Logistika (aprill 2021) by Eesti Päevalehe

LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

APRILL 2021

Kaup Soome ja Soomest juba järgmiseks tööpäevaks.

www.navaka.ee

Kastoram WOOD OÜ on pakendeid kavandav, arendav ja tootev ettevõte, oleme kümne aasta jooksul kujundanud ja arendanud usaldust sisaldava kaubamärgi ja tooted.

Meie tooted: • Kaubaalused, saematerjalist, vineerist, lainepapist, kärgpapist • Kastid, saematerjalist, vineerist, lainepapist, kärgpapist • Kaubaaluse kõrgendused • Erinevad toodete aluspuud, vahepuud ja vaheliiistud, pakendamiseks sobivad detailed, materjalid • Toodetes kasutame vajadusel ISPM-15 nõuetele vastavat saematerjali Meie teenused: • Toodete arendus • Toodete transpordi • Toodete pakendamise

KÜSI MEIE KÄEST LISAINFORMATSIOONI: Tel: 50 28 643 E-post: kastoram@kastoram.com www.kastoram.com

logistika

Väikeste inimeste suur logistika Logistika pole mitte üksnes laevad ja lennukid ning rahvusvahelised raudteed, ehkki ilma nendeta oleks logistikasektor mõeldamatu. See on ka iga üksikisiku eluks vajalik liikumine, olgu siis oma transpordivahendi või ühistranspordi abil. Pandeemiakriis on eriti selgelt toonud välja selle, et lisaks n-ö tõmbekeskustele on elu võimalik ja vajalik ka maapiirkondades. Maal elamiseks on vaja korras teid, haridusasutusi, kauplust ja pakiautomaati. Kaks viimast on erasektori rida ja pakiautomaatide turust kirjutades sai selgeks, et selle ala ettevõtjate jaoks on väikeste kohtade teenindamine väga oluline. Lausa sedajagu, et muidu konkureerivad ettevõtted on nõus selleks koostööd tegema, et pakivõimalus igas maa- ja rannapiirkonnas kättesaadavaks teha.

Ka riik näib võimsalt panustavat, et Eestimaa teed paremini korda teha. Investeeringuid tuleb kui Vändrast saelaudu – küll otse, küll omavalitsuste kaudu. Suured teed valmivad ja on korralikud, väikeste kohal aga hõljub põhjatute mülgaste kohal vaikimise diskreetne udu. Hullus korras teede teemat veeretatakse nagu kuuma kartulit. Erateede korral pole maainimestest omanikel jõudlust neid korrastada. Omavalitsuste otsuseid määravad liiga tihti volikogude eri poolte võimuvõitluste jõujooned. Riik aga üritab nii raha kui teid omavalitsuste tööks suunata – kohusetundlikes vallajuhtides tekitab see muret, sest napib jõudlust juhtimiseks ja kontrolliks, purelevamates aga hajub iga töö sisepingete vahel olematusse.

Anne-Mari Alver Toimetaja

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

logistika Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann on sellel ametikohal juba teist ringi. Raudtee töökorraldus on mehel selge, kuid tööpäevad on sellest hoolimata 13-tunnised.

Kaido Zimmermann: Eesti Raudtee areneb keeruliste aegade kiuste

Silver2021 Raidla 4Foto: • APRILL

logistika Nagu asutustes üle Eesti ja maailma, määrab ka Eesti Raudtee igapäevast tööelu suuresti oht koroonaviirusesse nakatuda. Ettevõtte 670 inimesest on umbes 200 kontoritöötajad ja nende tööpäevad mööduvad kodukontorites. Kaido Zimmermann märgib, et kel on olnud väga vaja, võib erandkorras ka oma tavalisel töökohal tööl käia, kuid eelistatult tuleks seda siiski vältida. Ka tema ise töötab kodust, mida jagab abikaasa ja tütrega. Poeg on kodust eemal kõrgkoolis ja tema toas on praegu isa töökabinet. Abikaasal on oma töökoht kodukontoris ja tütar valmistub kevadel põhikooli lõpetama. “Oluline on sättida ajad nii, et me koosolekutel teineteisest üle ei räägiks ja kordamööda saaksime ka vajadusel tütrele abiks olla,” selgitab Zimmermann oma tööpäevade korraldust ning lisab, et nõupidamiste ajastamine ongi üks põhilisi lisaülesandeid, mida kodukontoris töötamine kaasa toob. “Peame hakkama saama. Muid võimalusi lihtsalt pole,” ütleb ta. Ja ilmselge on, et see käib nii Eesti Raudtee arengu kui ka igapäevaelu kohta.

„Oluline on sättida ajad nii, et me kodukontoris koosolekutel abikaasaga teineteisest üle ei räägiks.” Kaido Zimmermann Läbi elu raudteega seotud Raudteega on Kaido Zimmermann olnud seotud peaaegu kogu töötatud aja vältel. Tema esimene haridus oli raadioside Tallinna Polütehnikumis, seejärel läks ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli teedeehitust ja valis magistriõppeks raudtee-ehituse. Kõike õpitut on ta saanud ka erinevatel juhtivatel töökohtadel praktikas rakendada. Esimest korda tuli Zimmermann Eesti Raudteesse tööle juba 1994. aastal, olles kõigepealt toonase juhatuse esimehe ja peadirektori Parbo Juchnewitschi nõunik. Aasta hiljem töötas ta juba Eesti Raudtee infrastruktuuri-

Veebikoolitused autojuhtidele üle Eesti. Õpi veoautojuhiks ja bussijuhiks!

direktorina, alates aastast 2007 oli ta suurettevõtte juhatuse esimees. Sealt lahkus ta aastal 2012 ja töötas Sillamäe sadamas raudteekorralduse alal ning Läti raudtee peainsenerina. Loogiline edasiminek oli töö Rail Balticusse, kus Zimmermann töötas planeerimise ja projekteerimise osakonna juhina, vastutades kolme riigi raudtee projekteerimise eest. Alates 1. märtsist on Zimmermann taas Eesti Raudtee juhatuse esimees. Ta kinnitab, et kaalus kandideerimist väga põhjalikult, sest tegelikult polnud tema töö Rail Balticu juures veel päris tehtud. Eesti Raudtee nõukogu esimehe Sven Pertensi sõnul osutus valikul määravaks see, et Kaido Zimmermannil on kõik eduks vajalikud eeldused. “Tal on hea maine, aastakümnetepikkune juhtimiskogemus raudteevaldkonnas, kaasa arvatud AS-is Eesti Raudtee kuni 2012. aastani, põhjalikud teadmised raudtee infrastruktuurist ja logistikast ning rahvusvahelise suhtluse võimekus,” kommenteeris Pertens pärast Zimmermanni tööleasumist.

