Korteriühistute leht (september 2022)

Korteriühistute leht

Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee

SEPTEMBER 2022

Tallinn, Tartu, Jõhvi ja Kohtla-Järve

KORTERMAJA KORISTUSE TÄISTEENUS!

Spetsialiseerume kortermajade koristusele:

• Sisekoristus

• Välikoristus

• Lumetõrje

• Muruniitmine

• Kõik eripuhastustööd

• Kahjuritõrje

• Fassaadipesu

• Tänavakivi ja betooni pesu ja kaitsetöötlus

• Umbrohutõrje

• Parkimismajade ja parklate koristus

• Suuregabariidiliste jäätmete äravedu ja utiliseerimine

• desifitseerimine

www.koristusfirma.ee

Jurist vastab

Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Lia Niitaru selgitab, kuidas on reguleeritud kortermajale uute rõdude ehitamine ja kortermaja sisehoovi kasutamine.

KÜSIMUS: kas kortermajale saab teha rõdud, kui ühe korteri omanik pole nõus?

Meie naabruskonda kerkivad mitmed uued moodsad kortermajad. Alguses tundus, et tehakse nii, et rõdusid polegi, aga siis pandi majade ühe seina külge, hopsti, väga kiiresti kõik rõdud ära. Järeldasin, et tänapäeva tehnoloogia võimaldab paljut, ja arutasime meie trepikoja inimesega, et kuna meie kolmekordne vanemapoolne kortermaja on täiesti rõdudeta, siis võiks ju päikesepoolsele küljele samamoodi kõigile

 Remonditööd

sellised rõdud, mis konstruktsiooni ei näi mõjutavat, teha –akna asemele rõduuksega aken ja ega muud muutust rõdusid lisades polegi vaja. Rääkisime sellest ideest – ise elevil, et on lõpuks koht, kus nii päeva kui ka õhtupäikest nautida – ka meie maja teistele elanikele, aga kõrvaltrepikojast ütles ühe korteri omanik, et mis seal rõdu peal ikka passida ja tema

selle mõttega nõus pole, asjatu raharaiskamine pealegi. Ma ei tea, kas ikka on asjatu, katus ja kelder on meil korras, trepikojad ka, miks mitte teha rõdud, see tõstaks ju korterite hinda ka. Aga kas meie trepikoja inimestel on üldse mõtet seda teemat suuremalt arutama hakata, kui vähemalt ühe korteri elanik on rõdude tegemise idee vastu?

VASTUS

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 järgi maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega on kortermaja seinad kõigi korteriomanike kaasomandi esemeks. Asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 74 lg 1 kohaselt kaasomandis

oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Rõdude ehitamine on kaasomandi eseme oluline muutmine ning vajab seetõttu kõigi korteriomanike nõusolekut. Oluline on ka teada, et isegi juhul, kui kõik korteriomanikud on mõttega nõus, siis tuleb kindlasti tellida rõdu-

 Üldehitustööd

 Remonditööd

Pakume uuendusena

 Projekteerimine

 Üldehitustööd

 trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 Projekteerimine

 Fassaaditööd

 trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 Katusetööd

 Fassaaditööd

 Trepikodade remont

 Katusetööd

 Trepikodade remont

 betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

 betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

Küsi hinnapakkumist!

TREPIKODADE SÜGIS-TALVINE REMONT PARIMATE HINDADEGA!!!

ОСЕНЬ -ЗИМА РЕМОНТ ПОДЪЕЗДОВ ПО САМЫМ ВЫГОДНЫМ ЦЕНАМ!!!

Kvaliteetne ja taskukohane trepikodade remont!

Выполняем качественно и не дорого ремонт подъездов!

Fassaadide soojustamine ja renoveerimine / Реновация и утепление фасадов

Rõdude remont / Ремонт балконов

Betoonitööd / Бетонные работы

Katusetööd / Утепление и ремонт кровли

Paneelvuukide hermetiseerimine / Герметизация панельных швов

Trepikoja sissekäikude renoveerimistööd / Ремонт входов в подъезд (крыльцо)

Trepikodade remont / Реновация и ремонт подъездов

Kõnniteeplaatide paigaldamine / укладка тротуарной плитки

ja järelmaksuga Работаем без предоплаты и в рассрочку

TULAMA GRUPP OÜ

Tel: 53 543 480 E-mail: info@tulama.ee www.tulama.ee



TOIMETAS: EVE KALLASTE

HUGO.legali jurist Lia Niitaru

Foto: Andres Teiss

Foto: Pixabay

Creative Ehitus OÜ

de ehitamiseks projekt ja teha kindlaks, kas maja seinad on ehitatud nii, et neile saab rõdud ehitada.

KÜSIMUS: kuidas käib kortermaja hoovi kasutamine, kui selle kohta pole kirjalikku kokkulepet? Meie eestiaegsel kortermajal on küllalt avar ja roheline sisehoov, kus on aegade jooksul välja kujunenud see, et maja ees on ühine hoov ja maja tagumine osa on korterite vahel mõtteliselt ära jagatud – igaüks teab, kes mis hoovi nurgas askeldab ja oma peenraid teeb või grillinurka ehitab. Mina olen majas uus elanik ja suvel selguski, et minu kasutada anti hoopis teine osa hoovist, kui minu korteri eelmisel omanikul oli. Ehk siis ühe teise korteri elanik valis endale minu korteri eelmise omaniku kena kordatehtud õuenurgakese, tassis sinna veel ka enda aiamööbli ja jättis mulle oma suvalise platsi, mis asub veel takkapihta otse tänava ääres. Kuna korterit ostes polnud korteri kasutada olev hooviala välja joonistatud, oli vaid märge, et vastavalt korteri suurusele on igal korteril ka hoovis võimalik kasutada territooriumi. Minu korteri eelmine omanik lihtsalt näitas, missugune on tema nurgake, ja nii see jäigi –

mulle see hooldatud ja pergolaga koht igati meeldis ja ei hakanud täpsustama, kas sellele äkki veel keegi pretendeerib. See korteriomanik, kes meie platsid ära vahetas, ütles, et kuna konkreetsed kohad pole määratud ja tal oli eelmise omanikuga juttu, et kui too peaks kunagi müü-

ma enda korteri, siis saab see naaber tema platsi endale. Mina korterit ostes sellisest kokkuleppest midagi ei teadnud. Kas mul nüüd oleks varianti saada enda kasutusse korteri eelmise omaniku aianurgake või pean leppima sellega, mis üle jäi ja mulle anti?

VASTUS Kortermaja hoov on kõigi korteriomanike kaasomandis ja kaasomandi puhul on tegemist mõtteliste osadega kaasomandis olevas esemes. Selleks, et määrata kindlaks kaasomandis oleva asja kasutamine, peavad korteriomanikud kokku leppima kaas-

omandi, s.o hoovi kasutamise korra. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

Seega hoovi kasutamise korda saab kehtestada korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Kui enne korteriomandi otsimist ei olnud hoovi kasutamise korda kehtestatud, siis õiguslikult puudub korteriomanikel alus väita, et hoovi kasutamise kohta on olemas kord, millega on ette nähtud, millist osa on õigust korteriomanikul kasutada, ning see tuleb üldkoosolekul vastu võtta. Kuid tuleb silmas pidada, et üldkoosolekul vastu võetud hoovi kasutamise kord kehtib vaid nendele korteriomanikele, kes olid korteriomanikeks otsuse tegemise ajal.

AÕS § 79 lg 2 järgi, kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.

Seega saavutamaks eesmärki, et korteriomandi müümisel saab uus omanik õiguse kasutada kindlat osa hoovist, tuleb sõlmida korteriomanike kokkulepe ja see peab olema notariaalselt tõestatud. Notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel kantakse märge kasutuskorra olemasolu kohta kinnistusraamatusse.

Foto: Pixabay

Me teeme koostööd paljude korteriühistutega, et pakkuda stressivabu prügiveoteenuseid. See tähendab, et tagame tellimuste kiire täitmise ja hoolitseme, et kinnisvara saaks prahist vabastatud ASAP

MEIE TEENUSTE VALIK TÄHENDAB, ET TEIL ON ALATI SOBIV VALIK:

1. SELF-SERVICE KONTEINERITEENUS: rentige prügikonteiner kinnisvara puhastamise ajaks, et vabaneda tekkinud prahist. Te lihtsalt helistate meile ja me paigaldame teile sobiva suurusega prügikonteineri. Te täidate selle ja me veame selle ära.

