Eramaja ehituse ABC (sügis 2021) by Eesti Päevalehe

Katuse soojustamisel väldi vigu

LK 25 SÜGIS 2021

Osta ka veebipoest: decora.ee

Kodu ongi sinu teine sammas kindlusta perele turvatunne kodu kasutusloaga

projektibüroo.ee

On sobiv aeg dokumentide korrastamiseks Võta meie spetsialistidega ühendust, viime teie dokumendid seadusega kooskõlla.

SISSEJUHATUS

Ehitame taas targalt! Eramaja Ehituse ABC on jälle kohal ja inspireerib kõiki ehitushuvilisi haamri ning naelte järele haarama. Väljaandes kordame üle mitmed põhitõed ja uurime uusi põnevaid valdkondi. Enne kui haamer kätte võtta, tuleks selgeks teha, kas ehitada üldse tohib. Kordame lihtsalt ja selgelt üle kõik, mida peab teadma ehituslubade kohta. Kui luba käes, hakkab kogu protsess pihta vundamendist. Kuidas vundamenti soojustada? Liigume edasi akende juurde – milliseid valida? Lõpuks avastame, et oleme

jõudnud juba katusele ja uurime lähemalt, millised on võimalused katuse soojustamiseks. Kui väljast kõik tuule- ja külmakindel, jõuamegi tuppa, kus kerkib juba uus hunnik küsimusi ja teemasid. Kamin on iga kodu süda, mille elav tuli rõõmustab nii suuri kui ka väikeseid. Aga milliseid värve koju valida? Või mis sorti põrandat eelistada, kui kodus jookseb päevast päeva ringi kümneid rõõmsaid jalapaare? Jalapaarid jooksevad trepist üles otse pööningule. Anname soovitusi, mis kasutamata pinnaga ette võtta.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee

Lai valik elamute tüüpprojekte Rohkem infot: www.projektipank.com Kontakt: Sven Allik, tel 5193 5981, hello@projektipank.com

Külmale talvele on kõige õigem vastu minna just saunalaval! Ometi pole kõigil võimalust ehitada koju täismõõtudes Soome sauna, mistõttu võiks mõelda infrapunasaunale. Mis on selle eelised? Infrapunasaunast on paslik astuda otse aeda, kusjuures eesaed on ju kodu visiitkaart. Hoolitseme selle eest, et eesaed korraks oleks ja anname asjalikku nõu! Väljaandest leiavad põnevat lugemist nii suuremad kui ka väiksemad ehitushuvilised. Head lugemist!

Reklaam: Janelle Koel, janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

Purmo radiaator.

SÄÄSTLIKU KÜTTE VALEM: PROJEKT + KOMPONENDID Laialt levinud arvamuse kohaselt saavutatakse energiasääst enne küttekontuure kas soojuspumba või päikesekütte lahendustega. Kuigi küttekontuurid (nii radiaator- kui põrandkütte puhul) on soojusenergia loovutajad, võib ka nendega seotud komponentide läbimõeldud rakendamine mõjutada omajagu kogu küttesüsteemi tõhusust.

Danfoss Eco termostaat.

“M

eeldiva sisekliima ja väiksemate küttearvete saavutamise aluseks on korralik projekt ja arvutused,” ütleb Onnineni põrandkütte lahendusejuht Janek Lindma. “Tihtipeale tehakse see viga, et soovitakse säästa projekti tellimise pealt. Arvatakse, et kogenud ehitaja kombineerib ise miskit kokku. Näiteks inimene ostab maasoojuspumba ja loodab, et sellest piisab väga hea ja säästliku küttesüsteemi loomiseks.” Ühe seadme ostuga kõiki hoone kütmisega seotud väljakutseid siiski ei lahenda. Nutikaid küttekontuuride reguleerimislahendusi ei suuda paraku asendada isegi kaasaegne katlaautomaatika. “Põhiline häda on selles, et kütteallikas – olgu katel või soojuspump – asuvad köetavatest ruumidest eemal. Nad võivad olla kas keldris või teises hoones ega “näe” sellesse ruumi sisse, kus sa ise olla tahad,” selgitab Lindma. “Kui osa

eluruume asub hoone päikesepoolsel küljel ja osa varjulisel, siis võib sama küttevee temperatuuri juures olla pooltes tubades liiga palav või liiga külm. Kui ainult katlaautomaatikale loota, võib hiljem juhtuda, et ainsaks sisekliima reguleerimise vahendiks ongi aken ja soojusenergiaarvet suurendab ilma kütmine. Põranda või radiaatori kütteringide nutika reguleerimisega on võimalik saavutada nii mõnusam sisekliima kui ka teatav kokkuhoid.”

Kokkuhoid tuleb tervikust. Kui

hoonel on eriosade ja küttesüsteemi korralik projekt olemas, saab tellija nõuda selle järgi toimetamist. Ehitajal peaks sealjuures olema võimekus kliendile selgitada, millise investeeringuga missugust säästu inimene saavutab. “Tänapäeval on küttesüsteemis saavutatav sääst väga mitmetasandiline. Arvatakse küll, et ühe seadmega kõik laheneb, aga kaasajal on küttesüsteemis palju eri elemente,” sõnab Lindma. Uute hoonete puhul, kus kütteallikaks on õhk-vesi või maasoojuspump, on üsna tavaline lahendus põrandküte. Kui ehitaja panustab ainult kütteallika automaatikale, siis hiljem tekib hoone kasutajal ikkagi mure eri ruumides sobiva sisetemperatuuri saavutamisega. Levinuim probleem ongi, et majas jäetakse termostaadid paigaldamata. Alles hiljem selgub, et on vaja põrandkütte kollektoritele ajamid ja termostaadid ka külge panna. Kuna kaabeldus jäi samuti tegemata, siis ainus variant on juhtmevaba süsteem. Hea projekt garanteeribki selle, et tellija ise ka teab, miks ja mida ta tahab saada, praegu ja tulevikus. “Põrandkütte puhul on meil olemas tooteid igas hinnaklassis ja neid saab ka omavahel kombineerida,” ütleb Janek Lindma. “Torude tootjad pakuvad tänapäeval juba oma tootesarjadele automaatikat kõrvale ja ka vastupidi, nii et need osad on enamasti ühildatavad. Kui on tarvis midagi renoveerida vanemas süsteemis, siis suure tõenäosusega leiame ka sinna sobiva lahenduse.”

Renoveerimisel radiaatorid.

Vanemate hoonete renoveerimisel on seevastu kõige sagedasem küttesüsteemi liik radiaatorküte. Sageli ei saa renoveerimise käigus põrandkütet panna kas tehnilistel või muudel põhjustel. Sellisel juhul tuleks valida radiaatorid, mis aitavad lahendada ka ruumide ventileerimise

TÄIENDAV INFO JA TOODETE TELLIMINE:

probleemi. Purmo radiaatoritega kokkusobiv Purmo Air lahendus paneb radiaatorkütte puhul õhu liikuma ning renoveeritava hoone sisekliima paraneb. Radiaatorkütte lahenduste kliendihaldur Tarvo Kuuspere toob näiteks ka sellised uuemat tüüpi elamud, kus on jäetud põrandküte lihtsalt välja ehitamata. «Juhtub aeg-ajalt tõesti, et inimesel on maja valmis ehitatud ja soojuspumpki ostetud, aga ülejäänud küttelahendus täiesti planeerimata. Soojuspumbaga kütteallika puhul on sellisel juhul kaks valikut – paigaldada parketi alla sobivad põrandkütteplaadid, mis tõstavad põrandat umbes viie sentimeetri jagu või võtta kõige suuremad radiaatorid, sest küttevee temperatuurid on madalad ja sellisel juhul vajab küttekeha ruumi üleskütmiseks suuremat pinda.” Ühed olulised energiakulutajad küttesüsteemis on tsirkulatsioonipumbad. Targad pumbad tunnevad ära, kui majas on pooled radiaatoriventiilid kinni keeratud. Kui pump töötab pidevalt ühtmoodi täisvõimsusel, siis hakkab see kinnikeeratud ventiili vastu peksma ning kulutab tarbetult energiat. Tarvo Kuuspere sõnutsi asendavad nutikad radiaatoriventiilid koos dünaamiliselt reguleeruva pumbaga traditsioonilist soojuspüstaku tasakaalustamist. “Küttesüsteemi tuleks vaadelda kui dünaamilist ja kohanduvat, mitte staatilist – ehitame välja, paneme suvel-sügisel paika ja nii jääb. Tegelikult võib talvel olla tarvis hoopis teisi vooluhulkasid ja kokkuvõttes makstakse kütmisel üle, kui süsteem ise ei kohandu. Maja küttesüsteem peab olema loodustingimustega pidevalt kohanduv – see on nii säästlik kui ka roheline mõtlemine,” sõnab Kuuspere.

Pikaajaline sääst tagasiulatuvusest.

Üks oluline teema küttesüsteemide komponentide valikul on tootesarjade tagasiulatuvus. «Ikka tullakse vahel mõne tundmatu tootja termopea või ventiiliga, millele pole asendust või vahetusjuppe pakkuda. Või sai kollektor paigaldatud niisugune, kuhu ükski mootor ega ventiil ei sobi ja siis tuleb kogu kupatus välja vahetada,» ütleb Janek Lindma. «Tihti arvestatakse hoone puhul ainult ehitusmaksumust, kuid säästlikkuse saavutamiseks tuleks vaadata kogu tema elukaart. Siis saab alles teada nii-öelda tegeliku

ökoloogilise jalajälje. Kui vaadata Onnineni valikut, siis me ei saagi lubada endale sellist tootjat valikusse, mis ei arvesta vähemalt 10–15aastase tagasiulatuvuse ja hilisema kasutajatoega.” Lühiajalise tootja soodne hind võib küll peibutada, kuid hiljem jäädakse oma hooldus- või parandusmurega üksi. Tagasiulatuvus küttesüsteemide eri osade puhul tähendab pikaajalist säästu. Kui kasutada äraproovitud ja pikalt end tõestanud tootjat, siis tuleb energiasäästule lisaks ka kokkuhoid hoolduse ja renoveerimise pealt. “Meil on iga objekti kohta kolme tüüpi kliente – seadmete paigaldaja, nende kasutaja ja hiljem hooldaja või renoveerija. Oleme oma tootevalikuga valmis kõigile nende soovidele vastama,” lisab Tarvo Kuuspere. “Grundfosi, Danfossi ja Uponori toodete puhul on niisugune tagasiulatuvus tagatud. Kui inimesel on vanema põlvkonna tavapump või ventiilid, siis nende puhul on uuemale ja kaasaegsemale lahendusele üleminek üsna lihtne. Samuti on uued lahendused sellised, kus paigaldaja saavutab suure aja kokkuhoiu. Uued radiaatoriventiilide termopead on näiteks juba klikk-süsteemiga, mis paigaldatakse ühe liigutusega. Valikus on eri reguleerimisulatusega ventiile nii 8-26 kraadi kui ka 16-26 kraadi, mida kasutavad kõige enam korteriühistud. Onnineni puhul võib kindel olla, et kõik vajalik on alati suurtes kogustes ja saadaval.”

