Eramaja Ehituse ABC (kevad 2021) by Eesti Päevalehe

Kuidas hooldada fassaade?

LK 26 K E VA D 2 0 2 1

Uksed ette, võtmed kätte

KVALITEETSETE GARAAŽIUSTE JA AUTOMAATIKATE MÜÜK, HOOLDUS JA PAIGALDUS ÜLE KOGU EESTI

PRESTIGE-seeria garaažiustel • kuni 10 aasta pikkune garantii • A-energiaklassi sertifikaat • uksepaneelide paksus 45 mm, paneelide U-väärtus 0,49 W/(m2K) • roostevabast terasest hinged ja rullikukandurid • kuullaagritel pöörlevad nailonkattega tandemrullikud • uudne UV-print disaini tehnoloogia • kahekordsed EPDM-kummitihendid Uste näidistega saab tutvuda meie müügiesinduses aadressil Tähetorni 100, Tallinn www.doormaster.ee | info@doormaster.ee | +372 5199 9125

SISSEJUHATUS

Kevad on ehitamiseks! Ilmade soojenedes oleks paslik minna garaaži või tööriistakuuri ja töökohver välja otsida. On aeg alustada uute projektidega, olgu need nii ambitsioonikad kui tahes. See väljaanne ongi mõeldud inimestele, kes plaanivad suuremaid või väiksemaid ehitustöid. Tahad ehitada korterisse sauna? Pole probleemi – me anname nõu! Mõtled, mida hakata peale oma suure aiaga? Siit leiab ideid ja inspiratsiooni! Eramaja Ehituse ABC on mõeldud kõigile, kes valdkonna vastu huvi tunnevad. Majaehitus on suur ettevõtmine, kuid palju saab ära teha ka väiksemate projektidega. Näiteks uste ja akende värskendamine on suurepärane võimalus oma elamisele uus ilme

anda. Vanu ja lahedaid aknaid-uksi ei pea tingimata uute vastu välja vahetama – neid võib ka restaureerida. Siit leiad soovitused uste-akende taastamiseks. Nagu juba mainitud, võtame ka saunad põhjalikumalt ette. Saun on talukodudes olnud alati eraldi hoone – saunaskäik on omaette rituaal. Mida jälgida eraldi sauna ehitamisel? Ometi pole kõik meist nii õnnelikud, et saavad lausa eraldi hoone rajada, kuid saunamõnusid võib nautida ka korteris elades. Väljaandest leiad näpunäiteid, kuidas pisikesse korterisse saun ehitada. Sama lugu on terrassidega – paljudel on kasutada suurem terrassipind, kuid linnaelanikud võivad ter-

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee

rassina kasutada rõdu. Kuidas panna püsti üks korralik terrass või kuidas muuta rõdu mõnusaks ajaveetmiskohaks? Loe lähemalt Eramaja Ehituse ABC-st. Katusevahetus on kahtlemata suur ja ajamahukas ettevõtmine. Mida peaks sel puhul silmas pidama? Mida hakata peale köögiseintega? Kuidas värskendada elutuba? Või hoopis vannituba? Mida rajada tagahoovi? Mõeldes küttelahendustele – kuidas külmaks talveks valmis olla? Kui tihti peaks fassaadi hooldama? Sellest väljaandest leiad vastused neile ja paljudele teistele küsimustele. See on põnev lugemine kõigile ehitushuvilistele. Head lugemist ja nael näppu!

Reklaam: Janelle Koel, janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

UKSED-AKNAD

Anna väsinud ustele ja akendele uus hingamine Uksed ja aknad võivad muuta kogu maja üldist väljanägemist nii seest kui ka väljast. Uue maja ehitamisel valitakse muidugi uued uksed-aknad, ent kui kodu olemas, võib elamisele täiesti uue hingamise anda ka kerge renoveerimistöö. Vaatame lähemalt, mida võiks uste ja akende värskendamisel silmas pidada. Enamikku vanadest ustest saab üsna vähese vaeva ja kulutustega nägusaks ning kasutamiskõlblikuks muuta.

KRUVIVUNDAMENT Kandevõime: 1050 kg HIND: 26.95 eur/tk

UUS TOODE!

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.eu Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

ERAMAJA EHITUSE ABC

TOIMETAS: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK

UKSED-AKNAD Lootusetult halvas olukorras vana välisust ei pea tingimata välja vahetama

Enamikku vanadest ustest saab üsna vähese vaeva ja kulutustega nägusaks ning kasutamiskõlblikuks muuta. Pealegi on vanade meistrite valitud puit enamasti väga kvaliteetne ja seetõttu on paljud kahjustused vaid pinnapealsed. Enne parandus- ja korrastustööde juurde asumist vii läbi ukse üksikasjalik ülevaatus. Pööra tähelepanu piitade, lävepaku, ukselehe, värvi, metallmanuste ja tihendite tehnilisele seisukorrale. Samuti hinda kahjustuste ulatust, iseloomu ja tekkepõhjuseid. Hilisema segaduse vältimiseks nummerda kõik lahti võetud osad. Parandamisel kasuta sama liiki ja võimalikult sarnase kvaliteediga puitu. Samuti peab see olema vastava kuivusastmega – välisuksel mõned aastad varem langetatud ja välistingimustes aeglaselt kuivanud puit, siseustel sisetingimustes kuivanud puit.

Parandamine Korras uks peab liikuma hingedel kergelt ja vaikselt ning sulguma kindlalt. Samuti pidama sooja ja müra – vanade uste juures see alati nii ei ole. Lisaks kulumisele ja pehastumisele on sage probleem halb sulgumine. Põhjuseid võib olla mitu: ajapikku kuhjunud värvikihid, ukse niiskusest tingitud paisumine ja väändumine, lahtised ja väsinud hinged, hoone vajumise tagajärjel toimunud uksepiitade nihkumine.

Piidad ja lävepakk Tavaliselt on piitade enim kahjustunud piirkondadeks alaosad ja lävepakk. Piita parandades sae kahjustunud lõik põikisuunaliselt piidast välja ja asenda uuega. Kui piit on väändunud, proovi seda kiilude abil sirgeks ajada. Siseruumides on lävepakkude kulumine normaalne nähtus ega peaks probleeme tekitama. Seevastu välisustel, mis peaksid olema või-

malikult sooja- ja mürapidavad, on ka lävepakkude uuendamine põhjendatum.

Vanad aknad on väärt taastamist! Tihtipeale loobutakse vanadest akendest üsna kergekäeliselt ja tulemust vaadates selgub ikka: aknavahetusega on kaduma läinud hoone algne idee ja maja pale on muutunud kunstlikuks. Vana akna restaureerimine on üsna aega- ja vaevanõudev, kuid tulemus on seda väärt. Jõukohane on see töö kõigile, kuid vilumus tekib siiski aastatepikkuse kogemusega. Kindlasti peaks enne tööle hakkamist end kurssi viima töö spetsiifikaga ning kõige kindlamini saate aimu siis, kui külastate vastavasisulisi koolitusi ja töötubasid. Vanade majade puhul näeme sageli, kuidas päikesepoolsel fassaadil värv kobrutab. UV-kiirgusest kahjustatud akendel on värv muutunud pudedaks ega paku raami pui-

UKSED-AKNAD lide tegemine puhtalt käsitöö ja töövahendiks profiilhöövel.

Uued aknad?

dule enam kaitset. Seejärel tekivadki puidukahjustused. Enamasti on kõige rohkem kahjustunud alumised raampuud. Kahjustunud osad plommitakse või asendatakse detailide koopiatega. Kui akendel on säilinud vana klaas, tuleks ka seda säilitada ja proovida uuesti kasutada. Autentsete klaasidega töötamisel tuleb olla ettevaatlik, sest need on väga õhukesed (u 2 mm, vahel isegi 1,5 mm) ning seetõttu haprad. Mullide ja veidi moonutavate triipudega klaas on palju põnevam kui tänapäevane vabrikus tehtud ideaalse läbipaistvusega klaas. Vana klaas annab renoveeritud aknale selle päris algupärase ilme ja on osa ajaloolisest tervikust. Vanade taluakende raamid tehti sageli õhemad kui tänapäevased. Põhjuseks see, et materjal oli kallis, klaas õhem ja kinnituseks ei kasutatud liiste, vaid kitti. Liistudega võivad aja jooksul tekkida praod, mille vahelt pääseb vesi klaasi ja aknaliistu vahele, põhjustades niiskusekahjustusi.

Tihedalt pandud kitt ja seda kattev linaõlivärv nakkub hästi nii klaasi kui ka puiduga, kaitstes niiviisi raami niiskuse eest.

Säilitage vanad metallosad Vanade akende remontimisel pöörake tähelepanu ka metalltarinditele – kremoonid, haagid, pöörad, sulused, nurgarauad jm aknaraamid koos autentsete metalldetailidega moodustavad ühtse terviku, seetõttu tuleks need kindlasti säilitada. Eriti väärtuslikud on sepistatud metallosad, mis muudavad raami kindlasti veel unikaalsemaks. Vanu kruvisid on samuti võimalik taaskasutada, kuigi sageli on need selleks kõlbmatud. Uute kruvide valikul tuleks lähtuda originaalidest. Need peaksid olema roostevabast materjalist ja miinuspeaga. Üks vana ajaloolise akna tundemärk on profiilid. Nende kuju varieerub nii ajaliselt kui ka piirkonniti. Profiilide keerukus ja esinduslikkus sõltub väga palju objektist – mõisates suurejoonelisem, taluhoonetes lihtsakoelisem. Algul oli profii-

Kõige lihtsam on vääratada, kui vahetate hoone esialgsed aknad uute vastu. Ka uskumatult halvas seisukorras vana aknaraamiga võib hea meister imet teha. Kui võimalik, alustage renoveerimist ja sealjuures ka akende vahetust kõrvalhoonest. Sedasi saate ülevaate oma võimetest, omandate kogemusi ja ehk on ka võimalikke vigu lihtsam parandada. Pahatihti on aga vana maja aknad juba eelmise aastasaja keskel või lõpukümnendeil korra välja vahetatud. Kui uuesti vahetuseks läheb, tasuks kaaluda akende originaalsuuruse taastamist ning uute, ajastule omase vormi ja jaotusega akende tellimist. Milline oli akende esialgne suurus, saate teada aknaava serva uurides. Maja ehitamisel pandi akna servadesse tenderpostid, millesse seinapalgid otsapidi sisse tapiti. Aknaava laiendades jäeti enamasti üks tenderpost alles – sealt saamegi kätte akna algkõrguse.

Vana akna restaureerimine on üsna aega- ja vaevanõudev, kuid tulemus on seda väärt. Tihti tehti tenderposti alla palgile märgid, kuhu tenderpost tapiga sisse istutati. Nende märkide järgi saab taastada ka akna originaallaiuse. Enne uute akende tellimist kaaluge erilise hoolega akna proportsioone ja jaotust. Õigete proportsioonide koha pealt oskavad nõu anda kõik arhitektiharidusega inimesed, aknajaotus aga sõltub ajastust, millal maja ehitati, ja ka asukohast, sest piirkonniti ehitustraditsioon pisut erines. Allikad: Muinsuskaitseameti infovoldik „Välisuks. Ajalugu, parandamine ja värvimine”; Maakodu

www.arugrupp.ee www.stair24.com

Aru Grupp on üle 25-aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, majaja trepitootja. Igal aastal täiustame oma tehnoloogiaid ja IT-lahendusi, et saaksime pakkuda oma klientidele parimat tulemust. Nüüd avatud treppide veebiplatvorm STAIR24. Leiate meilt kindlasti endale sobiva lahenduse.

Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid SieviAir R4 Roller • SieviAir FLEX ENERGY kannapehmendus suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu R4–Roller AIR tald – liigne niiskus juhitakse tallas olevatest õhuavadest väljajärgmisse sammu •• FLEX ENERGY – kannapehmendus suunab 55% kõndimisenergiat BOAtald rullik – fikseerib jalatsi kiirelttallas ja mugavalt jalaõhuavadest järgi •• AIR – liigne niiskus juhitakse olevatest välja DUALrullik COMFORT sisetald – vähendab •• BOA – fikseerib jalatsi kiirelt ja põrutusi mugavalt jala järgi SieviAir R4 Roller SieviAir R4 EN ISORoller 20345; S1P SRC; ESD •• DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi ••• FLEX –S1P kannapehmendus 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu Suurused 35 – 48 EN ISO 20345; SRC; ESD suunabsuunab FLEX ENERGY –ENERGY kannapehmendus 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu

Töötervishoiu hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid • • • • • •

SieviAir R4 Roller

•• –AIR taldniiskus –35 liigne niiskus juhitakse tallas olevatest õhuavadest Suurused – 48juhitakse AIR tald liigne tallas olevatest õhuavadest väljavälja FLEX rullik ENERGY – kannapehmendus suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu •• BOA – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi BOA rullik – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt jala järgi AIR tald – liigne niiskus juhitakse tallas põrutusi olevatest õhuavadest välja •• DUAL COMFORT sisetald – vähendab DUAL COMFORT sisetald – vähendab põrutusi BOA rullik – fikseerib jalatsi •• EN ISO 20345; S1P SRC; ESDkiirelt ja mugavalt jala järgi EN ISO• 20345; SRC; ESD DUAL S1P COMFORT • Suurused 35 – 48sisetald – vähendab põrutusi • EN Suurused 35 ISO – 4820345; S1P SRC; ESD

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest •

Suurused 35 – 48

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest

Küsi Sievi meie meie professionaalse edasimüüja Küsitooteid Sievi tooteid professionaalse edasimüüjakäest käest

EHITUS JA VIIMISTLUS

Esiku märksõnad – valgus ja praktilisus Esiku kaunistamine pole keeruline. Tavaliselt on see pikk ja kitsas ning seal pole palju ruumi suurele mööblile või rohketele sisustusaksessuaaridele. Tihti kirjutab juba ruum ise ette, mis sinna sobiks ja mis mitte. Küll aga jätab kõleda mulja liiga tühi ja lage esik, eriti kui see on ühendatud koridoriga. Loe nippe, kuidas kujundada hubane ja praktiline esik! Foto: Shutterstock

Esiku stiili ja väljanägemist ei tasu alahinnata, sest see on esimene koht, mida külalised näevad ning mida ka ise koju jõudes märkad. Seetõttu võiks esikus olla kodule omast hõngu ja isikupära, mis ka ülejäänud elamisega kenasti haakuks. Kuigi ruumi on esikus vähe, püüa leida koht mõnele omanäolisele pisikesele detailile, mis hubasust loovad — olgu selleks laheda disainiga vaas või kauss võtmete jaoks. Samas ei tasuks esikusse liiga palju sisustusvidinaid tuua — vastasel juhul on tulemuseks segadus. Piisab ka ühest-kahest pilgupüüdjast. Mis puutub valgustusse, siis väikeses esikus võiks olla üks suur lamp, mis tomiks ka laheda sisustusaksessuaarina. Koridori tüüpi pikemas esikus võiks olla aga kolm ühesugust laelampi. Alternatiiviks on ka trendikad seinavalgustid. Modernset joont

ja põnevat lisavalgust annavad põrandasse süvistatud valgustid. Esikus on üheks olulisemaks aksessuaariks peegel, mis täidab ka praktilist otstarvet. Seega tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka peegli disainile. Hetkel on trendikad minimalistlikud ja ümmargused peeglid, kuid mõnusalt isikupärase interjööri saab, kui kombineerida näiteks modernset mööblit antiikse peegliga. Kui ruumi jagub, võiksid koha leida ka konsoollauale, kuhu on mugav näiteks võtmeid või kindaid panna. Kui ruumi on laialt, on praktiliseks lahenduseks täispikkuses seinapeegel. Kui esik on peaaegu olematu suurusega, on abi ka pisikesest peeglist ja selle alla kinnitatud riiulist. Saabuja pilk jääb esikus peatuma ka põrandatel. Pisikeses ruumis osutub põrandamaterjal küllaltki domi-

neerivaks detailiks, seega leia tasakaal ilusa ja praktilise vahel. Klassikaliselt kaunis on esikus kalasabaparkett. Kui soovid esikusse aga hoopis põrandaplaate, siis ka neid on võimalik kalasabamustrisse laduda. Väldi esikus lumivalget põrandavuuki, sest meie kliimas võib jalanõudega tuppa saabuv pori need lihtsalt ära määrida ja värvi muuta. Hea, kui esikupind taluks ka mõnevõrra niiskust — st odavama klassi laminaatparketid, mis vett ei talu, võivad hakata liitekohtadelt paisuma ja punduma. Kasuta julgelt ka erinevaid värve, et muuta esik efektseks. Loo tumeda ja heledaga erinevaid kontraste või tekita hoopis midagi moodsamat erksate värvide ning puitkaunistustega. Näiteks pane omavahel kokku tume seinavärv ja valged reljeefsed uksepiirdeliistud. Või kasuta värvilist kingakappi või kireva polstriga istepinki. Värvi võib aga anda hoopis ka välisuks — variante on lõputult! Isikupära saab lisada ka nii lihtsate detailidega, nagu seda on nagid. Allikas: moodnekodu.ee

Garderoob trepi alla Olgu tegu tillukese korteriga või suurema eramuga — ruumi kipub igas kodus nappima. Seetõttu on nutikas ära kasutada kõikvõimalikud sopid ja nurgatagused, mis seni pole rakendust leidnud. Üheks selliseks kohaks on trepialune ruum.

Foto: Shutterstock

ERAMAJA EHITUSE ABC

Oluline!

Vali õige

värv ja õiged töövahendid Värv sobib igasse tuppa ja ruumi ning on hea ja lihtne valik uude, aga ka vanemasse koju, kus remont käsil. Milline on õige värv ja hea töövahend? FOTOD: SHUTTERSTOCK

Tänapäevaste värvide ja rullidega on maalritöö imelihtne, kuid aia taha võib asi minna siis, kui on kindel nägemus tulemusest, aga valitakse vale toode või tööriist. Kui soovid siledat pinda, vali kõige madalama karvaga rull, mis poeletil saada. Kui soovid pisut tekstuurset, vali jällegi pikema karvaga rull. Pigem osta kallim ja kvaliteetsem pintsel ja rull kui odavam. Kokkuvõttes võid ju paar eurot kokku hoida, aga odavamad rullid kipuvad ajama tupsukesi, samamoodi nagu valed ja odavad pintslid võvad ajada karva. Nende värvi seest ära nokkimine on aga äärmiselt tüütu tegevus. Kvaliteetse tulemuse saad kvaliteetse tootega. Sama käib ka teibi kohta – eelista spetsiaalset kergesti eemaldavat maalriteipi, mis on küll kallim, aga lihtsasti käsitsetavam. Odavat paberteipi, mis kipub eemal-

ERAMAJA EHITUSE ABC

damisel purunema, võid maha kakkuma jäädagi ja võid ka avastada, et värv on ääre alla voolanud, sest teip ei ole ühtlaselt pinnale liimunud.

Milline värv valida? Värv vali vastavalt pinnale. Kui hakkad värvima puitlaudist või lage, mis on värvitud jumal teab millega ja millal, ning kahtlustad, et tegu võib olla nõukogudeaegse alküüdvärviga, kuhu kõik veepõhised värvid ei pruugi peale hakata, kasuta igaks kümneks juhuks ka kruntvärvi. Samas on olemas ka värvid, mis eelnevat krunti ei vaja ning on mõeldud vanade tundmatute värvikihtide restaureerimiseks ja katmiseks. Kui soovid naturaalset tulemust, võid ka valida unustatud linaõlivärvi, mis ei ole samuti aluspinna suhtes väga pretensioonikas ega vaja krunti. Linaõlivärv kui-

Värvijääke ei tohi kunagi valada kanalisatsiooni, veekogusse või pinnasesse. Isegi mitte siis, kui toode on veepõhine. Värvis sisalduvad ained raskendavad näiteks veepuhastusprotsessi puhastusjaamades. Värvijäägid tuleb viia spetsiaalsesse kogumispunkti, kas jäätmejaama või ohtlikele jäätmetele spetsialiseerunud prügilasse. Tühjad värvipurgid võib ära visata tavaprügiga või viia pakendikonteinerisse.

vab kauem ja selle pind jääb kergelt läikiv. Samas on see hiljem lihtsasti hooldatav ja pestav ning silmailu pakub see pikki aastaid või suisa aastakümneid. Kui eelistad veepõhist kiirelt kuivavat värvi, siis vanemate ja kahtlaste värvikihtide peale on soovitatav panna krunt ning lasta sel eelnevalt kuivada. Kui värvid varem veepõhise värviga värvitud pinda, ei ole kruntimine vajalik. Kööki või lastetuppa vali kindlasti seinavärv, mis on pestav – nii ei ole vaja igat õnnetust hiljem kohe üle värvida. Tulevikule mõeldes tasub kindlasti ka värvikoodid endale üles märkida, et paari aasta pärast, kui vajadus peaks tekkima, oleks neid kusagilt võtta. Värvijäägid säilivad avatud anumas üsna lühikest aega. Kui värvi jäi üle, siis oleks mõttekas see ümber valada mõnda väiksemasse tiheda kaanega purki ning lisada kaanele silt värvikoodi ja muude oluliste andmetega. Tasuks ka teada, et värvide säilitamisel tuleks vältida miinuskraade. Allikas: moodnekodu.ee

SB KESKKÜTTESEADMED

Kelle hoolde kütmine usaldada? Küttemured olid, on ja tõenäoliselt ka jäävad. Just seepärast oleme Pelltech OÜ-ga juba 15 aastat hoolt kandnud selle eest, et Eesti rahva kodud oleksid soojad ning seda mugavalt, säästlikult ja turvaliselt. Mitte ainult kodud, vaid ka lasteaiad, kortermajad, tööstushooned, terved alevikud. Täpselt 15 aastat tagasi saime valmis esimesed uue kontseptsiooniga pelletipõletid PV Compact, mis valmisid puhtast entusiasmist ning leiutamisrõõmust eramaja keldris ja muu töö kõrvalt. 2006. aasta juunis asutasime juba põletite tootmiseks ettevõtte Pelltech OÜ. Aeg oli soodne, pelletid olid popid ja turg võttis uudse põleti väga hästi vastu. Väga kiiresti sai ka selgeks, et väike pelletipõleti, mis suudab ära kütta keskmise eramu, ei saa jääda ainsaks tooteks. 2006. aasta lõpuks olid meil juba tootmises 20-, 30ja 50-kilovatised pelletipõletid ning ka esimene suure võimsusega tööstuslik pelletipõleti.

