Ehitus Kevad 2014
Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
* 2014. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
3 Fotod: FiestaDesign salong, Moonavoor seinakattestuudio, Scandinavia tapeedisalong
Eriline tapeet annab ohoo-efekti Kes soovib oma kodu teha eriliseks, võib kasutada näiteks fliis-, kork- või tõusva trendina metalliläikelist tapeeti. Signe Kalberg Eripärasemate tapeetide nimekirja võib veel lisada roo- ja bambus- või siis siid- ja klaaspärlitega tapeedi. Samuti flokktapeedid, mis kujutavad endast sametise ornamendi/mustriga tapeeti. Moonavoor Seinakattestuudio juhataja Irina Kanarjova sõnul pakuvad tänapäeval tootjad peale traditsioonilise pabertapeedi ka fliseliin-, akrüül-, vanüül- ja tekstiiltapeeti, aga ka metallpealispinnaga tapeeti. Moodsad marmor-, naha- ja veneetsia krohviimitatsiooniga tapeedid annavad interjöörile eksklusiivse ja stiilse ilme. Fliistapeet on kõige ajakohasem tapeediliik. Fliseliin on materjal, mis on analoogne paberiga, kuid tema koostisse võivad kuuluda väga erinevad kiud: tselluloos, puuvill, sünteetika. Selline tapeet n-ö hingab ja omab häid kuluvusnäitajaid. „Fliseliintapeeti võib kasutada peaaegu kõigis ruumides.
Kui pealiskiht on vinüülist, siis saab neid puhastada ja kasutada ka niisketes ruumides. Neid tasub panna ka ühiskondlikesse ruumidesse, näiteks koridoridesse, kuhu tapeet sobib paremini kui värv,” selgitab Kanarjova. Kangas- ja metallpealispind
Fliseliintapeediga on väga lihtne töötada, sest liim tuleb kanda seinale, mitte paanile nagu pabertapeedi puhul. Samas ei ole fliseliintapeedi
eemaldamine seintelt üldse raske – need tulevad maha kas tervete paanidena, jätmata seintele ühtegi jälge või, kahekihilised, mis jätavad seinale alumise kihi, võimaldades sellele kleepida uue tapeedi. Kangastapeet – see on üks luksuslikumaid seinte kujundamise mooduseid. Kangastapeet koosneb kangast või kangakiududest, mille aluseks on kasutatud paberit või fliseliini. Kangastapeet on suurepärane seinakate magamistoa või elutoa
seinte viimistlemiseks. See tapeediliik suudab hästi summutada helisid. Mõni tapeet on kaitstud tefloniga, mistõttu need ei pleegi ja on süttimiskindlad. Kangastapeeti peab aga puhastama tolmuimejaga. Kanarjova sõnul on kangastapeete mitmeid liike ning neid eristatakse materjali ja väljanägemise järgi – atlasriidest sametini. Toodetakse ka tapeeti, mis väliselt meenutab pabertapeeti, kuid mille alusmaterjaliks on siiski kangas. Kanga alusel loodud seinakatted on üsna keerukad tapetseerimisel, eriti, kui tapeet on valminud käsitööna looduslikust kudumist. Metallpealispinnaga tapeet – see on üks tapeediliikidest, mis kogub üha enam populaarsust. See kätkeb eneses nii esteetilist välimust, moodsat disaini kui ka funktsionaalsust. Tapeedi aluspõhjaks on kas paber või fliseliin, pealmine kiht on teostatud alumiiniumfooliumist. Metallpealispinnaga tapeet