Sõiduõppe ABC veoautojuhi ja bussijuhi kiirendatud ametikoolitus 140 h ja täienduskoolitus 35 h kood 95 toimuvad üle Eesti VEEBIS. ADR-koolitused.

logistika Sisseelamine on pigem kerge Kaido Zimmermann märgib, et kuna ta on ka varem Eesti Raudteel juhina töötanud, on sisseelamine uuele töökohale pigem kerge – ligi kolmveerand töötajatest on juba tuttavad. Muidugi on ka muutuseid omajagu. Nii näiteks toob Zimmermann välja, et vahepealsete aastatega on seoses Euroopa Liidu direktiividega tuntavalt lisandunud bürokraatiat. Ka on uuenenud arvutiprogrammid – paberil olevad dokumendid on praeguseks leidnud tee elektroonilisse vormi. Kõik see nõuab uuelt juhilt süvenemist ja harju-

Kui Eesti suudaks pakkuda võimalikult häid tingimusi konteinervedudele, saaks Hiinast tulevate kaupade puhul pakkuda alternatiivi Poola ja Valgevene transiidivõimalustele.

mist, ent töö sisuks olevaid põhiprotsesse ta täiendavalt õppima ei pea. Kaido Zimmermannilt pärineb intrigeeriv lause meedias, et Eesti Raudtee iga uus juht on eelmisest hullem. Selle kohta ütleb ta nüüd, et tegu on olnud töötajate hinnanguga tema lahkumise järgsele olukorrale ning ta loodab väga, et ei kujune järjekordseks “kõige hullemaks” juhiks. Muidugi lisab veidi keerukamaid olukordi koroonaviiruse ohust kantud töökorraldus, kuid Zimmermann rõhutab, et kuna töötajad on valdavalt oma ala professionaalid, pole vaja pidevat juhendamist ega koos töötamist – inimesed teavad, mida neilt oodatakse ja saavad sellega hästi hakkama. Läbi tuli mõelda aga näiteks see, kuidas saavad oma tööd teha raudtee hooldustöödega tegelevad inimesed, kes peavad näiteks neljakesi ühe autoga objektile sõitma. Tänu isikukaitsevõimalustele saab siiski kõik tehtud. Raudteeaasta olulised väljakutsed Kaido Zimmermanni sõnul on kõige suuremad väljakutsed tema praegusel ametipostil seotud kahe olulise suuna-

2021 ON EUROOPA RAUDTEEAASTA Taavi Aas, majandusminister: “Euroopa raudteeaasta markeerib hästi, kuidas 2020ndad on ka Eestis liiprite päralt. Valmib kiire ja roheline raudtee Euroopa südamesse, siseriiklik raudtee saab elektrifitseeritud ja kiirused tõstetud kuni 160 kilomeetrini tunnis. Valmib ka uus liin Rohukülla ning jõuame selguseni, kuidas oleks võimalik Tallinn ja Helsingi raudteega kaksiklinnaks liita.”

EESTI RAUDTEEL ON VÕIMAS AJALUGU Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal Paldiski-Tallinna-Narva-Gattšina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati Peterburi Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator.

logistika

Foto: Taavi Sepp

ga – nendeks on uute klientide leidmine kaubaveo mahtude suurendamiseks ja ettevõtte investeerimisprogramm. Käesolev aasta on muu hulgas ka Euroopa raudteeaasta ja Eesti Raudteel on sel aastal kasutada poole suurem investeeringute eelarve kui varem – tervelt 53 miljonit. Suurteks eesmärkideks on Tallinna-Haapsalu raudteeühenduse taastamine, elektrifitseerimisega jätkamine ja 160 kilomeetrit tunnis sõitvate rongide jaoks ohutu taristu korraldamine: suurendatakse jaamade läbilaskevõimet, muudetakse turvalisemaks ülesõidukohti ning mugavamaks peatusi. Üha enam muutub liikluskorraldus automatiseerituks ja inimeste tööülesandedki on sellega seoses muutumises. Muutused ja arendused tuleb aga ellu viia nii, et nende tegemist väga palju näha poleks ja et need riigi raudtee- ega muud liiklust kinni ei paneks. Eesti Raudtee rahvusvahelisi suhteid tuleb Zimmermannil arendada nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne teljel, nii naaberriikidega kui ka kaugemal olevatega. Väga oluliseks teemaks on suhted näiteks Venemaa ja Kasahstaniga, sest nende riikide kaudu liiguvad kaubaveod Aasiast Euroopa ja Skandinaavia riikidesse. Zimmermann märgib, et kui näiteks praegu liiguvad Hiinast Rootsi minevad kaubad läbi Poola, siis tegelikult läheks läbi Eesti otsem ja kiirem

8 • APRILL 2021

teekond. Kui Eesti suudaks pakkuda võimalikult häid tingimusi konteinervedudele, saaks Hiinast tulevate kaupade puhul pakkuda alternatiivi Poola ja Valgevene transiidivõimalustele. “Väga palju kaubavedusid toimub praegu ka laevateedel, kuid kui näiteks vaadata hiljutisi sündmusi Suessi kanalis, siis on palju põhjusi, miks maismaatransport on parem,” arutleb Zimmermann. Maismaal on raudtee aga oluliselt säästlikum ja ohutum transpordiliik kui maanteed.