Haamri asemel laptop. Kokkuvõttes

on küttesüsteemide tehnilised lahendused muutunud ajas palju keerukamaks. “Kes soovib tänapäeval kvaliteetset ja kaasaegsetele nõuetele vastavat hoonet püsti panna, peaks ka osalema erinevatel koolitustel, mida Onninen korraldab, et hoida ennast tehnika arenguga kursis. Tehnoloogia uueneb, materjalid ja nõuded samuti,” ütleb radiaatorkütte lahenduste kliendihaldur Tarvo Kuuspere. “Varem olid puuhalukatlad, mis huugasid 90 kraadi peal, aga nüüd tuleb soojuspumpadest tulev kogu vähene soojus väga tõhusalt ära kasutada ning ruumid peavad olema sama soojad nagu vanasti,” lisab põrandkütte lahendusejuht Janek Lindma. “Varem käis küttesüsteemi paigaldaja mutrivõtme ja haamriga, nüüd käib ta laptop’iga. Komponentide tootjate pakutavad täiendkoolitused on üheks tähtsaks osaks selles.”

Tel. +372 610 5550 E-mail: klienditugi@onninen.com

EESAED

Eesaed kui kodu visiitkaart. Viis ideed selle kujundamiseks Justnagu päevi näinud räbal uksematt jätab pererahvast mitte kuigi hoolsa mulje, teevad sedasama ka lagunev ja umbrohtu täis kasvanud sissesõidutee ning hooldamata majaesine. Pahatihti kipub see kogu muu ilu koduaias lihtsalt varjutama. Siin on viis ideed, kuidas panna oma eesaed pilke püüdma. TOIMETAS: RIINA PALMISTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Piiritle sissesõidutee Kui maja ette viib võrdlemisi ilmetu asfaldist sissesõidutee, siis lihtne viis, kuidas sellele pisut rohkem isikupära anda, on see piirdega ümbritseda. Sellised dekoratiivsed äärised annavad sissesõiduteele hoopis rohkem viimistletud ja esinduslikuma üldmulje.

Looklev vs. sirge jalgrada? Kui pead plaani, millist rada pidi võiks ühendada omavahel sissesõidutee ja välisukse, siis hästi lihtne ja praktiline nõuanne oleks valida kõige otsem tee sinna. Looklev tee välisukseni võib küll olla kujunduslikult tore ja silmale ilus vaadata, aga on paraku ühtaegu ka kõike muud kui praktiline. Kui siiski on soov tuua sellega hoovi loomingulisust ja mängulisust, tasub tuua õnnetule teerajale seltsi ehk istutada mõlemad küljed tihedalt täis. Vastasel juhul leiutaksid külalised pikapeale ise ikka kõige lühema tee ehk hakkaksid üle muru lõikama. Nii kaoks aga üldse igasugune vajadus jalgraja järele. Tagatipuks pakub lillepeenra või taimeriviga ümbritsetud jalgrada ka kindlasti rohkem silmailu. ERAMAJA EHITUSE ABC

“Ujuv” jalgrada annab majaesisele iseloomu See mustadest kividest, justkui ujuv jalgrada mõjub aias ülimalt efektselt. Boonuseks muidugi asjaolu, et lapsed, kes armastavad tihti kivilt kivile astuda ja teisi sarnaseid mänge mängida, ilmselt selliselt teerajalt juba naljalt kõrvale ei astuks. Kontrastide mäng – tumedad kiviastmed heledal kiviklibul – muudab lõpptulemuse eriti efektseks.

Piiritle peenrad Teinekord ei olegi üldse palju vaja, et aiale värskem väljanägemine anda. Näiteks kui piiritleda lillepeenrad uute dekoratiivsete kiviääristega, saavad ka juba olemasolevad taimed-lilled lihtsa vaevaga justkui hoopis uue väljanägemise ja hingamise.

Moodne aiake See pilt pole tõenäoliselt just esimene, mis traditsioonilisele aiale mõeldes silme ette tuleb. Siiski on sellel moodsal disainaiakesel oma võlu ja see sobib eriti hästi kõigi nende koju, kes suurtest värvilistest lillepeenardest suurt lugu ei pea. Neutraalsed hallid kivid lasevad erksal rohelisel efektselt esile tulla. Samal ajal on hoolega hooldatud ümmargused põõsad kahtlemata selle kauni, stiilipuhta ja modernse aia suurimad pilgupüüdjad. Allikad: rethority.com, bobvila.com, mymove.com, familyhandyman.com

KOOLITUSED SÜGIS-TALVEL Savi- ja lubikrohvid Loodusvärvid Kipskiudplaadid ja põhuplaadid Täpsem info peagi kodulehel ja sotsiaalmeedias.

EESAED

NIPID | Kuidas parandada sissesõiduteele tekkinud pragusid? Aja jooksul tekivad kõnni- ja sissesõiduteele väiksemad ja suuremad praod. Peamiselt on selles süüdi ilmastik ja aastaaegade vaheldumine. Sooja ja külma temperatuuri vaheldumine paneb teekatte pragunema. Kuidas kord pragunenud tee aga korda teda?

w Silikoon, mis on mõeldud betoonil või asfaldil kasutamiseks. w Vuugikeerd. Seda on vaja, kui pragu on sügavam kui 1,3 cm. w Kruvikeeraja või muu taoline kitsas tugev metallist tööriist. w Vuugitäitepüstol. w Väike anum, mis on täidetud puhta veega. w Vahtpintsel.

Lisaks põhjustavad pragusid ka edasi-tagasi sõitmine ja puujuured. Sõitmiseks ju sissesõidutee mõeldud ongi, kuid pragude ilmnedes oleks need mõistlik parandada.

Mida teha? 1. Puhasta pragu ära. Kasuta selleks konksnuga või selletaolist vahendit. Kraabi lahti kogu prakku kogunenud mustus, juured ja muu taoline. Seejärel lase võimsa puhuriga pragu mustusest puhtaks. 2. Paigalda vuugikeerd. Aseta see prakku käsitsi kogu prao ulatuses. Seejärel kasuta kruvikeerajat või selletaolist vahendit, et vuugikeerd kõvasti prakku suruda.

Mida läheb pragude lappimiseks vaja? w Konksnuga või taoline tööriist, millega saab pragudes oleva prahi ja taimestiku eemaldada. w Lehepuhur või kompressoriga puhur.

3. Silikooni. Kasuta vuugitäitepüstolit ja silikooni kinni kogu pragu. Ära koonerda silikooniga, kuid samas jälgi, et kõikidesse kohtadesse saaks silikooni sama palju. 4. Tasanda silikoonitud koht. Kasuta selleks näiteks vahtpintslit või tee seda näpuga. Kasta näpp vette ja tõmba märja näpuga üle silikoonitud koha. Kui pragu on pikk, pead näppu vette kastma mitu korda, sest vahepeal kuivab see ära. Kui silikoonitud osa on tasandatud, siis loe silikooni pakendilt, kui kaua see kuivama peab. Tavaliselt kuivab esimene kiht kiiresti, kuid selleks, et silikoonitud koht kuivaks täielikult, võib kuluda päev või lausa paar nädalat. Allikad: zillow.com, moodnekodu.ee

EHITUSLUBA

Kõik, mida pead teadma

ehituslubadest

2021. aasta alguseks korrastati ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi ehitisregistri andmed, mille käigus kanti ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. Nüüd peaksid registris olema kõik üle 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned. Mida siis ikkagi täpsemalt on vaja registrisse kanda ja kuidas? FOTOD: SHUTTERSTOCK

Hooned saab registrisse kanda ka olemasolevate ortofotode alusel minimaalsete andmetega. Samas on soovitatav hoonete puhul kohe registrisse kanda kõik olulised andmed: ehitise pindala, tehnosüsteemid, materjalid, millest hoone on ehitatud jne. See vähendab tulevikus võimalikku lisainfo esitamise vajadust. Samas, ehitisregistri kanne ei tõenda ehitise püstitamise seaduslikkust, kohalik omavalitsus saab ka hiljem ehitusjärelevalve käigus hinnata, kas tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega.

Igat kuuri ja näiteks auto varikatust, mis jääb kehtestatud piiridesse, pole seega vaja registrisse kanda. Kõik eeltoodud määratluse alla käivad hooned, mille ehitisealune pind on 20–60 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 5 meetrit, vajavad rajamisel nii projekti kui ka KOV-ile esitatavat ehitusteatist. Muidugi elamu ja selle teenindamiseks vajalikud abihooned ehitisealuse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit ja kõrgemad kui 5 meetrit vajavad lisaks projektile ka juba ehitusluba.

Kõik hooned, mille ehitisealune pind ületab 60 ruutmeetrit, vajavad seaduse järgi täiskomplekti dokumentide esitamist.

Nõuded vanematele hoonetele pole tagantjärele kohustuslikud Kinnisvaraomanikud, kes ei plaani oma töökorras suvila või eramuga midagi ette võtta ega seda muuta, ei peaks väga muretsema. Ülejäänutele on nõuanne lihtne: ükskõik millist (uuemat või vanemat) kinnisvara ostes või näiteks olemasoleva elamu korrashoidu plaanides tasuks esmalt põhjalikult kaardistada ja dokumenteerida selle ehitustehniline seisukord ning tänapäevastele nõuetele vastavus. Oluline on teada, et tänapäevased nõuded vanematele hoonetele ei ole tagantjärele kuidagi kohustusliERAMAJA EHITUSE ABC

EHITUSLUBA

kud juhul, kui on tagatud seal elavate inimeste ohutus. Võimalikud ohud inimeste tervisele tulenevad eelkõige kinnisvara ebapiisavast või asjatundmatust korrashoiust. Rahaliste vahendite kokkuhoiu soovist ajendatud kontrollimatu isetegevus või asjatundliku projektita ja inseneride järelevalveta ehitamine levib paraku siiani.

Mida tuleb enne ehitusloa taotlemist teha? 1. Tuleks valida krunt, kus on juba olemas vajalikud liitumispunktid veeja kanalisatsioonitrassiga, elektri- ning gaasivarustusega jm. Kui need puuduvad, siis tuleks enne krundi ostmist tutvuda põhjalikult detailplaneeringu ja omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustega. 2. Taotleda tehnovõrkudega liitumiseks tehnilised tingimused liitumisprojektide koostamiseks ja vajadusel sõlmida ka liitumislepingud. 3. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et kinnistul oleks õige sihtotstarve. Kui tegemist on sotsiaalmaaga, siis sinna ei saa endale elumaja ehitada. Väga sageli jääb ehitusluba saamata just põhjusel, et ei ole piisavalt uuritud, kas väljavalitud krundile võib üldse ehitada või mitte.

