Loov Eesti Leht (november 2015)

Page 1

Kultuuriprojektid saavad Loov Euroopa abil tuult tiibadesse. Loe LK 4

European Film Forum Tallinn fookuses on digitaalne ühisturg. Loe LK 8

Loov Eesti leht NR 9 SÜGIS-TALV 2015

Ajaleht on välja antud Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja EL-i programmi Loov Euroopa toel.

Läbimurre Eestis toodetud filmide toetusmudelites » Loe LK 3

Kuidas kana kaks korda maha müüa? Foto: Loov Eesti

Tiiu Allikmäe, Loov Eesti Uued ideed ei tule alati tuulest, mõnikord on vaja neid pisut ärgitada. Ideid on hädasti vaja, eriti maapiirkondades, kus annavad tooni suured põllumajandusettevõtted. Aga mida maal veel teha kui põldu harida või turismitalu pidada? Ja olla sealjuures õnnelike ettevõtjate TOP-is? Ettevõtted vajavad karmis konkurentsis pidevalt uusi tooteid, millega tarbijate südameid võita ning korralikult läbimõeldud teenused toovad juurde rahulolevaid külastajaid. Loov Eesti turgutab ideid etapiviisi, ergutades nii oma mõtlemist, tuues loomeinimesi ja ettevõtjaid kokku, kui ka asudes süvitsi ideid arendama. Alanud on ettevõtluse elavdamise projekt Loov Eesti+Maa, mille käigus tegutsetakse esmalt Kagu-Eestis, järgmisel aastal suundutakse Järvamaale ja Ida-Virumaale. Kõigepealt õpime oma ees seisvale ülesandele teistmoodi vaatama. Mitte niisama, vaid süsteemselt. Korraldame innovatsioonilabori Kuidas leida oma kasvatatavatele toodetele lisa kasutusvõimalusi? Kuidas oma uue tooteideega edasi minna? Kas viia oma käsitööküpsised suurele turule või jääda elustiiliäriks? Milline oleks elujõuline idee vana mõisa arendamisel? Kuidas siduda ajalugu ja tänapäevaseid tooteid? Kas kujundada Postiteest elamusklaster? Pukas, Sännas, Moostes ja Varbusel püüdsid osalejad esmalt oma esialgset ideed väiksemas ringis tutvustada nii, et kõik sellega seni mitte kokku puutunud inimesed mõistaksid, kellele, mida ja kuidas pakutakse. Seejärel asuti ideid analüüsima. Milline oleks söögikoht, kus poleks menüüd? Aga kus poleks sööki? Või polegi kohta? Kõik need on maailmas olemas. „Iseenesestmõistetavuse kahtluse alla seadmine on avanud tootele või teenusele täiesti uued perspektiivid,” rääkis koolitaja

Loov Eesti+Maa eesmärk on kohalikku ettevõtlust edendada, kasutades selleks muuhulgas loomeinimeste oskuseid. Indrek Maripuu. Kasulik on ka arvesse võtta maailmas sinu valdkonnas toimivaid trende: muutusi tarbijakäitumises, demograafias, tehnoloogia arengus. Et olla oma idees kindel ja leida selle eeliseid, soovitas Maripuu ära kaardistada, millised on idee autori tänased baasoskused. Mida sa oskad, mida teised ei oska? Millised on sinu käsutuses olevad materiaalsed vahendid, suhted klientidega, tarnijatega, koostöövõrgustikud? Mida nende ressurssidega veel teha võiks? Kuidas saaksime neid väärtusi uuel viisil ja klientidele senisest suuremat väärtust pakkuval moel kombineerida? „Mis siis, kui sinu toote või teenuse turg ühel päeval kokku kukub? Mida sa siis teeksid? Hea on, kui juba ette tead, mida võiksid veel teha või kuidas uue ideeni jõuda,” soovitas koolitaja. Klientide vajadused muutuvad. Oma toote või teenuse pakkumisel on oluline mõista, mida klient tegelikult vajab – kas ta vajab just kampsunit või on tal külm ja ta vajab kaitset külma vastu? Sageli erineb müüja paku-

tav info kliendi vajadusest: tööriista müües näiteks pakutakse hulka tehnilisi andmeid, aga klient tahab teada, kas see sobib just tema kiviseina augu puurimiseks või mitte, tõi koolitaja näite. „Vaata, kuidas klient sinu toodet kasutab, kas seal on muudatusi, millele peaksid juba praegu mõtlema,” juhtis Maripuu tähelepanu ka toote või teenuse pidevale arendamisvajadusele. Tiheda päevatöö tulemusena selgus, et nii mõnegi idee elluviimiseks jääb puudu vajalikest kompetentsidest. Mida teha? Viime inimesed omavahel kokku TeamLab Tartus toob ühte ruumi ideede autorid, disainerid, IT-inimesed, insenerid, ärijuhid. Ja hulganisti oma ala tippe eri valdkondadest, mentoriteks. TeamLabi ideede spekter on sama kirju nagu südasügis maal: täppisviljelus, targad mansetinööbid, plaatvundamendil 0-energia moodulmaja, karusnahajääkidest disaintooted, paindvineerist käru lastele, geograafilise tähisega toidu pakendamine, mõisa aren-

dus jne. Arenduses on nii tooteid kui ka teenuseid. Meeskondadega liituvad disainerid, ärijuhid, IT-inimesed. Enamik meeskondi said loodetud täiendust – kellel veel puudu jäi, sai mentoritelt soovitusi ja kontakte, keda veel oma projekti arendama kutsuda. Kahe päeva jooksul viimistleti prototüüpe ja käidi sammhaaval läbi võimalikud ärimudelid. Mentorid ei saanud hetkegi vabalt hingata – küsimusi sadas nagu puulehti pärast külma ööd. TeamLab andis tugeva kinnituse, et lahedad ideed sünnivad ka maal ja metsas või nagu ütles üks osalejatest: „nowhere in the middle of nowhere”. Ideid hindama kogunenud žürii sõelus hoolega, keda suunata oma ideed edasi arendama. Kaalukauss langes noore disaineri Merilin Tõnisoja ning tema idee – tarkade mansetinööpide kasuks. „Kui siia, TeamLabile tulin, polnud mul peale idee veel midagi. Nüüd on mul kõik – nii meeskond, kontaktid, koolitusvõimalused!” oli vastne võitja üliõnnelik. Kasvatame ideid PESA-s Ideest turukõlbliku toote või tee-

nuse sünniks läheb aega. Novembris alustas 8-kuuline toote- ja teenusearendusprogramm PESA, kus kasvatatakse 23 ideed. PESA on ainulaadne veebipõhine arendusprogramm, mille vahendusel on võimalik saada tugiteenuseid oma idee arendamiseks. PESA-ga liitunud peavad kõvasti töö tegema ning olema valmis loenguteks, koolitusteks ja kodutöödeks. Õnneks saab seda teha endale sobival aja, sest programmi saab 90% ulatuses läbida internetis. Iga idee saab töö käigus personaalset tagasisidet ning nõu mentoritelt. Programm koosneb viiest etapist: tootearendus, turundus, ettevõtlus (ärimudel), finantseerimine ja juhtimine ning seda viivad läbi professionaalsed koolitajad nagu näiteks Anu-Mall Naarits (Eesti Marketingi Instituut, turundus), Indrek Maripuu (Neitsijärve Loovusait, ärimudelid), Sixten Heidmets (Eesti Kunstiakadeemia, tootearendus), Markko Karu (teenusedisain), Maire Otsus (finantseerimine). PESA keskkonda on koondatud info ettevõtlusest, tootearendusest, investeeringutest ja eksportturgudest, kaasatakse eri valdkondade eksperte ja äriingleid. PESA vilistlaste hulgas on palju praeguseks juba tuntud tegijaid – näiteks Stella Soomlais nahast aksessuaaridega, Karl Annus puidust prilliraamidega, puidutöötluse ettevõte Strauss puidust valgustitega, tekstiiliettevõte k00d villaste kudumitega, Goldmerk ja Pipik lauamängudega, Khis puidust vannidega. Uued tooted ja teenused tulevad avalikkuse ette juunis 2016. Aga kuidas siis ikka kana kaks korda maha müüa? See on väga lihtne, nagu selgus Sännas, innovatsioonilaboris. Kõigepealt renditakse kana suveks linnainimesele lemmikuks, sügisel võetakse lind tagasi, sest linnas ei saa seda ületalve pidada ja hiljem saadetakse suvega kenasti kosunud lind jälle linna, toidulauale. Nali või äri? Loov Eesti+Maa projekti toetab EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

PARIMAD PALAD

Ott Rätsep: Käsitleme kultuuri ja pärandit otsese vundamendina, millel maakogukond püsib. Loe lk 2

Tegemist oli erakordse aastaga. Kokku eraldati 2014. aastal Loov Euroopa programmist Eesti filmitööstusele toetusi üle 1 miljoni euro. Loe lk 7


