EHITUS
Erilahenduste
Kujundaja:
Marju HelinaVilibergKoldek Isekallur.ee Eesti suurim ja mugavaimmaavaradee-pood! suuredpääsevadMeieväikekalluridsinna,kuhueimahu. LIIV, MULD, KILLUSTIK JA GRANIITKILLUSTIKUDDEKORATIIVSED IseKallur OÜ +372 5699 www.isekallur.eeinfo@isekallur.ee8014
ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli irmeli.karja@delfi.eeKarja Reklaam: Karolin karolin.merilai@delfi.eeMerilai
Nii on jah. Arutasin mõne aja eest kolleegidega, et head sõbrad, kui ma oleksin 2019. aasta lõpus öelnud, et kohe jääb maailm koroona tõttu seisma, seejärel hakkame koledal kombel kiirendama, järsku rabatakse kogu kaup käest ära, mõne kuu möödudes on uus kriis ja hakkame maksma energia eest kümme korda rohkem ning pärast seda tuleb ka sõda takkaotsa, kas mind oleks tööle võetud? Ilmselt mitte, sest see jutt oleks lihtsalt jabur olnud.
Kas vana kinnisvara võib minna odavamaks? Loomulikult, aga see sõltub alati turuosalistest. Kui mul on korter ja ma arvan, et selle väärtus on 100 000 eurot, ning keegi soovib selle 80 000 euro eest ära osta, siis on mul võimalus öelda, et tänan, ei, ma ei müü, sest ma endiselt arvan, et selle väärtus ongi 100 000 eurot. Seega jääb kaup katki. Aga kui ma näiteks olen oma laenuga hätta jäänud ning olen sunnitud müüma, võin ma selle ka odavama hinnaga müüa.
Merko Ehitus Eesti juhi Ivo Volkovi sõnul tõmbub uute projektide ehitamine lähitulevikus kindlasti koomale, sest ettevõtete võimekus endale uut ja kallimat vara lubada on langenud. Ükskõik millise 6 või 12 kuud tagasi tehtud ehituseelarve puhul on Volkov kindel, et praegu pole seda lihtsalt võimalik algselt plaanitud moel täita.
MerkoKAMENIK Ehitus Eesti juht Ivo Volkov: kõige kallim ehitus on pooleli jäänud ehitus
Ometi on maailmas just nii läinud ja koroona tulles tunduski, et kogu maailm võib seisma jääda. Isegi Hiinas sai õhu puhtaks, lennukid ei lennanud ja tehased ei töötanud. Muidugi tõmmati ka Eestis koomale nii palju, kui sai. Pärast seda tuli aga järsk kiirendus, sest selgus, et maailm ei jäägi seisma ning inimesed tahavad endiselt kusagil elada, inimestel on endiselt vaja tooteid ja teenuseid jne. Asjad läksid käima, aga nüüd tuli sõda. Eelmisel aastal kasvasid ehitushinnad aasta võrdluses ca 8,5%, selle aasta mõlemas kvartalis veel 5% ja 5%. Ehituses, kus ehitushinnaindeks on üldiselt muutunud null koma midagi protsendi võrra kas ühele või teisele poole, on see ikka täiesti maavärin, kataklüsm sisuliselt.
keerulisem.sektorigaarutada.paljuhinnaküsimusisaabvägalihtsamaltAvalikuon
Kas kinnisvaras on hindade alanemine lähiajal täiesti võimatu või pole üllatused siiski välistatud? Loomulikult võivad kinnisvaras kõik hinnad alati langeda. Aga hästi oluline on siin enda peas joon vahele tõmmata ehk teha vahet varem valminud kinnisvaral ning sellel kinnisvaral, mida täna ehitatakse – mis on veel pooleli, kuhu keegi panustab ja raha kulutab.
EHITUS 3
Asusite AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehena ametisse 1. jaanuaril 2020. Võib öelda, et vaikus enne tormi, mis kokkuvõttes karastas ja andis hulganisti kogemusi juurde?
Nii valmis ka näiteks MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool –toim) koolimaja, mille ehitus algas vahetult enne esimest koroonakriisi ja mis valmis sel suvel. Ehitusprotsess on ühel majal nii pikk, et selle kahe ja poole aasta jooksul on palju juhtunud ja on tulnud palju üle elada. Tõsine tegemine ja töö. Aga väga põnev on olnud, igavuse üle ei kurda.
Kriiside ja muidu ebastabiilsete aegadega aitab Ivo Volkovi sõnul hakkama saada hea koostöö, kindlasti oma majas ja partneritega, aga veel enam tellijaga nii era- kui ka riigisektoris. Lisaks lühiajalistele kasuteguritele ei tohiks riik turgu mõjutava suure tellijana kunagi unustada pikemat perspektiivi ega asjaolu, et ehitussektoris töötab ligikaudu 10% Eesti tööealistest inimestest, kes loovad suurt lisandväärtust.
Lockdown ’i ajal oli ka Merkos ebakindlust. Töö oli käes, aga küsimus oli selles, kas ja kuidas saame oma asjad valmis ehitatud. Kui platsile minna ega ehitada poleks saanud, oleks ka tähtaegadest kinnipidamine väga keeruliseks muutunud. Saime aga vabas õhus toimetada ja tagasi vaadates lahendasime küsimused võimalikult hästi. Tellijad olid tollel ajal tähtaegade küsimuses kindlasti mõistlikud. Meie meeskond on olnud väga tubli.
Kui öelda eratellijatele, et head sõbrad, Ukrainas käib sõda, energiahinnad on läinud kosmosesse, ehitusmaterjalide ja ka töö hinnad ei ole enam sellised nagu 6 või 12 kuud tagasi arvutatud … eratellijad saavad aru, nendega saab hinnaküsimusi väga palju lihtsamalt arutada. Avaliku sektoriga on keerulisem.
Hästi üldiselt, kuidas Merkol praegu läheb? Merko meeskond on olnud väga tubli ja meil läheb tänastes oludes nii hästi kui võimalik. Olukorras, kus hinnad on kallinenud, ei ole meil enda valikutest tulenevalt täna liiga palju riiklikke töid käes. Avaliku sektori tellimused moodustavad meie töömahust alla kolmandiku. Kaks kolmandikku on eratellijad ning meie enda arendused.
Tekst: UKU ADRIAN ILVES Foto: EGERT
Uue kinnisvara puhul on vähe teisiti. Ehitushindade tõus on fakt. Ma prognoosin, et uute mahtude ehitamine tõmbab kindlasti koomale. Ettevõtete võimekus endale uut ja kallimat vara lubada on langenud ja meie turg võib sattuda pooljäätunud olekusse –uusi asju ei rajata ja vanade hinnad
Eratellijatega
Kirumine ei aita kedagi, parem olla konstruktiivne ja anda nõu. Riigil peab olema pikem vaade. Terve talupojamõistus on see, mis on Eestit läbi aegade edasi viinud.
Jah, nii oligi. Armatuurterase turg oli sel ajal spekulatiivne. Teras polnud maailmast otsa saanud, samas oli teada, et senistest tarneahelatest varasema hinnaga kaupa enam peale ei tule ja speku latiivsus sai turul maad võtta.
Mina usun, et on. Olen seda usku, et minu kodu on minu kindlus. Samas ei tohi kodu ostmisel end lõhki tõmmata. Ostes kodu oma võimete kohaselt, on seda igal ajal hea osta. Kodu ei ole äriobjekt, vaid koht, kus ise normaalselt olla. Ennast kodus hästi tundes ollakse võimeline paremini tööd tegema ja võib-olla ka muus osas rohkem raskusi taluma.
Kiitke või kiruge millegagi valit sust ja poliitikuid. Milliseid samme peaks riik ehitusturu elus hoidmiseks veel tegema?
võivad langeda, kui turuosaliste olukord, nõudlus ja pakkumine seda soodustavad.
EHITUS4 Foto: Harry Tiits
Rail Balticu reisiterminali hange läks otse öeldes aia taha. Eeldatav maksumus oli 170–180 miljonit, aga reaalne pakkumine tuli 350 miljonit. Aga kust see 170 miljonit numb rina pärit on? See sündis üksjagu enne Ukraina sõda. Mis aga vahe peal juhtus? Seesama hindade kasv ning lisaks täpsustusid hanketingi mused ja hankemaht. Võib öelda, et 350-miljoniline pakkumine ongi hanke tegelikele tingimustele ja hetkeolukorrale vastav pakkumine.
Rääkides veel ehitusmaterjalide hindadest, siis märtsis ütlesite, et ehitusmetalli hind on tõusnud 30%, kuid õhtul intervjuu eetrisse jõudes oli hind tõusnud juba 100%. Kas nüüdseks on hinnašokk igasse kaubarühma juba kohale jõudnud või veel mitte?
Kuidas ehitajad Eestis elavad? Ehitajad elavad täna umbes nii
Ma olen analüütikutega nõus, et hinnatõus on peatunud ja tagasi tõmmanud, aga me ei räägi hinnalangusest. Ehk et kui enne oli 50%, võib ta nüüd olla ka 5%, aga see on endiselt tõus.
Paljud on küsinud, et kui nüüd ehitusmahud langevad, siis äkki läheb ehitamine odavamaks. See on väga hea konstruktsioon, nagu majandusteaduskonna esimese kursuse mikro- ja makroökonoo mikas. Aga võtame lahti, millest ehitushind koosneb – materjalist ja tööst. Energiakandjate hinnad on kordades tõusnud. Kuna energia komponent on materjalide hinnas ülioluline, siis mille arvelt saaksid need odavamaks minna? Ja kas tubli tööline tahaks müüriladumise eest kolmandiku võrra vähem teenida? Kuna tema eluasemekulud ja toit on kallimaks läinud, tahab ta hoopis rohkem palka saada.
Kui ehitusmahu vähenedes töö kaob, on töölisel ilmselt juba Soome laevapilet taskus. Ta on seal juba käinud ja teab, kuidas soom lased ehitavad ja riik toetab. Ilmsel gelt ei tule ehitaja väiksema palga eest tööle selleks, et keegi teine saaks osta odavamalt korterit. Ehk siis mille arvelt toodet odava
Ostes kodu oma võimete kohaselt, on seda igal ajal hea osta.
