Korteriühistute leht Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Margit laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee
SEPTEMBER 2020
VABANE PRÜGIST! RENDI KONTEINER!
• Segaehituspraht • Betoonijäätmed • Kivid ja pinnas • Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit • Majapidamispraht (koristustöödelt)
2 Korteriühistute leht
KNAUF INSULATION S.R.O.
Mineraalvill Naturboard A++ on uus välisseinte, katuslagede soojustamiseks mõeldud elastne, tiheda struktuuriga ja tulekindel mineraalvill Knauf Insulation tõi Eestis turule uue kõige keskkonnasõbralikuma ja kõrge soojusisoleerivusega klaaskiududest mineraalvilla Naturboard A++, mis on mõeldud kasutamiseks soojus- ja heliisolatsioonina ventileeritava fassaadiga seinakonstruktsioonides, kihilistes seintes, kerghallides ning kortermajade rekonstrueerimisel. Riia maantee 7 Viljandis on esimene objekt Eestis, mille ehitamisel kasutatakse Knauf Insulationi uut fassaadivilla. Terviklikult rekonstrueeritava korterelamu objektijuht Marger Krumm Balti Vara Fassaadid OÜ-st kiidab villa: „Naturboard A++ on väga elastne ja tiheda struktuuriga, mistõttu
on seda mineraalvilla väga hea paigaldada. Naturboard A++ plaadi nurgad ega ääred ei murene nagu mõnedel teistel villadel. Töömehed kiidavad villa kasutajasõbralikkust: kui mõne teise tootja mineraalvilla paigaldades kiheled üle keha, siis Knauf Insulationi tooteid paigaldades ei juhtu ka siis midagi,
LOODUSLIK MINERAALVILL
kui villapaneelist palja käega haarad. Kanuf Insulationi teiste mineraalvillatoodetega oleme varem soojustanud mõned korterelamud ja jäime väga rahule. Villa tehnilised ja ehituslikud näitajad on samuti väga head, nii et ühtegi halba sõna ei oska küll öelda.“ Uudne mineraalvill on valmistatud loodusest ammutatud ja ümbertöödeldud toormaterjalidest, mille looduslikel koostisosadel põhinevad kiud on ühendatud biotehnoloogia abil. ECOSE® Technology tehnoloogiaga valmistatud mineraalvill on loomulikku pruuni värvi ja selle tootmisel ei kasutata ohtlikke keemilisi ühendeid: formaldehüüde, naftat, fenoole, akrülaate,
kunstlikke värvaineid ega pleegiteid. Erinevalt tavapärasest mineraalvillast parandab see ruumiõhu kvaliteeti. „Knauf Insulationi mineraalvillad on kõrgeima tuleohutusklassiga A1, mis kaitseb ja takistab tule levikut. Välistingimustes fassaadi soojustamisel oleks oluline, et mineraalvill on vetthülgav. Odavamatel analoogidel pole sageli täidetud madalad lühiajalise ja pikaajalise veeimavuse nõuded. Ootamatu vihmasaju korral on aga oluline, et mineraalvill ei märguks. Lisaks laseb vill läbi veeauru, mis on väga oluline omadus, et niiskus ei jääks villa sisse ega ajaks maja hallitama. Peale selle on villa eeliseks selle väga hea kujupüsivusklass
T4, mis teeb paigalduse mugavaks ja kiireks, sest vill ei pudene, rebene ega lagune ei lõigates ega paigaldades,“ kirjeldab Knauf Insulationi Eesti müügijuht Marek Anier. Ta lisab, et Knauf Insulationi uut villa hindavad lisaks ehitajatele kõrgelt ka moodul- ja palkmajade valmistajad, kuna see tolmab kordades vähem kui endised ning mitmete teiste tootjate klaasvillad. Villa eelised on ka väga head soojusisolatsiooni- ja heliomadused ning suur mahutihedus.
Naturboard A++ on mõeldud kasutamiseks kõikjal välisseintes, põrandates, kaldkatustes ja katustes. Villa soojusjuhtivustegur λD on 0,033 W/mK. Materjali võib kasutada ka horisontaal- ja vertikaalkonstruktsioonides soojus- ning heliisolatsioonina, mis on paigaldatud korrustevaheliste vahelagede talade vahele. Knauf Insulationil on standarditele ISO 9001:2008, EN ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 vastavad ühtse kvaliteedihalduse sertifikaadid.
Vähem tolmu – mugav paigaldada Paistab silma suurepärase soojus- ja heliisolatsiooni ning tulekaitseomaduste poolest Ei sisalda formaldehüüdi, fenooli, akrüüli, tehislikke värvaineid ega valgendeid. Parandab siseõhu kvaliteeti.
www.knaufinsulation.ee
Parandab keskkonnakaitse näitajaid hoonetel, kuhu mineraalvill paigaldatud on.
Korteriühistute leht 3
KORTO
Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Eriolukorra ajal tõstatus vajadus teha otsuseid füüsiliselt kokku tulemata. Vähegi suuremate ühistute puhul on juba varem olnud raske piisaval arvul omanikke ühes füüsilises ruumis samal ajal kokku saada. 24. mail 2020 jõustunud seaduse täiendused annavad võimaluse nii elektrooniliseks üldkoosolekuks kui ka koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks. TEKST: RAIN EENSAAR, Korto asutaja
se automaatselt hääleõiguslike korteriomanike e-postile. Vastavalt seadusele loetakse teade korteriomanikule kohale toimetatuks, kui omanik on avaldanud ühistule oma e-posti aadressi. Arvutit või nutiseadet mitte kasutavale omanikule saab info paberile trükkida ja postkasti toimetada. Kortos koosolekuta otsuse tegemisel võetakse arvesse ka kirjalikult Korto-väliselt esitatud seisukohad (hääled). Hääletamine
Seaduse kohaselt saadab juhatus selleks otsuse eelnõu kõigile omanikele, määrates ühtlasi tähtaja (vähemalt seitse päeva), mille jooksul omanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Hääletuse algatamine
Hääletuse korraldajal tuleb sõnastada otsuse eelnõu ehk hääletusele minev küsimus. Mitme otsuse tegemiseks saab lisada eraldi küsimused. Korto on loonud spetsiaalse lahenduse
koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks, kus piisab hääletusega teate postitamisest ühistu teadetetahvlile. Teate sisus saab lisada täiendavat infot otsuse eelnõu või hääletamise protseduuri kohta, samuti lisada manuseid. Peale selle saab iga hääletuse puhul määrata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi ehk osalejate minimaalse arvu ja nõutud poolthäälte arvu. Hääletuse teavitus saadetak-
Hääletada saavad Kortos korteriga seotud isikud, kellele on antud hääletamise õigus (vaikimisi korteriomanikud). Seos korteriga tekib, kui ühistu esindaja seob omaniku isikukoodi korteriga. Kuna Kortosse sisenemisel peab omanik ennast autentima, siis on hääletamisel osalejad kontrollitud. Hääletamisel on võimalik anda poolt- või vastuhääl ja lisada kommentaar (eriarvamus), mis lisatakse protokolli.
