LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
APRILL
logistika
Rohepööre pole aktuaalsust kaotanud Ehkki võimalikest relvastatud konfliktidest on varemgi juttu olnud, ei uskunud ilmselt enamik ettevõtjaid, et sõda sellises mastaabis meie igapäevasesse tegevusruumi jõuab. Kerge polnud ju ennegi ja logistikasektor on pidanud tegema korduvaid ümberkorraldusi, et erinevate kriisidega toime tulla. Sellega on Eestis ka väga hästi hakkama saadud ja kui juba muutusi on tehtud, siis üksiti on võetud suunaks ka suurem jätkusuutlikkus. Ukrainas toimuva sõja algul arvasid mitmed ettevõtjad, et rohepöörde olulisus lükatakse nüüd mõnevõrra edasi, sest “kõige tähtsam on ellu jääda”. Logistikaettevõtjatega suheldes aga on selge, et rohepööre pole oma aktuaalsust kaotanud. Pigem vastupidi – kohalikest taastuvallikatest tu-
lenev energia on korraga nii roheline kui ka julgeolekut tagav. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm hindab rohepöördelist mõtlemist ka selle pilguga, et jätkusuutlikkus annab ettevõttele konkurentsieelise. Tallinna Sadama investeeringute suund on sellele igati heaks kinnituseks. Sama meelt on ka veoautode tootjad, kes üksteist aina nutikamate ja säästlikumaid sõiduvõimalusi pakkuvate lahendustega üha üle trumpavad. Võimalusi selleks on mitmeid – esmalt vaadatakse tavaliselt kütuselahenduste poole. Gaasi või elektriga sõitmine vähendab kulusid ja säästab keskkonda, kuid säilitab samas sisepõlemismootoriga veokite paindlikkuse ja sõiduulatuse. Aina enam eelistavadki transpordikorraldajad teha investeeringuid modernsematesse lahendustesse.
Anne-Mari Alver Toimetaja
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
TULE TOO OMA TULEVIKUPROJEKT TALLINNA SADAMASSE!
KEDA ME OOTAME? Muuga ja Paldiski Lõunasadama tööstusparkides on lai valik väljaehitatud taristuga krunte, mis annavad Teie ettevõttele suurepärase juurdepääsu maailma turgudele. Ootame tööstusparkidesse uuendusmeelseid ettevõtteid, kes on seotud tootmise, lisandväärtuse andmise või distributsiooniga. Kui soovite olla osa globaalsest tarneahelast ja saada kasu vahetust juurdepääsust Läänemerele, Via Balticale ning Rail Balticale, siis on Tallinna Sadama tööstuspargid Teie ettevõtte jaoks ainuõige asukoht! www.ts.ee/tulevikusadam
logistika
VALDO KALM
Foto: Kaupo Kalda
“Tark ja roheline on sadama puhul väga olulised märksõnad, kuigi tänapäeval tuleks tarkuse asemel rääkida juba intelligentsusest ning eeldada, et osa operatsioone mõtleb sadam ise läbi,” kirjeldab Valdo Kalm kaasaegse sadamaäri seotust tehisintellektiga. Anne-Mari Alver Tallinna Sadam tähistab sel aastal oma 30. sünnipäeva, juhatuse esimees Valdo Kalm meenutab aga õnnesoove vastu võttes, et tegelikult on sadama ajalugu oluliselt pikem, ulatudes ehk lausa tuhande aasta taha. “Vahel on tore Tallinna linnajuhtidega arutada, kas enne olid paigas lautrikivid või kerkisid enne esimesed linnamajad,” ütleb ta ja selgitab, et kohaliku randumispaiga ajalugu ulatub ilmselt tõesti aegade algusesse, ent Tallinna Sadama ametlikku ajalugu loetakse aastast 1992, mil sai moodustatud ettevõte. Järgmine oluline teetähis oli aastal 1996, mil loodi AS Tallinna Sadam.
juhib intelligentset sadamat Edu tänu erinevatele ärisuundadele Tänapäevast Tallinna Sadamat iseloomustab mitmekülgne ärimudel – reisijad, kaubad, laevandus ja kinnisvara –, mis on taganud ettevõtte edu ka keerulistel kriisiaastatel. Ühe edu märgina võib välja tuua näiteks 2021. aasta 25,6 miljoni eurose kasumi, mis kõik dividendidena välja maksta otsustati. “Oleme aktsionäridele lubanud, et oleme väga hea dividendifirma, ja lubadusi tuleb pidada,” kinnitab Valdo Kalm. Tänu sellele, et Tallinna Sadamal on “munad mitmes korvis”, on õnnestunud keerulistel aastatel saavutada häid tulemusi ja teha ka uusi investeeringuid. “Koroonakriis mõjutas tugevalt reisiäri, operaatoritel on olnud väga raske,” ütleb ta ja lisab, et õnneks on ka reisiäri juba taastuma hakanud – vähemalt põhjanaabrite reisilembus pole raugenud. Juba on aga kohal ka uus kriis: Ve-
ne-Ukraina sõda ja selle tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendavad kaubaäri mahtusid, mis senimaani on Tallinna Sadama kaubaärist olnud veidi alla 30% ja 2021. aastal õnnestus Tallinna Sadamal Läänemerel kaubaäri mahtusid ka kasvatada. Laevaäri on olnud stabiilne ja Valdo Kalm toob eraldi välja Tallinna Sadama jäämurdja Botnica, mis talvel tegutseb Läänemerel, suvel aga Kanada põhjaosas. Samuti on stabiliseerunud Eesti suursaarte teenindus, mida Tallinna Sadam opereerib tütarfirma TS Laevad OÜ vahendusel. Valdo Kalm ütleb, et sõjakriisi valguses muutub eriti oluliseks jätkata keskendumist kaubavedude põhja-lõuna suunale ja olla oluliseks lüliks Skandinaavia riikide ning Lääneja Lõuna-Euroopa vahel. “Väga tähtis on ka Rail Balticu valmimine – lisaks reisijate teeninduse-
Valdo Kalm ütleb, et sõjakriisi valguses muutub eriti oluliseks jätkata keskendumist kaubavedude põhja-lõuna suunale ja olla oluliseks lüliks Skandinaavia riikide ning Lääne- ja Lõuna-Euroopa vahel. APRILL 2022 • 5
logistika
Foto: Kaupo Kalda
le ja kaupade veole on tegu ka sõjalis-strateegilise objektiga,” märgib ta. Peab lugu vestlustest ja jälgib kehakeelt Valdo Kalm ütleb, et juhina on ta kindlasti eelkõige inimeste juht ja koroonaperiood tõi sel teemal kaasa mitmeid keerulisi väljakutseid. “Mu taust on infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, ning näiteks Eesti Telekomis polnud kaugtöös midagi kummalist ka mitmeid aastaid tagasi – progeja võib vabalt elada väikesel Vilsandi saarel ja teha sealt tööd Ameerikasse, aga logistikaäri pole kaugelt üldse mitte sama lihtne korraldada,” arutleb ta ning ütleb, et käis ise ka kõige sügavamal koroonaajal võimalusel ikka kontoris tööd tegemas. “Kui nüüd piirangud läbi said, korraldasime kohe grupisisese juhtide koosoleku ja minu arvates on väga oluline, et inimesed üksteist näeksid ning lisaks tööjuttudele saaks vestelda ka mõne sõna muudel teemadel, kasvõi sellest, mida keegi viimasel ajal teatris näinud on,” räägib Kalm ja toob välja, et lisaks inimeste kuulamisele meeldib talle jälgida ka nende kehakeelt, mis sageli annab edasi rohkemgi kui pelgalt sõnad. Sellest, et distantsilt juhtimine Tallinna Sadamas aga siiski hästi õnnestus, annab lisaks ettevõtte majandusedule aimu ka asjaolu, et iga-aastane töötajate rahulolu-uuring näitas soovitusindeksi tõusu – see on muu6 • APRILL 2022
tuja, mille abil töötajad hindavad, kui tõenäoliselt nad soovitaksid Tallinna Sadamas töötamist oma sõpradele. Tallinna Sadamas töötab koos kolme tütarfirma töötajatega 470 inimest – Eesti mõistes on tegu suure ettevõttega, maailma mastaabis aga pigem väikesega, mida Valdo Kalmu sõnul on igati meeldiv juhtida.
