Logistika (oktoober 2020) by Eesti Päevalehe

LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

OKTOOBER 2020

Kaup Soome ja Soomest juba järgmiseks tööpäevaks.

www.navaka.ee

Laomaailm annab teada, et kõikidele laos olevatele kaupadele kehtib parima hinna garantii. Võta julgesti ühendust meie müügimeeskonnaga ja küsi parimat hinda!

e-poest ostes transport TASUTA

laomaailm.ee

logistika

Viirus pole logistikasektoris kaugeltki ainus kuum teema Enne kevadist maailmalukustust oli Logistika põhiteemaks ülemäära suur autodevool meie maanteedel. Maanteeameti info põhjal harrastas pendelrännet pealinna ja seda ümbritsevate valdade vahel 120 000 neljarattalist erasõidukit päevas. Siis aga vähenes maanteede koormus päevapealt. Autod seisid kenasti vaikselt maja ees, kus nende omanikud (pool)vabatahtlikus isolatsioonis Zoomi-koosolekuid pidasid või sisekaemusega tegelesid – vastavalt sellele, kas töökoht oli alles või mitte. On aeg toimunule tagasi vaadata. Mõned sektorid ja ettevõtted said väga valusalt pihta. Riigi ja valitsuse kohta jagub ettevõtjatel pigem kiidusõnu – palgameetmed olid kiired, ajakohased ning tõhusad. Ilmselge, et ettevõtjatel on vahel vaja riiki, riigil aga ettevõtjaid kogu aeg.

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

Anne-Mari Alver Toimetaja Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

PAINUTAMINE

KEEVITUS

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

PAINUTAMINE

KEEVITUS

LIHVIMINE

865.050

seeria

www.ferresto.ee

KEERMESTAMINE

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

LASERLÕIKUS

KEEVITUS

LASERLÕIKUS

LIHVIMINE

KEEVITUS

KEERMESTAMINE

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

Nüüd on veondusega tegelevatel ettevõtjatel aga uus mure. Kuidagi tuleb hakkama saada Euroopa liikuvuspaketiga, mis äärealade veoautofirmad Kesk-Euroopa omadega võrreldes õige keerulisse olukorda seab. Nõue, et autojuht peaks iga nelja nädala tagant kodus käima, kõlab nende pereliikmetele ehk üsna meeldivalt, veoettevõtte jaoks aga tähendab see, et Eesti veofirmade konkurentsivõime sulab kiiremini kui esimene lumi. Juhtidel ja peredelgi jääb rõõm üürikeseks, kui palgad peaksid langema, töökohad koonduma ning sagedasemad puhkused on tunduvalt lühemad kui kauem oodatud. Majandusminister Taavi Aas lubab omamaa veoettevõtjate kaitseks kohtutee jalge alla võtta. Kuidas see edeneb, saame aja minnes teada.

logistika

Foto: Shutterstock

Euroopa liikuvuspakett sunnib Eesti vedajad tühisõite tegema 21. augustil jõustus Euroopa liikuvuspakett. Eesti vedajate ja valitsuse hinnangul on tegemist ääreriike kahjustavate nõudmistega, mille vastu tuleb vajadusel kohtusse pöörduda. Anne-Mari Alver Liikuvuspaketi kohta on Eesti ja veel kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki korduvalt vastumeelt avaldanud, kuna reform sellisel kujul läheb nende hinnangul vastuollu Euroopa Liidu ühtse siseturu ning kliimaeesmärkide põhimõtetega. “Käimasolevast kriisist teeb Eesti rahvusvahelistele autovedajatele rohkem muret juulis vastu võetud Euroopa Liidu maanteepakett, millest osa jõustus juba augustis 2020 ja suurem 4 • OKTOOBER 2020

osa jõustub veebruaris 2022,” hindab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president Einar Vallbaum. Ta rõhutab, et kuigi paketi eesmärk on väidetavalt rahvusvaheliste vedajate töö- ja sotsiaaltingimuste parandamine, siis tegelikkuses luuakse eelised Kesk-Euroopa veofirmadele ning ahistatakse äärealariikide ettevõtteid. “Üheksa Euroopa Liidu riiki (nende

seas ka Eesti) protestisid kavandatava reformi vastu, kuid kahjuks tulemusteta. Pakett võeti vastu ja selle tulemusena tõrjutakse ääreriikide kaubavedudega tegelevad ettevõtted Kesk-Euroopa turult välja,” põhjendab Einar Vallbaum. Uued nõuded soosivad Kesk-Euroopa veofirmasid Paketi miinustest rääkides toob ERAA president välja, et peamisteks muudatusteks on auto kojutoomise nõue iga kaheksa nädala tagant ja autojuhi kojutuleku nõue iga nelja nädala tagant. “Praegu teevad Eesti firmad vedusid Euroopa Liidu piires ka mitme kuu pikkuste tsüklitena. Autojuhid käivad kodus sagedamini, tavaliselt 6–8 nädala tagant, kus veedavad pikema puhkeperioodi,” selgitab ta ja lisab et suure tõenäosusega kaob Eesti rahvusest vedajatel Kesk-Euroopas töö ära ning selle võtavad üle Saksamaa külje all olevad Poola või Tšehhi vedajad, kes suudavad inimesi ja autosid seoses koduriigi lähedusele koju tuua. “Eestist välja ja sisse tulevat kaubavoogu pole nii palju, et Baltikumis rahvusvahelisi vedusid pakkuvad ettevõtted jääksid ellu ja suudaksid poolvõi täiesti tühjana kasumlikult tagasi koduriiki sõita. Veokite tühisõidud on vastuolus ka keskkonnakaitse põhimõtetega,” ütleb Vallbaum.

Renault MASTER ja TRAFIC City Motorsi laost kohe saadaval!

Too oma auto, sõltumata margist ja vanusest, uue kaubiku sissemaksuks! Pärnu mnt 541, Jälgimäe küla (Laagri Maksimarketi vastas) Jõe 9A, Tartu

www.citymotors.ee

logistika Paketi jõustumisega keelatakse autojuhil regulaarse nädalase puhkeaja veetmine sõiduki kabiinis, kuid siinsete vedajate kogemus kinnitab, et Euroopa maanteede ääres pole selliseid turvaparklaid, mis oleks varustatud tubadega, kus autojuhid saaksid puhata ning veokid ja kaubad oleks samal ajal valvatud. Lisaks võib enamik juhte kinnitada, et tänapäevase veoki magamiskabiin on mugavam kui mõni motellituba. ERAA ootab abi ja lahendust Eesti riigilt: “Tahaks loota, et Eesti riik ühineb koos teiste paketi vastu olevate riikidega ning ühiselt pöördutakse oma õiguste kaitseks Euroopa Liidu Kohtusse. Pakett on sulaselge protektsionistlik meede, mis on vastuolus Euroopa Liidu ühisturu reeglitega, teenuste, kaupade ja inimeste vaba liikumisega, samuti ausa konkurentsi põhimõtetega. Lisaks ei kehti see pakett kolmandate, väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide vedajatele, seega diskrimineeritakse uute reeglitega oma liikmesriikide ettevõtjaid. Eestil on võimalus tõestada, et ta seisab oma ettevõtjate ja põhimõtete eest ning esitada hagi

tehtud otsuse vastu või ühineda teiste ääremaade kavandatava hagiga,” on Einar Vallbaum resoluutne. Võimalik on mitme riigi ühine kohtuasi Majandusministeeriumis ollakse samuti seda meelt, et Eesti vedajad vajavad kaitset ja ka kohtutee on küllalt tõenäoline. “Valitsuses oleme jõudnud üksmeeleni, et liikuvuspaketi vastu peab Eesti kohtusse pöörduma, et kaitsta meie vedajate õiguseid,” kinnitab majandusminister Taavi Aas ning selgitab, et jõustunud muudatused on selgelt vastuolus Euroopa ühtse siseturu põhimõtetega. “Liikuvuspakett paneb Euroopa ääreriigid geograafiliselt ebasoodsasse olukorda. Meie ettevõtetel on uue liikuvuspaketi tõttu palju keerulisem püsida konkurentsis Kesk-Euroopa vedajatega ja võib tekkida olukord, kus Eesti ettevõtted kirjutavad ennast ümber mõne muu riigi hingekirja, kuid ma siiralt loodan, et seda ei juhtu,” arutleb minister. Kuidas ja millal hagi esitatakse, on

