Ärileht 14. september 2011 by Eesti Päevalehe

Rain Lõhmus: Hansapanga iseseisvusest loobumine oli suur viga Pankade kinnisvaraportfell paisub pärmina # Suur päästeoperatsioon: Volvo päästetud, Saab mitte # Tippsportlased armastavad äri ajada # Kas majandusprognoosi tasub uskuda?

HIND 1,6 EUROT / 25 KROONI

KOLMAPÄEV

14. september 2011 NR 7 (17)

Moskva

Brüssel

Olulised hetked

Oslo

Brü üssel Kiie ev Kopenhaagen Mo oskva Oslo Am msterd dam London

79 € al. 69 € al. 59 € al. 79 € al. 59 € al. 69 € al. 69 €

Pariis St. Peterburg Sto ockho olm Tro ondhe eim Vilnius

79 € al 69 € al. al. 59 € al. 59 € al. 84 €

al.

Ühe suuna hin nnad alguseg ga Tallinnast ostes pileti 12.09.– 18 8.09.2011 ww ww.estonian-air.ee. Lend damiseks perioodil: 01.10. – 31.12.2011. Kohtade arv on piiratud.

200 0 sihtkohta ja a sügiseselt soo odsad d hinnad ootavad ww ww.esttonian-a air.ee

Kopenhaagen

Rämpsurahvas ja lagariik

lles me koristasime üle Eesti oma teeservi ja nurgataguseid. Midagi pole muutunud – keskmine eestimaalane on endiselt usin saasta, rämpsu ja sodi metsakandja. Paisata praht puude vahele ja peita ennast ettekäände taha, et raha pole, tööd pole, huvi pole, on mingi süsteemsem sigadus. Tiheda seenelkäijana näen ometi alati, kuidas kilekott olmepahnaga on mingi imeväega jõudnud sügavasse laande. Mismoodi? Vajab tugevat tahtejõudu, et tarida hunnik taarat ja konservipurke paari kilomeetri kaugusele lähimast teest. Eestimaalane on krooniline lagarahvas. RMK ja mõned omavalitsused teevad oma puhkealadega tänuväärselt tublit tööd. Kasivad, koristavad ja hoiavad käepärasena. Aga kaua nemadki jaksavad, sest eestimaalane armastab pärast toreda pikniku pidamist ju oma laga lõkke ümber jätta. Eestimaalane arvab, et mahavisatud suitsukoni polegi prügi. Järelikult on vaja prügi mahapanek muuta veelgi raskemaks. Teeme-ära-koristaja Rainer Nõlvak on viidanud, et üks põhilisi isetekkelise prügi kohti on räämas kolhoosi- ja sovhoosikeskuste kogumid. Need õnnetud jäänukid tuleb lammutada ja materjal ehitusturule lükata. Selliseid tondilossidest koosnevaid suuremaid kogumeid on riigis üle tuhande. Kui kolhoosikeskuse varemete vahele pole enam võimalik harjumuspärasel moel prügi visata, siis viiakse seda vähem ka mujale. Varemed ja rämps kuuluvad enamiku asulate tavapilti, kohalike silmad on sellega kahjuks harjunud. Seda harjumust tuleb muuta, lagunenud betoon- ja silikaatmürakad lõhkuda. Ideaalpildis asemele teha külakeskus, rahvamaja. Ühe valitsuserakonna lubaduseks on olnud lammutada ebanormaalsed majamürakad. Sellest pole tuhkagi saanud. Riik ja omavalitsused tegutsevad lahus, kus Andres Eilart suurem veeretab mured väiksemale ja pühib ise käed puhtaks. 1 Ärilehe vastutav toimetaja

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, rg-kood 10138194 Peatoimetaja: Vallo Toomet, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. Eesti Päevalehe äripaketi ja tööpäevapaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@epl.ee © Kõik Eesti Päevalehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Päevalehe AS-i kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Rain Lõhmus: Hansapanga iseseisvuse kaotamine oli viga Henrik Ilves pankadest •• LK 8–9

Pankade kinnisvaraportfell paisub pärmina Raivo Murde autodest •• LK 12–13

Volvo sai nina vee peale, Saab ulbib sügavikus

Villu Zirnask prognoosidest •• LK 20

Riigid teevad prognoose läbi roosade prillide

Dannar Leitmaa muusikast •• LK 14–15

Muusikakaupmehed õgvendavad poeketti

Majandus graafikutes •• VT ÄRILEHTE

Ärilehe illustratsioonid on teinud Raimo Reiman, Alari Paluots ja Piret Jürisoo

Ettevõtja, tee ise oma raamatupidamist! Saada klientidele arveid Jälgi võlgasid Maksa arveid Pea arvet kulude üle Merit Aktiva abil on klientidele arvete tegemine ja kulude üle arvestuse pidamine uskumatult lihtne. Soovi korral võite Aktivaga kogu raamatupidamise ise ära teha. Traditsioonilise raamatupidamisteenusega võrreldes annab ise tegemine palju operatiivsema ülevaate oma firma seisust. Kui soovite siiski keerukamad tehingud professionaalsele raamatupidajale jätta, siis meie abi on ainult telefonikõne kaugusel. Helistage 776 9333 ja küsige! Kontrollime Teie andmed üle ja aitame aruannete tegemisel. Muidugi saate kasutada ka enda tuttava raamatupidaja abi. Laadige Merit Aktiva oma arvutisse ja lihtsalt hakake tööle! Esimese 100 arve tegemine on täiesti tasuta. Kui tarkvara teile sobib, siis tellige endale litsents, mis maksab ainult

25€ kuus (249€ aastas). Täpsem info veebilehel www.merit.ee/ettevotja. Tasuta klienditugi tel. 776 9333 klienditugi@merit.ee Klienditeenindus ja müük tel. 617 7111 merit@merit.ee 2 14.  2011

D5 JÕUALLIKAS, 215 hobujõudu – kas poleks tore üllatada ennast kiirteel? Istu 2,4-liitrise mootori taha ning tunneta 440Nm pöörast pöördemomenti ja topeltturbo jõulist tõmmet. Võid rõõmu tunda 8% väiksemast kütusekulust. Nagu dikteerib meie disainitarkus, võimsus on midagi mida sina ohjad. Volvo XC60 on kujustatud sinu ümber.

Sinu volvo XC60

TULVIL jõudu

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Volvo XC60 hind alates €35 800.-

www.volvocars.com/ee

Volvo XC60 D5 keskmine kütusekulu 6,6 l/100 km; CO2 heide 174 g/km.

14.  2011 3

4 14.  2011

FOTO: ARNO MIKKOR

Andres Reimer

andres.reimer@epl.ee

•• Miks te uut panka teete?

Kuhu see turule mahub ja kellele seda vaja on peale energilise ja talendika meeskonna enda? LHV-l on juba päris palju kliente, kes on nii pangas kui ka teevad väärtpaberitehinguid, ja on ka pensionifondide kliendid. Neid on juba üle 80 000. Kui poleks vajadust meie panga järele, siis poleks ka neid kliente. Mina arvan, et aeg on omajagu edasi läinud, panganduses revolutsioone ei juhtu. Meie oleme oma panka kujundanud aastatest 2009–2010. Varasem kogemus oli Hansapangaga 1990. aastatest, kui õnnestus kõrvale jätta paljudes vanades pankades levinud tšekid ja muud ebaefektiivsed asjad. Tehes panka nüüd, 20 aastat hiljem, saame samuti ebaolulised asjad kõrvale jätta. Me ei tegele näiteks sularahaga. Panga teenindusvõrk võib tänu interneti arengule olla palju väiksem kui paarkümmend aastat tagasi. Tänapäeva tehnoloogilises maailmas on oluline, et isiklik kontakt ei läheks kaduma. Meil on tööl kõige paremad inimesed, kes kliente aitavad. •• Kas need noored inimesed, kes LHV pensionifonde kaubanduskeskustes aktiivselt tutvustasid, on tudengid või lausa panga töötajad? Need on meie kasvulava, kes on saanud korraliku koolituse. Nii mõnedki nendest teavad pensionifondidest ja kogu süsteemist rohkem kui mõned universaaltellerid, kes müüvad sulle kümmet eri toodet. •• Kuidas te neid noori inimesi rehabiliteerisite, kui nad olid päevade viisi pidanud kaubanduskeskustes üle elama ebameeldivat tunnet, et sinuga ei taheta rääkida, ja kuulma äraütlevaid vastuseid? Ma arvan, et noored inimesed on palju teotahtelisemad. Minu teooria organisatsioonist ütleb, et 20-aastased inimesed on valmis tegema pikki päevi ja toetama hullumeelsena tunduvaid ideid. 30-aastased mõtlevad juba natukene järele, olles head keskastme juhid. 40-aastaselt tuleb juba avaram elukogemus, et asju laiemalt vaadata. Iga organisatsioon peab olema kooslus eri vanusegruppidest, et oleks neid, kellel on energiat peale hakkamiseks. Kuid tuleb olla valmis ka eitavateks vastusteks. Noored on harjunud sellega, et iga tüdruk, keda kohtama kutsud, ei vasta jaatavalt. Needsamad inimesed said tänavu jah-vastuseid üle 30 000 korra, mis on märkimisväärne saavutus. •• Kas inimesed, kes tulevad

Eestlased on liiga palju majandust välismaalastele ära andnud ja pingutavad oma elukorralduses efektiivsuse nõudega üle, leiab LHV Panga omanik Rain Lõhmus. Pankur seab eeskujuks Šveitsi, mille ühiskond elab ilma natsionalismi ja väikluseta õiglast elu. mõnest teisest pangast oma pensionifondi madalseisu ajal teie juurde üle, ei kaota mitte oma senise fondi tõusuvõimalust? Vastupidi. See on väga ohtlik lähenemine, et kui miski on kõvasti kukkunud, siis jätkub vältimatult tõus. Eriti fondide puhul. Kui sa midagi fondi sisse ostad, siis ta jääb sinna igavesti. Oodata, et ta hiljem tõusma hakkab, on sama rumal kui uskuda, et Nokia on tipust kukkunud ja sõidab nüüd tippu tagasi. Mõistliku aja jooksul seda ei juhtu. Hea investori tunnus on see, et ta suudab halbadest investeeringutest kiiresti välja tulla. Mitte keegi ei suuda maailma saatust ette näha, kuid oma vigu tuleb tunnistada ja oma käitumist kohendada. Enamiku inimeste traagika selles seisnebki, et nad ei tea üldse, kuidas nende pensionifondide käekäik on olnud. •• Mida teeb LHV oma portfellide ja fondidega teistmoodi, et saate parema toote? Investeerimine on alati väga isikukeskne teema nagu hea orkestri tegemine. Võib olla terve hulk väga häid inimesi, kuid nad ei pruugi kokku mängida. Peab olema tugev dirigent, kelleks meil on Andres Viisemann. Kui minul oleks raha, mida järeltulijatele jätta, siis Viisemann oleks number üks valik, kelle kätte seda raha usaldada. Tõtt-öelda olen ma midagi sellist juba teinud. •• Teie juhtide palged ettevõtte kodulehel on energilised ja noored. Nende inimeste palged, kes Swedbankis minu raha ära põletasid, olid ka energilised ja noored. Me ei poe tiimide ja komiteede taha, kelle arvel oma vastutust lahustada. Meil on selgelt üks inimene – Andres Viisemann –, kes on meeskonna dirigent ja treener. Tal pole oma vastutuse eest kõrvale pugeda. Kuni pole selge, kes personaalselt vastutab, siis asi lõpeb... Ma ei taha halba pilti maalida. •• Tänapäeva kõrghoonetel ei käi aknad lahti ja vastutus tähendab seda, et kui on halvasti läinud, siis lihtsalt on halvasti läinud. Mis kaitseb inimeste investeeringuid maailmas, kus esmapilgul teisejärgulised või hoopis ebaolulised emotsioonid määravad börside liikumise suuna? Lühiajalised turud, kus inimesed käituvad oma emotsioonide järgi, on hääletusmasinad. Pikaajalised turud on seevastu ootamismasinad. Sa lihtsalt kaalud, kas asjal on sisu. Ma arvan, et meie oleme pigem sisu kaalujad. Viisemann on seda asja teinud paarkümmend aastat järjest ja midagi muud ta teinud ei olegi. See annab meile erinevuse kõikide muude institutsioonidega võrreldes.

Hääletajad muidugi ajavad vahel aktsiaid üles või toovad neid alla. Kuid mõne investeeringu puhul, mida tahaksid väga teha, sa ei tee seda, sest vahepeal võivad tulla need hääletajate ajad. Kui see sind ennast ei häiri, siis kliente võib küll häirida. •• Kuidas kõlab praegu Eesti majandusse investeerimise loosung? See on siiras üleskutse, sest püüame teha asju, mis pole teiste silmis nii populaarsed. Buumi ajal olid paljud teised fondid Ida-Euroopas, aga meie ei olnud. Nüüd, kui Ida-Euroopa sai kõvasti pihta... Eesti kaalub meie jaoks üles ikkagi asjaolu, et oleme siin ja saame toimuvast aru. Kui meile tundub, et Eesti ettevõttel on sisu, siis investeerime. Praegune hetk on soodne, sest Eesti majanduse fundamentaalväljavaated on, võrreldes paljude teiste riikidega, suhteliselt head. Samuti pole aktsiad enam nii kallid, kui olid paar aastat tagasi. •• Minu isiklikud positiivsed emotsioonid jäävad aega, kui mi-

Rahast Minule kui pankurile peaks meeldima deposiitidele tagatisraha tõstmine. Veel rahast Kuid riskid kogunevad valitsustele, sest siin maailmas pole midagi tasuta. nust palju jõukamad ja targemad sõbrad ostsid hoogsalt Tallinki aktsiaid. Pärast seda tundsin ennast üle õllelaua nende pikki nägusid vaadates väga hästi. Millest see Eesti-usk toitu saab? Tallink on väga tore firma, kuid ma arvan, et ma ei ole Tallinki aktsionär, vähemalt olulisel määral ei ole seda. Võlakoorem on üks asi, mida mina väldin ja mida ka Andres Viisemann väldib. Pankrotti minna on väga raske, kui sul võlgu ei ole. Paljud inimesed vaatavad ennekõike seda, kui palju firma teenib, pööramata tähelepanu, kuidas ta seda raha teenib. Me pigem eelistame investeerida ettevõtetesse, kus võlakoorem on väike või pole seda üldse. Mõni ettevõte istub jälle puhtalt raha sees. •• Millised on need head ettevõtted, keda tasuks usaldada? Vaadake, kellel on võlakoorem väike. Mina vaatan paari suhtarvu. Esimene on firma rahavoog võrreldes tema turuväärtusega.