“Eesti väikesadamad on ühed parimad maailmas.” “Soovitusindeksi tõus pole aga hinnang ainult minu, vaid kogu juhtkonna tööle,” rõhutab Kalm ja kiidab Tallinna Sadama juhtkonda ka teises võtmes – kui ta telekomiärist sadamajuhiks tuli, sai pika kaalumise peale otsustavaks just ettevõtte juhtkonna poolt loodud hea potentsiaal. Tasakaal töö ja eraelu vahel Valdo Kalm ütleb, et tema arvates ei peaks juhi tööpäevad olema ebatüüpiliselt pikad ja võiksid enamasti siiski olla sarnased tavalise tööajaga – isegi kui juhatuse esimehena töömõtted sageli ka vabal ajal peas on. “Juhtimise oluline osa on delegeerimine ja mina püüan seda teha võimalikult palju. Minu jaoks on delegeerimine tihedalt seotud usaldusküsimustega. Inimesed vajavad usal-
dust ja iseseisvust ning kui ma kedagi usaldan, saan talle olulisi tööülesandeid delegeerida,” arutleb Kalm. Nii suudab ta hoida tööpäevad sageli seitsme-kaheksa aktiivse töötunni pikkused, kuid ei ole kunagi häiritud ka sellest, kui mõnd olulist töövestlust tuleb pidada pärast ametliku tööaja lõppu. “Üldiselt olen siiski pigem hommikuinimene. Tahan tulla hommikul tööle ja olla kontoris, kuni ma aktiivselt tööd teen,” märgib ta ning lisab, et peale kohtumiste ja koosolekute ajab ta palju olulisi tööjutte ka telefonitsi. Oma vaba aega hindab Valdo Kalm samuti kõrgelt. Hiljutise kultuurisündmusena käis ta abikaasaga Flaami sümfoonikuid kuulamas ja kinnitab, et tegu oli igati toreda elamusega. Veelgi enam meeldib talle aga sporti teha ja hiljuti sai koos pojaga kokku loetud, et tegeletakse lausa 14 erineva spordialaga – talvel suusad, suvel jalgratas, siseruumides tennis ja erinevad pallimängud. Kui jutt käib hobidest, siis toob Valdo Kalm välja veel ka huvi muusika ja helitehnika vastu. Mere ja väikeste sadamate kutse Ammu enne, kui Valdo Kalmust sai Tallinna Sadama tippjuht, oli aga merel ja sadamatel tema elus väga tähtis roll. Väikese muigega ütleb mees, et olles küll tegelikult Tallinna Tehnikaülikooli inseneeria eriala vilistlane, meeldib talle rõhutada ka seda, et tal on diplom Mereakadeemiast – saa-
AUTOD KOHESELT TARNITAVAD MAN TGX Individual Lion S Tõhususe ja võimsuse kooslus
Keil M.A. OÜ – MAN importöör Eestis Peterburi tee 88 Tallinn I www.keilma.ee I Tel 605 2000 I info@keilma.ee
logistika
“Rohepööre on vastutustundliku äri osa, ent samavõrra nagu keskkonnale on see tegelikult kasulik ka ettevõttele endale, sest uued tehnoloogiad lisavad efektiivsust.” Foto: Kaupo Kalda
dud kolmekuulise väikelaevajuhi kursuse läbimisel. Oma laevukesega merel käimine on olnud Valdo Kalmu hobi juba aastakümneid ning mees ei hoia kokku kiidusõnu sel teemal, kui hästi on Eestis arenenud meresõidu- ja sadamatekultuur. “Eesti väikesadamad on ühed parimad maailmas,” kinnitab ta ning alustab loetlemist Tallinna Sadama jahisadamast – peale Eesti ja Monaco justkui
ei meenugi riike, kus jahiga mugavalt otse pealinna keskele saab sõita. Mõttes põhjarannikut mööda edasi sõites kiidab Valdo Kalm Kaberneeme ja Hara sadamat ning toob maailmatasemel unikaalsusena välja Viinistu sadama – kus veel võiks jahiga randudes minna külastama üht riigi suurimat kunstikogu? Muidugi pole põhjarannik ainus hea väikesadamate regioon – Valdo Kalmul jagub palju kiidusõnu ka lääne-
rannikul ja saartel asuvatele jahisadamatele. Avarad tulevikuplaanid Armastus avara silmapiiri vastu paistab välja ka Valdo Kalmu tulevikuplaanides Tallinna Sadama juhtimisel – nii digi- kui ka rohepöördes näeb ta eelkõige konkurentsieelist, mida juhina kindlasti rakendada soovib. “Kindlasti tahame käia muutustega kaasas ning neid võimaluste piirides ka
RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED: • veoautode valispesu • veoautode sisepesu • sõidukite kaalumine
Oleme maanteeameti poolt tunnustatud süiduki tuhimassi mootjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse
• veoki kabiinide poleerimine • vanade kleebiste ja liimi eemaldamine • busside koristus ja keemiline pesu
TEOSTAME TÖID KA VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE
Pesula avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid TRUCKWASH OÜ | Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 |e-post info@truckwash.ee
www.truckwash.ee
ise juhtida,” põhjendab Valdo Kalm mitmeid võimsaid tulevikutehnoloogiatega seotud plaane. Sellised on näiteks LNG- ja vesinikuterminalid, üha arenev infotehnoloogiakasutus nii sadamakaidel kui ka Tallinna Sadama autopargis ning koostöös TalTechiga toimuv CO2 mõõtmine sadama tegevuses – viimase puhul on võetud ambitsioonikas eesmärk seda igal aastal kümnendiku jagu vähendada. Üheks vähendamisprogrammi osaks ongi nutika kaldaelektri rakendamine, samuti kurseerib saarte vahet esimene hübriidlaev, mille kohta Valdo Kalm ütleb, et kuluefekt on selgelt tunda. “Rohepööre on vastutustundliku äri osa, ent samavõrra nagu keskkonnale on see tegelikult kasulik ka ettevõttele endale, sest uued tehnoloogiad lisavad efektiivsust,” arutleb ta ning toob veel ühe uue plaanina välja selle, et kui teised rajavad tuuleparke, saab Tallinna Sadam luua eeldusi ja rajada näiteks Läänemere suurima tuuleparkide ehitus- ja haldusala ning kai meretuuleparke teenindavate laevade jaoks.