Siin aitab põhjuse-tagajärje seose mõistmine. Riik ehk avalik sektor on konkurentsitult kõige suurem ehitusteenuse tellija ja kui sa oled nii suur, siis sul on lisaks valitsemise vastutusele ka tellija vastutus.Ehitussektoris töötavad maksu maksjad ja Eesti elanikud, kes loovad lisandväärtust. Kui näiteks riik läbi transpordiameti ütleb, et suvest enam ühtegi uut objekti ette
Ma usun ja olen nõus kergemat sorti mürki võtma, et ükskõik milline ehitaja, kes tegi 6–12 kuud tagasi eelarve, peab tõdema, et see arvutus täna enam ei päde. Sõja
ei võeta ja katsutakse vaid olemas olevad valmis teha, siis esmapilgul tundub see ehk mõistlik, aga kui suuremat pilti vaadata – ja see on see koht, kus ma loodan, et valit sejad vaatavad suuremat pilti –, siis mida need ehitajad teevad, kui objektid on valminud ja riik ei anna enam tellimusi juurde? Pole ju mõtet maksta neile toetusi, kui võiks hoopis tööd anda. Sanktsioo nide tagasilöök jõuab meie majan dusse ja inimesteni siis, kui ehitaja ei suuda oma inimestele palka maksta ja tagajärjena ehitustööline oma igapäevakulusid katta.
Arteri kvartali ehitusplats
ja sanktsioonide mõju ei osanud keegi ette näha. Riik tellijana peab aru saama, et poliitiliste valiku tega kehtestatud sanktsioonid on peamine hinnatõusu allikas. Eeldus, et selle maksab kinni eraettevõtlus, näiteks ehitussektoris töötavad inimesed, ei ole lihtviisil aus. Agres sori vastu tuleb astuda, ent seda tuleb teha koos.
Muidugi lõi sõda Ukrainas väga suure korrektuuri sisse. 2021. aastal oli ehituses hinnanguliselt 10 000 võõrtöölist, kellest paljud Ukrainast ja läksid tagasi kodumaad kaitsma. See muidugi mõjutab.
nagu Eesti inimesed keskmi selt. Ehitussektori hõivatus on ca 60 000 inimest, jämedalt öeldes 10% tööealisest elanikkonnast. Ehitussektor on nii suur osa meie ühiskonnast, et ega me kuidagi väga teistmoodi ei ela kui kõik teised.
Kas kodu ostmiseks on iga aeg õige, nagu kiputakse ütlema, või siiski mitte?
Oluline on arusaam, et kui muudetakse hankemahtu, siis muutub ka hind. Ootused, et enne sõda tehtud plaanid ja prognoosid nüüd peavad, ei ole lihtsalt asja kohased. Teiseks muutub hangete ja põhiprojektide ettevalmistuse kvaliteet aina olulisemaks. Ebamää rasuse ahela järgmisesse lülisse lükkamine ei too tulemust. Nii ei valmi kvaliteetsed hooned ja raja tised, mida me vajame, nii sünnivad mured ja tuleb tüli.
Tsiteerides riigikontrolör Janar Holmi: „Praeguse kiire hinnatõusu tingimustes kehtib põhimõte „aeg on raha“ rohkem kui varem ja iga viivitatud aasta, kvartal või isegi kuu tähendab seda, et me saame vähem koole, vähem tervisekes kusi, teid ja muud tarvilikku.“ See viitab sellele, et riigil on kindlasti võimalik palju paremini olemasole vaid eurorahasid kasutada, kui seda praeguseks on tehtud. Ehitusette võtjate liidul on suhtlus poliitiku tega aktiivne, küsimus on, et mida päriselt arvesse võetakse. Praegusel keerulisel ajal on riiklikel otsusta jatel palju laual, nii lühiajalised kui ka pikaajalised prioriteedid. Selles mõttes ongi keeruline. Minu suur soov on, et me pikka vaadet ei unustaks.
otsivad
Enda vajadusele vastava kompleksi modelleerimist saab katsetada Ramirendi konfiguraatoris www.ramirent.ee/konfiguraator
sooja siseruumidest. Kuidas aga leida lisaruumi, kui on ruumipuudus? Sõltumata sellest, kas ruumi on juurde vaja ehitusplatsil, õppeasutuses või tootmisettevõttes, tulevad appi Ramirendi soojakud, mida saab kujundada vastavalt vajadusele ükskõik millise funktsiooniga hooneks.
Lisaks vastavad moodulid kõikidele päästeameti poolt kehtestatud nõuetele. Näiteks õppeasutustes peavad olema tagatud eriti kõrged heliisolatsiooni- ja sanitaarnõuded ning kvaliteet, millele Ramirendi puitsoojakud suudavad vastata. Just sel põhjusel kasutatakse mitmel pool Eestis lasteaedade ning koolide laiendamise ja remontimise ajal ajutiste pindadena moodulhooneid.
Mis aitab
Sügisekuiehitusel,ruumipuudustlahendadaniitootmiseslasteaias?saabudesmuutuvadilmadkülmemaksjainimesed
Moodulhoonetes on kaasaegsed kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmed ning majad on kuni AA-energiaklassiga, mida ei saavuta tihti isegi püsihooned.
„Moodulite ja soojakute rentimine tagab meie partneritele valutuma kolimis-, laienemis- või ehitusperioodi, sest moodulitesse saab vastavalt vajadusele rajada just need ajutised ruumid, millest parasjagu puudus on. Ja selleks, et klient oleks kaasatud, kujundame koostöös nii välis- kui sisedisaini,” selgitab Heiki Onton, Ramirent Baltic AS tegevjuht. Ta lisab, et võõras pilk ei saa tihti esma-
pilgul arugi, et tegemist pole püsihoonega, vaid hoopis modernse ajutise lahendusega.
Kuigi moodulmajade põhiklientideks on riik, kohalikud omavalitsused, kaitsevägi, tööstusettevõtted ning suuremad ehitusobjektid, lahendavad Ramirendi soojakud ka teiste ettevõtete ruumipuuduse mure. Kauakestvatest ja energiasäästlikest moodulitest saab kokku laduda mugava ja kaasaegse keskkonna nii töötamiseks, õppimiseks kui elamiseks. Näiteks Ramirendi moodulmajade tehase kontor Jüris Harjumaal on ehitatud puitsoojakutest. Tänu sellele, et Ramirent toodab puitsoojakuid ise, suudame pakkuda paindlikke lahendusi vastavalt kliendi nõudmistele ja vajadustele.
Paljud inimesed mäletavad siiani metallsoojakuid ja merekonteinereid, mida võis ehitusplatsidel näha ainsa siseruumi lahendusena. Kuigi need on saadaval ka praegu, on soojakud läbi teinud suure arengu ning võidukäiku on tegemas puitsoojakud, millest saab kokku modelleerida terveid hooneid. Olgu selleks alaline või ajutine kontori- või tootmispind, olmeruumid einestamiseks või riietumiseks, sanitaarruumid, koolitusklassid, laod või kasvõi autoremonditöökoda. Oleme koostöös klientidega leidnud lahendusi kõikide valdkondade vajadustele ja loonud väga huvitavaid eriotstarbelisi ruume.
Soojakuid on võimalik rentida Ramirendi 16 osakonnas üle Eesti, lisaks saab tellida nii transpordi-, montaaži- kui ka demontaaži teenuseid.
Ramirent pakub soojakute puhul täisvalmis lahendust.
Küsi pakkumist: jyri@ramirent.ee
Üritaks mitte karta, pigem olla asjalik ja valmis selleks, et kriisidest võimalikult hästi välja tulla. Soovin, et riik mõistaks oma otsuste oluli sust. Ehitussektor loob lisaväär tust ning moodustab 10% tööhõi vest. Soovin, et riik vaataks sektorit ja panustaks selle püsimisele ja järelkasvule. Et käitumine oleks hoomatav, turuosalistega läbirää gitud ja jätkusuutlik. Muidugi, eks iga ettevõte ja indiviid peab oma ohtude ja riskidega eelkõige ka ise hakkama saama. Usun, et me Merkos oleme piisavalt konserva tiivsed, et me saame riskide käsit lemisega hakkama.
Kui sa ei taha, siis sa ei pea tellima. Kui tahad, on mõistlik teenusepakkujaga kokkuleppele jõuda, aga siis ongi küsimus, et mis tingimustel. Fikseeritud hindadega ehitamine on loomulikult kõigile mugav, aga kui meie ümbrus kond seda ei soosi, siis millised valikud jäävad? Koostöö peab olema viljakas ja sobima mõlemale poolele. Ei saa oodata, et keegi tuleb ja ehitab mulle midagi oma raha eest.
Kas pikaajalised lepingud fiksee ritud hindadega on nüüdseks kadunud?
Hetkel meie neid ei sõlmi, aga kas need on nüüd jäädavalt kadunud? Ma usun, et mitte. Küsimus on
Kas Merkol on alati „jalad maas“ (viide 08.03.2022 Äripäeva raadio intervjuus öeldule, et väga kõrge pakkumisega lagedale tulemine jääb konkurendi mõistlikumale pakkumisele lihtsalt kaotajaks –toim)?
Ma tahaks uskuda, et on. Meil on õnnestunud päid kokku pannes ja häid otsuseid tehes suuri äpardusi
EHITUS6
maks saada? Meeldigu see meile või mitte, aga majandusseadused on emotsioonitud. Ukrainlased tulevad Eestisse ja eestlased lähevad Soome samadel põhjustel, nagu ka soom lased käisid 1980ndatel Rootsis tööl – riik on tervikuna kõrgemal majan duslikul järjel, tööde eest makstakse rohkem.
Foto: Egert Kamenik
Mida te ehitusärimehena kõige rohkem kardate? Mida ootamatut võib veel tulla?
Merko
Ehitus Eesti juht Ivo Volkov ∙ LAMEKATUSTE EHITUS ∙ ∙ BITUUMENSINDELKATUSTE EHITUS ∙ ∙ KATUSTE HOOLDUS ∙ ∙ MÖÖBLI MONTAAŽ JA PAIGALDUS ∙ ∙ REMONDITÖÖD ∙ ∙ EHITUSTÖÖD ∙ Tel 5688 7045 info@peritek.eePeriTek Paigaldus
selles, millal maailm stabiliseerub. Kui teaks, millal sõda Ukrainas läbi saab ning energiahinnad ja ener giavarustatus paika loksub ... sellest hetkest võiksid ka pikaajalised fikseeritud hindadega lepingud jälle tagasi tulla. Aga millal see juhtub, heaMaailmküsimus.meie ümber muutub kogu aeg ja meie ülesanne on sellega kohaneda. Kes ei kohane, seda teame juba evolutsioonist, et see kipub välja surema.
