Staatus (september 2025)

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond SEPTEMBER 2025

RIKKUSE AJALOOLINE PARADOKS

21. sajandi absoluutse jõukuse (võiks öelda ka oligarhia) väljamäng toimub superjahtidega merel, isiklikke jalgpallimeeskondi ostes, kosmoselennufirmasid luues või pulmapidustusteks mõnda väiksemat linna broneerides. Läbi ajaloo on rikkust aga näidatud väga erinevalt. Siiani maailma rikkaimaks meheks peetava Mali impeeriumi rajaja Mansa Musa varamus oli nii palju kulda, et suutis seda teel Mekasse laiali jagades peaaegu hävitada mitme riigi majanduse. Egiptuse pealinn Kairo oli valitseja külastuse järel ülekuldamise tõttu kümme aastat masus. Kuigi rauaaja alguse igapäevaelust teatakse vähe, näevad teadlased ja arheoloogid just sealkandis ühiskonna kihistumist: tekkisid esimesed rikkad, isegi megarikkad, nende kõrvale vaesed. Tuhat aastat enne meie aega näitas jõukust välja fakt, et nooblimad inimesed maeti koos kallite ehete, mõõkade, par­

füümidega. Uskumatu varaait on Vesuuvi tuhast välja kaevatud Pompei linn, kust saab ajaarvamise aegsest (1 aasta anno Domini ) rikkusest (ja selle kulutamisest) teada märksa rohkem. Nimelt tähistas Lõuna ­ Itaalias jõukust elukoha võimsus –enam ei elatud lihtsalt majades, vaid domus’tes. Keskmine domus oli ligi 3000 ruutmeetri suurune majade kompleks, milles aga erilist rikkust näitas voolava vee olemasolu. Vana ­ Roomas näidati jõukust välja kunsti kogumisega, mida siis oma kodus kõigile eksponeeriti. Keskaja kitsastes tingimustes, kus valgustuseni poldud veel jõutud, eraldas jõukaid vaestest võime pakkuda meelelahutust teatri ja söömisega. Korraldati vägevaid sööminguid, kus sada käiku oli pigem tagasihoidlik pidustus. Keskajast on teada ka köögiteater, kus lõbustuseks anti toitudele veidraid kujusid: hanemaksapasteedist valmistati mandariine,

maasikatest kalamarja ja nii edasi. Sellise toiduvalmistamise üheks pärliks oli erinevate asjade üksteise sees küpsetamine: luudeta kana, mis topiti pardi sisse, mis omakorda topiti hane sisse.

Kindlasti olete aga midagi kuulnud „kuningas ananassist“. 18. sajandil oli Inglismaal ananasside kasvatamine nii vaeva, aega ja kulutusi nõudev tegevus, et ühe ananassi hind võis tänapäevases vääringus küündida 5000 euroni. See tähendas, et ananass muutus jõukuse sümboliks: kellel oli ananass, näitas seda pidudel, uhkustades sellega, kuni puuvili mädanes. Toimis täiesti arvestatav ananassi renditurg, kus raha eest sai päevaks rentida eksklusiivse troopilise vilja, et seda siis eksponeerida. Kirjeldatud on ka seike, kus joogise peo ajal mõni piduline ananassist siiski viilu lõikas, istudes hiljem pikalt võlavanglas.

Martin Hanson

Väljaandja: Delfi Meedia AS  Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee  Reklaam: Kaili Eist, kaili.eist@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee  Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee  Trükk: AS Printall

Meie

ilmastikukindlad

talveaiad pakuvad valgust ja hubast olemist aasta

ringi!

Kui unistad kaunist ja praktilisest talveaiast, siis võta ühendust. Kõik tooted valmivad kliendile tema soovide ja võimaluste järgi.

• Talveaiad koosnevad alumiiniumprofiilidest, mis on pulbervärvitud vastavalt kliendi soovile.

• Seina ja katuse kattematerjalideks on 6–10 mm karastatud klaasid.

• Võimalik valida kirka, pronksi ja halli klaasitooni vahel.

• Talveaedade külgi on võimalik lahendada lükand- ja voldikustega või fikseeritud klaasidega, et neid soojemal ajal lahti tõmmata, tehes talveaiast mõnusa väliterrassi.

Talveaed ja kinni ehitatud terrass on ehitised, mis toovad sõbrad kokku, ja kohad, kus sügis- või talveõhtuid nautida ja tähistaevast vaadata.

Klaasime ka avatud terrasse

Restorani lugu

Restorani Mantel ja Korsten tugevat taset kinnitab Michelin Guideʼi tunnustus –Bib Gourmandʼ restoran. Suurepärase toidu ja mõistliku hinnataseme eest on nad pälvinud tunnustuse aastatel 2022–2025. Alates 2025. aastast on Mantel ja Korsten ära märgitud Star Wine Listi poolt, mille hindajad on maailma parimad sommeljeed.

Kuigi Mantel ja Korsten kannab tugevat missiooni – pakkuda väga kõrgel tasemel toitu –, ei ole koht oma atmosfäärilt siiski range õhtusöögirestoran, vaid keskendub hubasele ja sõbralikule õhustikule. „Interjöör on meil hästi rõõmsameelne, hubane ja kodune, mitte range ega suurustav. Võiks isegi öelda, et meie restorani atmosfäär tekitab tunde, nagu oleks tulnud külla vanavanematele. Talvel meil kamin köeb ja on väga mõnus olemine. Usume väga sellesse, et mõistliku hinnaga saab pakkuda väga head sööki, seega proovimegi hoida oma toidul hästi kõrget taset, aga teenindusega tekitada sõbraliku ja tähelepaneliku õhustiku,“ kirjeldab restorani juht Rain Veskimäe. Küll aga ei seisne söögikoha erilisus ainult oivalistes roogades ega hubases atmosfääris, vaid ka unikaalses ajaloos. „Meie restorani maja on ehitatud umbes samal ajal, kui loodi Kadrioru park. Esimesed teadaolevad andmed sellest majast ulatuvad isegi vahetult Põhjasõja ­ järgsesse aega. Tegelikult sel ajal juba enam eriti ei ehitatud mantelkorstna tüüpi korstnaid, aga meie majas on ainus Kadriorus säilinud mantelkorsten, seega on tegemist ikkagi üsna haruldase hoonega,“ avab Veskimäe restorani ajalugu. Sellest lähtudes otsustati kohale ka korstna järgi nimi anda.

Vahemere stiilis menüü

„Restorani temaatikat võib seostada Vahemere ümbrusega. Meil on alati tähtsal kohal olnud pasta, kuid meie toidufilosoofia ja inspiratsioon peegeldab Vahemere kööki,“ kirjeldab ta söögikoha toidustiili. Mantel ja Korsten on üsna lühikese, ent läbimõeldud menüüga. „Meil on alati neli ­ viis pea ­ ja eelrooga, kaks ­ kolm magustoitu ning

HUBANE RESTORAN KADRIORU SÜDAMES

Kadrioru ühes vanemas majas peidab end juba üle kuue aasta hubane restoran – Mantel ja Korsten. Kui pärast koroona-aastaid otsustasid selle endised omanikud söögikoha üle anda toonasele juhatajale Rain Veskimäele, sai restoranimenüü ja olemus uue kuue. Mis aga on Michelin Guide’is soovitatud restorani salarelvad ja millist atmosfääri kannab endas 300-aastane mantelkorstnaga hoone?

viiekäiguline degustatsioonimenüü,“ selgitab juhataja ja lisab, et rõhk on kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Menüüd vahetatakse restoranis sesoonselt: „ À la carte menüü vahetub meil neli, maksimum viis korda aastas, varieerudes tooraine kättesaadavusest. Viimati tegime menüüd ümber mais ja uuesti plaanime seda muuta 16. septembril,“ lisab Veskimäe.

Kuigi toidunimekiri vahetub restoranis üsna tihti, on siiski üks roog, mida pole menüüst kunagi välja võetud: tegemist on Lõuna ­ Itaaliast Sitsiiliast pärit arancini ’ga. „ Arancini on tehtud trühvlirisotost ja meie restoranis serveeritakse seda suitsupardi ning keegelkõrvitsakreemiga. See on meil menüüs olnud 2018. aastast saati ja me ei ole seda kordagi välja võtnud,“ paljastab Veskimäe külaliste vaieldamatu lemmiku.

Restorani eri- ja eraüritused Kes aga maitsvast toidust ja hubasest atmosfäärist eriliselt lugu oskab pidada, saab restorani ka oma ürituse tarbeks broneerida. „Meie juures on korraldatud nii sünnipäevi, pulmi kui ka jõulupidusid ja ettevõtteüritusi – kõik on võimalik,“ räägib söögikoha juhataja. „Tavaolukorras mahub restorani umbes 60–70 külalist, aga me oleme korraldanud üritusi ka sajale inimesele,“ rõhub Veskimäe ruumi suurele mahutavusele. Kuigi Mantel ja Korsten on end tituleerinud õhtusöögirestoraniks, ollakse nädalavahetuseti avatud siiski juba pealelõunast saati. „Reaalsuses saab meie juures mõnusalt tähistada ka lõunaseid üritusi. Kuigi teisipäevast reedeni avame kell viis, siis nädalavahetustel oleme lahti juba kolmest. Eriürituste korraldamiseks võib muidugi alati küsida ka avamisväliseid aegu – oleme selles osas üsna paindlikud,“ kutsub Veskimäe restorani külastama igal ajal. Tipptasemel road ei pea alati käima käsikäes uhkete kõrgklassirestoranidega. Mantel ja Korsten on ehe näide hubasest ning šikist restoranist, kus saab taskukohaste hindadega nautida nii erilisi vahemerehõngulisi roogi kui ka parimaid veine. Armas madala katusega roheline majake ootab toidunautlejaid Kadriorus aadressil Poska 19a.