Tallink istub võlgades ja tema ettevõtte väärtus on seetõttu suhteliselt suurem, mistõttu teda on keerulisem osta. Silvano või Leedu Telekom istuvad rahamägede otsas, nende tegelik ettevõtte suhteline väärtus on seetõttu väiksem ja neid on parem osta. Lõpuks tuleb ikkagi teha keeruline analüüs, sest pead arvestama, mis alal ettevõte tegutseb ja kes on inimesed ettevõtte eesotsas. Niimoodi ei pruugi muidugi saada kõige paremat tulemust, kuid tulemus on lollikindel. •• Kuidas mõjutab maailmamajandus Eesti ettevõtteid investori vaatenurgast? Eestis on väike, avatud ja mõjutatav majandus. Näiteks Silvano on Eesti ettevõte, aga ega tal Eestis palju ei ole, välja arvatud asjaolu, et ta on Eesti börsil. Idaturgudele ja Valgevenesse tootmisel ei ole nad nii intressitundlikud. Kinnisvaraettevõtteid mõjutab intresside üles ja alla liikumine palju rohkem. Majanduskriisi ajal jäi näiteks meelelahutustööstuses inimestele pakutav ürituste arv kogutundides samaks, aga hinnad kukkusid. Kui majandus tõuseb, siis selles sektoris lähevad ka hinnad üles. •• Eesti majandustõusust küll räägitakse, aga kas selle tulemus on võrreldav varasemate perioodidega? Praegune majandustõus ei korda varasemate majandustõusude aegseid muutusi. See loogika on sarnane, et taastumine tuleb iseseisva rahapoliitika puudumise tõttu oluliste välisturgude abiga ja ettevõtete efektiivsemaks muutumise arvel. Efektiivsus on täna majanduse A ja O. Näiteks LHV Pank peab iga bilansimahu miljoni kohta läbi ajama kolm kuni neli korda väiksema töötajate arvuga kui Hansapank omal ajal. Seda põhjusel, et inimeste palgad on palju kõrgemad kui 1990. aastatel ja laenumarginaalid on palju madalamad. Efektiivsus aga algab inimühiku arvust. •• Mida sisendab meile euroala ja Euroopa Liidu majandus? Viimasel ajal räägitakse rohkem hirmudest. Minu arvates sisendavad nad meile kindlust. Euroopa Liit annab riikidele finantsšokkideks teatud garantiisid. Selliseid turvaelemente on juurde tulnud, mis vähendab ka ettevõtjate riske. Võib-olla ollakse natuke liiga lahked oldud. Kuid mina oma lihtsa mõtlemisega arvan, et selle finantskriisi aastatel käisid valitsused välja palju mõtlematuid lubadusi. Minule kui † 14.  2011 5

5 mõtet Rain Lõhmus, SEPTEMBER 2011

1. Kreeka on täiesti omaette liiga. Mind hämmastab tahtmatus välja öelda, et on väga väike šanss, et Kreeka suudab maksejõuetust vältida. Kreeka maksejõuetus on üsna kindel sündmus, kui keegi seda just kinni ei maksa. Kuid miks peaks keegi seda kinni maksma?

2. Kui meile tundub, et Eesti ettevõttel on sisu, siis investeerime. Praegune hetk on soodne, sest Eesti majanduse fundamentaalväljavaated on, võrreldes paljude teiste riikidega, suhteliselt head. Samuti pole aktsiad enam nii kallid, kui olid paar aastat tagasi.

3. Investeerimisel tuleb lõpuks ikkagi teha keeruline analüüs, sest pead arvestama, mis alal ettevõte tegutseb ja kes on inimesed ettevõtte eesotsas. Niimoodi ei pruugi muidugi saada kõige paremat tulemust, kuid tulemus on lollikindel.

4. Selles piirkonnas, kus mina Šveitsis elan, on kogu asjaajamine itaaliakeelne, ehkki itaallasi on vaid kuus protsenti elanikkonnast. Ma arvan, et kompromissivalmidus on kusagil alateadvuses. See pole ju majanduslikult kuigi efektiivne, et mingi 300 000 elanikuga piirkond räägib hoopis mõnda muud keelt kui rahvastiku enamus mujal riigis.

5. Meie maailmapilt on liiga must-valge ja põhineb Eesti Nokia otsimisel: teeme endale täpselt samasuguse. Kui kõik otsivad Hollywoodi eeskujul teleskoobiga taevast ufosid, siis võib-olla leiaks neid mikroskoobiga maapinnalt otsides palju rohkem.

† pankurile peaks meeldima

deposiitidele tagatisraha tõstmine. Hoiustajal ja pankuril on parem. Kuid riskid kogunevad valitsustele, sest siin maailmas pole midagi tasuta. •• Milline riskiriik on meile praegu kõige ohtlikum? Kreeka on täiesti omaette liiga. Mind hämmastab tahtmatus välja öelda, et on väga väike šanss, et Kreeka suudab maksejõuetust vältida. Kreeka maksejõuetus on üsna kindel sündmus, kui keegi seda just kinni ei maksa. Kuid miks peaks keegi seda kinni maksma? Tuletame meelde, kuidas Kreeka sattus euroliitu raamatupidamise moonutamise abiga. Kui tegemist oleks olnud ettevõttega, siis selle juhtkond oleks ammu vangi pandud. Ma pole kuulnud, et keegi oleks nende valede eest vastutust võtnud. Selle tagajärjel on tasapisi usaldus mitmete valitsuste vastu finantsturgudel kadunud. Mitmed suured ja vanad riigid maksavad raha saamiseks palju suuremat intressi kui kaks aastat vana LHV Pank. Kui vaatame keskaega, siis kuningad kippusid ikka rohkem maksma kui kaupmehed, sest valitsejad on alati natuke ebastabiilsemad. Kas lähevad sõtta või laenavad üle. •• Vahel jääb mulje, et Kreeka mõju on midagi väga kohutavat. Kui palju peab keskmine eestlane Kreekat kartma? Tavainimesel pole Kreeka kolli mõtet karta. Kreeka kohutavus seisneb selles, et see demonstreerib Euroopa Liidu aeglust teatava probleemi lahendamisel. Pole ka ime, sest kõikidel liikmesriikidel on omad erihuvid. Fakt on see, et keegi peab kaotused vastu võtma. Kas need on Euroopa maksumaksjad, pangad või fondid? Ma arvan, et pankade kaudu oleks seda kõige õigem teha, sest iga kohalik valitsus lahendab oma pangandusprobleeme kõige paremini. Kui meenutame möödunud panganduskriisi Skandinaavias, siis nii Rootsi kui ka Soome pangandus on jalul ja toimib. •• Kakskümmend aastat tagasi, kui Eesti taas iseseisvus, tuli eestlaste ellu globaliseerumine. Nüüd on Eestis te k ki n u d

globaliseerumisvastased meeleolud ja liikumised. Kardetakse paaniliselt võõramaalasi ja tehakse kodumaise toidu söömise kampaaniaid. Kuidas need liikumised finantsmaailmas kajastuvad? Ka Vana-Rooma oli kuuldavasti väga globaliseerunud riik, kuhu isegi savipotte veeti kaugelt. Kui aga impeerium lagunema hakkas ja terroristide rünnakud teda murendasid, siis kaubandus kukkus kokku. Riigi võimekus ja üldine areng käis alla. Sotsiaalset rahutust põhjustab praegu see, et viimase paarikümne aastaga on liiga palju vara koondunud kapitalistide kätte ja palgatööliste klassi positsioon on halvenenud. Varem korvati seda odavate laenudega: kuigi sissetulekut ei olnud, laenati ohtralt ja tarbiti hoogsalt edasi. Nüüd on ka laenamine pihta saanud. Juhtus see, et enamikus riikides on varanduslik kihistumine suurenenud. See protsess pole jätkusuutlik, sest inimesed pole nõus elama 19. sajandi töölisklassi elutingimustes, kui väike hulk riisub kogu koore. •• Kuidas seda muuta, kui lõpuks peab ikka keegi tänu oma nutikusele ja energiale koore riisuma? Jõuame klassikalise marksismi juurde tagasi. Marx oli väga nutikas, et ta suutis selliseid trende näha. Lõpuks peaksid valitsused ühiskondlikku elu tasakaalustama. Kui keegi tahab mudelriiki näha, siis kõige lähemal on Šveits, kus kapitalismi ja varanduse jaotamise vahel valitseb kõige parem tasakaal. •• Mis võimalused on Eestil Šveitsiga sarnase heaolu saavutamiseks? Teoreetiliselt on meil see võimalus olemas. Kuid Eestis valitsev ideoloogia on sellele risti vastupidine. Ma ei mõtle siin mitte üksnes valitsusparteide ideoloogiat, vaid ka ajakirjanduses valitsevaid seisukohti. Praegu vaadatakse elu vaid majandusliku efektiivsuse vaatepunktist, näiteks püütakse kohalike omavalitsuste arvu vähendada. Šveitsis on elu aluseks kohalik kommuun, kus tehakse enamik olulisi otsuseid. Seal on ka palju raha inimeste silmade all. Mulle meeldiks väga öelda, et Eestil on eeldusi, aga hetkel tundub, et väga ei ole. Keskmise valija aru-

saam asjadest on teistsugune ja ma ei näe jõudusid, mis seda muudaksid. •• Kas riik ja omavalitsus ei peaks olema efektiivsed? See on ühiskondliku kokkuleppe teema, kui palju peab toetama vanu inimesi, kellest midagi kasu ei ole. Ma arvan, et riigivalitsemine peab olema efektiivne. Kuid siis pead ennast ette kujutama keisrina, kes vaatab, et inimesed ei mässaks. Kuid me tahame olla demokraadid. •• Mida teha, et saada Šveitsisarnaseks? Šveits ei ole esmalt natsionalistlik riik. Seal toimivad kõrvuti kolm keelt ja kultuuri. Nad on harjunud kompromisse tegema ja saavad aru, et kõik siin maailmas pole must-valge. Meie räägime Eestist kui rahvusriigist, kes peab teise rahvusega kuidagi hakkama saama. Selle muutmine nõuab mõne poliitiku esilekerkimist, kes ütleb,

Kreekast Kreeka maksejõuetus on üsna kindel sündmus, kui keegi seda just kinni ei maksa. et tal on Eesti arengu kohta praegusega võrreldes erinev ettekujutus, ja ta peab püüdma sellele ka rahva tuge taha saada. •• Kas ma saan aru, et me diskrimineerime venelasi või vähemalt ei suuda nende potentsiaalile Eestis piisavalt vaba lendu tagada? Teema pole selles, kuidas kaks rahvusgruppi Eestis omavahel hakkama saavad, vaid selles, kuidas kõik Eesti elanikud omavahel hakkama saavad. Šveitsis sakslased ei domineeri, ehkki neid on kõige rohkem. Selles piirkonnas, kus mina elan, on kogu asjaajamine itaaliakeelne, ehkki itaallasi on vaid kuus protsenti elanikkonnast. Ma arvan, et kompromissivalmidus on kusagil alateadvuses. See pole ju majanduslikult kuigi efektiivne, et mingi 300 000 elanikuga piirkond räägib hoopis mõnda muud keelt kui rahvastiku enamus mujal riigis.

•• Kas sellise põhimõtte raken-

damine võiks mõjuda ergastavalt Eesti elule ja majandusele? Pigem ergastaks see meie elu. Meil on palju muidki asju, kus efektiivsusloogika on üle piiride läinud. Me teeme oma LHV Panka ka sellepärast, et nüüd ma arvan, et Hansapanga iseseisvuse kaotamine oli viga. Kui see juhtus, siis olin hoopis vastupidisel seisukohal. Hannes Tamjärv pidas siis Hansapanga iseseisvuse kadu valeks, aga mina pooldasin seda. Nüüd olen oma arvamust muutnud. Mõtlen hästi lihtsalt, et pangandus on see, kes ressursse suunab: kas mõni ettevõte saab tegutsemiseks raha ja kas mõni inimene saab korteri osta või ei saa. Nõukogude ajal langetati neid otsuseid plaanikomitees. Väikese sokivabriku üle otsustas kohalik plaanikomitee, Dvigateli üle otsustati Moskvas. Need suured kõrged otsused siia kohalikku ellu eriti ei integreerunud. Nüüd on samuti. Kohapealne finantsvahendus, kus lähtutakse kohalikest vajadustest, on oluline. Nüüd ma kuulen, et mõned ekskolleegid arvavad, et ongi hea, kui me panganduses ise midagi ei otsusta, sest meil on palju kergem, kui midagi peaks valesti minema. Kuidas me siis oma tuumajaama hakkame juhtima, mis on palju keerulisem kui panga juhtimine? Igas majanduses tuleb teatud osa otsuseid teha kohapeal ja see on meil seni puudu olnud. •• Swedbank on praegu Eestis kõige tähtsam pank ja Ericsson kõige tähtsam eksportija. Kui Hansapank oleks jäänud, siis mis ettevõte oleks praegu tähtsaim eksportija? Kui Ericsson on suurim eksportöör, siis kui suur on see lisandväärtus, mis siin kohapeal luuakse? Mis on sisseveetava ja väljaveetava vahe? Olen Tartu ettevõtte Kodumajatehase nõukogu liige ja aktsionär. Meie

FOTO: ARNO MIKKOR

6 14.  2011

müüme 95 protsenti toodangust välja. Tooraine on puit ja tööjõuks kohalikud inimesed ning arvan, et meie poolt kohapeale jäetav lisandväärtus on palju suurem. Kuid ma ei saa küsimusele vastata, sest võib-olla oleks ikkagi Ericsson. •• Kui turud ja tooraine asub mujal, siis kadumise hetk on vaid aja küsimus, nagu näiteks Kreenholmiga juhtus? Sama näide sobib ka Dvigateliga. Nii omand kui ka finantseerimine on mujalt, käesoleval hetkel on siin tegutsemine kasulik. Kui viie aasta pärast olukord muutub, siis asjad pakitakse kokku, inimesed ja sotsiaalsed probleemid jäävad siia. •• Puidu töötlemine on selgelt Eesti trump, sest ka kliimamuutused tagavad, et puud tahavad siin kasvada.

