Page 1

Mõjukas naisjuht Anne Mere ohjab hiiglaslikku lihatööstust Eesti Energia laenunälg aina kasvab # Turule on tulemas uued säästuautod # Kuidas karastusjoogihiiglased Coca-Cola ja Pepsi maid jagavad # Eurosport hakkab Eestis jalgpalli filmima

HIND 1,6 EUROT

KOLMAPÄEV

11. aprill 2012

Pilt on illustratiivne

NR 3 (23)

ARVESTATAV KONKURENT – UUS KIA OPTIMA TALLINN: KIA Tallinn, Ülemiste tee 1. TARTU: Autospirit, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 64c. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5.

VILJANDI: Rael, Tallinna tn 97.

RAKVERE: Rakvere AT, Rägavere tee 42a.

KURESSAARE: Kuressaare AT, Kalevi põik 2.


Rehaga papid

Ann-Marii Nergi intervjuu •• LK4–7 Anne Mere tõusis kõige edukamaks Eesti tippjuhiks

E

esti Päevaleht kirjutas hiljuti paar elavat lugu sellest, kuidas meie rõivamüüjad armastavad kauba pealt uljalt vahelt võtta. Mõne reha käib koguni õige vilkalt. Samal ajal kui Euroopa juhtriikides odavnesid rõivad ajavahemikul 2005–2011 isegi kuni 14 protsenti, kallinesid need Eestis ligi 17 protsenti, selgub möödunud aastal avaldatud CBI uuringust. Statistikaameti andmetest selgub omakorda, et kehakatetega tegelevate jaekaupmeeste aasta keskmine juurdehindlus oli meil eelmisel aastal 73 protsenti. See on kõrgem, kui mujal Euroopas keskmiselt. Eestlast ei aita ka kataloogikaubamaja. Vahva näide oli Eestis 100 000 kundet omava kataloogimüüja OTTO hinnakujundusega, mille osas tarbijakaitseamet algatas järelevalvemenetluse. OTTO trükib kataloogis küll hinnad ära, aga eestlane peab need korrutama 1,35-ga. Saksa päritolu kataloog põhjendab nii suure summa lisamist muu hulgas Eesti käibemaksu lisamisega, ehkki Saksamaa hinnad juba sisaldavad sealset käibemaksu. Kaupmehed räägivad juurdehindlustest, marginaalidest, allahindlustest, turu väiksusest ja kauba saatmise riskidest. Ja nii jääb. Tegelikult las jääb, sest ega ükski kaupmees ei saa oma pakutavat lõputult üle hinnata, kui sellele pole ostjat. Järelikult oleme ise nende hindadega rahul olnud. Häirib veel miski. Kauba kvaliteet. Võtame ühe keskmise hinnaga kingapaari. Käid korra üle muru ja tallad jäävad maha. Mine proovi poes uut kaupa teha, lõhkised tallad käes. Kuidagi jõuetu on tarbija poos nende rehaga papide ees. Nooreestlane Gustav Suits ütleks Andres Eilart praegu: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1 Ärilehe vastutav toimetaja

Andres Reimer energiafirmast •• LK 10–11 Suurprojektid neelavad Eesti Energia võime pisiasjadega tegelda Erik Aru karastusjookidest •• LK 12–13 Coca-Cola ja Pepsi peavad omavahel kibedat lahingut Hans Lõugas nutitelefonidest •• LK 14–15 Nutiseadmed klopivad IT-toa uksele Aet Süvari, Pärt Talimaa suurvõistlusest •• LK 16–17 Jalgpalli suurturniir toob turistid suvel Eesti väikelinnadesse

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i Eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Raivo Murde odavautodest •• LK 22–23 Turule on tulemas täiesti uued säästuautod Ärilehe graafik •• LK 8 Väikeste toidukaupluste arv Eestis üha väheneb

Ärikliendile — ainult Elisast

Elisa DUOnet on kontori internet + MiNT kaasas Tööta kontoris või kontorist väljas, internet püsib nüüdsest sinuga! Uus Elisa DUOnet toob ühe kuutasu sisse nii Elisa Kontori Interneti kui Elisa MiNT mobiilse interneti. Nii saad mobiilselt töötada ja hoiad sidekulude pealt kokku. Kaks internetti on ikka kaks internetti! Vaata lisaks elisa.ee/duonet või helista 6 600 620

2 11. APRILL 2012

Elisa DUOnet alates

19.90€

kuu


Jägala jõe kaldal, kesklinnast 15–20-minutise autosõidu kaugusel kerkib eliitelamurajoon Jõeranna Residentsid, kus suvehommikuid võib alustada suplusega oma isiklikus jõerannas. Idülli tagavad kõrghaljastus ja laisalt voolav vesi, mis on Jägala elektrijaama tammi poolt üles paisutatud järveks. Suurvee ajal saadab õhtuid Jägala joa võimas kohin ning tamm tagab ühtlaselt kõrge veetaseme aasta läbi. Sellise looduslikult kaunistatud kodu leiate filmist „Viimne reliikvia” tuttava Jägala jõe kaldal Ruu külas Jõelähtme vallas. Suletud piirkonnana planeeritud elamurajoon tagab elanike privaatsuse. Krundid on suured, 3400–7200 m², ning sinna saab ehitada kuni 600-ruutmeetrise maja. Kõik kuus jõeäärset elamuala on asetatud põhja-lõuna suunas, et võimaldada hoone arhitektuuris ära kasutada päikese liikumist. Idüllilisest kodust jäävad kesklinn, ärikeskused ja lennujaam vaid veerandtunnise autosõidu kaugusele. Lähemale kui Pirital, Kakumäel, Merirahul või Viimsis elades. Arendaja OÜ Stauron, 501 7139


Lihatööstuse juht

Anne Mere:

tippjuhiks tõusmine oli asjade loomulik käik

Eesti kõige edukam ja paremini tasustatud tippjuht on endine Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere, kes juhib nüüd palju suuremaid vägesid üle lahe, Rakvere lihatoodete vabriku emafirma HKScani Soome ning Baltikumi tegevjuhina. Mere räägib stoilise rahuga, kuidas ta vastutab ligi 4000 töötaja eest Soome ja Baltikumi tehastes ning kuidas kõrge juhipositsioon on tulnud lihtsalt tänu sellele, et kõiki ettevõtmisi on ta alati püüdnud teha nii hästi kui võimalik.

Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

•• Tundub, et HKScani juhiva-

hetus on suur muutus ka Soome jaoks, kui teid on sealses meedias tituleeritud juba mõjukaimaks naistööstusjuhiks. Eks see näib kõrvaltvaatajale suurema muutusena kui mulle endale ja üllatavalt suur on ka sealse meedia huvi. Ettevõte, mida nüüd juhin, on muidugi väga suur. Aga ma ise leian, et see on asjade loomulik käik. Olen alati teinud kõike nii hästi, kui oskan, ja seega ongi üks tükk järgnenud teisele ja nii on kujunenud, et iga natu4 11. APRILL 2012

kese aja tagant on tulnud midagi suuremat ja huvitavamat. Ma ei leia, et seda hirmsasti peaks üle võimendama. •• Milline teie elurütm siis praegu välja näeb? Kas olete veel sisseelamisperioodis? Ma nimetaks seda küll tõesti nii. Kuna olen alles kuu aega uues kohas olnud (intervjuu on tehtud märtsi keskel – toim), millest nädal aega viibisin ammu kokkulepitud suusapuhkusel, siis hetkel peamiselt vaatangi, kuidas asjad kujunevad, mingeid grandioosseid plaane veel ei ole. Tänaseks olen kohtunud pea kõikide võtmeisikutega seitsmest erinevast tehasest ja tööpäevad venivad vahel lausa kuuest hommikul üheksani õhtul. Pealegi elan veel hotellis ja alles otsin üürikorterit. •• Kas kontserni tegevjuhtimine tähendab, et teie alluvuses töötabki nüüd suurusjärgus 10 000 inimest?

Päris nii suur see arv ei ole. Kogu kontsernis on ametis üle 10 000 töötaja, aga mina vastutan Soome ja Baltikumi kontserni eest. Seal töötab kokku ligikaudu 4000 inimest. Rakveres oli inimesi juhtida tuhatkond. •• Olete siis töötajatega ka rääkida saanud? Eks ma ikka olen ka inimestega suhelnud niipalju, kui jõudnud. Aga tunda on, et ettevõtte mastaap on suurem. Kui näiteks ettevõtte käive oli eelmisel aastal üle 800 miljoni euro ja tehaseid on palju, siis mingist piirist lähevadki kõik numbrid veidi hoomamatuks. Päeva jooksul jõuad ikka suhelda ainult teatud arvu inimestega ja nende kaudu siis järgmistega. •• Olete varem öelnud, et lihatööstus ja naisjuht on endiselt ebatraditsiooniline kooslus. See veel puudub, et oleksite ise pealekauba taimetoitlane? Taimetoitlane ma ei ole, tõenäo-

Anne Mere sündinud 14.07.1971 Tallinnas Ametikäik ••2012–… HKScani Soome ja Baltikumi tegevjuht ••2008–2012 AS-i Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees ••2003–2008 AS-i Rakvere Lihakombinaat turundusdirektor ••2000–2003 OÜ Austria Tabak Eesti turundusjuht ••1997–2000 OÜ Suomen Unilever OY esindaja Eestis Haridus ••Tallinna pedagoogikaülikool – bakalaureus, kehalise kasvatuse õpetaja ••EBS – magister, rahvusvaheline kaubandus

liselt ei hakka ka! Aga ega suurte tööstuste juhina ma tõesti ise ka naisi ei tea. On küll ebatraditsiooniline, aga mis siis! Sellepärast, et ma naine olen, pole mul midagi jäänud tegemata. Ega minu arvamusi ja nõuandeid vähem kuulda pole võetud. Ja alati on ametid viimasel ajal leidnud mind, mitte mina neid. Mu esimene töökoht oligi Soome ettevõttes Unilever, kelle esindaja ma olin Eestis. Pärast seda on alati mind otsitud, et kas ma ei tahaks proovida midagi uut. Kui jõudsin otsaga Rakverre ja olin seal turundusdirektor, siis tehti ettepanek, et ehk tahaksin juhtimist üle võtta. Nüüd siis tehti pakkumine Soome. Ma ei ole kunagi võtnud endale eesmärki saada suure ettevõtte ja veel lihatööstuse juhiks. See on lihtsalt kujunenud nii. Eks toiduainetööstus on selle poolest ka huvitav valdkond, et ta on operatiivne ja teed neid


11. APRILL 2012 5


asju, mida ise ka tarbid ja mida süüa tahaksid. Väga ei kujutaks end ette näiteks metallitööstuses, see poleks vast nii hingelähedane kui toit. •• Toiduainetööstus tundub olevat suhteliselt turvaline valik, et ükskõik milline majandus ka on, sööma peab inimene ikkagi. Kui oled valinud õige strateegia, sul on kindel koht turul, siis üldiselt toimib kõik stabiilselt. Majanduskasvu aegadel ta näiteks väga atraktiivne ei olnud, sest töö pole lihtne. Aga languses oli toiduainetööstus jällegi see, mis tagas turvalisuse. Olgu ajad head või halvad, Eesti toiduainetööstus on väga hästi vastu pidanud, innovaatiline olnud ja olnud ka hea tööandja mitmetele tuhandetele. Masu ajal oli toiduainetööstuse osakaal töötlevast tööstusest koguni neljandik. •• Olete ehk täheldanud ka mingeid erinevusi, kuidas Soomes ja Eestis juhtimine erineb? Kogemust ja kokkupuudet on mul juba viimaste aastate jooksul olnud nii soomlaste, rootslaste kui ka taanlastega. Mulle tundub, et eestlased on pragmaatilisemad ja asuvad kohe asja kallale, et saaks ruttu otsuse vastu võtta ja siis laiali minna. Soomlaste koosolekute sissejuhatusse kuulub aga pikk small-talk. Aga eks ettevõte on ikka juhi nägu ja oleneb juhtimisstiilist. Mind on samuti hinnatud pigem pragmaatiliseks, aga küllap minagi kohanen sealse töötajaskonna ootustega. •• Aga kas minu eeldus on vale, et Soomes ei ole nii suurt juhtide ja töötajate hierarhiat, juhtimine on horisontaalsem? Soome tervikuna on suhteliselt konsensuslik ühiskond. Ikka üritatakse leida koos ühine tee. Soomlased ootavad sellist juhti, kes ise kaasa lööb ja n-ö esimesena marsib. Autokraatset juhti, kellel kabinetiuks kinni ja kes meili teel käske jagab, ei armasta ilmselt mitte ainult soomlased, vaid mitte keegi. Võib-olla Eesti ärikultuuris on tunda ka ida mõju, aga vähem kui Lätis-Leedus, kus on tunduvalt autokraatsem juhtimine. Nii et Eesti ongi seal Soome ja Läti vahepeal. Aga usun, et mulle ei ole suur probleem võtta omaks Soomes levinud juhtimisstiili. Töötajate poole pealt suuri erinevusi pole, enamasti on ikka samad mured – palk võiks olla suurem, töötingimused võiksid olla paremad ja ülemus võiks olla abivalmim. Soome eripäraks on vast ametiühingud, kelle võim ja jõud on päris tugev ja kellega peab pidevalt kontaktis olema. •• Meil räägitakse pidevalt, et Soome ettevõtted tahavad üha enam hoopis Eestisse kolida. Ettevõtlus otsib alati kohti, kuhu tootmist või tugiteenuseid viia. Tööjõu hind ja paindlikkus, maksud on kindlasti oluline, mille järgi otsustatakse. Siinkohal peab Soome kindlasti peeglisse vaatama ja küsima, kas nad on ajanud õiget poliitikat. Aga otsimine käib kogu aeg. Samamoodi viisid ettevõtted tootmise Hiinasse, kust nüüd hakatakse juba tagasi tulema. 6 11. APRILL 2012