Kuidas alltöövõtjad käituvad? Millised on peamised „hõõru mised“ peatöövõtjatega? Pingeid loomulikult on, eriti hindade kallinemisega seoses. Peatöövõtja tellib töö ja töövõtja tuleb oma materjalide ja töölistega. Siin ta nüüd siis on – ütleb, et palun, ruutmeeter maksab nii palju, kuigi eelarve tehti varem hoopis teisena. Kui töövõtja läheb poodi ja tuleb tagasi kividega, millel on uus hind, siis ongi keeruline.
terves sektoris. Kui tuleb kolm inse neri turule, siis nad võivad töötada Merkos ja siis veel ettevõttes A või B, aga mitte enam ettevõttes C, sest neljale kolmest ei jagu. Merko on ehitusettevõtjate liidu liige ning pingutame ala populariseerimiseks palju, et koostöö koolidega oleks hea ning et sektor kui selline oleks atraktiivne.
ehitamisest mainiksin Arteri kvartalit hotell Olümpia vastas. Objektil töötab neli kraanat ja see ehitustempo, mis seal ka pärast hindade kalline mist käib, on ikka väga kiire. Miks? Sest meil on hea koostöö tellijaga, kes saab aru, mis turul toimub.
Kuidas Merkol viimasel ajal tööta jate leidmisega läheb?
Meile meeldib ehitada kooli maju, sest tegelikult on inimestel uutes koolimajades parem olla. Milline oli klasside valgustatus siis, kui mina koolis käisin, ja milline on see tänapäeval? On äärmiselt oluline, et hoone oleks noortele parim võimalik, sest just noortest kasvab järelkasv nii ehitussekto rile kui ka kogu Eestile. Kvaliteetne haridus ja selle andmiseks vajalikud tingimused on võtmeküsimus.
Ühiskondlikult kasulike ning maailma paremaks muutvate hoonete ehitamine on väga põnev. Rääkides energiasäästust, on kõige parem energia see, mida me ei kuluta. Hoone või maja, milles me oleme, peaks kulutama nii vähe energiat kui võimalik. Taaskasu tama, et soojakadusid ei oleks jne.
Rääkides laiemalt väärtustest ja ühiskonnale maksimaalselt kasu toomisest, siis milliseid hooneid võiks praegu rohkem ehitada? Kas näiteks koole, mida olete nime tanud kõige otsesemas mõttes investeeringuks tulevikku?
Liiga hästi ei lähe kellelgi. Jääb vähemaks inimesi, kelle seast valida.
Et siis lihtsustatult öeldes on tegu olukorraga: „mul on raske“ vs. „palun saa aru, et mul on ka raske“?
Mida tulevik toob?
Kui raha on vähe, tuleb tüli majja. Aga seda võib ka ümber sõnastada, et tüli ja segadus tuleb majja siis, kui eelarve ei pea. Ja kuna hinnad on läinud kallimaks, siis ongi raha vähe ja turul suhted pingelised, sest kellelgi ei tule välja nii, nagu algselt planeeritud oli.
Aga nii ongi ja sellised need vest lused kipuvadki olema, et kõigil on raske. Siit tulebki küsimus, et mis me edasi teeme. Tuleb leida lahen dusi ja otsida koostööd ning asi päädib sellega, et peab oma raha koti arvelt järeleandmisi tegema.
peredele.Eratellijatele
Siinjuuressaada.on veel oluline, et riik tellijana käsitleks turuosa lisi ühetaoliselt. Mitte nii, et keegi saab mingite objektide kalline misel abi, aga teised teiste objek tide puhul mitte. Riigi kohustus on vaadata asja pikemas vaates. Kõige kallim ehitus on see, mis on pooleli jäänud.
Ma usun, et järgmisel kevadel saame näha, kui raske oli esimene sõja-aasta tegelikult ning millised kaugemale ulatuvad mõjud tegeli kult olema hakkavad. Minul ei ole usku, et koledus Ukrainas kiirelt läbi saab ning et Venemaa muutub taas kord sõbralikuks riigiks, kellega kõik koostööd tahavad teha. Selles mõttes on olukord majan duses fundamentaalselt muutunud.
heas koostöös tööde lõpptellijaga.
linna ja Rae riigigümnaasiumid. Kindlasti on oluline välja tuua koostöös KMG Insenerehitusega Vanasadamat ja lennujaama ühen dava trammitee ehitus ning GRK Infraga kagupiiri rajamine. Kui oma maja sisse vaadata, oleme põnevil iga oma arenduse suhtes –arendame ja ehitame Merko kvali teedimärgiga kodusid tuhandetele
vältida. Eks me oleme samasugused turuosalised nagu kõik teisedki ettevõtted.
EHITUS 7
Kui süsteemi raha juurde ei anta, peab lahendusi otsima. Kasvõi ringi projekteerima, näiteks et seda seina ei ehita või ehitad õhemast materja list. Seda kõike saab aga teha ainult
Kas üks pool või mõlemad pooled korraga.Kõige kehvematel juhtudel läheb nii nagu Viljandi haiglaga, et ehitus jääbki pooleli, sest mõlemal on raske ja kui üks toode maksis enne nii palju ja nüüd maksab kaks korda rohkem ning kui süsteemist raha juurde ei saa ...
Nimetage veel mõni Merko projekt, mille osas olete põnevil. Käimasolevatest avaliku sektori töödest on väga tähtsad Pelgu
Samas julgen uhkusega öelda, et oleme ülikoolidega heades suhetes ja meie praktikakohad on alati täis. Saame oma noortelt insene ridelt tagasisidet, et neile meeldib siin töötada, ja ka paljud prakti kandid on meie juurde tööle jäänud. Küsimus ei ole otseselt Merkos, vaid
Kirumine ei aita kedagi, parem vaade.peabandakonstruktiivneollajanõu.Riigilolemapikem
Meil ei ole raskeid lepingulisi vaid lusi, nagu paraku on kuulda avaliku sektori tellijaid puudutavalt. Võtame näiteks pooleli jäänud Viljandi haigla ehituse. Või juhtumi, kus ehituset tevõte läks Kaiu koolimaja ehita misel pankrotti. Millal need hooned lõpuks valmivad, saame näha. Nii juhtub siis, kui mahud on kalli nenud, kuid pole leitud võima lusi, kuidas neis oludes mõistlikult hakkama
Meie riigi rahvastiku koosseis avaldab ehitussektorile mõju sama moodi nagu muudele sektoritele.
Kui tellija on väga jäik – nagu avaliku sektori tellijad paraku kipuvad olema –, siis ongi tüli majas.
EHITUS 9
Kimmkatus
„Katus on üks võimalustest, et hoonele mitmekesisust lisada,“ arutleb arhitekt Karli Luik ja leiab, et heal juhul võiks ärihoone katus olla selline, et sinna saaks üle viia osa tegevustest ning et see lisaks nii arhitektuurilist kui ka elulist mitmekesisust.Lisaksontema sõnul katus üks
Katus pole üksnes kaitse tuule ja vihma eest – see võib anda võimalusi elektrit toota, ettevõtte väärtusi tutvustada või töötajatele ja klientidele ilusaid elamusi pakkuda.
võimalustest elurikkuse suurenda miseks – katusel võib pidada mesi lasi ja/või kasvatada taimi, mis pakuvad ise silmailu ning meeli tavad ligi ka näiteks ilusaid libli kaid või pakuvad elupaika mõnele linnule.„Tegelikult pole selliseid asju üldse liiga raske teha, tuleb vaid
rääkides võiks seal siiski olla veel midagi – taimed ja päikesepaneelid ju teineteist ei välista.
KatuseALVER valik aitab väärtusiettevõtteavada
Katusel võib looduskaitselineolla funktsioon Linnaelustiku ekspert Meelis Uustal toetab haljastatud katuste ideed mitmel põhjusel. Vee kinni pidamisest oli juba juttu – väike sabin jääbki katusele pidama, suurema vihmavalingu korral aga välditakse löökkoormust linna torustikele.„Lisaks on aga rida kasulikke funktsioone veel. Taimedega katus aitab hoones temperatuuri hoida
– ka kõige palavamatel päevadel ei muutu katusealune taluma tult kuumaks. Kui ruume pole vaja elektriga jahutada, vähendab see ettevõtte kulusid. Mõju on ka laiem kui üksnes ühe maja ulatus, sest haljastatud katused paran davad linna mikrokliimat ning palavatel päevadel vähendavad ka soojussaarte efekti. Taimed seovad õhusaastet, pakuvad silmailu ja elupaika nii putukatele kui ka ämbli kele, nende järele aga naasevad katuseleMeelislinnud.“Uustal soovitab katu setaimedena kasutada näiteks kukeharja ja liivateed, mis saavad
Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega kortermajade fassaadidele, rõdudele, soklitele!
Tekst: ANNE-MARI
korralikult läbi mõelda,“ ütleb Luik ning toob näiteks, et haljastatud katus on ilus ja pakub vaheldust, samas on see aga küllaltki hooldus vaba. „Lisaks peab see vihmahoo aegadel vett kinni ning vähendab koormust kanalisatsioonile,“ toob ta välja.Paremad näited katuseaedade kohta jäävad Luige sõnul siiski Eestist väljapoole – siin on tüüpi line ärihoone kaetud rullmaterjaliga, millele heal juhul on lisatud klibu kiht ja päikesepaneelid. Viimaseid peab Karli Luik igati heaks lahendu seks energiatootmisel, kuid märgib, et katuse ilust ja funktsionaalsusest
Knoobus
rääkides kinnitab meister, et tegemist on iseloomuga materjaliga, mis pakub väga kõrge tasemelist kaitset ilmastikutingi muste vastu ja on samas väljanäge miselt unikaalne.
hästi hakkama nii kuumade kui ka märgade ilmadega. Tallinnast toob Meelis Uustal heade näidetena esile Prantsuse Lütseumi spordihoone katuse ja mõned Tallinna Loomaaia väikesed katusealused.
