Start (kevad 2023)

Kristin Tattar

Kaanel: KRISTIN TATTAR

Foto: SPORTLAND, ITI-PÄTRIK JÄRVE Riided ja tossud: SPORTLAND (NIKE)

Pika eluea AVALIKUD saladused

Inimese mõnus äraolemine toetub neljale sambale: uni, toit, liikumine ja vaimne tasakaal. Kui arvate, et need sambad on üksteisest lahus olevad, siis eksite väga tugevalt. Inimese heaolu on holistiline ehk koosneb ja on mõjutatud kõigest sellest, mis on meie ümber ning mismoodi oma keha hooldame.

TOIMETUS

Peatoimetaja: MARTIN HANSON

Kujundaja: RIINA LESTAL

Keeletoimetaja: KATRIN OTTISAAR

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

REKLAAM

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee

KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

VÄLJAANDJA

AS DELFI MEEDIA

TRÜKK

Hea uni annab võimaluse enda liigutamiseks ja paremateks otsusteks toidulaual, sport tagab aga hea une ja isu, väärtuslik toit toetab sportimist ja und ning kõik see kokku turgutab vaimu, mis omakorda hoiab meid motiveerituna kõiges muus. Lihtsustatult on see inimese heaolu kirjeldus. Ning selle mudeli valutuks toimimiseks on äärmiselt oluline moderatsioon.

Mõõdukalt kõike tähendab, et masinavärk toimib suurepäraselt.

Siiski on üks komponent, mille puhul ei tasu mõõdukust eelistada. Selleks on uni. Und ei saa reprodutseerida mitte millegi muu kui magamisega. Kui spordi, toitumise ja vaimsete harjutuste puhul on võimalike valikute palett üsna lõputu – kas tennis või ujumine, kanakebab või Caesari salat, meditatsioon või hingamine –, siis magamine on lihtsalt magamine. Ja mingil juhul ei tohiks keegi magada vähem kui kaheksa tundi ööpäevas. Mis on selle jutu mõte? Terve ajakiri, mida käes hoiate, on täis kirjutatud väga vajalikke ja praktilisi tekste sellest, kuidas rohkem ning targemalt liikuda, kuidas sporditegemist nii puhkuse, toidu kui ka muude vahenditega toetada. Kuid mitte ühelgi siinsel tekstil ei ole sisuliselt mingit mõtet, kui ebaterve elustiili tõttu tehakse õpetuste järgi sportides-liikudes kasu asemel hoopis kahju. Ehk siis... alustame algusest: magage kaheksa kosutavat tundi (tuulutage ja jahutage tuba, reguleerige niiskus, pimendage tuba täielikult), sättige korda oma toitumine (kolm-neli toidukorda, päris toit päris toorainetest), tooge ellu sisse regulaarne liikumine (jalutamine ja/või sportimine kolm korda nädalas) ning seejärel tegelege ka oma peaga (meditatsioon, puhkused nutivahenditest, lõõgastus, teraapia).

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti

PRINTALL Ajakiri Start! on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Tervis ei ole tuumateadus, see on üsna lihtne ja nagu ikka... kahe kõrva vahel kinni. Pikk ja terve elu ei vaja remonti nagu auto, vaid pidevat kerget hooldust.

Kristin Tattar: VÕTKE HETK JA MÕELGE,

MIDA

PÄRISELT ELULT TAHATE

Kristin Tattari sportlik vaim ja raskustele mitte alla vandunud tegutsemistahe viisid selleni, et vahvast meelelahutusest kasvas välja tõsine hobi, töö ja elustiil. Nüüd on disc golf talle sama lõbus kui esimest korda ketast lendu lastes, kuid tegu on ka tippspordiga, millele pühendumine tõi 2022. aasta sügisel USA-s maailmameistritiitli. Mis aitas suure eduni jõuda ja milliseid soovitusi jagab ta teistele?

TEKST: Uku Adrian Ilves

FOTOD: Sportland, Iti-Pätrik Järve, Kristjan Järv

RIIDED JA TOSSUD: Sportland (Nike)

STILISTIKA: Merit Boeijkens

MEIK: Liis Hindriks

„Sõbrad lihtsalt kutsusid, et lähme ja proovime. Mul polnud varasemat kokkupuudet ega täpsemat aimust, lihtsalt tundus väga lõbus mäng,“ meenutab juba lapsest saati spordiga tegelenud Kristin Tattar 2013. aastat, kui ta Jõhvis Alutaguse spordikeskuses esimest korda disc golf’is kätt proovis. Ilmselgelt ei mõelnud ta siis, et seesama tabamusest märku andev kettide kõlin toob 30. eluaastaks kätte maailmameistritiitli.

Sportlik ammu enne kettagolfi

Sport täitis Kristini elu mitmel tasandil a enne etta lfi a astamist. a sena tegeles ta nii võrkpalli kui ka suusata-

misega ning oli murdmaasuusatamise noortekoondise liige ja kahekordne Eesti meister. Sportlik polnud mitte ainult tema, vaid kogu ta pere, kellega koos kõik MM-id, olümpiamängud ja muud spordivõistlused kodus ära vaadati. „Ema tegeles noorena kergejõustikuga ja oli paadunud spordifänn. Tema tuttava võrkpallitreeneri kaudu hakkasin ka ise võrkpalli mängima. Isa tegeles sõudmisega väga kõrgel tasemel. Vend tegeles jalgrattaspordiga. Kõik me tegime oma asja, aga sport oli võtmesõna. Ma tundsin, et kui teen sporti, suudan end tõestada ja olen tegija. Terve elu oligi väga tihedalt spordiga seotud ning kogu mu identiteet ja olemus olid sellega põimunud. Ma lihtsalt teadsin, et tahan sporti teha ja kuhugi jõuda. Need mõtted

olid mul paigas ja väga selged,“ kirjeldab Kristin lapsepõlve, mil unistas suusatajana olümpiamängudel osalemisest. Millega Kristin koolitüdrukuna veel silma paistis? „Seda oleks mul huvitav endalgi teada. (Naerab.) Ju ma ikka selline iseteadlik olin. Väga raske oli head nõu kuulda võtta, väga raske oli seda eristada. Kui mul oli siht silme ees, siis läksin läbi seinte: mina tean, niimoodi teeme!“

Terviseprobleemid kui mängumuutja

Kui elu poleks koos täiskasvanueaga toonud terviseprobleeme, mis vajalikul tasemel treenimist segasid, olekski suurem edu ja tuntus võinud saabuda hoopis suusatamises. Mõistagi oli see Kristini-

le valus löök, sest elu ilma spordita ei tundunud lihtsalt mõeldav. „See mõjus mulle väga raskelt, kui mult sport ära võeti. Pea oli laiali otsas ja kõik tundus väga keeruline. Spordil oli kriips peal ja ma olin nagu tuulelipp, kes ei teadnud, mida edasi teha. Oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt väga raske,“ meenutab Kristin. Mis rada oleks elu terviseprobleemideta läinud, sellele Kristin eraldi ei mõtle. Ta eelistab elada praeguses. „Elule tagasi vaadates saan aru, et igasugused sündmused on olnud ikkagi tähendusrikkad, olgu need siis valusad või rõõmsad. Üks asi on teiseni viinud ja võib-olla see toobki kõige paremad tulemused, kui elule mitte vastu töötada. Ma nii väga ei võitle, vaid lihtsalt lasen minna ja aktsepteerin, et okei, nüüd on sedasi, ning vaatan, mis teha annab, ja võtan suuna vastavalt sellele.“

Terviseprobleemidest sai Kristini jaoks mängumuutja nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Tõdedes ja leppides, et organism ei pea tipptasemel treenimisele ja sportlaskarjäärile vastu, astus ta pärast keskkooli lõpetamist Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. „Mul oli selline arusaamine, et spordis kuhugi jõudmiseks peabki maast madalast sellega tegelema ja minu konkurentsivõime rong on täiskasvanuikka jõudes juba läinud. Otsuses juurat õppima minna oli oma roll ka isa survel, aga seda õppides sain peagi aru, et see ei ole minu jaoks.“

Iga asi on millekski hea

20. eluaastad tõid Kristini ellu uue hingamise nii tütre sünni kui ka disc golf’iga, kus edusammud ei lasknud end kaua oodata. „Tegelikult on iga asi elus millekski hea, olgugi et suusatamise lõpetamine tõi minu ellu ka palju südamevalu,“ tõdeb ta. Kristin sattus esmakordselt ketast loopima tänu ühele tuttavale suusatajale. „Elasime toonase elukaaslasega

Jõhvis ja disc golf jõudis ringiga meieni. Tuttav endine suusataja oli Soomes töötades seda näinud ja pakkus: lähme ja proovime. Seal mulle siis õpetati kõige lihtsamaid asju: kuidas visata jne. Nii see algas ja iga korraga hakkas hasart kasvama, et äkki ma nüüd saan ketta väiksema visete arvuga korvi.“

RIIDED:

Kristin ütleb, et kettagolf on teda laiemalt palju õpetanud. Kuna ta polnud ennast tolleks ajaks veel täielikult leidnud, arenes ta isiksusena mitmes mõttes koos valitud spordialaga. Kuigi igasugune sport nõuab distsipliini, on Kristin just sellest õppinud, et ei tasu end ka liiga palju piitsutada, nagu ta oli varem teinud. „Raske on midagi saavutada, kui oled endaga liiga karm. Tuleb aktsepteerida end sellisena, nagu sa oled, ja hakata siis selle põhjal midagi uut ehitama. Ma olen õppinud olema rahulik ja kannatlik ning ootama õiget hetke. Selles mõttes on disc golf suusatamisest täiesti erinev: sa ei pane pärast starti kohe ajama, vaid pead säilitama rahulikkuse ja mõtlema.“

Paljude elementidega spordiala is tee etta lfi ne a s a atraktiivseks? Kristin sõnab, et ilu on küll vaataja silmades, kuid temale on see algusest peale toonud palju rõõmu ja teda võluvad mängu erinevad elemendid, millega tuleb arvestada. Ei ole midagi absoluutset ega kindlat. „See pole vastupidavusala, kus sa lihtsalt uhad, vaid palju komplekssem ja nõuab palju loovust. Sellega on võimalik palju mänguilu pakkuda ja iga olukorra lahendamine oleneb mängijast endast. Tulemus võib olla sama, aga igaühel on erinev tehnika või viskab igaüks erinevat lennujoont.“

Kristini treeningurütm oleneb nii hooajast kui ka kohast, kus ta parajasti on. Eestis olles on suur rõhk üldfüüsilisel ettevalmistusel. Kuigi meie kliima soosib õues ketta loopimist ainult mõnedel kuudel, tuleb Kristini sõnul olla leidlik ja eriti tema kodus Pärnus ei saa tingimuste üle kurta. „Rajad on väga head, seal saab maailma tasemel viskeid harjutada. Üldiselt on piiranguid täpselt nii palju, kui me neid ise loome.“

Erinevalt paljudest teistest spordialadest on disc golf eriline

ka selle poolest, et paljudel professionaalidel on kombeks harjutada üsna vabas vormis – mitte konkreetse treeningumeetodi ja treeneriga, vaid pigem intuitsiooni järgi. Kristin aga arvab, et see võib tulevikus muutuda. „Disc golf kasvas välja väikesest pundist huvilistest Ameerikas. Ma ei teagi, kas keegi üldse oskas toona ette näha, et sellest kasvab nii oluline spordiala. Nüüdseks on PDGA-l (Professional Disc Golf Association – toim) veerand miljonit liiget ja liikmeskond kasvab iga päevaga. Ma arvan, et kui praegune professionaalide põlvkond karjääri lõpetab, tulevad nad uuele põlvkonnale oma teadmistega rohkem appi. Seega on tuleviku golfaritel mitmes mõttes kindlasti kergem kui praegustel.“

Kristini visioon disc golf’ist kui põnevast ja omanäolisest spordialast läheb hästi kokku tema veendumusega „mina olen mina“. Elu on talle näidanud, et kedagi jäljendada ei maksa ning püüdlus olla keegi teine paistab alati välja, sestap on kokkuvõttes alati parem jääda endaks. Küll aga tuleb nii igapäevaelus kui ka võistlusrajal kasuks jälgida ja õppida, kuidas teised olukordi lahendavad. „Võistlusrajal kohtab väga erinevaid inimesi. Osa on enda suhtes väga aktsepteerivad, teised aga lasevad ennast kergemini pisiasjadest häirida. See on mind õpetanud, et parem on aktsepteerida olukorda ja üksinda torisemine ei vii kuhugi.“

Treeningjalatsid 199.95 €

Jooksujakk 119.95 €

Retuusid 84.95 €

Bra 64.95 €

Dressipluus 84.95 €

Nokamüts 22.95 €

RIIDED: Sportland

BRÄND: Nike

„Tundsin, et see ei olegi ainult sõpradega trillallaa ja trullallaa, vaid ka midagi enamat.“

Suurte eesmärkideni sammsammult

„Eks ma olen ikka omajagu unistanud, aga mul ei olnud disc golf’iga kindlasti kohe mingeid eesmärke. Minu jaoks on kõik hästi sujuvalt läinud, rõõmutunne spordialast on säilinud ja see on olnud üks loomulik kasvamine. Tundsin algusest peale, et see on täiesti minu ala, mis mulle meeldib. Ma olen seda alati tegevuse enda pärast nautinud. Alguses ei osanud ma unistadagi, et see peale kõige muu võiks mu tuleviku kindlustada ja sissetuleku tuua,“ lausub Kristin. Sportlashingena tajus ta küll ketast visates võistlusvaimu, kuid erinevalt suusatamisest ei al stan d ta etta lfi eesm i a medaleid võita. Aktiivset ja eesmärgistatud juurdlemist suurema arengu üle algul polnud, pigem on iga uus hooaeg olnud kui aste, mis viib nii oskusi kui ka ambitsioone üha kõrgemale. „Konkreet-

sed unistused ja suured sihid on alles viimaste aastate teema, kui saavutasin teatud taseme ja võimalused hakkasid endast paremini märku andma.“

Esimene võistlus sõprade õhutamisel

Kristini esimesed võistlused, kust tuli ühtlasi esimene võit, olid 2014. aasta Eesti meistrivõistlused. Need toimusid siis, kui esimesest proovimisest polnud veel palju aega möödas. Võistlustele registreerus ta nendesamade sõprade tungival soovitusel, kellega ta koos mängimas käis, kuigi ebakindlus oli suur, samuti polnud tal kõikidest reeglitest veel täit ettekujutust. „Kuidagi õnnestus nii, et mängisime kolme naisega viiki ja siis selle ümbermänguga mina võitsin. Mäletan selgelt, kuidas tundsin, et mul ei ole põlvi, ma olin nii närvis, et vajun kohe maast läbi. (Naerab.) Igatahes andis see võit tõuke just võistlusspordile. Tundsin,

et see ei olegi ainult sõpradega trillallaa ja trullallaa, vaid ka midagi enamat. Sain sealt suurema enesekindluse järgmisteks võistlusteks ja enam mul sõprade õhutust vaja ei olnud. Eks oli paras šokk teistelegi, et tuleb tüdruk, kellest keegi midagi kuulnud pole, ja võidab. Disc golf’i seltskond oli toona väike ja kõik teadsid kõiki.“

Pärast oma esimest võistlust ja võitu pidi Kristin paljudele tuttavatele värske spordiala kohta omajagu infot jagama. „Mäletan hästi, kuidas pidin teistele sõpradele selgitama, millega ma tegelen ja millise meistritiitli nüüd sain. Lõõpimist ja naeru oli väga palju. Arvamusi oli igasuguseid, osa jaoks oligi tegu hipsteritega, kes, õllepurk näpus, metsas natuke aega veedavad. Kindlasti on ka selliseid seltskondi ja ma ei heida seda neile ette. Disc golf on kõigile kättesaadav ja inimesed ongi erinevad. Mina pole aga isiklikult kunagi seda nii võtnud, et disc golf olekski olemuslikult selline. Eks siin osal võib ka natuke kibestumust mängus olla. (Muigab.)“

Ihaldusväärne MM-i tiitel Kõige ihaldusväärsema tunnustuse, maailmameistrivõistluste tiitli sai Kristin kätte 2022. aastal USA-s Kansases. Sellega püstitas ta oma uue reitingurekordi ja edastas märkimisväärselt konkurente. htlasi n ta alles teine etta lfi maailmameistritiitli võitnud eurooplane. Võistlus kestis viis päeva ja 305 viset. Ehkki lõpptulemus oli suurepärane, ei alanud võistlus küünarnukivigastuse tõttu sugugi kergelt. „Alguses oli kõik ebakindel. Kuigi võitsin hooaja alguses teisi võistlusi, oli kõik veel lahtine. Polnud kindel, kuidas mu käsi vastu peab. Kindlasti aitas see, et sain enne MM-i puhata ja mänguplaani poolest rohkem lahti mõtestada, kuidas mu käsi vastu peaks. Ma ei läinud sinna eesmärgiga väga erilisi või hulle asju proovida. Ma arvan, et edule aitas kaasa ka see, et kuna olin enne eri raskustega rinda pistnud, polnud pea nii laiali ja suutsin fookust hoida. Läksin peale selle mõttega, et tegu on tavalise nädalavahetusega. Seltskond on sama, lihtsalt võistluse nimi on teine. Ja nii ma tulingi võitjana välja. See oli minu jaoks väga ilus moment ja sain suure koorma õlgadelt maha – nüüd ongi see hetk käes!“

„Kogu mu identiteet ja olemus olid spordiga põimunud.“

Kristin Tattar 2022. aasta oktoobris USAs Disc Golf Pro Touri üldvõidul teenitud uhke karikaga.