Vaata hinda ja telli konteiner mõne klikiga aadressilt: www.smartkonteiner.ee

2. TÄISTEENUS - KONTEINERITEENUS LAADIJATEGA

prügiveoteenus pakub probleemivaba, kiiret ja mugavat võimalust soovimatutest asjadest vabanemiseks. Te lihtsalt helistate meile ja me paigaldame teile sobiva suurusega prügikonteineri. Meie kogumismeeskond täidab selle ja me veame selle ära.

Vaata lisainfot: www.smartkonteiner.ee/konteineriteenus-laadijatega

3. KAUBIK KOOS LAADIJATEGA: on mugav alternatiiv konteineri rentimisele, kui soovite jäätmete äraveol abikäsi. Meie kogumismeeskond saabub kokkulepitud ajal teie asukohta ja kogub eemaldamist vajavad esemed kokku, kannab need kaubikusse ja veab minema. Laadijatega kaubiku prügiveoteenus võimaldab teil valida ühe meie kolmest valikust, tagades, et maksate ainult nende jäätmete eest, millest peate vabanema.

Vaata lisainfot: www.smartkonteiner.ee/kaubik-laadijatega

Helista telefonil: 672 3802 või saada päring: info@smartkonteiner.ee

CLEMSON OÜ arendab, toodab ning paigaldab omatootena elektri- ja sidekilbiuksi nii korteriühistule kui äriühingutele ehitus- ja renoveerimise sektoris ÜLE EESTI.

Meie pakutavad tooted on testitud parima tulemuse saavutamiseks. Kuulame ära Teie soovid ning koos leiame parimad lahendused. Täpsema info tehtud lahendustest leiate meie kodulehel CLEMSON.EE kilbiuste kataloogist.

Vanade kortermajade kilbiuste vahetamine uute vastu annab trepikojale kaasaegse ja esindusliku välimuse ning

TAGAB NÕUETEKOHASE ELEKTRIOHUTUSE!

Vahetatud kilbiuste peamised eelised:

• ELEKTRIOHUTUS

• Tõstab kodu väärtust ja turvalisust

• Annab trepikojale esindusliku välimuse

Kilbiuste tehniline spetsifikatsioon

Nimetus Korruse kilp

Materjal DIN EN 10346-Zn DX51D+Z275

PindviimistlusPulbervärv 80-100 (RAL)

Mõõtmed Erimõõdus

Teenindus Avaneb 135

LukustatavusSarjastatud lukk/mündilukk

Lahendus 5-kahe uksega mudel / ülemine kaablikate/ 3xarvestiavad/kaitsme luuk/RAL 1015

Enne paigaldust Pärast paigaldust

Kortermaja küttevesi on kehva kvaliteediga?

Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata!

tekib vesinik, mida on võimalik põlema süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. “Lihtsamalt öeldes: pooleteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,” nendib Juhanson.

Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb AS Schöttli Keskkonnatehnika tegevjuht Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi, kuna ebaõige veega täidetud süsteem tähendab kütteseadme garantii katkemist.

Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. “Alumiiniumit sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,” ütleb ta.

Küttesüsteemi probleemitekitajad

Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.

Happed soodustavad me -

tallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. “Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad magnetiidiosakesed, tekib

nii-öelda must muda,” kõneleb Juhanson.

Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tagajärjel korrosiooni protsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.

Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral.

“Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tulemusel võib küttesüs-

teemi vee pH-väärtus olla koguni 5,” selgitab ta. Nagu mainitud, siis küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab ammenduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel

Mis rolli mängib hapnik? Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. “Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides, nagu roostevabad terased ja alumiinium,” lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).

Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. “Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib kor-

rosioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suurenda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,” seletab asjatundja.

Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja see mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtus sobivaks reguleerida.

Küttesüsteemi vee töötlemine Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhta ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba veega või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.

Juba enam kui 25 aastat on

Eestis kasutatud Saksamaalt pärit kavalat ja tunnustatud inlinetootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (soolasid eemaldada ja pH-d reguleerida) otse kütmise käigus. “Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada,” lausub Juhanson.

Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesaed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.

Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.

Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.

Inline-veetöötluse eelised

Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata.

Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega. Soolade eemaldamine ja pH-väärtuse reguleerimine. Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga.

Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist. Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.

Täisteenust saab tellida www.schottli.ee, info@schottli.ee ja telefonil 670 687

Rekonstrueerimisel ärge unustage keldribokse!

Kortermajade rekonstrueerimisel on peamised tegevused seotud soojustamise, katuse, akende, küttesüsteemi ja ventilatsiooniga, samas kui keldrite uuendamine jääb tagaplaanile või lahendatakse poolikult. Sageli peetakse seda vähetähtsaks või töö hinda liiga kõrgeks. Kuidas rekonstrueerida keldribokse mõistliku summa eest, räägib Aiatehase juht Egle Kangur.

„Paljud korteriühistud, kes plaanivad oma hoonet renoveerida, teevad selleks projektid, milles on planeeritud ka keldri renoveerimine. Paraku ei oska projekti tellija ette arvata, kuidas selle töölõigu maksumus hakkab projekti koostamisel lakke tõusma. Oleme saanud ehitajatelt palju tagasisidet ja mitmel korral täheldanud, et keldribokside ehitamiseks valitakse ebasobilikud materjalid, materjali

seinapaksus on üle dimensioonitud või on loodud liiga keerukas tehniline lahendus. Kõik need asjaolud viivad keldri renoveerimise hinna kõrgeks, kuigi see ei pea nii kulukas olema!“ selgitab Kangur.

Loomulikult ei ole kõrge hind atraktiivne ja nii minnaksegi tööde käigus tihti kergema vastupanu teed, valides OSB ehk suunatud laastuga plaadi. Tellija usaldab ehitajat, ent paraku

ei kannata OSB mingit veeleket ega suuremat niiskust, mis võib korterelamus juhtuda. Samuti ei pruugi keldri välimus jääda esteetiline ja lisaks on OSB tülikalt kare, mistõttu inimesed jäävad sinna tihtilugu riietega kinni või saavad pinnugi näppu. Eraldi küsimus on ka see, kuidas mõjub OSB sisse pidama jäänud niiskus keldris hoiustatud asjadele.

„Oleme näinud palju vaeva, et leida keldrite rekonstrueerimiseks hea ja soodne lahendus. Korteriühistute jaoks on parim lahendus tsingitud keldriboks, mis annab esiteks keldrile pikema ea. Teine argument on see, et toode peab olema nägus, et klient tunneks end selle kasutamisel hästi. Ja kolmandaks –keldriboksi peab olema mugav kasutada,“ loetleb Kangur Aiatehases pakutava lahenduse eeliseid.

Nendele pidepunktidele toetudes pakub Aiatehas klientidele erinevaid mudeleid, kuid kõige populaarsemad mudelid kujunevad välja iseenesest. Mudelite lahendused on Aiatehase kodulehel näha, kuid enim levinud on mudelid A, A-Premium ja P. Veidi vähem on levinud mudelid K ja EX, sest kliendid hindavad rohkem privaatsust.

„Viimasel ajal on korteriühistud küsinud meilt pakkumist uute keldribokside ehitamiseks. Sealjuures küsitakse mitte ainult üldise rekonstrueerimise ajal, vaid ka enne või pärast suuremat remonti. Teeme pakkumisi vanade bokside lammutamise ja utiliseerimise kohta, paigaldame ka valgustust ja betoneerime põrandaid,“ räägib Kangur. „Pakume kõiki keldriboksidega seotud teenuseid, et klient oleks

Vastupidav, privaatne ja turvaline keldriboks on järgmine:

metallist, tsingitud ja tulekindel; pika eaga ja viisaka välimusega, sh ei pea kartma, et veekahjustus boksile viga teeks;

mõistliku hinnaga – alati tasub küsida pakkumist, sest sageli on OSB-st ja metallist keldribokside lahendused samaväärse hinnaga;

boksi on võimalik avariitööde korral kerge vaevaga lahti võtta ja uuesti kokku panna, tekitamata suuri lisakulusid; boksi detaile saab vahetada, näiteks kui ehitustööde käigus on tekkinud kahjustusi;

kõik uksed on lukustatavad või tabaluku aasaga ja seinad on needitud.

meiega rahul ja kogu kelder saaks korda!“

Aiatehas alustas oma tegevust 2010. aastal. Ettevõtte peamine tegevusala on piirdeaedade tootmine, müümine ja paigaldamine ning keldribokside ehitami-

ne kõikjal Eestis. Lisaks pakutakse korteriühistutele jäätmemaju ning tooteportfellis on ka terrassi- ja rõduklaasid. Lähemalt kodulehel www.balticbalcony.com. www.aiatehas.ee

Et sinu pidu poleks naabrite piin

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) annab mõned soovitused, et kodudes tähistatavad sünnipäevad ja ka suuremad pühad mööduksid kõigil turvaliselt ja toredasti.

EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT

Säästa elektrit Televiisor ja raadio mängivad, pliidiplaadid ja küpsetusahjud kuumavad, kõikvõimalikud muud kodumasinad ja tehnikavidinad töötavad – kas tuleb pühade ja pidude ajal tuttav ette? Katsuge siiski elektriga säästlikult ümber käia ka siis, kui elektripakett pole see kõige valusam.

Ka vooluvõrku ei tasu üle koormata. Nii mõnegi kodu hävitanud tulekahju on alguse saanud külmkapi juhtmest või vooluvõrku jäetud telefonilaadijast – hoolitse selle eest, et kodu elektrisüsteem oleks korras ning kodunt lahkudes seadmed välja lülitatud. Ja toast lahkudes kustuta tuled!

Ole elava tulega ettevaatlik Küta ahju ja kaminat ainult tuleohutusnõuete kohaselt ning ole ettevaatlik küünaldega – hoolit

se selle eest, et nende süütamine oleks turvaline ja mingil juhul ära jää magama või lahku kodunt nii, et küünal jääb põlema.

Arvesta naabritega

Kortermajas, kus inimesed arvestavad ka teiste elanikega, on kõigil muretum ja mõnusam elada. Lärmakal pidutsemisel pole kortermajas kohta, niisiis ära terroriseeri naabreid valju muusika või käraga.

Arvesta teiste elanikega ka argipäeval: pargi auto nii, et ka teised pääsevad sõitma ja kõndima, ära jäta oma mittevajalikku kraami trepikotta ning hoolitse selle eest, et aknad-uksed oleks korralikult suletud.

Loobu häirivatest kaunistustest Kui ka rõdul helisevad-vilkuvad

kaunistused võivad nende omanikule väga meeldida, ei pruugi naabrid olla sama meelt. Seega jäta väga intensiivsed kaunistused pigem kõrvale. Korteriühistus võite ka ühiselt kokku leppida, kuidas suuremate pidude puhul maja kaunistate – selline terviklik tulemus on kindlasti kaunim kui igal rõdul isemoodi dekoratsioonide presenteerimine.

Pea kinni koroonaviiruse ennetamise reeglitest

Koroonaviirus pole kuhugi kadunud, niisiis pea kinni sellega seotud reeglitest. Väldi avalikes ruumides silmade, nina ja suu katsumist ning meenuta seda ka lastele. Trepikojast tuppa tulles pese esimese asjana käed!

Väärtusta toitu

Kodumajapidamiste jäätmed moodustavad toidujäätmete koguhulga suurima osa, seega püüa anda oma panus selle vähendamisse. Kasuta pühadekraami ülejääke uute roogade valmistamisel –EKÜL jagas selleks nippe kampaanias „Väärtustades toitu“. Leiad need EKÜLi kodulehelt.

Pea puhtust ja sorteeri prügi Puhtusel on igas majas oluline roll, seega pea puhtust, tuleta seda meelde oma külalistele ja hoolitse, et prügikast või prügimaja oleks korralikult suletud. Pea kinni jäätmete sorteerimisest ja hoia juba korteris eraldi biojäätmed – mis kuhu konteinerisse käib, saad lugeda EKÜLi kodulehelt projekti „Sorteeri biojäätmeid oma korteris“ alt.

Hoia korteris sooja Kui plaanid mõneks ajaks ära sõita, ei tohi linnakorteris siiski kütet välja lülitada. Korteris peab säilima temperatuur, mis välistab külmaga veetorude lõhkemise, mis võib majale suurt kahju teha.

Pea ilutulestikuga piiri Kortermaja rõdu või kitsuke hoov pole ilutulestiku tegemise koht! Kahjuks tuleb aga enam-vähem

igal aastal ette juhtumeid, kus inimesed pürotehnikat uude aastasse lennutada üritavad, süüdates valesti suunatud raketiga elamu rõdu või koguni kedagi vigastades. Ilutulestikuvahendeid ei tohi kasutada kohas, kus see võib tekitada ohtliku olukorra – ohutu raadius oleks 30 meetrit ja enne ilutulestiku kasutamist tuleb täielikus ohutuses veenduda.

Eesti kõige kaunim kortermaja sündis elanike koostöös

Elanike loovus ja soov kodumaja korda saada on toonud Pallasti 34B kortermajale Tallinnas juba päris mitu kõlavat tiitlit. Mullusel Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) korteriühistute konkursil võitis maja auhinna „Ilus koduümbrus 2021“, nüüd aga tunnustati seda kauni kortermaja tiitliga Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud iga-aastasel võistlusel „Kaunis Eesti kodu“.

Kodumaja ümbruse kaunistamisel pole aga sugugi mängus olnud disainerite või haljastusfirmade käsi, vaid kõik lahendused on loonud ja ka ellu viinud majaelanikud ise, räägib uhkusega KÜ Pallasti 34B juhatuse liige Tatjana Beljajeva.

Pikaajalise ühistöö tulemusena, mille eestvedajaks korteriühistu juhatus, on väikesest paneelmaja õuealast saanud elanikele hubane ja kutsuv ajaveetmiskoht. Õuele on loodud erinevaid tsoone, kus on hea koos käia, silmailu pakuvad keskkonda sobivalt valitud taimed, kuid maja juurest leiab ka korraliku, tõkkepuuga parkla. „Näiteks ma-

jast veidi eemale on loodud ka korralik suitsetamiskoht – suitsumehed saavad seal oma sigareti ära tõmmata, ei mingeid maha pillutud konisid ega koridorides tossutamist,“ tunneb Beljajeva heameelt.

Tema sõnul on nende väikese, 35 korteriga korrusmaja rahvas ühtehoidev justkui suur ja sõbralik pere. „Enamik meist on siin juba pikemalt elanud, lausa üle 30 aasta. Kõigi soov oli, et teeme oma kodu korda,“ räägib ta. Maja renoveerimisotsuseni jõuti näiteks rahulikult ja kõigest üheainsa koosolekuga –nüüd tuntakse juba paar aastat ühiselt rõõmu kauni välisilme,

TETRI OÜ asub nüüd uuel aadressil – P. Pinna 6 Meie kasutada on ruumikamad pinnad, kus saame hoiustada parema valiku tööriistu ja vajaminevaid vahendeid, mis tagavad tõrgeteta teenuse pakkumise meie püsiklientidele.

Tetri OÜ pakub ehitusalaseid remonditeenuseid. Meie väike, kuid hästi spetsialiseerunud kollektiiv oskab töid teha erinevates valdkondades. Meie peamised kliendid on haldusfirmad, korteriühistud ja ärikinnisvara omanikud.

• Erinevad torutööd

• Lekete tuvastus ja remont

• Korteriühistute ja äripindade erinevad remonttööd

• Klaaside vahetus (rõdu-, akna-, fassaadiklaas)

• Välistreppide remont

• Tööd tõstukilt

Kontaktid:

Tetri OÜ

P. Pinna 6

Tallinn

Tel: 615 3068

info@ehitustoode.ee

www.ehitustoode.ee

remonditud koridoride, korraliku soojustuse ja hea sisekliima üle. Majaseina ehib aga fassaadile maalitud liivakell – seinamaaling saadi Tallinna linnalt, kavandi autor ja teostaja Andreas Luigas.

„Maja on nüüd nii ilus,“ rõõmustab KÜ juhatuse liige. „Majas on selline suur korda tehtud saal ja kui remont läbi sai, tulime kõik sinna kokku, tegime pidulaua, tantsisime, rõõmustasime,“ meenutab Beljajeva. Üheskoos seistakse hea ka selle eest, et kodumaja ja selle ümbrus jätkuvalt heas korras püsiks.

„Pallasti 34b on üks välja-

paistvamaid eduka ühistegevuse praktikaid,“ tunnustas EKÜLi juhatuse esimees Andres Jaadla. „See on hea näide sellest, et koosmeeles tegutsedes jõuab korteriühistus kaugele ja mis peamine – saab oma kodu korda.“

Kindlat retsepti, mis aitaks korteriühistul edukalt tegutseda, Beljajeval pole, küll aga annab ta ühe märksõna – sõbralikkus. „Kui inimestega sõbralikult rääkida, saab palju ära teha. Tuleb lihtsalt rahulikult selgeks teha, et iga maja vajab hooldust, kaasajastamist, muidu pole seal hea elada,“ soovitab Eesti kõige kaunima kortermaja ühistujuht.

