Korteriühistute leht (Aprill 2022)

Korteriühistute leht Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee

VABANE PRÜGIST! RENDI KONTEINER! Tallinnas ja Harjumaal

Segaehituspraht Betoonijäätmed Kivid ja pinnas Suurjäätmed (mööbel) Lammutuspuit Majapidamispraht (koristustöödelt)

APRILL 2022

Korteriühistute leht 3

Videovalve on korteriühistute jaoks üha tavalisem Foto: Shutterstock

Korteriühistute teemad ja murekohad on läbi aja olnud paljuski sarnased, kuid nende lahendamiseks või vähendamiseks tuleb võimalusi õnneks pidevalt juurde. Ka üha tavalisemaks muutuv videovalve tuleb mitme kitsaskoha juures appi, samas on tihti tegu tundliku küsimusega, mille vastuvõtmine peab olema majaelanike ühine otsus. TEKST: UKU ADRIAN ILVES

Kaameraid võib kohata kortermajade välisfassaadil, aknalaudadel, trepikodades, keldriruumides ja maja lähedal asuvate postide küljes. Reolinki videovalvesüsteemide müügijuhi Henri Kotkase sõnul kasutavad korteriühistud kaameraid suures pildis kolme mure korral: prügimajade ja prügikastide, autode ja parkimisala ning maja sissepääsu jälgimiseks. Esimese puhul on probleemiks nii vale prügikasti kasutamine kui ka mitte ettenähtud esemete, näiteks diivani või kapi prügikastide kõrva-

le asetamine. Teise puhul pole probleemiks mitte niivõrd vargused, kuivõrd vandalism ja tahtmatud õnnetused. Privaatsusest lähtuvalt ei taheta kaameraid alati koridori panna, kuid tõsise vajaduse korral ollakse sellega kergemini nõus. “Pärast kaamerate paigaldamist saadakse paljud probleemid kontrolli alla. Näiteks auto mõlkimise korral tunnistab inimene enamasti ise oma teo üles, kuna teab videovalvest,” ütleb Kotkas ja lisab, et nende valikus on väga populaarsed näiteks kahe ob-

Andmekaitse Inspektsioon Korteriühistul tuleb ühiselt otsustada, kas turvalisuse tagamiseks on vajalik kasutada kaameraid või mitte. Otsuse tegemisel peaks hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus). Näiteks kui soovitakse kaitsta ühiselt trepikojas hoiul olevaid jalgrattaid, siis on vaja kaamera paigaldada selliselt, et vaatevälja jääb vaid rataste hoiuala, mis tähendab, et kindlasti ei pea paigaldama kaameraid trepikoja kõikidele korrustele.

TETRI OÜ asub nüüd uuel aadressil – P. Pinna 6.

Meie kasutada on ruumikamad pinnad, kus saame hoiustada parema valiku tööriistu ja vajaminevaid vahendeid, mis tagavad tõrgeteta teenuse pakkumise meie püsiklientidele.

Tetri OÜ pakub ehitusalaseid remonditeenuseid. Meie väike, kuid hästi spetsialiseerunud kollektiiv oskab töid teha erinevates valdkondades. Meie peamised kliendid on haldusfirmad, korteriühistud ja ärikinnisvara omanikud.

• • • • • •

Erinevad torutööd Lekete tuvastus ja remont Korteriühistute ja äripindade erinevad remonttööd Klaaside vahetus (rõdu-, akna-, fassaadiklaas) Välistreppide remont Tööd tõstukilt

Kontaktid: Tetri OÜ P. Pinna 6 Tallinn

Tel: 615 3068 info@ehitustoode.ee www.ehitustoode.ee

jektiiviga kaamera, mis katab ära 150 kraadi ehk terve maja hoovi. Samuti ka päikesepaneeli abil töötav SIM-kaardiga 4G-kaamera, mida võib paigaldada ükskõik kuhu. “Uute kaamerate puhul on minu meelest kõige olulisem nende kasutusmugavus ja kasutuslihtsus, paigaldamisega saab igaüks hakkama, ei ole vaja tehnilist taipu. Kaameramaailm on kiiresti arenenud ja juhtmevabu kaameraid on väga mugav ka majast eemale posti otsa paigaldada.”

Ka VA Systems OÜ müügiesindaja Einar Artel sõnab, et koridoridesse kaamerate paigaldamine on kõige tundlikum teema, kuid tõsise põhjendatuse korral ollakse sellega nõus.

Kaamerate üldise kasutuse kohta rõhutab ta, et korteriühistud vaatavad tihtipeale vaid hinda, mitte terviklahendust ja funktsionaalsust. “Ei tohiks ilma süvenemata lihtsalt odavamat lahendust valida. Hinnapakkumise saamisel tuleb kindlasti töö-

tada läbi selle sisu. Tasuks eelistada ettevõtteid, kes toovad välja pakutavate seadmete margid ja mudelid. Kui on erinevad pakkumised erinevate mudelitega, siis peabki korteriühistu ise n-ö kodutöö ära tegema – vaatama tehnilisi andmeid ja valima enda jaoks sobivaima.”

Arteli sõnul ei saa otseselt öelda, et mingit tüüpi majad või rajoonid kaamerate kasutamise osas silma torkaksid. Küll aga muutuvad kaamerad kokkuvõttes üha populaarsemaks.

Sama ei saa öelda IP fonosüsteemi kohta, mille abil iga korteriomanik välisuksest sissesaajat tuvastada saab. “Endiselt usaldatakse trepikoja ukse avamine häälele, mitte pildile, ehk fono uuendamisel eelistatakse endiselt telefone. Arusaadav, et hind on kallim, aga kui kaameraga kutsepaneel on õues ja monitor toas, teed sa ukse lahti ikkagi inimesele, keda näed, ning see annab teatud turvatunde.”

4 Korteriühistute leht

Soojusenergia õhust, maast ja veest.

Keskkonnasõbralikud kütmisvalikud Päikesepaneelidest kortermajade katustel on viimasel ajal juttu olnud palju. Nende kõrval on aga veel paar keskkonnasõbralikku võimalust, mida korterühistud võiksid kaaluda.