Foto: Kevin Huver

Kristini sõnul oli kahtlemata tegu tema karjääri kõrghetkega ja vajadust ennast kellelegi tõestada tal enam ei ole. Aga MM-i tiitel pole kahandanud isu uute suurte tegude järele. „Väga konkreetseid plaane mul ei ole, küll kõik head ja õiged asjad tulevad omal ajal. Eneseväärtustamine tuleb seestpoolt, ega selleks ei peagi maailmameistriks saama. Eks igal sportlasel on oluline tunda ära see moment, kus sisemine põlemine pole enam nii intensiivne ja oleks aeg lõpetada. Tean, et olen praegu õigel rajal, ja soovin edasi tegutseda. Sellist tunnet küll ei ole, et nüüd on kõik saavutatud ja rohkem pole vaja.“ Suurelt mõtlemine on Kristini sõnul mõneti ka trikiga teema, sest võib vahel hoopis energiat endasse kahmata. „Võtan praegu üks hooaeg korraga ega pane endale nii palju pingeid peale kui vanasti. Mingit viisaastaku plaani mul ei ole, üritan rohkem elu usaldada ja uute uste avanedes ära tunda, kas minna kaasa või mitte.“

Kulda väärt (positiivsele)

keskendumine

„Oleneb perioodist, mis parasjagu elus toimub,“ vastab Kristin küsimusele võistlusnärvi ja enese häälestamise kohta.

Vahel tuleb ikka elus toimuv rajale kaasa, ning kui on palju erinevaid mõtteid peas, võib ka väiksem probleem suure katsumusena tunduda. Oluline on ennast sellest võimalikult vähe häirida lasta ja segajaid mitte tähele panna.

„Ma mõtlen seda, et isegi kui ma eksin, siis pole see ju maailma lõpp ja elu läheb edasi. Proovin suhtuda olukorda alati rahulikult, end võimalikult hästi välja puhata ja keskenduda sellele, mis hetkel oluline. Vahel on aga tõesti nii, et ärkan keset ööd üles ja tunnen ärevust. Siis aga katsun end jälle kahe jalaga maa peale tuua ja ütlen endale, et praegu ma ju ei viska, praegu ma magan. (Naerab.)

Mõnikord see õnnestub, mõnikord mitte. Tund aega enne võistlust on samamoodi – praegu on oluline sooja teha, viskeid harjutada ja muud säärast, see on minu jaoks praktiline ettevalmistus. Ma katsun mõelda, mis on praegu

oluline. See, mis tunni aja pärast toimub, ei ole tol hetkel oluline.“

Kristini sõnul on võistlustel tekkiv kerge ebamugavustunne lausa oluline, sest ennast liiga vabalt tundes kaotab mängija olulisi komponente ja vähendab võimalust võiduni jõuda. Ka varasemad võitmiskogemused on abiks – tuleb endale meelde tuletada, et varem on ju sellistest olukordadest läbi tuldud. „Iga võit ja ma ütleksin, et ka iga kaotus on andnud oma panuse, et unistused teoks saaksid.“

Kristin toonitab, et kuigi see ei pruugi olla kõrvalseisjatele nähtav, on ta end varasemate aastate jooksul palju piitsutanud. Pärast iga ebaõnnestumist on dialoog iseendaga olnud esmajoones negatiivne, kuid kui esimesed emotsioonid lahtuvad, siis olukord muutub ja jõudu tuleb juurde. Ebaõnnestumise baasilt on viha ja kurbus viinud lõpuks heade tulemusteni. „Ma ei ole üliinimene ega mõtle, et ma pean nüüd alati võitma. Vahel läheb ühtepidi ja vahel teistpidi, see on elu osa. Kui ma läbi kukun, on see pigem tuleviku väetis.“

Anne või raske töö?

Igal alal on tahtjaid ja harrastajaid palju, kuid tippu jõuavad vähesed. Mis on Kristinile disc golf’is edu toonud? „Eks

tahte abil saab ka väga palju asju ära teha ja väga palju omandada. Aga tippklassi puhul on ilmselt tegu nii ande kui ka tahte ja suure töö kombinatsiooniga. Ma arvan, et lõpuks saab iga inimene sisetunde järgi aru, kas mingi ala talle tõeliselt sobib või mitte. Osal inimestel tuleb mingi asi lihtsalt palju loomulikumalt välja, teistel palju raskemalt. Kui inimene tunneb, et ala on tema jaoks õige, siis ilmselt ongi. Samas peab vaatama enda ootusi – kas eeldatakse, et alati tuleb võita, või armastatakse seda lihtsalt harrastaja tasemel olenemata sellest, kas see viib tippu või jätab kaugele tahapoole,“ räägib Kristin. Ta arvab, et ilmselt oleksid paljud ühel alal andekad inimesed andekad mõnes muuski tegevuses, kui nad sellele keskenduksid. „Ma kujutan ette, et näiteks Novak Djokovicis on midagi, mis võimaldab tal palju saavutada ja mitte ainult tennises.“

„Konkreetsed unistused ja suured sihid on alles viimaste aastate teema, kui saavutasin teatud taseme.“

Aastas neli kuud sõidus Kristin on Eestist eemal umbes neli kuud aastas ning intervjuule järgneval nädalal ootab teda ees kolm Disc Golf Pro Touri Texases, pärast mida järgneb nädal aega pausi. Seejärel ootab ees veel kolm DGPT etapil osalemist ja ka selle aasta esimene major: Champions Cup. „Siis võtan korra hoo maha, et maikuus treenida ja akusid laadida, ning suvest läheb tuur täisvõimsusel käima. Osalen nii suurematel võistlustel Euroopas kui ka USA-s.“

Praegu organiseerib Kristin oma reise ja võistlusasju ise, kuid plaan endale selleks abiline võtta on kaua mõttes olnud. „Ma olen ei tea mitmes intervjuus öeln d et ean endale m ned e i tsima. (Naerab.) Ma arvan, et tuleks kasuks, sest praegu võtab see minult palju väärtuslikku aega ära.“

Karjääri alguses oli toetust puudu

Kristin toob esile, et võistlused ja reisimine tulevad tihti pere ja sõprade arvelt ning vahel on see inimlikust aspektist raske. „Ma ei saa spordile pühendumise tõttu minna igale üritusele, kuhu tahaksin, ma ei näe kõiki sünnipäevi ja muid tähtpäevi.“ Kõige keerulisemad olid tema jaoks aga disc golf’iga alustamise esimesed aastad, kui lähedastelt ei tulnud tema uuele hobile kaugeltki sellist tunnustust, nagu ta lootis. Hoopis vastupidi. „Pidin palju tõestama, et see on minu ala ja miks ma sellega tegelen. Ka väga paljud lähedased vaatasid viltu ja ütlesid, et ma raiskan võistlustel käimisega oma aega ja raha. Tol ajal see muidugi viis rohkem raha välja, kui tõi sisse. Pereliikmete ja lähedaste seas oli vastuseisu mingil perioodil väga palju. Isegi mitte läbi

lillede, vaid väga konkreetselt öeldi selliseid asju. Ma lihtsalt tegin oma asja edasi, isegi ei kulutanud eraldi aega enda kaitsmiseks. See oli minu jaoks sel hetkel väga valus, sest ikka tahad ju, et ümbritsevad inimesed sind mõistaksid ja toetaksid. Ma ei vandunud vastuseisust hoolimata alla, miski hoidis mind ikka selle juures,“ lausub Kristin. Ta on tuttavatele öelnud, et poleks enam nõus seda kõike läbi tegema. „Lõpuks loksusid ka selles osas asjad paika. Eelmine hooaeg ei vaja lähemat kommenteerimist. (Naerab.) See läks tõesti üle ootuste hästi.“

Anda eeskuju ja inspireerida Laiemast eeskujust ja eesmärkidest rääkides toob Kristin esile, et iga inimene võiks tema näitel osata leida inspiratsiooni tegelemaks just sellega, mis huvi pakub. „On ju päris palju selliseid inimesi, kes teevad midagi lihtsalt vajadusest, ja mõnda aega on see ka okei. Tuleb võtta hetk ja lihtsalt mõelda, mida oma elult päriselt soovitakse ja millele tasub aega panustada. Kas ma tahangi teha sellist tööd, mis mulle absoluutselt ei meeldi, olla seetõttu pahas tujus ja nagu orav rattas? Tuleb võtta see julgus, et astuda samme oma tegelike unistuste ja vajaduste poole. Nii hakkavad ka konfliktid lahenema ja inimesed on rohkem rahul. Meil ei ole mõtet oma aega raisata kellegi teise nimel. Eneseväärtustamine ja rahulolutunne tuleb seestpoolt, me ei saa seda kuskilt väljast võtta. Usun, et paljudel inimestel on kuklas teadmine, mida nad tegelikult tahavad, aga ikka leitakse ettekäändeid ja vabandusi ega julgeta takistusi ületada.“

Raskematel hetkedel võib kõigil tekkida tahtmine loobuda isegi millestki, mis on väga hingelähedane. Kristini sõnul tuleb aktsepteerida elu polaarsena: ei ole halba ilma heata. „Tõeliselt südamelähedaste asjade puhul tuleks takistusi üritada hasardiga ületada ning lasta heal ajal end ikka ja jälle hellitada. Tuleb vabaneda piiravatest arvamustest, et mulle ei kõlba või sobi midagi enam teha või proovida. Võimalusi on alati rohkem, kui me ette kujutame, eriti praegu, kui individuaalsust aktsepteeritakse palju rohkem. Igaüks tunneb endale õige asja ära. Näiteks kui ka mõni vanem inimene tunneb, et teda kõnetab just disc golf, siis tulgu ometi ja proovigu! n

„Tuleb võtta see julgus, et astuda samme oma tegelike unistuste ja vajaduste poole.“

TANTS kilode ümber

Toitumine võiks tasakaalustatud olla igas vanuses. Kui nooremana ei pruugi toidukuritarvitused kehakaalus ja tervises veel peegelduda, siis keskea saabudes on toidusedeli mõju tervisele juba nähtav ja tuntav.

TEKST: Eve Kallaste ILLUSTRATSIOONID: Shutterstock

Kaalutõusuga on raskem võidelda just keskea lähenedes ning sel eluperioodil tasub enda elustiili ja toitumisharjumusi eriti tähelepanelikult jälgida. Miks see nii on ning kuidas toit meie tervist ja kehakaalu mõjuta sel ita nfid t it miste a e t Artur Minenko.

Toitumisnõustajana kohtub Minenko ülekaaluliste inimestega sageli. „Minu juurde tullakse tihti siis, kui liigse kehakaalu tõttu on tekkinud ka terviseprobleeme. Näiteks on mure liigestega või kujunenud apnoe, hüpertensioon ja muudki. Viimasel ajal on rohkem saabunud ka gastroenteroloogiliste ja südameveresoonkonnahaigustega patsiente.“

Ülekaalu pandeemilisel laienemisel on Minenko sõnul ilmselged põhjused: kaloririkas toit, lisaainetega pooltooted, valmistoidu eelistamine... „Vabandus „pole aega“ ei käi üksnes selle kohta, et ei tehta enam ise süüa, vaid ka selle kohta, et pole aega regulaarselt ega rahulikult süüa.“ Suur terviseoht on Minenko sõnul ka istuv eluviis, mis viib lihasmassi kahanemise ja rasva-

massi suurenemiseni. „Liikumist jääb liiga paljude puhul üha vähemaks.

Ja asi ei ole sugugi selles, et inimesed poleks tervisliku toitumise ja liikumise olulisusest teadlikud, muidugi on! Probleemiks on motivatsioon.

Lauset „Teoorias olen tugev, kuid praktikas...“ kuulen liigagi tihti.“

Minenko tõdeb, et kehakaalu ja toitumise teemasid on kajastatud ohtrasti, aga üha kosuva kehamassiindeksiga ühiskond on indikaator, et mure on endiselt aktuaalne.

Confido toitumisterapeut Artur Minenko

Toitumine peaks tasakaalustatud olema igas vanuses.

Toit, liikumine, füüsiline ja vaimne tervis – millist rolli need elu teises pooles kehakaalu kujunemisel mängivad?

Kui kõik nimetatu on paigas, siis on inimese elustiil tervislik. Kui aga inimesel tervisliku elustiili harjumusi pole, tulebki toitumise, kehalise aktiivsuse ja puhkusega seotud harjumusi muutma hakata.

Mida siis muuta? Päris paljusid asju ja mitte kõik neist pole seotud söömisega. Näiteks ei saa pidada tervislikuks nädalavahetustel pärast südaööd magama minekut ja alles pärastlõunal ärkamist. Ka ületöötamine ja liigsed kohustused ei tule organismi toimimisele kasuks. Tegutsemine ja puhkamine tuleb viia tasakaalu, siis on ka kehakaalu lihtsam paika saada.

KUIDAS VÕIKS KESKEAS TOITUDA?

Igas vanuses peaks toitumine olema tasakaalustatud. Ja 40+ pole erand.

Söö rohkem valku. Valk parandab ainevahetust ja hoiab kauem täiskõhutunnet – ka pideva näljatundeta saab kaalust alla võtta ja tervislikku kehakaalu säilitada. Lisaks takistab valkude tarbimine lihasmassi kadu. Valku tasub lisada igale toidukorrale: linnuliha, kala, tofu, munad, kaunviljad, piim, kodujuust, naturaalne jogurt.

