Finants ja juhtimine (mai 2021)

FINANTS &

JUHTIMINE Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Mai 2021

Positiivne kliendikogemus!

85% klientidest hindavad meie klienditeenindust heaks või väga heaks Klienditugi on tarkvara juures üks olulisemaid faktoreid. Anname endast parima, et iga kasutaja saaks oma küsimusele kiiresti ammendava vastuse. Meile meeldib aidata.

Võimalusterohke äritarkvara, mida usaldab üle 30 000 Eesti ettevõtte.

www.excellent.ee

FINANTS&JUHTIMINE

Muutunud on nii pisiasjad kui ka suured väärtused On raske teha kokkuvõtet sellest, kui palju muutusi viimane aasta tööelus kaasa on toonud. Leidub pesuehtsaid katastroofe – kui raha ei ole ja selle juurdeteenimine tundub võimatu, siis terendab pankrot.

Kel võimalik, vaatab kulud üle.

Milleks nii palju rendipinda, kui hulk töötajaid kodus töötab? Kui sageli peab koristama ning milliseid turvaja IT-teenuseid täpselt vaja läheb?

Kas osta auto või võtta rendile? Pisiasjadeni välja – kes vastutab rehvide eest, kelle mure on printerikassett või kohvipakk?

Iga selline otsus mõjutab mõne

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

teise ettevõtte käivet. Otsene on mõju ka nende ettevõtete töötajatele – kui tööandjal jääb tööd vähemaks, mõjutab see töötajate igapäevast sissetulekut.

On ettevõtteid, kes on suutnud ära teha soovitud reformid, fokuseerida oma pakkumisi ja kokkuvõttes teenida rohkem. On juhte ja töötajaid, kes on – kulunud, kuid siiski aktuaalset väljendit järgides – elu antud sidrunitest limonaadi teinud. On suurenenud töökoormusi, lisandunud vastutust ja uusi võimalusi, on ka suurenenud sissetulekuid. Kes on läinud haridustaset tõstma, kes suutnud lubada enesele

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg

mõne varem ootele pandud täiendkoolituse. Üks on kindel – elu läheb edasi.

Nagunii iga päev natuke uuena, sest juba õige ammu sedastasid mõttetargad ära, et ühte jõkke mitu korda astuda pole võimalik.

Jääb olla iseenda vastu võimalikult hea. Sest võib-olla pole kellelgi teisel parajasti selleks lisajõudu. Jääb selgitada välja, milles ollakse parim, ja sellele keskenduda. Sest muutuste aeg pole kindlasti mitte läbi.

Anne-Mari Alver

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

Loe rohkem kui pealkirja #olehuvitavam Telli Eesti kõige mitmekülgsem digipakett 11 väljaannet + Delfi tasuline sisu Suve lõpuni erihinnaga 1 €/kuu

delfi.ee/olehuvitavam

FINANTS&JUHTIMINE

Kas kodukontor on saanud ettevõtte jaoks probleemiks või pigem vastupidi?

Koroonakriis on saatnud väga paljud kontoritöötajad üle maailma kodukontoritesse ning teinud tegelikult selgeks, et kodukontoris töötamine on tõhus ja praktiline võimalus olukorras, kus teisiti ei saa.

Kas aga ettevõtted plaanivad sellega jätkata ja mis saab sel juhul suurtest büroodest ning ärimajadest?

Foto: Rauno Volmar

TEKST: Gerli Ramler

Elisa Eestis töötab üle 1000 inimese ja neist üle 75% kasutab kaugtööd. “Kõikidest töötajatest, kelle töö võimaldab kodust töötada, kasutab kaugtööd ligi 95% elisalastest, sealhulgas ka kõnekeskus ja telemüük. Seda võimalust kasutatakse meelsasti,” kinnitab ettevõtte meediasuhete juht Taavi Teder.

Ta lisab, et erandlikult ei saa kaugtööst osa võtta näiteks esinduse töötajad ja tehnikud, kuid riigisisese olukorra eskaleerudes ollakse võimelised suunama ka klienditeenindajaid ja tehnikuid kõneteenindusse inimeste aitamiseks.

Elisa vähendab kontoris kontoripinda kümme protsenti

2023. aastal on Elisa kolimas uude kontorisse Tallinnas Hipodroomi kvartalis, kuid Tederi sõnul on seni jätkuvalt oluline ka praegune töökeskkond. “Kontoripinna vähendamine on meil lähiajal vähesel määral siiski kavas. Osa ruume tänases Elisa kontoris liidetakse ja kaasajastatakse ning selle arvelt saame olemasolevaid töötajaid paremini ja varasemast mugavamalt paigutada. Töökohti jääb Elisas sama palju alles, kuid kontoripind väheneb Sõpruse puiesteel asuvas kontoris umbes 10% ulatuses.”

“Praegu näeme, et mõned tööpered vajavad oma töös rohkem keskendumist, teised on aga liikuvamad ja kolmandad vajavad hoopis vestlusteks eraldumise nurkasid. Ehk lähtume spetsiifilistest vajadustest ja tagame

Elisa esindus Ülemiste keskuses

igale tööperele uues kontoris mõnusa töökeskkonna, mis nende vajadustele vastab. Lihtsalt ja lühidalt võib need mõisted kokku võtta selliselt, et Elisa uues kontoris lähtutakse nii tööperede kui ka üksikisiku spetsiifilistest vajadustest ning lähtuvalt sellest luuakse iga konkreetse tegevuse jaoks sobivad tingimused,” selgitab Teder.

Nii näiteks saavad lisaks tavatöökohtadele Elisa uues kontoris olema koostöö- ja rühmatööalad, vaiksed toad süvenemiseks, eraldi alad lõõgastumiseks või sotsialiseerumiseks, projekti- ja töötoad, erinevad tugiteenuste alad ning tööperede spetsiifilised ruumid: labor, intervjuutoad, koolitusklassid, stuudiod jne. Samuti on uues kontoris võimalik töökesk-

konda lähtuvalt muutunud vajadustest lihtsalt ja mugavalt ümber planeerida ning seda toetavad erinevad funktsionaalsed töökeskkonna elemendid, nagu mööbel ja töövahendid, ning tehnilised lahendused, nagu läbipääsu- ja broneerimissüsteemid, esitlustehnika ning ehitustehnilised lahendused.

SEB Pangas töötajatest on igapäevaselt kodukontoris umbes pooled

SEB Pangas ei liigitata töötajaid kontoritöötajateks ja mittekontoritöötajateks ning COVID-19 olukorra tõttu ollakse palunud kõigil nendel töötajatel, kellel see on võimalik, töötada kodukontorist. Praeguse seisuga töötab SEB Panga inimestest kodukontoris olene-

Foto: Martin Pedaja Mai 2021 5

FINANTS&JUHTIMINE

Foto: Rauno Volmar

valt päevast 50–55% töötajatest ja ligikaudu 15% kasutab hübriidtöö varianti — see tähendab, et töötab nii kodust kui ka kontorist. Ligikaudu 30% töötajatest töötab ainult kontoris.

SEB Panga personali- ja koolituse divisjoni juht Margit Pugal möönab, et kodus töötamise võimalust kasutatakse pigem meelsasti ja töötajad saavad aru, et kodutöö on vajalik selleks, et hoida nende töötajate tervist, kes kodust tööd teha ei saa. “Samas teame, et paljud töötajad soovivad kontorisse tagasi pöörduda, soovitakse oma meeskonnaga füüsiliselt kokku saada.

Virtuaalselt on meeskonnavaimu keerukam hoida.”

Ta lisab, et SEB Pank ei näe ette kontoripinna olulist vähenemist.

“Meie jaoks on kontor see koht, kus luuakse meie kultuur ning see on ja jääb meie peamiseks töökohaks. Samas mõistame, et paljud töötajad soovivad ka edaspidi kodust töötada ning soovime neile seda ka edaspidi võimaldada, lähtudes nende töö iseloomust ja vajadustest,” räägib Pugal.

“Hetkel ei näe me ka ette suuri muudatusi oma töökorralduses, meil oli ka enne COVID-19 situatsiooni paindlik töökorraldus ning töötajad said valida oma tööaega ja kohta. Jätkame suures pildis samade põhimõtetega, mis kehtisid enne pandeemia algust.”

Uuring Telia teenuste kasutamise statistika näitab, et alates 2020. aasta kevadest tehti Eestis keskmiselt vähemalt kaks korda rohkem kaugtööd kui enne pandeemiat.

Turvalise kaugtöö lahenduse ehk VPN-i ja videoplatvormide kasutus kahekordistus ning neljandik koduinterneti kasutajatest tellis enda kodudesse kiirema internetipaketi. Tunduvalt aktiivsemalt kasutatakse ka erinevaid videoplatvorme koosolekute pidamiseks ja kui varem olid videoplatvormid aktiivselt kasutusel valdavalt ettevõtetes, mis tegutsevad mitmes asukohas, siis nüüd kasutavad neid ka nii-öelda ühe kontoriga ettevõtted.

Samuti kasvas mullu kaugtöö ja pilvelahendustega seotud küberrünnakute arv koguni kuus korda, lunavara rünnakud peaaegu kahekordistusid ning e-posti teel toimunud õngitsusrünnakute arv kasvas kriisieelsega võrreldes hinnaguliselt 3,5 korda. Need trendid jätkuvad hoogsalt ka tänavu.

Allikas: digitark.ee Foto: Rauno Volmar

Alexela eelistab ruumikust efektiivsusele

Alexela grupi tegevjuht Andreas Laane kinnitab, et nagu mujal on ka Alexelas saanud COVID-19 tulemusena kaugtööst uus normaalsus. Teisalt on tema hinnangul juba ka näha seda, et paljud töötajad soovivad kontorisse naasta.

6 Mai 2021

Seda eelkõige tööl toimuva sotsiaalse suhtluse saamiseks.

“Puhtalt efektiivsusest lähtudes võiksime muidugi 1/3 kontoripinda vähendada, aga oleme hetkel eelistanud siiski ruumikust efektiivsusele. Tõsi, ühte muudatust oleme selgelt sisse viimas — nii-öelda nimeliste kohtade asemel oleme propageerimas lihtsalt vabade töökohtade kasutamist. Inimesed on kodus töötamisega seoses muutunud mobiilsemaks, kohapaindlikumaks ega vaja enam niinimetatud “oma lauda ja kappi”,” sõnab Laane. “Näeme Alexelas sellist hübriidmudeli tekkimist või loomist, mis tasakaalustab kaugtööst tulenevat efektiivsust sotsiaalse suhtluse eelistega, nagu loovus ja innovatsioon, mis tekib pigem vahetult teistega koos töötades.”