Seadmed, mis teenivad kaua ja hästi Juba kahe aasta möödudes tulime turule uue põlvkonna põletitega, mis olid konstrueeritud vastavalt uuele põletistandardile. Mida aeg edasi, seda karmimaks on läinud reeglid, millele pelletipõletid ja -katlad peavad vastama. Selleks, et tõestada kõikidele nendele nõudmistele vastamist, peavad pelletikatlad ning -põletid läbima väga range testimise. Testida ei saa aga Eestis, vaid kõige lähemad akrediteeritud testlaborid on Soomes, Taanis või Saksamaal. Meie katlad ja põletid on läbinud oma testid Saksamaal DBI Gaasitehnoloogia Instituudis. Seega valides meie toodetud katla või põleti, olete valinud kvaliteetse, ohutu ja säästliku seadme, mis teenib teid kaua ja hästi.

Praeguseks on meil kolm tooteperekonda: • erakasutusse sobivad katlad ja põletid – 15–50 kW; • keskmise võimsusega seadmed, mis sobivad näiteks kortermajadele – 50–160 kW; • tööstuslikud, suure võimsusega seadmed – 250–1500 kW. Meie seadmeid töötab peaaegu kõikjal maailmas, sest ekspordime rohkem kui 75 protsenti oma toodangust. Meie seadmed kütavad nii koole ja lasteaedu, kortermaju kui ka terveid alevikke. Meie põletitega kuivatatakse vilja, pastöriseeritakse piima, aurutatakse vahtrasiirupit ja küpsetatakse leiba. Peaasjalikult hoiavad meie katlad aga teie kodud soojad.

Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Nüüd mõni sõna ka pelletitest, mis viimasel ajal on saanud palju negatiivset tähelepanu. Ajalehte lugedes jääb mulje, et Eesti metsad raiutakse maha eranditult selleks, et teha pelleteid. Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult. Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi. Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ning kõik muu, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaas-

tud, pinnad, klotsid –, jahvatatakse ja pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu kaasaegne versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas. Kõik meie pelletipõletid on varustatud võimalusega juhtida ja jälgida neid üle interneti. Kaugelt on võimalik ka diagnoosida töös ette tulevaid tõrkeid, häälestada põletit ja värskendada põleti tarkvara. Juhul kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale ka meie kontrolleriga pelletikatla, saab see lisaks põletile hakkama nii sooja vee kui ka toatemperatuuri juhtimisega. Ei ole vahet, kas põrandaküte või radiaatorid, kas õues on vilets suusailm või paugub pakane, pelletikatla kasutegur sellest ei muutu.

Kuhu edasi? Meie eesmärk on toota võimalikult mugavaid, efektiivseid, väikese hooldusvajadusega ja keskkonnasõbralikke seadmeid. Igal aastal soovime välja tulla ka millegi uuega – olgu selleks uus katla mudel, uus tarkvara kontrollerile või täiesti uue kontseptiga põleti. www.pelltech.eu; www.pelletikeskus.ee Pelltech OÜ/ Pelletikeskus Sära tee 3, 75312 Peetri, Harjumaa

ERAMAJA EHITUSE ABC

SISEVIIMISTLUS

Mida vuukimisel silmas pidada?

Kui vuukidesse on ikkagi jäänud plaatimissegu, tuleb see enne vuukima hakkamist vuugikaabitsaga eemaldada. Vastasel juhul jäävad vuukidesse hiljem inetud plekid ja konarused. Sega plaaditud ala ruutmeetreid arvesse võttes vastav kogus vuukimissegu. Juhendi leiad vuugisegu-pulbri pakendilt. Kui segu tuleb liiga paks, võid lisada veel pisikese törtsu vett. Kogu segu tuleb aga kindlasti kohe korraga ja võimalikult kiiresti ära kasutada ning hiljem seda enam veega vedelamaks ei saa. Kanna painduva servaga vuugilabida abil vuugitäide plaatide vahedesse, tõmmates risti üle kõigi vuugijoonte. Eemalda liigne vuugitäide kohe plaatidelt. Vuukidele nõgusa kuju andmiseks võib vuugid siledaks tõmmata spetsiaalse tööriista või näiteks ümara otsaga pastapliiatsi otsikuga. Levinum lahendus aga on see etapp vahele jätta ning lihtsalt üleliigne segu svammi abil hoolikalt ja ühtlaselt pärast vuugisegu kerget tahenemist välja pesta (punkt nr 5). Lase vuugitäitel 10–15 minutit seista ja siis pühi plaaditud pind puhta niiske käsnaga üle, et liigne vuugitäide eemaldada. Pestav vuugisegu ei tohi olla nii vedel, et selle täies mahus välja pesed, aga ka mitte juba nii tugevaks tahenenud, et niiske svammiga seda enam vormida ei saa. Svamm ise ei tohi olla nii märg, et tilgub, kuid mitte ka viimse tilgani kuivaks väänatud. Svammi tuleb veeämbris pidevalt pesta, et plaaditud pind täiesti puhtaks saada. NB! Kui kasutad kombineeritud liimi-vuugitäidet, puhasta pind kohe, sest kuivanult on seda peaaegu võimatu eemaldada. Kõige lõpuks pühi pind veel kuiva lapiga üle, et viimasedki jäägid eemaldada. Seejärel on aeg oma kätetööd nautida!

Kuidas ise köögi tagaseina plaatida? Tihti on nii pisikese töö jaoks võimatu asjatundjat leida. Kui sul ootab köögis paar ruutmeetrit plaatimist ja tegijat kuskilt võtta pole, ei ole kuigi keeruline see töö ka ise nädalavahetusel ette võtta. Lihtne on siis, kui alles paigaldad kööki ja puudub eelnevalt plaaditud sein. Või kui tegu on värvitud seinaga. Küll tuleks veenduda, et tagasein on sirge ja vajadusel tuleks see tasandada. Väikesed kõverused ei mängi plaatimisel eriti suurt rolli ja seda eriti siis, kui valida pisem plaat. Mida suurem on plaat, seda sirgem peab olema sein, et vuukides plaatide servad kenasti ühele tasapinnale jääks. Ka köögi tööpinna ja plaaditud ala vahele on võimalik paigalda-

da viisakas katteliist, mis töö terviklikuks vormistab. Kui tegu on alles ehitusjärgus köögiga, siis plaaditakse üldiselt sein enne köögimööbli paigaldamist ja ideaalis oleks see tööpinnaga tasa, kuigi leidub neidki, kes plaadivad alles pärast mööbli paigaldamist — siis on kindel, et kõrguse arvestamisel midagi nihu ei lähe. Plaaditud seina ja tööpinna vahele jääv mõnemillimeetrine vahe fikseeritakse pärast vuukide kuivamist silikooniga.

Mida plaatimiseks vaja läheb? w Sobivaid plaate w Plaadilõikurit (lihtsamate plaatidega sobib ka mehaaniline plaadilõikur, mille saab küllaltki soodsa hinnaga, kuid võib ka tööriistarendist laenutada) w Plaatimissegu w Segukammi plaatimissegu pealekandmiseks, suurt ämbrit segu jaoks w Suurema koguse plaatimissegu (ja hiljem vuugisegu) jaoks on vajalik segumikser. Väiksema pinna jaoks võib segu ka ämbris pahtlilabida abil valmis segada w Vuukimissegu soovitud toonis + soovi korral samas toonis silikooni (NB! Soovitatav on valida sama tootja) w Vuugiriste või vuuginööri. Mida kitsamat vuuki soovid, seda kitsam ristike ja kitsam nöör valida w Vuugilabidat vuugisegu pealekandmiseks w Suurt nõudepesusvammi või spetsiaalset vuukimissvammi üleliigse vuugi mahapesemiseks w Ämbrit vuugipesuvee jaoks

ERAMAJA EHITUSE ABC

PU HKA OMA KODUSPA A S!

AURUSAUNAD MASSAAŽIVANNID LEILISAUNAD VÄLIBASSEINID

www.santeco.ee santeco santecoworld #santecoworld

SAUNUM GROUP

Eestlased arendasid välja täiesti uue viisi, kuidas võtta leili Saunumi lugu sai alguse, kui suur saunasõber, hariduselt soojusenergeetikainsener Andrus Vare hakkas huvi tundma, mispärast teda ja paljusid tema tuttavaid pärast korralikku saunaskäiku imelik väsimus valdab. Ta jõudis järeldusele, et see on eelkõige tingitud temperatuuri väga ebaühtlasest kihistumisest saunaruumis. Ja kui enamikus saunades on õhu süsihappegaasi sisaldus niigi soovitatust palju suurem, põhjustab väsimust ja kiirendab pulssi, siis sellises keskkonnas, kus saunakuumus on lae alla kogunenud, võib tekkida stressitunne juba sellest, et süda kulutab suurema osa organismis leiduvast hapnikust aju jahutamisele. Võrumaalt pärit Vare oli enne Tallinnasse kolimist harjunud käima Haanjamaa suitsusaunas. Viimane on Soome saunast mõnevõrra mahedama sisekliimaga, temperatuur on madalam, õhuniiskuse tase kõrgem. „Kui oled harjunud varem pehme ja pika leiliga saunaga, siis saingi aru, miks ma linnasaunas käia ei taha. Võtsin seda kui väljakutset – tuleb leida süsteem, et sauna sisekliima oleks ühtlasem ja leil ei tabaks laval istujaid äkilise kõrvetava pahvakuna. Alguses muidugi ainult enda jaoks,” meenutab ta oma uuringute algusaega. „Kui olin oma sauna neli korda ümber ehitanud, jõudsin lõpuks hea leili saladuse jälile. Kõigepealt tuleb soe anda kividele, need omakorda soojendavad õhku. Sestap peakski kütmine, ka puudega kütmine toimuma leiliruumist eemal, minul näiteks sügaval tunnelis, nii et otsest kiirgust leviks võimalikult vähe.” Lisaks kodustele katsetustele tehti Tallinna Tehnikaülikooliga sauna sisekliima ja õhu liikumise kohta sau-

ERAMAJA EHITUSE ABC

naruumis teadustöö. Sisustatud saunalabor seisab praegugi tema maja hoovis ja teatud asjade paika timmimine jätkub. Prototroni start-up’ide konkursil 2016. aastal tuli tema kliimaseade Saunum viie parima tootearenduse sekka... „Sain aru, et õhukihte on tarvis omavahel segada. Alguses proovisin seda tegema panna erinevaid ventilaatoreid, aga iga variandi puhul tekkis saunas kuum tuul, mis pole kaugeltki meeldiv. Pealegi ei pidanud ventilaatorid kuumuses vastu.” Nii, samm-sammult, jõudis Vare seadme prototüübini. See võtab kerisest saunaruumi lae alla tõusnud kuuma õhu, põranda lähedalt aga näiteks uksealusest avast sissepääseva külma õhu, segab need ära ja suunab siis ühtlase voona tagasi ruumi. Proportsioon on rohkem ülevalt, vähem alt, vahekorras kas 70 : 30 või 60 : 40. Seda kõike, samuti ventilaatori töö intensiivsust võimaldavad Saunumi seadmed reguleerida. Näiteks kui külma õhku võtta juurde maksimaalselt, on tulemuseks põhimõtteliselt küllaltki leebe temperatuuriga aurusaun. Muidugi on Saunumi aastatepikkuse arendamise käigus tekkinud teisigi huvitavaid mõtteid, mis toote juures ka kasutusele võetud. Näiteks väljasuunatav õhk läheb üle Himaalaja soola pallidest, mis rikastavad õhku soolaioonidega, leiliviskamist saab ka automatiseerida ja on rohkelt erinevaid reguleerimisvõimalusi. Praegu on Vare välja arendanud neli sauna sisekliima ühtlustamise seadme turunduslikku varianti. Lihtsaim, kodukasutaja seade Saunum Base, kerisega varustatud ja samuti kodusaunadesse mõeldud variant