ERAMAJA EHITUSE ABC

4. Enne projekti koostamist tuleb kinnistule teha geodeetiline alusplaan ehk geoalus, mille peale on kantud kõik kommunikatsioonid, mis krundil olla võivad. Tuleb jälgida, et nende asukohad oleksid kooskõlastatud tehnovõrkude omanike või haldajatega. See on vajalik projekteerijale/arhitektile, et ta oskaks ehitise projekteerimisel nendega arvestada. 5. Arhitekt, kes koostab maja projekti, peab olema pädev ja kogemustega, tundma standardeid ning projekteerimistingimusi. Asjatundmatu arhitekt võib olla suureks takistuseks ehitusloa saamisel, sest tema käe alt tulev projekt ei vasta enamasti nõuetele, ka ei ole ta abiks ehitusloa taotlusprotsessis. 6. Kui projekt on valmis, tuleb see kooskõlastada päästeameti (selle kooskõlastuse võtab kohalik omavalitsus) ning teiste asjasse puutuvate ametkondade ja asutustega (nt tehnovõrkude omanikega). 7. Kui kõik vajalikud dokumendid on koos, tuleb need esitada elektrooniliselt läbi ehitisregistri koos ehitusloa avaldusega. Samuti tuleb maksta riigilõiv. Ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlemine pole just kergete killast ja hea oleks appi võtta mõni pädev isik, kes seda teha oskab, näiteks projekti koostanud arhitekt.

Ehitusseadustiku järgi on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek: w püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; w laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; w rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; w lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

Ehitusloa kehtivus

Ehitusluba on tähtajatu, samas kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, kusjuures ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Kohalik omavalitsus võib ehitusloa väljastamisest ka keelduda, seda enamasti juhul, kui taotluses on puudused või kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Puuduste kõrvaldamisel saab ehitusluba uuesti taotleda. Allikad: Moodne Kodu, ehitusseadustik

KATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TREPID NING LIITED SAAVAD KOOSTÖÖS MEIEGA VETTPIDAVAKS. LÕPLIKULT. Ehitame nii uusi, kui remondime teiste tehtut. Aitame konsultatsioonist kuni vettpidava lõpplahenduseni. Kirega juba rohkem kui 20 aastat. Küsi hinnapakkumist või vaata lisaks www.katuseprofid.ee

VUNDAMENT

Vundamendi tervise a ja o w Inspekteeri regulaarselt vundamendi ja sokli olukorda. w Ära muuda hoone konstruktsiooni ilma spetsialistiga konsulteerimata. w Väldi kõrghaljastust maja vahetus läheduses. w Paranda kiiresti purunenud vihmaveetorud ja lekkiv torustik. w Lepi väikeste mõrade ja vajumistega, kuid ära viivita väljavajunud kivide tagasipaigutamisega ning vuukide taastäitmisega.

Viimane aeg soojustada vundamenti Soojustamata vundament loob eelduse külmasilla tekkimiseks, mis jahutab põrandaid ja loob suurepärased tingimused vundamendi kohal asuvates hooneosades kondensaadi, ühes sellega ka hallituse tekkeks. TEKST: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud. Koos soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdroisolatsioonitööd. Lisaks eelmainitule võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui paigaldamata on jäänud ka hüdroisolatsioon, siis niiskub vundament külmaga ja laguneb. Nüüdisaegsete majade puhul esineb soklisoojustuse probleeme harvem. Enamasti on soojustusega siiski arvestatud, kuid pahatihti on soojustuskiht ebapiisav. Teravam on probleem põrandaküttega hoonete puhul, kus põrandate temperatuur on tänu

ERAMAJA EHITUSE ABC

küttekehadele kõrgem. Siis neelab soojustamata vundament hulga soojast ja toob kaasa küttekulu. Ise soojustamisel tehakse tihti vigu materjalide valimisel. Vundamenti ja soklit isoleerima asudes teatakse, et tuleb kasutada plastisolatsioonmaterjale, kuid sellega teadmised enamasti piirduvad. Nii pannaksegi vundamendi soojustamisel tihti puusse ja

Nüüdisaegsete majade puhul esineb soklisoojustuse probleeme harvem.

kasu asemel tehakse pikas perspektiivis hoonele hoopis kahju. Nii et enne tööde planeerimist tasub konsulteerida asjatundjatega, kelleks ei pruugi kindlasti olla naabrimees, kes enne eelmist talve omal asja ära tegi.

Pea plaani ka vanema maja puhul Iga eakat hoonet tuleks vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskusrežiimi. Majadel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda. Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 25-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ja tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni. Kuivõrd niiskus sealt edasi ei pääse, siis aurub ta hoone seest tuleva soojusvoo mõjul välisõhku. Kui sokkel nüüd väljastpoolt soojustada, tekib niiskuse teele takistus ja see võib hakata kogunema sokliossa. Temperatuuri kõikumine hakkab sellisel juhul maja alustuge usinasti murendama.

TÄNAPÄEVANE LAHENDUS NIISKETELE NING MÄRGADELE KELDRITELE JA MAA-ALUSTELE EHITISTELE�

uureks probleemiks paljudes majapidamistes on niiskusprobleemid keldrites, garaažides ning muudes maa-alustes ruumides. Oma töös oleme kokku puutunud paljude murelike majaomanikega, kellel kelder uputab või garaaži tuleb vesi sisse. Seda nii kevaditi kui ka sügiseti, just siis, kui pinnasevesi on tõusnud kõrgemale tasemele. Sellistel juhtudel mõtlevad inimesed, kas tõesti peab terve vundamendi osa probleemi lahendamiseks väljastpoolt lahti kaevama. See kujuneb tihti kalliks ning segadust tekitavaks tööks, kuna paljud on majaümbruse hooldanud (nt lillepeenrad, haljastus). Siin tuleb majaomanikele appi tänapäevane materjal PENETRON. Materjal ei ole tavaline hüdroisolatsioon, mis jätab pinnale õhukese kaitsekihi. PENETRONI võõp tungib seina sisse kuni 70 cm. PENETRONI võõpmaterjali saab pinnale kanda nii väljastpoolt kui ka ruumist seestpoolt. Materjal reageerib niiskuse ja tsemendiga ning sulgeb kõik kapillaaripoorid ja seda kõike ka vee survelise sissetungi korral. Pinda on võimalik hiljem viimistleda eri viimistlusmaterjalidega. Materjal kaitseb pinda hallituse eest, agressiivse keskkonna eest, see sobib nii happelisse keskkonda kui ka puhta vee mahutitesse. NB! Toimib pindadel, mis sisaldavad tsementi. Kokku kuulub PENETRONI materjalide perekonda 7 toodet, millest igaüks on mõeldud oma otstarbe jaoks, kuid põhieesmärk kõigil toodetel on aidata kõrvaldada veeja niiskusprobleemid teie hoonetes. Alati ei pea probleeme esinema vanades hoonetes, ka uue maja ehitamisel saab appi tulla PENETRONI materjal, aidates teil kokku hoida vundamendi hüdroisolatsioonitööde pealt ning tagades teile südamerahu aastateks.

Penetroni materjalide võimalikud kasutuskohad:

• keldrid ja vundamendid • garaažid • kaevud (puhta vee ja reoveekaevud) • silohoidlad • viljakuivatid

www.penetron.ee

tel 5818 1188 E-post kristjan@penetron.ee Veetõke OÜ Ringtee 25, Tartu, Eesti penetroneesti

KKUMISE TÄPSE HINNAPA S KUTSUGE KOOSTAMISEK EKSPERT. KOHALE MEIE

VÄRVID

Värvitoonide valimise

ja sobitamise huvitav maailm Seinte värvimine on ilma kahtlusteta kõige soodsam, lihtsam ja kiirem viis oma kodule täiesti uus ilme anda. Sobiva ja harmoonilise tulemuse saamiseks on aga oluline nii värvivalik kui ka selle kooskõla muu ümbritsevaga. TOIMETAS: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK

Vali õige värv ja õiged tööriistad Tänapäevaste värvide ja rullidega on maalritöö imelihtne, kuid aia taha võib asi minna siis, kui on kindel nägemus tulemusest, aga valitakse vale toode või tööriist. Kui soovid siledat pinda, vali kõige madalama karvaga rull, mis poeletil saada. Kui soovid pisut tekstuurset, vali jällegi pikema karvaga rull. Pigem osta kallim ja kvaliteetsem pintsel ja rull kui odavam. Kokkuvõttes võid ju paar eurot kokku hoida, aga odavamad rullid kipuvad ajama tupsukesi, samamoodi nagu valed ja odavad pintslid võvad ajada karva. Nende värvi seest äranokkimine on aga äärmiselt tüütu tegevus. Kvaliteetse tulemuse saad kvaliteetse tootega. Sama käib ka teibi kohta – eelista spetsiaalset kergesti eemaldavat maalriteipi, mis on küll

ERAMAJA EHITUSE ABC

kallim, aga lihtsasti käsitsetavam. Odavat paberteipi, mis kipub eemaldamisel purunema, võid maha kakkuma jäädagi ja võid ka avastada, et värv on ääre alla voolanud, sest teip ei ole ühtlaselt pinnale liimunud.

Eeltöö on kõige alus Hea maalritöö eelduseks on korralik ettevalmistus. Kui sein on eelnevalt tapeeditud ja tegu ei ole just ülevärvitava tapeediga, tuleks see kindlasti eemaldada, sest pabertapeedid võivad niiskusega seina küljest lahti lüüa või tekitada pinnale koledad mullikesed. Kui aluspind on eelnevalt värvitud, kuid esineb täkkeid, tuleb teha kerge pahteldus ja peenema liivapaberiga lihv. Kui alusvärv on väga intensiivne, võid kasutada värvi all krunti – nii läheb seina vähem kihte värvi.

Kui värvitava seinaga on kõik korras, siis enne rulli ja pintsli haaramist tuleks ära teipida kõik kohad, kuhu värv sattuda ei tohiks – lagi, põrandaliistud jne. Selleks kasuta eelmises punktis mainitud maalriteipi. Kindlasti jälgi, et teip jääks ilusti sirgelt, ja igaks juhuks vajuta värvipoolne teibiäär veel tugevalt sõrme või küünega seina külge kinni. Nii ei satu värv teibi alla. Põrandaliistu kohal on targem kasutada teipäärega kattekilet, siis saad liistu teibitud ja põranda kaetud ühe liigutusega. Samuti tasub veenduda, et värvitav pind on puhas – kindluse mõttes tasuks sein eelnevalt pesta, eriti kehtib see köögiseinte puhul, kuhu on kindlasti sattunud ka silmale nähtamatuid rasvajääke. Puhtamana paistvad pinnad võib üle tõmmata puhta mikrofiiberlapiga, mis eemaldab silmale nähtamatu mikrotolmu – siis nakkub värv pinnaga paremini ja ilus tulemus kestab kauem.