Telia kontor

FINANTS&JUHTIMINE

ERPLY

ERPLY tarkvara

annab kaotatud aja tagasi Küsimused, kuhu kaovad aeg ja raha, on aktuaalsed igas ettevõttes. ERPLY tarkvara kasutamine mitte ainult ei anna neile vastuseid, vaid aitab ka mõlema hulka ettevõtte jaoks suurendada.

ERPLY on veebipõhine majandustarkvara, mis on suunatud hulgimüügi, jaemüügi ja teeninduse valdkonnale.

Kõik vajalik on standardlahenduses olemas ja lihtsalt juurutatav, selgitab Eestis ERPLY tarkvara arendav Kristjan Hiiemaa ning lisab, et tegemist on tarkvaraga, mis areneb pidevalt edasi ja mille versiooniuuendused on klientidele alati tasuta.

E-müügikohtade tasuta liitmine ja haldamine

ERPLY on töös klientidega tõdenud, et e-kaubandus võib olla ettevõtjate jaoks nii ajaröövel kui ka kasumiallikas.

Täpselt nagu klassikalise jaekaubanduse korral on kasulik müüa oma tooteid erinevates poodides, on see nii ka e-kaubanduses. Platvorme, marketpleisse ja võimalusi on praegu palju ning nutikas ettevõtja kasutab neist mitmeid. Nii sobivad toodete müümiseks ettevõtja enda koduleht ja e-pood, aga ka teised e-poed ja keskkonnad, näiteks osta.ee, etsy.com, amazon. com, ebay.com ning mitmed teised.

Lisaks sobivad toodete müügiks ka näiteks Facebook, Instagram või Spotify – oluline on olla oma pakkumistega seal, kus on kliendid. Alati võib teha ka e-tellimiskeskkonna.

Et aga kõigi kanalite toodete ja tellimuste haldamine ei muutuks ebamõistlikult ajamahukaks käsitööks, tulebki appi ERPLY e-tellimuste halduse tarkvara, mille märksõnadeks on e-kaupleja jaoks mugavus, tsentraliseeritus, kanalipõhine toote- ja hinnahaldus. Tänu ERPLY e-äri platvormile saab ettevõtja olla esindatud n-ö erinevatel turuplatsidel, hoida oma tooted nähtaval ning hallata mugavalt kõiki kliente ja tellimusi.

Abiks kaupade vastuvõtmisel ja väljastusel

ERPLY majandustarkvara hoiab edukalt kokku logistikatöötajate ja -juhtide aega. Tänu laoseisu korraldussüsteemile WMS (Warehouse Management System) on tellimuse saabudes kohe näha, mis on laos olemas, mida saaks juba väljastada ja mis on puudu.

Samuti on näha, millised tellimused on ootel, millistel puudub kaubakate ja milliste täitmisega on kõige kiirem.

Laokorraldaja ei pea riiulite vahel ekslema, kas on ja kus on, vaid tal on info eelistatud nutiseadme abil kohe olemas.

Tarkvara ütleb talle hetkega, mis on laos olemas, mis on tellitud ning millal ja mis transpordiga see peab välja minema.

Sama lihtne ja mugav on nüüd kaupade vastuvõtmine. Tänu ERPLY võimalustele pole nüüd vaja saatelehti sisse trükkida – piisab, kui avada tellimus WMSis, skannida tootel ribakood ning võtta tooted lattu. Tarkvara suudab mõelda nii tükkides kui ka karpides, seega pole vaja suuremaid pakendeid

kauba vastuvõtuks lahti pakkida. Vastuvõtuprotseduuriga samal ajal teeb tarkvara ära ka inventuuri ja juhib tähelepanu puudu- või üleolevatele kogustele.

Iseteenindusvõimalus igale ärile

ERPLY toob iseteeninduse nüüd kätte igale ettevõttele. Rimi selvekassadega oleme juba harjunud, ent tänu EPRLY tarkvarale võib iseteenindusosakonna luua praktiliselt kõigisse kauplustesse, esindustesse, ladudesse, hoides nii kokku oma meeskonna, aga ka klientide aega.

Oluline on veel arvestada, et see sobib eriti hästi valdkondadesse, kus esindatus peab olema pidev, kuid läbimüük tunnis pole väga suur – näiteks tennisekaupade osakond suuremas spordikeskuses. ERPLY tarkvara võimaldab kliendil sooritada ostu, saada tšekk ning registreerida ettevõtte jaoks müügid ja laoseisud, kõik läbi iseteeninduse.

Kõik need funktsioonid ja palju enam on ERPLY tarkvara standardpaketis olemas. www.erply.com Mai 2021 9

FINANTS&JUHTIMINE

Juhtimisteooriate keskeakriis Öeldakse, et kui tööle minek ja selle tegemine ei tundu tööna, siis oled teinud õiged valikud. Praeguses keerulises maailmas on aga tõusmas juhtimisalane “perfektne torm”, millele ühelgi teoreetikul, praktikul, akadeemikul ega visionääril lahendust ei ole. Juhtimisteooriad ja juhtimiskultuur on jõudnud keskeakriisi.

TEKST: Martin Hanson FOTO: Shutterstock

Maailmakuulsa INSTEADi majanduskooli juht Gianpiero Petriglieri kirjutas aasta tagasi ilmunud Harvard Business Review’s, et kuigi koroonaepideemia tõi seda keskeakriisi lähemale, oli seda paista juba aastaid.

Olukorra muudab aga veelgi hullemaks see, et silmapiiril ei paista tema hinnangul ka mitte ühtegi alternatiivi, mis võiks praegusi haigeid ja põduraid teooriaid asendada.

”Võitja võtab kõik” ühiskond ja ultrakapitalism

Petriglieri ütleb, et kõik varasemad teooriad, mis maailma sajandi jagu on juhtida lasknud – taylorism, inimressursi juhtimine, konkurentsieelis, aktsionäride väärtuse maksimeerimine, häiriv innovatsioon –, ei ole lõpuni kasutud, kuid on iganenud ega võta arvesse uut keskkonda, milles me elame.

Võtame näiteks taylorismi, mis on ehk

FINANTS&JUHTIMINE kõige kauem toiminud teooria, mille fookuses on juht, kelle ainus eesmärk on maksimeerida enda alluvuses oleva süsteemi efektiivsust ja seda kõige arvelt, ka inimese arvelt.

See toobki meid selle põhjuseni, miks senised teooriad enam ei kehti: öeldakse, et kapitalism on surnud (selle hõikas eriti suurelt välja Salesforce’i juht Marc Benioff Davosis peetud 2020. aasta majandusfoorumi laval), kuid pigem on surnud ultrakapitalism, mille ainus fookus oli toota kasumit, aina enam ja kiiremini. “Võitja võtab kõik” ei ole 21. sajandi ühiskonnas enam aktsepteeritud, vaid aktsionäride kasumi kasvatamisele fokuseeritud ettevõtted ja juhid vastuvõetamatud. Võit ja kasum ei ole enam peamised. Küsimus on

ka ettevõtmiste, juhtimiste sotsiaalses kasuteguris, pehmetes väärtustes ja keskkonna säästmises.

Töö on töö ja see ei peagi meeldima?

Sajand tagasi oli vaja maailm üles ehitada, sest maailmakord oli kapitaalselt muutunud: äsja lõppenud maailmasõda oli kukutanud monarhistliku maailmavaate, kapitalism andis võimaluse kõigil võrdselt areneda. 100 aastat hiljem ei ole kapitalismi kasvatatud dehumaniseeritud juhtimisstiilile kohta.

Loosung “Elame selleks, et töötada, või töötame selleks, et elada” ei ole enam aktuaalne. Me töötame selleks, et elada, ja töötame täpselt nii palju, et elu oleks põnev.

Petriglieri arvab, et ainus uus viis maailma, ini-

mesi, organisatsioone juhtida on võtta fookusse see, miks seda kõike tehakse ja kes seda teevad, väärtustada inimest ning seda, mis teeb inimesest inimese, arvestada oskuste ja intellekti kõrval ka inimese keha ja vaimu, samuti arvestada igas oma teos ning otsuses selle mõju loodusele, keskkonnale, kogukonnale, ühiskonnale. Ajad, kus aeti pimesi taga efektiivsust ja kasu, on möödas.

Kapitalism, mida tõukab tagant uudishimu ja kaastunne, on innovaatiline ning kaasav. Kui see jutt tundub mingi hipiliku sonimisena, siis vaadake natukene ringi – uued generatsioonid, talendid astuvad silmagi pilgutamata mööda hiigelpalkadest ja “nurgakontoritest”, kui tegemist ei ole roheliselt mõtleva ning mitmekesisust, inimlikkust pakkuva ettevõttega. Pole inimesi, pole vaja juhti.

Allikas: Harvard Business Review

Planeeri – vii ellu – analüüsi.

LOO FINANTSANDMETEST UUS VÕIMALUS KOOS MEIEGA! W W W. E F TA . E E

FINANTS&JUHTIMINE

Silmitsi vastutuse ja määramatusega Pingeline aeg on juhtide töö oluliselt raskemaks muutnud. Ometi leitakse jõudu nii ise hakkama saada kui ka teistele juhtidele tuge ja teadmisi pakkuda.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTOD: Shutterstock

“Julgen öelda, et aastaga on juhtide stressitase oluliselt tõusnud,” märgib SA Tallinna Teletorn juht Jüri Kriisemann ja lisab täpse kuupäeva – 13. märts, mil Eestis eriolukord välja kuulutati. Turismi- ja toitlustusasutused suleti ning sektoris töötavad inimesed jäid tööta. Teletorni juht tunnistab, et sealt sai alguse ka tema juhikarjääri üks keerulisemaid töid – töötajate arvu tuli kolmekordselt vähendada, et ettevõte kui selline üldse alles saaks jääda.