Saunum Premium

Saunum Base

Saunum Primary

Saunum Premium, peamiselt juba n-ö avalikesse saunadesse mõeldud Saunum Professional ning uusim ja populaarsem Saunum Primary. Saunum ei ole mitte ainult hea ja kasulik, aga ka ilus – Saunum Premium võitis möödunud aastal Eesti Disainerite Liidu auhinna BRUNO parima insenertehnilise toote disaini eest. Vaata lisainfot www.saunum.com või astu läbi Läike tee 2 Peetri

SAUN

Foto: Shutterstock

Hea saun vajab head värsket õhku Tiheda asustusega aladel, kus kinnistul ongi vaid üks hoone, asuvad saunad tänapäeval elumajas või ka korteris. Ajalooliselt on saunad olnud elumajadest eraldi – elumajast eemal asuv saun teeb saunaskäigust omaette rituaali. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA

Peamine on sauna rajamisel igal juhul see, et saunaruum oleks enne viimistlemist korralikult ette valmistatud ning olemas vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorude avad, paigaldatud torustikud, püstitatud vaheseinad, soojustatud ja valatud põrand.

Seinad Seinte ettevalmistuse ühe eeltööna tuleks 50 × 50 mm saematerjalist puitkarkassi alumine sidepuu kindlasti teha niiskuskindlaks töödeldud puidust, sest see osa saab tavaliselt enim niiskust. Karkassi postide vahele ja peale tuleks paigaldada soojusisolatsioon, mis on kaetud fooliumaurutõkkega. Kindlasti tuleb soojustada ka sauna katuslagi. Seejärel on võimalik aurutõkke peale paigaldada distantslatid, millele omakorda saab kinnitada spetsiaalsete klambritega voodrilauad. Sauna sisevoodriks kasutatakse üldjuhul hööveldatud pool- või täissulundiga voodrilaudu. Aurutõkke ja laudvoodri vahele tuleks jätta umbes 2 cm vahet. Põranda lähedale ja lae alla tuleks aga voodrisse jätta umbes 4–5 cm õhuva-

het. Sauna kütmisel hakkab saunas olev kuum õhk õhuvahes tsirkuleerima, soojustusmaterjali fooliumpinnast peegeldub soojus tagasi laudvoodrisse, mille tulemusel laudvooder ehk seina sisepind saavutab lühikese ajaga ümbritseva õhuga võrdse temperatuuri.

Lava Lava materjal on tavaliselt kas haab, must lepp või termotöödeldud haablepp. Ühe teooria põhjal peaks lava pind asuma meeter kuni 1,2 meetrit allpool lage. Sellest veidi madalamal peaks asuma aste, kuhu on võimalik leilivõtmise ajal jalgu toetada, aga kus sageli jäävad peatuma ka algajad saunaskäijad või tulise leili pelgajad. Astme kõrgus maast peaks olema 45–46 cm. Karkass tuleks teha sellise arvestusega, et lavalaudade vahele jääksid 0,5–1,0 cm vahed. Lava peaks olema nii pikk, et seal saaks soovi korral ka lamada – seega vähemalt 2 meetrit. Istumis- ehk lamamislava sügavus peaks olema vähemalt 55 cm.

Lava minimaalne sügavus on 55 cm, muidu ei mahu sinna istuma. Kui pere soovib laiemat lava, siis see võib olla ka 90–100 cm lai. L-tüüpi ehk nurgalavaga on leiliruumi pindala 1–1,5 m² suurem. Kuiva leili saunas ei tohi olla peale kerise ühtki metalleset. Otstarbekas on kinnitada lavalauad altpoolt kruvidega läbi tugiprusside, nii jääb lavalaudise pealispind sile ega ole kõrvetada saamise ohtu. Puuküttega keriste valik on väga lai. Tasub kirjeldada oma sauna ja küsida kerisesoovitusi müüjatelt. Kerise headust hinnatakse ka kivide mahutavuse järgi, sest mida suurem on kivide hulk, seda parem ja pehmem leil.

Ventilatsioon Sageli arvatakse ekslikult, et sauna lavaruum tuleb soojapidamise huvides võimalikult umbne teha. Lavaruumi on vaja ehitada õhu väljatõmbekanal, mille kaudu reguleeritakse liikuvat õhku – kanali peal on puitkate. Asendusõhk liigub asemele tavaliselt lavaruumi ukse alla jäetava pilu kaudu.

Valgustus Hea oleks, kui valgusallikat ennast näha poleks. Valgus on hubane, kui valgusvihk peegeldub puidupinnale ja hajub sealt edasi ruumi laiali. Soodsaim lahendus on paigutada niiskuskindel valgusti (kaitseklassiga vähemalt IP44) lava alla ja katta puidust sõrestikuga. Kuna LED-pirn on kuumuse suhtes pisut tundlik, tuleks LED-valgustid võimalusel paigutada madalamale, kus temperatuur pole nii kõrge.

Põrand Saunapõranda võib teha nii puidust kui ka keraamilistest põrandaplaatidest väikese kaldega keskele – vee ärajooksutrappi. Põranda plaatimise võib jätta saunaehituses kõige viimaseks tööks. Põranda võib teha ka plastkattega. Põrandakatteks kasutatakse ka dekoratiiv- või looduslikke kive. Põrandakatte all peab olema hüdroisolatsioon, mis takistab niiskuse pääsemist põrandasse. Allikad: Puumarket, ehitusinfo.ee, moodnekodu.ee ERAMAJA EHITUSE ABC

SAUN

Foto: Shutterstock

Saun korteris – mida peab teadma? Kaasaaegset sauna saab ehitada peaaegu igasse ruumi, kuid vaja läheb üsna põhjalikke tehnilisi teadmisi ning muidugi peab järgima ohutus- ja kasutusreegleid. Kõigepealt peab sauna ehitamiseks valima sobiva koha, näiteks vannitoa, väikse koridori või sahvri. Eriti hästi sobib selleks vannituba, kus vanni asemele on paigaldatud dušikabiin. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA

Sauna kubatuuri on üsna lihtne arvutada. Igale inimesele on vaja vähemalt 2 kuupmeetrit. Lae kõrgus saunas peab olema vähemalt 2 meetrit põrandast. 1 kW = 1 m³. Majades, kus on paigaldatud gaasipliidid, peab sauna suuruse ja võimsuse korralikult läbi mõtlema, sest sellistes majades on tihti mõningad piirangud vastavalt agregaadi võimsusele (max 3–4 kW). Sellisel juhul peab läbi viima spetsiaalse toitekaabli, mis läheb mõõtjast kuni keriseni välja. Majades, kus on elektripliidid võimsusega 5–6 kW, ei teki saunakerisele võimsusega 3–4 kW mingeid raskusi seoses elektrivõrguga. Kindlasti tuleb sauna ehitamist alustada läbimõeldud ehitusprojektiga, kus on kavandatud kõik tarvilikud kommunikatsioonid, mõeldud läbi elektrivõimsused ja ventilatsiooniküsimused. Sauna tasub kindlasti ehitada spetsialisti abiga, mitte omavoliliselt tegutsedes. Sauna ei ole tehniliselt võimalik päris igale poole ehitada ja mõnes vanemas elamus tuleb ka mõttest loobuda.

Grillmaja on valmistatud hoolikalt valitud taaskasutatud puitmaterjalist, mis on ümbertöödeldud ja läbinud värskenduskuuri, mis lisab ilmastikukindlust ja vastupidavust. Katuste puhul on kasutusel plastsindlid, mis välimuselt sarnanevad laastkatusele. Plastsindlid on valmistatud taaskasutatud materjalidest. Iga meie grillkoda on sisult eri moodi, tänu sellele on kõik meie toodetud grillmajad ainulaadsed. Projekti maksumus al 8000 €. Terrass ei kuulu komplekti. Võimalik tellida vastavalt oma soovile moodulterrass, mille paigaldus ei võta palju aega. Terrassi maksumus moodulina 1300 €. Lisaks on võimalik hoone saunaks muuta, hind al 18 999 €. Hindadele lisandub km. www.pesplat.ee ■

ERAMAJA EHITUSE ABC

Pesplat OÜ ■ Tel 5341 8881

SAUN Soome saun erineb kõikidest teistest saunatest omapärase mikrokliimaga, kus õhutemperatuur tõuseb kuni 120 soojakraadini, põrandal on see umbes 60 kraadi ja suhteline niiskus jääb seal vahemikku 10–15 protsenti. Soome sauna kerisekivide valimisel on oluline teada, et kivil ja kivil on vahe. On tavalised graniitkivid ja käsitsi savist vormitud kerisekivid. Viimased on mõeldud spetsiaalselt kasutamiseks elektriküttega keristes. Näiteks graniitkividelt aurustub vesi korraga, põhjustades väga äkilisi kuumapahvakuid. Savi imeb aga vee enda sisse ja tekitab pehme leili efekti. Kes tahab, et tema saunas oleks nii järsu kui ka pehme leili võimalus, võib pool kerist täita graniitkividega, pool aga savikividega. Infrapunasaunas ei tõuse õhutemperatuur rohkem kui 30–45 soojakraadini ja suhteline õhuniiskus jääb reeglina 30–45 protsendi piiresse. Infrapunasauna peetakse tervisele kõige kasulikumaks saunatüübiks, sest infrapunakiirgusest tekkivad ohutusriskid on äärmiselt minimaalsed. Infrapunaelemendid tekitavad soojuskiiri, mis suunavad kiirgust otse inimesele, aga õhku nad ei soojenda. Sõltuvalt lainepikkusest soojeneb inimkeha infrapunasaunas tunduvalt paremini kui traditsioonilises saunas. Lisaks mõjutab infrapunakiirgus tervislikult pehmeid kudesid, mis omakorda soojendab inimkeha ja parandab vereringet. Infrapunakiirgus soodustab piimhappe ja valu vähenemist lihastes. Eriti soovitatav on seda tüüpi saun seega pärast füüsilist koormust. Allikad: saunamaailm.ee, moodnekodu.ee

Projekt ja nõusolekud Sõltumata sellest, kas korter asub linnas või maal, on sauna võimalike lahenduste pakkumiseks vaja välja selgitada kortermaja tehniline valmisolek ja konkreetne seisukord ning tutvuda projektdokumentatsiooniga. Konsultant Veiko Välja on moodnekodu.ee-le rääkinud, et sauna ehitamine kortermajja nõuab põhjalikke teadmisi ventilatsiooniinseneri ja -projekteerija töövaldkonnast ning remondi käigus ise uue sauna ehitamine ilma spetsialiste kaasamata võib tuua suure eksimuse. Eksimuste vältimiseks on lihtne reegel: kõik kortermajas ettevõetavad ehitus- või remonditööd, mis muudavad hoone või korteri ehitusaegset planeeringut ja tehnosüsteeme, tuleks esmalt kooskõlastada nii ühistus kui ka kohalikus omavalitsuses. Välja selgitas, et renoveeritavasse korterisse sauna ehitamine koos kõigi vajaminevate kooskõlastustega teeb selle võrdlemisi kulukaks ettevõtmiseks, sest ilma kulutusi tegemata pole võimalik tagada kõigi elanike ohtutust ja kaasomandi säilimist. Omavoliliselt ümberehitatud korteri kindlustamisel ja müümisel tekivad probleemid ning kaasomandiga mitte arvestavale remontijale võib kohalik omavalitsus määrata trahvi koos kohustusega taastada renoveerimiseelne olukord.

