draama „Serafima ja Bogdan“ 195 € Hinnas: teatripilet, Seto kuningriigi sissepääs, hotell, buss 22.–23.08 Vanemuise teatris ooper „Põrgupõhja uus Vanapagan“ 135 € Hinnas: teatripilet, hotell, buss VÄLISREISID 12.–15.12 Jõuluaeg Prahas.Koomiline ooper „Müüdud mõrsja“ 695 € Hinnas: 3 ööd kesklinnas **** hotellis, Finnairi lennupilet, bussi- ja jalgsiekskursioon. Lisatasu eest: teatripilet 55 € 13.–14.12 Jõuluaeg Riias. Ooper „Madame Butterfly” 185 € Hinnas: **** hotell Roma, teatripilet, lõunasöök, hõbedamuuseum, vanalinna ekskursioon, buss 06.–08.03 Leedu suurim käsitöölaat Vilniuses. Ooper „Turandot” 175 € Hinnas: 2 ööd kesklinnas *** hotellis City Gate, vanalinna ekskursioon, buss. Lisatasu eest: teatripilet 35 €

30. hooaeg

23.–26.04

Peterburi. Balletid „Sylvia“ ja „Korsaar“, ooper „Turandot“ 255 € Hinnas: 3 ööd kesklinnas *** hotellis, buss, giid ja 2 lõunasööki. Lisatasu eest: teatripiletid, sissepääsud 08.–09.05 Stockholm. Ooper „Iolanta“ 590 € Hinnas: otselend, üks öö kesklinnas **** hotellis, teatripilet, buss 29.04–03.05 Milano. La Scalas ballett „Romeo ja Julia“, ooper “Tannhäuser“ 07.–10.05 Madrid. Ooper „Traviata“, solist Plácido Domingo 21.–24.05 Berliin. Ooperid „Fidelio“, „Tosca“, „Don Giovanni“, „Boheem“ 865 € Hinnas: otselend, 3 ööd kesklinnas **** hotellis, ekskursioonid. Lisaks teatripiletid ja Potsdami ekskursioon 70 € 18.–22.05 Valgevene (bussireis) 420 € 05.–08.06 Pariis. 07.06 ooper „Boris Godunov“ (Opera Bastille) 875 € (Boris Godunov – Réne Pape, Andrei Chtchelkalov – Lauri Vasar) 06.06 Filharmoonias Jonas Kaufmanni ja Clémentine Margaine’i kontsert Hinnas: Pariisi lend, 3 ööd kesklinnas *** hotellis, ekskursioonid. Lisaks teatripiletid, muuseumite sissepääsud 05.–07.06 Riia reis. Ooperid „Don Juan“ ja „Padaemand“. Käsitöölaat 11.–14.06 Lääne-Läti ja Lääne-Leedu 330 € (Staicele – Roja – Kolka neem – Liivi rannakülad – Ventspils – Jūrkalne – Liepāja – Palanga – Klaipėda – Kura säär ...) 26.–29.06 Verona ooperifestival. 28.06 Jonas Kaufmanni ooperigala. 09.–12.07 Ida-Soome. 11.07 Savonlinna festival. Ooper „Sevilla habemeajaja“ (Helsingi – Savonlinna – Punkaharju – Joensuu – Uus Valamo klooster – Koli rahvusmaastik – Nurmes – Jyväskylä – Lahti) 16.–19.07 Ahvenamaa 360 € 23.–26.07 Idüllilised Kagu-Soome väikelinnad. Viisavaba Saimaa kruiis Viiburisse 395 € 12.–15.08 Salzburgi ooperifestival. 13.08 ooper „Tosca“, solist Anna Netrebko 14.08 ooper „Don Pasquale“, solist Cecilia Bartoli 14.–16.08 Ida-Soome väikelinnad ja kaunis Saimaa 360 € 17.–20.09 Kaliningrad 390 €

Vaata rohkem meie kodulehelt www.comtour.ee, tel 645 5925, 522 0009, comtour@comtour.ee

ajamiseks on ohjad üle võtnud poeg, M.V.Wooli ostujuht ja nõukogu esimees Meelis Vetevool, kes suudab tuttavate sõnutsi sel teemal rahulikumalt argumenteerida. M.V.Wool käib VTA-ga ka kohut. Soraineni büroo vandeadvokaat Allar Jõks tõdeb, et tema esindatava firma juht on väga avatud ja optimistlik, suure südamega inimene. „Ideaalne ettevõtja, kes lööb ise igal pool käed külge, näi-

dates teistele eeskuju. Olen uhke, et töö on võimaldanud teda tundma õppida,” ütleb ta. Mati Vetevoolu kodu asub Vihterpalus ja ta on sealse kogukonna toetamise oma südameasjaks võtnud. Lääne-Harju vallavolikogu esindajana on ta Risti kooli hoolekogu liige. Igal sügisel ostab ta koolitee alustajatele vormimütsid ja annab need ka ise üle. Sest kui kool pannakse kinni, siis kaob maalt ka elu.

SISUTURUNDUS

NÜÜDISAEGNE LAO- JA TOOTMISPIND – lühike leping ning keskkonnasõbralik töökeskkond Seni on laopindade pakkumine olnud üsna kaootiline – kas üürida lühiajaliselt miniladu või sõlmida mitmeaastane leping suure äripinna kasutamiseks. Nõudlus väiksemate ja paindlike lepingutingimustega pindade järele on suur. Alustavaid või miniettevõtteid on palju. Tõusnud on ka ootused kvaliteedile ja töökeskkonnale.

aari kuu pärast valmib Jüri tehnopargis kohe Tartu mnt ääres uus lao- ja tootmispindade projekt, mis mõeldud nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kui ka hobiprojektidega tegelejatele.

Hea asukoht, nüüdisaegsed tingimused “Tallinnas ja selle lähiümbruses on sarnaseid projekte vähe,” selgitab Ladu32 arendava ettevõtte Fi Arendused OÜ esindaja Margus Haud. “Meil on valmimas üks suur hoonekompleks, kus on 16 üüripinda alates 93 ruutmeetrist kuni 320 ruutmeetrini. Kõik pinnad on kõrgete 7meetriste lagedega. On palju avarust ja ruumi ka suurematele ideedele.“

Suured manööverdusplatsid ja palju parkimist Hoone juurde kuulub 76 parkimiskohta ja laadimisuste ees on 15 m manööverdamisruumi. Ruume ilmestavad ehedad materjalid – seintel katmata betoon, laes puidust talad. Rõhku on pandud nii kvaliteedile kui mugavustele. Püsiva töökeskkonna loomiseks on kõigil Ladu32 suurematel pindadel ka eraldi sissepääsuga kontor, riietus- ja duširuum. Väiksematel üüripindadel on sees WC. Seega on mõõduka suurusega lao- ja tootmispinnal olemas kõik mugavused töö tegemiseks. “Kõigil ruumidel on suured uksed ja kõrged laed – saad kaubikuga sisse sõita või 7 meetri kõrgused riiulid sisse ehitada,” kommenteerib Haud. Töökeskkonda soodustavad veel ka vahekorruste lisamise võimalus, madalad kõrvalkulud, tehnika- ja autopesula ning vooluvõimsus kuni 200A.

Sõlmi leping pooleks aastaks Ladu32 fikseeritud üürihinnad on keskmisest soodsamad ning projekti veebilehel välja toodud.

Üüritingimused on paindlikud ja alustada saab kuuekuise lepinguga. Nii on üürniku riskid madalamad ja stardikulud väiksemad. Äritegevuse kasvades on võimalik samas hoones suurem pind üürida. Samuti on võimalik ka äritegevuse lõpetamisel või koomale tõmbamisel üürileping vaid mõnekuulise etteteatamisajaga lõpetada.

PLAADIRIIUL

Tahad elus kaugele jõuda?

Kuula Queeni! Mõjukate edetabelisse pääsemiseks tuleb jääda silma millegi märkimisväärsega, teha tublisti tööd ning mõjutada inimesi erilisel ja ainult endale omasel moel. Või siis kuulata artiste, kes on seda kõike juba teinud. Tänavused mõjukad annavad uutele pingeritta pürgijatele spikri ette.

Eleen Änilane eleen.anilane@lehed.ee

71.

1. Minu esimene plaat või kassett 2. Album, mis on kodus kõige rohkem ribadeks kuulatud 3. Parim autosõidu lugu 4. Parim tantsulugu 5. Laul, mille sõnadega samastun kõige rohkem 6. Laul, mis on mind saatnud läbi elu 7. Kui minu elust tehtaks film, siis filmimuusika helilooja võiks olla…

koht

FOTO: TIIT BLAAT

Radio Luxembourgi krabisev heli on siiani meeles

FOTO: MADIS VELTMAN

Kõige rohkem olen kuulanud Queeni Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (53) tunnistab, et ei ole endale koju kunagi plaate kogunud, ent naudib muusikat küll, eriti pikkadel autosõitudel.

31. koht

1. Onu Remuse jutud. 2. Kõige rohkem olen kuulanud Queeni. 5. Iga lugu võib olla hea omal ajal ja vastavas ajahetkes. 7. Usaldaksin täiesti režissööri taju, tunnetust ja maitsemeelt ning jätaksin selle tema otsustada.

FOTOD: TAIRO LUTTER

2. Päris ribadeni pole kunagi läinud. Kõik plaaRiigikogu liikme Helle-Moonika Helme did on ikka kenasti alles ja terved. (53) helikunsti tarbimise harjumused on 3. Autos on meil pakk kantriplaate, hea kantriviimasel ajal taandunud kahele viisile: muusika aitab ehk kõige paremini taluda autosõidu ajal raadio kuulamine ja kontteinekord tüütuid kilomeetreid ja heatujuliselt serdil käimine. Kunagi kogus ta plaate, sihtkohta jõuda. aga praegu enam aktiivselt mitte. 4. Oleneb sellest, kas tantsida koos Valdavalt oli tegemist klassikavõi eraldi. Koos tantsimiseks kindlise muusika, konkreetsemalt lasti midagi romantilist ja aeglaooperiplaatidega. „See oli mu semat, eraldi tantsupõrandal enda töö ja õppe vajalik osa: omada välja elamiseks – mida ägedam ja helikandjaid parimate meistrite käimatõmbavam, seda parem. esituses,” selgitab Helme, kel on 5. Kõige otsesemas mõttes vist magistrikraad Eesti muusikaTõnis Mägi lauldud lauluga „Mooja teatriakadeemiast. „Neid nika, Moonika...”. plaate on mul ikka parasjagu, FOTO: TIINA KÕRTSINI 6. Mu elu saatemuusika alles kujuneb. kuid kasutan praegu vajaduse Ei oska midagi esile tuua. või tahtmise tekkides pigem võimalust 7. Neid heliloojaid ilmselgelt peaks olema mitu, kuulata mingit esitust YouTube’i vahendusest mu elu on olnud väga mitmeplaaniline. sel, sest seal lisandub helile ka pilt.” Aga elu viimased kaadrid võiksid olla kujundatud suure, sümfoonilise ja võimsa muusikalise 1. Kes seda nüüd enam täpselt mäletab! Pigem taustaga. Sellisega, mis paneks vaatajad mõtleon mul valdavalt mälestused sellest, kuidas ma, et inimene, kuigi väike, võib mingites oluise sai kassettidele lindistatud kõikvõimalikku kordades olla suur. Ja ka vastupidi: alati on ja heliinformatsiooni, mis kinni püüda õnnesjääb elu kõiksuses valitsema midagi inimesest tus. Siiamaani tuleb mul mingeid vanu lugusuuremat. See peaks olema muusika, mis pasid kuuldes meelde, kuidas öises Tartus sai neks mõistma, et hoolimata inimese elus juhoma keskkooliaegses boheemlikus korteris vatunust on meil ikkagi kõigil üksikuna võttes jutatud raadiomaki lindistusklahve ja kui rõõtäita väga oluline roll ja koht universumi mustmus ma olin, kui õnnestus kinni püüda Radio rites ning suures jumalikus plaanis. Luxembourgi kergelt krabisev lainepikkus.

31 FOTO: RAUNO VOLMAR

Lemmikud on Arvo Pärt ja Tanel Padar

TOP 100

61. koht

Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma (46) kuulab muusikat sageli ja eri puhkudel. „Kindlasti vajan muusikat oma mõttetöö süvenemise taustaks. See tähendab, kui hakkan mõnd jutlust, ettekannet või artiklit kirjutama,” ütleb ta. Plaate, mille hulgast valida, on Viilmal kogunenud väikese raadiojaama jagu: tema kogus on umbes pool tuhat CD-d. Viilma tõdeb, et viimased aastad on teinud muusika otse veebist laadimise ja kuulamise märksa hõlpsamaks ning enamik tema CD-lemmikuid on nüüd digitaalselt telefonist kättesaadavad.

FOTO: PRIIT SIMSON

FOTO: ROBIN ROOTS

1. Oma esimesed kassetid lindistasin vanemalt vennalt Marguselt 1980-ndate lõpus. Vend oli suur melomaan. Mäletan, kuidas sain talt jõulukingiks Marju Läniku LP, millelt „Karikakart” lugematuid kordi ketrasin. 2. Mul on peaaegu täielik Mike Oldfieldi albumite kogu. Arvan, et Oldfieldi „Tubular Bells I” väärib enim kuulatud plaadi tiitlit. 3. Oleneb sellest, kui pikk on distants, milline on ilm ja meeleolu ning kuhu sõita. Suvel suvekoju Muhu saarele sõites tuli sageli tuju Curly Stringsi ja Eeva Talsit kuulata. Üldiselt on mul komme kuulata plaate albumite kaupa. Tütar ikka imestab, sest temal on playlist’id eri autorite lugudest. Aga kuidas sa kuulad Pink Floydi, Oldfieldi, Marillionit, Vangelist lugude kaupa! 4. Tantsin väga-väga harva. Ainult oma abikaasaga mõne hea sõbra või tuttava pulmas. Ja kui tihti neid pulmi tänapäeval ikka ette tuleb? Eesti muusikutest meeldib mulle väga viimaste aastate Tanel Padar.

Lisasoodustus 1000 eurot detsembri lõpuni

5. Aegade jooksul olen eri puhkudel kuulanud erineva sõnumi ja sisuga laule. Sellised kuulamise lood, mille sõnumiga vahel samastuda, on eriti vendadel Johansonidel. Samuti Jaan Tättel, Agnes Obelil, Tori Amosel, vendadel Urbidel... Paljudel teistelgi. 6. Mõnede lugudega seostuvad kindlad elumomendid, isikud, igatsused ja rõõmud-ootused. Kui vend läks Vene sõjaväkke, siis Dire Straitsi „Brothers in Arms” oli laul, mida igal õhtul teda koju igatsedes mängisin. Samal aastal, kui abiellusin, just enam-vähem meie pulmapäeva paiku tuli välja Black Velveti „17”. See toob meil alati muige suule, sest esimest korda läksin just oma tulevase abikaasa 17. sünnipäevale. Sealt edasi hakkas meie tutvus arenema. Viimased kümme aastat olen suur Arvo Pärdi austaja ja omal kombel värin käib üle, kui kuskil filmis või kontserdil Pärdi muusika kõlab. 7. Mick Pedaja, Arvo Pärt, Mike Oldfield, Rein Rannap, Johansonid, Ólafur Arnalds.

51.

Indrek Neivelt

52.

Heiti Hääl

53.

Yana Toom

54.

Aivar Pohlak

55.

Mati Alaver

56.

Mihkel Kärmas

Ettevõtja

Alexela suuromanik

Euroopa Parlamendi liige

Eesti jalgpalli liidu president

Suusatreener

Ajakirjanik

57.

Jürgen Ligi

58.

Maicel Uibo

59.

Paavo Järvi

60.

Ivo Felt

Poliitik

Kümnevõistleja

Dirigent

Helirežissöör ja filmiprodutsent

Frank Sinatra saatel läbi elu

72. koht

Edgar Savisaare kriminaalasjaga tuntuks saanud vandeadvokaat Oliver Nääs (33) kuulab viimasel ajal muusikat ainult pikematel autosõitudel. Nääs tõdeb, et ehkki ta muusikat otseselt ei kogu, on koju plaate kogunenud küll – vinüülplaatide vormis, mida on advokaadil umbes paarkümmend. 1. Tõesti ei suuda meenutada. 2. Bob Marley and the Wailersi „Legend”. 3. Queeni „Don’t Stop Me Now”. 6. Frank Sinatra „My Way”.

FOTO: KARIN KALJULÄTE

Vivaldit ei saa autos kuulata

64. koht

FOTO: MADIS VELTMAN

Perearst Karmen Joller (43) ütleb, et mingi meloodia heliseb tema peas peaaegu kogu aeg. „Tihtipeale omaette olles ümisen ja satun teinekord ka veidratesse olukordadesse, kui unustan, et olen oma üminaga rahva hulka sattunud,” tunnistab ta. Joller on ka ise musikaalne: ta on õppinud mängima paari pilli ja oskab laulda. Kodus olevat klaverit klimberdab ta peaaegu iga päev, viimasel ajal on ta uuesti avastanud ka oma akordioni. „Ma ei ole suurem asi mängija, aga enda jaoks kõlbab küll,” sõnab Joller. Muusikat kuulab ta tavaliselt pikematel autosõitudel: kas CD-lt või raadiost. Ent üldiselt armastab ta täielikku vaikust, siis saavad mõtted vabalt lennata.

1. Ma ei mäleta enda esimest ostu. Aga isa ostis kunagi vinüülplaadil Queeni „The Greatest Hitsi”. Sealt sai alguse ka mu jäägitu armastus Queeni muusika vastu. Minu arust on selles muusikas osavalt ühendatud pop- ja klassikaline muusika ning nii Freddie Mercury kui ka teised bändiliikmed on ja olid ikka tohutult andekad. 2. Seesama Queeni „The Greatest Hits”. 3. Oleneb meeleolust, enamasti armastan vaikust. Aga kui kuulan muusikat, siis pigem midagi rahulikku: näiteks The Piano Guys, mõni a cappella ansambel, vahel popmuusika või hoopis raadio, mõnikord klassikaline muusika. Ainult Vivaldit ei saa autosõidu ajal kuulata, pedaal kipub liiga sügavale vajuma. 4. Tantsida meeldib mulle Eesti lugude järgi. Nende järgi, mille järgi olen lapsest saati kõikidel süldipidudel tantsinud. 5. Mingil põhjusel on laulude sõnad minu jaoks kõige väiksema tähtsusega. Kõigepealt kuulen meloodiat ja harmooniat, pille ja lauluhääli, mis seda esitavad, ning alles seejärel sõnu. Aga on laule, mille sõnad on nii ilusad, et pisarateta neid kuulata ei suuda. 6. Leelo Tungal / Valter Ojakäär „Oma laulu ei leia ma üles” – laulsime seda keskkooli ajal tüdrukuteansambliga paaril aktusel ja mulle hakkas see lihtsalt väga meeldima. Kui emaks sain, laulsin seda ka lastele unelauluks. Mingist hetkest alates hakkas mu vanem poeg alati nutma, kui seda vahel päevasel ajal niisama ümisesin. Lõpuks taipasin: ta arvab, et peab kohe magama jääma, kui seda laulu laulan. Kui selgitasin, et ta võib ärkvel edasi olla, siis ta enam selle peale ei nutnud ja lubas mul rahus jätkata. 7. Olav Ehala – omanäoline ja klassikaline, arhailine ja moodne korraga.

PANKUR

Pensionireformi läbisuruja peab oluliseks inimeste otsustusvabadust Kes on jälginud teise pensionisamba väitlusi, sellele pole Parvel Pruunsilla nimi kaugeltki tundmata.

13. koht

janduses raskem aeg, poleks ju paha, kui inimestel oleksid lisaraha puhvrid, millega saaks ka laene tasuda. Kui teisest pensionisambast saab enne pensioniikka jõudmist raha välja võtta, siis see toimiks just sellise puhvrina. Pruunsild on ka Isamaa suurtoetaja. Riigikogu valimistel kohutava tulemuse saanud erakond osutus valitsuses siiski kaalukeeleks ja oma mandaadi väiksusest hoolimata surub pensionireformi koalitsioonipartnerite abiga läbi.

T Romet Kreek romet.kreek@arileht.ee

agasihoidlik, ent ühtlasi tulihingeline ja konservatiivne Parvel Pruunsild (50) on üks teise pensionisamba reformi eestkõnelejaid. Raske on öelda, kas temata oleks teise samba reformist asja saanud. Esiplaanile Pruunsild eriti ei tüki. Teisalt ei saa öelda, et ta vaevleks ideede puuduses või jätaks sügavad mõtted enda teada. Pildistamisega pole ta nõus ja sestap on pildipankade värskemad fotod temast pärit 2005.–2006. aastast. Kuulnud, et ta on Eesti Päevalehe mõjukate edetabelis kõrgel positsioonil, ütles Pruunsild, et ei pea end mõjukaks. Põhimõtteliselt on pensionireform lihtne, kuid kui üksikasjadesse laskuda, siis komplekssuse tõttu paras miiniväli. Pruunsild pole nõus mõnede kritiseerijate väitega, et pensionireform on kasulik tema suuromanduses olevale Bigbankile. Pank on spetsialiseerunud tarbimislaenudele ja praegu pole halbade laenude osa laenuportfellis suur. Kui aga kunagi tuleb ma-

ILLUSTRATSIOON: TOOM TRAGEL

Pensionireform pole ju mingi kosmosesse minek Parvel Pruunsild märkis intervjuus, et Eesti panganduses pole piisavalt konkurentsi. Kuidas olete rahul teise pensionisamba reformiga? Loodan, et see viiakse ellu ja inimestele antakse otsustusõigus. Läheme tagasi kapitalismi juurde. Kas seda reformi ei võiks paremini ette valmistada? Rahandusminister Martin Helme ütles, et pensioni investeerimiskonto võib tulla alles pärast reformi jõustumist. Kõige olulisem on printsiip. See tuletab mulle natuke meelde omaaegset erastamist. Siis oli sama seisukoht, et jumal, kuhu te kiirustate. Kõik lähevad pankrotti, kõik läheb halvasti. Mart Laari valitsus tegi selle lihtsalt jõuga ära. Kõik

Seitsme lapse isale Pruunsillale on lasterikaste perekondade teema väga südamelähedane. Peale selle võib Pruunsilla lapseks pidada ka Bigbanki. Panga eelkäija oli Tartus sündinud Liivimaa Lombard, millest sai BIG ehk Balti Investeeringute Grupp. 2005. aastal sai sellest pank, mille nimeks pandi Bigbank. Sisuliselt on tegemist kolmanda Tartust pärit pangaga ja ühtlasi ainsaga, mis tegutseb tänapäevani. Tartu Kommertspank ja samuti Tartust alguse saanud ERA pank ei jäänud ellu. Koos Vahur Volliga tehtud Bigbanki haare on kaugelt laiem kui Tartu. Pank tegutseb Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Hispaanias ja Rootsis. Rahvusvahelisi teenuseid ehk hoiuseid kaasatakse ka Saksamaal, Austrias ja Hollandis. Bigbank kannab ka Parvel Pruunsilla väärtusi, kuigi kõigist toetuseasjadest ei maksa otsida seost temaga. Pank on aktiivne ühiskonda panustaja. Alates 2004. aastast korraldab Bigbank suurperepäeva ja 2010. aastast aasta suurpere valimist. Spordihuvilistele pole muidugi tundmatu võrkpallimeeskond Bigbank Tartu. Bigbank toetab ka Eesti golfi liitu. Koerasõpru ei jäta kindlasti külmaks koertenäitus Bigbank Match Show, mille sponsor ja kaaskorraldaja pank oli. Kuigi Pruunsillal on koer, pole ta koertenäitustega seotud ega ole seal kunagi käinudki, ütles ta Ärilehele. Bigbank oli ka kergejõustiku võistlussarja Bigbank Kuldliiga peatoetaja.