“Mõtlesin kõik väga hoolikalt läbi,” meenutab Jüri Kriisemann. “Kevade elasime üle tänu varudele ja töötukassa toetusele. Suvel oli selge, et kliente ei tule ja valida tuleb ettevõtte pankroti või töötajatete arvu väga jõulise vähendamise vahel. Kuna pankrot oleks kaotanud kõigi töökohad, valisin viimase,” räägib ta.

Kedagi ei saadetud töölt ära selgitusteta ja Jüri Kriisemann võttis aja iga töötajaga vestlemiseks. Lahkumised olid kurvad, kuid põhjustest saadi aru ega süüdistatud ei ennast ega töökohta. Möödunud jõulude ajal viis juhataja ise koondatud teekaaslastele jõulukingid – sest mõtteliselt olid nad ju andnud oma panuse keerulise aastaga toime tulemisse.

keeruline oma tööga toime tulla ja otsuseid vastu võtta.”

Lahendusena on Jüri Kriisemann kasutanud valemi pööramist: “Kõigepealt tuleb hakata vähem muretsema või siis vähemalt otsustada ära, mille üle täpselt muret tuntakse. Juba see otsus aitab osaliselt kontrolli taasta-

Kriitilisel ajal ei tohiks juht jääda üksinda.

Kriisivalemi pööramine

Rasketes olukordades lähtub Jüri Kriisemann enese reguleerimisel klassikalisest kriisivalemist ja on valmis seda ka teistega jagama. “Stressi esimene tundemärk on see, et kaob turvatunne. Seejärel tekib tunne, et ei suudeta olukorda kontrollida. Siis hakatakse muretsema – ning kui murest saab päeva põhiosa, on juhil väga

da ja see suurendab ka turvatunnet.

Stress iseenesest pole halb, see võib ka motiveerida tõhusamalt tegutsema, kuid stressi osakaal ei tohi minna nii suureks, et see tööd segaks,” lisab ta.

Veel soovitab Kriisemann juhtidel kriitilisel ajal mitte üksi jääda. “Üksinda tekib kergesti tunne, et ollakse vastamisi ainulaadselt suure raskusega. Kui Mai 2021 13

FINANTS&JUHTIMINE

aga muret jagada, siis selgub, et sellise murega pistavad rinda teisedki ja koos arutledes hakkab tõepoolest kehtima tarkus, et jagatud mure on pool muret.

Et tööga seotud probleemidele nii vaheldust kui ka lahendust leida, astus Jüri Kriisemann uuesti ülikooli ja omandab seal neljandat magistrikraadi, seekord haridustehnoloogias. Mees tunnistab, et õppimine on põnev ja hoiab mõtteviisi noorena, samuti aga saab ta hariduse digitaliseerimisega oma töös uusi väärtusi luua, valmistades ette Teletorni haridusprogrammide pakkumist online-keskkonnas.

Kroonitud kriisivalitsejad

“Mulle tundub, et praegu peavad liidrid tegema justnimelt neid asju, mida teha ei saa. Tegema teambuilding’ut, kui teambuilding’ut teha ei saa. Ehitama suhteid ja väärtustama inimesi, kui seda teha ei saa. Olema lähedal, kui lähedal olla ei saa. Rääkima päriselt inimestega, kui seda justkui teha ei saa. Tulema välja oma rollist ja olema inimene,” arutleb tippjuhikogemusega coach Ruti Einpalu.

Ruti jutustab sõnumist, mille ta oma ammuselt kliendilt sai: “Ma ütlesin oma tiimile avalikult välja, et mul on s..t olla, et väga palju halbu asju on juhtunud, et vajan teie tuge. Ja siis nad murdsid mu koju sisse, tõid torti ja pitsat ning lasid mu kodu konfette täis. Lisaks valmistasid mulle kriisikrooni, mida ma nüüd kannan igal koosolekul.”

“See lugu räägib paljugi,” arutleb Ruti Einpalu. “Ehedast juhtimisest, hoolimisest, toetamisest. Ülekoormusest, pingest, ärevusest, kuhjuvatest 14 Mai 2021

probleemidest ja tugevast pressist nende koheseks lahendamiseks. Räägib sellest, et ka juhid nutavad.”

Ruti Einpalu mõtiskleb, et kui ta vaatab oma tööd koolitajana, siis koolituse valdkonnas on olukord üsnagi sarnane olukorraga eelmisel aastal – koolitused on enamjaolt pausi peal, osa kliente on ootel, et saaks jätkata kontaktkoolitusega, ja osa on lihtsalt äraootavad – millega see kõik lõpeb.

Toimuvad need koolitused, mida saab teha Zoomis. “Ja mõningaid saab teha vägagi edukalt – näiteks arenguvestluste koolitusi. Miks ei peakski saama, kui me juba üle aasta peame suhtlema üle ekraani,” räägib ta ja lisab, et näiteks coaching’us on olukord üsna teistsugune: “Coaching’u kliente on tekkinud oluliselt rohkem ja teemad on muutunud. Tavapäraste teemade varjus on peidus ületöötamine, ärevus, püsiv pinge ja palju emotsioone, mis on kuhugi tahapoole sahtlisse lükatud ning nüüd sealt välja vaatavad.

Neid inimesi, kes väärivad kriisikroone, on rohkem kui kunagi varem,” kirjeldab ta olukorda.

Laemaalingute tegemise jõud

Staažikas haiglajuht ja psühhiaater Jüri Ennet ütleb, et juhil peab olema julgust väljuda turvalistest raamidest ja mõelda laiemalt – piltlikult öeldes tulla laua alt välja ning maalida päris laele, mitte lauaplaadi alumisele küljele. Probleemide korral on doktor ise püüdnud esmalt selgusele jõuda probleemi aktuaalsuses ja suuruses ning see eeldab võrdlust.

“Näiteks aeg-ajalt lähen õhtuti mentaalselt Suure Vankri või Väikese

Vankriga Linnutee radadele sõitma ja sellist mõõtkava tunnetades on meie igapäevased ühiskondlikud ja isiklikud probleemid väikesed nagu mikromaailma algosakesed,” märgib ta ning tutvustab üht oma armastatud mõttemängu, kus igapäevaprobleemid asetatakse inimkonna ajateljele.

Kui üks aasta oleks üks millimeeter, oleks kogu inimkonna ajalugu viis kilomeetrit pikk. Kolmekümneaastane inimene on oma eluga täitnud kolm sentimeetrit ja sajandivanune Eesti on kümme sentimeetrit.

Pihtimisele lisa positiivne mõõde ja kiida end iga päev!

“Iga täht taevas on näinud eelkirjeldatud ajatelge oluliselt pikemal määral kui meie, seega võib oma eluraskustest tekkinud pinged rahumeeli tähele usaldada, mured-rõõmud temale pihtida,” märgib Jüri Ennet.

Pihtimist kui murede hingelt ära rääkimist soovitab elukogenud juht ka maisemates sfäärides kui taevalaotus – kes eelistab coach’i, kes psühhiaatrit või psühholoogi, kes head sõpra, kes aga valib oma mured hoopis päevikule usaldada. “Abi on sellest aga kindlasti,” märgib Ennet ja soovitab pihtimistele ka positiivse mõõtme lisada ning igal õhtul end millegi eest kiita, mis päeval hästi tehtud sai.

Puhka korraks, siruta selga ja vaata aknast välja

CREDITINFO EESTI

Mitu maksmata arvet Sinu äriplaan välja kannatab, enne kui see kokku kukub?

Foto: Shutterstock

FINANTS&JUHTIMINE

Aktiivne võlglaste haldamine aitab kontrollida rahavoogusid

Krediteerimine on alati seotud krediidiriskiga ehk võimalusega, et raha ei laeku vastavalt esialgselt kokkulepitule. Krediteerimise all tuleb selles kontekstis mõista ka olukorda, kus ettevõte võimaldab klientidel tasuda ostude ja teenuste tarbimise eest arve alusel mingi tähtaja jooksul. Maksehäireregistri kasutamine on läbi aastate olnud püsivalt laiaulatuslik ja aktiivne. Viimastel aastatel on maksehäireid sisestanud registrisse enam kui tuhat erinevat võlausaldajat aastas.

TEKST: Jaanus Leemets, Creditinfo Eesti Reaalses elus ei ole krediidirisk kunagi null. Alati esineb võimalus muutusteks ja ootamatusteks ning kriisiolukorras on määramatus tavapärasest suurem. Kes on näiteks paremini kursis suurte rahvusvaheliste reitinguagentuuride, nagu Standard & Poor’s või Moody’s, reitingumudelitega, on kindlasti tähele pannud, et ka kõige paremate reitingukategooriate puhul, mida omistatakse üksnes madalaima krediidiriski tasemega riikide valitsustele või suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele, on hinnanguline makseviivituse tekkimise tõenäosus (ingl probability of default) alati suurem nullist.

Parimad võimalused üllatuste vähendamiseks ja krediidikahjude ootuspärastes piirides hoidmiseks on riskide hindamine enne krediteerimist ja väljasolevate võlgnevuste aktiivne haldamine. Võlahalduse puhul on mitmeid toimivaid tegevusi, vaatleme siin lähemalt neist ühte – tähtaegselt

tasumata võlgnevuste andmete avaldamine Maksehäireregistris. Üks klassikalisi võlahalduse põhimõtteid ütleb, et paljude võlausaldajate olemasolu korral saavad sageli oma nõuded kätte need, kes ise aktiivselt küsivad. Andmete avaldamine ongi mõjuv küsimise meetod.

Maksehäirete avaldamise tõhusust saab hinnata maksehäirete lõpetamise tempo abil. Tervelt kolmandik maksehäiretest ei jõua avaldamiseni, sest võlgnik tasub võlgnevuse või jõuavad võlausaldaja ja võlgnik tasumise osas kokkuleppele pärast võlgniku teavitamist peatse maksehäire avaldmise kohta ja enne avaldamise tähtaja saabumist.

Osal juhtudel on tõenäoliselt tegemist unustamise või tehniliste takistustega, aga suurel määral soovivad võlgnikud vältida Maksehäireregistrisse sattumist, mis takistab edaspidi positiivsete krediidiotsuste tegemist järgmiste krediiditaotluste korral.