Toode töötas välja kalku laatori, mis antud komponente arvesse võttes annab prognoosi tava tasuvusaja, ja senised koge mused näitavad, et 70/30 (70% omatarve, 30% müük võrku aastas) jaama tasuvusaeg on 7 kuni 8 Tasuvusaastat.sõltub ka jaama õigest projekteerimisest,
„Eestis tasuks selles kontekstis luua katuseid, mis pakuks eluvõima lusi kimalastele, sest meil on paljud kimalaseliigid võetud looduskaitse alla,“ ütleb ta.
Ta märgib, et Saksamaal ja Suurbritannias on tehtud uuringuid, millised taimekooslused toovad kaasa rohkem elurikkust. Nende käigus on selgunud, et katused on heaks elupaigaks mitmetele puna sesse nimekirja kantud putukatele.
ASi müügijuht Erki Loigom aga meenutab terviklikult läbimõeldud plekk-katust, mille nende ettevõte müüs Kumnas asuvale Knoobus OÜ plekksepatöökojale. Meistrid, kes ka ise katusepanekuteenust pakuvad, ostsid Toodest materjali ja paigaldasid selle ise. Tulemus sai igati ettevõtte visiitkaardi vääriline, meenutab Erki Loigom Knoobuse kvaliteetset katuselahendust, kus kohtusid nii kvaliteetne plekk kui ka mitmed olulised turvatooted.
remondikogemustRohkemElektrikilpideTrepikodadePlaatimistöödremontvahetuskui15aastattrepikodadealal!KäsipuudevahetusTrepiastmeteviimistlusepoga
Kuigi päikesepaneelide tähtsu sest on inimesed tänapäeval juba üsna teadlikud, arvatakse sageli, et need ei tasu ennast ära.
arvutada välja oma katuse tootlikkus?
Katus võib võimendada ettevõtte kuvandit
Kuidas
„Võttes arvesse viimase aja elektrihindasid, tasub jaam ennast ära 7–8 aastaga,“ teab Toode ASi asutaja ja tegevjuht AivoTasuvusaegRosenberg.sõltub tema sõnul kolmest komponendist: omatar best, väljaehitamise hinnast ja elektri sisseostuhinnast. „Neist viimane on suurim mõjutaja, kuna on ju teada, et elektrist on saamas suurim energiaallikas (küte, autod ja tehased) ning tendents näitab, et elektri hind kasvab järjest suuremas tempos.“
Katus võib olla ka võimaluseks rõhu tada oma ettevõtte omapära. Seda on siiski kergem teha siis, kui tege mist ongi ühe ettevõtte tegutsemi seks loodud ärihoonega.
Nii näiteks on Saaremaa katuse meister Meelis Kuivjõgi uhke Saare maal tegutseva Kadakakoja kimmka tuse üle, mille tema ettevõte Scin dula OÜ Kimmkatustestpaigaldas.
muudegi materjalide puhul: mater jali ja paigalduse kvaliteet ning hoolduseTeraskatuseidjärjepidevus.paigaldava Toode
EHITUS10
Võideldes heitgaaside ja klii masoojenemise vastu, on päike seelekter kõige keskkonnasõb ralikum viis energia tootmiseks.
„Kimmid sobivad nii vana dele majadele kui ka iseloomulikus stiilis uusehitistele. Erinevalt kaas aegsetest katuse- ja fassaadima terjalidest valitakse kimm majade ja ärihoonete ehituseks või remon diks enamasti esteetilistel kaalut lustel. Selle kõrval langeb otsus tihti nende kasuks tänu nende kest vusele, biolagunevuse omadustele, väiksele CO 2 jalajäljele, löögikind lusele ja piiramatutele disainivõi malustele,“ arutleb Meelis Kuivjõgi ning lisab, et puitkatuse puhul on tegu keskmisest tunduvalt suurema investeeringuga. Selle pikaajalisuse tagamise võtmesõnad on samad mis
seejuures peab arvestama ka hoone elektritarbimisega. Kui tarbitakse ära kogu toodetud elekter, on tasuvusaeg lühem. Kui päeval toodetud kogu elektrit ei suuda kohe ära tarbida, on võimalik üle jäävat elektrit salvestada akudesse ning tarbida seda endale sobilikul ajal. Ise toodetud ja tarbitud elektri energia pealt ei pea tasuma liiniega taastuvenergiatasu, elekt rienergia eest ega arvele lisan duvatPäikesepaneelidkäibemaksu. on ka sood saim viis maja väärtuse tõstmi seks ja energiamärgise paran damiseks – ilma paneelideta ei olegi võimalik saada energiaklassiks A. „Energiaklass sõltub aga kogu maja ehituskvaliteedist ja materjalide ja kütte ja venti latsioonisüsteemide valikust,“ selgitab Rosenberg ning lisab, et seetõttu ei piisa vaid katuse vahetamisest – vaja on maja soojustada ja investeerida kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteemi desse. Päikesepargi võiks planee rida ja rajada koos katuseehituse või renoveerimisega – tuleb palju soodsam, kui neile lõikudele eraldi lähenedes.
• Palk-, puitkarkass- ja kilpmajade ehitus.
• Puitmajade rekonstrueerimine ja renoveerimine.
• Saunade, suvilate ja terrasside ehitus.
E-post taivo@mixoral.ee | tel 510 1406 | Mixoral Grupp OÜ
• Puitfassaaditööd.
• Katusekatete vahetus ja paigaldus.
KuusSHUTTERSTOCKnäpunäidet, kuidas valida oma töötajatele parimad töörõivad
Oma töötajatele töörõivaste pakkumine annab teile kont rolli selle üle, mida, kus ja millal nad kannavad. Selle eelise maksimaalseks kasutamiseks peate valima iga olukorra jaoks sobiva töörõiva. Siin on kuus kasulikku nõuannet.
võib materjali järele minnes vabalt sattuda kütmata laoruumi, kus pole pääsu ka tuuletõmbuse käest.
2. Erinevatel aastaaegadel võib vaja minna erinevaid tööriideid
Isegiaastast.kuitöötajad viibivad füüsi liselt suurema osa ajast siseruu mides, võivad tööülesanded viia neid vahel ka majast välja. Äkki on neile vaja selleks spetsiaalset riie tust? Samuti võib tegevus toimuda väga erinevates keskkondades ka tubastes oludes. Näiteks muidu soojas töökojas toimetav mees
Puuvill on suhteliselt vastupidav ja kergesti pestav, selle kiud kan natavad kuni 150-kraadist triiki mistemperatuuri. Pesemistempe ratuur võiks olla kuni 60 kraadi ja trummelkuivatus tuleks teha ma dalal temperatuuril. Kuna tihti segatakse puuvilla teiste, vähem vastupidavate kiududega, tuleb seda arvestada ka pestes ja kui vatades.Üksnes villasest kangast töörii deid enamasti ei valmistata, kuid osa kangaid võib sisaldada villa kiude, ka on soe pesu tihti villa ne. Üldiselt sobib villaste asja de pesemiseks ainult vastav pe suprogramm või käsipesu õrna toimega pesuvahendiga. Hõõru mist ja nühkimist sellised rõivad ei talu, sest villane kangas kipub kiiresti vildistuma. Tavaliselt keh tib kahe kiu segamise puhul ree gel, et sellist toodet tuleb alati hooldada õrnema kiu järgi. Polüester on suhteliselt vas tupidav kiud, mida tuleb pesta käsitsi või masinaga 40-kraadi sel temperatuuril. Tugevat tsent rifuugimist tuleks vältida ja lo putamiseks kasutada võimalusel loputusvahendit. Kuna polües ter ei talu kuumust, tuleb ka trii kimiseks kasutada madalat tem Välitingimustesperatuuri. vajalikke töörõi vaid valmistades kasutatakse ka helkurkangast, mis pärast paari pesukorda võib tuhmiks muutu da. Muretsemiseks pole põhjust, sest üldiselt ei vähenda tuhmu mine helkimist. Seda, kas kan gas pakub endiselt turvatunnet ja teeb kandja nähtavaks, saab kontrollida eset välguga pildista des. Helkurkangas, mis välgule üldse ei reageeri, on rikutud.
EHITUS12
5. Eelarvesta õigesti Kulutuste jaotamisel peaks esmalt hoolitsema selle eest, et saaksid endale üldse lubada töörõivaid, mis vastavad ettevõtte praktilistele vajadustele. Harilikult alles pärast seda tuleb mängu küsimus, kas eelistada kvaliteeti ja vastupida vust väljanägemisele. Sinu kauba märgi kuvand on kindlasti oluline, kuid riiete üldine kvaliteet on selle osa. Niisama ägedate riiete ostmine on mõttetu.Kaksasja veel, millest räägivad kvaliteedi ja vastupidavuse eelista mine. Esiteks näitab see ettevõtte pühendumust jätkusuutlikkusele. Üha tõenäolisemalt väga oluline asi ka sinu klientidele. Teiseks kipub heade asjade eelistamine lõppkok kuvõttes kujunema säästlikumaks kui päevast päeva lõputute kokku hoiukohtade otsimine tööriiete hankimisel.
Kõikide sääraste pisiasjade arvesse võtmine tööriiete hanki misel on oluline. Seega tasub läbi käia kogu operatsioonide ahel, mida iga töötaja teeb, et saaks selge ettekujutuse, millised prakti lised omadused peaks riietel olema ja mis pole nii oluline, et optimee rida tehtavaid kulutusi.
Mõlemal juhul tasub mõelda oma kaubamärgi presenteerimise praktilistele aspektidele. Mida keerulisem on töörõivaid sinu kaubamärgiga varustada, seda kallimaks läheb ka nende hanki mine.
6. Otsusta, kuidas on lood brändinguga Kõigepealt peab mõtlema, kui kaugele brändinguga tööriiete juures minna. Teisisõnu, kas soovid, et töötajad kannaksid täie likku vormiriietust või kombinee riks kodust riidekappi ja oma tööriideid? Väikestele ja keskmise suuru sega firmadele on viimane kavatsedotsustama,tööjopekultmisviislähenekõigepraktilisem.Ettevõttepooltonseljuhulharilitunked,pusa,vms.Teisekspeadkuidasriideidtellides
Isegi siseruumides võib tööte gija vajada erinevatel aastaaegadel erinevaid töörõivaste komplekte. Enamasti piirdub nende puhul asi siiski aksessuaaridega ja suuremaid kulutusi pole vaja teha.
tuslikumana, kui aeg-ajalt ka tema arvamust küsitakse ja seda ka arvestatakse. Pealegi, vahel võib tema vajadustest teada saada vaid nende järele küsides.