Pärast hääletuse tähtaja lõppu ja enne hääletustulemuste protokolli kinnitamist või tühistamist lisab hääletuse korraldaja teistest kanalitest (nt meiliga, paberil vms) laekunud hääled ja laadib Kortosse algdokumendi, mis lisatakse protokollile. Hääletustulemused
Seaduse uue redaktsiooni järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest (varem oli nõutav üle poole korteriomanike häältest), kui põhikirjas pole seatud kõrgemat poolthäälte nõuet. Hääletusprotokolli koostab Korto automaatselt ja see avaldatakse korteriomanikele pärast protokolli kinnitamist. Protokolli kantakse automaatselt otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, hääletamise aeg ja viis (elektrooniline või kirjalik). Protokollile lisatakse korteriomanike seisukohtade ärakirjad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Hääletustulemuste kinnitamisel saadetakse protokoll automaatselt hääletamise õigusega isikute e-postile ja see on omanikele Kortost allalaaditav. Kui otsuse alusel tehakse kandeavaldus registrile, siis allkirjastab juhatuse liige protokolli digitaalselt ja laadib selle üles Ettevõtjaportaalis. Kõik hääletamisega seotud toimingud logitakse tegevuste ajaloos ja on hiljem kirjalikult taasesitatavad. Kokkuvõttes laiendab elektrooniliste kanalite kasutusele võtmine ühistu otsuste tegemisel osalevate omanike ringi ja muudab protsessi paindlikumaks. Uus elektroonilise üldkoosoleku ja otsuse koosoleku-
ta vastuvõtmise kord leevendab võimalusi eriolukorrajärgsete piirangute tingimustes, kuid on loodud kestma ka hiljem. Millest alustada?
Korto võimalustest ülevaate saamiseks avage näidisühistu, mis avaneb Korto kodulehel nupu “Vaata näidisühistut” alt. Kortos hääletuse korraldamisest saab pikemalt lugeda abiinfost aadressil korto.ee/abi. Korto on 15 tegevusaasta jooksul arenenud kõige populaarsemaks kinnisvara korrashoiu tarkvara teenuseks, mida kasutatakse üle 4250 maja ja 88 000 korteri andmete haldamisel üle Eesti.
4 Korteriühistute leht
Hoone renoveerimine – mida on vaja teada? Foto: Einar Ellermaa
Paljud vanemate majade elanikud näevad, kuidas teised vanemad majad saavad renoveerimise järel täiesti uue näo. Kui aga oma maja renoveerimine kõneks võtta, selgub, et see on üks keeruline ja kulukas ettevõtmine. Ometi on kõik tehtav, kui asjad endale süsteemselt selgeks teha.
Estlander Grupp on 13 aasta jooksul ehitanud ja renoveerinud palju maju ning võib jagada oma kogemusi neile, kel renoveerimine kavas. Kas täielikult või osaliselt?
Ettevõtte tegevjuht Andres Kaar ütleb, et kõigepealt tuleks teada, kas maja tahetakse renoveerida osaliselt või terviklikult. “Põhjalikuma renoveerimise juures tuleks enne otsustada, kas soovitakse renoveerida või rekonstrueerida üldehituslik osa ehk katus, fassaad, sokkel, vun-
dament, avatäited, juurdeehitused, siseviimistlus, või soovitakse uuendada ka tehnosüsteeme. Peab teadma, kas teha neid asju eraldi mingi aja tagant või korraga ühe renoveerimisprotsessi käigus.” Kaar lisab, et kui ei soovita hoonet põhjalikult rekonstrueerida, siis peab teadma, kas soovitud töödele tuleb tellida projekt või ei. “Põhjalikuma renoveerimise puhul, kui ei asendata materjale samaväärsetega, tuleks alustada projekteerimisest. Puutume pidevalt kokku teemaga,
Projekt võib väiksemates valdades tähendada paari kuu pikkust lisaaega, Tallinnas aga aasta kuni paari pikkust projekteerimisprotsessi, eriti kui tegemist on miljööalale jääva hoonega. Finantseerimine ja ehitaja valik
TEKST: EINAR ELLERMAA
Andres Kaar Estlanderi renoveeritava Gonsiori 30 maja kõrval Tallinna kesklinnas.
kus klient pöördub meie poole sooviga paari kuu jooksul hoone katusekate vahetada ja teha ka fassaaditööd ning saab üllatuseks teada, et sellisel juhul on vaja koostada ka projekt.”
Foto: Estlander
Muidugi on vaja selgeks teha, millised on ühistu rahalised võimalused ja kas finantseerijana soovitakse kaasata ka pank. Estlanderi kogemuse põhjal loeb pangalaenu taotlemisel palju korterite arv majas. Hädas on tihti alla kaheksa korteriga ühistud, kus panga pakutavast laenurahast ei jätku hoone tegelike vajaduste katmiseks. Sellisel juhul on vajalik raha eelnev remondifondi kogumine. “Puutume mitu korda aastas kokku olukorraga, kus just väiksemad korteriühistud teevad kogu projekteerimise ja otsustamise protsessi läbi, valivad välja ehitaja ning viimasel het-
Renoveeritud ja lisakorruse saanud maja Tallinnas Rohu tänaval. Foto: Estlander
Tallinnas Reimani 3 asuval majal tehti katuse- ja fassaaditööd.
LubjaKivi OÜ Kari tn 19-41, Tallinn Tel 5647 0711 E-post: lvkivi@list.ru www.lubjakivi.ee
FASSAADI RENOVEERIMINE ja SOOJUSTAMINE
ELAMUMAJA PARAADTREPPIDE REMONT
Korteriühistute leht 5 Foto: Estlander
Uue katusekorruse ja fassaadi saanud korterelamu Tallinnas Graniidi tänaval. Foto: Estlander
kel selgub, et panga pakutavad vahendid ei ole piisavad,” räägib Andres Kaar. Suurematel korteriühistutel on finantseerimine lihtsam, kuna ühe korteri kulu on väiksem, remondifond koguneb tõhusamalt ja pank vaatab ka asjale teise perspektiiviga. Andres Kaar rõhutab, et väga oluline on ehitaja valik, sest sellest sõltub ka panga otsus ja laenutingimused. Kindlasti ei tohi ehitajal olla jooksvaid maksehäireid ja ajatamata maksuvõlgu. Ettevõtte eelnevate aastate käive peab olema vastavuses renoveeritava objekti käibega. Mis tähendab, et äsja loodud ettevõtted jäävad suure tõenäosusega kõrvale. Estlander teeb juba eelarvestamise käigus võimalikult põhjaliku eelarve, et vältida hilisemaid halbu üllatusi. Mida kogenum on renoveerija, seda vähem vajatakse reserve tööde võimaliku kallinemise jaoks. Põhjalik eeltöö ja dokumenteerimine
Renoveeritud maja Tallinnas Kodu 16.