2 | ARVAMUS

Loov Eesti leht

Maal on alati tark teha maatööd

Juhtkiri

Nutikas jääb maal ellu! Novembrikuu on mõnusalt mõtlik, et teha kokkuvõtteid peatselt lõppevast aastast ja miks mitte ka tegeleda sisekaemusega. Elurütm on pööraselt kiire, me tormame ühelt kohtumiselt teisele jõudmata tõsiselt süveneda vestluspartnerisse ja tema probleemidesse. Meie praegust elu iseloomustab pealiskaudsus. Kuid uskuge, kusagil eksisteerib ka veel reaalne, ehe elu. Kevadel alustas Loov Eesti ettevalmistustega, et kutsuda ellu programm, mis võitleks ääremaastumise vastu, edendaks ettevõtlust ja aitaks kaasa piirkondade atraktiivsuse suurendamisele. Meie headeks partneriteks said Loov Maa ja Marketingi Instituut. Nii sündiski Loov Eesti+Maa, terviklik, ettevõtetele suunatud arendusprogramm, mis kestab kaks aastat. Esimese aasta fookuses on Kagu-Eesti. Esmakohtumised Pukas, Sänna Kultuurimõisas, Mooste Mõisas ja Varbuse Muusikamõisas, septembikuu kollaste lehtedede ja helde päikesega olid paljulubavad ning me ei pidanud pettuma. Me olime sattunud seni avastamata aaretele. Fantastilised ideed, motiveeritud inimesed, kes väärtustavad oma kogukonda ja on elukeskkonna väärindamise eestvedajad. Seal sadade kilomeetrite kaugusel Tallinnast on ehe Eesti elu! Pole mitte kunagi varem kogenud tunnet, et sa oled oodatud nagu vana hea sõber, kelle toodud mõtted, soovitused ja pakutav tugi leiavad nii sooja vastuvõtu. Nutikad ideed, mis on valmis kasvama ka piirkonnast või lausa kogu riigist väljapoole, on alustanud järgmise sammuna tööd arenduspogrammis PESA. Juba jaanipäevaks on oodata tulemusi, mis rahuldavad ettevõtjaid endid ja rõõmustavad nende kliente. Innovatsioon sünnib kõikjal ja see ei sõltu meie elukohast ega rahvusest. Just piirideülest sünergiat ja maailmavallutuslikke plaane levitavad Creative Business Cup (CBC) – globaalne ettevõtluskonkurss ning piiriüleste kultuuriprojektide toetusprogramm Loov Euroopa. Meie ettevõtjate ideed ja loojate looming sünnivad just siin, meie kõigi silme all, kuid alles rahvusvaheline tunnustus teeb nad ka meile endile päriselt armsaks. Aasta 2015 on olnud Loov Eestile tegus ja toimekas aasta. Alustatud on uue programmiga, mis alles kogub jõudu ja mille vilju näeme aasta pärast, samuti elavneb rahvusvaheline koostöö, mis tõstab meie ettevõtjad ja loomeinimesed ka nn „suurele lavale”. Olles kõige selle sees ja osa, ei saa jätta rõõmustamata ehedate eestimaiste asjade üle. Nutikad jäävad ellu nii maal, linnas kui ka maailmas!

Ott Rätsep, Loov Maa algatusrühma juht

Teekond Tallinnast Kagu-Eestisse on pikem kui vastupidi. See üsnagi juurdunud mõtteviis ei lähtu geograafilisest asendist, vaid peegeldab pigem võimukeskkonna kujundatud arusaama, et linn on elav keskus, dünaamiline ja arenev, kuhu lõpuks kõik paratamatult kokku jookseb, ning maa on mingit sorti kahtlane tagamaa, seakatkus vaevlev pangaautomaatideta kauge perifeeria. Paremal juhul reservaat või ressurss, mida tootmise detsentraliseerimise käigus saab kasutada linnas muidu jalgu jäävatele tegevustele või transpordikoridorina. Peaks olema iganenud arusaam Taoline vahetegemine Eesti suurusel maa-alal peaks olema anakronism. Territooriumil, mille äärmuspunktide vahemaa on kesk-

Edith Sepp, Eesti Filmi Instituudi juht

Foto: Viktor Koshkin

Peatoimetaja: Tiiu Allikmäe Väljaandja: Loov Eesti, Põhja pst 27a, Tallinn Tegevjuht: Eva Leemet Tel: 501 2558 info@looveesti.ee www.looveesti.ee Ajalehe kujundas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond.

www.looveesti.ee

Tartu maakond (32%). Ülejäänutest eristus selgelt ka Põlva maakond, kes sai TA&I tarvis 1 257 469 eurot, võrdluseks Hiiu maakond ja 19 680 eurot. Kui aga vaatleme positsioonide liikumisi elujõulisuse indeksis, mida arvutatakse kaheksa näitaja põhjal, sh oskused ja innovaatilisus, siis näeme, et Põlva maakonna positsioon on 2004. ja 2013. aastal sama. Tahtmine on järeldada, et probleemiks pole ressursside vähesus, vaid hoopiski see, et jõud ei käi ressursist üle. Uuring „Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime võimaluste väljaselgitamine ja arengueeldused” annab ühe võimaliku lahenduse probleemile, rõhutades konkurentsivõime kasvatamisel teadmusloome olulisust: teadmiste ja loomingulise kapitali ühendamine tagab tugevama piirkondliku konkurentsieelise. Eneseteadvuse kujundamise programm Loov Eesti+Maa on maakogukonna uue eneseteadvuse kujundamiseks ellu kutsutud programm, milles on suur osa kanda just kohalikul kultuuriruumil. Kultuuri ja pärandit käsitleme otsese vundamendina, millel maakogukond püsib. Eesti regionaalarengu strateegias on rõhutatud, et inimeste side kodupaigaga on lisaks materiaalsele paljus ka emotsionaalne, mistõttu ei saa alahinnata ka kultuurilise identiteedi tähtsust soovil elada just selles piirkonnas. Euroopa Komisjonis 2010. aas-

tal heakskiidetud Roheline Raamat toob esile, et loovuse ja innovatsiooni ulatuslik kasutamine avaldab otsest majanduslikku kasu maapiirkondades, kus uute ettevõtlusmudelite rakendamise tulemusel muudetakse traditsioonilised tegevusvormid uuenduslikumaks ja jätkusuutlikumaks ning piirkonna majandus elujõulisemaks. Meie programmi eesmärk on kaasa aidata maapiirkondade kasvule traditsiooniliste tegevuste ja tugevuste nutika ühendamise kaudu. Innovatiivse teravuse taastamine, oskuste kohandamine vastavalt muutuvale kontekstile: kõik need eesmärgid nõuavad samaaegset sekkumist erinevates sektorites. Heaks näiteks sobib minu kodumaakonna Põlvamaa lipukiri „Rohelisem elu”, mis väljendab Arengufondi arenguideega Organic Estonia sarnaseid püüdlusi, kuid pole Põlvamaa primaarsektoris veel kanda kinnitanud. Mahepõllumajandusmaa osakaal on siin kõvasti väiksem kui Eesti keskmine (15%) – alla 10% – ning on sellisena püsinud alates Rohelise märgi lansseerimisest 2002. aastal. Poliitikastrateegiad ja toetusvahendid tuleb välja töötada kohalikul tasandil, toetudes kohalikule eripärale ning kasutades kohalikke ressursse. Mida kaugemal ollakse konkreetsest asukohast, seda vähem on võimalik lõimumist saavutada ja seda enam suureneb tõenäosus, et asjatundlikkus langeb bürokraatliku eraldamise ohvriks.

Läbimurre Eestis toodetud filmide toetusmudelites

Eva Leemet, Loov Eesti tegevjuht

Loov Eesti leht

miselt 300 kilomeetrit, peaks tänapäeval olema ühtviisi hea elada nii linnas kui ka maal. Pealegi, 10 aastat tagasi vastu võetud Eesti regionaalarengu strateegia seadis käesolevaks aastaks eesmärgi, et kõik Eesti regioonid on atraktiivseteks paikadeks nii elamiseks kui ka töötamiseks. Paraku nii see pole. Kahe viimase rahvaloenduse vahelisel perioodil on kõigi KaguEesti maakondade rahvastik vähenenud rohkem kui 15% ja prognoosid ennustavad, et sealsetes maakondades väheneb 2040. aastaks rahvastik täiendavalt veel kolmandiku. Seda hoolimata tõsiasjast, et nüüd juba eelmine regionaalarengukava toetus märkimisväärselt Euroopa Liiduga kaasa saadud regionaalpoliitika uutele nõuetele ja struktuurfondide vahenditele. Võib arvata, et põhjused EL-i strateegiate puudulikul rakendamisel on osalt samad, mis riiklike strateegiate rakendamisel: olulist infot läheb tõlkes lihtsalt kaduma. Järelikult puuduvad või on nõrgad Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis tihti mainitud võtmepädevused ja mida lähemale kohalikule tasandile, seda kesisem olukord näib. Ka maaelu arengukava osutab maapiirkondade haridus-kultuurilisele mahajäämusele. Toon näite. 2013. aastaks oli erinevatest struktuurifondide meetmetest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) toetusteks makstud kokku 132 miljonit eurot. Suurimad toetuste saajad olid Harju (65%) ja

Eesti Filmi Instituut alustab tuleva aasta alguses uue programmiga „Film Estonia”, mille eesmärk on tõhustada koostööd kohalike ja välismaiste filmitootjate vahel. Toetusprogrammi peamine eesmärk on meelitada Eestisse väliskapitali uute filmide tootmiseks, sama tähtis on siinse professionaalse keskkonna kujundamine. Filmide tootmisprotsessis tuleb luua võimalused erinevateks finantsmudeliteks, mida mujal maailmas laialt kasuta-

takse. Mudelid koosnevad nii kultuurilistest kui ka majanduslikest eelistustest. „Film Estonia” toetus on seotud eelkõige majanduslike eelistustega. Eesti riigil on kõik eeldused, et olla edukas – filmivaldkonna varasemad kogemused ja nähtavus rahvusvahelisel turul, suund kõrgtehnoloogilise ühiskonnamudeli poole, huvi uute tehnoloogiate vastu, suhteliselt lihtne ja mittebürokraatlik lähenemine, kiire asjaajamine ning koolitatud spetsialistid. Lisaks kaunid sood ja rabad, metsad ja maad, hästi säilinud linnapärand, kaasaegne arhitektuur. Toetuse taotlemine on muudetud võimalikult lihtsaks ja suunatakse filmiettevõttele, kes soovib kasutada Eestit filmitootmise protsessis asukohamaana. Taotleda saab toetust täispika mängufilmi, täispika animatsiooni või ka animatsioonisarja, kvaliteet-telesarja ja dokumentaalfilmi tootmiseks ning filmi järeltootmiseks. Toetuse summa arvutatakse protsendina Eestis tehtud kuludest (kuni 30%) ja makstakse välja pärast kõikide kulude auditeerimist. Maksimaalset toetust on

Foto: Annaliisa Schmuckli

Toetusprogrammi peamine eesmärk on meelitada Eestisse väliskapitali uute filmide tootmiseks. võimalik taotleda, kui tootmisse on kaastatud Eestis elavad filmitegijad, näitlejad ja heliloojaid või kui tegemist on eesti looga või kui Eesti on filmis mainitud kohana. Programmi edu hindamisel arvestatakse mõju Eesti filmitööstuse arengule, samuti vahendite hulka, mis Eesti filmitööstusesse lisandub. Kindlasti on mõõdikuks filmi rahvusvaheline edu ja nähtavus. Kuid toetuse ulatust võib mõõta ka palju laiemalt majan-

duslikus mõttes – filmide tegemisel on kaastatud teiste valdkondade teenusepakkujad, nt majutusasutused, transpordifirmad, toitlustusettevõtted. Kaudne mõju on kindlasti ka turismisektorile. Aastal 2016 on toetusfondi suurus 500 000 eurot, eesmärk on suurendada programmi järgnevatel aastatel 2 miljoni euroni.