Avaldatud maksehäiretest veerand lõppevad keskmiselt ühe kuu jooksul, seda nii ettevõtete kui ka eraisikute maksehäirete osas. Pooled maksehäired lõppevad nelja kuu jooksul alates maksehäire algusest. Veelgi suurem mõju on pangandussektori ja liisingettevõtete avaldatud maksehäiretel. Panganduses lõppeb kolmandik maksehäireid ühe kuu ja 60% maksehäireid nelja kuu jooksul ühtemoodi nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul.

Liisinguvõlgnevuste korral on vastavad näitajad lausa 60% ja 80% ettevõtete ning 50% ja 60% eraisikute osas.

Kokku on Maksehäireregistris läbi aastate registreeritud peaaegu kaks miljonit ja 2020. aasta jooksul ligikaudu sada tuhat maksehäiret, millest kolmveerand on eraisikute ja üks neljandik ettevõtete maksehäired.

Maksehäirete registreerijad tegutsevad väga erinevatel tegevusaladel.

Suure osa sellest moodustasid finantssektori esindajad (pangad, liisingettevõtted, krediidiandjad ja -vahendajad) ning sissenõudmisteenuste pakkujad, aga laialdaselt olid esindatud ka paljude muude tegevusalade esindajad: telekom, kütuse- ja transpordisektor, kindlustusseltsid, auto- ja ehitustehnika rendi ettevõtted jt. Järjest levinum on maksehäirete avaldamine tavapärase kahe ettevõtte vahelise äritehingu tulemusena tekkinud võlgnevuste korral.

Kokku avaldame Maksehäireregistris üle poole miljoni maksehäire rohkem kui 160 000 isiku kohta.

Kokku avaldatavad maksehäired Eraisikute maksehäired

409 717

Firmade maksehäired

117 328

KOKKU

527 045

Unikaalseid isikuid Eraisikuid

120 753

Firmasid

41 745

KOKKU

162 498

AS Creditinfo Eesti on juba 20 aastat olnud Eesti suurima ja kvaliteetseima Eesti pankade asutatud Maksehäireregistri haldaja. Kahe aastakümne kogemus ja seejuures kahe kriisi mõjude jälgimine lubab kindlalt väita, et avaldamine on reaalselt toimiv efektiivne mõjutusvahend, mis toob raha kiiremini koju.

Mai 2021 17

FINANTS&JUHTIMINE

Üha enam kompetentsi on muutunud hügieeniks “Kaasaegne värbamine aitab ettevõttel mitte ainult uut juhti leida, vaid ka oma vajadustest ja edasiliikumise võimalustest parem ülevaade saada,” selgitab konsultatsioonifirma Tripod juht Maria Veltmann.

Kui Maria Veltmannilt kriisiaegse värbamise kohta uurida, märgib ta esmalt, et kindlasti pole kriis majanduses tervikuna.

“Kriisid üllatavad alati, kuid praegune kriis on äärmiselt sektoriaalse iseloomuga – osas sektorites on tegevus pärsitud, kuid mitmetes teistes on jõulise edasiliikumise aeg,” ütleb ta ja lisab, et nagu kriisides enamasti, on ka praegu juhtunud nii, et tugevad saavad veelgi tugevamateks, ent need, kellel juba enne probleeme oli, on paraku tihti raskustes.

Arenguks on vaja uusi oskusi

Maria Veltmann kinnitab, et soovitud muutuse saavutamiseks on praegu vaja olulisel määral efektiivsust kasvatada ja senisest targemini tegutseda.

See aga eeldab, et ettevõttes on olemas inimesed, kes seda suudavad.

Juhte ei otsita vanuse järgi, vaid ettevõtte vajadustest lähtudes.

“Endine mudel, et lõpetati kool, asuti tööle ja töötati oma hariduse baasil aastaid muutusteta, ei toimi enam ammu. Üha enam tekib vajadust uute oskuste ja kompetentside järele ning ise areneda ja ettevõtet arendada suudetakse vaid pidevalt juurde õppides,” märgib ta ning loetleb oskusi, millest praegu paljudes ettevõtetes, näiteks finantsalal, enim puudust tuntakse – analüütika ja masinõpe ning modelleerimine.

18 Mai 2021

Maria Veltmann

“Ettevõtetes on tihti tohutu hulk andmeid, aga alati ei osata neid kasutada tarkade otsuste tegemiseks.

Modelleerimine pole pelgalt vaade finantsolukorrale, see on vaade kogu ärile ja selle tulevikule. Küsimus ei alga mitte ainult õigetest numbritest, vaid otsustest, milliseid andmeid, kuidas ja milleks üldse kasutada,” viitab ta.

“Turunduses on aga üha enam vaja digiturunduse oskusi, mis võimaldaksid ettevõtte kogu turunduse innovaatilisemaks muuta. Muu hulgas eeldab uute oskuste omandamine ja teadmiste hankimine selleks inglise keele vaba valdamist teise keelena, ent kui tegu on kohalikule turule suunatud ja eestikeelse meeskonnaga ettevõttega, ei saa turundajat reeglina mujalt sisse tuua, sest vajalik on ka eesti keele oskus kõrgtasemel.”

Juhi puhul saavad määravaks väärtused

Kui aga juhtimisest rääkida, kinnitab Maria Veltmann, et siingi on vajadused väga tugevalt muutunud.

“Kui küsin juhiks pürgivalt inimeselt, mida ta peab silmas inimes-

Foto: Ilmar Saabas

te motiveerimise all, ja ta vastab, et mõnikord on õnnestunud töötajatele isegi preemiat maksta, siis ilmselgelt pole seni olnud tegu juhiga, kes suudaks oma kogemusele toetudes arendada mitmetasandilist tunnustamist,” räägib värbamisspetsialist ning kinnitab, et korrektsed rahasuhted ettevõtte ja töötajate vahel on hügieeni, mitte juhtimiskvaliteedi erakordsuse küsimus.

Kaasaegsetele vajadustele vastava juhi otsimine on aga mõnikord tekitanud ka küsimusi, kas tegemist võib olla staažikamate juhtide tõrjumise ehk siis lausa vanuselise diskrimineerimisega. Maria Veltmann eitab seda kindlalt: “Mitte ükski ettevõte ei telli, et leidke mulle ühes või teises vanuses juht – nad otsivad juhti, kes suudaks anda ettevõttele uue kvaliteedi, luua motiveeriv ja arengut väärtustav keskkond ning kasvada koos ettevõttega.”

Siin toob Maria Veltmann näite enda juhitavast ettevõttest – Tripodi unikaalseks tugevuseks on oskus aidata ettevõttel aru saada tegelikest vajadustest ja siis neile vastava inimese otsimine.

FINANTS&JUHTIMINE

Kas e-poeta saab üldse veel kaubandust teha?

Eriolukorrast tulenevalt on kasvanud e-kaubandus Euroopa Liidus 27% ning 70% e-ostlejatest kavatseb uute e-ostlemise harjumustega jätkata ka pärast eriolukorra lõppu, selgus kulleri- ja logistikaettevõtte DPD tellitud üle-euroopalisest uuringust. Mida see tähendab meie ettevõtluse jaoks?

Kas e-poeta müügiorganisatsioonil on üldse tulevikku?

TEKST: Gerli Ramler FOTO: Shutterstock

“Kindlasti saab hakkama ka e-poeta, ent selleta pidurdate ja piirate enda ettevõtte arengut meeletult. Praegusel turul on näha, kuidas paljud kolivad üle e-kaubandusse, et ellu jääda,” ütleb pikaajalise rahvusvahelise kogemusega digiturunduse ekspert, klewermarketing.com-i asutaja Argo Lipp.

Tema sõnul on praegune kriis näidanud, et ettevõtjad, kes varem arvasid, et nad saavad ilma digiturunduseta hakkama, ei pruugi enam nii hästi omadega välja tulla. “Kes on paindlikud ja soovivad ettevõtluses ellu jääda, kohanevad uute oludega ning panustavad rohkem vahendeid digiturundusse ja e-poe arendamisse. Kõige populaarsemad turunduskanalid on praegu endiselt Google Ads ja Facebook Ads, millele on küll lisandunud palju teisi erinevaid võimalusi.”

20 Mai 2021

Lipp nendib, et kriisis on võimalik väga häid tulemusi saavutada. “Õige strateegiaga jõuab väga kaugele, kuid raske on kõigi ettevõtjate jaoks sobivaid konkreetseid samme paika panna – see on väga individuaalne vastavalt ärile.”

Kantar Emori värske e-kauban-

Kriis on näidanud, et ettevõtjad, kes varem arvasid, et nad saavad ilma digiturunduseta hakkama, ei pruugi enam nii hästi omadega välja tulla.

Argo Lipp

duse trendiuuring ütleb, et kui märtsi algul moodustas e-ostjate osakaal kogu kaubagrupi ostjatest enam kui poole viies kaubagrupis, siis aprillis ületab see 50% piiri juba üheksas kaubagrupis. E-ostjaskonna osakaal kogu kaubagrupi ostjatest on suurim raamatute puhul ehk 81%, järgnevad elektroonikaseadmed, riided ja sisustuskaubad enam kui 70% ostjaskonnaga. Ja ka toidukaupade ostmine veebist on võrreldes märtsi algusega kasvanud ehk kui mullu augustis oli veebist toidukaupade ostjate osakaal 10%, siis aprillis juba 17%.

DPD uuringust selgus veel, et uuteks e-ostlejateks hakkasid viiruse tõttu just väga paljud vanemaealised inimesed, kes on kindlamad nii-öelda ostu lõpule viijad. Kui nad juba ostukorvi asju lisavad, siis tõenäoliselt viivad nad ka tehingu lõpuni ega jäta seda pooleli.

E-kaubanduse kasvavaks trendiks on keskkonnasõbralikkus

Eesti E-kaubanduse Liidu teatel on aga praegu üks suurimaid trende e-kaubanduse keskkonnasõbralikuks ja jätkusuutlikuks muutumine. Üle maailma pööratakse aina enam tähelepanu keskkonnajalajäljele ja nii tarbijad kui ka ettevõtted saavad keskkonnast teadlikumaks. Seetõttu on tarbijad teadlikumad oma ostukohtadest, nende mõjust keskkonnale ja sellega seotud mõjudest. Ühes uuringus leiti, et 50% vastanutest soovis moetööstuses jätkusuutlikkust ja 75% soovis vähem pakendeid. Paljud ettevõtted leiavad võimalusi keskkonnasõbralikumaks muutumiseks, kui see on võimalik ilma paberita, kasutades biolagunevaid pakendeid ja taaskasutatavaid tarvikuid.