Kaido Zimmermann armastab vabal ajal kõndida, aias askeldada ja briti krimisarju vaadata. Terava konkurentsi asemel näeb Zimmermann pigem võimalusi koostööks – seda nii Rail Balticuga, kellega valdavalt tegutsetakse eri suundadel, kui ka Operailiga, kellega allkirjastati koostööleping juba Eesti Raudtee uue juhi esimesel töökuul. Rahvusvahelise suhtluse juureski on praegu oluline kõik väga hoolikalt läbi mõelda ja kaugjuhtimise teel kok-

ku leppida, sest läbirääkimiseks ja lepingute sõlmimiseks naaberriikidesse sõitmine pole praegu seoses viirusohuga võimalik. Pisut aega ka enda jaoks Kaido Zimmermanni tavaline tööpäev algab hommikul kell 8 ja kestab õhtul kuni kella 21-ni. Tööpäevade pikkuse tingib juhi sõnul see, et tööd on eesseisvate eesmärkide saavutamisel palju ja ta ei tahaks, et tema järel mõne olulise kokkuleppe sõlmimisel oodata tuleks. Siiski oskab ta sättida oma igapäevaseid ajakavasid niimoodi, et igasse päeva jääks võimalus tunniks või vähemalt pooleks kõndima või jalgrattaga sõitma minna. Selline väike vahepala kahe nõupidamise vahel on kasulik tervisele ja aitab ka mõtteid koondada. “Kui tööpäev lõpeb, pole ju veel nii õhtu, et tuleks kohe magama minna,” märgib Zimmermann ja ütleb, et vajadusel võib kõndimisringi ka siis ette võtta. Teine mõnus lõõgastus, mis aitab päevased mõtted kõrvale juhtida, on Zimmermanni jaoks Briti krimisarjade vaatamine. Kevad toob kaasa võimaluse veel ühe mõnusa vabaajategevuse jaoks. Nimelt elab Kaido Zimmermann Nõmmel ja talle meeldib maja juures aias askeldada.

logistika

LAOVARUSTUS

Kasutatud terasriiulid valivad need, kes ei vaja ladu lihtsalt ilu pärast Koju keldrisse moosiriiuli ostmisel ehk ei mõtlegi niivõrd hinnast, kuivõrd kvaliteedist. Kui aga vaja sisustada sadu ruutmeetreid laopinda, saab määravaks just hind. Kasutatud riiulisüsteemid on sama head kui uued, ent maksavad märgatavalt vähem. Kasutatud riiulid on nutikas valik – kvaliteetsed terasriiulid on oma koormustaluvuse poolest ka aastate pärast sama võimekad nagu uued ja sageli ei erine need palju ka väljanägemise poolest. Niisiis on teise ringi riiulid õige paigalduse korral sama tugevad, stabiilsed ja ohutud. Kuna ettevõtted on olemuselt dünaamilised organismid, tuleb ette, et ümber tegemisele läheb neis vastavalt kaubavoogudele ka laomajanduse pool. Ladude töö reorganiseerimise käigus jääb tihti üle väärtuslikku laosisustust, mille utiliseerimise aeg on alles mägede taga ja seetõttu saab seda ka edukalt taaskasutada. Laovarustuse osaühing on viimase kaheksa aasta jooksul aidanud säästa paljude klientide raha, sisustades ladusid osaliselt või kogu ulatuses teise ringi riiulitega, mi-

da ettevõte ostab ise kokku enamjaolt siitsamast Eestist, aga ka Lätist-Leedust. Seega on taaskasutamine kasulik ka selle poolest, et raha ei rända riigist välja, vaid jääb meie majandusse. Ettevõtte klientide hulgas on logistikateenuste raskekaallased Logistika Pluss, Baltic Logistic Solutions, Via 3L, Eugesta, aga ka mitmed lõpptarbijale tuttavamad firmad, nagu ilukaubamaja Tradehouse või Kaupmehe hulgiladu. Seega sobivad uuele elule aidatud riiulilahendused nii väga suurt mahvi saavatesse ladudesse kui ka neile, kes vajavad kergkaubariiuleid. Peale kasutatud riiulite tegeleb ettevõte riiulisüsteemide montaaži ja remondiga ning pakub uut laovarustust alates riiuliplaadist kuni kaubaliftideni välja. Väljatöötatud lahendusi pakutakse koos montaažiga ja soovi

KUIDAS TELLIDA RIIULEID? Pärast ühenduse võtmist telefonil 5627 6558 või kirjutamist aadressil laovarustus@ gmail.com lepitakse kokku laopinna mõõtmise aeg kliendi juures. Projektijuht külastab seejärel klienti, et arutada läbi üksikasjad, mis võimaldavad pakkuda välja kõige efektiivsema ja soodsama lahenduse. Seejärel valmib riiulisüsteemi joonis ja valitakse välja konstruktsiooni osad – uued või kasutatud – ning sobitatakse juurde vajalik tehnika. Pärast pakkumise kinnitamist riiulisüsteem komplekteeritakse, vajadusel toodetakse ja monteeritakse paika.

KASUTATUD RIIULID ON HEA LAHENDUS • 25% uutest soodsamad • funktsionaalselt sama head kui uued • võimaldavad lasta materjali ringlusse, mitte utiliseerida • raha jääb Eestisse

korral ostetakse hiljem kogu süsteem tagasi. Samuti tegeletakse kahe etapi vahele jääva hoolduse, tehnilise toe ja remondiga. Eeliseks suur laovaru Kuna ettevõte ostab kokku ja demonteerib ise riiuleid, on nende laos alati aukartust äratav hulk materjali, millega täita uusi tellimusi. Kuigi Laovarustus suudab ellu viia väga suurte mahtudega keerukaid projekte, pole unustatud ka väikeettevõtteid. Mõisteid nagu „liiga väike klient“ või „liiga väike tellimus“ seal ei tunta. Pigem orienteerutakse kestvale kliendisuhtele ja läbimõeldud lahenduste pakkumisele soodsama hinnaga. Eritellimuste puhul, kui standardsüsteemid ei sobi, valmib riiulilahendus Laovarustuse töökojas.. www.laovarustus.ee VEEBRUAR APRILL2021 2021••13 9

logistika

Automüüjad kohanevad piirangutega kiiresti Automüüjad ja -teeninduse pakkujad kinnitavad kui ühest suust, et ükski ost ega hooldus ei peaks tegemata jääma ka viiruseohtlikul ajal. Anne-Mari Alver Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala ütleb, et meetmed klientide turvaliseks teenindamiseks võeti kasutusele juba 2020. aasta kevadel ja neid kasutatakse siiani.