Meil on paradoksaalne olukord, kus meil on kõige halvemad pensionifondide tootlused ja kõige kõrgemad laenuintressid.

Coop Pank läheb börsile. Kas Bigbank plaanib aktsiate avalikku pakkumist? Ei plaani.

probleemid lahenesid. See on põhimõtteline otsus anda inimesele vabadus. Planeerida võib lõpmatuseni. Ma ei tea ühtegi ettevõtjat, kes oleks teinud perfektse äriplaani. Ma saan aru, et kui sa kosmosesse lähed, siis seal võib midagi juhtuda. Siis peab olema väga tähelepanelik, aga maiste asjade juures... Vabatahtlikuks tegemine pole ju üleliia keeruline.

Kas Bigbank ei saa siis tarbimislaenu intressi alla tuua ja turgu võtta? Bigbank ei loo turgu. Seda loovad Swedbank ja SEB. Kui nemad on väga kõrgetel positsioonidel, siis oleme ka meie suhteliselt kõrgetel positsioonidel. Meie toodete tarbimislaenuintress on praegu odavam kui Swedbanki krediitkaartidel. Me oleme turukonkurentsis.

Olete valutanud südant lasterikaste perekondade pärast. Kas riik toetab noori peresid piisavalt? Eesti on väga eesrindlik just lasterikaste perede (alates kolmandast lapsest) toetamises. Kindlasti saab seda veel paremaks teha.

Kas Eesti panganduses on piisavalt konkurentsi? Ei ole. Eestis on Euroopa kõige kõrgemad tarbimislaenuintressid ja ka väga kõrged eluasemeja ärilaenuintressid. Me oleme absoluutses tipus ja palju kõrgemal kui Läti ja Leedu. Põhjus on selles, et meil valitsevad turgu Skandinaavia pangad, kes on selle taseme nii kõrgeks ajanud ja jätnud.

Kuidas olete rahul Bigbanki käekäiguga? Mina võin päris rahul olla. Pank on kõikidest kriisidest päris kenasti läbi tulnud. Ainus Tartust pärit pank, mis on alles... Ainuke pank, mis ei ole kriisiajal olemas olnud pankadest kahjumis olnud.

Seitsme lapse isale Parvel Pruunsillale on lasterikaste perekondade teema väga südamelähedane.

Osalesite töö lõpetanud Riigireformi Sihtasutuse tegevuses. Kas seal tehtud ettepanekuid ka rakendatakse? Minu arust on seal olnud ettepanekud väga head, aga neid oli liiga palju. Kui on midagi liiga palju, siis on poliitikutel kombeks noppida mõni üksik ja öelda, et nüüd me tegeleme sellega. Tegelikult oleks pidanud ütlema, mis on viis kõige olulisemat asja, ja palun, tehke need nüüd ära.

Nissan Qashqai:

mõtle sellest kui äriklassi masinast Nissan Qashqai on Euroopa kompakt-krossoverite seas vaiel- Praktiline luksus täiesti mõistliku hinnaga damatu suursoosik: alates 2010. aastast on seda mudelit igal Nissan Qashqai läheb autoajalukku kui aastal müüdud kaugelt üle 200 000. Mullu tõusis Qashqai esimene auto, milles on ühendatud taas Euroopa müüduima SUV staatusse. Ärikliendid hindavad sõiduautolik mugavus ja ruumikus maasQashqai mitmekülgsust, stiili ja vastupidavust, mis võimaldab turi praktilisuse ja sõiduvõimekusega. See on esimene moodne linnamaastur, mõistlikult majandada.

aapani autotootja Nissan tabas kümnesse, kui hakkas eurooplastele autosid disainima Euroopa tulipunktis ja kolis suurima disainiosakonna Londonisse. Kuhu siis mujale kui Thamesi kallastele toovad tuuled kogu maailmast tuleviku tehnotrendidest sõnumeid? Suures ideeidude, äride, nooruslikkuse ja elujõu sulatusahjus vormuvad stiilsed, kõrgtehnoloogilised ning ühtlasi ajatud sõiduvahendid, mis kõnetavad miljoneid. 2007. aastal esimest korda müügile tulnud Nissan Qashqai on pälvinud kümneid auhindu, sealhulgas 2014. aastal maineka inglise autoajakirja What Car? aasta auto tiitli. Teise põlvkonna Qashqai on olnud omas segmendis taas teenäitaja uute tehnoloogiate osas ja pannud

konkurendid kõvasti pingutama samaväärse tulemuse nimel. Eestis on Qashqai püsinud pidevalt müügiedetabeli tipus, Soomes oli see 2018. aastal müüduim auto nii era- kui ärisegmendis ja Ühendkuningriigiski on see populaarne just ettevõtjate seas. Põhjust ei ole vaja kaugelt otsida: mõistliku hinnaga saab nii-öelda mitu ühes sõiduvahendi, mille kvaliteet ei jää esmaklassiautodele sugugi alla. Esimene pilk uuele Qashqaile veenab, et auto on loodud pikaajaliseks ja muretuks teekaaslaseks. Linnas või maastikul, tööl või puhkehetkel – ei ole vahet! Kõrge kliirens, hea ergonoomika, suurepärane juhitavus, kvaliteetsed materjalid, turva- ja juhiabid: Qashqai on inimese järgi kujustatud sõiduvahend ja valmis inimest aastaid teenima.

mis on praeguseni püsinud kompaktsete kõikjalsõitjate etalonina. Kes iganes on saanud valmis samas segmendis auto, võrdleb seda ikka ja alati Qashqaiga. 4394 mm pika, 2070 mm laia ja 1590 mm kõrge auto teljevahe moodustavad soliidsed 2646 mm, mis võimaldab end autos hästi tunda kuni viiel täiskasvanul. Vaikimisi 430-liitrine ehk 1,1 m lai pakiruum, mida saab paari sõrmeliigutusega kasvatada kuni 1,6-meetri pikkuseks kaubaveoalaks, võimaldab sõidukisse paigutada ka suuri esemeid. Kui sellest jääb väheks, saab autole sappa haakida korraliku käru. Hea teada, et ilu (keegi ju ei vaidle siinkohal, et Qashqai saab stiilipunktid tõeliselt õnnestunud väljanägemise eest) kõlbab vajadusel ka ühes tükis patta panna. Eestis on Qashqai saadaval viie varustusvariandiga ja kui kõrgeimale Teknale lisada +, võib neid kokku lugeda koguni viis ja pool.

Tootja on arvestanud siinsete ostjate soovidega ja juba Visia City baasvarustusest leiab kuhjaga mugavusi, mis teevad igapäevased töösõidud mõnusaks. Kiirusehoidik koos piirikuga, automaatne seisupidur ja nõlvalt stardi abi, ridamisi juhiabisüsteeme, elektriaknad, käed vabad telefonikõnede tegemise võimalus, korralik nelja kõlariga helisüsteem – koos selliste kaaslastega ei tundu ükski tee liiga pikk! Rääkimata 18 900 eurosest hinnast, mis on enam kui mõistlik. Kõrgemas Tekna-varustuses on autol moodsad kohanduvad leedtuled, nutikas parkimisabi, mis manööverdab auto ise vabale kohale, täisvaatemonitor, mis ei jäta märkamata ka tagant risti lähenevat liiklust ja loomulikult kõik see, mis on olemas kõigil vahepealsetel varustuspakettidel. Päike läheb enne looja kui kõik auto oskused üles lugeda jõuaks, aga ühes on Qashqai päris kindlasti juhi parim sõber. Nimelt oskab auto lugeda liiklusmärke, anda hoiatuse, kui kiirus üle lubatu piiri kipub, ning näidata kätte kiiruskaamerad. Veel on Tekna+, mis tõstab Qashqai esmaklassiautode kategooriasse: sümmeetriliselt tikitud nappanahaga

SISUTURUNDUS

kaetud istmed, kahe mälufunktsiooniga juhiiste ja elektroonilised küljepeeglid, stiilseid ehisdetaile leidub nii väljas kui ka sees. Kirsiks tordil on kaheksa kõlariga Bose helisüsteem ja klaasist panoraamkatus, mis lisab avaruse tunnet. Hind kogu selle luksuse eest on 28 900 eurot! Ei ole siis imestada, et ettevõtjad valivad Qashqai meelsasti nii tippjuhtide sõidukiks kui ka esindusautoks.

Uus särtsakas 1,3-liitrine bensiinimootor koos automaatkastiga Äriklassis ei kujuta autot enam automaatkastita ette. Nissan Qashqai jõuallikate valikusse on lisandunud uus, särtsakas ja säästlik 1,3-liitrine turbobensiinimootor, mida pakutakse 160-hobujõulises versioonis paaris uue kahe siduriga automaatkastiga. Kes on proovinud, tõdevad, et nii õnnestunud kombinatsiooni ei kohta just tihti. Külgetõmmet jagub laias pööretevahemikus ja nii ei jää kellelegi teel jalgu ning möödasõidud saavad turvaliselt tehtud. Automaat kohandub juhi sõidustiiliga ja vahetab käike üles-alla kärmemalt kui inimene ise seda teha suudaks. Unustatud ei ole ka diiselmootoriusku pika vahemaa sõitjaid. Neile on pakkuda 1,5-liitrine 115-hobujõuline survesüüteajam, mis käib paaris 6-käigulise käsikastiga või 7-käigulise kahe siduriga automaatkastiga. Ent vaadates ja võrreldes seda uue 1,3-liitrise bensiinimootoriga, on kahe ajami keskmise kütusekulu vahe vaid umbes liiter – diiselmootoril 5-6 liitri kandis, DIG-T DCT saab hakkama 7 liitriga, maanteel veelgi vähemaga. Automaatkastiga kaasnevat muretut sõidumugavust ei trumpa üle ükski käsikast ja võimas turbobensiinimootor on kahtlemata keskkonnasäästlikum. Rohelisemale mõtteviisile aitab kaasa ökosõiduviisi valikuvõimalus, mille leiabki ainult topeltsiduriga automaatkastiga autost.

NissanConnect ja ProPILOT: nendeta enam ei tahakski Kuigi isejuhtivate sõidukiteni läheb veel aega, on kaasa mõtlevad autod praegu juba olemas ja Qashqai on päris kind-

lasti üks nendest, pakkudes ProPILOTi juhiabide komplekti, mis teeb linnas liiklemise oluliselt mugavamaks. Edasiarendatud Nissan ProPILOTi kaamera- ja radarisüsteem jälgib teed ning liiklusolusid auto ümber: sõiduk püsib kindlalt sõidurajal ja hoiab eessõitjatega turvalist vahemaad, korrigeerides vastavalt kiirust. Süsteem annab märku küljelt mööduvast liiklusest ja pimenurka jäävatest sõidukitest. Nutikas abisüsteem loeb liiklusmärke ja annab kiiruspiirangutest märku, samuti lülitab see pimedas automaatselt peale lähi- ja kaugtuled. Juhi ülesanne on hoida käed roolil ja pilk teel ning jälgida sõiduki nõuandeid. Samuti on tema käsutuses 360-kraadine vaade, mis muudab tagurdamise ja parkimise lihtsamaks. Täiustatud NissanConnect kuvab kõiki ühenduvusteenuseid seitsmetollisele puutetundlikule ekraanile auto keskkonsoolis. Oluline sõiduinfo, nagu kütusekulu ja sõidu ökonoomsus, läbitud teekonna pikkus ja teejuhised on otse juhi silmade ees armatuuriekraanil. NissanConnect võimaldab nutiseadme kaudu juhatada sõitja sihtkoha ja saada teejuhised uksest ukseni, samuti saab sellega tuvastada sõiduki asukohta. Kasutusel on 3D-kaardilahendus, mida uuendatakse garantiiaja vältel hoolduse käigus kord aastas tasuta.

Kasvõi joonelt Londonisse “Praktiline luksus” ja “äriklassi linnadžiip” kõlavad praeguses amorfses maailmas täiesti usutavalt. Ei ole ühtegi reeglit, mis kohustaks edule suunatud ettevõtjat tegema liigseid kulutusi igapäeva sõiduvahendile põhjusel, et brändi nime ette on keegi kirjutanud “premium”. Ei ole reeglit, mis kohustaks sõitma igava või ilmetu autoga. Nissan Qashqai on sadu tuhandeid kordi tõestanud oma pädevust kõigis ettetulevates – ka kõige esinduslikemates – olukordades. Vaadake või lisatud pildigaleriid. On aeg pakkida kohvrid, istuda Qashqai rooli ja minna, kasvõi Londonisse. Neljarattaline teekaaslane on igatahes valmis!

SPORTLANE

Tagasihoidlik töömees, maailma tõeline tipp 42. koht Magnus Kirt pole ürgandekas sportlane, kes teeb kolm kätekõverdust, kaks kükki ja viskab seejärel nagu muuseas oda 90 meetri joonele.

M Peep Pahv peep.pahv@epl.ee

Tõrvast pärit odamees sai staadionidel ja jõusaalides segamatult tööd teha ning tipptasemele tõusmise nimel pingutada.

agnus Kirt (29) on hoopis järjekindel mees, kelle andekus peitub töökuses, visaduses ja distsipliinis. Ta jõudis ära oodata aja, millal aastatepikkune rassimine hakkab vilja kandma. Tänavu maandus tema lennutatud oda ekstraklassi tähistava 90 meetri joone taga. See tähendas, et Eesti oli saanud juurde ühe tipptasemel spordistaari. Veel kolm-neli aastat tagasi oli Kirt tavalise eestlase silmis – kui ta seda nime üldse kuulnud oli – reasportlane, kes jõuab küll tiitlivõistlusele, kuid kelle tähelend sellega piirdubki. Ta ei paistnud millegi erilisega silma staadionil ega ka eraelus. Kui Kirdist kirjutati või räägiti, siis vaid spordirubriigis ning üldsust ta peaaegu ei puudutanudki. Vaoshoitud loomusega Kirdile varjus püsimine sobis. Tõrvast pärit odamees sai staadionidel ja jõusaalides segamatult tööd teha ning tipptasemele tõusmise nimel pingutada. Kuigi sportlikust perest pärit, jõudis ta odaviske juurde lõplikult alles gümnaasiumi viimasel aastal. Seepärast vajaski kindla taseme saavutamine aega. Kõhkluste aastad. Aastate jooksul tuli ette ka kõhklusi ja kahtlusi. Kui Kirt noore mehena Tallinna tuli, jätsid treeningutele oma jälje pealinnaelu ja selle võimalustega kohanemine. Vahele tuli aastaid, kus areng ei toimunud pikkade hüpetega, vaid tase püsis keskpärasena. Keerulisel ajal sai ta palju tuge oma nüüdseks meie seast lahkunud isalt ja ülejäänud perekonnalt. Visadus viis lõpuks sihile. Esmalt alistus 80 meetri joon, 2015. aastal viskas Kirt vahel juba üle 85 meetri. Paljude jaoks tuli see ootamatult ning Kirdi-nimeline noormees kerkis esile justkui eikusagilt. Tugevam aimus, et Kirt võib tipptasemel kuhugi jõuda, tekkis 2017. aastal Londoni MM-il, kus ta pääses esimest korda lõppvõistlusele. Sealt edasi arenes kõik pöörase kiirusega. Aasta hiljem, 28-aastaselt, oli ta juba odaviskajate paremikus kardetud mees, kes võitis suuri võistlusi ja läks Berliini EM-ile medalisoosikuna. Tagasi tuli ta sealt pronksmedaliga ning korraga oli ta nii populaarne, et valiti aasta lõpus Ott Tänaku ees Eesti aasta meessportlaseks.

Magnus Kirt oma lemmitegevuses ehk odaviskel FOTO: MARGUS PAHV

Tõsi, spordifännide hääletusel jäi ta Tänakule alla, kuid ajakirjanikud ja alaliidud tõstsid odamehe esile. Küllap hinnati Kirdi EM-i pronksmedalit nii kõrgelt just seetõttu, et tema tulek tähendas Eesti spordis värsket tuult. Oluline on seegi, et odavise on aastaid olnud eestlaste spordiala ning uue mehe esilekerkimine tagab järjepidevust. Vähe sõnu, rohkem tegusid. Kirt on oma olemuselt tüüpiline eesti mees, kes suuri sõnu ei tee. Näiteks enne võistlust on võimatu talt mingit sisukat teavet välja pigistada. Viisaka inimesena vastab ta kõigile küsimustele, kuid tähelepanelikult kuulates saad aru, et ta ei anna ühtegi lubadust ega avalda eesmärke. „Mul-

le ei meeldi rääkida eesmärkidest enne, kui need täidan,” on Kirt korduvalt tunnistanud. Vähe sellest, Kirt ei armasta ka pikalt ja laialt rääkida näiteks sellest, kuidas ta aasta olulisemaks võistluseks valmistus. Treeningute ülevaade piirdub üldsõnaliste kirjeldustega, muud üksikasjad jätab ta enda teada. Sarnased lood on ka Kirdi emotsioonidega. Kui eksmaailmameister Andrus Värnik võis pärast õnnestunud viset teha salto või pakkuda publikule juubeldamise kirgastamiseks mõne muu efektse liigutuse, siis Kirt teeb heal juhul paar käteplaksu ja manab näole tagasihoidliku naeratuse. Välised efektid pole tema jaoks ning isegi pärast rekordite püstitamist jääb ta tõsiseks.

Ei mingit ülevoolavat rõõmu, ei mingit sõnumit konkurentidele, et oodake, nüüd ma tulen ja teile näitan!

Karjääri ilusaim ja samal ajal ka valusaim hetk. MM-i hõbemedal on käes, kuid õlavigastuse tõttu ripub käsi kaelas. FOTO: EPA/SCANPIX

uue kümneni väljaspool kodumaad, samuti oli ta Teemantliiga võistlustel stabiilselt esireas. Maailma edetabeli liidrikoht ei jäta Kirdi tasemes mingit kahtlust. Kui rahvusvahelise karjääri alguses oli Kirdil suurvõistlustel probleeme närvide taltsutamisega – tulemused kippusid tema hooaja parimale alla jääma –, siis nüüd suutis ta igal võistlusel teha vähemalt ühe kõrgest klassist viske. Erakordne näide on ka tänavune Teemantliiga finaalvõistlus, mille Kirt võitis viimase viskega. Selleks peab olema hea närv ja tohutu enesekindlus.

„Ma pole kunagi seadnud rekordi püstitamist ainueesmärgiks,” sõnas ta mullu pärast pikki aastaid Värniku nimel püsinud Eesti rekordi ületamist. „Ma ei mõtle kunagi otseselt tulemusele. Püüan igast viskest leida vigu, mida annab parandada, küll siis oda kaugele lendab.” Kirt on üdini tõsine spordimees ning see väljendub igas tema lauses. Ei mingit ülevoolavat rõõmu, ei mingit sõnumit konkurentidele, et oodake, nüüd ma tulen ja teile näitan! Kaugel sellest – hoopis arutlus, kuidas kodusel võistlusel visatud tulemus ei maksa kuigi palju, kui Teemantliiga võistlustel lendab oda palju vähem. Tänavu polnud põhjust ka selle pärast muretseda. Eesti rekord õnnestus kasvatada

Rasked küsimused. Paraku on Kirt omamoodi keerulise saatusega sportlane. Ta on tipus olnud vaid paar aastat, kuid 2019. aasta hilissügisel pole selge, kas see teekond tema jaoks üldse jätkub ja kas ta päris tippude tippu üldse jõuab. Doha MM-i hõbemedal on muidugi suurepärane saavutus, kuid toonasest õhtust sööbis mällu ikkagi pilt sellest, kuidas Kirt lamab vigastatuna odaviskesektoris ning kuidas ta hiljem võtab hõbemedalit vastu, käsi kaela seotud. Ilus õhtu, kuid meepotis oli väga suur tõrvatilk. Draama muudab spordi võluvaks. Samal ajal ei taha ükski spordisõber, et see puudutaks atleeti, eriti veel tema lemmikut, nii sügavalt. Kirti puudutab ja küsimus on selles, kas Eesti ilmselt suurim medalilootus saab tuleval suvel Tokyo olümpial osaleda. Kirt ise on lubanud, et teeb paranemiseks kõik võimaliku, kuid midagi garanteerida ei saa ka kogenud spordiarstid. Tõenäosus on umbes 50%, ei rohkem. Eelmisel kümnendil, kui eesti rahva sangariks tõusnud Andrus Veerpalu põlve vigastas, tundsime seda justkui oma rahvusliku põlvega. Suusamehe paranemisele elati kogu hingest kaasa. Selles valguses on meil nüüd ka oma rahvuslik õlg. Liialdus oleks küll väita, et Kirdi õla paranemisele elab kaasa kogu eesti rahvas, kuid vähemalt spordiringkondades oli see mõnda aega peamine teema. Võimalik, et juhtunu isegi suurendas Kirdi populaarsust. Näiteks Delfis aasta kergejõustiklase küsitluses kogus ta neli korda rohkem hääli kui MM-il samuti hõbeda saanud Maicel Uibo. Kirdi kasuks võis rääkida tervikuna edukas hooaeg, kuid tiitlivõistluste medalid olid tal ja Uibol võrdsed. Kirt oli oma võitude ja saatuselöögiga inimestele sügavamale südamesse pugenud.

40 FOTO: RAUNO VOLMAR

AUTO

Edukas naine sõidab bussi, ratta või pereautoga Naised ei osta ammu enam „pisikest ja punast” autot, seda kinnitavad kolm mõjukat naist, kes igapäevaasjade ajamiseks kasutavad praktilisi sõiduvahendeid.