Sagedane viga, mida Estlanderi kogemuste põhjal maja renoveerimisel tehakse, on see, et asjaga hakatakse tegelema valest otsast. Läbitakse mingi protsess, nähakse vaeva ja siis selgub, et selliselt ei saa ega tohigi töid teha. “Meie soovi-
tus: konsulteerige inimestega, kes on viimastel aastatel renoveerimisprotsessi läbi teinud. Minge vaadake lähedalt, kuidas on tehtud tööd, mida endal on plaanis teha,” ütleb Andres Kaar. Teine suur viga on see, et kokkuleppeid ja töid dokumenteeritakse puudulikult. Tuleb vormistada leping koos kõigi oluliste tingimustega: tööde loetelu, summad, maksetingimused, tähtajad, garantiid jne. Estlanderi praktika on näidanud, et mida põhjalikum on eeltöö, seda vähem on hilisemaid segadusi ja vaidlusi. Inimesed kipuvad unustama algseid kokkuleppeid, millega on renoveerimisel arvestatud ja millega mitte. Olles teinud põhjaliku eeltöö ja pannud kõik kirja, on hiljem kiires saginas hea vaadata, mis sai kokku lepitud. Tellija esindaja võiks pidada ehitajaga korrapäraseid koosolekuid, kus tehakse vahekokkuvõtteid, püstitatakse järgnevaid eesmärke ja räägitakse selgeks arusaamatused. “Pange kõik kirja, mis on kokku lepitud ja kuidas toimitakse edasi, sest tööde käigus tekib palju informatsiooni, mida on hiljem väga keeruline kõigil mäletada. Protokoll hoiab ära enamiku asjatutest vaidlustest,” soovitab Andres Kaar.
Kas korruse pealeehitamine on hea lahendus renoveerimise rahastamiseks? Andres Kaar: “Väikestele kaheksa kuni kümne korteriga majadele on see sageli ainus lahendus. Niisugune ühistu saab pangast laenu võib-olla 100–150 tuhat, aga täielik renoveerimine väiksemate ühistute puhul maksab enamikul juhtudel rohkem, kui pangalaen võimaldab. Käärid on suured ja tihti ei olegi muud varianti kui pööningu arendus. Palju oleneb muidugi piirkonnast, korterite ruutmeetrihinnast ja sellest, mitu korterit pööningule saab. Kui maja asub Tallinnas Kadriorus või Kalamajas ja pööningul on palju pinda, siis on pööningult saadavast korterite müügitulust võimalik teha rohkem töid ühistu heaks. Võib juhtuda, et ainult ühe korteri rajamisega pööningule on võimalik heal juhul ainult maja katus korda teha. Kui saab kolm-neli-viis, siis on päris hästi, aga kui ühe või kaks pisikest korterit, siis nende müügist terviklikku renoveerimist enamasti ei kata. On ka võimalus, et esmane renoveerimine ja n-ö pööningu valmidus tehakse oma vahenditega ja pangalaenuga, müüakse ära pööningukorterid ning renoveeritakse kogu maja. Sellistel puhkudel on finantseerimine mõnevõrra keerulisem, kuna pank ei vaata hästi korteriühistuid kui pööningupindade arendajaid. Selleks et üldse saaks alustada, on vaja kõik korteriomanikud juurdeehitamisega nõusse ja hiljem ka notari juurde saada. Enamik puitmaju on miljööväärtuslikud ja aastatega lähevad juurdeehitamise tingimused aina karmimaks. Enne majaelanike nõusoleku küsimist peaks saama loa kultuuriväärtuste ameti miljööalade spetsialistilt. Vaja on teada, kui palju võib katust tõsta, kas tohib vintskapid rajada, kas tohib katuseaknaid teha ja kas ka tänava poole. Need on teinekord määravad küsimused. Samuti peaks ekspert selgitama välja maja konstruktsioonide kandevõime. Seejärel tuleks küsida elanike nõusolekut, võtta arendajatelt pakkumised, mille peab kinnitama üldkoosolek, ning alustama projekteerimise protsessiga. Viimase ettevalmistava etapina vormistatakse notariaalne leping ja ehitus võib alata.”
ALLAHINDLUS SISETÖÖDELE –20% perioodil 01.10.2020–30.04.2021
KATUSETÖÖD
lamekatuste soojustamine ja remont vihmaveesüsteemi ehitus ja remont
FASSAADITÖÖD
fassaadide soojustamine ja renoveerimine
КРОВЕЛьНЫЕ РАБОТЫ
утепление и ремонт мягкой кровли строительство и ремонт дождевых систем
ФАСАДНЫЕ РАБОТЫ
утепление и ремонт фасадов
TREPIKODADE REMONT
РЕМОНТ ПОДъЕЗДОВ
BETOONITÖÖD RÕDUDE RENOVEERIMINE VENTILATSIOONIPUHASTUS ÜLDEHITUSTÖÖD
БЕТОННЫЕ РАБОТЫ РЕНОВИРОВАНИЕ БАЛКОНОВ ЧИСТКА ВЕНТИЛЯЦИОННЫХ ШАХТ ОБЩЕСТРОИТЕЛьНЫЕ РАБОТЫ
järelmaksu võimalus
возможность рассрочки
maalritööd, plaatimistööd, käsipuu paigaldamine
TARK EKSPERT OÜ • tel 5681 7830 • info@tarkekspert.eu
малярные работы, плиточные работы, установка поручней
www.tarkekspert.eu • tel 5683 9913 • Peterburi tee 71, 11415 Tallinn
6 Korteriühistute leht
Prügi sorteerimine on hädavajalik Foto: Shutterstock
Maailmapanga andmetel tekitati 2016. aastal globaalselt kaks miljardit tonni prügi. Kui prügimajandust radikaalselt ei muudeta, võib see arv 2050. aastaks tõusta 3,4 miljardi tonnini. Samasuguse tootmistempoga jätkates hakkame varsti sõna otseses mõttes iseenese prügi sisse uppuma. Kuigi lääneriigid (tingimata kuulub nende hulka ka Eesti) moodustavad ainult 16 protsenti kogu maailma populatsioonist, aitavad nad prügitootmisele kõige rohkem kaasa. Arenenud maades toodetakse üle kolmandiku globaalsest prügist (34 protsenti), arengumaades seevastu ligi neljandik (23 protsenti). Eriti suureks probleemiks on plastprügi. Kui plastjäätmeid korralikult ei sorteerita, mõjutavad need veevarusid ja ökosüsteeme üleüldisemalt. Maailmapanga raporti andmeil toodeti 2016. aastal 242 miljonit tonni plasti, mis moodustab 12 protsenti tahkest prügist. Prügi sorteerimine on jätkusuutliku keskkonna jaoks hädavajalik. Kuigi lääneriigid toodavad lõviosa maail-
ma jäätmetest, tegeletakse seal aktiivsemalt ka sorteerimisega – taaskäitlusse jõuab umbes kolmandik prügist. Arengumaades jääb see näitaja vaid nelja protsendi juurde. Eesti olukord
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – seda nii era- kui ka kortermajades. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigi-
Veenäitude lugemine ei pea olema tülikas. Juhtmevaba veearvestite kauglugemise süsteem tagab täpsuse andmete kogumisel ja lihtsustab arveldamist. Pakume KÜTTE-, VEE-, GAASI- ja ELEKTRIARVESTITE KAUGLUGEMISSÜSTEEME.