4 Kui rootapeetidel jäävad paanide ühenduskohad üsna hästi näha, siis korktapeedi puhul on ühenduskohad vähemärgatavad, andes tulemuseks ühtlase dekoratiivse pinna. Valikus on erinevad tekstuurid ja toonid, moega kaasa minnes uudisena nüüd ka metalsel (pronks, hõbe) põhjal. Vedeltapeet elustab interjööri
Sisetöödeks on vedeltapeet ehk dekoratiivne krohv huvitav seinakattematerjal, elustades interjööri ning luues hubase ja sooja koduõhustiku. Vedeltapeedid pakuvad lahendusi nii moodsasse interjööri kui ka maalähedasse talumajja. Et seda valmistatakse puuvilla baasil, jääb kõrge kvaliteediga, looduslik ja tervisesõbralik naturaalne vedeltapeet seinal pehme ja struktuurne. Tänu just oma loodussõbralikkusele on eriti sobiv lastetubade viimistlemiseks. Oluline on see, et vedeltapeet ei kogu tolmu, seda saab harjata ja muret-
nõuab enda all aga väga hoolikalt ettevalmistatud seinapinda, kuna iga pisimgi defekt paistab pärast seinal hästi silma. Hubane korktapeet
Scandinavia tapeedisalongis võib tekstiil-, käsitöö-, pilt-, paber- ja tugevdatud pabertapeetide kõrval näha ka eksklusiivset korktapeeti. „Korktapeet on tervisesõbralik seinakate, mis tänu korgi antistaatilistele omadustele ei tõmba tolmu ligi, sobides seega hästi ka laste- ja magamistubadesse. Ainulaadse struktuuriga korgikiht peaaegu ei vanane ega ima lõhnu, isegi mitte tubakasuitsu,” ütleb müügikonsultant Enely Tähe. Tasub teada, et kork on tulekindel – ei soodusta tule levikut
ega eralda toksilisi gaase kõrges kuumuses. Kes on korgiga kokku puutunud, teavad, et kork on vägagi kulumiskindel, samuti on hästi vastupidav löökidele. Korktapeet on hõlpsalt paigaldatav pabertapeetidele sobiva liimiga. Tähe sõnul on korktapeeti võrreldes näiteks paksemate korkplaatidega hiljem oluliselt lihtsam eemaldada.
sema ei pea ka tapeedi kolletumise pärast. Vedeltapeet on looduslik ja hingav viimistlusmaterjal ning tagab ehitise loomuliku õhuvahetuse. See hoiab ka ruumi sisetemperatuuri stabiilsena – vastavalt vajadusele, kas sooja või jahedana. Vedeltapeedil on samuti suurepärane helineelavus, mille tõttu kasutajad hindavad vedeltapeeti kui väga head akustika parandajat. Vedeltapeet on toodetud looduslikest materjalidest, millest 90% moodustab puuvill ja 10% lisaained (želatiin, tammekoor, lillede kroonlehed, vilk jne). Tootmisel ei kasutata liime ja muid kemikaale, vaid sideaineks on želatiin. Vedeltapeeti müüakse kuivainena kotis, millest jätkub u 3,5 m2 seina katmiseks. Tapeete saab paigaldada lihtsalt, kiirelt ja tolmuvabalt igale aluspinnale kuivades siseruumides. Vedeltapeet katab ühtlaselt ebatasaseid pindu ja varjab ideaalselt aluspinna defektid, pinnale ei teki pragusid. Kui juhtubki, et tapeet saab viga, siis imelihtne on ka materjali parandamine või määrdunud kohtade vahetamine seinas. Vedeltapeedi kasuks räägib seegi, et on taaskasutatav. Kui on soov tapeet teise seina üle viia, tuleb vaid vana seinalt niisutamise teel eemaldada ja järgmisele seinale kanda.