S Ylle Tampere Accelerista peatoimetaja

Karmen Joller: halli autot ei pea kogu aeg pesema • Hyundai i40 universaal

Õli ja piduriklotside vahetus on justkui kaitsesüstimine suuremate jamade eest.

80% naisi valib auto ise

aja tänavuse mõjuisiku seas on 14 naist, kellest perearst Karmen Joller, Reformierakonna juht Kaja Kallas ja haridusminister Mailis Reps on heal meelel nõus autodest kõnelema. Kuidas oma Plekk-Liisu valiti , kuhu rattad viivad ja mis juhtub, kui praegune sõiduriist töölepingu lõpetab?

armen Joller (43) teeb oma igapäevasõite bensiinimootoriga hõbehalli Hyundai i40 universaaliga, mille ta arvab olevat aastast 2015.„Kui autot valisin, elas meil kodus viis last pluss koerad. Kaalusin isegi, kas peaksin ostma seitsmekohalise auto. Aga osa lapsi said nii suureks, et hakkasid ise autoga sõitma, ning jäi i40. Kogu pere mahub ilusti ära. Hõbehalli valisin sellepärast, et ma ei jõua autot kogu aeg pesta.” Hyundai on tal neljas auto, enne seda on olnud Audi A4, Hyundai Getz ja Toyota Avensis. Kui perearsti Hyundai i40 aeg läbi saab, on tõenäoline, et järgmine auto on elektrimootoriga. „Mu mees, kes on elektriinsener ja kelle arvamust ma usaldan, ütleb, et elektriautod päästavad maailma. Aga kui praegu peaksin ostma, siis võtaksin tõenäoliselt hübriidi,” teab Karmen Joller. Auto jaoks on õigeaegne õli ja kulunud piduriklotside vahetus justkui kaitsesüstimine suuremate jamade eest. Karmen, kes on kasvanud autota peres, ütleb, et oskab hästi ainult autot kasutada, aga remontima peab asjatundja – ega pimesooleoppigi inimene endale ise tegema hakka. Sestap käibki ta autoga korralikult hoolduses. „Aga rehvid vahetab auto mul küll ise ära. Kuidas see toimub, ma ei tea. Abikaasa võtab tavaliselt võtmed korraks enda kätte ja kui tagasi annab, ongi tehtud.” „Staarperearst” sai juhiloa alles 30-aastaselt, varem ei olnud selleks vajadust. Ent nüüd, kui on vähegi aega, reisitakse koos perega pal-

• 2019. aasta CBT ostukäitumise uuringust selgub, et naiste mõjuvõim autoostu üle otsustamisel järjest kasvab: kui veel mõni aasta tagasi ütles autovalikul viimase sõna umbes 60% naisi, siis praegu üle 80%. • Eestis ei ole eraldi uuringut tehtud, aga müügisalongide kogemus kinnitab, et õrnemal sool on auto ostmisel enamasti öelda kaalukam sõna.

TOP 100

72. koht

FOTO: PRIIT SIMSON

ju ringi: „Pole sugugi haruldane, et sõidame nädalavahetuseks näiteks Riiga või et võtan kolleegid peale ja läheme konverentsile Ukrainasse. Naudin autosõitu väga.” „Samas, kui vähegi võimalik, siis ma autoga ei sõida! Tallinnas on korralikud teed ja ühistransportki on tasuta. Kui vähegi saan, liigun linna- või maaliinibussiga või rongiga või istun sõbra autosse. Perearstidele meeldib koos olla: näeme üksteist peamiselt koosolekutel, püüame oma sõidud ka ühitada, nii et jagame mitme peale autot,” ütleb ta. „Nõmmel liigun tihtipeale rattaga, siin on turvaline liigelda. Mujal, kus on rattateed, saab samuti hakkama. Olen ettevaatlik liikleja, kiiver on alati peas.” Vestluse käigus leian end mõttelt, et kui maanteeamet tahaks välja anda aasta korralikuma liikleja auhinda, oleks doktor Joller sobiv kandidaat. „Ma olengi pedantne liikluseeskirjade järgija, mis muidugi ei tähenda, et ma neid kogemata ei riku: paar korda olen kaameralt trahvi saanud. Aga kui midagi juhtub, siis on mul jubedad süümekad. Näiteks panen alati püsikiirusehoidja peale, et ma ei ületaks kiirust. GPS-i järgi sõidan 90 km/h või isegi natuke alla.„Pluss kümne” (Eestis on tavaline, et sõidetakse +10 km/h – Y. T.) haigust mul ei ole.”

61.

Urmas Viilma

62.

Indrek Kasela

63.

Margus Rink

64.

Oliver Nääs

65.

Tarmo Noop

66.

Urmas Sõõrumaa

67.

Peapiiskop

Ettevõtja

Coop Panga juht

Advokaat

A. Le Coqi juht

Eesti olümpiakomitee president

Eero Epner Dramaturg

68.

Marko Reikop

69.

Henn Põlluaas

70.

Märt Avandi

Saatejuht

Riigikogu esimees

Näitleja

Mailis Reps: auto peab mahutama üheksa inimest ja kassid-koerad

17.

koht

• Volkswagen Caravelle

„A

utodest olen ma alati nõus rääkima!” rõõmustab haridusminister Mailis Reps (44) siiralt. „Peale kolmanda lapse sündi tuli meie majja esimene buss ehk Mercedes-Benz Viano. Suuremale perele väga mugav, lapsed, vankrid, kotid, mänguasjakastid, koerad ja kassid mahuvad kenasti ära. Veelgi enam, pikkadel sõitudel saavad lapsed hajuda üle bussi ja meeleolu on palju parem. Peale seda on olnud Volkswagen Caravelle, vahepeal ka Mitsubishi Pajero. Siis aga tulime bussi juurde tagasi ning nüüd on meie pereauto musta värvi turbodiiselmootori ja neljarattaveoga Volkswagen Caravelle,” selgitab Reps. Bussi neljarattavedu on abiks maakoju sõites, sest osa teed on pinnasekattega ja vihmasel ajal tüma. „Sellega ei jää künka taha kinni ning ka talvel on julgem sõita,” ütleb Mailis Reps. Ka Mailis Reps on kinnitus eri uuringutulemustele, kust selgub, et naised on auto ostjatena tihtipeale teadlikumad ja põhjalikumadki kui mehed: minister jälgib muutusi turul, loeb autoarvustusi ja usaldab isiklikku kogemustepagasit. 2016. aastal otsustati Volkswageni kasuks mitmel põhjusel: toona oli valida kas Mercedes-Benz või Volkswagen, ning Caravelle võitis varustuse ja hinnaga. Elektriauto rooli on Mailis Reps valmis istuma siis, kui saavad lahendatud laadimisprobleemid ja tulevad suured ruumikad autod. „Hetkel e-auto meie pere vajadusi ei rahuldaks. Meil on vaja mahutada üheksa inimest, soovitatavalt koos koerte ja kassiga.” „Hübriidautodega olen palju kokku puutunud, need on väga head. Olen kindel, et lähiajal hakkavad erinevad hübriidid välja vahetama sisepõlemismootoriga autosid. Seda nii ökonoomsuse kui ka kliimaeesmärkide tõttu.” Auto valikul on kuue lapse emale kõige olulisem sõidumugavus ja ohutus.„Minu puhul on ka auto mahutavus tähtis. Aga kui see kõrvale jätta, siis läbivus. Mulle meeldivad loomulikult paljud kenad autod – näiteks Haapsalu Ameerika autode festivalilt oleksin ükskõik millise kaunitariga koos läinud. Iseendale autot valides saab määravaks praktiline pool – kas saan maakodus teatud töid teha ja pere mahutada.”

FOTOD: TEET MALSROOS, RAUNO VOLMAR

Kaja Kallas: kõigepealt jalgratas või tramm, alles seejärel auto

10. koht

• Volkswagen Tiguan ja jalgratas

eformierakonna esimees Kaja Kallas (42) ütleb, et kui vähegi võimalik, siis liigub ta ringi rattaga, jala ja trammiga, sest see on kesklinnas mugav. „Pikemateks sõitudeks on mul Volkswagen Tiguan, millega olen väga rahul.” Tallinnas rattaga sõitmisel on Kallase sõnul palju positiivseid tahke, peale tervislikkuse annab see ka parema kontakti inimestega: rattur teeb kaasliiklejatelgi meele rõõmsaks, paljud tulevad

tervitama ja viipavad tunnustavalt. „Iga nädal mõtlen, et kas nüüd on see päev, mil sel aastal viimast korda rattaga saab tööle minna, aga siiani olen olnud üllatunud, et nii kaua saab. Pime on hommikul minnes ja õhtul koju tulles, aga põhiliseks probleemiks on vihm ja sademed. Kui keegi leiutaks ratta peal kasutatava vihmavarju või mingi soliidse kummiülikonna, siis saaksin rattaga liikuda ka vihmastel päevadel, sest see liikumisviis mulle lihtsalt nii väga meeldib ja teeb tuju heaks.”

C3 PureTech 82 Feel

Varustus: manuaalne kliimaseade, püsikiirushoidja ja kiiruspiirik, LED-päevasõidutuled, istmesoojendused, Bluetooth, USB, metallikvärv, 16” veljed Soodustus: 3285 € Soodushind: 11 990 €

C3 Aircross PureTech 110 EAT6 Shine

Varustus: automaatne kliimaseade, istmesoojendused, vihmasensor, kokkuklapitav kaasreisija iste, siinidel tagaiste, küljeakende rulookardinad, kaugtulede automaatne lülitus, parkimisandurid ees ja taga + kaamera, võtmevaba sisenemine-käivitus, navigatsiooniseade, 7” puutetundlik ekraan, Apple CarPlay ja Android Auto, metallikvärv, 17” valuveljed Soodustus: 4535 € Soodushind: 18 990 €

C5 Aircross PureTech 180 EAT8 Live

Varustus: kahetsooniline automaatne kliimaseade, siinidel tagaistmed, vihmasensor, el seisupidur, istmesoojendused, parkimisandurid, soojendusega esiklaas, 8” puutetundlik ekraan, Apple CarPlay ja Android Auto, aktiivne reajälgimissüsteem, Progressive Hydraulic Cushions® vedrustus, metallikvärv, 18” valuveljed Soodustus: 3440 € Soodushind: 23 990 €

Berlingo BlueHDi 75 Feel

Varustus: manuaalne kliimaseade, istmesoojendused, soojendusega esiklaas, 8” puutetundlik ekraan, Apple CarPlay ja Android Auto, LED-päevasõidutuled, el seisupidur, vasak- ja parempoolne külguks, parkimisandurid, küljeakende rulookardinad, kokkuklapitav kaasreisija iste, aktiivne reajälgimissüsteem, metallikvärv, 16” veljed Soodustus: 3455 € Soodushind: 15 900 €

Grand C4 Spacetourer BlueHDi 160 EAT8 Feel Varustus: kahetsooniline automaatne kliimaseade, el seisupidur, kokkuklapitav kaasreisija iste, el tagaluuk, navigatsiooniseade, 12” digitaalne näidikuplokk, Apple CarPlay ja Android Auto, võtmevaba sisenemine-käivitus, parkimisandurid + kaamera, metallikvärv, 17” valuveljed, 7 istekohta Soodustus: 9570 € Soodushind: 22 990 €

Spacetourer L2 BlueHDi 120 Live

Varustus: kolmetsooniline automaatne kliimaseade, Webasto sõidusoojendi, Bluetooth, USB, 7” puutetundlik ekraan, Apple CarPlay ja Android Auto, LED-päevasõidutuled, püsikiirushoidja ja limitaator, vihmasensor, tagumised paarisuksed, 16” veljed Soodustus: 7830 € Soodushind: 23 990 €

Pakkumine kehtib kuni autosid jätkub. Fotodel olevad autod on illustratiivsed. Kombineeritud kütusekulu 4,3–5,7 l / 100 km, CO² emissioon 98–129 g/km.

VÄIKELAPS

Eestlased ulatavad abivajajatele käe 15. koht Annetajate abiga õnnestus maailma kalleima ravimi soetamiseks raha kokku saada vähem kui kuuga.

J Keilit Aedma keilit.aedma@ekspressmeedia.ee

uuni alguses jõudis Tartu ülikool (TÜ) kliinikumi lastefondi kaudu eestlasteni abipalve pisikese tüdruku, kolmekuuse Annabeli elu päästmiseks. Seekordne abipalve ei olnud päris tavaline, sest kokku oli vaja saada rekordilised ligi kaks miljonit eurot. Ei pea ju ükski laps surema põhjusel, et teda päästev ravim on liiga kallis. Kõigest mõnekuusel Annabelil, kes on praeguseks juba kaheksakuune, diagnoositi haigus nimega spinaalne lihasatroofia ehk SMA1. Tõve tõttu ei arenenud Annabeli lihased.

Haigus on niivõrd haruldane, et selle esinemissagedus on 1 : 11 000. Enamasti ei ela sellise diagnoosiga lapsed üle kahe aasta, kuid pahatihti lakkab nende hingamine varemgi. USA ravimiamet oli äsja kiitnud heaks uue geeniravimi Zolgensma, mis teadusuuringute kinnitusel ravib lapsed spinaalsest lihasatroofiast terveks. Kuna Euroopasse polnud see ravim veel jõudnud, pidi kolmekuune Annabel perega USA-sse reisima, et proovida 2,125 miljonit USA dollarit (peaaegu kaks miljonit eurot) maksvat ehk maailma kalleimat ravimit. See oli lastefondi ajaloo suurim rahalise toetuse otsus. Fond ise panustas oma reservidest Annabeli ravisse 400 000 eurot, aga kuna SMA1 puhul töötab aeg alati püüdlustele vastu, tuli ülejäänud raviks vajalik suur summa kokku saada väga kiiresti. Tuhandete annetajate abiga see ka õnnestus. Ajalooline sündmus. Jälgisin minagi toimetuses seda üritust. Annabeli pere ja TÜ kliinikumi lastefondi iga paari päeva tagant jagatud info järgi nägin, kuidas heade inimeste annetatud summa aina kasvas. Esimeste päevade

OOTAME LAPSI KONTROLLI!

Pisikese Annabeli fenomen

jooksul saadi kokku 800 000 eurot, siis miljon, kuuendaks päevaks oli koos 1,3 miljonit, seejärel 1,7 miljonit… Taas näitasime, kui tugevasti võib meie rahvas ühte hoida ajal, mil ligimene vajab abi. Enamik annetajaid olid eraisikud, abikäe ulatasid ka paljud välismaalased ja väliseestlased Austraaliast USA-ni. Annetusi tehti pea igalt mandrilt. Appi tulid ka pered, kelle lapsi lastefond omakorda aitab ja kelle jaoks oli annetatud summa väga, väga suur. Ühtehoidvad aitajad. Pere, kes veidi üle kolme aasta tagasi kaotas lapse samale haigusele, korraldas Annabeli päästmiseks oksjoni. Peale nende tulid raha kogumiseks appi nii muusikud, näitlejad, käsitöölised kui ka ettevõtjad. Korraldati veel kontserte, väljamüüke, etendusi, kinoseansse ja spordivõistlusi. „Õnneks on eesti rahvas ühtehoidev ja meie loo puhul ka äärmiselt emotsionaalselt kaasaelav. Ja nüüd vaatan teise pilguga ka teiste abivajajate pöördumisi,” lausus Annabeli isa, positiivselt üllatunud Ahti Silk mõni päev enne viimaste summade laekumist.

Väike Annabel on praeguseks juba kaheksakuune. FOTOD: ERAKOGU

Lastele ja alla 19aastastele noortele on hambaravi tasuta.

43 „Meil lastevanematena on Annabeli iga väiksemagi uue liigutuse või muu ilmnedes rõõmupisarad silmis.”

Abistajad tulid kiirelt appi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi, nende peresid ning seadmete soetamist haiglatele. 18 tegutsemisaasta jooksul on fond heade annetajate abiga kogunud laste ravitingimuste parandamiseks üle viie miljoni euro. Peale Annabeli on tänavu väga kallist ravimit vajanud ka 17-aastane neerupuudulikkusega Katerina. „Oktoobri keskpaigas palusime heade inimeste abi, et saaksime Katerinale vajaliku ravimi ostmist veel vähemalt aasta lõpuni toetada. Meil on hea meel,

21. juunil teatas lastefond oma Facebooki lehel: „Armsad heategijad, me tegime selle ära!!!” Kokku oli kogutud 1 924 911, 29 eurot, millest raviks piisas. TÜ kliinikumi laste fondi strateegiajuht Siiri Ottender-Paasma kinnitas, et olime teinud ajalugu. Eestlased rõõmustasid ja jagasid postitust tuhandeid kordi, kuni selgus, et puudu oli veel 295 000 eurot – pere pidi maksma ka meditsiiniteenuse eest Ameerikas.

Eestlased rõõmustasid, kuni selgus, et puudu oli veel 295 000 eurot.

Kuid Annabelile tuldi taas appi ja puuduvad 280 000 eurot annetas anonüümseks jääda soovinud ettevõtja. Rõõmusõnumid Ameerikast. Nii jõudiski Annabel kaugele ookeani taha USA-sse ja veel suurem oli eestlasi ühendav rõõm, kui lastefond teatas sotsiaalmeedias: „Väikese Annabeli geeniravi on tehtud, kõik läks hästi, ravi õnnestus!”

OV ANDRES DVINJANIN

30.11., 5.12., 12.12, 14.12. KELL 19.00

et head inimesed tulid appi ja saime Katerinale aasta lõpuks tarviliku ravimisumma kokku,” kinnitab fondi tegevjuht Kadri Org. „Samuti oleme tänavu heade annetajate toel aidanud võimaldada geeniravi ka Aimarile. Ka Aimari puhul tegi lastefond erakorralise otsuse, et aidata juba täisealiseks saanud noormehel pääseda ravile, mis suure tõenäosusega aitab tal terveks saada. Head annetajad tulid meie palve peale kiirelt appi ja saime Aimari ravile pääsemiseks tarviliku summa kokku. Oleme kõigile headele annetajatele südamest tänulikud!”

Nüüd, kui Annabel on juba mitu kuud tagasi Eestis olnud, ootame endiselt uudiseid: kuidas pisikesel tüdrukul läheb? „Annabelil läheb väga hästi, tema liigutused päev-päevalt kasvavad, lihaskond muutub tugevamaks,” kinnitas lapse isa Ahti Silk. „Oma eakaaslastele arengus järele jõudmiseks aitab paljuski kaasa regulaarne füsioteraapia. Äärmiselt positiivne on, et tänu heade annetajatele toel USA-s teostatud geeniravile saame me

RICKARD FUCHSI S MONOKOMÖÖD IA

44 praegu üldse sellise raske diagnoosiga lapse arengust rääkida. Meil lapsevanematena on Annabeli iga väiksemagi uue liigutuse või muu ilmnedes rõõmupisarad silmis. Alati on vanematel teineteisele rõõmus küsimus: „Tule ruttu! Vaata, kas ta eile tegi seda liigutust?””

Raha kulub ka analüüside transpordiks Eesti vähihaigete laste vanemate liidu (EVLVL) tugikeskus koondab ja koordineerib tugiteenuste vahendamist ja abi osutamist vähihaigete laste peredele nii ravi ajal kui ka pärast seda. Tugikeskust on võimalik hoida töös just tänu lahketele annetajatele, kelle abiga korraldatakse kevadsuviti ka Pardirallit. „Meie annetajad on olemas kogu aasta ja kui ka keegi teeb annetuse ainult jõulude ajal, on ka sellel väga suur väärtus,” kinnitab liidu juhatuse liige ja koordinaatortugiisik Luive Merilai. „Meie

Eestlane tahab aidata. Kui Postimees kirjutas 4. novembril ilmunud artiklis, et „Eestlased mäletavad abivajajaid vaid jõuludel”, olid paljude fondide esindajad nördinud: tegu on valeväitega, millele ei saa reageerimata jätta. „Päris kindlasti pole see nii! Lastefondi head annetajad tulevad meile appi alati, kui seda palume, olgu siis kevad, suvi, sügis või talv,” kirjutas TÜ kliinikumi lastefond oma Facebooki lehel. Võtame kasvõi Annabeli loo. Tema jaoks tarvilik raha koguti kokku keset sooja suve, kui eestlane peaks justkui puhkama ja levist väljas viibima. „Meie head püsiannetajad tagavad aasta ringi selle, et kui mõni laps vajab abi paari tunni jooksul, siis ei pea me juba ammu ütlema ei,” kinnitas fond. „Kui esitame suurema abipalve rahastada mõne haige lapse kallihinnalise ravimi ostmist või ravile pääsemist, ei jäta meie head annetajad meid hätta.” Teisigi ei jäeta mures üksi. Ka vähiravifond Kingitud Elu ei nõustunud annetamistalgutest rääkiva loo pealkirjaga. „Samuti lükkame ümber artiklis sisalduva väite: „Praegu tulevad inimestele vähihaiged, lastekodulapsed, loomade varjupaigad ja teised abivajajad meelde alles jõulude paiku, mil nad korraks annetustega üle külvatakse. Ülejäänud aasta vältel tuleb hädasolijatel hädavaevu vee peal püsida.” Pole tõsi!” põrutas fond sotsiaalmeedias. „Eelmisel aastal kogus vähiravifond jõulukuul umbes 17% aasta annetustest, 83% annetusi laekus fondi teistel kuudel.” Heaks näiteks tõi vähiravifond veel Eesti vähihaigete laste vanemate liidu korraldatava Pardiralli, mis

liidule pole tähtis, kes ja millal annetab, ning me ei loe ka kellegi peo pealt, mitu eurot seal on. Meie jaoks on iga annetus suur väärtus ja iga annetaja on kuldse südamega.” Merilai sõnul kulus 2019. aastal annetajate raha enamjaolt tugikeskusele (61 000 eurot), haigekassa mittehüvitatavate ravimite soetamise toetuseks (5000eurot), analüüsiproovide transpordiks (3400 eurot), välisriiki ravile saadetud lapse ja saatja majutuseks ja transpordiks (9482 eurot) ning ka muudeks kõikvõimalikeks toetusteks (5700 eurot).

Vähiravifondi raha sulab Annabeli lugu on näide sellest, et annetajad ilmtingimata kalendrit ei vaata. toimub just kevadsuvel ja on eestlaste seas äärmiselt populaarne. See, et Annabeli raviks annetati rekordiliselt suur summa, ei tähenda, et teised abivajajad oleksid jäänud abita. Kui vaja, siis leiab eestlane toetamiseks raha isegi juhul, kui tal endal võib seda väga vaja minna.

Vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu on sel aastal teinud 300 toetusotsust. Viie noore naise abiks koguti ka sihtotstarbelisi annetusi, mille abiga saadi üle 245 000 euro. Ravimeid on aga ostetud üle 2,3 miljoni eest.„Mullune töömaht on juba ületatud ja aasta lõpuks saab fondist abi taas rekordarv inimesi,” avaldab fondi juhatuse liige Toivo Tänavsuu. „Tänavu annavad kurvastavalt tooni noored inimesed, 30-ndates ja

40-ndates aastates abivajajad,” tõdeb ta. „Millega me praegu silmitsi seisame: kuna abitaotlusi on erakordselt, lausa jahmatavalt palju, väljub fondist viimastel aegadel järjepidevalt rohkem raha, kui sisse tuleb. Olgugi et kogume tänavu vähemalt sama palju annetusi kui mullu (2018. aastal kogusime kokku 2,7 miljonit eurot). Meie reservid sulavad nagu kevadine lumi, kuid võitlus iga elu eest jätkub.”

SÜGIS/TALV 2019 www.armanda.ee

∙

tel 631 4138

∙

Müürivahe 23, Tallinn

POLIITIK

Minister, kellele ei meeldi lipsu kanda 9. koht Sotsiaalminister Tanel Kiige (30) mõjukuse põhjuseks peetakse praeguse valitsuse kokkupanemist. Ent seda au Kiik endale ei taha.

Vahur Koorits vahur.koorits@epl.ee

Saime kokku 7.30 hommikul, sest ühtegi teist vaba aega polnud. Kas see on tüüpiline ministri töögraafik? Jah. Tavaliselt algavad tööpäevad kaheksast ja lõppevad samuti kaheksast. Kui on maakonnavisiite, siis lõppevad hiljem. Eile käisin Jõhvis, siis jõudsin mõnevõrra hiljem tagasi. Homme olen Valgas, siis jõuan ka kindlasti pärast kaheksat Tallinna. Ministritöö peabki laias laastus selline olema. Ka varem, Jüri Ratase meeskonnas töötades olid teie päevad väga pikad. Kui pikad? Umbes sama pikad. Peaministri graafik on ülimalt kiire ja peaministri bürood juhtides ei ole mõeldav, et tuled üheksast ja lähed kell viis ning ülejäänud aja peab peaminister ja ülejäänud maja ilma hakkama saama. Loomulikult oli tegevusi, töid, kohtumisi, e-kirju, välisvisiite, ringsõite juba siis väga palju ja on ka praegu. Kas saaks äkki hakkama ka üheksast viieni töötades? Ministrina üheksast viieni töötamine ei ole kuigi reaalne. Väga palju asju jääks tegemata, väga paljudele üritustele jääks jõudmata: on välisvisiidid, maakonnavisiidid, kohtumised, mis paratamatult toimuvad varahommikuti ja hilisõhtuti. Minister peab arvestama sellega, et tema tööpäevad ei ole kaheksatunnised. Kuidas pere sellesse suhtub, et teid näeb päevas võib-olla tunni? Raske küsimus. Väga positiivsed on need vähesed hommikud, kui õnnestub hiljem tööle jõuda. Siis ei näe last ainult ärgates, vaid ka natuke kauem. Eeskätt on võimalik perega aega veeta nädalavahetustel. Abikaasat näen ka tööpäevade õhtuti, aga laps on 14-kuune ja kui koju jõuan, tema üldjuhul juba magab. Kas mõnikord juhtub, et hommikul ärgates olete nii väsinud, et ei jõua habet ajada või korralikku lipsusõlme siduda? Mulle üldse ei meeldi lipsu kanda. Kui hommikul on töised kohtumised, jätan lipsu ettepanemise hiljemaks. Mul on kapis ja autos mõned

„Päris nii see polnud, et ärkasin hommikul ja mõtlesin, et paneks kokku koalitsiooni, mida keegi ei oodanud,” muigab Tanel Kiik. „Oma osa selles ma aga ei eita.” FOTO: PRIIT SIMSON

Mu laps on 14-kuune ja kui koju jõuan, siis ta üldjuhul juba magab.

olemas ning tegelen sellega siis. Ministril tasub selliseid asju teha juba eelmise tööpäeva õhtul, kui on teada, et hommikul on kiire. Selle valitsuse kokkupanekut nimetatakse osalt ka teie tööks. Kas nüüd, pool aastat hiljem saab öelda, et see on end õigustanud? Mulle ei meeldi end võõraste sulgedega ehtida. Selle valitsuse kokkupanijad olid eeskätt kolme erakonna esimehed, juhatused, fraktsioonid ja laiemalt võttes valijad, kes sellise parlamendi koosseisu meile andsid. Minu roll oli aidata kokku panna koalitsioonilepingut, seda tegin ka eelmises valitsuses. Koalitsioonilepinguga võib põhiosas rahule jääda. Sõnastatud põhimõtted ja eesmärgid – olgu see lasterikka Eesti ehitamine, sidusa ühiskonna arendamine, vaba ja kaitstud riigi kindlustamine, teadmistepõhine majandus, riigireform, regionaalpoliitika tugevdamine – on sihid, mille nimel tuleb töötada. Te polnud ju üksnes sekretär, kes koalitsioonilepet kirja pani, vaid aitasite ka sisuliselt kokkuleppeid sõlmida? Minu roll oli koalitsioonilepinguga saada kõigile osalistele sobivad sõnastused ja kokkulepped. Osalesin nii erakonnasisestes kui ka erakondade vahelistes diskussioonides. Kui

tahta mind nii vägevaks teha, et ärkasin hommikul ja mõtlesin, et paneks kokku koalitsiooni, mida keegi ei oodanud, siis nii see õnneks või kahjuks ei olnud. Oma osa selles ma kindlasti ei eita. Kas EKRE valitsusse võtmine on end õigustanud? Kui oleksime toona teinud mingi muu valiku, võiks olukord olla teistsugune. Keskerakond oleks võinud olla opositsioonis või mõnes muus koalitsioonis. Kas need oleksid paremad kui praegune, on võimatu öelda. Tol ajal olid meie ees rasked valikud. Eelmine valitsus oli saanud parlamendis vähemuse, senisel kujul jätkata polnud võimalik. Laual olid eri variandid, erakonna juhatus arutas tunde, kas võtta vastu Reformierakonna ettepanek alustada läbirääkimisi või võtta ise initsiatiiv. Toona otsustati võtta ise initsiatiiv, kolme peale kokku pandud koalitsioon peab seda vastutust kandma. Kas EKRE on viimase poole aasta jooksul näidanud, et on valmis Eesti riiki juhtima? Vahelduva eduga. On valdkondi ja arutelusid, kus valitsuse debatt on sama viljakas ja sisuline, mõnes küsimuses isegi põhjalikum kui eelmise valitsuse ajal. Kui räägime näiteks riigieelarve revisjonist, kliimaneutraalsusest, riigi-

47 kokkulepitud eesmärke. Kui vaadata peaministrikandidaatide küsitlusi, kus Jüri Ratase toetus on kõige suurem, ei saa samuti väita, nagu oleks ühiskonna enamus selle valitsuse vastu. Kaasa rääkida ja kritiseerida on õigus nii opositsioonierakondadel kui ka igal inimesel eraldi.

reformist, sotsiaal- ja tervishoiuteemadest, siis arutame väga sisuliste pikaajaliste eesmärkide täitmise võimalusi. Mis puudutab kõikvõimalikke sõnavõtte, siis õigesti on öelnud need koalitsioonikaaslased, kes on öelnud, et EKRE ei ole päriselt veel opositsioonist koalitsiooni kasvanud ehk nad on jäänud kahe vahele. Ühe jalaga koalitsioonis, ühega opositsioonis. Loodan väga, et järk-järgult jõuavad nad kahe jalaga koalitsiooni. Mida head on EKRE valitsuses olek teinud? Üks peamine tulem on olnud, et EKRE valijaskond, need 100 000, kes peavad konservatiivsemat suunda õigemaks, on saanud võimaluse end näidata, tõestada, mil viisil ja kuidas nad suudavad valitsusvastutust kanda. Ei ole sellist olukorda, kus ühele ühiskonna osale öeldakse, et teie laua taha ei sobigi, nagu pikalt Keskerakonna valijatele öeldi. Olid sõnad nagu „parketikõlblik” ja „parketikõlbmatu”, mis juba eos olid niivõrd sildistavad. See fakt, et EKRE on valitsuses ja saab ennast tõestada nii oma valijatele kui ka laiemalt Eesti ühiskonnale, on väärtus omaette. Nüüd on pall erakonna enda käes, et see võimalus ja vastutus sisustada. Kas EKRE valitsuses olek on ka mingi praktilise asja paremaks teinud? Valitsus on olnud ametis kuus kuud. Oleme kokku leppinud mõned asjad. Oleme erakorraliselt tõstnud pensione. See tõus ei olnud nii suur, kui lootsime, aga on märgiline, sest pensione ei ole 12 aastat erakorraliselt tõstetud. Tõsi on, et oleme otsustanud minna jõuliselt edasi riigieelarve revisjoniga. Seda teemat on aidanud vedada EKRE. Neil on selles küsimuses lihtsam, sest varem ei ole valitsusvastutust kantud, ei ole otsuseid, mida on vaja õigustada, see annab võimaluse asju värskema pilguga vaadata. Mis puudutab regionaalpoliitikat, arusaama, et tuleb jõulisemalt kesken-

duda maaelule, kohalike omavalitsuste toetamisele – see on koht, kus peaksid panustama riigihalduse minister, maaeluminister, ka rahandusminister. Need teemad on päevakorras tugevamalt, kui oleksid mõne muu koalitsiooni puhul. Päris suur ühiskonna osa suhtub sellesse valitsusse just EKRE tõttu väga eitavalt. Kas neile on ka mingi sõnum? Vaadates aastate jooksul tehtud küsitlusi, kipub olema nii, et valitsusel on toetajaid umbes sama palju kui vastaseid, on nad siis Reformierakonna või Keskerakonna juhitud valitsused. Sellist valitsust, mille toetajaid on 60–70% ja vastaseid 30%, ma ei mäleta. Nii on ka praegu. Umbes pooled toetavad valitsuserakondi ja pooled opositsioonierakondi. Mõnes mõttes on mõistlik sellise olukorraga kohaneda, reaalsus on, et need erakonnad on valitsuses, viivad ellu koalitsioonilepingus

Tanel Kiik ei armasta lipse ja harvad pole need juhud, kui ta paneb lipsu kaela alles autos või vahetult enne töist kohtumist. Foto on tehtud tänavu mais, mil värske minister suundub valitsuse eelarvestrateegia arutelule Vihula mõisas. FOTO: PRIIT SIMSON

EKRE enda reiting on ikkagi tugevalt negatiivne, 58% inimesi ei hääletaks mingil tingimusel nende poolt. Kuidas mõjutab valitsuse tööd see, et üks selle erakond on nii suure ühiskonna osa jaoks niivõrd mürgine? Eesti valimissüsteemis saame anda ainult poolthääli, mitte vastuhääli. See tähendab, et puhtpragmaatiliselt pole erakondadel tähtis keskenduda oma vastastele, vaid on mõtet keskenduda oma pooldajatele. Aga kui räägime koalitsiooni loogikast, et kõigil kolmel oleks koalitsioonis hea olla, siis loomulikult peab iga partei mõtlema sellele, et tema vastaste arv ei tohiks olla liiga suur ega tohi muutuda koalitsioonikaaslaste jaoks probleemseks. See on küsimus EKRE juhtidele. Nende asi on näidata, et nad ei esinda valitsuses ainult oma valijaid, vaid ühiskonda tervikuna. Kuidas nad näevad ja kõnetavad neid probleeme, mida nende valija pole esile toonud, aga mida suur osa ühiskonnast peab oluliseks. Valitsuses olekut ei saa võtta nii, et sul on võim, mida teostada, vaid sul on vastutus, mida kanda kogu ühiskonna ees. Ükski minister ei ole üksnes oma valijate minister. Kui kaua see valitsus püsib? Valitsus püsib niikaua, kuni kolm erakonda on valmis selle nimel pingutama, töötama ning rasketel hetkedel arvestama, et ultimaatumite ja üksteisevastaste rünnakutega alati lõhutakse, mitte ei ehitata.

Valitsus püsib niikaua, kuni kolm erakonda on valmis selle nimel pingutama.

Mõjukate lapsepõlvemälestused

MEENUTUS

Mõjukate eestlaste lapsepõlvemälestustes tuleb esile lugude jutustamise ja kirjanduse olulisus.

Aet Maatee

Tuuli Jõesaar

tuuli.joesaar@epl.ee

Kui mõtlen, mis mind lapsepõlves palju kujundas, siis tuleb ennekõike meelde Vana-Peeter. Vana-Peeter oli minu ema õemees, aga kuna nii ema õde kui ka Peeter olid minu emast palju aastaid vanemad, täitsid nad minu jaoks vanaema-vanaisa rolli. Pärnumaa metsade vahel elanud Vana-Peeter oli läbi-lõhki humanitaar – suurest perest pärit poiss, kes polnud vist ühtegi naela seina löönud, kuid see-eest oli läbi lugenud kõik kohalike raamatukogude raamatud. Lapsena veetsin kõik suved nende juures ja Vana-Peeter armastas jagada lugusid, mida ta oli lugenud. Kui tal tavapärased muinasjutud otsa said, aga minu janu lugude järele oli ikka veel suur, hakkas ta ümber jutustama raamatuid, mida oli lugenud. Seos nendega tekkis hiljem, kui tegin ülikoolis vene ja väliskirjanduse eksameid. Siis vaatasin, et raamatutel, mida pidin lugema, olid juba tuttavad süžeed. Algul ei saanud ma aru, kuidas ma neid juba tean, aga siis mõistsin, et Vana-Peeter oli raamatute süžeesid lapsele arusaadavasse keelde pannes mulle jutustanud. Mina tahtsin lapsena kuulata ja Vana-Peeter jagada seda, mida ta luges. Tahaksin, et igaühel võiks olla oma Vana-Peeter – kas siis oma vanaema ja vanaisa või keegi teine, kes jutustaks ja jagaks lugusid, mis annavad lapsele fantaasiamaailma ning isu ja janu raamatute järele. Terve meie kultuurilugu on püsinud lugude najal. Kallid vanemad, ärge unustage lastele hällilaulu laulda ja kui laulmine välja ei tule, siis vähemalt lugege oma lastele, et eesti keele kõla ja rikkus nendeni jõuaks.

94. koht

Kui tavapärased muinasjutud otsa said, hakkas ta ümber jutustama raamatuid, mida oli lugenud.

Urmas Viilma Olen üles kasvanud nõukogude ajal Sauel. Kuigi Saue oli Tallinna linnasüdamest 30-minutise rongisõidu kaugusel maal, oli see endine mõisa ümber tekkinud küla nõukogudeaegse eduka suurettevõtte (kui nii võib öelda) Harju EPT arengu ja kasvu tulemusel muutunud linnaliseks asulaks. Sisuliselt olen olnud väikelinnalaps. Elasime korteris, koolis käisin esimesed viis aastat Tallinnas Hiiul, kuid lapsepõlve mängumaad olid heina- ja karjamaadel ning Saue mõisapargis ja tammikus. Kuigi mulle on lapsepõlvest peale loomad väga meeldinud, ei olnud mul võimalik palju kokku puutuda muude loomade kui sõpradele kuulunud koerte, kasside ja pisinärilistega. Tädi Õie juurde Virumaale Pajustisse sõites jooksin küll alati autost otse lauta, et loomad üle vaadata. Mõne pesasooja muna sain ikka taskusse pista ja tuppa viia. Samuti oli põnev sea märjale kärsale tervituseks käeseljaga patsu lüüa. Tädi kalkuneid ma kartsin, sest ühe käest sain tuuseldada. Meie pere esimene lemmikloom oli enne seda, kui tädi juurest koer Topi toodi, hoopis merisiga Miki. Minu ülesanne oli igal õhtul isa

valmistatud kahetoaline vineerpuur ära puhastada ja puhaste ajalehtedega vooderdada. Mäletan, kui mingil põhjusel olin ükskord Miki oma raamatupidajast ema töö juurde kaasa võtnud ja talle Brežnevi pildiga ajalehe alla pannud. Ema püüdis seda pilti hoolega muude paberitükkidega varjata, et töökaaslased seda pühaduse rüvetamist ei näeks.

koht

71.

Helle-Moonika Helme

72.

Karmen Joller

73.

Priit Sibul

74.

Andres Viisemann

75.

Oleg Ossinovski

76.

Kristen Michal

77.

Marju Lauristin

78.

Mart Juur

80.

koht

72.

TOP 100

79.

61.

Poliitik

Perearst

Isamaa erakonna peasekretär

LHV pensionifondide juht

Suurettevõtja

Poliitik

Poliitik ja professor

Humorist

Andres ja Oleg Sõnajalg Ärimehed

Rain Lõhmus

Pankur ja ettevõtja

Karmen Joller

Kunagi oli ETV-s lastesaade, kus onu Raivo koos kass Arturiga vastas laste küsimustele. Vaatasin alati seda saadet suure põnevusega. Ja ükskord – võisin olla vast nelja-viiene –, kui olin jälle kuulnud igasuguseid vastuseid, õhkasin: „No onu Raivo on tark küll. Aga mul on küsimus, millele ta elu sees vastata ei oska!” Isa küsis huviga: „No mis küsimus see on?” – „Ma tahan teada, kuidas maailm tekkis!” Isa hakkas naerma. Mina mõtlesin: no mis seal naljakat on? Aga isa rääkis suurest paugust ja tolmupilvedest, kuidas need keerlesid ja kuidas tekkis päikesesüsteem koos planeetidega, ja et on palju muidki galaktikaid ja et kõik tähed, mida ma taevas näen, on tegelikult päikesed. Loomulikult rääkis ta elu tekkimisest Maal, sõnajalgadest ja dinosaurustest, nende väljasuremisest ja sellest, kuidas inimesed on elanud – kiviajal, rauaajal.

Helle-Moonika Helme

SELLEL LAUPÄEVAL

23.11.2019 PÕHJALA TEHAS

Kõige rohkem on mind lapsepõlves ilmselt mõjutanud head suhted isaga ja vanematega üldse. See, et mul oli alati tunne, et ma olen oluline, minu jaoks on aega, minu küsimustele vastatakse ja minu tulevikust hoolitakse. Samas oli see lapsest lähtuv suhtumine tugevalt integreeritud arendavatesse ja haridust väärtustavatesse tegevustesse ning täiendatud nõudlikkuse ja kohustustega. Olin viieaastane, kui mu kunstiõpetajast isa võttis mu kaheks nädalaks Leningradi kaasa. Mäletan siiamaani pikki päevi Ermitaažis valvuritädide toolidel kõõludes, talletades samal ajal endasse alateadlikult klassikalise maalikunsti ja võimsa arhitektuuri ilu. Mäletan tunnet, kuidas väikese lapse tajud avarduvad suurlinna melus, mäletan aukartust suure maailma ees. Ilmselt sellest tulenes minus hiljem soov püüelda kaugemale ja näha maailma veelgi laiemalt. Kuna mu isa oli kirglik raamatusõber, mäletan sellest reisist ka Leningradi suuri raamatupoode ja hämaraid tolmuhõngulisi antikvariaate, kus isa kõrgetel redelitel lae all istudes raamatuid luges ja ma ise all aknalaual midagi joonistada sehkendasin. Kuigi lapsele oli see kõik ehk pigem igav ja oma väärikas suuruses alles tabamatu, on see kõik mõjutanud mind ilmselt rohkem, kui oskan arvata. Samuti on minusse väga tugeva jälje jätnud rahulik ja turvaline väikealevi eluviis. Kodukohatunne, heas mõttes kolkapatriotism, mis on võrsunud igast sentimeetrist teest kodunt kooli ja järveäärsetest metsaradadest, naabrimemme laudaloomadest ning külakoertest ja -kassidest. Aiamaast ja põllulapist, keldrist, kuurist ja talvistest lumeonnidest. Kooli katseaiast, staadionist ja kahest alevipoest, polikliinikust ja apteegist, postkontorist ja suurest RiiaPihkva maanteest, mida mööda vurasid liinibussid suurtesse linnadesse, mille järele püsis alati mingi seletamatu igatsus. Minus elab permanentselt edasi see kahetine seisund, kus peavad tasakaalus püsima turvaline kodu ning samal ajal püüd tundmatutesse ja põnevatesse kaugustesse.

69. koht

71. koht

Henn Põlluaas Ühte lapsepõlvesündmust, mis oleks olnud minu kujunemisloos märgiline, on mul peaaegu võimatu esile tuua. Inimese areng ja kujunemine on pika protsessi tulemus. Mul oli õnn sündida haritlaste perekonda, kel oli juba läbi suguvõsa sügavalt isamaaline hoiak, mis loomulikult kandus üle ka minule. Minu vanavanaisa oli Eesti sõjaväe esimene tervishoiuülem, vanaisad osalesid vabadussõjas ja ühe neist lasid kommunistid 1946. aastal Patarei vanglas maha, minu vanatädi mees oli kindralleitnant Andres Larka, kes hukati Kirovi vanglas, isa oli vabatahtlikuna Soome jätkusõjas, tuli koos teiste soomepoistega 1944. aasta augustis Eestisse tagasi pealetungivate punahordidega võitlema. Loomulikult pidid mu vanemad ja sugulased üle elama Siberi kannatused, kuid see neid ei murdnud. Meil olid kodus varjamatult raamaturiiulis Taska nahkköites Eesti vabadussõja ajaloo köited ja muidki okupatsiooniajal keelatud raamatuid, mille omamine oli karistatav. Muidugi ei räägitud lastele kõike, kuid kodus valitsev õhkkond kandus loomulikult meile üle. Mäletan üht juhtumit esimese klassi joonistamistunnist. Pidime joonistama pildi oma kodumajast. Panin meie Nõmme majale lehvima uhke sinimustvalge lipu. Õpetaja tuli minu juurde, võttis vaikselt minu pildi, andis mulle uue tühja lehe ja sosistas: „Henn, hoia seda lippu südames, salajas. Ära näita seda kõigile. Küll selleks tuleb aeg.” Ja see aeg tuligi. Alles hiljem, veidi vanemana, mõistsin, millised oleksid olnud tagajärjed nii mulle kui ka vanematele, kui õpetaja oleks olnud punane kaasajooksik, või millised oleksid olnud tagajärjed talle endale, kui mõni laps oleks sellest kuskil avalikult rääkinud. Tänapäeva vabas Eestis sündinud noortel on selliseid asju muidugi raske ette kujutada, kuid selline oli mind kujundanud keskkond – uhke ja eestimeelne, hoolimata okupatsiooniajast. Ma olen selle eest väga tänulik.