Meil domineerib nende ajakirjade arvamus, mida saab meie kioskitest osta. Need on Ameerikas trükitud väljaanded, kus domineerib IT propageerimine. Arvataksegi, et IT ongi tohutu edu alus. Šveitsis on tohutult palju innovaatilisi ettevõtteid, kuigi pole Google’it või Apple’it. On palju firmasid ja inimesi, kes on mõnes väikeses nišis toimetades rikkaks saanud. Nad toodavad energiasäästuga või autotööstuses kasutatavaid sensoreid. Meie maailmapilt on liiga must-valge ja põhineb Eesti Nokia otsimisel: teeme endale täpselt samasuguse. Kui kõik otsivad Hollywoodi eeskujul teleskoobiga taevast ufosid, siis võib-olla leiaks neid mikroskoobiga maapinnalt otsides palju rohkem. •• Kas Nokiast, kes kasvas kummikuvabrikust suureks rahvusvaheliseks ettevõtteks ja nüüd kriisi ajal

pidi kohaliku juhtkonna vigade tõttu hakkama välismaa mänedžere sisse ostma, pole üldse midagi õppida? Nokia on teinud palju asju väga õigesti ja tema tegevusest on Soome tervikuna väga palju võitnud. Kui varem oli Soome metsatööstuse tsüklilisusest sõltuv maa, siis tänu Nokiale saavutas riik olulise stabiilsuse. Kuid mina pole Nokia aktsiat mitte kunagi ostnud, sest minu kontseptsiooni järgi ei erine telefonid kuigi palju arvutitest. Selles valdkonnas teenivad aga tarkvara tootjad palju rohkem kui riistvara tootjad. Nokia tegi algul mõlemat. Mul oli tunne, et soft’i-tegijad löövad nad üle. Apple lõpuks seda ka tegi, hakates kaste sisu järgi ümber kujundama. Samal ajal asub nende toodete peamine turg Hiinas ja Ameerikas, mistõttu seal asuvatel firmadel on väike eelis. •• Mis laadi ettevõte oleks Eesti tuleviku ettevõte? Raske öelda. Šveitsi kõrval paistab silma ka Taani. Remontisin kodu ja otsisin kodutehnikat. Selgus, et kõige paremaid ekraane teeb Taani firma, mille jaapanlased on praeguseks ära ostnud. Nad on mingile teemale kontsentreerunud ja teevad seda ülimalt hästi. Tuleb millelegi kontsentreeruda ja seda hästi teha. See võiks olla tehnoloogia, kuid ei pea olema mingi kosmosetehnoloogia. Mina arvan, et Kodumajatehas on üks toredamaid eksportijaid. Nad ehitavad moodulelementidest korrusmaju, arendavad vaikselt energiasäästlikkuse teemat. Ka Saksa firmad ei leiuta kohe midagi uut, vaid arendavad toodet aastate jooksul edasi. Ajakirjad ei kirjuta sellest iga nädal, aga mina olen valmis tähelepanu puudumisega rahulikult edasi elama. •• Milline plaan on LHV-ga? Mis ajaks ja kui suureks? Mul on viisaastaku plaan mapi

www.wuerth.ee vahel, kuid ma ei räägiks sellest meelsasti. Hansapanga ajast mäletan, et reaalsus võib osutuda plaanist palju paremaks. Kuid tahame oma sihtgrupile osutuda heaks partneriks. Sihtgrupiks on aktiivsed eestimaalased, kes tahavad kohalikku elu edendada. Me läheme ettevõtlusest ka inimeste isikliku elu juurde. •• Kas isamaa-armastuse moment on panga äriplaani sisse kirjutatud? Meile tundub, et isamaa-armastus on asi, millest on natuke puudu. Mõni väidab, et see pole oluline, aga mina arvan, et on. Tahaksime olla esimese viie panga hulgas, seda mõne aasta pärast. Oleme kaheaastase tegevusega n-ö käima õppinud ja järgmise viie aastaga peame läbima kooliea. •• Pankade ekspansioon käib seni ikka pangakontorite kaudu. Võrgus levimine tähendab siiski võrku usaldavat nooremat klienti. Kontorisse on mõtet minna siis, kui tahad nõu saada. Pank pole see asutus, kus lihtsalt iga päev inimese halba tuju ära kuula-

takse. Nõustajad peavad olema väga head, selliseid ei jätku 30 kontori jaoks. Ülekanded, allkirjastamised ja isegi pangakaartide väljastamine ei pea toimuma pangakontoris. Samuti ei tegele me ise otse sularahaga, sest lihtsam on maksta plastkaardiga. Mobiilimaksete levik muudab maksmise veelgi lihtsamaks. Meil pole kolme olemasoleva sularahaautomaadi kõrvale veel neljandat juurde panna. Me ei võta kontoris ka sularaha vastu. Ka suuremad pangad ei kogu ettevõtetelt enam ammu sularaha, sest see äri on antud turvafirmadele. •• Kas te seda võite lubada, et kui LHV Pangast saab üks hea ja huvitav ettevõte, siis te seda välismaalastele maha ei müü? Niipalju kui mina saan, seisan sellele vastu. Täna ma usun, et suudan olla suhteliselt kontrollivas olukorras ja oma aktsiaid ma ei müü. Hansapangaga see natuke kogemata juhtus ja oleme koos Andres Viisemanniga seda meelt, et enam seda ei juhtu. Aktsionäre võib tulla tee pealt juurde, kuid vaatame, et kontrollimatuid sündmusi ei juhtuks. 1

14.  2011 7

Pankade kinnisvaraportfell paisub pärmina Eesti ettevõtjad teavad nüüd, et kui häda on tõsine, on pangale oma särk kõige lähemal ning laenuhalduri lahke naeratus võib mõne nädalaga asenduda kohtutäituri tigeda uksele koputamisega.

Henrik Ilves

henrik.ilves@epl.ee

„P

õhimõtteliselt jah, eks me nägime tulevikku liiga roosilisena,” tunnistab ettevõtja, kelle arendatud kinnisvara istub praegu Skandinaavia suurpanga võõrapärase nime ja e-tähega algava ettevõtte portfellis. „Partnereid oli liiga palju ja kui raskused tekkisid ühel, kandusid need üle teistele. Aga fakt on, et kui pank ei oleks raha kiiresti välja tõmmanud, oleks lõpptulemus hoopis teine olnud.” „Kellele sa kortereid müüd, kui pank inimestele laenu ei anna?” küsib teine ettevõtja. „Äriplaan sai ju tehtud koos pangaga ja kui asi valmis, siis lasi pank sama äriplaani ise põhja.” Ka see arendus kuulub nüüd pangale ning mõlemad ettevõtjad on endiselt panga võlglased, mistõttu austab Ärileht nende soovi oma nimega

8 14.  2011

lehes mitte esineda. Pankade vaatenurk asjade kulgemisele on muidugi teine. Avalikkusele näidatud keep-smiling-naeratusest hoolimata olid Stockholmi pangahärrade näod Lehman Brothersi pankrotile järgnenud kuudel 2008. aasta sügistalvel hapumast hapumad ning tõsiselt olid laual mustad stsenaariumid. Ka kõige mustemad, sest kapitali väljavoolamine oli kiire. Eriti suured olid murepilved Swedbankis, kes oma suhteliselt tagasihoidlikku turuosa Rootsi eraisikute panganduses oli kompenseerinud Hansapanga ostu ja edasise kiire laienemisega Baltimaades, iseäranis kinnisvaralaenude turul. Aega ei olnud palju ning pankade kriisireguleerijatel tuli kiiresti selgeks saada, millised laenud on probleemsed, ja tõsta need pankade põhitegevusest kõrvale. Kust raha tagasisaamine on ebaselge, sealt võtta tagatis. Käiku läks tegelikult juba 1990. aastate Rootsi kinnisvarakriisi ajal läbiproovitud lahendus – luua eraldi kinnisvara haldamise üksused. Swedbankis sai selleks Ektornet, SEB lõi Baltimaadesse eraldi üksused ja nimetas Eesti oma Estectuseks. Rootsi meedia on neid ettevõtteid otsekoheselt nimetanud

ka rämpspankadeks ning sellele definitsioonile vastavad need ka tegelikult, tavalise rämpspangaga on vahe vaid selles, et võlakirjade asemel on portfellis kinnisvara. Pankade endi jaoks annavad need ettevõtted aga kaks plussi – hapu või potentsiaalselt hapu kinnisvara ei ole näiliselt seotud põhitegevusega, bilanss on puhtam ja mahakantavad laenukahjud väiksemad. Teiseks – heade aegade naastes vara müües on võimalik raha tagasi teenida. Kes teab, ehk lõppkokkuvõttes isegi kasumiga.

Sajad ja sajad kinnistud Tüüpiline praegu panga kätte jõudnud kinnisvaraarenduse lugu on järgmine: on aasta 2006 ja ettevõtjad X ja Y ei taha enam vaadata, näpp suus, kuidas teised kinnisvara pealt hiigelkasumeid teenivad ning üha paremate autodega sõidavad. X ja Y asutavad osaühingu Z, mis hakkab ehitama maja, kus allkorrusel on büroopinnad ja ülemistel korrustel korterid. Projekti aitab rõõmuga finantseerida pank. Kui maja on peaaegu valmis, selgub aga, et korteriostjaid ja rentnikke pole enam kusagil, sest turul valitseb ülepakkumine ning ülemaailmne kriis on kõikidel hinge kinni tõm-

manud. Rahavoog, millest laenu tagasi maksta, võrdub ühtäkki nulliga. Pank esitab osaühingu Z vastu pankrotiavalduse. Panga kasuks hüpoteegiga koormatud maja müüakse pankrotivarana enampakkumisel, mõistagi odavamalt, kui selle ehitusse raha läks. Ostjaks osutub seesama pank oma tütarettevõtte kaudu. Lõpptulemus: ettevõtjad X ja Y on küll linnapilti rikastanud uusehitise võrra, ent neile jäävad vaid võlad pangale. Pangal on nõue ettevõtjate X ja Y vastu, tõsi, selle rahuldamine on küsitav, ning maja. Röövkapitalism, ütlevad X ja Y, kahetsusväärne ettevõtlusriskide realiseerumine, ütleb pank. Praegu, kui kriisi kõrgpunktist on möödunud kolm aastat, paisuvad Ektorneti ja Estectuse Eesti kinnisvaraportfellid nagu pärmitainas osava perenaise käe all. Eriti jõuliselt tegutseb siin Swedbank, kelle Ektornetile kuuluvate kinnistute arv hakkab kinnisturegistri andmetel liginema tuhandele. Nimekirjas on kõike, mida üldse kujutleda saab, alates pealinna suurtest, meedia tähelepanu all valminud hoonetest, ja lõpetades maatükkidega Eesti äärealadel. SEB ja tema Estectuse portfell on poole väiksem, ent pilt on sama kirju. Swedbanki esimese kvartali aruande kohaselt oli Ektornetil Eestis varasid märtsi lõpu seisuga 54,2 miljoni euro eest, aasta varem oli see arv olnud vaid 19 miljonit. Tänavu juunikuu lõpuks oli juba 61 miljonit. Estectuse mullune aastaaruanne räägib umbkaudu miljonist eurost, samal ajal kui 2009. aastal oli see veel vaid 173 000 eurot. Iseasi muidugi, kuidas varad on hinnatud – Swedbanki aruanne kinnitab, et pigem konservatiivselt. Ja mida rohkem pankrotistunud ettevõtete vara enampakkumistele läheb, seda rohkem pankade portfellid kasvavad. Swedbank prognoosib, et 2013. aastaks võib kogu Ektorneti (firmal on varasid peale Baltimaade ka Skandinaavias ja USA-s, ent ligi kolmandik portfelli mahust kuulub Lätile) portfell kasvada

vähemalt poole miljardi euroni, mis tähendab, et ka Eestis see vähemalt kahekordistub. Ektorneti Eesti juht Meelis Šokman teatab firma Lätis asuvale pressiesindaja vahendusel siiski, et turuolukord paraneb ja seetõttu on ka enampakkumisi vähem. Küll aga kinnitab varade edasist paisumist Estectuse juht Hannes Kuhlbach. „Ootame portfelli kahekordistumist umbes 20 miljonile eurole käesoleva aasta lõpuks,” märgib ta. Tähelepanuväärne on see, et mingisugust kiirmüüki pangad praeguste hindade juures ei tee – Estectuse müügitulu oli mullu vähem kui pool miljonit krooni. Ja miks peakski. Erinevalt ettevõtjatest, kelle rahavoog kriisi ajal kokku kuivas, rääkimata pisispekulantidest, kes buumi ajal kiire tulu lootuses kinnisvara kokkukrabamiseks ka oma vanaema sukasäärt puistasid, ei ole Ektornetil ega Estectusel kinnisvara püsikulude katmiseks raha leidmine mõistagi mingi probleem. „Nii nagu kinnisvaraturu käitumist ja nõudluse arenguid ei ole võimalik prognoosida, ei ole olemas nõndanimetatud müügiplaani,” selgitab Estectuse juhatuse esimees Hannes Kuhlbach, kuid lisas, et turuolukorda arvestades ollakse praeguse varade realiseerimisega rahul. Ektornetil on oma koduleht, ent sealt leiab vaid kolm pakkumist, mis kõik on äriruumide üürileandmise kuulutused, müüa ei pakuta midagi. Siiski müüvad mõlemad firmad eluasemeid kinnisvarabüroode vahendusel, Ektornet pakub näiteks ka omal ajal palju meedia tähelepanu pälvinud, ent hiljem pankrotistunud Targa Kodu maja kortereid. Ja Ektornet ja Estectus ei tegele ainult varade müügiga – pooleli jäänud arendused ehitatakse lõpuni, et müüa juba valmis pindu.