Foto: Kaupo Kalda
Ettevõtte rohelise mõttelaadi osana saab välja tuua ka selle, et Tallinna Sadama moodne ja multifunktsionaalne Vanasadama kruiisiterminal on läbinisti roheline hoone, mida kütab ja jahutab maailmas ainulaadne merekütte lahendus ning selle juurde kuulub (vist) pealinna suurim päikesepaneelipark. “Kaasaegsest sadamast eeldatakse, et ta peab olema smart and green ehk tark ja roheline, ent ma läheks
Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba 2008. aastast autode eest hoolitsemisele. Kvaliteet on alati olnud meie prioriteet ja väärtuste kattuvuse tõttu ühinesime 2015. aastal Bosch Car Service võrgustikuga, et pakkuda ikka ja alati oma klientidele kõige paremat.
MIKS VALIDA MEID?
Oma valdkonna kogenuimad spetsialistid
Kaasaegsed töövahendid, mis võimaldab tööd ka kõige moodsamate tehnoloogiatega
Garanteerime teenuste turvalisuse ja kõrgeima kvaliteedi
OOTAME TEID IGAL TÖÖPÄEVAL KELL 9-18 AADRESSIL KAEVU 2A, PILDIKÜLA, JÜRI BRONEERI AEG JUBA TÄNA +372 600 0140, +372 5850 1188 TEIE AUTO PARIM KOOSTÖÖPARTNER LOO AUTOKESKUS OÜ
sealt sammukese edasi ja asendaksin sõna tark sõnaga intelligentne – tänapäevane sadam peab olema suuteline mõned operatsioonid ise läbi mõtlema ja mõned otsused tehisintellekti abil vastu võtma,” kinnitab Valdo Kalm ning tema plaane kuulates on väga selge, et sel aastal konverentsiga tähistatav 30. sünnipäev on Tallinna Sadama arengus üheks teetähiseks pikal ja intelligentsel edasi viival teekonnal.
CF&S ESTONIA
CF&S Estonial täitus
25 aastat edukat tegutsemist Logistikaettevõte CF&S Estonia tähistab sel aastal oma 25. sünnipäeva. Tegevjuht Tiit Arus rõhutab, et ettevõtte edu vundament on arenemine koos oma klientide, professionaalse kollektiivi ja tugevate partneritega. 1997. aastal seitsme töötajaga alustanud Eesti ettevõte kuulub endiselt samadele omanikele, kuid annab nüüd tööd juba kahesajale inimesele kümnes riigis. Ettevõtte tegevusala pole veerand sajandi jooksul muutunud, küll aga märkimisväärselt laienenud ja muutuvate aegadega arenenud. Viimase viie aasta jooksul on avatud kontorid Soomes, Hollandis ja Poolas, lähiajal on plaanis laieneda Saksamaale. Kõiki kliente ootavad personaalne teenindus ja täisteenusena isiklikult talle välja töötatud logistikalahendused. Valdkonna turuliider CF&S alustas ekspedeerimisega konteiner- ja autovedudega, nüüdseks on teenuste portfell aga oluliselt laienenud ning klientidele pakutakse kõiki logistikateenuseid. Kaubad liiguvad merel ja maanteel, raudteel ning õhu kaudu. Tehakse ülegabariidilisi vedusid, lisaks on ettevõttel oma tolliagentuur ja 14 000 m2 laopinda. 10 • APRILL 2022
Ettevõte on turuliider konteinervedudes ja laevade agenteerimises. Konteinervedusid korraldab CF&S üle maailma. Kuna koostööd tehakse konteinervedu tegevate suuremate ookeaniliinilaevadega, suudetakse pakkuda klientidele paindlikkust laevakohtade ja ajagraafiku osas ning täielikku valikut standard- ja erivarustust. Laevade agenteerimist pakub CF&S kõigis Eesti sadamates ja teeb koostööd paljude suuremate laevaomanikega. Tellimusi ja teenuseid jagub aga kõigile transpordiliikidele. Euroopa Liidu riikide vahel liiguvad kaubad sagedamini maanteedel, Aasia-suunaline logistika toimub peamiselt meritsi, aga samuti raudteel. Töökorraldust hõlbustab CF&S-i oma raudteeveerem. Palju kaupu veetakse Hiinast, kust CF&S on suutnud tänu usaldusväärsetele partneritele ja pikaajalistele kliendisuhetele tagada tarned ka kõige keerulisematel aegadel. CF&S kuulub BMLG Gruppi, mille teised ettevõtted, sh sadamad, annavad tugeva eelise operatiivseks logistikakorralduseks.
Pikaajaline visioon Tiit Arus märgib CF&S Estonia AS-i sünnipäevast rääkides, et soovib nii klientidele kui ka töötajatele toredat koostööd ka järgmiseks 25 aastaks, ning rõhutab, et ettevõtte kindel plaan on areneda ja kasvada, seda nii Eestis kui ka teistes riikides, kus tegutsetakse. Sarnaselt kogu Euroopaga on rohepööre ja senisest suurem digitaliseerimine olulisteks teemadeks ka CF&S-i juhtimises – üha enam püütakse liikuda maanteelt merele ja raudteele. Ka üha suurenev digitaliseerimise maht on suund, mis iseloomustab nii maailma kui ka Eesti logistikaäri. Tiit Arus nendib, et kui tänapäeval toetub 80% pangandusest infotehnoloogilistele lahendustele, siis logistikas see nii valitsev trend pole, kuid siiski minnakse aina enam üle digilahendustele. „Kliendid soovivad sageli mõlemat – nii reaalajas kaupade teekonda jälgida kui ka reaalse veokorraldajaga suhelda,” arutleb ta ja nendib, et järelikult tulebki töökorraldus hoida selline, et suudetaks pakkuda mõlemat.