FINANTS&JUHTIMINE

Koroonaaeg ja töötajate vaimne tervis Ettevõtted peavad hoidma kodukontorites olevate töötajate vaimset tervist, kuid unustada ei tohi neidki, kes ei saa tööd koju kaasa võtta. Milliseid nippe oma inimeste turgutamiseks kasutatakse?

TEKST: Ann-Marii Nergi Kümned ettevõtted jagasid Ärilehega kogemusi, kuidas töötajaid lõputuna näival koroonaajastul turgutada ja motiveerituna hoida. Alustuseks küllap üks olulisemaid tähelepanekuid: paljude jaoks juba aasta aega kestnud kodukontor ehk sõna otseses mõttes kodu (pere) ja kontori (töö) ühildamine ei peagi laitmatult välja tulema. Kui tööandjalt paindlikkust küsida ja tekkinud muresid kirjeldada, on suurem tõenäosus mõistvat suhtumist vastu saada.

Enamiku ettevõtete personalijuhid toovad esile, et koroonaaeg on töötajate vaimset tervist põhjalikult räsinud – see tuleb välja nii uuringutes kui ka tavavestlustes. Üldjoontes on probleemid ühesugused: stressi tekitab töötundidega samal ajal toimuv kodukool, kodukontoriks sobimatud eluruumid ja seegi, et kolleegidega on raskem suhelda ning tihti valdab eemalejäetuse ja üksinduse tunne.

Ent kasutatakse ka terminit “veebiväsimus”. Niisiis tuleb nuputada, kuidas teha nii, et ekraani taga ei mööduks kõik kaheksa töötundi järjest ja pärast seda veel tunde kolleegide-sõpradega virtuaalset ajaveetmist.

Milliseid nippe on ettevõtted välja mõelnud, et töötajate vaimset tervist turgutada? Idufirmad olid töötajate heaolu nimel pingutamise poolest tuntud enne pandeemiatki ja praegu on nad selles valles kahtlemata suunanäitajad.

Psühholoog ja pensionitarkus

Playtechi personalidirektor Triin Sikkal loetleb võimalusi, mis on nende töötajatele kättesaadavad: psühholoogiteenus ja võimalus osaleda vaimse tervise esmaabi koolitusprogrammis, juhtide koolitamine efektiivse (sise)kommunikatsiooni vallas,

Idufirmasid tunti töötajate heaolu nimel pingutamise poolest enne pandeemiatki ja praegu on nad selles valles kahtlemata suunanäitajad.

koosolekute aja ja mahu teadlik vähendamine (näiteks kolmapäeva pärastlõunateks koosolekuid ei planeerita). “Proovime tagada, et ükski meie jaoks oluline sündmus ei jääks toimumata või info jagamata ja teeme seda praegu lihtsalt online’is,” ütleb Sikkal. “Näiteks märtsis toimus meil väga erinevate tegevustega naistepäeva nädal, virtuaalne töövarjutamise nädal, jagasime oma töötajatele rahatarkust pensionipõlve vaates, tähistame kevade saabumist fotokonkursiga ja kuna märtsis sai ka aasta kodukontorites töötamisest, korraldasime viktoriini “Kas mäletad veel oma kontorit?”.”

Paljud toovad koosolekutest rääkides esile võimaluse pidada neid õues kõndides.

Paljud toovad koosolekutest rääkides esile võimaluse pidada neid õues kõndides. See annab pausi ekraani taga passimisest ja vajaliku päevase liikumise. Samuti on olulised juhi ja töötaja üks ühele lühikesed vestlused, mida peaks pidama kord nädalas. Need on vajalikud, et “kraadida” töötaja üldist motivatsiooni. Eesti Energia töötajakogemuse direktor Tiina Drui soovitab sellistel kohtumistel rääkida töötajatega ka töövälistel teemadel ja küsida: “Mis on kõige olulisem, millest praegu soovid rääkida?” Üks lihtne soovitus on tavapärase videokõne või chat’i asemel kolleegile helistada.

(Transfer)Wise’i esindajana ütleb Euroopa kontoritiimide juht Ann Anton, et kuna kodukontoris töötamine on nende ettevõttes alati töökultuuri osa olnud, on see nüüdki sujuvalt läiMai 2021 21

FINANTS&JUHTIMINE

Meeskonnaliikmete haigestumine ja karantiinid seavad suurema koormuse tööl olevatele kolleegidele. Ülle Matt

Pidage koos kolleegidega veebi vahendusel üks fika.

nud. Ka edaspidi peavad nad heaks võimaluseks just hübriidlahendust, et töötada saaks nii kodust kui ka kontorist. Koroonapandeemia algul andis firma töötajatele eelarve, mille eest oma kodukontorit vajalike asjadega sisustada. Töötajatele tehakse loendamatuid üritusi, nt Zoomi jooga, liikuvustreeningud, meditatsiooniseansid ning Põhjamaadest pärit kohvi- ja jutupausid fika’d. “Eraldi fookusena toetame lapsevanemaid ja hooldajaid, näiteks meelelahutuslike lastele mõeldud virtuaalsete ürituste ja paindliku töökorralduse kaudu,” ütleb Anton.

Tehasetöötajad ei saa tööd koju kolida.

Nii mõnelgi ettevõttel on kontorid mitmes riigis. Eestis kehtivatest piirangutest rääkides kinnitatakse, et olukord pole kaugeltki nii hull kui mitmel pool mujal. Näiteks Ampler Bikesi personalijuht Evelin Andrespok toob esile, et firma Berliinis asuva kontori töötajad on Saksamaal novembrist saadik kehtivate rangete piirangute tõttu eriti kurnatud. “Ber22 Mai 2021

liini kontor on kogu selle aja suletud olnud. Inimesed on kodus istumisest väsinud ja soovivad väga üksteisega kohtuda,” ütleb elektrijalgrattaid tootva ettevõtte personalijuht.

Paljudel on veelgi raskem

Aga tuleb meeles pidada, et mitte kõigil ei ole võimalik oma diivanil stressi üle kurta. Endiselt vaktsiini ootavad eesliinitöötajad on kümned tuhanded teenindajad, aga ka tehasetöötajad, kes ei saa tööd koju kolida.

Tere ja Farmi piimatööstuste juht Ülo Kivine lausub, et nende töötsükkel on seitse päeva nädalas ja iga päev tuleb tehastesse 550 tonni piima. On siis riik parasjagu lukus või mitte. “Oleme olnud väga hoolsad ja täitnud reegleid. Tänan siinkohal kõiki meie töötajaid, et oleme siiani vastu pidanud,” ütleb Kivine.

Alexela gruppi kuulub nii põlevkiviõlitööstus kui ka metallitehased, rääkimata tanklaketist, kus kõigis on vaja töötajatel kohapeal olla. “Meie tegelik elu ongi selline, et üle 80% inimesi on käinud kogu selle keerulise aja tööl, nii tootmistes kui ka tanklates.” Alexela grupi tegevjuhi Andreas Laane sõnul mõjub töötajate vaimsele tervisele sotsiaalse poole vähenemine. “Suurem sotsiaalsus

üldjuhul tagab ka parema vaimse vormi, aga paraku pole selliste võimaluste loomine meie võimsuses,” nendib Laane. “Küll aga on meil võimalik sellistel aegadel märgata ja tunnustada ning sellega me kindlasti ka praegu tegeleme rohkem ja süsteemsemalt kui enne koroonakriisi.”

Swedbanki personalijuht Ülle Matt tõdeb, et kodukontori proovikividest räägitakse avalikkuses palju, kuid vähem tähelepanu saavad eesliinil töötavate inimeste vaimse tervisega seotud pinged. “Nende töötajate väljakutsed on hoopis teistsugused ja ma ise pean seda keerulisemaks – just reaalsete lahenduste leidmise mõttes. Samal ajal püsib nakatumisoht nii nende kui ka pere jaoks suuremana ning meeskonnaliikmete haigestumine ja karantiinid seavad suurema koormuse tööl olevatele kolleegidele,” lausub Matt.

“Samuti on eesliinitöötajatel keeruline lahendada koduõppel olevate laste toetamist. See kõik mõjutab töötajate emotsionaalset pinget ja suurendab stressi. Proovime leida paindlikke lahendusi, kuid just töökoormuse tõttu ei ole see lihtsasti tehtav.”

Matt peab pikaaegset üksi kodus töötamist tõsiseks vaimse tervise riskiks, sest digikanalites suhtlemises pole kõik ühtviisi edukad. Probleeme võivad tekitada ka tehnilised tõrked.

“Näiteks kui internetiühenduse kiirus maapiirkondades ei võimalda stressivaba liitumist Teamsi/Skype’i koosolekutega – ehk “hakib” päevade kaupa!” Matt rõhutab, et kõikide loetletud olukordade ennetamiseks ja lahendamiseks on tähtis, et inimesed märkaksid üksteist ja näitaksid üles hoolimist. “Lihtne on keskenduda üksnes iseendale või vastupidi – ainult teistele. Aga tähtis on arvestada nii enda kui ka teiste elus tasakaalu hoidmise toetamist.”

Artikkel ilmus esimest korda Eesti Päevalehe veebis aprillis 2021.

FINANTS&JUHTIMINE

Töötajate vaimne tervis on koroonakriisis kannatanud, kuid on võimalusi seda parandada Uuringud näitavad, et töötajate, aga ka kogu elanikkonna vaimse tervise seisund on koroonakriisi ajal muutunud halvemaks nii Eestis kui ka mujal maailmas.

AUTORID: Marre Karu, Anne Randväli ja Anna-Kaisa Oidermaa, Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise staabi ja mõttekoja liikmed Haigekassa andmetel tõusis psüühikaja käitumishäirete tõttu võetud haiguslehtede hulk 2020. aastal pea 2000 lehe võrra (15%) ja 2021. aasta esimesel neljal kuul pole langustrendi näha. Selline haigusleht kestab 17 päeva, kauem sellest kestavad vaid kasvajate tõttu võetavate haiguslehed. Vaimse tervise häired on Eestis töövõime vähenemise põhjustest teisel kohal, see sunnib küsima, kuidas olukorda parandada ja mida selleks ette võtta saab.