PROFESSIONAALNE PUHASTUS ILMA PIIRANGUTETA! Innovaatilisus, jätkusuutlikus ja lihtsus — need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid. Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www.puhastusmasinad.ee

logistika “Eelmise kevade kogemustele tuginedes võtsime tänavu kasutusele ka täiendavad viisid turvalise ja ohutu teeninduse tagamiseks, et kõik vajalikud tegevused Amservis – olgu need siis autode üleandmine omanikele, autohooldus või tehnoülevaatus – saaksid tehtud turvaliselt ka viirusteperioodil. Teeme kõik selleks, et inimesed ei tunneks hirmu ega jätaks kriitilisi tegevusi, nagu tehnoülevaatusesse tulemine, hilisemaks, vaid teaksid, et saavad selle läbida turvaliselt ja enda tervist mitte ohtu seades. Meie kõigi eesmärk ja vastutus on tagada, et ülevaatused ei lükkuks edasi ega muudaks tehnonõuetele mittevastavate sõidukite tõttu liiklust teedel ohtlikuks.” Täpselt sama kinnitab ka Topauto juhatuse esimees Janel Sell: “Juba eelmisel kevadel pakkusime klientidele kontaktivaba proovisõidu ja autohoolduse võimalust ning jätkame sarnaselt ka nüüd, et inimestel oleks võimalik turvaliselt oma igapäevased autodega seotud toimingud läbi viia.” Samuti jätkab uutes tingimustes tegutsemist Topauto autode järel-

teenindus ja 2+2-reegli paremaks järgimiseks on tööde vastuvõtt üle viidud avaramasse ruumi, kus on võimalik inimesi rohkem hajutada.

Kaasaegsed lahendused võimaldavad autosid müüa turvaliselt, tervist ohustamata. “Inimesed, kellel on planeeritud märtsikuusse rehvivahetus, õlivahetus, kevadine autohooldus või remont, ei pea oma plaane muutma, vaid võivad südamerahuga oma sõiduki meile tuua ja kõik vajalikud tegevused saavad tehtud,” lubas Sell. Järelteeninduse saamiseks võib klient tavapärase hooldusesse tuleku asemel jätta oma auto võtmed kontaktivabalt Topauto postkasti. Kui au-

Ohutus ja Tehnoloogia paketi väärtus 5 430 eurot

Ohutus ja TASUTA Tehnoloogia paketi väärtus 5 430 eurot

TASUTA MITMEKÜLGNE, ettevõtte erinevate vajaduste rahuldamiseks Iv Pluss TALLINN Pärnu mnt 556, Laagri 677 9060 myyk@ivpluss.ee

ivpluss.ee

MITMEKÜLGNE, ettevõtte erinevate vajaduste rahuldamiseks Iv Pluss TALLINN Pärnu mnt 556, Laagri 677 9060 myyk@ivpluss.ee

ivpluss.ee

totehnikud on sõiduki üle vaadanud, saadavad nad Superservice Triage’i teenuse kaudu kliendile e-kirjaga kirjeldused ja fotod vajalikest töödest ning eeldatava maksumuse. Kui inimene on tööd virtuaalselt aktsepteerinud, tehakse need ära ja klient saab peagi oma sõiduki kätte. Abiks on videod ja võtmekapid Ka autode müük on tehtud maksimaalselt turvaliseks, võttes seejuures kasutusele mitmeid kaasaegseid tehnilisi lahendusi. “Uuendusena oleme viinud autod salongist välja ja tekitanud maja ette drive-in-väliala,” räägib Janel Sell ning soovitab proovisõidud virtuaalselt või telefoni teel ette broneerida. Kohapeal on müügikonsultandi näol tugi olemas ja klient saab kõikidele oma küsimustele vastuse. “Paigaldasime autodesse telefonid, et konsultant saaks Topautosse tulnud kliendiga kontaktivabalt suhelda, talle sõidukite omadusi tutvustada ja vajadusel ka proovisõitu assisteerida,” selgitas Sell.

logistika

Topauto väliala

Ka autoostu protsess käib 2+2-reeglit järgides ja vajalikud paberid vormistatakse müügikonsultandi abiga välialal. Soovi korral on Topautos ostutehing võimalik läbi viia täiesti kontaktivabalt ja virtuaalselt. “Müügikonsultandid saavad kliendile huvipakkuva auto kohta saata tutvustusvideo, näidata detailselt kõike, mis klienti huvitab, ja ostu korral toimetame auto tasuta kliendile ükskõik millisesse Eestimaa nurka,” ütles Sell. Ka Ahti Aasala kinnitab, et müügisalongide sulgemine ei kaota võimalust autot osta: “Müük toimub endiselt, kuid autode üleandmine omanikele tehakse välistingimustes või digitaalselt, kasutades kontaktivabasid võtmekappe. Kliendid on selle ümberkorralduse positiivselt vastu võtnud.”