ARHITEKTID: KÕRGHOONE STELLAR TOOB SÜDALINNA ELURÕÕMU TAGASI

Tallinna südamesse kerkiv 16-korruseline

Stellar pole mitte lihtsalt üks väga eriline elumaja, vaid vau-faktoriga kõrghoone, mis toob inimesed ja elurõõmu südalinna tagasi, kinnitavad hoone arhitektid Indrek Suigusaar ja Tanno Tammesson büroost Pluss Arhitektid.

Juba 2027. aasta suvel valmiv uhiuus kõrghoone saab olema silmator kav ja särav – helgelt mõjuv Stellar tõuseb südalinnas selgelt esile, nagu täht taevas, ja annab tervele Kompassi asumile hulgaliselt uut energiat. Hoone arendajaks on Novira, kes on varasemalt südalinnas kuulsust kogunud selliste po pulaarsete projektidega nagu Novira Plaza ja Das Haus.

Hea paigutus, mis töötab nii praegu kui ka tulevikus

sellised nüansid tavalised, sest üürnike vahetudes võivad muutuda ka vajadused ja hoone peab suutma muutustega kaasas käia. Stellari puhul tuli sellele mõelda aga asukohast tingituna.

Ka sel korral seadis arendaja arhitektidele üles andeks leida innovaatiliste ja kvaliteetsete materjalide ning ökonoomsuse ja ärilise edu kuse parim tasakaal. Ent see polnud kogenud meeskonna jaoks kõige keerulisem ülesanne. Pigem pidi pingutama, et tulla toime detailplaneeringust, krundi piklikust kujust ja selle väiksusest tulenevate piirangutega.

„Samuti tuli vaadata, et korteritesse paistaks päike ja samas jaguks seda ka naabermajadele,“ meenutab Tammesson.

Mis tegi Stellarist teiste kortermajadega võrreldes täiesti erineva projekti, oli vajadus pikalt, isegi mitu aastakümmet ette mõelda, ja arvestada sellega, kuidas hoonet ümbritsev linn ning maja kasutus ajas muutuvad. Suigusaare sõnul on ärihoonete puhul

„Maja planeerides on meil läbi mängitud ka need stsenaariumid, mis saab siis, kui kõrvalt peaks mõni hoone ära kaduma või ümberringi uued hooned kerkima,“ kinnitab Tammesson. Blokeeritud vaateid tulevased elanikud õnneks kartma ei pea. „Meie maja on ümberringi tarbitav. Ta avaneb esinduslikult nii Tartu maanteele kui ka naaberkrundi suunas,“ lubab Suigusaar.

Elu tuleb tagasi linna

Ökoloogilise jalajälje vähendamine pole kuum märksõna üksnes ehituses. Atraktiivse ja kutsuvalt mõjuva elukeskkonna loomise kaudu saab sellele kaasa aidata ka arhitektuur, vähendades pendelrännet ja liikluskoormust. Just sellise ülesande on endale võtnud ka Stellar, kus kõik on käe ­ jala juures, jalutuskäigu kaugusel. „Õhtul, kui kõik on töölt­ trennist­ koolist koju läinud, on linn praegu tühi. Me tahame inimesed linna tagasi tuua. Tegime Stellari teadlikult väliselt helge, võttes appi ka valguslahendused, mis muudavad maja hõljuvamaks ja ägedamaks,“ kirjeldab Suigusaar.

Kõrghoone fassaad saab olema huvitav ja eristuv, eriti esinduslikuks on kujundatud tänavapoolne külg. Maja välisilmele annab kihilist detailsust ruumiline tellis.

„Arendaja soov oli katsetada uutmoodi lahendust ka rõdude puhul. Klassikalisi rõdusid Stellaril väga palju pole. On erakordselt suured aknapinnad ja lükanduksed Prantsuse stiilis rõdulahendusena. Sa istud köögis, teed akna lahti, ja viibid samal ajal juba ka justkui rõdul. Sellist lähenemist Eestis varem kasutatud pole,“ rõhutab Tammesson Stellari eksklusiivsust.

Suigusaar toob eraldi välja ka sakilise, ennast varjutava fassaadi. See pole lahendusena unikaalne, kuid on reeglina kasutuses ainult hea vaate huvides. „Stellari puhul saavutame fassaadi nurga alla keeramisega paremad vaated, kuid vähendame ka maja jahutuskoormust,“ lisab ta.

Oma oaasiga linnapesa

Siselahenduste autor Meelis Press on Stellarit nimetanud Eesti kõige innovaatilisemaks eluhooneks. Kas Suigusaar ja Tammesson nõustuvad selle hinnanguga? „Jah. Ärihooneid on samaväärseid teisigi, kuid eluhoonena on Stellar tõepoolest unikaalne,“ noogutavad kolleegid kaasa.

Tänu arhitektide väga heale üksteisemõistmisele ja koostööle moodustavad Stellari fassaadi ­ ja siselahendused õdusa terviku, mis ulatub ka majast väljapoole. „Tahtsime maja sissepääsust teha midagi erilist. Midagi Instagrami ­ pildi väärilist,“ vihjab Suigusaar. „Ka tagahoovi oli plaanis üks väike salaoaas luua. Saame näha, kui suures mahus see kõik realiseerub,“ jääb Tammesson ootusärevaks.

Stellari korterite müük on juba alanud, veel on saadaval mitmeid atraktiivseid kodusid. Hinnad algavad 202 000 eurost.

Tanno Tammesson

Indrek Suigusaar

LUKSUSKINNISVARA

ULATUB EESTIS UHKETEST VILLADEST KUNI MAJESTEETLIKE MÕISATENI

Kuigi vanal ajal kuulus mõisaelu siinmail Saksa aadlirahva privileegide hulka ja eestlastest lihtrahvas tegutses märksa tagasihoidlikumalt isekeskis taludes, ei peegelda need rahvuslikud stereotüübid õnneks enam ammu tänapäevast elukorraldust. Kui näed mõnd mõisa müügis, tee aga pakkumine ja sinust võibki nii lihtsalt saada mõisahärra või ­ proua. Ent kui palju mõisaid tänapäeval üldse avalikult saadaval on ja millist hinda nende eest küsitakse?

Luksuskinnisvara vahendava ettevõtte Christie’s International Real Estate Signature kinnisvaraeksperdi ja maakleri Triin Looduse sõnul on täpset müügis olevate mõisate arvu keeruline välja tuua, sest osa pakkumisi liigub mitteavalikult. „Hinnanguliselt jääb avalike pakkumiste hulk alla 20. Meie portfellis on praegu avalikus pakkumises Kehtna, Kalvi, Järlepa, Sangaste ja Porkuni mõis. Lisaks vahendame mitmeid eksklusiivseid mitteavalikke objekte, mille kohta anname infot personaalselt,“ ütleb Loodus.

Mõisate müügiperiood on tema sõnul individuaalne ja sõltub mitmest tegurist. „Oluliseks saab nii mõisa asukoht, seisukord, arhitektuurne väärtus kui ka üldine turuaktiivsus. Keskmiselt võib arves­

Üha rohkem tutvustatakse erinevates kanalites eestlastele võimalusi soetada endale kinnisvara mõnes maalilises paigas välismaal, näiteks Vahemere ääres LõunaHispaanias. Ometi on ohtralt lummavaid kohti ka meie kodumaal ja kui raha pole probleem ning hing ei tihka Eestist lahkuma, tasub pilgud pöörata kohaliku luksuskinnisvara poole. Teisisõnu avaneb silme ees mitmekesine vaade, alates maitsekatest häärberitest merekaldal kuni grandioossete mõisakompleksideni sisemaal.

Tekst: Georg-Marten Meumers

tada kahe­ kuni kolmeaastase müügiperioodiga, kuid on ka näiteid, kus õige ostja on leitud palju kiiremini,“ räägib maakler.

Kui tahta ambitsioonikas mõisa ostmise plaan ellu viia, siis kui palju peab selleks raha olema? Tuleb välja, et hinnad varieeruvad olulisel määral. Looduse mainitud mõisate nimistus kõige madalamat hinda küsitakse Lääne­Virumaal asuva Porkuni mõisa eest, mille saab KV.ee andmetel kätte 395 000 euroga. Mõisat müüakse koos parkmetsa ja oma privaatse järvega.

699 000 euro eest pakutakse müügiks ajaloolist Kehtna mõisat, mis jääb Tallinnast vähem kui tunniajase autosõidu kaugusele. Kusjuures kunagiste mõisaomanike hulgast leiab kõige kuulsamate nimedena Rootsi väejuhi Pontus de la Gardie ja Keila ­Joale lossi ehitanud krahv Alexander Bencendorffi.

Üle miljoni euro tuleb hetkeseisuga välja käia nii renoveeritud Järlepa mõisa kui ka suursuguse Sangaste lossi eest, vastavalt 1 650 000 ja 2 600 000 eurot. 28 magamistoa ja 1590 ­ ruutmeetrise pindalaga Kalvi mõisa hinda pole kuulutuses märgitud, oodatud on pakkumine ostja poolt.

Lääne-Virumaal, merepiirist vähem kui poole kilomeetri kaugusel asuva Kalvi mõisa arhitektuur on sulam neoklassitsismist ja barokist.

Porkuni mõisa teeb eriliseks asjaolu, et mõisahoonete kompleks asub saare peal keset Porkuni järve. Siiski on sellele maad mööda ligipääs kolmest suunast. Kehtna mõis

Foto:

Elamus Kinnisvara meeskond

Iga kodu lugu on eriline peatükk

Maja: 938 m²

Müüa ajalooline, suure arenduspotentsiaaliga hoone Tallinna vanalinnas. Maja asub 4 min jalutuskäigu kaugusel UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Raekoja platsist. Arhitektuuriliselt on tegemist diele-dornse-tüüpi elamu ehk ajaloolise ärija eluhoonega ühes. Unikaalne on 15. saj pärit ning hästi säilinud perspektiivportaal. Hoone pakub atraktiivseid võimalusi nii ühe omaniku residentsi kui ka mitme korteriga elamuna Euroopa kultuuriatmosfääri kandvas ajaloolises linnaatmosfääris, ent siiski privaatses valduses, mille lisaväärtuseks on ka maja taha jääv suletud õu.

