Kliinikute teejuht Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629
Veebruar 2012
Niine nahakliinik pühendub nahakasvajate ennetamisele ja varasele avastamisele FOTO: Terje Lepp
„Pooleteise aastaga oleme diagnoosinud ja ravinud üle 300 pahaloomulise nahakasvaja,” tõdeb Niine nahakliiniku asutaja, onkoloog dr Marianne Niin. Just nahakasvajate varaseks diagnoosimiseks ja ennetamiseks saigi Niine nahakliinik poolteist aastat tagasi loodud. „Töö siin kliinikus on mu ootused täitnud,” rõõmustab dr Marianne Niin. Olles aastakümneid onkoloogina töötanud, teab ta, kui kergendav on diagnoosida haigus algusjärgus ning inimene terveks ravida. Nahk vajab kontrolli Aga selleks, et haigusele õigel hetkel jälile saada, peab inimene muidugi arsti vaatevälja sattuma ning kindlasti ka iseenda nahal sõna otseses mõttes silma peal pidama. „Tunne oma nahka!” sõnab dr Niin. Tähelepanelik olla ning profülaktilisel läbivaatusel käia tasub kõigil, kelle nahal on üle 50 sünnimärgi/pruuni täpi. Samuti nendel, kelle peres on varem melanoomi esinenud. Regulaarselt tuleks kontrollis käia juba siis, kui silmaga nähtavaid muutusi nahal ja sünnimärkides ei olegi. Palja silmaga ei pruugi muutused veel märgatavad olla, seetõttu on Niine nahakliinikus kasutusel dermatoskoop, mille abil leitakse üles vähimadki muutused. „Kui on kahtlus kasvajale, on vajalik teha raku-uuring,” selgitab dr Niin. „Neevustest ehk sünnimärkidest osalist koeproovi võtta ei ole õige, seepärast eemaldatakse kogu moodustis nahalt ja saadetakse labora-
nahaga inimesed, kasvuteed, ning seda ka Eestis. Kui üldiselt loetakse vähki pigem vanemas eas inimeste haiguseks (loomulikult eranditega), siis melanoomi haigestuvad ka päris noored inimesed, iseäranis naised vanuses 20–40 eluaastat. „Meil on ju nüüd olnud juba aastakümneid solaariumid, oleme reisinud, melanoomi aga loetakse elustiili haiguseks,” põhjendab dr Marianne Niin. Õnneks tuleb ka üha rohkem inimesi oma nahka kontrollima, et ennetada pahaloomulist kasvajat. Paljuski andis selleks tõuke väga kurva lõpuga räppar Revo haiguse lugu, millest noor mees ise meedias palju rääkis ning millest ilmus lugusid ka pärast tema surma. „Olen olnud 34 aastat onkoloog ja pole enne näinud, et noored mehed tulevad niimoodi kontrolli,” tõdeb dr Niin. „Revo suutis muuta inimeste suhtumist.” Seega – kui ka teil on vähegi põhjust oma naha pärast muret tunda, aitab Niine nahakliinik teil selles selgust saada.
Niine nahakliiniku onkoloog Marianne Niin näitab, kuidas dermatoskoobi abil avastatakse vähimadki muutused nahal.
tooriumisse uuringuks. Kui selgub, et ongi tegu pahaloomulise nahakasvajaga, läheb haige onkoloogilisele ravile.” Algstaadiumis avastatud naha pahaloomulise kasvaja puhul piisab raviks ja tervenemiseks dr Niine kinnitusel üksnes kirurgilisest ravist. Müüdid, mis ei kehti Kõneledes lõikamise teemal, tõdeb
doktor, levib meie inimeste seas kaks äärmuslikku müüti. Esiteks see, et näe, inimene lasi sünnimärgi ära lõigata ja seetõttu ta nahakasvaja saigi. Teisalt on aga ka neid, kes usuvad, et kui nad lasevad kõik sünnimärgid oma kehalt eemaldada, ei ole edaspidi ohtu enam nahavähki haigestuda. Mõlemad arusaamad on täiesti valed, kinnitab dr Niin. Lihtsalt sünni-
märgi eemaldamisest ei hakka vähk levima. Siirdeid organismis võib anda ikkagi üksnes pahaloomuline kasvaja. Seetõttu pole tarvis peljata ka n.ö pahas kohas asuvate ja näiteks riietumist segavate sünnimärkide kirurgiliselt eemaldada laskmist. Ka nahakasvaja äralõikamine ei soodusta vähi levikut – kirurgiline ravi on esimene valik nahamelanoomi kõikide staadiumite korral.
Samuti ei aita tavaliste sünnimärkide äralõikamine vähendada vähki haigestumise riski. „Melanoomi puhul on tegemist ju pigmendirakkudest tekkiva kasvajaga, aga pigmendirakke organismist eemaldada pole võimalik,” tõdeb dr Niin.