Kahjujuhtumitest teatamine ja nende menetlemine on digitaalsed. Kontaktivabad võtmekapid osutusid piisavalt populaarseks, et võtta need kasutusele ka Amservi Tallinna, Tartu ja Pärnu teenindussalongides, kus pakutakse võimalust jätta hooldusesse toodavate autode võtmed kappi ning need sealt ka hiljem kätte saada. Ülevaate auto seisust saab aga autoomanik nii telefoni teel kui 12 • APRILL 2021

ka videopildis, mis talle e-kirjaga saadetakse. “Sõidukiomanike tagasiside ka sellele uuendusele on olnud igati positiivne,” märgib Ahti Aasala. Digitaalne kahjukäsitlus “Samuti võtsime juba eelmisel kevadel, viirusteperioodi alguses kasutusele digitaalse kahjukäsitluse ja täiendame peatselt Amservi e-broneeringute keskkonda kahjuteate lahendusega, mis võimaldab klientidel suhelda internetis nii kindlustuse kui ka Amservi ekspertidega, juhul kui autoga on juhtunud avarii, klaasikahju või on vaja lahendada mõnd muud kindlustusjuhtumit,” räägib Aasala ning lisab, et kliendid uurivad praegu kõige enam autode hoolduse, tehnilise ülevaatuse ja rehvivahetuse aegade broneerimise kohta praegusel keerulisel perioodil. “Selleks, et autojuhid saaksid oma sõiduki turvaliselt ülevaatusele viia, on võimalik broneerida endale kindel aeg iseteeninduses, telefoni või e-posti teel ja tulla siis kohale, et mitte oodata klienditeenindusalas. Oleme korraldanud Amservis ümber oma klienditoe meeskonna, kes võtab vastu kõik pöördumised nii kodulehelt, e-postilt, telefonilt kui ka chat’ist, ja muutnud klientide jaoks mugavaks oma e-broneeringu keskkonna võimalused. Haigestudes või eneseisolatsiooni korral saab mõistagi muuta ka eelnevalt kokku lepitud ülevaatuse aega,” selgitab ta. Autoomanikel palutakse võimalusel mitte jääda tööde tegemise ajaks

ootealasse, kuid juhtudeks, kui see on vältimatu, on ruumid korraldatud ümber nii, et füüsiline kontakt teiste kohalviibijatega oleks minimaalne. Siseruumides viibimisel järgitakse kuni 25-protsendilise täituvuse nõuet, palutakse kanda maski ja pakutakse kohapeal desinfitseerimisvahendeid.

Vaatamata tervisekriisile ei tohiks jätta rehve vahetamata ning autot hooldamata. “Ümberkorraldused ja ettevaatusabinõud on vajalikud, sest lisaks uute autode soetamisele, erakorralistele hooldustöödele, kevadisele auto suurpuhastusele ja praegusele rehvivahetushooajale läbivad igal kuul Eestis tehnoülevaatuse tuhanded sõidukid. Ainuüksi Amservi järelteenindustes Tallinnas, Pärnus, Paides ja Viljandis jõuab igal aastal tehnoülevaatusesse ligi 21 000 sõidukit. Lisaks suunatakse Eestis keskmiselt 16 protsenti sõidukitest olulise tähtsusega puuduste tõttu lisaks ka korduvülevaatusele,” räägib Ahti Aasala ning paneb autoomanikele südamele, et vaatamata tervisekriisile on siiski oluline nii talverehvid ära vahetada, auto hooldada ja pesta kui ka tuua auto tehnoülevaatusesse ning seda kõike saab teha tervist ohtu seadmata.

CF&S Estonia on Teie usaldusväärne partner rahvusvahelises transpordis, ladustamisel ja jaotuslogistikas AUTOTRANSPORT

TEENUSED

• rahvusvahelised veod Euroopas ja CIS riikides (ka ADR) • ülegabariidilised autoveod • kohalikud jaotusveod Eestis

• Ladustamine- ja jaotuslogistika • Rahvusvaheline maanteetransport • Konteiner-ja lennutransport • Raudteetransport • Ülegabariidilised veosed maal ja merel • Tolliagendi teenused

LOGISTIKAKESKUS • laopinda ca 12 500m2 • tavaterminal ja tavaladu, tolliterminal ja tolliladu • soodne asukoht Nehatu logistikapargis, Lool, Peterburi tee ääres • pick & pack teenus

WWW.CFS.EE

CF&S Estonia AS Ahtri 12, 10151 Tallinn tel +372 666 4400 cfs@cfs.ee

logistika Foto: Deivi Org

Teehoiukava ja teede tegelikkuse vahel on maal suured käärid Teede korrashoid on üks võtmesõnu, mis määrab selle, kas inimesed tahavad elada linnadest või alevikest väljaspool. Anne-Mari Alver Eesti riigi teehoiukavas on 2030. aastaks plaan muuta tolmuvabaks kõik riigi kruusateed, mida läbib ühes päevas keskmiselt üle 50 auto. Eelmisel aastal suunas valitsus kruusateedele katete ehitamiseks kokku 20,5 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot eraldati täiendavalt 2020. aasta lisaeelarvega. Kokku ehitas riik mullu kruusateedele katteid 200 kilomeetri ulatuses. Käesolevaks aastaks on kruusateedele katete ehitamiseks kavandatud 19,7 miljonit eurot. Eesmärk – maapiirkonnad atraktiivsemaks Prioriteetide hulgas on muidugi suurte maanteede ehitus. Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunas põhimaanteede neljarajaliseks ehitamiseks ning projekteerimiseks on valitsus praeguseks ja järgmiseks aastaks kavandanud kokku 220,9 miljonit eurot. “2021. aasta on ehituses üle 40 kilomeetri neljarajalisi teid, millest üle 5 kilomeetri saab ka hiljemalt aasta lõpuks liiklusele avatud. Ohutumad teed ja lühem ajaline vahemaa aitab muuta maapiirkondi atraktiivsemaks elamiskohaks ning loob ka soodsama