Maasoojuse süsteemid ja õhksoojuspumbad kasutavad samamoodi ära päikeseeenergiat, kuid ammutavad seda teistet allikatest. TEKST: MARIANN VILBRE

Maasoojuspump on kütmisviis, mis kasutab ära maapinda salvestunud päikeseenergiat. Maasoojust on võimalik ammutada neljast allikast: pinnasest (maakollektor), põhjaveest (puurkaevude baasil), veekogust (pinnavesi) või soojuspuuraugust (energiakaev). Maakollektor on neist kõige levinum ja enamasti ka soodsaim variant. Mistahes allikas aga maasoojuse kogumiseks valida, peab maasoojuspumba puhul arvestama üsna suure alginvesteeringuga. Positiivse poole pealt võib aga ära märkida, et selle kasutamine on mugav, keskkon-

nasõbralik ja peaaegu hooldusvaba. Lisaks võib maasoojuskütet julgelt kasutada põhiküttena, sooja vee tootmiseks ja suvel ka kodu jahutamiseks. Eesti Soojuspumba Liidu andmetel vähenevad maasoojuse kasutamisel küttekulud ligi 80% ja 1 kW elektrienergiast võib saada kuni 5 kW kütteenergiat. Õhksoojuspumbad kasutavad maja kütmiseks aga hoopis õhus peituvat soojusenergiat. Võib küll tunduda, et Eesti oludes on sooja aega vähe, kuid tegelikkuses on isegi temperatuuril –20 ºC välisõhus pii-

Fotod: Shutterstock

savalt kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Õhksoojuspumbad jagunevad õhk-õhksoojuspumpadeks ja õhk-vesisoojuspumpadeks. Õhk-õhksoojuspump ammutab õhust soojusenergiat ja annab selle edasi toas ringlevale õhule. Selle suurimad eelised on väike ehitusmaht ja odav soetamiskulu ja paigaldamisel väheneb kütmiseks vajalik elektrienergiakulu kuni 50%. Teisalt sõltub õhk-õhksoojuspumba töö

efektiivsus otseselt välistemperatuurist, mis tähendab, et lisakütteallikas on vajalik . Õhk-vesisoojuspump annab aga välisõhust kogutud energia vesiküttesüsteemile ja toodab samal ajal ka sooja tarbevett. Selline pump sobib hästi põhikütteallikaks, kuid tuleb samuti arvestada, et kõige külmematel päevadel võib lisakütteallikas vajalik olla. Võrreldes maaküttega on selle paigaldamine aga odavam ja lihtsam. Õhk-vesisoojuspumba kasutusele võtmisel vähenevad küttekulud umbes 65% ja 1 kW elektrienergiast toodab see keskmiselt 3 kW kütteenergiat.

Kokkuvõttes on mõistlik uue küttesüsteemi valik põhjalikult läbi mõelda, kaaluda kõiki variante ja konsulteerida asjatundjatega, sest võimalused ja piirangud on iga maja puhul erinevad.

Tõsiasi on aga see, et keskkonnasäästlikke valikuid kütmiseks on ja neid tasub planeedi huvides kindlasti kaaluda.

Allikas: soojuspumbaliit.ee MESA EESTI OÜ

Individuaalne kütte jagamine kortermajas aitab säästa küttearvetelt!

Teadaolevalt on korterielanikud hädas suurte küttearvetega ja prognoositakse, et küttehind tõuseb veelgi. Eestis on hetkel pigem levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Individuaalne korteripõhine küttearvestus loeb aga reaalselt tarbitud kütet ja võimalus säästa motiveerib elanikku optimaalselt kütet tarbima, mille läbi tekib ka kokkuhoid. Miks korterelamud seda ei kasuta?

MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade – küttekulujaotur, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütet kasutada vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku hoida, seetõttu väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja -kulu.

“Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme näinud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähenemise ka üle 40%, jääb keskmine sääst kuskil 20% ringi. Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline viiekorruseline 60 korteriga tüüpmaja. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ja MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh ehk vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa kogu maja süsteemi maksumus ja iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest,” kommenteerib MESA arvestusspetsialist.

Küttekulujaoturite kasutuselevõtu eeldus kortermajas on tasakaalustatud küttesüsteem, seadmeid saab paigaldada kõikidele radiaatoritüüpidele. Süsteemi levikut soodustab kindlasti Euroopa Liidu poolt rahastatud korterelamute rekonstrueerimistoetus, mis peaks avanema 2022. aasta teises pooles. Pal-

jud majad, kes võtavad ette küttesüsteemi renoveerimise, paigaldavad üheskoos ka küttekulujaoturid.

Majad, kes mingil põhjusel renoveerimist ei plaani, peaksid kindlasti leidma teisi lahendusi ja küttekulujaoturid on seadmed, mille peale iga kortermaja mõtlema peaks.

Eestis levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima. Me ei kujuta enam ette, et elektri- või veearvestus käiks samamoodi ehk kulud oleksid tarbimisest olenemata jagatud kõigi majaelanike peale. Mentaliteet “kõik kasutavad, kasutan ka” küttearvestusel on loomulik, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalne küttesüsteem aga lahendab selle probleemi ja iga korter maksab vastavalt just tema tarbimisele, mille läbi tekib ka sääst.

Boonusena on samasse süsteemi võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid. Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine. Ühistu ja raamatupidaja võiduks on see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal ja jääb ära palju lisatööd.

Uuri lisa lehelt www.mesa.ee või küsi võimalusi aadressil mesa@mesa.ee.

Autor: MESA Eesti OÜ

MESA arvestusteenus

MESA abiga kortermajade vee- ja küttekulud kontrolli alla!

• Kaugloetavad veearvestid • Individuaalne küttearvestussüsteem • Soojusarvestid

Eesti Päevalehe lugejale pakume

3 KUUD TASUTA kütte-/veekulude teenust!

• Kütte- ja veekulu arvestusteenus Küsi pakkumist mesa@mesa.ee või tel 5624 8057.

www.mesa.ee

KUIDAS TAGADA KÜTTESÜSTEEMI RENOVEERIMISEL MAKSIMAALNE SÄÄST?

K

ogu riigi energiatarbimisest 35% kulub meil äri- ja eluhoonetes sobiva temperatuuri hoidmiseks. Kui kinnisvara energiakulu ongi kokku 41%, siis küttesüsteemidest ülejääv tarbimine jääb võrdlemisi marginaalseks. Eesti kliimas kulutataksegi kõige suurem osa elu- ja äriruumide energiast ruumide kütmiseks.

Veel 7–8 aastat tagasi terviklikku renoveerimist teinud majades arvestati kuni 20-aastase tasuvusajaga. Nüüd on küttearve kõvasti suurenenud, kuid laenumakse jäi ikka samaks. Nii on uute hindade valguses toona renoveeritud majade tasuvuspiir peaaegu käes. „Kõige suuremad kaotajad on need, kellel olid vahendid ja võimalused renoveerimisega alustada, kuid jätsid selle tegemata,” ütleb küte-vesi ärisuuna müügijuht Karro Azojan.