Kes maksab arve? Pangad on ühel meelel selles, et kinnisvaraportfelli haldamine ei saa olla nende põhitegevus ning perspektiivis tuleb varast lahti saada. „Kinnisvaraettevõtte loomine on käsitletav projektina,

mille kestus ajas sõltub portfelli realiseerimise kiirusest,” nendib Kuhlbach. „Kuna Estectuse portfellis on nii lõppkasutajale, arendajale kui ka investorile mõeldud objekte, siis toimub väljumine kindlasti pikema aja jooksul. Meie tänane äriplaan on tehtud aastani 2016.” Meelis Šokman Ektornetist seevastu hoidub üldse igasuguseid tärmineid nimetamast. Kinnisvaraturul toimunust on kõrva taha panna kindlasti kõigil. Eesti ettevõtjad teavad nüüd, et kui häda on tõsine, on pangale oma särk kõige lähemal ning laenuhalduri lahke naeratus võib mõne nädalaga asenduda kohtutäituri tigeda uksele koputamisega. See on teadmine, mille hind on aga paljudele väga kalliks osutunud. Kas ja mida õpivad pangad, kuidas nad käituvad järgmise buumi ajal, selgub alles aastate pärast, kui Ektornet ja Estectus on oma varad realiseerinud ning

Eriti jõuliselt tegutseb Swedbank, kellele kuuluvate kinnistute arv ligineb tuhandele. lõppsummad kokku lugenud. „Äriline ebaõnn, liiguljad sammud, petturlus ja majanduskliima enneolematu jahenemine on esindatud kõige erinevamates kombinatsioonides,” loetleb Hannes Kuchlbach kinnisvarakrahhi põhjuseid enda vaatenurgast. „Õppetunnid koondatakse ja võetakse kasutusele kinnisvaralaenude poliitika kujundamisel.” Swedbanki juht Michael Wolf kostis tänavu kevadel vastuseks Ärilehe küsimusele, kas pank tunneb ennast vastutavana Baltimaid tabanud kollapsi eest, et jah, tunneb, kuid nemad ei ole ainuvastutajad. Sama palju tuleb tema sõnul peeglisse vaadata ka laenuvõtjatel, kes oma võimalusi ja riske tihtilugu adekvaatselt ei hinnanud. Peeglisse kümned nii rahast kui ka varast ilma jäänud Eestis kindlasti ka vaatavad, samal ajal nukralt jälgides, kuidas nende ehitatud, kuid pangale läinud majja kolinud elanikud akende ette esimesi kardinaid riputavad. 1

Blücher - Roostevabast terasest äravoolutorude juhtiv tootja

BLÜCHER® Drain

BLÜCHER® Channel

BLÜCHER® EuroPipe

KOJU – TÖÖSTUSESSE – LAEVAEHITUSES MAALETOOJA:  , info@comvac.ee www.comvac.ee

14.  2011 9

ALLIKAS: THE NIELSEN COMPANY

,%

Toidu- ja esmatarbekaupade jaemüügi muutus . a II kvartal (võrreldes . a II kvartaliga) KÄIBE MUUTUS

MÜÜGIMAHU MUUTUS

,% ,%

,% ,% ,%

EUROOPA KESKMINE

,%

,%

,% ,%

ROOTSI

,

SOO ME

-,%

10 14.  2011

LÄ TI

-,%

SAKSAMAA

LEEDU

,%

EESTI

Suur päästmis Volvo päästetud, Saab mitte

Kahjumirattas virelenud Rootsi autotootjatest on Volvo hiinlastest uute omanike abiga tõusnud kasumisse, kuid Saab on tiritud varasemast veelgi suuremasse mudamülkasse. Raivo Murde

raivo.murde@epl.ee

ootsi autotööstuse päästmisoperatsioon meenutab eelmisel kümnendil Briti autotööstust tabanud agooniat – legendaarsetest kaubamärkidest paremad palad müüdi Aasiasse, nõrgad surid välja, brittidele aga jäid tühjad pihud. Volvo ja Saab tähendavad rootslastele midagi samaväärset nagu eestlastele Kalev või Skype. Suurem osa rootslas-

12 14.  2011

test emma-kumma autoga sõidavadki. Nüüd võib aga juhtuda, et Volvo muutub hiinlaste nägu ja Saabi ei pruugi varsti enam üldse olemaski olla. Rootslaste omandusse on aga jäänud vaid superautode pisitootja Koenigsegg, kes oleks kolm aastat tagasi saanud äärepealt Saabi uueks omanikuks.

Volvo tulevik on Hiinas Eelmisel aastal 1,5 miljardi dollari eest Volvo uueks omanikuks saanud Geely on täielik vastand põhjamaisele luksusbrändile ja turvalisuse etaloniks peetavale rootslasele. Vaid 14 aastat tegutsenud ja peamiselt odavautosid vorpiv H i i n a

ettevõte on läänemaailmas tegelikult tundmatu, aga ka nende toodangu turvalisus pole just kiita. Mullu müüs Geely 495 000 autot ehk veidi rohkem kui Volvo ning on koduturulgi väike tegija. Viimase tunnustuseks tuleb aga märkida, et Geely ost oli suurim välismaise ettevõtte omandamine, millega Hiina autofirma seni on hakkama saanud. Lisaks on Geely toonud Volvo vee peale ning seadnud ettevõttele selleks kümnendiks kõrged eesmärgid. Ambitsioon on suurendada Volvo müüki üle maailma 800 000 sõiduautole. Selle aasta sihiks on 450 000 auto müük ehk mullusega võrreldes 20% enam. Volvo p a r i m müügitu-

lemus pärineb 2007. aastast, mil müüdi üle maailma 458 323 sõiduautot. Eelkõige nähakse kasvu Hiina turul. Tõusis ju Hiina 2009. aastal müüdud sõidukite arvult USA ees maailma suurimaks autoturuks. Mullu müüdi Hiinas tühised 39 000 Volvot, kuid eesmärk on 2015. aastal seal turustada 200 000 sõidukit. Selleks käib Hiinas kahe uue tehase ehitamine Chengdusse (tootmismaht 100 000 autot aastas) ja Daqingi. Laienemine Hiinas ei mõjuta Volvo tootmisüksusi Euroopas ega sealseid töökohti, vähemalt nii on uued omanikud lubanud. Seda tõestab fakt, et märtsis andis Volvo teada soovist värvata Rootsis ja Belgias 1200 uut töötajat. Sellega vaigistas ettevõte kuulujutud, et Geely viib töökohad Hiina. Geely toimetamisest tunnevad rõõmu ka Volvo tarnijad ja isegi

ametiühingud, kes hindavad tekkinud stabiilsust võrreldes ajaga, mil ettevõte vireles Fordi vaese tütarettevõttena. Geely strateegia on jätta Volvo sõltumatuks autotootjaks ning ka arendustöö hakkab käima enamasti Euroopas. Volvot juhitakse nagu eraldiseisvat firmat, millel peamiselt rootslastest koosnev juhatus. Mõningaid muutusi on hiinlased soovinud Volvo strateegias siiski teha. Esiteks ootavad nad, et mark muutuks luksuslikumaks ning neil on veidi teistsugune nägemus Hiina turul müüdavate autode disaini osas. Seega on igati loogiline, et uute Volvode disainimisse kaasatakse edaspidi ka hiinlasi. Volvo Carsi tegevjuht Stefan Jacoby on varem meedias öelnud, et nõukogu esimees Li Shufu on Hiinas müüki tulevate autode välimuse suhtes eri meelt, kuid lubab siiski lähtuda Volvo paremast äranägemisest. Li on Financial Timesile öelnud, et tema ainus ettepanek on, et hiinlased tahavad luksuslikumat autot. Tema sõnul on Hiina kliendid juba mõistnud, et Volvo on turu kõige turvalisem auto. Nüüd tuleb Li sõnul aga edastada klientidele teadmine, et Volvo on tippklassi luksusauto. Vastupidi hiinlastest omanike ootustele, võttis Volvo juhtkond

isoperatsioon: tänavu kevadel vastu otsuse lükata määramata ajaks edasi S-klassi Mercedesega konkureeriva esindussedaani ehitamine. Selle asemel hakati rääkima ideest komplekteerida India turu jaoks odavama hinna eest madalamatele kvaliteedinõuetele vastavaid autosid, mis on tagasihoidlikuma turvavarustusega ning väiksemate mootoritega. Mõneti on see samm vastuolus Volvo senise eesmärgiga – aastaks 2020 ei tohi ükski inimene nende toodetud sõidukis surma saada. Volvo on välja töötanud ka uue kaubamärgi strateegia – „Designed Around You”, mida avalikkusele esitletakse septembri keskel Frankfurdi autonäitusel. Selle sõnumiga tahetakse klientidele rõhutada, et nende autod on teistest sõidukitest enam inimesele orienteeritud.

Saab ei lenda, vaid kukub Erinevalt ülesmäge ronivast Volvost lendab lennukitööstusest alguse saanud Saab mürsuna kuristikku. Tundub, et kõik abistavad langevarjud on juba ära kasutatud ning pole välistatud, et selle artikli ilmumise ajaks on välja kuulutatud ettevõtte pankrot. Kinnitamata andmetel valmistas ettevõtte juhtkond augusti lõpus ette dokumente pankrotikaitse taotlemiseks. Juhtkond lükkas isegi poolaasta

majandustulemuste avaldamist edasi, mis ajas investorid lausa tagajalgadele. Alates jaanuarist on Saabi omava Swedish Automobile’i (endise nimega Spyker Cars) aktsia hind kaotanud 80% oma väärtusest. Ettevõtte esimese poolaasta kahjumiks kujunes 224 miljonit eurot, aasta varem oli see arv neli korda väiksem. Poolaasta lõpuks oli firma bilanss 397 miljoni euroga miinuses, mis on suurem summa kui sama

Volvo eesmärk: aastaks 2020 ei tohi ükski inimene nende autos surma saada. perioodi müük (359 miljonit eurot). Mullu müüdi veidi alla 32 000 auto ehk kolm korda vähem kui General Motorsi valitsemisaja kõige kehvemal aastal. Maailma üks omanäolisemaid automarke on seega kollapsi äärel. Tootmine seisab aprillist saati, vaid mõned korrad on liinid taas tööle käivitatud. Põhjuseks on suured võlad tarnijatele. Töötajatele on palga maksmine korduvalt viibinud, viimati veel augustis. Juunis pani raskustes autofirma panti ning müüs pooled oma tehasehoonetest, et ligi

3700 töötajale palga maksmiseks raha saada. Saabi aitaks vähemalt ajutiselt pinnale upitada autofanaatikust Spykeri endine suuromanik ja viimase sportautode tootmise mullu omandanud Vene miljardär Vladimir Antonov, kui Saabi ostmist 400 miljoni euroga finantseerida aidanud Euroopa Investeerimispank ning laenu käendanud Rootsi valitsus ei blokiks venelase kaasamist ettevõttese. Antonov oli sunnitud General Motorsi nõudmisel müüma oma suure osaluse Spykeris, et viimane saaks Saabi endale osta. Ameeriklased tundsid muret mehe väidetavate sidemete pärast organiseeritud kuritegevusega. Nüüdseks on kaks sõltumatut raportit hajutanud Antonovi suhtes levinud kahtlused sidemetest maffia ja rahapesuga. Nüüd on ainus õlekõrs visatud taas kord Hiina suunas. Kõik lootused on Hiina valitsusel, kelle

heakskiitu ootab 245 miljoni euro väärtuses leping kahe Hiina firmaga – Pang Da Automobile Trade Co ja Zhejiang Youngman Lotus Automobile, et müüa ja kohapeal kokku panna autosid sealse turu tarvis. Seni on Hiina valitsus juba kahel korral pannud veto peale, et sealsed ettevõtted ei saaks omandada osalust Swedish Automobile’is. Tükike Saabist on siiski leidnud tee Hiinasse. Beijing Automotive Industry Holding ostis 2009. aastal Saabilt vanemate mudelite tehnoloogiat ja tootmisliini. Kui Hiinast positiivset lahendust ei tule, siis seisab Saab

viimase kolme aasta jooksul juba teist korda likvideerimise äärel. Kuu aega enne müügitehingut Spyker Carsiga teatas GM 2009. aasta detsembris, et lõpetab 60 aastat autosid tootnud Saabi tegevuse. Automargi fanaatikud pidasid juba üle maailma, sh Eestis, Saabi matuseid. Spyker andis küll lahkunule vahepeal elulootust, paisates müüki isegi uue mudeli 9-5. Paraku ei jätku hollandlaste antud elusädemest enam kuigi kauaks. 1

14.  2011 13

•• Lasering pole veel 2010. aasta majandusaruannet esitanud, kuid ka see on kahjumis. Seevastu buumiajal särasid müüginäitajad kui päike.

dannar.leitmaa@epl.ee

kr ( 0,0 7m ln eu ro t) 1,35 mln kr (0, 2005 09 m ln 0,9 m eu ln k r r (0 ,06 2004 ml n eu 0,05 ml r n kr (0, 00 3 m l

2006

1,1 m ln

eurot)

Puhaskasum

,3 27

,8 27

m (

1 ,8

m ln eu

25 ,6

1,7

ro t)

eelelahutusmaailm kui eelkõige inimeste tavakulutustest üle jäävale rahale lootev majandusharu sai taas ühe väikse kaotuse ja mitte sugugi esimese, sest varem on ükshaaval kadunud veel mõne aasta eest pea iga kaubanduskeskust ilmestanud videolaenutused. „Majanduskriis lõi valusalt ja meelelahutus on äri, kus peab paigal seismiseks üha kiiremini jooksma,” tunnistavad seni võrdlemisi edukalt hakkama saanud poekettide juhid raskusi. Kinod rõõmustavad uute leitud klientide üle tänu 3D-revolutsioonile, mis hoolimata üha sisutumaks muutuvatest filmidest suudab kliendid kinosaali hingetuksvõtvaid efekte vaatama meelitada. Pärast digirevolutsiooni klientidele filmilaenutust pakkuv telekommunikatsioonifirma rõõmustab samuti laenutuste hulga ja kasumi üle. Ärileht uuris kahelt klassikalise meelelahutuspoe ketilt, kuhu

14 14.  2011

t) ro eu

Käive

2 mln –0,0 kr, ( n l 3m –0,

Dannar Leitmaa

Suve hakul tabas täiesti tavalist pealinna büroohoonet muutus: üle kümne aasta esimesel korrusel tegutsenud Eesti ühe laiema valikuga muusikapood sulges uksed ja tegi ruumi rentaablimate ettevõtete jaoks.

) ot

0,3 mln k r (0,0 2m ln e uro t) 2007

2008

) ot

2009

Muusikamüüjad peavad paigal püsimiseks veel kiiremini jooksma

Plaadipoe müüginäitajad läksid minoori

ro t)

22,48 ml

r (1

,6 m

ln eur ot)

täpselt majandusharu suundub ja kuidas majanduskriis üle elati. Videoplaneti ja Filmipoe ketti haldava Rautakirja Eesti AS-i filmistuudiote esindaja Andrus Aigro sõnul hävitas masu ka poekettide julguse. „Ostujõud muutus järjest väiksemaks, mis tegi kõik, ka meid, ettevaatlikuks,” sõnas ta. „Senised sisuliselt põlve otsas peetud erinevates kaubanduskeskustes olnud laenutuspunktid kaovad, kuna nii pole võimalik enam ära majandada.” Soome omanikele kuulunud ettevõtted koondati eelmisel aastal kõik ühe mütsi alla, mis viis omakorda ka kõikide poekettide ümberstruktureerimiseni: seni eraldi asunud ajalehekioskid, raamatupoed ja ka filmipoed suunati ühte kauplusse kokku. „Kõige tavapärasem näide on muidugi Kristiine keskuses asuv

väiksema languse üle elanud romantilised komöödiad, kuid teisi filme inimesed enam buumiaegsel moel ei laenuta ega ka osta. „Seoses digitaliseerumisega on piraatlus pead tõstnud, kuna internetikiirus on läinud paremaks, videokvaliteet paremaks ja ei saa salata, et ka kättesaadavus on paranenud,” sõnas Aigro. „Lastetooteid pole võimalik saada internetist eesti keelde helindatult ja samamoodi ei kiputa laste pealt kokku hoidma, kuid enda huvide osas võib mööndusi teha.”

