Korteriühistute leht (aprill 2021)

Korteriühistute leht Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee

APRILL 2021

KAMPAANIA KORTERIÜHISTUTELE: 01.04–30.09 TEENUS 10% SOODSAMALT

Segaehituspraht Betoonijäätmed Kivid ja pinnas Suurjäätmed (mööbel) Lammutuspuit Majapidamispraht (koristustöödelt)

2 Korteriühistute leht

ELEKTRITÖÖDE SPETSIALISTID Elektrisüsteemi ehitus ja remont Projekteerimine Päikeseelektrijaamade ehitus Käidu- ja hooldusteenus

Tutvuge meiega lähemalt meie veebilehel volantra.ee VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST! Volantra OÜ | info@volantra.ee | tel 5354 9195 | Registrikood 12731631 | MTR TEL003042 | www.volantra.ee

Haldus Est OÜ on asutatud 2007. aastal Tartus äri- ja elukondliku kinnisvara haldamisele orienteeritud ettevõtteks.

Haldus Est OÜ missiooniks on pakkuda kinnisvara omanikele professionaalset haldusteenust lähtudes EV kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2016), tagamaks kvaliteetse teenuse osutamisega kinnisvara pikaealisus. Otstarbeka suhtumisega kinnisvarasse luuakse looduskeskne ja -säästlik hoiak kogu ühiskonnale.

Väärtustame aktiivset suhtlemist korteriühistu juhatuse ning selle liikmetega, vastates kiirelt igale küsimusele ning lahendades alati efektiivselt ja tulemuslikult tekkinud mured kõikidele osapooltele parimal võimalikul viisil. Ühtlasi arendame ja täiendame pidevalt teadmisi, et muuta pakutav teenus meie klientidele võimalikult mugavaks ja meeldivaks. Samuti teeme koostööd paljude kinnisvara eriala spetsialistidega, et leida esimesel võimalusel lahendusi nii lihtsamatele kui ka keerukamatele ja tehniliselt mahukatele probleemidele.

VÄ ÄRTUSTADES KINNISVAR A Kinnisvarahaldur Karl Liivakant

• • • • • • •

Juhatuse liige Mihkel Liivakant

Küsige personaalset pakkumist Haldusteenus Tartus ja selle lähiümbruses: Heakorrateenus Raamatupidamine www.haldusest.eu Tugiteenused Tehnosüsteemide hooldus tel 518 8629 Renoveerimistööde korraldamine KÜ konsultatsioon

Korteriühistute leht 3

EIVAR EHITUS

Raha aitab säästa renoveerimistööde hoolikas planeerimine Suured probleemid kipuvad tulema ootamatult ja olema kulukad. Õigeaegne planeerimine säästab nii raha kui ka aega.

Just nüüd, kus kevad ei ole veel täies hoos, tuleks üle vaadata kortermajade katused.

OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala ütleb, et sageli hakatakse katuse renoveerimise peale mõtlema siis, kui suur suvi juba käes. Selleks ajaks on aga paremad meistrimehed juba töödega hõivatud ja võib juhtuda, et katuse renoveerimisega saab alustada alles järgmisel aastal.

Korralik katus vähendab kulusid

„Paljud vanemate kortermajade katused vajavad kindlasti renoveerimist. Reeglina on need ehitatud ajal, kui sooviti, et katus peab kinni pidama vee, kuid tõhusat soojapidavust eesmärgiks ei seatud,” selgitab Kala ja lisab, et vana renoveerimata külma läbi laskev katus tähendab ühistu jaoks ka suuremaid küttearveid.

Amortiseerunud, oma aja ära elanud katusega võivad kaasneda mitmesugused ebameeldivad üllatused just siis, kui ilmaolud on ekstreemsed ja kohene parandamine väga raske.

Katus vajab pidevat hoolt na-

gu meiegi – kord on vaja uusi saapaid, kord välja vahetada kulunud riided. „Kui ajaga tekkivaid probleeme eirata, nende lahendamist edasi lükata, siis jõuame ühel hetkel olukorda, kus planeerimise ja optimaalsete otsuste langetamise jaoks enam aega pole.

Tuleb teha kiireid otsuseid, mis ei pruugi olla kõige ratsionaalsemad ja samas ka kõige soodsamad,” ütleb Kala.

Tuleb vaadata tervikpilti

Kortermaja rekonstrueerimist planeerides tasub alati vaadata laiemat pilti.

Näiteks majale uut ventilatsioonisüsteemi ehitades on mõistlik paigaldada ventilatsioonitorud katusekonstruktsiooni soojustuse sisse, mis eeldab mitme erineva töö korraga tegemist.

Samalaadseid kohti, kus töid annab ühitada, raha ja aega kokku hoida, on teisigi.

Hoone remonti planeerides tuleb soovitud tööd hoolikalt läbi mõelda, tellida projekt, korraldada ehitushange ja seejärel valida parim pakkuja. Rein Kala paneb südamele, et kindlasti ei tohiks ehitajat valida hinna, vaid pakutavate tööde sisu järgi.

Katuse puhul tasub küsida projekteerijatelt ja ehitajatelt komplekslahendusi, kuhu kuuluvad lisaks katuste katmisele ja soojustamisele ka räästasõlmede, parapettide, katuseluukide, korstnate, tuulutussüs-

teemide ja vihmavee äravoolusüsteemide uuendamine.

Väga oluline on ka õigete materjalide valik. Seda tehes tuleks lähtuda perspektiivitundest, mitte hinnast, sest mõni esmapilgul kallim materjal või lahendus võib osutuda tervikut vaadates hoopis soodsamaks.