•• Rakvere lihakombinaadi uus

juht Teet Soorm on öelnud, et tahab parandada Rakvere turupositsiooni kõigis valdkondades. Kas teil endal on vahel tunne, et teil jäi midagi siin pooleli või tegemata? Ei saa kindlasti öelda, et Rakvere on valmis. Ükski ettevõte ei saa seda endale lubada, et kui turg on kätte võideldud, siis käed rüpes ootama jääda. Rakvere lihakombinaadil on kindlasti ruumi areneda, sest keskkond ja turusituatsioon muutuvad mitte aastate, vaid kuudega. Nii et ma olen Teedu kommentaariga väga nõus. Rakvere on olnud pikka aega turuliider, aga alati on ka nõrkusi. Siin ma ei hakka konkurentide eest tööd ära tegema, et midagi üles lugeda. Alati on turuliidri positsiooni raskem hoida, kui olla n-ö näljane number kaks või kolm. •• Mis seisus on üldse praegu toiduainetööstus? Järjest enam peab ettevõte leidma kuldse kesktee aina kallinevate tooraine hindade ja tarbija väheneva ostujõu vahel. Ei saa päris nii väita, et toorai-

Hindadest Ettevõttele on paratamatult oluline toote hinda võimalikult kõrgel hoida. Jaekettidest Jaeketid kompavad praegu private label’i osakaalu piire. ne hind kogu aeg ainult tõuseb. Viimased aastad on näidanud, et tooraine hind on muutunud väga volatiilseks, ettearvamatuks ning tõusud ja kukkumised võivad olla väga suured. Kindlasti mängivad rolli ilmastikutingimused, aga samal ajal ka börsispekulandid. Igal pool maailmas see tooraine pool ka konsolideerub järjest enam ehk kellel on võim, sellel on ka õigus dikteerida hinda. Aga tarbija ostujõud käitub samasuguselt majandusega. Kui veel 2008. aastal võib-olla enamik inimesi siin eriti letihindadele tähelepanu ei pööranud, siis nüüd on periood, kus ollakse ratsionaalsemad ja ostetakse läbimõeldumalt. Tööstustel aga palju variante ei ole. Peab oma ettevõtte kulubaasi läbi vaatama, et kust on võimalik kokku hoida ja milline ärimudel üldse peaks olema. Teiseks, milline on tooteportfell, et saaks pakkuda ikka lisandväärtusega kaupa, mitte lihtsalt suvalist lihatükki. Ja samas on ettevõttele paratamatult oluline toote hinda võimalikult kõrgel hoida, sest eesmärk on ikkagi kasumit teenida, mitte heategevust teha. •• Mida te vorstitoodete märgistamisest arvate? Põllumajandusministeeriumis käib juba ammu nende toodete eraldi klassidesse paigutamise arutamine. Juba täna kehtivad siin ranged nõuded ja lihasisaldused on väga täpselt välja toodud. Kui võtta kümme sekundit rohkem aega, et


Fotod: Rauno Volmar

vorstipakendile teine külg keerata, siis saab koostise kohe teada. Selles mõttes ma ei mõista, miks peaks tööstuste ressurssi selle peale kulutama, et hakata välja töötama nõudeid, kriteeriume, tooteid ümber arendama ja pakendeid muutma. Tarbijale sellest rohkem raha üle ei jää. •• Palju räägitakse private label’ist ja toiduainete anonüümsusest… Eestis oli lihatoodete private label’i osakaal suurusjärgus neliviis protsenti. See ei ole väga suur, võrreldes mõne teise kategooriaga. Aga survet on tunda, et kaubandusketid tahavad omatoodete osakaalu pidevalt suurendada sortimendis. See on töötlejatele halb otsus, sest bränditoode kaob riiulilt ja isegi kui private label’i konkurss õnnestub võita, ei tea iialgi, kui kauaks seda on. Ja marginaalid on samuti palju väiksemad. Tarbijana mulle ei meeldi, et minnes poodi, peaks ma sealt valima ainult omamärgitooteid. Mulle meeldiks, kui letil on valikuid. Et seal oleks tuntud kaubamärke, mida ma usaldan ja mille maitse mulle meeldib. Tarbija ei ole ka selle suure private label’i osakaaluga väga rahul, aga eks jaeketid seda piiri praegu kompavadki. •• Tere piimatööstus astus hiljuti sellisele ärile vastu, lõpetades näiteks Rimile piima tootmise. Sellega on nii, jah, et kui pakendil on kirjas Made in EU, siis see on ka justkui tarbija petmine või vähemalt hämamine. Samal ajal muutub tarbija järjest nõudlikumaks ja teadlikumaks. Ja muidugi, kui Baltikumi-ülene kaubakett tellib ühelt tootjalt omamärgitoote, siis pannakse see EU sinna peale. Selline äri on kaubanduskettidele ka strateegiline vahend oma mõjuvõimu suurendamiseks, oma märgi arendamiseks ja marginaalide suurendamiseks. Lihatööstuses on see osakaal tõesti suhteliselt väike ja protsent pole väga muutunud ka. See näitab just, et tarbija eelistab bränditooteid sellepärast, et soovitakse kindlust ja usaldust, et see on kvaliteetne lihatoode. Liha on kallis ja sellepärast oodatakse ka rohkem kindlust. Piim on ju kogu aeg sarnase maitsega. •• Kui palju ekspordib HKScan liha väljapoole? Meilt läheb kaupa nii Baltikumi, Venemaale, Hiinasse kui ka Euroopa riikidesse. Ekspordi osakaal jääb meil 15–20 protsendi vahele. Päris kõike me ise ära ei kasuta ja strateegiliselt pole õige kõiki mune ühte korvi panna. See kehtib nii Soome kui ka Eesti puhul, et mida rohkem on partnereid ja müügikanaleid, seda rohkem on riske maandatud. •• Nüüd pani Venemaa ju piirid kinni. Kuidas see teie kontserni mõjutab? Tõepoolest, piirid on kinni ja läbirääkimised Euroopa Liiduga ei ole samuti kuhugi jõudnud. Eks see üks omamoodi võimunäitamine on n-ö uue-vana presidendi poolt ja ma ei usu, et see pikka aega kestab. Venemaa enda varustamise tase sealihaga on umbes 70 protsendi piiril. Arvan, et see

3 mõtet Anne Mere APRILL 2012

1. Olgu ajad head või halvad, Eesti toiduainetööstus on väga hästi vastu pidanud, innovaatiline olnud ja olnud ka hea tööandja mitmetele tuhandetele. Masu ajal oli toiduainetööstuse osakaal töötlevast tööstusest koguni neljandik.

2. Ettevõtlus otsib alati kohti, kuhu tootmist või tugiteenuseid viia. Tööjõu hind ja paindlikkus, maksud on kindlasti oluline, mille järgi otsustatakse. Siinkohal peab Soome kindlasti peeglisse vaatama ja küsima, kas nad on ajanud õiget poliitikat.

3. Tarbijana mulle ei meeldi, et minnes poodi, peaks ma sealt valima ainult omamärgitooteid. Mulle meeldiks, kui letil on valikuid. Et seal oleks tuntud kaubamärke, mida ma usaldan ja mille maitse mulle meeldib. Tarbija ei ole ka private label’i suure osaga väga rahul, aga eks jaeketid seda piiri praegu kompavadki.

HKScan Soome toiduainetööstus Kontserni kuulub: Rakvere lihakombinaat, seakasvatusega tegelev ettevõte AS Ekseko ja Tallegg Eestis Rakvere tütarettevõtted: Rigas Miesnieks Lätis ja Klaipedos Maisto Mesos Produktai Leedus

. aasta majandusnäitajad Kontserni käive: 2,49 miljardit eurot Kontserni kasum: 39,6 miljonit eurot Koduturud: Soome, Rootsi, Taani, Baltimaad ja Poola. Tegutseb kokku kümnes Euroopa riigis. Töötajaid: 11 400. Toodab, müüb ja turustab sea-, veise- ning kanaliha. Baltikumi ja Soome käive: 1 miljard eurot Baltikumi ja Soome kasum: 21,9 miljonit eurot, mis moodustab grupi kogukasumist ligi 55%.

www.wuerth.ee on lühiajaline blokk mingil teisel eesmärgil. Vabandusi ja ettekäändeid leiab selleks alati. Eesti sealihakasvatajatele on see kindlasti suur probleem, sest siiani on Venemaa eksport olnud stabiilne ja liikunud oma rütmiga, nii nagu ka loomi peale kasvab. Nüüd pannakse väravad kinni ja mis nende loomadega teha? Eks osa üritab kindlasti ette ära müüa, sest keegi ei tea, mis ajaks ikkagi piirid kinni jäävad. Kui tegu on pikema ajaga, siis ei oskagi öelda, mis saama hakkab. Ju siis saabub Baltikumi sealiha üleküllus ja hinnatase läheb alla. Või leitakse mõni uus väljund. Soome ei ekspordi elussigu üldse. Ainult sealiha. Aga see ei pruugi üldsegi tähendada, et niiviisi saab oluliselt kallimalt toodet müüa. Venemaa maksab näiteks elussigade eest head hinda ja sellega hoitakse tööl ka sealseid lihatööstusi ja tapamaju. Eks sealiha hind toorainena on maailmaturul ühes rütmis igal pool. Need, kellel on ülepakkumine, üritavad leida teed turgudele, kust saaks õiglasemat hinda. •• Kui suur hinnavahe on tegelikult toota mahedalt või tööstuslikult? Kuidas te üldse suhtute öko- ja mahekaubandusse? On see pigem tõsiselt võetav või hoopis mingisugune poos, elustiili näitaja? Mina arvan, et kogu mahetemaatika on teatud elustiil tõepoolest. Mahekaubanduse osakaal on paari protsendi ringis ja hinnatase on 30–50 protsenti kallim kui tavatoiduainetel, ja eks see paneb suures osas otsused paika. Sellest räägitakse väga palju, aga nõnda Eestit ära ei toida. Soomes on see samuti nišš, aga pigem ikka imago looja väiksemale tööstusele või kaubandusele. Väga raske on veel sellist lihatööstust arendada, sest seal peab kogu protsess – ka söök, mida loomale annad – olema mahe, kunstväetisteta kasvatatud. Ja kui siis mõeldagi, et kui palju on vaja vaeva näha ja kui palju kallim on tooraine, siis vaadates marginaalset müügiväljundit, on need mahud nii väikesed, et suuremale tööstusele pole selline tootmine mõistlik. Suurel turul moodustab paar-kolm protsenti väga suure tarbijaskonna, aga Eesti ja Baltikumi turu väiksus tuleb siin häs-

ti välja, et tootja ei saaks niiviisi ellu jääda. •• Kas näete, et arutu tarbimine ja toidu äraviskamine hakkab kuidagi taanduma, näiteks Soomes? Eks see ole kultuuri küsimus ja kui globaalselt mõelda, siis see ongi ajuvaba, et ühel pool visatakse veel kõlblikku toitu suurtes kogustes ära ja teises kohas surevad inimesed toidupuudusesse. Siin head lahendust ei olegi, kuidas sellest lahti saada. Üldiselt toidu raiskamine peegeldab ühiskonna kultuuritust või suhtumist. Ei mõisteta seda isiklikku vastutust. Minu peres on maastmadalast õpetatud, et toitu peab hoidma ja taldrikule võtma just nii palju, kui jaksad ära süüa. Mäletan hästi ka majanduskasvu aastaid, kui Eestiski oli paljudes peredes sellist suhtumist, et külmkapp osteti toitu täis ja mingi hetk läks sellest näiteks veerand prügikasti. Neid uuringuid tehti ka, et masu on kaasa toonud ratsionaalsema lähenemise. •• Äraviskamise mõte ei saa ju olla see, et näidata, kui palju sul raha on või et sa saad endale lubada uue toote ostmist. Minu jaoks tekitab see vastumeelsust. Ma ei teagi, kust see on inimestesse nii sisse juurdunud. Eks tarbimisühiskond seda ainult soodustabki. Aga ma näen, et masu on kindlasti just Eesti inimestel asjad paika loksutanud. Muidugi on meil ikkagi pikk tee veel minna. Selles osas on vanad Euroopa riigid veel hullemas seisus ja et seda suhtumist muuta, tuleb teha pikalt tööd. Toidu puhul on ka see, et mingist hetkest muutub ta ikkagi söömiskõlbmatuks. Kui realiseerimiskuupäev on üle läinud, siis võib ta kujutada ohtu inimese tervisele. •• Kui Rakvere lihakombinaadi juhiks saite, siis ütlesite ühes intervjuus, et ei osanud aimatagi, et nii rasked ajad ootavad ees. Kas ma olen tõesti nii öelnud? 2008. aasta oligi see aeg, kui majandus pöördus ümber ja tuligi kohaneda. Ega kerge ei olnud ja oli vaja vastu võtta keerulisi otsuseid. Aga tegime vajalikud muudatused ettevõttes ära, rääkisime töötajatega ja saime masuga hästi hakkama. Töötajate arv vähenes ning kõigil vähendasime palkasid kümme protsenti. Nüüd hakkab olukord veidi paranema. 1 11. APRILL 2012 7


1696 1574

653 2011

2012

252 264

3%

29

muutus 2012 vs 2011

30

Hüpermarketid (üle 2500 m2)

581 423

339 325

374

5%

-4%

-11%

-12%

-7%

Supermarketid (400-2500 m2)

100-400 m2 toidupoed

Kuni 100 m2 toidupoed

Kioskid ja tanklapoed

KOKKU

Tänase Ärilehe vahel eriväljaanne LOGISTIKA Balti laomeister OÜ müüb ja paigaldab laosisustust. Meilt saab asjalikku nõu nii uue lao planeerimisel kui ka olemasoleva lao tõhusamaks muutmisel. Tegeleme ka ladude kolimise ja kasutatud riiulite tagasiostmisega. Teeme koostööd tõstukimüüjatega ja nii saame pakkuda täislahendust lao sisustamisel ja kauba liigutamisel.