Rohkem kaltsiumi. Kaltsium on oluline igas vanuses, kuid eriti oluliseks muutub see pärast 40-ndate saabumist, kui luude hävinemise kiirus hakkab ületama nende taastumise kiirust. Just seetõttu kasvab ka risk osteoporoosi ning muude luu- ja lihaskonnahaiguste tekkimiseks.

Rasvad. Ainevahetuse toimimise ja keha üldise tervise toetamiseks on rasvad väga olulised: nende puudus põhjustab naha ja juuste kuivust, depressiivset meeleolu, kognitiivsete võimete langust ja muid probleeme. Jah, rasvadega saab rohkem kaloreid, kuid need vähendavad ka näljatunnet. Toit peaks sisaldama oomega-3 ja oomega-6 küllastumata rasvu. Järelikult tuleb sagedamini süüa kala (lõhe, tuunikala) ja kalaõli, Kreeka pähkleid, linaseemneid ja kanepiseemneid, ka avokaadot ja õlisid.

Õiged süsivesikud. Kiudainerikkad toidud ehk köögiviljad, puuviljad ja teravili alandavad halva kolesterooli taset, vähendavad südamehaiguste ja 2. tüüpi diabeedi riski ning aitavad kaalu kontrolli all hoida.

MILLISEID HÄID

TOITUMISHARJUMUSI VÕIKS OMAKS VÕTTA?

Joo rohkem vett. See käivitab ainevahetusprotsessi ja annab aju hapnikuga varustades energiat. Vee joomine puhastab keha, eemaldab toksiine ja stabiliseerib seedetrakti tööd. Lisaks mõjutab vereloomet ja vedeldab verd, mis viib südame-veresoonkonnahaiguste riski vähenemiseni. Vesi aitab võidelda ka ülekaaluga ja ennetada selle tekkimist. Vee joomine reguleerib kehatemperatuuri ja niisutab nahka.

Söö köögivilju igal söögikorral. Taimne toit sisaldab kiudaineid, mis toimivad prebiootikumina, parandades s lesti mi at a hendades seedetraktihaiguste riski. Külmutatud köögiviljades pole vitamiine sugugi vähem kui värsketes.

Pane ühte tassi mitut tüüpi köögivilju. Toitumisspetsialistid selgitavad selle toitumisharjumuse tähtsust sellega, et ühte rooga kogutud eri tüüpi köögiviljad suurendavad vitamiinide ja mineraalainete omastamist.

Lisa menüüsse rohelist. See sisaldab klorofülli, mis täidab rakud hapnikuga. Roheline toit on võimas antioksüdant, mis aeglustab vananemist ja pikendab noorust.

Kasuta toitu valmistades vürtse. Maitse puudumine on levinuim põhjus, miks köögiviljatoitudest loobutakse, aga selle probleemi lahendavad vürtsid ja ürdid.

Söö vähem liha. See on raske, sageli ka liiga rasvane kõhtu koormav toit. Soovitatav on liha süüa mitte rohkem kui kaks-kolm korda nädalas ja eelistatavalt mitte õhtusöögiks. Asenda see linnu- või kalalihaga.

Minimaalselt suhkrut. Püüa mitte panna suhkrut jookidesse, mida päeva jooksul jood (tee, kohv).

Tervislik suupiste. Võta kodust näksid tööle ja jalutuskäigule kaasa. Köögiviljad, puuviljad ja köögiviljasalatid sobivad suurepäraselt.

Loe silte. Koostise tundmine võimaldab välistada lisaainete, soola ja suhkru kontrollimatu kasutamise.

„Kokkuvõtteks: ole oma tervisega sõber ja see ei vea sind alt. Ole uudishimulik ja laienda silmaringi. Ole vormis ja heas tujus. Kui sulle sobib sinu peegelpilt ja saad kingapaelad suurema pingutuseta kinni, siis on ju hästi.“ n

Head toitumisharjumused toetavad vaimset ja füüsilist tervist.

Kuidas paremini treenida ja kiiremini taastuda?

Spordi abivahendeid on poodides väga erinevaid ja alati ei pruugi me teada, milleks üks või teine on mõeldud. Vaatame üle levinumad abivahendid, mida aktiivset eluviisi elaval inimesel ühel või teisel põhjusel vaja võib minna.

TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock

SOORITUSE SUURENDAMISEKS

Aktiivsusmonitorid ja nutikellad. Need seadmed koguvad andmeid südame löögisageduse, läbitud distantsi ja tempo kohta ning võivad seeläbi aidata sooritust parandada. Oma edusammude jälgimine ja analüüsimine aitab treeningut kohandada ja hoiab sind motiveerituna. Toidulisandid. Treeningueelsed toidulisandid, nagu kofeiin ja kreatiin, võivad samuti soorituse parandamisele kaasa aidata. Kofeiin võib suurendada sportlase keskendumisvõimet ja energiataset ning kreatiin vastupidavust.

Treeningukummid. Treeningukummid on mitmekülgsed ja kompaktsed abivahendid, mida saavad eri harjutusteks kasutada nii edasijõudnud kui ka algajad. Näiteks on treeningukummidega võimalik teha nii venitus- kui ka jõuharjutusi.

VIGASTUSTE VÄLTIMISEKS

Ortoosid ja tugisidemed. Tugisidemeid ja ortoose kantakse treeningu ajal, et pakkuda liigestele ja lihastele tuge ja stabiilsust, vähendades vigastuste ohtu. Kinesioteip. Nii nagu tugisidemeid saab ka kinesioteipi kasutada liigeste ja lihaste toetamiseks ja stabiliseerimiseks treeningu ajal. Teipimise peamine eelis on see, et seda saab kohandada sportlase keha järgi, teisalt nõuab teipimine erialaseid teadmisi ja ise seda kodus teha ei tohiks.

Korralikud jalanõud. Vigastuste vältimiseks on väga oluline kanda sobivaid jalatseid. Õige jalanõu peaks jalga ja pahkluud toetama ja stabiliseerima ning samal ajal sammu pehmendama.

TAASTUMISE TOETAMISEKS

Vahurullid. Vahurullid on populaarsed vahendid enesemassaažiks. Lihaste masseerimiseks vahurulli kasutamine vähendab lihasvalu, suurendab paindlikkust ja parandab vereringet ning aitab seeläbi kiiremini taastuda.

Kompressioonriided. Kompressioonriided võivad samuti aidata vähendada lihasvalu ja -väsimust. Ühtlasi mõjuvad need hästi vereringele ja toetavad kiiret taastumist.

Kuuma- ja külmakotid. Külmakotid aitavad vähendada turset ja tuimastada valu ning soojusravi aitab suurendada verevoolu ja soodustada paranemist.n

Treeningukummidega on võimalik teha nii venitus- kui ka jõuharjutusi.

Kinesioteipi kasutatakse liigeste ja lihaste toetamiseks ja stabiliseerimiseks.

Kompressioonriided vähendavad lihasvalu ja -väsimust.

HAIR STOP! DEO STICK 50 ml –2 in 1 – on veganlik ja sisaldab

0% alumiiniumi

ELAINE PERINE meeskond on esimese kaubamärgina maailmas välja töötanud deodorandipulga, mis hoiab sind värskena 48 tundi.

Ühtlasi aga vähendab samm-sammult kaenlaaluste karvade kasvu looduslike ja vegankoostisosade kaudu – tõeliselt universaalne ja valutu lahendus:

- pärsib karvade kasvu kuni 72%;

- antiperspirant – hoiab ära higistamise;

- deodorant – 48 h kaitse lõhna tekke eest.

100% veganile sobilik, puhtalt looduslike toimeainetega ja sobib kõikidele nahatüüpidele.

100% taaskasutatud pakend. Kauakestvad tulemused, täiesti valutu, dermatoloogiliselt testitud ja ilma kõrvalmõjudeta.

HAIR STOP! näoseerum hüalurooni ja hariliku aaloega 30 ml

Elaine Perine Hair Stop on veganlik näohooldustoode, mis kasutab hormoonivaba koostist, et nõrgestada karvafolliikulit ja takistada uute näokarvade kasvu. See ei ole mitte ainult toitev ja nahale õrn, vaid seda on ka äärmiselt lihtne kasutada. Ja mis kõige parem, Hair Stop seerumi kasutamine on täiel määral valutu! Sobib suurepäraselt näo, daamihabeme, lõuakarvade ja isegi soovimatute kulmukarvade eemaldamiseks. Kasuta pärast karvade eemaldamist 4–5 tilka üks kord päevas.

INTIIMVALGENDUSKREEM 50 ml

Nii intiimpiirkonda kui ka põlvi ja küünarnukke valgendav kreem on valmistatud 100% looduslikest taimsetest koostisosadest ning on tervenisti ohutu kasutamiseks teie tundlikel ja intiimsetel kehaosadel. Veganlik!

Aktiivsed valgendavad koostisosad:

• niatsiinamiid: kahandab märkimisväärselt hüperpigmentatsiooni ja muudab naha püsivalt heledamaks;

• kojici-hape: vähendab melaniini tootmist;

• C-vitamiin: aitab kaotada hüperpigmentatsiooni ja pruune laike;

• alfa-arbutiin: väga tõhus naha valgendaja, millel on väljendunud antioksüdantsed omadused.

LANCOMED LYSOME HYPER PIGMENT

ÖÖKREEM

50 ml pigmendilaikude vähendamiseks

Hyper Pigment öökreem pisendab hüperpigmentatsiooni, vanuselaike, akne jälgi ja kontrasti hüperpigmenteeritud ning täpivabade piirkondade vahel 14 päevaga, et nahk oleks nähtavalt ühtlasem ja säravam. Ülitõhusate koostisainetega öökreem kahandab melaniini tootmist nahas ja muudab nahatooni pärast üle öö kasutamist heledamaks. Kreem taastab naha barjäärifunktsiooni ja parandab naha välimust. Kreemil on vananemisvastane toime – võitleb kortsude ja peente näojoontega. See kreem ei ole ärritav ega komedogeenne ning ei sisalda allergilisi lõhnaaineid.

sõitmas, ei tasu unustada ka sammude olulisust. Kõndimine võiks olla igapäevase aktiivsuse osa ja kindlasti ei tohiks looduses sammutud vahemaid trenni seisukohalt alahinnata. Seda enam et tegemist on lihtsa ja loomupärase alaga, mis ei nõua juhendamist ning sobib igas vanuses, kehakaalus ja terviseseisundis inimestele.

Täiskasvanutele soovitatakse mõõdukas tempos vähemalt 30-minutiline

kerge jalutuskäik ette võtta nädalas viiel korral, kuid usinamad ja veendunumad jalutajad kipuvad üldiselt jälgima, et päevas tuleks kokku vähemalt 6000–12 000 sammu.

Kõndimise kasulikku mõju kinnitavad ka uuringud. Jalgsi liikumine vähendab kardiovaskulaarse haigestumise riski olenemata inimese soost ja vanusest. Kasu on juba sellest, kui jalutada rahulikus tempos ja lühemaid vahemaid, kuid pikemaid distantse läbivate ja kiiremas tempos liikuvate inimeste tervisenäitajad on uuringute põhjal veelgi paremad.

Iga päev juba 30-minutilise jalutuskäigu tegemine vähendab 18% südame pärgarteri haiguseid ja nädalas vähemalt kolm tundi kõndimist kahandab südameataki ja -seiskumise ning insuldi riski ligi 35%.

Kõndimine avaldab positiivset mõju just südamega seotud terviseriskide ennetamisele. Isegi kui inimesel juba on terviseprobleemid avaldunud, ei ole hilja midagi ette võtta. Sellistel juhtudel vähendab mõõdukas kõndimine, aga miks ka mitte rahulik rattasõit haiguse süvenemise riski. Seega mõjub ka

rahulikumas tempos aktiivsuse lisamine eelkõige kardiaalsetele riskiteguritele, nagu kolesterool, vererõhk, diabeet, rasvumine, vaskulaarne jäikus ja ka vaimne stress.

Sea sammud välijõusaali

Selleks et treening oleks mitmekülgne, soovitab tervisenõustaja ja treener Egle Eller-Nabi aeroobse treeningu kõrvale lihasharjutusi, milleks sobivad kevadel õues liikudes hästi näiteks mitmelt poolt leitavad välijõusaalid. „Tuleb ainult fantaasiat kasutada. Kõndides ei pane me lihaskonda nii tööle, nagu lihasharjutused panevad, seepärast on parima enesetunde tagamiseks vaja teha regulaarselt ka lihasharjutusi. Lihasharjutustega saame parandada rühti, kiirendada ainevahetust, muuta keha proportsioone ja ennetada vigastusi,“ loetleb ta lihastrenni positiivseid mõjusid.

„Hea oleks tööle panna kogu keha ehk siis teha kasvõi üks harjutus igale lihasgrupile,“ soovitab treener. Ta lisab, et mõelda tasub kindlasti ka sellele, mis just sinu elustiili arvestades enim aktiveerimist vajaks. n

Kõndimine avaldab positiivset mõju just südamega seotud terviseriskide ennetamisele. Isegi kui inimesel juba on terviseprobleemid avaldunud, ei ole hilja midagi ette võtta.

Viimasel ajal on rajatud ohtrasti välijõusaale, mis on hea variant kevadel sportlikult aega veeta.

Välijõusaali sobiva

väikse treeningukava näidis

•Kõigepealt tee mõned soojendavad harjutused. Käte-, õla-, puusaringid. Kerged dünaamilised venitused, et keha oleks valmis lihastrenni alustama.

•Kükk lisaraskusega või oma keharaskusega. Vahel on välistes jõusaalides olemas näiteks lisaraskused –kerged palgid või kivid, mida sülle võtta –, aga ka muud seadmed, mille abil kükke teha. Kui kükk on sulle liiga raske harjutus, võid teha palgile või pingile istumist ja uuesti püsti tõusmist.

•Väljaastekükid. Kui sa pole ammu väljaastekükke teinud, võid otsida toeks puu või aktiivalal oleva seadme. Ära unusta väljaastekükke teha mõlema jalaga.

•Kätekõverdus (käed palgil või mõnel trenažööril). Kui asetad käed kõrgemale, on kätekõverdusi märksa lihtsam teha kui maas.

•Küünarvarte sirutused tagatoengistes (käed kas mõnel sobival trenažööril või palgil).

•Redelil või torul rippudes kõverdatud jalgade tõstmine või teised kõhulihastele mõeldud harjutused.

Allikad: Liigume Terviseks, Verywellfit.com

•Võimlemis-, maadlus- ja kõrgushüppemattide ning pehmenduste tootmine

•Spordivahendite müük

•Vahtmaterjalide müük

•Vahtmaterjalide ning kangaste lamineerimine

•Kile ja kilepakendite tootmine

Vabatahtlikust ravikindlustusest on saanud kindlustusturu SUPERSTAAR

Eestis kehtib riiklik ravikindlustus. Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa inimese haigestumise korral raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajaduse puhul retseptiravimid ettenähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne. Kuid kas sellest piisab?

Kui tundub, et riikliku ravikindlustuse alusel pakutav teenus ei ole piisav, et saada kiiresti kvaliteetset abi, või kui inimesel pole riiklikku ravikindlustust, on soovitatav sõlmida vabatahtlik ravikindlustus ehk tervisekindlustus. Peamised vabatahtliku ravikindlustuse eelised on lühikesed ootejärjekorrad nii üldarstide

kui ka eriarstide vastuvõttudele, võimalus pääseda eriarsti vastuvõtule perearsti saatekirjata ja erakliinikute võimalike kõrgete hindade kompenseerimine.