Wisemet OÜ info@wisemet.ee
Korteriühistute leht 7 Foto: Taavet Kase
Paberi ja papi, paber- ja kartongpakendite konteinerisse sobivad
Positiivne on näha, et prügi sorteerimine muutub ka avalikus ruumis üha populaarsemaks.
ti kogutud kodumajapidamisest ning muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Pakendikonteinerid kortermajade juurde
Avalikke konteinereid, kuhu inimesed saavad sorteeritud jäätmed viia, napib. Tihtipeale peab nendeni jõudmiseks võtma ette korraliku jalutuskäigu või autosõidu. Seetõttu tuleks pakendikonteinerid tellida otse kortermaja juurde, tehes seeläbi jäätmete sorteerimise elanike jaoks palju mugavamaks. Näiteks paberi, papi, metalli, plasti ja klaasi tootmiseks ku-
lutatakse suurtes kogustes energiat, vett ning muid ressursse ja materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida ning anda pakenditele uue elu. Olmejäätmeid tuleb sortida juba nende tekkekohas. Sellega tagame jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema ringlussevõtu võimaluse. Samuti väheneb märkimisväärselt olmeprügi hulk, mis tähendab väiksemaid kulutusi olmeprügi äraveole. Allikad: worldbank.org; pakendiringlus.ee
papist munakarbid; raamatud (kõvaköitelised raamatud ilma kaanteta); pildiajakirjad; kataloogid; reklaammaterjalid, prospektid, brošüürid; kirjutus- ja koopiapaber; vihikud, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber; ajakirjad; ajalehed; ümbrikud; pakkepaber; paber- ja pappkarbid (pakendid); pappkastid, jõupaber, paberkotid.
Pakendikonteinerisse (sh segapakendikonteinerisse) sobivad
Tähelepanu! Konteinerisse kogutavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad. Konteinerisse ei sobi määrdunud ja vettinud paber; kile, teibid, kleebised; majapidamispaber; ühekordsed nõud; foolium- ja kopeerpaber; ehituspaber; vahtplast; papp ja paber, mis sisaldab muud materjali, nt fooliumi, kilet vmt (nt piima- ja mahlapakid).
Miks prügi sorteerimine nii oluline on? Plastpudelitest tehakse uusi plastpudeleid, põrandalaudu, aiamööblit, aiaposte, fliise ja ka näiteks jalgpallisärke. Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit jms. Klaaspudelitest tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kausse ning muid klaasist tooteid. Plekkpurkidest tehakse uusi purke, autoosi, ehitusdetaile, kruve ja mutreid, torusid, konteinereid, aedu ning tööriistu.
klaaspakendid, nagu ühekordselt kasutatavad klaaspudelid (pandimärgita); klaasist konservipurgid; värvitu klaastaara; pruun ja roheline klaastaara; muu värviline klaastaara (nt siirupi või õli klaasist pudelid). metallpakendid, nagu konservikarbid; metallist joogipurgid; alumiiniumalused; alumiiniumkaaned; pudelite ja purkide metallist kaaned. plastpakendid, nagu kiled ja kilekotid; plastjoogipudelid; plastpakkekarbid; piimatoodete ja margariinikarbid; polüstüreenist pakkekarbid ja -alused; pakkimisalused; kehahooldus- ja pesuvahendite pudelid (nt šampoonipudelid); toiduainete plastpudelid (näiteks õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid); plastkanistrid; plastist pakkekastid; tetrapakendid, nagu tühjad ja puhtad tetrapakendid (näiteks veini-, piima-, jogurti- ja mahlapakendid), muud puhtad tetrapakendid.
Prügiekspert OÜ Peterburi tee 46-105 Prügiekspert OÜ Tallinn 11415 Peterburi tee 46-105 GSM 528 0090 Tallinn 11415 tel 621 2777 GSM 528 0090 faks tel640 621 3765 2777 info@ faks prygiekspert.com 640 3765
info@ prygiekspert.com
Tähelepanu! Kõik pakendid peavad olema tühjad, puhtad (vajaduse korral loputatud) ja kuivad. Võimalusel tuleb pakendijäätmed kokku pressida. Alumiiniumfoolium (näiteks hõbepaber) tuleb visata olmejäätmete konteinerisse. Klaaspakendil olevad sildid võivad külge jääda. Konteinerisse ei tohi panna aknaklaasi, autoklaasi, tulekindlat klaasi, klaasmooduleid; keraamikat, optilist klaasi, portselani, peegliklaasi; laua- ega kööginõusid; ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia pakendid; liimi-, värvi- ja lahustipakendid); aerosoolipudeleid (ohtlik pakend – nt õhupuhasti või juukselaki pakendid); määrdunud ja jääke sisaldavaid pakendeid; mänguasju, kummist tooteid; valgustuspirne; muid plastesemeid (nt aiatoolid ja plastakende raamid); vanu riideid ja jalanõusid; ehitusprahti; olmejäätmeid, biojäätmeid; aia- ega haljastusjäätmeid.
Ehitusjäätmete vedu 7-30 m3 Tööstusjäätmete Ehitusjäätmete veduvedu 7-30 m3 Tööstusjäätmete vedu Lammutus- ja koristustööd Lammutusja koristustööd Pinnasetööd ja pinnase äravedu Pinnasetööd ja pinnase äravedu
Kallurveod, transportteenus
Kallurveod, transportteenus
Kogemust 15 aastat Kinnisvaraarendus
Ehitus
Projekteerimine
Arendame ise ja osaleme mitmetes kinnisvaraarenduste projektides nii nõu kui jõuga.