Ärilehe teemalehtede sarja järgmine number JUHTIMINE ilmub juba 9. mail. Lisaks jõuavad eriväljaanded otsepostiga paljude ettevõtete otsustajate lauale.

Tootevalikus on aluseriiul, meediumriiul nii postidele kui ka riiulitele toetuvad vahelaed, rehviriiul, mobiilne/statsionaarne arhiiviriiul, konsoolriiul, drive in riiul, drive through riiul, FIFO riiulid ja mitmed muud erilahendused. Pakume aluseriiulile nii posti kui ka riiulirea otsakaitsmeid. Toome maale veekindlat vineeri nii vahepõranadate ehitamiseks, riiulitele tasapindade tekitamiseks kui ka seinte kaitseks. Projektijuht Silver Alamaa, tel 5081126 www.laomeister.com silver.alamaa@laomeister.com

Lisainfo reklaami või kommertsartiklite avaldamiseks: endrik.reimer@lehed.ee +372 680 44 26

8 11. APRILL 2012

Allikas: The Nielsen Company, graafika: Sten Kivissaar

s i t s e E v r a e t Toidukauplus


Eesti Energia laenunälg aina kasvab Raha kokku kühveldav monopol näitab üles karmi jäikust nii suurte kui ka väikeste tarbijate suhtes.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

E

esti Energia seni üpris laamendavat käitumist oma klientidega aitaks jahutada ettevõtte tükeldamine eraldi kaevandamise, elektritootmise, müügi ja võrgu teenuseid pakkuvaks ettevõtteks. Kuid sellisele lahendusele vastukaaluks tuuakse väide, et monopol on ennast raha laenates nii paindumatuks muutnud, et ükski muudatus pole võimalik. Eesti Energia kuulub riigile, mistõttu sõltub ettevõtte ja tema juhtide käekäik poliitikute otsustest. Meie riigi kõige olulisema ettevõtte maine on aga avalikkuse silmis üpris madal, sest liiga paljudel inimestel on mälusopis ebameeldiv kogemus selle firmaga. Põlevkivikeemia ettevõtted pole rahul, et põlevkivi turgu valitsev kaevandusettevõte kuulub elektrimonopolile ja teiste turuosaliste väitel moonutab tugevalt vaba konkurentsi energeetika ja õlitootmise sektoris. Üpris arusaadavalt soosib riik elektritootmist endale kuuluvas Eesti Energias ja aitab suurfirmal uusi energiaplokke rajada. Kalleid põlevkiviplokke võiks ehitada ka erakapitalil põhinev Viru Keemia Grupp. Tõenäoliselt ettevõte lausa sooviks seda teha riigi toetusega nagu ka Eesti Energia. Kuid riik eelistab oma vahendeid suunata ettevõttesse, kust ta saab kulutused dividendina hiljem välja võtta. Kuid sama loogika järgi on suurem osa Eesti põlevkivivarudest antud Eesti Energia valitsemise alla. Kui varem oli Eesti Põlevkivi eraldiseisev ettevõte, kes jagas ressurssi kõikide turuosaliste vahel, nii et ka teised jäid rahule, siis praegune Eesti Energia kaevandusettevõte allub otse 10 11. APRILL 2012

kontsernile ja pigistab teisi põlevkivikeemikuid valusalt. Näiteks Viru Keemia Grupp soovitab juhinduda riigivara seadusest nii, et põlevkivi ressursi optimaalsemaks kasutamiseks tuleks kaevandusettevõte Eesti Energia kontsernist eraldada ja anda mõne teise selleks pädeva ministeeriumi hallata. Nii saartel kui ka mandril on tööstusettevõtetele kujunenud tõeliseks nuhtluseks Eesti Energia jaotusvõrgu kägistav taktika elektrivõrguga liitumise tingimuste seadmisel. Kui tavapäraselt ollakse harjunud, et poes ei lisandu vorsti ostmisel arvele kaupmehele kaalu soetamise lisatasu, siis Eesti Energia kasutab just sellist taktikat. Nimelt varitseb iga võrguga liitujat või võimsuse juurde taotlejat oht, et jaotusvõrgu ettevõte keevitab tavapärasele liitumistariifile otsa ka need kulutused, mida ta loomulikult peaks ise oma taristu remontimiseks või uuendamiseks tegema. Nii on käinud Hiiumaa plastitootja Dagöplasti käsi, kes ei saa käivitada ekspordi suurendamiseks rajatud uut tsehhi, sest Eesti Energia küsib 160 000 eurot nn katuseraha, millega parandada kogu piirkonna elektrivarustust. Mäo ristis tööstuspargina tegutsev Mäo Invest küsis Eesti Energialt juurde keskpinge võimsust. Kuid elektrimonopol esitas projekti, mis nägi ette kogu senise võrgu väljavahetamise kliendi raha eest, maksumusega ligi pool miljonit eurot.

Üle taluvuse piiri Mäo juhtum tõusis oma ahnusega üle nn Harju keskmise taluvuse piiri, nii et sellele viitas aastapäevakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. Monopol käitub oma klientidega eemaletõukavalt isegi hoolimata talle antud võimalusest pidurdamatult liitumistasusid tõsta. Eesti Energia kõige levinuma paketi võrguga liitumise tasud tõusid viie aasta jooksul ligi 2,6 korda. Samuti karmistas energiahiid liitumise tingimusi. Kui 2007. aastal keset ohjeldamatut majandusbuumi maksis keskpingevõr-

gust 450 meetri kaugusel asuv majapidamine elektrivõrguga liitumisel ühe ampri eest 51 eurot, siis nüüd tuleb välja käia juba 134 eurot. Samal ajal on elektritööde peamise tooraine vase hind maailmaturul kasvanud vaid kolmandiku võrra ja teinud 2009. aastal läbi ka vabalangemise perioodi. Eesti Energia küüniline võimutsemine liitumistasude valdkonnas oleks ohjeldatav, kui jaotusvõrgu ettevõte eraldataks monopolistist ja antaks näiteks põhivõrgu eeskujul Eleringile. Kuid see teema pole poliitikute ja energeetikute seas kuigi populaarne. Elektrienergia müügi alal võib eelolev aasta tuua kaasa klienditeeninduse olulise paranemise, sest elektrit hakatakse alates 2013. aastast ka kodutarbijatele müüma vabaturul. Kliendile läheb olukord paremaks, kui turule tulevad Latvenergo ja mõned teised naaberriikidest pärit elektrienergiat elanikkonnale müüvad ettevõtted. Seni aga tuleb leppida olukorraga, kus Eesti Energia solgutab ka väikest ja jõuetut eratarbijat nagu uputamisele määratud kassipoega. Näiteks ei hooli monopol seadusest, mis kohustab makseraskustesse sattunud klienti võimalikust elektri väljalülitamisest kolm kuud ette teatama. Eesti Päevalehe artiklis näiteks toodud töötule perele saatis energiafirma aga 28. märtsi hommikul teate, et 29. märtsil lülitatakse neil vool välja. Kuid märtsi alguses oli sama pere leppinud kokku Eesti Energia poolt pakutud maksegraafiku tegemisega, seda vaatamata ebamõistlikult suurele intressile. Kõige jõulisemalt on nõudnud Eesti Energia tükeldamist Viru Keemia Grupp (VKG). See ettevõte arendab Eesti Energiaga võisteldes põlevkiviõli ja diiselkütuse tootmise tehnoloogiat. Eesti Energia ressursijaotuspoliitika tõttu pidi VKG tegema ulatuslikke investeeringuid oma kaevanduse rajamisse, ehkki ressursi rohkuse poolest oleks nende vajadusi võinud rahuldada leping Eesti Energia kaevandustega. Selle vaidluse haripunktis käis

Meelis Atonen Eesti Energia nõukogu ja auditikomitee liige

••Eesti Energia võtab pikaajalist laenu võlakirjaturult ja Euroopa Investeerimispangalt (EIB). Eesti Energia on tugeva krediidireitinguga ettevõte ning seetõttu seisus, kus kõik laenukohustused on tagamata. Laenudele ega võlakirjadele ei ole tagatiseks antud konkreetseid objekte nagu näiteks kaevandused. Küll on aga täiesti tavapärane, et laenusaaja allutab ennast teatud piirangutele, mis puudutavad finantssuhtarve või piiranguid kontserni olulisele ümberstruktureerimisele. ••Laenuandja hindab laenuotsust tehes ettevõtte riskiprofiili, varade rahavoo tootmise võimet jpm. Teatud oluliste üksuste müügi või grupist eraldamise tulemusel võib laenusaaja äri muutuda oluliselt riskantsemaks. Seetõttu lepitakse finantseerimislepingutes kokku teatud piirangutes, tagamaks, et ettevõtte riskiprofiil oluliselt

laenu eluea jooksul ei muutu. See on ju täitsa normaalne panga kui laenuandja poolt, aga väga normaalne ka Eesti Energiale, kuna ilma nendeta võib laenu intress olla oluliselt kallim või laenutähtaeg lühem. Seetõttu on nii võlakirja dokumentatsioonis kui ka EIB laenulepingutes teatud piirangud Eesti Energia kontserni olulisele ümberkorraldamisele. Need tähendavad küll Eesti Energia jaoks väiksemat paindlikkust, kuid paremaid laenutingimusi. ••See siiski ei tähenda, et mingit osa ei ole võimalik kontsernist eraldada, vastava otsuse korral tuleb asjad lihtsalt laenuandjaga läbi rääkida, see võib ka viia tingimuste muutuseni. Samal ajal ei ole ju mõtet ette nn kallist kohustustevaba laenu ehk paindlikkust võtta stiilis „äkki keegi eraldab midagi”. Ettevaatava, paindlikuma ja kallima laenu võtmine tähendaks ju mõttetut lisakulu ka tarbijale.


u dti eeaeti rll di. a a, te i. ldlue.

nii majandusministeerium kui ka Eesti Energia välja, et monopoli restruktureerimine pole võimalik, sest ettevõtte struktuur on paindumatuks laenatud. Eesti Energia kinnitab, et konkreetseid objekte ei ole laenudele tagatiseks antud. Tulenevalt Eesti Energia suhteliselt madalast krediidiriskist ja tugevast bilansist on see olnud võimalik ning ka lähitulevikus plaanib kontserni finantseerimist jätkata samade põhimõtete kohaselt. Küll on aga pikaajaliste laenulepingute puhul tavapärane, et need sisaldavad piiranguid laenusaaja äritegevuses suuremate muudatuste tegemisele. Eesti Energia selgituses võib muutus laenusaaja äritegevuse profiilis või kontserni struktuuris tõsta laenuandja jaoks tehingu riskiastet märkimisväärselt. Nii on mõlema poole jaoks kasulik leppida selles osas teatud piirangutega. Vastupidisel juhul arvestab laenuandja kohe kõrgema riskiga, mis muudab laenu kulukamaks või võib see jääda sootuks andmata. Nii on ka Eesti Energia oma finantseerimislepingutes aktsepteerinud tingimusi, mis küll piiravad teatud suuri ümberstruktureerimisi kontsernis ning olulisi muudatusi äritegevuses, kuid võimaldavad investeeringuid rahastada parematel tingimustel.