Tapeedimood • Laineid lööb retrolik muster. • Tõusev trend on metallvarjundite ja maalitud lillemotiividega tapeedid. • Soovitakse isikupäraseid pilttapeete ja skandinaaviapäraseid mustreid. • Moes on triibulised tapeedid ja klassikalised ornamendid. • Palju eelistatakse ka geomeetriat. • Trend, mis oli, on ja jääb – suure mustriga tapeet (damast ja lilled eri variatsioonides, idamaised motiivid). Allikad: Moonavoor seinakattestuudio, Scandinavia tapeedisalong, FiestaDesign salong
8
Kriuksuvast puitpõrandast päästab uue põranda ehitus
Foto: Shutterstock
Puitpõranda häirivast kriuksumistest ei pruugi pahatihti muul moel lahti saadagi, kui tuleb ehitada uus põrand. Kristiina Viiron Kui on kahju loobuda vanast ja heas seisukorras olevast laudpõrandast, võib abi olla põranda ülesvõtmisest ning uuesti paigaldamisest. Siseviimistlusega tegeleva ettevõtte Vekri omaniku ja ehitaja Veiko Janseni sõnul hakkab põrand kriuksuma, kui puit puidu või metall puidu vastu hõõruma hak-
kab. „Kõige sagedamini kriuksub ristlaagidele ehitatud laudpõrand – puit kuivab, naelad liiguvad lahti ning kui siis niisugusel põrandal kõndida, hakkabki põrand kriuksuma,” selgitab Jansen. Kriuksumise põhjus peitubki enamasti selles, et põranda tegemisel on kasutatud toorest puitmaterjali, mistõttu kägisevad sageli just nõukaaegsed põrandad, mil ehitada tuli sellest, mida ob-
jektile toodi. Seetõttu pole imestada, et põrand mõne aja pärast käuksuma hakkas – puit kuivas ja naelad-lauad hakkasid liikuma. Naksuda võib ka nõukaaegne kilpparketist põrand – niisuguseid
põrandaid kohtab näiteks Lasnamäe majades. Laudparkett võib hakata kriuksuma, kui aluspõrand on väga ebatasane. Peale astudes paindub laud läbi ja võib väikese kriiksu tekitada.
9
Kõige kindlam võimalus põranda häirivast kriuksumisest lahti saada on vana põrand üles võtta ja uus ehitada.
Puittrepi kiuksumise põhjus peitub samuti materjali kuivamises – tapid hakkavad liikuma ja tekib kiuks. „Ega sellest õieti lahti saagi,” nendib Jansen, „aga selles peitub ka oma võlu.”
Kõige kindlam võimalus põranda häirivast kriuksumisest lahti saada on vana põrand üles võtta ja uus ehitada, ütleb Jansen. Laage ei pruugi sealjuures ilmtingimata vahetada, sest puit on ju kuiv, iseasi, kui laagid pehastunud pole. Kui laagidega on kõik korras, rihitakse lauad maha ja paigaldatakse tavaliste naelte asemel kruvide või liimnaeltega, mis hoiavad lauad laagide küljes naeltest märksa kindlamini kinni. Kvaliteetse puitpõranda, kui lauad on heas seisus, pole otstest mädanenud vms, saab uuesti pärast ülesvõtmist kasutusele võtta. Lauad rihitakse uuesti maha, kinnitatakse, lihvitakse kui vaja ning viimistletakse. Ebatasasele aluspõrandale paigaldatud parketi kiuksumisest ei pääse ka teisiti kui põranda ülesvõtmise, aluspõranda sirgeks ajamise ning põranda uuesti paigaldamisega. Ühe lihtsa ja odava lahenduse, mis OÜ Vekri töömehed kliendi soovil teinud on ja mis ka täiesti toimis, oli järgmine. Vanale saepuruplaadist põrandale pandi peale
laminaatparkett. Enne asendati aga naelad, millega saepuruplaat kinnitatud oli, kruvidega. „Põrandale astudes oli näha, millised naelad liikusid ja kriuksumist tekitasid – need tõmbasime välja ning asendasime kruvidega,” meenutab Jansen. Kilpparketi kriuksumisest võib proovida lahti saada kriuksu piirkonda kruvisid lastes, aga siis tuleb kruvipead põrandaga sama värvi puidukitiga ära peita. Nõukaaegse kilpparketi ülevõtmisse ja uuesti paigaldamisse suhtub Veiko Jansen skeptiliselt. „Head nahka sellest ei saa ja tavaliselt ehitatakse siis juba uus põrand,” ütleb ta. Kuivast materjalist
Täiesti uut puitpõrandat ehitades on märksõna number üks, et materjal oleks kuivanud. Jansen on täheldanud, et kui põrandalauad hangitakse kuivad ja kvaliteetsed, kiputakse just alusmaterjali pealt kokkuhoiu kohta tekitama ning niisket puitu kasutama. „Risk on suur, et laagide kuivades hakkab põrand õõtsuma ja kiiksuma,” räägib Jansen, et sellisel puhul ei
pruugi ka kruvidega kinnitamine sada protsenti abiks olla. Kokkuvõttes tuleb siis lõpuks ikka kriiksumisest vabanemiseks põrand üles võtta ja uuesti maha rihtida. Põrandalaudu – kui tegu on kvaliteetse ja kuiva materjaliga – on soovitav enne paigaldamist ööpäev samas ruumis lasta seista. Kindlasti ei paigaldata ühtegi puitmaterjali (olgu tegu siis laua või parketiga) otse vastu seina, vaid jäetakse seina ja materjali vahele väike paisumispilu. Vastu seina puutuv materjal võib kõndides samuti kiuksumist põhjustada. On aga ennatlik arvata, et puitpõrand kõndides üldse mingit heli ei teegi, tegemist on ju ikkagi n-ö mängiva materjaliga ja väike nagin käib asja juurde. Kui põranda naginast või kriiksumisest on häiritud nõrganärvilised alumised naabrid, ei maksaks kodurahu huvides puitpõrandat tehagi. Või siis vala põrand betoonist ning kata parketiga. Sammumüra leevendamiseks võib paigaldada põranda alla õhukese sammumüraplaadi, mis läbikostvust kuigipalju summutab.