Paremad materjalid pikendavad katuse eluiga

Iga hoone vananeb ja mida vanem on hoone, seda tõsisemalt tuleb uurida katuse olukorda ning vajadusel sekkuda. „Tänu uutele materjalidele ja tehnilistele lahendustele on võimalik katuste eluiga tunduvalt pikendada,” ütleb Kala.

Siinses kliimas on üks sagedasemaid lamekatuse kattematerjale bituumenrullmaterjal, mis sisaldab tugikangast ja on mõeldud efektiivseks niiskuse leviku takistamiseks.

Rullmaterjale toodetakse erinevat värvi kattega. Levinumad värvid on must ja hall. Kuid üha tihedamini kasutatakse ka punase, pruuni, rohelise ja valge puistekihiga kattematerjale. Värvilisem katus pakub silmailu, kuid heledam pealiskiht kuumeneb kuumade ilmadega vähem, sellega kaitseme nii materjali kui ka konstruktsioone ülekuumenemise eest ja pikendame katuse toimimisaega.

Väga olulised on ka kattematerjali valmistamiseks kasutatava bituumenmaterjali koos-

tis, materjali paksus või kaal, tugikanga materjal ja selle kaal.

Uute lamekatuste ehitamisel on tõusvaks trendiks plastrullmaterjalist kattega katused. Eesti turul kasutatakse põhiliselt PVC-st ehk polüvinüülkloriidist ja tugikangast koosnevat hüdroisolatsiooni- ehk kattematerjali. Selline katus ei vaja eraldi tuulutussüsteemi ja plastrullmaterjal kinnitatakse mehaaniliselt tüüblitega katuse aluskonstruktsiooni külge.

Rullmaterjali ühenduskohad keevitatakse omavahel kokku elektriliste föönide ehk soojapuhurite abil. Kasutusel on nii keevitusautomaadid kui ka käsiföönid.

Tööd usalda vaid kogenud tegijale

Katusemeistri valik on oluline osa tööde planeerimisel.

Kuna katuse eluiga on äärmiselt tähtis, tuleb kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi ja paigaldusel oma ala asjatundjaid.

Ehitusvead tekivad tavaliselt tegijate ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu, juhuslikku ja vähetuntud tööjõudu kasutades.

Seega uuri valiku tegemisel ehitusfirma tausta kõikvõimalikest allikatest, hinda nende usaldusväärsust, vaata kodulehte, soovitusi ja arvustusi. „Alati on soodsam teha töid üks kord ja korralikult, kui lasta mitu korda vigu parandada.

On olnud juhuseid, kus vähe-

EVARI EHITUS OÜ, tehtud tööd.

tuntud tööjõudu kasutades tuleb äsja tehtud katus tervenisti uuesti ehitada,” ütleb Rein Kala.

Usaldusväärne partner

OÜ Evari Ehitus on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on nüüdseks kujunenud Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on uute lamekatuste ehitamine, soojustamine ning olemasolevate lamekatuste parandamine, remontimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine.

OÜ Evari Ehitus teeb koostööd kõigi Eesti suuremate ehitusettevõtetega ja nende klientideks on nii kinnisvaraarendajad, ärikinnisvara omanikud, korteriühistud kui ka eramajade omanikud.

Lamekatuste ehitamine nõuab erialaseid teadmisi ja pikaajalisi kogemusi.

Oma ala professionaalide abi kasutades hoiate kokku aega, vahendeid ja saate katusele kindla garantii!

OÜ Evari Ehitus telefon: 738 0927, 506 0579 e-post: evari@evari.ee koduleht: evari.ee

4 Korteriühistute leht Kaugloetavad kütte- ja veearvestid toovad mugavuse nii korteriomanikule kui ka korteriühistu tegevusele laiemalt. Uudsemad küttearvestid motiveerivad rohkem säästma ja veearvestite puhul jääb ära näitude esitamise ning sisestamise vaev ja küsimused tulemuste ebaühtlusest. Milline olukord hetkel Eestis korterites valitseb?

Foto: erakogu

UKU ADRIAN ILVES

Kaugloetavad arvestid toovad täpsuse ja mugavuse

Kaugloetavate kütte- ja veearvestite põhiolemus on selge juba nende nimest – tarbimise mõõtmiseks ei pea mitte keegi mingeid näite eraldi kirja panema ega kusagile edasi saatma, sest neid loeb süsteem automaatselt. See aitab kokku hoida aega, vältida nii tahtlikke kui ka tahtmatuid valearvestusi ja võimaldab kütte puhul maksta vastavalt oma tegelikule tarbimisele, mitte levinud ruutmeetripõhisele arvestusele.

Mesa Eesti OÜ tegevjuhi Janne Araku sõnul on kaugloetavate kütte- ja veearvestite täpset suurusjärku Eesti korterites raske hinnata, kuid kohe kindlasti on uue süsteemi kasutajad hetkel vähemuses.

Oluline põhjus peitub selles, et tegemist saab olla vaid korteriühistu vastuvõetud otsusega kõikide maja korterite

osas. Üleminek uuele süsteemile peab toimuma kas täielikult või üldse mitte. Kaugloetavaid arvesteid ei saa kasutusele võtta ainult mõni üksik korter, nagu on tihti võimalik lasta ära klaasida oma rõdu või paigaldada soojuspump. Kuigi erinevalt veetarbimisest ei ole soojatarbimise jaoks ka varem tulnud mingeid näite esitada, on sel puhul kaugloetavatele arvestitele ülemineku suurim põhjus ja motivaator reaalse tarbimise mõõtmine ning hinnastamine varasema ruutmeetripõhise lähenemise asemel. See võimaldab tavaliselt küttearveid vähendada.