Siiski pole olukord sugugi lootusetu.

Valitsuse poolt planeeritud enam kui 300 miljoni euro suuruse rahasüstiga on eesmärgiks Euroopa Liidu renoveerimislaine käigus kahekordistada Eestis elamufondi renoveerimistempot aastaks 2030. Ka juhul kui summa jaotub mitme aasta peale, hakkab renoveeritud maju valmima iga paari päeva tagant. „Materjalide hinnad pole energiahinnaga võrreldes sama palju tõusnud, nii et investeerida tasub igal juhul,” ütleb Onnineni radiaatorkütte lahenduste kliendihaldur Tarvo Kuuspere. Tema sõnul on renoveerimise poolt kaks argumenti – keskkonnasõbralikkus ja sääst. „Alates 2015. aastast KredExi toel korda tehtud enam kui 750 korterelamu pealt näeme selgelt, et tervikliku rekonstrueerimise puhul on sääst küttekuludelt 50–70%,” sõnab EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsiooniosakonna juht Joonas Kerge.

Kortermaja või eramu terviklik rekonstrueerimine tähendab tihtipeale ostmisega võrreldavat kulutust ning seetõttu võib otsuse tegemine tulla keeruliselt.

Korteriühistu puhul tähendab see tüüpiliselt suurusjärgus poole kuni miljoni euro suurust investeeringut. Nii murravadki paljud omanikud pead, kas renoveerida tervikuna või osade kaupa.

Igal juhul tuleb alustada elamu tehnilise seisundi hindamisest ehk praegu se seisu kaardistamisest. Selleks tuleb vajadusel kaasata tehnosüsteemide ja/ või ehitusala asjatundjad ning seejärel koostada renoveerimise lähteülesanne ja tellida projekt. Kvaliteetselt koostatud renoveerimisprojekt on väga olulise tähtsusega, et asi võimalikult hästi õnnestuks.

Lisaks on võimalik pärast lähteülesannet/ projekti tellimist kaardistada tööde orienteeruv maksumus ning võtta vajalikud hinnapakkumised.

Tarvo Kuuspere sõnul on osalist renoveerimist alustatud just nendel puhkudel, kui ühistu proovib hakkama saada ainult omavahenditega. Enamasti valitakse siis esimeseks etapiks just küttesüsteemi

TÄIENDAV INFO JA TOODETE TELLIMINE:

Materjalide hinnad pole energiahinnaga võrreldes sama palju tõusnud, nii et investeerida tasub igal juhul. uuendamine, kuna sellest loodetakse kohest ja kõige suuremat säästu. „Kui näiteks soojustamata majal uuendatakse küttesüsteemi ja mõne aasta pärast soojustatakse välispiirded, mille tulemusena maja soojusetarve väheneb kaks korda, siis on soojustatud maja jaoks eelnevalt uuendatud küttesüsteem üledimensioneeritud,” toob näite Joonas Kerge EASi ja KredExi ühendasutusest.

Tarvo Kuuspere sõnutsi eeldab hästi soojustatud maja hoopis teistsuguseid radiaatoreid ning süsteemi tasakaalustust.

Korralikult tihendatud perimeeter ja aknad mõjutavad omakorda õhuvahetust.

Tänapäevastele sisekliima tingimustele vastamiseks peaks korteri õhuvahetus olema vähemalt 0,5 korda tunnis, mis tähendab, et iga kahe tunni tagant peaks kogu korteri õhk vahetuma. Iga kahe tunni tagant kogu korteri õhku uuesti üles kütta ei ole mõistlik, seega peaks ventilatsioonisüsteem olema soojustagastusega, mis suunab hoonest välja tõmmatava õhusoojuse hoonesse tagasi. Just neil põhjustel saabki KredExi toetust taotleda vaid tervikliku renoveerimise projektidele. „Kui tehakse projekt tervikuna, kus on nii fassaadi tegemine kui küttesüsteemi uuendamine, siis on kokkuhoid korralik,” lisab Onnineni põrandakütte lahenduse juht Janek Lindma. Samamoodi ei saaks ka fassaadi renoveerimise järel küttesüsteemi tegemata jätta, kuna 1980ndate lõpus väljaehitatud seadmed on täielikult amortiseerunud. „Tüüpiline olukord renoveerimata majades on selline, kus vana soojasõlme küljes on vana pump, millel pole sagedusmuundurit. Pump uhab kogu aeg täispööretel, et kaugema nurga korterid külma ei jääks,” kirjeldab Tarvo Kuuspere. „Kui keegi unustab selle kolmanda käigu kevadel maha võtta, siis töötab see maksimumi peal aastaringi ja võtab energiat. Magistraaltorustik ning selle isolatsioon on iidamast-aadamast ja tulemusena keldris üle 20 kraadi sooja. Vana torustik on ühetorusüsteemne – viimane radiaator peab olema kõige suurem, aga see on mõeldud töötama ideaaltingimustes, kus vesi voolab süsteemis vabalt.

Paraku on torustik aastakümnetega ummistunud ja soe ei jõua kaugema

punktini. Esimesed püstakud ja esimene korrus saavad kõige rohkem sooja, kuid tagumine ülemine tipp on külmast sinine. Inimesed käivad ühistujuhile kurtmas, et maja ühes otsas on külm, ja selleks, et seal soojaks saada, tuleb osasid kortereid nii kõvasti kütta, et need peavad akent lahti hoidma.”

Suuresti selgitabki kirjeldatud olukord, miks renoveerimisejärgne energiakulude kokkuhoid saab olla niivõrd muljet avaldav – ebatõhus süsteem on raiskav, majaosade kaupa tasakaalustamata ega kohanda end muutuvate vajadustega.

Karro Azojani sõnul on kohatud ka isetegevuse juhtumeid, kus üks korteriomanik on paigaldanud endale suurema radiaatori ning saanud toa soojemaks, kuid teiste arvelt. „Radiaator on keskküttesüsteemi osa, mis kuulub tervikuna ühistule. Seetõttu ei saa selle osasid kooskõlastamata vahetada,” selgitab Azojan.

Kui välispiirete renoveerimisega õnnestub maja soojapidavust tõsta, siis on võimalik küttesüsteemi uuendada juba sellest lähtuvalt. „Kõige lihtsamalt väljendudes – enam ei pea nii suuri radiaatoreid seina panema. Alustatakse sellest, et tehakse ümber soojasõlm – tänapäevane ja kompaktne, mida juhivad targad pumbad. Vastavalt süsteemi tarbimisele suudavad need kiirust optimeerida,” jutustab Tarvo Kuuspere.