Investeeringud kasvavad

Kommentaar Eesti Energia juhtkond peab ikka võimalikult soodsalt majandama. ••Likviidsuslaenu mõte on vastata reitinguagentuuride nõudmistele, mis näevad ette, et ettevõtte 12–18 kuu rahavajadus peab olema ette kaetud kas raha või laenuliinidega. Kui likviidsuspuhver pole piisav, võib see viia reitingu langetamiseni, isegi kui muud finantsnäitajad on head. Likviidsusliin tagab, et ka juhul, kui pikaajalist kapitali pole võimalik teatud perioodil kaasata, on sellegipoolest võimalik igal juhul katta rahalised väljaminekud. Samuti annab see võimaluse paindlikumalt ajastada pikaajalise kapitali kaasamist, mida nüüd oleme teinud võlakirja näol. Likviidsuslaenu oleme reaalselt välja võtnud väikeses mahus, eelkõige on see puhvri rollis. Likviidsusliinid kaasas Eesti Energia väga soodsatel tingimustel ning selle kulu on suhteliselt madal.

Ka reitinguagentuurid näevad kontserni integreeritust läbi energiaahela selgelt reitingut toetava asjaoluna. Praeguse reitingu säilitamine on oluline, kuna võimaldab grupile erinevate instrumentide kaudu mõistlikel tingimustel võõrkapitali kaasata, koorus energiafirma selgitustest. Majandusministeerium hindab Eesti Energia finantsseisu heaks: rahavood äritegevusest on positiivsed, võlakohustuste ja omakapitali suhe on mõnevõrra paremgi kui börsil noteeritud elektrifirmadel. Selline hinnang on elektrimonopolile ülioluline, sest majandusminister Juhan Partsis kehastub Eesti Energia üldkoosolek, mille kaudu räägib firma omanik – Eesti rahvas. Eesti Energia üha kasvav laenuvajadus on majandusministeeriumi selgitusel tingitud eelkõige ettevõtte järjest kasvavatest investeeringutest. Oma õlitööstuse arendamine suurendab Eesti sõltumatust riigivälistest riskidest fossiilse kütuse osas, mis eeldatavalt mängib lähematel aastakümnetel veel olulist rolli energiamajanduses. Planeeritud investeeringuid ei ole võimalik teha lähiaastatel puhtalt omavahenditest ning seetõttu on tarvilik kasutada ka laenuraha. Investeeringute mahukuse tõttu tekib ettevõtte laenuvõimekusel lähiaastatel piir ette, mistõttu suurendatakse ka ettevõtte omakapitali. Investeeringute tegemine ja laenu võtmine on eelkõige seotud sooviga teenida tulevikus rohkem tulu – seda nii otseselt ettevõtte seisukohast kui ka laiemalt Eesti majanduse vaatenurgast, kuna kütuste impordi tasakaalustamine aitab jätta rohkem väärtust Eestisse. 1 11. APRILL 2012 11


Kord Coca all, Pepsi peal, k Karastusjoogihiiglaste VestmanniPiibelehe mäng jätkub täie hooga. Praegu on ette rebinud Coca-Cola.

Erik Aru erik.aru@epl.ee

V

iimaste aastakümnete ettevõtlusmaailma üks ägedamaid duelle toimub kahe maailma suurema karastusjoogitootja, CocaCola Company ja PepsiCo vahel. Ettevõtetele kuulub kahe peale kokku kolmveerand maailma karastusjoogiturust. Madin annab ajakirjanikele perioodiliselt tööd. Hiljuti nädalalehes The Economist ilmunud 12 11. APRILL 2012

artikkel kirjeldas, kuidas ajakiri Fortune ülemöödunud kümnendi keskel oma esikaanel CocaCola võitjaks kuulutas. Kümme aastat hiljem aga pidi tunnistama, et Pepsi on üks USA paremini juhitud ettevõtteid, kui viimane edestas esmakordselt oma vanemat konkurenti turuväärtuse poolest. Ja siis loomulikult jätkas artikkel kirjeldusega, kuidas Coca-Cola praeguseks taas eelispositsiooni on saavutanud. Mullu langes erialauudiskirja Beverages Digest andmeil karboniseeritud karastusjookide tarbimine USA-s viimase veerandsaja aasta madalaimale tasemele – kuna tervise pärast muretsevad ameeriklased on suure kalorihulgaga mullijookide aina rohkem hakanud tarbima mahlasid, jääteed, spordijooke ja pudeli-

vett. Keskmine ameeriklane jõi 714 kaheksauntsist (236,6 milliliitrit) sellise joogi pudelit. Ligi 42 protsenti sellest turust kuulus Coca-Colale, kelle omanduses on kaks müüduimat kaubamärki – Coke ja Diet Coke. PepsiCo hoidis 28,5 protsendiga teist kohta. Samal ajal kui Coca-Cola karboniseeritud jookide müügimaht kahanes ühe protsendi võrra, kuivas Pepsi oma kokku peaaegu nelja protsendi võrra. Ja selline langustrend ei iseloomusta ainult möödunud aastat. Nii räägitakse aina enam, et ohus on Pepsi juhi Indra Nooyi, USA tõenäoliselt tuntuima naistegevjuhi tool. Kui Coca-Cola karboniseeritud karastusjookide müügimaht on alates 2004. aastast vähenenud keskmiselt kahe protsendi võrra aastas, siis Pepsi iga-aastane langus ulatub kolme protsendini, hindab investeerimispank Sanford C. Bernstein. Kokku on Pepsi joogikäive USA-s selle ajaga vähenenud umbes viiendiku võrra. Coca-Cola on lisaks karboniseeritud vedelikele näidanud

suuremaid edusamme ka muude jookide nagu mahlade ja spordijookide vallas, mida mõlemad karastusjoogihiiglased valmistavad, et heastada oma põhitoote menu kahanemist. Kuid Pepsi käibest moodustavad need tervislikumad joogid endiselt vaid viiendiku. Coca-Colal, kes võttis suuna tervislikumatele jookidele ette varem, on see osakaal mõnevõrra suurem.

Uued turud Kuna valdava osa ajast tagaajajarollis olnud Pepsi on alati püüdnud end positsioneerida muutuste tuulena, siis korraliku mainekujundusliku löögi sai firma USA-s 2009. aastal, kui jõudsid ajakirja Time kõlakad, et uus luud Valges Majas eelistab hoopis vanema ja etableerunuma konkurendi tooteid. Valge Maja läänetiiva kantiinis ei pidada Pepside varu kuigivõrd sageli kahanema. The Economisti Valge Maja korrespondent kontrollis sellepeale kohe USA presidendi pressiesindaja kabineti kõrval asuvat prügikas-

ti ja leidis sealt kuus Diet Coke’i ja ühe Sprite’i purgi – ja viimane on samuti Coca-Cola toode. Üks Valge Maja ametnik, kelle töölaual oli purk Diet Coke’i, vastas küsimusele, kas tema kolleegid eelistavad silmanähtavalt Coca-Colat Pepsile, naeratusega: „Minu meelest on see on tõsi. Kas mitte enamik ameeriklasi?” Kuigi USA on mõlema ettevõtte jaoks suurim turg, ei aseta samal ajal kumbki oma peamisi kasvulootusi sugugi kodumaale – kui palju rohkem vedelikke ikka ühe inimese kohta seal õnnestuks müüa? Pigem vaadatakse uute tarbijate otsinguil tärkavate turgude suunas – LadinaAmeerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Möödunud aastal, kui Pepsi omandas Vene kontserni Wimm-Bill-Dann Foods, saavutas ettevõte esikoha idanaabri toiduaine- ja joogiturul. Koos sellega sai Venemaa Pepsi jaoks tähtsuselt teiseks turuks peale USAd. Ja teist kohta Venemaa alkoholivabade jookide turul hoiab loomulikult Coca-Cola.


, kord Pepsi all, Coca peal Nagu öeldud, püüavad USA karastusjoogiturul ettevõtted kasvu leida tervislikumate jookide kaudu. Lisaks mahladele ja muule toob kumbki tänavu välja uue versiooni oma põhitootest, mis oleks suhkruvaba, kuid maitseks paremini kui senised suhkruvabad joogid. Küsitav on aga, kui suureks kujuneb nende tarbijaskond. Varasemad samalaadsed katsetused on üsna kiiresti unustuse hõlma vajunud. Ja

kõigil peaks meeles olema CocaCola tõsiseim turundusämber 1985. aastast, mil Pepsi esiletõusust peletatud ettevõte teatas, et on töötanud välja oma põhitoote tarbeks uue, väidetavalt maitsvama „salajase retsepti”, mis vahetab välja senise. Puhkenud tohutu protestilaine tõttu pidi firma oma plaanist kolm kuud hiljem loobuma – tuli välja, et ettevõte polegi päriselt enda kaubamärgi omanik, vaid pigem hoidja.

Nii rõhutaksegi läänemaailmas lisaks tervisele ka muude nii-öelda pehmete väärtuste peale. Veidi enam kui aasta eest kuulutas PepsiCo, et on välja töötanud pudeli, mis on tehtud plastist, mis koosneb tervenisti taimepõhistest materjalidest, mida saab täielikult taaskasutada. Tooraineteks oli orashein, männikoor ja maisikest. Pepsi loodab tulevikus valmistada ka pudeleid apelsini- ja kartulikoortest ning muudest toidujääkidest. 1

2006. aastal vahistati Coca-Cola Company töötaja, kes püüdis konkureerivale PepsiCole 1,5 miljoni dollari eest ärisaladusi maha müüa, kinnitas ettevõte, et kõige suurem ärisaladus, CocaCola joogi retsept, ei olevat ohus olnud. Tõsiasi on aga see, et oskajale keemikule ei oleks tegemist just erilise saladusega ajal, mil koostise saab molekulide tasemeni lahti harutada. Sama kehtib loomulikult teistegi jookide puhul.

VÕLAÕIGUSSEADUSE RAKENDUSPRAKTIKAT Peeter Jerofejev, Urmas Volens, Tambet Tampuu

19. aprillil – elu- ja äriruumide üürisuhete praktika 16. mail – tarbijalepingud (krediit, laen, liising, käendus, müük, töövõtt) 7. juunil – kahju õigusvastane tekitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine Osavõtutasu: üks koolituspäev 105€, kolm päeva, 290€.

Salajased retseptid ••Kui

19. aprillil, 16. mail ja 7. juunil 2012 Tallinnas

••„Suurtel tootjatel on palgal kee- ••Breaux tunnistas, et probleemikud ja kui nad on midagigi väärt, ei ole just palju sellist, mida saaks salajas hoida,” sõnas ajakirjale The Atlantic keemik T. A. Breaux. Tema hakkas 2000. aastal analüüsima vanade absindipudelite sisu massispektromeetria ja gaasikromatograafia abil. Nii tegi ta kindlaks, et need joogid polnud sugugi nii tervist kahjustavad, kui seni arvatud. Ja lõi endale uue karjääri – loomulikult absinditootjana.

me võib tekkida kindlaks tegemisega, milliste protsessidega täpselt on koostisosasid töödeldud. Sõltuvalt sellest võib maitse olla vägagi erinev. „Kõike saab lõpuks välja uurida, kui sul ainult on tahtmist,” ütles Breaux. Ta kinnitas, et oleks tõenäoliselt suuteline järele tegema näiteks Camparit või Chartreuse’i, kaht jooki, mille koostist varjatakse eriti kiivalt. Iseküsimus on loomulikult, kes säärast koopiat osta tahaks.

25. aprillil 2012 Tallinnas

TÕENDAMISPROBLEEME TSIVIILKOHTUMENETLUSES Mare Merimaa Osavõtutasu 105€ + km 10. mail 2012 Tallinnas

VAIDEMENETLUSE PRAKTILISI PROBLEEME Virgo Saarmets Osavõtutasu 98€ + km Hinnasoodustused!

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee 11. APRILL 2012 13


Nutiseadmed klopivad IT-toa u Uuring: 70% töötajatest kinnitab, et nad kasutavad nutitelefoni tööülesannete täitmiseks, kuid IT-juhtide arvates teeb seda ainult 34% töötajatest.

Hans Lõugas tehnoloogiaajakirjanik

T

öökoha vahetamine võib tänapäeval olla tõsine peavalu ja mitte ainult uute kolleegide ja keskkonna mõttes. Komme võtta tööle kaasa isiklik nutitelefon, tahvelarvuti või eksootiline sülearvuti on levimas nii Eestis kui ka kogu maailmas. Selle eesmärk pole pidevalt Facebookis istuda, vaid klientidega suhelda, päringutele vastata, andmeid analüüsida ja teisi asju teha, mida inimesed tööl ikka teevad. Peale töötajate init-

14 11. APRILL 2012

siatiivi on mobiilsed seadmed ka ettevõtete endi jaoks üha ahvatlevamad tööriistad. Kuid IT-osakonnad on seni olnud selliste isiklike vidinate suhtes väga tõrjuvad, mis tähendab, et õhinas uus töötaja peab oma armastatud tahvli koju jätma, sest sellega lihtsalt ettevõtte sisevõrku või vajalikku tarkvarapilve ei pääse. Sellise poliitika põhjused viimase kümne aasta jooksul olnud samad, muutunud on vaid seadmed. Varem olid põhilisteks murelasteks liiga isikupärased töötajad oma MacBooki sülearvutitega, mille ühendamine lõviosa ettevõtete Windowsi sisevõrgu domeeni oli võimatu. Nüüd on Macide asemele tulnud mobiilid ja tahvlid, järgides globaalset trendi nimega BYOD ehk Bring Your Own Device ehk too ise enda seade tööle. Kuid sama orgi otsa võivad sattuda ka ettevõtted, kes soovivadki

oma töötajaid varustada mobiilsete seadmetega. Probleemi tuumaks on olnud küsimused, kuidas IT-osakond saab keskselt selliseid seadmeid turvata, hallata ja kuidas äritarkvara nendega ühildada. Kinnise-uksega-IT-osakonna trend on muutumas, sest mobiilse seadmega töötegijad pole enam üksikud veidrikud, vaid terve rahvamass. Forbesi teatel pole tekkinud lõhest paremat näidet kui ühe hiljutise uuringu tulemused. Selle järgi kinnitas 70% töötajatest, et nad kasutavad nutitelefoni tööülesannete täitmiseks, kuid IT-juhtide arvates tegi seda ainult 34% töötajatest. Järelikult on töötajad palju agaramad kasutama nutiseadmeid oma töö tegemiseks ilma, et nad seda IT-osakonnaga kooskõlastaks.