Kuna kaugloetavaid arvesteid eristab lisaks võimalustele ka kallim hind, ei näinud nende turule saabumise ajal sugugi kõik inimesed vajadust vahetamiseks. Näiteks on kaugloetavad veearvestid mehaanilistest

Axioma Qalcosonic W1 kaugloetav ultraheli-veearvesti Veearvestite kauglugemine on mõeldud täpseks näitude lugemiseks. Korteriühistute seas populaarne teenus välistab kõikvõimalikud inimlikud eksimused näitude fikseerimisel ja valeinformatsiooni andmised. Ühtlasi on võimalik tuvastada lekkeid ja ennetada selle läbi liigseid kahjusid ja suuri arveid vee-ettevõtetelt. Täpne mõõtmine tagab minimaalsed erinevused mõõturite vahel.

• • • • • • • • •

Ära oota – küsi pakkumist juba täna ja leiame Sinu ühistule sobivaima lahenduse!

Tehnoloogiliselt edasi arenenud arvesti, mis loeb külma ja sooja vett Sinu majapidamistes, kortermajades ja äripindadel Paigaldus, ilma mõõtetulemusele mõju avaldamata, lubatud nii horisontaal- kui ka vertikaalasendis Paigaldamine pikkustele 80/110/130 mm Sisseehitatud raadioside moodul, mis ei nõua ühtegi tsentraalset vastuvõtukeskust Elektrooniline tabloo Pikk kasutusiga – kuni 16 aastat Lekketuvastus, voolu suuna muutumise alarmeerimise võimalus ja temperatuuri jälgimine Väga täpne ja tundlik ka väiksematele vooluhulkadele, kuni 1 l/h Vastavus ELi määratletud direktiividele

Pakume näitude lugemise ja integreerimise võimalust levinumate majandustarkvaradega (võimalik seadmete väljaost või pikaajaline seadmete rent). info@wisemet.ee | www.wisemet.ee

Korteriühistute leht 5 umbes kaks korda kallimad. Soojusarvesteid sama loogika järgi võrrelda ei saa, küll aga võib Araku sõnul eeldada, et küttearvestite maksumuse teenib reeglina tagasi kahe aastaga säästetud kütte arvelt.

“Ma arvan, et suure osa määrab siin korteriühistu enda mentaliteet ja kogemused. Inimestele tundus see alguses võõras ja mõeldi, et pole vaja uuele süsteemile väljaminekut teha, sest kõik ju toimib. Kui korteriühistu on aga piisavalt motiveeritud, siis nemad selle otsuse ka vastu võtavad,” ütleb Arak ja lisab, et see on juba iga korteriühistu enda otsustada, millise protsendiga vastavaid otsuseid langetatakse. Põhikirjas võib näiteks seista, et otsus võetakse vastu, kui ühistu koosoleku kohalolijatest või kõikide korterite omanikest üle poole on sellega nõus. Sajaprotsendilist üksmeelt ei tule sisuliselt kunagi.

Oluline küsimus – kas küttesüsteem vajab ka renoveerimist?

Osa ettevõtteid tegeleb kaugloetavate arvestite müügi ja paigaldamisega kütte- ja veesüsteemide hoolduse kõrvalt, teised keskenduvad ainult müügile ja paigaldamisele. Arak ütleb, et tavaliselt käib üleminek uutele kütte- ja veearvestitele käsi-

käes. “Pigem on ühte neist planeerides võetud ka teine, sest lugemissüsteem on sama, seega on mõttekam korraga asi ära lahendada. Tavaliselt pannakse juhtmeta patareidega keskused trepikodadesse, kuhu kõikide seadmete andmed kokku tulevad ja mis teenusepakkuja serveris talletuvad. Kui vesi ja küte on ühe pakkuja poolt, siis ei peaks süsteem neid eraldama, siis see on sama süsteem.” Araku sõnul peab korteriühistu enne kaugloetavatele arvestitele üleminekut esmalt otsustama, kas maja küttesüsteem vajab ka renoveerimist või mitte. Enamasti paigaldatakse uued seadmed renoveeritud küttesüsteemile, sest vaid siis saad olla täielikult veendunud, et kõik on tasakaalus ja on võimalik jagada kütet tegeliku tarbimise, mitte ruutmeetrite järgi. “Ehk alustada tuleks küttesüsteemi ülevaatamisest ning kui kõik toimib, saab juba edasi minna seadmete ja mõõtmise juurde.”

Küttekulujaotur

Küttearvestitest

Uusarenduste puhul on kaugloetavad arvestid saanud juba normiks, kuid kaugloetavatele seadme-

Digitaalne veearvesti

tele ülemineku puhul käib jutt enamasti paneelmajadest, seda eriti küttearvestite puhul. Neid seadmeid saab paigaldada isegi väga vanadele süsteemidele, näiteks malmradiaatoritele.

Ainsaks möödapääsmatuks eelduseks on sel juhul radiaatori reguleeritavus ehk regulaatori abil peab saama juhtida sisse ja välja lastava soojuse hulka.

Araku sõnul on erinevate tootjate küttearvestid tehnoloogiliselt üsna sarnased. Soojusarvestite puhul on tegu keskküttega majade radiaatorile paigaldatava seadmega, mis registreerib kütte, jahutuse ja veeküttesüsteemide energiatarbimise.

Küttekulujaotur on aga seade, mis paigaldatakse kõikidele radiaatoritele. Seadmed ei näita soojustarbimist ei kilovatt-tundides ega muudes füüsikalistes mõõtühikutes, vaid suhtelistes ühikutes, mis väljendavad konkreetse radiaatori osakaalu kogu hoone küttekulus, mis aitabki kogu maja kütet jagada. Küttekulujaotur on olemuselt väga väike vaevumärgatav seade, mida on lihtne paigaldada, mis on juhtmevaba ja mille patarei

eluiga on kümme aastat, mis teeb ta ka täiesti hooldusvabaks.