Seejärel tuleb teha korda liinitorude isolatsioon ning püstakute tasakaalustamine – iga püstaku ette paigaldatakse liiniseadeventiil, mis reguleerib läbivoolu ja rõhku. Korteritesse suunduv uus teraspresstoru on visuaalselt kenam.

Radiaatorite vahetamisel kasutatakse korterelamutes valdavalt terasplekkradiaatoreid – levinuim on Purmo radiaator, mis on Onninenis saadaval erinevates mõõtudes. Üheks oluliseks elemendiks on radiaatori ette paigaldatav ventiil, mis koos termopeaga saab reageerida ruumitemperatuurile ning vajaduse kohaselt sulgeda ning avada läbivoolu. „Kui ühel pool maja hakkab kevadel paistma päike, siis radiaatorventiilid tõmbavad läbivoolu maha ja pump korrigeerib võimsust. Samal ajal on teisel pool maja endiselt kütet vaja, kuid keskkütte-

pumbad töötavad optimaalse võimsusega ning ühtegi majaosa ei köeta üle,” selgitab Karro Azojan.

Kõik need uuendused võivad põhjustada elanikele harjumatu olukorra, kus toas on soe, kuid radiaator võib olla maha jahtunud. Uus süsteem nõuab seega teadlikkust, et käsitsi keeratavaid ventiile ei jäetaks maksimaalselt avatuks samal ajal tuba lahtise aknaga jahutades. „Meie inimene on harjunud, et radikas peab kütteperioodil olema kuum. Samas on soojapidava maja ruumis normaalne temperatuur ka siis, kui see on jahe, aga inimesele jääb mulje, et küte ei tööta,” põhjendab Karro Azojan renoveerimise läbinud majades küttesüsteemi kasutamise koolituse vajadust.

Tarvo Kuuspere toob ka näiteid majadest, kus on nii soojustus kui küte uuendatud, kuid ventilatsioonisüsteem jäänud tegemata. „Soe on toas küll, aga aknaääred ja -nurgad ikka hallitavad.

Vähesest õhuliikumisest tekib kondents ja seejärel hallitus,” sõnab Kuuspere.

Sellistel puhkudel on lahenduseks värske õhu süsteem Purmo AIR. Radiaatorile lisatakse õhuvõtukast, mille taga on 12 cm läbimõõduga ava ja selle sees mürasummutuskanal. Väljast sisenev värske õhk liigub radiaatori taga asuvasse kasti, läbib filtri ja suundub läbi radiaatori ruumi. Siiski saab selline süsteem toimida vaid siis, kui ruumides on väljatõmbega tekitatud alarõhk.

Parimaid tulemusi saavutavad igal juhul terviklikult läbimõeldud projektid, kus on ära tehtud fassaad, uuendatud küttesüsteemi koos ventilatsiooniga ning rakendatud nende juhtimiseks automaatikalahendusi.

Kogu renoveerimisprotsessi planeerimisel omandab lisaks projekteerimisele üha suuremat rolli materjalide kättesaadavus ja tarnekindlus. Onninenil on küttesüsteemi uuendamiseks vajalikud komponendid laokaubana saadaval alates liinitorudest ja soojasõlmepumpadest kuni radiaatorventiilideni. Ka logistikasüsteem on sedavõrd paigas, et iga päev liiguvad autod kesklaost kõikidesse suundadesse Mandri-Eestis, et enne tööpäeva lõppu tellitud kaup jõuaks järgmisel päeval objektile.

Tel. +372 610 5550 E-mail: klienditugi@onninen.com

6 Korteriühistute leht

Korteriühistu üldkoosolek 2022: mida peab kindlasti teadma?

Kevaditi korraldavad korteriühistud aktiivselt üldkoosolekuid ja tekkinud on hulk küsimusi, kuidas ikkagi oleks korrektne koosolekut kevadel 2022 läbi viia.

“Kuna 24. mail 2020 jõustusid ka olulised seadusemuudatused, on ka siin tekkinud erinevaid arvamusi, sest osa seadusemuudatusi kehtisid määratud aja ja on käesolevaks aastaks kehtivuse kaotanud,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Milliseid üldkoosoleku vorme on ühistutel üldse võimalik kasutada ja millised seadusemuudatused on kehtivuse kaotanud?

Siinses ülevaates ei puudutata tavapärase üldkoosolekuga seonduvat, sest selle korraldamisel ei ole olulisi põhimõtteid muudetud.

Elektrooniliselt koosolekul osalemine

Tsiviilseadustiku üldosa seadusesse (TsÜS) lisati säte (§ 331 jõustus 24.05.2020), mis võimaldab lisaks füüsiliselt koosolekul osalemisele osaleda koosolekul ka elektroonilisi lahendusi kasutades. Kuna muudatus sätestati

tsiviilseadustiku üldosa seaduses, kehtib see kõigi juriidiliste isikute kõigile organitele.

Siiski tuleb Mardi sõnul lisaks lähtuda iga juriidilise isiku koosoleku pidamise tingimustest. “Kõik juriidilise isiku organi koosolekut reguleerivad sätted jäävad kehtima ka koosolekule, kus võib osaleda elektrooniliste vahendite abil. Kohalduvad nii koosoleku kokku kutsumise, päevakorra, hääletamise kui ka kõik muud koosoleku pidamise reeglid,” toonitab Mardi.

San Teh Service

Küttesüsteemid Kanalisatsioonitööd Veevärk

Meil on pikaajaline kogemus koostöö tegemisel korteriühistutega.

У нас большой опыт pаботы с квартирными товариществами.

Meie tegevus koosneb järgmistest etappidest: 1. Projektiga tutvumine; 2. Meie esindaja kohaletulek; 3. Hinnapakkumise koostamine; 4. Ehitustööde teostamine; 5. Ehitustööde vastuvõtt ja garantii.