A
logistika
Foto: Shutterstock
Uued nõuded
teevad maanteetranspordi korraldamise keerulisemaks Üle Euroopa jõustuvad järk-järgult liikuvuspaketi nõuded. Märtsist saati peavad rahvusvahelistel autovedudel kasutatavad sõidukid naasma iga kaheksa nädala jooksul koduriiki ja kabotaažvedudele lisandus täiendav nõue. Anne-Mari Alver “Aasta algus ei ole olnud seekord kerge. Rahvusvaheliste vedajate ette on üheaegselt kerkinud kolm väga negatiivset mõjurit: Euroopa Liidu liikuvuspaketi II osa rakendumine veebruaris, mootorikütuse hindade pretsedenditu tõus ja agressioon Ukrainas,” hindab maanteetranspordis toimuvat Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president Jaak Kivisild. Liikuvuspaketiga ei olda Eestis rahul ka valitsuse tasandil: “Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus peavad järgnevatel aastatel kõik riigid tegema jõupingutusi rohepoliitika karmide
nõuete täitmiseks, peavad transpordiettevõtted nüüd saastama keskkonda oluliselt rohkem, kuna sõidukite regulaarse koduriiki tagasipöördumise nõude tõttu teeb tõenäoliselt suur osa sõidukitest oma sõidud koduriiki tühjalt,” väljendab pahameelt majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Märksa leebemalt väljendab end transporditöötajate ametiühingu esimees Üllar Kallas, kes märgib, et veoautojuhtidelt pole tegelikult nurinat kostnud ja töötajate pereelu huvides on pigem kasvõi seaduses sätetatud vaheaegade järel koju jõuda kui liiga kaua eemal olla.
Eesti hääletas liikuvuspaketi vastu 2020. aasta augustis jõustunud liikuvuspaketi järgi peab 21. veebruarist 2022 tegevusloaga veoettevõtja tooma enda rahvusvahelistel vedudel kasutatavad sõidukid vähemalt iga kaheksa nädala jooksul tagasi ettevõtte asukohariiki alates sealt lahkumisest. Nõue kehtib nii rahvusvahelistel vedudel osalevatele üle 3,5 t suurima lubatud täismassiga kaubaveokitele ja reisijateveo bussidele ning see laieneb 21. maist 2022 väiksematele tarbesõidukitele, mille suurim lubatud täismass on üle 2,5 t kuni 3,5 t. “Selle nõude kehtestamist on põhjendatud vajadusega võidelda nn varifirmade nähtuse vastu, kuid praktikas lõhub see Euroopa ühtset turgu, pannes Euroopa Liidu ääremaad ebavõrdsesse olukorda,” selgitab Aas. Samal põhjusel hääletas Eesti koos kaheksa teise liikmesriigiga liikuvusAPRILL 2022 • 11
OÜ SCANBALT TRAILER Kroodi 7, Maardu 74114
www.trucks.ee
MÜÜK:
VARUOSAD:
+372 5012 599; +372 5077 677 scanbalt@scanbalt.ee
+372 5077 677 parts@scanbalt.ee
logistika
Foto: Shutterstock
paketi vastuvõtmisele vastu. Sellele vaatamata jäi Lääne-Euroopa suurriikide surve selle nõude kehtestamiseks peale. “Kuid võitlus selle nõude vastu jätkub, kuna oleme ühiselt üheksa liikmesriigiga sõidukite tagasipöördumise nõude tühistamiseks pöördunud Euroopa Kohtusse, kuna see on tugevalt vastuolus rohepoliitika eesmärkidega, piirab teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ning on diskrimineeriv eeskätt Euroopa Liidu äärealadel asuvate liikmesriikide vedajatele,” selgitas Aas. Niikaua, kui Euroopa Kohus ei ole sõiduki tagasipöördumise nõuet tühistanud või peatanud, tuleb kõigil liikmesriikidel tagasipöördumise nõuet täita. Lisanõuded rahvusvahelistele vedudele Lisaks tagasipöördumise nõudele jõustus peaaegu samast ajast lisanõue ka kabotaaž- ja kombineeritud vedudele. Kabotaažveoks nimetatakse vedu, mille kauba peale- ja mahalaadimiskoht asuvad teise liikmesriigi territooriumil. Kombineeritud veo all peetakse silmas vedusid, mille puhul kombineeritakse kauba ühest punktist teise viimisel erinevaid transpordiliike, nt ronge, laevu ja veokeid, et
2020. aasta augustis jõustunud liikuvuspaketi järgi peab 21. veebruarist 2022 tegevusloaga veoettevõtja tooma enda rahvusvahelistel vedudel kasutatavad sõidukid vähemalt iga kaheksa nädala jooksul tagasi ettevõtte asukohariiki. viia kaup kohale keskkonnasäästlikumalt ja kulutõhusamalt. Euroopa Liidus võib ettevõte teha kabotaažvedusid, kui teise liikmesriigi territooriumile sõidetakse rahvusvahelise kaubaveo koormaga ja see koorem on seal täielikult maha laaditud. Kui see tingimus on täidetud, avaneb veoettevõtjale õigus teha selles riigis mitte rohkem kui kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul. Samas võib nimetatud kolm
kabotaažvedu teha ka erinevates liikmesriikides, kuid tühjalt järgmisesse liikmesriiki sõites on lubatud teha üks kabotaažvedu kolme päeva jooksul. 21. veebruarist 2022 peab kabotaažvedudel arvestama lisanõudega. Kui lubatud kolm kabotaažvedu selles riigis, kuhu veeti rahvusvahelise kaubaveo koorem, või üks kabotaažvedu selles riigis, kuhu sõideti tühjalt, on lõpetatud, siis ei ole lubatud sama mootorsõidukiga teha selles liikmesriigis nelja päeva jooksul ühtegi kabotaažvedu. Seda perioodi nimetatakse nn mahajahtumise ehk cooling off perioodiks. “Nõude eesmärk on kaitsta liikmesriigis riigisiseseid kaubavedajaid, et teisest liikmesriigist pärit odavama kaubaveo pakkujad ei viiks kohalikke vedajaid raskustesse või ettevõtete sulgemiseni,” sõnas Aas. Sama nõue laieneb 21.05.2022 ka nendele tegevusloaga ettevõtjatele, kes kasutavad rahvusvaheliseks kaubaveoks 2,5 t kuni 3,5 t suurima lubatud täismassiga tarbesõidukeid. Liikuvuspakett võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidel alates 21.02.2022 oma riigi seadusega rakendada kombineeritud veo maismaaetapile kabotaažvedude nõudeid. APRILL 2022 • 13
logistika Ettevõtjad ootavad abi valitsuselt “Möödunud aasta kevadest sügiseni kestnud ühise töö tulemusena saavutasime planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmise. Viimasel perioodil aset leidnud mootorikütuse hinna pretsedenditust tõusust ajendatuna tegi ERAA 18. märtsil 2022 koos Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Autoettevõtete Liidu (AL) ja Eesti Õliühinguga (ÕÜ) ühispöördumise peaministri ja valdkonnaga seotud ministrite ning kõigi Riigikogu erakondade poole ettepanekuga viia diislikütuse aktsiisimäär Euroopa Liidus lubatud miinimumini ja – järgides teiste liikmesriikide praktikat – kaaluda sektori ettevõtete taluvuspiiri ületavate kulude kompenseerimiseks võimalust aktsiisi tagastamiseks või muude meetmete rakendamiseks,” kirjeldab Jaak Kivisild ettevõtjate ühistööd olukorra kergendamiseks.