Carmen Zahkna carmen.zahkna@elamuskv.ee Tel 5667 9818

Maja: 199,8 m²

Unistad kodust, kus kõik on südamega läbimõeldud ja kvaliteetselt ehitatud? Nii ruumide paigutus kui ka materjalivalikud tagavad igapäevamugavused kogu perele –2 korrust, 4 tuba.

Just siin ootab Sind eriline kodu, mis valmis armastusega oma perele.

Maia Karro maia.karro@elamuskv.ee

Tel 518 8883

FOTO: TAAVI LUHAMAA

Hind

Hind

Pikk 55, Tallinna kesklinn

Vabaõhukeskuse tee 1, Vanamõisa, Saue vald

Investeeri ajalukku, et ehitada homset!

Maitsekas, hubane ja läbimõeldud kodu Vanamõisas!

Mereäärne isikliku paadisillaga villa Viimsis.

Paslepa külas paiknev eramu.

Unikaalseid eramuid leiab nii mere lähedal kui ka sisemaal Luksust ja hiilgust taga ajades ei pea aga kaugeltki vaid mõisatega piirduma. Kui just ei plaani tervet suguvõsa ühe katuse alla majutada, pole mõisakompleksi ehk tarviski, arvestades sedagi asjaolu, et mida suurem elamine, seda rohkem aega ja raha läheb selle regulaarsele hooldamisele.

Sel juhul tasub vaadata hoopis eramute poole, mida leidub Eestis nii õdusates äärelinnades kui ka täiesti eraldatud paikades looduse rüpes, kus saab valida nii loodus ­ ja metsavaadete kui ka mereäärse idülli vahel.

Eksklusiivse kinnisvara müügile keskenduva Uus Maa Luxumi kinnisvarabüroo maakler Kairi Vanem tõdeb, et viimaste aastate trendide järgi on kinnisvara nõudlus asu ­

Siiski võib luksusliku eravilla otsingul pilgu merepiirist kaugemalegi sättida, sest Vanema sõnul jagub häid valikuid ka sisemaal. „Privaatsus, suuremad krundid ja roheluse keskel elamise võlu on need väärtused, mis meelitavad luksuslike eramute rajajaid linnast veidi kaugemale,“ ütleb maakler ja lisab, et kõrgelt hinnatakse näiteks metsade, järvede ning maastikukaitsealade lähedust. Ostjate jaoks on tema sõnul oluline, et mõni suurem linnakeskus jääks umbes 30–40 ­ minutise autosõidu kaugusele, samuti omab rolli piirkonna prestiiž ehk see, kas ümbruskonnas on juba välja kujunenud kvaliteetse kinnisvara maine ja hinnatase.

Määravaks võivad Vanema sõnul saada ka tegevuste valik ja mitmekesisus, näiteks lähipiirkonnas asuvad suusamäed ja ­ rajad, sportimisvõimalused ning kaunid metsateed. „Üks hea näide on Jõelähtme vald, kus luksuslikud eramud ja golfiväljaku ala seovad omavahel luksuse aktiivse ning tervisliku elustiiliga,“ selgitab ta.

Luxumi portfellist leiab mereäärseid villasid nii Lohusalus, Noarootsis Paslepa külas, Tallinna külje all Randveres kui ka Viimsi poolsaare tipus. Välismaa VIP­ klientidele on Vanema sõnul huvi pakkunud aga veelgi põnevamad asupaigad, nagu Abruka saar ja seal asuv Abruka Boutique SPA, kuhu pääseb nii helikopteri kui ka erinevate meresõidukitega.

Kui ostja soovib unikaalse asukohaga krunti, kuhu enda äranägemise järgi maja püsti panna, vahendab Luxum näiteks koos eramuuli, merepiiri ja tiigiga kaldaäärse kinnistu müüki Noarootsis Einby külas.

Triin Loodus Christie’s International Real Estate Signature’ist nendib, et luksuslike villade peamine turg koondub siiski Harju maakonda. „Kõige nõutumad on mereäärsed piirkonnad, nagu Viimsi, Suurupi ja Kakumäe ­Tiskre, kus on võimalik soetada villa koos oma merepiiriga,“ lausub Loodus. Lisaks on tema sõnul kõrgelt hinnatud Pirita linnaosa, mis pakub lisaks merelähedusele looduslähedust ja kiiret ühendust kesklinnaga.

koha mõistes mitmekesistunud. „Üsna loomulikult on jätkuvalt populaarsed kõik mereäärsed alad, sealhulgas on väga hinnatud linnalähedased piirkonnad, nagu Neeme, Ihasalu, Lohusalu, Laulasmaa, Käsmu, Võsu ja Kaberneeme. Samuti on veidi kaugemad piirkonnad, nagu Noarootsi ja Dirhami, menukad looduse, keskkonna ja mõistliku kauguse poolest lähilinnadest,“ räägib Vanem.

Kes merd elu jooksul juba küllalt näinud ja soovib elada hoopis luksuslikult metsade vahel, siis selle jaoks kerkib atraktiivse valikuna esile Nõmme. „Nõmme mändide alla soovitakse endiselt villasid, kuna piirkond ühendab privaatsuse ja rahuliku elukeskkonna. Samuti on huvi kesklinna ja Kadrioru vastu, kuid seal tuleb sageli teha kompromisse kinnistu suuruse, privaatsuse või linna müra osas,“ sõnab maakler.

Viimsi poolsaarel otse mere ääres paikneb eksklusiivne ja võrratute vaadetega Villa Mary. Mõisa meenutavas hoonekompleksis sulanduvad Hispaania ja Põhjamaade arhitektuur ning disain.

Foto: Christie’s Signature Estate Collection

Foto: Christie’s Signature Estate Collection

Foto: Luxum

Foto: Luxum

Noarootsis

Basseiniga villa Nõmme mändide all.

GARAAZI UKSED

Suurem mugavus ja turvalisus

Meie tootevalikus on nelja erineva reljeefiga uksi (väliskülg):

Lai (horisontaalne laudis)

SAFEDOOR OÜ info@mkdoor.ee

Tel: +372 501 8424

KALURI TEE 3, 74001, HAABNEEME, VIIMSI VALD

Kitsas (horisontaalne laudis)

Sile

TALLINNA HAUTE CUISINE’I ATLAS

Mitu korda maailma parimaks restoraniks valitud New Yorgi gastronoomne nurgakivi 11 Madison Park, kus on mõnda aega tagasi peakoka ametit pidanud ka eestlane, pakub üheksakäigulist õhtusöögielamust 315 euro eest, millele lisanduvad veinid või muud joogid. Üheks planeedi toiduinnovatsiooni keskuseks peetav restoran on ka üks maailma kallimaid einelaid. Kuhu küünivad hinnatasemelt aga Tallinna tippköögid?

Hind ei näita tihti sisu, hind ei näita enamasti ka lõppkvaliteeti, kui jutuks tulevad maailma või ka Eesti parimad restoranid. Peab tunnistama, et toidu seisukohalt on hinnad neis asutustes vaid numbrid, mida aktsepteerida või mitte, sest elamus, mida õhtusöögist saadakse, on niikuinii suurepärane. Tihti mängitakse vaid selle viimase ühe ­ kahe protsendiga, mille sees selguvad haute cuisine’i puhul nii võitjad kui ka kaotajad. Toit on selgelt imeline, eriline, uuenduslik ja silmiavav.

Miks siis hinnad nii palju erinevad?

Vastus on lihtne: hinda kruvib peakoka nimi ja renomee, Michelini tärnide hulk, tuntus, kasutatava tooraine erilisus, samuti omanike nägemus, mis võiks nende pakutava väärtus olla. Kindlasti on hindadele andnud tõusulaksu ka Michelini tulek Eestisse, mis turundab kohalikku gastrot maailmale hoopis teisel tasandil. Enne, kui liikuda Eesti tipprestoranides einestamise juurde, väikene randevuu maailma parimatega. The World’s 50 Best Restaurantsi järgi valiti maailma parimaks restoran Maido, mis asub Peruu pealinnas Limas ja kus omakase ­ õhtusöök maksab 290 eurot, koos veinidega küünib see inimese kohta 460 euroni. Hetkel maailma teine number, Baskimaa mägedes asuv, vaid elavat tuld toiduvalmistamiseks kasutav Asador Etxebarri küsib kell üks algava söömaaja eest 230 eurot inimese kohta, lisaks tuleb kulutada raha veinidele. Äärmiselt põneva menüüga Quintonil Mexico Citys küsib väga tugevalt Mehhiko köögist inspireeritud pika menüü eest 235 eurot, põnevaid

seiklusi pakkuva Mehhiko veinide paarituse eest peab juurde maksma 120 eurot.

180 Degrees ja Noa Chef’s Hall

Kahe väärtusliku Michelini tärniga restoran 180 Degrees by Matthias Diether pole kaugeltki odav restoran, kuid on kindlasti väärt, et see leiaks end hinnast olenemata broneeringute nimekirjast. Degustatsioonimenüü eest tuleb välja käia 235 eurot, preemiumelamus nõuab 325 eurot, mis aga sisaldab nii kaaviari kui ka väga tuntud Bernard Anthony juustukoja imelist juustuvalikut. Veinid õhtusöögi juurde erinevad samuti suurelt: tavaline komplekt on 155 ja preemiumveinide valik 289 eurot.

Ühte tärni omav Noa Chefs’s Hall on aste madalamate numbritega, kuid kvaliteedilt ei jää see mitte kuidagi maha. Mereäärses hubasuses tuleb kaheksakäigulise eine eest maksta 169 eurot, mille juurde on sommeljee veinivalik 125, Celler Selection 230 ja unikaalne teevalik 90 eurot. Mõlema restorani külastus on elamus, mida on niikuinii hindadesse keeruline konverteerida.