Порядок действий следуюший: 1. Знакомство с предоставленным проектом; 2. Выезд cпециалиста на место; 3. Составление договора; 4. Проведение работ; 5. Прием pабот и гарантия качества.

www.santehserv.com

stsaleksandr@gmail.com

Отопление Канализация Вода

+372 55 616 916

Korteriühistute leht 7 Foto: Shutterstock

Arvestada tuleb ka sellega, et e-lahenduste kasutamine on lisavõimalus, mitte kohustus või osaleja õigus. “Koosoleku kokku kutsuja otsustab, millisel viisil saab koosolekul osaleda, arvestades seejuures ühingu liikmete soove ja võimalusi. Lisan veel, et oluline on tähele panna, et juhul kui ühistu otsustab ülalmainitud viisil veebis videosilla vahendusel koosoleku korraldada, peab ka ühistu juhatus tagama, et kõik soovijad saaksid koosolekul osaleda,” selgitab EKÜLi õigusosakonna juhataja. “Juhul kui korteriühistu liikmel puudub tehniliste vahendite kasutamise võimalus, oleks üheks pääseteeks kutsuda soovijad koosoleku pidamise kohta, et tagada osalemise võimalus. Juhul kui ühistu kõigile soovijatele osalemise võimalust ei taga, riskitakse õigusvaidlusega, millest lähtuvalt võivad otsused olla tühised, sest rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.”

Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel võimalik vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata juba alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

“Uue muudatusena tehti vastavasse regulatsiooni täiendus, et otsuse eelnõu tuleb saata korteriomanikele kirjalikku taasesita-

mist võimaldavas vormis,” selgitab Urmas Mardi. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud ise. “Lisaks on edaspidi minimaalne tähtaeg korteriomanikele oma seisukoha esitamiseks 7 päeva (KrtS § 21 lg 2), juhul kui põhikirjas on pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb tugineda põhikirjale,” toonitab Mardi.

Kohaldatakse sama kvoorumi nõuet, mis kehtib tavalise koosoleku puhul, st vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt. “Muudetakse ka häälteenamuse nõuet, mille järgi saab otsuse edaspidi ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta, kui selle poolt on üle poole antud häältest, mitte enam kõikide korteriomanike häältest (KrtS § 21 lg 3),” selgitab Mardi. Põhikirjaga saab siiski ette näha suurema häälteenamuse nõude. Veel on oluline märkida, et mitteosalejat ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunud liikmeks. Selle vormi kasutamisel tuleb protokolli vormistamisel poolt hääletanud liikmed ka nimeliselt kajastada.

Põhikiri korda

EKÜLi õigusosakonna juhataja soovitab korteriühistutel tungivalt oma põhikirjad üle vaadata.

“24.05.–31.10.2020 võis lähtuda

seaduses sätestatud häälteenamuse nõudest koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtmisel, kuid see enam ei kehti. Ühistud, kellel on põhikirjas ette nähtud, et koosolekut kokku kutsumata saab otsuse vastu võtta vaid kõigi liikmete nõusolekul, peavad seda ka järgima. Kui ühistu soovib rangest regulatsioonist loobuda, tuleb korteriühistu põhikirjas teha vajalikud muudatused,” toonitab ta.

Nõuded KÜ üldkoosoleku protokollile

Oluliselt lihtsamaks muutus üldkoosolekute protokollide vormistamine ja registripidajale saatmine. “Kui varem tuli registripidajale esitada kõikide koosolekul osalenute allkirjadega nimekirja originaal postiga, siis edaspidi võib registripidajale edastada ärakirjad vastavatest dokumentidest, mitte originaaldokumendid arvuti kaudu,” selgitas Mardi.

Majandusaasta aruannete esitamine

Kuigi 2020. aastal said korteriühistud pandeemiast tingitult pikendust majandusaasta aruannete esitamiseks, siis see pikendus enam ei kehti ja kuue kuu jooksul pärast eelmise majandusperioodi lõppu tuleb esitada majandusaasta aruanne. Kui eelmise majandusperioodi lõpuks oli

31. detsember, tuleb 30. juuniks 2022 esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile.

“Soovitan ühistutel seda tähtaega väga tõsiselt võtta,” tuletab Mardi ühistutele meelde.

Veel on Mardi sõnul inimeste jaoks segane see, kas ka väikesed, kuni kümne korteriga korteriühistud peavad esitama majandusaasta aruande. “Kui väikesel ühistul pole valitud juhatust ning tegutsetakse ühise esindusõiguse alusel, siis võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja majandusaasta aruannet esitama ei pea,” selgitab Mardi. “Kui aga väikeses ühistus on juhatus valitud, siis on olukord teine, tuleb pidada tekkepõhist raamatupidamist ja tuleb esitada ka majandusaasta aruanne.”

Siiski on Mardi sõnul justiitsministeerumis juba ettevalmistamisel seadusemuudatus, mis võimaldaks tulevikus väikesel ühistul juhatuse olemasolule vaatamata ise valida, kas soovitakse pidadada kassapõhist raamatupidamist ja loobuda majandusaasta aruande esitamise kohustusest või valida tekkepõhine raamatupidamine ja majandusaasta aruande esitamine. “Korteriühistute liit seda ettepanekut toetas, see tundub mõistlik,” kinnitab Mardi.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

VEERAND SAJANDIT KORTERIÜHISTUTE HUVIDE KAITSEL TULE LIIKMEKS! Kuni 31.05.2022 liitujatele • EKÜL liikmemaks 0 eurot kuni 30.06.2022 • kingituseks ajakirja Elamu väljaanne 1/2022 • kingituseks nõuanderaamat “Kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust”.

Lisainfo teenuste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti Korteriühistute Liit Tel. 6275740, E-post: ekyl@ekyl.ee www.ekyl.ee

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) esindab ja kaitseb korteriühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Liitu kuulub ligi 1400 korteriühistut.

• Esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares.

• Korteriühistute õigusabiteenus, nõustamine ja koolitused • Korteriühistute ajakiri „Elamu“ ja käsiraamatud • Võimalus teiste liikmetega kogemusi vahetada ja nõu küsida • Abi ja tasuta nõustamine kõigis korteriühistuga seotud üldküsimustes kõigis meie esindustes

ÕIGUSABI EKÜL õigusosakonna juristid osutavad korteriühistutele eesti ja vene keeles õigusabi, et ennetada või lahendada ühistute juriidilisi probleeme. Oleme spetsialiseerunud korteriühistutele vajalikele õigusvaldkondadele: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus ja tööõigus.

TULE KOOLITUSELE! Korteriühistu juhi koolitus annab vajalikud oskused ja teadmised, et ühistut tulemuslikult juhtida. Teemade ring on lai, sisaldades nii juriidilisi kui ka suhtlemisalaseid loenguid. E-õpe teeb õppimise mugavaks ja kättesaadavaks – saate õppida sobival ajal ja kohas! Pärast korteriühistu juhi koolituse mõlema osa läbimist on huvilistel võimalik asuda taotlema korteriühistu juhi kutset.