ONNINEN

ERAMAJA EHITUSE ABC

ESTHUS

Tervislike kodude looja Tõnis Org EstHusist maja tellija

Igaühe unistuseks on elada majas, mis pakub igapäevaseks äraolemiseks piisavalt mugavusi, turvalisust ja hubasust. Aina enam soovivad inimesed elada aga majas, mis hoolitseb ka nende tervise eest, tehes seda märkamatult, kuid pidevalt. Tartus asuv puitmajade tootja EstHus ehitab maju, mis suurendavad neis elavate inimeste heaolutunnet, hoiavad läbi aastate nende tervist ja parandavad oluliselt inimeste igapäevast elukvaliteeti. EstHusi juhatuse liige Janek Paabut ütleb, et puit ja puidust ehitamine on suur osa nende ettevõtte DNAst. „Puit on keskkonnasõbralik ja taastuv ehitusmaterjal, millest on aastatuhandeid maju ehitatud. Puidust ehitatud kodud aitavad inimestel püsida vaimselt värsked ja füüsiliselt terved,” ütleb Paabut.

Tervislike kodude looja Inimesed viibivad tänapäeval keskmiselt 80–90 protsenti oma päevast suletud ruumides. Seega pole kahtlust, et ruumide sisekliima ja siseõhk peaksid olema parima kvaliteediga. EstHusi ehitatavad puitmajad hoiavad ja salvestavad ise hoones vajalikku niiskust, hoiavad talvisel ajal soojust ning suvisel ajal jahedust. „Tänapäeval kulutatakse palju energiat hoonete jahutamiseks, meie toodetavad puitmajad murravad selles osas narratiivi, et suudavad ise ruumide sisekliimat reguleerida. Loomulikult on vaja parima

ERAMAJA EHITUSE ABC

elukeskkonna saamiseks lisada majadesse ka tänapäevased kütte- ja ventilatsiooniseadmed, kuid need vaid selleks, et toetada maja enda tehtavat tööd,” selgitab Paabut.

Iseloomuga maja inimesele, kes hindab tervislikke eluviise Kuna EstHusi naelpuit ei sisalda liimi ega kemikaale, sobivad majad kõigile, kes hindavad tervisliku sisekliimaga elukeskkonda ning mõtlevad enda ja oma laste heaolule. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks ka siseviimistluses kasutada rohkem looduslikke ja naturaalseid materjale. Tehes õigeid otsuseid materjalide ja tehnosüsteemide valimisel, saab luua tervisliku kodu mitmele põlvkonnale. „Öeldakse, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas endale. EstHusi abiga saad maja kohe esimese korraga endale ehitada. Meie kaasaegne tootmistehnoloogia võimaldab ehitada erineva arhitektuurse lahendusega maja, nagu iga inimene või perekond seda soovib. EstHus toodab puitmaju, mis sobivad absoluutselt igasse keskkonda, nii linna kui ka maale,” ütleb juhatuse liige.

Kui otsisime Otepää lähistele majaehituseks krunti, siis teadsime kohe, et soovime sinna ehitada palkmaja. Oleme abikaasaga mõlemad loodusesõbrad, matkame palju ja teadsime, et tahaks elada majas, mis on puidust. EsthHusist sain teada oma naabrilt, kes meie krundi kõrvale maja ehitas ja oli selle just nimelt EstHusist tellinud. Uurisin asja lähemalt ja sain aru, et see on palju parem lahendus kui tavaline palkmaja. Kuna varem elasime kivimajas, siis saan öelda, et vahe kahe maja vahel on väga suur – puitmajas on lihtsalt mõnusam elada. Kõik on kuidagi parem: õhk, mida hingad, ruumides valitsev niiskustase, soojuspidavus. Lapsel on tavaliselt olnud alati talviti nahaga probleeme, see on esimene talv, kus paistab, et nahk on korras. Kas seda ainult maja teeneks saab panna, kuid elukeskkond ju määrab väga palju meie tervisest. Lõppkokkuvõttes on see, milline maja endale ehitada, ikkagi sisetunde küsimus. Kuid selge on see, et puit on oma olemuselt „soojem” ja pakub parema sisekliimaga elukeskkonda kui mõni muu materjal. Aga kindlasti tasub enne otsustamist ise mõnda EstHusi maja „katsuda” ja „tunnetada”.

Kui soovid ristkiht-naelpuidu tervislikkusest, kasuteguritest ja kasutusvõimalustest rohkem teada, siis uuri lähemalt EstHusi kodulehelt www.esthus.eu! EstHus +372 743 0555 info@esthus.eu www.esthus.eu

FASSAAD

Krohvitud majad on ka meie kliimas vastupidavad ja värvid võimaldavad nüansse lisada.

Fassaad annab majale ilme, aga millist materjali valida?

Fassaad on maja visiitkaart, mis annab sellele näo ja kujundab hoonest esmamulje. Lisaks välimuse andmisele on fassaadi peamine ülesanne siiski kaitsta ka maja seinakonstruktsioone välistingimuste eest. Muutuvad ilmastikuolud annavad fassaadile suure koormuse, mistõttu tuleb sobiva vooderduse valik enne otsuse langetamist hoolikalt läbi mõelda. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinumad lahendused puitvooder, plastvooder, krohvipinnad ja erinevad müürikivid. Loomulikult on levinud ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja maja väljanägemist tervikuna oluliselt huvitavamaks teha. Lisaks on

Puitvooder annab naturaalse ilme.

olemas mitmeid fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, klaasi või betoonpindadega. Kuna üha enam seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded, siis paraku väga ekstravagantseid meetodeid ei saa majaehi-

taja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab enamjaolt luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida? Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid. Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine. Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid.

Puitvooder Puitvooder annab majale kauni ja naturaalse ilme, lisaks on puit hingav ning inim- ja loodussõbralik materjal. Ka puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudade parandamine on enamjaolt lihtne ja küllaltki taskukohane. Samas peaks hooldustöödega arvestama umbes iga 10–12 aasta tagant, mis pikendab puitfassaadi eluiga. Õige hooldamise juures saab ära hoida suuremad ilmastikust tekkinud kahjustused ja vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50–100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks. ERAMAJA EHITUSE ABC

FASSAAD

Tellisseinas saab mängida erinevate värvidega.

umbes 6–7 aasta pärast (sageli ka varem). Juba esimeste aastate möödudes võib märgata määrdumisjälgi ja nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist. Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll umbes 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt ootab õhekrohvisüsteemi suurem remont hiljemalt 20–25 aasta pärast. Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita täielikult krohvisüsteemide juhiseid ja ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse kirjutataks sisse pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid tehtaks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid Kivi- ja telliseimitatsiooniga plaate on peaaegu lõpmata palju.

Kõik fassaadid vajavad mingi aja tagant puhastamist, ka plastist fassaad.

Plastvooder Plastvoodri suurimaks eeliseks puitvoodri ees on küllaltki soodne hind. Samuti on materjal vastupidav niiskusele ja hallitusele. Paljud plastmaterjalid on puidust ka oluliselt tulekindlamad ja lihtsamini hooldatavad. Miinuseks võiks tuua aga nende esteetilise poole – kuigi puitu suudetakse tä-

ERAMAJA EHITUSE ABC

napäeval üsna edukalt jäljendada, siis plastvoodriga on üsna keeruline saavutada nii sooja ja naturaalset ilmet, kui seda võimaldab naturaalne puit.

Krohvitud fassaadid Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama. Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus. Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga, eriti keraamiliste telliste puhul, võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ja parandatav koht võib näha jääda ning ka fassaadi üldilme rikkuda. Allikad: majaehitaja.ee, moodnekodu.ee

Juta & Kaido OÜ Suur 89b, 48306 Jõgeva www.jutajakaido.ee

Juta & Kaido OÜ tegeleb välisuste ja puitakende tootmisega 1991. aastast. Tuginedes kogemustele, on aastate jooksul saavutatud pidev mahu kasv tänu tootmisruumide laiendamisele ja investeeringutele kaasaegsetesse seadmetesse. Meilt saab tellida uksi ja aknaid nii erimõõdus kui ka standardmõõdus.

VÄLISUKSED MAJALE

KORTERI VÄLISUKSED

PUITAKNAD Akende tootevalikus on: • sisse-välja avanevad puitaknad; • üheraamselt väljapoole avanevad miljööväärtuslikud aknad; • MSE soome tüüpi kaheraamselt sissepoole avanevad aknad.

Tootmine ja müük: 50 800 61; puit@jutajakaido.ee; www.jutajakaido.ee

FASSAAD

Kuidas hooldada fassaade? Tolmu ja mustusega määrdunud fassaadi saab mitmel viisil puhastada. Kuna mustuseliike on palju, ei saa soovitada alati toimivaid universaalseid meetodeid ega puhastusvahendeid. Kui tihti ja millise vahendiga fassaadi pesta, sõltub konkreetsest olukorrast ja määrdumise põhjustest. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA FOTO: SHUTTERSTOCK

Tolmu ja mustusega määrdunud fassaadi puhastamiseks on kaks võimalust. Esiteks võib seda sobivate vahendite ja/või seadmetega pesta, aga kui fassaad on kaetud mustuse või ainetega, mida ei õnnestu viimistluskihilt eemaldada, võib fassaadi sobiva värviga üle värvida. Vetika- või seenekoloonia levikule saab piiri panna kahel viisil: probleemi ennetades või leviala suurenemist takistades. Vetikate ja seente levimist saab ennetada sellega, et neile ei pakuta enam eluks vajalikke toitaineid ehk valitakse sobiv viimistluskiht ning võimalusel piiratakse fassaadi märgumist – näiteks aknaveeplekkide ja parapeti sobiv üleulatus krohvi pinnast. Juba olemasolevate vetikarakkude või seeneeoste paljunemist saab tõkestada biotsiidide abil. Selleks tuleb fassaadi korrastamisel teha teatud eeltööd ja valida õige viimistluskiht. Vetika- ja seenekolooniaga saastunud fassaadi pesu annab tulemi paariks aastaks ning sedagi teatud nüanssidega. Samas, kui teha eeltöötlus ja fassaad üle värvida, võib puhas fassaad kesta kuni 20 aastat, muidugi sõltuvalt keskkonnast. Hea tulemuse tagab just korrektne ja oskuslik eeltöötlus.