ettevõtluskeskkonna,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Ministri sõnul on eelmise ja praeguse aasta investeeringud teedesse tervise- ja majanduskriisi tõttu kasvanud. “Erasektori tellimuste maht on selle aastaga märgatavalt vähenenud, mistõttu pidi ja peab ka edaspidi suurenema riigi roll ehitusturul. Saame lisaks ühe sektori toetamisele kiirendada oluliste teede korrastamist ja ohutumate teede väljaehitamist,” kinnitab ta. Teed, kust päästeamet läbi ei pääse Ilus plaan võtab ohkama Eesti piirialal Räpina vallas Sülgoja külas elava kunstniku Deivi Oru. Kruusatee kõlab tema jaoks nagu ilus unistus, olgu siis tolmuga või ilma, sest tee tema koduni on lihtsalt mülgas. “Ostsin küll maasturi, aga ikka on kevadised teed läbimatud, seega olen praegu kodus ja välja ei pääse,” teatab Org. Pildil näha olev tee on justkui ei kellegi oma. “Volikogu otsustas minu “eluteed” mitte valla haldusesse võtta, kuna avalik huvi puudub. Räpina vallas on piir seatud kuue inimese peale. Meie tee ääres on kahte tallu sisse kirjutatud kaheksa inimest, aga

see ei loe. Riik üritab osa riigiteid saada valla kraesse, see aga halvendab ka nende teede seisu, mis on seni olnud okei,” arutleb maainimesest kunstnik ja lisab, et erateede vastu, mis viivad näiteks üksikute vanainimeste juurde, pole avalikku huvi. Investeeringud omavalitsustesse Majandusministeeriumi kodulehelt saame teada, et kohalikele omavalitsustele kuuluvaid teid toetab valitsus kahel viisil – valemipõhise ja juhtumipõhise toetusega. Praegusega kokku nelja aasta jooksul saavad KOV-id valemipõhiselt 29,3 miljonit eurot igal aastal. Eelmisel aastal oli see summa praktiliselt kahekordne, omavalitsused said valemipõhist toetust kokku 59,3 miljonit eurot ehk 30 miljonit eurot rohkem, leevendamaks eriolukorrast tingitud negatiivseid mõjusid. Juhtumipõhist investeeringutoetust eraldati aastatel 2018–2019 kokku 15 miljonit eurot. “Sel aastal nägime seda lahendust hea võimalusena ehitusturu turgutamiseks ja kokku andsime juhtumipõhist toetust 21,1 miljonit eurot. Järgmisel aastal toetame sama lahendusega kohalikke teid kuni 20 miljoni euroga,” selgitab Aas. APRILL 2021 • 15

logistika

Foto: Tiit Blaat

Pakiautomaatide turul käib kõva rebimine kõigis Baltimaades E-poodidest ostmine ja kauba pakiautomaati saamine on niigi mugav, pandeemia ajal aga lausa parim ostlemisvõimalus. Teenust pakkuvad ettevõtted on konkureerimise kõrval leidnud ka koostöövõimalusi. Anne-Mari Alver Riigifirma Eesti Post AS-i kaubamärk Omniva saab hiilata Eesti ja ka Baltikumi kõige suurema pakiautomaadivõrguga, mis asub sajaprotsendiliselt vabas õhus. Juhatuse liige Kristi Unt toob ettevõtte unikaalse tugevusena välja, et logistikavõrku kuuluvad lisaks kulleritele ka postikullerid, kes teenindavad muu hulgas ligikaudu 600 000 postkasti üle Eesti. Ta kinnitab, et Eesti Post plaanib säilitada oma positsiooni turuliidri-

na ja jääda suurima võrgustikuga pakiautomaaditeenuse pakkujaks kogu Baltikumis: “Kui praegu oleme pakiautomaatidega linnadest välja liikudes jõudnud asulatesse, kus on ligi 900 inimest, siis aasta teises pooles toimuva võrgu laiendusega jõuame juba ka 700 elanikuga kohtadesse. Pikas perspektiivis näeme, et Eesti oleks pakiteenustega hästi kaetud, kui automaat jõuaks igasse külla või asulasse, kus on vähemalt 150 elanikku.” Omnivale kuulub hetkel umbes 40 protsenti Eesti pakiautomaatidest, aga E-kaubanduse Liidu andmetel ligi 53 protsenti pakiautomaatide pakimahust. Kristi Unt hindab, et praeguste e-kaubanduse pakimahtude ja kasvunumbrite juures mahuvad kõik teenusepakkujad turule ilusti ära. “Kuigi konkurents on tihe, siis näen, et praegusel ajal on pigem oluline koos pingutada, et e-kaubanduse kasutajad,

eriti aga esmakasutajad, ei peaks oma ostu- ja tarnekogemuses pettuma. Siin peavad oma panuse andma lisaks logistikasektorile ka kaupmehed – näiteks e-poes kasutajamugavuse ja kauba komplekteerimise osas.” Koostöövõimalusi näeb Unt eelkõige klientide ootuste juhtimises suurte pakimahtude ajal või siis teadlikkuse suurendamises korrektse pakendamise osas. Ta lisab, et pilootprojektide raames teeb Eesti Post koostööd näiteks nii Cleveroniga (maapiirkonna postiautomaatide projekt) kui ka eramaja pakikapi lahendust pakkuva ParcelSeaga. Koostööd otsitakse hajaasustuspiirkondades Itella Eesti AS-i pakiveo üksuse juht Rauno Parras ütleb, et praeguses olukorras ajavad kõik pigem oma asja ja koostöökohti on vähe, ent kinnitab samas, et nende firma teeb Omnivaga APRILL 2021 • 17

logistika koostööd Eesti väikesaarte teenindamisel. “Lähitulevikus on meie jaoks huvitav koostöövõimalus Omnivaga väikeasulate postiautomaatide osas, mille piloodiga Omniva hiljuti alustas. Loodetavasti on pilootprojekt edukas ja selle tulemusena tekib rohkem koostöökohti, eeskätt hajaasustusega väikeasulate vaates,” selgitab Parras. Kliendina jääb märkida, et Omniva ja Itella on osanud oma erinevused nutikalt vastandada.