ajakirja trükkimineku eel veel lahtine, kuid Taavi Aas annab teada, et lähiajal otsustatakse ka juriidiliselt, kuidas liikuvuspaketi vastu kohtusse minnakse. “Arvatavasti liitume mõne teise liikmesriigi hagiga, kuna nad on juba tellinud õigusanalüüsid ja vajalikud ettevalmistused teinud,” ütleb majandusminister. Ülevaade uutest nõudmistest Konkreetsemaks muutub regulaarse iganädalase puhkeaja kabiinis kasutamise keeld ja veoettevõttele lisandub kohustus tasuda sõidukijuhi majutuskulud. Eritingimustel on lubatud parvlaeva või rongiga veetava sõiduki juhil iganädalast puhkeaega ka katkestada. Ühtlasi täpsustuvad maanteetranspordis kaasnevate erakorraliste tõrgete korral käitumisreeglid, millega muudetakse rahvusvaheliselt veolt koju naasva autojuhi sõiduaja arvestust paindlikumaks. Sõidumeeriku kasutamist ja selle tehnilist arengut puudutavad muudatused jõustuvad üleminekuperioodidega. Näiteks alates 31.12.2024 suureneb teedel tehtava järelevalve

Miks me sellise teenuse välja töötasime?

MOBIILNE SÕIDUKITE PESULA

· · · · · ·

Sõiduautod/maasturid Kaubikud Veoautod Reisibussid Autorongid Eritehnika

Avatud: E–R 8.30–18.00 L kokkuleppel, P suletud Sõidukite mobiilne pesulateenus E–P 10.00–20.00 Liimi 3, Tallinn Telefon 551 4281 E-post: info@xlpesulad.ee

www.xlpesulad.ee

 Mugavam elu. Ikka selleks, et klientidele elu mugavamaks teha. Enam ei pea Teie organiseerima ja mõtlema, kuidas ja kes sõiduki pesulasse toimetab, ning arvestama ooteajaga – samal ajal saate oma väärtuslikku aega kasumlikumalt kasutada.  Kütusekulu 0. Kasutades meie teenust, hoiate Te kokku kütusekuludelt, mis kulub autopesulasse ja tagasi sõiduks, autojuhi tunnipalk ei jookse sõiduki edasi-tagasi transpordil ning järjekorras seistes.  Väärtustage oma aega. Ajakulu on 0. Kõige tähtsam – Teie aeg kulub vaid meie tellimisele. Ülejäänu teeme kõik meie.  Tööaja kokkuhoid. Lisaks veel autojuhi tööaja kokkuhoid (sõidumeerikuga veokitel).  Tööaja kokkuhoiust ka palgafondi kokkuhoid.

logistika

Foto: Shutterstock

käigus kontrollitava perioodi pikkus 28 päevalt 56 päevale. Viie aasta jooksul on etapiline üleminek (sealhulgas analoog- ja SMART 1 sõidumeerikute kohustuslik väljavahetamine) uue põlvkonna sõidumeerikule SMART 2. 18 kuu möödumisel liikuvuspaketi jõustumisest hakkavad välislähetustel kehtima uued sõidukijuhtide lähetamise nõuded, sealhulgas lähetuse sihtriigis kehtestatud töötasu maksmise kohustus. Uued lähetamise normid kohalduvad nii kabotaaž- kui ka rahvusvahelistele vedudele, välja arva-

tud transiitvedudele, kahepoolsetele vedudele ja kahepoolsetele vedudele, mille raames toimub kaks täiendavat peale- või mahalaadimist marsruudile jäävates riikides. Sama üleminekuperioodi möödumisel kohalduvad mitmed uued nõuded ka autoveoettevõtjale, kes peab tagama rahvusvahelisel autoveol kasutatava mootorsõiduki koduriiki tagasipöördumise vähemalt iga kaheksa nädala tagant. “Iga kaheksa nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähen-

Pakivedu,, osaja täiskoormad 5 päeva nädalas! Tallinn - Järvamaa - Tartu - Tallinn Eesti - Soome - Eesti

daks Eesti autoveoettevõtjale aastas potentsiaalselt kuut tühjalt tagasisõitu Eestisse, mis lisaks kaasnevale keskkonnakoormusele toob kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda kajastub kõrgemates teenuste ja kaupade hindades,” analüüsib majandusminister Taavi Aas ning lisab, et Eesti ja mitmed teised Euroopa Liidu äärealade liikmesriigid olid küll selle nõude kehtestamise vastu, kuid Euroopa Parlamendis hääletati suurte häälteenamusega selle poolt.

OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE OLMEPARASIITIDE

JA NÄRILISTE TÕRJE

Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid, hallitus ja majavamm. Prussakad, sipelgad, lutikad, koid,

kirbud, hiired, rotid, hallitus ja majavamm.

Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ega mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIN KA PIKAAJALISI LEPINGUID

Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide, KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. aiakahjurite ja näriliste hävitamiseks. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII. Kasutame preparaate, mis on taimedele ohutud, ei lõhna ega mõju kahjulikult inimeste jaKOKKU, koduloomade tervisele. LEPI NAABRI(TE)GA SIIS ON HIND SOODSAM

JA EFEKT PAREM! KORTERIÜHISTUTE JA SÕLMIN KA PIKAAJALISI LEPINGUID ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.

Tomson OÜ

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM! Tel 5690 3944

Kui sul pakid vedada on siis kutsu EKLON !

Küsi parimat pakkumist www.eklon.ee

putukatorje@gmail.com www.kahjutritorje.ee

Tel 5690 3944 | putukatorje@gmail.com | www.kahjutritorje.ee Tomson OÜ

OKTOOBER 2020 • 7

logistika

Maanteeameti uus juht oskab näha suurt pilti Maanteeametis on toimunud muudatused juba pea kümme aastat ja peatselt seisab ees järjekordne oluline samm kolme riigiameti liitmisel. Ka Lennuametis ja Veeteede ametis on ametite liitmist pikalt arutatud. Nüüd on kolmepoolsed ühinemisega seotud muudatused niikaugele jõudnud, et esimesest jaanuarist tekib üks ühendamet, mille nimeks saab suure tõenäosusega Liikuvusamet. Juuli Nemvalts Maanteeameti värske peadirektori kohusetäitja Raido Randmaa sõnul on ametkonna nimi arusaadavam ingliskeelsena – mobility. “Kergem on ingliskeelset vastet mõista, sest liikuvusamet nõuab veel üksjagu harjumist,” tunnistab Randmaa rõõmsalt. Ega ei olegi ühest kindlust, et ühendamet just sellele nimeversioonile kindlaks jääb. Kõik see nõuab veel aega, kuigi uuel kohusetäitjal seda väga ei ole. Peab ju pika Maanteeameti töökogemusega Randmaa enda jaoks ära otsustama, kas ta kandideerib paari nädala pärast ühendameti peadirektori ametikohale või mitte. Keskkonda säästev mõtteviis Randmaa on õige inimene, kellega rääkida sellest, mis toimub Eesti teedel või millises suunas liigub maanteede riiklik areng. Viimased kümme aastat on tema hallata olnud maanteede korrushoiu küsimused ja probleemid. Riiklikest prioriteetidest rääkides sõnab ta, et ka maanteedel ei saa me üle ega ümber keskkonnasäästlikust mõtteviisist.