IIZI Kindlustusmaakler AS-i tootearendusosakonna juhi Liisi Murde sõnul on vabatahtlik ravikindlustus praegu kindlustusturu nõutuim toode, mille müük on tänavu suurenenud 105%.

Tervisekindlustust sõlmivad endale inimesed ise, kuid üha rohkem hindavad ka tööandjad oma töötajate heaolu ja tervist ning tööandjapoolne ravikindlustus on saanud paljudes ettevõtetes töötajate motivatsioonipaketi osaks. Eesti kindlustusseltside liidu statistika järgi tegi mullu 1260 tööandjat täiendava ravikindlustuse, kindlustades kokku

TEKST: Gerli Ramler FOTOD: Pexels

48 400 töötajat. Lepingute arv suurenes aastaga 52% ja kindlustatud töötajate arv 72%.

Kindlustusspetsialisti sõnul peab kindlustust sõlmides eraisik üldjuhul esitama andmed enda tervisliku seisundi ehk põetud haiguste ja traumade, töö iseloomu ja hobide kohta. Kui aga ravikindlustuse sõlmib töötajale ettevõte, siis IIZI puhul on tarvis ainult töötaja nime, isikukoodi ja tema valitud paketti.

„Samuti kogub aina rohkem populaarsust nii-öelda telemeditsiin,“ ütleb Murde. „Telemeditsiin võimaldab teha arstikonsultatsiooni telefoni- või videokõne vahendusel, kliendile sobival ajal ja kohas, enamasti juba samal päeval ja ka õhtuti ning riiklikel pühadel. Arstiabi on alati kättesaadav, olenemata inimese asukohast ja ajast. Teenuseid pakuvad tavameditsiinis praktiseerivad perearstid, psühhiaatrid ja muud erialaarstid.“

Vabatahtliku ravikindlustuse kaitse saab valida oma vajaduste järgi, alustades esmavajalikust – telemeditsiiniarsti vastuvõtt, vajalikud analüüsid, uuringud ja vaktsineerimised – kuni kaitseni, mis sobib ka riikliku ravikindlustuseta isikutele, pakkudes kaitset ka näiteks haiglaravi ja kriitiliste haiguste korral ning kompenseerides retseptiravimeid. „Meie kogemus ütleb, et üldjuhul valitakse

kaitse, mis kataks üld- ja eriarstiabi, hambaravi ja -hügieeni, profülaktilisi tervisekontrolle ning vaktsineerimisi,“ ütleb Murde. „Ent kaitse saab valida sellise, mis kataks taastusravi, sealhulgas õnnetusjärgse taastusravi ja vajalikud abivahendid ning õnnetusjärgse hambaravi.

Peale tervisekindlustuse soovitame sõlmida ka õnnetusjuhtumikindlustuse, mis aitab pärast õnnetust majanduslikult paremini toime tulla.“

Kuidas tulla toime sportides saadud vigastusega?

„Tervisekindlustus katab arstiabile tehtud kulutused olenemata sellest, kas tegemist on haiguse või õnnetu-

sega, aga kindlasti peab enne lepingu sõlmimist tutvuma lepingu tingimuste välistustega, et veenduda, kas harrastatav spordiala on ikka kaitse all,“ ütleb ekspert spordivigastuste kindlustamise kohta. Ta lisab, et üldjuhul on välistatud kahju, mis on tekkinud selliste vigastuste tagajärjel, mis on saadud mõne suure riskiga spordi- või huvialaga tegeledes, sam ti fis dis i selle t eenin s. Suure riskiga alad on näiteks motosport, benji-hüpped, poks, mägironimine, kiirja sööstlaskumine, mootorita õhusõidukiga lendamine, langevarjuga hüppamine ja muud ekstreemspordialad ning teised samalaadsete riskidega alad.

„Üldiselt soovitame spordiga tegeledes kindlasti sõlmida ka õnnetusjuhtumikindlustuse. Õnnetusjuhtumikindlustust on võimalik sõlmida ka nii, et kaetud on just konkreetse spordialaga tegelemine võistlustel ja treeningutel. IIZI Kindlustusmaakler on õnnetusjuhtumikindlustuse puhul teinud koostööd erinevate spordiklubide ja spordiliitudega,“ lausub Murde. „Õnnetusjuhtumikindlustus aitab pärast õnnetust majanduslikult paremini toime tulla. Ja välismaale treeningulaagrisse või võistlustele sõites tuleks kindlasti juurde sõlmida ka reisikindlustus, mis kehtiks ka konkreetse spordiala võistlustel ja treeningutel.“

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid, kui ta saab õnnetuse korral (sealhulgas sportides) vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on mitmesugused traumad, nagu venitused, põrutused ja luumurrud. Pakutavad hüvitise liigid on näiteks päevaraha ja/ või haiglapäevaraha ehk ajutise töövõimetuse hüvitis, mida makstakse pärast õnnetust haiguslehel oldud ravipäevade eest, et säiliks igakuine sissetulek. Samuti valuraha ehk ühekordne hüvitis ajutise vigastuse korral ning püsiva puude hüvitis, mis tagab toimetuleku, kui õnnetuse tõttu tekib püsiv tervisekahjustus. Lisaks on surmajuhtumi hüvitis, mis aitab lähedastel majanduslikult toime t lla a lee endada et d finantshustusi.

„Lepingut sõlmides tuleks kindlasti tähelepanu juhtida sellele, millise spordialaga ja mis tasemel tegeletakse. Sportlase tasemest, spordialast ja treenimise sagedusest lähtudes määratakse kindlustuse hind ja spordi kindlustuskaitse,“ täpsustab Murde. n

„Peale tervisekindlustuse soovitame sõlmida ka õnnetusjuhtumikindlustuse, mis aitab pärast õnnetust majanduslikult paremini toime tulla.“

KUNDALINI JOOGAGA HAAPSALUS!

Jooga ei tee sind imeliseks. Jooga teeb sinust sinu.

Yogi Bhajani

Kevadine Kundalini joogapakett leiab aset 19. – 21. mail

Fra Mare Thalasso SPAs!

190 € ühele / 2 ööd

Joogatunde juhendab  Kaili Leht/Siri Atma Kaur.

Joogatunnid toimuvad eesti keeles  uues TERVENDAVAS JOOGAMAJAS.

NB! Joogakursus alustab, kui broneerijaid on vähemalt 6 inimest.

Jooga paketti kuulub:

• 4 x 1,5t joogatundi 19. mail, reedel kell 18.00 – 19.30

20. mail laupäeval kell 8.30 – 10.00

20. mail, laupäeval kell on jooga 15.00 – 16.30  21. mail, pühapäeval kell 8.30 – 10.00

• majutus kaks ööd hotelli kahekohalises toas, (ühekohaline tuba lisamaksuga)

• 2 bu�et hommiku- ja õhtusööki

• hommikumantli kasutus

• 3  hoolitsust: 2 x  massaaž 25 min, 1 käte- või jalgade para�in

• hommikuujumine Thalasso Day SPA mereveebasseinis

• kepikõnd/hommikuvõimlemine metsas/mere ääres

• Thalasso Day Spa basseini- ja saunapargi kasutust (3 tundi) lahtiolekuaegadel

Pakett algab saabumispäeval kl 15 ja lõpeb viimasel päeval kl 12.00.

Info ja broneerimine: Fra Mare Thalasso SPA framare@framare.ee Ranna tee 2, Haapsalu 90403 www.framare.ee

TERVISEKONTROLLI OLULISUS. Mida valida, et tervist parimal viisil toetada?

Tervis on meie kalleim vara. Selleks et võimalikud terviserikked varakult avastada ja osata oma kehale parimal viisil toeks olla, tuleb tervist regulaarselt kontrollida.

Parim võimalus oma tervisel silma peal hoida on kompaktsed terviseuuringud – laboriuuringud ja terviseauditid.

Laboriuuringud vs. terviseauditid

Laboriuuringuid tehakse kõige sagedamini veeniverest, saades nii olulist infot tervise seisundist: kui hästi elundid (nt kilpnääre, neerud vm) töötavad, kas töötamiseks on piisavalt aineid (nt hemoglobiin, D-vitamiin), kas üht või teist elundite süsteemi peaks edasi uurima. Samuti on laboriuuringutega võimalik jälgida teadaolevate haiguste ja seisundite aktiivsust ja raskusastet.

Peale veenivere tehakse uuringuid sageli uriinist ja väljaheitest, et uurida muu hulgas kuseteede infektsiooni või tuvastada seedetrakti veritsust.

Üldist tervislikku seisukorda hindavad ka terviseauditid, sisaldades nii peamisi laboriuuringuid kui ka piltdiagnostika uuringuid, näiteks ultraheli. Terviseauditil hinnatakse kopsude ja kõhuõõne elundite talitlust, südame tööd ja vastupidavust kehalisele koormusele. Vere- ja uriinianalüüside põhjal jälgitakse erinevaid näitajaid, nagu põletikud organismis, kolesterool, veres sisalduv glükoos, maksa ja neerude funktsioon jm. Uuringuid alustatakse hommikul ja maksimaalselt nelja tunni

pärast selgitab nende tulemusi patsiendile juba eriarst.

Laboriuuringuid võib tellida nii üksikuuringu kui ka uuringute paketina, soovi korral koos laboriarsti konsultatsiooni või tulemuste kirjaliku kokkuvõttega.

Terviseauditid keskenduvad üldisele füüsilisele tervislikule seisundile või spetsiifilisemalt südametöö hindamisele.

Valik oma vajaduste järgi

Terviseuuringuid saab teha paljudes haiglates – nii riiklikes haiglates kui ka erameditsiinikeskustes. Pakettide valik on seejuures lai ja iga inimene leiab nende hulgast endale sobiva või enim

TEKST: Sigrid Aunap FOTOD: Unsplash

huvi pakkuva. Näiteks on võimalik ette võtta üldine terviseuuring, mis annab infot glükoosi, kolesterooli ja põhiainevahetuse, vereloome ja immuunsüsteemi, seedetrakti, maksa, neerude ja kuseteede seisundi kohta, aga ka spetsiifilisemaid in id n ite s alle iate talumatuste või füüsilise vormi kohta. Samuti pakuvad mõned meditsiiniasutused eraldi pakette, mis uurivad spetsiifilisemalt st naise i mehe te ise olulisemaid näitajaid.

Näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla pakuvad tasulisi laboriuuringuid, mis annavad esmase kiire ülevaate tervislikust olukorrast. Uuringute tulemusi selgitavad kogenud arstid, kes annavad nõu, mida oma tervise parandamiseks edaspidi teha ja mida tulevikus enda puhul jälgida.

Samuti on võimalik läbida terviseriske hindavaid tasulisi teste näiteks nfid s a nla is nin ali s n palju pakette, mille kohta täpsem info on leitav meditsiinikeskuste kodulehtedelt. Pakettide käigus hinnatakse individuaalseid terviseriske ja -näitajaid ning leidude põhjal antakse soovitusi, kuidas oma tervist veel paremini hoida või juba olemasolevatele probleemidele leevendust saada. Patsient suunatakse edasi lisauuringutele ja arstide või spetsialistide vastuvõttudele, kui selleks tervisepaketi tulemuste põhjal põhjus leidub.

Spordimeditsiin väärib eraldi tähelepanu

Inimene, kes tahab alustada regulaarselt treenimist, võiks esmalt teha ära terviseuuringud, mille alusel saab valida tema jaoks parimad treeninguprogrammid ja hinnata nende mõju organismile. Tipp- ja harrastussportlastel soovitatakse samuti läbida kord aastas spordimeditsiiniline terviseuuring, et selgitada välja võimalikke terviseriske.

Spordimeditsiini olulisemad ülesanded on vältida vigastusi, haigestumisi ja äkksurmajuhtumeid spordis ning anda ülevaade tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Spordimeditsiiniliste terviseuuringute tulemusi soovitatakse jagada oma treeneri või toitumisnõustajaga, et treeninguid veelgi tõhusamaks teha.

Ida-Tallinna Keskhaigla pakub spetsiaalset noorsportlaste tervise uuringut, mis annab ülevaate noorsportlaste

tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Sellise uuringu peamised eesmärgid on spordiga tegelemiseks vastunäidustuste ja osaliste piirangute väljaselgitamine ning terviseriskide kindlakstegemine.

Noorsportlaste tervise uuringule oodatakse kuni 19-aastaseid noori (k.a), kes osalevad kooli kehalise kasvatuse tundide kõrvalt regulaarselt ka spordiklubi, spordikooli või kooli juures tegutsevates treeningutes vähemalt kuus tundi nädalas (1 treeningutund = 45 minutit). Noorsportlasele tehakse terviseuuringuid tema iganädalase akadeemilise treeningukoormuse järgi.

Samuti pakub spordiga seotud te ise in id nla s n ali s näiteks spetsiaalne tervisesportlastele mõeldud pakett, mis annab ülevaate vastupidavus- ja jõutreeningu mõjust lihaskonnale ja organismile tervikuna ning hindab üldiseid tervisenäitajaid.

Selline uuring sobib igas vanuses naistele ja meestele ning annab muu hulgas võimaluse teada saada, kas lihased taastuvad pärast treeningut piisavalt kiiresti ja kas sinu igapäevane toiduvalik toetab ka sinu treeninguid parimal võimalikul moel. n

Allikad: Ida-Tallinna Keskhaigla, LääneTallinna Keskhaigla, Confido, Synlab

VITAMIINIDE TASEME HINDAMINE

Inimorganismis leidub 13 eluks vajalikku vitamiini, mis täidavad väga erinevaid rolle. Organismi protsessid vajavad paljusid vitamiine ja mineraalaineid. Seetõttu on oluline, et saaksid neid piisavalt toiduga või vajaduse korral võttes appi lisapreparaadid.

Meditsiinikeskused pakuvad kõikvõimalikke tervisekontrollipakette ja analüüse, mis annavad ülevaate inimese organismi olulisemate vitamiinide ja mineraalainete taseme hetkeseisust. Tulemuste põhjal saabki hinnata, kas sinu toitumine on piisavalt mitmekesine või oleks abi toitumise muutmisest või mingite toidulisandite kuurist. Selliseid uuringuid saab teha pakettidena, näiteks pakutakse spetsiaalselt taimetoitlastele mõeldud pakette, kehvveresuse või mineraalainete pakette. Samuti on meditsiiniasutustes võimalik teha üksikanalüüse, mis aitavad välja selgitada näiteks selle, kas sinu organismis on piisavalt seleeni või D-vitamiini.

Good Sleep Spray sisaldab melatoniini ja kannatuslille ekstrakti. Melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega.* Kannatuslille ekstrakt on organismi rahustav, samuti aitab vaimselt lõõgastuda ja tagada tervisliku une.

*Kasulik toime avaldub siis, kui tarbitakse 1 mg melatoniini vahetult enne magamaminekut.

Uinumist soodustav + rahustav ja lõõgastav toime

Kapsel sisaldab melatoniini, kannatuslille ekstrakti, palderjani juure ekstrakti ja humalaekstrakti

210 pihustust =

FITNESS-NÄDALAVAHETUS KRISTIGA NARVA-JÕESUU MEDICAL SPAAS –

PUHKUS SINU SUPERVORMI HEAKS!

14.–16.04.2023

Veeda sportlik ja energiline nädalavahetus Kristiga!

HIND al 225 € / 2 ööd

Kristi Roosimägi – pikaaegse kogemusega treener ja koolitaja, aktiivne naine, kahe lapse ema ja eluaegne õppur!