Ametiühinguliider Üllar Kallas ei kiirusta liikuvuspaketi nõudeid üheselt hukka mõistma, ehkki möönab, et Eestis on nende rakendamine märksa komplitseeritum kui näiteks Poolas või Saksamaal. “Ühiselt koos teiste esindusorganisatsioonidega oleme taotlenud kohtumisi valdkonna ministritega, et taotleda kütuse hinna ja Ukraina agressiooni tõttu tekkinud kriisiolukorras riigipoolset abi veondussektori püsimajäämise nimel. 28. märtsil leidis aset veondussektori esindusorganisatsioonide esindajate kohtumine majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasaga ning 30. märtsil rahandusministri Keit Pentus-Rosimannusega. Kui COVID-19 esimese laine puhul rakendati riigi poolt mitme enim haavatud sektori ettevõtete suhtes – veondus kahjuks nende hulka ei kvalifitseerunud – toetusmeetmeid, siis nüüdseks on muutunud ka 14 • APRILL 2022
TULIPUNKTIS ON KA VÕÕRTÖÖJÕU KASUTAMINE Veel üheks ERAA põletavaks teemaks on võõrtööjõud. Riigikogu menetluses on välismaalaste seaduse muudatusettepanekud. Meie ettepanekutega võõrautojuhtidele väljastatavate LTR-viisade kehtivusaja pikendamise kohta poole võrra – s.o. kahe aastani –, on arvestatud. Probleemne on endiselt päevarahade teema. Tööinspektsiooni tõlgendused erinevad siin kohati Politsei- ja Piirivalveameti seisukohtadest. Vastavalt Euroopa Kohtu lahendile võib päevaraha seda osa, mida lähetuskulude katteks ei kasutata, näiteks majutus- ja muid kulusid, käsitleda juhile makstava tasu osana. PPA aga tõlgendab, et kolmandate riikide kodanike puhul ei saa seda töötasu hulka arvestada. Püüame oma töögrupiga saavutada selgust, milleks oleme taotlenud kohtumisi TI ja PPA töötajatega. Samuti jätkame tööd päevarahade määra viimise nimel lähinaaberriikidega võrdsele tasemele. Allikas: Jaak Kivisild, ERAA Teataja
Foto: Shutterstock
kogu transpordisektori olukord sedavõrd kriitiliseks, et toetavate meetmete paketita sellest elujõulisena vaevalt väljuks. Loodetavasti tulevad meie taotlused ja ettepanekud valitsuskabinetis arutusele juba lähiajal,” selgitab Kivisild ning lisab, et analoogsed ettepanekud on teinud ka Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit IRU – nii kirjaga oma liikmetele kui ka kirjas EK presidendile Ursula Von der Leyenile. Ametiühing näeb liikuvuspaketi häid külgi Ametiühinguliider Üllar Kallas ei kiirusta liikuvuspaketi nõudeid üheselt hukka mõistma, ehkki möönab, et Eestis on nende rakendamine märksa komplitseeritum kui näiteks Poolas või Saksamaal. Tema sõnul on kõik seadusemuudatused, mis toetavad veoautojuhi tervist ja pereelu, pigem tervitatavad. “Kui tänu liikuvuspaketile pääseb juht sagedamini koju ja oma perekonna juurde, siis see on ainult hea,” kinnitab Kallas. Samas ütleb ta ka, et kindlasti po-
le hea, kui juhil tuleb selle nimel teha tühisõite, mida liikuvuspaketi rakendudes ka tugevalt kardetud on. “Suurtes Kesk-Euroopa riikides, nagu Poola ja Saksamaa, on seda muidugi kergem saavutada – kuhu ka sõidetaks, viib tee enamasti nendest riikidest läbi. Eestisse koju tulek oleks spetsiaalne sõit ja seda on keerulisem korraldada.” Siiski kinnitab Üllar Kallas, et vähemalt senimaani pole veoautojuhtide endi poolt liikuvuspaketi nõuete teemal negatiivset tagasisidet kuulda olnud. “Ametiühingu esindajana ma selle vastu praegu sõna ei võtaks. Pigem näen, et liikuvuspaketi nõuete rakendamine kutsub korrale neid ettevõtjaid, kes muidu tahaks juhte liiga pikka aega järjest tööl hoida,” arutleb ta ja märgib, et töötajasõbralikumad nõuded on eelkõige väljakutseks ka logistikakorraldajatele, kel tuleb sõidud sättida nii, et töötajad koju pääseks ning samas töö tehtud saaks. “Ja kui seda muul viisil tagada ei suudeta, tehakse seda seaduste abiga,” kinnitab Kallas.
ERPLY
logistika
Kaheksa olulist põhjust, miks peaksite digitaliseerima oma lao- ja logistikaäri WMS+API+EDI meeskond digitaliseerib lao tööprotsessid, annab moodsamad töövahendid laotöö korraldamiseks, viib töötaja arvuti ja paberi pealt mobiilsesse töövoogu.
4. Kliendid on rahul, kuna vigade arv väheneb märgatavalt. Täisautomaatne mobiilne lahendus on väga täpne. 5. Mobiilne WMS toetab kõiki lao standardfunktsionaalsusi, nt toodete sisse ja välja liikumised, ladudevahelised liikumised, inventuur ning jooksev teave laoseisu kohta: ostutellimused, müügitellimused, laoliikumised, laotagastused, inventuur, laoaadressi jälgimine. 6. Laoaadresside kuvamise loogika on erinevates protsessides läbivalt lahendatud. Laoaadressid kuvatakse tähestiku järjekorras ja esimesena aktiivaadressid. Kui aktiivaadressil kaup puudub, siis kuvatakse passiivaadressi. Ekraanil kuvab ainult esimest aadressi, teiste nägemiseks tuleb vajutada laoaadressile. WMSis, milles kasutatakse laoaadresse, on võimalik kaupasid vastu võtta, väljastada, paigutada ühelt aadressilt teisele, täiendada varusid laoaadressil ja hallata koguseid laoaadressidel. 7. Kas kauba väljastuse planeerimine on endiselt väljaprinditud komplekteerimislehel?