Märtsis ja aprillis MTÜ Peaasjad poolt 200 ettevõtte töötaja hulgas tehtud küsitlus näitas, et 35% töötajatel on depressiooni tunnuseid (sh kurvameelsus, üksildustunne, võimetus rõõmu tunda, lootusetus tuleviku suhtes, korduvad surma- või enesetapumõtted), 37% uneprobleeme (uinumisraskused, rahutu või katkendlik uni, liigvarane ärkamine).

33% üldistunud ärevuse tunnuseid (sh kiire ärritumine, ärevus- või hirmutunne; võimetus lõdvestuda; liigne muretsemine; rahutus või kärsitus) ja 20% töötajatest sotsiaalärevuse tunnuseid (hirm olla tähelepanu keskpunktis, hirm suhtlemisel võõraste inimestega). Kindlasti ei saaks kõik need inimesed psühholoogile minnes diagnoosi ega pruugi vajada ravi, kuid samas viitavad need numbrid sellele, et töötajaskonna heaolu, enesetunne ja vaimne tervis vajavad tähelepanu.

Lisaks näitab elanikkonna küsitlusuuring, mida Turu-Uuringute AS iga kahe nädala tagant Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel läbi viib, et kõige rohkem on stressis juhid,

tippspetsialistid ja ametnikud (kõigist 30%), aga ka keskastme spetsialistid ja isiku- või klienditeenindajad, kaitsevõi päästeteenistujad (29%). Kõige vähem on kõrge stressitasemega inimesi põllumajandustootjate (15%) hulgas, aga ka seadme- või masinaoperaatorite (18%), mootorsõidukijuhtide ja oskustööliste (21%) hulgas. Selge seos on töötingimuste ja stressitaseme vahel. Pooled neist, kelle töökoormus on koroonaviiruse leviku tõttu suurenenud, on märkimisväärses stressis.

Kuid stressitase on kõrge ka neil, kel koormus on vähenenud (37%).

Mõned mõtted, mida töötajate vaimse tervise toetamisel silmas pidada:

1. Pole olemas ühte sekkumist, mis kõikides töökohtades ühtviisi hästi töötaks Uuringud näitavad, et kõige parema tulemuse annavad intensiivsed vaimset tervist toetavad programmid ja need, kus tegeletakse nii inimesega (töötaja enese oskused stressi juhtida) kui ka organisatsiooniga (juhtimiskultuur jms). Nii on oluline luua süsteem, mis kaasaks organisatsiooni erinevaid tasandeid ning oleks sealjuures sobiv just konkreetsele tööandjale ja töötajatele.

2. Tõhus sekkumine on mitmeastmeline ning eristada saab siin universaalseid, sihistatud ja valikulisi sekkumisi Universaalsed sekkumised on mõeldud kõigile ja ühetaoliselt. Näiteks enesejuhtimise või stressijuhtimise koolitused või kovisioon. Siia alla käib ka töötaja heaolu toetav töökorraldus.

Sihistatud sekkumiste sihtgrupis on need töötajad, kel on välja kujunenud esmased kroonilise stressi sümptomid (nt kes võib-olla magavad halvasti või kes täheldavad oma keskendumisvõime langust) ning kes vajavad suunatud ja võimalik, et ka spetsialisti abi.

Valikulised sekkumised on suunatud kõrgendatud vaimse tervise riskiga inimestele, kellel on pikema

aja jooksul kogenud tööstressi, mis võib kujuneda krooniliseks stressiks ja kes võivad vajada juhi või töökeskkonnavoliniku tuge.

3. Tõhus sekkumine on tasakaalu või valiku küsimus Kas sekkumine on vähetõhus, aga mõjub paljudele natuke; või väga tõhus, aga seda saab pakkuda vaid vähestele. Ei ole olemas ühte ja sama väga tõhusat lahendust kõigile korraga. Lahendus (või pakett) saab olla väga tõhus siis, kui see vastab täpselt töötaja vajadustele.

Millest peaks organisatsiooni ja töötajate vaimse tervise toetamisel alustama? Kelle poole on pöörduda?

Alustada tasuks töökeskkonnast tulenevate riskitegurite analüüsimisest vaimsele tervisele ja olemasolevate tegevuste kaardistamisest, vaadata, kus on nii-öelda tühjad kohad, mis vajavad täitmist. Maksimaalselt tuleks ära kasutada igapäevane töökorraldus, mis ju samuti meie heaolu tööl toetab (või siis seda ei tee). Vaimse tervise tugi tuleks õmmelda igapäevase töökorralduse sisse, nii on inimesel võimalik seda tarbida.

Mõelda võiks ka sellele, kuidas organisatsiooni vaimset tervist seirata.

Kuidas ma tean, kas minu ettevõetud tegevused toimivad või mitte.

Toetada tuleks ka inimesi, kes on töökohtadel vaimset tervist edendavad, kuna tegu on pingutust nõudva ja pika teekonnaga. Arenduse käigus võib tekkida tagasilööke, keerukaid perioode, väsimust. Nende toetamiseks tuleks luua võrgustik, kus nii organisatsioonisisesed kui ka -välised inimesed saavad toeks olla. Näiteks leiab peaasi.ee veebist vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud inimesi.

Materjale organisatsioonis vaimse tervise toetamiseks leiab Tööelu portaalist.

Mai 2021 23

Kuidas pakkuda klientidele rohkem väärtust?

Haigla juures käib ehitustegevus ning räägitakse sellest, mida veel tegema peaks. „Kas käsipuud lisame ka kaldteedele?“ küsib ehitaja. „Ei, meie teada on käsipuid vaja seaduslikult alates teatud kaldest,“ vastab haigla esindaja paar päeva tagasi. Nii loome me teenuseid ja tooteid, mis vastaksid seadusele, aga mitte inimeste vajadustele… Mis oleks, kui kuulaks, mida klientidel öelda on, ja alles siis planeeriks uusi teenuseid ja tooteid, mida päriselt vaja on? Koroona on tulnud, et asju värske pilguga vaadata, sh oma äri.

Valisin kolm ettevõtet, kes otsustasid koroonaaega kasutada efektiivselt ning võtta aeg mõtestamiseks – kuidas edasi. Kui ettevõtjad on aru saanud, et vanaviisi enam ei saa, siis tekib küsimus – kuidas teha asju uutmoodi, nutikalt?

Kolm erinevat eesmärki, üks lahendus 1. Kuidas pakkuda paremat meelelahutust?

K

itsaskoht: koroona tabas meelelahutussektorit valusalt, nii ka Eesti Pärimusmuusika Keskust. Mida aga koroona inimeste harjumustes muutis? Mida inimesed nüüd väärtustavad? Mida vajavad? Millised on ootused?

Eesmärk: pakkuda meelelahutust suunatumalt, tabada inimeste ootusi ja vajadusi meelelahutusele, kontsertidele/ sündmustele.

Lahendus: uuring, mille käigus rääkisime erinevate osapooltega – pärimusmuusika sõpradega, Viljandi kodanikega, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõudude ja tudengitega, inimestega, kes Viljandis sündinud ja käivad seal tihti, ning kultuuriarmastajatega mujalt Eestist, kes kunagi pole folgil käinud või Viljandisse millegipärast nii tihti ei satu. Erinevad osapooled – üks tervik.

Tulemus: selgusid nii tugevused, mida kliendid väärtustavad ja oluli-

seks peavad, kui ka kitsaskohad, millega tuleks tegeleda. Kõige suurem vastuolu, mis ilmnes – meelelahutuse eest vastutajad linnas leiavad, et kõik on väga-väga hästi ja toimib, Pärimusmuusika Aidaga tihedalt seotud inimesed ning tulihingelised fännid on pakutavaga rahul. Samas, nii mõnedki kultuurihuvilised Viljandist ning väljastpoolt tunnevad paljust puudust – kokku tehti uuringus 31 ettepanekut, mida muuta-täiendada.

Tarmo Noormaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht: „Uuring tõi

korduva mustrina välja meie tegevuse kitsaskohad, aga selgelt ka meie trumbid ja kinnitas väga tugeva lojaalse fännibaasi olemasolu, kes meid väga hindab. Isegi kui ise teame oma miinuseid ja plusse, on uuringu tulemused kui hea sõbra poolt tehtud vajalikul hetkel vajalik märkus. Üks asi on, kui oma meeskonna sees tuuakse välja parandamist ja täiustamist vajavad tegevused. Teine asi on seda must-valgel paberil oma külastajate poolt öelduna lugeda. Nii mõistad nõrkade kohtade nõrkusi ja oma tugevuste tugevust hoopis paremini.

Meie meeskond aga on alati lahenduste poole avatud, seega on uuringu tulemused tõstnud tegutsemisindu ning pannud meid oma tegevuste väärtust hindama ning pakutud ideede põhjal uusi lahendusi välja mõtlema.“

2. Mis on vahet koduõllel ja käsitööõllel?

Kitsaskoht: Pihtla Õlleköök on vanim väikepruulikoda Eestis, tegutsedes mõisakompleksis Saaremaal. Ühelt poolt on soov hoida traditsioone koduõllega, samas tahaks keeta huvitavaid käsitööpruule, lisaks võtta pruulikojas vastu huvilisi põnevate tegevustega ning luua väärt koostöösuhteid kohalike ettevõtjatega – kuidas seda kõike hästi ja terviklikult teha?

Eesmärk: juhtimise on üle võtnud noor, ambitsioonikas pruulmeister oma naisega, kes soovis laiemalt kogu kontseptsiooni läbi mõtestada ja hooajale teadlikumalt vastu minna.

Lahendus: uuring, mille käigus rääkisime nii noorte kui vanemate õllesõpradega harjumustest, eelistustest, aga ka seostest koduõlle, käsitööõlle ja Pihtlaga. Sõna said ka kohalikud peakokad, aga ka sommeljeed ja pruulmeister mujalt Eestist. Kogu info panime tükkidena jälle kokku töötubades.

Tulemus: tekkis ülevaade nii tugevustest, kitsaskohtadest kui ka võimalustest pakkuda erinevaid teenuseid lisaks toodetele – turismipakette.