(0, 1m

ln e u

rot)

Viljatu võitlus piraatlusega Piraatluse vastu võitlemist ei pea kumbki kett eriti perspektiivikaks, sest see meenutab võitlust tuuleveskitega. Näiteks võeti Prantsusmaal 2009. aastal vastu nn kolme hoobi seadus, mille kohaselt pidanuks internetipakkujad saatma klientidele hoiatuskirja, kui nad tegelevad illegaalse allalaadimisega. Esimese kirja järel oleks pidanud saabuma teine ja kui ka see tulemust ei anna, siis pidanuks teenusepakkujad inimese internetist ilma jätma. Tagajärg: illegaalne allalaadimine suurenes isegi kolme protsendi võrra. A n s a m b l i Fo r g o t t e n

,2 15

22,48 ml

3 1,4 kr (

u ne

t) ro

Sunrise’i laulja, terve Laseringi tegevusaja poeketiga seotud olnud Anders Melts hindab piraatlusega võitlemist liigseks energiakuluks. „Plaadifirmad ja poed saavad kutsuda inimese poodi tagasi hea hinna ja suure valiku või siis kiire tellimuste täitmisega,” ütles Melts. „Õnneks on seda nii meie kett kui ka kogu suurem maailma muusikaäri aina rohkem pakkuma hakanud.” Hiie Nurme sõnul on kaupluste sortimendi valimine aastatega muutunud tõeliseks teadustööks, sest enam ei toimi ühele hitile rajatud kogumike müük, vaid inimesele peab pakkuma kvaliteetset ja väga laia valikuga muusikat. „Enam ei saa loota, et kui tuleb poodi Madonna uus plaat, siis seda ostetakse suurtes kogustes,” lausus Nurme. „Pigem laaditakse see üks hitt kusagilt kiirelt alla ja kuu hiljem juba unustatakse. Selles mõttes üheööliblikad enam muusikas ei müü.” Küll on püsiv muusikaline hitt Eesti muusika, mida suudetakse juba aastaid kodutanumal väga edukalt müüa. Näiteks kas või tänavune Ewert and the Two Dragonsi plaat, mis kroonib plaadimüügitippe juba mitu kuud. Eesti poekettide kasuks on sellest hakanud aru saama ka plaadifirmad ja see võimaldab poodidel plaadihinda alla kiskuda. Kui aastaid oli Eesti CD

hind stabiilselt 249 krooni, siis praegu, kui võrdluse mõttes veel kroonides rääkida, jääb see hind keskmiselt 200 krooni ligi. „Kui me suudame inimesele pakkuda võimalikult odavalt ja kiirelt talle sobivat plaati, siis ei maksa karta, et füüsilisel kujul plaadid kuhugi müügilt kaoksid,” sõnas Nurme ja lisas, et eduks on vaja keskenduda ühele: valik, valik ja veel kord valik. „Ka meie poeketil on tõesti viimased aastad kahjumis olnud, kuid meil on piisavalt ressurssi, et paar aastat sellist trendi veel üle elada, kuid seejärel peaks ju paremaks minema.” Ka Aigro sõnul armastab tänapäeva inimene asju käega katsuda ning seetõttu DVD-de müük ja laenutus veel püsib, kuid kui meenutada eelmise kümnendi keskel toimunud väga äkilist muutust videokassettide ja DVD-de vahel, siis on ka juba praegu tunda muudatuste tuuli. „Me oleme ise plaaninud võtta kasutusele sellise pooldigitaalse laenutusmeetodi, kus inimene saab „tellimiskioskist” end meie andmebaasi sisse logida, seal filmi valida, maksta ja vastava tšeki vastu siis ka filmi plaadi kujul võtta. Enam ei näeks plaadilaenutused välja riiulitel asuvate filmidega,” ütles Aigro. „Aga digitaliseerumine on tulemas ja eks me mõne aasta peame selliselt veel vastu, kuid muutus on tulemas.” 1

21,9 m

ln k

m ln r (1,4

ot) e ur

Enam ei saa loota, et kui poodi tuleb Madonna uus plaat, siis seda ostetakse palju. Pigem laaditakse see üks hitt kusagilt kiirelt alla ja kuu hiljem juba unustatakse.

Apollo pood, kus müüakse raamatuid, lauamänge, DVDsid, arvutimänge, aga nurgas on ka kioskinurk,” tutvustas Aigro seniste videopoodide suunamuutust. Kaheksateist aastaga Eesti suurimaks muusikapoodide ketiks kasvanud Lasering on pidanud samuti vööd koomale tõmbama ja seetõttu ka viimaste aastate jooksul paar poodi sulgema. „2009–2010 olid ka meil rasked aastad, nagu enamikul Eesti kaubandusettevõtetel. Kui võrrelda jaekaubanduse langusprotsente Laseringi omadega, siis on need võrreldavad,” ütles Laseringi tegevjuht Hiie Nurme. „Alates käesolevast aastast on näha stabiliseerumist ja väikest tõusu, loodame, et hullem on selleks korraks seljataga.”

Lastefilme müüakse alati Ainult lastefilmidel on videopoodides säilinud stabiilselt soliidsed müüginäitajad, sest laste arvel täiskasvanud nii palju kokku ei hoia. Samamoodi on teistest 14.  2011 15

PROTSENT SKT-ST

Erik Aru

erik.aru@epl.ee

23. september 2011 Tallink SPA & Conference Hotel

Vaateid vesikaarest

VII Rahvusvaheline Merenduskonverents 2011





 



  

Suurbritannia Euroala Belgia Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa Itaalia Portugal Hispaania

Välisomanduses riigivõlg

PROTSENT SKT-ST

PROTSENT KOGU RIIGIVÕLAST







Suurbritannia  Euroala   Belgia Prantsusmaa  Saksamaa  Kreeka  Iirimaa  Itaalia  Portugal  Hispaania 

Suurbritannia  Euroala  Belgia  Prantsusmaa  Saksamaa Kreeka  Iirimaa  Itaalia Portugal   Hispaania













Riigi puhasväliskohustused





Suurbritannia Euroala Belgia Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa Itaalia Portugal Hispaania

   

Riigisektori puhasvõlg PROTSENT SKT-ST     

Riigisektori koguvõlg PROTSENT SKT-ST

 Suurbritannia  Euroala  Belgia  Prantsusmaa  Saksamaa Kreeka   Iirimaa  Itaalia  Portugal  Hispaania

Euroala kriis meenutab aina enam arenevate riikide valuutakriise. Lahendusteid on välja käidud vähemalt kolm, igaühel neist oma head ja vead.

,

Riigi koguväliskohustused PROTSENT SKT-ST

Suurbritannia  Euroala  Belgia - Prantsusmaa  Saksamaa -  Kreeka  Iirimaa Itaalia   Portugal  Hispaania

Kas järgmisena langeb Belgia?

Pangandussektori koguvõlg





Euroopa riigivõlakirjade intressimäärad







•• Kuu keskmised näitajad, välja arvatud viimane punkt, mis on antud . septembri seisuga.



,



, Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase kabineti liige Maximilian Strotmann

Euroopa Ühenduse Laevaomanike Assotsiatsiooni peasekretär Alfons Guinier



, 

REGISTREERIMINE www.corpore.ee Viimane registreerimise tähtaeg on 19.09.2011

LISAINFORMATSIOON telefon: 666 0605 www.corpore.ee

, 

KREEKA PORTUGAL

Korraldajad:

,

IIRIMAA ITAALIA HISPAANIA



BELGIA Meediapartner:

PRANTSUSMAA



SUURBRITANNIA SAKSAMAA







Allikas: IMF Global Financial Stability Report 16 14.  2011

























agu kõrval olevalt graafikult näha, olid veel 2007. aasta algul euroala maade riigivõlakirjade intressimäärad enam-vähem samal tasemel. See tähendab, et rahaturgude hinnangul oli nii Saksa kui ka Kreeka võlakirjade riskitase ligikaudu võrdne. Oma valuutaga Suurbritannia võlakirju hinnati toona mõnevõrra riskantsemaks ja seetõttu pidi riik enda võlalt ka 92 baaspunkti (0,92 protsendipunkti) võrra kõrgemat intressi tasuma. Järeldus on üpris lihtne – investorite arvates oli kindel, et mõne euroala riigi makseraskustesse sattumisel tuleks teised sellele appi. Nüüdseks on asjaolud muutunud. Kreeka võlakirjade intressimäärad irdusid Saksamaa omadest juba ammu ja lähenevad hoogsalt kosmilisele tasemele, kõvasti on kerkinud ka Iirimaa ja Portugali obligatsioonide intressimäärad (tõsi küll, viimasel ajal on need veidi allapoole langenud). Üle 300-baaspunktiseks on vahe Saksa intressimääradega kärisenud ka Itaalia ja Hispaania puhul. Itaalia keskpanga peaökonomist Ignacio Visco tunnistas augusti lõpul parlamendis, et olukord, kus riigi võlakirjade intressimäär ületab 300 baaspunkti (ehk kolme protsendipunkti) võrra Saksamaa oma,

ei saa kesta igavesti. Sisuliselt tähendas see möönmist, et Itaalia ei suuda euroalas omal jõul igavesti püsida. Samale tasemele on ohtlikult lähenemas ka Belgia. Kui kriisist seni puutumata jäänud euroala riikide ja Saksamaa riigivõlakirjade intressimäärade erinevus jääb tavaliselt 50 ja 80 baaspunkti vahele, siis 7. septembri seisuga ammutas Belgia ja Saksa obligatsioonide intressimäärade vahel 221-baaspunktine lõhe.

Kriis Belgias Kui kriis jõuaks Belgiasse, tungiks see juba nii-öelda tuumik-Euroopasse – on ju tegu EL-i asutajaliikmega. Ent pole ka eriti midagi imestada. Belgia riigirahanduse näitajad ei ole kiita (vt tabelit), poliitiline olukord on aga rohkem kui segane. Kahel põhirahvusel, flaamidel ja valloonidel on nimelt eraldi parteid, kes ei suuda eriti milleski kokkuleppele jõuda. 13. juunil 2010 toimunud parlamendivalimiste järel ei ole riigis endiselt suudetud valitsust moodustada ja peaministri kohuseid täidab ikka veel Yves Leterme, kes astus tagasi juba mullu aprillis. Märtsis purustas Belgia seni Iraagile kuulunud rekordi ja sai riigiks, mis on kõige kauem pidanud toime tulema ilma ametliku valitsuseta. Mõni ime, et pidevalt käivad jutud Belgia kaheks jagunemisest.

Ent tasub tähele panna, et Suurbritannia, mille pankade võlakoorma suhtarv on viis korda suurem Belgiast ja 6,5 korda Hispaaniast ning riigisektori võlakoorma näitajad võrdväärsed või halvemadki, asetub riigivõlakirjade intressimäärade järgi kusagile Saksamaa ja Prantsusmaa vahele. Millest selline erinevus? Suurbritannia ja Euroopa ääremaade peamine vahe seisneb selles, mida mõni pidas varem saareriigi miinuseks – oma rahas. Kui tekib oht, et Briti valitsus ei suuda enam oma võlgu kinni maksta, jääb talle alati võimalus

Belgia riigirahanduse näitajad ei ole kiita, poliitiline olukord on aga veel segasem. sundida Inglise Panka võlakirju kokku ostma – juurde trükitud raha eest loomulikult. Nii ei tekigi võimalust, et Suurbritannia võlakirjad kunagi lunastamata või intressimaksed sooritamata jääks. Iseasi muidugi, kui palju need naelad lõpuks väärt on – raha juurde trükkimine kasvatab iseenesest mõista inflatsiooni. Euroala ääremaad on praegu samasuguses olukorras, mida varem on nähtud arenevate riikide võlakriiside puhul. Tärkavaid majandusi iseloomustab California ülikooli Berkeley lin-

naku majanduse ja poliitteaduste professori Barry Eichengreeni poolt „pärispatuks” nimetatud eripära – keegi ei taha neile laenu anda nende enda vääringus. Areneva maailma riigivõlakirjade (aga ka muude laenude) nimiväärtus on harilikult dollarites, eurodes või mõnes muus rahvusvaheliselt käibivas valuutas. See tähendab, et häda korral ei saa need riigid raha juurde trükkida, et oma võlga tagasi maksta. Valuutakriis tekib siis, kui kerkib kahtlus, et riigil ei ole oma kohustuste katmiseks enam piisavalt välismaise raha reserve. Sellises olukorras on ka euroala riigid, kes ei saa samuti ise trükkida oma raha – selle hulka kontrollib Euroopa Keskpank (EKP). Ja nagu ka arenevate riikide kriiside puhul, hakkab häda lõpuks külge neilegi, kes näisid sellest algul puutumatuks jäävat. Juba ammu enne euro kasutuselevõttu avaldas nii mõnigi majandusteadlane kahtlust, kui võimalik on sama raha ja seega ka rahapoliitika rakendamine sedavõrd erinevates riikides. EKP juht Jean-Claude Trichet ja Brüsseli ametiisikud on armastanud euroala võrrelda USA-ga, mille osariikide majanduslik struktuur ja käekäik erinevad samuti sageli tugevalt, aga kus on juba kodusõjast saadik edukalt ühine raha kehtinud. Tõepoolest, juulikuus oli Nevada osariigis töötus 12,9 protsenti, aga Põhja-Dakotas vaid

3,3 protsenti. Kui nüüd sujuvalt unustada üle 21-protsendise töötusega Hispaania, oli juulis kõrgeima töötusega euroala riik Iirimaa – 14,5 protsenti, madalaimaga aga Austria – 3,7 protsenti. Ent viimase mõne aasta jooksul on aina teravamalt tunda andnud oluline erinevus USA ja euroala vahel – esimesel on keskvalitsus, mis korjab makse ning jagab raha rikkamatest osariikidest vaesematesse. Euroalas midagi sellist ei ole. Praeguseks on võrdlemisi selge, et euroala võlakriisi lahendamiseks loodud fondidest – ei EFSF-ist ega selle tulevasest järeltulijast ESM-ist – ei piisa kriisi leviku piiramiseks. Lahendusi on võlakriisile pakutud vähemalt kolm (igaühest neist leidub eri versioone). Üks oleks euroala võlakirjade väljaandmine, mida garanteeriks kõik liikmesriigid ühiselt – selle vastu on kategooriliselt Saksamaa. Teise puhul tuleks appi EKP, ostes lihtsalt euroala riikide võlakirjad kokku – mida keskpank aga sugugi teha ei taha. Kolmas aga eeldaks hätta sattunud riikidelt veelgi enam kärpeid ja reforme, kui need praeguseks on teinud. Kõigil neil on oma head ja vead. Suure tõenäosusega jääb mingi osa koormast ka võlausaldajate kanda – kas osa võlgadest kirjutatakse korstnasse või pikendatakse võlakirjade lunastustähtaega. Tõenäolisem on teine variant. 1























21. septembril 2011 Tallinnas

TEABEPÄEV PLANEERIMISE, EHITAMISE JA EHITUSJÄRELEVALVE PRAKTIKAST Jaan Lindsaar Osavõtutasu 95 € + km

28. septembril 2011 Tallinnas

VASTUTUSKINDLUSTUSE SÕLMKÜSIMUSI Alar Urm Osavõtutasu 98 € + km

29. septembril 2011 Tallinnas

AVALIKU VÕIMU ROLL PIIRATUD TEOVÕIMEGA ALAEALISE JA TÄISEALISE ISIKU KAITSEL PEREKONNAÕIGUSLIKES SUHETES Liis Arrak Osavõtutasu 98 € + km

5. oktoobril 2011 Tallinnas

TÖÖLEPING VÕLAÕIGUSE SÜSTEEMIS Urmas Volens, Indrek Ergma Osavõtutasu 98 € + km 6. oktoobril 2011 Tallinnas

ISIKUANDMETE KAITSE SEADUSE JA AVALIKU TEABE SEADUSE RAKENDUSPROBLEEME Urmas Kukk Osavõtutasu 95 € + km

26. oktoobril ja 17. novembril 2011 Tallinnas

UUS HALDUSKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK Virgo Saarmets Osavõtutasu 95 € + km/ 1 koolituspäev Hinnasoodustused!