1. ERPLY WMS on loodud laotöö efektiivsemaks korraldamiseks ja võimaldab majandada ladu paberivabalt. Ühtlasi aitab hallata mitme andmebaasi üheaegse kasutamisega seotud keerukusi, hoides samas ka laokulusid kontrolli all. WMS loob läbipaistvama töövoo ja tagab, et kõik teie laotoimingud oleks tõhusalt hallatud. Saate hõlpsasti luua või täita tellimusi, mis ootavad saabumist, täitmist või üleandmist. 2. Hoiab raha kokku Laotöötajate töö läheb efektiivsemaks ja nad teevad vähem vigu. Teenite seega rohkem kasumit. 3. Mobiilne WMS optimeerib ja toetab laotöö protsessi, toodete komplekteerimine ja ladustamine läheb kiiremaks. Produktiivsuse suurenedes saab töötada kuluefektiivsemalt.
?&&!&)(! )# )(! (& (!7 '(( . - ' !(
+(&*(! )(' &)# ( ) (' &' % '( %&$()(% ( *' % & *( +# %&' ! %* ()(! %&$()( ( ' (&*& ' ( ! '
bf `d a b f`e f f
bf `d
ihxw slym vkon
bf `d a b f`e f f
?& ¨.(' !
ihxw slym yo
|{~| { }
... a b f`e f f a 240373(TAF1000000 00010 163.2021 0
... a b f`e f f a 240373(TAF1000000 00010 163.2021 0 a C f f d
|{~| { } Doc o
¶ ) µ ( '- !
240373
iylky kmjmxvxng
¾. *%
P ck g g
c¡
A o
1
Convxkn lkkxvll ov gooss
imlkjh vok oksmks
¾ ¨ (
imlkjh
Chlngm sjlnnms wkosujys
Chlngm sjlnnms wxyh sxvvmkmnjms
Ì( . &' ( ¨( Õ * $ ܵ (' '
ú ù ß á
Þ ø à ÷ ö å
ã æ õ ô ó ò ñ ð ï î í â ì ë Ý ê éèç
G % $&!
æåãâß
EAN
{6~69¯8¯89 }
Cosm
}9 9{ |{85
Anouny
Nlnm
DEVIATE NITRÛ / MENi / PUMA BLACK iILVER {85
áßÞàáÝ
G %&' !%
O %
+ $&'
X (%
Kas kaupadel on paberil pakkelehed ja toodete kätteandmiseks tuleb pingutada, et leida õige toode õigele kliendile? Kas sinu kauba vastuvõtmine tähendab ostutellimusele ringide ja triipude joonistamist? Me aitame tuua uued töövõtted lihtsalt sinuni! Digiladu on ettevõtte arenguhüpe, mida hindavad töötajad ja kiidavad kliendid. 8. API liides, Logistika EDI ja kliendikeskkond on uus vajadus, mille toetamisele tuleb juba praegu mõelda. Ainult parimad platvormid võimaldavad luua kliendiladusid, pakkuda neile e-poe liideseid ja toetavad logistika EDI protokolli. Läbi WMSi ja ERPLY platvormi juurutuse saate juurutada kõik ülaltoodud lahendused ning muuta oma lao kliendile nähtavaks nii programmis kui ka API liideste kaudu. Seega olete konkurentsivõimelised ja efektiivsed. Pole vaja muretseda skännerite riistvara pärast! Alustada võib tavalise nutitelefoniga. ERPLY pakub laos katsetamiseks erinevaid seadmeid ja nende hulgast saab laomeeskond valida kõige käepärasemad. Olgu nendeks tahvelarvuti sõrmeotsaskänneriga, püstoli tüüpi andmeterminalid või telefonimõõtu skänneriga puutetundlikud seadmed. Loe lisa: www.erply.com/wms APRILL 2022 • 15
logistika
Maanteetransport suundub jõuliselt innovatsiooni
Foto: Shutterstock
Rohepöörde vajadus, säästlikkus ja jätkusuutlikkus mõjutavad üha enam ka maanteetranspordi korraldust. Veoautode tootjad panevad sellele aina enam rõhku. Kadri Põlm “Oma neljanda põlvkonna hübriidveokitega oleme jõudnud punkti, kus hübriidid on heaks valikuks nendele paljudele transpordiliikidele, mille peamisteks prioriteetideks on jätkusuutlikud ja nutikad lahendused,” sõnas Scania e-mobiilsuse juht Fredrik Allard. Üleminek hübriidtehnoloogiatele vähendab linnasõidul kütusekulu kuni 40% võrreldes tavaliste sisepõlemismootoritega. Hübriidveokid pakuvad vaikset ja saastevaba sõitu, säilitades samas sisepõlemismootoriga veokite paindlikkuse ja sõiduulatuse. Teisisõnu, tegu on arvestatava või-
malusega alustada autopargi üleviimist elektrisõidukitele. “Scania uus hübriidajam on arendatud vastavalt ettevõtte moodulitel põhinevale tootefilosoofiale. Insenerid ehitasid midagi tõeliselt erakordset: ühendades omavahel kaks elektrimootorit ja viimase põlvkonna Scania Opticruise’i käigukasti, on tulemiks sujuva ülekandega GE281 jõuülekanne, mis suudab ilma sisepõlemismootori toeta tulla toime kuni 36-tonnise täismassiga. Kuna elektriajam toetab sisepõlemismootorit paigalt võttes ja kiirendades, ei pea enam sisepõlemismootorit ennast nii töömahu kui ka võimsuse vaatest
tarbetult suureks ehitama,” selgitab Fredrik Allard Scania tootjate loodud uusi tehnilisi lahendusi. Kütusekulu on ka kokkuhoiukoht Renault Trucks vähendas 2021. aastal oma T-, C- ja K-seeria sõidukite kütusekulu 3% võrra ning on juba teinud julge avalduse 2022. aastaks: kütusekulu ja sellega seotud CO2-heitmete edasine vähendamine kuni 10% võrra. Renault’ loogika on lihtne. Kui sisepõlemismootorid on transpordikorralduse jaoks hädavajalikud, saab ettevõtte süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada biokütuste kasuta-
I-Save’i tehnoloogia keskmeks on 13-liitrine Volvo Turbo Compoundi mootor D13TC, mis võimaldab sõita madalatel pööretel ja kõrgetel käikudel pikemat aega. APRILL 2022 • 17
logistika mise kaudu: see on taastuv energia, mis tekitab vähem CO2-heitmeid kui tavaline diislikütus. Biokütused on saadaval esimese põlvkonna (näiteks B100) või teise põlvkonna kütusena. Need on sünteetilised parafiinsed kütused, näiteks hüdrotöödeldud taimeõlid (HVO), mis võivad vähendada CO2 heitkoguseid kuni 88%. See biokütuse võimalus on saadaval Renault Trucks T, T High, C, K ja D mudelivalikus. Teiseks heaks lahenduseks võib olla maagaasiga (CNG) sõitvate sõidukite valimine. Tegemist on pigem pidevalt arendatava vana kui uue lahendusega, sest veoautod on gaasiga sõitnud juba peaaegu kogu praeguse sajandi jooksul. Praegu on olemas kaks versiooni D WIDE CNG 320 hj: 18- või 19-tonnine 4x2-konfiguratsioon või 6x2*4. CNG-veoautode sõiduulatus on kuni 800 kilomeetrit ja tänu NGV1- ja NGV2-ühilduvatele pistikutele võtab paakide täitmine aega vaid mõne minuti. Kasutades majapidamisjäät-