Dr Niine nahakliinik Tallinn, Mõisa 4/Vabaõhumuuseumi tee 3 (Al Mare ärimaja) Tel 615 4115 www.nahakliinik.ee Tegevusluba nr LO2168
Haigestumine kasvab Melanoomi haigestumine käib kõikjal maailmas, kus elavad valge
Õpi tundma, millised toidud just sulle sobivad ja millised mitte
M
eile räägitakse aina, et inimene peab toituma tervislikult. Seepärast olen tihti spetsialistidelt ja ka arstidelt küsinud, mida tähendab tervislikult toituda. Vastatakse alati abstraktselt, et inimene peab toituma balansseeritult, tasakaalustatult. Mida tähendab balansseeritult? Mis ühele inimesele on tasakaalustatud, ei ole võib-olla seda teisele. Kui täpsemalt küsin, saan ühetaolised vastused Harju keskmise laadis. Jääb mulje, nagu oleksime kõik ühte nägu ning täpselt ühesuguse seedetrakti ja immuunsüsteemiga. Julgen aga vastu vaielda ja väita, et too laialt kasutatav ühetaoline nn tervisliku toitumise kontseptsioon on haka-
nud elule jalgu jääma. Tõestuseks on kas või see, et vaatamata tervislikule toitumisele esineb meil üha enam kroonilisi haigusi: liigesepõletikke, ülekaalulisust, diabeeti ja paljusid teisi haigusi. Probleem on selles, et aastatuhandeid oli inimese kasutada olnud piiratud toiduainete hulk. XX sajandi lõpust saadik on aga toiduvalik plahvatuslikult suurenenud ning toiduainete kvaliteet kardinaalselt halvenenud. Meie seedetrakt ja immuunsüsteem ei ole olnud sellisteks suurteks toidusedeli muutusteks valmis. Siit ka osaline vastus, miks on sedavõrd kasvanud krooniliste haiguste hulk just viimase 40–50 aastaga.
Sellise lühikese info lõpetuseks võin väita, et tänapäeval, XXI sajandi alguses on inimesel kolm valikut: 1. Elada nii, nagu on siiani elatud. Süüa nii, nagu on söödud, unustada see, et mitte iga maitsev toit pole kasulik, või uskuda pealiskaudseid toitumissoovitusi. Kahjuks suurem osa inimesi ongi läinud seda teed. 2. Muuta kardinaalselt oma elu. Kolida maale, osta kits ja hakata kasvatama ökoloogiliselt puhast toitu. Sellised inimesi on iga aastaga üha rohkem ja rohkem. 3. Minu arvates on kõige õigem võimalus elada julgelt XXI sajandis, külastada supermarketeid, kuid õppida korralikult tundma seda, millised toidud just endale sobivad ja
missugused ei sobi. Õppida ära lahustoitumise süsteem. OÜ-s Role koostatakse igale inimesele individuaalne, ainult temale sobiv toitumise programm immunoloogiliste uuringute alusel. Individuaalse toitumisplaani koostamine on uus XXI sajandi suund dieteetikas ja selleks, et seda järgida, peab olema esmalt muidugi soov (mis on väga paljudel inimestel) oma tervist ja välimust parandada, aga ka iseloomu, et muuta paljude aastate jooksul sügavalt juurdunud toitumisharjumusi. Adik Levin, meditsiiniteaduste doktor, OÜ Role teaduslik juhendaja
Lehe valmimist toetasid: Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ, Role OÜ, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS, Eesti Diabeedikeskus OÜ, Corrigo OÜ, Medemis OÜ, IPL ja Laserclinic OÜ
Kliinikute teejuht
Päriliku rinnavähi riski saab kindlaks määrata E
estis avastatakse igal aastal umbes 600 uut rinnavähi juhtu. Teaduslikud uuringud näitavad, et pahaloomulistest kasvajatest on kuni 10% seotud päriliku eelsoodumusega ehk pärilikult edasikantavate muutustega (mutatsioonidega) teatud geenides. Mutatsioonid vähiga seotud geenides võivad kordades suurendada vähki haigestumise riski. Euroopas on naistel rinnavähki haigestumise keskmine risk 10–13%, munasarjavähi puhul on sama näitaja 1,5%. Päriliku vähi korral tõuseb rinnavähki haigestumise risk kuni 85%-ni ja munasarjavähki haigestumise risk kuni 63%-ni. Pahaloomuliste kasvajate ravitulemused sõltuvad väga palju sellest, kui varakult vähkkasvaja avastatakse. Varajases staadiumis avastatud rinnavähk ja munasarjavähk on ravitavad! Seetõttu on oluline, et kõrgenenud vähiriskiga inimesed käiksid sagedamini arsti juures vastavatel kontrolluuringutel. Päriliku rinna- ja munasarjavähi puhul on geenimutatsioonid hästi uuritud ja valdavalt (80–90% juhtudest) esinevad need kahes geenis (BRCA1 ja BRCA2). Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuses on koos partnerettevõtetega välja töötatud analüüsid mutatsioonide tuvastamiseks nendes geenides. Päriliku rinna- ja munasarjavähi esinemist kahtlustatakse juhul, kui perekonnas on esinenud noorelt (alla 45. eluaastat) diagnoositud rinnavähki või
FOTO: Egle Rebane
on peres rohkem kui üks rinna- või munasarjavähijuhtum. Täpsemalt saate nende kriteeriumidega tutvuda uuringuid tegeva firma iGen kodulehel www.igen.ee. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK) pakub võimalust hinnata oma päriliku rinna- ja munasarjavähi riski.