Milline värv valida? Värv vali vastavalt pinnale. Kui hakkad värvima puitlaudist või lage, mis on värvitud jumal teab millega ja millal ning kahtlustad, et tegu

VÄRVID võib olla nõukogudeaegse alküüdvärviga, kuhu kõik veepõhised värvid ei pruugi peale hakata, kasuta igaks kümneks juhuks ka kruntvärvi. Samas on olemas ka värvid, mis eelnevat krunti ei vaja ning on mõeldud vanade tundmatute värvikihtide restaureerimiseks ja katmiseks (nt Caparoli Base Top). Kui soovid naturaalset tulemust, võid valida ka unustatud linaõlivärvi, mis ei ole samuti aluspinna suhtes väga pretensioonikas ega vaja krunti. Linaõlivärv kuivab kauem ja selle pind jääb kergelt läikiv. Samas on see hiljem lihtsasti hooldatav ja pestav ning silmailu pakub see pikki aastaid või suisa aastakümneid. Kui eelistad veepõhist kiirelt kuivavat värvi, siis vanemate ja kahtlaste värvikihtide peale on soovitatav panna krunt ja lasta sel eelnevalt kuivada. Kui värvid eelnevalt veepõhise värviga värvitud pinda, ei ole kruntimine vajalik. Kööki või lastetuppa vali kindlasti seinavärv, mis on pestav – nii ei ole vaja igat õnnetust hiljem kohe üle värvida.

Milliseid värvitoone sobitada kokku maja fassaadil? Milline värvilahendus valida aga maja fassaadile? Kas tagasihoidlik või hoopis julgete aktsentidega? Fassaadi värvilahendus annab hoonele individuaalse välimuse. Värvitoonide valikul ja sobitamisel tuleb siiski teatud kriteeriume arvesse võtta. Erinevalt siseruumide värvilahendusest tuleb fassaadi puhul peale isikliku maitse arvestada ka teisi

erinevaid tegureid. Värvitooni mõju oleneb hoone ümbruskonnast. Iseenesest ilus toon võib oma ilu kaotada sobimatu kontrasti tõttu. Seepärast soovitatakse värvust alati hinnata selle üldmulje järgi. Oluline on, kus maja asub, kas roheluses või tänava ääres teiste majade kõrval. Üldreegel eredate toonide jaoks: fassaadi kujundamisel tuleb eelistada toone, millele on lisatud halli, mitte puhtaid ja eredaid värve. Fassaadivärv peab kaua vastu pidama, sest pind on avatud nii mustusele kui ka ilmastikumõjudele. Fassaadi kujundamisel on kolm peamist põhimõtet.

Ühevärviline viimistlus Kogu fassaad kujundatakse ühe värviga, mis valitakse hoone ümbrust arvestades. Tara ja garaažiuksed võivad ka sama värvi olla. Puittara võib jääda oma loomulikku tooni.

Viimistlemine toon toonis Siinpuhul kombineeritakse hele toon tumedaga, lähtudes seda tehes ühest põhivarjundist. Üksikud elemendid (käepidemed, toed, aknaraamid jne) tulevad fassaadi taustal esile tänu oma tumedamale toonile. Näiteks kõlavad hästi kokku õrn beež värv fassaadi põhitoonina ja tumepruunid aktsendid. Teise võimalu-

sena võib proovida vanillikollast küllusliku päikesekollasega või õrna helerohelist tumerohelisega.

Värviaktsendid Värviaktsentidega võib hoone arhitektuurilist lahendust visuaalselt muuta. Fassaadist erinev värviaktsent tuleb esile tugevamalt kui fassaadi toon toonis kujundus. Oluline on siinpuhul mitte üle pakkuda! Aktsendid, mis rõhutavad ärkleid, seinapaneele või trepikodasid, lisavad fassaadile väljendusrikkust ja iseloomu. Värvusega soovitatakse esile tuua ka selliseid elemente nagu käepidemed, toed ja aknaraamid. Rõhuta värvusega mitmeid hoone elemente. Kooskõlasta sokli, sammaste ja tugede värvitoon; sea aktsent seinapinnale, eenditele, ärklitele ja ornamendielementidele.

Kindel valik Kui sa ei ole kindel põhipinna toonivalikus, siis vali neutraalne varjund. See võib olla valge, helehall, kreemjas või beež. Niisugused värvitoonid võib kokku sobitada paljude erinevate värvusaktsentidega. Valged fassaadid saavad väljendusrikkuse tänu täpsetele värvusaktsentidele. Valgega sobivad praktiliselt kõik värvitoonid. Allikas: moodnekodu.ee

ERAMAJA EHITUSE ABC

SISUTURUNDUS

Kipsplaadid ja nende viimistlemine Kõik tooted saadaval Karl Bilderi esindustes ja projektimüügis! Kipsplaat leiutati 19. sajandil Ameerikas, kus ajalooliselt ehitati majad tellistest ja karedad tellisseinad tuli siluda tasaseks märja kipsiga. Kipsplaadiga sai seinad märgatavalt kiiremini ja lihtsamalt siledaks. Tänapäeval on kipsseinad kõige levinum lahendus siseseinte ja lagede viimistlemiseks. Nõudmised kipsplaadi omadustele on märgatavalt kasvanud ja sellega on kasvanud ka nende tootevalik. Kõik geniaalne on lihtne – see käib ka Knaufi kipsplaatide värvistandardi kohta, kus iga värv viiest tähistab erinevat liiki kipsi. Valikus on helehall ehk tavaline kipsplaat, pruuni tooni erikõva kipsplaat, tulekindel punane kipsplaat, roheline niiskuskindel kipsplaat ja sinine kipsplaat, mis on korraga nii tugev, tule- ja ka niiskuskindel. Lisaks on olemas ka kiirguskaitsekipsplaat ja tuuletõkkekipsplaat. Karl Bilderil on pakkuda kipsseinte jaoks Knaufi täislahendus koos kõigi vajalike materjalidega ja selle juurde kuuluvate tööriistadega. Kogu Karl Bilderi soovitatud täislahendus annab maksimaalse kvaliteedi ning muudab tööprotsessi kokkuvõttes tunduvalt kiiremaks ja lihtsamaks.

Kipsseina konstruktsioon ja paigaldus Kvaliteetse seina jaoks on kõige olulisem õigesti püstitatud konstruktsioon. Kinnita Knaufi tugevad ja kvaliteetsed horisontaalsed UW-profiilid ja vertikaalsed CW-profiilid. Kui tegemist on vaheseinaga, siis kata sein ühelt poolt soovitud kipsplaadiga ning paigalda soojus- ja heliisolatsiooniks Knaufi mineraalvill. Turvalisema ja stabiilsema konstruktsiooni saamiseks on soovitatav paigaldada kipsplaadid kahe kihina nii, et need oleksid ülekattega. Kipsplaatide kinnitamiseks soovitame kasutada sertifitseeritud ja testitud Knaufi süsteemi kuuluvaid kipsikruvisid, mis on fosfaatkattega, tiheda keermega ning terava otsaga. Oma omadustelt on need optimaalsed Knaufi süsteemis metallkarkassile kipsplaadi kinnitamiseks ja üle pahteldamiseks ning garanteeritud kestma. Suurema mahu korral on soovitatav tööprotsessi kiirendamiseks kasuta-

da juba akulindikruvikeerajat ja lindikruvisid. Kvaliteetse tulemuse saavutamiseks tuleks kindlasti kasutada ühe tootja süsteemseid tooteid. Eriti oluline on see kipslagede ehitamisel, kus lisaks aluskonstruktsiooni osade kokkusobivusele on tähtis ka iga detaili kandevõime klass.

Kipsi vuukimine Knaufi kipsplaatidel on spetsiaalselt väljatöötatud õhendatud pikiserv, millega on juba olemas pahteldamisvalmis vuuk. Kipsplaadid tuleb vaid kõrvuti ära paigaldada ja siis saab kohe vuugipahtliga Knauf Uniflott vuugi ära täita. Vuugipahtli sisse tuleb paigaldada ka vuugilint. Klaaskiuga tugevdatud pabervuugilint Knauf Kurt muudab vuugi tugevamaks ja stabiilsemaks ning on sobilik kasutamiseks ka sisenurkade puhul. Välisnurkade puhul on ideaalne kasutada alumiiniumribaga tugevdatud Knaufi nurgakaitselinti. Kui tekib vajadus lõigata kipsplaati parajaks, siis kipsilõikuri või kipsinoa ja joonlaua abil tõmmatakse kartongi sisse lõige ning äär murtakse. Lõigatud kipsiääred, mis asetsevad sisenurgas ja jätkukohtades, tuleb serva faasimise höövli või faasimisnoaga lõigata 45-kraadise nurga alla. Enne vuugipahtliga täitmist tuleb lahti lõigatud kipsipind eelnevalt kruntida tootega Knauf Tiefengrund, muidu pahtel ei nakku lahtise kipsipinnaga. Kata kindlasti ka kruvipead vuugipahtliga.

Kipsi pahteldamine Enne lauspahteldamist tasanda vuugid liivapaberiga ja eemalda tolm. Kata kogu pind peenpahtliga Fill & Finish Light, kandes pahtlit seina ja siludes seda laiema pahtlilabidaga. Pahtlit saab seinale kanda ka spetsiaalse pahtlirulliga. Suurema pinna katmisel on kordades kiirem ja lihtsam kanda pahtel pinnale sobiva viimistlusseadmega. Pahtlipritsiga töötamiseks vedeldage valmispahtlit vähese veega (kuni 1 l vett 20 kg ämbrile) ja segage ämbris olev pahtlimass vispliga läbi. Saksa kvaliteetne viimistlusseade Wagner ProSpray 3.39 suudab nii pahtlit seinale kanda kui ka hiljem seinad värviga katta. Kui pahtel on silutud ja tasaseks lihvitud, siis on aeg alustada pinna lõppviimistlusega.

SISUTURUNDUS

AKNAD

Millist tüüpi, millise klaasi ja täidisega aknad valida? Aknatellija seisab endale parimate akende valiku korral silmitsi rea küsimustega. Kas eelistada Saksa, Soome või Taani tüüpi aknaid? Kas tellida akna klaaspaketid selektiivklaasidega või ilma? Kas aken peaks olema kahe- või kolmekordse klaasiga, kas kolmekordses klaaspaketis peaks olema üks või kaks selektiivklaasi? Kas klaaspakett peaks olema õhk- või argoontäidisega? Milline klaaside vahe tagab parima soojusisolatsiooni, st kas vaheprofiilide laiuseks tuleks valida 16, 18, 20 mm või leppida kitsamatega jne? Mis on akende arengus viimastel aastatel olnud kõige revolutsioonilisem? TEKST: RUTH MÄGI FOTO: SHUTTERSTOCK

Revolutsiooniline on olnud selektiivklaaside kasutusele võtmine klaasitööstuses ja tänu sellele on tänapäevastel aknalahendustel juba väga head soojapidavuse näitajad. Viimase kümne aasta jooksul on muutunud see, et Kesk- ja Põhja-Euroopa elamuehituses on praegu kasutusel vaid kahekambrilised ehk kolmekordse klaaspaketiga aknad, mille soojusjuhtivus on tunduvalt väik-

sem ehk aknad on soojapidavamad. Kahe selektiivklaasiga klaaspakettidel, millel on kaks eraldi kambrit, mis on täidetud argoongaasiga, saavutatakse umbes kaks korda parem soojusisolatsioon. Akna puhul sõltub soojapidavus veel ka sellest, millisesse konstruktsiooni ja kui paksu raami see pakett on paigutatud. Laias laastus võib öelda, et akende soojusisolatsioon kor-

raliku kolmekordse klaaspaketiga, mille servades on kaasaegsed vaheprofiilid, on juba kolmandiku võrra soojapidavam.