Aitab müügitööd teha Tahvlid ja nutitelefonid on nõutud rohkem küll mobiilsete tööülesannete täitmisel, kuid mitte ainult. Apple’i finantsjuht Peter Oppenheimer teatas märtsi lõpus peetud konverentskõnes uhkusega, et pea kõik USA Fortune 500 ettevõtted kasutavad oma valdkonnas erinevate tööülesannete täitmiseks iPade. Näiteks Bos-

ton Scientific (Fortune nimekirjas mullu 305. kohal), mis toodab meditsiinitehnikat, andis ligi 4000 müügitöötajale kätte iPadi, millelt näidata diagramme, jooniseid ja videoid. Müügitöö ongi peamine, mida mobiilsed seadmed aitavad töötajatel teha. Suurt kasvu on nautinud ja naudivad veelgi need müügitarkvara tootjad, kelle rakendused on spetsiaalselt mõeldud ettevõtetele tahvlites ja nutitelefonides kasutamiseks, nagu SalesForce või Veeva. Viimane on orienteeritud just ravimitööstusele ja selle kliendi- ning promomaterjalide halduse tarkvara (täpsemalt pilvetarkvara) on loodud spetsiifiliselt iPadi silmas pidades. USA-s alustanud Veevo on haaret laiendanud juba üle maailma, millele on ilmselt kaasa aidanud Apple’i iPadi kui platvormi tohutu menu. Samal ajal ei tee Apple tootjana mitte mingit jõupingutust, et aidata oma tahvelarvutit võimaliku tööriistana ettevõtetele turustada. „Oleks pisut palju öeldud, et nad ei tee absoluutselt mitte midagi, kuid see on peaaegu nii,” kirjeldas Veevo asutaja Matt Wallach Bloombergile tehnikagigandi passiivsust. Kuid sel-

lest oleks rumal järeldada, nagu konkureerivat platvormi Androidi saadaks äriklientide turul edu. „Me pole näinud mitte ühtki ravimitööstuse ettevõtet kasutamas muud seadet peale iPadi,” sõnas Wallach. Androidi operatsioonisüsteemi kasutavad tahvlite tootjad ei vaata siiski tegevusetult pealt, kuidas Apple’i seadmed ärikasutajate seas levivad. Androidi turg on küll väga fragmenteeritud

Samsung on otsustanud panustada mobiilsete seadmete praktilistele omadustele. (nii omavahel kui ka Apple’iga konkureerivad tootjad kasutavad kõik üsna erineva vanuse ja erinevalt modifitseeritud Androidi platvormi), kuid selle suurim tegutseja Samsung on otsustanud panustada mobiilsete seadmete praktilistele omadustele. Veebruaris esitles Samsung mobiilimaailma aastasündmusel Mobile World Congressil Barcelonas väga jõuliselt uusi tahvelarvuti mõõtu Galaxy Note’i sead-


a uksele Tahvelarvutite müük maailmas

94,7

100,8

MILJONIT ÜHIKUT MÜÜDUD

Apple iPad Android

(Kindle Fire, Samsung) 46,9

* prognoos

Apple (iPad) Samsung (Galaxy Tab) Amazon (Kindle Fire)

58

40,5 26,4

PROTSENTIDES

14,8 4,6

2010

2011

2012*

2013*

Meie ettevõte plaanib järgmises kvartalis osta töötajatele tahvelarvutid Jah

78

79

Ei

80

Meil on plaan järgmises kvartalis osta seda marki tahvelarvutid...

7 10 2011 77 nov

PROTSENTIDES

80

77

84

8 6 84 2012 veebr

2010 nov

2011 veeb

2011 mai

2011 aug

2011 nov

2012 veeb

Allikas: IDC, ChangeWave research; graafika: Sten Kivissaar

meid, mida saab peale näpu ka spetsiaalse pulgaga käsitseda. Pulk aitab kasutada täpsust nõudvat tarkvara ja tunneb ära ka inimese joonistatud tehnilisi skeeme või matemaatilisi märke. Kuigi paljude kommentaatorite arvates on pulgaga tahvli turule toomine paar sammu arengus tagasi minek, võiks Samsungi nägemuses sellised seadmed olla tõelised tööriistad, mida kasutaks nii laotöölised kui ka insenerid, mitte ainult müügimehed.

Seadmete keskne haldus Märksa olulisem uuendus, mida Samsung juurutab, on seadmete keskne haldus. Esialgu demonstreeris Samsung seda klassiruumi näitel: õpetaja kuvab kõigi õpilas-

te käes olevatele seadmetele vastava teksti või ülesande ning seda kinni panna ja Facebooki mängima minna ei saa. Sama põhimõte oleks ärikasutajale väga kasulik ka muudes olukordades. Tegelikult pakuvad juba praegugi mõned tarkvaratootjad lahendusi IT-osakondade seadmete keskse haldamise probleemile. Üks neist on kaude Google’ile kuuluv start-up 3LM, kes muundab Androidi nutitelefonid n-ö rätsepalahendusena turvalisteks ja võimsateks ärikasutaja tööriistadeks. 3LM aitab krüpteerida telefoni mälukaardi, luua kindlad reeglid ja ligipääsuõigused programmide kasutamiseks, viia andmed pilve või ettevõtte tulemüüri taha ja teha kõike muud,

millest IT-juhid on unistanud alates sellest päevast, kui töötajad oma nutiseadmetega nende uste taha tulid. Tavatöötaja jaoks võib esialgu tõesti olla telefonis ja tahvlis kõige kasulikum töövahend tavaline Dropboxi rakendus, mis aitab tööarvutis olevaid faile vaadata. Kuid üha enam tahvlite ja nutitelefonide tootjaid sihib oma kaupa spetsiaalselt ärikasutajatele. Kuni suured gigandid ise korporatiivlahendusi ei paku, on hulgaliselt uusi innovaatilisi idufirmasid, kes aitavad ettevõtetel nutiseadmed tööriistadeks muuta. Üks on kindel: telefonide ja tahvlitega rahvamass, kes tahab kas või töökoha võrku pääseda, ei kao IT-osakonna ukse tagant kuhugi. 1

Gigantide tõus ja langus ••Blackberry oli veel ainult viis aastat tagasi Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas nutitelefoni etaloniks. See oli ülim ärikasutaja vidin ja tähtsamate ametnike ja juhtide taskust võis leida mitu Blackberryt. Toote nimi ise oli muutumas terve tehnikaseadmete kategooria üldnimeks, nii et polnud harv juhus, kui muuseumis või mujal paluti „välja lülitada oma mobiiltelefonid ja Blackberryd”. ••Oma olemuselt oli tegu praeguses mõistes nutitelefoniga, kuigi Blackberrydel on puutetundliku ekraani asemel täisklaviatuur ja veel hulga nuppe. Telefoni tegi

unikaalseks tugevalt krüpteeritud side, mille kaudu sai kiiresti ja turvaliselt saata ja vastu võtta e-kirju ja kiirsõnumeid, ja mis käis Blackberry Enterprise Serveri kaudu. See oli loodud ühilduma ettevõtete võrkudes levinud Microsoft Exchange’i, Lotuse jt serveritega ning oli seega ideaalne lahendus korporatsioonidele. ••Veel eelmise kümnendi keskel näis Blackberry tootja Research In Motion (RIM) kõigutamatu tehnikagigandina. Nüüd aga kisub saatus Blackberryt vääramatu jõuga Valhalla suunas, kus ootavad ees juba sellised lahingutes langenud

3 a.

tehnoloogiaviikingid nagu Sony Walkman, piiparid ja polaroidkaamerad, nagu kirjutas New York Times. RIM-i aktsiahind pole pärast 2003. aastat nii madalal olnud kui tänavu. Jaanuaris vahetas ettevõte välja tippjuhid, sest käive jätkub kukkumist, analüütikud aga prognoosivad ettevõttele jätkuvat langust. Uue tõusu lootusedki on läinud ja nüüd otsitakse pressis agaralt RIM-ile ülesostjast päästjat, kelleks Forbesi teatel võiks olla näiteks Microsoft. Mis tappis Blackberry? Kurjategijat pole leitud, kuid tema nimi võib alata väikese i-tähega…

2012/2013 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

Põhikooli baasil

Mehhatroonik Autotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Keskkooli baasil

LAHTISTE USTE PÄEVAD 25. ja 26. aprill

Mehhatroonik Külmamehaanik Plastitöötluse seadistaja Autotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp * Autodiagnostik Müügikonsultant rõivaalal * A. töökohapõhine õpe

B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)

3,5 a. 3,5 a. 3,5 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a. 2,5 a. 2 a. 2 a. 2,5 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a.

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

11. APRILL 2012 15


Suvi toob Eesti väikelinnades suurturniiri, turistid ja Euros Vähem kui kolme kuu pärast algav kodune U-19 vanuseklassi EM-finaalturniir märgib meie jalgpalliajaloos uut teetähist, kuna tegemist on esimese Eestis korraldatava Vana Maailma tšempionaadiga.

Aet Süvari, Pärt Talimaa arileht@epl.ee

V

eidi vähem kui kaks nädalat vältava turniiriga seonduvad kulud on suurusjärgus kaks miljonit eurot, millest otsene korraldamise eelarve on 1,1 miljonit. Ülejäänud 900 000 euro sisse mahuvad näiteks siia saabuvate ajakirjanike ja telekanali Eurosport esindajate majutamise ning ülekandebussidega seonduv, mida ei pea katma Euroopa jalgpalliliit (UEFA) ega meie alaliit. UEFA ja Eesti jalgpalliliidu majandada jääbki veidi suurem kui miljonieurone turniiri eelarve, kuid summa täpsemat jagunemist osapoolte vahel finaalturniiri direktor Anne Rei ei kommenteeri. „Meiepoolne osa koosneb Eesti jalgpalliliidu, kohalike omavalitsuste, EAS-i ja sponsorite panusest. Oleme raha leidmisel kõvasti tööd teinud ja lähinädalatel saavad kõik sponsorilepin-

16 11. APRILL 2012

gud allkirjastatud,” räägib Rei. „Suhtusime alguses eelarvesse väga kriitiliselt ja andsime endale aru, et me ei hakka korraldama Super Bowli [Ameerika jalgpalliliiga NFL-i finaalmäng – toim] ning lähtusime realistlikult Eesti olusid arvestades,” lisab finaalturniiri direktor. EM-i jaoks vajalike finantside leidmisest rääkides toob Rei esile ühiskonna valmisolekut enda poolt ajaloolise turniiri korraldamisele õlg alla panna. „Kõikjal suheldes kohtasime hästi positiivset vastuvõttu ja kui rahaliselt ei saadud toetada, siis oldi valmis muudmoodi abistama. Tundub, et Eestis on jõutud teisele tasandile, kus asju nähakse ka laiemalt kui ainult enda nina alla,” lausub Rei. Tema sõnul töötavad finaalturniiri eduka korraldamise nimel väga innukalt ka kohalikud omavalitsused. Lisaks Tallinnale võõrustavad ajaloolist suurturniiri ka Haapsalu ja Rakvere, kus mõlemas toimub kolm alagrupimängu. Ühest mõlemas linnas toimuvast kohtumisest teeb Eurosport otseülekande, mis annab väiksematelegi Eesti linnadele võimaluse ennast rahvusvahelisel areenil tutvustada. „Eurospordi ülekanne jätab Rakverest märgi maha.

Inimesed saavad teada, et selline koht on olemas ja loodetavasti hakatakse internetis klikkama ja uurima, mis kohaga on tegemist,” räägib Rakvere spordikeskuse juhataja ning finaalturniiri korraldamisega tihedalt seotud Erich Petrovits. Eurospordi ülekandega kaasneb kohalikule omavalitsusele tasuta 30-sekundiline linna tutvustav klipp, mis annab võimaluse ennast veelgi paremini maailmale näidata. „Kindlasti tulevad Haapsallu ka Eesti ja välisturistid, kes jätavad siia raha,” vaatab Haapsalu meer Urmas Sukles veel ühe finaalturniiri korraldamisega seotud aspektile. „Eks rahalise käibe poole pealt oleks oluliselt parem, kui meeskonnad ööbiksid Rakveres, aga kuna standardid näevad ette, et nad ööbivad Tallinnas, siis pole midagi teha,” lisab Petrovits.