Puitmaja fassaad Puitfassaadi ei saa pärast valmimist aastateks unustada. Puit on nõudlik materjal, mis vajab hooldust ja viimistluskatte uuendamist. Kui lasta

ERAMAJA EHITUSE ABC

Fassaadi survepesu

puidul laguneda, tuleb kogu pind üle lihvida ja viimistlus täielikult uuendada. Päikesepoolne külg nõuab rohkem hooldust. Lõunapoolsel küljel, eriti kui pole ühtegi varju pakkuvat objekti, tuleb arvestada fassaadiviimistluse kiire lagunemisega, sest UV-kiirgus sööb puidukiudude vahel olevat ligniini. Parim kaitse selle vastu on värv. Päikesepoolsel seinal vananeb ka värv kiiremini. Päikesepoolne külg tuleks vaadata üle vähemalt iga viie aasta järel, sest seal vananeb värv peaaegu kaks korda kiiremini kui varjupoolel. Sõltuvalt värvi liigist, kvaliteedist ja sobivusest on selle vastupidavus erinev. Värvi keskmine garantiiaeg on 5–8 aastat. Valikus on aga ka värve garantiiajaga 15 aastat. Hea kvaliteediga värv ühtlasi kaitseb. Kvaliteetsed värvid on valmistatud selleks, et värvitavat pinda maksimaalselt kaitsta, mitte lihtsalt soovitud värvitooni anda. Kuid ka sel juhul erinevad värvid üksteisest. Fassaadil ei soovitata kasutada liiga siledaks hööveldatud ja lihvitud puitmaterjali, kuna sel juhul nakkub värv halvemini ja peab vähem vastu. Vähetöödeldud materjali kasutades suureneb küll värvikulu, kuid puidule on tagatud parem kaitse.

Ka puidu sisekülg vajab töötlust. Sageli juhtub, et ehitajad kinnitavad lauad seina ebapiisavate ventilatsioonivahedega ja seejärel värvivad kogu välispinna, sisekülje aga unustavad. Selle tagajärjel koguneb kaitsmata puidupoolele talvel niiskus. Selliselt töödeldud puitmaja fassaadil pikka iga ei ole.

Krohvitud fassaad Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel pärast valmimist ilusad, kuid juba 4–5 aasta pärast kipuvad üldjuhul nähtavale tulema esimesed kahjustused. Krohvikihti tekivad aja jooksul mikropraod, külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma töö ning sageli juba viiekuue aasta pärast oleks vaja fassaadi parandada. Kahjuks ei ole väga harvad ka need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ja fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ja vajavad parandamist. Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja vajavad parandustöid iga 10–15 aasta järel. Seetõttu ongi hea korrapärast fassaadipesu teha iga 4–5 aasta tagant. Allikad: Moodne Kodu, fastfassaad.ee

KATUS

Katus paistab kaugele ja selle all elatakse kaua Katuse kuju ja -materjali ei vahetata iga päev ega ka iga aasta. Seetõttu tuleks majale ehitada katus, mis meeldib majaomanikule. Pealegi, tavaliselt mõjutab katusevahetus hoone välimust ja selleks võib vaja minna luba. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA

Uuele majale katusematerjali valides tuleb kaalukausile panna unistused ja võimalused ning leida nende vahel tasakaal. Kindlasti pidage nõu katusespetsialistidega ja projekteerijaga, sest neil on kogemusi. Eesti kliimas on korralikul katusel täita ülioluline roll. See peab pidama kinni tuult ja vihma, taluma suurt lumekoormust ning ka kõrvetavat päikest. Hea katus algab läbimõeldud planeerimisest, alustades sellest, milline katus on projekteerimistingimustes ette nähtud, mis sobib ümbruskonnaga, ja lõpetades sellega, kuidas teha katusekattele sobilik konstruktsioon, aluskate, soojustus, tuulutus ning lisada toimiv vihmaveesüsteem, nii et katus püsiks pea kohal tervena ja täidaks oma ülesannet aastakümneid.

Kui maja on ristkülikukujuline, siis pannakse sellele tavaliselt viilkatus. Kui tegemist on keerulise katusega, milles on palju aknaid, vintskappe, erinevaid kaldeid, võiks kattematerjal olla lihtsalt paigaldatav. Sellise keerulisema katuse ehitamine maksab kindlasti rohkem kui tavalise viilkatuse pealepanek. Materjali valikul arvestatakse ka kaldega – mida lamedam katus, seda tihedam peaks olema kattematerjal. Katusepaneku eelarvet koostades tuleb arvestada aluskatusega: aluskate, roovid, tuulutusliistud, laudis, lisaks töö maksumus. Unustada ei

tohi ka läbiviike, vihmaveesüsteemi ja katuse turvavarustust.

Eesti kliimasse sobib paremini viilkatus Tänapäeva väikemajal on kas viil-, pult- (ühe kaldega), poolkelp- või kelpkatus. Tehakse ka lamekatuseid, kuid siiski palju harvem kui viilkatuseid. Eesti populaarseim katusetüüp ongi viilkatus, mis on kaetud kas pleki või kiviga. Viilkatus ja eriti laia katuseräästaga viilkatus on ka mõistetav ning ühtlasi asjalik valik, kuna seda tüüpi katuse järsk kalle võimaldab katuselt alla tulla liiglumel, mille raskus võiks katust kevade poole tõsiselt kahjustada. Kattematerjali valikul tuleb lähtuda katuse kaldest, sest näiteks lamedale katusele ei sobi kõik materjalid. Katusekalle antakse suhtarvuna, milleks on katuse kõrguse ja horisontaalprojektsiooni suhe, või kraadides (katuseviilu ja horisontaalpro-

Kivikatus on vastupidav ja vaikne.

ERAMAJA EHITUSE ABC

KATUS Terasplekk-katus on vastupidav ega nõua massiivset katusekonstruktsiooni.

jektsiooni vaheline nurk). Projektis võib olla määratud nii katuse tüüp, kalle kui ka kattematerjal. Viilkatuse kattematerjali valik on lai. Järsule katusele sobib põhimõtteliselt mis tahes kate, kui aga ettevalmistustööd on korralikult tehtud. Sobivad nii kivi, teras, vask, bituumen kui ka aspestivaba eterniit. Terasplekk võib olla tsingitud, lisakattekihiga, profiil- või valtsplekk. Levinud on ka kivikatused, kivid on valmistatud betoonist või savist. Lamekatus ja selle osad peavad taluma vee ja lume survet. Harilikult kasutatakse lamekatuste kattematerjalina modifitseeritud bituumenist rullmaterjali. Lamekatuse kattematerjal peab olema homogeenne, st

olema veetihe, vastu pidama survevee mõjule. Seega tuleb lamekatuse kattematerjali valikul hoolega arvestada ilmastiku mõjudega. Eramajadele tüüpilised viilkatused ei ole homogeensed, mis tähendab, et kattematerjal ei ole survevee suhtes täiesti veetihe. Vesi voolab kaldpinda mööda hooga alla.

Plekk-katuse eeliseks on kerge kaal Terasplekk on tavaliselt kuumtsingitud ja pinnakattega kaetud, selle eeliseks on kerge kaal ning profiilide, pinnakatete ja värvide lai valik. Terasplekk-katust on lihtne hooldada ja ta on väga vastupidav, tema elueaks lubavad eri tootjad kuni 40 aastat, ka ei nõua selline kate mas-

Valtsplekk-katus sobib kõigi hoonete katustele ja igasse arhitektuuripiirkonda.

ERAMAJA EHITUSE ABC

siivset katusekonstruktsiooni. Ent teraspleki mõõtmisel ja paigaldamisel peab olema hoolikas, sest materjal tuuakse kohale mõõtulõigatult. Katuse pindala ja materjali kogus tuleb võimalikult täpselt välja arvestada, sest katust pärast lappima hakata on üsna tülikas. Plekk-katustest kõige vastupidavam on valtsplekk-katus, kasutatakse ka vaskplekki, eriti väärtuslikumatel hoonetel, ja vähesel määral ka alumiiniumplekki. Valtsplekk-katused on hästi veekindlad ja pika eaga ning neid iseloomustavad suured siledad plekkpinnad. Neil puuduvad kruviaugud ja jätkud on väga hermeetilised, sellise katuse panekuks kulub palju aega. Tänu suurepärasele veekindlusele saab valtsplekki kasutada ka väga lamedatel katustel. Valtsprofiil sobib kõigi hoonete katustele ja igasse arhitektuuripiirkonda, kaasa arvatud miljööväärtuslikesse rajoonidesse ja muinsuskaitse all olevatele majadele. Valtsplekk-katuste peale paigaldatakse väiksed korstnad, mis muudavad katuse hingavaks ning juhivad selle alla kogunenud sooja õhu ja niiskuse välja. Trapetsprofiilide näol on tegu ehk kõige odavama katusekattega, nad on sirgjoonelised ja minimalistliku kujuga, sobides ka lamedamatele katustele. Katuseplaatide veetihedust parandab külgülekatte alla jääv veesoon ja seda saab suu-

KATUS

Lamekatuste kattematerjalina kasutatakse bituumenist rullmaterjali.

ning igale katusetüübile, nagu viilkatus, mansardkatus, kelpkatus. Bituumensindli alusena kasutatakse täislaudist, mis muudab katuse ühtlaselt siledaks ja korrapäraseks, lisaks on sellisel katusel hea turvaline liikuda. Bituumensindli pealiskiht on värvitud kivipuiste, mis kaitseb ultraviolettkiirguse ja ilmastikuolude eest. Sellist katust on lihtne paigaldada, kuna materjal on kerge ja painduv, lisaks ei nõua see erilisi tööriistu ja vahendeid. Bituumensindli erinev kuju ja värvivalik annab hea võimaluse sobiva lõpptulemuse valikuks. Bituumensindli erinev kuju ja värvivalik annab hea võimaluse sobiva lõpptulemuse valikuks.

rendada tihendite paigaldamisega plaatide külgülekattesse. Trapetsi puhul on vaja jälgida profiili mustrit, eriti juhul, kui on vaja parandada vana katust – erinevatel tootjatel on erineva kõrguse ja vahega trapetsilained. Kivikatus on meie kliimas samuti väga hinnatud, tegu on vastupidava katusekattega, lisaks on see vaikne katus, tugevast sajust tingitud müra ei ole tuppa kosta. Kivi nõuab omale tugevat katusekonstruktsiooni ja on plekk-kattest kallim. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata roovituse õigele sammule, et see jääks täpselt kivimustri alla. Kuna kiviprofiilide kõrgus on suhteliselt madal, siis väga lamedate katuste puhul neid kasutada ei saa. Kivikatuste kivid valmistatakse kas betoonist või savist. Betoonkatusekivide valmistamisel pressitak-

ERAMAJA EHITUSE ABC

se pigmentidega segatud betoonimass vormi, keraamilised kivid vormitakse savist ja põletatakse. Tootmisviisist tulenevalt on betoonist katusekivid mõõtmetelt täpsemad kui keraamilised. Betoonkivi sobib igasuguse kujuga katusele, lihtsast viilkatusest kuni keeruka kelpkatuseni. Kivikatte alla sarikate peale laotatakse aluskate ristsuunaliselt. Keerulise kujuga katuse aluskatusel kasutatakse täislaudist, millele pannakse aluskate. Et tegu on niigi raske katusega, siis tuleb lumerohkel talvel lumi katuselt kindlasti alla saada, sest see muudab katuse muidu veel raskemaks.