Hiis ja Soo

Liigume aga kahe „metsaresto“ juurde, mille käekirjad nõuavad tähelepanu. Kui silm ja nina ­ suu pole jäänud pidama restorani Hiis peale, tasub võtta ette teekond Daniel Aasa imelisse 15 ­ käigulisse (maitse) maailma. Pika, kuid sisuka õhtusöögi eest küsitakse 135 eurot inimese kohta, millele saab ise osta juurde erinevaid veine ja muid jooke. Maidla mõisas asuv restoran Soo liigub samadel radadel, korjates võimalikult palju toidukraami enda ümbrusest, hoides kõrgel maheda ja toitu säästva gastronoomia põhimõtteid. Peakokk Karoliina Jaakkola menüü nõuab 119 eurot inimese kohta ja see toob lauda kaheksa suurepärast käiku. Laristage korraga nii öömajale kui ka toidule ja veetke meeldejäävad 24 tundi „metsas“.

The Burman

Tõsise raputuse Tallinna restoraniskeenes tekitas hotelli The Burman ja Bombay Clubi kasiino avamine, mis tõi pealinlastele kohe kolm täiesti uut naudinguoaasi. Prantsuse köögiga Ecrini, omakase- restorani Koyo ja Hiina köögi tippteose Shang Shi. Ei saa salata, ühegi puhul pole just tegu nõrganärvilistele mõeldud hinnatasemega, kuid kvaliteet, mida pakutakse, sõidab paaristõukega hindade kõrval. Prantsuse köögi üheksakäiguline õhtusöök maksab 149 eurot, mille juurde veinivalik 95 ja šampanjapaaritus 170 eurot. Koyo õhtusöök vältab 14 käiku ja viib rahakotist 190 eurot, lisaks siis valitud joogid. Shang Shi õhtuks degustatsioonimenüüd ei paku, kuid teeb seda lõunaks: vali kas kahevõi kolmekäiguline (vastavalt 49 ja 60 eurot).

A.ju

Täiesti uus tulija pealinnas on restoran Aj.u, kus tippkokk Joonas Koppel pistab ühte patta kohaliku, skandinaavialiku ja aasiapärase. Kuigi kvaliteet ei jää kuidagi maha varasematest, nõuab A.ju restos mekitud kuus käiku vaid 88 eurot, lisaks kõik joodu.

Tekst: Martin Hanson

Shang Shi

Tõnis Siigur

KOYO peakokk Kazuto Hokari.

SOO peakokk Karoliina Jaakkola.

Restoran Hiis

Homaar restoranis 180 Degrees by Matthias Diether.

Foto: KPMS

Foto: Krõõt Tarkmeel

Foto: Koyo

Foto: Restoran Hiis

Foto: Lauri Laan

Foto: Toomas Tuul

KOHTUME SEAL, KUS MUU MAAILM KAOB

Eestlastel on õnn elada ühes puhtama metsiku loodusega paigas, mille värske õhk, puhta veega järved-jõed ja lopsaka rohelusega metsad värskendavad nii ihu kui ka hinge. Kõigest 45 minuti pikkuse sõidu kaugusel asuvas Maidla Nature Resortis seguneb aga see metsik loodus luksusliku vastuvõtu, sooja hoolitsuse ja unikaalse rännakuga paika, kus kogu ülejäänud maailm lihtsalt kaob.

„Maidla on palju enamat, kui inimesed alguses arvavad. Maidla pole vaid elamusmajutus. Kõikidele neile, kes siin iga päev toimetavad, on see tõeline hingeprojekt. Me teeme kõike kirega ja tahame, et külla sõitnud inimesed tunneksid Maidlas just soojust ja seda, et nad on siia oodatud, siin hoitud. Kogu Maidla meeskond loob külalistele seda unikaalset kogemust, ettevõtte juhist kuni kõikide teiste töötajateni. See tunne muudabki Maidla millekski muuks kui vaid majaks metsas,“ selgitab loodus ­ resort ’i juht Katrily Purga.

Inimesed peaksid Maidlasse tulema, et kogeda midagi täiesti teistsugust: teistsugust hingamist, teistsugust puhkamist. „Ning olema valmis selleks, et iga hetk üllatab. Meie privileeg on, et meil on korraga nii vähe külalisi ja saame keskenduda neile täielikult. Nemad ongi kõige oodatumad, meie fookus,“ mainib ta.

Tahes ­ tahtmata tekib küsimus, et mis on siis tänapäeval luksus? Suure tõenäosusega on see aeg, kuid aeg, mis on si ­

sustatud väärtuslikult, väärikalt ja inimest tervikuna silmas pidades. Maidla Nature Resort on võtnud sihi pakkuda selles kiires maailmas seda muretust aja maha võtmisel. Maidla elamus algabki sellest, kuidas külaline vastu võetakse ja millisel „toonil“. Selle „tooni“ loovad loodusele lisaks nii Maidla villade põnev arhitektuur kui ka hoomamatu tähelepanu detailidele.

Unikaalsed metsavillad

Maidla Nature Resortis pole midagi, millel poleks sees hinge. Hing ja maitsed on sees restoranis, hing ja soojus on sees palju auhinnatud metsavilladel Kaseke, Poku ning Käbi, mis seisavad postidel keset Maidla märgala. Nad on justkui osa loodusest, kuid siiski kõrvalseisjad. Nad ei sega looduse loomulikku kulgu, kuid annavad võimaluse seda lähedalt jälgida. Kohe on algamas ka neljanda ja viienda villa ehitus, mille planeerimisel on Purga sõnul võetud palju arvesse külaliste tagasisidet.

„Teeme n ­ ö vigade parandust,“ naerab

Maidla Nature Resorti juht ja lisab, et te ­

Meie jaoks oli Maidla eelkõige rahu

Selline hõljuv, pehme ja toetav. Selline, mida võib ­ olla ei oskagi kohe sõnastada ega ära tunda. Midagi sügavamat, mida alles hiljem taipasime, et oleme tegelikult väga vajanud. See tunne, et justkui oleks aeg meie jaoks peatunud või sootuks ära kadunud. Ja see esimene moment, kui me Pokusse sisenesime. Vau ja veel kord vau! See oli kuidagi nii ääretult liigutav ja soe, et Renatel tulid lausa pisarad silma. Kõik oli täpselt õigesti paigas – ruum, valgus ja vaikne muusika. Alles hiljem taipasime, kui väga me hindame seda väikest mõtet, et keegi jättis selle muusika meile mängima. Täpselt selle mõttega, et „Olete oodatud!“. Aitäh, et saime seda tunnet kogeda! Naljatasime õhtul omaette, et ei tea, kus teler on. Aga naljast sai mingi hetk tegelikult väga tore äratundmine. Nimelt Poku voodi ees olev suur aken oligi ekraan, kus loodus ennast vaikselt meile lahti rullis. Poku Villa, Maidla ja majahaldjad hoidsid meid väga hästi! Aitäh!

gelikult on need erinevad väikesed märkamised, mis annavad võimaluse kogemust Maidlas veelgi paremaks muuta. Eriti ilmne on see restorani SOO puhul, mis on peakokk Karoliina Jaakkola käe all täielikult ümber sündinud. Ta on perfektsionist, teeb süüa erilise hoolega ega jäta kasutamata ühtegi võimalust enda elu keerulisemaks muuta, et külalistele pakkuda veelgi rohkem.

„Meil on menüüs kartuliterriin, milles on 60 kihti imeõhukeseks viilutatud kartulilaaste. Kindlasti saaks suurepärase toidu ka vähemaga, kuid just see viis tosinat kihti muudab selle roa millekski enamaks. Ei taha salata, eks ka meie aja taga seda väga väärtuslikku vau ­ efekti,“ lisab Purga.

Uurige lähemalt: www.maidlaresort.com

APPI TÕTTAB SOMMELJEE!

Veinimaailmas seiklemine võib tunduda kõrvaltvaatajale kui Augeiase tallide puhastamine: kõike on liiga palju, teadma peab meeletult, et jõuda õigete maitseteni, lisaks erinevad värvid, terroir , marjad, aastakäigud. Kui on soov nautida head veini, on lahendus tegelikult lihtne. Parafraseerides tuntud telesaate pealkirja: appi tõttab sommeljee!

Tekst: Martin Hanson

Eelmisest aastast Euroopa, Aafrika ja LähisIda parim sommeljee Mikk Parre ütleb, et on käinud sommeljeena paaril korral kodudes veine tutvustamas, aga väga sage selline kutsumine vähemalt Eestis pole. Parre lisab, et võib ­ olla pole selline teenus väga populaarne või on selle niši keegi teine juba täitnud. „Päris palju tehakse eraüritusi, kus peaks ka sommeljee platsis olema, aga suuremalt jaolt on siis tegemist ettevõtete sündmustega – sünnipäevad, suuremad tähistamised, galad ja nii edasi,“ mainib ta.

Avab, valab, selgitab

Kuid arvestades, kui kirju on veinimaailm ja millise lisaelamuse annab teadja inimese kohalolek sündmusel, mis on keskendunud heale veinile või ka heale toidule, siis on üllatav, et Eestis pole sommeljee koju kutsumine veel hoogu sisse saanud. Arvestatavaid veinikollektsionääre, väärikaid veinikeldreid ja ­ huvilisi on Eestisse kogunenud juba küllaga, ka jõukust peaks olema, et kasvõi juubeliks ekspert lauda kutsuda. Kui selline soov aga tekib, siis kuidas asi lahendada?

„Variante on mitmeid ja saab teha väga erinevas vormis koolitusi: kas päris veini ABC algajatele veinisõpradele, et mis see vein endast üldse kujutab, või mingi muu temaatiline sissevaade, näiteks vahuveinid või šampanjad või hoopis magusad veinid. Võib ­ olla on kellelgi oma lemmik viinamari või hoopis veiniriik, millest soovib rohkem teada saada. Just hiljuti tegin koolituse ühele seltskonnale, kes oli koos Itaaliasse reisile minemas ja soovisid enne selle piirkonna veinidega lähemalt tutvust teha,“ selgitab Parre. Variant on siduda sommeljee külaskäik hoopis mõne õhtusöögiga, näiteks teha koka juhendamisel ühiskokkamine, mille hilisemas faasis tuleb sommeljee, kellega saab siis koos toitude juurde erinevaid veine mekutada, et saada rohkem aru toidu ­ joogi sobitamise maailmast.