Võimalus tutvustada Küll toimuvad aga EM-i ajal Rakveres erinevad jalgpalli miniturniirid ning samal ajal on linnas rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal. Kas realiseerub ka vahepeal õhus olnud võimalus, et mõni etendus võiks toimuda jalgpallistaadionil? Seda Petrovits lubada ei julge, küll on aga selge, et teatrit saab nautida muude kohtade kõrval ka Rahu spordihallis. Sugugi vähetähtis pole Eesti jaoks ka tõsiasi, et jalgpalli kaudu saavad eestlased ka väikese võimaluse end ülejäänud maailmale tutvustada. Igalt alagrupi mängupäevalt tehakse kaks ülekannet Eurospordi rahvusvahelises spordikanalis, lisaks jõuavad

Eurospordi ekraanile kindlasti ka poolfinaalid ja finaal. Kuna on tegemist alla 19-aastaste jalgpallurite Euroopa meistrivõistlustega, kuuluvad ka nende mängude õigused Euroopa jalgpalliliidule UEFA-le, kes on omakorda telepildi tellinud Eurospordilt. Kuigi mänge toimub kokku 15, pole UEFA-l soovi neist kõigist pilti saada – Eurospordilt on tellitud üheksa mängu pildi tootmine. Kas see tähendab, et Eesti meeskonna mängud võivad televaatajal hoopis nägemata jääda? Eesti rahvusringhäälingu sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer

UEFA on müünud Eestist ülekandeõigusi ka suurele telekanalile al-Jazeera. Eesti Televisioon kannab suvel kindlasti üle kõik Eesti koondise mängud. rahustab vutifänne – Eesti Televisioon kannab kindlasti üle kõik Eesti koondise mängud, ka siis, kui Eurosport neist ülekannet ei tee. „Kui tekib selline olukord, et Eurosport ei tunne huvi Eesti ja tema vastase mängu suhtes, siis selle pildi toodame meie. Nii et meie oleme ka igal juhul asjaga seotud,” selgitab ta. Lisaks näitab ETV kindlasti ka turniiri poolfinaale ja finaali, kuid need ülekanded toodab Eurosport. „Pildi tootja ja vastutaja on sellisel juhul Eurosport,” sõnab Kal-


esse jalgpalli ospordi telekanali juveer. „Nemad võivad vajaduse ja soovi korral meie käest tehnikat tellida, aga lõplikku otsust selle suhtes praegu langetatud ei ole.” Praegu pole veel selge, mis riikide koondised lisaks Eestile suvisel EM-il üldse mängima hakkavad – eliitringi mängud, mis otsustavad edasipääsejad, peetakse mai lõpus. Tavaliselt on osavõtvate riikide telekanalites samuti oma koondiste mängude ülekanded olnud, lisaks on UEFA müünud ülekandeõigusi araabiakeelse maailma suurimale telekanalile al-Jazeera, samuti Aafrika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika spordikanalitele. Eeldatav televaatajate arv tõotab korraldajate sõnul tulla 11 miljoni inimese ringis. Kõige magusam tõotab linnajuhtide jaoks olla Eurospordi teleülekandega kohalikule omavalitsusele kaasnev tasuta 30-sekundiline linna tutvustav teleklipp. Kuna võistluspaikadeks on Tallinna kõrval ka Rakvere ja Haapsalu, tähendab see kohe neile eestlaslikele väikelinnadele võimalust oma maalilisi puumajatänavaid miljonite ees reklaamida ja sellega ehk oma kodukanti uusi turiste meelitada. Kui finaalturniiri korraldajad veebruaris oma plaane tutvustasid, rõhutasid nad ka vajadust kaasata turniiri läbiviimisse 70–80 vabatahtlikku, kes aitaksid mitmesuguste ülesannetega mängueelsete ürituste läbiviimisest külastajate vastuvõtmise ja autojuhi teenuste pakkumiseni välja. Jalgpalliliidu koduleheküljele ilmus pärast seda ka vabatahtlike taotlusankeet ning korraldajad hakkasid sooviavaldusi ootama.

Aprilli alguseks oli ankeet koduleheküljelt kadunud. „Huvi oli lihtsalt meeletult suur,” põhjendab jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. „Väga lühikese ajaga laekus meile 230 sooviavaldust, nii et oleme kõik oma vabatahtlike kohad täis saanud ja enamgi veel! Sellepärast me enam aktiivselt abi juurde ei otsi.” Uibolehe sõnul ei osanud korraldajad alguses ennustada, kui suurt huvi võiks vabatahtliku töö Eestis äratada. „Me ei teadnud, kui agaralt reageeritakse. Eks me lootsime, et huvi on, aga olime valmis ka selleks, et ei õnnestu nii palju vabatahtlikke leida, kui lootsime. Aga nüüd tundub, et sarnaselt päris suure EM-iga Poolas ja Ukrainas, kus vabatahtlike otsimine põhjustas suure buumi, on meil siin Eestis käivitunud selle minivariant.” Nüüd tuleb kõigile soovijaile sobiv töö leida. „Üritame ikka kõigile sooviavaldajaile mingi funktsiooni leida – ka mõne sellise töö, mida me võib-olla alguses ei olnud planeerinud,” räägib Uiboleht, kelle sõnul on vabatahtlikeks kandideerijate seas päris palju ka väga noori, lausa teismeeas inimesi. Vabatahtlikele töötasu ei maksta, kuid korraldajad on neile ette näinud hulga erinevaid teisi soodustusi ja kingitusi. Vabatahtlikud saavad tasuta sissepääsu kõigile finaalturniiri mängudele ja lisaks veel kaks piletit augustis toimuvale Eesti-Poola maavõistlusele. Korra päevas pakutakse neile ka süüajuua. UEFA-lt on neile kingituseks vabatahtliku T-särgid, nokkmüts ja vihmakeep ning finaalturniiri ametlik meenemedal. 1

Kommentaar Indrek Schwede Jalka peatoimetaja

U-19 finaalturniiriga astume liivakastist välja ••Nõukogude Liit korraldas siin

1980. aastal olümpiamängude purjeregati – formaalselt võttes ei saa seda ületada ükski teine Eestis korraldatav spordivõistlus. Nõukogude Liit arendas olümpiasporti peamiselt propaganda eesmärkidel, et demonstreerida rohke medalisaagiga oma süsteemi üleolekut kapitalismi suhtes. Lihtsale vene inimesele läks hulga rohkem korda, kuidas mängis Moskva Spartak oma igirivaali Moskva Dünamoga või kas Nõukogude Liidu meistritiitel vutis läheb jälle Ukrainasse. Olümpiaalade võistlustele polnud mingit tungi – seda jälgiti distantsilt ja võeti info võidetud medalitest heatahtliku noogutusega teatavaks. ••Sama suhtumine valitses mujalgi: näiteks Hispaania, kus puudus riiklik sund olümpiaalasid edendada, suutis olümpiamängude kuldmedalite arvult kahe maailmasõja vahelisest Eesti Vabariigist (võistles iseseisva võistkonnana aastatel 1920–1936) mööduda alles pärast kodust olümpiat 1988. aastal Barcelonas. Kas keegi on sellist tähelepanuväärset allajäämist Euroopa väikeriigile neile kunagi ette heitnud või piinlikuks pidanud? Seda pole isegi tähele pandud, sest olümpiasport ongi kas superriikide ideoloogiline tallermaa või väikeste võitlusplats,

kus nurgatagustel aladel pronksist medalikesi võites oma rahvuslikke alaväärsuskomplekse välja elada. Maailma rahvaste enamiku jaoks selgub nende tõeline sisu ja väärtus rohelisel pallimurul. ••Ka U-19 EM-finaalturniiri peaksime vaatama just selles valguses. Me lahkume liivakastist, milles spordimaailma pisipõnnid jagavad kohti teise- ja kolmandajärgulistel aladel ning lähme suurte poiste sekka mängima suurte poiste mänge. Selles kambas oleme rahvusvahelise publiku jaoks rohkem pildil isegi siis, kui meil nina järjepanu veriseks lüüakse. Oluline on vastu lüüa, karastuda. ••Küll ükskord lendab meie nähvakast uperkuuti ka mõni suur poiss. Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus toimuva turniiri 15 mängust teeb Eurosport otseülekande üheksast, mille pilt kandub Lõuna-Ameerika, Aasia ja Aafrika suurimate telekanaliteni. Kaheksast osalejast vähemalt kuus edukamat tagavad koha U20 MMfinaalturniiril. Eestile tähendaks nende sekka jõudmine oma sportmängude ajaloo kõige suuremat õnnestumist. ••Seda mõistaksime üksnes juhul, kui ütleksime lahti Nõukogude Liidu ametlikust spordipoliitikast, mis lõi uppi spordialade tegeliku hierarhia.

11. APRILL 2012 17


Elu koos võlakoorm Kristlikus Euroopas hakkas liigkasuvõtmise vastane liikumine hoogu võtma 4. sajandil ja saavutas haripunkti 1311. aastal, kui paavst Clement V keelas igasuguse intressiga laenu andmise. Nüüdseks on see ammune ajalugu ja isegi selgelt liigkasuvõtjalike intressidega kiirlaenude andmine täiesti seaduslik.

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

P

õhimõte, et moodne inimene elab võlgu, oli meil 2008.–2009. aastani kiiresti poolehoidu koguv ellusuhtumine – suuresti Ameerika eeskujul. Siis tõmbas kriis inimeste ja ettevõtete laenuentusiasmi maha. Kuna aga riik on meil siiamaani väga vähe laenu võtnud, siis idaneb osas peades arvamus, et nüüd on käes Eesti riigi kord rahva heaolu tõstmiseks laenu võtta. Samal ajal on maailmas praegu piisavalt kriitiline ajajärk, mis õigustab laenu- ja intressiteemale lähema pilgu heitmist. Suure osa inimkonna ajaloost – vähemalt riikide ja impeeriumite ajaloost – on enamikule inimestele öeldud, et nad on võlgnikud, väidab Ameerika antropoloog David Graeber. Peale selle, et Graeber on Londoni ülikooli professor, on ta anarhistliku maailmavaatega poliitaktivist, kes on osalenud ka Occupy Wall Streeti liikumise sünnis. Aga tema mullune raamat „Debt: the first 5000 years” sisaldab sellegipoolest hulganisti silmaringi avardavat lugemist ka inimesele, kelle poliitilised vaated ei ole anarhistlikud. Graeberi sõnul on „rikaste ja vaeste vaheline võitlus tuhandeid aastaid suuresti toimunud võlausaldajate ja võlgnike vaheliste konfliktide kujul – tülid intressi maksmise õigsuse ja ebaõigsuse üle, võlaorjuse, võlaamnestia, omandiõiguse taastamise ja hüvitamise, lammaste sekvesteerimise, viinamarjaistanduste arestimise ja võlgniku laste orjusse müümise üle”. Viimase viie tuhande aasta rahvaülestõusudes on esimene asi ikka olnud võladokumentide – olgu need siis kiviplaatidel, papüürusel, arveraamatus või mis 18 11. APRILL 2012

kujul tahes – rituaalne hävitamine, väidab antropoloog. Kõige tuntuma raha tekke teooriaga – barteriteooriaga – konkureeriv ürgvõla teooria, mida esindab näiteks prantsuse majandusteadlane Bruno Theret, väidab koguni, et inimene juba sünnib siia ilma võlaga. Võlaga kõiksuse või jumala ja ühiskonna ees, sest ilma nendeta, üksiku olendina, poleks inimesel elu. Raha, väidab see teooria, on tekkinud selleks, et tasuda seda võlga maksudena preestritele, kuningatele ja muudele tegelastele, kes on osanud lihtrahva uskuma panna, et nemad on kõiksuse/jumala/ühiskonna täieõiguslikud esindajad. See ei ole tänapäeva jaoks praktilise tähenduseta heietus, sest iidsed vaidlused, kes on kellele võlgu, on kujundanud suure osa praegugi kasutusel olevast religiooni- ja moraaliküsimuste sõnavarast ning arusaamadest. Näiteks sõna „lunastamine” ei ole rahandusse tulnud mitte kirikusõnavarast, vaid hoopis vastupidi: see jõudis rahandusest hiljem kirikusse.