Bituumensindel sobib igale katusetüübile Bituumen on vastupidav, vaikne ja värviline katusekattematerjal, mis sobib nii uuele kui ka vanale majale

Soovitusi katusekatte valikul Katuseprofiili valikut mõjutavad nii visuaalsed kui ka tehnilised aspektid. Katus peab sobima maja ja ümbruskonnaga ning meeldima majaomanikule. Tehnilisest seisukohast mängivad rolli eelkõige katuse kalle ja külje pikkus. Mida madalam on kalle ja pikem katus, seda rohkem on vihmasaju korral katuse peal vett ning seda aeglasemalt see räästa poole liigub. Seega tuleb madalate kallete ja pikkade katusepaanide puhul kasutada selliseid profiile, mille küljed on kõrged ning mille põhi on suhteliselt lai, et veel oleks ruumi ära voolata. Lisakaitset läbijooksu vastu pakub paanide külgülekatte alla jääv veesoon, mida mööda liigub räästasse plekipaanide omavahelisest liitest läbipääsenud vesi. Allikad: katus24.ee ja ehituspood.eu, moodnekodu.ee

KATUSE HOOLDUS

katuse ülevaatamine ja olukorra hindamine, katuste õrn- ja survepesu ning värvimine. Alates 100 eurost.

Sunluna Tartu OÜ Tähe 114, Tartu, Eesti +372 5663 6540 sunlunatartu@gmail.com

FASSAADIDE HOOLDUS

isepuhastuva lahusega vetikate, sambla ja hallitusseente eemaldamine, fassaadi surve- ja harjapesu ning värvimine. Alates 100 eurost.

AKENDE PESU

kasutame akende pesemisel mitmekordselt filtreeritud puhast vett, mis ei jäta jälgi. Eramajadel alates 20 eurost, kuni 2-korruselistel ärimajadel alates 50 eurost. Suurematel pindadel hind kokkuleppel.

KÕNNITEEKIVIDE HOOLDUS

õlilekete eemaldamine kõnniteelt, kõnniteekivide samblatõrje ja survepesu pinnapuhastusmasinaga, võimalus kõnniteekivide värvimiseks. Alates 100 eurost.

TARVI TIIVOJA Müügijuht Tel 5663 6540 sunlunatartu@gmail.com

TERRASS

Puitmööbel teeb terrassist õdusa ajaveetmiskoha. Foto: Shutterstock

Terrassi rajamise mitmed võimalused Terrassi rajamiseks on mitmeid võimalusi – üldjuhul paigaldatakse see vundamendile, kuid saab kasutada ka reguleeritavaid terrassijalgu. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA

Vundament tuleks ehitada maapinna külmumispiirist allapoole – vähemalt ühe meetri sügavusele. Ehituseks sobivad Fibo plokid, kuid võimalusi on veel, alates armeeritud betooni valust kuni aianurgas seisvate ja oma otstarvet ootavate vanade vundamendiplokkideni. Terrassi saab ehitada ka vaivundamendile. Soovitatav on vundamendi ümbrus pinnasest täielikult tühjaks kaevata ja täita see liivaga, et vältida taimede paljunemist terrassi all.

Tugiraamistik ja terrassilauad Järgmine samm on prussidest tugiraamistiku ehitamine koos vahetaladega, kuhu kinnitatakse pealise lauad. Nii terrassilauad kui ka vahetalad ehk roovid peavad olema immutatud puidust. Alusroovituse levinum materjal on prussid mõõtudega 50 x 100 mm või 50 x 150 mm. Väliterrassi ehitusel kasutatav puitmaterjal peab kindlasti olema ilmastikukindel, sest harilik töötlemata laud mädaneb sellises kohas mõne aastaga ja laua sile tekstuur muutub vihmaga ka eluohtlikult libedaks. Enam levinud terrassilaudis on kas sile või rihveldatud. Niiske sile laudis

on jala all pisut libedam kui rihveldatud. Teisest küljest kogub rihveldatud laudis oma soontesse pisut rohkem prahti ja paljajalu on mugavam käia jällegi mööda siledat laudist. Terrassi ehitamiseks on kõige tavapärasem ja kättesaadavam materjal traditsiooniline männi- või kuusepuit, aga saab ehitada ka lehisest, mis on kaunis ja äärmiselt vastupidav. Edasi tuleb terrassilaudade paigaldamine. Suurema terrassi ehitusel laudu jätkates peaksid jätkukohad jääma erinevatesse kohtadesse, muidu jääb jätkatud osa inetult silma paistma.

Kinnitusvahendid olgu ilmastikukindlad Kõige levinum ja ilmastikukindlam viis on kinnitada lauad peitpeaga kuumtsinknaeltega mõõdus 2,8 × 75 mm, kuid selleks tööks on olemas ka spetsiaalsed kruvid. Kindlasti tuleb laud kinnitada iga alusroovituse prussi külge. Kuumtsinknael on piisavalt kare, mis ei anna järele ka puidu kuivades. Kindlasti ei tohiks siin kasutada kipsi-, külmtsinkvõi kollaseid tsingitud puidukruvisid, sest need on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ega pea välistingimustes tavaliselt üle ühe-kahe hooaja vastu. Samuti kipuvad need korrosiooni tõttu laudise välimust rikkuma.

Terrass reguleeritavatele jalgadele Reguleeritavad terrassijalad võimaldavad rajada terrassi ka ebatasasele pinnale. Plastist terrassijalgadele saab ehitada kiirelt nii ajutise terras-

si suvekohvikule, katuseterrassi kui ka mõnusa terrassi koduhoovi. Ei ole vaja kapitaalseid pinnase- ja vundamendi ettevalmistustöid. Terrassijalgade eripära peitub suures koormustaluvuses (kuni 800 kg alusposti kohta) ja reguleerimisvõimaluses. Terrassijalgu on võimalik reguleerida alates 17 millimeetrist kuni 1 meetrini, kasutades erinevate kõrgustega jalgu ning pikendustarvikuid. Vundamenti rajades on oluline õigesti ette valmistada terrassi kandekonstruktsiooni aluspind, aga reguleeritavaid terrassijalgu kasutades piisab vaid maasse augud kaevata, täita need killustikuga ning tihendada pinnasetihendajaga. Vajalik on, et jala aluspind oluliselt ei liiguks ega oleks külmakerkimisele aldis. Terrassi aluse rihtimine ühele kõrgusele on samuti tavapäraselt üpris aeganõudev töö, kuid reguleeritavate terrassijalgade paigaldamisel ei oma tähtsust aluspinna ebatasasusest tingitud kõrguse vahed. Terrassi rihtimine käib terrassijalgade õigesse kõrgusesse keeramisega. Paigaldusjuhendi kohaselt tuleb kinnitada pealisplaadid soovitud vahega prussi külge, lisada ja loodida paika otsmised terrassijalad, seejärel paigaldada keskmised terrassijalad ja veenduda, et nad oleksid tugevasti vastu aluspinda. Kui kandvad prusside liinid on paigas, saab alustada pealislaudise paigaldusega. Allikad: puumarket.ee, moodnekodu.ee ERAMAJA EHITUSE ABC

RÕDU

Kuidas teha rõdu meeldivaks ajaveetmiskohaks? Foto: Shutterstock

vad pikalt vastu nii tuules kui ka vihmas ja taluvad ka kõrvetavat päikest. Võta kasutusse need lillepotid, mis sul rõdul tühjalt seisavad, ja istuta sinna erinevaid ürte. Nii lööd kohe kaks kärbest ühe hoobiga: sul on maitsetaimed omast käest võtta ja rõdul on palju rohelust juures. Lisaks moodustavad maitsetaimed koos lilledega kena koosluse. Ürtide või lillede valikul mõtle ka sellele, et üks või paar hästi lõhnavat taime on rõdul nagu kirss tordil.

Too rõdule õuemööbel ja padjad

Rõdu on tore koht, kus saab ilma kodust välja minemata värsket õhku hingata ja päikesekiiri püüda. Ehkki suvi pole veel päris käes, võib juba praegu õues pleedi all mõnusasti aega veeta, ja kui õige pisut vaeva näha, saab rõdust omale suveks teha toreda nurgakese, mis toimib nagu lisatuba.

Kas sulle meeldivad kott-toolid? Väikesed puidust toolikesed? Või hoopis pingid? Istumisaluseks võib olla mis iganes ja kui näiteks vanad õunakastid istumise all liiga kõvad tunduvad, siis sellise mure saab lahendada ohtrate patjadega. Kirjude ja värviliste patjadega saad rõdule peaaegu sama hea meeleolu luua kui värviliste lilledega. Veel parem, kui sul on rõdul nii lilled kui ka padjad. Kui lilledel on aga väikse vihma üle ainult hea meel, siis vaata, et padjad märjaks ei saa.

TOIMETAS: EINAR ELLERMAA

Osta rõdule üks kapike

Hubane ja taskukohane rõdu

Paigalda rõdule korralik põrand Kui su rõdul ei ole veel korralikku põrandat või põrandakatet, siis alusta kindlasti sellest. Sa ju tahad rõdule ka palja jalaga astuda ja näiteks betoon ei ole jala all just kõige mõnusam asi. Seevastu terrassilaudadest põrandaga jääd kindlasti väga rahule. Mõnele meeldib aga võib-olla hoopis kunstmuru. Ka osadest kokku pandav puidust saunarest või keraamilised plaadid annavad väga ilusa tulemuse. Rõdupõrandale sobib väga hästi ka kaltsuvaip.

Korista rõdu Rõdule kipub ikka igasugust kola kogunema: pesukuivatusrest ja põrandapesuämber, vanad põrandavai-

ERAMAJA EHITUSE ABC

bad, riided ja jalanõud, tühjad pudelid, kasutamata lillepotid jms. Alustuseks sordi rõdul olev kraam, vii kasutult seisvad asjad kas vastavatesse konteineritesse või hoopis uuskasutusse. Nüüd näed alles, kui palju ruumi su rõdul tegelikult on ja saad rõdu kujundamisega peale hakata.

Paiguta rõdule lillekaste ja -potte Too oma toataimed suveks õue ja rõdu dekoreerimine ongi alanud. Toalilledele on see samal ajal ka väga kasulik. Istuta lisaks muidki aialilli. Lilled rõdul loovad hubasust ja on silmale ilusad vaadata. Paiguta lillekastid oma maitse järgi kas rõdu piirde külge või põrandale. Hea on istutada taimi, mis pea-

Kapikesse või suurema rõdu puhul sahtlitega kummutisse läheb kõik, mis on üheks mõnusaks istumiseks vaja: suupistetaldrikud, teetassid ja veiniklaasid. Ning muidugi sääsetõrjevahendid, küünlad ja muu vajalik. Rõdu puhul on tegemist väiksema ruumiga ja parem on, kui pudi-padi on silma alt ära.