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee 14.  2011 17

Põhiküsimus

Hiinas: kui palju oled nõus maksma korraliku toidu eest? Hiinast jõuab Euroopasse järjest rohkem uudiseid inflatsiooni ja hirmutavate toiduskandaalide kohta.

Merike Mätas, Piret Potisepp arileht@epl.ee

iina toiduainetööstus on tööstusharu, mis toidab miljoneid. Hiina toiduainetööstuse inflatsioon on tugeval tõusulainel, saavutades viimase kolme aasta kõrgeima taseme juunis ehk 6,4%, ületades sellega valitsuse tagasihoidliku 4% prognoosi. Kui vaadata tõusutrendi tagamaid lähemalt, siis näiteks sealiha hind, mis on toiduainetööstuse üks suuremaid hinnainflatsiooni vedureid, ületas 14,1% ja aitas 140 punktiga suuresti kaasa viidatud 6,4% taseme saavutamisele.

Siga juhib Hiina toidutööstust Hiinlased on maailma ühed suuremad sealihatarbijad, süües aastas inimese kohta keskmiselt 37 kg sealihatooteid. Selline isu on viinud sealihahinnad hüppeliselt kasvama. Hinnatõus on põhjustatud vaieldamatult ka hiinlaste sissetulekute kasvust. Hiina sealihahinnad on kasvanud alates 2010. aasta märtsist ning saavutasid rekordilise taseme selle aasta juuni keskpaigaks, olles tõusnud selle lühikese aja jooksul koguni 57%. Hiina valitsus püüab järsult kerkivat sealiha hinda nüüd kontrolli alla saada. Juulis teatati Pekingist, et Hiina valitsus jätkab teravalt kasvavate sealihahindade tõttu investeerimisprogrammi, mis kätkeb endas 2,5 miljardi jüaani (385 miljonit USA dollarit) investeerimist suurtesse seafarmidesse. Lisaks toetab valitsus talunikke 100 jüaaniga iga emise kohta, et aktiveerida ja toetada kohalikku seakasvatust. Eesmärk 18 14.  2011

on tuua hinnad konkurentsi ja tootmise kasvu tulemusena alla. Seakasvatus on vaid üks, ent suurepärane näide Hiina hüppeliselt kasvavast toiduainetööstusest.

Mure toiduohutuse pärast Tarbimiskasvu kõrval on buum ka tootmissektoris, mis toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid tagajärgi. Hiina valitsuse viimases viisaastakuplaanis oli suurimaks eesmärgiks aktiveerida ja propageerida toiduainetööstust. Praegu on mahuplaane ületanud eesmärk toota eelkõige paremat, kvaliteetsemat ning ohutumat toitu. Toiduohutus on kasvanud Hiinas üheks suurimaks probleemküsimuseks.

Hiina ostab jõuliselt kokku maad ja vara Aafrikas ning LõunaAmeerikas. Vaid ainuüksi 2010. aastal on riikliku toiduohutuse komisjoni (inglise keeles State Council Food Safety Commission) raporti põhjal avastatud ja lahendamisel 130 000 toiduohutuse rikkumise juhtu üle Hiina, mis tõi kaasa enam kui 100 000 toiduaineid tootva või töötleva asutuse sulgemise. Väga kriitiline etapp on ka nn viimane miil ehk toidukauba teekond ja hoiutingimused vahetult enne lõpptarbijale suunatud poodidesse jõudmist. Paljudel tuntud jaotusettevõtetel ja supermarketikettidel on toiduainete veo- ja hoiutingimused alla keskpärast taset.

Petturite püüdmine Toidutootmise pettustest tulenevalt planeerib Hiina valitsus hakata maksma kopsakat vaevatasu inimestele, kes teata-

vad toiduseaduste rikkumisest. Preemiat makstakse info eest, mis puudutab ebaseaduslike lisaainete kasutamist loomakasvatuses, toiduainetööstuses, põllumajanduslikus tootmises või taimekasvatuses või annab teada haigustesse surnud loomade liha kasutamise juhtudest toiduainetööstuses. Riiklik meedia teatas avalikult, et valitsusasutused püüavad teha kõik, mis võimalik, et puhastada toiduainetööstus turvalisusega seotud probleemidest. Valitsus on valmis asutama raha eraldamiseks spetsiaalsed toiduohutuse fondid. Paralleelselt töötatakse välja karmi karistussüsteemi. 2011. aasta juulikuu viimastel päevadel arutas Hiina kohus juhtumit, milles viit inimest süüdistatakse ohtlike kemikaalidega saastatud sealiha töötlemises ja müümises. Üheks võimalikuks karistuseks on surmanuhtlus. Karistada plaanitakse nii toidualase valeinformatsiooni jagajaid kui ka hõlptulu teenijaid.

Hiina mõju maailmale Ettevõtte Rabobank’s Food & Agribusiness Research and Advisory (FAR) uusimast raportist selgub, et tähelepanu on pälvinud Hiina astmeliselt kasvavad investeeringud Lõuna-Ameerika, eriti Brasiilia ja Argentina põllumajandusse, millega Hiina püüab turvalisemaks muuta siseriiklikku põllumajandustoodetega varustamist. Eriti olulised on teravilja ja õliseemne tootmise lisavõimsused. Mastaapsed kokkulepped sojaubade tootmiseks vajaliku maa ja veevarude kohta LõunaAmeerikas on sõlmitud turvamaks Hiina toiduainetööstuse vajadusi. Hiina ostab jõuliselt ja eri hajusettevõtete kaudu kokku

toiduaineid tootvaid või toiduainetööstuseks sobivaid maid, varasid ning ettevõtteid Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Ostetakse ka õige mitmed Uus-Meremaa piimafarmid. Delegatsioonid Hiinast on käinud tutvumas ka põllumajandusalaste võimalustega Eestis. Seejuures väärib esile tõstmist investeeringute juhtimine teistesse riikidesse. Hiina sisenemisskeem on liisimine ja erikokkulepped. Seadusega keelustatud otsene maaost on muutnud Hiina investorite tegevusmudelit. Kokkulepped sõlmitakse kui investeeringud infrastruktuuri arendamisse, mille eest saadakse saagikoristusõigus. Erikokkuleppeid sõlmitakse meelsamini kui otseseid põllumaa ostu-müügi kokkuleppeid.

Eesti võimalused Hiinas Kahtlemata on üle miljardilise elanikkonnaga Hiina turg atraktiivseks sihtturuks ka Eesti tootjatele. Näiteks alkoholitootja Liviko on kanda kinnitanud Jaapani turul. Ettevõtte esindajad ei varja, et huvi ja plaan on ka Hiina turule siseneda ning selleks on esimesed sammud juba tehtud. Küll aga tõdevad nad, et praegu on veel liiga vara rääkida konkreetsetest tulemustest.

Tallegg Eesti äridirektor Margus Venelaine ütleb, et ettevõte ekspordib Hongkongi ning Taisse. Eksporti Aasiasse koordineerib aga emaettevõte HKScan Soomes. Mandri-Hiinasse müük sõltub veterinaarsete tunnustuste saavutamisest maade vahel ja siin kiireid arenguid pole. Aasiasse eksporditakse kanajalgu. Need on tooted, mis Eesti tarbijale just isuäratavana ei kõla, kuid Aasias peetakse neist lugu kui delikatessidest. Samuti ekspordib Tallegg Eesti Aasiasse linnutiibu. Kuigi Hiina puhul on tegu suure turuga toiduainetöösturitele, siis mitmed nüansid muudavad äri alustamise sinna siiski keerukaks ning investeeringuteohtraks. Küll aga on Eesti tootjatel olemas suurepärane konkurentsieelis – kõrge kvaliteediga tooted, mis on toiduskandaalidest räsitud Hiinas enam kui oodatud. 1 Merike Mätas ja Piret Potisepp osalesid Hiina pealinnas Euroopa Liidu – Hiina majandusjuhtide vahetus- ja koolitusprogrammis .–. aastal. Loo koostamisel kasutati Thomson Reutersi, English.news.cn-i, The Financial Timesi, The Wall Street Journali, Xinhua News Agency, Arden Grange’i ja PR Newswire’i materjale.

Tõestisündinud lugusid Hiinast •• Vähemalt kaheksa last surid

ning 300 000 last haigestusid 2008. aastal pärast pulbrist toodetud piima joomist, mis oli segatud melamiiniga. See on rohkelt lämmastikku sisaldav odav tööstuskemikaal ja ühtlasi keemiatööstuse jääkprodukt, mis kujutab endast polümeriseerunud sinihapet. Melamiini kasutatakse plasti-, väetise- ja pinnakattetööstuses. •• Kemikaali oli piima lisatud eesmärgiga lollitada inspektoreid ja saavutada toote kontrolliks läbi viidavates katsetes paremaid tule-

musi valgusisalduse poolest. •• Selle aasta alguses leiti illegaalset ja väga mürgist ainet Clenbuteroli sealihatoodetest, mis olid toodetud riigi ühes suuremas sealihatöötlemise ettevõttes. •• Üks Shanghai ettevõte lisas kuklitele mürgiseid värvaineid, et pagaritooted näeks rohkem maisijahukuklite moodi välja. •• Värvi lisati ka riisijahutoodetele, mis pidid välja nägema kui tumeda riisi jahust kuklid, sest seeläbi on neid võimalik müüa kallimalt kui valgeid kukleid.

14.  2011 19

Maksimaalne ja keskmine intsidentide arv riigi kohta aastas, 1919-2009

ogemus majandusbuumi ajal ridamisi tehtud positiivsetest ja kriisi ajal tehtud korduvatest nega-

•• Riigieelarve kärpimine 3–5% võrra kasvatab demonstratsioonide, tänavarahutuste, streikide ja poliitmõrvade arvu keskmiselt ligi kaks korda, näitas uuring, mis põhineb 26 Euroopa riigi andmetel aastastest 1919–2009. •• Keskmiselt on Euroopas viimasel 90 aastal toimunud 1,5 poliitilisele ebastabiilsusele viitavat intsidenti riigi kohta aastas – massidemonstratsiooni, mässu, üldstreiki, poliitmõrva. Rekord on Itaalia käes, kus 1947. aastal toimus selliseid sündmusi kokku 38: seitse üldstreiki, üheksateist tänavarahutust ja üheksa valitsusvastast massidemonstratsiooni. •• Periood 1994. aastast kuni viimase ajani oli Euroopas rahvarahutuste poolest ebatavaliselt rahulik. Tavaliselt on neid Euroopa uuemas ajaloos rohkem olnud.

3,0

Keskmine intsidentide arv aastas riigi kohta

2,5

Eelarvekulutused kasvavad Eelarvet kärbitakse kuni 1% Eelarvet kärbitakse 1–2% Eelarvet kärbitakse 2–3% Eelarvet kärbitakse 3–5% Eelarvet kärbitakse üle 5%

2,0

1,5

1,0

0,5

Kokku

Demonstratsioonid

Tänavarahutused

Poliitmõrvad

Üldstreigid

koostanud Eestilgi lihtne ei olnud ega ole, sest buumi mastaap oleks headel aastatel õigustanud palju suuremaid ülejääke, kui valitsus jättis. Frankel leidis, et veelgi rohkem kui aastastes prognoosides on ülemäärast optimismi kolmeaastase horisondiga prognoosides. Ülemäärane optimism selgitab Frankeli hinnangul, miks eelarvedefitsiitide probleemil Euroopas nii teravaks on lastud kasvada: kui majanduslikku tõusu ennustatakse kestvat lõputult, käsitatakse kärpimist mittevajalikuna. Üllatav on Frankeli avastus, et defitsiiti piiravad reeglid, mida paljud peavad lahenduseks riigirahanduse probleemidele, paistavad ülemäärast optimismi tegelikult veelgi suurendavat – rahaliidu riikides, mis peavad täitma stabiilsuse ja kasvu pakti, on seda rohkem kui muudes riikides. Tõsi, muid riike oli Frankeli andmevalimis vähe, sest mujal kui EL-is ei ole eelarveprognooside avaldamine reegel.