Intressiga laenu andmine Moraalne kompass, mille eelkäijad meile võlaküsimustes on pärandanud, on väga vastuoluline. Vanade uskumuste järgi on nii võlgnikul kui ka võlausaldajal suur šanss neetud saada või mõne vastiku elukana taassündida. Võlgnikul siis, kui ta ei maksa oma võlga tagasi, võlausaldaja (liigkasuvõtja) aga on üleüldse kuradiga mestis. Maailmakirjanduse tegelaskujude seastki on väga raske leida finantsisti, keda kujutataks sümpaatsena. Lühidalt, inimeste peades on põimunud kaks vastukäivat printsiipi: 1) võetud laen tuleb tagasi maksta, laenu tagastamine on moraalne; 2) igaüks, kelle äri sisu on raha laenuks andmine, on kurjuse käsilane. Intressiga laenu andmise juured ulatavad Mesopotaamiasse – Sumeri ja Babüloonia tsivilisatsiooni (2500 a eKr ja varem). Aga intressi mõiste oli tõenäoliselt kasutusel juba varem, kui leiuta-

Louvre’i muuseumi kogus on maal, mis kujutab liigkasuvõtjat ja tema abikaasat. Quentin Massys on maalinud selle 1514. aastal – raha ja laenamine oli juba siis kuum teema. Just alates 16. sajandist hakati Euroopas varasemat intressivõtmise keeldu järk-järgult leevendama.


rmaga ti kiri. Põllumajandustehingutes oli intressi olemust lihtne mõista, sest ühest viljaterast võib ju kasvada viljapea kümnete viljateradega ja kariloomast sündida mitu järeltulijat – loomulik, kui vilja või karilooma laenuks andja küsib nende laenajalt endale peale laenatud osa ka osa juurdekasvust. Intressi võtmine tänapäevasemas mõttes tekkis kaubanduse tõttu, täpsemalt kaubakaravanide rahastamisega. Ei läinud kaua aega, kui hakati andma tarbimislaene. Näib, et 2400 eKr oli Mesopotaamias juba küllalt tavaline, et tähtsad ametnikud ja rikkad kaupmehed andsid rahahädas põlduritele laenu ja võtsid nende vara ära või viisid pereliikmed orjaks, kui laenu ei suudetud õigel ajal tasuda. Kuna halbadel saagiaastatel ähvardasid tasumata laenud ühiskonna maatasa lammutada (võlgnikud pagesid massiliselt kõnnumaale ja hülgasid põllumaad, et ennetada laenuorjusse sattumist), sai Mesopotaamias tavaliseks, et valitsejad kuulutasid aeg-ajalt välja laenuamnes-

2400 eKr oli Mesopotaamias juba tavaline, et rikkad andsid rahahädalistele laenu. tia. Laenud kuulutati tühistatuks, maa tagastati algsetele omanikele, võlaorjadel lubati oma perede juurde tagasi pöörduda. Ärilaene see ei puudutanud. Intressist, eriti liitintressist sündinud segaduste ja ebaõigluse tõttu pole imestada, et mõnel ajalooperioodil on usu- ja ka ilmalikud juhid püüdnud intressiga laenamist keelustada – kas täielikult või kõrgema intressiga, kui on sotsiaalselt aktsepteeritav lagi (näiteks Julius Caesari aegses Roomas, umbes 50 aastat eKr oli laeks 12%). Kristlikus Euroopas hakkas liigkasuvõtmise vastane liikumine hoogu võtma 4. sajandil ja saavutas haripunkti 1311. aastal, kui paavst Clement V keelas igasuguse intressiga laenu andmise ja kuulutas kõik seda lubavad ilmalikud seadused tühiseks. Nüüdseks, nagu teame, on see ammune ajalugu: läänemaailmas intressiga laenu andmisele märkimisväärseid piiranguid ei seata, isegi selgelt liigkasuvõtjalike intressidega kiirlaenude andmine on seaduslik. Keda liigkasuvõtmise vastase võitluse ajalugu ja argumendid põhjalikumalt huvitavad, võib lugeda šoti õpetlase Alastair McIntoshi ülevaadet – vt www. alastairmcintosh.com. Intressi võtta ei luba tänapäe-

val islam – ette paika pandud ja rahastatava projekti tulemusest sõltumatut intressi ei pea islami õpetlased õiglaseks, küll on lubatud jagada teenitud kasumit ettevõtja ja tema rahastaja vahel. Teenitud kasumi jagamine fikseeritud intressi nõudmise asemel võib tõesti kõlada õiglasemalt, aga seejuures pole islamiriikidel ette näidata sama suuri majanduslikke saavutusi kui intressi võtmise keeldu 16. sajandist järk-järgult leevendama hakanud Euroopal.

Intressipõhine majandus Intressipõhine rahasüsteem ergutab inimestevahelist konkurentsi, nõuab majanduskasvu ja soodustab rikkuse kontsentreerumist, põhjendab Euroopa majanduslikku edu Bernard Lietaer, samuti tuntud alternatiivne rahandusõpetlane. Kui pank annab teile 20 aastaks 100 000 eurot kodulaenu, tahab ta koos intressidega tagasi umbes 200 000 eurot. Selleks et teil oleks võimalik need 200 000 eurot ilma mõne teise inimese põhisumma kallale minemata tagasi maksta, on vaja rahvastiku, tootmise ja ringluses oleva rahahulga pidevat kasvu. Kui seda ei ole, on häda käes, sest intressipõhine majandus nõuab elujärje samal tasemel hoidmiseks intressimääraga võrdset majanduskasvu, elujärje parandamine aga intressimäärast kiiremat majanduskasvu. Samal ajal kasvab sissetulekute ebavõrdsus, sest intressi maksmine tähendab ju raha ülekandmist nendelt, kellel seda on liiga vähe, neile, kellel seda on rohkem, kui endal parajasti tarvis läheb. Majanduskasv on tore, kuni ökoloogilised piirid inimkonda pigistama ei hakka – aga siinseal on nad seda tegema hakanud. Konkurents on edasiviiv jõud, aga liiga palju konkurentsi lõhub koostöövalmidust, mis on mõne eesmärgi saavutamiseks efektiivsem kui konkurents. Liiga suur ebavõrdsus rikub paljude tuju ja häirib vahetevahel isegi rikaste eluolu. Graeber läheb praegust rahandussüsteemi kritiseerides eriti kaugele: tema hinnangul soosivad rahalisele kujule viidud võlasuhted vägivalda, sest võimaldavad näha inimeste asemel ainult arve. Tema hinnangul kuluks maailmale juba ammu ära üleüldine võlaamnestia, puhtalt lehelt alustamine, nagu tehti iidsetes impeeriumites. Või kas see ongi nii radikaalne mõte? Peavoolu majandusteadlane John Maynard Keynes olevat tema biograafi Robert Skidelsky sõnul samuti arvanud, et maailma majandusprobleemide süvapõhjus on armastus raha kui lõppeesmärgi, mitte vahendi vastu. 1 11. APRILL 2012 19


Hiina majanduse viis suunda Merike Mätas, Piret Potisepp arileht@epl.ee

2. 1.

Hiinlastele jäägu raha rohkem kätte

Valitsus sekkub otsustavalt, et äratada tarbimine ja investeeringud. Tarbimise edendamiseks on poliitikutel võimalik kasutada mitmeid lühiajalisi meetmeid, nagu näiteks maksusoodustused, maksude osalise tagastamise süsteem jms. Eksperdid ennustavad, et alampalga määra tõstetakse veelgi. Kuna kaheteistkümnendas viisaastakuplaanis on leibkonna sissetulekute kasvuks aastas ette nähtud seitse protsenti, võib valitsus täiendavalt nõuda suurtes riigiettevõtetes töötavate inimeste palkade tõusu. Tõenäoliselt jätkavad poliitikakujundajad ka äärmiselt populaarseks osutunud elektroonika ja kodumasinate ostmise toetusprogrammi. See süsteem toetas 2009.–2011. aastal 200 miljoni kodumasina ja elektroonikatarviku müümist. Programmi kogutulu ulatus aga 71 miljardi USA dollarini. Just tootmissektor on valdkond, mis hoiab Hiinat ikka tõusulainel. Endiselt on siin kasvumootoriteks madalad tööjõukulud ja riiklikud infrastruktuuri arendusprogrammid. Hiljuti Hiinat külastanud rahvusvahelise valuutafondi IMF-i juhi Christine Lagarde’ viited vajadusele kasvumootoreid ümber suunata võtavad suurriigis märksa rohkem aega kui napp aasta. Valitsus on teinud suuri investeeringuid tootmisesse riigi vähem arenenud piirkondades Kesk- ja Lääne-Hiinas ning suure tõenäosusega jätkatakse samamoodi ka sel aastal. 20 11. APRILL 2012

Reformid maapiirkondades

Maa müük on võrreldes aastatega 2010 ja 2011 vähenenud kõikjal Hiinas. Shanghais oli langus (jaanuarist novembrini) 13%, Pekingis 14% ja Jangtse jõe deltaalas paiknevas Nanjingi linnas koguni 29%. Põhjus peitub eelkõige valitsuse taotluses külmutada kinnisvarahindu, mistõttu säilitati ostu- ja krediidipiirangud. Jätkuvad langustendentsid võivad aga kaasa tuua piirangute vähendamise. Kohalikel omavalitsustel ei jää lihtsalt muud üle. Hiina valitsuse üks suuremaid prioriteete on tugevdada riigi maaelu. Selle eesmärk on suurendada põllumajandustoodete kohalikku tootmist ning vähendada lõhet linna- ja maaelanike sissetulekute vahel. Oodatav maareform peaks välja selgitama kitsaskohad maaelu edendamise projekti sisus. Juba praegu katsetatakse eri pilootprojekte, mille abil loodab valitsus välja selgitada parimad lahendused. Aidates kohalikel põllumajandustootjatel liikuda äritegevusega linnadesse, muudetakse kättesaadavamaks ka kooliharidus, tervishoiu- ja pensionisüsteem, mis erinevalt linnadest pole maapiirkondades levinud. Reformis osalejad võivad ka maakasutusõigusest loobuda. Üks edukas näide on pilootprojekt Edela-Hiinas Chengdu linnas ja selle ümbruskonnas. Kui aastakümneid on hukou ehk sissekirjutuse süsteem olnud aluseks üha suurenevale lõhele linna- ja maaelanike vahel, siis nüüd on tegemist esimese katsega erinevusi kõrvaldada. Nimelt on linna sissekirjutanutele riik taganud märksa suuremad sotsiaalsed hüved kui maaelanikele. Projekti abil on külaelanikele tagatud samad õigused sotsiaalsetele hüvedele, mis on kättesaadavad Hiina suurlinnade elanikele. Chengdus on tänu sellele projektile üle 90% maapiirkondade elanikest nüüd tervisekindlustus.

3.

Toiduhindade inflatsioon jätkub

Toiduainete inflatsioon on Hiinas olnud sarnaselt muu maailmaga eelnevatel aastatel suur ja suure tõenäosusega jätkub ka sel aastal. Inflatsioon on suurim olnud lihatoodete sektoris. Sea- ja loomaliha hinnad tõusid aasta vältel vastavalt 27% ja 14%, võrreldes 2010. ja 2011. aastat. Linnaelanike hulgas on lihatoodete tarbimine märgatavalt suurenenud. Lisaks kasvab kiirelt peale keskklass, mis suurendab nõudlust veelgi. Liha tarbimine tõstab omakorda nõudlust loomasööda järele. Toidu kättesaadavus on kohati probleemne, sest import on piiratud ja kohaliku põllumajanduse tootlikkus väike.


5. Merike Mätas ja Piret Potisepp osalesid Hiinas 2010.–2011. aastal Euroopa Liidu ja Hiina majandusjuhtide vahetus- ning koolitusprogrammis. * Aigo on Hiina tarbeelektroonikafirma Beijing Huaqi Informatsion Digital Technology Co Ltd ärinimi. Kasutatud kirjandus: McKinsey Quaterly February 2012; China Daily chinadaily.com.cn 18.02.2011; 27.02.2012; chengduliving.com 09.12.2010

4.

Investeeringud rohelistesse tehnoloogiatesse

Hiina on juba tõestanud, et on maailmas juhtival positsioonil päikese- ja tuuleenergia tööstusharudes. Näiteks on suurriigis umbes 700 päikesepaneelide tootjat ning nende soodsaimad hinnad maailmaturul on konkurentidele pinnuks silmas. Märtsi lõpus teataski Barack Obama administratsioon, et Hiina päikesepaneelidele kehtestatakse tollimaks. 2012. aastal on riigi arenguprioriteet pakkuda rohelisi tooteid ja teenuseid otse lõpptarbijatele. Eesmärk on nende väljatöötatud lahenduste pakkumine rahvusvahelistel turgudel, mis aitaks Hiinal oma edupositsiooni kindlustada ja kasvatada. Samal ajal oleks seeläbi võimalikel konkurentidel veelgi keerulisem oma uusi tooteid-teenuseid turule tuua. Oodata on ka lisanduvaid investeeringuid tootmisse muudes rohelise tööstuse segmentides. Mõistmaks, kui eesrindlik on Hiina selles vallas, tuleb korra otsa vaadata ühele iseloomulikule arvule. Eelmisel aastal kogu maailmas esitletud 51 puhastustehnoloogia avalikust pakkumisest oli koguni 28 pärit Hiinast.