Sõltuvalt objektist oleme nii peatöövõtja kui ka pisemates rollides. Oleme ehitanud üle 300 objekti.
Kui Sul on idee, aga edasi läheb raskeks, siis anna meile oma mõtted edasi ja loome Sulle sobiliku projekti.
Õpetaja 9a, Tartu | tel 529 5301 | info@villaare.ee
www.villaare.ee
1 2 a a s t a t ko g e m u s t o m a s v a l d ko n n a s !
1 2 a a s t a t ko g e m u s t o m a s v a l d ko n n a s !
8 Korteriühistute leht
MESA EESTI OÜ
Üleminek tavaliselt veearvestilt kaugloetavale arvestile – mida peab teadma? Kujult ja mõõtmetelt on veearvestid samasugused nagu tavalised mehaanilised veearvestid, kuid neil on lisaks raadiomoodul, mis saadab tarbimise andmeid. Eraldi on kasutuses soojaveearvesti ja külmaveearvesti. Millised on kaugloetavate arvestite eelised tavaarvestite ees? Mida võidab elanik või kortermaja üldiselt? Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine. Ühistu ja raamatupidaja vaatevinklist on võiduks see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal. Näite ei pea enam küsima ega ootama. Lisaks ei pea raamatupidajad enam näite käsitsi sisestama, sest MESA arvestusteenus väljastab failid, mida levinumad raamatupidamisprogrammid töödelda oskavad. Digitaalsete veearvestite mõõtetäpsus on oluliselt suurem kui mehaanilistel veearvestitel. Li-
saks sellele salvestavad need 12 kuu näidud. Meie teenust kasutades on neid näite võimalik kontrollida, avastada lekketeateid ja näitudega manipuleerimisi. Kui elanikul on küsimusi oma tarbimise kohta, saab MESA kauglugemissüsteemi abil ka tagantjärele näitude väljavõtet teha.
takse veearvesti ning fikseeritakse vanade ja uute veearvestite näidud-seerianumbrid. Korteriomanikult palume ainult ligipääsu veearvestitele, et kontrollida kuulkraanide korrasolekut. Seejärel paigaldame trepikodadesse andmekogumiskeskused, mis hakkavad meie serverisse tarbimisandmeid saatma.
Kuidas käib kortermajas üleminek tavaarvestitelt kaugloetavatele arvestitele? Üleminekul teeme paigaldusgraafiku, et inimesed saaksid meie tehnikute tulekuks valmis olla. Keskmiselt läheb veearvesti vahetuseks 10–15 minutit. Paigalduse käigus plommi-
Kuhu andmed saadetakse? Kas arvete edastamises ka midagi muutub? Seadmed saadavad andmed andmekogumiskeskustesse ja sealt saadetakse need edasi MESA serverisse. MESA abil veendume, et kõik seadmed oleksid töökorras, neid ei oleks tahtli-
Majade KOMPLEKS renoveerimine
KARSO EHITUS OÜ Katusepapi 4, 11412 Tallinn Tel. +372 659 1921
GSM +372 5669 7939 info@karso.ee www. karso.ee
kult manipuleeritud, majas ei oleks lekkeid. Ühistu ja raamatupidaja töö lihtsustub oluliselt, kuna kõik andmed on juba arvutiprogrammis ja neid pole vaja eraldi sisestada. Kuidas digiarvesteid hooldatakse? Digitaalne veearvesti on hooldusvaba. Kui on mingi tõrge, siis saame meie sellest teate oma süsteemi ja reageerime vastavalt olukorrale. Elanikule jääb ka võimalus kontrollida oma reaalset veenäitu nagu vanasti. MESA süsteemi on võimalik integreerida ka individuaal-
ne küttearvestus – maksa nii palju, kui tarbid. Maksan ka praegu ainult nii palju, kui tarbin. Kuidas see MESA puhul erinev on? Enamikus kortermajades makstakse kütte eest ruutmeetrite järgi. MESA küttekulujaoturitega maksab igaüks ainult vastavalt oma tarbimisele. Radiaatorite peale paigaldatakse väike seade – küttekulujaotur, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides ongi võimalik maksta kütte
eest täpselt nii palju, kui sa tegelikult tarbid, ja selle abil kokku hoida. Teine oluline nüanss on see, et inimestel tekib motivatsioon kokku hoida, mistõttu väheneb kogu maja küttetarbimine ja -kulu. MESA küttekulujaotureid kasutades saab tarbimisharjumusi muuta ja raha kokku hoida. Info: www.mesa.ee Selle aasta lõpuni pakume MESA arvestusteenust ühe kuu tasuta. Küsi võimalusi mesa@mesa.ee või 5667 2224.
Unusta oma korteriühistuga seotud mured! • Raamatupidamisteenus • Haldusteenus • Hooldusteenus • Heakorrateenus
Kontaktid: www.allikuhaldus.eu info@allikuhaldus.eu Üldtelefon 629 9283
Korteriühistute leht 9
PROFENER
Renoveeritava kortermaja energiasäästu võtmesõna
on seadmete kaugjälgimine ja kaugjuhtimine Kortermajade energiasüsteemide renoveerimisel ei saa rõhku panna ainult tellitud projektidele ja ehitushinnale, vaid jälgida tuleb, et korteriomanikud saaksid tõesti energiasäästliku ning rahakotisõbraliku lahenduse. Üheks komponendiks siin on kindlasti kaugjälgimisega soojustagastussüsteem. 1950-1980. aastatel ehitatud paneelelamute elueaks planeeriti omal ajal 50 aastat, mis on paljudel majadel kas juba täis saanud või kohe-kohe lõppemas. Seega pole saladus, et väga paljude Eesti kortermajade küttesüsteemid on vananenud, ei pea enam sooja ning vajavad renoveerimist. Ja nii ollaksegi küsimuse ees, kas viia läbi osaline või täielik renoveerimine. Ühistud, kes on renoveerimise ette võtnud, soovitavad täisrenoveerimist alates torustikest, radiaatorite vahetusest ja ventilatsioonist kuni fassaadide uuendamiseni. Täisrenoveerimist soovitab ka KredEx, pakkudes juba aastaid korteriühistutele täiemahulise rekonstrueerimise puhul laenukäendust ja rekonstrueerimise toetust. Üks tähtsamaid ja kallemaid investeeringuid on kortermajade ehitamisel korralik ventilatsioonisüsteem, mille puhul püüavad ehitajad sageli ka enim kokku hoida. Piisav õhuvahetus ja puhas õhk on tervisele tähtis. Kuidas olla kindel, et teie hoone energiakadu on minimaalne?