Tänapäeva vabas Eestis sündinud noortel on selliseid asju muidugi väga raske ette kujutada, kuid selline oli keskkond.

Piletid ja lisainfo blackfoodfest.ee

Martin Villig Mind on ilmselt kõige enam mõjutanud vanemate antud suur hulk koduseid töid (aiatööd jms) ja teisest küljest suur soov oma võimaluste üle ise otsustada – leida nutikaid lahendusi õppimiseks, äri tegemiseks ja taskuraha teenimiseks.

33. koht

DOMENICA , K ristiine Keskus, Endla 45.

SPORTLANE

Ott Tänak tõestab, et „õige eesti mees” on päriselt olemas 6. koht Ideaalide kokkupuuted päriseluga on harvad ja juhuslikud, teab igaüks. Ott Tänak tundub kihutavat just sellel haruldasel kokkupuutejoonel, aga asi pole üldse rallis.

O Kristjan Jõevere kristjan.joevere@epl.ee

Issi on maailmameister! Ott Tänakut tulid lennujaama tervitama ka poeg Ron ja tütar Mia. FOTO: ANDRES PUTTING

tt Tänak (32) on teadagi meelelahutustegelane ja sellisena on tema otsene mõju ühiskonnale samahästi kui märkamatu. Mis mõju see ikka ühe keskmise eestlase elule avaldab, kui rahvuskaaslane on mingil spordialal maailma parim? See küsimus on õigustatud paljude atleetide puhul, aga Tänakuga on teine lugu. Asi pole selles, et Tänak on uskumatult populaarne, et tema võitude puhul postitatud õnnitlussõnumeid laigivad mõne minutiga tuhanded inimesed, ega isegi mitte selles, et WRC on maailma vaates kaugelt tähtsam ja jälgitavam ala kui murdmaasuusatamine või naiste vehklemine. Tänaku võimas mõju väljendub peamiselt selles, et ta kinnitab kogu oma oleku, hoiaku ja eluvaatega „õige eesti mehe” enesemüüti. Viimase paari aastaga on ta võtnud sisse positsiooni selle loo ühe peamise alustalana.

Milline õigupoolest on õige eesti mees? Kõigepealt on selge, et eesti mees ei lamise niisama ega ärple huupi, vaid räägib ainult siis, kui tal on midagi öelda. Kas Vargamäe Andres käis ringi ja kelkis, kui pika ja sügava kraavi ta kaevab, enne kui labidagi maasse lõi? Loomulikult mitte! Niisamuti Tänak: kas ta hakkas pärast oma esimest etapivõitu (Sardiinias 2017. aasta suvel) kohe laiama, et küll ta selle sarja ükskord kinni paneb? Oi ei. „Meeskond ehitas uue auto ja meie tiimis on kõik selle võidu nimel kõvasti pingutanud,” ütles Tänak hoopis ja lisas, et Martin Järveoja on samuti suurepärast tööd teinud. Julgen oletada, et just sellist hoiakut peavad enesele omaseks kõik Eesti mehed. Või vähemalt tahaksime sellised olla, isegi kui me te-

Abikaasa Janikast ja lastest pidevalt eemal olla pole kerge, on Ott Tänak öelnud. Seda kallimad on koos olemise hetked. FOTO: RAUNO VOLMAR

gelikult pärast mõnda pisutki õnnestunumat sooritust suurest rõõmust saltot hüppame ja seetõttu jala välja vääname. Eesti mees on üleüldse kinnise loomuga, ei tüüta kedagi oma probleemidega ega tee kadedaks saavutustega, ei targuta ega pöörita silmi. „Ma olen väga kinnine inimene. Ega ma eriti endast ei räägi,” ütles Tänak 2016. aastal oma esimese pikema isikuintervjuu sissejuhatuseks. Samamoodi on teada, et õige eesti mees teeb nii, nagu sai kokku lepitud, on läbinisti aumees, mitte ei ürita läbi põõsaste nihverdades mingeid teenimatuid eeliseid saavutada. „Lepime kokku, kas järgime reegleid või mitte,” põrutas Ott Tänak tänavu sügise hakul, kui Walesi rallil kiirusetõkkest valelt poolt mööda sõitnud mehed, Sébastien Ogier ja Thierry Neuville nende seas, karistuseta jäid. Tänak ja Järveoja said Argentinas mäletatavasti sama teo eest ajalise karistuse. Eesti mees susserdamist ei salli! Või siis eesti mees ja autod kõige laiemas mõttes. Igaüks teab, et eesti mees sõidab autoga väga hästi, lausa meisterlikult, ühteaegu nii ohutult kui ka kiiresti, liiklusreegleid arvestades ja viisakalt jalakäijatele teed andes. Seda mõistagi nii sopastel metsateedel kui ka kitsastel linnatänavatel. Või siis vähemalt nii me enda kohta arvame. Ja Tänaku triumf väikese Yarise

roolis on selle arvamuse kaalukas tõendus. Eesti mees istub roolis, mitte kõrvalistmel, täpselt nagu Tänak. „Ma olen väga halb kaassõitja, sest mul läheb kõrval alati süda pahaks,” on ta LP-le öelnud. Ühtlasi teab eesti mees – just nagu Tänak – autode sisemusestki nii mõndagi. Tänak alustas ju oma karjääri garaažis rallikat putitades. Õige eesti mees teab samuti une pealt, mis on jagaja või kuhu käivad süüteküünlad. Ja kõige tähtsam: perekond! Eesti mees ei ole mingi Casanova, kes lendab õielt õiele nagu mõni mesilasetäkk. Õige eesti mees kohtub oma elu armastusega ja jääb talle truuks, isegi kui tast peaks vahepeal rahvusvaheline supertäht saama, öelgu lahutuste statistika mida tahes.

Eesti mees ei kõvata linna peal, vaid püüab võimalikult palju perega olla. Nii ka Tänak. Eesti mees ei kõvata linna peal, vaid püüab võimalikult palju perega olla. Nii ka Tänak. „Ühelt poolt on mul alati raske neist pidevalt eemal olla, aga teiselt poolt, kui nad on seal, siis tunnen end ebamugavalt, kui mul neile piisavalt aega ei ole,” selgitas ta, mis juhtub, kui pere tööle kaasa tuleb. Oma vanematele on õige eesti mees tänulik saadud õppetundide ja asjaliku juhatuse eest. Mõistagi ei heida eesti mees tagasilöökide peale püssi põõsasse, vaid pusib ikka sammhaaval edasi, kuni saavutab edu, mingu selleks või pool elu. Olgu rõhutatud, et õige eesti mees ei liialda alkoholiga, enesemüüdi järgi joome me harva ja ainult väga hea põhjusega. „See põhimõte on mul lapsepõlvest. Ma ei ütle, et ma olen karsklane, aga igal asjal on oma koht,” on Tänak öelnud. Ühesõnaga, Ott Tänak ongi õige eesti mees, just selline, kelleks me kõik ennast peame või kes tegelikult olla tahaksime, isegi kui me parasjagu hoopis risti vastupidi käitume. Nii läbinisti positiivse kuvandiga isiku mõju ühiskonnale saab olla ainult hea. Ott Tänak on nagu „õige eesti mehe” šabloon, enesemüüdi kinnitus päriselus, tõend, et sääraseid isikuid tõepoolest eksisteerib, et me saame olla iseendast paremad. Ehkki meist kõigist ei saa tulla maailmameistreid, siis vähemalt saame tuua enda ellu Tänaku töödistsipliini ja eraelulise eeskujulikkuse. Äkki tõesti jätab mõni tuulepea tegemata mõne elumuutva rumaluse, „sest Tänak küll nii ei teeks”? Loota ju võib!

Kohvinauding –

värskelt jahvatatud, mitte kapslis.

Roger Federer Kõigi aegade edukaim tennisist

Harmoonilise disaini ning 12 erineva kohvijoogi valikuga, mis igaüks valmib vaid ühe nupu vajutusega, uus E8 avaldab muljet ka kõige nõudlikumale kohvisõbrale ja disainiarmastajale – nagu Roger Federer. Värvilist 2,8-tollist puuteekraani on lihtne kasutada ning tehisintellekt seadistab ekraani automaatselt kasutaja isiklike eelistuste põhjal. PiimavahustajaG2 on mõeldud spetsiaalselt piima ja piimavahuga jookide valmistamiseks, tagades alati siidist piimavahtu nii latte macchiato kui ka muu piimakohvi täiuslikuks naudinguks. JURA – If you love coffee. www.jura.com

ADVOKAAT

Oliver Nääsi tihe aasta 64. koht Vandeadvokaat Oliver Nääs on üks võtmeosalisi nii sajandi maffiaprotsessiks ristitud kaasuses kui ka Mary Krossi ja Martin Halliku juhtumites. Aastasse mahtus ka üks mõru pill: Nääsi apsaka tõttu ei tasu riik Edgar Savisaare kohtukulusid.

liver Nääs (33) on Eesti mõjukate edetabelis 64. kohal. Kui aastaid teati noort advokaati kui Savisaare ihujuristi, siis viimastel aastatel on tema kohtuasjade ring järjest laienenud. Juba 2017. aasta aprillis sai temast ka partner LEXTAL-i advokaadibüroos. Kuigi kaasusi on ta laual palju, pakkus sel aastal enim kõneainet kohtuasi, kus ta kaitses Mary Krossi. Omamoodi irooniline on tõik, et juhtum lõpetati oportuniteediga just seetõttu, et prokuratuuri hinnangul puudus avalik huvi. Kohus nõustus prokuröri ja Nääsi kokkuleppega. See kinnitati 31. oktoobril ja nagu võis meedias ilmunud piltidelt näha, oli Nääs selgelt rahul. Krossi ennast kohal polnud. Maakeeli öeldes pääses Kross kergelt: uurimine näitas, et riigikogulase Eerik-Niiles Krossi abikaasa mõtles välja loo, et mullu sügisel loopisid Stroomi rannas EKRE toetajad teda ja tema koera kividega. Ent Kross ei pidanud end avalikult süüdi tunnistama ega ka kohtus pikemaid selgitusi jagama. Peab Halliku juhtumit kontoriromantikaks. Mainitud juhtumi kohta pole Nääs isiklikke arvamusi jaganud, küll aga on ta seda teinud teise vastuolulise kliendi, Tartu ülikooli raamatukogu endise juhi Martin Halliku puhul. Tartu maakohtus algas hiljuti protsess, kus Hallikut süüdistatakse seksuaalkuritegudes. Ohver oli süüdistuste järgi endine töötaja. Mais teatas Nääs pressiteate vahendusel, et tema hinnangul oli tegu lihtsalt kontoriromantikaga.„Üks pool pettus ja on hakanud esitama ebaõigeid väiteid,” sõnas ta, vihjates ühele trumpkaardile: töövaidluskomisjon on neid asju korra juba arutanud ja andnud õiguse Hallikule. Komisjonis otsustati, et ülikool peaks Hallikule maksma 118 000 eurot hüvitist. Kas see ka juhtub, on veel lahtine, sest Tartu ülikool kaebas otsuse omakorda kohtusse. Nii et korraga käib

Savisaare asemel nüüd Krossi ja Halliku usaldusisik

praegu kaks protsessi ja mõlema lahendus tuleb tõenäoliselt alles järgmisel aastal. Ülikoolilinna on Nääsil järgmisel aastal asja ka seetõttu, et kohtuteed käib sealne endine abilinnapea Valvo Semilarski, kellele esitatud süüdistusi arutatakse Tartu maakohtus. Eelistung toimus oktoobris, avaistung on jaanuaris. Prokuratuur süüdistab Semilarskit toimingupiirangu ulatuslikus rikkumises. Alul kahtlustas prokuratuur Semilarskit ka altkäemaksu võtmises, kuid süüdistusse see ei jõudnud. Semilarski kaebas prokuratuuri omakorda ebaõige väite ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Semilarski kaitsja Nääs on öelnud, et just altkäemaksu võtmise kahtlustus oli kogu kriminaaluurimise kese ning selle ettekäändel käivitasid uurimis-

Mulluses mõjukate edetabelis Oliver Nääsi veel polnud, aga seekord on ta 64. kohal. Arvestades tema kohtuasjade kaliibrit, võib ta lähiaastatel oma edetabelikohta tublisti parandada. FOTO: VALLO KRUUSER

organid ulatusliku jälitustegevuse, mille käigus koguti 15 000 ühikut Semilarski telefonikõnesid ja sõnumeid. Suurprotsessi võtmemängija. Pealinnas jätkab Nääs Hubert Hirve kaitsmist kohtuasjas, mida Eesti Ekspressi hinnangul võib nimetada suisa sajandi maffiaprotsessiks. Selles kaasuses on süüpingis 13 meest, üheksa naist ja neli juriidilist isikut. Plaanide järgi 2021. aastani vältavas kohtuasjas osaleb üle 40 inimese, peale nende veel tõlgid ja vahialuseid valvavad relvastatud politseinikud. Restorani- ja hotelliärimehed Hubert Hirv ja Pavel Gammer on koos osalistega kohtu all süüdistatuna maksukuritegudes, peamiselt ümbrikupalga maksmises. Hirve kaitseb Nääs koos Karoliina Kõrgesaarega. Kui mõnes juhuvestluses küsida, millega Nääs seostub, siis esmalt mainitakse ilmselt Edgar Savisaart. Nääs kaitses teda kokku üheksa aastat. 2010. aasta detsembris oli tema suurem meediadebüüt: kui Savisaar pidas Solarise keskuses pressikonverentsi, istus ta kõrval just nooruke Nääs. „Ma ei ole kellegi…” alustas Savisaar lauset ja pöördus Nääsi poole: „Mis agent see oli?” „Mõju,” ütles noormees ette. „Mõju, jah,” jätkas Savisaar. „Ma ei ole kellegi mõjuagent. Ma ei ole erakonnale raha küsinud ja ma ei ole mingeid rahasid ka saanud.” Järgnenud aastatel käis Nääs kohut just Savisaare ja tema kodupartei eest. Näiteks 2013. aasta hakul ilmus Eesti Ekspressis looke „Kus Keskerakonnal häda käes, sääl tõttab appi Oliver Nääs!”. Kohtukulud jäid Savisaare kanda. Eelmise aasta lõpus vahetult enne jõule oli omamoodi lõpp-punkt, kui riigikohus vabastas Savisaare tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. Detsembri lõpus ilmus Eesti Ekspressis hoogne lugu, kus seisis kirjeldus hetkest, kui Nääs otsusest kuulis. „Jääb üle lugeda kokku tehtud töötunnid ja esitada kohtule hüvitamiseks kuuekohalist eurosummat sisaldav õigusabiarve. Üks asi tuleb veel teha,” seisab reportaažilikus kirjelduses. „Nääs valib mobiiltelefonil vähestele teadaoleva numbri ja ütleb: „No tervist, Edgar!”” Tea, kas nii sõbralikult enam tervitatakse. Tagantjärele võib öelda, et arvete kokkulöömisega jäädi kokkuvõttes hiljaks. 15. jaanuaril esitas Nääs koos kolleegiga Harju maakohtule taotluse, et kohus mõistaks riigilt välja töötasu kogusummas ligi 230 000 eurot. Tuli lakooniline vastus, et hüvitamise taotlusega jäädi koguni pool aastat hiljaks – seda pidanuks nõudma mullu juunis, kui sooviti kohtult Savisaare menetluse lõpetamist tema kehva tervise tõttu. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja nüüd oktoobris riigikohus enam asja arutlusele ei võtnudki. Soovitud summa jäigi lõpuks Savisaare kanda.

Karoliina Vasli karoliina.vasli@epl.ee

Kui küsida, millega Nääs seostub, siis esmalt mainitakse ilmselt Edgar Savisaart.

David Vseviov: TOIT

Ragu kohviku borš on David Vseviovi suur lemmik. „Borši süüakse soojalt ning üldiselt pärast kella viit õhtul ja siis juba koos pitsikese viinaga. Ennelõunal aga jääb midagi olulist supi juurest puudu,” tunnistab ajaloolane.

kõht on inimese kõige olulisem kehaosa Juba vanad roomlased teadsid, et kõike ebameeldivat tuleks teha üksi ja kõike meeldivat koos teistega. Söömine on vaieldamatult äärmiselt meeldiv asi, tõdeb ajaloolane David Vseviov.

84. koht

K Silja Luide toiduajakirjanik

Kui nõukogude ajal oli menüüs kala, siis see oli lihtsalt kala. Keegi ei suutnud täpsustada, mis liik.

ui jõuan Ragu kohvik-restosse, naudib David Vseviov (70) juba tassitäit koheva piimavahuga kohvi. Nagu ta oma elulooraamatus „Elulugu. Esimesed kaks nädalat” kirjutab, jõuab ta siiani igale poole kokkulepitust tunduvalt varem, mis on erakordselt tüütu. Kogu meie vestlus kulgeb mõnusas huumori- ja irooniavõtmes, täpselt nagu tema elulooraamatki. David alustab talle omase muigega, et räägime kõige tähtsamast teemast üldse. „Kõht on inimkonna ajaloo kõige olulisem kehaosa. Kõhu roll inimkonna ajaloo kulgemisel on tunduvalt tähtsam kui näiteks peal. Äraelamiseks on ju vaja süüa ja juua. Kogu inimese mõtlemine ja jõupingutused, kuidas toitu hankida, on kõhu tingitud. Kui vaadata, kuidas inimestega tänapäevalgi manipuleeritakse, siis võib öelda, et kõik on suunatud kõhule, mitte peale. Näiteks pensionär iga kuu lisaks tulnud seitsme euroga ju tõenäoliselt raamatut ei soeta, küll aga ostab rohkem vorsti,” naerab ta. „Muide, kogu Nõukogude hierarhia oli üles ehitatud vorstile. Tavainimesed sõid keeduvorsti, rajoonikomitee puhvetis oli veerandsuitsuvorst, linnakomitee söögiletis aga juba poolsuitsuvorst ja keskkomitee kohvikus suisa täissuitsuvorst. Tasus pürgida hierarhia tipu poole,” muigab David.

Tule homme jälle. Ta lapsepõlve olulisim toit oli kartul, mida varuti talveks keldrisse kottide kaupa. Pereringis hakiti kartulisalatit, kuid Davidil on siiani meeles perega koos elanud vanaema valmistatud Komm Morgen Wieder’ite (ee tule homme jälle) ehk hakklihaga pannkookide maitse. Samuti valmistati kodus tavapärasest suuremaid kartulipudrukotlette hakklihaga, mida serveeriti pohlamoosiga. Kuigi sõna „serveeriti” tuleb Davidi arvates panna jutumärkidesse, sest nõu-

kogude ajal ei serveeritud midagi, vaid lihtsalt pandi lauale, ka restoranides. David tuleb põlvkonnast, kus toidulaual oli see, mida poest saada õnnestus, mitte see, mida tahtsid süüa. „Kui mõtlen teaduste akadeemia kohviku hulpivatele viineritele, mis alustasid tünnis ujumist hommikul ja jätkasid baari sulgemiseni hilistel õhtutundidel, mil need jõudsid vesistena taldrikule, siis ei olnud nende söömine valik, mis tulenes su eelistustest. Tolleaegsed teadmised toidust ja maitseainetest olid suhteliselt abstraktsed. Kui siia jõudis mõni välismaa retsept, siis oli see realiseerimatu, sest meil ei olnud vähemalt pooli koostisosi saada.” Kala oli lihtsalt kala. David suhtub toitu suhteliselt konservatiivselt. „Asjad, mida Marko Reikop oma saates mekib – igasugused sitikad ja muud sellised –, neid ma ei taha. Inimene kujuneb välja noorena ja tema maitseeelistused sõltuvad sellest, mis oli kodus laual. Kui nõukogude ajal oli menüüs kala, siis see oli kala ja keegi ei suutnud täpsustada, mis kalaliik, sest see oli kala! Ma pole suutnud hakata armastama mereelukaid ja mul on piinlik olla mereäärses restoranis – abikaasa naudib erinevaid mereande ja mina võtan grillitud forelli,” räägib David. See-eest vürtsikad Aasia toidud on talle meelepärased. Neid tellib ta nii kiirtoidukohtadest kaasa kui ka katsetab ise kodus ja pakub sõpradele. Reisile minnes püüab David alati ära õppida mõne lause sihtkoha keelt – kui osata restoranis toitu tellida kohalikus keeles, saab alati hoopis parema kohtlemise osaliseks. „See on lugupidamine inimeste vastu, kes sind teenindavad, kuid näiteks Vietnamis ei saadud mu hoolega õpitud lausetest midagi aru,” muheleb ta.

TOP 100 81.

Tiit Pruuli

82.

Kalle Klandorf

83.

Jaak Aab

84.

David Vseviov

85.

Jaak Aaviksoo

86.

Tarmo Soomere

Ettevõtja ja ajakirjanik

Tallinna abilinnapea

Riigihalduse minister

Ajaloolane ja professor

Tallinna tehnikaülikooli rektor

Mereteadlane ja matemaatik

87.

Tõnis Lukas

88.

Tommy Cash

89.

Mart Laar

90.

Andreas Kaju

Kultuuriminister

Räppar

Eesti Panga nõukogu esimees

Suhtekorraldaja

FOTOD: MADIS VELTMAN

TRAAGILINE GOSPEL EESTI ELUST

ANONÜÜMNE

igatsus

Suvel valmib Davidi köögis ohtralt igasuguseid hoidiseid alates pohlamoosist ning lõpetades marineeritud seente, paprika ja kõrvitsaga. Ent kogu sissetehtud kraam on mõnes mõttes suur nuhtlus. „Kuna mul keldrit ei ole, on külmkapp purke täis. Abikaasa laiutab külmkappi avades sageli käsi, sest sinna ei mahu mitte midagi. Õnneks lähenevad jõulud ning enamik hoidiseid saab söödud ja külmikusse tekib ruumi juurde.” Varem armastas David väga kooke küpsetada, aga see nõuab aega ja keskendumist. Samuti hakkab sageli küpsetisi valmistades vormide pesemine tüütama. „Ja mu ahju üks küttekeha lõpetas toimimise. Ma ei saanud sellest kohe aru ja olin imestunud, miks koogid, mis retsepti järgi pidid valmis olema poole tunniga, olid kahe ja poole tunniga ikka toored,” naerab David. Kohvikus ainult meeldivas seltskonnas. Enne loengut või raadiosaadet meeldib Davidile istuda mõnes kohvikus, vaadata märkmeid ja mõelda, millest rääkima hakkab. Samuti heidab ta pilgu ajalehtedele, joob tassikese kohvi ja võtab vahel saiakese kõrvale. Söögikohavalik ei olene tema sõnul ainult toidust, vaid ka interjöörist ja võibolla veelgi rohkem inimestest, kellega suhtled. „Üks väga hea Vana-Rooma reegel on, et kõike ebameeldivat tehke üksi ja kõike meeldivat koos teistega. Söömine on vaieldamatult äärmiselt meeldiv asi! Kohvikus võid küll olla justkui üksi, aga saiakese ja kohvi toob sulle lauda ju ettekandja. Olen loobunud mitme koha külastamisest, sest hommikul vara enne loenguid sinna sisenedes ei taha ma näha sama morni inimest, keda alles peeglis nägin,” muigab David.