“Küttearvestite ja individuaalse tarbimise mõõtmisest tekibki sääst, kui korteriomanik näeb, et saab mõõduka tarbimise pealt kokku hoida. On neid, keda ei huvita ja kes tarbivad palju, hoiavad aknaid lahti. Kui maja peale tekib 20 protsenti säästu väga ruttu, siis see on rahaliselt ja küttetarbimiselt väga suur summa. Inimesi motiveerib see, et nad tõesti maksavad nii palju, kui nad tegelikult tarbivad. See ei tähenda külmetamist, vaid kasvõi seda, et kaheks päevaks kodunt lahkudes keeratakse temperatuuri veidi maha,” selgitab Arak.

Seadmete erisusest – soojusarvesti paigaldatakse torude vahele ja see mõõdab megavattvõi kilovatt-tunde. Küttekulujaotur või -jagaja on vanematele majadele ja lahendab ära paneelmajade probleemi, kus ei ole võimalik mõõta megavatt-tunde ning teada saada, kui palju konkreetne korter kulutab.

Veearvestitest

Veearvestite innovatsioon on olnud etapiline. Alguses paigaldati mehaanilistele veearvestitele eraldi moodul ja sünkroniseeriti see olemasoleva süsteemiga. Nüüd kasutatakse aga järjest rohkem täisdigitaalseid

veearvesteid. “On veel ka ultraheliveearvestid, mis mõõdavad veelgi täpsemalt, aga on ka kallimad. Enamasti on veearvestitel ka lekketeated, juhul kui esineb väga suurt veekulu või kui seadet proovitakse kuidagi lõhkuda. Kaugloetavad veearvestid on nagu mehaanilisedki – kompaktsed ja lihtsasti püstakutesse paigaldatavad.

Ka nende seadmete eluiga on kümme aastat ja need on hooldusvabad.”

Sarnaselt praegu kasutuses olevate elektri- ja gaasiarvestitega langeb ka kaugloetavate veearvestite puhul ära probleem, et korterielanikud näitudega manipuleerida saaksid, neid kogemata valesti esitaksid või esitamise lihtsalt unustaksid. Sellega oli varem palju probleeme. “Näitek Lasnamäe 300–400 korteriga majad, kus osa korteriomanikest näite teadlikult ei esita või esitavad väiksemaid näite, siis on üldveekulu tohutu. 1000 kuupmeetri vee puhul esitavad korteriomanikud kokku ainult 500 kanti. Kaugloetavate arvestitega peaks üldveekulu 10 protsenti alla saama.”

Araku sõnul on kaugloetavate veearvestite kasutajate protsent hetkel üsna väike, kuid toimub uue süsteemi järkjärguline kasutuselevõtmine.

MESA arvestusteenus

MESA abiga kortermajade vee- ja küttekulud kontrolli alla!

Datum Inkasso Tähtajad on järgimiseks!

• Võlgade sissenõudmine • Õigusabi • Kohtumenetlus • Nõuete ost

• Kaugloetavad veearvestid • Individuaalne küttearvestussüsteem • Soojusarvestid

Eesti Päevalehe lugejale pakume

3 KUUD TASUTA kütte-/veekulude teenust!

• Kütte- ja veekulu arvestusteenus Küsi pakkumist mesa@mesa.ee või tel 5624 8057.

www.datum.ee | datum@datum.ee | Tel 5650 6216

www.mesa.ee

6 Korteriühistute leht

FENSTER ALUMIINIUM

Aknad higistavad? Õhku on vähe?

Seinad hallitavad?

Neist probleemidest säästavad meid AERECO HYGRO õhutusmoodulid!

Me hingame, higistame, peseme end duši all või vannis, valmistame toitu. Koos sellega satub keskkonda lisaks muudele elementidele pidevalt ka veeauru.

Kui ruum on hermeetiline, saame me õige pea tunda selle tagajärgi: aknaklaasid lähevad märjaks, nurkadesse tekib hallitus, ruumides levib ebameeldiv lõhn.

Sellega seoses halveneb ka meie enesetunne ja töövõime.

Ruumi tuulutatakse siis kui vaja ja nii palju kui vaja

AERECO HYGRO õhutusmoodulite tehniliseks südameks on spetsiaalne andur, mis koosneb kaheksast polüamiidikiust, mis reageerides siseruumi õhuniiskuse

muutumisele kas lühenevad või pikenevad. Andur liigutab hoobade süsteemi abil õhutusmooduli klappe. Kui õhk on saastunud (niiskunud väljahingatava auru, toiduvalmistamise või muu aktiivse tegevuse tõttu), siis avaneb õhutusmoodul automaatselt ja laseb sisse värsket õhku. Kui ruum on tuulutatud ja õhuniiskus vähenenud, õhutusmoodul sulgub. Kui suhteline õhuniiskus ruumis on kuni 30 protsenti, on õhutusmoodul minimaalselt avatud, kui aga niiskusetase on tõusnud kuni 70 protsendini, avaneb õhutusmoodul maksimaalselt. Aereco Hygro õhutusmooduli läbilaskvus on 5 kuni 40 m3/h, kui rõhkude vahe on 10 Pa. Universaalsed õhutusmoodulid EMM – kõige populaarsemad. Neid komplekteeritakse standardse või mürasummutava välisrestiga (kuni 37 dB(A)).

Fensteri aknad on energiasäästlikud, kvaliteetsed, parima hinna ja kvaliteedi suhtega!