Kohtume messil Eesti Ehitab stendis C03 2. - 5.märtsil 2014.a.
11
Taskusõbralik leivaahi valmib kolme-nelja päevaga Fotod: erakogu
Loodusest pärit materjalide ja heade sõprade abil valmiv leivaahi teenib omanikku aastaid. Vilve Torn Savist küttekollete meister ja loodusehitaja Jaanus Viese jättis pealinna kireva elu selja taha kaheksa aastat tagasi ning kolis perega Piusa ürgorgu. Täna jagab Viese (vt www.juured.ee) üle Eesti huvilistele oma oskusi ning õpetab koolitustel-talgutel ehitama rakettahje, köetavat mööblit, leiva- ja pitsaahje jne. Viese ütleb, et nende küttekollete ühine märksõna on ainukordsus ja mis peamine – need on ehitatud loodust säästvatest materjalidest. Vaja on vaid savi, liiva, põhku, vett, veidi telliseid ja muidugi pealehakkamist. Ja mis peamine, nulliga lõppevaid arveid ei ole. Ümara leiva- ja pitsaahju ehitamise soovitab Viese ette võtta koos sõpradega. Heas seltskonnas lendab töö käes ja pärast on tore ühist loomeprotsessi meenutada. Viese lisab, et sellise leivaahju ehitamine ei nõua erilisi oskusi, kuid kõhkluste korral tuleb ta konsultandina alati appi. Et Viese teadmistel on kaalu, tõendab see, et oma oskused omandas ta Iirimaal arhitekt Ianto Evansi juures. Evans lõi savimajade vastupidavuse saladusi uurides tehnika, mille abil saab endale küttekolde ehitada ka inimene, kes tänapäevaseid ehitusvõtteid ei tunne. Krohvimise alal täiendas Viese end Bill ja Athena Steeni meistrikursustel. Lisaks on tal taskus paber pottseppa III kategooria kutseoskuste kohta. Alusta vundamendist
Viese ütleb, et leivaahju kaitsmiseks, püsimiseks ja külmakergitustest tekkivate pragude vältimiseks on vaja laduda vundament. Kivivundamendi asemel võib teha ka puitkonstruktsioonist toe/jala
Leivaahi Pangodil. Ahi rajati talgutel, vundamendi ehitas maakivimeister Arne Lykepak.
Cob-saviehituse koolitus Palupõhja looduskoolis.