Uusi innovaatilisi kappe pole vaja enam avamiseks puudutadagi. Kui Kristi Unt toob välja kliendi tagasiside, mille kohaselt õues olev pakiautomaat on järgmine hea asi pärast viilutatud leiba, siis Rauno Parras esitleb siseruumides asuvaid pakiautomaate: “Need tagavad olukorra, et terve meie transporditsükli vältel ei toimu suuri temperatuurikõikumisi, ja hoiavad ära ka võimaliku vandalismiohu,” märgib ta. “Meie tugevuseks on meie inimesed Foto: Tiit Blaat

18 • APRILL 2021

ja meie “Hoolega hoitud” kontseptsioon – ilma kukkumiseta ja liikuvate kummilintidega sorteerimislahendus, mis ei lõhu ega määri pakke; turvalised transpordikastid, milles olevatele pakkidele ei lange liigset koormust ja pakid säilitavad oma kuju,” räägib ta. Leedu firma suurendab investeeringuid Baltimaade turuliidri kohta himustab ka seni kulleriteenust pakkunud Leedu ettevõte Venipak Group, mis esialgu on tuntud Leedus ja Lätis, ent plaanib jõulist liikumist ka Eesti pakiautomaatide turule. Tegevjuht Justas Šablinskas selgitab, et kuna pandeemia on muutnud nii kaubandusmudeleid kui ka inimeste harjumisi, otsustati Venipakis muutustega kaasas käia ja investeerida pakiautomaatide võrgustiku loomisesse kõigis kolmes Balti riigis. Šablinskase sõnul toob Venipak kaasa uue innovaatilise lahenduse – kapi kasutamiseks pole vaja seda enam puudutada. QR-koodil põhinev lahendus viib automaadi kasutamise aja 35–40 sekundilt 3–5 sekundini – nii soovitakse vähendada järjekordi ja viiruse leviku riski. Ka Venipak usaldab hea koostööpartnerina Cleveroni. “Loodame, et meie teenuse kasutajatel riigis on

peagi võimalus pakid mugavalt kätte saada eramajade või ettevõtete ette paigaldatud Cleveroni privaatsetest pakikappidest ja saada pakid kontaktivabalt, ilma et nad oleksid kohal, kui Venipaki kuller saabub,” märgib Justas Šablinskas. “Lisaks plaanitavale strateegilisele partnerlusele Cleveroniga kavatseb Venipak eelseisvatel aastatel agressiivselt laiendada oma pakiveoterminalide ja vastuvõtupunktide võrku, kavandades 2021. aastal kuni kolme miljoni euro suurust investeeringut. Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse ettevõtte üldisesse laienemisse 20 miljonit eurot,” tutvustab tegevjuht Venipaki plaane. Võrgustikku laiendades muudetakse teenust popimaks DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss ütleb, et otsest koostööd erinevad pakiautomaatide võrgustike omanikud Eestis tema teada ei tee, kuid kaudselt toetab igaüks oma võrgustike laiendamistega omal moel teenuse populariseerimist ja suurendab tarbijaskonna teadlikkust ning selle kaudu ka nõudlikkust teenuse taseme suhtes. “See on see, mis paneb kindlasti kõiki rohkem pingutama teenuse kasutajate usalduse hoidmiseks ja võitmiseks,” märgib ta.

Pakiveod üle Eesti! Ka samal tööpäeval

Miks Sendpack? Lihtne ja kiire tellimuse esitamine läbi online-süsteemi Saadetise jälgimine ja kliendi teavitus SMS-iga Kahemeheteenused rasketele kaupadele Lunamakse teenus e-poodidele Kuupõhised raportid

+372 612 2662 info@sendpack.ee

www.sendpack.ee

logistika Foto: Argo Ingver

mistes igal sammul CO2 emissiooni vähendamisest. Olgu see siis tehtud teekonna optimeerimise lahenduste pideva parendamise, elektrikaubikute kasutuse, päikesepaneelide või keskkonnaprojektidesse investeerimise abil,” selgitab ta. Keskkonnasääst ja teenuse pidev arendamine nii Eestis, Baltimaades kui ka kogu Euroopas on tegevjuhi sõnul ka põhiline tulevikuplaan.

Remo Kirss kinnitab, et tänu suurele pakiautomaatide võrgustiku laiendamisele on DPD saavutanud väga hea geograafilise kaetavuse üle terve Eesti ja lähemale 20 asulas on DPD pakiautomaat ainsana esindatud. “Meie pakiautomaadist saab paki

saata üle terve Euroopa nii aadressile kui ka teiste riikide pakiautomaatidesse ja pakipoodidesse. Selle kõige juures on DPD üks suurtest fookustest keskkonnasäästule orienteeritus, kus lähtume kõikides oma tegevustes ja teenuste pakku-

539

Panus eelkõige tehnoloogiale Innovaatiline tehnoloogiafirma Cleveron on mitmele pakiautomaatide pakkujale koostööpartneriks, kuid eelistab eelkõige oma asja ajada. Tegevjuht Mihkel Ilp ütleb, et Eesti on väike riik, kus kõik nii-öelda tunnevad kõiki. “Nii tunneme ja suhtleme ka meie teatud tasemel samalaadseid lahendusi pakkuvate ettevõtetega. Cleveron arendab oma toodet ja me oleme pikalt arendanud erinevaid robootilisi tooteid, mis on nii Eestis kui ka maailmas suhteliselt ainulaadsed.” Mihkel Ilp räägib, et Cleveroni tugevusteks peab ta ennekõike suurt

/KUUS

UUS HIGHLANDER KÕIK HINNAS Kuumakse on arvestatud sõidukile, mille rendiperiood on 5 aastat (60 kuud) ja läbisõit kuni 100 000 km (20 000 km aastas). Esmane sissemaks 0%. Kõik hinnad on ilma käibemaksuta.

