8 | Ela ja sära Reklaamtekst
Päikesekreemide turvalisus? Selle üle, kas päikesekreemid on ikka turvalised, on hakatud arutlema üha rohkem. Kaupluste letid on lookas igasuguste kreemide all ja tarbijal on raske nende seast seda õiget välja valida. Keskkonnakaitseorganisatsioon Environmental Working Group (EWG) avaldas 2010. aastal raporti, mille kohaselt 500-st USA-s müügil olevast ja uuritud päikesekaitsekreemist võib vähem kui 10 protsenti
2
pidada turvaliseks ja tõhusaks. Kõrge kaitsefaktoriga kreemid ei kaitse piisavalt UVA-kiirguse eest ja kahjustavad nahka. Üks suur probleem on kreemides sisalduv sünteetiline A-vitamiin (retinüülpalmitaat), mida leidub isegi 40 protsendis kreemides. Uuemate andmete põhjal teatakse, et retinüülpalmitaat kahjustab nahka ja tõstab nahavähi riski. Väga suur riskifaktor on ka
kreemides sisalduv oksübensooni nimeline ühend (bensofenoon-3), mida leidub isegi 60 protsendis päikesekreemides. EWG andmete järgi imendub oksübensoon läbi naha ja naha kaudu vereringesse. Oksübensooni nimelist ühendit leiti testitud ameeriklaste kehas lausa 97 protsendil. Euroopa Liidus peab päikesekreemi etiketil olema kirjas „contains oxybenzone”, kui naha
KULDGLOOBUSE VÕITJA
PARIM FILM PARIM MEESPEAOSA - GEORGE CLOONEY
FILMIDE “SCHMIDTI TEEKOND” JA “KÜLILI” LAVASTAJALT
kaitseks mõeldud tootes on üle 0,5 protsendi oksübensooni. Nagu eespool kirjeldatud, sisaldavad müügis olevad kaitsekreemid suurel hulgal keemilisi ühendeid ja sünteetilisi vitamiine, mis ei ole tervisele kasulikud, vaid suisa kahjulikud. Lisaks on päikesekreemide keskkonnamõjud uurimata ja kuna need sisaldavad arvukaid kemikaale, siis võivad need vette sattudes ka keskkonnale ohtlikud olla. Aineid satub vetesse otse inimese nahalt, samuti veepuhastusjaamadest, sest veest UVkaitsevahendeid ei eraldada. Asja teeb keeruliseks veel see, et kaitsekreemides sisalduv titaanoksiid ja tsinkoksiid on sageli nanosuuruses, kuid peenemad nanoosakesed on tuhandikmillimeetri suurused. Mida see tervisele tähendab, seda keegi veel ei tea või ei julge välja öelda, on vaid teada, et nanoosake on vaba liikuma kehas sinna, kuhu ta ise tahab. Eliksiiri-loodustohtri soovitus: kasuta alati talupojamõistust. Mis on looduslik ja töötlemata, on ka alati parem valik. See, mis oli aastakümnete eest hea, peab paika ka tänapäeval. Mida rohkem me tooteid töötleme, seda rohkem avaldavad nad organismile kahjulikku mõju. Et kaitsta nahka liigse kiirguse eest, kasuta piisaval hulgal looduslikku A-vitamiini, mida leidub kalamaksaõlis (näiteks Solgar cod liver) ja looduslikku beetakaroteeni (näiteks Natura Media Suncaroten või Vivisante päikesekapslid). Et vältida päikesest tekitatud nahapõletust, on hea kasutada välise päikesekreemina külmpressitud kookosõli, samuti on heaks kaitsevahendiks spetsiaalne UV-kaitsesärk. Külmpressitud kookosõli Keha vajab küllastumata rasvhapete kõrval ka küllastunud rasvhappeid, mõistlikus koguses ei ole need kahjulikud. Näiteks kookose küllastunud rasvad on väga tervislikud, need erinevad loomsetest küllastunud rasvadest oma rasvhapeteahela pikkuse poolest. Kookosõli rasvhapped ei ladestu kehas rasvana, vaid organism kulutab need kiiresti. Kookosõli sisaldab keskmise ahelapikkusega rasvhapet nimega lauriinhape, mis annab talle ema-
KINODES 10. VEEBRUARIST
piimaga sarnase immuunsust tõstva toime. Niisugune toime on veel vaid lehma- ja kitsepiimal. Lauriinhape muutub organismis monolauriiniks, millel on bakterite, viiruste ja algloomade vastane mõju. Kookosõlis sisalduvat kaprüülhapet kasutatakse seenhaiguste tekitatud põletike vastaseks raviks ning selle kasulikku toimet suurendab ka monoküllastumata oleiinhappe sisaldus, mis teeb kookosõli sama kasulikuks kui oliiviõli. Kookosõli ei sisalda kolesterooli ega tõsta ka halva kolesterooli sisaldust. Ühe kaaluühiku kohta sisaldab see vähem kaloreid kui ükski teine toidurasv: üks gramm kookosõli sisaldab vaid 6,8 kcal, muud õlid keskmiselt 9 kcal. Kookosõli toetab kõhunäärme tegevust, parandab organismi veresuhkru kasutamist ja tõhustab kaaliumi ja magneesiumi ning rasvas lahustuvate vitamiinide imendumist. Kookosõli võib tarbida iga päev ning see on ka ainus õli, mis aktiveerib kilpnäärme tööd. Organismis kiiresti põledes stimuleerib ta türeoidhormooni tootmist ja sellest tulenevalt tõhustab ainevahetust. Kookosõli on mikroobidevastase toimega ning aitab kaasa naha heaolule. Seda on hea kasutada ka nahahooldusvahendina näiteks meigi eelmaldamiseks ja päikesekreemina, mis puhul on ta ideaalne vahend nahka kaitsva omaduse tõttu. Kookosõli võib ja ongi soovitav kasutada ka praadimiseks. Loodusravipood Eliksiir