otse maapinnale (näiteks 2–3 jämedat palki või puitsõrestik), kuid siis peab vaatama, et aluspind jääks ahju all jäik. Samuti peaks tuleohutuseks paigaldama
kihi fibokuule segatuna savipiima (või vähese tsemendiga). Kivivundament koosneb maa-alusest ja maapealsest osast. Keskmise suurusega ahju vundamendi
diameetri ülemiseks mõõduks planeeri vähemalt 125 cm (vundamendi maapealse osa ülemine laius), õpetab Viese. Maa sisse kaevatava ümmarguse augu soovitab Viese mõne sentimeetri võrra laiema teha, kui on maapealne kivist osa. Vundamendiaugu sügavus sõltub Viese sõnul maapinnast. „Kui on väga liivane ja kuiv koht, piisab u 60 cm. Kui koht on savirikas, võiks sügavus olla u 70–100 cm, ” annab Viese nõu. Nüüd tuleb augu põhi tugevaks tampida. Kui augu põhi on väga vesine, võiks paigaldada drenaažiks torujupi. Seejärel täida auk kivide või killustikuga. Suurte kivide korral võib kivide vahelised tühimikud täita jämeda liiva või liivaka kruusaga. Maapealse osa kõrgus sõltub Viese sõnul tulevase ahju peamiste kasutajate pikkusest ja harjumustest. Samuti funktsioonidest: mida seal küpsetama hakatakse, kas ahi peab täitma ka kamina ülesannet, kuidas ahi sobitub kooskõlla ümbritsevaga jne. Tavaliselt jäetakse ahju vundamendi kõrguseks puusakõrgus või veidi madalam. Samas kui kõrgema vundamendi rajamine võtab aega, võib ahju teha ka madalama põlvekõrgusele alusele, midagi ei juhtu. Nüüd tuleks täidetud augule paigalda esimene kiviring. Maapealse osa võib ehitada kivimaterjalist – tellistest, maakivist, paekivist, betoonijääkidest. Või savi-sõnniku krohviga kaetud suhkrukottidest, mis on täidetud liivaga. Kivid tuleks Viese sõnul paigaldada ainult ringi välimisele osale. Seest jäta tühjaks. Kui jõuad u 30 cm kõrguseni, täida ring seest liiva, kivide, kruusa või killustikuga. Kui kasutad kive, täida tühimikud liiva või liivaka kruusaga. Nüüd lao edasi järgmised read ja täida kiviringi seest aeg-ajalt, kuni jõuad sobiliku kõrguseni. Vundamendi kivide vahele pane mört. Kasuta müüri ladumise reeglit – üks kivi kahe alumise peale jne. Mördiks sobib näiteks
12 liiv-savi segu (nii 3 : 1, 4 : 1 olenevalt savist). Selle võid teha ise, kuid sobib ka poes müüdav, annab Viese nõu. Kui aga vundamendi ladumine põhjalikest nõuannetest hoolimata üle jõu tundub käivat, võib ka selleks Viese appi kutsuda. Hakkame leivaahju ehitama
Vundamendi rajamine on sõpradega väga tore, kuid sama põnev on ka leivaahju ehitamine. Kui vundament on valmis, ongi käes see etapp, mil Viese on nõus konsultatsiooni korras nõustama ja aitama, et miski viltu ei läheks. Kui vundamendiring on seest killustiku või kividega täidetud, tuleb kõige peale laotada liivakiht ja see loodida. Nüüd tuleb liivale laduda šamottkivid ja voolida märjast liivast ümar vorm. Seejärel peaks Viese sõnul valmistama sobiva segu liivast ja savist. Samas peab savi olema nii vähe, et see veel kleebib liivaterasid, vastasel juhul tekib palju pragusid. „Segu valmistamine on talgute kõige põnevam osa, sest seda
Kasuta juhust! Jaanus Viese on kümme aastat juhendanud arvukalt loodusehituse seminare ning nõustanud iseehitajaid põhiliselt cobsaviehituse, pitsaahjude ja rakettahjude valdkonnas. Viimastel aastatel on Jaanus edasi arendanud rakettahjude tehnoloogiat Eesti oludele sobivaks ning töötanud välja mõned efektiivsed pliidi- ja ahjumudelid, mis oma lihtsuselt sobivad iseehitajatele. Esmakordselt Eestis jätab Jaanus Viese kahepäevase leiva- ja pitsaahju ehitamisel ning talgute juhendamisel töötasu suuruse määramise nüüd kliendi otsustada lähtuvalt saadule. Vaid sõidukulude (vajadusel ka majutus) ning soovi korral krohvimise teenuse hind on fikseeritud. Kasuta juhust!