Loov Eesti leht

UUDIS

|3

Baltimaade esimene digimeedia inkubaator DIGIX alustab Foto: Eveli Raja

Martin Aadamsoo, Digix Viie aasta pärast on igal teisel inimesel meie planeedil taskus nutitelefon ja neis liikuv andmemaht kümnekordistub. Enamik sellest on liikuvad pildid. Aga kust tuleb sisu? Digix on Eesti ja Baltimaade ainus alustavatele ettevõtetele suunatud digitaalse loovmeedia inkubaator, mis katsub sellele küsimusele vastata. Digixi alustavate ettevõtete teemavaldkondadeks on mängud, e-õpirakendused, filmipärandi uuskasutus, elektrooniline kirjastamine, asukohapõhised ekraaniteenused ja laiemalt sisuloome digitaalsetele ekraanidele. Digixi pooleaastase inkubatsioonitsükli jooksul toimuvad igal nädalal temaatilised seminarid Eesti ja lähiriikide tipptegijatelt: mängufirmad, disainiagentuurid, äriinglid, juristid jt, kes kõik aitavad Digixi idufirmadel kiiremini toimivate ettevõtlusmudeliteni jõuda. Digixi asukad saavad esitleda oma ideid kaas-

Digixi eesmärk on aidata muuta leidlikud ideed reaalseteks äriplaanideks ja motiveeritud meeskonnad edukateks firmadeks. lastele ja rahastajatele ning teha õpireise Läänemere startup-tähtede juurde. Igal firmal on püsimentor, kes aitab regulaarsetel kohtumistel õigeid sihte seada ja nendeni jõudmist kontrollida. Digixi eesmärk on aidata muuta leidlikud ideed reaalseteks

äriplaanideks ja motiveeritud meeskonnad edukateks firmadeks, kes ekspordivad oma teenuseid ja tooteid. Programm on intensiivne ja pikutamist ei võimalda. Septembri lõpus alustas Digixi esimene pooleaastane tsükkel kuue ettevõttega, uus vastu-

võtt toimub 2016. aasta aprillis. Kui Sa oled ettevõtlik, lubava idee, pühendunud meeskonna ja konkreetse tegevusplaaniga, oled oodatud Digixisse kandideerima. Meie praegust tegevust saad aga jälgida veebis aadressil digix.eu ja Facebooki lehel.

Disainibuldooseris otsib kasvu allikat viis ettevõtet

Eesti loomeettevõtted võistlevad globaalsel konkursil Creative Business Cup Just praegu peetakse Taanis Kopenhaagenis maailma suurima loomesisendiga ettevõtete võistluse Creative Business Cup finaalvõistlust. Eestit esindab kevadel toimunud Eesti eelvooru võitja, kliendi hoidmise teenust arendav Sorry as a Service. Lisaks osalevad CBC arendusprogrammis kõrgete kontsade kandmist hõlbustavate taldade arendaja Heelosophy ja looduskosmeetikat tootev Sõsar. Kahe päeva jooksul võistlevad rohkem kui 60 riigi eelvoorude võitjad 20 000 USA dollari suuruse peaauhinna pärast ning sajad ettevõtted osalevad CBC programmis – koolitustel, messil, investorkohtumistel. Lisaks on konkursil rohkesti eriauhindu ning vastavalt valdkonnale saab osaleda eriprogrammides. Konkurssi on jälgimas üle 350 investori kogu maailmast. Kaks Eesti loomeettevõtet valiti ligi 300 ettevõtte seast globaalse ettevõtluskonkursi investorite ette oma ideed ja ärimudelit tutvustama. Karmist valikusõelast pääses vaid 15 ettevõtet niivõrd mõjuka žürii ette. Väljavalitute hulgas on Aus Design, mille aluseks on disainer Reet Ausi innovaatiline ärimudel rõivatööstustele ja meid ka finaalvõistlusel esindav Sorry as a Service. Ettevõtete valikul lähtuti loovusest, turupotentsiaalist, ärimudelist, konkurentsieelisest, suurtele turgudele kohaldatavusest ja investorite projektist väljumise võimalikkusest. Eestist on varem CBC-l osalenud 2014. aastal eneseabi veebipõhine lahendus Aidenapp, taaskasutusmööblit tootev Derelict Furniture ja moodulmaju välja töötav Alfabox. 2013. aastal esindas Eestit Ajujahil III auhinna pälvinud väikelaste pesutool Pesa ja 2012. aastal JomyBooks – veebipõhine lasteraamatute kirjastamise platvorm. Eesti konkursi viis läbi Loov Eesti koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatori, Tartu Loomemajanduskeskuse, Estonian Business Schooli (EBS) ja Creativity Labiga. Loov Eesti on Creative Business Cupi ametlik esindaja Eestis. http://www.creativebusinesscup.com/

Maris Takk, Eesti Disainikeskus 10. novembril sai avapaugu Disainibuldooseri projekt, mis on kaheksa kuud vältav programm ettevõtjatele, kes on otsustanud lähiaastatel panustada ressursse disainikasutusse. Programmi jooksul teevad koostööd tootmisettevõte, disainijuht ja disainibüroo. Kolmepoolse koostöö tulemuseks peaks olema just selline disainiteenus, mis ettevõtet soovitud suunas edasi viib. Osalevateks ettevõteteks on Wermo AS (mööblitööstus), Ritico OÜ (jalatsitööstus), Rexest Grupp OÜ (plastitööstus), Sami AS (metallitööstus) ja Chemi-Pharm AS (keemiatööstus). Ettevõtetega teevad koostööd disainijuhid Kaarel Mikkin, Maarja Mõtus, Alari Orav, Katrin Kull ja Ants Lusti. Programmis osalevatel ettevõtetel on eesmärgid ja ootused suured – alates tooteperekonna korrastamisest ja identiteedi loomisest kuni selleni, et uue programmis loodava tootegrupi käive peab aastal 2017 olema vähemalt 1 miljon eurot. „Kõigi ettevõtete eesmärk on oma lisandväärust kasvatada läbi tootearenduse ja kliendikesksema toodete pakkumise. Eesti tööstus

Foto: Tõnu Tunnel

Disainibuldooserisse pääsenud ettevõtted otsivad oma konkurentsieelist disainjuhtimise abil. on murrangulises hetkes, kus efektiivsuse tõstmisest enam ei piisa, sest hinda see tõsta ei võimalda. Kõik Buldooseris osalejad on tootmise efektiivsuse poolest edukad ja see võimaldab investeerida tooteja teenusearendusse, sealhulgas disaini,” kommenteerib Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas.

Disainiaudit Disain ei ole teenus, mille ostmisega oleksime kokku puutunud aastakümneid või mida meile koolis õpetataks. Samas tundub disain olevat lihtne ja mõistetav teenus, millest me arvame, et teame kõike. Kui viime oma auto parandusse, siis üldiselt anname

võtmed ära koos detailse kirjeldusega auto märgatud vigadest, vastates lisaks mehhaaniku asjatundlikele küsimustele. Me oleme isegi nõus maksma diagnostika eest. Disaineri juurde minnes kipume aga kirjeldama soovitud lõpptulemust, mitte ei palu teha n-ö tehnilist ülevaatust ja diagnoosimist

koos lahenduspakkumisega. Disainibuldooser algab disainiauditiga, mis lõpeb lähteülesandega disainiteenuse tellimiseks. Auditi eesmärk on selgitada välja ettevõtte tegelik vajadus ning disainikasutuse potentsiaal ja tegevuste tähtsuse järjekord. Seejärel viiakse ellu esimene etapp

koostöös disainijuhiga, kes nõustab kogu disainiostu protsessi. Ettevõtetel on võimalus teha koostööd Eesti kogenud disainijuhtidega, kelle leidmine koostööpartneriks ei ole tavaolukorras lihtne. Buldooseri projekti toetab EAS Regionaalarengu fondi kaudu.


4 | LOOV EUROOPA KULTUUR

Loov Eesti leht Foto: Ülo Josing

Loov Euroopa alamprogramm Kultuur toetab kultuurikoostööd Yvelin Karu-Veskioja, L oov E uroopa K ultuur Eesti taotluste ekspert

Loov Euroopa alamprogramm Kultuur toetab piiriülest kultuuri- ja loomemajandusalast koostööd. Väga üldistatult öeldes on programmi peamiseks fookuseks teoste ja loovsektoris tegutsejate vaba liikumine, üksteiselt õppimine ja seeläbi kultuuri- ja loovsektori töötajate professionaalsuse tõstmine, uued tegevusmudelid, digitaliseerimine ning publiku kaasamine. Programmis osalevad kõik EL-i liikmes- ja kandidaatriigid, lisaks EMP ja EL-i naabrusprogrammiga liitunud riigid, kuid koostööd saab teha üle maailma (USA-st Jaapanini). Kultuuri alamprogramm jaguneb neljaks toetusmeetmeks – rahvusvahelised koostööprojektid, platvormid, võrgustikud ja kirjandustõlked. Eesti organisatsioonidele on vast kõige huvipakkuvamad koostööprojektid ja kirjandustõlked, kus meie taotlejad on ka edukad olnud. Koostööprojektide peamine fookus on kultuuri- ja loomemajandusalasel piiriülesel koostööl, olgu selleks ühiste näituste, festivalide ja etenduste korraldamine või üksteiselt õppimine töötubade, residentuuride ja muu taolise ühistegevuse kaudu. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata publiku kaasamisele, uutele tege-

vusmudelitele ja digitaliseerimisele. Vastavalt küsitavale toetusele jagunevad koostööprojektid väikesteks või suurteks, sellest tulenevalt on erinevus ka nõutavas minimaalses partnerriikide arvus. Koostööprojektide taotlusvoorud toimuvad üks kord aastas, tähtajaga oktoobri esimene kolmapäev. Kirjandustõlked on ainuke toetusmeede, kus toetust taotleda saab vaid üks organisatsioon. Toetust saab küsida EL-is välja antud ilukirjanduse tõlkimiseks, lisaks e-raamatu välja andmiseks ning turundusja reklaamikulude katmiseks (nt teose autori Eestisse toomine). Kirjandustõlked jagunevad kaheks alameetmeks – kaheaastased projektid ja raamlepingud, mille peamine erinevus on projekti ajalises kestuses ning tõlgitavate teoste arvus. Kaheaastaste projektide taotlemiseks on avatud taotlusvoor igal aastal, tähtajaga veebruari esimene kolmapäev. Raamlepingutele avaneb 2015. aasta lõpus viimane taotlusvoor. Platvormid ja võrgustikud on mõeldud väga laiapõhjaliseks koostööks, minimaalne nõutav partnerite arv on vastavalt 10 või 15, sealjuures pooled vähemalt EL-i liikmeriikidest. Mõlema toetusmeetme eesmärk on valdkonna professionaalsuse tõus. Erinevus seisneb selles, et platvormid on mõeldud uute talentide turule toomiseks ja promomiseks, võrgustikud aga suunatud juba valdkonnas tegutsevatele professionaalidele. Mõlemas toetusmeetmes tuleb veel vaid üks taotlusvoor tähtajaga 2016. aasta oktoobris. Käesolevas lehes annab ülevaate Kultuuri alamprogrammist toetust saanud projektidest Kairi Oja. Loov Euroopa alamprogrammi Kultuur kohta saab lisateavet ja nõu Loov Eestist, veebilehelt w w w.looveuroopa.ee ja Facebookist https://www.facebook.com/ looveuroopa

Raadiotoimetajad kuulavad nädala jooksul ühiselt läbi esitatud muusika lindistused ning teevad siis oma valiku – parimaid teoseid vahendavad oma kuulajatele järgneva hooaja jooksul üle kolmekümne raadiojaama mitmel mandril.