Euroopa meelitab Hiina investoreid

Mitmed Euroopa riigid, näiteks Taani, Suurbritannia ja Belgia, on välja töötanud pakette Hiina investoritele. Eesmärgiks on riiki meelitada hinnalisi välisinvesteeringuid ja sedamööda tõsta tööhõivet. Näiteks Taanis väljatöötatud pakett hõlmab tasuta kontorit esimesel tegevusaastal, õigust läbija kaasarääkimisele finants- ja poliitikaküsimustes ning tõlketoetust, vahendas veebruarikuu alguses Taani rahandusminister Pia Olsen Dyhr. „Meie valitsuse visioon on luua välismaistele äridele siin soodsad tingimused. Teame, et meelitades siia välisettevõtteid, aitab see kaasa töökohtade loomisele ja konkurentsivõime säilimisele,” ütles Dyhr. Disain, innovatsioon, biotehnoloogia ja nn roheline sektor on valdkonnad, kus Taani soovib Hiinaga teha koostööd. Algus on juba tehtud. Riigi esimene taastuvenergia mõttekoda – Hiina rahvuslik taastuvenergia keskus – loodi koostöös Taaniga. „Taani majandust suunatakse õlisõltuvusest taastuvenergiatele põhinevaks ja seda teed käib ka Hiina. Üleminek sinna on protsess, kus me saame teineteist aidata,” ütles Dyhr. Eelmise aasta detsembris reisis Hiina elektroonikaettevõtte Aigo* juhatuse liige Feng Jun mitmesse Euroopa riiki, kaardistamaks parimaid investeeringupaiku Euroopas. Suurbritannia ja Taani on selles pingereas vastavalt teisel ja kolmandal kohal, kohe Belgia järel. Kui Taani pakkus investoritele soodsaid riiki tuleku tingimusi, siis Belgia sellega esialgu kaasa ei läinud. Kui aga hiinlased teatasid, et Taani ja Suurbritannia pakuvad säärast paketti, ei jäänud ka Belgial üle muud kui nõustuda. Printsid ja peaministrid leidsid aega Hiina ärijuhiga vestlemiseks ja nii tundis Feng Jun end eriti soojalt vastuvõetuna. Soodne ärikliima, austav vastuvõtt ja mitmed maksusoodustused panevad hiinlaste raha riiki voolama. Feng rõhutas, et loodud on nn klaster Aigo Entrepeneur Alliance. See on klubi, kuhu kuulub umbes 500 eraomandis Hiina ettevõtet. Alliansi liikmete seas on firmad mitmest ettevõtlussektorist, sh elektroonika-, merendus-, kinnisvara- ja rõivakaubandusettevõtted. Fengile meeldib näitena kasutada naaberriigi ühte mainekamat organisatsiooni Sony. Just see suurettevõte aitas turule Jaapani konsoolide valmistaja PS2, kel oli alguses väga raske välisturgudel startida. Sony pani õla alla PS2 toodete müügil ning hiljem ettevõtted ühinesid. „Hiina ettevõtted on valmis minema välisriikidesse, kus majandus on kasvutendentsis. Saame palju soodsamaid tingimusi, kui toetame üksteist, mitte ei lähe üle piiri üksi!” lausus Feng. Euroopa kasuks räägib ka tõsiasi, et võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga hindavad hiinlased Euroopa Liitu positiivsemalt. Nottinghami ülikooli Hiina poliitikainstituudi uuringust selgus, et eelmisel aastal hindas kuues enim arenenud Hiina linnas koguni 74,1% vastanuist Euroopat positiivsena. Euroopa Liit oli Hiina suurim kaubanduspartner ka sel aastal. 1 11. APRILL 2012 21


Miks Datsun tagasi t Põhjus on lihtne. Säästuautod munevad autotööstustele lausa kuldmune. Odavautode tootmine on muutunud autotööstuse jaoks luksusmudelite järel üheks tulusamaks ning enim kasvavaks äriks.

22 11. APRILL 2012

sn Gho ki. s o r arl mä ht C kauba u j i i ns sun llia t ni a as Da a s s i m sta t–N aul selu Ren n taa o

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

L

ähiaastatel on oodata Daciale mitmeid konkurente, näiteks Nissan taaselustab selleks Datsuni kaubamärgi ning Volkswagen kavandab esimest säästuautot. Ajal mil suurtootjate müük kärbub taas ning suured allahindlused röövivad viimasegi kasumi, teevad võidukäiku säästuautod. Läinud kuul toimunud Genfi autonäitusel raporteeris Renault-Nissani alliansi juht Carlos Ghosn, et nende odavauto Dacia (osas riikides müüakse ka Renault’ kaubamärgi all) tõi mullu kasumit kaugelt üle kuue protsendi, mis oli esialgu seatud eesmärgist tunduvalt parem. Väikese rentaablusega sektoris on see üks parema kasumlikkusega suundi, kui mitte arvestada edukaid luksusmarke. Suurem osa autotööstusest peab leppima kordades kehvema tulemusega. Peale Dacia võivad edukast ärist rääkida veel üksnes keskmisest soodsamat hinda pakkuvad tootjad nagu Škoda või siis Lõuna-Korea Hyundai ja Kia ning General Motorsi odavama otsa Chevrolet. Kasumit ei teenita aga mitte suurest läbimüügist, vaid tootmisja arenduskuludelt kokku hoides. Esiteks on Dacia ja tulevased teised odavautod mõne suure kontserni nn sõsarmargid, mille kasutada emafirma vanem ja läbiproovitud tehnoloogia. Uudseid tehnikaleiutisi ning liigset luksust odavautodele ei paigaldata, seega jäävad ära kallid arenduskulud. Dacial ei ole kallist turvavarustust ega isegi mitte ühtlast temperatuuri hoidvat kliimaseadet. On vaid nupp, mis lülitab konditsioneeri sisse ja välja. Väidetavalt on Dacia Loganil ligi poole jagu vähem juppe kui tavalisel Renault’l. Teiseks kasutatakse võimalikult palju samu detaile margi erinevatel mudelitel – alates nuppudest kuni usteni välja. Samuti pigistatakse kõiki tarnijaid võimalikult odavalt oma juppe müüma. Kasinus ja kokkuhoid on reegliks kõigile, muidu ei ole võimalik odava auto pealt teenida. See puudutab ka tööjõudu. Tehased asuvad peamistel siht-

turgudel ehk siis väiksema elatustasemega riikides. Nn arengumaades kohapeal tootes hoitakse kokku logistikalt, kuid suurem kasu tuleb sealsete töötajate oluliselt väiksemast palganumbrist, võrreldes nende Lääne-Euroopa kolleegidega. Näiteks Dacia tehased asuvad peale Rumeenia veel Colombias, Lõuna-Aafrikas ning Indias. Ega siis muidu kurda Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa autotootjad oma riigijuhtidele tootmise kulukuse üle kodumaal, väites, et kodutehased ei ole enam kõrgete palkade ja sotsiaalkulude tõttu konkurentsivõimelised. Üks põhjus on veel, miks odavautod on hea äri – Dacia ei tee allahindlusi. Dacia odavautode

Odavautode jaoks plaanib uue kaubamärgi luua ka maailma suurimaks pürgiv Volkswagen. Kasumit ei teenita mitte suurest läbimüügist, vaid tootmiskuludelt kokku hoides. programmijuht Arnaud Deboeuf väitis The Financial Timesile, et nende müüjad ei raiska aega kauplemisele. „Nii säästame ostja pealt ja automüüja pealt – säästame kahekordselt.”

Datsun tuleb tagasi Renault-Nissani allianss on Dacia edust sedavõrd innustunud, et plaanib odavaid sõiduvahendeid igal rindel. Renault’ insenerid hakkasid jaanuaris projekteerima 7500 eurot maksvast Dacia Loganist kolm korda odavamat sõidukit, mis peaks võistlema Tata Nano kõrval maailma odavaima auto tiitlile. Peamiselt Hiina ja India turule mõeldud sõiduki hinnapiiriks on seatud 2500 eurot ning see võib hakata kandma nii Renault’ kui ka Nissani mõnd kaubamärki. Näiteks Datsuni nime, millest saab Niisani odavauto tootemark. Nimelt leidis eelmisel kuul kinnitust Datsuni peatne taassünd pärast lebamist kolm aastakümmet mahamaetuna. Eestlased peaksid seda nime hästi mäletama, olid ju Datsuni poolmädanenud rondid ühed esimesed lääne päritolu autod, mis massiliselt meie teedele siginesid. Võimalik, et selle mälestusega meie seos Datsunitega ka piir-


343 233

348 279

311 426 257 854

2003

187 215

163 899

2002

98 908

57 681

2001

69 166

52 403

2004

Enim osteti Daciat eelmisel aastal Prantsusmaal, kuid suurim turuosa on koduturul Rumeenias 28,9%.

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Dacia müük Eestis 253

303

343

389 310

278 77

2005

43 452

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Dacia suurimad müügiturud 14 700

7382

Alzeeria Hispaania Belgia

Poola

graafika: Sten Kivissaar

Tehn ilis

ma Dacia 15-protsendiline müügikasv Euroopas ning 1,6-protsendiline turuosa. Näiteks Prantsusmaal tõusis Dacia aasta tagasi müügilt neljandaks sõiduauto brändiks 4,1-protsendise turuosaga. Dacia pidi tootmismahtu oluliselt suurendama, kui Saksa riik hakkas maksma oma kodanikele toetust 2500 eurot, kui nad vahetavad üle kümne aasta vana auto uue vastu. Toetus moodustas ligi kolmandiku uue Dacia hinnast! Autotootjad hakkavad tasapisi mõistma, et üha rohkem tarbijaid soovivad sõiduvahendit, mis rahuldaks üksnes nende põhivajadusi, olles samal ajal õiglase hinnaga. JD Power VOSS-i tarbijate rahulolu-uuringu järgi platseerus Dacia Prantsusmaal Honda, Mercedes-Benzi ja BMW järel neljandaks ning Saksamaal koos BMW-ga teiseks. 1

ed : dm n Mootori tüüp a

SUZUKI

BARUTO

1-silindriline, lõbusataktilin e 4-taktiline Võimsus (kW) 9,6 uskumatu Pöördemoment (Nm/min-1) 11,6/7.500 jõuline Kubatuur (ccm) 124 suur Kõrgus (m) 1,145 1,99 Istme kõrgus (m) 0,8 oma koha peal Rattaid (tk) 2 lisavarustuses Tühikaal (kg) 135 188 Max kiirus (km/h) 105 maksimaalne

e

15 641

Telli Maaleht ja võida oma vägilane!

Türgi

19 242

Prantsus- Saksa- Rumeenia Itaalia Maroko maa maa

21 339

22 356

26 838

30 867

Dacia edust on saanud innustust ka teised suurtootjad. Aasta tagasi teatas teine Prantsuse

2000

94 278

Rahvaauto kavandab säästukat

kontsern PSA (Peugeot/Citroën) oma plaanist hakata Hispaania tehases tootma soodsa hinnaga kompaktautot. Prantsuse ajakirjandus väidab, et uus odavsõiduk saab olema mahutavuselt ja suuruselt nagu Peugeot 308, aga hinnalt nagu 207. Kuid märksa olulisem oli maailma suurimaks autotootjaks pürgiva Volkswageni paari nädala tagune teade, et nad plaanivad luua Renault’ ja Nissani eeskujul uue kaubamärgi odavautode jaoks. Seega kavandab rahvaauto lõpuks oma nimele väärilist toodet. Maksma hakkaksid sellised autod 5000– 7000 eurot ehk üle 20% vähem Volkswageni seni odavaimast mudelist up! Budget Cari nime all arendatava sõiduki puhul räägitakse esialgu ka vaid India ja Hiina turust, kuid ei saa ka välistada selle tulekut Euroopasse. Igati ahvatlevana peaks mõju-

Dacia müük maailmas

54 368

dub, sest Nissani teatel hakatakse seda marki autosid tootma ja müüma üksnes Indias, Indoneesias ja Venemaal. Kuid ega algul ei plaanitud ka Daciat müüa Lääne-Euroopas, kuid nüüd on see seal nõutud kaup. Esimese uued Datsunid peaksid jõudma müügile kahe aasta pärast hinnaga 4600 eurot. Nissani eesmärk on müüa aastas 300 000 Datsunit ehk sama palju kui Dacia müügimaht kaks aastat tagasi. Naaberriigis levivad kuuldused, et vähemalt Venemaal ehitatakse uus Datsun Lada Kalina põhjale ning selle tootmisega hakkab tegelema AvtoVAZ. Selles jutus võib tõetera sees olla, sest Ladade valmistaja enamusosalus on juba liikumas Renault’ kätte.

230 473

i tuleb?

d

Kõigi enne 6. maid vormistatud vähemalt 6kuuliste või otsekorraldusega tellimuste vahel läheb loosi võimas roller Suzuki Sixteen 125. Maalehe 6 kuu tellimus maksab 25,20 €. Osalemaks loosimises topelthäältega, telli Maaleht otsekorraldusega 4,20 € kuus või vormista aastatellimus 47,40 €. Olemasolevad tellimused ja otsekorraldused osalevad loosimises automaatselt.

Info ja tellimine telefonil 680 4444 või kodulehel www.maaleht.ee/roller

SUZUKI mootorrataste ja ATV-de ametlik esindus Eestis

11. APRILL 2012 23


Ärileht  

aprill 2012

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you