Sind ootab põnev nädalavahetus, kus puhkame, treenime, suhtleme ning naudime elu. Lisaks treeningutele kohtume laupäeval toitumisnõustaja Teele Tederiga, kes oma isikliku kogemuse (kaotas 36 kilo) ja nõustamise kaudu aitab inimestel parandada elukvaliteeti ning avastada enda jaoks sobivaim elustiil.

14.04

• Saabumine ja check-in alates 16.00

• Õhtusöök buffet-stiilis alates 17.00

• Kell 19.00 keha ja meele treening BODYART (60 min)

• Saunakeskuse külastus kuni 22.00

15.04

• Hommikusöök buffet-stiilis alates 8.00

• Kell 11.30 aktiivne treening Fatburner (45 min)

• Kell 12.15 lõõgastav BODYART Stretch & Relax (60 min)

• Kosutav ja tervislik smuuti

• Kell 14.30 toitumisnõustaja Teele Teder jagab nõuandeid ja oma kogemusi

• Õhtusöögi buffet alates 17.00

• Saunakeskuse külastus kuni 22.00

16.04

• Hommikusöök buffet-stiilis alates 8.00 kuni 11.00

• Lahkumine ja check-out 12.00

TREENER KRISTI ROOSIMÄGI

“Kristi sütitab oma energia ja positiivsusega! Tal on suur pagas kogemusi ja teadmisi – staaži üle 23 aasta rühmaja personaaltreenerina, millest üle kümne aasta treenerite koolitajana ja BODYART School International esindajana Eestis. Igapäevaselt arendab ta persoonibrändi Kristi Fitness ja treenib inimesi oma privaatses Body Studios ja Golden Club spordiklubis. Lisaks on Kristi ema ja aktiivne naine, kes naudib heaolu ja väärtustab aega iseendale. Treeni koos Kristiga ning saa hea tujuga supervormi!”

TOITUMISNÕUSTAJA

TEELE TEDER

Veel kümme aastat tagasi oli Teele kindel, et see, millised me välja näeme, ei ole kuidagi seotud sellega, mida me sööme. Et kui oled suureks loodud, siis lihtsalt oled seda. Õnneks õpetas talle elu, kui valesti oli seda arvanud. Teele on tänaseks tänu toitumisele kaotanud oma kehakaalust 36 üleliigset kilo ning saavutanud ideaalkaalu. See kogemus innustas teda niivõrd, et õppis Annely Sootsi Tervisekoolis toitumisnõustajaks, et ka teisi aidata. Kaalu langetamisest tuleb meile rääkima Teele Teder, kes on toitumisnõustaja City tervisekliinikus, kaasautor terviseteemaliste artiklite kirjutamisel ajakirjas Oma Maitse, Smartfoodis menüüde koostaja ja Arigato spordiklubis kaalugrupi eestvedaja.

UJUMINE TREENIB peale keha ka vaimu

Piisava koguse vee joomine on teadupärast üks tervislikkuse alustalasid, aga iseäralikult kasulikuks peetakse ka vees liikumist. Olgu see siis ujumine, vesivõimlemine või lihtne suplemine. Miks on just vesikeskkond sportimiseks eriti mõnus?

Ujumine mõjub nii noortele kui ka eakatele äärmiselt hästi, sest treenib, aga ka lõõgastab lihaseid ja ühtlasi rahustab meeli. Boonuseks aitab ujumine parandada painduvust ja tagab heaolu pärast trenni. Ujudes on kehakaal näiteks jooksmisega võrreldes justkui seitse korda väiksem, mis on väga kasulik liigestele.

Mitmekülgne veetreening

Vesi on universaalne – võimlemist ja ujumist soovitatakse pea igas eas ja seisundis inimestele. Alates väikelastest, kellega lapsevanemad käivad basseinis suplemas-võimlemas, kuni vanemaealisteni, kellele sobib hästi rahulik, kuid tõhus vesivõimlemine. Vesi võimaldab treenida eri koormusega ja on ohutu, sest kukkuda, põrutada või haiget saada pole lihtsalt võimalik.Vesi muudab käegakatsutavaks samad eesmärgid, mille nimel ka kuival maal end liigutatakse.

Ujumine ja vesiaeroobika on head südamele ja liigestele, suurendavad jõudu ning annavad hea enesetunde. Vesikeskkonna kasuks räägib asjaolu, et vees on end turvaline liigutada ka varem vigastada saanud, ülekaalulistel, lapseootel ja spordiga vähe kokku puutunud inimestel. Liigutused on aeglasemad ja pehmemad, vesi toetab hästi keha, väldib traumasid ning muudab keha mitu korda kergemaks. Hüpped, pöörded ja muud maismaal põrutavad liigutused on vees palju mõnusamad ja tervist säästvamad.Ent seejuures muudab veetakistus muidu üsna lihtsana tunduva jooksu ja kõndimise hoopis keerukamaks. Koormuse saab vees kenasti kätte igaüks ning treeningu raskusastme saab valida enda vajaduste ja eelistuste järgi.

Ujumine arendab kehalisi võimeid

Trenni eest on ujumine siis, kui ujuda vähemalt kolm korda nädalas – see

on ujumistreenerite sõnul sportimisel üldine printsiip. Aga ka kord nädalas ujumist mõjub arendavalt ja tervist parandavalt.

Aeroobse suunaga ujumistreening kalorite põletamise eesmärgil võiks kesta vähemalt pool tundi jutti. Samuti mängib kalorite põletamise puhul rolli see, mis stiilis ja tempos ujutakse.

Ujudes saab arendada kõiki oma kehalisi võimeid. Vastupidavust arendab pikamaaujumine, jõudu saab treenida kätele nn labidad ja jalgadele lestad appi võttes, erinevad ujumisstiilid parandavad koordinatsiooni. Kuna kõik meeled on ujudes kaasatud, parandab ujumine ka tasakaalu.

Ujumise ajal on töös kõik suuremad lihasgrupid: kõhu-, selja-, käte, jalgade ja rindkerelihased. Regulaarsed ujumistreeningud mõjuvad hästi südame ja veresoonkonna talitlusele ning ainevahetusele, suurendades südame löögimahtu, alandades vererõhku, parandades veresoonte elastsust ning vähendades veres halva kolesterooli hulka ja suurendades hea kolesterooli hulka.

Traumaoht väike

Ujumine on aeroobne treening ning arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkerelihaseid. Samuti koormab mõõdukalt kaelalihaseid. Vaheldumisi tuleks ujuda erinevaid ujumisviise, sest nii on töös eri lihased ja tugevneb harmooniliselt kogu keha.

TEKST: Sigrid Aunap FOTOD: Pexels, Unsplash

TALIUJUMINE KUI VITAMIIN EESTI MOODI

Taliujumine on eestlaste seas üha populaarsem talvine spordiala. Eestimaal ei soojene ka suvekuudel veetemperatuur naljalt üle +20 kraadi, seega võib iseäranis meie külalistele tunduda ka suvel ujumine justkui talikümblus.

Parima põhjamaise ujumiskogemuse saab novembrist märtsini, kui vesi on u –1 kraadi ning veekogud jääkaane all ja ümbrus lumest valge. Taliujumine pole talisuplus, vaid kestvussport, kus tugevaks muutub eelkõige vaim.

Külm vesi annab kehale ootamatu energiasööstu. Järgmised paar päeva pole ükski probleem lahendamatu ega jää ükski mägi vallutamata. Üsna pea märkad, et tavapärane talvine nohu on kadunud, bussi oodates pole enam külm ja külmetushaigused ei vii sind haigevoodisse.

Taliujumisklubid on igas suuremas linnas, kirglikke entusiaste jagub aga kõikjale Eestis. Et jäist ujumist proovida, tasub mõne tegusa klubiga ühendust võtta.

Veetreening

• säilitab ja parandab liigeste liikuvust

• suurendab lihasjõudu

• arendab koordinatsiooni ja tasakaalu

• tugevdab hingamiselundeid ning südant ja veresoonkonda

• kiirendab ainevahetust ja alandab kaalu

• vähendab lihaste pinget ja valulikkust

• karastab ja aitab vältida haigestumist

• parandab painduvust ja rühti

• lisab kehalist võimekust ja vastupidavust

• lõõgastab ja aitab leevendada stressi

• annab reipuse ja hea tuju

Rinnuli- ja selilikroolis langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, rinnulibrassis ja liblikujumises on käte ja jalgade töö suhe võrdne. Ujuda tuleks mõõduka pulsiga ja tuleb teada, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10–15 lööki madalam kui joostes.

Ujumine sobib igas vanuses inimesele, kes oskab ujuda ja kelle tervis on korras. Hingamishäirete ja epilepsia korral tasub aga enne ujumist arstiga nõu pidada. Ujuma ei tohiks minna ka siis, kui on palavik, köha, kõhulahtisus, haavad või paks kollane nohu.

Vajalik oskus kogu eluks

Iial ei või teada, millal ujumisoskus kasuks tuleb. Kindel tunne vees on hindamatu väärtusega, eriti kui suudad ujuda pikki maid – seetõttu võiks ujumise selgeks saada juba varajases lapsepõlves.

Tänapäeval alustavad paljud lapsevanemad oma lastele veemõnude ja

ujumise tutvustamist juba esimestel elukuudel, sageli isegi alates sünnist. Beebide ujutamine tugevdab lapse luu- ja lihassüsteemi, parandab liigeste liikuvust, vabastab lihaspingetest ja arendab keha painduvust. Vesi mõjub beebile rahustavalt, parandab söögiisu ja und ning tasakaalustab lihastoonust. Beebide ujutamist pakuvad paljud spordiklubid ning meditsiini- ja terviseasutused üle Eesti, ujutamistreener ujutab beebisid ise ning julgustab ja juhendab ka lapsevanemaid beebit iseseisvalt ujutama.

Ent hilisemaski elus ujumistreeninguid alustada on igati tänuväärne ja võimalusi ujuma õppimiseks leidub hulgaliselt, näiteks on paljudes spordiklubides ja veekeskustes täiskasvanutele mõeldud ujumiskursused. Treeninguna nõuab ujumine õiget tehnikat ja veetunnetust ning seda on kõige lihtsam kätte saada professionaalse treeneri juhendamisel. n

Kõik vajalik ujumistreeninguteks!

Parim valik Speedot saadaval:

Õiged spordiprillid kaitsevad silmi ja teravdavad nägemist

Sobivad spordiprillid valitakse spordialast, sportimisoludest ja nägemisest olenevalt. Prillid peavad olema kerged, mugavad ja püsima hästi peas, samuti kaitsma silmi kukkumise korral ning tugeva tuule, lendleva tolmu ja sademete eest.

- stock.adobe.com

mugavamalt ninal ja avaldavad vähem mõju näiteks joostes, ratsutades, hüpates, palli mängides. Sportimiseks mõeldud prillide puhul on väga mugavad ka nende kummist sangaotsad, mis aitavad prillidel paigal püsida. Osa spordialade puhul tasub aga kasutada klassikalist kummipaela, mis hoiab prillid peas ka kõige aktiivsemate tegevuste korral.

Spordiprille tuleb tõepoolest valida vastavalt tegevusele ja elustiilile, et need tõesti oleksid silmadele kaitseks. Näiteks võivad harilikel prillidel raam ja prilliklaasid kukkumise korral või palliga näopiirkonda lööki saades puruneda, tekitades inimesele veelgi rohkem vigastusi, kuid spetsiaalsest materjalist spordiprillid on tugevad ja kaitsvad,“ ütleb Pere Optika optometrist Martiina Kadaja.

Prillide sangad peaksid ulatuma ilusti kõrva taha ja õrnalt peast kinni hoidma. Liiga tihedalt peas istuvad prillisangad võivad pigistama hakata ja tekitada ebamugavustunde. Teine oluline kriteerium on prillide kaal – kergemad prillid on

Prillide kuju oleneb spordialast. Näiteks jalgratturi sõiduasendis on pea kallutatud alla, ent pilk vaatab ette, mille tõttu oleks hea valida kumera kujuga pealt silma katvad prillid, mille raam võiks olla kulmukaare vastas. Jooksmise ajal on pea asend püstine ja pole vaja nii kumerat raami esipinda. Peale ereduse ja UV-kiirguse peaksid prillid kaitsma tuule, liiva, prahi ja putukate eest.

Kadaja rõhutab, et nägemist korrigeerivaid prille vajavatel inimestel tasuks kindlasti enne valiku tegemist konsulteerida optometristiga, sest erilahendusena on võimalik spordi- või päikeseprillidele tellida tehasest sportlase vajaduste järgi sobilike optiliste tugevuste ja omadustega prilliklaasid.

Prilliklaase on teadagi eri värvi ja värvi valides tuleb samuti lähtuda kavandatud tegevustest. Silmadele kõige mugavamaks peetakse pruuni, halli ja rohelist värvi klaase, mis muudavad vaid veidi ümbritsevate esemete tooni, jättes värvid loomulikuks. Kui autojuhtidel

soovitatakse halva nähtavuse ja keeruliste ilmaolude korral ning koidikul kanda kontrastsuse suurendamiseks kollaseid klaase, siis spordiprillide puhul peetakse timaalseima s an i as ne toone.

Korralik hooldus pikendab prillide eluiga

Hoolduse puhul tasub tähele panna mitut olulist nüanssi. Esiteks on korali mi fii ist illila ha ili lt prillidega kaasas ja seda tuleks eelistada nii särgile, salvrätikule kui ka kodukeemiaga puhastamisele. Prillide jaoks on olemas spetsiaalne puhastusvahend. Ja kui prilliläätsedele lisada mustust hülgav hüdrofoobne kate, ei pea prillilappi ja puhastusvahendeid nii sageli kasutama ning kriimustusvastane kate pikendab ka prillide eluiga.

Kui prillid on sporti tehes korralikult määrdunud, porised või tolmused, võib neid leige vee all loputada, ent ärge unustage, et prilliläätsede pinnakatted ei talu suuri kuumusi. Seetõttu ei tasu spordiprillidega minna sauna ega jätta neid kuumal suvepäeval päikese kätte auto armatuurlauale. n

TEKST: Gerli Ramler FOTOD: ©Mangostar

Miks sõita JALGRATTAGA?

FOTOD: Shutterstock

Jalgratas on korraga nii liiklusvahend, sporditarvik kui ka lustimiseks mõeldud masinavärk. Ühte

jalgrattaga sõitu on võimalik kokku panna

lõbu, kindlaks ajaks kindlasse kohta jõudmine ja sport. Samal

ajal kui sõidad poodi

leiva järele, spordid ja lõbus on ka. Tahad närvi

puhata ja pisut lõbutseda, teed samal ajal ka sporti.

Teed sporti ja saad sama

soojaga korra maal

vanaema juures käia.

Portaal Bicycling.com kogus teadusuuringutest kokku rattasõidu kasuks rääkivad argumendid. Jalgrattaga tuleb sõita ja nüüd on selleks teada 15 väga olulist põhjust.

Rattasõit vähendab 2. tüüpi diabeedi väljakujunemise ohtu. Soomes tehtud uuringust selgus, et igapäevane 30-minutiline rattasõit kahandab haiguse riski 40% võrra. Isegi neil, kellel juba on diabeet, on pedaalide väntamisest kasu. Regulaarne rattasõit stabiliseerib vere glükoosisisaldust.

Südame vorm paraneb (nädalas 30 kilomeetri läbimine vähendab südameataki riski poole võrra), lihaste sooritusvõime suureneb ja enesetunne muutub mõnusamaks. Ka kopsud muutuvad tugevamaks.

Nagu kõik kehalised tegevused vähendab ka rattasõit liigesepõletiku ehk artriidi ohtu.