Professionaalne

omanikujärelevalve loob vundamendi ja annab kindlustunde

Tunnustatud tehniline konsultant ja kutseline korteriühistute juht Ruve Visnapuu sõnab, et korteriühistud on tema jaoks südameasi, mille heaolu eest ta enda töistes tegemistes iga päev seisab. Igal viimasel kui ekspertiisil ja auditil peab Visnapuu jaoks olema reaalne tulem – kui on ilmne, et asi jääks kliendile vaid riiulisse seisma, pole seda ka mõtet teha.

San Teh Service

Meil on pikaajaline kogemus koostöö

tegemisel korteriühistutega.

Meie tegevus koosneb järgmistest etappidest:

1. Projektiga tutvumine;

2. Meie esindaja kohaletulek;

3. Hinnapakkumise koostamine;

4. Ehitustööde teostamine;

5. Ehitustööde vastuvõtt ja garantii.

Ettevõte Accurato Fassaadid OÜ pakub lisaks tehnilise konsultandi teenusele ja rekonstrueerimis- renoveerimistöödele nii omanikujärelevalvet kui ka erinevaid ekspertiise majadele, sh ühiskondlikele hoonetele. Korteriühistutel ja kinnisvarahaldusega tegelevatel ettevõtetel on endale sobiva koostööpartneri leidmine muutunud järjest keerulisemaks – seda ühelt poolt erinevate pakkujate, teiselt poolt aga üha nüansirikkamaks muutuva olukorra ja määruste tõttu. Hoone eluea pikendamiseks ja erinevate ehitusalaste vigade vältimiseks ning ennetamiseks peab korteriühistul olema leping asjaajamist teostava pädeva tehnilise konsultandiga.

Tehnilise konsultandi roll on nõustada klienti ehitusega seonduvate vajalike protsesside osas, muu hulgas projekteerimis- ja ehitustööde eelarvete koostamisel, ehitushangete tegemisel ja ajagraafikute koostamisel. Korteriühistute jaoks on pädev oskusteave vajalik just enne rekonstrueerimistööde algust, eelkõige enne projekteerimise algust, kuid samuti hilisemates etappides. Omanikujärelevalve tagab ehitustööde vastavuse projekti ja kvaliteedinõuetega.

„Minu sõnum kõikidele tellijatele on alati see, et tehnilise konsultandi palkamise küsimustega tuleb tegeleda kohe alguses ehk kui hakatakse projekteerimise lähteülesande koostamisel esialgseid plaane tegema. Kui juba projektis, lepingus või hilisemas ehitustegevuses on suured vead sees, muutub korteriühistute ja teiste tellijate huvide kaitsmine ning probleemide lahendamine üha raskemaks,“ ütleb Ruve Visnapuu ja lisab, et harvad pole ka olukorrad, kus peab hea tulemuse saavutamiseks palju tehtud tööd maha võtma ja uuesti alustama. Seda tuleb kliendile alati ka ausalt öelda. „Teostame nii täis- kui osalist omanikujärelevalvet, projektide ekspertiise ning ehitise auditeid ehk vana nimega ehitise ekspertiise. Rõhutan, et ekspertiisid peavad andma tellijale selge kasu ja tulemi, mitte jääma lihtsalt riiulisse seisma. Tean omast käest, kui raske on korteriühistutel turul orienteeruda ja endale parim partner valida. Hea tehniline konsultant säästab kokkuvõttes nii aega kui ka raha ja panustab hoone energiatõhususse.“

www.accurato.ee

info@accurato.ee

Küttesüsteemid

Kanalisatsioonitööd

Veevärk

У нас

Ruve Visnapuu on meid alati aidanud, kui oleme tema poole nõu saamiseks pöördunud, sellepärast me tema endale valisimegi. Kõik korteriühistu juhatuse liikmed on muu hariduse ja taustaga ning meie iseseisvalt ei oleks osanud maja korda teha ega kõiki probleeme lahendada. Ruve oli meile väga palju abiks ja kõik ettepanekud arutati hoolega läbi. Sõlmisime lepingu 2021. aasta oktoobris ning ilma temata me kindlasti ei oleks jõudnud nii kaugele kui praegu.

KÜ Kaunase pst 62 (Tartu) juhatuse liikmed Meil oli Ruve Visnapuu ja tema ettevõttega hea koostöö. Ruve oli tehniline konsultant meie projektile, millega alustasime juba 2017. aastal, kuid KredExi toetuse saime alles 2020. aastal. Kuna Ruve oli meie jaoks kogu aeg olemas, oskas puudujääkidele kohe tähelepanu juhtida ning töötas ka projekti eduka lõpetamise eest, siis saigi see ilusasti tehtud.

Ando Isak, juhatuse esimees KÜ Elva Kirde 12

Отопление Канализация Вода

большой опыт pаботы

с

квартирными товариществами.

Порядок действий следуюший:

1. Знакомство с предоставленным проектом;

2. Выезд cпециалиста на место;

3. Составление договора;

4. Проведение работ;

5. Прием pабот и гарантия качества.

Foto: Shutterstock

Kaunis fassaad ja korras trepikoda aastatepikkuse kogemustega tegijalt

Erinevaid remonttöid kortermajades läbi viiv ehitusettevõte Alfard on Eesti turul tegutsenud juba aastast 1996. Firma peab enda tugevuseks seda, et on selle rohkem kui veerandsajandi jooksul ületanud kõik teele ette paisatud raskused, näinud kõiksuguseid ehitusi ja praktikaid. Aastate jooksul pole aga Alfard kunagi kaldunud kõrvale oma eesmärkidest – pakkuda klientidele erinevaid teenuseid, mis on seotud ehitus-, remondi- ja hooldustöödega.

Alfardi prioriteediks on alati kliendiga läbiräägitud kokkulepetest kinnipidamine, paindlikkus ja põhjalik lähenemine igale kliendile. Kuna enamik Alfardi poole pöörduvatest inimestest ei ole ehituses kuigi kompetentsed, siis ongi olulisim alustada tasuta nõu andmisest, probleemide kaardistamisest, et seejärel saaks juba teha konkurentsivõimelise ehitus- või remondipakkumise. Parim reklaam ettevõttele on rahulolev klient!

Fassaadid

Fassaadide soojustamine on alati õige otsus. Hoone soojustamine pole tähtis vaid küttekulude langemiseks, vaid ka hoonele hubasuse ja ilusa väljanägemise andmiseks. Energia säästmine on aga praegustel kõrgete soojahindadega aegadel äärmi-

selt oluline, olgu hoones statsionaarne küttesüsteem või olgu maja ühendatud keskküttega. Pärast fassaadi soojustamist on enamasti hoonete energiasääst paranenud nii 30–50%.

Ilma regulaarse hoolduseta ei pea meie kliimas ükski ehitusmaterjal pikalt vastu, olgu selleks siis kivi, puu või betoon. Fassaadides ilmnevad ajaga mikropraod, mis hävitavad pinda ja lasevad läbi niiskust. Nii tekivad fassaadidele hallitusseened, mis tungivad edasi kodudesse. Seda protsessi saab peatada, tehes õigel ajal fassaadi renoveerimistöid.

Alfard pakub laias valikus teenuseid, mis on seotud majade renoveerimistöödega. Kogenud meeskond läbib igal aastal koolitusi Caparoli keskuses. Õigesti soojustatud ja ehitatud fassaad peab vastu kuni 30 aastat. Fassaa-

di eluaastaid saab pikendada õigeaegse kontrolli ja hooldusega.

Trepikojad Väidetakse, et fassaad on iga kodu visiitkaart ja trepikoda korteri pikendus. Olgem ausad: on tore minna korterist välja puhtasse ja säravasse trepikotta, kus on tehtud kvaliteetne remont. Kahjuks ei saa iga maja sellega uhkeldada. Paljud korteriühistud ignoreerivad olukorda ega pööra remonti vajavale trepikojale suurt tähelepanu.

Õigeaegne kosmeetiline remont trepikojas vabastab aga tulevikus suurtest kuludest: kapitaalse trepikojaremondi järel tuleb kosmeetilist värskendust teha vaid iga 3–5 aasta järel. Kapitaalremont tuleks trepikodades ette võtta aga kord 20–25 aasta jooksul.

Kosmeetiline remont hõlmab trepikodades krohvikihi taastamist, kõikide seinte, elektripaneelide värvimist, käsipuude asendamist ja nii edasi. Konkreetsete remonttööde loetelu saab laiendada vastavalt klientide vajadusele. Trepikodasid saab remontida igal aastaajal.