Iga renoveerimistöö aluseks on korteriühistu esitatud tellimise alusel valminud projekt ja selle põhjal tehtud hinnapakkumised. Loomulikult ei tea ega peagi teadma korteriühistu juhatuse liikmed renoveerimisprotsessi kõiki detaile, nõudeid ning võimalusi ja selleks palgatakse harilikult kogenud projekteerija. Sel perioodil on kindlasti toeks ka korteriühistu juhi ja ehitaja kogemusega tehniline konsultant. Siiski oleks oluline teada, et energiasüsteemide projekteerimisel on seaduse järgi kohtustus kortermajadele paigaldada küll soojustagastusega süstee-
mid, kuid valida on sisse-väljatõmbe soojustagastuse süsteemi ja väljatõmbeõhu soojustagastuse ning soojuspumbaga süsteemi vahel. Korteriühistule rahaliselt kasulikum on teine variant. Eelised: värske õhk siseneb igasse tuppa otse radiaatori tagant läbi filtri ja aasta lõikes on kulud rahaliselt väiksemad. Soojuspump toob heitõhust soojuse tagasi tarbevee soojendamiseks ja osaliselt ka kütteks. Sisse-välja soojustagastuse puhul tuleb sisenev õhk läbi pikkade torude, mida ei ole lihtne puhtana hoida, aasta ringi töötavad 2 ventilaatorit, mis kulutavad elektrit. On tehtud uuring kahe Tallinnas Sõpruse pst alguses asuva neljakordse kortermaja kuludest 2018. aasta jooksul. Sisse-välja-süsteemiga elamu kulud on 7,48 eurot ruutmeetri kohta aastas, soojuspumbaga soojustagastusega elamus 5,09 eurot ruutmeetri kohta aastas. Kaugjälgimise korral on jooksvalt võimalik jälgida kulusid, kohe reageerida alarmidele ning kiiresti probleemid lahendada Profener OÜ projektijuht Tõnu Agan toob näite elust:
Ärksamate ühistujuhtide seast on välja kasvanud aktiivne grupp, kes hommikukohvi kõrvale ei vaata multikaid, vaid teeb lahti Ouneti kodulehe ja vaatab, kuidas tema elamus süsteemid toimivad. Kui tekib küsimusi, helistab meile. Tavaliselt on info kõrvalekalde kohta juba meie tehnikuni jõudnud ning küsimusele on vastus ja lahendus juba olemas. See hoiab kulusid kokku. Kuu lõpus esitame raporti ostetud, kohapeal toodetud ja kulutatud energia ning vee kogustest. See võimaldab hoida kulud all ja annab võimaluse võrrelda naabritega.
„Kaugjälgimise ja -juhtimiseta süsteem on nüüdseks ajalugu, nagu ka mehaaniline ventileerimine, mis viib teie tubase 21-kraadise õhu lihtsalt õue. Üle interneti toimuv kaugjälgimine ja -juhtimine on väga mugav ja praktiline võimalus nii ühistu juhatusele endale kui ka teenusepakkujale jälgida süsteemi tööd ning energiakulu,” selgitab Eesti kortermajadele sadakond soojustagastussüsteemi välja ehitanud ja automatiseerinud Profener OÜ projektijuht Tõnu Agan. „Ei ole mõtet proovida alguses kaugjälgimise süsteemita lahendust ning seejärel avastada, et tegelikult on tegemist vajaliku tööriistaga. Alati tuleb kokkuvõttes soodsam ehitada kõik süsteemid ühekorraga välja.” Olles ka ise kortermaja elanik ja ühistu juht, tean, et tähtis on hoida kokku igal võimalusel. Eesmärk on mugava temperatuuriga ja piisava puhta õhuga elamine, selleks ei tohi kuluda mõttetult ühtegi senti. Kaasaegne soojustagastuse
lahendus kogub kokku ventilatsiooniga väljaviidava soojuse ja kasutab selle energia sooja tarbevee või keskküttevee soojendamiseks, andes 30% säästu küttekuludes ning 50% säästu ventilatsiooni elektrikuludes. Seejuures on süsteemis arvutipõhine juhtimise võimalus energia kasutamisel ja säästmisel, mida hallatakse interneti kaudu. Seda saab laiendada ka kütte juhtimiseks, samuti päikese-elektri optimaalseks kasutamiseks kohapeal. Tehnosüsteemide järelevalvesüsteem on mõeldud automaatikaseadmete kaugjuhtimiseks nii arvuti kui ka mobiiltelefoni abil läbi interneti. Süsteem seob omavahel erinevate tootjate seadmed (kaasa arvatud päikesepaneelid) ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist, võimaldades energiahalduritel seirata elumaja kütte-, elektri- ja veekulu. Profeneril on tulnud ette ka juhtumeid, kus vee- või soojatootja arvab, et seadmed on katki, sest hoone kulud on varasemaga võr-
reldes kordades väiksemad. See aga tähendabki elanikele oodatud kokkuhoidu. Järelevalvesüsteemi abil saab kulusid miinimumini kahandada, sest selle abil näeme alarme seadmeriketest, veeleketest ja probleemidest seadmete töös ning leiame optimaalse energiasäästu-potentsiaali, mis aitab suunata investeeringud õigetesse kohtadesse ning võimaldab elamis- ja olmetingimusi optimeerida. Kaugjälgitavad veearvestid hoiavad silma peal ka veekuludel ning aitavad leida põhjuseid, kui veekulu on liiga suur. Ärge makske raiskamisele peale!