Ahju segu valmistatakse oma füüsilise keha abil.
www.deko.ee
tehakse õues kokku viis (1 kiht u 2 ja 2 kihti u 3 täit) presenditäit ja seda sõtkuvad talgulised jalgadega,” ütleb Viese. Järgnevalt peaks koos sõpradega segust vormima tennisepalli suurused pallid. „See käsitöötund tekitab alati elevust nii suurte kui ka väikeste seas.” Ja nüüd tulebki Viese sõnul märjast liivast laotud vorm katta rusikajämeduse paksuse savi-liiva seguga ning tennisepalli suurused pallid tihedalt põranda suunas üksteise sisse vajutada. Järgnevalt tuleb talgulistel järgmine kiht katta sama koostisega seguga, millele on nüüd juba lisatud ka põhku. Pärast kuivamist tuleb viimase tööna ahi viimistleda savivõi lubjakrohviga. Ja kes soovib, tehku sinna peale mustreid või joonistusi. Igal juhul on tulemus alati väga uhke. Viese lisab, et sel moel ehitatud leivaahju peal peab kindlasti olema varikatus – see kaitseb ahju sademete eest ja soovi korral ka küpsetajaid. Katuse kõrgus võiks põrandast olla vähemalt 2,2 m ja ulatuma üle vundamendi vähemalt 50 cm.
13
Korteriostjad eeldavad köögimööblit ja garderoobi Foto: Hendrik Osula
Eestis tahetakse kortermaja projekteerijalt häbematult vähe – peaasi et on, kus autot hoida. Agne Narusk Kui Soomes on isegi väikese kortermaja soklikorrusel selvepesula ja ühiskasutatav saun, maja juures varjualune jalgrataste hoidmiseks ning kindel autokoht, siis Eesti kinnisvaraarendajad pakuvad enamasti vaid viimast. Oma korterisauna soovi on välja vahetanud vahepeal täiesti moest olnud panipaik soklikorrusel ehk keldriboks, nagu seda varem nimetati. Korteriotsija tahtmised on äärmiselt tagasihoidlikud ning nii ei paku ka arendajad-projekteerijad-arhitektid omalt poolt midagi
Lisasoojustus, soojapidavamad aknapaketid, soojustagastusega sundventilatsioon on mõned näited, kuhu kortermajade arendajad investeerivad.
„ülearust” juurde. Peaasi, et saab tasuta maja juures autot hoida ja kui platsi eest ostu-müügitehinguga juurde maksma ei pea, on koduotsija soovid täidetud. Nii panustavad arendajad parkimisvõimaluse loomisele, näitavad
portaali uuskorter.ee sissekanded. See portaal koondab andmeid uute, parasjagu ehitatavate või plaanis olevate korterelamute kohta, muu hulgas sedagi, millised ruumid on korteris ja lisaruumid majas.
Renoveeritavate kortermajade juurde pakutakse autole kohta kinnises hoovis, uute elamute juures on odavam variant lahtine garaaž maja all, kallim koht kinnises majaaluses garaažis. Otsapidi on see vähemalt Tallinnas seotud ka linnaruumipoliitikaga: võimalikult vähe tänavatel hoitavaid autosid. Kortermajade püstitamiseks või renoveerimiseks ei anta muidu ehituslubagi, kui projektil pole ära näidatud, kus selle maja elanikud oma autosid hoidma hakkavad. „Tänaval, maja ees ja läheduses” pole kindlasti vastus, mis loa mapi vahele tooks. Parkimislahendusega projektid tõstavad korteri lõpphinna niigi kõrgeks. Üheski praegu töös olevates või kohe ehitusega algust tehtavates arenduses pole näiteks mujal Euroopas nii iseenesest mõistetavat pesupesemise- ja kuivatamise
14 ruumi. Rohkem paneb aga imestama see, et ka jalgrattahoid on valdavalt lahendatud põhimõttel „ise vaata, kuhu selle usaldad”. Panipaik asjade hoidmiseks soklikorrusel enamasti nüüd juba on – veel viie-kuue aasta eest ehitati soklid korteriteks. Hästi turvatud majas hoiavad elanikud rattaid keldris või siis kinnistes garaažides. Kindel eelistus on kas või väike rõdu, nentisid küsitletud kinnisvaramaaklerid. Katuserõdu – see on juba võrdne miljonivaatega. Küsitakse sedagi, kas ka korteris endas on mõni väike panipaik või ruumike, kus näiteks majapidamisasju hoida. Klient, kes soovib endale triikimistuba, suurt mänguala lastele, kabinetti või stuudiot loometööks, ostab lihtsalt sellevõrra suurema korteri. Köögimööbel ja garderoobikapp
Ilma köögimööbli ja suure lükandusteta garderoobikapita kortereid on raske müüa, nendib Tiit Kaasik, kes hiljuti ostis edasimüügiks kuuenda remontimata korteri. Ta teeb need korda ja pa-
Foto: Shutterstock
neb siis müüki. Kogemused viie eelmise korteriga näitasid, et viiekordsesse paneelmajja ühe- kuni kolmetoalise korteri ostja ei taha ise köögi möbleerimisega tegelema hakata ja eeldab, et see on juba olemas. Nii valib ning paigaldab Tiit koos abikaasaga kapid-lauad ja vannitoamööbli ise.