Kuidas see toimub? Riski hindamise käigus kohtute arst-geneetikuga, kes räägib põhjalikult pärilikust rinna- ja munasarjavähist, mutatsioonide testimisest ja selle võimalike tulemuste tähendusest. Kohtumise käigus annate proovimaterjali (suu limaskesta kaapeproov), mis saadetakse geneetilisele analüüsile. Teisel kohtumisel räägib teile arstgeneetik analüüsi tulemustest ja sellest, kuidas võimaliku kõrgema riski korral edasi käituda. Kuidas osaleda? Helistades telefonil 620 4347 saate panna kinni aja arst-geneetik dr Olga Kostina vastuvõtule Põhja–Eesti Regionaalhaiglas (Tallinnas, Sütiste tee 19). Kui palju see maksab? Veebruaris ja märtsis 2012 pakub Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus võimalust osaleda päriliku rinna- ja munasarjavähi riski hindamises soodushinnaga 60 eurot. Soodushind sisaldab arst-geneetiku konsultatsioone ja geneetilist testi. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus | tel 620 4347 info@igen.ee | www.igen.ee
Päriliku rinnavähi riski saab kindlaks määrata.
Eesti diabeedikeskuses süttib patsiendile alati roheline tuli FOTO: Terje Lepp
kui paljudes raviasutustes tuleb eriarsti vastuvõtule pääsemist vahel mitu kuud oodata, siis diabeedikeskuses võtavad endokrinoloog, diabeediõed ning toitumisspetsialistid jutule kohe.
T
allinnas Sütiste teel, just suure Mustamäe haigla vastas asuvas diabeedikeskuses pole igapäevased külalised mitte üksnes diabeetikud, vaid siia leiavad tee ka muude endokrinoloogiliste haiguste ning kaaluprobleemidega inimesed. Pole midagi lihtsamat ja kiire elutempoga harjunud inimese jaoks mugavamat, kui helistada registratuuri ning panna endale sobivaks päevaks aeg kinni kas endokrinoloogi, kaalukabineti, diabeediõe, kliinilise toitumise spetsialisti või jalaravi spetsialisti jutule. Paraku on haigekassa lepingumahud piiratud ning haigekassa järjekorrast väljaspool toimuvad vastuvõtud tuleb patsiendil endal kinni maksta. Haigekassa finantseeritavale vastuvõtule pääsu tuleb mõnda aega oodata, aga kui patsiendil on selleks aega, saab enamikku teenuseid ka haigekassa raha eest. Kaalust alla Kaalukabinetis on võimalik saada toitumisspetsialistilt konsultatsiooni, teha vajalikke analüüse ning uuringuid, lasta end kaaluda ja saada teada, mida ütleb keha koostise kohta tark masin Genius (keha koostise analüsaator). Samuti võib
käia end väristamas vastaval trenažööril, mille kohta öeldakse, et 10 minutit väristamist võrdub tunniajalise treeninguga jõusaalis. „Iga inimene, kes soovib oma kehakaalu normaliseerida, peaks teadma, milline on tema kehas valkude, rasvade, mineraalide ja vedeliku tasakaal ning seda kaalulangetamise ajal teraselt jälgima,” selgitab toitumisspetsialist Ulvi Tammer-Jäätes. Kaalukabineti külastamine ei jää ainult ühekordseks visiidiks, vaid on pikaajalisem protsess. Alustatakse uuringutest, et selgitada välja kehakaalu tõusu põhjused, ning edasi tegeleb inimesega spetsiaalse koolituse saanud meeskond juba vastavalt vajadusele. Üsna palju on neid inimesi, kelle kaaluprobleemide puhul jääb perearst abistamisel hätta. Siis ei tuleks lihtsalt lootusetult käega lüüa, vaid koputada kliinilise toitumisspetsialist-sisearsti Kristel Ehala-Aleksejevi kabineti uksele. Endokrinoloogiliste haiguste ravi Üha rohkem inimesi on hädas algava suhkurtõve või kilpnäärmeprobleemiga. Loogiline käik nende haiguste kahtluse või seletamatute tervisehädade puhul on mõistagi minna kõigepealt perearsti jutule. Tema otsustab analüüside otstarbekuse ning suunab vajadusel eriarsti vastuvõtule. Kui aga järjekord eriarsti juurde on veninud mitme kuu pikkuseks, kuid enesetunne ei lase
suhkruhaigeid õigesti toituma ja end süstima ning juhendavad uue elukorraldusega kohanemisel. „Viime läbi ka diabeediraviga seotud ravimiuuringuid ehk aitame kindlaks määrata patsiendile sobivad ravimid. Aeg omab siin olulist rolli, kuna inimese jaoks sobivad ravimid, mida ta saab kohe võtma hakata, tagavad ka elukvaliteedi,” sõnas doktor Past. Lisaks populaarsele kaalukabinetile töötab diabeedikeskuses ka jalaravikabinet, mille põhilisteks eesmärkideks on koduse jalahoolduse õpetus diabeeti põdevatele patsientidele ja diabeetiliste haavandite ennetamine. Ka sinna on võimalik jutule saada kohe (väljaspool haigekassa järjekorda), kuid tuleb arvestada, et sellisel juhul jätab haigekassa ravikulud patsiendi kanda.
Diabeedikeskuses saab ka toitumisalast nõu. Pildil toitumisnõustaja Ulvi Tammer-Jäätes. pikalt oodata, võib minna kohe endokrinoloogi või teiste vastava eriala spetsialistide vastuvõtule diabeedikeskusesse. „Diagnoosime ja ravime kõiki suhkur- ja rasvtõve, neerupealiste, kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme haigusi ning ajuripatsi ja sugunäärmete talitluse häireid. Samuti vee, mineraalide ja rasvade ainevahetushäireid,” loetleb endokrinoloog Marju Past. Kui esmased uuringud tehtud
ning arst on diagnoosinud ravimist vajava haiguse, saab sellest teada ka haige perearst, kes nüüd saab patsiendi saata juba saatekirjaga eriarsti juurde, et teda ravitaks haigekassa kulul. „Võib-olla tundub ise eriarsti vastuvõtu ja uuringute eest tasumine liigselt kulukas, kuid selle eest on tagatud kvaliteetne arstiabi ning ka vastuvõtule pääsuks kuuluv lühike aeg. Me oleme paindlikud ning arvestame igati patsiendi soovidega
vastuvõtuaja osas. Samuti on diabeedikeskuse arstidel ning õdedel aega patsiendiga tavalisest arstist rohkem tegelda ning tervisehädasid põhjalikumalt uurida,” märkis doktor Past. Eesti diabeedikeskus osutab ka haigekassa rahastatavat raviteenust ja keskusse on oodatud lisaks suhkruhaigetele ka kõik inimesed, kes vajavad endokrinoloogi, toitumisspetsialisti või diabeediõe nõuandeid. Kolm diabeediõde õpetavad
Eesti Diabeedikeskus Sütiste tee 17, Tallinn Tel 654 4684 Kodulehekülg: www.edk.ee info@edk.ee Diabeedikeskuse teenused • Endokrinoloogi vastuvõtt • Diabeediõe konsultatsioon • Diabeedikoolitus • Dieedi nõustamine • Jalaravikabinet • Kaalukabinet, kaalulangetamise alane nõustamine • Analüüsid, testid, ultraheliuuringud jne • Personalikoolitus
Kliinikute teejuht 3|
Inimene vajab Inimese tervise eest tööotsinguil tuge hoolitseb majatäis tohtreid E FOTO: Signe Kalberg
elmise aasta 1. maist kuni järgmise aasta lõpuni on juhtumikorraldaja Merike Peri ning sisuekspert Kätlin Saaler koos kolme tugiisiku ja nelja isikliku abistajaga seotud „Töötamine ausse” projektiga. Selle tegevust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi inimressursi arendamise rakenduskavaga „Pikk ja kvaliteetne tööelu”. Projekti rakendusüksuseks on Elukestva Arendamise Sihtasutus Innove. „Eesmärk on aidata selle projekti toel tööle puuetega ning toimetulekuraskustega inimesi, samuti vanglast vabanenuid, ning osutada abi hoolduskoormusega inimestele,” selgitas Peri. Isiklike abistajate ülesandeks on tööealise, kuid endaga kehvasti toimetuleva inimese abistamine igapäevaste toimingute tegemisel. Suurt rõhku pannakse kliendi jõustamisele. Kätlin Saaler selgitas, et selle harjumatu sõna taga peitub tegelikult inimese julgustamine, suunamine iseseisvale tegutsemisele. Projekti eesmärgiks on aidata kahe aasta jooksul 88 inimest, kellest 80 saaks tugiisiku ja kaheksa isikliku abistaja teenust. Iga tugiisik osutab 150 ja isiklik abistaja 1900 tundi teenust. Abivajajad leitakse koostöös töötukassa ja kohalike valdade-linnadega, kes teavad oma inimeste olukorda kõige paremini. Projekti koostööpartnerid on Mäetaguse vald, Kohtla-Järve linn, Kohtla vald, Toila vald, Iisaku vald, Vaivara vald,
Jõhvi vald, Kiviõli linn, Eesti Töötukassa, Viru Vangla. „Huvi meie tegutsemise vastu on valdades-linnades suur. Loodame, et kui projekt on edukas, mõistavad ka kohalikud omavalitsused sellise teenuse vajalikkust ja on valmis seda meilt ostma,” sõnas Peri. Lisaks inimestele, kes vajavad abi puude, haiguse või toimetulekuraskuste tõttu, on tööga hõivatus madal ka kinnipidamiskohast vabanenute puhul. Just viimatimärgitute puhul on korduvkuritegevuse vähendamiseks äärmiselt vajalik pärast vanglast vabanemist kiiresti tööle asuda. Et tööturul püsida, vajavad vanglast vabanenud kriminaalhooldusega mitteseotud inimesed abi probleemide lahendamisel ja tugiprogramme tööturul püsimiseks ning seda kõike on valmis SA Jõhvi Haigla ka pakkuma. „Oleme Eestis üks väheseid asutusi, kus katsetame ka asenduskaristuse rakendamist. Eesmärk on võimaldada kuritegusid toime pannud isikutele, kellel on ühtlasi narkootiliste ainete tarbimise sõltuvus, sõltuvusravi kohaldada. Tegemist on kuritegude toimepanemise eest mõistetava vangistuse asendamisega neile süüdimõistetud isikutele, kes vajavad ravi või rehabilitatsiooni,” selgitab SA Jõhvi Haigla juhatuse liige Tiiu Sepp.
Taastusravi aitab tagasi igapäevasesse ellu
S
Silmade tervist kontrollib silmaarst Tamara Novikova (vasakul), aparaadi taha on end sättinud töötervishoiu osakonna juhataja Jekaterina Šarmatova.
J
õhvi endise lastehaigla ruumes asuvad OÜ Corrigo, SA Jõhvi Haigla ja Jõhvi Stomadent AS on oma vaimsest ja füüsilisest tervisest hoolivate idavirumaalaste jaoks väga vajalikud kohad. Lisaks taastus- ja hooldusravi saajatele on siia majja põhjust tulla neil inimestel, keda tööandja on tervisekontrolli saatnud, aga ka autojuhiloa taotlejail või reisile suundujail. Siin töötab ka tänapäevase varustusega hambaravikabinet, kus lisaks tavapärasele hambaravile on patsiente aitamas hambakirurg ning on võimalik lasta teha proteese. Pool aastat tagasi tööd alustanud hambaravikabinet muudab kohalike inimeste elu mugavamaks – kõik raviteenused saab nüüd kätte ühest kohast. Jõhvi Stomadent AS teeb profülaktilist läbivaatust ja ravib hambaid nii täiskasvanuil kui ka lastel, korrigeerib hambumust breketite abil ning uus aparatuur võimaldab teha kohapeal ka vajalikke ülesvõtteid. Kui varem tuli hambakirurgi juurde sõita Tartusse või Tallinna, siis nüüd tuleb koostööpartneri OÜ Ode hambakirurg Jõhvi kohale.
Vähem jalavaeva on eelmisest aastast ka neil, kes vajavad silmaarsti vastuvõttu või on suunatud röntgenisse. Oma klientide huvides on OÜ Corrigo tööle võtnud silmaarsti ning ostnud tänapäevase röntgeniaparaadi. Töötaja tervisekontroll Seitse aastat on OÜ-s Corrigo tegutsenud töötervishoiu osakond, milleta ei saa läbi ükski ettevõte. „Arsti määratud uuringud ja analüüsid saame nüüd teha kohapeal ning tulemused jõuavad arstini kohe. Peale protseduure suunatakse töötaja edasi töötervishoiuarsti juurde, kes kommenteerib tehtud analüüse ja protseduure ning annab hinnangu töötaja tervise kohta. Ühtekokku kulub eriarstide vastuvõtule ja uuringutele maksimaalselt tund aega,” selgitab töötervishoiu osakonna juhataja Jekaterina Šarmatova. Seitsme aastaga on tervisekontrolli saadetud töötajatel avastatud 122 juhul tööga seotud haigusi. Osakonna peamine eesmärk pole hoida ära ainult kutsehaigustest ja tööst põhjustatud haigestu-
misi, vaid kaitsta kõigi klientide tervist, töövõimet ja sotsiaalset heaolu. Šarmatova sõnul tuvastati kõige enam müratekkest kuulmisnõrkust, allergiat ja nimme-ristluuprobleeme. „Rõõmustab see, et tööandjad teavad ja tunnevad oma kohustusi ning on hakanud mõistma töötaja tervisekontrolli kasulikkust. Nii on võimalik terviserike varakult avastada ja mitte seista hiljem silmitsi kroonilise haigusega. Tööandjad tagavad, et töökeskkonna ohutegurid ei kahjusta ega ohusta töötaja tervist ning töö tegemine ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust. Riskianalüüs selgitab välja need tegurid, mis töötajat tema töökohal võivad ohustada. Iga kuu suunavad tervishoiuarstid ligi 15 protsenti meie juures käinutest perearsti vastuvõtule, kas siis ravile või täiendavatele uuringutele,” märgib ta. Enne firmaga lepingu sõlmimist või enne tervisekontrolli alustamist külastavad töötervishoiu osakonna töötajad ettevõtet ning tutvuvad töötajate töötingimustega. Seejärel teevad nad oma
ettepanekud töökeskkonna ja töö iseloomu parandamiseks ning annavad hinnangu nähtule. Töötervishoiu osakonnas töötab ka reisimeditsiini kabinet, kus klient ei pea end kohandama arsti vastuvõtuaja järgi, vaid vastupidi. Arst annab reisimeditsiini alast nõu ning vajadusel ka vaktsineerib. Kord nädalas on oodatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlejad arstlikku komisjoni. Need, kel vanust alla 50 aasta, peavad arstlikus komisjonis oma tervist kontrollimas käima iga 10 aasta tagant, enam kui 50 aasta vanused aga iga viie aasta möödudes. Kuna seadus nõuab, et igas firmas oleks esmaabikoolitust saanud inimene, siis pakub osakond ka esmaabikoolitust. Põhikoolitus kestab 16 ja täiendkoolitus kuus tundi. Üks uudis on töötervishoiuosakonnal veel. Nimelt avati sel aastal esimene töötervishoiupunkt ligi 500 töötajaga ettevõttes. „Lisaks esmaabile annab meditsiiniõde töötervishoiualast nõu ehk tegeleb ennetustööga,” ütles Šarmatova.
A Jõhvi Haigla pakub nii rehabilitatsiooniplaanide koostamist kui ka rehabilitatsiooniteenust, OÜ Corrigo aga hulka taastusravivõimalusi. Kui rehabilitatsioonikeskus enam kui kümme aastat tagasi tööd alustas, oli põhirõhk laste rehabilitatsioonil. Kuna Ida-Virumaa laste hulgas on palju astmaatikuid, siis on olnud suur nõudlus soolakambri järele. Soolakambrist on abi ka muude hingamisteede ja külmetushaiguste, samuti nahahaiguste ja allergiate puhul. Mõni aasta hiljem lisandusid teenused ka täiskasvanutele. Endiselt on nõutud mitmesugused massaažid, sealhulgas soojendusega massaažikušett, veeprotseduurid, mudaravi. Pimedatel talvekuudel tuntakse suurt huvi ka valgusravi vastu, mis aitab nii depressioonist kui ka unehäiretest jagu saada. Ühena vähestest Ida-Virumaa tervishoiuasutustest kasutatakse Jõhvi haiglas Norras välja töötatud Redcord-süsteemi, mis annab häid tulemusi insuldi läbi teinud ning traumajärgsete lihas- ja liigesprobleemidega inimestele. Ka erinevate selja- ja õlaprobleemide ravis on Redcordi abil saavutatud väga häid tulemusi ning laste arendusravis kasutavad füsioterapeudid seda sensomotoorse
OÜ Corrigo SA Jõhvi Haigla Jõhvi Stomadent AS Jaama 34, Jõhvi, Ida-Virumaa Tel: 333 1100, 501 3637 e-post: registratuur@corrigo.ee www.corrigo.ee Skype: oucorrio
arengu soodustamiseks. Kes soovib, võib tulla ja testida kokkuleppel füsioterapeudiga oma lihaseid, et ennetada hilisemaid probleeme. Füsioterapeudid kasutavad ka jaapanlasest kiropraktiku Kenzo Kase väljatöötatud kinesioloogilist teipimist. See aitab tasakaalustada lihas- ja liigesstruktuure, alandada põletikku, turset ja valu, tugevdada nõrku lihaseid ja lõdvestada ületoonuses lihaseid. Kinesioloogilise teipimise abil on võimalik kiirendada taastumist ülekoormusvigastustest, traumadest, operatsioonidest ning teatud juhtudel aitab see isegi operatsiooni vältida või edasi lükata. Taastusravi osakond pakub: •• veeprotseduure: pärlivann, aroomimullivannid, veealune dušš-massaaž; •• massaaži: klassikaline või ravimassaaž; •• soolaravi; •• mudaravi; •• valgusravi •• aparaatse füsioteraapia protseduure: ultraheliravi, diadünaamika, magnetravi, laserravi, inhalatsiooniravi.
Kliinikute teejuht
Oskuslikult tehtud ilusüstid siluvad kortse ega moonuta välimust
K
ui arst määrab meile mõne terviseprobleemi tõttu süstekuuri, laseme selle tavaliselt ilma lisaküsimusi esitamata ära teha. Usume ju ravimi tervistavasse mõjusse ega juurdle tavaliselt selle üle, kas sel kõrvaltoimeid võiks olla. Teisiti kipub asi olema siis, kui kõne alla tulevad ilusüstid ehk kosmeetilistel eesmärkidel tehtavad süstid. Meditsiinilise iluravikeskuse Medemis meditsiiniala juhataja Jevgenia Makarova tõdeb, et inimesed ajavad vahel omavahel segi täitesüstid ning botuliintoksiini ehk rahvakeeli botoksisüstid. Teiseks pelgavad nad tihtipeale, et ilusüstid võivad inimese välimust ebaloomulikult moonutada. Tegelikult aga aitavad Makarova sõnul oskuslikult tehtud ilusüstid inimese välimust ikka kaunimaks muuta ning karta pole tarvis ka kõrvaltoimeid. See, millise protseduuri kasuks otsustada – kas täite- või botuliintoksiinsüstide kasuks, sõltub sellest, millise jälje on aeg inimese näole jätnud. Jevgenia Makarova soovitab alati arvestada ka kliiniku spetsialistide nõuannetega, sest nemad oskavad tulemusi prognoosida ja teavad, milline protseduur ja kuhu tehtuna kõige parema efekti annab. „Juhtuda võib ka nii,” märgib Makarova, „et vahel soovitavad kliinikutöötajad inimesel ilusüsti mõtte peast heita, sest alati ei ole
vaja veel loodusele vahele astuda või siis vastupidi – tarvis oleks juba kirurgilist sekkumist.” Aitavad ka kortse ka ära hoida Makarova sõnul saab ilusüstidest tegelikult abi juba siis, kui kortse näole veel ilmunud ei olegi, kuid on juba näha, et oht nende tekkeks on. Näiteks siis, kui inimesel on väga miimilised näolihased – ta kortsutab sageli kulmu, tõstab kulme üles vms. „Sel juhul võib n-ö beebidoosis botuliintoksiinisüsti teha juba ka 20-aastasele. Siis korts ei süvene ning nahadefekti ei teki,” selgitab ta. Täitesüstidest saab abi aga siis, kui kortsud ja vaokesed näole on juba tekkinud. Kõige tõhusamalt mõjuvad täitesüstid suunurkade, nina-suu kortsude ja huulekortsude puhul. Samuti saab täitesüstidega korrigeerida näiteks liiga kitsaste, ebaühtlaste vms huulte kuju. „Kardetakse, et huuled muutuvad suureks, ebaloomulikuks, aga korrigeerivaid täitesüste huultesse saab teha nii, et väga palju volüümi ei lisandu ning tulemus jääb ilus, pehme, sile ja loomulik. Samuti säilib huulte tundlikkus,” kinnitab Makarova. Erineva mõjuga Täitesüstide puhul on tegemist hüalüroonhappe geeliga, mida süstitakse kortsu sisse ning mis tõstab
Jevgenia Makarova
kortsu põhja, botuliintoksiin aga lõdvestab miimilisi lihaseid ning vähendab kortse sel moel. Eriti tõhus on botuliintoksiin otsmiku ja kulmuvaheliste kortsude korral,
samuti kanavarvaste puhul. Medemise meditsiiniala juhataja tõdeb, et kartus, nagu suretaks botuliintoksiin lihase, on alusetu. „4–6 kuu pärast lihase aktiivsus taastub,”
kummutab Makarova eelnimetatud müüdi. „Botuliintoksiin ei mõju ka tervele organismile, seda süstitakse vaid lihasesse, mille üleliigne aktiivsus põhjustab kortsude teket. Pärast süstimist väljub botuliintoksiin kehast kahe-kolme päevaga, kuid selle kortsudevastane mõju kestab mitu kuud pärast protseduuri.” Makarova rõhutab, et botuliintoksiini tohib süstida üksnes arst, Medemises teeb neid protseduure arst-neuroloog. Täitesüste teevad Medemise spetsialistid valdavalt Juvederm Ultra preparaadiga, mis on Makarova kinnitusel tänapäevastest preparaatidest kõige parem ja usaldusväärsem, sisaldades ühtlasi ka tuimastit. Juvederm Ultraga tehtud täitesüstide mõju kestab aasta ja ka üle selle. Süstide eelis ilulõikuste ees on nende väike traumaatilisus ja minimaalne kõrvaltoimete risk. Pärast protseduuri võib küll ilmneda punetust, turset või väikeseid verevalumeid, kuid need kaovad kiiresti. Samuti on eeliseks hind – kui lõikus maksab tuhandeid eurosid, siis süstid 200–300 eurot. Samas ei saa süstide abil kõiki kortse likvideerida. Jevgenia Makarova nendib, et ilusüstid on aastate jooksul üha menukamaks muutumas ning püsiklientide hulk on järjest kasvamas. Liide -püsi ei tähenda siinko-
hal, justkui ei olekski edaspidi ilma süstideta elada võimalik. „Süstid ei tekita füsioloogilist sõltuvust,” kinnitab Makarova, „aga kui inimene on saavutanud süstide abil hea välimuse, soovib ta edaspidigi hea välja näha.” Meditsiiniline iluravikeskus Medemis Narva maantee 7, 6. korrus Tel 699 8333 Kodulehekülg: www.medemis.ee • Laserepilatsioon/ fotoepilatsioon • IPL fotonoorendus • Kapillaareide eemaldamine • Ilusüstid (täitesüstid ja ilusüstid miimikakortsudesse) • Mesoteraapia • Biorevitalisatsioon • Keemilised koorimised • Näohooldused • Tselluliidiravi • Dermatoloog
LaserClinic tegeleb mitmete erinevate nahaprobleemidega
L
aserClinic kasutab oma töös kõige uuemal tehnoloogial põhinevaid meditsiiniseadmeid. Enne protseduuri soovitame konsulteerida oma raviarstiga. Sellest, mida LaserClinicus täpsemalt tehakse, räägib valgusravi terapeut Angela Tamm.
välja tõmmata, siis ei ole midagi enam n.ö suretada. ELOS-fotonoorendus
Karvade eemaldamine Kas kasutada laser- või foto-epilatsiooni ning kas koos raadiolainega või ilma? Maksimaalse tulemuse saavutamiseks saame valida protseduuri, arvestades nahatüüpi, probleemi ulatust ja kehapiirkonda, kuhu protseduuri tehakse. Protseduuride tulemusena karvakasv nõrgeneb ja peatub lõpuks. Kellele protseduur sobib? Igas vanuses meestele ja naistele, kes soovivad tüütutest karvadest vabaneda. Kaua võtab aega üks protseduur? Protseduuri aeg sõltub kehapiirkonnast, kuhu seda tehakse. Ülahuulele kulub näiteks 10 minutit, säärtele aga kuni 1,5 tundi. Miks on vaja teha mitu protseduuri? See on vajalik, et tabada kõiki karvu aktiivses kasvufaasis. Ainult siis on võimalik hävitada karvasibulat. Karvade kasvufaasid ja -tsüklid on aga piirkonniti ja indiviiditi erinevad.
Protseduur LaserClinicus.
Kui tihti on vaja protseduuri korrata? Esimesed 3 protseduuri võiks olla 7–8 nädalase intervalliga, edasi võib protseduuride vaheline aeg ulatuda 3 kuuni! Praegu on just sobiv aeg protseduuridega alustamiseks, siis jõuab enne suvepäikest 3 protseduuri läbi teha. Kuidas ma tean, kas laser- või fotoepilatsioon on mulle mõjunud? Pärast protseduuri karvad veel veidi kasvavad. On soovitatav neid mitte raseerida, vaid oodata umbes 2 nädalat, siis peaksid karvad lahti tulema.
Miks mõnes salongis laser- või fotoepilatsioon tulemust ei anna? On kasutusel masinaid, mille maksimumvõimsus ei anna tihti isegi poolt sellest, mida meditsiiniseadmed, ja nii ei tarvitsegi protseduuril olla tulemust. LaserClinic töötab oma kabinetis meditsiiniseadmetega, mille on FDA ja Euroopa Meditsiiniamet heaks kiitnud ning need omavad ISO-sertifikaate. Kas enne ja pärast laser- või fotoepilatsiooni võib karvad pinsettide, vaha või epilaatoriga välja tõmmata? Ei või! Kui enne protseduuri karvad
Mida tähendab fotonoorendamine? Päikese käes viibides ja solaariumis käies toimub nahas protsess, mida nimetatakse fotovananemiseks. See on üks peamisi enneaegse vananemise põhjusi. Meie teeme aga fotonoorenduse protseduuri ehk kasutame just sellist valgust, mis stimuleerib, noorendab, parandab ja uuendab fotokahjustatud nahka. Meil on kaks erineva lainepikkusega fotonoorenduse protseduuri, et võimalikult täpselt ja efektiivselt lahendada erinevaid nahaprobleeme. Üks fotonoorenduse protseduur on mõeldud neile, kellel on pigmendilaigud: fotovananenud ja päikesest kahjustatud nahk, tedretähnid või maksaplekid. Teine protseduur on spetsiaalselt kapillaarilaiendite, kuperoosa ja rosaatsea nähtude parandamiseks. Sellel masinal, millega LaserClinicus protseduure tehakse, on kasutuses täiendavalt ka raadiolaine, mis on üks paremaid naha kudede remodelleerijaid ja tekstuuri parandajaid. Mõlemad protseduurid aeglustavad raadiolaine abiga naha vananemist, ahendavad poore, siluvad peeneid kor tse, pinguldavad nahka ja kiirendavad armide paranemist.
Kuidas kapillaarilaiendite eemaldamine toimib? Valgus neeldub hemoglobiinis (veres) ja muundub kuumuseks. Kuumuse toimel kapillaarilaiendis olev veri hüübib ning kapillaar tõmbub kokku ja kaob kohe. Et tulemus oleks maksimaalne, soovitame klientidel just nüüd talvisel ja päikesevaesel ajal tulla kapillaarilaiendeid eemaldama. Kuidas pigmendilaigud kaovad? Valgus neeldub melaniinis (pigmendis) ning muundub kuumuseks. Pigmendilaigus olev pigment lõhustub ja kerkib naha pinnale ning ketendab nädalaga välja. Kevad-talvine periood on kõige sobivam aeg fotonoorenduse protseduuri tegemiseks, et suveks kauniks saada. Soovitame enne suve noorendada just nägu, kaela ja dekolteed – need on piirkonnad, mis on kõige enam päikesekahjustust saanud. Kaua protseduur kestab? Ninalt kapillaarilaiendite eemaldamine võtab aega mõne minuti, põskedelt aga 15 minutit. Kogu näo fotonoorendamise protseduur kestab 45 minutit. Kui tihti ja kas peab protseduuri kordama? Enamik pigmendilaike ja rahvakeeles nn. ämblikke „läheb kinni” ja kaob kohe pärast esimest protseduuri. Rosaatsea ja kuperoosa aga vajavad enamasti kordusprotseduure. Protseduuri võib korrata vastavalt vajadusele 3–4 nädala pärast.
LaserClinicus on palju erinevaid võimalusi protseduuride tegemiseks ja ka protseduuride omavahel kombineerimiseks, et võimalikult täpselt ja efektiivselt lahendada kõiki järgmisi nahaprobleeme: ilmastiku kahjustatud nahk, päikeseplekid, pigmendilaigud, tedretähnid, angioomid, ebaühtlane jume, punased ja pruunid laigud, rosaatsea, kuperoosa, punetav nahk, kapillaarilaiendid, väikesed veresooned, kortsud, lõtvunud nahk, väsinud väljanägemine, vananemise märgid, suurenenud poorid, rasune nahk, akne, aknearmid, soovimatud karvad, sisse kasvanud karvad, karvanääpsupõletik. Kui Te soovite mitut erinevat protseduuri, siis tasub küsida personaalset pakkumist! LASERCLINIC www.laserclinic.ee Tallinnas Toompuiestee 37, II korrus Tel 5562 0007 info@laserkliinik.ee Tartus Aleksandri 42 tel 5562 0008 tartu@laserkliinik.ee