Rõdud

Paljudele on teadmata, et rõdude remont on üks kõige olulisem aspekt majade hoolduses. Tehnilisest küljest on rõdu nii osa fassaadist kui ka korterist. Rõdudest sõltub nii maja väljanägemine kui ka korteri mugavus. Tihti on rõdud ehitatud ja viimati ka remonditud aastate eest, mis on muutnud rõdud kasutuskõlbmatuks ning ka varisemisohtlikuks. Tihti jääb see meile aga märkamatuks.

Õigel ajal renoveerimata rõdul satub niiskus lihtsamini põrandale, hävitades betoonalust, mõnikord muutes selles olevad raudkonstruktsioonid tolmuks. Metalli korrosioon viib aga selleni, et metallist piirded eralduvad betoonist, betoon variseb ja tagajärjed võivad olla kohutavad. Selle vältimiseks peab ka

rõdul õigel ajal remonti tegema, kasutades kvaliteetseid ja kaasaegseid materjale ning õigeid töövõtteid.

Korter Kuidas renoveerida korter stiilseks ja teha seda tõhusalt, kiiresti ja soodsalt? Esimese asjana tuleb teha kindlaks, millist remonti on üldse vaja: kas kosmeetilist või kapitaalset. Kosmeetiline remont on tavaliselt välimust muutev või lihtsalt oma korterit või kodu värskendav remont. Selline remont peaks toimuma iga 5–10 aasta tagant. Kui teha regulaarselt kosmeetilist remonti, siis vajadus kapitaalremondiks lükkub aastateks edasi ja remondikulud on väiksemad.

Kapitaalremondi puhul kõrvaldatakse korterist kõik vana: pindseinad, juhtmestik, veetorustik, jne. Kvaliteetne kapitaalremont vabastab tulevikus suurtest kuludest. Õigeaegne remont või renoveerimine on alati kasulik ja suurendab märgatavalt kodu või korteri hinda turul. Alfardi kaudu saab iga klient täisteenuse alates lammutusest kuni lõpptulemuseni.

MEIE MOTOKS ON AUSUS, TÄPSUS JA KVALITEET!

Küsi lisainfot: +372 5845 1221 või info@alfard.eu

Vaata lisaks: www.alfard.eu

Kust vastu talve ühistule majahoidja leida?

Talv ja lumehanged on õige pea ukse taga, mis tähendab ka seda, et keegi peab taevast alla sadava lumega tegelema hakkama ja hoolitsema selle eest, et autod hoovist välja pääseksid ja inimesed ilma kukkumishirmuta kõnniteed kasutada saaksid. Kindlasti tuleks kojamehe otsinguid alustada pigem varem kui hiljem, sest talv tuleb peaaegu igal aastal kõigile ootamatult.

Kui soojematel aastaaegadel saab ühistu veel ilma majahoidjata läbi, siis talve ja sügise tulekuga muutub aina selgemaks, et on vaja kedagi, kes hoolitseks maja ümbruse ja ühiskasutatavate ruumide korra eest. Suuremate ühistute puhul ei ole mure väga suur. Kui elanikke ja kortereid on palju, saab mõel-

da variantide peale, mis väiksematele ühistutele kättesaamatuks jäävad. Suurte kortermajade puhul kasutatakse tihti haldusfirmasid, kes hoolitsevad nii raamatupidamise, lumekoristuse kui ka koridoride korrashoiu eest. Mida aga teha siis, kui ühistu koosneb vaid mõnest korterist ja haldusfirma hinnad

eelarvesse kuidagi ära ei taha mahtuda?

Kõige tihemini pöördutakse sellistel juhtudel ühistu inimeste poole. Tihtipeale leidub majas üks või kaks elanikku, kes on nõus majahoidja kohustused enda peale võtma. Sellisel lahendusel on omad plussid ja miinused. Kindlasti on oma maja inimese palkamine majahoidjaks taskukohasem variant kui suurelt ettevõttelt teenuse ostmine. Ja kindlasti tunneb elanik ühistu ees suuremat vastutustunnet kui keegi väljastpoolt. Teisalt tasub aga mõelda majaelanike oskuste ja võimaluste peale. Lume lükkamine ja lehtede riisumine ei ole küll raketiteadus, kuid kui mõelda selle peale, et majahoidja kohustused võtavad enamasti enda peale pensionärid, siis võib raskema talve puhul juhtuda, et töö

käib neil üle jõu. Sellisel juhul võiks ühistu kaaluda näiteks lumepuhuri soetamist, mis teeks lumekoristustööd oluliselt lihtsamaks.

Teine võimalus on panna üles töökuulutus ja otsida kojameest sel moel. Praeguseks on tööpakkumisplatvorme igasuguseid ja on üsna tõenäoline, et seda kaudu ka mõne huvilise leiab. Võttes majahoidjaks aga nii-öelda inimese tänavalt, tuleb veenduda tema usaldusväärsuses. Muidugi ei saa elule läheneda mõttega, et kõik meie ümber

tahavad ainult halba, aga meeles tuleb pidada, et see on inimene, kellele usaldatakse ligipääs majale. Teisalt on aga tõenäoline, et inimene, kes majahoidja koha vastu võtab, teeb seda lisasissetuleku teenimiseks, mistõttu on põhjust uskuda, et tööd teeb ta korralikult. Suurima edu saavutamiseks tuleks töökuulutus üles panna võimalikult paljudesse portaalidesse, et see jõuaks võimalikult paljude inimesteni.

Hea viis kojamehe leidmiseks on veel pidada nõu naab-

ritega. Kui tegemist on asumiga, kus ongi palju väiksemaid korteriühistuid, siis tasub naabermajadega häid suhteid hoida ja uurida, kuidas nemad enda majahoidjaga rahul on ja kas ta ehk lisatööd ei otsi. Muidugi tasub pöörduda ka kõikvõimsa sotsiaalmeedia poole. Tänapäeval on pea igal asumil enda Facebooki kogukond, kuhu sellised üleskutsed väga hästi sobivad. Samuti saab sealt lugeda teiste kogukonnaliikmete kogemusi ja soovitusi, mis võivad kojamehe otsinguid edasi aidata.



TOIMETAS: MARIANN VILBRE

Korteriühistu koosolek: millises vormis see läbi viia?

Kui aastaid oli korteriühistu ainsaks koosoleku vormiks füüsiline kogunemine, siis nüüd on traditsioonilise üldkoosoleku kõrval juba ka mitmeid muid võimalusi: koosoleku saab läbi viia videosilla vahendusel või võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Kõigi vormide puhul on tegemist korteriühistu üldkoosolekuga.

Korteriühistu koosolek videosilla vahendusel Tsiviilseadustiku üldosa seadusesse (TsÜS) lisati säte (§ 33 1 jõustus 24.05.2020), mis võimaldab füüsiliselt koosolekul osalemisele lisaks osaleda koosolekul ka elektroonilisi lahendusi kasutades või viia koosolekut läbi videosilla vahendusel. Kuna muudatus sätestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses, kehtib see kõigi juriidiliste isikute kõigile organitele.

Kõik juriidilise isiku organi koosolekut reguleerivad sätted jäävad kehtima ka koosolekule, kus võib osaleda elektrooniliste vahendite abil. Kohalduvad nii koosoleku kokkukutsumise, päevakorra, hääletamise kui ka kõik muud koosoleku pidamise reeglid. Oluline on tähele panna, et juhul kui ühistu otsustab ülalmainitud viisil veebis videosilla vahendusel koosoleku korraldada, peab ka ühistu juhatus tagama, et kõik soovijad saaksid koosolekul osaleda.

Koosoleku kokkukutsuja otsustab, millisel viisil koosolekul osaleda saab, arvestades seejuures ühingu liikmete soove ja võimalusi. Juhul kui korteriühistu liikmel puudub tehniliste vahendite kasutamise võimalus, oleks üheks pääseteeks kutsuda soovijad koosoleku pidamise kohta, et tagada osalemise võimalus.

Juhul kui ühistu kõigile soovijatele osalemise võimalust ei taga, riskitakse õigusvaidlusega,

millest lähtuvalt võivad otsused olla tühised, sest rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Arvestada tuleb aga ka, et e-lahenduste kasutamine on lisavõimalus, mitte kohustus, ning osalejatel ei ole õigust seda nõuda.

Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku

kutsumata

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on

Kojamehe-majahoidja teenus on asendamatu abiline igapäevases ruumide ja territooriumi korrashoius. Majahoidja kannab hoolt selle eest, et Teie elamu, büroo või muu hoone territoorium oleks iga päev hoolitsetud ja puhas.

MAJAHOIDJA TEENUSE SISETÖÖD:

• Treppide kuiv- ning märgpuhastus

• Trepikodade esimese korruse tamburite pühkimine

• Kõvapõrandate kuiv- ning märgpuhastus

• Tolmu ja plekkide eelmaldamine aknalaudadelt

• Tolmu eemaldamine erinevatelt tasapindadelt (postkastid, elektrikapid jne)

• Vajadusel lillede kastmine aknalaudadel

• Seinte puhastamine plekkidest

• Välisuste puhastamine seest- ja väljastpoolt

• Treppide käsipuude puhastus

• Ukseklaaspindade puhastus

• Reklaamide kokkukorjamine ja prügikasti viskamine

• Ämblikuvõrkude kõrvaldamine

korteriomanikel võimalik vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata juba alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Uue muudatusena tehakse vastavasse regulatsiooni täiendus, et otsuse eelnõu tuleb saata korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud ise.

Lisaks on edaspidi minimaalne tähtaeg korteriomanikele oma

seisukoha esitamiseks 7 päeva (KrtS § 21 lg 2). Juhul kui põhikirjas on pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb tugineda põhikirjale. Kohaldatakse sama kvoorumi nõuet, mis kehtib tavalise koosoleku puhul, st vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt. Muudetakse ka häälteenamuse nõuet, mille järgi saab otsuse edaspidi ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta, kui selle poolt on üle poole antud häältest, mitte enam kõikide korteriomanike häältest (KrtS § 21 lg 3).

Põhikirjaga saab siiski ette näha suurema häälteenamuse nõude. Veel on oluline märkida, et mitteosalejat ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunud liikmeks. Selle vormi kasutamisel tuleb protokolli vormistamisel poolthääletanud liikmed ka nimeliselt kajastada.

MAJAHOIDJA TEENUSE VÄLITÖÖD:

• Aasta ringi iga päev territooriumi puhastus lahtisest olme- ja looduslikust prügist

• Suvisel perioodil muru niitmine ja hooldamine

• Talvel autoparklate, kõnniteede ja välisissepääsude lume- ja vajadusel libedusetõrje

• Lumekoristus (äravedu tellimusel)

• Sügisene lehtede koristus

• Prügikonteinerite ümbruse ja alusplatside puhastus

• Prügikastide tühjendamine

• Riigilipu heiskamine ning langetamine

• Ja muu heakorrateenus vastavalt objekti iseloomule ja Teie soovidele

URMAS MARDI, EKÜLi õigusosakonna juhataja

Foto: Sonja Sutt

Majahoidja teenuse kuumakse suurus sõltub territooriumi suurusest, koristussagedusest, töö spetsii kast, mahust ja asukohast.

Metallpiirete tootmine, renoveerimine ja paigaldus

• TREPIPIIRDED • RÕDUD JA PRANTSUSE RÕDUD •

• TERRASSID • AIAD JA VÄRAVAD •

• TREPID • REDELID • POSTID •

Mõistame, et Teie soovid on tähtsad ning tihti ka erilised.

Mõtleme kaasa, aitame leida sobiva lahenduse ja töötame selle nimel, et kogu protsess kuni lõpptulemuseni oleks kõigile nauditav.

Salaja paigaldatud soojuspump võib nurjata kiire korterimüügi

Paljudele tuleb siiani üllatusena, et soojuspump pole kaugeltki neid seadmeid, mille võib koju tuua, seina visata ja stepslisse pista.



TOIMETAS: SVEN SULA

Kuna tegemist kütteseadmega, tuleb enne paigaldamist esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja projekt, ka kasutusjuhendid tuleb alles hoida. Projekti võib koostada ka kinnistuomanik ise, kuid see peab vastama nõuetele.

Tähtis! Kortermaja puhul on õhksoojuspumba paigaldamisel samuti vajalik ühistu ehk kõigi kaasomanike nõusolek.

Nagu iga teise asjaga, on ka õhksoojuspumba seadustamise puhul lihtsam ja soodsam teha vajalikud toimingud ära aegu enne, kui kiire kinnisvara müümise mõte pähe tuleb. Seepärast tasub juba õhksoojuspumba paigaldamisel va -

ruda veidi aega ja teha taustauuringut. Lisainfot tasub küsida ka firmalt, kes pumpa paigaldab.

Miks kiirmüük võib jääda pooleli?

Probleeme tekib, kui ostu-müügitehingusse on kaasatud ka pank. Laenutaotleja saadab pangale olemasoleva info ostetava kinnisvara kohta. Pank kontrollib kõik andmed üle, vaatab ehitisregistrit ja tuvastab, et õhksoojuspump kütteelemendina ei ole sisse kantud. Sellisel juhul tahab pank enne laenu väljastamist korrastada registri andmed, mis võib olla üsna ajamahukas ettevõtmine, mil-

lega kaasnevad ka lisakulud. Juhul kui ostja panka ei kasuta ja lepib selle puudusega, siis kohustus registris õige kütteseade sisse viia kandub edasi uuele omanikule.

Ostja pihtide vahel

Ka ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumbaga korteri ostmine võib kaasa tuua sekeldusi. Kui eelmise omaniku paigaldatud õhksoojuspump teeb müra ja paneb naabri vitriinkapis klaasid klirisema, jõutakse varem või hiljem juristi jutule. Sageli ilmnebki alles siis, et seadeldis on seadustamata – puudub projekt, ehitusteatis ja kaasomanike nõusolekut pole küsitud ammugi. Kui tüli juba majas, on lahendusi kaks: kas hangitakse vastavad load ja saadakse kaasomanikega kokkuleppele või tuleb ebaseaduslik paigaldis eemaldada. Seega tasub valvas olla ka ostjal.

Allikad: Arco Vara, Kasulik

Renoveeritud trepikojaga suureneb teie kinnisvara väärtus

Kaunis ja korrektne trepikoda rõõmustab nii elanikke kui ka külalisi ning mis peamine –lisab väärtust teie kinnisvarale. Seda, millest alustada trepikoja rekonstrueerimist ja mida on selle juures oluline tähele panna, selgitab 4Seina OÜ juhataja Madis Pihelgas.

Trepikodasid on väga erinevaid. Mõnda ei ole remonditud 30–40 aastat. Mõne puhul on kasutatud 15 aastat tagasi tehtud remondi käigus mitte kõige sobilikumaid materjale, mille tagajärjel trepikoda laguneb: värv koorub, seinad on täkkeid täis ning aknaraamid lasevad läbi külma ja niiskust. Kõigepealt tuleks korteriomanikel ja ühistul koostada plaan, mida täpselt soovitakse koridoris ära teha ning mis on remondi eesmärk. Eesmärk võib olla lihtne värskenduskuur, treppide ja trepikäsipuude remont, koridori laiendamine seniste panipaikade arvelt või vastupidi –kasutada ära seni kelkude jaoks olnud ala isiklike seinakappide ehitamiseks. Ent ükskõik milli-

se remondi ja eesmärgi kasuks otsustatakse, kõige tähtsam on leida selles valdkonnas pikaajalise kogemusega ettevõte, kus osatakse anda vajaduse korral konkreetseid ja asjalikke soovitusi. Kindlasti peab remondiettevõttel olema kogemusi just vanade pindade ettevalmistamises ja õige materjali valimises.

Teinekord võib õige töötegija leidmine tõepoolest aega võtta, kuid see tasub end pikemas perspektiivis ära.

Küsige julgelt näha eelnevaid soovitusi!