TELLI AJAKIRI „ELAMU“ Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri ELAMU on korterühistule asendamatu abimees. Ajakiri „Elamu“ ilmub 4 korda aastas eesti ja vene keeles. EKÜL liikmetele on ajakiri tasuta!

Ajakirjas „Elamu“: • korteriühistute aktuaalsed teemad • soovitused korteriühistu juhile • EKÜL juristide nõuanded • korteriühistute koolitusinfo ja palju muud vajalikku Tellimine aadressil ekyl@ekyl.ee

8 Korteriühistute leht

SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA

Kortermaja küttevesi on kehva kvaliteediga?

Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata! tekib vesinik, mida on võimalik põlema süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub.

Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. “Lihtsamalt öeldes: pooleteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,” nendib Juhanson.

Mis rolli mängib hapnik?

Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb AS Schöttli Keskkonnatehnika tegevjuht Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi.

Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. “Alumiiniumit sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,” ütleb ta.

Küttesüsteemi probleemitekitajad

Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.

Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. “Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad magnetiidiosakesed, tekib

nii-öelda must muda,” kõneleb Juhanson.

Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tagajärjel korrosiooni protsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.

Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral.

“Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt.

Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tulemusel võib küttesüs-

teemi vee pH-väärtus olla koguni 5,” selgitab ta.

Nagu mainitud, siis küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab ammenduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel

Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. “Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides nagu roostevabad terased ja alumiinium,” lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).

Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. “Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib kor-

rosioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suurenda.

Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,” seletab asjatundja.

Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja see mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtus sobivaks reguleerida.

Küttesüsteemi vee töötlemine

Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhta ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba veega või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.

Juba enam kui 25 aastat on

Eestis kasutatud Saksamaalt pärit kavalat ja tunnustatud inlinetootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (soolasid eemaldada ja pH-d reguleerida) otse kütmise käigus. “Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada,” lausub Juhanson.

Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesaed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.

Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.

Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.

Inline-veetöötluse eelised Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata.

Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega.

Soolade eemaldamine ja pH-väärtuse reguleerimine.

Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga.

Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist.

Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.

Täisteenust saab tellida: www.schottli.ee ja www.stelo.ee.

Korteriühistute leht 9

Kas sinu korteriühistu on kriisiks valmis?

Miks ja kuidas peaks võimalikuks kriisiks valmistuma korteriühistud, selgitab Päästeameti valmisoleku büroo nõunik Marje Verbo.

kemine, vee- ja kanalisatsiooniteenuste rikked. “Neid katkestusi võivad põhjustada nii ilmastikuolud, tehnilised rikked, küberründed või muu. Kindlasti peame valmis olema ka nii mobiilkui ka andmeside katkestusteks, mis igapäevaelu rivist välja löövad. Ja korteriühistu saab kindlasti oma maja elanike valmistumisele kaasa aidata.”

TEKST: EVE KALLASTE

Mida saab korteriühistu kriisiennetuseks teha?

Elanikke tundes on neid lihtElame mugavas maailmas, sam kriisiks valmisolekus elekter, toasoe ja ku tagamisele mõtkvaliteetne kraanilema suunata. Teevesi on muutunud mast tasub rääkida elementaarseks. koosolekutel ja treKõik toimib ja olepikodade infotahvme seni üsna rahulitele võiks üles panlikult hakkama saana vastava teabega innud. “Paraku ei tohiks Päästeameti folehti. Neid leiab näikõike nii enesestmõisvalmisoleku teks Päästeameti kotetavana võtta, peaksibüroo nõunik dulehelt. Kui mõte, et me rohkem ette mõtleMarje Verbo kriisis pean esmajärjema, ka võimalikeks kriiFoto: Päästeamet korras ise hakkama saasideks valmistuma,” tõdeb Marje Verbo. Ta räägib, et kõige ma, on inimeste poolt omaks teravamalt puudutavad korter- võetud ja sellest lähtuvalt ettemajade elanikke erinevad elu- valmistusi tehtud, on neil juba tähtsate teenuste katkestused – lihtsam ka ühistu teemadel kaaelektrikatkestus, kaugkütte kat- sa mõelda ja tegutseda.

Ühistus on otstarbekas läbi arutada, millised hädaolukorrad ja elutähtsate teenuste katkestused ühistut ja selle elanikke mõjutada võivad. Näiteks kuidas mõjutab elektrikatkestus vee jõudmist korteritesse?

Kas selle tagamiseks oleks vaja majale soetada generaator ja kui, siis milline ja kuidas toimub ümberlülitamine? Mis saab siis, kui on ulatuslik veekatkestus?

Selleks valmistudes on võimalik soetada veemahuti(d) ja tekitada ühistu veevaru.

Mis saab, kui kanalisatsioon ei tööta? Kas on teada, kes keerab erinevate uputuste vältimiseks vee kinni? Kas ühistul on olemas kontaktid, kust vajadusel välikäimla tellida? Aga kui teenusekatkestus on ulatuslik ja tellitavaid välikäimlaid kõigile ei jagu?

Või kaugküte – elekter on piirkonnas ära, küte majani jõuab, aga majasisene tsirkulatsioon puudub. Kas tsirkulatsioonipumpa oleks võimalik elektrigeneraatoriga töös hoida? Kui on ulatuslikum pikaajaline rike, kütet üldse pole ja õues on korralikud miinuskraadid – kas

Kvaliteetne ja taskukohane trepikodade remont! Выполняем качественно и не дорого ремонт подъездов!

Fassaadide soojustamine ja renoveerimine / Реновация и утепление фасадов Rõdude remont / Ремонт балконов Betoonitööd / Бетонные работы Katusetööd / Утепление и ремонт кровли Paneelvuukide hermetiseerimine / Герметизация панельных швов Trepikoja sissekäikude renoveerimistööd / Ремонт входов в подъезд (крыльцо) Trepikodade remont / Реновация и ремонт подъездов Kõnniteeplaatide paigaldamine / укладка тротуарной плитки

Töötame ilma ettemaksuta ja järelmaksuga Работаем без предоплаты и в рассрочку

TULAMA GRUPP OÜ Tel: 53 543 480 E-mail: info@tulama.ee

www.tulama.ee

Foto: erakogu

Kodune varu

ühistus on korraldatud küttetorustiku soojendamine külmumise vältimiseks, kas on määratud isik, kes küttesüsteemil silma peal hoiab?

Majade keldrid tasub korras hoida, et sinna saaks näiteks varusid paigutada. Keldriuksed ja lukud peavad olema terved ja töökorras ning võtmed kõigil ühistu liikmetel.