Erinevad generatsioonid, Saaremaal puhkajad ja õllesõbrad hindavad erinevat, mida tuleb neile ka pakkuda erinevalt. Muu hulgas saime teada, et koduõlle mõistega ei ole keegi vahe-

SISUTURUNDUS pealsetel aastatel väga tegelenud, see tähendab, et osadel on helged mälestused lapsepõlvest, kui isa-onu ise koduõlut tegi, mõnel seostub ettearvamatu toime ja raske hommikuga ning noorematel seos puudub, sest uue trendina on laineid löönud hoopis käsitööõlu.

Seega koduõlle maine ja elus hoidmisega tuleb edaspidigi tööd teha.

Alo Väli, Pihtla Õlleköögi pruulmeister: „Tarbijate tagasiside kõnetas –

üks suur tõdemus oli, et koduõlle tarbijaskond hakkab piltlikult öeldes surema – noortel puudub kogemus ja seega ka huvi. See on väljakutse, millega tegeleda. Töötubades saime väga toreda koostöö Kuressaare Ametikooliga ning kaasates kohaliku kogukonna aktiivsemaid liikmeid arendasime mõtteid ja plaane ka piirkonna arengust. Kogu loovust käiku lastes koorus palju huvitavaid ideid, mida nüüd ellu viia. Asja sees olles ei jõuagi teemasid lahti harutada ega mõttest kaugemale. See kõik pani asjale kõrvalt vaatama ja suurt pilti nägema. Suvi võib nüüd tulla ning kõigile, kes külla tulevad, näitame lähedalt, mis vahet on koduõllel ja käsitööõllel! Ja saab proovida ka ise teha.“

3. Kuidas eristuda konkurentsitihedas ärisektoris?

Kitsaskoht: konkurents on pesu pesemise valdkonnas tihe ja Kaupleja OÜ pole turundust seni teadlikult teinud – seega küsimus oli, kuidas paremini

eristuda, silma paista ning pakkuda just seda, mida väärtustatakse?

Eesmärk: ettevõtte kasv, rebränding ja mõtestatud turundus.

Lahendus: uuringu käigus rääkisime pikaaegsete klientidega igapäevastest harjumustest, kogemustest, tähelepanekutest, kaardistasime konkurentsisituatsiooni.

Tulemus: muutusid nii ettevõtte nimi (Lavanno, enne Kaupleja OÜ), visuaalne identiteet, kirja said põhimõtted ehk brändistrateegia ning muutmisel on koduleht.

Risto Pranno, Lavanno tegevjuht:

„Pöördusin sooviga ettevõttele turundusplaan koostada. Protsessi alguses soovitati teha hoopis kliendiuuring, mis alguses tundus justkui raiskamine, kuna ettevõtte juhina eeldan, et ma ju tunnen oma kliente. Reaalsus oli teine. Seega hindan väga oma partneri põhjalikkust ja visiooni. Tulemusega olen rahul, sest see andis ettevõttele uue hingamise, kuna tugev vundament sai paika ja nüüd on lihtsam eesmärke saavutada.“

Kokkuvõttes Kolm väga erinevat ettevõtet, ometi ühendab neid see, et kõigil on kliendid, kõik võtsid aja, et kliente mõista ja mõtestada oma äri ning kõik soovivad pakkuda homme oma klientidele rohkem väärtust kui eile.

Kui kliendisõbralikkusest ja kasutajakesksest mõtteviisist räägitakse

palju, siis kahte tasuta tööriista – empaatiat ja kuulamist – kasutatakse täna veel liiga vähe. Me arvame teadvat, kes on meie klient ja mida ta tahab, aga see ei pruugi nii olla. Oleme oma mulli sees ja näeme asju oma mätta otsast. Kliendil aga on kogemused ja tema maksab meile palka – miks siis mitte teda kaasata? Ja kes meist kliendina ei tahaks anda ausat tagasisidet, kui on lootus, et midagi muutub paremaks-lihtsamaks-mugavamaks?

Kui päriselt võetakse kuulda ja muudetakse midagi. Nii võidavadki mõlemad osapooled ja tekib kontakt, dialoog, mida me eriti koroonaajal hindama oleme hakanud. Seega, kui soovid, et sinu äri õitseks, siis võta natuke aega, et oma kliente päriselt kuulata ja siis teenust-toodet muuta, täiendada. Kindel on see, et kliendid võtavad alati omaks tooted ja teenused, mis teevad nende elu lihtsamaks ja mugavamaks ning loovad väärtust.

Vähem eeldusi, rohkem klientide mõistmist!

Mari Arnover Kliendiuuringud.ee juht Kliendiuuringud.ee – aitame muutuvas maailmas tuvastada klientide vajadusi ja mõtestada ärisid. Mõistame vajadusi ja kaardistame lahendusi, et sina saaksid teha paremaid otsuseid, luua innovatsiooni, arendada brändi, ettevõtet ja tooteid-teenuseid, mida päriselt vaja on.

FINANTS&JUHTIMINE

Rendiauto mõjutab nii haldusjuhi kui ka raamatupidaja tööd Auto rentimise kasuks otsustamisel on mitmeid põhjusi ja teenust kasutavad nii üksikisikud kui ka ettevõtted. Erinevaid rendivõimalusi on palju.

TEKST: Anne-Mari Alver FOTO: Shutterstock

Kui lühiajalise autorendi puhul eelistatakse seda enamasti ühekordseks sõiduks või siis näiteks võõras linnas komandeeringu ajaks, siis pikaajaline autorent või täisteenusliising võib kujuneda üheks ettevõtte majandamist mugavamaks ja ökonoomsemaks muutvaks hoovaks.

Europcar Estonia müügijuht Markko Riitsalu toob ettevõtjate esmase eelistusena välja, et pikajalise autorendi

või täisteenusliisingu puhul saab arvestada fikseeritud autokuludega.

“Pangaliisingu puhul tuleb autot omaval firmal tegeleda veel ka kindlustuse, rehvide, hoolduse ja muu vajalikuga ning kuu algul pole päris selge, palju auto peale kulub. Kui aga sõlmida rendifirmaga leping, et need tööd tehakse meie poolt, on väljamineku täpne suurus kohe teada ja mingeid lisakulusid sellega ei kaasne.”

ÜSI K I T S A L KIND IST! M U K K T PA E S L A A PERSON Sõiduautode ja väikebusside rent

Nädalavahetuse hind R-E: Sõiduauto al 49,90 € Väikebuss al 109,90 € OÜ Sir Autorent • Tatari 56, Tallinn GSM 56 51 353 • info@sirrent.ee

FINANTS&JUHTIMINE Kulutused ühel arvel

Markko Riitsalu märgib, et pikaajalise rendilepingu või täisteenusliisinguga auto kasutamine teeb lihtsamaks ka ettevõtte raamatupidaja töö – kõik kulutused on ühel arvel.

Tema töökogemus näitab, et sageli valivad pikaajalise autorendi ettevõtted, kes tahavad uuele töötajale ametiauto anda, kuid kõigepealt soovivad veenduda, kas tulija ikka katseajast kauemaks tööle jääb. Kaheks kuni neljaks kuuks autot osta poleks mõtet, kuid rendiauto puhul on asi lihtne – tasumine käib kasutatud päevade järgi ja kui auto varem tagastatakse, siis sellega rentijale täiendavaid kulutusi ei kaasne. Täpselt samamoodi saab toimida ajutiste või projektipõhiselt töötavate inimeste autoga varustamisel.

Kui pikaajalise autorendi korral saab klient auto valida ettevõtte rendipargist, siis täisteenusliisingu valijad saavad tellida just niisuguse auto, nagu nad ise soovivad.

Markko Riitsalu ütleb, et valikus on saada kõik Euroopa Liidus müüdavad autobrändid – lihtsamatest sõidukitest luksusmudeliteni.

Sobib ka väikefirmale

Levinud põhjuseid autorendiks on veel.

Näiteks on ettevõtte oma auto remondis ja vahepeal on vaja sõita – lisaauto omamine kujuneks tunduvalt kallimaks kui rendilepingu sõlmimine. Vahel võtab aega tellitud auto kohalejõudmine – ka sel juhul saab võtta kasutusse ajutise auto ja kokkuvõttes pigem säästa.

Lisaks suurtele ja paljude töötajatega ettevõtetele võib rendiautost olla kasu ka väikestele – mitte ainult osaühingutele, vaid ka FIEdele ja mittetulundusühingutele.

“Kasutasin aastaid pikaajalisel rendil olevat autot, vabastades end niimoodi auto haldamise ja hooldamisega seotud muredest,” kinnitab ühe väikeettevõtte ainuomanik ja juht. “See oli väga mugav ja meeldiv periood. Kasutamise lõpetasin aasta tagasi, kui koroonakriisi tõttu oma töömudelid ja käigud ümber pidin korraldama.” Ka tema märgib, et rendiauto kasutamine meeldis muu hulgas väga ka tema raamatupidajale, kes sai iga kuu ainult ühe arve.

“Ja kuna raamatupidajale maksin kannete alusel, tegi see muu hulgas õige pisut soodsamaks ka seda arvet, mille raamatupidaja mulle esitas,” märgib ta.

FINANTS&JUHTIMINE

Ära paiguta raha instrumentidesse,

millest sa aru ei saa Ajalugu on näidanud, et ajal, kui inimesed igal pool vaesemaks jäävad, teenivad mõned raha nagu ei kunagi varem, ja ajal, kui inimesed naudivad rikastumist, on terve seltskond inimesi, kes pankrotti lähevad. Õigete valikute tegemine on sageli sama oluline kui õigel ajal õiges kohas olemine. Kuid kui viimane sõltub suuresti õnnest, siis enese oludega kurssi viimine ja silmade lahti hoidmine on igaühe enda teha. Pikaaegsed investorid ja raha hingeasjade tundjad andsid paar näpunäidet, mida investeerija raha paigutamisel silmas pidama peaks.

TEKST: Henry Jakobson FOTO: Shutterstock

Hea investeeringu tegemiseks peab riski-tulu suhe olema investori jaoks paigas ja ta peab mõistma, et mitte kunagi ei tohi raha paigutada instrumentidesse, millest ta aru ei saa. Pole olemas igale investorile sobivat head instrumenti, sest inimeste teadmised, kogemused ja riskitaluvus on väga erinevad. Kasumit teenitakse ostes, mitte müües. Seetõttu on esimene eduka investeeringu kriteerium sobiv hind. Mida enam on see instrumendi keskmisest pikaajalisest turuhinnast 28 Mai 2021

mis tahes põhjustel madalam, seda suurem on tõenäosus kasumi teenimiseks. Fundamentaalselt soodsa investeeringu tegemine ei ole paljudele inimestele lihtne ülesanne, sest hinnad on madalad siis, kui turul on suuremat sorti mured ja taevas on pilvine.