“Mobility’st räägime praegu väga palju. Tähtis on, et me ei vaataks oma tegevuste planeerimisel ja kavandamisel ainult ühte sõiduvahendit või transpordiliiki. Me peame vaatama inimeste ja kaupade liikumise kogu

tsüklit, olenemata sellest, kuhu inimene hommikul kodust väljudes suundub, kas tööle, puhkama või mujale. Vaatama seda, milliste transpordiliikidega ta jõuab oma sihtkohta võimalikult sujuvalt. Mulle meeldib väga see mõtteviis, et igal inimesel ei pea olema oma sõiduvahendit, vaid järjest enam kasutataks ühistransporti, mis on palju keskkonnasäästlikum ja hoiab kokku ka raha.” Randmaa sõnul ei ole Eesti keskkonnateemale ja säästlikkusele varem nii palju tähelepanu pööranud, kuid nüüd tehakse seda järjest enam. Samas peab Randmaa kõige olulisemaks küsimuseks siiski liiklusohutust. “Oluline on, et need lahendused, mida me ehitame, oleksid säästlikud, aga ennekõike liiklejatele võimalikult ohutud. Meie eesmärk on ikkagi, et liikluses ei hukkuks ühtegi inimest. Liiklusohutus eelkõige Vastates küsimusele, kas riiklikel maanteedel kasutatav 2 + 1 variant on ennast õigustanud, möönab Randmaa, et see teema on Eestis tublisti kirgi kütnud. “Kui vaadata Soomet ja Rootsit, siis seal on 2 + 1 teid olnud juba pikki, pikki aegu ja nad toimivad hästi. Kui küsida, miks see Eestis veel ei toimi, siis arvan, et oleme seda veel liiga vähe kasutanud. Meil on teedel ainult üksikud vähesed lõigud kolmerajalised, seetõttu ei hakka süsteem nii hästi tööle kui Skandinaavias, kus tee on sada kilomeetrit pikk.”

Raido Randmaa tõus tippjuhiks tuli ettevõtte seest, seega valdab ta igati teemat.

Foto: Vallo Kruuser 8 • OKTOOBER 2020

logistika Randmaa sõnul on 2 + 2 sõidurajaga teel muidugi liiklusturvalisus palju suurem, kuid arvestada tuleb sellega, et neljarealist teed on kallim ehitada. “Samas näeme, et just Pärnu maanteel on neljarajaliseks ehitamine ennast õigustanud, kuna Via Balticat mööda sõitvaid raskeveokeid on riigiteedel enim ja nendest möödasõitu tegevad autod üks suuremaid ohtusid,” selgitas ta. Kui vaadata teehoiukava, mis on Maanteeameti tegevuste alusdokument, siis peaks aastaks 2030 Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maanteed olema ehitatud neljarajaliseks. Tõsi küll, praegu on need eesmärgid kenasti plaanidesse sisse kirjutatud, mis tähendab, et maanteede ehitusse peab hakkama laekuma rohkem raha, kuid mida tulevik toob, on veel selgusetu. “Investeeringute maht põhimaanteede neljarealiseks ehitamisel peab kaks korda suurenema võrreldes sellega, mis meil praegu on,” rääkis Randmaa. Investeeringute mahtu arvestatakse kahe suuna peale: üks osa sellest läheb säilitusremondiks olemasoleva taristu säilitamiseks ja

Kui vaadata teehoiukava, mis on Maanteeameti tegevuste alusdokument, siis peaks aastaks 2030 Tallinna– Tartu ja Tallinna– Pärnu maanteed olema ehitatud neljarajaliseks.

teine uute teede ehitamiseks. Praegu on teede arenduse summa 80 miljonit aastas ja kogu investeeringute maht 215 miljonit eurot, sellesse on arvestatud ka näiteks kruusateede remont ja pindamine. “Teehoiukavas on kolme lähima aasta suhtes rohkem kindlust, aga sealt edasi on palju määramatust ja me ei tea täpselt, kas rahastus suureneb. Teede ehituses on väga oluline, et oleks pikk plaan ja see toimiks. Oleme öelnud, et kui me praegu otsustame kuhugi uut teed ehitama hakata, siis viie aasta pärast saame hakata reaalselt ehitama, enne seda on vaja projekteerida, keskkonnamõjuhinnanguid teha, maid kokku osta ja riigihanked korraldada,” loetles Randmaa. Koostöö ümarlaudadega Pikalt on üleval olnud Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsiooni küsimus, et meie haagiste pikkuste piirnormid on pea kolmandiku võrra lühemad kui näiteks Skandinaavia sõidukitel. Eesti veokite konkurentsivõime kannatab ja ollakse vähem kasumlikud kui naaberriikide samal

logistika Foto: Andres Putting

tegevusalal tegutsejad. Vedajad on teinud ettepaneku, et koorma raskust võiks suurendada 60 tonnini ja samal ajal suurendatakse veoki telgede arvu. Nii jaguneb telgede vahel koormus kenasti ära, usub Randmaa. Tema sõnul on autovedajatega nüüd arutelud käima lükatud ja muutmisettepanekute juurest liigutakse juba järgmisesse faasi. Omaette küsimus on, kuidas sellised pikad veokid tanklatesse ning puhke- ja parkimisplatsidele sisse saavad pöörata ja kuidas logistikakeskustesse pääseda, sest need ei

asu põhimaanteede ääres, vaid eeldavad kitsamale teele mahasõitu. “Siin ei ole ainult pikkuse, vaid ka massi küsimus, mida väiksemad teed ei pruugi vastu võtta. Ühtepidi on pikemad veokid kahtlemata mõistlikud, sest tänu sellele on veokeid maanteedel vähem. Siin tuleb jälle mängu keskkonnasäästlikkuse aspekt. Kuigi liiklusohutuse poolelt on möödasõit sellisest veokist ohtlikum. Praegune murekoht on see, et peame oma teetaristu üle vaatama, et pikad autorongid saaksid igal pool keerama ja pöörama,” avas Randmaa problee-

mide tagamaid. “Arvan, et meie põhimaanteedel ei ole see probleemiks.” Randmaa sõnas, et Maanteeamet ei ole veel kõikide liitudega kokkulepet saavutanud, aga nad tahavad teha pilootprojekti, kus võetakse fookusesse Tallinna ringtee. “Laevad tulevad kas Paldiskisse või Muugale ja nende tee ääres on palju logistikakeskuseid. Me vaatame, kuidas neil on seal võimalik sõita. Nende tulemuste najalt sooviksime edasi minna, võtame samm sammu haaval,” kommenteeris Randmaa ammuse mureküsimuse süsteemset lahendamist.

alekoncargo

logistika

Foto: Kiur Kaasik

Tallinn reformib parkimiskohtade norme need aitavad lahendada uusarenduste juures tänaval parkivate autode probleemi, on kõik rahul,” lisas Kallas. Uute normide kehtestamise tingis vajadus määrata kindlaks nüüdisaegsed minimaalsed ja maksimaalsed parkimiskohtade normid. Arvestades senist ehitiste tihedust, taristut ja ühistranspordiühendusi, määrati südalinnale, kesklinnale, vahevööndile ja äärelinnale eri normid. Seni lähtuti parkimiskohtade normi rakendamisel Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006–2014.