Mitukümmend erinevat borši Davidi emal olevat sünnitusmajas soovitatud borši lisada liisunud pekki, ent David ei ole seda katsetanud. Borši keedeti tema lapsepõlvekodus harva, kuid huvi retseptide vastu arvab David pärinevat just nimelt esimestest elupäevadest. „Oma raamatus mainin liialdades, et olen keetnud mitukümmend liiki borši,” muheleb ta. „Kuid erinevaid variante on tõesti palju: Moskva, Siberi, Ukraina, Stavropoli, Kiievi, Poltava, Lvivi ja nii edasi. Borši keetes algavad valikud juba leemest. Näiteks üks oluline komponent selle valmistamise puhul on seened. Teine valik on peet – supi sisse võib lisada nii toorest kui ka keedetud peeti. Ja varieerida saab väga paljude komponentidega alates tomatist ja porgandist ning lõpetades küüslaugu, hapukapsa ja sügisõuntega. Lihadest olen kõige rohkem kasutanud ribi ja võtnud ühe variandina sinna juurde suitsuribi, kuid on ka hanelihaga variante. Mereväe borši sisse läks aga üldsegi soolaliha, sest seda sai tünnis pikalt säilitada.” Davidi arust on supi maitse puhul kõige olulisem koostisosa kuivatatud ploomid – neid lisab ta suppi päris ohtralt, samuti igasuguste muude liharoogade juurde, näiteks koos loomalihaga hautamiseks. „Pisut võib panna borši sisse äädikat, väga olulised on sool ja suhkur. Tomati võib asendada pasta või ketšupiga. Paksendan suppi natukese jahuga, mitte et tuleks soustilaadne, vaid et leem oleks õige pisut tummisem. Kuna mulle hapukoor meeldib, siis lisan valmis supile seda koos maitserohelisega,” räägib ajaloolane. Kuigi meil serveeritakse borši juurde enamasti musta leiba, on tegelikult õige pakkuda väikseid kohevaid saiakesi, rõhutab David. Ragu kohvik-resto borš, mille juurde serveeritakse kausike sulatatud pekki, on mõjukale ajaloolasele meelepärane. Pekk, enamasti küll kuubikutena, on borši sage lisand. Meie pooleteisetunnise vestluse käigus aga supp jahtub ja seda jääb suure kausi põhja pisut alles. Ettekandja on ilmselgelt üllatunud, et borš ei olegi lõpuni söödud, ja uurib kohkunud ilmel, miks. Borši süüakse soojalt ja üldiselt pärast kella viit õhtul ja siis juba koos pitsikese viinaga, vastab David. Ennelõunal jääb midagi olulist supi juurest puudu. Ka Vseviovi elulooraamatus seostub borš just selle vägijoogiga. Ühtlasi on seal mainitud, et kui 1990-ndate alguses hakati nõukogudeaegsete tavade hülgamise ja lääne kommete ülevõtmise käigus serveerima viina 40 grammi kaupa, sattus David dilemma ette. Aastate jooksul 50 grammiga harjunud organismile jäi 40 puhul millestki puudu, samal ajal kui 80 oli juba liiga palju.

JUBA JÄRGMISEL NÄDALAL!

26. novembril kell 20 Heliloojad Erki Pärnoja ja Marti Tärn. Esitavad Anu Lamp ja Sergo Vares, Noorte Segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin) ning Andreas Lend.

TRAAGILINE GOSPEL EESTIST I ÜHEKORDNE AKTSIOON

Lavale seadnud Eva Koldits, heli Marko Erlach, valgus Meelis Lusmägi, tekst Eero Epner.

Ainult üks kord! Piletid müügil Piletilevis.

MOOD

isikupära

pai(s)tab

silma!

FOTO: JAANUS LENSMENT

President Kersti Kaljulaidi stiili iseloomustavad puhtad värvid ja konkreetsed lõiked. Erksavärvilised rõivad lasevad silma paista ja liigsete detailideta komplektid säilitavad elegantse ranguse ning soosivad esinduslikkust.

koht

FOTO: ERLEND ŠTAUB

Poliitik Taavi Rõivas mängib detailidega, armastades aeg-ajalt kanda pilkupüüdvaid värvilisi sokke. Miks mitte muuta ülikonna kandmine lõbusamaks, jäädes sealjuures soliidseks? FOTO: FACUNDO ARRIZABALAGA

100. koht

Poliitik Yana Toom mängib prilliraamidega.

53. koht

FOTO: PRIIT SIMSON

Maailmakuulsa bändi Guns N’ Rosesi kitarrist Slash ja tema ikooniline kaabu, moekeiser Karl Lagerfeldi mustad päikeseprillid, kuninganna Elizabeth II ja erksavärvilised kostüümid. Need on vaid mõned näited, kuidas konkreetsed moeesemed kuuluvad indiviidiga kokku.

K 35. koht

Räppar nublu päikese- või mäeprillide kapuutsiga look on nii tuntud, et pigem valmistaks raskusi staari tuvastamine ilma nendeta. Suhteliselt lühikese tegutsemisaja jooksul on kõnealustest esemetest saanud muusiku identiteedi lahutamatu osa.

Liisbet Saue liisbet.saue@ekspressmeedia.ee

unstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov on öelnud, et moeta ei ole indiviid ennast kunagi indiviidiks vorminud, ja tal on tuline õigus. On ju mood ja rõivad need, mis aitavad meil maailmale sõnumit edastada ja annavad võimaluse eneseväljenduseks. Olgugi et sisu on olulisem kui kest, ei saa me välimusest mööda vaadata. Inimene on visuaalne olend ja korduvalt nähtud esemed salvestuvad meie mällu. Miks siis mitte rõivaid ja aksessuaare targalt kasutada ja need enda isikupära jaoks tööle panna? Vaatame Eesti mõjukate edetabeli toel, kes seda kunsti juba valdavad.

Poliitik Raimond Kaljulaidi parema randme ümber võib tihti märgata punast peenikest paela. Punane käepael on kasutusel eri religioonides ning usutakse, et see toob kandjale õnne ja pakub kaitset kurja eest. FOTO: MADIS VELTMAN

TOP 100 91.

Vandeadvokaat

92.

Euroopa Parlamendi liige

93.

Nordeconi suuromanik

94.

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja

95.

Eesti Posti juht

96.

49. koht

Sven Mikser

Toomas Luman

Aet Maatee

Müügil 21.11-26.12.2019

Ansi Arumeel

Selveris, Konsumis, Maksimarketis, Grossi Toidukaupade ja Rahva Raamatu kauplustes.

Deniss Boroditš

Tallinna linnatranspordi juht

97.

Ettevõtja

98.

Jalgpallur

99.

Ettevõtja ja suhtekorraldaja

100.

Osta Maalehe aastaraamat hea hinnaga!

Robert Sarv

Kristjan Järvan

Ragnar Klavan

Vaid

Ott Lumi

6,49 €

Taavi Rõivas

Poliitik

President Toomas Hendrik Ilvese identiteedi lahutamatu osa on kikilips – valge, must, triibuline, kirju. Iga ülikonna ja ürituse juurde leiab sobiva! Ilvese ja kikilipsu puhul on tegemist suisa nii ikoonilise kooslusega, et kui Ilves Eesti Vabariigi96. aastapäeval kikilipsu ei kandnud, märgiti see ära ka ajakirjanduses. FOTO: MADIS VELTMAN

46. koht

Poliitik Martin Helme on kaabu-usku. Muide, kaabu oli esialgu naisõiguslaste sümbol! Nimetus „fedora”, mis iseloomustab konkreetset tüüpi kaabut, pärineb 1891. aastast, kui Sarah Bernhardt mängis lavastuses „Fedora” printsess Fedorat, pehme viltkaabu peas. FOTO: MARGUS PAHV

koht

Lisainfo: maaleht.ee/AR2020 klienditugi@ekspressmeedia.ee, tel 680 4444

ÕLLETEHASE JUHT

Inimliku rumalusega võidelnud

Tarmo Noop

saavutas suure võidu

65. koht A. Le Coqi peagi 22-aastase staažiga juht Tarmo Noop saavutas sel suvel suure võidu: läbi sai Jevgeni Ossinovski eksperiment Eesti majandusega.

A. Tanel Saarmann tanel.saarmann@arileht.ee

Le Coq on Eesti ettevõtlusmaastikul eriline nähtus. Toiduainetööstuses on firma olnud juba aastaid konkurentsitult kõige kasumlikum. A. Le Coqi juht Tarmo Noop on enesekindel ja ütleb, et ka 2019. aastal ei ole midagi muutunud. Tema ja mitu A. Le Coqi võtmeisikut on ametis olnud üle 20 aasta ega ole väsinud. Peaaegu kolm aastat kestnud võitlus „inimliku rumalusega”, nagu Noop aktsiisimäära äkilist tõstmist nimetab, ei olnud siiski tema karjääri raskeim aeg. „Kurb oli vaadata müügi kanaliseerumist Lätti ja soomlaste ära kukkumist. Seda rumalust oli ettevõtte juhina raske aktsepteerida,” ütleb Noop tagantjärele. Kui aktsiisitõusu plaan avalikuks tehti, hakkas kõige valjemini trummi taguma just Noop. Ta rääkis karmidest tulevikuväljavaadetest, piirikaubandusest ja sellest, et soomlased ei ostle enam Tallinnas. Ent aktsiisitõusu plaan tehti teoks ja peagi selgus, et suurem

osa hiromant Noobi ennustusest läkski täide. Ainult et ettevõttele ei järgnenud suurt krahhi, millega poliitikuid ja ühiskonda ähvardati. Ei kadunud sajad töökohad. Käive ja kasumgi jäid kadestamisväärseks. Küll aga kadus aktsiisiraha nii lõuna kui ka põhja pool. Noop jätkas kampaaniat ja kuulutas igal võimalusel, millest riik ilma jääb. Alkoholiaktsiisist sai riigikogu valimiste üks olulisemaid teemasid. 2019. aasta kevadel ametisse astunud uus valitsus, kuhu sotsiaaldemokraadid ega nende juht Ossinovski enam ei kuulunud, võttiski esimese suure asjana ette aktsiisi langetuse. Noop sai kergendatult hingata. „Nüüdseks on lõunapiiril müük kukkunud 50%, põhjapiir tõusnud samas mahus. Muutus on end õigustanud. Ennustan, et peagi jääb piirile veel vaid mõni kauplus. Järgmisel aastal tuleb Eestis aga aktsiisilaekumiste aegade rekord,” on Noop rõõmus.

JÕULU- JA AASTAVAHETUSE REISID

Eelregistreerimine –10% kuni 25. novembrini 2019

TALLINN Narva mnt 7-347, III sissepääs, III korrus tel 610 9321, 610 9322 e-post tallinn@virureisid.ee JÕHVI Keskväljak 9 tel 337 0594, 337 1216 e-post info@virureisid.ee www.virureisid.ee

JÕULUEELNE RIIA JA JURMALA VEEPARK (2 p) 14.–15.12; 21.–22.12 H: 52 € UUDIS! JÕULUEELNE PETERBURI (4 p) 19.–22.12 H: 166 € + tasuta viisa AASTAVAHETUS MUINASJUTULISES PETERBURIS 29.12.2019–01.01.2020 H: 169 € + tasuta viisa JÕULUD LAPIMAAL (4 p) 27.–30.12 H: 129–347 € LUSTAKAS AASTAVAHETUS VALGEVENES (4 p) 29.12.2019–01.01.2020 H: 164 € + viisa UUDIS! VENE JÕULUD MOSKVAS (5 p) 04.–08.01 H: 219 €

REISIKALENDER 2019

SUPERUUDIS! PETERBURI (2 p) 30.11–01.12; 14.–15.12; 21.–22.12 H: al 64 € + tasuta viisa

TARTU Tartu Reisibüroo OÜ Aleksandri 8, tel 734 4190

REISIKALENDER 2020

PÄRNU Pärnu Reisibüroo Rüütli 32, tel 444 5105

UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 25.06–01.07; 25.–31.08 H: al 349 € NORDKAPP JA LAPIMAA (5 p) 19.–23.08 H: al 229 € FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAPP), IMELISED LOFOODID ja LAPIMAA (8 p) 06.–13.07; 16.–23.08 H: al 359 € LEGOLAND – TAANI (6 p) 16.–21.06; 25.–30.08 H: al 289 € KULDNE MOSKVA (6 p) 15.–20.06; 25.–30.06; 11.–16.07 H: al 209 € + 60 € Venemaa viisa

Eelregistreerimine –10% kuni 1. jaanuarini 2020

Eelmine valitsus eiras Noobi juttu ja sai valusalt vastu näppe.

Õlletootja ütleb, et ta lihtsalt sattus kuidagi seda trummi taguma ja Ossinovskiga võitlema. „Kui mingi rolli juba võtad, siis see sinuga ka jääb. Ma ei nautinud seda,” tunnistab ta.

FOTO: RAUNO VOLMAR

NOSTALGILINE VALGEVENE (4 p) 19.–22.04; 25.–28.06; 14.–17.08; 17.–20.10 H: al 149 € + 12 € Valgevene viisa LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA – VALGEVENE (Lviv–Odessa–Chișinău–Kiiev–Minsk) (10 p) 22.–31.08 H: al 343 € + 12 € Valgevene viisa UUDIS! VÄIKE LÄTI – LEEDU RINGREIS (3 p) 01.–03.06; 11.–13.06 H: al 143 € UUDIS! SUUR PREISIMAA RINGREIS (7 p) 02.–08.07 H: al 249 € + tasuta viisa HOLLANDI LILLEFESTIVAL (8 p) laev-buss-laev 22.–29.04 H: al 389 € KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p) laev-buss-laev 19.–28.04 H: al 449 € KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p) laev-buss 19.–28.04 H: al 429 € AMSTERDAM – BRÜSSEL – PARIIS (9 p) 05.–13.07 H: al 349 € PRANTSUSE RIVIERA (11 p) 03.–13.07 H: al 449 € PUHKUS ODESSAS KOOS VÄIKESE RINGREISIGA (12 p) 05.–16.09 H: al 409 € HORVAATIA – SLOVEENIA RINGREIS (9 p) 17.–25.04; 16.–24.10 H: al 319 € HORVAATIA – SLOVEENIA (10 p) 13.–22.06; 24.07–02.08 H: al 339€ SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 10.–22.06; 21.07–02.08 H: al 419 € RUMEENIA – BULGAARIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES (14 p) 19.07–01.08; 04.–17.09 H: al 459 € ISTANBUL JA RUMEENIA – BULGAARIA RINGREIS KOOS

Ebameeldiv võitlus Tagantjärele ütleb Noop, et 2017. ja 2018. aastal tegeles ta liiga palju poliitikutele olukorra ja tuleviku selgitamisega. Ta pidi tõendama, et aktsiisi tõstmine oli halb idee. „Mul oli oma ajast väga kahju. Minu tegelik töö, firma juhtimine sai liiga vähe tähelepanu. See ajas mind lausa närvi,” sõnab Noop. Ta ootab, et Eesti poliit- ja ärikultuuris toimuks muutus ning ettevõtjad ei peaks enam, müts näpus, poliitikute juures selgitustööd tegemas käima. Selleks peaks olema eraldi tugevad lobitööd tegevad organisatsioonid, nagu on mujal maailmas. Äri tegelegu äriga ja liidud seisukohtade selgitamisega.

PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES (14 p) 19.07–01.08; 04.–17.09 H: al 459 € ITAALIA RINGREIS (9 p) 06.–14.04 (suur reede Roomas); 16.–24.10 H: al 319 € KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 04.–14.07 H: al 421 € SUUR ITAALIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 06.–18.08 H: al 499 € BUDAPEST, BALATONI JÄRV, KRAKÓW, VIIN (7 p) 19.–25.04; 15.–21.06; 05.–11.08; 17.–23.10 H: al 236 € CZĘSTOCHOWA – KARLŠTEJN – KARLOVY VARY – PRAHA – KUTNÁ HORA – HRADEC KRÁLOVÉ – VARSSAVI (7 p) 19.–25.04; 15.–21.06; 05.–11.08; 17.–23.10. H: al 222 € GRUUSIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 04.–19.09 H: al 556 € HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA – MONTENEGRO – ALBAANIA (14 p) 04.–17.09 H: al 469 € PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOF – KROONLINN (4 p) 21.–24.04; 22.–25.04; 14.–17.05; 21.–24.05; 06.–09.06; 18.–21.06; 25.–28.06; 16.–19.07; 20.–23.08; 01.–04.08; 13.–16.08; 21.–24.10 H: al 139 € + tasuta viisa HISPAANIA PUHKUS (12 p) 17.–28.10 H: al 489 € HISPAANIA PUHKUS (14 p) 22.09–05.10 H: al 499 € SUUR HISPAANIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p) 01.–15.07 H: al 579 € POOLA – SLOVAKKIA (7 p) 23.–29.07 H: al 249 € KREEKA PUHKUS (13 p) 22.07–03.08 H: al 489 € KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 22.09–04.10 H: al 439 € MALTA – SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 27.09–12.10 H: al 679 € ŠOTIMAA – INGLISMAA – LONDON (13 p) 19.–31.07 H: al 529 €

Väljasõitudega: Jõhvist, Tallinnast, Tartust, Pärnust. Püsiklientidele ja gruppidele soodushinnad. NB! Bussikohtade broneerimine seniks, kuni kohti jätkub! NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata meie kodulehte www.virureisid.ee!

„Inimesed peavad tegema seda, mis neil kõige paremini välja tuleb,” ütleb Noop.

Tütrest sirgus suunamudija Vähe on teada fakt, et Tarmo Noobi tütar Deana on noorte seas populaarne youtuber ja instagrammer Deanabanana. Tal on Instagramis 31 400 jälgijat ja YouTube’is 26 100 tellijat. Teda kajastatakse seltskonnameedias üha rohkem ja võiks öelda, et temagi mõjukus aina suureneb. Tänapäeval nimetatakse selliseid inimesi suunamudijateks. Näis, kas tütar tõuseb ka lähiaastatel mõjukate esisaja hulka.

Peagi saab Noobil täis 22 aastat sama õlletootmisettevõtte juhina. Kuidas on võimalik nii kaua vaimu värskena hoida? Noop nimetab kolm põhjust, miks ta siiani oma töösse kirglikult suhtub. Esiteks: see valdkond muutub pidevalt. Ossinovski eksperimentki tõi kaasa firma strateegilise muutuse: vaja oli rõhuda alkoholivabadele toodetele. Praeguseks ongi nende alkoholiga toodete osa umbes 40%. Teiseks motiveerivad Noopi saavutused. Mis iganes tootegruppi A. Le Coq siseneb, ikka saavutatakse turuliidri või tugev teine koht. Noobi sõnul on see tulnud tänu paljude inimeste raskele tööle. „Inimesed peavad tegema seda, mis neil kõige paremini välja tuleb,” märgib ta. Mõistetakse poolelt sõnalt Kolmanda olulise motivaatorina toob Noop esile kolleegid. Rangeid ülemuse-alluva suhteid firmas ei ole. Visatakse nalja ja mõeldakse ühiselt. Noobil oli isegi kurb vaadata, kuidas konkurendi Saku Õlletehase juhid vahepeal igal aastal vahetusid. Kuidas nii strateegiaid ellu viia? „Meil on vastupidi. Oleme kaua koos olnud ja mõistame teineteist poolelt lauselt. Oleme kiired ja efektiivsed,” kiidab juht.

A. Le Coq kuulub soomlaste Olvi Groupi. Noobil on väga suur otsustusvabadus. Seegi on talle väga motiveeriv. Olvi Groupi tegevjuht Lasse Aho on kohe nõus Noopi kui inimest ja juhti iseloomustama. „Ta on legendaarne A. Le Coqi juht alates 1998. aastast,” alustab Aho. Noop on multitalent Aho ei hoia end tagasi. Ta ütleb, et Noop on multitalent ning väga karismaatiline inimene ja juht. Ta on tulevikku vaatav ja uuendusmeelne. Ta soovib olla üks samm ees, olla esimene. „Tal on väga suur saavutusvajadus,” sõnab Aho, kinnitades, et tal on suur rõõm Noobiga suhelda ja koos töötada. Teda lausa motiveerib see. Liviko tegevjuht Janek Kalvi on juhtinud Livikot üle 20 aasta. Ta ütleb, et nendesuguseid juhte ei ole just palju jäänud. Elu on teda ja Noopi asetanud nii samale poole rindejoont kui ka eri pooltele. „Kui keskmine inimene on nagu jõgi, voolates alati sinnapoole, kus vastupanu on väikseim, siis Tarmo on teistsugune. Tundub, nagu oleks tema tüüpiline ülesanne voolata künka otsa. Ja muidugi ei ole teda kerge võita, sest ta lihtsalt ei anna kunagi alla. Ja kaotusega ei oska ta suurt midagi peale hakata, selles osas on tal kogemusi napilt,” kiidab Kalvi. Noobi sõber Neinar Seli ütleb, et nii kaua ühe ettevõtte eesotsas olemiseks on kindlasti vaja sisemist vajadust pidevalt õppida ja suurt uudishimu. Noobil aitavat seda teha meeletu põhjalikkus ja tänu sellele suure pildi nägemine. Seda on Seli sõnul kogenud nii Noobiga koos töötanud inimesed kui ka valitsuse liikmed. „Teda ei ole võimalik pealiskaudsuse või demagoogiaga uinutada – on teemaks tehase juhtimine või näiteks riiklik aktsiisipoliitika. Tagantjärele prohvetliku täpsusega prognoosid alkoholipoliitika kohta on hea näide. Palju kahju oleks Eesti riigil olnud olemata, kui oleks Tarmo juttu kuulatud,” rõhutab Seli.