Kes suudab emotsioonid kontrolli all hoida ja investeerib regulaarselt, on pikaajaliselt kindlasti edukas investor.

Inimesed on erinevad – ühele meeldivad stabiilsed võlakirjad või dividendiaktsiad, teine otsib kiirelt kasvavaid

kasvuaktsiaid, kolmandale meeldib kinnisvara jne. Hea investeerimiskoht on selline, mida sa tunned, kus sul on konkurentide ees eelis ja kus sa oskad hinnata investeeringu õiglast väärtust.

Kõige paremini on aktsiaturgudel viimase paari aasta jooksul läinud investoritel, kelle portfellides on arvestataval hulgal olnud USA tehnoloogiafirmasid. Kõige kehvemini on läinud investoritel, kes on suurelt panustanud USA energiafirmadele ning Lõuna-Euroopa pankadele. Väljaspool aktsiaturge on olnud head aastad kinnisvarainvestoritele. Krüptovaluutadesse raha paigutanud inimeste hulgas on olnud nii suurelt võitjaid kui ka suurelt kaotajaid, sest tegemist on äärmiselt volatiilse instrumendiga.

Bitcoini ja Ethereumi krüptovaluutat ostnud inimesed on saanud tunda suuri tõuse, kuid ettevaatlik tuleks olla erinevate väikeste krüptorahadega.

Samuti põles investorite raha hiljuti kõneainet pakkunud ERIALi skeemis.

Seega pole ühte head soovitust, kuidas enda raha paigutada, vaid tuleb mõista, kas soovida seda teha muude toimetuste taustal või ollagi igapäevane kaupleja, kes reaalajas turgudel silma peal hoiab. Ka on reaalsus see, et paigad, kus on võimalik kõige suuremalt võita, on ka need, kus on saada suurimaid kaotusi. Hästi sissetöötanud eduka ettevõtte aktsia on kindlasti stabiilsem viis raha enda jaoks tööle panna kui inimesi hullutav uus krüptoraha, mis võib hetkega taevasse lennata või samas ka põhjatusse auku kukkuda.

JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS TUGINEB USALDUSELE. USALDA, AGA KONTROLLI!

KYC KLIENTIDE JA KOOSTÖÖPARTNERITE TUNDMAÕPPIMINE ON NÜÜD IMELIHTNE!

CREDITINFO.EE

FINANTS&JUHTIMINE

Kas vähendada kontorikulusid, kui enamik teeb kaugtööd?

Koroonakriis on muutnud tööharjumusi, paljud on suundunud kaugtööle ja kontorite kasutamine on oluliselt vähenenud.

Kuna büroopinnavajadus on kahanenud, tekib küsimus, kas on võimalik selle arvel kokku hoida.

TEKST: Gerli Ramler

MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liige, ärikinnisvara täisteenusepakkuja BPT Real Estate’i tegevjuht Janek Hintsov kinnitab, et ajal, mil enamik töötajaid olid kodukontoris ja kontorid üsna tühjad, vaatasid kinnisvarahaldajad üle teenusegraafikud ning uue märksõnana kerkis päevakorda vajaduspõhine teenuse osutamine. “Üle said vaadatud kõik puhastus- ja turvagraafikud ning teenuste mahte büroode kasutustiheduse järgi vähendatud. See ei käi hoone nende osade kohta, mis nõuavad seadusega hooldamist. Hea haldur vähendas oma hallatava kinnisvara kõrvalkulusid umbes kolmandiku võrra. Mõistame ju, et kui partnerite äritegevus on häiritud, on neile oluline kulusid kokku hoida.”

Halduskuludelt säästmiseks toob elektrienergia ja automaatika digitaalsete lahendustega tegeleva Schneider Electric Eesti tegevjuht Miko Siilivask välja moodsad energiasäästu- ja monitoorimislahendused, mis aitavad büroohoonetes säästa. Ettevõte näeb turul vajadust uute teenuste järele, mis aitaks suurte büroomajade omanikel üürida mugavalt pindasid ka lühikest aega ja väiksemate osade kaupa. Schneider Electric pakub võimalust hallata töötajaid suures kontorihoones persoonipõhiselt, valides neile töökoha nende enda poolt andmebaasi sisestatud kriteeriumite järgi.

Tarkvara aitab monitoorida büroohoone tõhusust väiksema täituvuse korral soodsamaks ja pakkuda tööle tulnutele maksimaalset mugavust.

Kliendi identifitseerimisvahend on mobiiltelefon, rakendus organiseerib talle vajadusel parkimiskoha kas tavavõi elektriautole, samuti vajamineva ruumi töötegemiseks või koosolekuks.

30 Mai 2021

Andmed jooksevad ühte süsteemi ja kõik toimub automaatselt.

Schneider Electric vähendab kontoripinda poole võrra

“Meie uuringud ütlevad, et kodukontorid on püsiv nähtus – kontorihoonete ehitamisel ja renoveerimisel tuleb arvestada uuenenud tööharjumustega.

Senine vajadus on ilmselgelt languses,” ütleb Siilivask. Ta lisab, et Schneider Electricul on maailmas 150 000 töötajat ja 1000 kontorit ning nähes, et tegelikkuses ei vaja ettevõte nii palju bürooruumi, vähendatakse kontoriruume aktiivselt. Eestis on plaanis lähema paari aasta jooksul loobuda umbes 40 protsendist pindadest ja globaalselt püüatakse jõuda kuni 60-protsendilise vähendamiseni, kuna soodsam on üürida vähem kinnisvara.

Hintsov arvab, et kuigi kindlasti hakatakse edaspidigi kaugtööd harrastama, ei tähenda see, et vajadus kontoripindade järele väheneb. “Vajame meeskonda ja näost näkku suhtlust, kuid tulevikus näeme, et varem laual olnud 4+1-süsteem võib asenduda 3+2-süsteemiga vms. Tööaeg muutub, ettevõtete juhid saavad aru, et oleme kohusetundlikud ka kodus töötades ja meile meeldib suurem vabadus tööasjades. Samas toob see kaasa lühema tähtajaga üürilepingud.

Kui praegu vajab ettevõte kahe-kolme inimese jaoks bürood, siis peab olema lepingut järgmisel nädalal võimalik kiirelt muuta, mahutades ära näiteks viis inimest. Või vastupidi.”

Ta nendib, et haldusettevõtete kogemus näitab, et väiksemad bürooruumid on nõutumad ja see trend ei kao.

“Pigem ehitatakse juurde kauplus-kontor-ladu-tüüpi pindu ja olukorras, kus meil on väga palju amortiseerunud ärikinnisvara, on paljud ettevõtted nõus maksma veidi rohkem palju suurema mugavuse eest. Tulevikku vaatajatel on ka roheline maailmavaade – soovitakse, et uus kontoripind oleks ehitatud neid põhimõtteid järgides.”

Hintsovi sõnul ei oodata töökeskkonnalt ainult seinu, vaid ka heaolu parandavaid tegureid: puhkeruumid, terrassid, rohelus, telefonikabiinid privaatsuseks. “Materiaalsuse kõrval

on üha olulisem vaimne heaolu – inimesed on erinevates kodudes erinevates olukordades ja psühholoogilise läbipõlemise teema on väga tõsine.

Tööandja kohustus on mõista tööga mitteseotud asjaolusid, neilt oodatakse empaatiat ja toetust eraasjades.”

Ehk tähendab kaugtöö hoopis ettevõtjale lisaväljaminekuid

Kriis tekitas segaduse, milliseid kulusid peaks tööandja töötajatele kodus töötamise puhul hüvitama. Eesti Maksu- ja Tolliameti koduleht ütleb, et töötaja kaugtööle suunamisel on tööandjal valida, kas ta transpordib vajalikud töövahendid, näiteks laud, tool ja kuvar, töötajale koju või soetab uued vahendid. Kui töökoha sisseseadmisel ei lähe vara töötaja omandisse, siis vara üleandmist ei maksustata. Kui kokkuleppel tööandjaga ostab töötaja töövahendid ise, siis saab maksuvabalt kuludokumendi alusel hüvitada ainult need kulud, mis on seotud tööga. Kui kontorisse tagasi kolimisel jääb vara töötajale, tuleb leida vara turuhind ja maksustada erisoodustusena. Kui töötaja hüvitab tööandjale vara maksumuse, siis maksukohustust ei teki.

Kodukontoris töötamisel saab tööandja hüvitada töötajaga kokkuleppel kulusid, mis seonduvad töötaja kodu kasutamisega töö tegemiseks, näiteks kulud elektrile, sideteenustele, veele jms. Selliste kulude kandmist töötegemiseks ei käsitleta töötaja eluasemekulude katmisena ja erisoodustusena, kuid hüvitatavate kulude proportsioon peab olema tööandja poolt põhjendatud ning kantavad kulud dokumentaalselt tõendatud. Kui korterist, majast või varast on kasutusel osa isiklikuks otstarbeks ja osa ettevõtluseks, tuleb leida proportsioon, mis on soovitatav fikseerida kirjalikus kokkuleppes. Töötajale tehtavate väljamaksete aluseks on perioodilised kuludokumendid, kuhu on soovitatav märkida kulude hüvitatavad proportsioonid ja summad. Tööandjad peavad kaugtöö võimaldamisel töötervishoiu ja -ohutuse seisukohast arvestama, et ka kodukontoris tuleb teha tööd ohutult ning töötaja peab täitma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.

b e nt t e . com

1 tunni kulleri pakkumine kehtib Tartu ja Tallinna piires.

Homme hommikuks viime pakid kohale üle Eesti.

Võta meiega ühendust ja küsi pakkumist: ariklient@bentte.com

Aitame oma

klientidel kasvada

JA EDU saavutada.

Audit. Maksud. Ärinõustamine.

Raamatupidamine. Advokaadibüroo. kpmg.ee küberkaitse.ee andmeanalüütika.ee kpmglaw.ee