metest või biogaasist toodetud gaasi, saab CO2 heitkoguseid vähendada kuni 70%. Uued insenertehnilised lahendused Volvo Trucksi jõuülekande tootevaldkonna asepresident Helena Alsiö hinnangul on Volvo Trucksi I-Save’i kütusesäästupakett saanud olulisi täiendusi, et vähendada veokite kütusetarvet ja CO2 heitmeid, kuid samas ka pakkuda parimat sõidukogemust. Täiendused hõlmavad uuendusi mootorite tehnoloogias, juhtimistarkvaras ja õhutakistuses, et tõsta veokite energiatõhusust parimal võimalikul moel. “Volvo on nüüd astunud oma I-Save’i kontseptsiooniga sammu võrra kaugemale, tagades mootori põlemisprotsessi täieliku optimeerimise. Pihustid, surveaste ja nukkvõll on spetsiaalselt kohandatud uute unikaalsete lainelise tööpinnaga kolbidega. Samuti on vähendatud mootori
massi ja sisehõõrdumist. Uuendatud on õlipumpa ja suure tootlusega turbolaadijat ning ka filterelemendid õli, kütuse ja õhu filtreerimiseks on saanud patenditud täiustused parema jõudluse tagamiseks,” selgitab Alsiö ning lisab,
logistika Foto: Shutterstock
et täiustatud on juba niigi võimeka mootori omadusi, tänu millele saabki rääkida täiendavast kütuse kokkuhoiust. Ehk siis sellest, kuidas igast kütusetilgast saada kätte absoluutne maksimum. I-Save’i tehnoloogia keskmeks on
13-liitrine Volvo Turbo Compoundi mootor D13TC, mis võimaldab sõita madalatel pööretel ja kõrgetel käikudel pikemat aega. See tähendab vaiksemat ja sujuvamat sõitu. Mootor töötab väga efektiivselt kõigil kiirustel, kuid parimad tulemused saavutab see vahemikus 900–1300 pööret. Lisaks uuenenud mootori omadustele ja osadele on täienenud ka mootori juhttarkvara, mis “suhtleb” uuenenud I-Shifti käigukastiga. Tulemused näitavad lisaks kütusesäästule ka selgelt paremat juhitavust, kuna kiirem käiguvahetus teeb sõidu sujuvamaks ja mugavamaks. I-Torque on nutikas jõuülekande tarkvara, mis parandab veoki energiatõhusust, analüüsides topograafilisi andmeid I-See rakendusest, ning kohandab energiatarbe võimalikul parimal viisil mägisel teel sõites. Uus I-Torque’i funktsioon kontrollib käiguvalikut, mootori jõuülekannet ja pidurdamist, kui I-Cruise on aktiveeritud.
“Kütusesäästuks käivitub veok alati Eco (ökonoomne sõidustiil) režiimis ja veokijuht saab hõlpsasti reguleerida vajalikku mootori võimsust ning samal ajal olla kindel, et käiguvahetus ja jõuülekanne on sõiduga vastavuses,” jätkab Helena Alsiö. “Pikamaavedudel on veoki aerodünaamikal oluline mõju selle kütusetarbele ning selle parendamiseks oleme vähendanud kabiini ees olevaid avausi ja pikendanud ukseala. I-Save on olnud meie klientide teenistuses aastast 2019, mil Volvo Trucks seda esmakordselt tutvustas. Klientide suurele huvile vastates on lisatud ka 420 hj versioon lisaks juba olemasolevatele 460 hj ja 500 hj mootoritele. Kõikidel mootoritel on olemas sertifikaat HVO100 kasutamiseks. Volvo Trucks töötab ka FH, FM ja FMX mudelite 11- ja 13-liitriste Euro 6 mootorite uuenduste kallal, et saavutada ka neil kombinatsioonidel suurem energiatõhusus,” avab Helena Alsiö Volvo uusi tööplaane.
ACM METAL
logistika
Go Vertic muudab suured seinapinnad päikeseparkideks ACM Metali loodud Go Verticu fassaadikattes on ühendatud maailmatasemel alumiiniumkomposiitplaat ja elektrit tootev päikesepaneel. Tulemuseks elektrit tootev sein, mis pakub näiteks 500 m2 suuruse seina puhul investeeringule 8,5- kuni 9-aastast tasuvusaega. Seina katmine Go Verticu paneelidega annab kaks ühes efekti: hoone saab kvaliteetse seina ja toodab päikeseelektrit. Eraldiseisvate päikesepaneelidega võrreldes on Go Verticu pakutav lahendus lihtsalt ja kiiresti paigaldatav, visuaalselt kena ning keskkonnasõbralik. Sobib nii tehase, lao- ja logistikakeskuse kui ka büroohoone seinale. Hetkel ongi Go Verticu fookus tööstus- ja ärihoonetel, kus elektri tootmine ja tarbimine toimub päevasel ajal ja kus pea kogu päikeseenergiast saadud elekter tarbitakse samas hoones kohapeal ära. Ettevõtjatele on selline elektri tootmise viis kasulik. Seina tootlikkus ja kestvus Tootlikust arvestatakse keskmiselt 700 kWh iga paigaldatud kWp kohta aastas. Täpsed analüüsid koostatakse projekteerimise ajal. Tulenevalt ilma-
Go Verticu elektrit tootev sein + ELMO pistikauto = päikesepaneelid seintele elektriautosid laadima? kaartest ja varjude mõjust võib tootlikkus erineda. Kõige enam suudavad elektrit toota kagu-, lõuna- ja edelasuuna seinad, ida- ja läänesuuna seinapinna tootlikkus on ligi 20 protsenti väiksem. Toome siinkohal näite 500 m2 suuruse seina katmise tootlikkusest ja kulust. 500 m2 seina katmine maksab suurusjärgus 88 000 eurot ja omab nimivõimsust 99 kWp aastase tootlikkusega 69 MWh. Tasuvuse kalkulatsiooni saab igaüks ise teha, kuna elektri hind on vastavalt lepingule personaalne.