Kui Tiit tegutseb Harjumaal, siis tema vend Erkki ostab, remondib ja müüb kortereid Ida-Viru väikelinnades ja alevites. „Ümber ehitama hakates lähtun ikka sellest, et kus korter asub. Kui mõnes väikeses mereäärses asulas – Vokas, Aseris –, siis kavandan selle nii, et see sobiks just puhka-
jatele,” räägib ta. See tähendab, et mõnikord ostab ta sisse kogu esmase mööbli, nagu voodi, riidekapi jms. Kui korter asub suuremas linnas, siis tahab klient enamasti tühja korterit. Väikesed köögid on ta ehitanud elutoaga kokku avatud köökideks, kuid nendib, et see trend hakkab muutuma. „Mida
TALLINN, Mahtra 1, II korrus (Mustakivi keskus), tel 602 4 602 TARTU, Riia mnt 24, tel 6 170 172
korteriostja kindlasti küsib, on see, et kas sundventilatsioon on olemas ja kontrollib akende-uste kvaliteeti,” nendib Erkki Kaasik. Ühes on ta vennaga nõus: ilma
köögimööbli ja suure riidekapita, mis enamasti tähendab lihtsalt mingi ruumiosa lükandustega eraldamist, on raske korterit maha müüa.
Kinnisvaraarendajad otsivad seda, mis müüb Igavad betoonkarbid enam ei müü, nii otsivad arendajad uusi lahendusi – madalates majades lift, lisainvesteeringud energiasäästu ning suisa lasteaedade ehitamine on näited, mille kaudu näidatakse suunda tulevastele arendajatele, vahendab kinnisvaraportaal City24.ee. „Ehkki hetkel on turul uute korterite põud, püüavad kinnisvaraarendajad siiski üksteist üle trumbata, otsides kliendile ka sisuliselt vajalikke lahendusi ning luues nii endale konkurentsieelist,” ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Näiteks Kasekodu elurajoonis Laagri külje all on kolmekorruselistes majades lift, mis muudab eakamate elanike ning väikelaste vanemate liikumise oluliselt lihtsamaks; eriti päevakajaliseks on muutunud energiasääst, kuhu proovib investeerida juba peaaegu iga arendaja, kes just luksusvara välja ei ehita ning kelle sihtgruppi igakuised kommunaalkulud väga ei huvita.” Lisasoojustus, soojapidavamad aknapaketid, soojustagastusega sundventilatsioon on mõned näited, kuhu kortermajade arendajad investeerivad, loetles ta. „Esimesed arendajad aga on valmis oma elurajooni külje alla lausa lasteaia rajama – sellised läbirääkimised on alanud Rae vallas Uuesalu elurajooni arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahel,” rääkis Sooman veebruaris. „See on turule väga arvestatav sõnum.”
ELEMENTMAJAD, KATUSEFERMID, TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!
-KORTERISSE -KONTORISSE -ERAMUSSE
OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn
Peikko ECO Galvaniseeritud ankrupoldid
Lahendused tuulegeneraatori mastide vundamentidele