Tallinna linnavolikogu kehtestas uued parkimiskohtade arvu normid, mida hakatakse rakendama uute detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste alusel koostatavates ehitusprojektides. Kadri Põlm Uusi norme ei rakendata juba vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele ega väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatavatele ehitusprojektidele. Erandiks on olukorrad, kui detailplaneeringus on viide vajadusele rakendada neid norme ehitusprojekti staadiumis. “Parkimiskohtade organiseerimise küsimus Tallinnas on väga terav ja selles valdkonnas on iga otsus kaugeleulatuva tagajärjega, mis puudutab igat inimest,” ütles linnavolikogu linnamajanduskomisjoni liige Maksim Volkov. Eri piirkondades eri normid “Praegune otsus näeb uusarenduste puhul juba projekteerimise käigus ette vajadusega arvestada igapäevase reaalsusega. Näiteks on uued normid heaks uudiseks Mustamäe elanikele, kuna uusarendustes peavad projekteerijad arvestama korteritele 12 • OKTOOBER 2020

Foto: Priit Simson

rohkem parkimiskohti oma kinnistul, et uute majade ehitamine ei paneks ebamugavasse olukorda juba praegu linnaosas elavaid inimesi,” selgitas Volkov. Tallinna linnavolikogu liige Mart Kallas ütles, et parkimisnormide eelnõu on vajalik, kuna loob selguse parkimiskohtade rajamise reeglites ja selles, kuidas neid arvestatakse. “Kui

Eesmärgiks liikumisvõimaluse tagamine Tänava peamine eesmärk on tagada liikumisvõimalus, mitte kompenseerida parkimiskohtade vähesust uusarenduste piirkonnas. Parkimiskohtade arvule esitatavad nõuded edastavad arendajatele sõnumi, et linnatänav on kõigile liikumiseks mõeldud ja seal parkimine riivab teiste liiklejate huve, mistõttu on otstarbekas tagada kohalikele elanikele vajalikud parkimiskohad sõidukiomanikele ja nende kasutajatele kuuluval kinnistul. Uued normid võimaldavad tagada planeeringute ja projekteerimise menetlemise ühetaolisuse ja läbipaistvuse ning täita paremini Tallinna linnale kui teeomanikule liiklusseadusega pandud ülesandeid.

logistika

Kriisiaja kõik mõjud pole vedajateni veel jõudnudki 2020. aastat varjutanud koroonakriis andis vedajatele kahetised kogemused – kodumaiste vedude tegijad on rahvusvaheliste vedajatega võrreldes märksa vähem räsida saanud. Anne-Mari Alver Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori ütleb tagasi vaadates, et kodumaistes vedudes eriti suuri muudatusi ei olnudki. “Majandus tervikuna ju ei seiskunud ja vedajatel oli tööd,” arutleb ta ning lisab, et kui turismisektor sai väga kannatada, siis mitmes tööstusharus, põllumajanduses, ehitustel ja karjääridel jätkus töö üsna sarnaselt kriisieelse ajaga ning kõik need sektorid on vedajate kliendid. “Majandus on tuiksoon, mis riiki elus hoiab. Kui aga liiklust vaadates on Narva maantee sõlmpunktis ummikud, siis ei saa öelda, et vedusid ei toimuks,” arutleb Tori, kuid möönab, et 2–3-protsendilisest langusest võib rääkida küll. Heites pilgu suvele, siis hindab Tori, et põllumajanduses oli tegu hea aastaga. Märksa kriitilisemas seisus on need ettevõtted, kes on spetsialiseerunud näiteks õpilaste veole – kooliekskursioonid jäid ära. Veel hindab Villem Tori, et raskusi võib esineda väga väikestel veofirmadel. “Kui oled ise juht ja ettevõtja korraga, võib mõne kliendi teenusest loobumine tähendada täielikku töökaotust, kuid sellised olukorrad on siiski pigem harvad,” arutleb ta ning lisab, et tarbekaupade vedu tegelikult isegi suurenes kriisi ajal, kuna tunnipealt kodukontoritesse jäänud inimestel oli tihti üht-teist olulist vajaka ning see tuli siis kiiresti tellida. Rahvusvahelistel vedudel olukord keerulisem Hoopis trööstitumaks kujunes aga rahvusvaheliste vedajate olukord, hindab ERAA president Einar Vallbaum. “Olemasoleva teabe põhjal näib, et kõige rohkem kannatasid kriisi puhkedes ning selle algfaasis tööstus- ja olmekaupu vedavad transpordiettevõtted. Toidukaupade vedajad märkimis14 • OKTOOBER 2020

väärset tööpuudust ei tunnetanud ja ka nende veomahud pole eriti langenud. Niipea aga, kui seiskuma hakkasid tööstusettevõtted meil ja mujal, hakkasid kohe kokku tõmbuma ka kaubaveod nii riigisisesel veol kui ka rahvusvahelistel vedudel mõlemas suunas. Tuntavaid tagasilööke pidid siin taluma meie puidutööstussektorit teenindavad vedajad – näiteks oli mitmetel puitmaju Eestist väljapoole vedavatel firmadel küll tellimusi, ent kuna olulisemad importijad, nagu Norra ja Austria, olid piirid sulgenud ega lubanud majade monteerijaid riiki, siis polnud võimalik ka vastavaid vedusid teha.” Veelgi rängemalt kui veoautosid kureerivad firmad, on Vallbaumi sõnul piiride sulgemise ja nõudluse puudumise tõttu kannatanud bussiettevõtted. Riigipoolset kriisiabi läheb vaja veel kaua ERAA president arvab riigipoolsete kriisiabimeetmete kohta, et tõeline mõõn ootab veel ees ja abivajajaid tuleb sügise süvenedes kindlasti juurde. “Suuremate veondusettevõtete käibed polnud abipakettide avanemise ajaks veel jõudnud meetme tingimuste täitmiseks vajalikule tasemele langeda, kuid rahvusvaheliste vedajateni jõuab tõeline mõõn kindlasti teatud ajalise nihkega ning seega võivad sügisel riigi abi vajada seni vägagi elujõulised firmad.” Einar Vallbaum märgib, et palgatoetuse meedet on talle teadaolevalt kasutanud valdkonna väiksemad, kuni viie vedajaga opereerivad ettevõtted. “Abimeetmete juures tuleks riigil kindlasti väga pingsalt analüüsida ja jälgida, et raha ei jagataks kergekäeliselt “agoonia pikendamiseks” ettevõtetele, kes paratamatult on sunnitud üsna pea tegevuse lõpetama. Einar Vallbaum näeb võimalust ka valitsust kiita – diislikütuse aktsiisimäära langetamise eest. “Seda oli kaua oodatud ja ohtlikust viirusest tingitud kriisiolukord andis selleks kindlasti ka omapoolse tõuke. Kindlasti väärib meie valitsus selle eest tunnustust. Puhtmajanduslikult seletatava “vastusammuna”

on lõviosa vedajatest oma tankimise taas “koju toonud” ja toetavad sellega riigikassat. Omalt poolt kutsun üles seda tegema ka neid, kes seda seni veel teinud pole. Kui hindade erinevus on endiselt tuntav, eelistavad oluliselt kiiremini toimuva käibemaksutagastuse tõttu teadaolevalt Eestis tankida isegi mitmed Venemaale vedusid tegevad ettevõtted.” Tervisemured olid väga kriitilised Transpordi Ametiühingu juht Üllar Kallas jagab koroonakriisist rääkides perioodi kahte ossa: esimene, mis tõi kaasa eriolukorra, ja teine, mille mõjusid ka praegu tunneme. Esimese laine algus oli veokijuhtidele väga keeruline. Paljud neist olid eriolukorra väljakuulutamise ajal võõras riigis ega teadnud, kuidas seal toimima peaks. Keerulisse olukorda sattusid ka tagasipöördujad – testima pääsemine võttis aega, seni aga elasid autojuhid kabiinis või näiteks oma kodu juurde kuuluvas saunas, julgemata viirusejagamise kartuses oma perega kokku puutuda. Väga suureks hirmuks oli töölähetuses olles haigeks jäämine. Kes võõrsil olles haigestus, seisis silmitsi terve rea keeruliste probleemidega. “Vastamata küsimusi oli palju. Töötajad ei teadnud, kust saada arstiabi, kuhu jääda karantiini, mis saab nende tööst ja koormast ... Seepärast püüti hambad ristis ja palaviku kiuste siiski kodumaale tagasi jõuda. Kindlasti pole see aga praktika, mida juhtidele soovitada – haige veokijuht on ma anteel ohuks nii endale kui ka teistele liiklejatele, lisaks võib ta näiteks laevasõidul ka teisi nakatada ...” meenutab ametiühinguliider. Üllar Kallas kinnitab, et kriisist on siiski päris palju õpitud ja uutele raskustele minnakse vastu juba märksa teadlikumatena. Kõige olulisemaks peab ta võimalust juba piiridel koroonatesti teha – kõik juhid saavad end testida nii enne kui ka pärast reisi. Uue suure probleemina toob Üllar Kallas aga välja asjaolu, et kuna rahvusvahelisi tellimusi on vähe, on ka paljudel veokijuhtidel liiga vähe tööd.