„Kõiki neid mekkimisi saab väga edukalt teha ka erinevate alkoholivabade jookide või hoopis kange alkoholiga. Ei tohiks ära unustada, et sommeljee ei tegele ainult veini, vaid kogu joogimaailmaga: veest puskarini ja kõigega, mis sinna vahele jääb.

Sommeljee pakub oma külalistele – olgugi et olen nende kodus – just neid veine ja jooke, mille vastu huvi on. Hindade ja veinide taseme määravad lõpuks võõrustaja võimalused ning eelistused,“ mainib Euroopa parim sommeljee.

Kui palju peaks aega ja muud varustust varuma? „Kõik sõltub ürituse iseloomust, kuid umbes kahe tunniga saab juba sellise mõõdukalt kiire ja ülevaatliku koolituse tehtud. Mida põhjalikumat ja huvitavamat üritust on soov läbi viia, seda rohkem aega tasuks muidugi varuda. Kahe kuni nelja tunni vahele jääb ajakulu enamiku populaarsemate koolituste puhul,“ lisab Parre. Hindadest pole mõtet rääkida, sest need sõltuvad valitud veinidest ja ajakulust, kas sommeljeel tuleb kaasa võtta abiline jne.

Abi veinikeldri loomisel

Personaalse sommeljee teenus on aga tegelikult palju laiem kui vaid veini valamine kindlal õhtul ja kindlas seltskonnas. Sommeljee on teadlik enamasti ka sellest, mis toimub maaletoojate ja vinoteekide riiulitel, mis muudab veinitundja ka väärtuslikuks abimeheks kindlate veinide leidmisel, nende ostmisel ning keldrisse hoiule sättimisel. Enamasti kasutataksegi personaalse sommeljee teenust selleks, et luua veinikeldrit: sommeljee saab ülesandeks kliendi meele järele sortimendi leidmise, ostmise ja õigetel tingimustel hoiustamise. Sellist teenust on Eestis nii pakutud kui ka nõutud ja nii mõnigi veinikelder on saanud sommeljeede abiga kui mitte ühe, siis kakskolm kvaliteedistandardit juurde.

NÄIDISDEGUSTATSIOON

Degustatsioonid ei pea olema keerulised, kuid võivad olla silmiavavad. Enamasti sobib segust kuuega jagunevale seltskonnale, sest nii saab iga inimene igast veinist pokaali. Sellisena on maitsed suhu saadud, toitu kõrvale proovitud ja ka meeleolu kõrgemale tõstetud.

ƒ Henriot Hemera Champagne, 75 cl (335 eurot)

ƒ Riesling Smaragd Vom Stein, Nikolaihof, 75 cl (61 eurot)

ƒ Chateau Trotanoy, Pomerol 15%, 75 cl (630 eurot)

ƒ Opus One 2008, 75 cl (500 eurot)

ƒ Disznokö Tokaji Aszu 6 Puttonyos, 50 cl (83 eurot)

Kui aga on soov lisaks mekutamisele mõnes suures seltskonnas ka tähelepanu köita, võib 2687 euro eest tuua peo südameks Nebuchadnezzarina tuntud 15 ­ liit ­

rise šampanja: Champagne Philippe Gonet Signature Blanc de Blancs Brut.

Martin Hanson Sommeljee

Champagne Philippe Gonet Signature

Blanc de Blancs Brut

Foto: Champagne Philippe Gonet

Mikk Parre

Foto: Keiu Virro

NEED VÕLUVAD VANAD AUTOD

Nooblid ja nobedad autod on eestlasi alati köitnud ning pedaaligi tallatakse üsna raske jalaga. Kuid autosid ka kogutakse – nagu maale või marke, pannes need kuiva valgustatud ruumi vaatamiseks välja. Ka Eestis on kollektsioone, milles mitukümmend pilkupüüdvat haruldust.

Unikaalne tehnikapärand

Laitses

LaitseRalliParki vanade autode välja näitus on ainulaadne, kuna nii vanu masinaid, pealegi ühes paigas korraga, Eestis rohkem ei ole. Ja kuigi vanu autosid on ka niisama tore vaadata, siis igal masinal on tegelikult ka eriline lugu. Mitmed sõidukid markeerivad maailma autoajaloo olulisi verstaposte ja eksponeeritud on ka auto, mida pole ette näidata ei Läti, Leedu ega Soomegi kogujail. Eriline on ka asjaolu, et Laitse kollektsiooni autosid hoitakse teadlikult sõidu korras. Aeg ­ ajalt laenutavad suursugusemaid vanu masinaid välja pulmalised, filmitegijad või osaleb mõni iludus teemapeol või kokkutulekul.

Vanade autode kogumine on kollektsiooni omaniku Üllar Suvemaa sõnul hea viis sõpruskonda laiendada ja erinevatel sündmustel osaleda ning neid ka ise korraldada. Jäädes veidi tagasihoidlikuks, tõrgub ta vastu arvamusele, nagu võiks ajalooliste autode kogumine ja nendega tegelemine olla midagi glamuurset – pigem on see midagi emotsionaalset ja meelelahutuslikku. Ilu ja väärtust nähakse uunikumide kogujate kitsas ringis ju seal, kus enamik inimesi tajub vaid kulu ja koormat.

Enamik erilistest mudelitest on Laitsesse jõudnud õnneliku juhusena. Samas leidub seal ka eksemplare, mille järele on teadlikult ringi vaadatud, pidades silmas ka seda, et uunikum oleks ostes siiski ka mõistlikus seisu korras. „Haruldaste autode leidmine

on tihti juhus. Kui kuskil midagi on ja meeldib ning on ka võimalus seda osta, tuleb kohe otsustada, sest homme ei pruugi seda enam olla ega ka tulla,“ ütleb Suvemaa.

Sajandivanune elektriauto

Vähe teatakse, et autode elektrimootori tööpõhimõte leiutati pool sajandit varem kui autode sisepõlemismootor. Samuti seda, et eelmise sajandi algusaastatel vuras Ameerika Ühendriikide linnatänavail elektriautosid ringi pea sama palju kui bensiinimootoriga masinaid. Esimesed olid aga viimastest umbes 15 korda kallimad. Ja kõrgema hinnaga on elektriautod ju tegelikult siiani.

Detroit Electric LaitseRallyParki kogust on ligikaudu 125 aastat vana Ameerika Ühendriikides toodetud elektriauto, mida järelturul kohtab väga harva. Eestis on tegu ainueksemplariga, seda ei ole ka Soomes ega ka mujal Baltimaades. „Tehnilise passi järgi on auto väljalaskeaasta küll 1930, aga selle kere on valmistatud 20. sajandi alguse kohaselt. See meenutab pigem tõlda kui 1930. aastate autot. 1920. aastate USA suure börsikrahhi ajal läks autotootja kereliin nimelt pankrotti. Ettevõte ostis oma vanad autod tagasi, pani neile uued mootorid peale ning müüs uute pähe maha,“ selgitab kollektsio ­

näär, kes märkas haruldast sõidukit kunagi Saksamaal ühe väikelinna autopoe vitriinaknal. Üllatuslikult oli tegu elektriautoga ja esimese hooga polnud võimalust seda kohe Eestisse transportida. Käsiraha müüjale ära makstud, õnnestus kaubale järele minna alles kuu aja pärast.

Hinnaliseks teeb konkreetse mudeli omaniku sõnul selle vanus ja asjaolu, et neid on väga vähe veel maailmas alles. Lisaks ka tehniline pool, kuna tegemist on ajaloolise elektriautoga, mis ka tänapäeval veel vajadusel liigub.

Ameerika presidendiauto järeltulija

Pierce Arrow on luksuslik ameeriklane, mida Eestis ja lähiriikides teadaolevalt rohkem ei ole. „Meil on 1929. aasta mudel. Sellist automarki polnud minu teada siin ka n ­ ö esimese Eesti Vabariigi ajal. Ja see liigub. On selline kuninglik seitsmekohaline auto,“ kommenteerib Suvemaa, kellele kuuluva pilkupüüdva mudeli eelkäija kui automark oli kunagise USA presidendikoja esindusauto esimene valik – kui auto hobuse välja vahetas. Pierce Arrow on rida 8 bensiinimootoriga limusiiniklassi auto, millel on keskel vahesein. „Tol ajal oli härrasmees see, kes endale auto jaksas osta. Aga ega ta ise

Tekst: Kadri Hurt / Fotod: Sergei Zjuganov

Detroit Electric

Foto: Pille Russi

Pierce Arrow

autoga siis sõitnud, vaid palkas autojuhi. Salong oli eraldi viimistletud – juht istus nahk istmel, aga härrased ja prouased istusid vaheseina taga sameti ja plüüsi peal,“ tutvustab Suvemaa oma ainulaadset eksemplari, mille hind võiks oksjonil küündida praegu 70 000 euro kanti.

Kuigi väljast kaetud plekiga, on Pierce Arrow’ karkass ehitatud puidust – nii nagu autosid veel 1930. aasta lõpus tehti. Auto omapärane tunnus on tema esituled, kuna need pole eraldi varre otsas, vaid tootja püüdis esitulesid auto kerega kokku integreerida. „See oli toona küll natuke selline kööbakas ja naljakas lahendus, aga selle peale võeti omal ajal lausa patent. Tänapäeval on ju kõigil autodel tuled nende kere sees, me ei näe neid eraldiseisvalt,“ räägib Suvemaa.