„Profener OÜ jaoks on oluline, et korteriomanik saaks parima teenuse ega maksaks raiskamise eest. Kahjuks on sageli nii, et ehitaja teeb eri osade projektide järgi töö ära, kuid üldpilt ei muutu palju, kuigi renoveerimisse on tohutu raha sisse pandud. Siis nenditakse, et tahtsime parimat, aga välja ei kukku-
nud päris nii. Kuid see suhtumine ei ole õige! Projekti eri osad peavad omavahel haakuma ja toetama ning siduma lahendusi eri süsteemide vahel. Ühistud saavad end kurssi viia modernsete ja energiasäästlike lahendustega, kutsudes koosolekutele kõnelema oma ala spetsialiste,” annab Tõnu Agan nõu. Kas teie majas köetakse seetõttu, et väljas on külm? Või seepärast, et toas oleks soe? Kui õues temperatuur alaneb ning küttehooaeg algab, on oluline teada, kui palju küttele ja vee soojendamisele raha kulub. Parim võimalus on seda jälgida reaalajas kaugloetava süsteemi kaudu, mis annab võimaluse kiiresti anomaaliatele ja riketele reageerida. See on ju teie enda raha, mida vananenud tehnoloogiaid kasutades tuulde loobitakse! Lisalugemist: www.profener.ee www.energiahaldur.ee www.kredex.ee
10 Korteriühistute leht
Tülid parkimiskohtade või hoovi ümber. Kuidas lahendada? Foto: Shutterstock
Erimeelsused kortermaja elanike vahel on kerged tekkima, nagu külg külje kõrval elades ikka. Enamasti puudutavad need kaasomandit – olgu hooviala, parkla, koridor või kelder –, mille kasutamisel on individualistlikel eestlastel sageli raske üksmeelt saavutada. Kui konsensusele ei jõuta, seistakse justkui lõhkise küna ees, sest pelgalt korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusest parkimiskohtade jagamiseks veel ei piisa. TOIMETAS RIINA PALMISTE
Nii pole kuigi harv juhus, et probleem jääbki lõpuks kohtuveski jahvatada. Praktikute sõnul on kaasomandiga seotud vaidlused lausa ühed enim inimesi tsiviilkohtusse viivatest põhjustest. Kuidas siis saada hakkama olukorras, kus osa korteriomanikke tahab hoovi muuta parklaks, teised mänguväljakuks ja autod hoopis välja visata, kolmandad eelistavad niitmata heinamaad kui looduslikku grillikohta?
Lühiringkäik interneti nõuandekeskuses vastused.ee näitab samuti, et erimeelsusi kaasomandi kasutamise teemal, mille kohta targematelt peadelt nõu küsitakse, on seinast seina. Kusjuures õigluse otsingul on nii korteriomanikke kui ka ühistu esimehi. Üks kirjutajaist soovib teada, mida teha, kui üks korteriomanik pargib auto haljasalale maja seina äärde ega võta teisi kuulda (näide 1). “Kuidas on võimalik seaduslikult ühe ela-
niku ühisalale ladustatud vanast mööblist lahti saada?” küsib teine (näide 2). Kolmas uurib, kas ta võib naabriga läbi rääki-
mata teha oma hooviosale värava autoga sissesõiduks (näide 3). Need on muuseas ainult mõned näited.
Vaja konsensust
Eesti korteriühistute liidu jurist Margus Saulep tõdeb, et selles, kuidas kaasomandit kasutatak-
KORTERIÜHISTUTE KOOSTÖÖPARTNER Fassaadide soojustamine ja krohvimine Fassaadiplaadi paigaldamine (Kivex, Stonerex, Tempsi) Fassaadide puhastamine ja värvimine Lamekatuste soojustamine ja remont Viilkatuste ehitamine ja remont Vihmaveesüsteemide ehitamine ja remont Varikatuste ehitamine ja remont Rõdude renoveerimine ja rõdukatete vahetus Panduste, betoonvööde ja treppide valamine ning remont Tänavakivide paigaldus Plaa�mistööd Trepikodade ja koridoride remont Siseviimistlus ja maalritööd
se, peavad korterite omanikud tõepoolest omavahel ise kokku leppima. “Ekslik on lähenemine, et kõiki kinnisasja kasutamise keskseid küsimusi saab lahendada enamuse otsustega. Korteriomanike üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe. Näiteks ei oleks kohane jaotada korteriomanike üldkoosolekul parkimiskohti või määrata, kus üks või teine omanik võib enda küttepuid hoida,” selgitab Saulep. Kevadsuvisel ajal on omanike vahel tekkinud regulaarselt vaidlusi selle üle, millistel tingimustel saab kaasomandis kinnisasjale terrassi rajada või olemasolevat laiendada. Kindlasti tuleks ka sellised toimingud teiste korteriomanikega kooskõlastada. Jurist juhib tähelepanu sellele, et kui kinnistul kavandatavaid tegevusi ei saaks kaasomanikud mõjutada või puuduks kaasomanikel õigus kaasoman-
Teostatud fassaaditööd: 55 000 m2 Teostatud katusetööd: 24 000 m2 Renoveeritud rõdud: 3000 tk
Утепление и ремонт фасадов Установка фасадных плит (Kivex, Stonerex, Tempsi) Чистка и покраска фасадов Утепление и ремонт мягкой кровли Строительство и ремонт скатных крыш Строительство и ремонт дождевых систем Реновирование балконов и замена козырьков Заливка и ремонт крыльца, бетонных отмосток Строительство и ремонт козырьков Установка тротуарных камней Черепичные работы Ремонт подъездов и коридоров Отделочные и малярные работы
Vae 2, 76401 Laagri tel 512 0909, 502 2732 info@griswaldehitus.ee www.griswaldehitus.ee
Korteriühistute leht 11 dile suunatud toimingute asjus kaasa rääkida, võiksid sellega kaasneda algsest projekt- või arhitektuurilisest lahendusest kardinaalselt erinevad tagajärjed ja seeläbi negatiivsed mõjutused korteriomandite kasutusväärtusele. Ilmselgelt on omaniku jaoks korteri soetamisel oluline ka see, milline on kinnistu seisukord ja arhitektuuriline lahendus, sest ostuga kaasnevat hüve ei saa hinnata kitsalt korteri siseplaneeringu või seisukorra järgi. Eelnevat silmas pidades on oluline, et kaasomandi kasutamisel säiliks teatud korrapärasus, mille tagab toimingute kooskõlastamine teiste korteriomanikega. Lisaks selgitab Saulep, et küsimusele, kas terrassitöödeks tuleb saavutada kõigi omanike kokkulepe või piisab korteriomanike otsusest, vastatakse üksikjuhtumi asjaolude pinnalt. Hinnangute andmisel lähtutakse muu hulgas muudatuste ulatusest. Appi tuleb kasutuskord
Selleks et vältida suuremaid segadusi ja erimeelsusi, tasub sõlmida notariaalne erikasutusõiguse kokkulepe. Erikasutusõiguse kokkulepe on suunatud sellele, et mingi kinnisasja osa antakse konkreetse omaniku ainukasutusse. Näiteks uusarenduste puhul on levinud, et erikasutusõiguse kokkulepped on sõlmitud juba siis, kui korteriomandid on veel arendaja omandis. “Kahtlemata ei saa välistada oma-
niku õigust eraomandil lilli kasvatada. Nagu ka seda, et mõni teine omanik soovib konkreetset maatüki osa sootuks teisel otstarbel kasutada. Sellised olukorrad toovadki esile, kuivõrd olulised on omanike kokkulepped. Eelduslikult vähendavad ühised kokkulepped ka edaspidiseid vaidlusi, tagades maatüki organiseeritumat kasutamist,” räägib Saulep. Mida teha aga siis, kui kokkulepet ei saavutata? Kui kompromissi ei leita, võib kaasomandis oleva maatüki osa ainukasutusõiguse saada üksnes kohtumenetluse kaudu. Korteriomanik võib kohtuavalduses nõuda kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks teiste korteriomanike tahteavaldusi. Samas on Tallinna ringkonnakohus rõhutanud, et kohtusse pöördumiseks peab isikul olema õigustatud huvi. Juhul kui korteriomanikel ei ole kaasomandi osa kasutamise üle erimeelsusi ja nad suudavad ise kokkuleppele jõuda, ei ole kaasomandi kasutamise reguleerimine kohtumenetluses vajalik. Osas, milles korteriomanikud kaasomandi osa kasutamise üle ei vaidle, saavad nad sõlmida kohtuvälise kokkuleppe. Kohtusse pöördumine on vajalik üksnes juhul, kui mõni korteriomanik keeldub kokkulepet sõlmimast (Tallinna ringkonnakohtu selgitused kohtuasjas nr 2-16-14682).