Haagiste hooldus ja remont 24/7, mobiilne tĂśĂśkoda sinu soovitud asukohas.

www.cargoservice.ee

service@cargoservice.ee +372 55 66 0002

info.estonia@cargobull.com | +372 606 4246

Enamasti Enamastikasutatakse kasutataksekuivatamiseks kuivatamisekssoojapuhurit, soojapuhurit,kuid kuidsoojenedes soojenedes niiskus niiskusaurustub aurustubesemelt, esemelt,mida midakuivatame, kuivatame,jajaläheb lähebhiljem hiljemülejäänud ülejäänud ruumi ruumilaiali laialining ningsealt sealtedasi edasihoone hoonekonstruktsiooni konstruktsioonivõi võikondenseerub kondenseerub jahedamale jahedamalepinnale. pinnale. Liigniiskus Liigniiskusvannitoas, vannitoas,keldris, keldris,töökojas, töökojas,pesulas. pesulas.Meil Meilon onlahendus lahendus–– kuuma kuumagaasi gaasisulatusega sulatusegaefektiivsed efektiivsedõhukuivatid. õhukuivatid.

TTK TTK100 100SSon onrohkem rohkem laiatarbekasutuseks. laiatarbekasutuseks.Väga Väga efektiivne efektiivne(kuuma (kuumagaasi gaasi sulatusega) sulatusega)ning ningparima parimahinna hinnajaja kvaliteedi kvaliteedisuhtega suhtegapraegusel praeguselturul. turul.

TTK TTKkollane kollaneseeria seeria profikasutusse profikasutusse

TTK TTK100S 100SAUTOPESULATE AUTOPESULATEOSTETUIM OSTETUIMSALONGIKUIVATUSEKS SALONGIKUIVATUSEKS

MMA AD DE E

I IN N

G GE ER RMMA AN NY Y

TTR TTRabsorberkuivatid absorberkuivatid külmadesse külmadesseruumidesse ruumidesse Peterburi Peterburitee tee65, 65,Tallinn Tallinn | | Tel. Tel.+372 +3726051050 6051050 | | www.aircom.ee www.aircom.ee | | aircom@aircom.ee aircom@aircom.ee

logistika

Töötukassa ja tööandjad ei käi ühte jalga Hea veoautojuht töötuks ei jää, kinnitavad ettevõtjad. Aga kust tulevad sel juhul töötud veoautojuhid? Anne-Mari Alver Kuna veoautosõidud pole kusagile kadunud, on vaja ka juhte. Eriti praegu, kus ka põgus haigusnäht võib saada põhjuseks, miks tööle ei tohi minna. Seetõttu peaks juhte olema väikeses reserviski, ent sageli on raske saada kokku isegi põhikoosseisu. Veofirma Ivari OÜ teeb vedusid nii kodumaal kui ka kaugemal. Selle juht ja omanik Ivar Pill ütleb, et head juhid on arvel mitte ainult oma firmas, vaid ka konkurentide juures. “Kõik teavad kõiki ja autojuhte hoitakse, et nad firmast töölt ära ei läheks,” ütleb ta. “Ja kui tema töökohaga midagi juhtub, näiteks lõpetab mõni ettevõte tegevuse, on kohe neid, kes seda head juhti enda firmasse tööle tahavad.” 18 • OKTOOBER 2020

Üle kahesaja tööotsija Selle valguses on töötukassas küllalt helde valik logistikaalade töötutest. Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool toob välja numbri 1500. Nii palju on käesoleval aastal registreeritud uusi töötuid, kelle hariduseks on märgitud transport või logistika. “Päris kindel ei saa muidugi olla, et haridus ja töö ka kattuvad, aga mingi pildi see ikka annab. Eelmisel aastal oli see number terve aasta peale 1055, seega kasv on märgatav. Kui võtta tänavuse aasta erialade pingerida, siis on logistika/transport neljandal kohal,” analüüsib Lauri Kool. Tööpakkumisi on küll palju, kuid logistikavaldkonnas märksa vähem, kui on sel teemal registreeritud töötuid. 1. oktoobri seisuga on töötukassal pakkuda umbes 4000 töökohta. Klassifikatsioon on EMTAKi alusel. Seal on kõige lähem kategooria veondus-laondus. Selles kategoorias on 1. oktoobri seisuga 237 tööpakkumist Neist enamik, umbes 100, on Harjumaal,” märgib Lauri Kool.

Kui tööpakkumistega veel natuke mängida ja valida töötukassa tööportaalist valdkonnaks transport, logistika, mehaanika, siis on pakkuda 372 töökohta. Ilmselt pole vale öelda, et number suurenes mehaanika valdkonna tööpakkumiste jagu. Lauri Kool võtab transpordi ja logistika valdkonna kokku: “Kui öelda, et on umbes 240–250 tööpakkumist, siis ma usun, et väga ei eksi.” Noored pole veokijuhtimisest huvitatud Ivar Pill avaldab aga arvamust, et töötukassast reeglina üldse head juhti ei saagi. Reegliväline erand on algajad juhid – kui töökogemuse puudusel on end töötukassas arvele võetud, võib sealt leida igati hea autojuhi. “Aga sagedamini ollakse töötukassas arvel toetuste ja tasuta koolituste pärast ning tegelikult tööle minna ei tahetagi,” ütleb Ivar Pill. Ta toob välja, et klassikaline selline olukord on see, kus tööotsija saadab CV, kuid kui tööandja sellele vastuseks helistab, ei võta keegi vastu ega helista ka tagasi. “Noored näiteks ei tahagi veokijuhtideks saada,” mõtiskleb kauane vedaja. “See on pigem elulaad kui amet. Pead olema näiteks valmis magama peaaegu ükskõik kus. Kunagi olid välismaasõidud väga hinnatud, sest koduriigist välja oli raske pääseda, veoautojuht aga sai rändamise eest palkagi. Praegu on odavlennud kõigile jõukohased ja välismaaveod ei motiveeri enam kedagi.”

CF&S Estonia on Teie usaldusväärne partner rahvusvahelises transpordis, ladustamisel ja jaotuslogistikas Autotransport • rahvusvahelised veod Euroopas ja CIS riikides (ka ADR) • ülegabariidilised autoveod • kohalikud jaotusveod Eestis

Logistikakeskus • laopinda ca 12 500m2 • tavaterminal ja tavaladu, tolliterminal ja tolliladu • soodne asukoht Nehatu logistikapargis, Lool, Peterburi tee ääres • pick & pack teenus

Teenused • • • • • •

Ladustamine- ja jaotuslogistika Rahvusvaheline maanteetransport Konteiner-ja lennutransport Raudteetransport Ülegabariidilised veosed maal ja merel Tolliagendi teenused

CF&S Estonia AS

Ahtri 12, 10151 Tallinn tel +372 666 4400 cfs@cfs.ee www.cfs.ee

logistika

Meie sõidame, kuni on kasvõi üks reisija... Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg tunnistab, et ilma spordi- ja lugemisharjumuseta oleks raske tööl pidevalt uusi väljakutseid võtta. Anne-Mari Alver

Foto: Kretel Kuusk

Janno Ritsberg (29) on olnud Lux Expressiga seotud sealtmaalt, kus ta Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja logistikavaldkonna teise kursuse tudengina sinna praktikale tuli. Pärast seda on ettevõte ja selle praegune tegevjuht arenenud koos nii rahvusvahelises kui ka kodumaises plaanis, nii headel kui ka eriti keerulistel aegadel.