Maailma esimene auto Laitse kogus on ka Benz Motorwagen , mis on pigem aparaat kui auto: sõitev, autentne koopia maailma esimeseks autoks tituleeritud masinast, millele Karl Benz võttis 1886. aastal patendi. Ainuke säilinud originaaleksemplar asub tänapäeval Münchenis Mercedese muuseumis. Kollektsionääride järelturul kaubeldakse masinatega, mida Mercedes Benzi kontsern lasi ühel Inglise ettevõttel kunagi valmistada oma 50 aasta juubeli tähistamiseks. Neid toodeti 50 tükki ja spetsiaalselt muuseumite jaoks, et mäletada fakti, et sellise masinaga sõideti iseseisvalt omal jõul ühe sõiduga esimest korda sada kilomeetrit. See oli kriteerium,

mille järgi selline tiitel Benz Motorwagenile anti.

„Säilinud koopiate maksumus jääb praegu ligikaudu 50 000 euro kanti. Ja kui teistel vanadel autodel on kaasas dokumendid, tehniline pass, millega saab neid registreerida kui sõidukit, siis sellel masinal sellist tehnilist dokumenti pole ning avalikel teedel liiklemiseks ta ei sobi,“ kommenteerib Suvemaa, lisades, et demosõiduks on see aga väga vahva vana masin.

Euroopa esimene turbomootor

Kahekümne teise BMW ­ ga rivis seisab muuseumis ka Eestis originaalina ainuke BMW 2002 Turbo, mis kogujate seas ihatud põhjusel, et seda mudelit toodeti üldse kokku vaid 1600 tükki. Praktikas on ka enam ­vähem teada, kus alles jäänud autod asuvad; nende omanikel on isegi eraldi klubi. Eriliseks teeb BMW 2002 Turbo selle tehnoloogia – omal ajal oli see esimene müüki paisatud turbomootoriga auto Euroopas.

Hästi hoitud vanad autod hoiavad Suvemaa kinnitusel ka oma hinda ja haruldaste masinate väärtus ajas üldjuhul kasvab. Selle kunagi veidi üle 20 000 euroga Hollandist kohaliku autoärika hoovist leitud heas korras BMW võiks täna oksjonile pannes maha müüa 100 000 eurot kallimalt, kuid eesmärk ei ole sellistest haruldustest muidugi loobuda.

Missiooniga Plekk-Liisu

Laitse kollektsiooni ligikaudu 70 vana auto hulgas on ka väärikas Ford-T, mis tituleeritud eelmise sajandi autoks. USA ­ s Detroidi linnas tööstusrevolutsiooni käigus konveieril tootma hakatud autosid valmistati rohkem kui 15 miljonit eksemplari, kuid ülevoolavat suursugusust sellest mudelist otseselt otsida ei tasu, vastupidi, Ford T on hästi lihtne masin, mida kutsuti inglise keeles ka Plekk­ Liisuks.

Eriliseks teeb Ford ­T aga selle ajalooline pärand – just see auto pani inimesed liikuma. „Kui hobusega jõuti kunagi võibolla 20 kilomeetri kaugusele, siis tänu hea hinnaga tõhusale masinale võis nüüd igaüks sõita tuhandeid kilomeetreid. See andis inimestele meeletu vabaduse, infoliikumise, kaubavahetuse. Henry Fordi eesmärk oma äri ajades oli, et iga töömees peaks suutma aastapalga eest endale auto osta,“ märgib LaitseRallyParki omanik. Ilmselt oli Ford ­T populaarsus ka põhjus, miks hinnalt kallim elektriauto aastakümneteks autoturult välja tõrjuti.

Ford-T

BMW 2002 Turbo

Pildil olev Benz Motorwagen ei pärine Laitse kogust, pilt on illustratiivne.

Foto: Shutterstock

KUIDAS DISAINIDA MEES ILUSAKS?

Kaasaegne ilumaailm on pakkunud meestele võimaluse siseneda ruumi, mis varem oli reserveeritud naistele. Kui veel hiljuti tundus näohooldus mehele ebamugava luksusena, siis nüüd on sellest saanud investeering enesetunde ja kuvandi parandamisse. Küsimus ei ole enam, kas mees peaks endaga tegelema, vaid millisel tasemel ta seda teeb.

Toimetas: Mariann Vilbre

Foto: Shutterstock

Kiirga enesekindlust

Tänapäeva maailmas on välimus paratamatult osa kommunikatsioonist, mille kaudu edastatakse signaale nii ärilises kui ka isiklikus keskkonnas. Naha värskus, kehahoiak ja detailidesse investeeritud hool on märk enesekindlusest, mis mõjutab alateadlikult ka teisi inimesi.

Professionaalses sfääris on välimus osa isiklikust brändist. Juht, kes esineb sileda naha ja värske pilguga, kiirgab energiat, mis suurendab usaldusväärsust. Partner, kes paneb tähele ka välimuse väikeseid nüansse, jätab mulje inimesest, kes suudab samasugust tähelepanu pöörata ka suurtele asjadele. Välimus ja hoolitsetus on seega saanud praktiliseks tööriistaks, millega nii enda enesekindlust tõsta kui ka teistele muljet avaldada.

Klaar pilk

Nägu on inimese visiitkaart. Kui stiilsed rõivad tuleb mõnikord jätta garderoobi ja sportauto garaaži, siis nägu liigub alati sinuga kaasa. Meeste nahk on küll bioloogiliselt paksem ja talub rohkem, kuid see ei tähenda, et see hoolt ei vajaks. Vastupidi – tihedam karvakasv, sagedane raseerimine ja stressist tulenevad kortsud teevad meeste naha sageli isegi nõudlikumaks.

Iga päev suurt vaeva nägema ei pea: puhasta nägu, kanna peale niisutavat kreemi ja suvel lisa päikesekaitse. Need kolm sammu peaksid olema elementaarsed ja hoiavad naha elujõulisena ning vähendavad enneaegset vananemist. Kuid see on vaid alus.

Mees, kes soovib paista värske ja jõuline, saab veel nii mõndagi ette võtta. Regulaarne näohooldus kosmeetiku juures eemaldab näiteks sügavamalt mustuse, rasu ja elutu kihi, mida kodune hooldus ei suuda. Tulemuseks on puhtam ja klaarim nahk, mis mõjub värskema ja nooruslikumana. Kui see tehtud, võib järgmisteks sammudeks ette võtta keemilised koorimised, mis ühtlustavad nahatooni ja vähendavad arme, või mikronõelravi, mis stimuleerib kollageeni tootmist.

Kui tahta aga naistega samale pulgale jõuda, tasub kaaluda tõsisemaid esteetilisi protseduure, nagu botuliinisüstid, mis siluvad laubakortse, või hüaluroonhappe täitesüstid, mis taastavad näo kaotatud volüümi.

Vormitud keha

Kui nägu annab esmamulje, siis keha kinnitab või lükkab selle ümber. Sport ja treening peaksid loomulikult moodustama põhiosa keha eest hoolitsemisest, kuid tänapäeval on olemas terve arsenal täiendavaid võimalusi, mis aitavad vormi hoida, taastuda ning viimistleda seda, mida treeningusaal üksi ei pruugi saavutada.

Alustada võiks näiteks massaažist, mis ei ole hea vaid lihaste lõõgastamiseks, vaid ka suurepärane viis parandada vereringet, kiirendada taastumist ja hoida keha toonuses.

Samuti on meestele järjest populaarsemad kehakoorimised ja niisutavad kehahooldused, mis eemaldavad surnud naharakud ning annavad värske tunde.

Järgmiseks võiks ära proovida krüo­

teraapia ehk külmaravi, mis kiirendab taastumist, vähendab põletikku ja annab energialaengu. Ka rasvarakkude külmutamine või raadiolainetel põhinev naha pinguldamine on muutumas mehelikus maailmas aina aktsepteeritumaks. Need annavad võimaluse vormida alasid, mida isegi range dieet ja treening alati ei suuda.

Stiilne riietus

Kui nägu ja keha loovad vundamendi, siis riietus, soeng ja aksessuaarid on viimane kiht, mis seob kõik tervikuks. Mees võib olla suurepärases füüsilises vormis ja hoolitseda oma naha eest, kuid ilma stiilse raamita võib tulemus jääda poolikuks.

Õigesti valitud rõivalõiked võivad muuta keha proportsioone, luua tugevama õlavöö või saledama silueti. Kvaliteetsed kangad ja täpselt istuv rätsepatöö loovad sama efekti, mida nahka korrigeerivad protseduurid: annavad pildile selguse ja täpsuse. Sama põhimõte kehtib värvide puhul: õigesti valitud toonid toovad näo esile ja annavad jumele värskust, samas kui valed toonid võivad rõhutada väsimust ja varjata kogu eelneva hoolitsuse tulemuse.

Nii nagu botuliinisüst või krüoteraapia annavad kehale viimistluse, toimib ka läbimõeldud riietus esteetilise raamistikuna. See ei tähenda trendide pimesi järgimist, vaid teadmist, milline lõige, tekstuur ja toon teenib konkreetset inimest kõige paremini.

Allikad: drclevens.com, onlymyhealth.com

Smile iD Hambakliinikus ootavad sind meeldiv keskkond ja kogenud spetsialistid. Pakume kaasaegset teenust, mis lähtub igaühe personaalsetest vajadustest.

Hambaravi | Suuhooldus | Suukirurgia

Proteetika | Ortodontia

Mugavalt linna südames:

kvartal A hoone 18. korrus

Smile iD on Tervisekassa lepingupartner: laste hambaravi ja ennetus, täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitis & alla 19-aastaste ortodontia. Tegevusluba: L04912

Maakri

UUED VORMID, VÄRVID JA DETAILID! 2025. AASTA SÜGISTALVISED LUKSUSLIKUD TEKSATRENDID

Denim on olnud juba aastakümneid moemaailma vankumatu lemmik, kuid 2025. aasta sügistalvisel hooajal on see armastatud kangas saanud värske hingamise. Rahvusvahelised moelavad on toonud selle esile nii uues kuues kui ka ootamatutes vormides, muutes teksad taas luksuslikuks ja ihaldusväärseks rõivaesemeks.