Valitud ehitajaga tuleb kindlasti enne lepingu sõlmimist ja tööde alustamist mitu korda kohtuda ning kuulata tema soovitusi trepikoja viimistlemiseks, et leida

mõistlik lahendus. Soovitatav on leida aega ja käia kohapeal vaatamas ka ehitaja seni tehtud töid. Kindlasti ei ole see raisatud aeg, sest ainult eelnevate soovituste abil näeb klient, millist kvaliteeti on oodata tema enda majas, ja ka ettevõttes saadakse paremini aru, mida klient ootab. Kuna trepikoja viimistlemiseks on mitu võimalust ning materjalide hinnaklassid on väga erinevad, on oluline, et ehitaja ja klient mõistaksid teineteist hästi. 4Seina pakub alati täislahendust: peale viimistlemise vahetame ära elektrikilbi uksed, plaadime põrandad, vahetame käsipuud, paigaldame uued postkastid ja välisuksed jne. Miljööväärtuslikes piirkondades tahetakse harilikult säilitada rohkem endisaegset, mistõttu kaasatakse töösse sageli ka disainerid, et tulemus oleks parim. Teeme rõõmuga disaineritega koostööd ja soovitame ka ise klientidele häid sisekujundajaid. Oleme seda meelt, et kui teha, siis korralikult ja korraga! Rõõm on tõdeda, et ka

korteriühistud on läinud järjest rohkem seda teed, et remontida kogu trepikoda korraga, sest remondi „tükeldamisel“ väikesteks osadeks on mitu miinust. Esiteks läheb rekonstrueerimine tõenäoliselt kallimaks. Teiseks näeb väga hea välja ainult selline trepikoda, kus on tehtud otsast otsani läbimõeldud, kvaliteetne ja põhjalik töö. Kolmandaks, kuna ehitus häirib elanikke, paljud tööd tekitavad lärmi ja tolmu, peab ühistu tegema enne trepikoja remonti korteriomanikele piisavalt selgitustööd. Mõistva suhtumiseni on aga keerukas jõuda, kui üks remont ajab teist taga ja töömehed trepikojas vahelduva eduga müristavad. Parim tulemus saavutatakse kindlasti tellija, ehitaja ja disaineri tihedas koostöös. Tellijal tasub küsida kõike, mis teda trepikoja remondi puhul huvitab, sest nii tellija kui ka ehitaja eesmärk on tegelikult üks ja seesama – kaunis ning praktiline trepikoda, mille üle võib uhkust tunda.

Soojuspump korterisse. Kuidas asja õigesti ajada?

Enne küttesüsteemi paigaldamise plaanide tegemist tasub esmalt minna korteriühistu juhatuse jutule. Mine tea, kas soovidki enam raha kulutada, kui selgub, et lähiajal võetakse ette kogu küttesüsteemi renoveerimine. Kui sealt sama targalt tagasi tuled, hakka taotlema nõusolekut oma korterisse soojuspumba paigaldamiseks. See olemas, konsulteeri projekteerijaga ja valige koostöös välja kõige otstarbekam lahendus. Seejärel tuleb tellida projekt või see ise koostada. Järgnevad läbirääkimised paigaldajatega ja nagu ikka pole paha luurata ettevõtte tausta järele internetis. Enne ehitustöid võib ehitusteatise esitada projekteerija, kel ligipääs Ehitisregistrile. Kui omavalitsus on ehitusteatise kooskõlastatud, võib tööga pihta hakata. Kui tööd valmis, siis tuleb Ehitisregistri kaudu edastada ka kasutusteatis, mis kinnitab lõplikult, et küttesüsteem on valminud vastavalt ehitusprojektile ja seega kasutamiseks valmis.

Trepikodade remont

Plaatimistööd

Elektrikilpide vahetus

Käsipuude vahetus

Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 15 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

4SEINA

Kas peab meistri sisse laskma, kui maja teeb toruremonti?

„Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad mööndusteta kõigile ühistu liikmetele. Seega kui üldkoosolek on vastu võtnud otsuse kütte-, vee- või mõni muu üldsüsteem renoveerida, tuleb omanikel otsuse täitmine tagada,“ kinnitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.

Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 punktile 3 peab korteriomanik võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Saulep viitab varasemale kohtuotsusele sarnases küsimuses: Tallinna Ringkonnakohus selgitas kohtuasjas nr 2-04604, et korteriühistu võib teatud asjaoludel vastutada korteriomanike kaasomandis olevate elamusiseste püstikute rikkest

põhjustatud kahju eest. Kohus viitas, et kuivõrd ühistul on seadusest tulenev kohustus hooldada elamu tehnosüsteeme, sh kontrollida korteriomanike ühist omandit, peab ka omanik sellega arvestama ja võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Veel märkis kohus, et omandi korrashoid on kooskõlas põhiseadusega ja omanik peab omalt poolt tegema kõik mõistliku hea usu põhimõttest

tulenevalt, et võimaldada ühistul tagada korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel.

Milliste tagajärgedega peab omanik otsuse ignoreerimisel

KORRALDAME IGAKUISELT

TEIEFIRMA RAAMATUPIDAMIST

Meie klientideks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja korteriühistud!

tel 5649 2532, 442 0735, e-post: raamatupidamine@tetrian.ee | www.tetrian.ee

ELEKTRITÖÖD KÄIDUKORRALDUS

arvestama? „Juhul kui omanik tööde läbiviimist ei võimalda, on sissepääs võimalik saavutada kohtuasja algatamise kaudu,“ nendib Saulep. Üldjuhul on vaidlused siiski ühistusisese lahen-

duse leidnud, torustike vahetamise võimaldamiseks on ühistud kohtusse pöördunud vaid üksikutel juhtudel.

„Seega iga omanik peaks torustiku vahetamisse täie tõsi-

dusega suhtuma, ühistuga koostööd tegema ja tööd võimaldama,“ kinnitab korteriühistute liidu jurist. „Vastasel korral kahjustab omanik ühistut ning võtab endale kohtuvaidluse ja täiendavate rahaliste kohustuste riski (kohtukulud võivad ulatuda mitme tuhande euroni).“

Vastavalt KrtS § 31 lõikele 5 on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. „Eelnevat silmas pidades ei saa korterisse sissepääsu mittevõimaldamise argumendiks olla ka see, et omanik ei saa ühistu teatatud ajal korteris viibida. Kui omanikul ei ole mingil põhjusel võimalik tööde teostamise kuupäeval korteris viibida, tuleb alternatiivne lahendus leida,“ soovitab Saulep. „Näiteks saab omanik tagada korterisse sissepääsu mõne teise isiku kaudu, kui korteri võtmed on usaldatud näiteks naabrile või lähisugulasele.“

MARGUS SAULEP, EKÜLI JURIST

Mida teha, kui naaber suitsetab?

Tubaka tarvitamine põhjustab 40 protsenti südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80 protsenti kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas, sh 90 protsenti kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40 protsenti neist haigustest ennetatavad, kirjutab TAI direktor Annika Veimer.



TOIMETAS: TEELE TEDER

Igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 1000 inimesel hingamiselundite pahaloomuline kasvaja, millest valdava osa moodustab kopsuvähk. Üle-eelmisel aastal suri hingamiselundite pahaloomulise kasvaja tõttu 703 inimest – 510 meest ja 193 naist. Kopsuvähi diagnoosi puhul on viis aastat pärast diagnoosi elus vaid 16% diagnoosi saanutest.

Passiivne suitsetamine on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine Eriti ohtlik on passiivne suitsetamine lastele, rasedatele, imetavatele naistele, vanuritele, südamehaigetele ja hingamisprobleemidega inimestele. Ka lühiajaline tubakasuitsus viibimine võib põhjustada allergilisi vaevusi, iiveldust, peavalu ja astmahoogusid.

Kui inimene tunneb suitsulõhna, on ta juba passiivne suitsetaja, sest hingab sisse samu kahjulikke aineid, mida suitsetajagi. 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu ja selle peenosakesed ladestuvad kergesti riietele, mööblile ja vaipadele, kus need mõjutavad tervist veel päevi ja nädalaid. Kui inimene aga viibib samas ruu-

Kõige rohkem inimesi kannatab passiivse suitsetamise all just oma kodus, sest eraomandis ongi inimeste tegevust kõige keerulisem suunata.

mis suitsetajaga, kes teeb paki sigarette päevas, saab samal ajal samas ruumis mittesuitsetav inimene 7–8 sigaretile vastava tubakasuitsuannuse. Kõike seda teades võiks ideaalis igasugune suitsetamine siseruumides olla keelatud.

Avalikest ruumidest on regulatsioonid suitsetamise välja tõrjunud Passiivne suitsetamine on regulatsioonide mõjul viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud.

2018. aastal viibis vähemalt tund aega päevas suitsustes tööruumides 4 protsenti ja suitsustes avalikes ruumides 2 protsenti täiskasvanud inimestest. 12 protsendil juhtudest suitsetati eluruumides ehk enam kui igas kümnendas kodus.

Kõige rohkem inimesi kannatab passiivse suitsetamise all just oma kodus, sest eraomandis ongi inimeste tegevust kõige keerulisem suunata.

Rõdud on tänapäeval sageli korterelamu ühisomandis ja kuuluvad kas kasutamiskorra järgi või mõttelise osana korteri juurde. Oma korteri kaitseks akendel ja rõdudel suitsetamine ei ole väljapääs, sest sellega pannakse ohtu naabrite heaolu ja tervis ning mure korral on tülid naabritega kiired tekkima.