Materjali valik Kõigepealt tuleb otsustada, millisest materjalist aknaid eelistada: plastist, puidust, puit-alumiiniumist või alumiiniumist. Kindlasti mängib tähtsat rolli hoone arhitektuurne lahendus. Kuna materjalide hinnaerinevused on suured, siis tuleb endale selgeks teha, kas aknaid soovitakse aastakümneteks ehitatavale kodule või ajutisele peatuspaigale, millest võimaluse tekkimisel meeleldi lahkutakse, lootes seejuures, et uued aknad kinnisvara hinda ülespoole upitavad. Plastaknad on puitakendest umbes kaks korda odavamad. Puitakende tootmisel kasutatakse enamasti sõrmjätkatud männipuitu. Kindlasti pakub põnevaid võimalusi ka kuuse-, meranti-, eukalüpti-, tamme-, mahagoni-, tiigi- või valitud männipuidu kasutamine, mis natuERAMAJA EHITUSE ABC

AKNAD ni nõuded, kasutus- ja hooldusmugavus ega ka vastupidavus pole oluline, siis võib akende valikul lähtuda ka vaid välimusest ning nende sobivusest keskkonda. Nii Taani kui ka Soome tüüpi aknad tuleks kodust lahkudes kindlasti sulgeda, sest vastasel korral võib ootamatu vihmasadu ebameeldiva üllatuse valmistada. Võib väita, et 80% Euroopa aknaostjatest eelistavad nn Saksa tüüpi aknaid.

Klaaside valik raalse viimistluse korral tagab akendele eksklusiivse välimuse. Värvitööstuse tipptehnoloogilised puiduimmutusvahendid ja puiduvärvid tagavad puitmaterjali füüsiliste omaduste säilimise ning akende suurepärase väljanägemise pikkade aastate jooksul. Kvaliteetsed puitakende värvid on spetsiaalselt välja töötatud suure elastsusega tooted, mis tagavad värvide pragunemiskindluse aknaprofiilide liitekohtades ja raamide pinnal isegi intensiivse päikese korral. Nii ei pääse niiskus puidu ja värvi vahele ning puitaken kestab kaua. Puit-alumiiniumaknad erinevad puitakendest selle poolest, et nende väliskülg kaetakse alumiiniumprofiilidega. Nii muutub aken ilmastikukindlamaks, kuid välimuselt ka modernsemaks ja hinnalt oluliselt kallimaks. Kui päike lõuna- ja lääneküljel tumedate värvitoonidega puitakna pleegitab, siis saab selle lihtsalt üle värvida. Kui akna välisküljel on aga tumeda värvkattega alumiiniumprofiil, mis samuti pleekimise vastu ei saa, siis pintsliga siledapinnalise metalli ülevärvimisel ei pruugi me head tulemust saavutada. Seetõttu tuleks igal aknatellijal kaaluda, kas enam kui 30% hinnalisa on puitalumiiniumakende tellimisel ikka piisavalt õigustatud. Puit-alumiiniumakende austajatel oleks soovitatav valida heledates värvitoonides või anodeeritud välisviimistlusega aknad (naturaalne alumiinium, hele pronks, tume pronks). Sel juhul peavad aknad ka suure UV-koormusega fassaadidel hästi vastu. Alumiiniumi lisamine puitakende välisküljele soojus- ja müraisolatsiooni omadusi ei paranda.

ERAMAJA EHITUSE ABC

Alumiiniumist aknaid kasutatakse pigem suurte büroohoonete klaasfassaadides, kuid kohtame neid ka modernsema arhitektuuriga eramute ja kortermajade juures. Alumiiniumist aken toodetakse põhiliselt Saksa tüüpi ja soojapidavus on neil üldjuhul kõige madalam. Alumiiniumist aken on ka hinnalt kõige kallim.

Tavaline kahekordne klaaspakett toodetakse tavapäraselt kahest 4–8mm paksusest klaasist.

Akende tüübid Kui akende materjal valitud, siis tuleks langetada otsus akende tüübi osas. Eestis ostetakse enim nn Saksa tüüpi aknaid. Sissepoole kald-pöördavatavat akent eelistatakse eelkõige kasutus- ja hooldusmugavuse tõttu. Parema müra- ja soojusisolatsiooni saavutamine selle aknatüübi korral on lihtne ja suhteliselt soodne. Vähemal määral eelistatakse ka Soome või Taani tüüpi aknaid. Eestis toodetakse neid aknatüüpe aga vaid puit- ja puit-alumiiniumlahenduses. Soojus- ja müraisolatsiooni näitajad on neil aknatüüpidel standardse lahendusena enam-vähem võrdsed. Paremate näitajate vajaduse korral on aga eelised Saksa tüüpi akendel, seda nii tehniliste võimaluste kui ka hinna poolest. Kui puuduvad kõrgendatud soojus- ja müraisolatsioo-

Aknaklaasidel on soojus- ja müraisolatsiooni tagamisel kõige määravam roll. Klaaspakett koosneb tavaliselt kahest või kolmest klaasist ja neid seob monoliitseks tervikuks klaaside vahele liimitud alumiinium-, roostevaba-, plast- või komposiitmaterjalist vaheprofiil. Vaheprofiilid on täidetud niiskust imava ainega, et eraldada klaasidevahelisest gaasist (õhk, argoon, krüptoon) tootmise käigus sinna jäänud niiskus. Hermeetilisuse tagamiseks tihendatakse klaaspaketi serv 3–5 mm paksuse polüisobutüleenmastiksi või UV-kindla silikooniga. Tavaline kahekordne klaaspakett toodetakse tavapäraselt kahest 4–8 mm paksusest klaasist, millest sisemine on üldjuhul selektiivklaas. Klaaside vahele paigaldatakse 16–18 mm laiune alumiiniumist vaheprofiil. Kolmekordse klaaspaketi korral tagavad optimaalseima soojusisolatsiooni 14–20 mm vaheliistud ja kaks selektiivklaasi. Klaaside vahel kasutatakse tänapäeval üldjuhul argoongaasi. Õhust raskemate gaaside kasutamine vähendab klaaspaketi sisest konvektsiooni ja sellega paraneb klaaspaketi soojusisolatsioon. Selektiivse kattekihiga klaasid peegeldavad toasooja klaasilt tagasi tuppa, külma aga tagasi õue. Selektiivklaasi kasutuselevõtmine on vaieldamatult nüüdisaja klaasitööstuse tippsaavutus. Kahekordses tavaliste klaasidega klaaspaketis ühe klaasi asendamine selektiivklaasiga parandab klaaspaketi soojusjuhtivust 100 protsendi võrra. Kolmekordses klaaspaketis saab aga kasutada juba kahte selektiivklaasi. Teise selektiivklaasi kasutamine parandab aga tulemust veel ligi 30 protsendi võrra.

Pinska uus moodulmajade sari

2022. aasta väikemaja kontseptsiooniga moodulmajad tutvumiseks ja tellimiseks saadaval juba alates oktoobrist.

Kui detailid ja mugavus on olulised, aga eelistad pigem väiksemat kui suuremat. Säästa ruumi elamises või avarda võimalusi puhkamiseks.

modernmodular.ee

UNIVERSUMI KÕIGE KERGEM BETOONKIVI (Vähemalt meile teadaolevalt)

UUS TURUL

Kaalult kerge • Samblavastase kaitsega • Lihtne paigaldada • Ilmastikukindel • Vihmaga vaikne • Taskukohane Aerlox näeb välja nagu klassikaline laineline betoonkivi, kuid selle sisu on täiesti uudne. See on aastatepikkuse arendustöö tulemus, mille jooksul töötati välja uuenduslik betoonsegu, mis muudab selle kivi 15% kergemaks ning tagab minimaalse samblakasvu. Aerloxi täiendatud disainiga katusekivi nina lisab katusele visuaalselt huvitava varjuefekti ning loob voolujoonelisema ja õhulisema mulje. Samuti takistab nina vee tungimist katusekivide ühenduskohtadesse ja sambla vohamist. Usume, et Aerlox on universumi kõige täiuslikum betoonkivi. Vähemalt meile teadaolevalt. Aerloxi on saadaval 2-s värvitoonis: must ja savipunane ning seda saab tellida läbi Bauho ehituspoodide üle Eesti.

monier.ee/aerlox Monier OÜ Karamelli 6, Tallinn • Riia mnt 140c, Tartu • 6275 560 • katus@bmigroup.com

KATUS

Katuse soojustamisel väldi vigu

Katus on üks tähtsamaid ja ilmastiku poolt enim mõjutatavaid ehitise osi, seepärast peab katusekonstruktsioon olema väga hästi soojustatud ning vastupidav ilmastikumõjudele. Jagame näpunäiteid, kuidas seda õigesti teha! FOTOD: PEXELS.COM

Katuse soojustamise juures kehtib lihtne reegel: jääpurikate pikkus katuseräästal on pöördvõrdelises seoses katuse soojustuse paksusega. See tähendab, et kui soojustus on ebapiisav või lohakalt paigaldatud, on soojakaod läbi katuse väga suured ning toovad katusesõrestiku osadele kaasa ülemäärase koormuse ja vähendavad nende pikaajalist vastupidavust. Katuslagede soojustuseks on vanemates hoonetes kasutatud ta-

valiselt 10–15 sentimeetri paksust saepurust või lubjast ja liivast segu, mis täidab külma pööningu põrandatalade vahed. Täidis on asetatud täislaudisele ja vahekihiks on tavaliselt ehituspapp või tõrvatud paber. Lisasoojustuse paigalduse käigus ei ole alati põhjust hästi säilinud laetäidist eemaldada. Korralikult tihendatud ja kõiki ligipääsmatuid kohti täitev kuiv saepurutäidis on hea niiskusmahutavuse-

ga, kuivab kergesti ja kui katusekonstruktsioonidele on tagatud piisav tuulutus, ei ole karta olemasoleva täidise sees kondensaadi teket. Täidis peaks täitma soojustatava pinna vähemalt olemasolevate laetalade kõrguseni, et lisasoojustuse paigaldusel ei jääks soojustuse sisse tühimikke.