Sirge lõige uues võtmes

Sirged teksapüksid on moes tagasi, kuid mitte enam klassikalises vormis. Prada tõi lavale kergelt kulutatud viimistlusega vintage’i ­ hõngulised mudelid, samas kui Simone Rocha on teksajakkidele lisanud oma signatuuriks kujunenud pärl ­ ja kristallkaunistused. See on suurepärane näide, kuidas igapäevane lõige võib muutuda luksuslikuks detailide kaudu, mis meenutavad pigem ehtekunsti kui teksariide robustset olemust.

Tume ja väärikas –mustast indigoni

Üks suuremaid hooajatrende on sügavat indigo ja mustjat tooni teksakangas. Nii Chanel, Prada kui ka Isabel Marant pakuvad oma sügistalvistes moekollektsioonides uusi tõlgendusi tumedast teksast, millele on lisatud keerukaid õmblusi, üles keeratud sääreosi ja struktuurseid lõikeid. Tumeda teksaga saab luua elegantse ja ajatult šiki riietuse, mida on lihtne kanda nii päevastel kui ka õhtustel sündmustel.

Hall vallutab teksamaailma

Kui teksade ajalugu on seni olnud seotud sinisega, siis nüüd on üllatuslikult trooni haaramas hoopis hall värvitoon. Grafiithallidest toonidest pehmete kulutatud variatsioonideni – hall pakub disaineritele alternatiivi, mis on ühtaegu modernne ja minimalistlik. Halli teksakanga edu saladus peitub selle mitmekülgsuses – see sobib nii monokroomsetesse komplektidesse kui ka kontrastiks erksatele värvidele. Just hallide teksade esiletõus märgib 2025. aasta sügist kui olulist pöördepunkti denimimaailmas.

Tekst: Keilit Bauer

Foto: Scanpix

Prada

Prada

Blumarine

Dilara Findikoglu

Isabel Marant

Coach

Foto: Scanpix

Foto: Scanpix

Foto: Scanpix

Foto: Scanpix

Foto: Vida Press

Lohvakas lõige, aga viimistletult

Lohvakate rõivaste mõju ei kao veel niipea, kuid kottis teksad on saanud uue, rafineerituma vormi. Kui varem rõhus trend peamiselt mugavusele, siis nüüd lisandub sellele elegants – ümardatud säärelõige (n ­ ö barrel-leg ) ja poiss ­ sõbra teksade lõige muudavad laiad teksad sobivaks ka õhtul väljaminekuks. Nii Khaite kui ka Versace näitasid, et mugavus ja luksus ei pea vastanduma.

Pehmed toonid

Pruun on liikunud kevadsuvistest kollektsioonidest ka sügisesse. Stella McCartney ja Louis Vuitton tõid lavale šokolaaditooni teksad, mida saab kombineerida valgete toppide või neutraalsete kudumitega. Samuti on jätkuvalt populaarsed heledad, kulutatud teksad, mis loovad kontrasti tumedamate sügisrõivastega ja lisavad välimusele värskust.

Boheemlaslikkuse naasmine

Kõrge vöökohaga kellukese ­ ehk flaredlõikelised teksad on tagasi. See trend sai hoo sisse juba kevadel, kui räppar Kendrick Lamar kandis just selliseid teksapükse Super Bowli laval. Nüüd on bohostiili vaimus flared -teksapüksid vallutanud ka Chloé, Etro ja Coperni moekollektsioonid. Nende teksade romantiline siluett pakub alternatiivi sirgetele ja lohvakatele lõigetele ning rõhutab luksusliku retroesteetika naasmist.

Kaunistused kui kunst

Kui teksade puhul seostub enamikule esmalt lihtsus ja praktilisus, siis 2025. aastal on fookuses ka dekoratiivsus. Dolce & Gabbana esitles kristallidega kaetud teksasid, Stella McCartney lisas teksadele sädelevad narmad ja Etro mängis endale omaselt põnevate mustritega. Kaunistatud denim sobib ideaalselt peohooajaks, kuid nutikalt kombineerituna võib see olla ka igapäevase garderoobi osa.

Allikad: Vogue, Marie Claire, Glamour

2025. AASTA MEESTE TEKSAMOOD: mugavus kohtub rafineeritusega

Sügistalvine meeste teksamood liigub kahe peamise telje vahel: mugavus ja elegants.

Laiemad lõiked on endiselt fookuses –lohvakad ja ümardatud sääreosaga teksad annavad liikumisruumi, kuid disainerid on neid viimistlenud nii, et neid sobib kanda ka koos viisaka pint

saku või nahktagiga. Klassikaline si

nine teeb ka meeste puhul aina enam ruumi hallile ja mustale, mis lisavad garderoobile minimalismi ning urba

nistlikku puudutust.

Lisaks domineerivad sügavad in

digovärvid ja kulutatud hallid too

nid, mida kantakse monokroomsetes komplektides või kontrastina kirka

mate detailidega.

Kellukeselõige on jõudnud ka meeste kollektsioonidesse – pigem peenelt, retrohõnguga, mis annab uue värvingu klassikalistele teksapükstele.

Muuseas, denim ei piirdu ainult pükstega: luksuslikud teksajakid, oversize ­ särgid ja isegi viimistletud teksamantlid kinnitavad, et teksariie on meeste rõivamoes sama universaalne kui ülikond.

Foto: Vida Press

Foto: Vida Press

Foto: Vida Press

Foto: Scanpix

Foto: Scanpix

Foto: Scanpix

Foto: Scanpix

Wales Bonner

Dolce & Gabbana

Chanel

MICHELINI SOOVITUSEGA ŠIKK PUHKUS RIIAS

Möödunud aasta lõpus Michelini restoranigiidide perre jõudnud Läti alustab tärniusku gurmaanide võlumist Riias ühe tärni välja teeninud Max Cekot Kitcheni, kolme Bib Gourmandʼ restorani –Milda, Snatch, Shoyu – ja rohelise tärniga Pavāru mājaga, mis asub endises sünnitusmajas Līgatne küla serval.

Tekst: Silvia Pärmann

Andekate spetsialistide esiletõstmiseks anti välja kolm eriauhinda: noore koka auhind Nils Ģēvele (Ferma, Riia), sommeljee auhind Ivo Orlovsile (TAURO, Riia) ja teeninduse auhind Māris Jansonsile (Kest, Cēsis). Kokku on gurmaanide lemmikteejuhis 26 soovitust, millest 19 asuvad Riias ja seitse väljaspool pealinna.

Halva üllatusena tuleb, et ettevalmistusperiood Riia restoranimataronile peaks olema hulga pikem kui paar nädalat, selgub laudu broneerima hakates. Max Cekoti restorani, mis asub punastest tellistest endises laohoones linna serval tööstuspiirkonnas, sinisilmne eesti turist muidugi lauda ei saagi –kohalikud pööritavad vaid silmi, kui naiivselt mingist madalhooajast räägin ja asjade sellisest käigust siiralt üllatunud olen.

Kennedy oli siin

End juugendkvartali ja Riia vanima pargi Viesturdarži vahele mahutanud hotell A22 ühendab 21. sajandi atmosfääri art déco hõnguga. Hotelli saabudes kiirustan restorani John, tagant kihutamas nii nälg kui ka uudishimu. See on nime saanud ei kellegi teise kui president John F. Kennedy järgi, kes 1930ndatel Euroopas reisides saatkonnahoonet külastas (hoonet, kus nüüd asubki hotell). Jackie teadaolevalt seal käinud ei ole, mis ei tähenda, et tema

auks nimetatud baar restorani kõrval kuidagi kahvatuks.

Restorani menüüs on olulisel kohal mereannid – alates rikkalikust mereannitaldrikust, lõpetades homaari ja kaheksajalaga. Kui muidu võiks soovitada reisil kohalikust toorainest valminud toitude maitsmist, tuleb tunnistada, et Lätis see eestlastele erilist eksootikat ja üllatusi ei pakuks – hästi valmistatud mereandide pärast ei ole aga põhjust Riiast kaugemale reisida. Vaatamata pealtnäha eksootilisele kõlale on menüü ikkagi väga hooajaline: näiteks parimat Norra turska saab vaid paaril kevadkuul ja seega on see ka Johni menüüs vaid siis.

Julgelt soovitan viiekäigulist degustatsioonimenüüd, ent enne tellimist tehke kindlaks, et selle lõpetaks Sīlise loodud meekook, mida serveeritakse hapukoorejäätisega. Sõnades on selle maitset keeruline edasi anda, ent on inimesi, kes on ainult selle pärast Lätti sõitnudki.

Vaese mehe kartulipuder

Kohe A22 kõrval asub samuti Michelini giidis mainitud Ferma, mis on juba paar aastat riialaste seas üks populaarsemaid restorane. Ferma tähendab läti keeles farmi ja kokkade soov on tuua loodus linna – serveerituna kaunilt taldrikul. Mõeldud on nii taimetoitlastele kui ka karnivooridele.

Minu pisut külma saanud hing ja ihu sooviksid süüa suppi. Ferma menüü võtab hetkeks nõutuks, sest suppide alt vaatab kõike muud kui ahvatlev kartulisupp. Ma pole kindel, et olen kunagi midagi sellist söönud. Samas – see on ikkagi Michelini soovitustega kartulisupp, mille autoriks on Läti üks andekamaid noori kokki.

Kartulisupp osutub imeliseks kreemjaks kuumaks taldrikutäieks, mille kohal hõljub kerge riivjuustupilveke. Supi sisse on puistatud lahkelt päikesekuivatatud tomati killukesi ja ürte ning nii mu süda kui ka varbad sulavad seda süües. Veider, nüüd, mõni nädal hiljem ei suuda ma enam isegi meenutada, mida ma pearoaks sõin.