Akende müük ja paigaldus Akende remont ja hooldus Avatavate osade reguleerimine Tihendite vahetus Klaaspakettide vahetus Tuulutusklappide paigaldus

Sisselaskemooduli värvi saab valida, sobitades selle aknaraami värvusega. Samuti saab valida välisresti värvi. Põhivärvid on valge, helepruun ja tumepruun.

Tel 5668 3494 www.fenster.ee roman@fenster.ee

Korteriühistute leht 7

4SEINA

Renoveeritud trepikojaga

suureneb teie kinnisvara väärtus Kaunis ja korrektne trepikoda rõõmustab nii elanikke kui ka külalisi ning mis peamine – lisab väärtust teie kinnisvarale. Seda, millest alustada trepikoja rekonstrueerimist ja mida on selle juures oluline tähele panna, selgitab 4Seina OÜ juhataja Madis Pihelgas.

Trepikodasid on väga erinevaid.

Mõnda ei ole remonditud 30–40 aastat. Mõne puhul on kasutatud 15 aastat tagasi tehtud remondi käigus mitte kõige sobilikumaid materjale, mille tagajärjel trepikoda laguneb: värv koorub, seinad on täkkeid täis ning aknaraamid lasevad läbi külma ja niiskust. Kõigepealt tuleks korteriomanikel ja ühistul koostada plaan, mida täpselt soovitakse koridoris ära teha ning mis on remondi eesmärk. Eesmärk võib olla lihtne värskenduskuur, treppide ja trepikäsipuude remont, koridori laiendamine seniste panipaikade arvelt või vastupidi – kasutada ära seni kelkude jaoks olnud ala isiklike seinakappide ehitamiseks. Ent ükskõik milli-

se remondi ja eesmärgi kasuks otsustatakse, kõige tähtsam on leida selles valdkonnas pikaajalise kogemusega ettevõte, kus osatakse anda vajaduse korral konkreetseid ja asjalikke soovitusi. Kindlasti peab remondiettevõttel olema kogemusi just vanade pindade ettevalmistamises ja õige materjali valimises.

Teinekord võib õige töötegija leidmine tõepoolest aega võtta, kuid see tasub end pikemas perspektiivis ära.

Küsige julgelt näha eelnevaid soovitusi!

Valitud ehitajaga tuleb kindlasti enne lepingu sõlmimist ja tööde alustamist mitu korda kohtuda ning kuulata tema soovitusi trepikoja viimistlemiseks, et leida

mõistlik lahendus. Soovitatav on leida aega ja käia kohapeal vaatamas ka ehitaja seni tehtud töid. Kindlasti ei ole see raisatud aeg, sest ainult eelnevate soovituste abil näeb klient, millist kvaliteeti on oodata tema enda majas, ja ka ettevõttes saadakse paremini aru, mida klient ootab. Kuna trepikoja viimistlemiseks on mitu võimalust ning materjalide hinnaklassid on väga erinevad, on oluline, et ehitaja ja klient mõistaksid teineteist hästi. 4Seina pakub alati täislahendust: peale viimistlemise vahetame ära elektrikilbi uksed, plaadime põrandad, vahetame käsipuud, paigaldame uued postkastid ja välisuksed jne. Miljööväärtuslikes piirkondades tahetakse harilikult säilitada rohkem endisaegset, mistõttu kaasatakse töösse sageli ka disainerid, et tulemus oleks parim. Teeme rõõmuga disaineritega koostööd ja soovitame ka ise klientidele häid sisekujundajaid. Oleme seda meelt, et kui teha, siis korralikult ja korraga! Rõõm on tõdeda, et ka

korteriühistud on läinud järjest rohkem seda teed, et remontida kogu trepikoda korraga, sest remondi „tükeldamisel“ väikesteks osadeks on mitu miinust.

Esiteks läheb rekonstrueerimine tõenäoliselt kallimaks. Teiseks näeb väga hea välja ainult selline trepikoda, kus on tehtud otsast otsani läbimõeldud, kvaliteetne ja põhjalik töö. Kolmandaks, kuna ehitus häirib elanikke, paljud tööd tekitavad lärmi ja tolmu, peab ühistu tegema enne trepikoja remonti korteriomanikele piisavalt selgitustööd. Mõistva suhtumiseni on aga keerukas jõuda, kui üks remont ajab teist taga ja töömehed trepikojas vahelduva eduga müristavad. Parim tulemus saavutatakse kindlasti tellija, ehitaja ja disaineri tihedas koostöös. Tellijal tasub küsida kõike, mis teda trepikoja remondi puhul huvitab, sest nii tellija kui ka ehitaja eesmärk on tegelikult üks ja seesama – kaunis ning praktiline trepikoda, mille üle võib uhkust tunda.

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga

San Teh Service

Küttesüsteemid Kanalisatsioonitööd Veevärk

Meil on pikaajaline kogemus koostöö tegemisel korteriühistutega.

У нас большой опыт pаботы с квартирными товариществами.

Meie tegevus koosneb järgmistest etappidest: 1. Projektiga tutvumine; 2. Meie esindaja kohaletulek; 3. Hinnapakkumise koostamine; 4. Ehitustööde teostamine; 5. Ehitustööde vastuvõtt ja garantii.

Порядок действий следуюший: 1. Знакомство с предоставленным проектом; 2. Выезд cпециалиста на место; 3. Составление договора; 4. Проведение работ; 5. Прием pабот и гарантия качества.

www.santehserv.com

stsaleksandr@gmail.com

Rohkem kui 15 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

Отопление Канализация Вода

+372 55 616 916

8 Korteriühistute leht Foto: Shutterstock

Üldkoosolekud –

kas lükata edasi või kolida virtuaalmaailma?