Kas akendel ja rõdudel suitsetamise keeld korteriühistu põhikirjas on abiks?

Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega. Kui aga põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Näiteks keelab seadus rõdul söegrilli kasutamise, samuti paneb seadus paika öösel valjult pidutseva naabri, kuid suitsetava naabri terrori all kannatav inimene jääb abita.

Sageli jääbki oma kodus passiivse suitsetamise all kannatav inimene isolatsiooni. Esimesed raskused tekivad juba üldkoosolekul hääletamise käigus. Olukord sõltub paraku sellest, kui palju on majas suitsetajaid ja kui paljusid suitsetamine häirib. Kui ühistu liige ise otseselt passiivse suitsetamise ohver ei ole, siis saab hääletamisel oluliseks hoopis heade suhete säilitamine teiste majaelanikega. Korteriühistu esimehe käed jäävad probleemsete suitsetajate ohjeldamisel lühikeseks ja nad pole just vaimustuses sellise põhikirja muutuse sisseviimisest. Suitsetajal jääb õigust üle ja tervise kaitseks ei saa inimene abi kusagilt Ma ei soovi teha liiga nendele suitsetajatele, kes oma naabri-

Kaitse oma vara - Piksekaitsega!

test hoolivad, sest tean, et juba praegu käivad paljud neist õues suitsetamas, nii oma lähedaste kaitseks kui ka naabritega probleemide vältimiseks.

Küsimus on nendes suitsetajates, kes soovitavad arrogantselt oma naabril nurisemise asemel metsa värsket õhku hingama minna või privaatsem elukoht valida. Sellistele inimestele ei mõju TAI teavikute lugemine, korteriühistu esimehe jutt ega lapseootel naaberkorteri perenaise palved. Pahatahtlik suitsetaja teab, et koduseinte vahel on

tema eraelu puutumatu ja puudub seadus, mis keelab tal oma kodus, sh rõdul suitsetamise.

Paljude inimeste jaoks on kohtus käimine kallis ja praegu ei ole meil kahjuks tuua ka näiteid positiivsetest kohtulahenditest. Pigem peame tõdema, et kohtunikudki peavad mürgist suitsuhaisu korteri tavakasutuse mõjuks, mida tuleb kortermajas elades taluda. Ja just selliste juhtumite tõttu on vaja seaduses selget sõnastust rõdudel ja akendel suitsetamise kohta.

On eeskujulikke näiteid

Kõige olulisem reegel korteriühistus elades on viisakus ja majaelanike üksteise austamine. Korteriomanike kohus on kasutada nii korteriomandit kui ka hoone kaasomandis olevaid osi heaperemehelikult ja teiste kaasomanike huve kahjustamata. See tähendab, et kui kaasomanikke häirib teise omaniku rõdul toimuv tegevus, näiteks suitsetamine, tuleb taoline tegevus viivitamatult lõpetada.

Suitsetajatel võiks olla eluhoonest kaugemal vastav ala, kus suitsetamine kaaskodanikke ei häiri. Heaks näiteks siin on tänavu Eesti kõige kaunima kortermaja tiitliga pärjatud Pallasti 34B Tallinnas, kus omanikud on ühisel jõul majaümbruse kauniks kujundanud ja muu hulgas loonud majast veidi eemale, kus see kedagi ei sega, ka korraliku suitsetamiskoha.

Infoks veel, et Riigikogus on teemaks õiguskomisjoni korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

muutmise menetlus. Eesti Korteriühistute Liit tegi ka alljärgneva seaduse muutmise ettepaneku: „Korteriühistutes suitsetamisega seonduvate probleemidega on väga palju meie poole pöördutud. Probleemiks on rõdudel, terrassidel, akende peal ja ka korteris sees, näiteks köögikubu all, suitsetamine. Eelpoolmainitud kohtades suitsetamisel on üks ühine nimetaja – see häirib teisi korteriomanikke. Arusaadavalt peaksid olema eelistatud inimesed, kes kardavad passiivsest suitsetamisest tulenevat terviseriski. Seetõttu teeme ettepaneku muuta seadust viisil, et korteriühistu saaks oma enamusotsusega vajadusel suitsetamist korteriühistus reguleerida.“ Mainin veel, et Justiitsministeerium meie ettepanekut ei toetanud, kas seda teeb Riigikogu, pole hetkel võimalik öelda.

Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute

Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja

Paraku on ka meile teada näited, kus inimene on kinnisvara ahelsuitsetava naabri tõttu müüki pannud. Edasi võib esitada küsimuse – kui heausksele ostjale kinnisvara tegelikku müügipõhjust ei avaldata, kas siis on tegu varjatud puudusega ning kas ja kes hüvitab kahjud?

Kas suitsetamine ikka on tänapäeval korteri tavakasutus?

Fakt on, et mittesuitsetajaid on meie riigis oluliselt rohkem kui

suitsetajaid. Hüpoteesiks võib pidada seda, et enamik suitsetajatest on mõistlikud ja teistega arvestavad inimesed.

See annab lootust, et enamik inimesi ei pea suitsetamist enam korteri tavakasutuseks, vaid pigem on see taunitav tegevus. Selle vaatenurga võimendamiseks on käes aeg seaduses selgelt väljendada, et mürgine suitsuhais ei ole korteri tavakasutusest tekkiv mõju ning see ei kuulu talumiskohustuse alla, sest kaalul on inimeste tervis ja elu.

Ainus lahendus on suitsetada õues või pigem üldse suitsetamisest loobuda

Oleks aeg teha muudatusi, mis aitaks oma kodus suitsetamise lõksu jäänud perekondi. Ainus viis kaitsta inimesi suitsetaja ümber, nii enda kui ka teiste korterites, on õues suitsetamine. Ka õues tuleb valida majast piisavalt kauge koht ja arvestada tuule suunaga, et tubakasuits ei hõljuks esimeste korruste akendesse.

Õues suitsetamisele on ka parem alternatiiv – suitsetamisest loobuda. Eestis pakutakse

igakülgset abi suitsetamisest loobumisel – nõustamise teenus on tasuta kättesaadav paljudes haiglates ja info leiab lihtsalt veebist www.tubakainfo.ee.

Mina soovin, et kümne aasta pärast meenutaksime imestusega ammust aega, kui rõdudel suitsetamise võimalikkuse üle ühiskonnas diskussiooni peeti. Täpselt nii nagu praegu tekitab ebamugavat võõristust tunne, et veel 15 aastat tagasi oli igas kohvikus õhk tubakasuitsust paks.

Allikas: tai.ee

Parimad

lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega kortermajade fassaadidele, rõdudele, soklitele!

PUHASTUSVAHENDITE E-POOD

Kvaliteetsed puhastusvahendid, mis aitavad eemaldada ummistuse, katlakivi, haisu, hallituse ja muu mustuse.

HOOLDUS JA PUHASTUSTEENUSED

Teostame küttesüsteemide läbipesu, põrandate süvapesu ja vahatamist, eemaldame hallituse ja muu mustuse.

KÜSI PAKKUMIST! zepestonia.com

S M A R T K O N T E I N E R hoolitseb, et kinnisvara saaks prahist vabastatud ASAP!

• SELF-SERVICE KONTEINERITEENUS on nõudmisel prügikonteineri teenus, mis võimaldab teil eemaldada kodust või ettevõttest mistahes materjale ja esemeid. Teenus sobib suurepäraselt majaomanikele, üürnikele, väikeettevõtetele ja kõigile teistele, kes soovivad lihtsat iseteenindusega konteineri lahendust.

Vaata hinda ja telli konteiner mõne klikiga aadressilt: www.smartkonteiner.ee

• TÄISTEENUS -KONTEINERITEENUS LAADIJATEGA on tellitav teenus, mille abil kodust või ettevõttest eemaldada mistahes esemeid ja prahti. Teie lihtsalt osutate eemaldamist vajavatele esemetele ja meie veame selle koos sobiliku kogumisvahendiga ära.

Vaata lisainfot: www.smartkonteiner.ee/konteineriteenus-laadijatega

• KAUBIK KOOS LAADIJATEGA prügiveoteenus võib olla ideaalne alternatiiv konteineri rentimisele, kui soovite jäätmete äraveol abikäsi. Kaubiku rent on paindlik lahendus, mida saab kohandada täielikult teie vajadustele.

Vaata lisainfot: www.smartkonteiner.ee/kaubik-laadijatega

Helista telefonil: 672 3802 või saada päring: info@smartkonteiner.ee