See jutt on pigem olulisem õues töö tegijale. Iga firmajuht unistab oma meeskonnale selliste töörõivaste ostmisest, mis sobiks aastaringseks kasutamiseks. Eesti kliimas – pole võimalik. Seetõttu peab enamik tööandjaid varustama töötajaid mitmete riidekihtidega, mida vasta valt ilmastikule kombineerida.
4. Küsi töötajateka arvamust
1. Määratle iga töökoha vajadused ja nõuded
Tekst: SVEN SULA Fotod:
3. Arvesta oma äri iseloomu Seab su tegevusala mingeid erinõu deid? Näiteks tekib vajadus eris tada erinevates tsoonides liikuvaid inimesi tööriietega kas või nii lihtsal põhjusel nagu töötajate ülesannete tuvastamine.Seejärel hinda töörõivaste haldamist üldisemalt. Milline on tavaline intervall uue meeskon naliikme palkamise ja reaalse töö alustamise vahel? Teisisõnu, kui kaua on tavaliselt aega, et töörõivad uutele tuli jatele valmis saada? Samuti, kui kauaks töötajad n-öselgapolegipeavad?ettevõttestavaliseltvastuVahestvaja,etpandavolekseluaegne?
On kaks peamist põhjust, miks töötajatelt küsida, mida nad oma töörõivaste puhul näha tahaksid. Esiteks see, et küsimine võib välja tuua midagi, mille oled oma esialgses vajaduste kaardistamises kahe silma vahele jätnud. Näiteks võisid eeldada, et parima hinna ja kvaliteedi suhte saavutamiseks peab esikohale seadma vastupida vuse, töötaja aga eelistab kaalult kergemaid riideid, isegi kui need peavad vähem vastu.
Tööriiete hankimise lähtepunkt võiks olla funktsionaalsus ka juhtudel, kui parasjagu peenike pihus. Kasulik on kohe mõelda sellele, millised ohud võivad tööta jaid ümbritseda. Seejärel mõtle, kas neid ohte saab vähendada riietega. Kuigi tööriided pole just isikukait sevahendid, siis tänapäeval on hulk selliseid, mis seda funktsiooni täita suudavad, olles näiteks tule-, lõikeja torkekindlad.Ohudohtudeks, ka kõige lihtsam mõjur ilmastik suunab töötegemist üsna jõuliselt. Isegi nii lihtne asi nagu korralik nokamüts, mis ei lase päikesel silmi pimes tada, on võimeline parandama õues töötaja sooritusvõimet suuremal osal
careersbusiness.co.uk
Teiseks, ja see pole mitte vähe tähtis, tunneb iga töötaja end väär
Ka tööriiete eluiga pikendab kangatüübi järgi hooldamine
Kõige olulisem – loe etiketti või kirju riiete siseküljel!
Allikas:
nende oma nägu muutmisele lähe neda. Esimene võimalus on integ reerida firmasümboolika töörõivas tega (nt trükkimise või tikandiga). Teise lähenemise puhul saab kõike seda ka hiljem lisada.
Tekst: GERLI RAMLER Foto:
EHITUS14
Kaubandussektor edestas ajutiselt tööõnnetuste osas ehitus- ja tootmissektori Kuigi enamasti ütleb statistika, et enim tööõnnetusi juhtub ehitus sektoris, siis viimastel aastatel on siin olnud muutus. Seoses koroona viirusega on kõige enam tööõnne tusi olnud viimastel aastatel hoopis kaubanduses, mitte ehitus- ja toot misvaldkonnas. 2021. aastal kasvas tööõnnetuste arv enim keemia toodete tootmises, transpordisek toris ja puidutööstuses, vähenes aga põllumajanduses, ehituses ning riigikaitses. Ehituses langes Tööins pektsiooni andmetel tööõnnetuste arv kolmandat aastat järjest.
Tööinspektsiooni andmeil juhtus 2021. aastal Eestis 3873 tööõnnetust, millest 2827 olid kerged ja 1033 rasked. Oma elu kaotas tööl 13 inimest. Aasta varem ehk 2020. aastal juhtus Eestis 3641 tööõnnetust, neist 2713 kerged, 918 rasked ning 10 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. 2022. aasta esimese nelja kuuga registreeriti 1035 tööõnnetust ja elu on tööl kaotanud 7 inimest.
Tööinspektsioon kontrollis tänavu 88 puidutööstusettevõtte tööohutust ja tuvastas 497 puudust. Ettekirjutusi tehti 61% kontrollitud ettevõtetest ja vaid 10% puhul ei tuvastatud ühtegi sihtkontrol liga seonduvat puudust.
Ennuse sõnul on eelne valt nimetatud olukord aga sel
jne seltskonnas, kui kellelgi peaks õnnetus juhtuma.“
Riskianalüüsi on esitanud ligi 30 000 tööandjat Eelmisel aastal jõustus seaduse muudatus, mis kohustas tööand jaid esitama siooniriates.üleantaksekiireltpidevalttervistlõimitudlikudettevõteteskondatöötajatenisatsioone,tusegakonnajärjestsioondada.tegevuskava,valikuteriskidTööandjategevusalatöövahendtööandjasekstööandjatelejatemillegaesitanud75%.esitanudsegasuurettevõtted,kohustusetöökeskkonnaTööinspektsioonileriskianalüüsi.SelleontäitnudkõikEestikeskmisesuurufirmadestonriskianalüüsi98%,väikeettevõtetestKokkuonEestitööandjatestriskianalüüsiligi30000,onkaardistatud80%töötatöökohariskidest.Tööinspektsioonlõimulluriskidehindamidigitaalsetöövahendi,kussaabvalidategevusalajatoobseejärelväljaselleenamlevinudohud.saabvalida,kaspakutudtemaettevõttesesinevad,japõhjalgenereeribsüsteemmilleabilriskemaanSamutitunnustabTööinspektjubakaheksandataastatettevõtteidheatöökeskarendamiseeest.Tunnussoovitaksetõstaesileorgakusväärtustataksetervistsäästvattöökeskjaohututtöötamist.Neisontööandjadteadriskidest,riskideanalüüsontööprotsessi,töötajatemõjutavaidohtehinnatakseningneidmaandataksejatulemuslikult.Auhindaväljaalla50töötajagaja50töötajagaettevõttekategooTaotlusedtulebTööinspektsaata23.septembriks.
aastal jälle tagasi pööramas, kuna majandus on avatud ja elavnemas. „Nii-öelda koroona-aastatel hakati tööandjate hulgas ka hüppeli selt rohkem analüüsima bioloogi liste ohuteguritega seotud riske. Kaug- ja kodutööga seotud riskide haldus tööandjate poolt on meie hinnangul endiselt üpris mini maalne, kuid tegelikult vastutavad tööandjad ka siin olulisel määral,“ täpsustabJuunikata.Koolituse ohutuskoo lituste koolitusjuhi Monika Mägi sõnul pööratakse tööohutusele iga aastaga aina enam tähelepanu, aga hüppelist muutust välja tuua ei saa. „Endiselt on ettevõtteid, kes käivad koolitustel vaid kohus tusliku „paberi“ pärast, samas on hea tõdeda seda, et vaikselt, aga järjepidevalt kasvab nende orga nisatsioonide hulk, kes tellivad teatud ohutuskoolitusi terve tele kollektiividele. Näiteks võib tuua esmaabi,“ räägib ta. „See on ka väga õige, sest just esmaabi on teinekord vaja kannatanule anda kohe ning pole aega oodata, kuni kollektiivi vastutav esmaabiandja kohale jõuab. Teiseks kuluvad esmaabioskused ära ka väljas pool tööd – oma pere, sõprade
EestisSHUTTERSTOCKon tööõnnetuste arv endiselt liiga suur
„Arvestades, et väiksemaid tööõn netusi tegelikult ei registreerita ja osas väikestes ettevõtetes vaada takse ka suurematest õnnetustest mööda, siis ei saa kindlasti väita, et olukord tööõnnetustega oleks Eestis väga hea. Pigem võib öelda, et arenguruumi on,“ ütleb tööohu tusega seonduvaid koolitusi korral dava Juunika Koolituse juhtiv partner Raul Ennus.
Ta lisab, et eelkõige oleks oluline vähendada surmaga lõppe vate ja väga raskete tööõnnetuste mahtu. „Hoovad selleks on tegeli kult nii tööandjate kui ka töötajate käes. Arvan, et teadlikkuse kasva tamine ja üldise kaasaegse ohutu töökultuuri loomine on siin kõige olulisemad tegurid.“
Enam kui pooltes ettevõtetes puudusid ohutusmärgid kohta des, kus peab kasutama isikukait sevahendit. 19% puidutööstuse ettevõtetel oli korraldamata töö keskkonna riskianalüüs, 35% see Tööinspektsioonile edastamata ja 42% ettevõtete riskianalüüs vajas täiendamist. Puidutööstustes võib töö käigus sattuda silma võõrke ha, seetõttu peab silmaloputus vahend olema kiirelt kättesaadav, ent 34% ettevõtetes puudus sil maloputusvahend üldse. Tööva hendite puhul kontrolliti kaitsepii rete või kaitseseadiste olemasolu. 69% ettevõtetes puudusid töö vahendiga ohtlikku kokkupuudet vältida aitavad kaitsepiirded. Suu remalt jaolt olid töötajale väljasta tud isikukaitsevahendid ja neid ka kanti, probleeme esines alla 15% ettevõtetest.
kaitsepiirdedohutusmärgidpuuduvadPÕHILINEPUIDUTÖÖSTUSTEVIGA:ja
Kui aga rääkida pikematest muutustest ehitus- ja tootmisvald konna ohutuses, siis on muutused Ennuse ja Mägi hinnangul kind lasti üpris suured. Samas suure mate ettevõtete ehitusplatsidel olid asjad heas korras ka juba kümme kond aastat Milliseidtagasi.ohutuskoolitusi tööohutuse vallas koolitusfirmadelt veel küsitakse? Mägi sõnul on valik lai ja ettevõtete vajadused erinevad. Ehitusvaldkonna ette võtetele pakutakse näiteks ehitus platsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori väljaõpet, Soome tööohutuskaardi ehk „rohe lise kaardi“ koolitust, kemikaa lide ohutuse, tuletöö tegemise ja asbestiga ohutu töötamise kooli tust, samuti spetsiaalseid ehitus alakoolitusi, näiteks tõstukijuhi ja korvtõstukijuhi põhikoolitust. „Arvestame alati kliendi tege vuse eripärasid, oleme paind likud ja viime läbi nii-öelda rätse pakoolitusi vastavalt tööde eripä rale,“ nendib ta. „Meie võrgustikus on üle 300 eksperdi, koolitaja ja konsultandi, kes teevad koolitusi nii Eestis kui ka Põhjamaades.“
Mõõtmised on akrediteeritud ISO:17025:2107 Eestis haigestub aastas radooni põhjustatud kopsuvähki rohkem inimesi kui hukkub liikluses!