Olulisel kohal on inimestevaheline suhtlemine. Ühistu juhatusel peab olema ülevaade elanikest – inimeste kontaktid, kas ja mis olukordades keegi neist abi võiks vajada, kui tekib vajadus hoonest kiiresti evakueeruda. Ühistu juhtidel peaks olema

valmidus informeerida kohalikku omavalitsust neist, kel puudub võimalus iseseisvalt kodust lahkuda, ning samuti ise neid inimesi evakuatsiooni korral aidata. Oluline roll on ka naabrite tundmisel ja omavahelisel suhtlemisel. Paraku reaalsus on, et mida suurem kortermaja, seda anonüümsem. Kortermajades kogukonna loomine on keeruline, kuid vajalik protsess, mis aitab kaasa turvalisuse loomisele.

Kuidas peaks kortermaja elanik kriisiks valmistuma?

Iga perekond peaks alustama koduste varude loomisest. Läbi tasuks mõelda erinevad alternatiiv-

sed lahendused elutähtsate teenuste katkemise puhuks. Näiteks kui kodus on ainult elektri- või tsentraalgaasil töötav pliit, on otstarbekas omada ka muud toidutegemise vahendit matkapliidi, gaasipõleti vms näol. Kodus peaks olema patareidel töötav raadio, tasku- ja pealambid, akupank. Hea oleks omada sularaha juhuks, kui kaardimaksed ei tööta. Autos peaks alati vähemalt pool paaki kütust olema.

Ja veel – igal perel tasuks läbi mõelda, kas vajadusel on olemas koht, kuhu kodust lahkumisel ajutiselt minna, olgu siis maakoju, suvilasse, lähedaste või tuttavate juurde.

Kriisideks valmistumist ja koduste varude omamist võib nimetada ellusuhtumiseks. Kriisid võivad olla küll erinevad, aga valmisolek on universaalne.

Täiendavat infot leiab: rescue.ee olevalmis.ee rakendus “Ole valmis!” kriis.ee

Majade KOMPLEKS renoveerimine

KARSO EHITUS OÜ Katusepapi 4, 11412 Tallinn Tel. +372 659 1921

GSM +372 5669 7939 info@karso.ee www. karso.ee

10 Korteriühistute leht

Kuidas oma asjad müüdud korterist kätte saada?

Foto: Shutterstock

Mida teha siis, kui oled müünud oma korteri, kuid jätnud mõned isiklikud asjad – mööbli, maalid, ka riideid – sinna hoiule, kuna neid pole olnud kuskile jätta, kuid nüüd ei soostu uus omanik enam vara tagastama?

Ostu-müügilepingus võib olla sees vastav punkt selle kohta, et kõik vallasasjad, mis omandi ülemineku hetkel on korteris, kuuluvad lepingu eseme hulka.

Sel juhul ei oleks õigust mööblit ega muud vara välja nõuda.

Selliste vaidluste ärahoidmiseks on väga oluline, et kõik müügiga seotud olulised kokkulepped kajastuksid müügilepingus, sealhulgas täpne lepingu esemeks olevate asjade koosseis.

Samuti tuleks lepingus kajastada muud olulised kokkulepped. Näiteks kui müüja peab korterisse jätma teatud esemed (mööbel, tehnika jms), siis tu-

Kes maksab korteri eelmise omaniku võlad?

Eraisikult kinnisvara ostes tuleb ette olukordi, kus pärast tehingut ootab uut korteriomanikku üllatus – müüja on jätnud kommunaalarved juba mõnda aega tasumata. Mida teha, kui leiate kommunaalarvelt võlgnevuse? Kes peaks eelmise omaniku võlad tasuma?

leks need lepingus loetleda. Kui lisakokkulepped lepingust välja jäävad ja poolte vahel hiljem vaidlus tekib, on nende sõlmimist väga raske tõendada. Eelpoolöeldust tulenevalt tuleks küsijal leida tõendeid oma väitele, et mööbli ja muu vara osas ei ole omandiõigus ostu-müügilepingus üle läinud ning seeläbi saab isik esitada nõude mööb-

li osas nende valduse tagasisaamiseks.

Konkreetse mööbli ja vara osas saaks küsija omandiõigust tõestada näiteks sel viisil, et küsijal oleks neid asju puudutavad omandiõigust tõendavad dokumendid alles või leida isik(ud), kes kokkulepet korteri müüja ja ostja vahel kinnitada võiks. Kui olete uue oma-

MÜÜA

nikuga ka meili teel suhelnud ja uus omanik on kokkulepet kinnitanud, oleks ka sellest abi omandiõiguse tõestamiseks. Kui suudate tõestada nende asjade endale kuuluvust, oleks võimalik esitada AÕS § 80 alusel hagi asjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.

Allikas: vastused.ee

Prügiekspert OÜ

MULD, LIIV, KILLUSTIK JA TÄITEPINNAS TRANSPORDIGA

Anname mõned soovitused, kuidas vältida võõra võla maksmist.

Kui oled välja valinud endale sobiva korteri, küsi müüjalt või maaklerilt näha kommunaalkulude arveid.

Kui arvetel on kirjas “võlg”, uuri, kas võlg on makstud või millal plaanitakse see ära maksta.

Kui müüjalt ei õnnestu arveid saada, pöördu korteriühistu poole.

Kui näed arvel võlgnevust, uuri müüjalt, millal tal on plaanis võlg tasuda. Kui ostu-müügitehingu ajaks on arve tasumata, võta kommunaalkulude arve notarisse kaasa ja palu notaril või panga esindajal arve summa ostusummast kinni pidada.

Kui korteriomand antakse ostjale üle poole kuu pealt, tuleks kokku leppida, kes tasub viimase kuu arve.

Kui müüja on jätnud arve tasumata ja korter on juba üle antud, tuleb uuel omanikul võlg ise tasuda.

Uuel omanikul ei ole mõistlik hakata arveid tasuma nii, et võlg jääb üles. Tasumata võlale lisanduvad viivised ja võlasumma suureneb veelgi.

Kui uus omanik tasub ise võla, saab hakata võlga müüja käest sisse nõudma. Võla sissenõudmiseks on mitmeid võimalusi.