Tegevjuht on Janno Ritsberg selle aasta algusest. Kui ta viis aastat kestnud Leedu ja Baltikumi üksuste juhtimise järel Eestis tööd alustas, võis ettevõttele ennustada rekordiliselt head aastat. Jaanuar ja veebruar ületasid niigi positiivset prognoosi. Siis muutus kõik. Ja jäi küsimus – kas juhi kogemused ning kompetents on pii-

MEGATREILER TRANSPORT

MEGATREILER TRANSPORT EE-DE/NL-EE Kaubaruumi h = 3000 mm, l = 2640 mm, V = 100 m3 LTL/FTL saadetised www.megasped.eu • info@megasped.eu • Lõõtsa 5, Tartu 50109 • tel 512 2466

logistika savad, et kriisiolukorrast bussiratastel väljuda? Kui palju Lux Expressil märtsi keskel busse oli? 108. On siiamaani. Kõik on premium-klassi bussid, toodetud Baskimaal Hispaanias, firmas Irizar. Kui me räägiksime autodest, oleks võrdluseks sobiv mark 7. seeria BMW või S-klassi Mercedes. Kus need bussid praegu on? Sõltuvalt nädalast on 38 kuni 39 bussi käigus. Teised seisavad parklas ja ootavad paremaid aegu. Milline oli koroonakriis teie ettevõttes? Märtsi keskel oleks kõik nagu noaga läbi lõigatud. Esimesed paar päeva, isegi nädalat, polnud mahti palju muust mõelda kui sellest, et kohustused reisijate ees saaksid täidetud ja et meie välismaal viibivad juhid ning reisijad saaksid koju. Meil oli selge missioon: Lux Express liigub, kuni on kasvõi üks reisija, kes soovib

liikuda. Näiteks Tallinna ja Kuressaare vahel oli Lux Express ainukene vedaja, kes saare ning mandri vahel regulaarselt sõitmist jätkas. Me ei sulgenud ühtki liini, kuid vähendasime väljumisi. Saime ka riigile abiks olla. Tänu sellele, et meil on bussid igas riigis, saime Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumi tellimusel transportida kojusõitvaid balti inimesi piirilt piirile, kuni nad Leetu, Lätti või Eestisse jõudsid. Kuidas te rahaliselt toime tulite? Umbes kolmandik meie kuludest on palgakulud. Siin oli suureks abiks riigipoolne palgatoetus. Kuna 85 protsenti meie töötajatest on bussijuhid, kvalifitseerusime sellele kohe. Teine kolmandik kuludest on otsekulud – kütus ja amortisatsioon. Kui bussid ei sõida, on need kulud põhimõtteliselt olemata. Mida see kriis teie kui juhi jaoks tähendas? Lux Expressi toimetulek ja edu pole ühe või väikese grupi inimes-

te töö. See on kõigi siin töötavate inimeste ühine raske pingutus ja suur panus. Kuidas Eestis töötamine pärast Leedu kogemust tundus? Eestis ja Leedus juhitakse erinevalt. Leedu on väga pikkade traditsioonidega riik ja traditsioonidega käib kaasas ka hierarhia. Algul oli mul raske sellega harjuda. Kokku vahetasin välja kahe meeskonna jagu inimesi, enne kui ettevõtte soovitud suuna võttis. Leedulased on uhked ja suursugused – kui suudad neid kaasata, tahetakse olla parim ning kõigile teistele ära teha. See on hea omadus, kuid sellel mündil on ka teine külg. Tugeval võiduihal on väga õhuke piirjoon näilise eduga. Kas õppisite seal töötades ka leedu keeles rääkima? Ei, aga vene keele sain küll korralikult selgeks. Bussijuhid, eriti vanema põlvkonna omad, eelistavad seda inglise keelele. Aga kuna ma elasin põhiliselt Leedus, juhtus see, et Eestisse tulles oli mul algul natuke raske ees-

logistika

Foto: Kretel Kuusk

ti keelele ümber lülituda. Mõtted ja sõnad olid pigem inglise keeles, sest selles keeles suhtlesin ma Leedus kõige rohkem. Mis oli tugevaim seos Eestiga? Kolm kuud tagasi sündis mul poeg. Olen elukaaslasega pikalt koos olnud. Vilniuses elasin umbes poolteist aastat üksinda, siis kolis ka tema sinna. Traditsioonilist leedu pulma pole plaaninud korraldada? Oleme mõnes sellises käinud, aga ise oleme praegu alles kihlatud. Leedu pulmad on katoliiklikud, mina olen luterlane ja mu Setomaalt pärit kaasa on õigeusklik. Usk võib olla sarnane, see on inimese sees, aga religioonid on erinevad, sellest lähtuvalt ka kombed. Ja meie pole veel kokku leppinud, millise religiooni kommete järgi abielluda. Kas poeg öösiti magada laseb? Ikka. Ta läheb õhtul üheksast või poole kümnest magama, neljast oleme üleval. On teil aega ka hobideks? Peab olema, muidu ei tuleks toime. Mulle meeldib sport, eriti talisuplus, korvpall ja jooksmine. Lugeda meeldib ka väga. 22 • OKTOOBER 2020

Mida te loete? Kõige rohkem enesearengule suunatud raamatuid. Üldjuhul loen inglise keeles, see harjumus on juhtimisprogrammist, mille raames Lux Expressiga liitusin. Igal kuul tuli lugeda üks raamat ja seda analüüsida ning kirjutada, kuidas see minuga seostub. Mis on põhilised õppetunnid, mida raamatud ja elu teile andnud on? Et kõik sõltub iseendast. Lihtne on teisi süüdistada, aga kokkuvõttes loeb see, mida sa ise teed. Inimesed lähevad meeleldi kergema vastupanu teed, ka mõtlemises. Sageli ei lähtuta mitte faktidest, vaid tõlgendustest ja emotsioonidest, mis on ajule palju kergem. Ise olen seda kogenud seoses vanusega – minu arvates on vanus vaid number, kogemus on see, mis loeb. Üheksa aastat ettevõttes kõlab ju hoopis teisiti kui 29-aastane juht. Kui te ise enesega intervjuud teeksite, siis mida te endalt küsiksite? Ma tahaksin teada, miks töötatakse nii kaua ühes valdkonnas ja ühes ettevõttes. Ja minu puhul on vastus paljuski selles, et ma tajun Lux Expressi missiooni ühiskonnas ning keskkonnakaitses. Ma usun, et ühistransport on arvestatav alternatiiv ületarbimisele. Kui autos sõidetakse enamasti

üksi või kahekesi ja kulutatakse viis kuni kuus liitrit kütust saja kilomeetri peale, siis meie bussis on kohti 45 kuni 56 inimesele ning kütust kulub saja kilomeetri peale vaid 22 liitrit. Jagades see reisijate läbitavate kilomeetrite peale, siis saame aru, kuivõrd väikese ökoloogilise jalajäljega bussiliiklus tegelikult on. Teine pool mündist on väljakutsete teema. Siin töötatud aastate jooksul pole olnud ainsatki sellist stabiilset perioodi, kus ootused pidevalt ei kasvaks. Kas te uueks kriisiks olete valmis? Põhimõtteliselt küll. Kui kevadel oli terves ühiskonnas mõnevõrra peataolek, siis praegu on suhtumine hoopis teistsugune. Tuleb kaitsta bussijuhtide ja reisijate tervist ning see on ühistranspordis täiesti tehtav. Esimesed neli kohta jäävad välja müümata, et juhi ümber oleks ruumi. Võimaldame reisijal osta endale soodushinnaga kaks kõrvuti istet, tagamaks privaatsuse ja distantsi. Samuti võimaldame igas bussis reisijatel käsi desinfitseerida ja pärast igat reisi käime desinfitseerimisvahendiga üle kõik üldkasutatavad pinnad. Ka oleme vajadusel valmis paluma reisijatel reisi vältel maski kanda. Need, kel maski pole, saavad selle Lux Expressilt.

logistika

Raudteel jätkusid arendus ja liiklus ka kriisiajal 2020. aasta on olnud väga keeruline ka raudteesektoris, kuid majandusminister Taavi Aas märgib, et kriis ei peatanud ei kaubavedusid ega Rail Baltica projekti edenemist. Anne-Mari Alver Taavi Aas kinnitab, et raudteele üleminek on oluline roheliste eesmärkide saavutamiseks ja raudtee on transpordiliikide vahetamise kõige jätkusuutlikum alternatiiv. “Õnneks ei ole COVID-19 pandeemia Rail Baltica projekti praeguses arengufaasis mõjutanud liiga halvavalt,” hindab Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg ja li-

sab, et kriisist tulenevaid võimalikke riske on kaardistatud juba kevadest alates. “Võib eeldada, et oleksime praegusest olukorrast palju enam negatiivselt mõjutatud, kui raudteel käiks juba suuremahulisem ehitustegevus, mis saab alguse järgmisel aastal. Loodetavasti on selleks ajaks ka olukord soosivam,” ütleb ta.