Juba aasta aega on tulnud korteriühistutel tavapäraste majandustegevuste kõrval põhjalikumalt kui kunagi varem kanda hoolt selle eest, et üldkasutatavad alad oleksid puhtad, kõik abivajajad abistatud ja tagatud ligipääs operatiivsõidukitele. Võib ju juba üks valesti pargitud auto suure kahju kaasa tuua. Üha pikenevate piirangute valguses muutub aga taas murekohaks ka iga-aastase korralise üldkoosoleku korraldamine. TOIMETAS RIINA PALMISTE

“Ükski üldkoosolek ei saa olla olulisem kui inimeste tervis,” ütles juba möödunudaastase eriolukorra ajal Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Praegu, kus ka kooli- ja töökohustused on suuresti virtuaalmaailma kolinud, on korteriühistutel aga hea võimalus katsetada uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses lubatud võimalust viia korteriomanike üldkoosolek läbi ilma üldkoosolekut füüsiliselt kokku kutsumata.

Mardi sõnul oli see juba enne viimase aasta sündmusi paljudele ühistutele justkui pääsetee – kui inimesi füüsiliselt on ikkagi üpris raske kokku saada, siis virtuaalsest koosolekust võetakse hea meelega osa.

Virtuaalkoosoleku põhimõte seisneb selles, et sel viisil on võimalik otsuseid vastu võtta üldhäälteenmusega. Varem ühistutele kehtinud mittetulundusühingute seadusest tulenevas regulatsioonis oli suureks puuduseks asjaolu, et otsuse vastuvõtmiseks pidid kõik liikmed poolt olema.

Nüüd on otsus vastu võetud, kui poolthääletanute arv on piisav. “Juhul kui ühistu põhikirjas sisaldub regulatsioon, et koosoleku kokkukutsumise

otsuse vastuvõtmiseks peavad kõik liikmed poolt olema, tuleb järgida põhikirjast tulenevat regulatsiooni. Ehk kui põhikirjas on klausel, et KÜ otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik korteriomanikud, siis ei saa virtuaalkoosolekut pidada. Nii et soovitan põhikirja muutmisel see klausel välja võtta ja asendada see seadusest tuleneva põhimõttega, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest,” selgitas Mardi.

Virtuaalkoosoleku kokkukutsumiseks tuleb toimida järgmiselt

• Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

• Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

• Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletus-

protokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse alati korteriühistu nimi ja asukoht, protokollija nimi, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega (sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed), eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu ja samuti muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Korteriomanike seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.

Kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada korteriomaniku poolt. Sama põhimõte kehtib, kui korteriomanikke on rohkem ja nad kõik nõustuvad otsusega.

“Virtuaalkoosoleku puhul ei pea korteriühistute registri jaoks koosoleku tulemusi täiendavalt allkirjastama, peab olema lihtsalt selge, mida keegi on edastanud ja milline on otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad allkirjastama osalenute nimekirja ning saatma selle korteriühistute registrile,” selgitas Mardi virtuaalkoosoleku korda.

Allikas: Eesti korteriühistute liit

RAAMATUPIDAMISTEENUSED KORTERIÜHISTUTELE pakume teenust üle Eesti kasutusel online-programm Korto, mis on abiks ühistu juhile ning suhtlusvahend korteriomanikele pikaaegne kogemus korteriühistute raamatupidamise korraldamisel soodne ja kvaliteetne teenus vastavalt kliendi soovile

Kermarc Raamatupidamisteenused OÜ

|

e-post: info@kermarc.ee

|

tel 503 4410

|

www.kermarc.ee

Korteriühistute leht 9

Kui naaber ei maksa üüri …

Mida suurem on ühistu, mida rohkem on selles liikmeid, seda tõenäolisem on, et keegi neist võib jääda kas pahatahtlikul või -tahtmatul põhjusel ühistule võlgu. Raha kättesaamiseni omanikult või üürnikult katab võla aga ühistu, mis võib panna löögi alla remondi- või renoveerimisplaanid. Kuidas saada võlg elanikult, omanikult kiiresti kätte? MARIN HOFFMAN

Korterist välja tõstmise nõude saab esitada aga vaid juhul, kui sellele kirjutavad alla enam kui pooled ühistu liikmetest.

Foto: Shutterstock

ke, elanike arv võib lähiajal veelgi kasvada. Ka praegu meid pitsitav pandeemia jätab selles osas jälje: tööta jäänud inimesed tõmbavad pigem tagasi üüri maksmisest kui toidupoes käimisest.

Maksegraafik või kohus?

Lisaks majaümbruse korrashoiule, koridoride pesemisele ja parkimise korraldamisele on ühele korteriühistule suurimaks probleemiks just majandamiskulude võlgnikud. Need inimesed, kes kas hoolimatusest, ülbusest või majanduslikest raskustest tulenevalt on otsustanud vee, kanalisatsiooni, elektri ja sooja eest ühistule enam mitte maksta. Eesti korteriühistute liidu õigusosa-

konna juhataja Urmas Mardi soovitab selliste inimestega tegelema hakata kohe, esimesest kuust, kui maksed lakkavad.

Tervelt 71 protsenti Eesti elanikest elab kortermajades ja ligikaudu 14 000 nendest majadest vajab renoveerimist. Kuna renoveerimine nõuab raha, mis pikas perspektiivis tuleb kõik ühistuliikmete taskust, siis võib arvata, et võlgnikeks kukkuvate omani-

Põhjuseid, miks jäädakse kommunaalmaksetega hätta või lüüakse neile lihtsalt käega, on palju. Ühelt poolt võib põhjus ollagi selles, et raha lihtsalt ei ole, teisalt võib maksmine peatuda pettumusest – elu on keeranud käki, keeran käkki teistele edasi. Põhjusena, miks ühistule enam raha ei laeku, on toodud ka olukord, kus omanik ei kasuta korterit või selles ei ole üürnikku. On ka ini-

mesi, kes maksavad pangale iga kuu laenumakseid, kuid ühistule ütlevad, et raha pole.