Rattasõit hoiab noorena! Londonis identsete kaksikutega tehtud uuringud näitasid, et kolm korda nädalas sadulasse istuv inimene võib paista märksa noorem kui tema füüsiliselt passiivne kaksikvend või -õde.

Kalorid põlevad. Rattaga on võimalik sõita väga mitut moodi – võib rahulikult ja mõnusalt kulgeda, ent võib ka arendada kõva koormust, mis põletab 700 kilokalorit tunnis. Ainevahetus kiireneb sõidu ajal ja jääb tavapärasest kiiremaks mitmeks tunniks pärast sõitugi. Muide, ka WC-s saab rattur oma asjad aetud kiiremini ja kergemalt kui laiskvorst.

Kuna rattasõit mõjutab positiivselt ajukeemiat, vähendab see harrastus depressiooniohtu. Rattasõit paneb organismi tootma ka hormooni kortisool, mis mõjub stressi vähendavalt.

Võib tunduda uskumatu, aga rattaga tööle sõitjad hingavad kopsudesse vähem heitgaase kui autos istujad.

Rattasõit muudab organismi tugevamaks, nii et see ei jää enam nii lihtsasti nakkus- ja külmetushaigustesse. Põhja-Carolina ülikoolis tehtud uuringu järgi avaldab positiivset mõju juba see, kui sõidad viiel päeval nädalas 30 minutit.

Kuna rattasõit tugevdab südant ja veresoonkonda, paraneb ka seksuaalne võimekus. Michigani ülikooli teadlased leidsid, et raseduse ajal rattaga sõitmine kergendab lapse ilmaletulekut ja kiiren-

KOOSTAS: Martin Hanson

dab sünnitusjärgset taastumist. Positiivne mõju kandub isegi lapsele: neil, kelle emad raseduse ajal rattaga sõprust pidasid, on poole väiksem oht ülekaaluliseks muutuda.

Rattasõit parandab ajutööd, mõtted muutuvad selgemaks ja terasemaks. Mõnedki on rattasõidul kogetavaid vaimseid elamusi võrrelnud mediteerimisega. Kokkuvõttes suureneb inimese produktiivsus ja loomingulisus. Seega pole rattasõidule kulunud aeg sugugi maha visatud, vaid tasub end peagi ära. Kui tunned keset päeva väsimust ja roidumust, võib mõneminutiline sutsakas rattaga su taas erksaks muuta.

Rattasõit vähendab rinna- ja soolestikuvähki haigestumise ohtu. Soomlased tegid kindlaks, et regulaarselt rattaga sõitvate meeste vähioht väheneb lausa poole võrra.

Kui oled päeval teinud korraliku rattaringi, magad öösel õiglase und. Kehaline aktiivsus kiirendab uinumist ja parandab une kvaliteeti. n

Allikas: Forte.ee

Jalgrattaliidu president Raivo Rand:

ENNE MA JÄRELE EI JÄTA, KUI TULEB UUS VELOTREKK

Pirital asub Eesti ainus velotrekk, mis toimis kiiduväärt treeningu- ja võistluspaigana üle 40 aasta, ent lõpuks väsis. Kas samale kohale kerkib kunagi mitmeotstarbeline sisetrekk, millest on räägitud juba kümmekond aastat? Jalgrattaliidu president Raivo Rand on teotahet podcast’is „Jalgrattapalavik“ välja lubaduse, et tema enne ei jäta, kui trekk tuleb.

täis ja käib

„Velotreki ideega on tegutsetud viimased paar-kolmkümmend aastat. Praegune trekk on aastaid suletud ja seal oleks ohtlik sõita. Minu silmis annaks samasse kohta sisetreki ehitamine Piritale palju juurde, sest sinna ei tuleks ainult sisetrekk, vaid suurem ja multifunktsionaalsem spordikompleks, kus saaks eri alasid harrastada. Rattaspordile annaks see ka palju juurde, sest näiteks olümpial antakse trekisõidus välja 22 medalikomplekti. Ka meil on kindlasti palju noori, kes maantee- või mägirattasõidus ei oleks nii tugevad, kuid kelle ala oleks just trekisõit,“ arvab Rand.

ja Rand. ja eelarve ulatuses.

Tallinna linn on võtnud velotreki oma arendusprojektide nimekirja ja nõus panustama uue kompleksi ehitusse poole eelarve ulatuses. „Teine pool peaks tulema siis riigilt, kuid praegu ei ole minu töö valitsuste kulutamisel veel vilja kandnud. Aga mina enne järele ei jäta, kui uus velotrekk olema saab,“ kinnitab jalgrattaliidu president. Tema arvates võiks uus trekk kanda Erika Salumäe nime.

Kuidas võtta JALUTAMISEST maksimum?

Kuna jalutamise mõju kehale väljendub pikema aja möödudes, vajab see rohkem järjepidevust kui jooksmine. Täiskasvanud inimesel on soovitatav kõndida iga päev vähemalt 30 minutit, et täita keha umbkaudne liikumisvajadus.

Jooksmise puhul saab selle normi täidetud umbes 20 minutiga, kui treenida kolm korda nädalas. Ent jooksmisega kaasneb suurem vigastuste ja ületreeningu oht ning soojendusele, venitamisele ja riiete vahetamisele kuluv aeg muudab jooksmise umbes sama aeganõudvaks. Ühtlasi ei ole kõik inimesed valmis paugupealt jooksutreeninguid alustama, sest varasem ettevalmistus ja füüsiline baas on nõrk. Sellisel juhul tuleks alustada kergemalt, milleks sobib hästi jalutamine või kepikõnd.

Kõndimise mõju kehale

• Veresoonkonnahaiguste väiksem tõenäosus. Veresoonkonnahaigused on üks levinumaid terviseprobleeme. Paljud uuringud on jõudnud järelduseni, et juba neli tundi jalutamist nädalas aitab vähendada veresoonkonnahaiguste riski pea kolmandiku võrra. Kuidas on kõndimine nii efektiivne just veresoonkonnahaiguste vastu?

Kõndimine vähendab kolesterooli ja vererõhku ning parandab vereringlust ja südametööd, mis on kõik olulised faktorid organite korrapäraseks toimimiseks.

• Alandab kaalu. Jalutamine on hea kaloripõletaja – põletatud kalorite hulk oleneb sinu praegusest kehakaalust ja jalutamise intensiivsusest. Kui oled teinud esimesed sammud, on kalorite kaotamine juba alanud. Öeldakse, et üks tund kerget jalutamist võrdub keskmiselt vähemalt 100 kalori põletamisega. Võimatu ei ole kulutada tunnis ka kuni 400 kalorit, kõndides intensiivselt ja keerulisemal maastikul.

• Tugevdab lihaseid ja liigeseid. Jalutamine on universaalne treening, sest rakendab tööle pea kõik keha lihased. Suurima koormuse saavad jalalihased ja seejärel kerelihased, mis peavad eha fi see it na h idma. am ti n võimalik kõndimisega treenida käe- ja õlalihaseid, kuid selleks pead sa neid oma kehaga samas rütmis hoogsalt kaasa liigutama. Lihtsam võimalus oma ülakeha treenida on haarata jalutuskäigule kaasa käimiskepid või kergemad raskused.

• Parandab une kvaliteeti. Kuigi öeldakse, et hiline treening pärsib head und, siis tegelikult aitab õhtune jalutuskäik maandada pingeid, ärevust ja

stressi, nii et hiljem on kergem uinuda. Päeval tehtud jalutuskäik aitab keha rahustada ja heas mõttes kurnata, et õhtul oleks kergem uinuda. Ent kõndimine pole imerohi, suur osa unest oleneb siiski inimese elurütmist ja rutiinidest.

• Hoiab vaimset tervist. Nagu öeldakse, liigub mõte värskes õhus paremini. Stanfordi ülikooli 2014. aasta uuring näitas, et õues liikudes tugevnes inimeste loov mõtteviis kuni 60%, mis tähendas uute ideede teket ja probleemidele lahenduste leidmist. Ühtlasi võib 10-minutiline jalutuskäik olla sama hea ärevuse, stressi ja pingete leevendaja kui 45-minutiline treening.

Allikas: TerviseGeenius

KOOSTAS: Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

KUI TAHAD VANAS EAS ELUJÕUST PAKATADA, KÕNNI VÄHEM

Kuigi 10 000 sammu astumises pole midagi halba, eriti kui selle arvu püüdmine sind motiveerib, on vitaalsuse eksperdi Sergey Youngi sõnul tegelikult vaja vähem samme. Portaali mindbodygreen.com podcast’is avaldab Young, et piisab ka 7000 sammust ja paljud uuringud toetavad tema väidet.

Ühe uuringu järgi selgus, et naised, kes kõndisid päevas keskmiselt 4400 sammu, olid tervemad ja elujõulisemad kui naised, kes kõndisid päevas keskmiselt 2700 sammu.

Paremaid tulemusi nähti aga hoopis 7500 päevase sammu puhul, millest edasi enam suurt muutust ei märgatud. 2020. aastal tehtud uuringust avastasid teadlased, et aktiivne kõndimine mõjus tervisele hästi, aga kui 8000 sammu gruppi võrreldi 4000 sammu grupiga, ei nähtud suurt vahet.

Ent see, et 3000 lisasammu suurt ei muuda, ei tähenda, et neid ei peaks tegema – või õigemini: et neid ei peaks eesmärgiks seadma.

Youngi sõnul on nii, et kui inimene võtab eesmärgiks teha päeva jooksul 10 000 sammu, siis tegelikkuses õnnestub tal enamasti umbes 7000 sammu. Nii et tegelikult saavutatakse siiski suurepärane tulemus. Muidugi on igasugune liigutamine kasulik ehk järgi sellist rutiini, mis tundub sulle kõige realistlikum ja sobivam.

„Jalutamise ilu peitub selles, et sellele ei kulu palju aega. Saad selle lülitada oma tervislikku elustiili,“ julgustab Young.

Allikas: Anne & Stiil

Kas sa kõnnid enda arvates õigesti? Kui sa pole vastuses päris kindel, tasub oma jalutamisharjumustele veidi mõelda, sest inimesed teevad üllatavalt palju vigu, mida ei oskaks veaks pidadagi.

Vale kehahoiak

Kui istud terve päeva küürus ja pea ette lükatuna, on oluline enne uksest väljumist võtta aega selja sirutamiseks. „Paljud meist ei saa isegi aru, aga kui veedad kaheksa tundi päevas sülearvuti taga, siis püsti tõustes oled ikka selles asendis,“ selgitab raamatu „52 viisi jalutamiseks“ autor Annabel Streets. Mõnesekundiline venitamine võib tõesti midagi muuta. Streets ütleb, et ka jalaasend on oluline: veendu kõndides, et laskud kõigepealt pehmele kannale ja kasutad kõiki varbaid. „Varbad pole ainult tasakaalu tagamiseks, vaid ka selleks, et aidata meil tõhusamalt kõndida. Kui peaksite kõndides kasutama kogu jalga, kipuvad paljud meist lihtsalt ühe jalapoolega kõndima.“ Keskendudes sellele, kuidas iga varvas maapinnaga kokku puutub, kasutate kogu oma jalga ja edendate tasakaalu.

Ignoreerid hingamist

Nagu teisedki eksperdid fännib ka Streets nina kaudu hingamist, eriti kõndimise ajal. „Sinu ninal on kõige erakordsem filtreerimissüsteem,“ ütleb ta. „Sellel õnnestub saaste ja patogeenid välja filtreerida.“ See on muide eriti

kasulik, kui jalutad kärarikkas linnas. Nina kaudu hingates vabaneb ka lämmastikoksiid, mis mängib olulist rolli vereringe suurendamises ja hapniku rakkudesse tarnimises. „Seda on seostatud kopsude hea tervise ja immuunsusega ning see aitab verd ja hapnikku suruda kogu kehas ja kuni ajuni välja,“ lisab Streets.

Kannad vahel kõrvaklappe Üksinda jalutades on üsna tavaline kõrvaklappidest muusikat, taskuhäälingusaadet või midagi muud kuulata, et eraldada end ümbritsevast. Ja olgem ausad, ka jalutamine möödub niiviisi kiiremini. Aga Streets soovitab siiski võimaluse korral jalutada loodushäältega täidetud alas – näiteks pargis või mujal, kus on kuulda linnulaulu ja muud ning automüra pole nii vali. Miks? Uuringud on näidanud, et need, kes kuulasid looduslikke helisid, nagu nirisev oja, linnulaul ja krõbisevad lehed, teatasid 30% suuremast lõõgastumisest. Ja eelnimetatud helidest võitis linnulaul! 40% osalejaid ütles, et see heli teeb nad õnnelikumaks. Nii et kui saad suunduda piirkonda, kus võib kuulda palju looduslikku linnulaulu, võib see Streetsi sõnul parandada sinu vaimset tervist, kuid kui jalutad näiteks suure liiklusega linnas, on müra summutavad kõrvaklapid suurepärased. n

Allikas: Mind Body Green

SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX HM60R

Võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

• Komplektis laetav aku (2600mAh)

• USB-C laadimisjuhe

• Vee- ja tolmukindel IPX-8, 2m

• Valge ja punane valgus

• Reguleeritav kaldenurk

• Läätsel kahe valgusvihu süsteem

FENIX HL32R

Kerge ja kompaktne pealamp

Võimsus max 300 lm

Valgusvihk max 49 m

Võimsus max 1300 lm Valgusvihk max 120 m

90 €

FENIX HM65R-TR

Võimas ja pika tööajaga

laetav pealamp

Võimsus max 1300 lm Valgusvihk max 170 m

114 €

FENIX HM70R

Eriti võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

Võimsus max 1600 lm

Valgusvihk max 186 m

FENIX PD36R

Erakordselt võimas ja pika tööajaga taskulam

• Komplektis laetav aku (5000 mAh)

• USB-C laadimisjuhe

• Vee- ja tolmukindel (IP68)

• Käepael ja vööklamber

• Vutlar

Võimsus max 1600 lm Valgusvihk max 283 m

114 €

FENIX UC35 V2.0

Väike, kompaktne ja võimas taskulamp

Võimsus max 1000 lm Valgusvihk max 266 m

99 €

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust.

Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

Võimsus max 3000 lm Valgusvihk max 470 m

88 €

FENIX E-CP

Taskulamp-akupank 5000 mAh

Võimsus max 1600 lm Valgusvihk max 222 m

66 €

TÕHUSAT HARJUTUST,

mida võiksid jõusaalis teha

Jõusaalis treenimise kultuur ulatub lausa aastakümnete, kui mitte -sadade tagusesse aega. Viimaste aastatega on aga toimunud hüppeline areng nii masinate kui ka harjutuste valikus.

Paljud teada-tuntud baasharjutused on kas unustatud või annab neid kergete variatsioonidega palju efektiivsemalt sooritada. Lausa patt oleks neid enda keha jaoks kasutamata jätta.

Puusatõsted

Üks tähtsamaid lihasgruppe iga treenija ja spordiala jaoks on tuharad. Tugevaid tuharalihaseid vajavad nii naised kui ka mehed, harrastajad ja sportlased, nii kestvus- kui ka jõutreeningutega tegelejad. Ja mis siin salata, prink tagumik on ka silmale ilus vaadata. Paraku on selle suure lihasgrupi treenimine tihti alahinnatud. On levinud arvamus, et tuhara treenimiseks piisab kükkidest. Tegelikult on ilusa ja tugeva tagumiku treenimiseks palju rohkem võimalusi. Üks suurepärane harjutus on puusatõsted, mida on kõige mugavam ja tehniliselt turvalisem sooritada spetsiaalsel masinal.