Distantskoosolekud säästavad aega Päris puutumata Rail Baltica projekt sellest kriisist muidugi ei jäänud. “Kuna tegemist on tõeliselt rahvusvahelise projektiga, kus lisaks Läti ja Leedu partneritele on töövõtjatena hõivatud kümned Euroopa ettevõtted, siis oleme pidanud arvestama teatavate viivitustega näiteks raudteetrassi projekteerimisel. Riikidevahelised liikumispiirangud ja

JAOTUS- JA KIIRE KULLERTEENUS ÜLE EESTI Tallinn ‣ Harjumaa ‣ Raplamaa ‣ Tartu ‣ Võru ‣ Viljandi ‣ Pärnu ‣ Saaremaa ‣ Haapsalu

tel 5918 4214

info@hkttransport.ee

HKTTRANSPORT

www.hkttransport.ee

logistika

Foto: Kiur Kaasik

Sõitjate vähesuse tõttu oli oluline optimeerida ka reiside mahtusid ja sõiduplaane.

riikide endi kehtestatud isolatsiooninõuded ei ole võimaldanud näiteks 100% efektiivsusega teha tööd Hispaania projekteerimisettevõttel IDOM, kelle projekteerida on Eestis asuva Rail Baltica kolmest lõigust kaks. Ka maastiku-uuringuteks vajalike masinate ja neid opereerivate spetsialistide liikumine on olnud mõnevõrra pärsitud. Siiski pole igapäevane töö projekti kallal hetkekski seisma jäänud – Rail Baltic Estonia kontoris seadsime näiteks distantskoosolekute korraldamise sisse juba märtsis ja selline töövorm on ennast ka edukalt tõestanud. Mõnel juhul aitab see olemasolevat ressurssi, sealhulgas aega, isegi efektiivsemalt ära kasutada. Nii kolisime projektiga edasi liikumiseks olude sunnil (kuna kontaktkohtumisi polnud võimalik korraldada) ka keskkonnamõju hindamise programmide avalikud arutelud online-keskkonda ja tegelikult on seegi töövorm täitsa hästi toiminud. Muid märkimisväärseid kriisist tõukunud muudatusi me oma töös teinud ei ole, vaid jälgime üldist protokolli ja juhiseid. Projekt liigub viirusest hooli-

mata heas tempos edasi, alles hiljaaegu sõlmisime lepingu Muuga multimodaalse kaubajaama projekteerimiseks. Muuga sadama olulisus kasvab läbi Rail Balticaga seotud arenduste veelgi enam,” selgitab Tõnu Grünberg. Reisijateveol tuli teha muudatusi “COVID-19 viiruse levik on avaldanud mõju ka Elronile kui Eesti reisirongiliikluse teenusepakkujale. Kevadise eriolukorra ajal, kui inimestel oli soovitatud oluliselt piirata enda liikumist ja võimalusel jääda koju, langes Elroni reisijate arv oluliselt,” meenutab kriisikogemust Eesti Liinirongide turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg. “Sõitjate vähesuse tõttu oli oluline optimeerida ka reiside mahtusid ja sõiduplaane nii, et kõigil liinidel säiliksid väljumised ning inimestel oleks võimalus üle Eesti kindlalt rongiga soovitud sihtkohta jõuda. Sõiduplaane hakkasime järk-järgult tihendama juba enne eriolukorra lõppu. Sarnaselt pandeemiaeelsele ajale puhastame rongide sisemust iga päev,” märgib Adamberg.

logistika

Merel ja sadamates tehti lausa töörekordeid Kriisiperiood tõi laevade ja sadamate tööperedele kaasa mitmeid ümberkorraldusi, kuid töö seisma ei jäänud. Anne-Mari Alver

“Tallinna Sadam on COVID-19 situatsioonis üsna hästi hakkama saanud. Meil on neli ärivaldkonda: reisijad, kaubad, laevandus ja kinnisvara – seetõttu on ka riskid hajutatud. Kõige enam on kannatada saanud reisijate valdkond,” kinnitab Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro. Ta lisab, et õnneks laevakülastuste arv – Tallinna Sadam saab suurema osa oma tuludest just laevakülastustest – nii palju kukkunud ei ole ja seda ka reisijate valdkonnas, sest kaubavedu lähiriikidega on säilinud ning reisilaevaliinid on teenindanud ro-ro kaupa (veeremit). “Kruiisilaevakülastusi Tallinnas sel hooajal kahjuks toimunud ei ole, seni selle aasta ainuke kruiis toimus Tallinna Sadama opereeritavasse Saaremaa sadamasse. Kaupade valdkond laiemalt on siiani toiminud suhteliselt hästi ja kriisi mõju oluliselt tunda veel ei ole. Kuue

kuu kaubamaht oli 2,3% suurem võrreldes aasta varasemaga.” Paldiskis ja Muugal võimsad töövõidud “Kriisi ajal oleme teenindanud rekordsuuruseid laevasid ja kaubakoguseid. Näiteks 29. märtsil sildus Paldiski Lõunasadamas 256 meetri pikkune naftatanker STI CONDOTTI, mis on seni pikim Paldiski Lõunasadamat külastanud alus. Juunis sildus Paldiski Lõunasadamas tanker STELLATA, mis laadis 90 178,48 tonni bensiini – see on seni suurim kogus bensiini, mis läbi aegade on Paldiski Lõunasadamas ühele laevale laaditud. Ka Muuga sadamas toimub aktiivne tegevus. Meie suurima kaubagrupi vedellasti mahud olid selle aasta kuue kuuga oluliselt suuremad kui aasta varem,” räägib Arro töövõitudest. Olukorda tutvustades märgib Sirle Arro, et laevandusvaldkonnas taastus parvlaevaliiklus Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinil juba suveks. Jäämurdja Botnica teeb ka sel suve-sügise perioodil tööd Kanada Arktikas. “Oleme jätkanud ka olulisemate investeeringutega (D-terminal ja parkimismaja, Admiraliteedi basseini kanali sild, kruiisiterminal, automaatsildumisseadmed, uus ramp Muuga

sadamasse) ning kindlasti jätkame kestliku arengu strateegia elluviimisega, et vähendada sadama ja sadamaga seotud tegevuste ökoloogilist jalajälge,” lisab ta. Kohanemine kiirete muutustega Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Linki sõnul on olnud suurimateks väljakutseteks olukordade väga kiired muutused sõltuvalt riikide ja valitsuste erinevatest otsustest. “Ettevõttena oleme pidanud muutuma väga palju kiiremaks ja paindlikumaks neile muudatustele reageerimiseks. Reisiotsuseid tehakse pandeemia tagajärjel nüüd palju rohkem viimasel minutil ning planeerimist ja ette ostmist on varasemaga võrreldes palju vähem. Üldiselt reisitakse vaid siis, kui see on vältimatutel põhjustel vajalik.” Ta toob välja, et Tallink on laevadel ohutusmeetmeid hulgaliselt täiendanud. Laevadel on tõhustatud ja täiendatud puhastus- ning desinfitseerimisprotsesse, vähendatud on ka kapatsiteeti ja pardale võetakse vaid poole täismahu ulatuses reisijaid. Distantsihoidmise kleebised ja pleksiklaasist ajutised vaheseinad kauplustes on sarnased kaubanduse turvanõuetega maismaal.