Mineraal- ja puistevill Tasandatud laetäidisele on optimaalne lisada mineraalvillast lisasoojustuse kiht või kihid. Lisasoojustuse kihtide liitekohad ei tohiks kattuda. Kihid tuleks võimalusel üksteise suhtes risti asetada, et vältida soojalekkeid rullide või plaatide liitekohtades. Lisasoojustuseks võib kasutada ka puistevilla. Puistevilla paigalduse eelis on puhurseadmega puistamine. ERAMAJA EHITUSE ABC

KATUS

Sügisene katuse kiirhooldus

Seadmega saab soojustusega täita ka väga madala külma pööningu põranda või talavahede raskesti ligipääsetavad kohad ja tühimikud.

Tähelepanu, räästad! Külma pööningu põranda katmisel soojustusega tuleb takistada külma välisõhu ja tuule ligipääsu soojustusele eelkõige hoone räästaosades, pööningu põranda ja välisseinte kokkupuutejoonel. Selleks kasutatakse tuuletõkkeplaate, mis kinnitatakse enne soojustuse paigaldust välisseina ja pööningu põranda ühendkohtadesse vertikaalselt ning võimalusel välisseinu katva tuuletõkkeplaadiga ühele joonele selliselt, et katuse viiluosa ja paigaldatud tuulesuunaja vahele jääks vähemalt 50-millimeetrine tuulutusvahe. Tuulesuunajad tuleb umbes meetripikkuselt kinnitada ka katuseviilu alla, sarikate vahele või alla abiliistude külge. Sellisel moel tekib külma pööningu põranda ümber tuuletõkkeplaatidest kaitsev ekraan ja paigaldatud soojustus töötab efektiivselt. Kui katusekattematerjal ja aluskate (kondensaadivastane kile) on varem paigaldatud, eeldab viilkatuse soojustamine tuuletõkkekihi ja soojustusmaterjalide paigaldamist sarikate vahele. Piisava soojustuse paksuse saavutamiseks tuleb siis vajadusel ka-

ERAMAJA EHITUSE ABC

sutada lisaroovitist. Lisaroovitis kinnitatakse sarikatega piki- või ristisuunaliselt (näiteks 50×75- või 50×100-millimeetrine pruss sammuga 600 millimeetrit). Kui olemasolevate sarikate vahele saab paigaldada 150 millimeetrit ja lisaroovitise vahele veel 75–100 millimeetrit soojustusvilla, võib katuse kaldosade soojustuse piisavaks lugeda. Pennidevahelise horisontaalse katuslae soojustuse paksus peaks olema vähemalt 300 millimeetrit. Viilkatuse soojustamisel ja tuuletõkke paigaldamisel saab kasutada ka universaalset katuse aluskatte-tuuletõkkekilet, mis toimib nii kondensaadi koguja-tõkestaja kui ka tuuletõkkekihina. Sel juhul pole vaja eraldi tuuletõkkeplaate kasutada. Taoline mitmefunktsiooniline kile paigaldatakse otse vastu välimist soojustuskihti ning tuulutusvahe jäetakse ainult aluskatte ja katusekattematerjali vahele. Selles lahenduses pole paigaldamine nii töömahukas, kuid sel juhul tuleb korrektse ja piisava soojustuse ning aurutõkke paigaldamisel olla eriti tähelepanelik.

Efekti annab ehituspaber Kindlasti tuleb sellise aluskatte-tuuletõkke kasutamisel paigaldada aurutõkkekiht enne siseviimistluskihte. Liiga suure niiskushulga liikumisel läbi soojustuse ei suuda aluskate

Sügisel peaks katuselt eemaldama kogu silmaga nähtava mustuse ja lehed. Eriti hoolikalt peaks lehtedest puhastama vihmaveerennid, sest ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ja hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema, mis võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli katuseneeludesse (katuse ühenduskohtadesse) või läbiviikude juurde (kohtadesse, kus katusest on midagi läbi toodud). Sinna on hiljem lumi kerge kogunema ning korduvalt sulades ja uuesti külmudes võib see katusematerjali kahjustama hakata. Allikas: moodnekodu.ee

piisavalt veeauru juhtida ning võib pakasega muutuda õhku läbilaskmatuks ekraaniks. Selle tõttu ei pea katus nii hästi sooja ja katusekonstruktsioonides võivad tekkida jäävad niiskuskahjustused. Et saada paremat soojustusefekti ja vältida soojustuse sees õhu liikumist, võib katuse (aga ka seinte, lagede jm) soojustuse kihtide vahele paigaldada ehituspaberi või -papi kihi. Sel juhul ei tohi tegemist olla aurutõkkepaberiga, mis ei lase soojustatud pinnal piisavalt hingata. Allikad: Eesti Soojustuskeskus, Puumarket

BOSE PORTABLE HOME SPEAKER

NUTIKAS. VÕIMAS. KAASASKANTAV. Bose kõige võimekam nutikõlar ühendab endas kõik parimad omadused. Kõikjal, kus on Wi-Fi®, juhtige kõlarit Bose Music Appi kaudu.

Tooted on müügil volitatud Bose edasimüüjate juures.

www.tedra.ee

PÖÖNING

Ärata oma pööning ellu! Kitsast ärklikorrusest võib oskusliku ruumikasutuse puhul kujundada väga mõnusa ja avara elamise. Sealjuures on aga pööningud kahtlemata ka kõige pretensioonikamad pinnad, kus asjade õige paigutus vajab enne lõpliku lahenduse leidmist kümneid kordi läbimõtlemist. Jagame inspireerivaid ideid, kuidas ruumi targalt ära kasutada! FOTO: SHUTTERSTOCK

Pööningud on mingil seletamatul põhjusel paljude jaoks maja kõige paeluvamad ruumid. Olgu see siis seotud alateadvuse või lapsepõlvemälestustega kujuteldavatest salapaikadest. Prantsuse filosoof Gaston Bachelard on oma ruumipoeetika teoorias selgitanud maja erinevate kihtide omadusi. Kui maja keskel toimub tavapärane elu ja kelder põhjustab ebakindlust või kõhedust, siis pööning õigustab tema jaoks elu olemasolu, sest seal valitseb valgus, selgus ja unistused. Seega, mida valgem

ja õhulisem on pööning, seda paremini me end ruumis tunneme. Ärklikorrusel asuva ruumi korrastamine algabki värvivalikust. Heledamad toonid võimendavad olemasolevat valgust ja aitavad hajutada ebakorrapäraseid nurki. Teine aspekt nutika katusealuse juures on ruumi kasutamine. Katuseviilu alla jääb hulk tühja pinda, kuhu igas suuruses mööbel ei mahu. Ka koristamine võib väga madala laega kohtades tavapärasest keerulisemaks osutuda ja seetõttu on kaval

valik kasutada ebamugavamad pinnad sisseehitatud kappideks ja panipaikadeks. Kui plaanid katusekorterisse söögituba, mõtle ümaratele vormidele. Ümara laua ümber on piiratud võimalustega ruumis mugavam liigelda ja toole paigutada. Madalamatesse piirkondadesse planeeri kõik strateegilised kohad, mis on seotud kas lamavas või istuvas asendis tehtavate tegevustega. Vanni võib julgelt sättida katuseviilu kõige madalama osa alla, samas kui kraanikausi puhul oleks selline samm mõeldamatu. Kokkuvõttes võib öelda, et pööningu ümberehitamine nõuab pisut põhjalikumat planeerimist kui tavamõõtudes ruumiga toimetamine. Ometi peitub ka igas piirangus teatavat laadi võimalus, mistõttu võib vana tolmunud pööning muutuda erakordselt õdusaks elamispinnaks. Allikas: moodnekodu.ee

1. Pööning kontoriks

Siinkohal tuleb kindlasti mõelda juba eelmainitud värvivalikule – heledad toonid lisavad kitsastesse kohtadesse ruumikust ja tekitavad õhulisema tunde. Ka katuseaknad võivad päevavalguses töötamiseks ideaalselt sobida. Tihtipeale seisab pööning kasutult, samal ajal kui meie köögilaua taga või televiisori ees diivanil tööd teeme. See on suurepärane viis kasutult seisev ruum praktiliseks kontoriks muuta.

2. Pööning magamistoaks

Kui otsite tõeliselt erilist magamistuba, tasubki ülespoole vaadata. Pööningule saab luua stiilse ja huvitava magamistoa ning ööseks taevatähtedele natuke lähemal olla. Kui katusele pole paigaldatud katuseaknaid, on pööningul ka kergem pimedust luua, mis ongi magamiseks kõige sobilikum keskkond. ERAMAJA EHITUSE ABC

3 RUBRIIK

3. Pööning lastetoaks

Kui mudilasi perre juurde tuleb, aga alumisel korrusel ruum otsa saab, siis ongi paras aeg pööning ümber ehitada. Katusealusest saab lastele põneva toa, mis on justkui täielikult oma maailm, kuhu nad trepist üles ronides sisenevad. Lisaks saavad lapsed projektis ise kaasa rääkida!

4. Pööning stuudioks

Tihtipeale tahaksime oma hobidega ka kodus tegeleda, kuid selleks napib ruumi. Sel juhul tasukski pööningu kasutamata ruum ette võtta ja see stuudioks ümber teha. Olgu selleks siis jooga, maalimine, kirjutamine või mõni muu tegevus – pööningul võib loomemahlad valla päästa!

LIPUMASTID OKTOOBRI LÕPUNI LIPUMASTID

10%

SOODSAMALT! Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas

Fassaaditööd Tartus, Võrus ja mujal Lõuna-Eestis. 25 aastat kogemust!

Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee

Tel 5565 5001

ERAMAJA EHITUSE ABC

Meie põhitegevuseks on fassaadi soojustus ja viimistlustööd, soojustus puistevillaga. Lisaks teostameüldehitus- ja katusetöid.

Küsi hinnapakkumist! armor@suhtlus.ee Tel 56876112 Armor Group OÜ-Fassaaditööd www.armorfassaad.ee

PÖÖNING

5. Pööning üürikorteriks

Kui maja on tõepoolest suurem ja pööningupinda jagub küllaga, siis tasuks keegi sinna elama võtta. Pööningule ehitatud korterid on tõeliselt omapärased ja ihaldusväärsed. Kasutult seisev ruum olekski võimaluse korral mõistlik raha teenima panna.

6. Pööning jõusaaliks

Kas tahaksite olla elu parimas vormis, ent töö kõrvalt napib aega. Iga päev tund aega trenni teha ei tundugi teab kui ületamatu, ent jõusaali minek ja sealt tulek lisab ju sellele tunnile teise veel! Kas poleks lihtsam korrus kõrgemale kõndida ja lihtsalt higistama hakata? Aga sel juhul võikski pööningust saada teie uus jõusaal!