Toeta ülakeha pingile ja aseta jalad tuharate lähedale. Kõige turvalisem on proovida harjutust esmalt raskuseid kasutamata. Suru läbi kandade tuhar maast lahti ja tõsta keha puusadest üles paralleelselt maapinnaga. Oluline on pigistada tuharaid lõppasendis kõvasti kokku, et tekiks õige lihaspingutus ja tunne.

Treener Kadi Hunt annab nõu, kuidas jõusaali masinad enda kasuks efektiivselt tööle panna. Ka vanusega kaasnevate iseärasuste vastu saab tema sõnul väga efektiivselt võidelda jõusaalis treenides.

Jõutõmme masinal

Jõutõmbes osaleb suur hulk lihaseid, neist suuremad on selja lailihas, õlgade tagumised lihased, selgroosirgestajad, trapets- ja romblihas, kerelihased, tuharalihased, reielihased, biitseps, kõhu- ja säärelihased. Kui palju jääb saavutamata, kui see harjutus kõrvale jätta!

Kuna jõutõmmet sooritades tehakse tehnikas tihti vigu, eelista võimaluse korral alati spetsiaalset masinat, mis on paljudes spordiklubides. Samuti on masinal turvalisem treenida suurte raskustega.

Vali enda jaoks optimaalne raskus ja pea meeles, et tark on alustada pigem kergemast raskusest, et õige tehnika kätte saada. Hoia selg sirge ja tugev ning jälgi, et sa ei tõstaks raskust üles kükist ega ka pulksirgete jalgadega. Raskust üles tõstes suru jalatallad tugevalt vastu maad ning veendu, et terve soorituse vältel liiguksid puusad ja põlved samas tempos. Lõppasendis suru tuharaid tugevalt kokku.

Just vanusega kaasnevate iseärasuste vastu saab jõusaalis treenides vägagi efektiivselt võidelda.

FOTOD: Shutterstock

Bulgaaria käärkükk

(tagumine jalg pingil)

Bulgaaria käärkükk on tõeline tuharavormija. See on raske, aga ülimalt efektiivne harjutus just tagumikule ja reielihastele. Lisaks on sellel harjutusel tähtis roll puusaliigese stabiliseerimisel. Kuna prink tagumik on üks populaarsemaid treenijate eesmärke, leiab Bulgaaria käärkükk peaaegu alati treeningukavas oma koha – tulemused on lihtsalt niivõrd head.

Nipp edasijõudnutele: kalluta keha kergelt ette või astu ees oleva jalaga pikem samm edasi, et suurendada pingutust tuharas veelgi. Erinevalt traditsioonilisest käärkükist koormab selline kehaasendi muutmine rohkem reie tagakülge ja istmikku.

Toeta tagumine jalg pingile ja hoia rindkere otse. Kõverda eespool olevat jalga, kuni esimese ja tagumise jala põlves moodustub täisnurk. Jälgi, et eesmise jala põlv ei liiguks varvastest ettepoole. Selleks et aktiveerida rohkem tuharalihast, suuna keharaskust rohkem eesmise jala kannale.

Triitsepsi surumised

Veel üks suurepärane harjutus, mida jõusaalis tegemas näeb väheseid. See harjutus on miskipärast alahinnatud just naiste seas. Ent see on imeline liigutus vältimaks rippuvat nahka kätel ehk nn topeltlehvitust. Just seesuguste vanusega kaasnevate iseärasuste vastu saab jõusaalis treenides vägagi efektiivselt võidelda.

Kuna tegemist on võrdlemisi raske harjutusega, on parim kasutada selleks masinat. Isegi kui triitsepslihas on piisavalt tugev, et sooritada harjutust ka vastupanuraskuseta, annab masinal treenimine võimaluse keskenduda tehnikale.

Vastupanu valides ära alahinda oma võimeid ja katseta ka kergema raskusega. Mida kergem on vastupanu, seda suurem on pingutus lihases. Jälgi küünarvarsi kõverdades, et sa ei suruks oma käsi liiga keha lähedale ega liiguks alla õlgadest.

Kiikuv kükk sangpommiga

Suurepärane tervet keha hõlmav harjutus, mis võib kõrvalt vaadates esmapilgul tunduda küll rohkem nagu mingisugune tsirkusetrikk, aga proovi ja sa ei kahetse!

Kuna tegemist on suuremat liikumist nõudva harjutusega, on sooritusel ka rohkem aspekte, mida jälgida.

Õlavööde hoia vabalt ja liikuvana ning sangpomm peaks lõppasendis asetsema

umbes õlgade kõrgusel. Aktiveeri oma tuharalihased, surudes kükkasendist üles läbi kanna ja pingutades neid püstiasendis.

Pea ja kael hoia neutraalsena ning ära lase küünarnukke lukku. Tundub korraga palju? Proovi mõned korrad esmalt ilma raskuseta ja alles pärast soojendust haara pommil sangast.

Rinnalt surumine pallil

Tavaline rinnalt surumine pingil on jõusaalis väga populaarne ja tihti sooritatav harjutus ning tänu selle tõhususele ka igati põhjendatult. Küll aga on võimalik seda lihtsat liikumist sooritada mitu korda efektiivsemalt võimlemispalli abiga.

Tänu palli liikuvusele ja ebastabiilsele toetuspinnale paned selle harjutusega proovile ka oma tasakaalu ning treenid seeläbi kerelihaseid. Seega taltsuta esimesel katsel oma entusiasmi ja ära haara liiga suurt raskust, sest koormus on hoopis teine. Olenemata sellest, et raskus on kergem, tunned kindlasti sooritust rinnalihases juba järgmisel päeval.

Haara sobiva raskusega hantlid ja istu pallile, toetades hantlid püstiasendis põlvedele. Hoides selja tugeva ja sirgena, libista end jalgade abil pallile selili. Selili asendis suru käed koos hantlitega sirgeks. Edasi toimub liikumine juba nagu tavalise rinnalt surumise puhul. Kõverda käed küünarnukkidest, kuni need on paralleelselt maapinnaga, ja seejärel suru tagasi üles algasendisse.

ORTOOSE JA

TERVISEABIVAHENDEID

ITAKTerviseabivahendite kauplused, mis on spetsialiseerunud ortoosidele:

TALLINN

Mustamäe Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sütiste tee 19, E–R 9–17

Kesklinn Kesklinna Lastepolikliinik

Ravi 27 E–N 8.30–16.30, R 8.30–16.00

Lasnamäe MedicumiTervisekeskus

Punane 61, E–R 9–17

TARTU

Maarjamõisa PuusepaTervisekeskus

L. Puusepa 3, E–R 9–17

NARVA

Narva Haigla (2. korrus) Haigla 1, E–R 9–17

AHTME

Ida-Viru Keskhaigla

Ilmajaama 12, E–R 9–17

Ortooside põhivalik ja suurem valik liikumis- ja taastusravi- ning põetus-, laste- ja olmeabivahendeid on saadaval meie teistes ITAKi kauplustest üle Eesti!

Tutvu kogu tootevalikuga e-poes!

PIISAV PUHKUS kui parima elu alustala

Me kõik soovime elada optimaalselt, pakatada energiast ja tervisest. Soovime täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. See aga tähendab, et peame enda eest iga päev hoolitsema, et meie keha ja meeled teeksid heaolu nimel koostööd.

TEKST: Sigrid Aunap

Esimene oluline samm igapäevase heaolu jaoks on uni ja piisav puhkeaeg. Väsimus ja kurnatus ei vähenda mitte ainult meie füüsilist sooritusvõimet, vaid soodustab ka stressi – depressiooni ja läbipõlemiseni välja. Piisav puhkus võimaldab kehal igapäevastest pingutustest taastuda ja teha mõttemaailmale justkui restardi.

Unepuuduse tagajärjed

Unepuudus on muu hulgas mitme haiguse riskitegur. Näiteks võib see soodustada südamehaigusi, kõrget vererõhku, diabeeti, insuldiriski ja kehakaalu kasvu. Ebapiisav uni mõjutab otseselt meie välimust, sest juba pärast ühte magamata ööd on nahk kahvatu ja silmad paistes. Krooniline unekaotus viib aga nahalt sära ja teeb silmaalused tumedaks. Kui inimene ei saa piisavalt magada, siis vabastab keha aina rohkem kortisooli (stressihormoon), mis võib murda naha

kollageenivalke. Kollageen aga hoiab naha sileda ja elastsena ning on kena väljanägemise tarvis väga oluline.

Une ajal toodab organism kasvuhormooni, mille mõjul moodustub lihaskude. Noortel aitab kasvuhormoon kasvada ning vanematel inimestel kasvatada lihasmassi, paksendada nahka ja tugevdada luid. Kuna kasvuhormoon tagab inimese kehalise arengu ja rakkude uuenemise, mängib see olulist rolli näiteks vigastustest paranemises.

Palju on räägitud sellest, et tervislik toitumine ja piisav liikumine on tugeva tervise alus, kuid asjatundjate sõnul ei ole sellest kõigest sugugi kasu, kui kehale ei anta aega koormusest taastuda. Jah, ka tervislik toitumine koormab siiski organismi, andes sellele tööd.

Kehal on vaja aega, et toime tulla kõigega, mida me tarbime ja päeva jooksul teeme. Siinkohal tulebki mängu piisav uni, puhkus ja lõõgastus.

Miks on vahel keeruline uinuda?

Kindlasti on paljudele tuttav olukord, kus und lihtsalt ei tule – selle asemel hakkavad magamamineku ajal peas keerlema kõik päevased mõtted, mured järgmise päeva kohustuste pärast ja isegi meenutused aastaid tagasi kogetust.

Abiks ei ole seegi, et igapäevatoimetuste lihtsamaks ja kiiremaks muutmiseks ümbritseb meid palju tehnoloogiat. See häirib und, sest nutiseadmete ekraanidest kiirguva sinise valguse (ja tegelikult ka kõikvõimaliku muu valguse) tõttu ei saa me kätte signaale, et nüüd on aeg magama jääda. Lisaks mõjutab tehnoloogia meie vaimu, tekitades paljudele vajadust olla pidevalt kättesaadav ja kõigega kursis.

Hea une tarbeks on vaja keha esmalt ka väsitada – sügavamalt puhkavad inimesed, kelle elu on aktiivsem. Näiteks kroonilise unetuse käes vaevlejatel on füüsiline liikumine unetust tunduvalt

Unsplash

leevendanud – on uuritud, et unetusega kimpus olnud inimesed uinusid juba pärast 4–24 nädalat aktiivsemat liikumist kiiremini ja magasid pikemalt ning nende une kvaliteet oli parem. Kui keha saab päeval piisavalt koormust, on inimene magades kauem sügava une seisundis, milles keha taastub. Samuti on uinumine tänu füüsilisele aktiivsusele kiirem. Kui teeme päev otsa vaimset tööd, väsib küll aju, kuid keha on istuva töö ajal puhkeasendis. Kuigi tunneme väsimust, võib uinumisega raskusi olla. Seega tuleb parema une (ja üldse parema enesetunde) nimel anda iga päev koormust ka oma kehale.

Täiuslik unekeskkond

Kui tunned, et ei maga hästi, tasub oma magamistuba üle vaadata. Heaks uneks peab magamistuba olema puhas, korras ja rahulik ruum, mis on pühendatud unele ja puhkamisele. Une ajal peaks tuba olema pime, magamistoa akende ees võiksid olla pimendavad aknakatted või paksud kardinad, kuid vajaduse korral saab kasutusele võtta ka öömaski. Ka mõned aroomid mõju-

vad uinumist ja lõõgastumist soodustavalt, näiteks võib õhtusel ajal kasutada aroomilampi või difuuserit, millesse on lisatud paar tilka looduslikku lavendliõli.

Ka kvaliteetne voodi on hea une tagamiseks oluline. Õige ja korralikult keha toestav madrats vähendab öist liigutamist, pidevat asendi otsimist ja valusid. Seejuures tasub meeles pidada, et madrats tuleks iga kuue-seitsme aasta tagant välja vahetada, et tagatud oleks nii hügieen kui ka madratsi keha toestav vorm.

Samuti on oluline magamistoa temperatuur – pigem olgu tuba jahedam. Parimaks magamise temperatuuriks peetakse 16–18 soojakraadi. Uinuda võib aidata seegi, kui enne magamaminekut keha maha jahutada näiteks karges õhus jalutades või jahedama dušiga. n

Allikad: Fertilitas, Hea Une Keskus, Delfi Sport

MITU TUNDI TULEKS MAGADA?

Piisavalt palju und on organismile väga vajalik, aga mida see „piisavalt“ tähendab ja millal kogeme vähese une negatiivseid mõjusid?

Seda, kui pikk peaks olema tervislik uni, mõjutavad paljud asjaolud. Üks oluline neist on inimese vanus. Kõige rohkem und vajavad vastsündinud, kelle puhul peetakse normaalseks koguni 14–17 tundi und ööpäevas. Vanemaks saades hakkab unevajadus vähenema ja täiskasvanu vajab keskmiselt 7–9 tundi und. Igale reeglile leidub aga erandeid ja mõnel inimesel piisab hea enesetunde saavutamiseks ka kuuetunnisest ööunest. Selle erandi teisel poolel on inimesed, kes vajavad keskmisest veidi rohkem und. Kui suur unevajadus ei tekita päevaseid probleeme (näiteks päevane väsimus, unisus, keskendumisraskused, ärrituvus), siis võib seda pidada inimese eripäraks. Üldiselt aga tasuks üle kümnetunnise keskmise unevajaduse põhjuseid siiski uurida.

Pexels

Mingil määral on unevajadus mõjutatud geneetilistest teguritest. See tähendab, et vanematel, kes magavad keskeltläbi üheksa tundi ööpäevas, on suurema tõenäosusega laps, kelle unevajadus on pigem suurem.

Miks on puhkust vaja?

• Puhkust on vaja kehakaalu kontrolli all hoidmiseks, sest see aitab kehal päevastest pingutustest ja pingetest taastuda.

• Piisav uni tagab mälu ja õpivõime säilimise.

• Uni on oluline tegur kliinilise depressiooni vältimiseks.

• Piisav puhkus ja uni on vajalik uute ajurakkude kasvuks.

• Und on vaja külmetus- ja nakkushaigustesse haigestumise vältimiseks.

• Piisavalt pikk uni takistab veresoonte lubjastumist, ennetades sellega südameatakki ja insulti.

• Piisava kestusega uni hoiab töökorras elu suunavat bioloogilist kella.

Piisav puhkus

võimaldab kehal igapäevastest pingutustest taastuda ja teha mõttemaailmale justkui restardi.

VEAD, mida on oht toitumises ja treeningutel teha

Olenemata sellest, kas higistama paneb igapäevatöö või trenn, on lihtne langeda toitumisvigade küüsi, mis hoiavad sind tagasi ega lase treeningutest viimast võtta.

Ehkki soovitatakse lisada igale einele häid rasvu, nagu avokaado, pähklid, seemned ja kookosõli, kannatavad nii mõnedki siiski rasvafoobia all ja hoiavad tagasi, sest kardavad, et rasv teeb paksuks. Ent piisavas koguses rasvade söömine on nii treeningutoitumise kui ka kaalujälgimise vaatest tark strateegia, sest:

• hoiab kõhu kauem täis,

• tekitab küllastustunde, lülitades välja näljahormoonid,

• suurendab antioksüdantide neeldumist, mis uute uuringute kohaselt on seotud saledusega,

• kiirendab ainevahetust, aidates põletada rohkem kaloreid.