Kultuuriprojektid saavad Loov Euroopa abil tuult tiibadesse Kultuurikoostööprogramm Loov Euroopa on aidanud programmi esimese kahe aasta jooksul ühtekokku kümnel loomeprojektil oma laevale täispurjed peale tõmmata. Eelduseks on olnud, et tiivad ikka omal ka juba kannavad. Eesti Rahvusringhääling sai kultuurikoostööprogrammi abil võimaluse osaleda EL-i programmis Rostrum+, mille eesmärk on nüüdismuusika positsiooni tugevdamine Euroopa meedias ning kontserdielus. „Projekti toel toimuvad üritused ja tegevused, et inspireerida noorte muusikute koostööd ja ning tutvustada neile uut muusikat raadio vahendusel,” selgitab projekti koordinaator Tiia Teder. Seitset riiki hõlmava ühisprojekti kutsus ellu Rahvusvaheline Muusikanõukogu ehk International Music Council. Koostööd teevad Eesti, Poola ja Rootsi Raadio, Wroclawi Uue Muusika Foorum, Brüsseli Kaunite Kunstide keskus BOZAR ning Belgradi, Palermo ja Birminghami konservatooriumid. Rahvusvahelised heliloojate Rostrumid 2015–2017 on projektikesksed ettevõtmised. Üle 30 raadiojaama Rostrum on väga pika staažiga loomingukonkurss, mille traditsioon ulatab sõjajärgsesse aega – aastasse 1954, mil Pariisis pandi

algus Euroopa raadiojaamade UNESCO ja Muusikanõukogu koostööle. Rostrumil tutvustatakse ja levitatakse uut komponeeritud muusikat rahvusraadiote vahendusel üle maailma, ühendades u 40 delegaati rahvuslikest ringhäälingu ettevõtetest. Sisuliselt seisneb konkursi olemus selles, et raadiotoimetajad kuulavad nädala jooksul ühiselt läbi esitatud muusika lindistused ning teevad siis oma valiku. „Parimaid teoseid vahendavad oma kuulajatele järgneva hooaja jooksul üle kolmekümne raadiojaama mitmel mandril,” lisab Teder. Kokkulepe Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi toimumisest Eestis sõlmiti tegelikult juba kolm aastat varem, EL-i projekt Rostrum+ tuli aga mängu tänavu ja selgus Tederi sõnul ERR-i jaoks üleöö enne suurürituse algust. „Võiks öelda, et esialgu korraldasime Rostrumit, kuid seejärel vahetult ja kiiresti lisaks veel ka „plussi”,” sõnab Teder naerdes. Nii organiseeriti tema sõnul kärmelt juurde Rostrum+ raamidesse kuuluvad lisategevused – muusikatudengite kaasamine muusikakuulamise sessioonidesse, muusikaprojektide esitlemine (IRC Lab) ja Rostrumil osalevate teoste kuulamisvõimaluste pakkumine avalikus ruumis (IRC Sound). Rostrum+ olulisim lisaväärtus

on Tederi hinnangul konkursi avatus laiale auditooriumile. „Üritus saab nõnda märksa avarama kõlapinna ning pika ajalooga loomingufoorum ei ole nüüd pelgalt professionaalide ettevõtmine, vaid sellest saab osa võtta tunduvalt suurem sihtgrupp, sisuliselt iga muusikahuviline,” jätkab Teder. Eesti teema tähtsal kohal Rostrumit valmistas Tiia Teder ette koos Triin Hallasega. „Tegelesime selle ettevalmistava poolega tegelikult vaid kahekesi. Triin on kogenud kultuurikorraldaja ja ainus Eestis, kellel on varasem Rostrumi korraldamise kogemus IMC internina Pariisis,” sõnab Teder ja lisab, et üritus valmis tihedas koostöös juhtpartneri IRC liidrite Silja Fischeri ja Davide Grossoga. „Veel aitasid Tederil ja Hallasel Rostrumit läbi viia kolleegid Eesti Raadiost, IT-mees Erkki Neidre, helirežissöör Jürgen Kiik, Klassikaraadio toimetajad Kaisa Jõhvik ja Johanna Mängel ja veel paljud teised,” loetleb Teder. Kõige suurem väljakutse oli Tederi sõnul avaliku muusikakuulamispunkti IRC Sound läbiviimine ja ülesehitamine. „Muusikakuulamispunkt oli nädal aega uue raadiomaja fuajees püsti, kohale tulid koolinoored ning teised muusikasõbrad. Rostrumile esitatud teoseid sai seal kuulata nii nutisead-

mest kui ka kohapealsetest lauaarvutitest,” räägib ta. Tederi sõnul seati eesmärgiks kasutada maksimaalselt ära 29 riigi raadioajakirjanike Eestis viibimist ja anda neile ülevaade Eesti muusikaelust. Külalised käisid RAM-i kontserdil „Siin Rostrum”, Vox Clamantise kontserdil „Virgencita”, osa saadi „Aadama passiooni” esietendusest ning tehti reis Arvo Pärdi keskusse. „Iseäranis suur huvi oli Helena Tulve avaliku intervjuu vastu. Rostrumi avaõhtul esines Kloostri Aidas Maarja Nuut ja ka tema kontserti meenutati eriliselt inspireerivana,” ütleb Teder, kelle hinnangul läks Rostrum tõeliselt hästi korda ja osavõtjad olid väga rahul. „Jälgides sotsiaalmeedia infot Rostrumi reportaažidest, tundub, et Eesti teema on raadiosaadetes väga tähtsal kohal,” rõõmustab ta. Hea kogemuse said korraldajad ka koostööst kohalike partneritega. „Eesti Kontsert korraldas seoses Rostrumi toimumisega spetsiaalse kontserdisarja „Siin Rostrum”, suurepärane koostöö oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Arvo Pärdi keskuse ja muusikakollektiividega. Rahvusvahelise koostöö viljad on aga suures osas veel ees, sest projekt Rostrum+ alles algas,” lausub Teder.

Rahvusarhiiv kutsub kogukonna mängima Rahvusarhiiv osaleb Loov Euroopa toetatud projektis CO:OP, mida võib eesti keeles kõige suupärasemalt tõlkida „Kogukond kui mänguruum”. Projekti peamised tegevused on suunatud kogukondade kaasamisele ja arhiiviõppe mängulisele

lähenemisele. „Viimane tähendab sisuliselt näiteks koolitunni läbiviimist viisil, kus õpilased saavad tunnis tehtavat jäädvustada filmina. Kuigi projekt tervikuna on alles algusfaasis, viidi arhiiviõppe visualiseerimise pilootprojekt läbi 28. oktoobril

Eestis, koostöös Pelgulinna kooliga, kus õpivad julgete ideedega õpilased. Tänu nende loovusele õnnestus pilootprojekt suurepäraselt. Kõigi partnerite tegevusena on filmimised alles kavandamise järgus, mistõttu on tulemustest laiemalt esialgu veel vara

rääkida. Ühtlasi on lõviosa projekti tegevustest kavandatud aastatele 2017 ja 2018,” räägib Rahvusarhiivi esindaja Birgit Kibal, kelle sõnul tuli projekti algatus välispartnerilt, rahvusvaheliselt arhiiviuuringute keskuselt ICARUS (http://icar-us.eu/en/).


Loov Eesti leht

LOOV EUROOPA KULTUUR

Disainerid loovad inimlikumat linnakeskkonda Et linnaelu oleks elamist väärt ning inimene end ka keset suurlinnade vilgast saginat mõnusalt tunneks, on disainerid üle ilma pead kokku pannud ning püüdlevad selles suunas ühiselt. Loov Euroopa toetusel on rahvusvahelise tiimiga liitunud ka Eesti Disainerite Liit (EDL). Rahvusvaheline projekt kannab koondnimetust „Inimlikud linnad” ning osalejaid on ühtekokku üheteistkümnest riigist, kaasatud on nii ülikoolid, disainifestivalid ja -keskused kui ka teised innovatsiooni toetavad organisatsioonid. „Teiste seas võiks siinkohal ära märkida St Etienne Disainikooli, Aalto Ülikooli, Milano Polütehnikumi, Clear Village’i, ProMateria jt,” loetleb Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova. Koos püütakse linnakeskkonda ümber mõtestada, arutledes taoliste teemade üle nagu ruumi roll sotsiaalse innovatsiooni kujundajana ning inimeste juhtimine nn võrgustiku-ühiskonnas. Gurjanova sõnul on projektis tähtsaimal kohal inimene ning tema suhe kiiresti muutuva keskkonnaga. „Tegemist on multidistsiplinaarse kooslusega, kuhu kuuluvad disainerid, arhitektid, linnaplaneerijad, sotsioloogid jt. Kavas on luua n-ö elav laboratoorium sotsiaalsete muutuste algatamiseks,” selgitab ta. Muutuste initsieerimiseks lin-

Foto: Maris-Liis Heinsaar, St Etienne

Jujääb festivali ajal oli külalistel võimalik ööbida hüpikhotellis. nakeskkonnas toimuvad meistriklassid, töötoad ja eksperimendid, kaasates eksperte ja linnakodanikke. Lisaks huvitavatele loengutele on disainerite liidu esindajad osalenud ka praktilistes töötubades St Etiennes („Human Cities_Challenging the City Scale”), kus valmistati vanast mööblist linnakeskkonda sobivaid objekte, ning Londonis, kus toimus töötuba „Rescale the City”. „Selle keskkonda säästva ürituse eesmärk oli populariseerida väikesi töökodasid ning käsitsi meisterdamist, asjade parandamist ning abi osutamist abivajajatele. Eestis toimunud töötuba juhendas Inglismaa disainer Alice Holmberg,” räägib Gurjanova.