Kust alustada raha kättesaamisega? Alustuseks tuleks ühistul endal asjale lahendus leida, suhelda võlgnikuga ja teha selgeks, miks võlg on tekkinud, kas tegemist on ajutise probleemiga või on oodata võla kuhjumist. Võimalik on leida isekeskis lahendus kas maksegraafiku või võla ajatamise näol. Jamaks läheb asi siis, kui võlgnik ei näitagi üles soovi probleemi lahendada ja sülitab ühistu pakkumiste peale. Siis tuleks kasutada välist abi. Inkassoteenus ei ole midagi sellist, mida peaks kartma, samuti ei tasu eeldada,

et kõrvalise abi kasutamine alati liialt kulukaks võib osutuda.

Alati on võimalus võtta ette ka tee kohtusse, kuhu saab teha maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Nii toimub asja lahendamine kohtuistungit pidamata ja kui kohus rahuldab ühistu maksekäsu taotluse, tuleb see võlgnikul viivitamatult täita. Kui täitmist ei toimu, liigub nõue juba kohtutäituri kätte, kes saab võtta kasutusele juba rangemad meetmed, nagu kontode külmutamine või palve tööandjal palka kinni hoida jne.

Sundvõõrandamine on viimane lahendus

Kui siiski mitte miski ei aita võlgnikult raha kätte saada ja ka

• Rõdupaneelide ja kinnituselementide seisukorra hindamine • Ehitise ekspertiis • Ehitise audit

Majade KOMPLEKS renoveerimine

• Omanikujärelevalve • Energiaaudit ja -märgis • Kasutusteatiste ja -lubade taotlemine

631 3067 KARSO EHITUS OÜ Katusepapi 4, 11412 Tallinn Tel. +372 659 1921

GSM +372 5669 7939 info@karso.ee www. karso.ee

5308 3895

info@ehg.ee www.ehg.ee

kohtutäituri käed jäävad lühikeseks, on võimalik võtta kasutusele ka väga äärmuslikud abinõud, mille rakendamise peab aga hoolikalt läbi mõtlema. Tegemist on korteri sundvõõrandamisega, mida saab rakendada, kui võlgnik on jätnud maksmata vähemalt kuue kuu majanduskulud kolme kuu jooksul.

Korterist välja tõstmise nõude saab esitada aga vaid juhul, kui sellele kirjutavad alla enam kui pooled ühistu liikmetest. Ülimalt oluline on sellise tee valimisel fikseerida võõrandamisnõude aluseks olevad tõendid: kirjad, protokollid ja muud dokumendid. Nendega peab näitama, et ühistu on kasutanud kõiki endast sõltuvaid vahendeid probleemi lahendamiseks, kuid need ei ole andnud tulemust.

Kui üle 50 protsendi ühistust taotleb võõrandamisnõuet, on võlgnikust korteriomanikul aega kolm kuud, et majast välja kolida. Kui seda ei juhtu, peab korteriühistu pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Kohus otsustab, kas hagi rahuldada või mitte.

Kui olete hädas mõne ühistuliikmega ja soovite probleemi lahendamiseks õigusabi, siis seda jagab näiteks Eesti korteriühistute liit.

Konsultatsioonile registreerumine: 627 5740 või ekyl@ekyl.ee.

10 Korteriühistute leht Fotod on pärit toetuse taotlejatelt

Hoovid korda –

kevadel koristame, remondime või ehitame Hoovi ja üldse majaümbruse kevadkoristus on iga korteriühistu jaoks tavapärane ettevõtmine. Kui ümbrust ei hoia korras hooldusfirma, siis saab töö ära teha talgutena. Prahi korjamine või ka haljasala värskendmine ei ole rasked tööd. Suuremaid töid maja ümbruses peab juba arutama ühistu koosolekul ja vormistama otsusena. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitamiseks peab olema ehitusluba, v.a väikeehitise puhul.

Kolde puiestee kortermaja parkla Põhja-Tallinnas

EINAR ELLERMAA

Tallinnas on juba 2005. aastast hea tava maksta “Hoovid korda” kampaania raames korteriühitutele toetust majaümbruse renoveerimiseks või millegi uue ehitamiseks.

1. märtsil lõppes Tallinnas “Hoovid korda” kampaania 2021. aasta toetuseks avalduste vastuvõtmine.

2021. aastal on Tallinna linnas tegutsevatel korteriühistutel võimalik taotleda linnalt toe-

tust õuealade heakorrastamiseks kuni 70 protsenti projekti maksumusest. 2021. aastal on toetuse eelarve 760 000 eurot.

Asjaajamine peab olema korrektne

Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta aastas on 16 000 eurot ja 40 000 eurot kokku ühe hoovi kohta.

Tallinna Linnavaraamet maksab toetuse välja pärast objek-

ti valmimist ja selle üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, aga toetust tuleb taotleda enne tööde tegemist.

Enne toetuse väljamaksmist kontrollitakse kohapeal objekti vastavust taotlusele ja seda, kas on tegemist toetuse kasutamisega selleks, mille jaoks seda küsiti. Kontrollimine viiakse läbi pärast seda, kui korrektsed kulutusi tõendavad dokumendid on üles laaditud Tallin-

na projekti- ja tegevustoetuste registrisse.