Innovatiivne Tšiili Eeskujuks toodavas Tšiilis peab riigieelarve olema vähemalt üheprotsendises struktuurses ülejäägis – s.t tulud peavad riigi kogu majanduse kogu potentsiaali kasutava majanduskasvu korral ületama tulusid ühe protsendiga SKT-st. Ühest protsendist väiksemasse ülejääki võib valitsus eelarve lasta vaid siis, kui majanduskasv langeb madalamale oma pikaajalisest 20 14.  2011

200 6 200 9

200 0 200 3

199 4 199 7

198 5 198 8 199 1

197 6 197 9 198 2

197 0 197 3

196 1 196 4 196 7

195 2 195 5 195 8

194 3 194 6 194 9

193

kusest ettevaatlikumaks. Seda isegi buumide ajal, kui teistel on ülemäärast optimismi olnud eriti palju. Ettevaatlikest eelarveprognoosidest tõusev kasu on ilmne – tänu realistlikele prognoosidele olid Tšiili eelarved 2002.–2007. aasta majandusliku tõusu ajal ülejäägiga, mis tegi lihtsaks majanduse toetamise eelarvepoliitikaga 2008.–2009. aasta kriisi ajal. Paljud Euroopa riigid seevastu tegid endale kriisiaegsete stimuleerimispakettidega tõsiselt haiget. Ega Euroopa võrdluses suhteliselt vastutustundlikke eelarveid

Eelarvekärped ja rahvarahutused 3,5

4 193 7 194 0

potentsiaalsest kasvumäärast või kui vase maailmaturuhind, millest Tšiili majandus suuresti sõltub, langeb madalamale oma kümneaastasest trendist. Kui potentsiaalne majanduskasv ja vase hind on kõrgemad, peab valitsus säästma. Tšiili mudelis kasutatavad arvestused pole üldsegi lihtsad ja neid tehes oleks poliitilise vajaduse korral lihtne udu ajada. Seepärast on Tšiili kasutusele võtnud innovatiivse lahenduse, kus vastavaid arvestusi ei tee mitte valitsusametnikud, vaid nende tegemine on kahe sõltumatu ekspertide paneeli ülesanne. Tšiilis, nagu Eestiski, tekkis majanduse kõrgajal intensiivne poliitiline surve riigi kulutuste suurendamiseks reservide loomise asemel ning valitsuse popu•• Riigieelarve kärpimine 3–5% laarsus langes üsna madalale. Kuid kriisi puhkedes, kuistreikide buu-ja poliitmõrvade arv 3,5 Euroopa riigi andmetel aastas miaegse säästmise mõistlikkus •• Keskmiselt on Euroopas viim ilmseks sai, kerkis valitsuseviitavat popu-intsidenti riigi koht 3,0 laarsus dramaatiliselt. poliitmõrva. Rekord on Itaalia seitse üldstreiki, üheksateist Ka mõned laiapõhjalisemad ratsiooni. teadusuuringud on näidanud, et 1994. aastast kun •• Periood 2,5 ebatavaliselt rahulik. Tavalisel valijad ei karista kärpeid teinud valitsusi valimistel märkimisväärselt ega näita üles silmator2,0 kavat tänu eelarve paisutamise eest. Majandusteadlased Jacopo 1,5 Ponticelli ja Hans-Joachim Voth pakuvad tänavu augustis avaldatud 1,0 uuringus, et kokkuhoiumeetmed on valitsustele vastumeelsed mitte valimishirmu tõttu, vaid ennekõike seepärast, et kärped 0,5 suurendavad massirahutuste ja streikide riski. Ajalugu näitab, et0kärpeaastail suureneb nende Demonstratsioonid Tänavar tõenäosusKokku tublisti. Kuna Eestis pole laialt juurdunud ei tänavademonstratsioonide ega streikide kultuur, võib öelda, et vastutustundliku eelarvepoliitika ajamiseks on siin poliitikutele väga head tingimused. Buumiaastail nad neid tingimusi täiel määral ära ei kasutanud, kriisi ajal tekkinud suure vältimatu surve all küll. Ruumi veel paremaks saamiseks on, jutt Eestist kui riigirahanduse Euroopa meistrist on ju väike liialdus ja maailmameistri tiitlist ei tasu rääkidagi, seda tiitlit vääriks ehk Tšiili. 1

Eelarvekärped ja rahva

Keskmine intsidentide arv aastas riigi kohta

villu.zirnask@epl.ee

1919 192 2 192 5

200 3 200 6 200 9

8 199 1 199 4 199 7 200 0

198

197 9 198 2 198 5

Villu Zirnask

tiivsetest lisaeelarvetest ütleb, et rahandusministeerium võib vabalt ka mööda panna. Ja hiljutine uuring EL-i liikmete ja kümmekonna muu riigi ametlike eelarveprognooside täpsuse kohta, mille tegi Harvardi ülikooli majandusprofessor Jeffrey A. Frankel, ütleb, et pigem eksitakse ülespoole (ehk vaadatakse tulevikku läbi roosade prillide) kui allapoole. „Riigirahanduse Euroopa meister” Eesti selles osas massist ei erinenud. Ainus reeglist eristuja oli hoopis Tšiili, kelle prognoosid osutusid enamasti realistlikuks või tegelik-

192 8 193 1

Keskmine ja maksimaalne intsidentide arv riigi kohta.

Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi järgi ootab meid tuleval aastal kolm protsenti majanduskasvu ja eelarvepuudujääk on 2,1 protsenti SKT-st. Kas me peaks seda uskuma?

197 3 197 6

4 196 7 197 0

Riigid teevad prognoose läbi roosade prillide

196

195 5 195 8 196 1

eskmine intsidentide stas, 1919-2009

Firmad, kes meisterdavad disaini juhtimisest kasumit Ärileht tutvustab viit põnevat firmat, kes kandideerivad sel aastal Euroopa kõige innovaatilisema ja dünaamilisema ettevõtte tiitlile ning kelle edulood võiksid ka teisi inspireerida.

Piret Potisepp arileht@epl.ee

egemist on auhinnaga, mis kannab nime DME Award (DME – Design Management Europe). See pole sugugi järjekordne lihtne disainiauhind, vaid rahvusvaheline tunnustus, mida võiks tähtsuse poolest võrrelda filmimaailmas välja antavate Oscaritega. DME Awardiga tõstetakse esile strateegia ja juhtimise osatähtsust disaini ellurakendamisel ning tunnustatakse ettevõtteid, kel on jagunud piisavalt julgust tuua disainijuhtimine ettevõtte üldjuhtimisse. Võistluse eelmiste aastate võitjad on ka rasketes majandusoludes edukalt hakkama saanud. Mis kasu on need viis firmat disainist lõiganud?

Köögitarvete tootja Lekue on maailma juhtiv innovaatiliste köögitarvete tootja, kes kasutab nende valmistamiseks 100% plaatiumsilikooni. Ettevõtet ja selle toodangut iseloomustab samuti originaalne disain, mis pakub modernsetele köökidele uuendusmeelseid lahendusi ja alternatiive, mis võimaldavad uuel viisil sööki valmistada ja tervislikke roogi

nautida. Ettevõtte filosoofias põimuvad funktsionaalne ja käepärane disain ning lustakad lahendused, mis teevad toiduvalmistamise lihtsamaks ja ühtaegu loovad emotsioone. Ettevõtte juhtkond rõhutab: me ei tooda ega disaini köögitarbeid, vaid püüame luua midagi, mis aitaks inimestel paremini süüa. Firma sai alguse 1980. aastal, kui turule toodi esimesed painduvad jääkuubikute valmistamise alused. 1990-ndatel lõi ettevõte uut liiki vannitoatarvete seeria, nagu näiteks plastmatid. Lekue astus suure sammu edasi 2005. aastal, kui ettevõte tegi esimesed konkreetsed lükked teistest turul olevatest tootjatest eristumiseks ja alustas enese positsioonimist uuenduslike toodete loojana. Et disainerite meeskonna loomine oli ainuõige otsus, seda näitab firma majandustulemuste kasv. Kui 2005. aastal oli ettevõtte käive 10,1 miljonit eurot, siis 2010. aastaks oli see pea kolmekordistunud, ulatudes 28,2 miljoni euroni. Praeguseks on ettevõte esindatud viies maailmajaos ja 40 riigis, 23 000 müügipunkti kaudu on jõutud enam kui 50 miljoni tarbija kodudesse. Ettevõtte disainijuhtimine põhineb kolmel etapil, mille kaudu tagatakse toodete eristumine. Uusi võimalusi saab avastada vaid kliente vaadeldes, on ettevõte veendunud. Sellepärast korraldatakse selles etapis workshop’e, kuhu on kaasatud ettevõttevälised eksperdid, nagu edasimüüjad, ülikoolid, blogijad, tavakasutajad kodudes ja tippkokad. Teine etapp on ideede genereerimine. Selles faasis luuakse prototüüpe, mis peaksid uuendama toiduvalmistamist. Kolmandas etapis tegeletakse juba prototüüpide edasiarendamisega ja lõpptoote disainiga. Ettevõtte disainimeeskond teeb küll koostööd sõltumatute tehnoloogiakeskuste ja inseneride meeskondadega, kuid põhirõhk on siiski disainerite loomingulisel eneseväljendusel, mis sobiks Lekue filosoofiaga. Pärast

toote disainimise ja arendamisega lõpule jõudmist järgneb veel üks kriitiline osa. Nimelt on vaja lõpptarbijat ka uuenduslikku toodet otstarbekalt kasutama õpetada. Selleks on Lekuel oma kommunikatsioonimeeskond, kelle ülesanne on toote kasutamine tarbijale pakendil n-ö puust ja punaselt selgeks teha. Toodete loomis- ja turuletoomise protsessi on kaasatud koguni üle 120 ettevõttevälise eksperdi, sealhulgas toitumisteadlased, kokad, kokanduskoolid ja disainerid. Näiteks kokanduskoolides korraldatakse toodete demoesitlusi ja koolitatakse tarbijaid tooteid õigesti kasutama. Koostöös tippkokkadega korraldatakse workshop’e, mis on tuntud Lekue Excperience’i nime all ja kus õpetatakse lõbusalt tervislikke roogi valmistama.

Prilliraamide valmistaja Rolf Spectacles on väike Austria Alpides Tiroolis paiknev perefirma, kes toodab puust unikaalseid prilliraame ja on saavutanud oma toodetega edu üle maailma. 2007. aastal hakati katsetama uut tehnoloogiat, mis teeks võimalikuks puidu kasutamise kergete prilliraamide materjalina. Ettevõte loodi 2009. aasta alguses ja samal kuul osaleti juba ka esimesel välismessil. Väikefirma areng on olnud kiire ja kõrgelennuline: kui esimese kollektsiooni tootefotod valmistati 2009. aasta märtsis, siis juba sama aasta sügisel pärjati Rolf Spectacles Pariisis messil esimese suure auhinnaga tehnoloogilise uuenduse kategoorias. Järjest toodi turule uusi kollektsioone ning kui 2010. aasta

jaanuaris kajastas rahvusvaheline ajakiri ettevõtet suure ja silmapaistva kaheleheküljelise looga, oligi trendile algus pandud. Unikaalseid puust prilliraame soovisid endale osta nii New Yorgi yuppie’d kui ka Londoni boheemlased ja Šveitsi pankurid. Veebruaris 2010 tunnustati Rolf Spectaclesi järgmise rahvusvahelise auhinnaga Red Dot Award 2010. Järjekindlalt töötati välja uusi kollektsioone ja võeti kasutusele üha uusi materjale. Juuniks 2010 oli müüdud juba 1500 unikaalse disainiga prilliraami. Sama aasta novembris hakati ettevõtte laborites katsetama naturaalse sarve sobivust prilliraamideks. Kõigest kaks aastat pärast ettevõtte loomist koostati disainitud raamide näitus, mis jäi huvilistele avatuks kaheks kuuks. Selle aasta märtsis liitus ettevõttega kaks uut õpipoissi, kelle abiga loodetakse käsitööna valmivate prilliraamide hulka suurendada. Skeptikud võivad vaielda ja öelda, et ettevõtte edu rajaneb suuresti praegusel prillimoel, kus ilma teevad n-ö paksude raamidega nohikuprillid. Kuid ettevõtte loojad ja nende toodangu austajad rõhutavad just nimelt toodete unikaalsust, mis on saavutatud tänu uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtule. Kõnealune tehnoloogia laseb kumeraid prilliraame luua ühest puidutükist.

Bussitootja Caetano Bus on Portugali bussitootja, mis asutati 1946. aastal. Nüüdseks on väikesest ettevõttest välja kasvanud suur kontsern, kes toodab busse ja bussikeresid. Ettevõtte sõidukeid võib kohata nii turistide poolt armastatud

vaatamisväärsuste juures, linnu ühendavatel maanteedel kui ka lennuväljadel. Caetano Bus on ettevõtte, kes disaini abil mitte ainult ei kujunda oma busside välimust efektsemaks ja pilkupüüdvamaks, vaid toob seeläbi turule optimeeritud lõpptooted. Peale disaini paneb ettevõte suurt rõhku toodete keskkonnasäästlikkusele ja sõidudünaamikale.

Pärnu kohvik Supelsakste näol on tegemist mikroettevõttega, mis on disainiga igapidi seotud. Pärnu kunstnikepere loodud kohvik asub vanas õdusas puumajas ja saavutas kuulsuse juba esimeste kuudega. Vana maja väärikas olek ja kohviku sisekujundus on oskuslikult kokku sobitatud. Läbi on mõeldud nii kohviku värvilahendus kui ka teenindus, alustades ettekandjate sõbralikust ja tähelepanelikust viisist klientidega suhelda ning lõpetades nende riietusega. Loovate meeskondade liit Velvet Creative on Eesti ettevõte, kes iseloomustab end kui loovate meeskondade liitu. Velvet Creative koondab eri allüksusi, mis on enne tegutsenud kui mikro- ja/ või väikeettevõtted, kuid nüüd on ühe ettevõtte üksused. Näiteks Velvet Disain on graafilise disaini agentuur, Velvet Digital Paper pakub klientidele uue meedia lahendusi, Velvet Labsi eesmärk on tarbijate käitumise etteaimamine, Kliff & Klauss Stuudio teeb profifotosid, Tolm Stuudio tegeleb animatsioonide loomisega, Mekaia on digitaalse meedia agentuur, Altex internetiturunduse agentuur ja Mardikas keskendub loovkingitustele. Tänu neile üksustele on Velvet Creative’il võimalik pakkuda klientidele väga laia teenustetoodete baasi. Samuti tõendab konkreetne struktuur, et organisatsiooni läbiv disainijuhtimise loogika on läbipaistev ja kõigile üheselt mõistetav. Allüksuste laiapõhjaline struktuur on kasvatanud ettevõtte kasumi 2004. aastast 2010. aastani kaheteistkümnekordseks. 1 14.  2011 21

Tippsportlased a E

ndised tipptasemel purjetajad vennad Toomas ja Tõnu Tõniste Gunnar Leheste, lõid hulgimüügiäri Kristi Vahemaa, Aet Süvari juba sportlaskarjääri arileht@epl.ee ajal, kasutades ära soodsat hetke, kui Eesti oli just vabaks saanud ja turg veel suhteliselt vaba. „Mõtlesime, et spordi kõrvalt võiks kuidagi oma tulevikku hakata kindlustama. Tol ajal tundus hulgikaubandus atraktiivne valdkond. Seda oli lihtsam ajada, poed olid tühjad. Välismaal käinuna ja palju näinuna teadsime, et sellel alal on palju erinevaid võimalusi,” räägib Tõnu Tõniste. Eriti suurte teadmistega ärist vennad Tõnisted siis veel ei hiilanud. Vaikselt nokitsedes lükati ettevõtmisele aga hoog sisse. „Teadmisi eriti ei olnudki. Hakkasime lihtsalt kuskilt pihta. Hankisime Saksamaa saatkonnast nende ärikataloogi, tundus selline usaldusväärsem riik. Otsisime kataloogist aadressid, panime faksiga neljal real mõne sõnaga kirja, et oleme Eesti firma, tahame teiega Trekirattur Erika koostööd teha, saatke palun Salumäe peab Hisoma hinnakiri. Pooled firpaanias sportlikku mad vastasid, pooled mitte. puhkust pakkuvat Arvutasime oma kogemuste turismifirmat pealt ka mingi summa, CampSprint. palju me juurde paneme, et kasumit teenida. Tollidega ei tulnud tollal eriti oma pead vaevata. Raha tuli ette maksta. Maksime ära ja kaup jõudiski siia. Vorpisime veel käsitsi saatelehti, arvuteid ju siis polnud. Suusataja Andrus Alustasime magusamate Veerpalu põhilitoiduainetega ning tasane äri on seotud pisi laiendasime oma Karupesa hotelliga portfelli.” Otepääl. Hulgimüügifirma LTT (L kahe Tõniste ees tähendab Lilienthali – toim) lõid vennad Tõnisted koos kolmanda purjetaja Marko Lilienthaliga 1992. aasta juunis, kuu Ujuja Indrek Sei enne Barcelona olümpiatoob brändiriideid mänge, kust Tõnisted naasid Eestise ja pakub pronksmedaliga. Esimene kaubanduskeskustellitud saadetis, milleks olid tes smuutit. ussitanud šokolaadid Saksamaa tootjalt Meybona, jõudis Eestisse novembris. „Nendega teeme siiamaani koostööd. Eks nad vaatasid, et mingi endine idabloki riik, ja saatsid siia veidi vanema partii. Aga tollal turg andestas selliseid Jalgpallur Andres asju,” meenutab Tõniste esimesi Oper tegeleb koos samme ärimaailmas kerge muiväravavaht Mihkel gega. Aksaluga samuti Praegu tegeleb LTT suures sporditarvete jaeosas veinide siia toomisega ja hulgimüügiga. maailma veiniriikidest, samuti

Enamik tippsportlasi jätkab pärast karjääri lõpetamist samal alal kas treeneri või alaliidu ametnikuna, kuid on ka neid, kes julgevad elus teha kannapöörde ja sukelduda ärimaailma.