Foto: Tiit Blaat 26 • OKTOOBER 2020

Ă&#x153;le 25 aasta Mazdade remondi ja hoolduse kogemust. Ă&#x153;le 25 aasta Mazdade remondi ja hoolduse kogemust. Ă&#x153;le 25 aasta Mazdade remondi ja hoolduse kogemust.

logistika

Logistikaettevõtete tugevus pandi kevadel proovile Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse esimees Toomas Orutar ütles laosektori hetkeseisu kommenteerides, et suuremad ja tugevamad tegijad elasid kevadise kriisi üle, nõrgemad vinduvad siiani.

A-klassi laopinda, kus pakutakse ka kvaliteetset teenust, turul üle ei ole. “Tõtt-öelda lõi kevadine koroonakriis sektoripõhiselt kaardid segamini. Need laopidajad, kes pakkusid teenust HORECA sektorile, kannatasid kõige rohkem ja kannatavad siiani,” rääkis Orutar, kes on ühtlasi Logistika Pluss OÜ juhatuse esimees. Ta märkis, et kevadel vähenesid oluliselt ka autotööstuse mahud, kus hetkega kadus laoteenuse vajadus ära, kuid

nüüd on mahud taastumas. “Neil laopidajatel, kes teenindavad e-kaubanduse ja tööstussektori kliente, läheb palju paremini. Logistika Plussi portfellis on erinevate sektorite kliendid ja meil on läinud üsna hästi, kuna me pakume teenuseid erinevatele sektoritele. Meie käive küll langes, kuid oleme suutnud sellest saadud õppetunnid enda kasuks pöörata.” Laonduse vallas tegutsevad ettevõtted on mitme tule vahel, ühelt poolt ootavad kliendid, et laopartner tunneks nende vajadusi ning oskaks vastu pakkuda kliendikeskseid ja läbipaistvaid lahendusi. Teisalt nõuab digitaliseerimine, mis annaks kiirust ja kasutajamugavust juurde, lisaressursside kaasamist. “Kliendile on oluline nii kulude struktuur kui ka teenusepakkuja kiirus ja täpsus,” kinnitas Orutar. “Kahtlen, kas prae-

guses segases majanduslikus olukorras laopidajatest keegi väga suuri investeeringuid julgeb teha. Meie aga jõudsime enne kriisi korraldada digitaliseerimise auditi ja nüüd, kasutades kriisiaega, alustasime väga põhjaliku investeerimise kavaga,” rääkis Orutar. Tema sõnul on uuesti üles kerkinud pädeva tööjõu küsimus ja kui kevadel oli juba lootus, et seoses kriisiga leevendub vähemalt tööjõu saadavus, siis praegu on tööjõu puudus samasugune kui enne kevadist kriisi. “Kuna laorendi hindasid ei langetatud ja tööjõu saadavus on keeruline, siis järgmisel aastal laoteenuse hinnad pigem tõusevad. Turul on ka nõrgemaid ettevõtteid, kelle ladu on tühi ja kes teevad praegu hinnadumpingut, aga see äritegevus ei ole jätkusuutlik.”

│ │

REKLAAMTEKST

Uu põlvkonna täielikult võrku Uue ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

ue mudeli väljatöötamist alustati puhtalt lehelt. Tehti põhjalik klientide ja kasutajate küsitlus, testsõidud ja töötoad, peaaegu tuhat tõstukijuhti ja 26 ettevõtet osales mudeli arendustöös. Tööstus 4.0 valmidusega Oluline uuenduslik omadus on see, et tõstukid on standardvarustuses täielikult võrku ühendatud: võttes arvesse kõige rangemaid turvanõudeid, edastatakse asjakohased andmed pilveserverisse, millele saavad juurdepääsu kliendid ja müügipartnerid. Andmeid saavad kõik hallata ja analüüsida. Edaspidi on võimalik läbi viia tarkvaravärskendusi ja aktiveerida funktsioone nagu kauba kaalu näit on-line-programmi kaudu. Tulevikus saame kohandada kahveltõstukeid muutuvate klientide vajadustega kogu elutsükli vältel – isegi vajadustega, millest me täna veel midagi ei tea. Juba on kättesaadav kaugdiagnostika, hoolduste meeldetuletus ja ennetav hooldus, mis vähendavad tõstukite seisuaegu ja aitavad kulusid vähendada. Suurenenud turvalisus ja tootlikkus tänu paremale nähtavusele Piiramatu nähtavus kõikjal on kahveltõstukite kasutamisel kiire, täpse ja ohutu töötamise oluline tingimus. Ainuüksi tõstemastipoolset nähtavust on vana mudeliga võrreldes suu-

rendatud 20 protsenti. Õhukesed A-piilarid ja asümmeetrilised mastiprofiilid suurendavad vaatevälja, mis hõlbustavad koorma paigutamist millimeetri täpsusega. Lamedam vastukaal võimaldab paremat tahavaadet, tugevdatud klaasist katus tagab maksimaalse nähtavuse ja parima võimaliku kaitse. Uute Linde mudelite ilmastikukindel kabiin tagab optimaalse nähtavuse külgedele tänu täielikult klaasitud ustele. Lisaks tagab kallutussilindrite ja kandekarkassiga «Protector Frame» kontseptsioon masti stabiilsuse ja maksimaalse jääktõstevõime. Ohutuse osas järgib Linde Material Handling nägemust nullist: pikas perspektiivis tuleb õnnetuste arv vähendada nullini. Püüdlusele aitavad kaasa valgustusvõimalused nagu LED-tulede ribad ja VertiLight mittepimestava valgustuse jaoks, lisaks hoiatus- ja abisüsteemid Linde Safety Pilot ja Linde Safety Guard, mis pakuvad juhile lisateavet teiste tõstukite ja inimeste asukohast, aidates ära hoida õnnetusi. Linde laadimisabi on standardvarustuses, sekkudes aktiivselt kohe, kui koormus läheneb tõstevõime piirile. Maksimaalselt jätkusuutlik Diisel- ja gaasitõstukid jäävad lähitulevikus paljude klientide esimeseks valikuks tänu suurele jõudlustele ja laialdasele kasutusvõimalusele. Seetõttu pingutati energiatarbimi-

se optimeerimiseks ja produktiivsuse suurendamiseks, vähendades samal ajal heitkoguseid. Linde Material Handling on selle saavutanud, kasutades kaasaegset hooldussõbralikku tööstusmootorit, integreerides DPF filtri standardvarustusse ja optimeerides Linde hüdrostaatilist ajamit. Testmõõtmised näitavad, et Linde tõstukid on kuni 30 protsenti ökonoomsemad kui konkurendid, olles ka produktiivsuselt selgelt paremad. See muudab Linde tõstukid kasutusea jooksul veel kuluefektiivsemaks. Samal ajal on nad ressursisäästvamad ja tekitavad vähem ohtlikke kasvuhoonegaase tänu Euro V heitkoguste standardile vastavale Deutzi mootorile.

Willenbrock Baltic OÜ Aadress: Uus-Ringi tee 11, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa, Eesti tel 622 8950 | e-kiri: wb@willenbrock.ee | www.willenbrock.ee

TULE VAATA MEIE UUT KODULEHTE! www.willenbrock.ee Müüme, rendime, hooldame ja remondime: tõstukeid, laotehnikat, konteinertõstukeid, vedukeid, külgtõstukeid, vastukaaltõstukeid, laoriiuleid ja tõstukite lisaseadmeid. Lisaks on võimalik meie käest osta varuosasid, akusid ja akulaadijaid kõikidele tõstukimarkidele.

LINDE LAOTEHNIKA JA TÕSTUKID

KASUTATUD TÕSTUKID

BITO RIIULISÜSTEEMID

LOGITRANS LAOTEHNIKA ERILAHENDUSED

KONECRANES KONTEINERITE KÄSITLEMISE TEHNIKA

TERBERG VEDUKID

BULMOR KÜLGTÕSTUKID

AEROLIFT VAAKUMTÕSTE SEADMED

LINDE HYDRAULICS

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: Willenbrock Baltic OÜ | Uus-Ringi tee 11, Rae vald, Jüri 75301 Harjumaa Eesti Tel +372 622 8950 | E-post: wb@willenbrock.ee