Taotluses tuleb märkida projekti eelarve, tehtavate tööde kirjeldus, ehitusteatise või -loa number, kui see on kavandatava töö tegemiseks nõutav, ja raieloa või hoolduslõikusloa number, kui luba on nõutav.

Toetuse taotlejal ei tohi olla riiklike ja kohalike maksude võlga ning tal kas ei ole linna ees muid võlgnevusi või on ajatatud võlg-

Prügimaja Haabersti linnaosas Hansu tänaval

Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega kortermajade fassaadidele, rõdudele, soklitele!

Korteriühistute leht 11

Sisehoov Põhja-Tallinnas Köie tänaval: Parkla kesklinnas Uus-Sadama tänaval murukiviga parkla koos haljastusega

nevused tasutud maksegraafiku kohaselt. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja peab olema kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse enne taotluse esitamist. Taotleja peab objekti kohta võtma vähemalt kolm hinnapakkumist ja pakkumised peavad olema omavahel võrreldavad.

Kes nüüd tahab hakata järgmiseks aastaks toetust taotlema, siis selleks vajalike dokumentide nimekirja leiab aadressilt tallinn.ee/Teenus-Hoovid-korda-toetus ning Tallinna projekti- ja tegevustoetuste registrist aadressiga mittetulundus.tallinn.ee. Samas saab hiljem esitada ka avalduse.

Kui taotluses esineb puudusi, siis teavitatakse sellest taotlejat ja antakse 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kampaania “Hoovid korda” toetuse summa ja määr tehakse teatavaks hindamiskomisjoni protokolliga igal aastal hiljemalt 1. aprilliks.

Toetuse kasutamise võimalusi on palju

Parkla Mustamäel Vilde teel

Linnavolikogu on määranud 15 tööde valdkonda, milleks võib toetust küsida: teeremont, kõnniteede rajamine või remont, sademeveeprobleemi lahendamine, ühiskasutatava haljasala või

Creative Ehitus OÜ Creative Ehitus OÜ

puhkeala rajamine või parendamine, kõrghaljastuse rajamine või parendamine kavandi alusel, ühiskasutatava mängu- või spordiväljaku või muu vaba aja veetmise rajatise rajamine või parendamine, parkimisplatsi rajamine või parendamine, prügimaja või prügikonteinerite platsi rajamine või parendamine, tänavavalgustuse paigaldamine või parendamine, aia või piirde ehitamine või remontimine, sh tõkkepuu paigaldamine, hoovi inventari paigaldamine või korrastamine, korteriühistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti ümberehitamine, abihoone renoveerimine või lammutamine ja uue ehitamine, rattamaja või rattahoidla rajamine ja nendesse elektriliste kergliiklusvahendite laadimise võimaluse loomine, turvakaamerate paigaldamine.

Raske on leida tööd, mis siia nimekirja ei kuulu, nii et teha saab oma majaümbruse heaks sisuliselt kõike.

Taotluste arv ja summad kasvavad

Ajaleht Pealinn kirjutas, et 2019. aastal laekus “Hoovid korda” kampaania raames toetuse saamiseks 110 taotlust, kesklinnast 27, Lasnamäelt 22, Põhja-Tallinnast 19, Haaberstist 14 ja mujalt vähem. Kesklinna linnaosas

 Remonditööd  Remonditööd Üldehitustööd  Üldehitustööd Projekteerimine  Projekteerimine Fassaaditööd  Fassaaditööd Katusetööd  Katusetööd Trepikodade remont  Trepikodade remont

sai toetust 19 projekti summas 129 683 eurot, Lasnamäe linnaosas 12 projekti summas 72 000 eurot, Põhja-Tallinna linnaosas 15 projekti summas 132 771 eurot ja Haabersti linnaosas 8 projekti summas 42 567 eurot, Mustamäe linnaosas 7 projekti summas 44 562 eurot, Nõmme linnaosas 7 projekti summas 46 607 eurot, Kristiine linnaosas 6 projekti summas 44 133 ja Pirita linnaosas 4 projekti summas 10 227 eurot.

Korteriühistuid toetava meetme eelarve oli 502 500 eurot.

Suurematest töödest soovitakse enam toetust sissesõiduvõi õueteede rajamiseks ja korrastamiseks, piirdeaedade rajamiseks ja uuendamiseks, parkla või parkimisala rajamiseks ja laiendamiseks ning prügimaja püstitamiseks ja prügikonteinerite ala korrastamiseks.

Eelmise aasta toetuste maht oli 760 000 eurot ja kõige enam said toetusi Põhja-Tallinna korteriühistud.

Põhja-Tallinna linnaosast laekus 28 avaldust, neist rahuldati 24 ja toetuse kogusumma ületas esimest korda 180 000 euro piiri, mis oli suurim Tallinna linnas.

Samalaadseid toetusi maksavad ka mitmed teised omavalitsused üle Eesti. Tasub ette võtta.

Pakume uuendusena  trepikodades dekoratiivse taastamist kompreskrohvi trepikodades dekoratiivse

soriga pihustamise meetodil krohvi taastamist kompres soriga pihustamise meetodil  betoontreppide parandaja taastamistparanda epoksiid- betoontreppide mist süsteemi abil mist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

www.katusetark.ee KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE RÕDUD JA TERRASSID MUINSUSKAITSELISED TÖÖD JÄRELEVALVE Boonusena kontrollime valmis katuse üle EISi skaneeringuga, mis leiab niiskuse katusesse ja fassaadi tungimise võimalikud kohad.

Tavahind 500 €+km

tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee

Küsi Küsi hinnapakkumist! hinnapakkumist!