Mõtle läbi valgustus Nagu sa tead, mängib valgus igas ruumis suurt rolli ja nii on lood ka rõduga. Ehkki varsti on meil käes aeg, kui pimedaks peaaegu ei lähegi, tahad sa ju ka augustiõhtutel rõdumõnusid nautida. Kasuta näiteks seina- või laelaternat või hoopis küünlaid. Mõtle sel juhul kindlasti ka ohutusele! Allikad: moodnekodu.ee, kinnisvara24.ee

AED

Mida rajada tagaaeda? Suur aed või hoov annab suurepärase võimaluse luua majale lisaväärtust ja veeta rohkem aega õues. Mida oma hooviga peale hakata? Võimalusi on palju – olgu selleks esteetiline lilleaed, suviste grillipidude jaoks mõeldud väliköök või hoopis aiamaja, kuhu paigutada külalisi või kus lihtsalt lõõgastuda. Tutvume järgnevas loos mõnede võimalustega, mis panevad loodetavasti inspiratsioonimahlad voolama. TOIMETAS: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Mida teha aiaga? Aed peab olema sinu soovide järgi seatud ja praktiline, funktsionaalne. Igal aiaruumil olgu oma eesmärk ja selle asukoht hoolega valitud, väiksemates aedades on see eriti oluline. Kõige tähtsam ruum aias on terrass ehk aia elutuba – see peaks olema kindlasti kõva pinnaga, piisavalt suur ja õhtul hubaselt valgustatud. Lopsakad lõhnavad taimed terrassi vahetus läheduses annavad sellele palju juurde. Kindlasti koosnevad paljude inimeste hoovid lihtsalt murust, kuid kaaluda võib ka murust loobumist. Uskumatu, kuid tõsi – aias on kõige töömahukam projekt muru. Muru niitmine võtab rohkem

aega ja vaeva kui suure, taimi, puid ja põõsaid täis istutatud aia hooldamine. Murualasid on hakatud vähendama ning nende asemele lihtsalt hooldatavaid taimi istutama, sellega saabki privaatsema ja hubasema aia. Nendesse aia tagumistesse äärtesse, kuhu ei taha taimi istutada, võib julgelt lillemuru ehk pügamata muru rajada – see vajab lõikamist ainult kaks korda hooaja jooksul. Kindlasti tuleb ala hea joonega kujundada, sest pügatud muru, taimede ja pügamata muru vahel peavad olema selged või mis veelgi parem, disainitud piirid. Aed on muutumas rangelt liigendatust ja pügatust looduslikumaks,

lopsakamaks ning sellega ka loodussõbralikumaks. Linnud ja liblikad on oodatud külalised. Õitsvad ja lõhnavad taimed, mis looduses mesilasi ja liblikaid meelitavad, on aeda toodud; sügisel jäetakse lõikamata püsikud ja põõsad, mille seemneid või marju linnud maiustada saavad. Niisamuti võib aiast saada toidulauale värsket rohelust. Ürdid ja köögivili on mujal maailmas taas ausse tõstetud, meil on nad omamoodi populaarsed olnud läbi aegade. Praegu on tõesti pea igas aias oma ürdiala, sest enda kasvatatu maitseb ikka kõige paremini. See on ka just nii puhas, kui puhtana ja orgaanilisena seda kasvatada. Vahe vana ja uue köögiviljaaia vahel on aga see, et moodne köögiviljaaed on nii maitsekalt kujundatud ja hoolega valitud, et selle võib kasvõi vahetult terrassi äärde rajada. Siingi kehtivad taimede istutamise kuldreeglid: suuremad taha, keskmised keskele ja madalad ette. Mida dekoratiivsem lehestik, seda parem. Koonda sarnased värvid kokku ja tekita mõnes kohas kontrast, kuid ära lase üldmuljel liiga kirjuks minna. ERAMAJA EHITUSE ABC

AED davuse proovile. Kõige kindlam on sel teemal pottsepaga nõu pidada.

Aiamaja või suvetoa rajamine on suurem projekt

Väliköök loob lisaväärtuse Mugavas ja funktsionaalses väliköögis on mitu erinevat toiduvalmistamise võimalust, veevärk ning katusealune avar söögituba. Lisaks grillile võib suvekööki ehitada puuküttega pliidi, suitsuahju ja kamina. Lihtsama suveköögi saab ise valmis ehitada, aga võib tellida ka eriprojekti ja lasta väliköögi professionaalidel rajada. Arvestada tuleb, et väliköök on ehitis, mille ehitamiseks tuleb võtta kohalikust omavalitsusest luba. Kui soovid on kaardistatud, load olemas ja naabrid ootavad uue köögi avamispidu, võib ehitusega pihta hakata. Tegu pole ühe nädalavahetuse projektiga, sõltuvalt funktsioonidest võib ehitus olla aeganõudev ja eeldab vähemalt osa tööde tellimist professionaalidelt. Tulekollete valik on juba igaühe enda teha, kuid ka see tasub hooli-

ERAMAJA EHITUSE ABC

kalt läbi mõelda. Teisaldatava grilli puhul ei ole see niivõrd oluline, sest soovi korral on võimalik see hõlpsasti välja vahetada. Kel vähegi keevitusaparaadiga kogemust, võib ise söegrilli valmistada, kuid kindlam on see tellida mõnest metallitooteid valmistavast ettevõttest, mis tagab kvaliteedi ja pika eluea. Kui sütega grillimine tundub tülikas ja ajamahukas, tasub eelistada gaasigrilli. Täiuslik väliköök sisaldab peale söe- ja/või gaasigrilli ka pliiti, kaminat ning suitsuahju. Suitsuahju asukohaga tuleb eriti hoolikas olla, et suits häirivaks ei muutuks. Võimaluse korral võib selle rajatavast väliköögist lausa pisut eemale ehitada. Statsionaarsete tulekollete ehitamisel on vundamendi valamine üks tähtsamaid osi. Kõik ehitusmaterjalid peavad vastama välistingimustele, sest niiskus ja temperatuurikõikumised panevad vastupi-

Üks mõnus ja suvine õuetuba on hea võimalus ka kodust lahkumata tõeliselt lõõgastuda ja külalisi võõrustada-majutada. Aiamaja rajamiseks on aga lõputult võimalusi ja esimesena võiks mõelda materjalivalikule. Eestlane armastab puitu ja üks võimalus on rajada aeda puidust väikeehitis. Kindlasti saavad kuldsemate kätega mehed puitmajakese rajamisega ka ise hakkama ja see pakub hea võimaluse midagi reaalselt oma kätega ära teha. Betoon on aga materjal, mis tekitab üldjuhul lahkhelisid – see meeldib väga või ei meeldi üldse. Igatahes on betoonist aiamajake looduse keskel minimalistlikult kaunis, lubades olla kõnekas majal endal, kuid tuues eriti pilkupüüdvalt esile taimestiku. Hinna poolest on betoon küll kallim, aga kui eesmärgid selged ja soov kindel, siis tasub sellesse materjali panustada. Klaaskasvuhoone ei ole enam ammu ainult köögiviljade päralt. Sinna saab väga hästi kujundada hoopis lopsakate taimedega suvetoa ja kasvuhoone olemasolul jääb suvemaja rajamisel ära suurem osa ehitusprotsessist. Tasub sinna viia vaid diivan, paar tugitooli ja lauake ning kogu loodus sinu ümber on maaliks seinal. Allikas: moodnekodu.ee

KÜTE

Maja küttelahenduse planeerimisel tasub mõelda ka ahju ehitamisele Ahju kütmine on meie majapidamistes kõige vanemaid ja ka loomulikumaid soojasaamise viise. Lihtne, praktiline ja sügavate traditsioonidega. TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

Kui arvestada seda, et puit on kohalik ja taastuv loodusvara, siis on ahjuküte keskkonda väärtustav küttelahendus. Inimene, kes soovib kodule sooja loomisel olla sõltumatu muude energiaallikate kättesaadavuse piirangutest, valib kindlasti ahjukütte. Ahjukütmise juures on suure tähtsusega ka elava tule maagia ja soojuskuma, mis lisab koju hubasust. Ahi sobib majapidamisse ka lisasoojusallikana külmemal ajal, kui põhiküte ei vea välja. Inimese tervisele ei kujuta maja kütmine ahjuga suurt ohtu. Maja kütmisel puudega puutub inimene kokku väheses koguses süsinikdioksiidiga, mis on umbes sama suur hulk süsinikdioksiidi, nagu tekib puu pehkimisel. Kui arvestada sellega, et puudega kütmisel korstnast väljuv suits pole kõige loodusthoidvam, siis võiks mõelda muidugi muudele lahendustele. Samas on ahjuga kütmine meil pikk traditsioon, nii et enamik inimesi üldse ei mõtlegi sellele, et see saastab siiski ka õhku. Siinkohal annab üht-teist ära teha sobiva küttepuu valikuga, ka sellega, et ahjusid korras hoitakse ja korstnaid regulaarselt hooldatakse.

Ahju pika tööea aluseks on kuiv küttepuu Kuiva puu kütteväärtus on oluliselt kõrgem – märja puu kütmisel läheb 2/3 soojusest korstnasse. Kuivad küttepuud süttivad kergelt ja kiirelt, põlevad puhtalt ning loovutavad puus leiduva soojusenergia hea kasuteguriga küttekoldele. Eriti hea oleks, kui saaks kasutada aasta aega kuivanud puud. Va-

ERAMAJA EHITUSE ABC

rakevadel maha võetud ja lõhutud puud võivad olla sügisel juba kütmiskõlblikud, sest enamasti nad kuivavad suve jooksul ära, kui on kasutatud õiget riidatehnikat. Küttepuude varumisel tuleb arvestada ka sellega, et eri liiki puud kuivavad erinevalt, näiteks kask kuivab aeglasemalt kui lepp. Erinevad puuliigid annavad ka sooja erinevalt. Sellisel juhul räägitakse puu kütteväärtusest. See on soojuse hulk, mis eraldub puu põlemisel. Millise puuga kütta – see teema kütab kirgi, kuid puud ei ole ühesuguse kütteväärtusega. Kõige suurema kütteväärtusega puu on kask, meie turul populaarne lepp on alles viiendal kohal, aga lepa eeliseks on see, et ta ei tahma.

Annab sooja tuppa, annab sooja ka hinge Ahjukütte valivad ilmselt suurema tõenäosusega inimesed, kes ise kasvanud ahjuküttega majas. Vaatamata sellele, et nad teavad puude ladumise ja tuppa toomise kohustust, tuha väljaviimise vajadust jms, räägib nende jaoks ahjukütte kasuks emotsioon ja mõnus tunne, mis saadakse puudesüütamise rituaalist või tulesooja paistel pikutamisest. Seda ei paku ükski teine küttelahendus. Nagu ka tervislikku karastavat aspekti, mis tuleneb sellest, et ahjuküttel maja jahtub järgmiseks kütmiseks piisavalt maha, et temperatuuri kõikumine ise juba karastab sellise maja elanikke. Allikas: Moodne Kodu

Puude kütteväärtus w kask 1700 kWh/rm w mänd 1360 kWh/rm w haab 1330 kWh/rm w kuusk 1320 kWh/rm w lepp 1230 kWh/rm

PEITLENGIGA UKS

VÄHEM ON ROHKEM

Hind 1,99 eurot

Vivarec Viimistlussalong | vivarec.ee