EHITUS16
Ühisrahastus pole tegelikult uus mõiste. Selle mõte seisneb selles, et oma jõu ühendavad inimesed, kes soovivad rahaliselt mõnda projekti panustada. Iga inimene panustab nii palju, kui ta saab, ja nõnda leitakse projekti jaoks ette nähtud summa palju kiiremini kui olukorras, kui kogu summa peaks leidma üks inimene. Ühisrahastus on olnud hea lahendus paljude tööstusha rude puhul, seega miks mitte katse tada seda ka kinnisvara ja kinnisva raarenduseKinnisvaraarendustevaldkondades? ühisra
Raha suurte projektide elluviimiseks on alati küsitud pangast, laenude saamiseks on vahel palutud abi ka mõnelt rahakamalt partnerilt. Uuesti on aga ka kinnisvaraarenduste rahastamiseks vahendite leidmiseks hakatud tegema ühisrahastuskampaaniaid. Nii saab igaüks paigutada oma raha kinnisvarasse ja olla osanik millegi täiesti uue loomisel.
Tekst: MARTIN HANSON Fotod: PIXABAY
hastamine pakub ühisrahastus platvormide vahendusel juurde pääsu hulgale investoritele, kes saavad anda oma panuse (investee rida) kinnisvaraarendustesse. Selline investeering väljendub uute hoonete ehitamises ja seejärel kasumi teeni mises pigem majade väärtuse suure nemisest kui üüritulust. Inves teerida võib nii elamutesse kui ka ärikinnisvarasse.Rõhkonselliste investeeringute puhul sellel, et oma raha ei paigutata mitte laenudesse, mis siis omakorda arendajate käsutusse antakse, vaid
Arenduste rahastuse vanad tuuled: kinnisvara ühisrahastus
läheb otse
kasutada kui lisavõimalust. Üks kõige populaarsemaid laenumudeleid ühis rahastusplatvormidel on rahastuse pakkumine projektile võimalusega seda hiljem refinantseerida – rahas tust kaasatakse selleks ajaks, kuni pangaga õnnestub tingimustes kokku leppida, ning samal ajal on võimalik ehitamist alustada.
EHITUS 17
Ühisrahastamist tunnustas väidetavalt esimest korda ametlikult Jeff Howe oma artiklis, mis ilmus 2006. aastal ajakirjas Wired. Kinnisvaravald konnas on kinnisvara ühisrahastamine sama vana kui sõna „kinnisvara“ ise. Siiski sai seda kasutada vaid erakapitali tehingutes, kus oli vajadus suurte summade järele, ja nõnda oli see meetod nn hobiinvestorile kättesaamatu. Seda tüüpi investeering vajas mitmekesistamist.
hastusplatvormide abil – makstes tagasi vaid kindlaksmääratud intres siprotsendi laenusummast, olene mata kasumi suurusest.
KINNISVARA ÜHISRAHASTUSE AJALUGU
Üürikinnisvarasse ühisinvestee rimisel saate igakuist üüritulu, nii lihtne see ongi. See passiivne sisse tulekuallikas on pikaajalise jõukuse võti, kuna see peab vastu turu kõikumistele, tagades stabiilsema rahavoo. Näiteks viimase eluase mekriisi tipphetkel aastatel 2008–2009 langesid kinnisvarahinnad Eestis kuni 50–60%. Samal ajal püsisid üürihinnad stabiilsemad, langedes vaid umbes 10–15%.
Allikas: Crowdestate
raha mitmeid.tekkinudrahaomanik.toristinvesteerimiseks.kinnisvaraarendusseNingigastinvessaabläbisellekakinnisvaraKanaleid,millekauduomakinnisvarasseinvesteerida,onviimasemõneaastajooksul
Eelised pankade ja laenude ees Finantseerimise allikana valivad kinnisvaraarendajad sageli stra teegilise partneri või institutsio naalse investori, mis tähendab, et iga projekti puhul jagatakse kelle gagi kuni 50% oma kasumis. Olene mata sellest, et ettevõtja peab kogu töö ise ära tegema, saab investor igal juhul pool projekti kasumist. Sellist situatsiooni annabki vältida ühisra
2012. aastal võeti vastu uus seadus, mis lubas hobiinvestoritel kinnis vara ühisrahastusse investeerida. See seadus oli töökohtade loomise sea dus (JOBS Act) ja selles on kirjas, et „selle seaduse kaudu saavad akredi teeritud investorid ja mitteakrediteeritud investorid investeerida kinnisva ra ühisrahastusse“.
Miks ühisrahastuseinvesteeridakaudu?
On fakt, et sõltumata majan dusseisust on inimestel vaja kusagil elada. Niisiis, isegi kui pangad ei anna laenu ja kinnisvaraostjate arv üha väheneb, on endiselt olemas stabiilne üüriturg, kus üürnikud vajavad kohta, mida nad saaksid koduks nimetada. Renditulu on teile tagatiseks, et tulete toime turulan gustega ja elate need üle, vähemalt seni, kuni kinnisvarahinnad taas paika loksuvad. Üldiselt on kinnis vara pikaajaline hinnakasv viimase 15 aasta jooksul olnud üle 300% (kaasa arvatud eluasemekriiside periood).
Esimene ühisrahastuskampaania toimus juba 1714. aastal niinimetatud pikkuskraadipreemia rahastamiseks. Sel ajal seisis Briti valitsus silmitsi ra hastamisprobleemidega ja kasutas neist pääsemiseks ühisrahastust. Aja jooksul ühisrahastamise viisid arenesid ja mõne aja pärast võeti need ka sutusele ka teisel pool Atlandi ookeani. 19. sajandil vajasid pankurid ja ra hastajad kapitali läbi kogu riigi kulgeva raudtee jaoks ja otsisid investoreid avalikkusest. Nõnda hakati ühisrahastust kasutama mitmetes projektides, mis vajasid suuremat rahastust.
Rõhk on kinnisvaraarendusse.vaidmitterahapuhulinvesteeringutesellistesellel,etomaeipaigutatalaenudesse,rahalähebotse
Kunagi pole meeldiv saada eitavat vastust ka pangast, eriti kui see eitav vastus tuleb unistuste projekti jaoks rahastamise kaasamise soovile. Eelar vamus lühiajaliste finantsvahen dite suhtes tuleb siinkohal ära jätta – ühisrahastus ei pea olema asendus pangalaenule, pigem tuleks seda
Allikad: EstateGuru, Rahageenius, Crowdestate
„Väga tähtis on, et haldusfirmade töötajad annavad omanikele ja üürnikele võimalikult konkreet seid soovitusi onmisemõõdetavad,Kuijubavõimalikseadetemparatuuri,oleksidlerid.olevadkontori-juhiltmajaomanikulelektritarbimistmaksab,osasHeakeele,“maalseimamesedtoimetamiseks.tehnosüsteemidegaNäitekskontoriinipeavadleidmaruumideoptitemperatuuriosasühiseütlebhaldusettevõttejuht.onkasee,etvähemaltelektrionetteteada,misseehommejaniionvõimalikomaveidireguleerida.Tasoovitabigalüürnikuljajulgeltomahaldusküsida,kuidastoimivadvõitootmisruumiseinalreguleeritavadkontrol„Kuikõikinimesedmajaskursis,kuidasreguleeridaningteaksid,misvõtabkuipaljuelektrit,oleksväikelihtnekokkuhoidinimesteendakäitumisepealt.kõikenergiakandjadoleksidsaabviiatarbimõistlikuletasemele.Praeguviimaneaegauditeeridaoma
Näiteks kinnisvaratehnoloogia
„Selge on see, et ees on väga keeru lised ajad ja kõrgenenud hindade ning galopeeriva inflatsiooni valguses peab väga targalt ja läbi mõeldult tegutsema. Arvan, et see hetk, kus ettevõtted oma eksistentsi osas otsustama peavad, saabub kuu alguses, kui saadakse kätte kommu naalteenuste arved. Arvatavasti toob kõige rohkem „lakse“ oktoobri ja novembri algus, mil avatakse kütte hooaeg,“ avaldab arvamust Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juha tuse liige, rahvusvahelise varahal dusettevõtte Newsec Eesti üksuse tegevjuht Janek Hintsov.
Tekst: GERLI RAMLER Foto: SHUTTERSTOCK
seadmeid ja kulutusi, et leida üles nõrgad kohad. Iga üürniku panus kokkuhoidu on äärmiselt oluline!“
Tehnoloogia aitab leida säästukohti
edasi?MisonKuludlaes.saab
Huviga vaatavad ärihoonete omanikud, üürnikud ja haldurid loomulikult ka energiasäästu pakkuvate tehnoloogiate poole.
Hintsovi elukogemus ütleb, et tegelikult reageerib turg alati üle. „Näiteks koroonaajal osteti miljo nite eest meeletutes kogustes maske ja kaitseülikondi, mis nüüd ladudes oma tähtaja kukkumist ootavad. Gaasi kogutakse täna ju samuti väga edukalt maardlatesse ja arvan, et selle hetkeline hind on ülepingutatud. Aga muidugi sõltub,
kui karm talv tuleb. Kui talv jääb pigem soojaks ja pehmeks, võiks gaasihind isegi veidi allapoole tulla,“ selgitab ta. „Kui palju see aga meie ettevõtjaid aitab, ei oska öelda. Meil on ikkagi hetkel megainflatsioon, hinnatõus, Euribor kasvab ja surve palgatõusuks on suur – see kõik sööb ettevõtete kasumi ära!“
Turg reageerib enamasti üle Ettevaatlikud ei ole mitte ainult tarbijad, vaid ka pakkujad. Hintsov toob näite: „Võtsin kolmelt elektri energiat pakkuvalt võrguettevõttelt pakkumised ja ainult üks neist tegi fikseeritud hinnaga pakkumise.