Pop-up-hotelli linnak Muhu saarele Veel sai koostöös EKA tudengite ja kohalike tootjatega teoks koostööprojekt džässifestivaliga Juujääb, mille käigus loodi magamiskohtade puuduse leevendamiseks pop-uphotelli linnak Muhu saarele. Gurjanova sõnul aitas kiirele hotellikompleksi valmimisele kaasa kunstiakadeemia taaskasutus-internetiplatvorm Ring, kus levis info tootmisjääkide kohta. Kahe-kolme päevaga valminud hotelle hindas kõrgetasemeline hotelliäris kogenud žürii. Neli ööd kõige rohkem tärne võitnud hotellis KUUP ööbinud Eesti Disaini Maja galerii juht Kirke Tatar oli Gurjanova sõnul kogetud

festivaliööst taolises „hotellis” heas mõttes hämmeldunud. „Üllatusena mõjusid nii konstruktsioon kui ka materjalina kasutatud taaskasutusvilt. Öösel pidas maja sooja, kuumal suvehommikul aga püsis magamisase meeldivalt jahedana. Kindlasti veedaks sellises ajutises öömajas ka kõik oma tulevased festivaliööd,” sõnab Tatar. Ajutiste linnakute ja mobiilsete ehitiste teemat arendatakse Gurjanova sõnul ka Tallinnas detsembrikuus aset leidvas töötoas. Projekti „Human Cities” lõpptulemusi saab näha 2018. aastal Tallinnas Disainiööl. Eelnevalt toimuvad erinevates linnades ettevalmistavad tegevused ning valmistatakse ette lõppnäitus.

Balti Valguskett ühendab Baltimaade valguskunsti MTÜ Valgusfestival osales Loov Euroopa programmi abil toetatud rahvusvahelises valgusdisainining valguskunsti alases koostööprojektis Balti Valguskett. „Selle eesmärk oli arendada omavahelist koostööd eeskätt Balti riikide valguskunstnike vahel, kuid luua sidemeid ka Poolaga ning tulevikus teistegi Balti mere riikidega,” räägib MTÜ Valgusfestivali juht Indrek Leht. Loov Euroopa alamprogramm Kultuur on tänaseks toetanud juba nelja erinevat valguskunstialast projekti. „Idee sai alguse soovist julgustada Balti mere regioonis valgusinstallatsioonidega tegelevaid festivale omavahel koostööd tegema, et saada koostööst sünergiat – jõuda uue publikuni, laiendada festivalide rahvusvahelist haaret ja aidata Balti riikide kunstnikel jõuda oma ala tippu,” ütleb Leht. Projekti partneritel olid võrdlemisi ühesugused prob-

Foto: Valgusfestivali arhiiv

Projekt Reflexio Dominiikllaste kloostris. See töö rändab läbi 4 festivali linna ( Tallinn, Riia, Vilnius, Gdansk) ja esitatakse iga kord erinevad kontekstis: kloostris, parkmetsas, linnaväljakul, majajäetud raudteejaamas. Autorid: Grete Veskiväli, Ruta Palionyte (Leedu), Krista Dintere (Läti) leemid – kõrgetasemelise hariduse omandamise võimaluste vähesus ning ebapiisav juhtimiskogemus. Balti riikide valgusfestivalide vaheline koostöö on suunatud nõudluse ja pakkumise vahelise vahekorra tasakaalustamisele, nii

tegijate kui ka publiku professionaalsuse tõstmisele ning sihtpubliku teadlikkuse tõstmisele. Projekti läbivaim sündmus oli Balti Valgusketi tuur. „Interaktiivsed installatsioonid, videoprojektsioonid, mäpping ning spetsiaalselt puuetega inimeste vaja-

dusi silmas pidades loodud taiesed,” kirjeldab Leht. Üheskoos jõuti tõdemusele, et valdkond vajaks erialast magistriprogrammi. „Nii plaanitakse projekti lõpus toimuval ühisel seminaril kunstiakadeemiale välja pakkuda valgusdisaini- ja valgusõppe magistriõppe kava,” avaldab Leht. Tallinna Valgusfestival sai alguse juba 15 aastat tagasi. „Idee valgusfestivali korraldamiseks saime omal ajal Helsingist, kus toimus üks esimesi samalaadseid festivale Euroopas. Prantslastel on asjast oma nägemus, kuid ega see olegi tagantjärele enam oluline,” ütleb Leht. Üldiselt on kogu traditsioon laiemalt alguse saanud Põhjalast – seda eeskätt siinse regiooni pimedate ja pikkade talvede tõttu. „Algne motiiv oli võidelda kunsti abil pimedast talvest tingitud depressiooni vastu,” selgitab Leht. Praeguseks on valgusketi tuur jõudnud Läti ja Poolani.

|5

Euroopa tänapäevase kirjanduse paremad palad jõuavad meie lugejani Loov Euroopa programmi Kultuur osalusel jõuavad meieni kirjastuselt Varrak kolm uut romaani: Pierre Michoni „Pisikesed elud”, Soome kirjaniku Katri Lipsoni „Jäätisemüüja” ja John Banville „Surilina”. Esimesed kaks on juba ilmunud, „Surilina” jõuab raamatuäridesse jõuludeks. Loov Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonna toetuste üks motiive on toetada Euroopa kirjanduse levikut. Tänavu aidati kaasa kolme uudse romaani tõlkimisele ja meie lugejani jõudmisele. Prantsuse tänapäevase kirjanduse esindaja Pierre Michoni raamatu „Pisikesed elud” on eesti keelde tõlkinud Anti Saar. Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga tunnustatud Katri Lipsoni „Jäätisemüüja” sai eestikeelse tõlke Kadri Jaanitsalt ning Iiri hinnatud stiilimeistri John Banville’i „Surilina” tõlkis Krista Kaer. Kirjastus Varrak toimetaja ja projektijuht Merit Kask räägib, et kokku on projekti teoks tegemine võtnud aega poolteist aastat, millest kõige suurem osa on kulunud raamatute tõlkimisele. „Eks oma aja võtab ka toimetamine, kujundamine jms. Kokku on olnud nende raamatute valmimisega seotud kümmekond inimest: tõlkijad, toimetajad, kujundajad ning projektijuht,” sõnab Kask, kes ise ongi olnud viimatimärgitu rollis. „Sain selle tõlkeprojekti Varrakusse tööle tulles päranduseks oma eelkäijalt, kes oli selleks hetkeks juba raskema osa projektijuhtimisest ära teinud,” naerab Kask. Ent vaieldamatult jagus tööd ka temale, sest projekti reaalne elluviimine jäi siiski tema kanda.

Euroopa moodsa ja kaasaegse kunsti muuseumid ühendavad käed Eesti Kunstimuuseum (Kumu) osaleb piiriüleses koostööprojektis „Translocal: Museum as Toolbox”, kus osalevad veel Universalmuseum Joanneum Grazist (Kunsthaus Graz), Muzeum Sztuki Łodźist, Zagrebi kaasaegse kunsti muuseum ja Bolzano kaasaegse kunsti muuseum (Museion). „Translocal on ühisvõrgustik, mille on loonud mõned väljaspool keskseid suurlinnu tegutsevad keskmise suurusega Euroopa moodsa ja kaasaegse kunsti muuseumid. Need muuseumid on huvitatud koostööprojektidest, mis seovad kohaliku ja rahvusvahelise kunsti loomise, teavitamise ja vastuvõtu eriomaseid aspekte,” selgitab projekti koordinaator Mary-Ann Talvistu. Käesoleva projekti „Museum as Toolbox” kandev idee on uute sihtgruppide kaasamine muuseumi tegevusse. „Püüame leida võimalusi, kuidas tuua muuseumi publikut, kes seni siia veel jõudnud pole ja loomulikult soovime muuseumis toimuvast paremini teavitada. Luubi alla on seekord võetud noored vanuses 15–25 aastat ja kohalike kogukondade algatused, mida oleks võimalik muuseumiga tihedamalt siduda,” räägib Talvistu. Tema sõnul on nimelt kommunikatsioon esmane tööriist, mida on tarvis, et sihtgrupi esindajateni jõuda, kaardistamaks vastastikuse infovahetuse käigus nende huvisid. Seejärel saab Talvistu ütlust mööda pakkuda noortele võimalusi ka ise muuseumis kaasa löömiseks. „Seeläbi tajutaks muuseumi kui head partnerit, millega soovitakse lähemalt suhestuda ja koos töötada – muuseum kui kasulik tööriistakast,” toob ta välja olulisimad märksõnad. Praeguseks on toimunud projekti kick-off-kokkusaamine Zagrebis. „See oli esimene kohtumine pärast projekti kinnitamist. Toimus ülesannete täpsem jagamine ja töögruppidesse jagunemine. Leiti võimalused omavaheliseks kommunikatsiooniks projekti käigus. Pandi paika täpne ajakava ja kõige olulisemad edasised tööpunktid,” loetleb Talvistu ja toonitab, et ka Kumus on hakatud viimasel ajal üha enam tähelepanu pöörama noortele. Kevadest alates tegutseb muuseumis noorteklubi, mille sihiks ongi noortelt noortele programmi kavandamine. Projekt vältab kaks aastat ja lõppeb 2017. aasta sügisel.


6 | LOOV EUROOPA KULTUUR Festivalid ja etenduskunstnikud keskenduvad kultuuri ja linnakeskkonna väljakutsetele Kanuti Gildi SAAL (MTÜ Teine Tants) osaleb oma rahvusvahelise etenduskunstide festivaliga SAAL Biennaal (end Augusti TantsuFestival) võrgustiku Festivals in Transition/FIT projektis URBAN HEAT. Selle kolmeaastase projekti käigus uurivad võrgustiku 13 partnerfestivali oma toimumispaikades koos 22 etenduskunstnikuga kriitiliselt oma mõjuvälju väljaspool kitsast kultuurikeskkonda. „Kõik URBAN HEAT’i tegevused keskenduvad 21. sajandi linnakeskkonnaga seotud põletavatele sotsiaalsetele, poliitilistele, kultuurilistele jt väljakutsetele,” selgitab projekti koordinaator Annika Üprus. Üpruse sõnul on tegemist festivalide võrgustikuga, mille põhipartnerid on teinud koostööd juba läbi nelja pikaajalise projekti, mis on tegelenud festivalidega seotud eri tahkudega – rahastajate, kriitikute, kuraatorite ja etenduskunstnikega – viimase kümnekonna aasta jooksul. „Seekordne projekt sai alguse partnerfestivalide hetkel kõige aktuaalsemate ja problemaatilisemate teemade enesekriitilisest ühisosa kaardistamisest, millest vormus projekti URBAN HEAT kahetasandiline põhiolemus. Partnerfestivalide omavahelises koostöös viiakse läbi viis uuriva olemusega Urban Labi ja luuakse

uusi kunstiteoseid/aktsioone/ lavastusi,” räägib Üprus. Projektis osalevad etenduskunstnikud selgusid avaliku konkursi kaudu, milles osalesid nii EL-i kui ka ümbritsevate maade kunstnikud ning kaasatud on nii mitmedki andekad ja aktiivsed Eesti esindajad. Kanuti Gildi SAAL on hetkel ette valmistamas Urban Labi koostöös partnerorganisatsiooniga Centrale Fies, mis tegutseb endises elektrijaamas Dros, Itaalias, tänapäevaste etenduskunstide (tantsu-teatri-visuaalkunsti) otsival ristteel. Hiljuti toimus projekti URBAN HEAT avaakadeemia Spielart festivalil Münchenis, Saksamaal, mis sisaldas kõikide eelootavate Urban Labidega seotud avalikke loenguid ja diskussioone ning oli seotud festivali kureeritud alamprogrammiga „Art in Resistance”. Projekti URBAN HEAT ootab ees kolm põnevat, kriitiliselt meelestatud kultuuri strateegiate, mõjuväljade ja laiemalt meie koostegutsemise tulevikku analüüsivat aastat. Nende käigus otsitakse ühiselt viise, kuidas maksimaalselt ära kasutada areneva tehnoloogia võimalusi. Samuti otsitakse, milliseid kaasavaid taktikaid kasutada teatrikeskkonnas ning kuidas neid kogemusi jagada.

Noored barokkmuusikud otsivad Euroopa kogemust Paljud noored muusikud nii meil kui ka mujal Euroopas said võimaluse osaleda üleeuroopalises barokkmuusika-alases projektis, mille eesmärk on luua EL-i noortele aastaks ajaks võimalus täiendada end Euroopa tuntuimate dirigentide käe all. Üleeuroopalise barokkmuuusika-alase koostööprogrammi siinne eestvedaja Tiina Jokinen on olnud aastaid seotud muusikaga. Tema juhitav OÜ ERP tegeleb muusika salvestamisega ning festivalide ja kontsertide korraldamisega. Projekti võimaldas tegevust ja haaret Euroopa suunal veelgi enam laiendada. Projekt koolitab Euroopa noori barokkmuusikuid tippdirigentide käe all, andes neile võimaluse osaleda ühe hooaja

Euroopa Liidu Barokkorkestri töös, omandades sel moel kõrget professionaalsust ja uusi kogemusi. „Meie roll on osaleda koolitusprotsessis, salvestada, anda välja salvestusi ning korraldada nimetatud orkestrile kontserte ja töötubasid oma festivalidel ja väljaspool,” selgitab Jokinen. Projekt on Jokineni sõnul alles algusjärgus ning orkestris on alanud alles esimene eelmainitud koostööga seotud õppeaasta. „Kuigi orkester ja noorte koolitus selle baasilt on tegelikult juba varem tegutsenud, võimaldab projektitoetus senisest märksa avaramat tegutsemist. Ka kunstilises mõttes on tulemused paremad kui varem,” märgib ta.

Loov Eesti leht

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum uurib keraamika mõju argielus Loov Euroopa alamprogrammist Kultuur toetatakse piiriülest kultuuri- ja loomemajandusalast koostööd. Ilus näide sellest on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi osavõtt rahvusvahelisest keraamika uurimisprojektist. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM) osaleb Loov Euroopa projekti toel rahvusvahelises, ühtekokku neli aastat vältavas keraamikaalases uurimisprojektis, koondnimega Ceramics and Its Dimensions. Projekti eesmärk on uurida ja kaardistada keraamika mõju ja suhet Euroopa inimeste argielus, analüüsida keraamika arengut ja erinevaid kasutusviise 17. sajandist tänapäevani välja. „Püüame leida ja välja tuua keraamikaga seotud traditsioonide sarnasusi ning regionaalseid eripärasid, mida põhjustavad nii ajaloolis-kultuuriline kontekst kui ka sotsiaalsed ja majanduslikud käitumismustrid,” selgitab projekti koordi-

naator Kai Lobjakas, kelle sõnul on globaliseerumine põhjustanud inimeste elulaadi ulatusliku muutuse ning erinevate kultuuriruumide piirjooned on seetõttu paiguti hägustumas. Lobjakas näeb siin võimalust identiteedilisi traditsioone taaselustada ning keraamikale kui iidsetest aegadest saati erinevates kultuurides kasutatavale materjalile enam tähelepanu pöörata. „Peame oluliseks ka tulevikku vaatamist ning uusi perspektiive ja võimalusi,” märgib Lobjakas. Hõlmab paljusid huvirühmi Ambitsioonikas projekt ühendab muuseume, arhitekte, disainereid, tööstust ning mitmeid teisi huvirühmi, et uurida materjali vastavalt kultuurilisest, ajaloolisest, tehnilisest ja kunstilisest aspektist. „Selleks on välja töötatud rida ettevõtmisi nagu näitused, töötoad ja sümpoosion. Projekt koos-

neb kümnest moodulist, partnereid on ühtekokku 11 maalt,” täpsustab Lobjakas. ETDM-i on Lobjakase sõnul aktiivsemalt kaasatud neist kahte, mis käsitlevad keraamika ajalugu ja suhet keraamikasse argitasandil. „Juba möödunud aastal sai alguse rändnäitus „European Sultural Lifestyle in Ceramics – from baroque until today”. Tallinna, ETDM-i jõuab see 2017. aasta alguseks,” valgustab Lobjakas. Teiseks ETDM-i jaoks oluliseks mooduliks on „Ceramics – What it means to me. Talking Heads”, mis kujutab endast intervjuude vormis kaardistust suhestumisest keraamikasse nii disainerite, ettevõtjate kui ka tavakasutaja seisuskohast. Projekti juhtpartneriks on Lobjakase ütluse kohaselt Saksamaa keskne por tselanimuuseum Porzellanikon. „Nende soov on juba pikemat aega olnud selline projekt algatada ja tööle panna.

See on eelkõige nende initsiatiiv ja pika ettevalmistava töö tulemus, kuhu meil on au olla kaasatud koos mitmete teiste tugevate partneritega, nagu näiteks Briti kuulus Stoke on Trent Potteries Museum või Itaalia Faenza keraamikamuuseum MIC,” avaldab Lobjakas. Lobjakase sõnul algas projekt möödunud aastal ja suurem osa selle sisu loomisest ja väljunditest on alles ees. Just on valminud rändnäitus, mis avati möödunud suve alguses Belgradis ning on praegu avatud Saksamaal Selbis Porzellannikonis. „Toimunud on ka juba keraamika ajaloo teemaline sümpoosion, millest on iga hetk ilmumas artiklite kogumik, ette valmistamisel on kõik teised moodulid, mis järk-järgult valmivad,” täpsustab ta. Lobjakase sõnutsi algas projekt möödunud aastal ja suurem osa selle sisu loomisest ja väljunditest on alles ees. Foto: VAT Teater

Projekt arendab ka näitlejaid: näitlejate töötoa filmimine koos Palmela meeskooriga.

Nutimaailm tungib rahvusvahelisele teatrilavale Rahvusvahelist haaret vajab ka teater – lennuka võimaluse piire laiendada sai VAT Teater, kes osaleb nelja-aastases rahvusvahelises teatrite koostööprojektis Platform Shift+. „Projekt on ellu kutsutud, et luua noorele vaatajale lavastusi, milles kajastuvad tänapäeva digimaailma väljakutsed nii sisus kui ka vormis,” sõnab VAT Teatri teatrijuht Tiina Rebane. VAT Teatril on tema sõnul üks sarnane projekt juba selja taga – koos BCS Koolituse ja Vaata Maailma Sihtasutusega loodud „Netis sündinud”. Projekti ettevalmistu-

sele kulus Rebase sõnul poolteist aastat. „VAT Teater on osalenud varemgi rahvusvahelistes koostööprojektides ja kõne all olev Platform Shift + on tegelikult eelmise nelja-aastase projekti Platform 11+ edasiarendus,” täpsustab Rebane. Seetõttu jäi samaks ka suurem osa koostööpartnereid, ent lisandunud on ka uusi teatreid. „Kui meile pakuti ühinemist Platform Shift + teatriprojektiga, oli see meie jaoks omamoodi võimalus jätkata teemadel, mis lavastuses „Netis sündinud” kajastamist ei leidnud. Samuti tahtsime jätkata

koostööd juba tuttavaks saanud teatrite ja tegijatega Ungaris, Saksamaal, Portugalis ja Prantsusmaal,” ütleb Rebane. Parasjagu valmistatakse VAT Teatris ette lavastust, milleks esimesel projektiaastal on Mihkel Seederi ja Margo Tederi „Web Demon”. Projekt kestab ühtekokku neli aastat ja Rebase ütluse kohaselt on tulemas nii töötubasid, seminare, tegijate vahetusi, koostööd konkreetse lavastusega, külalisetendusi kui ka festivale. Mitmedki lavastused jõuavad ka siinse vaatajate ette.

Teater on Rebase sõnul igas riigis erinev, ent ühtaegu väga sarnane. „Igapäevamured ja rõõmud on inimestel ikka samad. Kuid see, kui mitmepalgeline võib olla teater oma avaldumisvormides, on olnud alati üllatav,” tõdeb ta. Rahvusvaheline koostöö on Rebase sõnul igal alal oluline ja teatris lausa hädavajalik. „Mitmedki edukad noortelavastused on jõudnud Eesti vaatajateni tänu rahvusvahelistele projektidele,” selgitab ta.


Loov Eesti leht

LOOV EUROOPA MEDIA

|7

Foto: OÜ Vesilind

Loov Euroopa alaprogramm MEDIA Katre Kajamäe, Loov Euroopa MEDIA Eesti

kaasamise ning harimisega seotud projekte. Erinevaid toetusmeetmeid on kokku üle kümne.

Loov Euroopa alaprogramm MEDIA toetab Euroopa Liidu audiovisuaaltööstuses toodetud sisu arendamist, levitamist ja promotsiooni. MEDIA alaprogrammi eesmärk on Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime tugevdamine ning toodangu rahvusvahelise levi hõlbustamine, et jõuda uue publikuni. Aastaks 2020 plaanitakse programmi kaudu toetada vähemalt 2000 kino ning umbes 800 filmi. Pika traditsiooniga MEDIA programm on 1991. aastast investeerinud 1,7 miljardit eurot filmide arendamisse, levitamisse, koolitusprogrammidesse ja innovatsiooni. Seda sihiga suurendada Euroopa filmi- ja audiovisuaaltööstuse mitmekesisust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Populaarsemad skeemid ja Eesti saavutused Eesti taotlejate hulgas on populaarseimaks kahtlemata filmiprojektide arendus. Sellesse vooru laekub igal aastal ligi tuhat taotlust, neist mõnikümmend Eestist. Võrdsetel tingimustel pistetakse rinda kõigi teiste projektidega üle kogu Euroopa. Eesti projektid on tugevad, positiivseid otsuseid laekub igal aastal. Eelmisel aastal eraldati Eesti filmiprodutsentidele kolm arendustoetust ja kolm projektide paketi toetust (kolmest kuni viiest filmist koosneva paketi arenduseks). Teine populaarne toetusmeede on filmilevi. Mõlemas voorus (automaatne ja valikuline kinolevi) on Eesti taotlejad samuti alati edukad. Möödunud aastal jõudis MEDIA alaprogrammi toel Eesti kinodesse üle 20 Euroopa filmi, umbes samas mahus näeme Euroopa kino ka tänavu. Kokku eraldati 2014. aastal Loov Euroopa programmist Eesti filmitööstusele toetusi üle ühe miljoni euro. Tegemist oli erakordse aastaga. Valdkonnale on see andnud väärt võimaluse veelgi põhjalikumalt projektide arendamisele pühenduda. Võib ennustada, et järgneva paari aasta jooksul nii suuremahulisi toetusi oodata pole, seejärel ilmselt taas! Käesoleval aastal olid arendustoetuste voorus edukad kolm projekti: „Head, halvad ja elavad” (dokumentaalfilm, 25 000 eurot), OÜ Vesilind, produtsent Riho Västrik; „Sipsik” (animafilm, 60 000 eurot), A Film Eesti OÜ, produtsent Kristel Tõldsepp; „Purjetamine vabadusse” (mängufilm, 50 000 eurot), OÜ Factory, produtsendid Meelis Niinepuu, Evelin-Soosaar-Penttilä.

„Head, halvad ja elavad” püstitab küsimuse, mida on vaja teha selleks, et lõhkuda lõputu surma ja vägivalla ring.

„Head, halvad ja elavad” – vestern, mis leiab aset idas Riho Västrik, filmi produtsent, OÜ Vesilind Surnuaial Tšetšeenia mägedes otsib kaks hauakaevajat kahe hambuni relvastatud noormehe turvamisel kohta haua kaevamiseks. „Sõda on justkui lõppenud, aga meile tuleb tööd järjest juurde,” räägib üks neist. Melanhoolset pilti rikub surnuaiavaht Ahmedi ilmumine: „Miks te nii kurvad olete, nagu oleks keegi surnud?” pöördub ta hauakaevajate poole, üht neist kelmikalt ninast näpistades ja ajab – käes kang, huulil sõjahüüd – lehmi kalmistult minema. Selline on üks stseen dokumentaalfilmist „Head, halvad ja elavad”. Noore režissööri Ksenja Ohhapkina film vaatleb Tšetšeenia traditsioonilist ühiskonda, nende püüdu murda välja vägivalla suletud ringist. Elu kulgeb äärealal muistse veritasu seaduste kohaselt. Kes sellest kõrvale hiilib, riskib paaria staatusega. Ekraanil on tänapäevane traditsiooniline tšetšeeni ühiskond,

mis kaotas iseseisvussõja ülekaalukate jõududega „valgele mehele”. Selles ühiskonnas on „head poisid”, kelle sooviks on elu jalule seada ja oma perele tulevik kindlustada. On ka „halvad poisid”. Nende maine kujundab domineerimine vägivalla abil. Tšetšeenide teadvuses on sõja- ja seadusetusaastatega kujunenud ettekujutus sellest, et võimuesindaja (olgu ta poliitik või tavaline miilits) on „jõud, mille eest on vaja ennast ja oma peret kaitsta”. Need ongi „halvad poisid”. Nii head kui ka halvad magavad, püstol padja all, sest elatakse maailmas, kus inimelul pole väärtust, ühtlasi on sellel siiski konkreetne rahaline väärtus. Niisiis vastab film klassikalise vesterni tunnustele. Ebakindlus Eesti stuudiole on sellise filmi tootmine suur väljakutse, kuid ka võimalus luua teos, mis kõnetab oluliselt laiemat publikut kui meie oma maarjamaine. Seda leidis ka Euroopa Liidu Loov Euroopa programm, eraldades projekti arendamiseks 25 000 eurot. Projekti potentsiaali on mõistetud ka eri-

nevatel võistukaitsmistel, kus oleme osalenud: Zagreb Dox, Visons du Réel, Baltic Sea Documentary Forum, Ex Oriente. Šveitsis Nyonis Visons du Réelil saime parima pitch’i tunnustuse. Ometi ei tähenda see automaatselt, et film valmib kiiresti ja tõrgeteta. Esiteks ei teadnud me seda tööd 2014. aasta alguses ette võttes, missuguseks kujuneb see aasta Venemaale, tema naabritele ja kogu maailmale. Kindlasti ei ole nüüd, ligi kaks aastat hiljem, loometingimused selles maailmaosas enam endised. Mis siin rääkida filmitegijatest, kogu elu on pea peale pööratud. Seetõttu ei ole kõik partnerid, kes esmalt filmi toetasid, enam meie selja taga. Samas, võrreldes turbulentsidega, mida tšetšeeni rahvas on sajandite jooksul üle elanud, on meie mure kahvatu. Tšetšeenid elavad juba 200 aastat kesk sõdu ja repressioone, mille vahele jäävad lühikesed rahuajad. Seda aega kasutatakse noormeeste tagavara täiendamiseks, et need siis jälle sõdima saata. Mida on vaja teha selleks, et lõhkuda see lõputu surma ja vägivalla ring? Kes

on võimeline peatama tapmise? Kas on võimalik elada nii, et ei oleks sõda? Nende küsimuste üle muretsevad tšetšeenid juba mitmendat sajandit. Surmavabrik Filmi tegevus toimub mägikülas ja külakalmistul. Kalmistul kerkivad esile lood minevikust, külas jälgime tänapäeva lugusid, mis praktiliselt kordavad lugusid kalmistult. Filmi käigus maetakse pidevalt kedagi või kaevatakse järgmisele kadunukesele auku. See on metafoorne „surmavabrik”. Paralleeltegevusena käib külas ehitamine. See on „uue elu vabrik”. Praeguseks oleme käinud kolm korda Tšetšeenias filmimas. Autor on loonud usaldusliku suhte peategelastega. Loodame väga, et kujundlikkusega suudab meie film tõusta kunstilisele tasemele, mis võimaldab selle sõnumit mõista vaatajal mistahes kultuuriruumis. Ja nimelt – elu on elamiseks, see on meile antud ajutiseks kasutamiseks ja sellega tuleb vastutustundlikult ringi käia. Film „Head, halvad ja elavad” peaks valmima 2016. aastal.

„Sipsikust” valmib täispikk animafilm Kristel Tõldsepp, produtsent, A Film Eesti OÜ „Sipsik” on planeeritav täispikk animafilm lastele, mis põhineb Eno Raua samanimelisel lasteraamatul. Raamatu on illustreerinud Edgar Valter. Loov Euroopalt saadud arendustoetus on alles üks esimesi samme teekonnal filmi tootmiseni. Toetusotsuses rõhutati projekti

mitmekülgset tugevust – on olemas atraktiivne lugu, tugev visuaal, kogemustega partnerid ning professionaalne ja läbimõeldud tootmis- ning turundusplaan. A Film on juba saanud Eesti Filmi Instituudilt ja Eesti Kultuurkapitalilt stsenaariumitoetuse, lisandunud Euroopa toetus annab võimaluse stsenaariumikirjutamine lõpetada, kujundada filmi visuaalne külg ning tegeleda tootmise ettevalmistamisega, sh kaastootjate, levitajate ja müü-

giagentide leidmisega. Filmiprojektiga on juba kaastootjana liitunud Taani animastuudio A.Film Production. Sipsik hakkab filmis välja nägema samasugune, nagu me teda tunneme Edgari Valteri illustratsioonidelt. Kogemus Valteri loomingu filmi panemisega on A Filmil juba 2013. aastal linastunud lühifilmist „Suurt maalritöö”. „Sipsiku” meeskond on alles loomisel, kuid koostööd loodetakse jätkata

”Maalritöö” helilooja Vaiko Eplikuga. Kuna ”Sipsik” on lastefilm, siis saab filmis olema palju laule, millele sõnad kirjutab Leelo Tungal. Praegu on A Filmil tootmises 2016. aasta jõuludeks valmiv 30-minutiline animafilm „Sinel”, mis põhineb samanimelisel Nikolai Gogoli lühijutul. Film valmib koostöös Iiri tootmisfirmaga PaperDreams, stsenarist ning idee autor on tuntud Iiri stsenarist, režissöör ja näitleja Hugh O’Conor.

Milliseid tegevusi toetatakse? MEDIA põhikontseptsioon jätkub ka Loov Euroopa raamistikus: Euroopa Komisjon toetab filmitööstuse kahte suurt pealiini: tootmiseelne ja tootmisjärgne periood. Uue suunana toetatakse eelmisest aastast ka online-leviplatvorme, videomängude arendamist ja publiku

Illustratsioon: A Film Eesti

Sipsik hakkab lastele rõõmu tooma samasugusena, nagu Edgar Valter teda kujutanud on.