TEGEMIST ON KÜLMETAVA HOONEGA. VAJAKSIME RAJUDE KUDUMISOSKUSTEGA VANAEMASID. KUI VANAEMADEST PUUDUS, JA LÕNGA NAPIB, TEEB EESTI VARAEHITUS KIIRESTI TÖÖ ÄRA!

KÕIKIDE HOONETE JA PINDADE SOOJUSTAMINE PUR VAHUGA NING EHITUSTÖÖD

VARAEHITUS.EE +372 5556 6999

RUBRIIK

Elav tuli

kui kodusoojuse looja Kui hinge poeb sügis ja ilmad enam õue ei kutsu, on just hubane interjöör see, mis aitab pika ja pimeda talve üle elada. Kamin on siinkohal üks oluline element, mis aitab toa soojaks kütmise kõrval ka hea emotsiooni tekitada. TEKST: MARIAN GRAU FOTO: SHUTTERSTOCK

Muidugi on igal kaminal oma otstarve – kuidas leida enda jaoks see õige? Küsisime nõu pottsepp Valdur Kollalt, kes ehitas esimese ahju üheksa-aastaselt. Üha enam eelistatakse kütte eesmärgil soojuspumpasid, maakütet, põrandakütet ja teisi lahendusi, mis välistavad elava tule. Millised eelised on kaminal ja kaminahjul? Tules on midagi ürgset, midagi väga siduvat inimesega ja ehkki selle põhifunktsiooni on toidutegemisel ning soojaandmisel asendanud elekter, ei kao kolded ja elav tuli kodudest niipea. Koldest saadud soojusel on oma eelised. See ei kuivata õhku, tuli seob pilgu ja tasane praksumine tekitab õdusat rahu. Samuti on hea teada, et tuba jääb soojaks, kui elektriga peaks midagi juhtuma. Kaminatest ja kaminahjudest – nendega on nagu autodega. On maasturid ja on sportautod. Kui tead täpselt, mida tahad, siis valid emma-kumma, aga on võimalik soetada ka sportlik maastur või neljaveoline sportau-

to. Ahi salvestab ja on loodud võimalikult väikese küttekogusega võimalikult palju sooja andma. Eesmärgist lähtuvalt ei ole ahjule kasulik panna liiga suurt ust ja ahi köeb ehk tuli mängib läbi klaasi veidi üle tunni. Kamin on loodud meeleoluks. Kamina klaasuks või klaasseintega kolle tehakse võimalikult suur. Selle konstruktsioon võimaldab seda kütta ajalisest soovist lähtuvalt koldetäite kaupa. On olemas ka hübriidid ehk salvestavad kaminad ja kaminahjud. Sõna kaminahi on kasutusse tulnud Soome tüüpi kahesiibrilisest ahjust, millel on reeglina ka ilus suur

klaasuks. Avades ülemise siibri, läheb kuumus koldest otse korstnasse ja ahi töötab kaminana ehk seal võib põletada mitu koldetäit ilma hirmuta, et lõõrid või ahi lõhki köeks. Sulgedes ülemise siibri ja avades alumise, saab kaminast ahi ning kuumus liigub läbi salvestavate lõõride, aga kütmine piirdub ühe koldetäiega ja üldjuhul ühe korraga ööpäevas. Kaminal on sooja väljutamiseks mitu lahendust. w Konvektsioon- ehk õhkküttekamina puhul kasutatakse südamiku malmosa jahutamisel soojenenud õhku ja viiakse see ringlusesse toaõhuga. Sooja saab kohe, aga täpselt nii kaua, kui puud põlevad. w Salvestava korpusega kamin seob kiirgussoojuse ja väljutab seda ka paar tundi pärast kütmist. See on hea täiend õhkküttele. w Kõige kallim ja soojaandvam võimalus on kasutada kaminale toodetud lõõriplokke ehk südamikule ehitatakse juurde umbes kolm meetrit salvestavaid lõõre ning alles siis juhitakse põlemisgaasid korstnasse. Selline variant eeldab aga kaminasüdamikku, millele tootja on deklareerinud soemüüri võimaluse. Hinnaklassilt võib selline ehitis tulla ahjust kallim, aga tulemängu saab nautida läbi suurte klaaside ja soojus ei kao korstnasse. ERAMAJA EHITUSE ABC

KAMIN

Mida kamina valikul silmas pidada? Kui hind ei ole määrav tegur, siis soovitan osta kamina või südamiku nende müügile spetsialiseerunud poest. Nagu kõiges muus, kehtib ka siin printsiip, et kallim on veidi parem. Ahi või kamin on nii oluline sisustuselement, et tasuks kaaluda ühekord-

set, veidi suuremat väljaminekut – jääb see koju ju aastateks. w Õhkkardin (sissetulev põlemisõhk tekitab vahekihi klaasi ja koldes ringleva suitsu vahele) hoiab klaasid kauem puhtad. w Ülestõstetava klaasi korral ei pruugi koldesse puid juurde pannes tuppa suitsu tulla, see

Garaažiuksed Neli standarttooni

võib juhtuda aga avatava ukse korral. w Kui suitsugaaside väljundtemperatuur on üle 300 °C, siis saab südamikule liita ka lõõrid, mida tavasüdamiku puhul teha ei tohi. w Toa sisustus määrab – kui kõrval on puitkummut, siis ei saa võtta südamikku, millel on kolmel küljel

ALATI SOODSAD PAKKUMISED! Sise- välisja tuletõkkeuksed

Suurim valik dekoratiivkive ja seina dekoreerimise materjale

+372 5383 1733 info@vitadoors.ee

Suur-Jõe 37, Pärnu www. vitadoors.ee

KAMIN

w w

klaas. Klaasi ja põlevmaterjali vahe peaks olema vähemalt meeter. Kamina raskus – üle 300 kilo kaaluv kamin vajab vundamenti. Südamiku võimsuse puhul tasub pidada nõu müügispetsialistiga. Kirjeldage korterit – kas seal on üks või mitu tuba. Kas maja hoiab või mitte ja kas kaminat toetavad teised küttekehad? Kaminat ei ole mõistlik planeerida põhikütteelemendiks. Küll on see hea abikütteallikas. Asukoht toas – reeglina paigaldatakse kamin korstna juurde, kuid seda on võimalik viia ka mujale eeldusel, et omanik nõustub paigaldatava suitsutoruga. On olemas ka metallmoodulkorstnad, mida on projekti heakskiidul võimalik viia läbi seina, näiteks kortermajades, kus puuduvad korstnad. Kogu eelnev kehtib südamikuga või uksega kaminate kohta. Avatud ehk ukseta kaminat ei soovita ma korterisse paigaldada. Kui on siiski kindel soov, peab arvestama kordades suurema õhutarbimise,

suurema ohutuskuja ja tuleohuga. Avatud kamin vajab ka laiemat korstnalõõri. Tuule tagasilöökidel korstnas võib tuppa suitsu tulla.

Mida tasuks teada lõõridest ja ventilatsioonist? Kui ise täpselt olemasolevatest korstnalõõridest aru ei saa, tuleb kutsuda korstnapühkija või pottsepp. Korstna ventilatsioonilõõri on suitsu juhtimine keelatud. Samuti on pottsepa pädevuses hinnata, kas mitme kolde suitsu võib lasta ühte lõõri, ja määrata tingimused, kui ühte lõõri ühendatud kolded paiknevad erineval korrusel. Peaks teadma, et kui on plastaknad ja kipsseinad ning spetsiaalset ventilatsiooni ei ole ehitatud, ei pruugi küttekolded tööle hakata. See tähendab, et puud hakkavad põlema, aga vinduvad ja ajavad suitsu tuppa. Samuti ei pruugita aduda, et vannitoa või köögi sundventilatsioon võib tekitada korteris alarõhu ja ekstreemsematel juhtudel ületada korstna tõmbejõu, mis tähendab, et ventilaatorid tõmbavad hoopis korstnast tuppa.

Üks keskmist sorti ahi põletab pooleteise tunni jooksul ära umbes 150 kuupmeetrit õhku, mis on ligilähedaselt kaks toatäit. Kolded korteris vajavad ventilatsiooni. Kui vanas majas töötab kõik loomupäraselt, siis uusehitistes arvutab ehitusspetsialist ka küttepõhise ventilatsioonivajaduse. Kui on ise remonditud elamine, siis paigaldage võimalikult kolde lähedale välisseina värskeõhuklapp. Toodetakse ka südamikke, millel on loodud võimalus võtta põlemisõhk ventilatsioonitoruga õuest. Veel tasuks teada, et sajandivahetusel ehitati rohkelt konvektsioontüüpi õhkküttekaminaid, mille kubud vormistati kipsplaadi ja kivivillaga. Kubust toimub päris aktiivne õhuringlus tuppa. Kivivilla tolm ei ole inimsõbralik ja oleks aeg vahetada vill kaasaegsete materjalide vastu. Veel olulisi nüansse – koldes tohib kasutada ainult kuiva puitu ja halud tuleb süüdata pealt! Prahi, läikiva ning värvilise paberi ja papi jaoks on olemas vastavad konteinerid!

MAJA EHITUS OTSAST LÕPUNI – VÕTMED KÄTTE!  üldehitus- ja siseviimistlustööd  projekti kooskõlastamine  ehitus- ja kasutusloa taotlemine  teeme erinevaid töid korteriühistutele

VL EHITUS GRUPP OÜ tel 5347 2200 info@vlehitusgrupp.eu

Betoonpõrandate

* lihvimine * poleerimine Alati ei pea vana või uut betoonpõrandat kinni katma plaatide, epoksiidi või mõne muu materjaliga. Palju esteetilisem on betoon ära poleerida. Kui valid poleerimise, säästad ka ressursse, sest selline põrand ei vaja ruutmeetrite kaupa ehitusmaterjale, mis tuleb valmistada, kohale tuua ja mitmekümne aasta pärast utiliseerida. Peeneks lihvitud põrand lisab su ruumidesse rohkem valgust ja avarust ning annab sulle võimaluse pesta ja koristada põrandaid mugavamalt ja kiiremini. Keemiline tihendamine muudab põranda vastupidavaks ja mitteimavaks – maha tilkunud hea ja parem ei jäta sisseimanud plekke.

@hustec.p6randad

info.hustec@gmail.com

PÕRAND

Põrand koju, kus jalapaare jagub Kui argipäeva kuuluvad lapsed, lemmikloomad ja nädalavahetuse tantsupeod, võiks jalgealune olla sama kulumiskindel kui avalikus ruumis. TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

Vastupidavus vastupidavuseks, aga kõik me tahame, et kodu põrandapinnad näeks ennekõike ilusad välja. On see üldse võimalik – ilus põrand, mis jääbki ilusaks? Igavesti nooreks ei jää ükski käidav pind, kuid põrandaid, mis on kaunid ka põlvkonna-paari pärast või oma kinnisvara edasi müümiseni, siiski leidub. Seejuures sõltub kestvus paljuski nii kasutajast kui ka õigest hooldamisest.