22 14.  2011

lastetoitude, karastusjookide ja muude toidukaupade importimisega. Tuntumatest kaubamärkidest on nende valikus esindatud Pepsi, Lipton ja Hipp. Tõnistete ärile on kaasa aidanud ka meeste tuntus. Tõnu sõnul aitab kuulus nimi tekitada klientide seas usaldust. „Kuna tegime alguses ise ka müügitööd, oli tänu nimele kindlasti lihtsam poodidesse kaupa sisse rääkida. Tuntud nimi tekitab usaldust, pole seda Korvpallur Tiit hirmu, et sul nahk üle kõrSokk peab Musvade tõmmatakse,” tunnistamäel Soku pubi tab ta. ja omanimelist

enam kasu ka oma nimest, mille ujumiskarjäär oli Eestis tuntuks teinud. „Aeg oli hea ka seetõttu, et jaemüügiäris olid paljud endised või veel isegi tegevsportlased, kes minu jaoks olid head sõbrad,” meenutab Sei, kelle firma tegeles Puma Jalgrattur Jaan toodete turustamisega 2009. Kirsipuu on osanik aastani. kinnisvarafirmas 2000. aastal lisandusid Matman OÜ ja brändikorvi Swatchi kelspordipoes XB3. lad, 2002. aastast rõõmustab Eesti vabaajarõivastuse gurmaane Itaalia endine profitennisist ja hilisem moelooja Sergio Tacchini. „Kaupluste müüjad korvpallikooli. Indrek Sei rõivaäri kuulevad, kuidas rääTiitlivõistlustelt medaleid gitakse, et Tacchini oli liiga kallis, aga tegelikult võitnud ujuja Indrek Sei tegi ei erine hinnad sugugi esimesed sammud ärimaateistest spordi- ja vabaajailmas 1990-ndate keskel. brändidest, lihtsalt Sergio „Korrektne äritegevus algas siiski 1998. aastal, Tacchinit ei ole igal pool Rallisõitja Markko kui käivitasime sõpsaada ja siis jääb mulje, et Märtin on osanik tegemist on millegi ekskluradega firma, panime sõidukite müügi- ja siivsega. Samas näiteks tenpaika plaanid ja visiooni, teenindusettevõtnisevarustus on odavam kui kuhu jõuda,” sõnab Sei. tes AS Autospirit mujal,” räägib Sei. Tacchini Varem olid tegevus pigem ja kirjastuses tenniseriiete suurim trump projektipõhine ja seotud eri Judomaadlejal Presshouse. on nende kandjad. Ka praeinimestega. Indrek Pertelsogune meeste esireket Novak Kuraditosina aasta eest nil ebaõnnestus Djokovic mängib just selle püstitatud plaan lähtus suu- Arigato spordiklubi Itaalia firma riietes. resti ideest tuua turule uusi pidamine ja nüüd „Tacchini oli esimene, spordiriideid. Kaks esimest on ta oma tegemiskes tõi tennisesse värvid, kaubamärki, mida Sei ja tega väidetavalt samuti on neil fenometema äripartnerid hakkasid Venemaale suunEestisse tooma, olid Puma naalne oskus tunda ära dunud. ja Regatta. esinumbreid, kellega Puma on kahtlemata maailjuba varakult lepingud ära tehakse,” naerab Sei. makuulus, kui lihtne või raske Tõepoolest, ka Djokovici oli esindusõigusi saada? vastu tunti huvi juba siis, kui „Sel ajal ei olnud Pumal serblane oli kõigest 14-aasjust paremad päevad. Kümnevõistleja tane. Toona veel lepingust 1990-ndad olid selline Erki Nool on tegev dekaad, kui neid saneeasja ei saanud, kuid hiljem mitmes ettevõtriti ning nad läksid uue otsiti Djokovic taas üles – tes, muu hulgas tõusu ootuses börsile,” tänapäeval on tema värvitegeleb ta kinnisliste triipudega särgid naisräägib Sei. „Aga et me ajavararendiga ja on tekostüümide vääriliseks sime asju koos soomlastega, aastaid üritanud vastaseks. õnnestus ka peakontoriga Vasaraheitja Jüri käima lükata plastViie aasta eest lisandusid leping teha,” lisab Sei ja Tamm tegeleb veitorude tootmist. rõivabrändide nimistusse tõdes, et sel ajal oli Eesti riik nide importimisega siiski paljude jaoks endine Matinique, InWear, Cotfirmas Kiil & Ko. NSV Liit ja perifeeria, mille tonfield, Part Two, Jackpot, Soaked in Luxury ja Tiger of puhul ei teatud täpselt, mida sealt oodata. Sweden. Riideäri kõrval jõuab Alguses pidi ettevõte end mõistagi kõvasti Indrek Sei vedada koos tõestama. Puma oli oma endise treeneri ka varem Eesti turul Tõnu Meijeliga Keila Swim Clubi ujumiskooli. olnud, kuid eelkäijal „Seal ei ole kasum väga hästi ei läinud. eesmärgiks, kuid samas Nii pidid uued mehed peab seegi efektiivselt tööusalduse uuesti välja tama. Juhime klubi Tõnuga teenima. koos, minu jaoks on kindlasti „Usk endasse ja kaubaPurjetajad Tõnu ja Toomas see üks oma lapsukestest,” ütleb märki oli olemas ja nii me Tõniste on loonud Sei. Samuti tõi ta 2006. aastal hakkasime vaikselt jalga eduka hulgimüügiäri. ukse vahele suruma,” ütleb turule Austraaliast pärit Boost Juice’i baarid, mida igaüks võib Sei. Just sel ajal oli tal kõige

d armastavad äri külastada kaubanduskeskustes ja maitsta meelepärast smuutit. Paar iaastane majanduslangus andis tunda ka Sei ärides. „Kaks ja pool aasta on olnud ikka väga-väga rasked,” tõdeb Sei. „Meie oluSuusataja Jaak kord ei erine suuresti Mae värskeim sellest, mida meedias unelm on müüa võib seoses Baltikaga spordivarustust, lugeda. Riideäri satmillel on koeratus löögi alla, sest tüdruku Lotte paratamatult on see pilt peal. Seda äri valdkond, mille pealt ajab ta koos teise inimesed kokku hoiasuusataja Kaspar vad,” räägib 1991. Kokaga. aastal vabale Eestile esimese EM-i medali toonud Sei, kelle valitud kaubamärkide hinnatase on Eesti olusid arvestades keskmine ja isegi pigem kallis. „Masu näitas suurepäraselt, kui banaanivabariik me siiski oleme, just elukvaliteedi mõttes. Samas saan ma looJalgpallur Mart mulikult ka valikutest Poom peab jalgpalaru, sest toiduta ei liklubi FC Nõmme saa,” lisab ta. Masust United. kiiremini tuli isegi välja mahlaäri, millele aitas kaasa ka euro tulek. „Euro on jätkuvalt raskesti hoomatav, kahe-kolme euro eest münte välja käia ei tundu sugugi kallis,” muigab ärimees. „Tegelikult on toode loomulikult väga maitsev ja tervislik ning seda saab kolm korda rohkem kui jäätist,” märgib Korvpallur Martin ta. Müürsepp on muu Sei sõnul on tema hulgas flirtinud õnn, aga vahel ka kinnisvaraga, aga õnnetus selles, et ta huvi on pakkunud tegeleb asjadega, mis ka kõrtsipidamine. talle endale tõsiselt meeldivad: riidebrändid sobivad ja mahlad maitsevad.

Jalgpallurite kohvik USA-s mängivale jalgpallurile Joel Lindperele kuulub Tallinna vanalinnas kohvik Must Puudel, mida ta peab koos endise jalgpalluri Aivar Annistega. Musta Puudli omanikeringi kuuluvad veel mõlema

Kulturist Ott Kiivikasel on osalus kolmes firmas: toidulisandeid importivas OÜ-s Robocop, aeroobika-, jõusaali- ja vabaajariideid importivas OÜ-s Estonian Fitness ning jõusaaliseadmeid siia toovas OÜ-s Filter.

mis ka tagasilöökideks. „Mind sportlase hea sõber Siim Susi ja sime, kuidas hakkama saada, aga laulja-raadiosaatejuht Vaiko Eplik. mõtlesime asjad korralikult läbi ei hirmutanud eriti see mõte, „Siimuga istusime eelmise aasta ja uskusime, et kõik saab korda. et hakkan tegema midagi, milsügisel ja ajasime juttu – kuna Koht on ju ka vanalinnas – seal lega pole varem elus väga palju mina olin just olnud sunnitud liigub ikka rohkem rahvast. Kui kokku puutunud. See tundus uus ja huvitav ning ma mõtlesin, et vigastuse tõttu jalgpallurikarise tubli oled, siis peaks kõik kui see ei tule välja, eks siis saab jääri lõpetama, siis arutasime, õnnestuma.” mida võiks edasi teha. Siim ütles, Anniste oli äri alustades valmidagi muud teha,” ütleb ta. 1 et tal on ammu olnud mõte teha oma kohvik, ja me läksime selle ideega kohe kaasa. Siim ja tema tüdruksõber Margit on ka varem kohvikubisnisega natuke kokku puutunud, seega me päris puhtalt lehelt ei alustanud,” räägib Anniste, Jääpurjetaja Rene Korvpallur Gert Korvpallur Rauno kelle karjääri lõpetaKuulmann on selles Kullamäe on koos Pehka on osaühinmine ei sattunud just nimekirjas ilmselt kõikolleegi Ivo Sakgu Lillepallid omakõige soodsamasse ge suurema haardega sakulmuga osanik nik, firma põhiteaega. Majandusseis ärimees — hulgikaupettevõttes Prime gevus on lillemüük, oli Eestis, nagu ta oli. mees, kinnisvaraDigital — see firma lisaks tegeldakse „ Ku n a o l i v e e l arendaja, kunstikoguon tegev spordimuusika tootmimasuaja lõpp, siis eks ja, spaaomanik. kaupade müügis. sega. me ikka natuke aruta-

Kahevõistleja Allar Levandi peab spordikaupade firmat A&T Sport.

Korvpallur Aivar Kuusmaa nimel on mitmed ettevõtted, millest tuntuim on ilmselt Hiiu pubi.

Jalgpallur Joel Lindpere peab koos sõpradega Tallinnas kohvikut. 14.  2011 23

Ole esimeste hulgas, kes tutvub sel aastal põhjalikult muutuvate Raamatupidamise Toimkonna juhenditega!

Tark konverents ‘Raamatupidamine ja maksud aastal 2012’ 14. - 15. novembril 2011 KUMU auditooriumis (Weizenbergi 34, Tallinn)

e n i m a d i p u t raama o n ku nst

Omanda tarkust konverentsi õhkkonnas Esinejateks oma ala parimad asjatundjad nii PwC-st, Raamatupidamise Toimkonnast, Maksuametist, Maksumaksjate Liidust kui mujalt (teiste hulgas Lasse Lehis, Ago Vilu, Tiit Raimla, Erki Mägi, Ain Veide, Hannes Lentsius, Villi Tõntson, Maivi Ots ja teised). Teemad ulatuvad käesoleval aastal põhjalikult muutuvatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest muudatusteni maksu- ja muudes seadustes. Ühesõnaga kõik, mida ühel finantsjuhil või raamatupidajal vaja uueks aastaks valmistumisel teada. Täpsem ülevaade käsitlevatest teemadest meie kodulehel www.pwc.ee. Esmaspäev, 14. november – Raamatupidamise päev • Ülevaade põhjalikult muutuvatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, sh. uued arvestusmeetodid: • Finantsinstrumentidele • Tütar- ja sidusettevõtetele • Firmaväärtuse kajastamisele • Kinnisvarainvesteeringute kajastamisele • Bioloogiliste varade kajastamisele • Sihtfinantseerimise kajastamisele • Kellel ja kas tasuks uusi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid rakendada juba 2011. aasta aruannetele? • Muudatused IFRSis aastatel 2011-2013 • Raamatupidamise ja finantsaruandluse alased arengud Euroopa Liidus • Muudatused E-aruandluses ja taksonoomias • Muudatused äriseadustikus ja huvitavamaid näiteid kohtupraktikast • Küsimused ja vastused

Teisipäev, 15. november – Maksupäev • Maksuhalduri prioriteedid lähiaastateks • Käibemaksuseadus 2012 • Piiriüleste tehingute käibemaksuaspektid • Tulumaksuseadus 2012 • Piiriüleste tehingute tulumaksuaspektid • Lasse Lehise ülevaade ja kommentaarid olulisematest maksusündmustest • Küsimused ja vastused Eriti kiire registreeruja soodushind kuni 30. septembrini: kaks päeva 289 eurot; PwC kliendile ning EML liikmele 269 eurot, üks päev 169 eurot; PwC kliendile ning EML liikmele 159 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. Osaledes mitmekesi või mitmel PwC koolitusel, kehtivad erinevad hinnasoodustused. Täpsem ülevaade täiendavatest soodustustest meie kodulehel: www.pwc.ee Registreerumine telefonil 6141 800 või e-kirjaga koolitus@ee.pwc.com Kohtumiseni!