8 | LOOV EUROOPA MEDIA

Loov Eesti leht

Purjetamine vabadusse Illustratsioon: Elo Soode

Meelis Niinepuu, kaasprodutsent, Factory OÜ „Purjetamine vabadusse” on ajalooline draama, mis on inspireeritud 1940-ndatel väikestel purjepaatidel USA-sse põgenenud eestlaste tõestisündinud lugudest. Hulljulge teekonna ette võtnud eestlasi peeti Ameerikas esialgu mugavuspagulasteks, keda sooviti kodumaale, mille Nõukogude väed olid vabastanud, tagasi saata. Väljasaatmisele pani veto toonane USA president Truman isiklikult, kes nimetas eestlaste 7400 miili pikkust mereretke vabaduseodüsseiaks ning tõi paralleeli kuulsa Mayfloweri retkega. „Projekti ambitsiooniks on eesti loo jutustamine võimalikult laiale auditooriumile ja tähistada sellega üleilmselt Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Juba praegu on selle projekti vastu väga suur huvi ning Loov

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks on plaanis ekraanile tuua film eestlaste vabaduseodüsseiast.

Euroopa MEDIA toetust kasutamegi suuresti läbirääkimiste lõpetamiseks rahvusvaheliste levifirmade ja agentidega,” räägib filmi kaasprodutsent Meelis Niinepuu.

Loov Euroopa MEDIA eksperdid tõstsid esile stsenaariumi kõrget kvaliteeti, loo päevakajalisust ning suurt rahvusvahelise levi potentsiaali. „Arvestades viimaste aastate

üht suurimat konkurssi on MEDIA toetus kogu meeskonna jaoks kindlasti väga suur tunnustus ning omamoodi kvaliteedimärk projekti õnnestumisele,” märgib Niinepuu.

Filmi arendab OÜ Factory. Stsenaariumi autor on Euroopa Liidu kirjandusauhinna laureaat Tiit Aleksejev. Produtsendid on Meelis Niinepuu ja Evelin-Soosaar-Penttilä, režissöör Peeter

Rebane, muusikalise kontseptsiooni autor Michael Pärt ja konsultant Aage Aaberge (filmi „Kon Tiki” produtsent). Mängufilm valmib Eesti, Rootsi, Iirimaa ja Saksamaa kaasproduktsioonina.

Euroopa kinovärav PÖFF Sten-Kristian Saluveer, Filmitööstuse

programmi direktor / juhatuse liige, PÖFF Foto: Aron Urb

Taaskord on käes aeg suureks filmipeoks, sest Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ning Paide kinosaalides toimub 19. Pimedate Ööde Filmifestival, mis kestab 29. novembrini. Tänavune filmifestival on erakordne mitmel põhjusel. Esilinastub rekordarv maailma ning Euroopa filme, osalevate väliskülaliste hulk on festivali ajaloo arvukaim, pakutakse verivärskeid ja energiast pakatavaid linateoseid Tridensi debüütfilmide konkursil ning toimub Eestit rahvusvahelise filmitööstusega siduv nädalane filmiproffidele mõeldud konverentside, koolituste ja ärikohtumiste programm Industry@ Tallinn.

Koostöös Euroopa Komisjoniga leiab aset ka Euroopa filmi ning digitaalsete meediateenuste tulevikku suunav kahepäevane visioonikonverents European Film Forum Tallinn, kuhu on oodata ligi 30 esinejat alates filmivaldkonna tippu kuuluvatest filmitegijatest ja filmipoliitika kujundajatest kuni investorite ning tehnoloogiavisionäärideni. Uue algatusena sündinud tehnoloogia ja idufirmade minimess Digitech Corner tutvustab aga Tallinna külastavatele delegaatidele paremikku Eestis ja regioonis sündinud tehnoloogiaja tarkvaralahendustest. Koos laste- ja noortefilmidele pühendatud Justfilmi, tudengi- ja noortefilmidele keskenduva Sleepwalkersi, animatsiooniparemikku koondava Animated Dreamsi ning mitmete filmi, tehnoloogiat ja digitaalsisu ühendavate eriprojektidega on PÖFF-ist kahtlemata kasvanud talvise hooaja kõige olulisem filmisündmus mitte ainult Eestis, vaid kogu Balti- ja Põhjamaade regioonis tervikuna. Rahvusvahelise tippklassi kinovärav Alates 2014. aastast kuulub PÖFF maailma 15 olulisema, nn A-klassi filmfestivali ridadesse, kuulsate ning pika ajalooga Berliini, Cannes’i, Veneetsia ning Karlovy Vary festivalide kõrval. Kui avalik-

kus seostab neid festivale peamiselt punase vaiba ja glamuursete staaridega, tagab sissepääsu A-klassi klubisse hoopis miski muu – festivali märkimisväärne pühendumus filmitegijate ja filmikunsti tutvustajana. See on omamoodi värava roll ja kohustus, mis toob festivali toimumiskohta uusimad filmid ning huvitavamad filmitegijad, kuid teisalt tutvustab maailmale ka paremikku kohalikust filmivaldkonnast, alates uutest linateostest ja lõpetades koostöövõimaluste ning isegi võttepaikade tutvustamisega. Sellel põhjusel on A-klassi festivale maailma iga regiooni kohta ainult üks ning just tänu PÖFF-i aastatepikkusele tööle ja pühendumisele rahvusvahelise, regionaalse ning kohaliku filmimaailma tutvustamisel ja lõimimisel otsustati 2014. aastal võtta festival vastu maailma 15 tippfestivali hulka. Kindlasti on sellele edule märkimisväärselt kaasa aidanud PÖFF-i roll Euroopa filmide maaletoojana ning seda positsiooni on aastate jooksul toetanud ka Euroopa Liidu MEDIA ning Creative Europe’i programmid. Kuigi iga aastaga jõuab Eesti kinolevisse aina rohkem Euroopa filme, on festival siiani jäänud olulisemaks kontinendi filmiparemiku tutvustajaks ning jätkab seda ka 2015. aastal. Arvudest rääkides on 19. filmifestivali põhiprogrammi 228

täispikast filmist tervelt 153 Euroopa päritolu või valminud Euroopa filmitegijatega koostöös ning nii mõnegi neist Euroopa või isegi maailma esilinastus toimub just Tallinnas. Saada osa filmi esilinastustest on publikule tõeline maiuspala ning privileeg. PÖFF-i programmimeeskonna aastapikkuse suure töö tulemusena on tänavusel festivalil kaks võistlusprogrammi, milles leidub küllaga eksklusiivseid esilinastusi. Näiteks põhivõistlusprogrammis jõuab esimest korda Euroopa publiku ette hoogne Belgia maf fiatriller „Must”, mida on isegi võrreldud Martin Scorsese legendaarse filmiga „Goodfellas”. Huvitava tagasivaate sovetiaja moraalsetele dilemmadele teeb Läti ja Eesti ühistööna valminud „Koidik”. Maailma tulevikutalentide esmafilmidest koostatud Tridensi debüütfilmide konkursil esilinastub aga kauaoodatud õudussugemetega Eesti põnevik „Must alpinist”. Oluline kohtumispaik proffidele Iga rahvusvahelise filmifestivali lahutamatuks osaks on filmiproffidele suunatud eriprogramm või filmimess, mis hõlmab koolitusi ja seminare, alles tootmist ootavate filmide tegijate koostöökohtumisi ning töösolevate projektide erili-

nastusi rahastajate ja partnerite leidmiseks. Seda terviklikku ning filmitegijatele suunatud profiprogrammi pakubki ligi 400-le Tallinnasse saabuvale professionaalile PÖFF-i ning Baltic Event kaastootmisturu korraldatav filmimess Industry@Tallinn. Messil tutvustatakse Eestit kui rahvusvahelisele areenile kerkinud väikest, kuid huvitavate võttepaikade, andekate filmiheliloojate ning eriefektide ja järeltootmismeistritega filmimaad. Sellele aitab kaasa ka 2016. aastal käivituv toetusmeede, mida koordineerib Eesti Filmi Instituut. Tänavuse Industry @ Tallinn programmi tipphetkeks on 18. ja 19. novembril teatris NO99 aset leidev kahepäevane visioonikonverents European Film Forum Tallinn. Fookuses on kogu Euroopat haaranud tuline debatt digivolinik Andrus Ansipi kabineti juhitava digitaalse ühisturu strateegia teemal. Maikuus välja kuulutatud laiahaardelise strateegia eesmärk on tõsta 2016. aasta lõpuks Euroopa digitaalset konkurentsivõimet, viies selleks läbi muudatusi erinevates valdkondades, alates e-kaubanduse reeglite lihtsustamisest ja lõpetades uute andmetöötluse ning pilvetehnoloogiate standarditega. Komisjoni üks eesmärk on lihtsustada filmide, muusika, mängude ning teiste digitaalsete vor-

mide kättesaadavust, kaotades riigipiiride põhised tarbimispiirangud (geoblocking). See on tekitanud tõsist poleemikat kogu maailma filmitööstuses, kus pole siiani leitud tõhusamat moodust toodangu rahastamiseks ja turustamiseks riigipiiridest vabas keskkonnas. Teisisõnu tuleb leida tasakaal, et Eestis Apple’i digitaalsest sisupoest ostetud filme ja muusikat saaks vaadata legaalselt ka Prantsusmaal ja vastupidi ning et seejuures oleks tagatud ka õiglane tasu filmitegijatele ja muusikaõiguste omajatele. See ongi Euroopa Filmifoorumi konverentsi põhiküsimus. PÖFF-i kureeritud konverents on Euroopa Komisjoni korraldatavate foorumite sarjas suurim. Lisaks esinejatele ja valdkonnaspetsialistidele toob üritus Tallinnasse ka hulgaliselt rahvusvahelisi tippajakirjanikke. Loodetavasti annab konverentsiga paralleelselt toimuv idufirmade minimess Digitech Corner hoogu juurde ka Eesti ettevõtjatele. Innovaatilist leidub minimessil küllaga, näiteks virtuaalreaalsuse tehnoloogiad, uudsed kaameratehnikad ning tarkvara. PÖFF-i meeskonna eesmärk on talviselt pimedasse aega kinolinalt pakutavate elamustega erksust lisada. Tulge ja saage elamus 19. Pimedate Ööde Filmifestivalilt!


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.