Alexela Viti tanklapoes läheb Go Verticu päikeseseina toodetud elekter kohvi ja hot dog’ide valmistamiseks. 20 • APRILL 2022
Garantii 30 aastat Fassaadikate sobib nii olemasolevate hoonete renoveerimiseks kui ka uute, energiatõhusate hoonete ehitamiseks. Päikesepaneelid paigaldatakse kas otse soojustusele, tekitades nii fassaadikatte, või siis juba olemasolevale seinale. Go Verticu päikeseelektrit tootev sein sobib sisuliselt kõikidele seinatüüpidele: kivi-, plekk- ja eelnevalt soojustatud seintele. Samuti põhjamaisesse kliimasse, sest energialisa annab ka talvine valguse peegeldus lumelt ja madal päike, mis panevad seina energiat tootma ka ajal, mil katustel ja põldudel olevad päikesepargid seda ei tee. Erihooldust Go Verticu päikesepaneelidega kaetud sein ei vaja: vihm peseb ja päike kuivatab, samuti puudub vajadus puhastada paneele lumest. Lisaks pakub Go Vertic oma seinale 30-aastast garantiid. Eestis on juba mõned Go Verticu pistikusse ühendatud ja elektrit tootvad seinad olemas, näiteks Alexela Viti tanklapood ja koos Tehnopoliga rajatud Karukese lasteaed Kohtla-Järvel.
Kastoram WOOD OÜ on pakendeid tootev ettevõte. Oleme enam kui kümne aasta jooksul arendanud ettevõtet ja tooteid.
Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja. Transpordime pakendid sinna, kuhu vaja, ja siis, kui on vaja. Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.
www.kastoram.com • Tel: 50 28 643 • E-post: kastoram@kastoram.com
logistika
Logistikakorraldajad
otsivad kriisides lahendusi Logistikaettevõtted peavad arvestama suurema ajakuluga ja ka raha kulub paljude operatsioonide tegemiseks senisest rohkem. Anne-Mari Alver HKScani Baltikumi logistikadirektori kohusetäitja Martin Küüsmaa ütleb, et seoses Ukrainas toimuva sõja ja saabuvate põgenikega töös ümberkorraldusi tehtud pole. “Sõjapõgenikke võtame tööle kohalikega samadel tingimustel ja loodame, et nad leevendavad Eestis üldiselt valitsevat tööjõupuudust. Esimesed põgenikud on meie logistikakeskuses just tööle asumas,” selgitab ta ning lisab, et ka energia- ja kütusehindade tõus ei ole nende tegevust muutnud, sest logistika on ettevõtte jaoks vältimatu osa väärtusahelas farmist tarbija toidulauale. “Peamiselt väljendub hinnatõusu mõju suurenenud kuludes ja vähenenud kasumlikkuses. Võimalusi transpordikulude kokkuhoiuks otsime pidevalt, sõltumata hinnakasvust,” hindab Martin Küüsmaa. Ukraina sõda tõi mitmeid muutusi MyDello kliendikogemuse juht Peeter Vahar nendib, et seoses Ukraina sõjaga on maailma transpordi- ja logistikakorralduses olulisi muutusi. 22 • APRILL 2022
“Ukraina õhuruum on lennuliikluseks suletud. Euroopa õhuruum on suletud kõikidele Venemaa lennufirmadele. Vastumeetmena ei luba Venemaa ja Valgevene oma õhuruumi Euroopa lennufirmade lennukeid. Kõige selle tulemusena on lennuühendused Euroopa ja Aasia vahel häiritud, kuna Euroopa lennufirmad peavad Venemaa õhuruumi vältimiseks lendama pikemaid marsruute. Kui lend Tokyo ja Helsingi vahel kestis varem umbes üheksa tundi, siis kohandatud marsruut lisab tervelt neli tundi lennuaega. Euroopa ja Hiina vahelised marsruudid teevad keskmiselt kolmetunnise ümbersõidu. Venemaa lennufirmad, nagu AirBridgeCargo, mis korraldasid märkimisväärsel hulgal kaubalende Euroopa ja Aasia vahel, on Euroopa Liidus sanktsioonide all. Pärast mitmeid lendude tühistamisi ja ümberkorraldusi on Euroopa lennuliinidel õnnestunud taastada suhteliselt stabiilne liinivedu Euroopa ja Aasia vahel. Kuigi Venemaa Raudtee on kantud sanktsioneeritud ettevõtete nimekirja, on siiski võimalik transportida
raudteesaadetisi Hiinast Venemaa ja Valgevene kaudu Euroopasse. Arvestama peab suurenenud riskidega, mis on seotud nii sõjaolukorraga kui ka võimalike poliitiliste otsustega Euroopa Liidu, Venemaa ja Hiina vahel, mis võivad kaubavoogu takistada või sootuks peatada. Enamik laevaliine on otsustanud lõpetada Venemaa sadamate teenindamise. Koos kasvavate nafta hindadega mõjutab see ka veotariife. Koroonaviirus Hiinas Kuna koroonaviirus on hakanud Hiinas üha kiiremini levima, kehtestas Hiina valitsus COVIDi-puhangu peatamiseks täieliku liikumiskeelu Shenzheni linnas (17,5 miljonit elanikku). “See tähendab, et ka sealsed tootmisettevõtted peavad tehased sulgema ja toota ei saa. Seni liiguvad saadetised suuremate viivitusteta, kuid siiski on viivituste oht oluliselt suurenenud,” ütleb Peeter Vahar. Tema sõnul on Aasia-Euroopa lennuliiklus taastumas, kuid liinide ümberkorraldused ja naftahinna kasv tõstab veohindu. Lennuhinnad Hiinast Euroopasse on viimase kahe nädala jooksul kasvanud keskmiselt 140%. Muudel suundadel, nagu Euroopa ja Ameerika vahel, nii drastilist kasvu ei ole.
JAOTUSVEOD
KULLERTEENUS
LAOTEENUS
WWW.HKTTRANSPORT.EE
VÕTA ÜHENDUST info@hkttransport.ee +372 5918 4214 Tänassilma 17, Harjumaa