100 lk

POLIITIK

Isamaa peasekretär,

kes võib istuda koolijuhi toolile 73. koht Kärt Anvelt kart.anvelt@epl.ee

„Ma ei tea teie valiku kriteeriume, aga inimesed tunnevad end üldjuhul hästi, kui neid tähtsaks peetakse. Kuid ma ei ole kunagi midagi selleks teinud või selliseid asju oluliseks pidanud.”

ii vastab Isamaa peasekretär ja riigikogu Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul (41), kui ütlen, et ta on valitud Eesti saja mõjukama inimese sekka. Arvo Pärdi, Ott Tänaku, Kersti Kaljulaidi, Tarmo Soomere ja veel 95 inimese kõrvale. Ilmselt ei teegi Priit Sibul nagu enamik Eesti inimesi oma igapäevatööd selleks, et ühte või teise edetabelisse pääseda. Ent poliitika hierarhias on erakonna peasekretär mõnes mõttes mõjukamgi kui erakonna esimees. Peasekretär suhtleb piirkonnaga ja teiste erakondade peasekretäridega, tundes seetõttu konkurentide siseelu kõige paremini. Ta tutvustab

ja aitab erakonna esimehel ellu viia poliitilist agendat, annab ise sisendi selle agenda kujunemiseks. Peasekretär peab läbirääkimisi toetajatega ja toob erakonda raha. See on Sibulal hästi õnnestunud, sest ehkki Isamaa on väikseima reitinguga parlamendierakond, pole neil pärast valimisi võlgu. Veel enam, novembri alguse seisuga on Isamaa netovara 268 000 euroga plussis. Esimehe parem käsi. Sibul möönab mu küsimuse peale, et organisatsiooni mõttes võib ta tõesti mõjukaim olla, kuid avalikult on ta pea-

sekretärina siiski erakonna esimehe parem käsi. „Pole võimalik, et peasekretär saaks erakonna esimehest üle kasvada. Seal võib olla palju nüansse ja eri rolle, aga pigem on asjad ikka nii nagu perekondades: kes on kael ja kes on pea. Esimees on ikkagi pea,” kinnitab Sibul. „Mõjukas inimene on see, kellel on autoriteeti ja kelle arvamusest peetakse,” ütleb Sibul, kui palun tal iseloomustada, milline on tema hinnangul mõjukas inimene. Asi polegi selles, kas inimesel on autoriteeti võimalikult paljudes või ainult nišiküsimustes. Teisisõnu: sul võib olla mõju üksikutes valdkondades või üleüldiselt. Millal tal tekkis soov poliitikasse minna, Sibul täpselt ei mäletagi. Aga pärast valimisi kutsus nüüdseks hingusele läinud telekanali Tallinna TV saatejuht Andres Raid Sibula saatesse ja meenutas. Tuleb välja, et gümnaasiumi lõpus oli Sibul režissöör Andrei Tantsõrevi dokumentaalfilmis „Lend üle kanepipõllu” öelnud, et tema tahab poliitikuks saada. „Praegu tagasi mõeldes ma küll ei mäleta, et mul oleks kunagi selliseid huvisid olnud. Arvan, et sattusin poliitika juurde ikkagi küllalt juhuslikult.”

Priit Sibul 9. novembril Tartus Isamaa volikogu istungil FOTO: KIUR KAASIK

63 kuuluda? Praegu on käsil kolmas koosseis.„Poliitikutöö on iga päev tohutult erinev ja seetõttu on väga raske ette kujutada, et mingil hetkel tekiks poliitikas igav aeg. Kui oleksime seda arutelu pidanud nädal aega tagasi, oleksid laual tõenäoliselt olnud hoopis muud teemad ja muu taust.” (Vestlus toimus päev enne seda, kui riigikogu umbusaldas maaeluminister Mart Järvikut – toim.)

2001. aastal loodi erakond Res Publica, millega Sibul kohe liitus. Ta oli selle arendusjuht ja tegevsekretär 2006. aasta lõpuni, kui erakond ühines Isamaaga. Enne seda töötas Sibul maksuameti revidendina. Nii et praegu 42-aastane Sibul on poliitikale pühendanud 18 aastat oma elust. Võib-olla olekski Sibul maksunduse vallas jätkanud, kui poleks sattunud Res Publica juhtgruppi. Aga kui ta peaks praegu mõne muu eluala valima, oleks see pigem haridusvallas. Seega pole välistatud, et kui Sibulal peaks poliitikast villand saama, näeme teda näiteks koolijuhi ametipostil. Kuid selleni läheb veel aega, sest praegu on poliitikas endiselt piisavalt põnev. Tõsi, aeg-ajalt on Sibul tabanud end mõttelt: mitmesse riigikogu koosseisu võiks ta elu jooksul

Poliitikas tuleb läbi rääkida, rääkida, paluda ja vahel ka alistuda. Kurat peitub alati pisiasjades. Neid on palju.

Tuleb läbi rääkida. Sibul arvab, et teeb oma tööd kirega, aga nendib, et kõiki töid saab ka kireta teha. See oleneb inimese natuurist. „Meil on siin erinevad valdkonnad, vaidleme ja toimetame, mida on õige teha ja mida mitte. Aga peegel on inimesel valdkonnast olenemata erinev, kuidas keegi ennast näeb, mida teeb ja mida tegemata jätab. Kunagi ei saa öelda, ühelgi elualal, et kui ehitad ühe süsteemi üles nii, siis hakkab nii ka juhtuma. Ei hakka. Inimesed, nende vaated, hoiakud ja aated on erinevad ning lõpptulemus on kõige selle sümbioos.” Poliitikas tuleb läbi rääkida, lihtsalt rääkida, vahel paluda ja vahel alistuda. Vahel ka üle mängida. „Enda meelest olen ikkagi küllalt siiras ja see ülemängimise värk ei ole minu arvates vahva. Aga see protsess – vahel nimetatakse seda loksutamiseks –, kuidas kompromiss sünnib, on põnev. Enamasti on ju poliitikas nii, et kokku istudes pole kõik sugugi ühel arusaamisel. Kurat peitub alati pisiasjades ja neid pisiasju on tohutu hulk. Ühe jaoks on olulised ühed, teise jaoks teised asjad.” Sinna vahele ja lõppu ka kommunikatsioon, mida ühiselt otsustatuga tahetakse esitleda. „Kokku lepitakse küll ühes asjas, aga lõpuks räägivad ühed sellest ikka ühtmoodi ja teised teistmoodi,” muigab Sibul. Eeskuju polegi. Ühte lemmikpoliitikut, mõjutajat või eeskuju Sibulal pole. Tema sõnul

peaks see pigem olema mitme inimese sümbioos. Idealiseerida saab eri nüansse ja sündmusi, aga imeinimest pole olemas. „Oleks kohutav, kui poliitikas poleks idealiste. Kui poleks neid, kes sind aeg-ajalt varrukast raputavad, et miks me neid kokkuleppeid teeme või neid ei tee, et me oleme poliitikas ühtede või teiste ideaalide pärast.” Kui Mihhail Lotman loobus 2011. aastal riigikogu asendusliikme mandaadist, kirjutas Sibul talle kirja, avaldades tuntud semiootiku otsuse üle kahetsust. Lotman on üks neist, kes Sibulale korda läheb, ja seda ta ka kirjutas. Lotman vastas: Priit, asi pole kaugeltki mustvalge. Sibul kinnitab, et muidugi on temaski idealismi, kuid tunnistab, et praeguses ametis on see omadus tulnud tagaplaanile lükata. Kiriku taastamise eestvedaja. Peasekretärina ja fraktsiooni esimehena peab ta leidma tasakaalu. Kuulama ära kõik inimesed, leidma fraktsiooni seisukoha. Kõik peavad tundma, et neid on arvesse võetud, ehkki on selge, et 100% pole võimalik kõiki ja kõike kunagi arvestada. Kõige tähendusrikkam võis Sibulale olla 2011. aasta. Toona kevadel valiti ta parlamenti ja suvel esimest perioodi peasekretäriks (praegu on käsil teine periood). Samal aastal liitus ta õigeusu kirikuga, tema ja ta naine ristiti ja laulatati Setumaal Saatse kirikus. Nüüd on Sibul ka Ilmjärve kiriku taaselustamise eestvedaja. Hea ja edukas poliitik viibib alati paraku rohkem tööl kui kodus. Seda teavad kõigi tipp-poliitikute abikaasad ja elukaaslased. Valgamaalt pärit Sibula pere elab Tallinnas ja ta ei kujutaks visiitabielu ettegi. „Meie lapsed on veel väikesed ja see, et pere on koos, on mulle väga oluline. Mulle tundub, et minu töö ja ametite kõrvalt on isa neil küllalt vähe,” tunnistab Sibul. Seetõttu on ta lastelt etteheiteidki kuulnud.

Inimesed, nende vaated, aated ja hoiakud on erinevad ning lõpptulemus on selle kõige sümbioos.

KOKKUVÕTE

Aga kes siis veel? Selle küsimusega saab võtta kokku tänavuse Eesti mõjukate edetabeli, mille kõrgeimal kohal on Margus Linnamäe. Aivar Hundimägi Äripäeva peatoimetaja asetäitja

len varasematel aastatel suhtunud mõjukate tabelisse kriitiliselt, sest see oli liialt formaalne ja elukauge. Kahel eelmisel aastal võitis peaminister Jüri Ratas, enne seda Kersti Kaljulaid ja 2015. aastal Marju Lauristin. Kui Marju Lauristini esimesele kohale seadmine jäi täiesti arusaamatuks, siis Eesti vabariigi president ja peaminister on küll n-ö ametlikus hierarhias Eesti riigis kõrgel kohal, kuid õnneks või kahjuks ei ole nad kaugeltki kõige mõjukamad persoonid. „… nn horisontaalse mõju traagelniidid seovad poliitikat ja äri tänavu varasemast selgemini. Eesti pole siin mingi erand, kuid seni oleme osutanud teistele Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele, tänavu saab ilmeksimatult osutada ka meile. Eesti noor demokraatia mäletab ka varasemast maailmavaate ja ärivajaduste kattuvust, kuid 2019. aastal on koosmõju olnud nähtavam kui kunagi varem,” kirjutas Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soon-

vald mõned päevad tagasi edetabeli eelkommentaaris. Margus Linnamäe paigutamine mõjukate edetabeli esimesele kohale viitab olulisele teemale, millele tuleb ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörata. Kui ühel inimesel on väga suured rahalised võimalused, siis on tal võimalik eri tasandi otsustajaid mõjutada, et saada veelgi mõjukamaks. Paljud suurriigid murravad päid, kuidas Facebooki, Amazoni ja Google’i tiibu kärpida. Meie siin Eestis peaksime mõtlema, kuidas Margus Linnamäe mõju kasvu takistada. Mõjuvõim parteide üle. Sel aastal nägime apteegireformi tupikusse jooksmisest, kui lihtne on ettevõtjal poliitikuid ja rahajanus erakondi ümber sõrme keerata. Linnamäe ei mõjuta aga ainult poliitilisel tasandil tehtavaid otsuseid, tema mõju Eestis on palju laiem. Ta soovib äris domineerida, pingutab selle nimel, et konkurents tema ärihuvidega samas valdkon-

iPhone 11 Eesti esmaesitlus Solarise iDealis FOTO: MADIS VELTMAN

Nad on kui mõjuvõimas löögirusikas, millel on võim kaubakeskuste omanikele oma tingimusi dikteerida.

nas sisuliselt kaoks, et ta saaks enda kätte kontrolli kogu äriahela üle ja et tal oleks lõpptulemusena võimalik rohkem teenida. Kui vahetada Eesti kaubanduskeskustes rippuvatel majajuhtidel rentnike nimed nende omanike nimede vastu, siis muutuks see tahvel üheülbaliseks, sest suurt osa rendipindu tähistaks Linnamäe nimi. Apollo, Vapiano, Piletilevi, Apple’i toodete esinduspoed, apteegid, Pet City lemmikloomapood, Blenderi mahlabaar ja hulk teisi ühes keskuses asuvaid toidukohti on omaette kõik justkui väikesed tegijad. Aga koos on nad kui mõjuvõimas löögirusikas, millel on võimalik kaubakeskuste omanikele dikteerida oma tingimused. Reklaamib iseennast. Või vaadake otsa oma igapäevastele kulutustele ja arvutage, kui suure osa teie pere eelarvest haaravad endale Linnamäe omanduses firmad. Erinevalt paljudest teistest 1990-ndate alguses äri alustanud ette-

äris ei ole tal õnneks ohtlikult suurt rolli, sest tema palgal olevad mänedžerid pole paistnud silma ärilise nutikusega omaniku miljonite põletamisel. Olen aga kindel, et Linnamäe pole alla andnud, ja kui tekiks võimalus, siis haaraks ta enda firmade portfelli Äripäeva või mõne Ekspress Grupi väljaande. Kusjuures eelistab ta mõnikord oma ärihaaret laiendada nii, et jääb vähemalt alguses uute ostude puhul ise varju. Ajakirjanike mäss. Postimees Grupi omamise tõttu on viimastel aastatel sageli tõstatatud ajakirjandusvabaduse teema. Postimehe peatoimetaja Peeter Helme sunnitud ametistlahkumine näitas, et Postimehe ajakirjanikud on iseseisvad. Selle lahkumise tagamaad aga viitavad ohule, mida Linnamäe Postimehele omanikuna kujutab.„Peatoimetaja on asunud summutama arvamusvabadust Postimehe külgedel ning tsenseerima juhtkirja teemasid,” oli ligi paarikümne Postimehe ajakirjaniku etteheide peatoimetajale. Muu hulgas osutati apteegireformi teemalisele juhtkirjale, mille ilmumise vastu toonane peatoimetaja oli.

! t l e g l u j a t s i n U

FOTO: TIIT BLAAT

Ärimaailma lennujuht. Praegu töötavad Postimehes ajakirjanikud, kes suudavad enesetsensuurile vastu seista ja julgevad sellele tähelepanu juhtida ehk on sõltumatud selle sõna parimas tähenduses. Me ei tea, mida õppis Linnamäe sellest hiljutisest konfliktist Postimehe ajakirjanike ja peatoimetaja vahel ning kui vabad käed saab uus peatoimetaja Eesti ühiskonnas olulise ja mõjuka ajakirjandusväljaande

FOTO: REMO TÕNISMÄE

Tellides vaid

2,90 €

FOTO: JOOSEP MARTINSON

võtjast on ta kohal ka uutes ärides, näiteks superkondensaatoreid valmistavas Skeletonis. Või teine näide. Võtke kätte Margus Linnamäele kuuluv ajaleht Postimees, pange mängima mõni Trio raadiogrupi raadiojaam ja vaadake-kuulake, kui suure osa hõivavad seal Linnamäe teiste firmade reklaamid. Viimastest valimistest püsib kahtlus, justkui oleks osa erakondi saanud Linnamäe firmadelt valimiskampaaniaks dopingut. Linnamäe puhul ei saa üle ega ümber Postimees Grupist, mille omamine tema mõjuvõimu suurenemisele kaasa aitab. Meedia-

kuus

juhtimiseks. Ajakirjandusvabaduse seisukohast on see probleem, kui peatoimetaja ei julge hammustada kätt, mis teda toidab. Margus Linnamäe on oma Lõuna-Eesti talus kui lennujuht, kes korraldab liiga suurt osa Eesti ärimaailma ja ühiskonna liiklusest. Seega on Linnamäe seadmine mõjukate edetabeli esimesele kohale igati põhjendatud, kuid ühiskonnale oleks tervislikum, kui Margus Linnamäest ei kujuneks Eesti ärimaailma Usain Bolti ehk inimest, kes jääb mõjukate edetabelit ainuvalitsema järgmiseks kümneks aastaks.

Telli Maakodu ja võida unistuste reis Inglismaa imelistesse aedadesse!

Vaata: MAAKODU.EE/REIS Ühele tellijale naeratab õnn ja ta sõidab reisile tasuta! Lugejareis toimub 13. - 20. juuni 2020 Rohkem infot 680 4444 või klienditugi@ekspressmeedia.ee

delf i.ee/20

20 aastat mahlakat meelelahutust | värvikaid persoone võidurõõmu ja kaotusepisaraid | pöörast poliitvõitlust

Eesti elu

67 Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam – kuulutus.lehed.ee. Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast! Info telefonil 680 4444.

Sulle läheb korda kõik loomadega seonduv ning sa soovid oma mõtteid ja kirge lugejatega jagada?

Tallinna Linnavaraameti haldusosakond

Sulle läheb korda kõik loomadega seonduv ning sa soovid

OOTAME OMA TIIMIGA LIITUMA oma mõtteid ja kirge lugejatega jagada?

otsib suurenevasse meeskonda kinnisvara korrashoiu

LEMMIKLOOM.EE TOIMETAJAT LEMMIKLOOM.EE TOIMETAJAT

peaspetsialisti

OOTAME OMA TIIMIGA LIITUMA

Peamised tööülesanded on: • linnale kuuluva kinnisvara haldamise korraldamine ning investeeringute ja korrashoiuteenuste vajaduste hindamine • kinnisvaraobjektide eelarve koostamine ja täitmise jälgimine • kliendisuhete juhtimine • osalemine uute objektide arendusprojektides • kinnisvaraobjektide ja rajatiste remondi, renoveerimise, korrashoiuteenuse korraldamine (sh teenuste hankimiseks riigihangete läbiviimine ja hankelepingute sõlmimine ja osutatavate teenuste järelevalve teostamine). Sobival kandidaadil on: • kõrgharidus (soovitatavalt kinnisvara korrashoiu-, majanduse- või ehitusalane), võib olla omandamisel • eesti keele oskus kõrgtasemel ja ühe võõrkeele oskus kesktasemel tööalase sõnavara valdamisega • arvuti baastarkvara (MS Office) tundmine spetsialisti tasemel • AutoCadi põhifunktsioonide tundmine • hea suhtlus- ja eneseväljendusoskus ning valmisolek meeskonnatööks Kasuks tuleb: • EKKLi kinnisvarahalduri või hooldusmeistri kutsekvalifikatsioon • eelnev korrashoiuvaldkonnas ja meeskonnas töötamise kogemus • riigihangete korraldamise kogemus • B-kategooria autojuhiluba ja isikliku auto kasutamise võimalus Omalt poolt pakume: • võimalust osaleda enam kui 1 000 000 m2 suuruse kinnisvaraportfelli korrashoius • võimalust kaasa rääkida Tallinna linna kinnisvarakeskkonna kujundamises • mitmekesist tööd arenevas ja toetavas meeskonnas • erialaseid koolitusi • tuge kvalifikatsioonitaseme omandamiseks või tõstmiseks • töökohta pealinna südames • 35 kalendripäeva pikkust puhkust • sportimisvõimalusi spordiklubis LiVal Sport Tule ja vii ellu oma unistus ning aita luua paremat kinnisvarakeskkonda! Kandideerimiseks palume CV ja motivatsioonikiri saata hiljemalt 5. detsembriks e-posti aadressile liis.lepp@tallinnlv.ee. Lisainformatsioon: Hardi Alliksaar, osakonna juhataja, e-post hardi.alliksaar@tallinnlv.ee telefon 640 4505

Lasnamäe Linnaosa Valitsus

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile on esitatud projekteerimistingimuste taotlus Killustiku tn 16 kinnistule sotsiaalkeskuse püstitamiseks. Killustiku tn 16 kinnistu paikneb Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud „Lasnamäe elamualade üldplaneeringu“ kohaselt avalikult kasutatavate sotsiaalobjektide juhtotstarbega alal. Alal võivad paikneda lastehoiu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, operatiivteenuste-, sakraal-, teadus-, kultuuri- või spordiasutused, vaba aja veetmisega seonduvad asutused ja parklad ning rekreatsioonialad. Planeerimisseaduse § 125 lõike 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Taotluse ja Lasnamäe elamualade üldplaneeringu ning planeerimisseaduse alusel on Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostanud projekteerimistingimuste eelnõu. Lasnamäe Linnaosa Valitsuses (Pallasti tn 54, I korruse fuajees) on võimalik tutvuda 2. detsembrist kuni 16. detsembrini 2019 igal tööpäeval kogu tööaja jooksul Killustiku tn 16 kinnistule sotsiaalkeskuse püstitamise projekteerimistingimuste eelnõuga. 1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg on 16. detsember 2019. 2. Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata. Projekteerimistingimuste eelnõuga (PT247010) on võimalik tutvuda ka veebiaadressil https://tpr.tallinn.ee/.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus

TEATAB

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile on esitatud projekteerimistingimuste taotlus Punane tn 69 kinnistule ajutise spordihalli püstitamiseks. Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Planeerimisseaduse §125 lg 4 kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Ehitusseadustiku § 26 lõike 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringus määratud tingimusi ning hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi. Projekteerimistingimuste andmine ei tohi olla vastuolus õigusaktide ega isikute õiguste või avaliku huviga. Taotluse ja ehitusseadustiku alusel on Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostanud projekteerimistingimuste eelnõu. Lasnamäe Linnaosa Valitsuses (Pallasti tn 54, I korruse fuajees) on võimalik tutvuda 2. detsembrist kuni 16. detsembrini 2019 igal tööpäeval kogu tööaja jooksul Punane tn 69 ajutise spordihoone püstitamise projekteerimistingimuste eelnõuga. 1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg on 16. detsember 2019. 2. Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata. Projekteerimistingimuste eelnõuga (PT247060) on võimalik tutvuda ka veebiaadressil https://tpr.tallinn.ee/.

tallinn.ee

Täpsem info: www.ekspressmeedia.ee/tootamine

TEATAB

OST 1Sõidukite kokkuost üle Eesti. Tel  . 1Ostame igas seisus autosid. Kustutame ARKist. Tallinn ja lähiümbrus. Tel  .

1Kui oled jõudnud elu ristteele ega tea, millist rada minna, helista tel   ja vali . Ennustaja Helle.

1Ennustusliin. , €/min. Tel  .

1Kui su hinges on raskus, siis helista tel   ja vali , leiame koos lahenduse, kuidas edasi minna. Vastan /. Ennustaja Merle.

1Kaardid Ennustavad. Tel  . /. Vaata, kes ennustajatest on hetkel liinil: ennustus.ee.

1Kuulan sind, ennustan ja leiame lahenduse, helista tel   ja vali . Ennustaja Mari.

TEENUS

LASTEHOMMIK

27. novembril kell 18

Tallinna Kirjanike Majas

KONGO TANGO

TSIRKUSEHOMMIK TRIKKE TEEB JA ÕPETAB TÕNIS AALISTE

Publiku ees on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistluse võiduteose “Kongo tango” autor Paavo Matsin.

LASTEHOMMIKUID TOETAB EESTI KULTUURKAPITAL.

Harju 1, pääse 1 € www.ekl.ee, 6 276 412

TERVIS 1Parapsühholoog Ž. Stepanjan aitab alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse, ülekaalulisuse, radikuliidi ja stressi puhul. Konsultatsioon. Tel  .

Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

„ON ÜKS…“ 23. novembril kell 11.30

1Abi läbi ennustuse. Saad vastused ja lahendused, kui helistad tel   ja valid . Vastan /. Ennustaja Rita. 1Helista tel  , vali  ja küsimused saavad vastused! Ennustaja Aglaia.

Info telefonidel 6 276 410 ja 6 276 412 Pilet 2€, (üli)õpilastele ja pensionäridele 1€ Toetab Kultuurkapital

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Mäletame austatud

HUGO HIIBUST ja avaldame kaastunnet lähedastele. Keskerakonna Pirita piirkond

69 VAATA JÄRELE

TELEKAVA ETV

Sven Mikser Vilja Kiislerile: tuleb

mõelda, kuidas tugevdada liitlassuhteid, mitte rääkida olematust plaan B-st Delfi TV otsesaates analüüsis endine kaitseminister, sotsiaaldemokraat Sven Mikser siseminister Mart Helme Iltalehtile antud NATO-teemalise intervjuu järel puhkenud sise- ja välispoliitilise tormi mõju lähemas ja pikemaajalises vaates. Vaata saadet delfi.ee/vilja. FOTO: PRIIT SIMSON

Otseülekanded Delfi TV-s Reede

17.00 KORVPALL Avis Utilitas Rapla – BK Ventspils

Laupäev

11.00 E-SPORT HyperTown Tallinn 16.00 KORVPALL TalTech – Tartu Ülikool

10.00 KOOLISPORDIFOORUM 2019 „Koolisport on minu tervise mõõdupuu”

Reede

06.55 09.05 10.00 12.15 13.25 14.20 14.45 15.15 15.40 16.25 17.00 17.05 17.35

18.30 19.00 20.00 20.30 21.00 21.30 21.40

Pühapäev

23.10 00.00 01.00 01.31

Terevisioon Külakesest linna 2, 10* Terevisioon* Tuulepealne maa, 12. Klaasist riik (Eesti 2008) OP* Esimene stuudio* Tagatargemad, 1 (ETV 2009) Tagamõtsa, 2/5: Salakütt Õnnemaa, 5/8: Dirdali org* Minu pere 5 (Inglise 2004) Aktuaalne kaamera Õnne 13 17 (Eesti 2009) Külakesest linna 2, 1 (Inglise 2008). Lõikuspeo lähenedes on konstaabel Pattersoni naine ikka salapärase haiguse tõttu voodisse heitnud. Sel aastal aga annab ta Pattersonile loa otsida endale uus naine. Pattersonil pole seda mõtteski. Aktuaalne kaamera Ringvaade. Lahutus Eesti moodi, 6. Saladuste kaev Johannese lähetamine, 8. Austria Aktuaalne kaamera. Ilm Sport Krimireede: Vera 5, 4/4: Varjud taevas (Inglise 2014). Parkimishoone katuselt kukub alla sadamatööline, kuid kas tegu on õnnetuse, enesetapu või mõrvaga, tuleb Vera meeskonnal välja selgitada. Pealtnägija* Ringvaade* Minu pere 5, 8* ERR.ee uudised

10.30 E-SPORT HyperTown Tallinn

JÄÄR Marsi ja Uraani opositsioon võib sind muuta mässumeelseks ja norme eitavaks. Eriti ettevaatlik tuleks olla liigeldes ja ohtlike seadmetega. SÕNN Reedel, aga eriti laupäeval hoia tervist ja ole igaks juhuks loomadega ettevaatlik. Pühapäev soosib kõiki üks ühele suhteid ja kohtumisi. KAKSIKUD Kui lähed pidutsema, jää jookidega mõõdukuse piiridesse. Sul võib kergesti tekkida tahtmine lubada endale kõike head ja paremat. VÄHK Reede ja laupäev soosivad kodu ja perekonnaga seotud meeldivaid ja harmoonilisi hetki. Hea aeg ka looduses viibimiseks ning taimede ja lilledega tegelemiseks. LÕVI Reede ja laupäeva mõjud on muutlikud, kuid huvitavad. Rohkem tuleb ette juhuslikke kohtumisi, kirjade saamist jne. Pühapäev soosib kodu ja perega seotut. NEITSI Reedel ja laupäeval on sinu suhe asjade maailmaga ülemäära emotsionaalne. Seetõttu võid osta midagi, mida sa tegelikult ei vaja. KAALUD Reedel kell 6.19 siseneb Kuu Kaalude märki. Nendel päevadel peaks sul olema võimalik oma isikupära täiel määral esile tuua. Ole see, kes sa oled. SKORPION Reedel ja laupäeval paned kõike sügavamalt tähele – eriti just suhete puhul. Sinus on palju loovat fantaasiat. Pühapäeval kell 7.58 jõuab Kuu Skorpioni märki. AMBUR Pühapäeval leiab aset täpne Veenuse ja Jupiteri ühendus Amburi märgis. Seega on nädal äärmiselt võimalusterohke nii seltskondlikus kui ka romantilises plaanis. KALJUKITS Kas sa hoiad millestki kinni sellepärast, et tõesti tahad seda, või annab see sulle hoopis kindluse, et kõik on endiselt vanaviisi? VEEVALAJA Reede ja laupäev soosivad eksootilisi ja veidi müstilisi asju. Võiksid minna mõnele sürrealistlikule kunstinäitusele või vaadata heal tasemel ulmefilmi. KALAD Nendel päevadel võib su mõte rännata üsnagi kummalistel radadel. Võid tulla geniaalse lahenduse peale, aga ka lasta virvatuledel end lummata.

Toimetus: lp@lehed.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Peatoimetaja: Ingrid Veidenberg, ingrid.veidenberg@lehed.ee Tegevtoimetajad: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee, Mihkel Tamm, mihkel.tamm@epl.ee Väljaandja: AS Ekspress Meedia

Telli: lehed.ee, 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee Loe: epl.ee

06.00 07.00 08.00 09.00 10.00 11.00 12.00 13.00 14.00 15.00 16.00 17.00 18.00 19.00 20.00 21.00 22.00

Minu kodu on parim, 60* Joonissarjad Reporter* Õhtu!* Arva, kus!?, 1* Gordon Ramsay põrgukatel* Minu kodu on parim, 61 Taeva pisarad, 83* Tüdruk nimega Elif, 793 Vana silla saladus, 115 Taeva pisarad, 84 Hingesugulased, 374 Gordon Ramsay põrgukatel, 278 Reporter Suunamudijate meistriklass, 6 Õhtu! Mis saaks veel hullemini minna? (USA 2001). O: Martin Lawrence, Danny DeVito. Komöödia

00.05 Rahvuslik julgeolek (USA 2003). O: Steve Zahn, Martin Lawrence. Möllukomöödia 01.45 Selgeltnägijate tuleristsed, 12. Viljatu sugu 03.10 Reporter* 04.00 Tuvikesed, 91-93 05.15 Küladetektiivid, 326. Viimane õlu

TV3 06.15 Lasteka hommik: Käpapatrull 4, 24. Madagaskari pingviinid 3, 5. Maša ja karu, 49. Jänku-Juss, 89. 44 kassi, 24. Lampo on kiisuolümpial. Lampo saab teada, et tal on maakohas teisik nimega Dampo. 07.45 Seitsmesed uudised 08.15 Seitsmesed: Duubel 09.00 Kirgede torm, 3178* 10.05 Vaprad ja ilusad, 8128* 10.35 Top Shop 10.50 Minu köök on parim 10, 59* 12.05 Eesti selgeltnägijate tuleproov 4, 12. Finaal!* 13.40 Põhjaminek: Tšeljuskini nee 1, 4* 14.10 Võimalik vaid Venemaal 14.40 Hirmuvalitseja 2, 1. Kaini märk 15.40 Vaprad ja ilusad, 8129 16.15 Kirgede torm, 3179 17.25 Minu köök on parim 10, 60. 1. veerandfinaal 18.45 Seitsmesed uudised 19.20 Seitsmesed: Duubel 20.00 Joel Ostrati suur õhtusöök 1, 10. Hooaja viimane osa 21.00 Kaks kanget LIVE 1, 10 22.35 KINO3: Staatus: vallaline (Vene 2016). R: Pavel Ruminov. Komöödia 00.40 Nüüd sa näed mind (Prantsuse/ USA 2013)*. Põnevik 02.55 Viimane tõeline mees 5, 20. Tätoveering 03.15 Kaks kanget LIVE 1, 10* 04.40 Seitsmesed uudised 05.10 Seitsmesed: Duubel 05.40 Kirgede torm, 3179*

Laupäev ETV

HOROSKOOP

KANAL 2

07.30 08.00 09.00 09.30 10.00 10.45 11.15 12.00 13.30 15.40 16.05 16.35 17.05 17.35 18.30 18.40 19.30 20.00 20.30 21.00 21.20 21.35 22.35 00.35 01.36

Pärimuzoon, 4/8: Viiuliga viielised (ETV 2017) Ringvaade* Uudishimu tippkeskus 3, 28. Kliima* Õnne 13, 2 (s)* Maahommik Oma kodu, 3/8 (ETV 2017) Pealtnägija (s)* Inspektor George Gently 8, 1/2: Vabanenud Gently (Inglise 2017) Polli päevikud (Austria/Eesti/ Saksa 2010). O: Paula Beer, Tambet Tuisk jt. Draama Maahommiku lood: Vabadussõda (ETV 2018). Vabadussõja etendus Kolga mõisas. Johannese lähetamine, 8. Austria* Üle noatera, 3/6: 1991. aasta augustiputš* Eesti mäng 9, 2 (Eesti 2019) Loodusdokk: Taevakütid (Saksa/Prantsuse 2018) Aktuaalne kaamera Loomade ebatavalised sõbrad 5, 4/6 (USA 2016) Taevavalvurid, 7 ehh, uhhuduur 5, 7/8 Õnne 13, 2 (s) Aktuaalne kaamera. Ilm Sport. Sport Poldark 5, 6/8 (Inglise 2019) Marie Antoinette (USA 2005). O: Kirsten Dunst, Jason Schwartzman. Kostüümidraama Äraostmatud 1, 3/5 (Inglise 2012)* ERR.ee uudised

KANAL 2

TV3

06.05 Lõhepüük Jeemenis (Inglise 2011). O: Ewan McGregor, Emily Blunt. Romantiline komöödia 08.00 Top Shop 08.15 Robotpoiss* 08.30 Väike vampiir (Saksa/Inglise 2017). Animafilm 10.10 Mis?Moodi* 10.40 Hooaeg 11.30 Lemmikute lemmik, 27 12.00 Rooli võim 12.30 Ziguliga idablokis, 10* 13.00 Kuldvillak* 13.35 Mis saaks veel hullemini minna? ( USA 2001)*. Komöödia 15.30 Suunamudijate meistriklass, 6* 16.30 Pilvede all, 275* 17.30 Arva, kus!?, 1* 18.30 Teledoktor Viktor Vassiljev, 4 19.00 Reporter+ 19.30 Laula (USA/Jaapani 2016). Muusikaline animafilm 21.40 Peened preilid (USA 2003). Komöödia ärahellitatud beibest Mollyst (Brittany Murphy), kellest saab juhuse tahtel 8aastase iseteadliku tüdrukutirtsu lapsehoidja. 23.40 Hull isa (USA 2012). Komöödia 01.45 One Direction: Need oleme meie (USA 2013). Muusikafilm 03.30 The Voice – Ameerika hääl, 11 04.55 The Voice – Ameerika hääl, 12. Hooja parimad 05.40 Reporter+*

06.30 Simpsonid 20, 19. Waverly Hills, 9021-D’Oh 06.55 Simpsonid 20, 20. Neli võrratut naist ja maniküür 07.20 Lasteka hommik: Teismelised ninjakilpkonnad 3, 24. Powerpuff tüdrukud 2, 24. Powerpuff tüdrukud 2, 25. Käpapatrull 3, 2 09.00 Simpsonid 20, 19* 09.30 Simpsonid 20, 20* 10.00 Naudime elu 5, 14 10.30 Nurgakivi 22, 12 11.00 Buduaar 3, 12 11.30 Joel Ostrati suur õhtusöök 1, 10* 12.30 Laser 1, 12* 13.35 Eesti selgeltnägijate tuleproov 4, 12. Finaal* 15.10 Võimalik vaid Venemaal* 15.50 Midsomeri mõrvad 18, 3. Ahela murdmine 17.55 Kallis, sa oled kosunud 5, 4* 19.00 Seitsmesed uudised 19.30 Jänku-Juss ja sõbrad, 6 19.35 KINO3: Saabastega Kass ( USA 2011). Animafilm 21.20 KINO3: Püha Vincent (USA 2014). R: Theodore Melfi. O: Bill Murray, Melissa McCarthy, Naomi Watts. Komöödia teleesilinastus. 23.30 Manchester by the Sea (USA 2016). Draama. Lee Chandler on šokeeritud, kui selgub, et ta vanem vend Joe määras tema surmajärgselt oma poja Patricku ainsaks eestkostjaks... 02.10 Midsomeri mõrvad 18, 3* 04.05 Joel Ostrati suur õhtusöök 1, 10* 04.50 Nurgakivi 22, 12* 05.15 Seitsmesed uudised 05.40 Kallis, sa oled kosunud 5, 4*

Pühapäev ETV

KANAL 2

07.30 Osoon (s)* 07.55 Loodusepäev Osooniga: Reostuskoormus Läänemerele 08.10 Loodusdokk: Taevakütid (Saksa/Prantsuse 2018)* 09.00 Tähendamisi 09.05 Prillitoos (s) 10.00 Hommik Anuga 11.15 Töörööbikud 11.45 Imeline maailm Bill Weiriga 3, 3/6* 12.25 Loomade ebatavalised sõbrad 5, 4/6* 13.10 Poldark 5, 6/8 (Inglise 2019)* 14.10 Vera 5, 4/4: Varjud taevas (Inglise 2014)* 15.40 Taevavalvurid, 7/10* 16.10 Maahommik* 17.00 Eesti mäng 9, 23/28 17.30 ehh, uhhuduur 5, 7/8* 18.00 Lahutus Eesti moodi, 6/10: Saladuste kaev* 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Rahvusülikooli sajand, 11/12: Teadus ühiskonna teenistuses 19.15 Edulood. Nikolai Novosjolov 19.55 Minu ETV: Margus Saar* 20.05 Uhkus ja eelarvamus 1, 2/6 (Inglise 1995) 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm: Nädal 21.40 Sport. Sport 22.00 Äraostmatud 1, 4/5 (Inglise 2012). 23.00 Inspektor George Gently 8, 1/2: Vabanenud Gently (Inglise 2017)* 00.30 Täna õhtul... Justament 01.32 ERR.ee uudised

06.05 Utta Danella – Praha saladus (Saksa 2012). Romantikafilm 07.45 Ace Ventura – loomadetektiiv (USA 1994). R: Tom Shadyac. Komöödia 09.30 Eesti Tervisemess – Liikuma! 2019, 2/2 10.00 Õhtu parimad palad, 29 11.00 Roaldi retked: Ungari veinisepp* 12.00 Tuhat tervist 12.30 Kuuuurija* 13.30 Laula*. Muusikaline animafilm 15.30 Heeringas Veenuse õlal, 38 16.00 Galileo, 294 17.30 Köök, 66 18.00 Pöörased nullindad, 2 19.00 Reporter+ 19.30 Kuldvillak 20.05 Žiguliga idablokis, 11/12 20.35 Kiired ja vihased 7 (USA 2015). Märul 23.20 Sotsiaalvõrgustik (USA 2010). Draama. 2003. aasta sügisel istub Harvardi tudengist geniaalne programmeerija Mark Zuckerberg (Jesse Eisenberg) ühel õhtul oma ühiselamutoas arvuti taha ja asub palavikuliselt tööle uue idee kallal. Raevuka blogimise ja programmeerimise tulemusel saab alguse midagi, millest kasvab välja globaalne sotsiaalvõrgustik ja revolutsioon kommunikatsiooni vallas – Facebook. 01.45 Zorro legend (USA 2005). R: Martin Campbell. O: Antonio Banderas, Catherine Zeta-Jones, Rufus Sewell. Seiklusfilm 03.55 Peened preilid (USA 2003)*. Komöödia

TV3 06.30 06.55 07.20 09.00 09.30 10.00 11.50 12.50 14.25 15.20 15.50 17.55 19.00 19.30 22.25

Simpsonid 20, 21 Simpsonid 21, 1 Lasteka hommik Simpsonid 20, 21* Simpsonid 21, 1* Saabastega Kass (USA 2011)*. Animafilm Padjaklubi 12, 11. Abielumelu* Kaks kanget LIVE 1, 10* #pind 1, 8. Seksikoolitus* Stop! 25, 12 Midsomeri mõrvad 18, 4. Hääbuv kunst Kättemaksukontor 22, 12. Läbipõlenud, 2* Seitsmesed uudised Su nägu kõlab varsti tuttavalt 1, 7 KINO3: Meisterkokk (USA 2014). Komöödia. Carl Casper on andekas kokk, kes peab restorani omaniku (Dustin Hoffman) käsul valmistama tavalisi roogi, kuigi ta tahaks hoopis katsetada.

00.50 01.45 02.35 04.15 05.00

Politseipere 7, 19. Kadunud armastus Impeerium 2, 14. Aeg rullub lahti Midsomeri mõrvad 18, 4* #pind 1, 8. Seksikoolitus* Seitsmesed uudised

ILMATEADE

SUDOKU

EESTI

Homme –6...+3 Kagutuul 4–9, rannikul puhanguti kuni 14 m/s

Tallinn

Ülehomme –5...+2

Narva

4 8

Kagu- ja lõunatuul 2–8 m/s

–1...+3

–4...+1

8 5 1

Paide

Kärdla

–3...+2

+1...+4 Pärnu Kuressaare

7 2 6 3 9

–1...+3

3 4

4 5 7 1

Tartu

Viljandi

8 6 4 6 2 5

96 1 4 7 39

3 2

–4...+1

–3...+2

+2...+5 Valga

RISTSÕNA

4 2 6

–3...+1

7 4

7 4 5

Võru –4...0

MUJAL MAAILMAS Riia pilves

0...+4

London

pilves

+7...+10

Pariis

päike

+4...+11

Helsingi

pilves

+1...+4

Viin

vahelduv

+6...+12

Tenerife

päike

+19...+24

Stockholm

vihm

+5...+6

Moskva

päike

–8...–2

Hurghada

päike

+17...+25

Oslo

vihm

+5...+7

Varssavi

vahelduv

+3...+6

Kreeta

vahelduv

+14...+20

8 2 8

Reeglid Täida tühjad kohad numbritega 1 kuni 9. Numb pea4vad 9 3 rid 6 51 ku 7 ni19 8 2 esinema igas 92vee reas, 1rus, 5 igas 3 49 8 9 igas 6 73 x 3 ruudus. Igas 8 4reas, 7 igas 2 6 vee 9 rus 3 1ja igas 5 3 x 3 ruudus võib 5 9iga2 num 6 1ber 4 esi 7 ne 3 da8 ainult ühel korral. Lahendused 1 6 3ja vihjed: 7 www.sudoku.com 8 2 4 5

7 6 3 4

8 2 7 5

4 9 1 8

9 4 8 1

3 5 2 9

2 1 3

5 7 6 3

6 1 5 2

2 8 9 7

15. novembri mängu lahendus

5 9 3 6 4 7 1 8 2

4 2 6 1 8 9 5 3 7

1 8 7 3 2 5 6 4 9

8 4 1 2 5 3 7 9 6

6 3 2 9 7 8 4 5 1

9 7 5 4 6 1 8 2 3

7 6 8 5 3 2 9 1 4

3 1 4 8 9 6 2 7 5

2 5 9 7 1 4 3 6 8

9 1 3 4 6

Vastus ilmub 29. novembril LP-s. Lahtistele postkaartidele või meilile kirjutatud vastuseid ootame 27. novembrini aadressil Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Päevaleht või ristsona@gmail.com märksõnaga LP ristsõnad.

Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Päevalehe ühe kuu tellimuse. 15. novembril Laupäevalehes ilmunud ristsõna õige lahenduse „KOMPETENTNE” eest saab auhinna Mailis Palm. Palju õnne! Palume Teil pöörduda Eesti Päevalehe leviosakonda telefonil 680 4444.

Parim hind Eestis! Õige aeg uue Apple ostuks! MacBook Air

MacBook Air 2019

• 13.3 " ekraan, 1440 x 900 pikslit

• 13.3 " ekraan, 2560 x 1600 pikslit

• Intel Core i5

• 8 GB mälu

• 128 GB SSD

• aku tööaeg kuni 12 tundi

• kaal 1.35 kg

• kaal 1.25 kg

879.99

1099.WATCH SERIES 5

MacBook Pro 2019 • 13.3 " ekraan, 2560 x 1600 pikslit • Intel Core i5 • 8 GB mälu • 128 GB SSD • aku tööaeg kuni 10 tundi • kaal 1.37 kg

40 mm

44 mm

459.99

489.99

44 mm cellular

599.99

iPhone 7

iPhone 8

iPhone 11

AirPods 2

• 4.7 " ekraan, 1334 x 750 pikslit

• 6.1 " ekraan, 1792 x 828 pikslit

• 32 GB mälu

• 64 GB mälu

• 12 MP kaamera optilise pildistabilisaatoriga

• sõrmejäljelugeja

• Face ID

• pritsme- ja tolmukindel

• juhtmevaba laadimine

• kaal 138 g

• pritsme- ja tolmukindel

Automaatselt ühenduvad iPhone’i, Apple Watch’i, iPad’i ja Mac’iga otse laadimiskarbist võttes. Kõrva asetades mängib automaatselt heli ning paneb selle pausile kõrvast eemaldades. Ideaalselt kasutatav hands-free’na. Kuni 24h kestev aku ja kiire laadimine laadimiskarbis.

• kaal 148 g

• kaal 194 g

389.99

499.99

TALLINN: Viru keskus, Kristiine keskus, Rocca Al Mare keskus, Ülemiste keskus, Järve keskus, Lasnamäe Centrum, Tallinna lennujaam; TARTU: Tasku keskus, Lõunakeskus, kaubanduskeskus Eeden; JÕHVI: kaubanduskeskus Tsentraal; KURESSAARE: Auriga keskus; NARVA: Fama keskus; PAIDE: Paide Maksimarket; PÄRNU: Kaubamajakas; RAKVERE: Põhjakeskus; RAPLA: Rappeli keskus; VALGA: Valga Maxima; VILJANDI: Viljandi Centrum; VÕRU: Kagukeskus.

klick.ee/apple

799.99

169.99

Hinnad kehtivad kuni 05. 12. 2019. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

1349.-