KUUMAKSES SISALDUVAD TEENUSED:

Telefon: 655 7156 ⋅ liising@europcar.ee ⋅ www.europcar.ee

logistika kogemust, mis on tulnud nii pakiautomaatide kui ka robootiliste lahenduste pakkumisel lõppkasutajatele. “Meie ajalooline side kullerite ja pakkide saajatega on aidanud meil oma tooteid arendada ning erilist rõhku panna just riistvara ja tarkvara kasutajamugavusele. Selle mugavuse alla mahub ka lõppkasutajale tihti märkamatuks jääv operatiivne tarkvara ja tehnotugi meie klientidele, kes saavad meie abiga oma teenust opereerida ning teavad, et Cleveron aitab suurte mahtude opereerimisest tulevad pisivead peaaegu märkamatult likvideerida,” kinnitab ta. “Oleme ingliskeelset väljendit kasutades n-ö one-stop-shop, kust pea kõik leiavad endale sobiva toote. Eesti eratarbijale pakume Cleveron 201 näol nutikat kodupakiautomaati ja meie erakappi vedavate partnerite hulk kasvab iga nädalaga. Kaupmees leiab meie käest oma internetiäri alustuseks ja toetamiseks nii väikesemahulise Cleveron 301 või 351 pakiautomaadi kui ka juba suuremateks mahtudeks mõeldud pakiautomaadi, pakiroboti

Foto: Argo Ingver

või siis toiduroboti. Viimase põneva tootena lisandus hiljuti meie tootevalikusse ka väikepoodidele mõeldud robootiline toode, mille suurepärane mahutavus aitab pakkide haldust väga koordineeritult ja efektiivselt teha. Tootearenduse osas töötame ka välis-

tingimusteks sobiva kahe uue pakiautomaadi kallal, millest üks on mõeldud toidukaupade jaoks. Lisaks sellele käib meil ka töö erinevate tarkvaralahenduste arendamisel, et pakkuda lõpptarbijale võimalust meie masina juures oma saadetise eest tasuda,” ütleb ta.

TALLINN • TARTU • VILJANDI • RAPLA PÄRNU • SAAREMAA • SOOME JAOTUSVEOD

KULLERTEENUS

LAOTEENUS

WWW.HKTTRANSPORT.EE

VÕTA ÜHENDUST

Tänassilma 17, Harjumaa

+372 5918 4214

info@hkttransport.ee

logistika

Foto: Shutterstock

Rekajuht on riigi majanduse vereringe osa! Veoauto- ja bussijuhid peaksid olema vaktsiini saamisel eesliinitöötajate nimistus, on ühel nõul nii ettevõtjate kui ka ametiühingu esindajad. Anne-Mari Alver

jal kergem organiseerida auto juurde uus juht. “Aga kui palavik hakkab tõusma kusagil Itaalia mägede vahel, on tegu ränga ohuolukorraga nii autojuhi kui ka kõigi teiste liiklejate suhtes,” arutleb Kallas.

“Mida peaks tegema veokijuht, kes teises riigis olles ootamatult haigestub?” küsib murelikult transporditöötajate ametiühingu juht Üllar Kallas. “Ta vastutab korraga iseenda, liiklusohutuse ja oma auto ning koorma eest.” Sellise olukorra vältimiseks peaksid kõik (vähemalt) rahvusvahelisi vedusid tegevad autojuhid kindlasti olema COVID-19 vastu vaktsineeritud. Sel teemal on räägitud nii teadusnõukogu kui ka valitsusega, kuid selget signaali, mis vedude tegijaid aidata võiks, saadud pole. Üllar Kallas rõhutab, et loomulikult on kõigi rekajuhtide tervis võrdselt oluline, kuid sisevedude juhtidel on pisut kergem haigestudes abi saada – kiirabi saab tulla ükskõik millisele maanteelõigule, samuti on tööand-

Hädasti vajavad vaktsiini ka bussijuhid Transporditöötajate ametiühingu esindajaid teeb murelikuks ka bussijuhtide vaktsineerimatus – ka neid ei tunnista riik eesliinitöötajatena. “Töö bussijuhina tähendab seda, et viibitakse täit tähelepanu nõudvat tööd tehes kitsas ruumis koos paljude teiste inimestega, kelle tervisliku seisundi kohta pole infot ja kes pidevalt vahelduvad,” loetleb Üllar Kallas ohufaktoreid. Probleem on tõsine nii iga üksiku juhi kui ka liikluse ja majanduse seisukohalt tervikuna. Üllar Kallas rõhutab, et bussijuhtide pink on küllalt lühike ja ootamatuid kiireid asendamisvõimalusi eriti pole – see töö eeldab konkreetset väljaõpet ning dokumentatsiooni.

22 • APRILL 2021

“Ka rekajuhtide teemal tuleks mõelda majandusest kui tervikust. Kui veoautod ei sõida, halvab see korraga nii tootmise kui ka kaubanduse,” märgib ta ja lisab, et veondus on nagu riigi vereringe – elaval organismil see seiskuda ei tohi. Eelmise aastaga võrreldes on ametiühingu juhi sõnul siiski midagi ka paremaks muutunud. Nimelt on nüüd Eestis piisavalt testimisvõimalusi ja kaugsõidult naasnud juhid ei pea enam autos või saunas ööbima – kui test on negatiivne, pole vaja lähedaste nakatamise pärast muretseda. Bürokraatiat on varasemast rohkem Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) büroojuhataja Ermo Perolainen on vaktsineerimise osas kindlalt sama meelt. Ka ERAA on saatnud riigile ettepanekud, kuidas vedajatele raskel ajal tuge ja abi saaks pakkuda. Ermo Perolainen märgib, et seoses pandeemiaga on suurenenud ka vajalike bürokraatiatoimingute hulk, mis praktiliselt pinnal on samuti veokijuhtide kanda. “Erinevate Euroopa riikide puhul on riiki sisenemiseks erinevad nõuded, samuti erineb aeg, mis tohib olla möödas viimasest testimisest,” märgib ta. Nii võib näiteks juhtuda, et kui kuskil tekib töö käigus viivitusi, kasvõi koorma pealelaadimine hilineb, tuleb rekajuhil leida võimalus täiendavaks testimiseks, mis omakorda nõuab nii aega kui ka raha.

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS

KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:

UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD

• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.

KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee