FINANTS &
JUHTIMINE Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
32% naistest on mõelnud ettevõtlusega alustamise peale Näe oma võimalusi ja kasuta neid seb.ee/minuvalikud
Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvuge lähemalt pakkumise tingimustega www.seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga.
Mai 2022
VÕIMESTAME HOMSETE MUUTUSTE TŠEMPIONE
SAAVUTAD 2 KORDA VÄHEMA AJAGA 2 KORDA ROHKEM
EMPOWERMENT OÜ | www.empowerment.ee info@empowerment.ee | +372 5050 595
FINANTS&JUHTIMINE
Pandeemia mõjud:
rohkem usaldust ja mõtestatust Piirangute lõppedes tagasi vaadates võib näha, et raske aeg jättis töömaastikule ka mitmeid kasulikke muudatusi. TEKST: Anne-Mari Alver Koroonaaeg muutis tööelus omajagu ja eriti puudutab see kontoris tehtavaid töid. Loogiline ju – kui raamatupidaja, turundustekstide kirjutaja või andmesisestaja võivad küllalt kerge vaevaga oma töökoha koju kolida, siis tootmistsehhi naljalt paigast ei liigutata. Juhtide ette asetas koroonapandeemia aga mitmeid uusi väljakutseid. Tühjaks – füüsilises mõttes – valgusid nii väikefirmad kui ka suured riigiasu-
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
tused, ent tööga tuli jätkata ning juhil tuli otsuseid langetada ja töötajaid motiveerida sootuks uutes oludes. On inimesi, kellele see tõeliselt hästi sobib. „Ma ei taha enam kunagi tööl käia!” õhkab ühe keskmise suurusega ettevõtte töökeskkonna korraldaja ja lubab oma firma teha, kui tööandja seda siiski nõudma peaks. On inimesi, kellele see mõjus rusuvalt – valusamad lood räägivad psühholoogi- ja psühhiaatrijärjekordadest ja harjumuseks saanud antidepressantidest, mida ka perearstid välja kirjutada võivad. „Mu elu lagunes koost, kui pidin päevast päeva olema silmitsi iseenda ja oma tööga. Sain aru, et ma ei armasta ei ennast ega oma ametiko-
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg
hustusi, ent mul polnud jõudu midagi muuta ... kuni ma selle koorma all kokku varisesin,” tunnistab ühe ettevõtte turundusassistent. Tema sai alles koduseinte vahel aru, kui vähe talle tema töö tegelikult meeldib. Enamiku inimeste pandeemiaaegsed töökogemused jäävad siiski suure vaimustuse ja sama suure pettumuse vahepealsetele aladele. Koroonapiirangud said – vähemalt praeguseks – läbi, ent kas on midagi, mis töökultuuri mõjutama jääks?
Töö on muutunud tähenduslikumaks Personalijuhtimise õppejõud Karin Kuimet kinnitab, et arengud, eriti per-
Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall
Mai 2022 3
FINANTS&JUHTIMINE
sonalitöö valdkonnas, on viimastel aastatel olnud väga suured, kuid märkimisväärne paradigma muutus sai alguse juba mõned aastad tagasi – ajast, kui infotehnoloogia tegi suuri edusamme, Y-generatsioon tööturul võimust võttis ja globaliseerumine hoo sisse sai. „Kollektiivid hakkasid aina enam koosnema väga erinevatest inimes-
test. Seda väga mitmest aspektist. Näiteks töötas üha enamates organisatsioodes – nii ettevõtetes, avalikes asutustes kui ka mittetulundussektoris – nii noorema kui ka vanema generatsiooni esindajaid, samuti erinevatest rahvustest ja eri kultuuritaustaga inimesi. Üha enam kaasati ka erivajadustega töötajaid,” meenutab ta.
Pandeemiaga seotud kodutöökorraldus muutis aga Kuimeti sõnul olulisel määral arusaama töö tähenduslikkusest. „Nende inimeste osakaal, kes ei taha tööd lihtsalt tegemise pärast teha ning oma tööaega n-ö täis istuda, on oluliselt kasvanud,” sedastab ta ja lisab, et väga palju rohkem on töökohtadel hakatud väärtustama usaldust – kui inimene töötab distantsilt, ei saa teda ju pidevalt kontrollida. Usaldus toimib ka teistpidi – töötaja poolt oma juhi suhtes. „Lisaks on tõusnud töötajate digipädevuste ja suhtlemisoskuse tase,” hindab Karin Kuimet ning toob näite, et koosolekute plaanimisel küsitakse juba peaaegu automaatselt, millises keskkonnas see toimub. „Ka organiseerimise tase on muutunud paremaks ning aega väärtustatakse varasemast rohkem,” lisab ta ja toob näiteks ka selle, et kui töötajad on erinevatest, vahel ka üksteisest kaugel asuvatest riikidest, tuleb lisaks lihtsalt üksteise aja väärtustamisele arvestada ka vööndiajast tulenevate erisustega.
Tooner.ee KORRALDAME IGAKUISELT TEIE FIRMA RAAMATUPIDAMIST Meie klientideks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja korteriühistud! Tetrian OÜ kasutab teenuse osutamiseks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva. Pakume raamatupidamisteenust nii igakuise teenusena kui ka vajadusel vaid ühekordse abina. Teeme palgaarvestust. Raamatupidamisteenuse hinnapakkumised ja konsultatsioon
tel 5649 2532, 442 0735, e-post: raamatupidamine@tetrian.ee, www.tetrian.ee
4 Mai 2022
• Printerite müük, hooldus ja rent Mustamäe tee 4, Tallinn • Tel 505 6275 www.tooner.ee
FINANTS&JUHTIMINE Mikrojuhtimise osakaal väheneb Veel ühe olulise juhtimismuutusena toob Karin Kuimet välja muutused tagasiside andmises: „Muutunud on arusaam, mida tähendab tagasiside ja miks seda antakse.” Töötaja poolelt vaadates soovitab ta siiski pigem tagasiside vastu huvi tunda, sest sellest võib professionaalse edasiliikumise teel kasu olla. Meeldiva ja kasuliku muutusena näeb Kuimet ka mikromanageerimise vähenemist ning see trend on jäänud püsima ka piirangute lõppedes. „Juhi ülesanne on seada suuremaid sihte ning mikrootsuste tegemine on sageli olnud vaid nendest hoidumise eesmärgiga,” arutleb Karin Kuimet ja rõhutab, et varem mainitud töö tähenduslikkuse suurenemine mõjutab nii juhtide kui ka spetsialistide ning töötajate tegevust ja otsuseid. „Mikromanageerimine ei ole praegustes tingimustes, kus tööülesanded on mitmekesised, kõik kogu aeg muutub ja vaja on raamist välja mõelda, enam jätkusuutlik. See käib koos usaldusega ja eeldab juhtidelt visionäärlust ning arusaama, mida tähendab juhtimine,” mõtiskleb ta.
KOGEMUS: kaugtöö tagas raskuste kiuste rahulolu Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütleb koroonapandeemiast tingitud muutustele tagasi vaadates, et juhina on ta kindlasti eelkõige inimeste juht ja koroonaperiood tõi sel teemal kaasa mitmeid keerulisi väljakutseid. „Mu taust on infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, ning näiteks Eesti Telekomis polnud kaugtöös midagi kummalist ka mitmeid aastaid tagasi – progeja võib vabalt elada väikesel Vilsandi saarel ja teha sealt tööd Ameerikasse, aga logistikaäri pole kaugelt üldse mitte sama lihtne korraldada,” arutleb ta ning ütleb, et käis ise ka kõige sügavamal koroonaajal võimalusel ikka kontoris tööd tegemas. „Kui nüüd piirangud läbi said, korraldasime kohe grupisisese juhtide koosoleku. Minu arvates on väga oluline, et inimesed üksteist näeksid ning lisaks tööjuttudele saaks vestelda ka mõne sõna muudel teemadel, kasvõi sellest, mida keegi viimasel ajal teatris näinud on,” räägib Kalm ja toob välja, et lisaks inimeste kuulamisele meeldib talle ka jälgida nende kehakeelt, mis sageli annab edasi rohkemgi kui pelgalt sõnad. Et distantsilt juhtimine Tallinna Sadamas aga siiski hästi õnnestus, sellest annab lisaks ettevõtte majandusedule aimu ka asjaolu, et iga-aastane töötajate rahulolu-uuring näitas soovitusindeksi tõusu – see on muutuja, mille abil töötajad hindavad, kui tõenäoliselt nad soovitaksid Tallinna Sadamas töötamist oma sõpradele. Tallinna Sadamas töötab koos kolme tütarfirma töötajatega 470 inimest – Eesti mõistes on tegu suure ettevõttega, maailma mastaabis aga pigem väikesega, mida Valdo Kalmu sõnul on igati meeldiv juhtida. „Soovitusindeksi tõus pole aga hinnang ainult minu, vaid kogu juhtkonna tööle,” rõhutab Kalm ja kiidab Tallinna Sadama juhtkonda ka teises võtmes – kui ta telekomiärist sadamajuhiks tuli, sai pika kaalumise peale otsustavaks just ettevõtte juhtkonna loodud hea potentsiaal.
www.efta.ee
CHIEF ACCOUNTANT JOIN OUR TEAM DO YOU HAVE...
WHAT YOU’LL DO
higher education in Accounting or Finace experience as Chief Accountant for 3+ years konwledge of Estonian accounting and taxation regulations fluent Estonian and English advanced MS Excel skills experience with Business Central (MS Navision) would be a benet
WHY BECOME AN AVALANCHER...
Accounting of Estonian companies: issuing invoices, calculation of salaries, preparation/submitting of declarations, maintenance of accounts receivables/accounts payables, recognizing of bank operations, xed assets registers, communication with the Tax authority and other local institutions, nancial audit, preparing annual reports in all Estonian entities; Accounting of Latvian and Lithuanian companies: issuing invoices, supervision of local partners; Monthly closing: sales accruals and cost estimates in all countries, intercompany balances, control of the Latvian and Lithuanian reports, control of project’s income and COS, consolidation reports, management reports; Consulting management and other division managers in accounting and taxation-related matters.
This is an opportunity to work with talented teammates and shape the future of Avalanche Labs (and we have daring plans!); Working on an international level in a fast-paced environment with professional growth opportunities; Benet basket with options to get the latest tech, additional vacation weeks, training, travel around Europe in a camper van, go on extreme adventures with Avalanchers, and much more! Excellent quarterly company events and monthly themed events! Apply for this job: https://apply.workable.com/avalanche-labs/j/34E1B5C295/
OTSIME PEARAAMATUPIDAJAT. KANDIDEERI: https://apply.workable.com/avalanche-labs/j/34E1B5C295/ Avalanche Laboratory OÜ | Toompuiestee 33a Tallinn 10149 Estonia | www.avalanchelabs.com
FINANTS&JUHTIMINE
SEB PANK
Panganduse roll ettevõtete toetamisel Pangandus on majanduse vereringe, mistõttu on oluline teada, kuidas finantssektor saab oma tegevusega ettevõtteid nende arengu teel toetada ja aidata. Küsimustele vastas SEB juhtkonna liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov. Me ei saa mööda vaadata sõjast Ukrainas. Kuidas see mõjutab Eesti ettevõtteid? Tooks välja neli aspekti. Esimesena tuleks välja tuua rekordiline inflatsioon, kuid selle põhjustasid juba COVIDist tingitud globaalsed tarneahelate probleemid ja nüüd annab täiendavat hoogu sõda Ukrainas, tõstes kiirelt toormete ja energiakandjate hindu. Teiseks, tulenevalt vähesest ekspordist Venemaa ja Valgevene suunal, siis eksporti see nii väga pole mõjutanud. Impordi osas – ehk meie ettevõtete sisendkaubad – on mõju mõneti suurem, kuid siiski ületatav. Kolmandaks on üldine investeerimis- ja tarbimiskindlus, mis siiski üllatavalt pole väga nõrgenenud. Neljandaks on ja jääb pikaajaliseks probleemiks tööjõupuudus, kus lisandunud, pealtnäha suur põgenikevool ei pruugi siiski vajatavate oskuste mittekattuvuse tõttu paljudes kohtades leevendust anda. Pikas pildis aga kindlasti noorema põlvkonna siiajäämine ning edukas integreerimine ühiskonda annaks positiivse mõju. Kas energiahinnad on Eesti ettevõtjate plaane muutnud? Kindlasti on. Lisaks kallile elektrihinnale on väga kiire tõusu teinud ka gaasi hind. Eestis on maagaasi peamine tarbija tööstus, kus kulutatakse sellest umbes kolmandik. Energiaintensiivset tööstust, nagu on näiteks alumiiniumi, väetiste või tselluloosi tootmine, esineb Eestis küll vähe, ent ilmselt pa-
võivad hakata selleks tarbeks sisendinfot küsima ka oma tarnijatelt, kelleks on sageli väikeettevõtted. Ehk kokku võib mõjutatud ettevõtete hulk kasvada vabalt mitme tuhandeni. Ka pangad hakkavad peagi küsima, kas või kuidas kliimariskid ettevõtet puudutavad ning kas või millised on tegevused n-ö rohesuunal. ESG-strateegia (Environmental, Social, Governance) muutub tulevikus oluliseks näiteks rahastuse saamisel.
neb praegune energiahind proovile ka siinse puidu- ja metallitööstuse ning mõjutab ka põllumajandust, metsandust, ehitust ja kõiki teisi sektoreid. Teisalt on selge ka see, et energiahinnad ei saa lihtsalt jätkata sama tempoga kasvamist. Mingil hetkel hakkab vastu tulema tööstus- ja eratarbijate taluvuslävi, kust edasi hakatakse lihtsalt tarbimist piirama, mis omakorda seab loomuliku lae ka hinnale. Kui sellest midagi positiivset otsida, siis pikemas plaanis aitab praegune hinnašokk kaasa mitte ehk vaid Euroopa kaitsevõime, vaid ka energiakindluse paranemisele ja roheinvesteeringute tegemise kiirendamisele. Kas rohepööre mõjutab ka ettevõtteid? Roheteema ei ole kuhugi kadunud. Lähiajal võetakse Euroopa Liidus vastu CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) direktiiv, mille alusel peab veelgi suurem hulk ettevõtteid esitama jätkusuutlikkuse iga-aastaseid aruandeid. Uued aruandlusnõuded rakenduksid alates 2026. aastast ja Eestis mõjutaks see hinnanguliselt 250 ettevõtet. Ja need ettevõtted, et suuta täita raporteerimiskohustust,
Kuidas paistavad Eesti ettevõtted roheinvesteeringute vallas välja Balti võrdluses? Balti riigid näevad kliimamuutuses pigem riski kui võimalusi, aga siinkohal ongi üheks meie rolliks aidata ettevõtetel leida need kohad, kus kliimamuutustega tegelemisest tekivad neile uued konkurentsieelised. Samas ligi 70% ettevõtteid saavad aru, et nende kauba (lõpp)tarbija tunneb huvi toote süsinikujalajälje osas ja kuna alati kehtib põhimõte „klient on kuningas”, siis see paneb ka ettevõtted tegutsema. Viimase EIB Investment Survey kohaselt on kõige agaramad roheinvesteeringute planeerijad Leedu ettevõtted, kus selliste investeeringute peale mõtlevad üle 50% ettevõtetest. Järgnevad Läti (üle 40%) ettevõtted ning seejärel tulevad Eesti ettevõtted (ligi 40%). Milline on SEB roll rohepöördes? Mida ettevõtetele pakute? Panga roll on siinkohal olla ettevõtete partner ja nõustaja. Aidata mõista erinevaid regulatsioone ning näha uutes oludes pigem ettevõtte võimalusi, mitte takistusi. Omalt poolt toetame kliente ka läbi meie roheliste toodete, kus lisaks eraklientidele pakutavate rohelise kodulaenu ja maisist tehtud pangakaardi Maisic kõrval on ka ettevõtetel võimalik taotleda rohelist laenu ja liisingut. Viimase uuendusena hakkas SEB pakkuma näiteks ka kliimatuleviku pensionifondi. Mai 2022 7
FINANTS&JUHTIMINE
EST-POS
ODOO ÄRITARKVARA kasutades teate toote omahinda igal ajahetkel
Iga tootmise puhul on kõige olulisemal kohal võimalikult täpne planeerimine ja toodete omahind. Odoo äritarkvara võimaldab arvutada omahinda reaalajas, aidates reageerida kohe, kui masinate, inimeste, energiahindade või toorainega peaks tootmise käigus probleeme tekkima ning omahind ootamatult kõrgeks kerkima. „Võimalus panna tarkvara tööle nii, et tootmise omahind jookseb reaalajas kogu aeg vastutava isiku nutiseadme ekraanil, peaks olema iga tootmis- ja tööstusettevõtte jaoks a ja o. Ehk nii kui toodetav ese liinilt tuleb, on kohe teada ka selle hind. Iga arve pealt on seega näha, kui palju ettevõte tegelikult teenis ning mis on iga kliendi kasumlikkus,” selgitab Odoo tarkvara esindava EST-POS OÜ tegevjuht Indrek Linnas. Ta nendib, et paraku teevad veel praegugi paljud tootmised inventuuri kord kuus ning lisades valemisse töötajate palganumbrid ja viimasel ajal 8 Mai 2022
jõudsalt kasvavad energiakulud, võib tulemus olla pehmelt öeldes segadusse ajav.
Edu võti on kvaliteetsed andmed Muidugi ei ilmu omatoote hind ega muud andmed programmi iseenesest, vaid selleks on vaja kõik tarvilik eelnevalt sisestada. „Juurutamine sõltub mõlemast meeskonnast – nii sellest, kes aitab programmi juurutada, kui ka ettevõttest, kes soovib tõhusale äritarkvarale üle minna. Meie teame oma tööd ja punkte, mis tuleb läbida. Kasutajaid tuleb aga motiveerida programmi kasutama. Sisesta-
tavates andmetes on jõud ja võidu võti – nende järgi hakatakse tegema juhtimisotsuseid,” räägib Linnas. „Ilma reaalajaandmete ja kulukohtade teadmisteta pole võimalik ühelgi ettevõttel konstruktiivseid finantsotsuseid teha.” Andmete sisestamise hulgast ja täpsusest oleneb, millist aruandlust on võimalik saada. Saab arvutada nii toote omahinda, lõpphinda kliendi jaoks kui ka kasutada saadud numbreid paremaks planeerimiseks. Näiteks saab programmile teha päringu, millises koguses on mõistlik toota: mis on omahind 100 või 1000 ühiku puhul ja kus on see piir, kust alates enam omahind ei lange. Odoo on Belgias arendatud programm, mida kasutatakse kõikjal Euroopas. Eestis on kasutajaid umbes 350, neist üle 250 kasutajaga ettevõtteid on 15 ja 50–249 kasutajaga asutusi 45. Seega toimub programm hästi nii suuremates kui
FINANTS&JUHTIMINE
EST-POS ka pisemates organisatsioonides. Eestis kasutatakse Odood edukalt nii metalli-, puidu- ja toidutootmises, energeetikaettevõtetes kui ka riigisektoris.
KLIENDI KOMMENTAAR:
Kõik moodulid suhtlevad omavahel Odoo tarkvara katab kogu ettevõtte tarneahela, aga soovi korral saab keskenduda ka ühele tahule, kasutades täpselt nii palju mooduleid, kui mõistlik tundub. Ühte programmi saab liita enam kui 30 omavahel suhtlevat baasmoodulit – näiteks müügitoru ehk CRMi, müügi koos müügipakkumistega, tootmise, lao, transpordi – ning siduda selle kõik raamatupidamisega. Ärisektorite vaates katab Odoo terviklahendusena edukalt kõiki peamiseid sektoreid, nagu kaubandus, nii jae- kui ka hulgimüük, ladude haldus ja e-kaubandus, tootmine ja logistika, teenindus, infoja teenusemajandus. Baasmoodulid on kohe kasutamiseks valmis, aga loomulikult saab klientide soovil neid laiendada spetsiifilisemateks äriprotsessideks. „Odoo üks suur eelis ongi see, et kõik on omavahel mugavalt integreeritud – kvaliteedikontroll suhtleb tootmisega, aruandlus raamatupidamisega,” ütleb Linnas. „Ja samal ajal on äritarkvara väljanägemine nagu nutitelefoni ekraani ikoonid – kõik on lihtne ja arusaadav.” EST-POSi kliendid on nii väikeettevõtted, kes kirjutavad vaid arveid ja kellele piisab kahest nii-öelda moo-
dulist, kui ka keerukate äriprotsessidega firmad, kelle jaoks on ettevõte erilahendusi loonud. „Meil on kliente aastakäibega 1,5 miljonit ning samuti 100 miljoni suuruse käibega kliente. Kui kliendi äriprotsessid on keerukad, siis meie tugi „tõlgib” tema vajadused Odoo „keelde” ja annab ka tagasisidet, kuidas klient saab oma tegevust muutes olla efektiivsem. Toetame igati oma kliente ning mõtleme nendega kaasa.” Kui harilikult on ERP tarkvaral kasutajalitsents suhteliselt krõbeda hinnaga, siis Odoo puhul valib klient, mida ta soovib kasutada ja kui palju kasutajaid mingit moodulit kasutab. Hinnastamine võib olla kuupõhine, kuid sõlmida saab ka pikemaajalisi, kuni viieaastaseid lepinguid. „Tänases ebastabiilses majanduses oleks ju päris hea fikseerida hind viieks aastaks, nii et tead täpselt läbi aastate tarkvaralitsentsi kulusid,” toob Linnas välja. „Samas uueneb Odoo igal aastal ning värskendused on hinna sees. Ja loomulikult
„Kasutame Odoo tarkvara veidi üle aasta ja vajadus leida uus tarkvara tulenes arusaamast, et ligi 300 kaardistatud tootmisprotsessiga ettevõttena peame valima lahenduse, mis lahendaks meie praegused probleemid ning samas ei piiraks arengut tulevikus. Omahinna arvutamise mudel on tootmisettevõtetes väga keeruline ning tundub, et täna pööratakse sellele liiga vähe tähelepanu. Enamasti kiputakse omahinda arvutama lihtsalt retsepti ehk koostisosade järgi, kuid tegelikult on vaja sinna lisada ka kõik teised kulud alates masinate amortisatsioonist kuni tegeliku tööni. Lisaks „rallib” tooraine hind täna suure kiirusega ning raske on teha adekvaatseid ärilisi otsuseid, kui omahind selgub alles kuu lõpus raamatupidamisandmetest. Üle maailma laialt kasutuses olev Odoo jättis oma avatud platvormi ja alternatiividest soodsama hinnaga väga hea mulje ja me oleme väga rahul ka oma professionaalse partneriga.” ASi Balsnack International Holding arendusjuht Reigo Rusing garanteerime, et iga uue funktsiooni lisandumisega säilivad vanad andmebaasid.” Odoo tarkvara suhtleb kliendiga kliendi keeles ja nii on ka Eestis juurutatav Odoo eestikeelne. Tarkvara töötab veebibrauseril ning on mugavalt kasutatav nutiseadmest. Klientide andmed paigutatakse enamasti pilve, kuid muidugi on kliendil vajaduse korral võimalik oma andmeid hoida ka majasisestes serverites. Tekkis huvi? Loe lähemalt Odoo tarkvarast: www.estpos.ee/odoo
Mai 2022 9
FINANTS&JUHTIMINE
Aasta raamatupidaja 2021: numbrid meeldivad mulle tähtedest rohkem! Foto: Eesti Post
Eesti Posti pearaamatupidaja Kristina Andla kinnitab, et raamatupidamistöös tulevad kasuks nii lai silmaring, avatud suhtlemine kui ka hea huumorimeel. TEKST: Anne-Mari Alver Leedust pärit Kristina Andla on töötanud raamatupidajana ligi 20 aastat, sellest viimased 7 aastat Eesti Postis. „Kristina on eeskujuks ja inspiratsiooniks kõikidele noortele naistele, kes seisavad raske valiku ees – järgneda oma unistustele või vanduda alla saatuse keerukuse ees. Kristina on suutnud saada läbi raske töö ja eneseületuse suurepäraselt hakkama pearaamatupidaja rollis Eestis. Kristina on suur professionaal, kellelt küsivad nõu teised raamatupidajad üle Baltikumi. Tema korrektsus, tehniline taip, ausus, sõbralikkus, huumorisoon ja abivalmidus on kõrgelt hinnatud nii kolleegide kui ka välispartnerite poolt,” iseloomustati Kristina Andlat aasta raamatupidaja 2021 väljakuulutamisel. Kus te olite ja mida tegite, kui saite teada, et olete võitnud aasta raamatupidaja 2021 tiitli? Osalesin Eesti raamatupidajate konverentsil „Teejuht 2022. aastaks”, mida igal aastal korraldab Eesti Koolitus ja- Konverentsikeskus. Konverentsi korraldajad kutsusid mind, kuna pääsesin kolme parima hulka. Rõõmuga tulin ettekandeid kuulama, aga seda, et mina saan tiitli – seda ei osanud ma ette kujutada. Palun meenutage, miks otsustasite raamatupidaja eriala kasuks. Sellist konkreetset hetke ega otsust ei olnudki. Ma alustasin õpinguid leedu ja soome filoloogia erialal, kuid
Kristina Andla Mai 2022 11
FINANTS&JUHTIMINE töökarjäär algas mul raamatupidaja assistendina. Aja jooksul sain aru, et mulle meeldivad numbrid rohkem kui tähed. Magistriõpingud lõpetasin juba audiitorina ning kindla sisetundega, et mulle meeldib rohkem osaleda raamatupidamise protsessis kui seda kontrollida. Milline on olnud teie teekond praeguse tööni? Mida olete õppinud, kus olete varem töötanud? Raamatupidajana alustasin Leedus Vilniuses. Järgmised kaheksa aastat töötasin pearaamatupidajana samasse kontserni kuuluvas tootmisettevõttes Eestis. Kui olin andnud ettevõtetele endast maksimumi ja saavutanud kõik seatud eesmärgid raamatupidajana, siis tundsin, et tahan uusi väljakutseid. Soovisin rohkem arenguvõimalusi ning muutusi ja olen siiralt õnnelik, et seitse aastat tagasi otsis Omniva just sellist inimest. Mida peate oma töötee olulisemateks saavutusteks? Vaadates tagasi oma senistele valiku-
tele, siis siiani imestan, kui julge ma siiski olen olnud. Olen olnud julge ning valinud erinevaid erialasid ja valdkondi. Samuti oli väga suur väljakutse asuda tööle pearaamatupidajana võõras riigis. Ma kordagi ei mõelnud, et ma ei saa hakkama.
matupidajad on tagasihoidlikud, tõsised ja omaette nokitsejad. Vastupidi, hea raamatupidaja on avatud, laia silmaringiga, tark, nutikas, suhtleja, sotsiaalne, kiire taibuga, ennast pidevalt arendav ja hea huumorimeelega.
Raamatupidaja peab olema kursis maailmas toimuvaga ja valmis kiirelt muutustele reageerima.
Millised võimalused on raamatupidajatel töiseks arenguks? Kas lagi on olemas? Arvan, et raamatuipidaja arenguvõimalused on piiritud. Raamatupidaja peabki ennast pidevalt arendama. Ja mitte ainult ametialaselt. Raamatupidaja peab olema kursis maailmas toimuvaga ja valmis kiirelt muutustele reageerima.
Kas raamatupidaja töös on lisaks oskustele olulised ka isikuomadused? Millised? Oskusi saab omandada ja vajadusel õppida, isikuomadused kas on või mitte – seega kindlasti on äärmiselt oluline nii raamatupidajana kui ka muudes rollides, milline inimene sa oled. Vanast ajast on kuvand, et raa-
Kas koroonaaeg muutis midagi teie töös? Kuna raamatupidaja amet on üks nendest, kus on vaja ainult arvutit ja head internetti, siis mina kohanesin koroonaaja muutustega tööelus suhteliselt kiiresti. Veendusin järjekordselt, et minu jaoks on meeskonda kuulumise tunne ja hea koostöö väga olulised. Võid küll üksinda kodukon-
Riihos raamatupidamisteenus julgetele ettevõtjatele! Eesti esimene raamatupidamisfirma oma äpiga.
www.riihos.ee / +372 527 01 99 / myyk@riihos.ee
FINANTS&JUHTIMINE toris töötada, aga hoopis teine tunne on, kui saad kiiresti kolleegidega silmast silma arutada ja lahendada tööga seotud kõiki küsimusi ja probleeme. Samas, tänu koroonale sai kodukontor hoopis teise tähenduse. Valikuvõimalus on oluline! Palun kirjeldage oma tööpäevi. Kui pikad need on, kas olete pigem hommikune või õhtune inimene, kas töömõtted saadavad ka kodus? Minu tööpäevad on väga traditsioonilised, kuna raamatupidaja roll suures ettevõttes on oluline just tööpäevadel, kui tööelu keeb. Olen endale seadnud kindlad töö- ja vaba aja piirid, et säilitada produktiivsust tööl ning tegeleda vabal ajal oma hobide ja perega. Tahaksin öelda, et ma töömõtteid koju kaasa ei võta, aga ikka autoroolis või üksi olles lahendan mõtetes keerulisi teemasid. Ja tihti sünnivad just unes need head ja õiged lahendused. Ise olen kindlasti hommikuinimene! Kõik olulised tööülesanded ja kohtumised eelistan teha päeva esimeses pooles.
Mis on olnud viimasel ajal teie töö kõige suuremad väljakutsed? Pidevad väljakutsed on minu tööelu üks osa – maailmas toimuv mõjutab meie igapäevast tööd, uued ärilised otsused vajavad raamatupidaja abikätt.
Värske õhk, podcast ja kiire samm – see on see, mida vajan iga päeva lõpetamiseks. Mida teile meeldib teha vabal ajal? Vabal ajal olen abikaasa, ning ema 16-aastasele tütrele ja 11-aastasele pojale. Nende kõrvalt leian aega rahvatantsule, jõutrennidele, pikkadele jalutuskäikudele koeraga ning enda suurele kirele – raamatutele ja Eesti leedulaste ühingule, mille üks juhatuse liikmetest ma olen.
Kuidas hoiate end vaimselt ja füüsiliselt vormis? Füüsiline tegevus on minu jaoks väga oluline. Istuv ja arvutitöö tänapäeval on üks kahjulikumaid kombinatsioone, seega tegelen juba aastaid aktiivselt ja regulaarselt jõutrenniga, mis aitab ennast heas vormis hoida. Raskeid hantleid tõstes unustad kõik päeva mured. Samuti on igapäevane kõndimine minu jaoks nagu hambapesu. Värske õhk, podcast ja kiire samm – see on see, mida vajan iga päeva lõpetamiseks. Minu vaimne „arst” on kindlasti raamatud. Ma loen alati ja igal pool. Mis raamat praegu pooleli on? Nagu ütlesin, meeldib mulle väga lugeda, loen alates viiendast eluaastast ja teen seda väga hea meelega siiani. Ma ei kujutaks elu ega ennast ette ilma raamatuteta. Loen leedu, eesti ja inglise keeles sõltuvalt raamatust ja autorist. Just praegu on käsil väga tuntud leedu kirjaniku Kristina Sabaliauskaitė neljaosalise romaani „Silva rerum” kolmas osa.
RAAMATUPIDAJA JA ETTEVÕTJA KOOLITUSED 30 min Sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali kajastamine 50 min ERALDISED raamatupidamises – miks, millal ja kuidas? 60 min Töötervishoiu- ja spordikulude maksustamine 90 min Rahavoogude aruanne 90 min Dividendid – maksmine, maksustamine ja deklareerimine 90 min Töötamine siin- ja sealpool piiri – millised tööjõumaksud ja kuhu? 90 min Osaühingu asutamisest – praktiliselt ja põhjalikult 90 min Olulised MAKSUMUUDATUSED 2022 90 min Kliendiüritused versus firmapeod – maksuga ja maksuta 90 min MOSS asemel on OSS ja IOSS 90 min Põhivarade arvestus raamatupidamises 120 min Muudatused töösuhetes ja vanemapuhkustes 120 min Osaühingu likvideerimine – reeglid ja võimalused 120 min Raamatupidamise SISE-EESKIRI – kohustus või vajadus 140 min Väärtpaberite kajastamine raamatupidamises 180 min Ettevõtte tulumaksu ABC 195 min Majandusaasta aruanne 2021
ROHKEM INFOT: www.rmp.ee/epood/koolitus Vaata ja kuula koolitust endale sobival ajal ja kohas!
FINANTS&JUHTIMINE
ROBBY & BOBBY
Raamatupidamise efektiivne korraldamine Krista Teearu Robby&Bobby juhatuse liige Raamatupidamine on viimase mõnekümne aastaga tublisti muutunud. 30 aastat tagasi peeti raamatupidamist veel paberil. 90ndate algul tulid arvutid ja internet. Lihtsad raamatupidamisprogrammid olid juba olemas, aga internetipanka veel ei olnud. Raamatupidaja võttis postiga tulnud paberil ostuarve, kirjutas käsitsi pastakaga vajalikud andmed maksekorralduse blanketile, võttis juhataja allkirja ja vantsis panka. Aega kulus kümne arve tasumiseks kaks tundi (!). Siis tuli internetipank. Raamatupidaja võttis paberarve, paremal juhul juba PDF-i, sisestas andmed käsitsi internetipanka. Aega kulus kümne arve tasumiseks kakskümmend minutit. Praegu on kõik ostuarve andmed e-arvelt või digiteeritud arvelt raamatupidamisprogrammis juba olemas, makse tegemiseks valid programmist soovitud arved ja saadad panka. Ajakulu – kaks minutit. Kui lisad automaatsed maksed, siis on maksetele kuluv ajakulu üldse null. Ei mingeid roboteid ega tehisintellekti, täiesti tavalised tööprogrammid. Nii mõnigi ettevõte saaks oma raamatupidamisprotsessidelt tublisti aega (ja raha) kokku hoida, kui kasutusele võtta kaasaegsed töömeetodid.
Kuidas alustada? Kui seda pole veel tehtud, siis paberdokumentidest võiks küll loobuda, see säästab päris hulga aega. Raha ka – paber, paberikaustad ja kaustade hoidmise ruum. Elektroonne arvete säilitamine on juba palju aastaid igati aktsepteeritud, ka maksuameti poolt. Joonista üles, kuidas erinevate tehingute info praegu raamatupidamisse jõuab – müügid, ostud, panga14 Mai 2022
FINANTS&JUHTIMINE
ROBBY & BOBBY tehingud? Need on kolm raamatupidamise põhiprotsessi, tee kõigepealt need korda. Mõtle läbi, kuidas andmed võiksid liikuda. Milliseid programme võiks kasutada? Milliseid ühendusi vajad?
Müügitehingute kajastamine Ühekordsete teenusearvete väljastamine Ühekordsed teenusearved võiks väljastada otse raamatupidamisprogrammist. Kaunilt disainitud arveid niikuinii enam praktiliselt ei kasutata, liiguvad vaid andmed. Seega raamatupidamisprogrammist väljastatud lakooniline, aga kõigi vajalike andmetega müügiarve sobib reeglina hästi.
Korduvate teenusearvete väljastamine Nii mõneski programmis on võimalik salvestada mallid ja korduvarved vastavalt etteantud graafikule automaatselt välja saata. Liikmemaksud, fikseeritud igakuised tasud jms. Kui see on teemaks, siis vali programm, mis seda võimaldab, ja tee see ühekordne töö ära, säästab edaspidi ohtralt aega.
E-arvete väljastamine Avalikule sektorile on võimalik müügiarveid saata ainult e-arvetena. E-arve ei ole PDF, vaid masinloetav arve. Kogu info on juba lihtsalt loetavana olemas, ei ole vaja midagi digiteerida ega käsitsi sisestada. Kui arve vastuvõtja on võimeline vastu võtma e-arveid (seda näeb Äriregistri portaalist), tasuks arved e-arvetena väljastada.
Teises programmis koostatud müükide kajastamine E-poe müügid tuleks raamatupidamisprogrammi saata läbi API ühenduse. Leia selline raamatupidamisprogramm, millega vastav e-pood kenasti ühildub. Eeliseks jällegi oluline ajasääst, vigade vältimine ja lisaks saab raamatupidamisprogrammi viia detailse kaubamüügi info. Seda infot saab
omakorda töödelda ja vajalikke analüüse teha. Sama loogika kehtib ka siis, kui ettevõttel on müükide jaoks kasutusel oma ehitatud platvorm või muu müügiarvete lahendus (nt Recurly, Chargebee). Vii andmed üle raamatupidamisprogrammi läbi API ühenduse.
Ostuarvete kajastamine
Vaatame eraldi tšekke ja ostuarveid. Tšekk on kauplusest tehtud ostu kinnitus, algdokument, tavaliselt paberil. Ostsin poest äripartnerile kingiks kommikarbi, tankisin autot, sõitsin taksoga vms. Võib olla makstud sulas või kaardiga, töötaja enda rahaga või ettevõtte kaardiga. Ost on tehtud, aga raamatupidamisse peab jõudma info, kas ja kellele on vaja kulu kompenseerida. Kõigepealt soovitus – analüüsi, milliste ostudega tšekid seotud on ja püüa leida võimalus tšekkidest pääseda. Takso asemel sõlmi Bolti ärikliendi leping, suvaliste tanklaostude asemel sõlmi kuuarvega leping suure tanklaketiga, isegi Selver suudab ettevõttele tavapäraseid hiljem tasutavaid arveid saata. Nende tšekkide jaoks, millest pääsu ei ole, kasuta mõnda mugavat äppi, ingliskeelses maailmas on populaarne rakendus Dext, Eestis CostPocket (ehk endine tsekk.ee). CostPocketis käib asi nii. Ostu sooritaja teeb tšekist telefoniga läbi spetsiaalse rakenduse pildi, märgib juurde, kas see on ettevõtte kaardiga makstud või kuulub see hüvitamisele töötajale, ja vajutab nuppu. Kõik! Töötaja võib tšeki ära visata, tšeki andmed jõuavad elektroonselt raamatupidamisprogrammi. CostPocketil on olemas ühendused levinumate tarkvaradega (Merit, Directo, Standard Books jms). Ostuarved. Kui vähegi võimalik, telli e-arve. Kui e-arvet ei ole mingil põhjusel võimalik tellida, siis tasub ka ostuarved saata digiteerimisele. Kui tegemist on lihtsate teenusarvetega, millel pole vaja eraldi kinnitusringi, siis võib CostPocketit kasutada, teist programmi pole kõrvale vaja. Kinnitusringiga saavad hakkama vähemalt neli lahendust – Finbite (endine Omniva), Unifiedpost
(endine Fitek), Telema (eFlow) ja Envoice. Telemal on võimekus hallata ka kaubaarveid (EDI lahendus), teised tegelevad teenusearvetega. Samuti on variandiks kasutada raamatupidamisprogrammi enda digiteerimisvõimekust – saadad arve meilile, see jõuab raamatupidamisprogrammi, viiakse läbi digiteerimine (ainult programmi poolt, raamatupidaja kontrollib ja parandab) ja arved arhiveeritakse raamatupidamisprogrammis.
Pangaliikumised
Kõige lihtsam lahendus on see, kui raamatupidamisprogramm on API kaudu pangaga ühendatud (nt Merit on ühendatud Swedbanki, SEB ja LHV-ga). Siis saad maksekorraldused otse programmist panka saata ja pank omakorda saadab laekumiste ja muude liikumiste info otse programmi, raamatupidaja peab vaid kinnitama. Kiire, mugav, operatiivne. Kui tahad muuta oma raamatupidamist kaasaegsemaks ja efektiivsemaks, tule meile Robby&Bobby raamatupidamisbüroo kliendiks. Kirjuta mulle ja räägime: krista.teearu@robbybobby.ee. Vaata lähemalt: https://robbybobby.ee. Meil on 15 raamatupidajat ja üle 300 kliendi erinevatest valdkondadest. Meil on ulatuslik kogemus erinevate e-kaubanduse vormidega, start-up-ettevõtetega, igasuguste investeeringute raamatupidamisega, muidugi ka erinevate teenusettevõtetega. Mõned kliendid tegelevad ka tootmise ja põllumajandusega. Lisaks efektiivsemale töökorraldusele saame pakkuda ka erinevaid lisateenuseid – korralikku kuluarvestust, eelarvestamist, personalidokumentide vormistamist, igasugust aruandlust, samuti juristi ja finantsjuhi teenuseid. Kui kliendiks tulla hetkel ei soovi, siis kasulikku juttu võid meie blogist ikka lugeda: https://robbybobby.ee/blogi
Mai 2022 15
Ootame oma tiimiga liituma
kogenud raamatupidajat PwC finantsosakonna peamised ülesanded on raamatupidamisteenuse pakkumine meie valdavalt rahvusvahelistele klientidele ning ettevõttesisese raamatupidamise korraldamine. Oleme hoogsalt kasvamas ja otsime oma tiimi varasema erialase kogemusega raamatupidajat.
PricewaterhouseCoopers (PwC) on üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooniettevõtetest. Meie Eesti kontoris töötab 220+ motiveeritud kolleegi ning meie klientideks on valdav osa siinsetest edukaimatest ettevõtetest.
See on Sulle sobiv väljakutse, kui: • Sa pead lugu korrastatud raamatupidamisandmetest • oled osaliselt või täielikult koostanud raamatupidamise aastaaruannet ja maksudeklaratsioone • Sul on konteerimise ja raamatupidamis registritega töötamise kogemus • oled kohusetundlik ja pead oluliseks oma töö kõrget kvaliteeti • väärtustad pidevat edasiliikumist ja näed muutustes võimalusi arenguks • oled hea suhtleja ja hinnatud meeskonnamängija, keda iseloomustab positiivne suhtumine töösse ja ellu • tunned end mugavalt nii eesti kui inglise keelses suhtluses
Sind ootab meiega liitumisel: • põnev ja arendav töö: annad oma panuse erinevate ettevõtete äri edenemisse • toetav tiim ning isiklik karjääricoach • rahvusvaheline suhtlus klientide ja kolleegidega • ühisüritused ja tervist väärtustavad soodustused
Kandideeri meie kodulehel hiljemalt 5. juunil! Soovid teada rohkem? Sinu küsimustele vastab meie personalispetsialist Nele-Brit Nummu telefonil 614 1800 või ee_pwccareers@pwc.com. Lisainfot meie kohta uuri kindlasti ka kodulehelt www.pwc.com või leia meid sotsiaalmeediast PwC Estonia.
FINANTS&JUHTIMINE
Kodukontori maksuarvestus eeldab juhi ja raamatupidaja koostööd Kodukontori kuluplaani paika pannes tuleks esmalt kokku leppida, kelle huvides kodus töötamine toimub, selgitab raamatupidamisja ettevõtluskoolitusi korraldava Pilvebüroo juht ja paljude selleteemaliste raamatute autor KRISTA TEEARU. FOTOD: Shutterstock
Kodus töötamisega kaasnevad kulud, näiteks töövahendid – monitor, töötool, internetiühendus (parem, kui ehk muidu vaja oleks), elektrikulu, kohv ja vesi (mida kontoris oleks pakkunud tööandja) ja paljud muud. Kas ja millises ulatuses peaks tööandja neid kulusid kandma – see sõltub erinevatest asjaoludest, eelkõige sellest, kas kodukontoris kaugtööna töötamise võimalus on vastutulek töötajale või töötajale kohustuslik. Samuti sellest,
kui pikast ajast me räägime. Kui kodus või mujal töötamine on töötaja enda suur soov ja selle võimaluse pakkumine on tööandjapoolne vastutulek, siis pigem jäävad need kulud töötaja enda kanda. Kui kodus töötamine on algusest peale kohustuslik – näiteks idufirmadel ja muidu noortel ettevõtjatel tihti kontor üldse puudub ja kõik töötavad oma kodust –, siis on igati mõistlik, et tööandja kannab kõik vajalikud kulud. See võiks olla algusest
peale kokku lepitud. Tööandja poolt vaadatuna on kasulik see, et kodukontori kulud on maksuvabad, samas kui töötasu on väga kõrgelt maksustatud. Kui kodus töötamine on lühiajaliselt kohustuslik – näiteks karantiin haiguse riskipiirkondadest tulevatele töötajatele –, siis paari nädala pärast ei hakka keegi kodukontori kommunaalkulude lepingut tegema. Küll aga tuleks üle kontrollida, kas töötajal on kodus olemas normaalne monitor ja internetiühendus, ning vajadusel maksta parenduste eest. Kui kodus töötamine võib olla lähitulevikus paariks kuuks kohustuslik, siis tasuks selle korraldamisega rohkem tegeleda. Ettevõttele on kriitiliselt oluline vähendada võimalust, et kõik töötajad korraga haiged on. Ja kui Mai 2022 17
FINANTS&JUHTIMINE
Kaugtöö tegemist reguleerib töölepingu seadus Vastavalt töölepingu seaduse paragrahvile 6 on kaugtöö puhul tööandja ja töötaja kokkulepe, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes/kontoris, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas. Töötaja kaugtööle suunamisel on tööandjal valida, kas ta transpordib vajalikud töövahendid (nt laud, tool, arvuti) töötajale koju või soetab töötajale uued töövahendid. Kui töökoha sisseseadmisel ei lähe vara töötaja omandisse ehk vara on tööandjal arvel vallasvarana, siis vara üleandmist ei maksustata.
kõik on eraldi oma kodudes, on see tõenäosus märksa väiksem kui kontoris. Sellisel juhul võiks jutuks tulla nii kodukontori kulude hüvitamine kui ka korraliku koduse töökoha loomine. Kohustuslik on tagada töötajate tervisele ohutu ja ergonoomiline töökoht. Muude kulude hüvitamine on poolte kokkuleppe küsimus.
Kodukontor ja maksud Kui töötaja töötab kohustuslikus korras kodukontorist, tuleks talle hüvitada sellega tekkinud lisakulud. Üheks selliseks on proportsionaalne osa kommunaalkuludest, mis on maksu-
vaba, kui reegleid järgida ja korrektselt vormistada. Võimalusel võib töötajale maksta ka üüritasu, sellelt aga tuleb kinni pidada tulumaks. Tööandja kanda võib jätta ka töökoha loomisega seotud kulud – eeskätt korralik monitor ja mugav töötool. Kulud on maksuvabad, sh saab ka käibemaksu tagasi, kui arve on ettevõtte nimele võetud. See on juba töötaja tervise (ja vastavalt töö tulemuslikkuse) seisukohalt oluline. Selleks et kodukontori kulud ei läheks maksustamisele, tuleb järgida teatud reegleid. Maksuvabalt võib
telli mugavalt koju üle Eesti www.muhuliha.ee
eraisikule hüvitada üüritud (või tasuta kasutatava) kodukontoriga seotud kulud (TuMS §12 lg3). Kindlasti peavad kõik kulud olema ka dokumentidega tõestatud. Sobivad on näiteks enamik kommunaalkulude arvel olevatest kuludest (v.a remondifondi ja ühistu laenumakse, neid ei loeta üüritud asjaga seotud kuludeks ja neid maksuvabalt hüvitada ei saa). Lisaks veel valveteenus, elekter, koristusteenus, internet, ka korteri üürikulu. Ebasobivateks kuludeks on näiteks omaniku eluasemelaen või ühistu remondilaen, intressikulud, ühistu remondifond – neid kulusid maksuvabalt hüvitada ei saa.
Äritegevusega seotuse proportsiooni määramine Kuna kodukontoriga samades ruumides ka elatakse, siis paratamatult jälgib maksuamet kondukontoriga seotud kulude arvestamist rangemalt kui tavalise üüritud kontori kulusid. Peamiseks printsiibiks on see, et tuleb eraldada äriline kasutus ja erakasutus, ettevõtte arvelt ei ole lubatud kanda
FINANTS&JUHTIMINE maksuvabalt erakasutusega seotud kulusid. Tuleb leida, milline osa korterist või majast on kasutusel isiklikuks otstarbeks, milline ettevõtluseks. Näiteks kui kolmetoalise korteri üks tuba on sisustatud kodukontoriks ja seda tuba muuks otstarbeks ei kasutata, siis on 1/3 kommunaalkulude ettevõtte kuludena näitamiseks igati õigustatud. See kalkulatsioon tasuks üles kirjutada ja koos teiste dokumentidega arhiveerida, et hiljem vajadusel põhjendada. Kui kodukontor asub toas, mida õhtuti ka erakasutuses kasutatakse, siis võiks mõistlik selle toa kulude jagamise proportsioon olla 50 : 50, pool ettevõtte kuluks ja pool isiklikuks kuluks. Kõigepealt arvutada toa proportsioon ja siis sellest veel pool. Kõigi kulude osas ei pea proportsioon olema sama. Mõne kulu osas on suurem osakaal põhjendatud (nt internet 50% asemel 80%), mõne kulu osas võiks ettevõtlusega seotud kulu osakaal olla väiksem (nt vesi). Mingeid täpseid reegleid ei ole olemas, tuleks hinnata konservatiivselt ja mõistlikult.
Kulude katmise vormistamiseks tehakse tavaliselt lihtne kodukontori tasuta kasutamise leping, kus on kirjas kulude kompenseerimise põhimõtted: kululiigid ja kasutatavad proportsioonid. Seejärel teeb korteriomanik kord kuus ettevõttele kuluhüvitisnõude, kuhu lisab vajalikud tšekid ja arved ning selle alusel teeb ettevõte talle väljamakse.
Roborock S7
UUS ROBOTTOULMUIMEJA Precisense LiDAR navigeerimissüteem, Sonic vibratsioonitehnoloogia.
Kontakt: datagate.ee info@datagate.ee Estonia, Tallinn 10134,Vana-Lõuna 19 +372 6 129 400
Kui tegemist on ainult kulude osalise kompenseerimisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja ettevõte väljamakselt tulumaksu kinni pidama ei pea. Kui otsustatakse, et lisaks kulude kompenseerimisele makstakse ruumide eest ka üüri, siis makstavalt üürisummalt peab ettevõte tulumaksu kinni pidama ja riigile ära maksma.
20 aastat kogemusi juhtide ja spetsialistide tulemuslikul värbamisel.
Värbamiskonsultandina vastutad värbamisprojektide kvaliteetse teostamise e Sinu rolliks on tuvastada kliendiga suheldes otsitava ametikoha profiil, kaardistada potentsiaalsed kandidaadid sihtotsingu teel ning teostada andmebaasiotsingud, analüüsida laekunud kandideerimisavaldusi, viia läbi tööintervjuud ning koordineerida hindamisprotsessi. Huvi korral oled oodatud kaasa lööma müügi- või turundustegevustes.
Viime kokku õiged inimesed
M-Partner – Mõtestatud Personaliotsing
www.mpartner.ee I mpartner@mpartner.ee
FINANTS&JUHTIMINE
VIDEOINTERVJUU –
kuhu, kellele ja milleks?
Videoesitlused või -intervjuud töölevärbamisel on leidnud tööturul oma koha. Selleks et see õnnestuks, on aga nii tööandjal kui ka tööle kandideerijal vaja ära teha eeltöö. TEKST: Anne-Mari Alver FOTOD: Shutterstock
CV Keskuse eelmisel aastal läbi viidud uuring toob välja, et aastal 2020 sagenes värbamisel videointervjuude kasutamine. Praegugi lisavad tööandjad usinalt tööpakkumistele virtuaalse värbamise (sh tööintervjuu) infot, et julgustada kandideerima ka neid inimesi, kes ei soovi intervjuuks kodust lahkuda. Värbamispraktikate puhul prognoosisid tööandjad 2021. aastaks kasvavat vajadust suurendada videointervjuude kasutamist värbamisel. Nii arvas tervelt 30% tööandjatest. Laheda välisnäitena rändab internetis Sloveenia postiljoni David Kre-
peki viieminutiline armas lühifilm, kus mees kirjeldab oma töist argipäeva ja 13 aasta pikkust töökogemust, märkides sujuvalt ära ka eelneva hariduskäigu. Ilmselgelt annab selline filmiklipp temast ja tema suhtlusoskusest määratult parema ülevaate, kui teeks seda pelk rida CV-s – 13 aastat Pošta Slovenije postiljonina.
Sobib hästi teenindus- ja müügisektorisse Konsultatsiooniettevõtte Tripod juht Maria Veltmann ütleb, et videointervjuu on mugavusteenus, mis on tulnud, et jääda, kuid et see õigustab
end eelkõige teatud ametipositsioonidele töötajate otsimisel ja kandideerimisel. „Iga värbamise juures tuleks mõelda, milliseid kompetentse sellel ametikohal vaja on ning kuidas saada aru, kas kandidaadil on need olemas. Video vahendusel saab näiteks hinnata, milline on kandidaadi eneseesitluse oskus. Rea töökohtade juures, eriti näiteks teeninduses ja müügitööl on see väga oluline, samuti osade toodete esitlemisel. Kui töötegemiseks vajalikud oskused antakse edasi proovipäevade käigus, siis võibki videointervjuust alguseks piisata,” arutleb Veltmann ja lisab, et kui aga näiteks otsida andmeanalüütikut, siis pole tema eneseesitlemise kompetents kuigi oluline ning põgusas videotutvustuses ei pruugi tööotsija tegelikud tugevused välja paista. Ka võib videoesitlus olla hea mõte selle põlvkonna värbamisel, kes pole Mai 2022 21
FINANTS&JUHTIMINE „Palju on positsioone, kus värbajad võimalikult kandidaadilt esmalt küsivad, kas nendega vestlemiseks üldse aega leitakse, mitte ei soovita videoesitlus salvestada ja veebi laadida.”
Liikumine vormilt sisule
harjunud range šriftiga CV-sid saatma ja kellel sinna veel ka palju kirjutada pole. Videoesitlus annab neile võimaluse silma jääda, sest digimaailm koos snap’ide, live’ide ja palju muuga on olnud nende loomulik suhtluskeskkond ka vabal ajal. Samas toob Maria Veltmann välja, et kindlasti ei saa videoesitlust küsides praegu veel loota, et ettevõttesse hakkavad neid lähetama juhid ja tehniliste valdkondade tippspetsialistid.
Videoesitlus aitab värvata põlvkonda, kel CV-sse veel palju kirjutada pole.
Maria Veltmann kirjeldab, et töökeskkonnad on vormiliselt muutunud märksa vabamaks – kasvõi kõiges selles, mis puudutab riietust. „Kui varem olid naiste kontoririietuses sukkpüksid või pikad püksid praktiliselt kohustuslikuks elemendiks, siis praegu on küllalt ka töökohti, kus vähem formaalne on täiesti aktsepteeritud,” ütleb ta, kuid märgib, et vormiline vabadus ei tähenda siiski seda, et töö sisus või selle tegemiseks vajalikes oskustes tehtaks järeleandmisi. Samamoodi on tema hinnangul lood värbamismeetoditega. Uued on tulnud ja ilmselt ka jäävad, kuid vormide valikul ei saa unustada sisu – ehk seda, miks värbamisprotsessiga on alustatud ning milliste oskuste ja omadustega inimest vabale ametipositsioonile otsitakse.
15
FINANTS&JUHTIMINE
Kuus soovitust videointervjuuks 1. Pane tehnika stardivalmis! Esimese asjana vaata üle, kas kõik vajalik on olemas – arvuti, mikrofon, kõrvaklapid. Varane kontroll võimaldab puuduvat tehnikat juurde hankida. Lisaks soovitame kindlasti enne kaamerat testida. Mikrofoni osas eelista aga kõrvaklappidega mikrofoni, sest see ei püüa kinni taustamüra. Teiseks mõtle läbi, kuidas pääsed keskkonda, kus intervjuu toimub. 2. Vali sobiv koht Nii nagu on oluline, et sinu kaamera ja mikrofon töötaks, on ka väga oluline, et värbaja sind näeks. Seetõttu alusta „õige koha” otsingutega võimalikult varakult. Näiteks ei tohiks istuda seljaga akna poole nii, et valguse tõttu oleksid vaid üks suur must laik ekraanil. Samuti jälgi, et valgust oleks piisavalt. Kõige parem on istuda valitud kohta, asetada arvuti kindlale alusele ja korrigeerida selle kõrgust nii, et värbaja näeks sind normaalselt otsevaates, mitte vaid
pealage või ninasõõrmeid. Vajadusel saad lisada arvuti alla mõne raamatu või karbi, et kõrgus õigemaks korrigeerida. Võid proovida ka puhta valge paberi asetamist enda ja arvuti vahele lauale ja vaadata, kas see aitab paremini nägu valgustada. 3. Riided selga! Kuigi kodus võib tekkida kiusatus riietuda palju vabamalt kui seda ehk tavaliselt töövestlusele minnes tehtaks, siis püüa sellest üle olla. Ka videointervjuu puhul tasub hea esmamulje loomiseks valida kapis rippuvatest riietest välja parimad. Nii tunned ennast vestluse ajal kindlamalt ja asjalikumalt. 4. Seljatagune korda Tihtipeale kipub meelest minema vaadata üle, mis siis tegelikult ekraani taga olevale inimesele paistab. Seetõttu soovitame panna paar päeva varem kaamera tööle ja vaadata, kui-
das näeks teine inimene sinu taha jäävat ruumi. 5. Vii segajad miinimumini Igasugune müra, koerte haukumine, vali muusika või lakkamatu lapsenutt segab nii töökoha taotleja kui ka ettevõtte esindaja keskendumist. Seetõttu tuleks neid ennetada. Samuti pane arvutis kinni kõik teised aknad ja programmid. Lisaks jälgi ka seda, et arvutiekraani taha ei jääks mõni segav faktor. 6. Kasuta spikrit Jah, tööintervjuul on lubatud spikri kasutamine! Ja selleks ei ole miski muu kui sinu enda koostatud CV. Mida rohkem on eluaastaid ja töökogemusi, seda raskemaks võib minna detailide meelespidamine. Kuna värbaja lähtub eelkõige CV-st ja seal välja toodud kogemustest, on igati kasulik vajadusel ka ise sellele vestluse käigus pilk peale visata.
Otsime palga- ja personaliarvestuse konsultanti! Meie kokkuhoidev meeskond ootab endaga liituma uut tiimiliiget, kellel on hea võimalus Microsoft Dynamics platvormil disainida ja juurutada põnevaid lahendusi. Meil saad end teostada: • disainida ja juurutada majandustarkvaralahendusi Baltikumi suurtele tööandjatele palga- ja personaliarvestuse valdkonnas; • olla partneriks Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtete palgaarvestajatele, raamatupidajatele ja finantsjuhtidele MS Dynamics kasutamisel ja arendamisel; • analüüsida personali- ja palgaarvestusvaldkonna äriprotesse; • panustada sellesse, et kliendid saaksid tehnoloogia arengust ja oma majandustarkvarast maksimaalse ärilise väärtuse; • rakendada oma teadmisi ja oskusi mitmete ettevõtete edu hüvanguks ja kujundada oma arenguplaan valdkonna vajadustest lähtuvalt.
Ootame Sinult: • kõrgharidust raamatupidamise või finatsjuhtimise valdkonnas; • töökogemust raamatupidaja, palgaarvestaja või finantsaudiitorina; • valdkonna protsesside tundmist ja mõõdikute mõistmist; • huvi palga- ja personaliprotsesside digitaliseerimise, innovaatilisuse ning äritarkvaraga seonduva töö vastu; • oskust protsesse ja süsteeme nii kirjalikult kui ka suuliselt kirjeldada; • head üldistus- ja analüüsivõimet; • meeskonnatöö oskust; • eesti ja inglise keele valdamist.
Pakume sulle:
• suure väärtusega tööd • võimalust olla digiarengu eestvedaja ja toetada Eesti majanduse kasvu • haaravat koostööd ühtehoidvas ja kompetentses meeskonnas
• paindlikku tööaja korraldust ja kaugtöö tegemise võimalust • spordikompensatsiooni ja massaaži, et hoida keha ja vaimu tasakaalu • inspireerivat keskkonda ja lahedaid ühisüritusi www.columbusglobal.ee
FINANTS&JUHTIMINE
Töökeskkonnas kõlab aina enamaid võõrkeeli Mitmekeelne kollektiiv toob kaasa pisut raskusi, kuid veelgi enam kasulikke võimalusi, arutlevad ettevõtete juhid. TEKST: Anne-Mari Alver FOTOD: Shutterstock
Mitmest rahvusest koosnevad kollektiivid, kus räägitakse erinevaid keeli, pole maailmapraktikas midagi uut. Ka Eestis on selliseid aina rohkem. Kunagisele eesti-vene kakskeelsusele on lisandunud palju inglise keelt ja erinevates ettevõtetes kõlab ka teisi Euroopa keeli. Sõjapõgenike laine Ukrainast on meie keelemaastikku veelgi rikastanud. Paljud saabujad räägivad emakeelena vene keelt, kuid ka ukrainakeelne suhtlus leiab aina enam teed meie ettevõtete kohvinurkadesse, riigiasutus-
te veebilehtedele ning avaliku ruumi suunaviitadele ja teadetetahvlitele. „Neil, kes töötavad mitteemakeelses keskkonnas, võib olla mõnikord üsnagi keeruline näidata oma tegelikke teadmisi. Kuigi esmapilgul võib see kõlada asjaoluna, mis räägib inimese edu vastu, tasub vaadata asja teist külge. Nimelt võib olukord, kus sa ei kõnele võõrkeelt väga soravalt, tähendada, et sa suudad oma vestluskaaslasi üllatada ja see võib läbirääkimistel palju kasu tuua,” vahendab maailmakogemust The Economist. Veelgi enam, selles väljaandes töötav vene ajakirjanik väidab samas artiklis, et ühe positiivse aspektina võib tuua ka asjaolu, et muus keeles peetava vestluse korral võib alati küsida lisaselgitust. Seda võib omakorda ära kasutada kui võimalikku meetodit vestlust pikendada või vestluskaaslase tähelepanu kõrvale juhtida. Veelgi
enam, muukeelne inimene võib märkimisväärselt kasu lõigata ka sellest, et võõrkeeles kõnelemine eeldab mõnevõrra aeglasemat kõnetempot ja hoolikamat sõnade valikut – see omakorda võib viidata sellele, et öeldu on rohkem läbimõeldud ja pole kantud emotsioonidest.
Tallinna vanalinnas kõlab prantsuse keel Tallinnas tegutsevas Prantsuse Instituudis kuuleb iga päev õige mitut keelt. Prantsuse Instituudi eesmärk on algatada, toetada ja väärtustada Prantsusmaa ja Eesti vaheliste kontaktide tugevnemist. Instituudi tegevus keskendub peamiselt järgmistele valdkondadele: prantsuse keel, haridus, teadus, kunst ja kultuur. Instituudi keelelise koostöö atašee ja direktori asetäitja Guillaume Raboutot hindab, et 80% suhtlusest
Mai 2022 25
FINANTS&JUHTIMINE toimub siiski prantsuse keeles, ülejäänud suhtlusruumi viiendik aga jaguneb eesti ja vene keele vahel, vastavalt 18 ja 2 protsenti. Ametlikuks töökeeleks on prantsuse keel, lepingud aga sõlmitakse nii prantsuse kui ka eesti keeles. „Kuigi võib ette tulla raskemaid aegu, tuleb töötada mitmekeelses meeskonnas, sest sellest saadav kasu ületab raskusi olulisel määral,” hindab Guillaume Raboutot. Tema sõnul on oluline, et oleks inimesi erinevatest kultuuridest, kes mõistavad, kuidas eestlased ja prantslased mõtlevad.
Mitmekeelsus teeb personalitöö vaheldusrikkamaks ja innovaatilisemaks. „Teiseks – tööharjumused ja globaalne raamistik on süsteemiti väga erinevad ja ainult eestlaste või ainult prantslastega töötades ei saaks mõlema tugevusi rakendada,” arutleb ta ning lisab, et instituudis püütakse teadlikult toetada mitmekeelsust ja mitmekultuurilisust kui ettevõtte väärtust. Guillaume Raboutot märgib igapäevasest töökeelekorraldusest rääkides, et suurem osa töötajatevahelisest suhtlemisest toimub prantsuse keeles, ettevõttest väljapoole aga suheldakse vastavalt vajadusele ka eesti ja inglise keeles.
Tootmise käigus suheldakse neljas keeles Harjumaal asuva tootmisettevõtte Klaasimeister ukse ees on aastaid lehvinud rahvuslik sinimustvalge, viimastel kuudel aga tervitavad nende kõrval uusi töötajaid ka Ukraina sinikollased lipud. Inimressursside juht Kerly Kaares hindab, et personalitöö teeb mitmekeelsus kindlasti vaheldusrikkamaks ja innovaatilisemaks, kuna tuleb leida uusi ning uudseid lahendusi nii kollektiivi ühtsena hoidmiseks kui ka personalitöö korraldamiseks. „Täna on ilmselt parim viis tootmisettevõtte edukaks toimimiseks tööjõu poolelt vaadates, kui suudame 26 Mai 2022
kiirelt tööjõuturu võimalustega kohaneda,” kinnitab ta. Klaasimeistris on igapäevaseid töökeeli tervelt neli. Peamised jutud räägitakse vastavalt vajadusele eesti, vene ja inglise keeles, lisaks sellele suhtlevad ukrainlased omavahel peamiselt emakeeles. Kerly Kaares ütleb, et kokkuleppelist töökeelt Klaasimeistris pole – igaühega suheldakse just selles keeles, mida ta kõige paremini oskab. Lepingud tehakse nii eesti kui ka vene keeles. Sama kehtib ka koosolekute ja firmaürituste kohta – needki toimuvad vastavalt vajadusele kas eesti, vene või inglise keeles.
Isegi teise keskkonda tulek kannab vahel tervendavat efekti. Tööõnnega seotud nõustamine kolmes keeles Siiski pole alati kõik roosiline ja nii töö ise kui ka pidev teises keelekeskkonnas viibimine võib kujuneda stressi tekitavaks. „Järjest rohkem paneb tänapäevane elustiil ja -tempo inimesi olukordadesse, mis tekitavad pingeid ja nõuavad oskusi, et kohaneda ning hakkama saada. Samuti on keerulisemaks muu-
tunud isiklikud ja tööalased suhted. Enne kui laine päris üle pea lööb, on mõistlik abi otsida, sest alati on lihtsam ja tervislikum stressi ennetada kui ärevushäiret või depressiooni ravida,” arutleb mitmekeelset peamiselt tööteemalist psühholoogilist nõustamist pakkuva ettevõtte Võõras Sõber juht Ave-Gail Kaskla-Kuprys. Võõras Sõber pakub nõustamisteenust nii eesti, inglise kui ka vene keeles ning nii reaalsetel kohtumistel kui ka Skype’i vahendusel. Ave-Gail Kaskla-Kuprys soovitab siiski, et üha enam digitaliseeruva töökultuuri foonil võiks nõustamine toimuda pigem reaalsetel kohtumistel – isegi teise keskkonda tulek kannab sel juhul juba veidi tervendavat efekti. Ave-Gail alustas nõustamisformaadiga, kui diplomitööd kirjutades tajus ühiskonnas suurt vajadust meditsiinisüsteemi väliseks eelnõustamiseks. „Töötasin välja nõustamisformaadi, mis on orienteeritud probleemide lahendamisele, mitte käehoidmisele,” räägib Ave-Gail. „Klientide tagasiside on seni ülipositiivne, mis näitab, et saame inimest elus väga lihtsate vahenditega edasi aidata.” Ka nõustajate kollektiiv ise on loomulikult mitmekeelne ja koosneb peamiselt psühholoogilistest nõustajatest, kellest mõned nõustajad toimetavad ise juriidiliselt FIE või OÜ alt arveid saates, teised sõlmivad pikaajalise töövõtulepingu.
Sumesaunade välja arendamisel on silmas peetud olulisemaid saunatamise nüansse, alustades niiskest leilist ja lõpetades hubase atmosfääriga. Sumesaunad valmistatakse kvaliteetsetest materjalidest ning igat Sumesauna on võimalik komplekteerida vastavalt kliendi personaalsete soovide järgi. Suur ja avar leiliruum mahutab mugavalt 6 täiskasvanud inimest ja ülimugavalt 4 täiskasvanud inimest.
FINANTS&JUHTIMINE
Audit loob ettevõtte juhtkonnale lisandväärtust
„Iga ettevõte peab esitama kuus kuud pärast majandusaasta lõppu äriregistrile aruande. Selle õigeaegne esitamine on tähtis nii ettevõtjale kui ka riigile,” selgitab rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi. TEKST: Anne-Mari Alver FOTOD: Shutterstock
„Aruande koostamisega tasub seetõttu alustada võimalikult vara – kohe, kui teil on eelneva aasta majanduspilt selge. Hiljem tulevad peale juba uued sündmused ja uued tehingud. Kõige hiljem võiks aruande koostamisega tegelema hakata kaks kuud enne esitamise tähtaega,” jagab Mirjam Suurekivi soovitusi.
Aruande koostamisele eelneb kodutöö Raamatupidamise seadus defineerib ettevõtjad nende suuruse alusel nelja gruppi: mikroettevõtja, väikeettevõtja,
keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja. Nende alusel määratakse igale grupile aruande miinimumnõuded. Kehtib aga üldine põhimõte, et ettevõtja võib alati otsustada põhjalikuma aruande formaadi kasuks. Seda eriti siis, kui ettevõttel on potentsiaalseid huvigruppe, kellele tema aastaaruanne võiks suuremat huvi pakkuda. „Kui sihtgrupp on selge ja on otsustatud, millise detailsusega majandusaasta aruanne koostatakse – kas seaduses sätestatud miinimum või
midagi rohkemat –, siis tuleks läbi mõelda, kas vajalik eeltöö aastaaruande esitamiseks on tehtud. Majandusaasta aruande koostamise aluseks on tehingud, mis on toimunud majandusaasta vältel ning mis on raamatupidamises kirja pandud ehk kirjendatud. Siinkohal on oluline läbi mõelda, kas kõik tehingud on raamatupidamises kajastatud, kas kõik alusdokumendid ja tšekid on raamatupidamisse sisse kantud. Lisaks tuleks üle vaadata kõik bilansi- ja kasumiaruande kontod ning veenduda nende õigsuses. Näiteks tuleb kontrollida, kas bilansis märgitud varad on reaalselt olemas ja inventeeritud, kas raha on kassas, kas põhivarade amortisatsioonimäärad on piisavad, kas pika- ja lühiajalised kohustused on korrektselt klassifitseeritud,” kirjeldab Mirjam Suurekivi. Mai 2022 29
FINANTS&JUHTIMINE
Audit lisab kindlust ja usaldusväärsust Audiitorbüroo Grant Thornton Balticu partner, auditijuht ja vandeaudiitor Tarmo Rahkama selgitab, et lisaks neile ettevõtetele, keda seadus kohustab auditit tellima, võiks auditi tellida ka juhul, kui soovitakse, et audiitor sõltumatu eksperdina vaataks üle majandusaasta aruande ja annaks hinnangu, kas raamatupidamine ja arvestusprotsessid on kooskõlas regulatsioonidega. „Selle käigus on ettevõttel võimalik saada tagasisidet, kas midagi vajab parandamist. Kui jah, siis annab audiitor sellest ettevõtte juhtkonnale teada, samuti saab audiitorilt soovitusi puuduste kõrvaldamiseks. See on oluline, et ettevõte oleks kaitstud pettuste ja väärkajastamiste eest,” märgib Rahkama.
Auditeeritud aruanne suurendab koostööpartnerite ja klientide usaldust. Ülevaatus on audiitorkontrolli kõrval väiksemat kindlust andev ja seega vähem mahukas alternatiiv. „Kui seadus ei kohusta auditit tellima, kuid ettevõte soovib lasta sõltumatul eksperdil majandusaasta aruande üle vaadata, siis on audiitorbüroolt ülevaatuse tellimine sobiv variant. Ülevaatus ei anna küll nii suurt kindlust kui audit, kuid on siiski hea võimalus finantsaruandluse nõuetekohasuses veendumiseks,” lisab ta. Tarmo Rahkama sõnul loob ma-
Kes peavad tellima auditi, kes ülevaatuse? Vastavalt audiitortegevuse seaduse paragrahvidele 91 ja 92 on raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi. Tingimused müügitulu või tulu varad bilansipäeva seisuga kokku keskmine töötajate arv
Audit 4 000 000 eurot 2 000 000 eurot 60 inimest
Ülevaatus 1 600 000 eurot 800 000 eurot 24 inimest
Audit või ülevaatus on kohustuslik ka raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi. Tingimused müügitulu või tulu varad bilansipäeva seisuga kokku keskmine töötajate arv
30 Mai 2022
Audit 12 000 000 eurot 6 000 000 eurot 180 inimest
Ülevaatus 4 800 000 eurot 2 400 000 eurot 72 inimest
jandusaasta aruande auditeerimine ettevõtte juhtkonnale lisandväärtust, sest selle protsessi käigus saadakse audiitorilt väärtuslikku infot juhtimiseks, sh ettepanekuid arvestussüsteemi tõhustamiseks. Ühtlasi suurendab auditeeritud aruanne koostööpartnerite ja klientide usaldust.
Aruandel on ka suhtekorralduslik mõõde Majandusaasta aruande esitamine on kohustuslik, ent see ei jää ainult riigi teada – tegu on avaliku dokumendiga, mille saab Äriregistrist igaüks kätte paari euro eest. Selle vastu võivad huvi tunda koostööpartnerid, kliendid, pangad, konkurendid, potentsiaalsed investorid, ajakirjandus ja lisaks ka riigiasutused. Mirjam Suurekivi viitab, et see tähendab aga ka hulganisti võimalusi. „Kui vanasti prooviti partnerite usaldust võita ja silma paista kallil paberil hästi disainitud visiitkaartidega, siis tänapäeva digitaalses maailmas võiks ära kasutada aastaaruande võimalusi ettevõtet turustada ning anda partneritele hea ja piisav ülevaade firma tegevusest,” ütleb ta ja selgitab: „Kui esitate aruande õigeaegselt ning see on sisukas, annab see võimalikule äripartnerile hea signaali, et olete usaldusväärne ettevõtja. Lugejaskond ei pea muidugi piirduma üksnes äriettevõtetega: näiteks internetis ostlemine on saanud tänapäeval normaalsuseks, aga enne ostu sooritamist tuleks veenduda kaupmehe usaldusväärsuses. Kõige tugevama kindluse selleks annab aastaaruanne kui ametlik avalik dokument. Seega tasub aruandeid koostades mõelda ka kliendile.”