Rasv on üks tähtsamaid toitaineid, sest on inimese rakustruktuuri osa. See tähendab, et organism ei suuda rakku parandada ega uut rakukonstruktsiooni luua, kui pole selleks oluliseks tööks vajalikku rasva. Liiga suurest osast

rasvadest loobumine võib viia kurnatuse, kroonilise nälja, küllastustunde puudumise, ärrituvuse, depressiooni ja nõrgema immuunsüsteemini ning suurendada vigastuste tõenäosust. Seega, isegi kui püüad oma keha rasvaprotsenti vähendada, ära karda smuutile lisada pähklivõid ja avokaadot ning hautada juurvilju külmpressitud oliiviõlis. Rasvapuudujäägi täitmine võib olla võti, et hakkaksid lõpuks ometi tulemusi nägema.

Proteiin on A&O

Kuigi proteiin on taastumiseks kõige olulisem toitaine, on see siiski kõigest pusle üks tükk. Peale lahja proteiini, nagu nutitelefonisuurune portsjon kana või kala või kulbitäis läätsesid, peaksid üritama süüa rikkalikult ka värsket köögivilja (et asendada kaotatud toitaineid ja täiendada antioksüdantide varusid), tervislikke rasvu (mis samuti aitavad

lihastel paraneda ja optimeerivad vereringet), väikese portsu täisteratooteid, nagu must riis või kinoa (et taastada kaotatud glükogeen, lihaskoes talletatav süsivesik, mis on treeningu ajal põhiline kütuseallikas), ning loomulikult vedelikku, soovitatavalt ikka vett (taastamaks vedelikukadu).

Kui teed trenni pärast tööd, oleks suurepärane trennijärgne taastav õhtusöök praetud kana, krevetid või orgaaniline tofu juurviljadega, kõrval väike ports täisterariisi, garneeritud viilutatud mandlite või mustade seesamiseemnetega. Lihtsaks ja aromaatseks kastmeks, mis pole täis suhkrut, sega kokku paar supilusikatäit pruuni riisi äädikat, veidi värskelt pigistatud tsitruse (näiteks mandariini või veriapelsini) mahla, näpuotsatäis värskelt riivitud ingverit, hakitud küüslauku ja purustatud punast pipart. n

KOOSTAS: Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

Allikas: Oma Maitse

Spordijoogid ja valgubatoonid. KELLELE JA MILLEKS?

Poelettidele ilmub üha uusi põnevaid spordijooke ja valgubatoone. Aga kes ja millal neid tarvitama peaks ning mida selliste toodete puhul jälgida?

TEKST: Sigrid Aunap FOTOD: Shutterstock

Kõigepealt on oluline selgeks teha, et energia- ja spordijook on kaks eri asja. Kui energiajoogist otsitakse, nagu nimigi ütleb, lisaenergiat, siis spordijoogid on välja töötatud füüsiliselt aktiivsetele inimestele, et vältida vedelikupuudust ja taastada kiiresti organismi töövõime.

Spordijoogi tarvitamine saab oluliseks regulaarsete treeningute puhul, mis kestavad üle 45 minuti. Samuti sobib see hästi inimestele, kes töötavad äärmuslikes tingimustes või teevad rasket füüsilist pingutust nõudvat tööd, sest intensiivse lihastöö käigus kaotab organism palju vett, energiat, vajalikke elektrolüüte

ja vitamiine. Siis võibki abi saamiseks haarata spordijoogi, mis tagab vajalikud süsivesikud, täiendab elektrolüütide varusid ja toetab vedelikuvarude taastamist. Seeläbi aitab spordijook suurendada füüsilist vastupidavust.

Kuidas valida? Spordijoogid jaotatakse kategooriatesse osmolaarsuse ehk organismi imendumise kiiruse järgi. Kuna vedelike organismi imendumine on seotud vereplasma osmootse rõhuga, ei pea organism ainete transpordi jaoks lisatööd tegema ja nii suhkrud kui ka mineraalained jõuavad lihastesse kiiremini. Suurem osa müüdavaid spordijooke on isotoonilised,

mis tähendab, et nende osmolaarsus on verega väga sarnane ja imendumine toimub kiiresti. Spordijooki on soovitatav juua nii treeningu ajal kui ka pärast seda.

Spordijookide tähtsamate koostisosade hulka kuuluvad vesi, süsivesikud ja naatrium, mis täidab elektrolüüdi rolli ning aitab organismil vett ja glükoosi omastada. Peale mainitud põhikoostisosade võib spordijookides olla ka lisatud vitamiine, näiteks B- ja C-vitamiini, ning mineraalaineid, nagu magneesium, kaltsium ja kaalium. On teaduslikult kinnitatud, et spordijoogi naatriumisisaldus peab olema vahemikus 460–1150 mg liitri kohta.

Enne spordijoogi ostmist tasub kindlasti jookide koostisega tutvust teha, enda vajadused välja selgitada ja meeles pidada, et iga asja liigne manustamine võib tuua rohkem kahju kui kasu. Näiteks sisaldavad paljud spordijoogid siiski

VITAMIINIGIID: kuidas pärast pakast oma tervist turgutada?

TEKST: Sigrid Aunap

FOTOD: Unsplash, Pexels

Külmal ajal on mõneti keerulisem saada

loomulikul teel kõiki organismile vajalikke aineid. Sööme ju vähem värskeid köögi- ja puuvilju ning marju, ei näe peaaegu üldse päikest, liigume vähem ja lisaks varitsevad meid viirushaigused.

Niisiis on kevad ideaalne aeg, et mõelda, kas ja milliseid vitamiine või toidulisandeid võtta, et särava ja energilisena suvele vastu minna.

Vitamiine on vaja küll väikeses koguses, mikrogrammidest milligrammideni, kuid seeeest pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Meeles tasub pidada, et inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine, kuid neidki ainult sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul.

Et organism toimiks täistuuridel

Vitamiine on vaja selleks, et organism saaks täistuuridel toimida, kuid kuna igal ajal me kõike vajalikku toidust siiski piisavalt kätte ei saa, oleks hea organismi turgutada toidulisanditega. Kuidas teada saada, mida on kehal parimaks toimimiseks parasjagu vaja? Kindlasti tasub mõelda sellele, et profülaktika mõttes toidulisandeid võtta ei ole kuigi mõistlik – niisamuti ei peaks endale ise diagnoose panema. Meditsiiniasutused võimaldavad vitamiinide taset hindavaid analüüse,

mida tasuks kaaluda, et olla kindel, kas organismis on midagi puudu. Eesmärk võiks alati olla oma keha maksimaalne toetamine ja selleks tasub tarvitada õiges koguses õigeid asju.

Millest vitamiinipuudus üldse tekkida võib? Nagu mainitud, on ühed peamised mõjutajad toitumise ja olmega seotud põhjused, näiteks tasakaalustamata ühekülgne toit ja toiduainete vale töötlemine. Ent vitamiinide ja mineraalide omastamist ja vajamist võib mõjutada ka hulk füsioloogilisi põhjuseid – näiteks vajavad väikelapsed, rasedad, imetavad naised ja eakad mõningaid vitamiine rohkem. Samuti on suur mõju organismi haiguslikel seisunditel ja mõnedel ravimitel. Vitamiinide omastamist takistavad liigne kohvijoomine, alkoholi tarvitamine ja suitsetamine. Seega tervist tuleb toetada vastavalt vajadusele ja abiks on ka oma igapäevaste harjumuste ülevaatamine.

Imelise ilu heaks

Külmast talvest räsitud nahk, kahvatu jume ja üldine väsimus väärivad tähelepanu ja võivad viidata vitamiinipuudusele. Ja olgem ausad – isegi kui tegelikult midagi puudu pole ja kahvatu jume taga on kõigest see, et pole ammu päikest näinud, ei jookse nn iluvitamiinid ka mööda külge maha.

Naha nooruslikkust toetab näiteks

A-vitamiin, mida on vaja limaskestade normaalseks arenguks, rakkude arens a dede m d stamise s. a roteen ehk A-vitamiin parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele. Niisamuti aitab keha nooruslikuna hoida ja kortsukesi vähendada E-vitamiin, millest võib abi olla ka püsiva akneprobleemi korral. Samuti kaitseb E-vitamiin nahka UV-kiirguse eest ning seda on nimetatud energia- ja vastupidavuse vitamiiniks.

C-vitamiin ehk askorbiinhape osaleb kogu organismi pidevas uuendamises: parandamisprotsessides, naha, sidekoe, luude, kapillaaride, igemete ja hammaste tervise tagamises, vere puna- ja valgeliblede uuenemises, vere

kolesteroolisisalduse tasakaalustamises, ensüümide aktiveerimises, raua imendumises jpm.

Antioksüdantsete omadustega vitamiini sarnase ehitusega koensüüm Q10 on organismi igapäevase energiavarustuse oluline komponent, mis võimaldab rakus energiat toota ning tugevdab vastupanu stressile ja haigustele. Lisaks aitab Q10 pidurdada keha vananemist. Viimati mainitud omaduse tõttu leiab Q10 koensüümi ka kosmeetikast, eriti kreemidest.

Rasvhapetest on asendamatu oomega-3. Erinevalt oomega-6-rasvhappest ei suuda keha oomega-3 ise toota, mistõttu on kasulik seda juurde manustada. Oomega-3- ja oomega-6-rasvhape peavad tasakaalus olema, ning kuna igapäevane toit sisaldab märksa rohkem oomega-6-rasvhappeid (taimsed õlid) kui oomega-3-rasvhappeid (kala ja meresaadused), tuleks suurendada just viimati mainitu tarvitamist.

Iluvitamiinide kõrval vajab keha talveunest ärkamiseks ka mineraale. Räni parandab juuste struktuuri ja REKLAAM

Kräuterhof silmakreem on kerge tekstuuriga, sisaldab hüaluroonhapet ja fütokompleksi seitsmest looduslikust ekstraktist (magnoolia, kummel, pajukoor, roheline tee, elupuu, greip ja taruvaik). Kreemis olev skvalaan hooldab nahka õrnalt ja aitab säilitada loomulikku niiskustasakaalu, samas kui hüaluroonhape aitab vähendada kortsukesi. See lõhnavaba silmakreem sobib suurepäraselt ka tundlikule nahale. Sel aastal on Kräuterhofi silmakreem saanud Anne&Stiili ilulemmiku tiitli, mis tõestab selle tõhusust ja populaarsust ilumaailmas.

Proovi seda silmakreemi ja naudi värskemat ning meeldivamat vaadet läbi hoolitsetud silmade.

Toode on saadaval Startlani e-poes: www.startlan.ee

JAHUTUS LEEVENDAB VALU

Hartmann DermaPlast ACTIVE külmaplaaster pakub mõnusat jahutust ja leevendab valu, kui on põrutus, lihaserebend, nihestus, verevalum, paistetus või põletik jäsemel, kaelal või õlapiirkonnas. Plaastri kasutamine on lihtne ja mugav. Tänu mentooli ja hüdrogeeli sisaldavale jahutavale toimele on jahutav mõju tunda kohe pärast plaastri peale asetamist ja see püsib kuni kuus tundi. Pakendis on viis 10 × 14 cm suurust plaastrit. Müügil Apotheka ja Südameapteekides.

verevarustust. Kindlasti peaks vältima ka liigset suhkrutarvitamist, sest suhkur a afinee it d süsi esi d ah sta ad kollageeni struktuuri.

Kõige rohkem sarnaneb inimese kehas leiduva kollageeniga merekollageen, mis läbib kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ja imendub kehas kõige tõhusamalt.

B-grupi vitamiinide võlu

B-grupi vitamiinid on olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. Samuti on need asendamat d n isüsteemi n maal seks funktsioneerimiseks ja vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamiseks.

B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos, kuid t hele tas anna et ühe itamiini liigtarvitamine võib põhjustada teiste imendumise häireid. Üks B-grupi vitamiinide puudujäägi põhjuseid on töödeldud toitude söömine, sest säärastest toitudest on suurem osa B-grupi vitamiine eemaldatud. Teine põhjus on suurenenud suhkrutarvitamine, mille tagajärjel tekib soolestikus B-grupi vitamiinidele sobimatu mikrokliima.

Kui näiteks B3-vitamiini on vaja närvikoe ja naha normaalseks toimimiseks, siis biotiin (tuntud ka kui B7-vitamiin) aitab organismil omastada rasvu

a süsi esi id nin n l line naha taastumiseks ja elastsuseks ning juuste ja üünte t e damise s.

Tavateadmine seostab biotiinipuudust beebikõõma ja ekseemiga, aga ka kiilaspäisuse ja juuste hallinemisega. Sageli on biotiinivaeguse kergemad süm t mid üünte ha s a ste l jalangemine. Väikese biotiini kehavaru korral kasutab organism biotiini esmae as süsi esi te la ndamise s et varustada aju energiaga.

Kuna biotiinivaeguse korral on valkude lagundamine teisejärguline, pole organismis sel ajal vajalikul määral ehitusmaterjali ehk aminohappeid, mis t eta sid el liste üünte a ste kasvamist. Sel põhjusel nimetavad sakslased biotiini H-vitamiiniks (Haar und Haut Vitamine), mis otsetõlkes tähendab juuste ja naha vitamiini.

Biotiini leidub ka rasvade lõhustamiseks vajalikes ensüümides mis

TASUB TEADA

Vitamiinid jaotatakse kaheks:

• RASVLAHUSTUVAD

(A-, D-, E-, K-vitamiin)

• VESILAHUSTUVAD

(B-grupi vitamiinid, C-vitamiin, niatsiin, folaadid)

Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarvitamise oht võib tekkida rikastatud toitu ja toidulisandeid süües ning on nende akumuleerumise tõttu organismis kergemini kujunev kui vesilahustuvate puhul. Vesilahustuvaid vitamiine pole võimalik üledoseerida, sest üleliigne transporditakse loomulikul teel (uriiniga) organismist välja.

aitavad nahapoorides olevaid rasvu rasvhapeteks lagundada. Need on vajalikud särava naha ja terve jume jaoks. Järjepidev biotiini tarvitamine aitab näiteks ära hoida rasunäärmete põletikku, mille tunnus on punane ja sü ele nah .

Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Et hoida sed a üüned te ena tas üle vaadata igapäevased puhkamisharjumused ning vähendada stressi. Peale selle, et pikaaegne stress mõjub kurnavalt nahale ja võib tekitada kortse, pidurdab see organismis seedeaktiivsust ja imendumisprotsesse. Niisiis tagab vähem stressi ning biotiinirikaste toitude söömine ste üünte a naha te isli välimuse.

Miks vajab inimese organism magneesiumi?

Magneesium sai oma nime Vana-Kreeka linna Magnesia järgi ja n ü s le in maid maakoores leiduvaid mineraaliühendeid.

Magneesiumi peetakse inimese eha ühe s olulisemaks mineraaliks ja selle puudus võib põhjustada paljusid terviseprobleeme.

Magneesium vastutab inimese anismis al de ü sioloogiliste funktsioonide ja keemiliste protsesside eest. Normaalse toitumise korral on magneesiumipuudus aga harv. Tavaliselt võib see kaasneda mõne haiguse või ravimi kasutamisega või siis, kui tarvitada liiga palju töödeldud toiduaineid.

Millised toiduained sisaldavad magneesiumi? Magneesium on levinud nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Parimad magneesiumiallikad on pähklid, seemned, kama, leib, spinat, kaunviljad, tatar, täisteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, banaan ning brokoli. n

Allikad: Tervise Arengu Instituut, Tervis Pluss

Toidulisand ei asenda tasakaalustatud ja täisväärtuslikku toitumist ega tervislikke eluviise.