NÄIDE 1
NÄIDE 2
Küsimus: mida teha, kui üks korteriomanik pargib auto haljasalale maja seina äärde ega võta meid kuulda?
Küsimus: kuidas on võimalik korteriühistul seaduslikult ühe elaniku ühistu alale ladustatud vanast mööblist lahti saada?
Tere! Kirjutan korteriühistust ja juba pikka aega on meil ühe korteriomanikuga probleem. Tema armastab nimelt parkida haljasalale kohe maja kõrval (vahe maja seinaga vast umbes 1 m). Tegime küll kevadel värskelt majaesise parkla korda ning oleme teda palunud sinna parkida küll kirjalikult ja suuliselt, kuid seni tagajärgedeta. Olen püüdnud selles osas ka ise veidi asja uurida – saan aru, et kortermaja juurde kuuluv maa on meie kõigi ühisomandis, st et parkimiskorralduse kehtestamiseks peaksid 100% kõik korteriomanikud ühel nõul olema. Kas see vastab tõele? Ja kas sellises olukorras üldse on võimalik midagi ette võtta? Nii lähedale parkimine peaks olema ju ka tuleohutuseeskirjade vastane (ka seda oleme mainitud isikule öelnud), nii et kui inspektor peaks meie maja külastama, siis saaks trahvi ilmselt ühistu. Nii olengi nõutu – kas ongi nii, et sellise omavoli vastu ühistu midagi ette võtta ei saa? Palun andke nõu. Igaks juhuks lisan, et maja asub maapiirkonnas. Vastab Andry Krass, õigusteaduse magister, Eesti omanike keskliidu juhatuse liige, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige Tere! Kuna korteriomanik on kohustatud kasutama kaasomandi esemeks olevat korterelamu krunti vastavalt selle sihtotstarbele ja antud juhul ta seda ei tee, siis piisab tema korrale kutsumiseks korteriühistu juhatuse vastavasisulisest märkusest. Kui korteriomanik sellest välja ei tee, siis peab olukorda arutama juba üldkoosolek. Kõige äärmuslikumaks abinõuks, mida üldkoosolek saab kasutada, on korteri võõrandamisnõude esitamine.
Allikad: epl.ee, vastused.ee
see on visuaalne informatsioon objektil toimuvate sündmuste kohta mistahes ajahetkel. see on efektiivne abinõu turvalisuse tagamiseks.
Üks naaber on otsustanud KÜ kinnistul ladustama hakata igasugust sodi. Tegu on ilmselge kiusuga, kuna ühistu paigaldas hoovi väikese terrassi koos laua ja toolidega. Kuidas on võimalik meil seaduslikult selles sodist vabaneda (peamiselt kasutuskõlbmatu mööbel)? Vastab Andry Krass, õigusteaduse magister, Eesti omanike keskliidu juhatuse liige, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige Tere! Kirjeldatud juhul rikub korteriomanik korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti ei ole korteriomanikul õigust kasutada kaasomandit viisil, mis ei vasta kaasomandi otstarbele. Sellises olukorras on korteriühistul õigus nn sodi eemaldada ja sellega seotud kulud korteriomanikult sisse nõuda. Korteriomaniku korralekutsumisel võib abiks olla ka meeldetuletus selle kohta, et KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on korteriomandi võõrandamisnõude aluseks (vt KrtS § 32 lg 2 p1).
NÄIDE 3 Küsimus: kas mina võin naabriga läbi rääkimata teha oma osale värava autoga sissesõiduks? Meil on naabriga kehtestatud hoovile kasutuskord (kahe korteriga maja). Kas mina võin naabriga läbi rääkimata teha oma osale värava autoga sissesõiduks? Vastab Andry Krass, õigusteaduse magister, Eesti omanike keskliidu juhatuse liige, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige Tere! Kui kasutuskord ei näe eraldi sissepääsu rajamise õigust ette, siis ei ole selle rajamine kaasomanike kokkuleppeta lubatud. Kaasomandis oleva kinnisasja omanike vahelisi suhteid reguleerivad asjaõigusseaduse paragrahvid 71–79.
Meie laia vilumusega töökas meeskond võtab enda kanda kõik vajalikud krohvi- ja viimistlustööd, et ellu viia oma klientide nägemus. Viimistlustööd: • Maalritööd • Krohvitööd • Plaatimistööd • Parketipaigaldus • Ühistutele trepikodade renoveerimistööd/viimistlus Ehitustööd: • Saunade ehitus (projektipõhised) • Puitpõrandate ehitus • Kipsseinte ehitus • Terrasside ehitus • Kuuride ehitus Kui ka Sina tahaksid liituda meie meeskonnaga MAALRI või KROHVIJANA, siis võta ühendust!
VA Systems OÜ | tel 5801 7517 arkadi@vas.ee | www.vas.ee
Saatke meile päring ja teeme koos kõik Teie plaanid teoks.
tel 5560 9628 e-post info@tartuviimistlus.ee
tartuviimistlus.ee
Kvaliteetsed fassaadilahendused
• • • • • • •
Konsultatsioon Materjalide valik Fassaadide renoveerimine Fassaadide pesu-värvimine Fassaadide soojustamine 10-aastane garantii 15 aastat kogemust
Meiega koostöös on renoveeritud üle 1000 erineva hoone ja miljoni ruutmeetri. Heki 16, Viimsi
Lepiku hooldekodu
Taludevahe 65, Tiskre
Kohila 3, Tallinn. Tel 5348 0525
www.fassaadikeskus.ee