Kestev keraamiline plaat ja looduslik kivi Plaaditud või kivipõrandat peetakse vastupidavuse poolest ülimaks. Põhjusega. Tuhandeid aastaid vanu Vana-Kreeka ja Rooma kivimosaiike kaevatakse praegugi päevavalgele seisus, nagu poleks neil eales tehtud sammugi. Meie kliimal muidugi nii häid hoiutingimusi looduskivile pakkuda pole, kuid õige paigalduse puhul õnnestub pragude teket vältida.

Esteetilise välimuse säilitamise juures mängib rolli kivimi poorsus, kui palju see näiteks punast veini või mustust imab. Seega kontrolli kindlasti, kuidas kivim käitub ja millist töötlust vajab, et kauem kaunis püsiks. Ja veel kord – keraamilise ja kivipõranda eluiga sõltub väga palju aluspinna ettevalmistusest ja paigaldusest.

le korra meie mõisate ja puumajade taastatud laudpõrandatele. Sellegipoolest leidub näiteks uusarendustes parkette, kuhu kurve võttev kass oma küüntega juba paari kiirema tiiruga vaod sisse vajutab. Millele siis pöörata tähelepanu puitpõranda valikul? Kui toon ja toime kõrvale jätta, siis esimeseks asjaks saja-aastase laudpõranda jahil võiks olla materjali hakkamasaamine konkreetses ruumis. Kas ruum on kuiv või niiske, kuidas on lahendatud tuulutus jms. Arvestada sellega, et laiem laud on kapriissem kui lippidest koostatud põrand. Materjali kõvaduse kõrval on tegelikult kestvuse kohalt oluline viimistlus ja hooldus. Kuigi tamm on kõva puu, kestab ka männipuidust

Klassikaline puit Olgu laud või parkett – puidust põrand kuulub Eestis klassika hulka, mis võib kesta ka üle saja aasta. MõtERAMAJA EHITUSE ABC

põrand heades tingimustes väga kaua. Kestvuse poolest klass omaette on termopuit. Laudpõranda suureks eeliseks on võimalus seda värskendada lihvimisega ja taas viimistleda. Sama on ka täispuidust parketiga. Laudparketi värskendamiste arv sõltub peamisest spooni paksusest.

Vastupidav vinüül Võrreldes kivi ja puiduga on vinüülist põrandakate suhteliselt uus tegija, kuid oma vastupidavuse ja mitmekülgsuse tõttu saanud ruttu väga populaarseks. See kõlbab paigaldamiseks igasse ruumi, sealhulgas väga käidavatesse tsoonidesse, ka keldrisse ja vannituppa. Katte mustrimaailm ja värvigamma ulatuvad servast serva. Ka vinüülil on oma väiksed seigad, mida tähele panna.

Vinüülist põrandaplaate on kahesuguseid. LVT ehk luxury vinyl tiles on tuntud ka kui vinüülparkett, mis veekindel ja eriti vastupidav tänu harilikult polüuretaanist lisakaitsekihile, mis muudab plaadi kulumise, plekkide ja kriimude suhtes palju vastupidavamaks. SPC- ehk jäigal alusel vinüülplaadid on nii veekindlad, et sobivad ka vannituppa. Tegu on väga vastupidavate ja aluspinna tasasuse suhtes vähekapriissete plaatidega, mis taluvad väga suurt kõnnikoormust.

Kivikõva bambus Looduslikult on bambus tugevam kui tamm ja termotöödelduna annab kriimukindluses silmad ette betoonile. Aga ettevaatust! Suurenenud populaarsuse tuules

Mis on oluline vastupidava põrandakatte leidmisel? w Tugevus – kas iga väiksem koks jätab lohu ja kate kriimustub kergesti? w Stabiilsus – kas mängib ja kobrutab niisketes tingimustes? w Viimistluskihi vastupidavus – kas määrdub kergesti, pleegib ruttu ja vajab püsihooldust? w Hooldus – kui lihtne korras hoida, kas mõni hooldusmeetod võib katet kahjustada?

PÕRAND

Kui põrand on armsam kui lemmikloom toodavad bambuspõrandat ka mitmed ettevõtted, kelle eesmärk pole sama mis sul – saada kauakestev põrand. Ostmisel tasub hoolega uurida plaatide kvaliteeti. Mida laiem plaat, seda parem. Hea müüja teab neid ohte ja seetõttu tasub bambuspõrandat osta põrandasalongidest. Mujal aga aitab test – kriimusta prooviks materjali terava esemega. Kui kriim kerge tulema, jäta materjal ostmata. Keskkonnasõbralikele inimestele on see süümepiinadeta valik, sest materjal kasvab kiirelt nagu malts tuulevarjus ka ilma keemilise abita ja varud taastuvad ka istutamata.

w Kärbi regulaarselt looma küüsi. w Hoia lemmiku mänguasjad eraldi ruumis, mis hoiaks teda tagasi mänguhoos üle põranda (ja mööbli) jooksmast. w Vee- ja toidukausi saab paigutada näiteks köögi keraamilise plaadiga kaetud põrandale või panna nende alla paraja suurusega veekindel matt, mida on oluliselt lihtsam kuivatada ja puhastada. w Imav matt ja käterätt aitavad ka märjal ja porisel ajal õuest tuppa tuleva koera käppasid kuivatada ning puhastada.

Jala all pehme kork Nagu bambus-, on ka korkpõrandad populaarsed oma rohelise jalajälje poolest. Jala all soojad ja hääletud. Tänu oma vetruvusele on korkpõrandad väiksemate löökide eest hästi kaitstud, kuid vältima peaks teravate esemete maha pillamist. Mööbel võib aja jooksul tekitada põrandakattel läbivajumisi. Muus osas peab hästi vastu, kui olla valmis seda iga paari aasta tagant vahatama. Kuna kork sisaldab vahajast ainet suberiini, mis annab niiskuskindluse, sobib kvaliteetne kork ka kööki ja isegi vannituppa. Allikas: Homebuilding UK

SAUN

Infrapunasaun koju Miks otsustada infrapunasauna kasuks?

Kaal langeb! Kes ei tahaks olla elu parimas vormis? Infrapunasaunas toimub kalorite põletamine palju efektiivsemalt kui tavalises Soome saunas. Noorus säilib! Kes siis ei tahaks kaua noor olla, eks ole? Eriti kasulik on infrapunasaun, mis aitab nahka noore ja tervena hoida, stimuleerides kollageeni ja elastaani tootmist nahas. Higistamine ükskõik millises saunas kiirendab aga rakkude uuenemist ja aitab nahalt baktereid eemaldada, mis omakorda on hea akne korral ning parandab naha tervist. No mis saaks veel parem olla? Parem uni! Magamatus ja ebakvaliteetne uni muudavad inimese oluliselt vanemaks. Samuti kannatab nii immuunsüsteem kui ka mentaalne fookus. Infrapunasauna regulaarsel kasutamisel paraneb unekvaliteet märgatavalt. Veri voolab! Uuringud on näidanud, et regulaarne saunaskäik parandab oluliselt vereringlust ja alandab vererõhku. See aga muudab inimese energilisemaks ja tema jõudlus kasvab kõvasti!

Eestlastele meeldib saunas käia, kuid kõigil pole selleks regulaarselt võimalust. Korraliku Soome sauna ehitamine nõuab aega, ruumi ja raha. Neile, kel puuduvad suure sauna ehituseks võimalused, sobib suurepäraselt infrapunasaun. FOTOD: SHUTTERSTOCK

Rääkimata positiivsetest tervisemõjudest on infrapunasauna üheks põhiliseks plussiks selle suurus. Kõigepealt tulebki saunale kodus koht leida. Sauna ehitamiseks võib valida näiteks vannitoa, väikse koridori või sahvri. Eriti hästi sobib selleks vannituba, kus vanni asemele oli paigaldatud dušikabiin. Infrapunasauna on võimalik ehitada ka näiteks rõdule, sest see ei võta palju ruumi – ühele inimensele piisab väikesest putkast, mis pole suurem kui dušinurk. Kel ruumi rohkem, saab ka sõpradega samal ajal infrapunamõnusid nautida. Infrapunasaunas ei tõuse õhutemperatuur rohkem kui 30–45 soojakraadini ja suhteline õhuniiskus jääb reeglina 30–45 protsendi piiresse. Infrapunasauna peetakse tervisele kõige kasulikumaks

ERAMAJA EHITUSE ABC

saunatüübiks, sest infrapunakiirgusest tekkivad ohutusriskid on äärmiselt minimaalsed. Infrapunaelemendid tekitavad soojuskiiri, mis suunavad kiirgust otse inimesele, aga õhku nad ei soojenda. Sõltuvalt laine pikkusest soojeneb inimkeha infrapunasaunas tunduvalt paremini kui traditsioonilises saunas. Lisaks mõjub infrapunakiirgus tervislikult pehmetele kudedele, mis omakorda soojendab inimkeha ja parandab vereringet. Üks tähtsamatest infrapunasauna eelistest on see, et infrapunakiirgus soodustab piimhappe ja valu vähenemist lihastes. Eriti soovitatav on seda tüüpi saun seega pärast füüsilist koormust. Allikad: moodnekodu.ee; healthline.com

Tarva-Element toodab element- ja moodulmaju, mis tavaliselt valmivad kliendi projekti alusel. Kui ideed või projekti pole, leiad kindlasti sobiva maja meie partneri tüüpprojektide hulgast. Kodu pole mitte ainult maja, vaid ka muu sinna juurde kuuluv, nagu saun, garaaž, kelder, terrass, ja kindlasti ei jää tegemata ka haljastus.

UUDIS!

Moodul haagissaun Telli endale haagissaun ja alusta kas või oma rendiäri

Elumajad

Garaažid

Saunad

Suvilad

PROJEKTEERIME Hea idee on väärt teostamist. Maja ehitatakse aastakümneteks ja et sinu kodu oleks mugav, funktsionaalne ning näeks hea välja, siis selleks on meie projekteerija ja arhitekt alati abiks. TOODAME Kvaliteetseks tööks on vaja ka kvaliteetseid materjale ja häid tingimusi. Kõik Tarva-Elemendi majade elemendid valmivad kuivades sisetingimustes ja kodumaistest kontrollitud materjalidest. PAIGALDAME Väiksem elementmaja toodetakse 3–5 nädalaga ja see on võimalik püstitada 2–4 päevaga. Elementide tootmise ajal saab ehitusplatsil teha kõik ettevalmistused maja paigaldamiseks.

info@tarvaelement.com

www.tarvaelement.com

NEVER STOP BUILDING

· üks kergemaid naeluteid maailmas (koos akuga) · tunnustatud töökindlus · parim võimekuse ja kaalu suhe · töötab iga ilmaga · teerajaja aastast 1986 · kõige mitmekülgsem ehitusnaeluti · lai valik sertifitseeritud naelu ja kruvinaelu ka roostevabast materjalist

Ainult hästi varustatud edasimüüjate juures!

Hind 1,99 eurot