Allikas: Arco Vara

Peterburi tee 46-105 Prügiekspert OÜ Tallinn 11415 Peterburi tee 46-105 GSM 528 0090 Tallinn 11415 tel 621 2777 GSM 528 0090 faks tel640 621 3765 2777 info@ faks prygiekspert.com 640 3765

info@ prygiekspert.com

Ehitusjäätmete vedu 7-30 m3 Tööstusjäätmete Ehitusjäätmete veduvedu 7-30 m3 Tööstusjäätmete vedu Lammutus- ja koristustööd Lammutusja koristustööd Pinnasetööd ja pinnase äravedu Pinnasetööd ja pinnase äravedu

Kallurveod, transportteenus

Kallurveod, transportteenus

TEENUSED Kallurteenus Ekskavaator teenused Vundamendi aukude kaeved

INFO@PINNASEPOOD.EE

56 604 607

www.prugiekspress.ee

1 2 a a s t a t ko g e m u s t o m a s v a l d ko n n a s !

1 2 a a s t a t ko g e m u s t o m a s v a l d ko n n a s !

Korteriühistute leht 11

4SEINA

Renoveeritud trepikojaga

suureneb teie kinnisvara väärtus Kaunis ja korrektne trepikoda rõõmustab nii elanikke kui ka külalisi ning mis peamine – lisab väärtust teie kinnisvarale. Seda, millest alustada trepikoja rekonstrueerimist ja mida on selle juures oluline tähele panna, selgitab 4Seina OÜ juhataja Madis Pihelgas.

Trepikodasid on väga erinevaid.

Mõnda ei ole remonditud 30–40 aastat. Mõne puhul on kasutatud 15 aastat tagasi tehtud remondi käigus mitte kõige sobilikumaid materjale, mille tagajärjel trepikoda laguneb: värv koorub, seinad on täkkeid täis ning aknaraamid lasevad läbi külma ja niiskust. Kõigepealt tuleks korteriomanikel ja ühistul koostada plaan, mida täpselt soovitakse koridoris ära teha ning mis on remondi eesmärk. Eesmärk võib olla lihtne värskenduskuur, treppide ja trepikäsipuude remont, koridori laiendamine seniste panipaikade arvelt või vastupidi – kasutada ära seni kelkude jaoks olnud ala isiklike seinakappide ehitamiseks. Ent ükskõik milli-

se remondi ja eesmärgi kasuks otsustatakse, kõige tähtsam on leida selles valdkonnas pikaajalise kogemusega ettevõte, kus osatakse anda vajaduse korral konkreetseid ja asjalikke soovitusi. Kindlasti peab remondiettevõttel olema kogemusi just vanade pindade ettevalmistamises ja õige materjali valimises.

Teinekord võib õige töötegija leidmine tõepoolest aega võtta, kuid see tasub end pikemas perspektiivis ära.

Küsige julgelt näha eelnevaid soovitusi!

Valitud ehitajaga tuleb kindlasti enne lepingu sõlmimist ja tööde alustamist mitu korda kohtuda ning kuulata tema soovitusi trepikoja viimistlemiseks, et leida

mõistlik lahendus. Soovitatav on leida aega ja käia kohapeal vaatamas ka ehitaja seni tehtud töid. Kindlasti ei ole see raisatud aeg, sest ainult eelnevate soovituste abil näeb klient, millist kvaliteeti on oodata tema enda majas, ja ka ettevõttes saadakse paremini aru, mida klient ootab. Kuna trepikoja viimistlemiseks on mitu võimalust ning materjalide hinnaklassid on väga erinevad, on oluline, et ehitaja ja klient mõistaksid teineteist hästi. 4Seina pakub alati täislahendust: peale viimistlemise vahetame ära elektrikilbi uksed, plaadime põrandad, vahetame käsipuud, paigaldame uued postkastid ja välisuksed jne. Miljööväärtuslikes piirkondades tahetakse harilikult säilitada rohkem endisaegset, mistõttu kaasatakse töösse sageli ka disainerid, et tulemus oleks parim. Teeme rõõmuga disaineritega koostööd ja soovitame ka ise klientidele häid sisekujundajaid. Oleme seda meelt, et kui teha, siis korralikult ja korraga! Rõõm on tõdeda, et ka

korteriühistud on läinud järjest rohkem seda teed, et remontida kogu trepikoda korraga, sest remondi „tükeldamisel“ väikesteks osadeks on mitu miinust.

Esiteks läheb rekonstrueerimine tõenäoliselt kallimaks. Teiseks näeb väga hea välja ainult selline trepikoda, kus on tehtud otsast otsani läbimõeldud, kvaliteetne ja põhjalik töö. Kolmandaks, kuna ehitus häirib elanikke, paljud tööd tekitavad lärmi ja tolmu, peab ühistu tegema enne trepikoja remonti korteriomanikele piisavalt selgitustööd. Mõistva suhtumiseni on aga keerukas jõuda, kui üks remont ajab teist taga ja töömehed trepikojas vahelduva eduga müristavad. Parim tulemus saavutatakse kindlasti tellija, ehitaja ja disaineri tihedas koostöös. Tellijal tasub küsida kõike, mis teda trepikoja remondi puhul huvitab, sest nii tellija kui ka ehitaja eesmärk on tegelikult üks ja seesama – kaunis ning praktiline trepikoda, mille üle võib uhkust tunda.

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga

Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega kortermajade fassaadidele, rõdudele, soklitele!

Rohkem kui 15 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

EHITAME TEIE TULEVIKU HEAKS LOOME UNISTUSI, MIS KESTAVAD

TEGEVUSALAD:

EHITUSE PEATÖÖVÕTT & ÜLDEHITUS Teeme kliendi soovist või vajadusest tulenevaid nii suure- kui ka väiksemahulisi ehitus- ja remonditöid peatöövõtu meetodil.

HALDUSTEENUSED Välisterritooriumi ja ehitiste välispiirete korrashoid ning tarindite koristus

VIIMISTLUS & RENOVEERIMISTÖÖD

TUTVUSTUS:

NORDIC CONSTRUCTION CONSULTING NOCC Solutions OÜ on Eestis loodud ehitusettevõte, millel on rahvusvahelised ehitusalased teadmised, mis on saavutatud tänu aastatepikkusele tegutsemisele Põhjamaades. Oleme peamiselt üldehitusega tegelev ehitusettevõte, mille eesmärk on pakkuda kliendile täisteenuslahendust alates projekteerimisest kuni lõppviimistluseni.

Et teha tulemuslikku tööd, tuleb probleemidega tegeleda enne probleemide tekkimist. Sellest oleme lähtunud oma meeskondade ülesehituses, arvestanud nii tellija kui ka tööliste soove, et jõuda parima võimaliku tulemuseni kõigile meelepärases töökeskkonnas.

www.nocc.ee

info@nocc.ee / tel 5355 2904 / tel 5561 9631 Staapli 3-73, 10411 Tallinn, Harjumaa