Ettevaatlikud ei ole mitte ainult tarbijad, vaid ka pakkujad.
Ta nendib, et keeruline on just see, et hetkel on kõigi energiaalli kate hinnad kallid ja ühelgi suunal pole võimalik asendust leida. „Jah, suvel oli vast lihtsam nendel ette võtetel, kellel on rajatud katusele või hoovile päikeseenergiajaam, aga kahjuks sügis- ja talvekuud enam nii roosilised ei ole. Meie kliendid ehk erinevate ärihoonete omanikud on tänaseks väga targalt kõik oma võimalused kokku hoida läbi vaaginud ja kasutanud erine vaidNäiteksstrateegiaid.“onettevõtteid, kus on muudetud töötajate töögraafikuid, viies enamiku tootmist nädalavahe tustele või suurendades öiste vahe tuste osakaalu, sest siis on reeglina elekter veidi soodsama hinnaga. Mõnel juhul on pääseteeks kodu kontorid ning kontori- või tootmis ruumis kütte- ja tadesmisse,hoonetejadeSamutitemperatuuridejahutussüsteemideoptimeerimine.panustasidenamikärimaomanikkekevadeljasuvelomaenergiatõhususeparandasoojustadeshooneid,vaheaknaidjauksi,reguleerides
valgustust ning püüdes leida veel erinevaid võimalusi kulude kokku hoiuks. Ja väga paljud ettevõtted on ootaval seisukohal, et ehk on riigi poolt oodata mõningast ajutist lahendust pakkuvat rahalist toetust.
ajal ning müüvad energiat siis, kui see on kallis.
Kõrgustesse kerkinud elektrienergia, gaasi ja kaugkütte hind on pannud ettevõtjaid vaatama hoolega läbi oma igapäevaseid ja erakorralisi kulutusi. Siin-seal on kuulda uksi sulgevatest väikefirmadest, kes ei suuda enam maksta tuhandetesse eurodesse ulatuvaid elektriarveid. Tõenäoli selt pole kaugel ka aeg, kus mõned suuremadki organisat sioonid hakkavad mõtlema otste kokkutõmbamisele.
Seadmete ja säästukshoolduskuludmasinatepolekoht
EHITUS18
Majaomanikel on soovitatav järg miste aastate eelarvetes vaadata üle kogu kompleksi kulud ning süsteemide ja ehitise uuendamis vajadus. Renoveerimata hoone kommunaalkulud võivad krõbe date hindade tõttu vabalt ületada sel talvel saadava üüritulu. Hintsov soovitab süveneda tarbitud kogus tesse, jälgida turul toimuvat ja mõelda, kust saab veel kokku hoida. Kindlasti ei tohi aga säästmise mõttes hoida kokku masinate sead mete hoolduskuludelt. Hoolda mata masinad – ka kodumasinad –võtavad rohkem energiat ja võivad lakata töötamast. Remont võib aga venida pikale, sest näiteks paljude elektrooniliste detailide tarne on endiseltKokkuvõttesraskendatud.onHintsovi sõnul haldusettevõtte ülesanne hoida silma peal klientide püsi- ja jook sevkuludel. Haldusjuht peab suutma mõista ja selgitada omani kule ja üürnikule hoone kõrvalku lusid ning tema üks olulisemaid ülesandeid on hoida kõrvalkulud optimaalsel tasemel. „Pidage julgelt nõu oma majahalduriga. Kind lasti leidub kohti optimeerimiseks. Oleme elanud mugavat elu, paraku nüüd on ajad muutunud.“
Teiste jaoks tundus see liiga riskantne. Samuti lõpetavad mõned võrguettevõtted üldse tarbijatega fikseeritud lepingud, sest fikseeritud hinnad on ju seotud keskmise börsi hinnaga, mis on väga pikalt olnud keskmisest tasemest ülevalpool.“
Viimane tehnosüsteemidaeg targalt tööle panna
R8 Technologies analüüsib ning juhib hoone tehnosüsteeme kolme põhiparameetri alusel: parem sisekliima, kõrgem energiaefek tiivsus ja tehnosüsteemide pika ajalisus. Lisaks on võimalik liituda R8 virtuaalse elektrijaamaga, mis võimaldab klientidel teenida samal ajal lisatulu energiaturu bilansi laevadmisturuga.elektrituruhindadetaksidkaoptimeeridesSamamoodihoidatehespalju.temperatuursamaltadavõibriseadmetejadusekompenseeridamisFuseboxteenusttasakaalustamisest.EnergiaturubalansseerimispakubkaEestiettevõtteelektritarbimisesüsteem,võimaldabautomaatseltjärskuenergiavatõusuajutiseltteisteelektarvelt.Lihtsanäitenatuuakülmkapi–kuiseelülitunnikselektrivõrgustvälja,ajalustavamata,eimuutukülmikuseeseritiSuurteskülmhoonetessamavõibolenevaltelektrihinnastkokkupärissuurisummasid.energiahindadegapanebFuseboxtööleklientideakud,etneedarvespidevaltpäikese,ilmastiku,jabalansseeriSeetähendab,etakudkõigesoodsamaelektrihinna
Varjude visualiseerimise tööriist
kWh garantiiga
kõigiKõrguskaart:arvutuste alus
Paljud Helioses tehtud arvutused põhinevad kõrguskaardil. Sellel kaardil saab Autarco täpselt määrata objektide kõrguse, kasutades laserku jutise tuvastamise ja kauguse määra mise tehnoloogiat (muidu tuntud kui LiDAR). See tehnoloogia kasutab peegeldavaid lasereid ja tagab, et kõik tehtud arvutused on ülitäpsed.
Ohutus ballastiarvutustegaesmalt
TASUB TEADA
NORD SOLAR tagab parima päikeseenergia tootlikkuse koos Autarco PV süsteemiga
Turg jaotub: ca 75% Eesti, 15% Läti ja 10% Rumeenia
ümbruskonna andmetest (nt kui kodu asub lagedal alal või mere lähedal), kasutatava ballasti tüübist ja tuule tugevusest piirkonnas. Nii me oleme kindlad, et Teie süsteem on alati kindel ja turvaline.
Loomulikult on meie esmane priori teet, et meie paigaldatavad PV-süs teemid oleksid ohutud. Me lisame juba täiendavat ohutust, kasutades ühe kaubamärgi täielikku PV-la hendust, mis tagab, et komponen tide mittevastavust ei juhtu kunagi. Kuid ka süsteemi paigaldamine peaks olema ohutu. Kui süsteem on liiga kerge, võivad tugevad tuuleiilid selle ära lennutada. Kui süsteem on liiga raske, võib see mõjutada maja katust. Ohutute süsteemide loomi seks kasutame Autrarco ballasti arvutamise tööriista. Lähtuvalt kasutatavast katusekatte tüübist,
Nord Solar on Hollandi päikeseenergia kaubamärgi Autarco eelistatud partner, mis on ainus tootja maailmas, kes pakub ühe kaubamärgiga PV-süsteemi täielikku lahen dust. Autarco päikesepaneelid, inverterid, kinnitussüstee mid, seireseadmed ja nende Heliose tarkvara on loodud töötama sujuvalt koos. Tavaliselt on päikesesüsteemid ehitatud erinevate komponentide kaubamärkidega, mis võib suurendada süsteemi rikke ja väiksema tootlikuse ohtu. Ühe kaubamärgi lähenemisviisi kasutamine tagab, et kõik komponendid töötavad sujuvalt koos, tagades turvalise ja suurepärase töövõimega PV-süsteemi.
EHITUS 19
Inglise keeles photovoltaics ehk PV-paneel või päikesepaneel on fotogalvaaniliste materjalidega elementide kogum, mis muundab päikeseenergia otseseks elektriks. Seejärel muundatakse see elekter kasutatavaks vahelduvvooluks.
Meil on võimalik saada sellest,turvaline,meiegapäikeseparkiteievähem.eelnevaltsüsteemtunnijäänudhüvitistrahalistigasaamatakilovatt-eest,kuitöötabarvestatustSeegaoninvesteeringkoostagatudjaolenematamisjuhtub.
Tootlikus garanteeritud
1,5 aasta jookusul ca 9,2 MW eest päikeseenergia süsteeme
Nagu olete võib-olla varem lugenud, kasutame meie süsteemide hea toimimise ja ohutuse tagamiseks palju reaalajas andmeid. Kuna kasu tame nii palju andmeid, oleme ainus tootja maailmas, kellel on päike seenergia tootlikusele kindlustatud kWh garantii. See tähendab, et meil on võimalik saada rahalist hüvitist iga saamata jäänud kilovatt-tunni eest, kui süsteem töötab eelnevalt arvestatust vähem. See tähendab, et teie investeering on turvaline, olenemata sellest, mis juhtub.
NORD SOLAR
Kuid keskkond, milles me elame, ei ole staatiline, vaid on pidevas muutu mises. Seetõttu võivad teie ümbruses toimuvad muudatused, nagu puu kasvamine või puu mahavõtmine, samuti mõjutada varju ja seega ka teie PV-süsteemi tootlikust. Autarco tarkvaras saab elemente hõlpsasti lisada või eemaldada objektide lisa mise või markeerimise tööriista abil. Selle tööriista kasutamine tagab, et arvutused on võimalikult täpsed.
NORD PaigaldanudSOLAR
Et näha varjude mõju PV-süsteemide tootlikkusele, on Autarco integree rinud oma tarkvarasse varjude visu aliseerimise tööriista. Selle tööriista abil saame hõlpsasti määrata varju mõju süsteemi tootlikkusele, kuna paneelid on tähistatud erinevates gradientides rohelisest (näidatud paneelil puudub varjuefekt) kuni punaseni (vari mõjutab oluliselt paneeli tootlikkust). Seda funktsiooni kasutades saame hõlpsasti kohan dada süsteemi disaini ja kujundada parimad võimalikud PV-süsteemid. Selle näiteks on mitme madalama
Objektide markeerimine ja lisamine
tootlusega stringi rühmitamine või optimeerijate paigutamine teatud paneelidele, et minimeerida varjude negatiivset mõju PV-süsteemi toot likkusele.
Üks peamisi elemente, mis tagab Autarco süsteemide suurepärase jõudluse, on nende Heliose tarkvara. Heliosega on võimalik projektee rida PV-süsteeme, kasutades täpseid reaalajas andmeid (sellest lähemalt hiljem) ja jälgides paigaldatud süstee mide jõudlust. Süsteemide disaini põhjal teeb Helios “digitaalse kaksiku”, mis on installitud süsteemi täpne digitaalne koopia. Digitaalne kaksik tagab, et Autarco tarkvara suudab 15-minutilise intervalliga aktiivselt mõõta teie PV-süsteemi ilmastikust sõltuvat jõudlust. See täpne jõudlu sanalüüs võimaldab Autarcol ja Nord Solaril esiteks kontrollida, kas PV-süs teem toimib ootuspäraselt, ja teiseks kindlaks teha, kasPV-süsteem on õigesti paigaldatud.
puuduolevad tooted veel kätte saadavate toodetega – ehk asen datakse üks kaubamärk teisega, et objekt lõpetada või mingi seade käimas hoida. Uus hinnatõus tuleb siis, kui need alternatiivtooted ka otsa saavad. Kuna kõik suuremad ja väiksemad tootjad kasutavad samu tooraineid ja komponente, siis sellest tulenevalt on automaa tikasektor väga keerulises seisus.“
Baltikumi suurima katusefermide ja Posi-Joisti talade tootja Tenter OÜ juhatuse liige Martin Marjapuu meenutab, et aasta 2021 oli ehituses väga eriline, sest nõudlus materjalide järele oli tavapära sest palju suurem. „Sellele andis kindlasti oma panuse koroo nakriis, seoses millega tõusid kõigi ehitusmaterjalide hinnad, ka puidul, mille hinnad kerkisid mullu võrreldes tavapärase hinnaga peaaegu kolm korda. Tipp oli 2021. aasta september, kust edasi tuli väike langus, mis kestis tänavu jaanuarikuu teise pooleni. Nõudlus oli jätkuvalt väga-väga suur ning kuigi ennustati, et sel aastal niisugust hinnatõusu enam
„Sündmused, mis mõjutavad toote hinnastust, saadavust ja tarnet, on tavaliselt seotud mõne globaalse probleemiga, on selleks pandeemia, sõda või mõni muu sündmus. COVIDi mõju on täna seni näha kõige rohkem Hiinas, kus toodetakse väga palju keeru kamate seadmete koostamiseks kasutatavaid komponente. Kuna Hiina kehtestas karmid liikumispii rangud ja sulges vahepeal mõned sadamad, oli selle mõju väga kiirelt tunda. Ukraina-Venemaa sõjast tulenev tooraine puudus on samuti väga tõsine mitmetele tootjatele,“ ütleb Siilivask.
Võitja on alati see, kes suudab kiiremini turuga kohaneda
Lõppkasutaja jaoks on siin tema hinnangul kolm suuremat mõju tajat: esiteks elektroonika- ja auto maatikatoodete tooraine hinna tõus, näiteks plasti ja metallide hindade kerkimine. Teine mõjutaja on toodete puudus, mille tulemu
Elektrienergia ja automaatika digilahendusi pakkuva Schneider Electric Eesti juht Miko Siilivask ütleb, et aastaga on materjalide hinnad tõusnud märgatavalt. On tooteid, mille hind on mitmekor distunud, ja on ka tooteid, mille hind on tõusnud vaid 10%. Aga neid viimaseid on väga vähe.
Ehitusmaterjalide hinnaralli on viimastel aastatel olnud vägev. Kõigepealt pandeemiaehmatus, mis pani riigid järgemööda piire sulgema, seejärel Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellest tingitud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene ettevõtlusele. Ehitussektori ettevõtjate soovi tus on selge: investeeringuid edasi lükata pole mõtet, sest ei tea, mida uus aasta kaasa toob.
Automaatikasektor on äärmiselt keerulises seisus, tooteid napib Hetkel ei kerki Siilivaski sõnul küll elektroonika- ja automaati katoodete hinnad nii kiiresti kui varem, kuigi automaatikatoodete tootmine ja tarnimine on endi selt raskendatud. „Põhjus võib olla selles, et hetkel asendatakse
EHITUS 21
sena ollakse nõus maksma edasi müüjatele isegi kordades rohkem kui varem. Ja kolmandaks mõju riks on loomulikult transpordihin dade tõus.
EHITUSTURULRAMLER on parim aeg investeerimiseks täna
Ta lisab, et ta ei taha ära sõnuda, aga loodetavasti enam hullemaks minna ei saa. „Kuid kui Murphy seadustele otsa vaadata, siis on see arvatavasti vale ootus.“
Tekst: GERLI
Kiur Kaasik
SchneiderMikosündmus.sõdaselleksprobleemiga,mõneonsaadavusttootemisSündmused,mõjutavadhinnastust,jatarnet,tavaliseltseotudglobaalseonpandeemia,võimõnimuuSiilivaskElectricEesti
Praegu püsib puidu hind pannud.turuhinnakonkurentsstabiilne,sõnulMarjapuusuhteliseltonpaika
Hindade alanemist pole loota
vähenevadEhitusmahud
EHITUS22
Foto: Tenter OÜ
ei tule, tabas meid jaanuari lõpus šokk. Sellist asja polnud minu ehitussektorikogemuse jooksul veel olnud ... Hinnad kerkisid vaik selt, kuni sõja algamine Ukrainas keeras pea peale ka puidutarned.“
Ta nendib, et tarnijatel ja toot jatel hakkas hirm, et puitmaterjal saab otsa, kuna Eesti jaoks väga olulised puidu impordipartnerid olid Venemaa ja Valgevene ning sõda ja sanktsioonid ähvardasid sellele koostööle punkti panna. „Hakkas toimuma suur varumine ja puidu massiline kokkuost ning suurenenud nõudlus viis hinnad hüppeliselt lakke. Aprilliks kerkis puidu hind kõrgemale, kui see oli olnud 2021. aasta septembris! Ent maikuuks oli selge, et nõudlus ei
Rääkides puitmaterjalist, hindab Marjapuu, et hetkel enam tarneprobleeme ei ole, sest kõikide puidutootjate laovarud on korra likud. „Sama lugu on logistika ja transpordiga – oleme selle kõigega suhteliselt hästi toime tulnud, leidnud toimivad alterna tiivid ning majandus liigub hetkel stabiilses joones. Loodame peat selt näha inimeste tarbimises uuesti turvatunnet ning majan duse taastumist sellest tavapära tustTenterolukorrast.“kasutab puitu, mis tuleb kõikjalt Euroopast: Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Soomest ja Root sist. Kuna tarnijaid on palju, aitab see ennetada tooraineprobleeme ja hoiab klientide jaoks hinnad stabiilsed. Lisaks ei sõltu Tenter ka eriti palju kasvanud energiahinda dest, kuna nende tootmisseadmed on äärmiselt ökonoomsed ja pide valt panustatakse automatiseeri misse.
tule järele, lõpptarbija oli tohu tust hinnatõusust hirmutatud, inflatsioon kasvas mühinal. Ja nii hakkasid puidu hinnad mai teisel poolel vaikselt langema, kukkudes osaliselt isegi kuni poole võrra. Tänaseks on hind stabiliseerunud, tarneprobleemid on lahendatud, leitud on uued tarnijad mujalt Euroopast ning tundub, et elu läheb edasi ka ilma Venemaa ja ValgevenePraegupuiduta.“püsib puidu hind Marjapuu sõnul suhteliselt stabiilne, konkurents on turuhinna paika pannud. „Ja kuna nõudlus ei ole ülemäära suur võrreldes toot mismahtudega, hoiab ka see hinna stabiilsena. Tarnijate laovarud on suured ning üleüldine kättesaa
Eestis vähenes ehitusmaht 1,8%. Kokku ehitati 1079 mil joni euro eest, sellest hooneid 697 miljoni ja rajatisi 382 miljo ni euro eest. Eelmise aasta tei se kvartaliga võrreldes ehita ti hooneid 8% vähem ja rajati si (teid, sildu, sadamaid, magist raaltorustikke, side- ja elektri liine, spordiväljakuid jms) 14% rohkem.Statistikaameti juhtivana lüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg jätkuvalt mõjuta tud kiirest ehituskulude kasvust. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine, vähem ehitati nii uusi hooneid kui tehti ka hoo nete remondi- ja rekonstrueeri mistöid. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondija rekonstrueerimistööde tõttu, väikest kasvu näitas ka rajatiste uusehitus.Välismaal tegutsevate Ees ti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. Välis riikides ehitati rohkem nii hoo neid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5%, aasta varem2022.4%.aasta esimese poolaastaga suurenes ehitusmaht eelmise aasta sama perioodi ga võrreldes 5%. Tänu eduka le aasta algusele jäi plusspoole le ka hoonete ehitus (3%). Ra jatisi ehitati kümnendiku võr ra rohkem.
Marjapuu nendib, et hinda dega on ikka niimoodi, et üles lähevad need alati kiirelt, aga alla tulema ei kipu. „Kui just ei teki mingit järgmist väga tavatut olukorda ... Aga pigem on nii, et ettevõtted ja inimesed harjuvad ning tulevad hinnatõusudega kaasa. Mina leian, et hetkel on turg juba päris stabiilne, materja lide kättesaadavus pigem hea ning millal siis veel ehitada, kui mitte kohe! Sest kes täna pidurdab, see avastab ennast samast kohast ka järgmisel aastal, kui sõda on Ukrainas loodetavasti lõppenud ning hinnad jälle tõusuteel. Minu soovitus on pigem, et ehita täna, sest meil on inflatsiooniga tormi jooks. Kinnisvara on läbi ajaloo inflatsioonile hästi vastu saanud ning saab ka seekord.“
Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kohalikul turul ja välisriikides kokku püsivhinda des 1,4% vähem kui aasta va rem samal perioodil, selgus Sta tistikaameti andmetest.
davus on hea. Muret võib tunda ainult puidu pikkuse üle, kuna Euroopas on pikka puidu vähem – pikk puit tuli eelnevalt Vene maalt. Aga siin tuleb lihtsalt natuke tootmis- ja tarbimisharju musi muuta, olukorraga kohaneda ning edasi liikuda. Sellises turu olukorras, nagu viimased aastad olnud on, tuleb võitjana välja ikka see, kes suudab turuga kiiremini kohaneda.“
Foto: Kiur Kaasik
Kes täna pidurdab, see avastab ennast samast kohast ka järgmisel aastal, kui sõda on TenterMartinjällelõppenudloodetavastiUkrainasjahinnadtõusuteel.MarjapuuOÜ