B nagu Barents ja C nagu COD Põhja ­Jäämere osa järgi nime saanud restoran Barents sobib sellesse jäisesse õhkkonda nagu valatult. Osa selle menüü mereandidest pärineb tõepoolest ka Barentsi merest. Muidu tervitab külalisi šikk ja hubane ruum. Käisin esimest korda Barentsis esimese koroonasuve aja, nädala pärast piiride avanemist ehk jaanipäeva paiku, kui kogu Riia oli sõitnud mere äärde ja maakodudesse. Barents oli avatud, ehkki inimtühi. Veetsime seal tunde imelist toitu nautides, kõik teenindajad vaikselt meid piidlemas – nende tundide jooksul ei tulnud ühtegi teist külastajat. Toit on püsinud samal tasemel, õhkkond enam õnneks sama veider ei ole.

COD on mitmes mõttes märksa lihtsam koht – selline resto, kuhu saab minna ka lihtsalt argiõhtul toreda seltskonnaga, ehkki toit on jällegi selline, et kannab välja ka hulga erilisemad olukorrad. Sama on interjööriga. Peakokk võib olla lätlane, aga toit on vaieldamatult Jaapani oma. Menüüst leiab tuttavad ­ turvalised suši ja tempura, aga ka hulga huvitavamaid nimetusi ja maitsenüansse. Ma olen Jaapanis piisavalt palju käinud ja söönud, et aru saada, kui keegi bluffima hakkab oma Jaapani retseptide ning toorainega –COD ­ i köögis kokkavate lätlaste kokakunstis on isikupära ja värskust, aga nad ei peaks piinlikkust tundma ka Jaapanis.

John Kennedyl ei olnud võimalust omanimelises restoranis kunagi süüa, kuid kahtlemata oleks ta seda nautinud. Foto: A22

Restorani Barents interjöörist õhkub Põhja-Jäämere kargeid noote. Foto. Silvia Pärmann

COD-i interjöör on loodud sama hea maitsega kui Foto. Silvia Pärmann

Restoran COD võib asuda Riias, kuid on hingelt jaapanlane. Foto. Silvia Pärmann

PAVEL GURJANOVI AUTORIRESTORAN

Pavel Gurjanov kuulub ilmeksimatult Eesti tippkokkade kõrgemasse kihti, on juhtinud mitmeid Eesti parimaid restorane ja võitnud erinevaid auhindu. Praegu veab peenelt kunstilise käekirjaga kokk Kalarannas KOGU Restot, mida saab pidada Gurjanovi autorirestoraniks. Maitsta saab nii roogi, millega peakokk tutvustab oma oskusi, kui ka neid toite, mis on aastaid temaga menüüst menüüsse kaasas käinud.

Peakokk ise võtab juba kolm aastat avatud olnud restorani kokku lihtsa ideega: tegu on autoriköögiga, kus Eesti tooted ja Balti maitsed kohtuvad Skandinaavia stiili ning Prantsuse tehnikatega. Kahes hubases restoranisaalis saab maitsta toite, mis on ammutanud inspiratsiooni söögikoha asukohast, kuid ka neid, mida kokk on läbi karjääri aina paremaks timminud.

Näiteks eelroog Mosaiik, mis on täpsemalt hiidlesta, forelli ja lõhe balantiin – üks kaunimaid toite, mida lauda serveerida ja mille maitse väärib igal hetkel Kalaranda minekut. Veel pakub Gurjanov menüüs „linna parimaks“ arvatud kreemiselt vürtsikat anšoovisevahuga veiseliha ­ tartar ’i, mis võibki väga vabalt auväärse tiitli vääriline olla. Kuigi, nagu maitsete puhul ikka, kõik on subjektiivne ja sõltub ajahetkest. Kalaranna restorani aknast vaikset merd vaadates tundub, et kokku ongi saanud õige koht, õiged inimesed ja õiged maitsed.

2013. aastal Eesti parimaks kokaks valitud Gurjanovi maitsed on läbi KOGU restorani menüü äärmiselt täiskasvanulikud, peaaegu perfektsuseni komponeeritud ja igati mõnusas tasakaalus. Mitte midagi pole üleliia, mitte midagi ei jää ka puudu. Varasemad kogemused restoranides Bordoo, DOM, Cru ja SÖE on igal taldrikul selgelt tunda.

Restoran vanas kilutehases

Kalaranna kaunis punane telliskivimaja, kus restoran asub, kuulus 19. sajandi lõpus legendaarsele Malahhovite perekonnale, kes olid kalakaupmehed ja selle tõelise Tallinna kilu saladuse hoidjad. Nõukogude Liidu ajal tegutses majas kiluvabrik, millest on saanud inspiratsiooni ka Gurjanov: menüüs on hooajaliselt parimad Eesti kilud. Retsept nende valmistamiseks pärineb veel Malahhovitelt ja on aukohal ka restorani seinal.

„Minu jaoks on väga oluline tõeliselt kvaliteetne tooraine ja püüan seda alati osta kohalikelt talunikelt ning tarnijatelt. Näiteks traditsioonilise retsepti järgi soolatud kilu pä ­

rineb meil Saaremaa talust, forell tuleb Pähkla farmist, vutt aga Järveotsa Vutifarmist, juust Andre Farmist ja orgaaniline Eesti tatar Raplamaalt,“ loetleb Gurjanov tooraineid.

Gurjanovi maitsed on läbi KOGU restorani menüü äärmiselt täiskasvanulikud, peaaegu perfektsuseni komponeeritud ja igati mõnusas tasakaalus.

Parima pildi peakoka käekirjast annab viiekäiguline degustatsioonimenüü, kuhu kuuluvad hetke parimad palad à la carte menüüst. Uuenenud veinikaardist leiab kõikide roogade juurde põnevad kaaslased, kui aga aega on laialt käes, võib paluda panna toite paari ka kokteilidega. KOGU restorani kokteilimenüü tekitab aukartust, kuid ka isu kõik põnevused järele proovida. Restoranis pannaksegi rõhku aja heale veetmisele, olgu siis plaanis korralikum õhtusöök või mõni eelroog sobilike jookidega.

Peakokalaud uues kuues

Kui restorani kohta ütleb Gurjanov, et tegu on hubase casual ­ söögikohaga, siis varasemasse pagarikotta on ta loonud uudse peakokalaua, kus saab näidata oma tipptaset. Täpsemalt valmistada sellisel tasemel toite, millega võistles Bocuse d’Ori võistlusel 2018. aastal Torinos.

„Pakun chef’s table’is külalistele ägedaid, keeruliste tehnikatega valmistatud roogi. Saan näidata oma käekirja ja oskuseid,“ selgitab Gurjanov. Peakokalauda saab üldiselt tellida ühele kindlale seltskonnale, igaks korraks mõtleb peakokk menüü nullist välja: ise valmistab kõik toidud sööjate silme all, ise serveerib ja räägib nende kohta lugusid.

Tutvu menüüga: www.koguresto.ee Võta ühendust: +372 550 1621

Restoran ootab külastajaid Kalamajas aadressil Võrgu 6: T–R 17–23

L 12–23

P 12–17

NB! Kokkuleppel on võimalik restorani külastada ka avamisvälistel aegadel.

Kalamosaiik

Peipsi koha

Pähkla forelli ceviche

Pavli Pavlova

Fotod: Liina Shi

TURVASÜSTEEME OOTAB

EES WIFI-REVOLUTSIOON

Uus vaatenurk

Traditsiooniliste kaamerapõhiste turvasüsteemide töökindlus võib sageli keskkonnast sõltuvalt kannatada. Halb valgustus, takistused, taustamüra ja muutuvad kaameranurgad vähendavad nende töökindlust tegelikus keskkonnas. Just siin pakub WiFi revolutsioonilisi eeliseid. WiFi ­signaalid ei sõltu valgustingimustest, nad suudavad läbida seinu ja, mis kõige olulisem, pakuvad privaatsust säilitavat jälgimismehhanismi, kuna ei salvesta isiku nägu ega muid isiklikke tunnuseid.

Süsteemi vundament on see, et kui WiFisignaal levib läbi keskkonna, muutub selle lainekuju inimeste ja objektide kohaloleku ning füüsiliste omaduste tõttu. Erinevalt optilistest süsteemidest, mis näevad vaid inimese välispinda, tajuvad WiFi ­ signaalid ka keha sisemisi struktuure, näiteks luude ja keha koostist. See loob isikupäraseid signaalimoonutusi, mis toimivad ainulaadse raadiobiomeetrilise signatuurina.

Tehisaru tuvastab isikud täpselt

Selle tehnoloogia esirinnas on Sapienza ülikoolis välja töötatud tehisarul põhinev süsteem nimega WhoFi. See eraldab olulise biomeetrilise teabe WiFi ­ kanali oleku teabest ja töötleb seda spetsiaalse süvaõppe kaudu. Tehisintellekt õpib ära mustrid, mida inimeste liikumine ja kohalolek WiFi ­ signaalides esile kutsub, võimaldades tuvastada nii asukohta kui ka liikumissuunda.

Igapäevaselt toob WiFi meieni juhtmevaba internetiühenduse, ent peagi võib kodusest ruuterist saada hoopis võimas turvaseade, mis on võimeline tuvastama inimesi ja nende liikumist. See uudne lähenemine pakub alternatiivi traditsioonilistele kaamerasüsteemidele, tagab turvalisuse ka kaamerale keerulistes tingimustes, ent säilitab enam privaatsust.

Tekst: Hans Märten Kinnas / Foto: Shutterstock

WhoFi ­ süsteemi efektiivsust testiti laialdaselt, kasutades selleks avalikult kättesaadavat WiFi ­ signaalide kogumit. See andmestik sisaldas salvestusi 14 erinevalt inimeselt, kes liikusid erinevas rõivastuses, näiteks T­ särkide, mantlite ja seljakottidega. Tulemused olid muljetavaldavad: süsteem suutis õige isiku tuvastada väga suure täpsusega, 95,5% ­ l juhtudest.

See konkreetne tehisintellekti mudel osutus oluliselt paremaks kui teised proovitud meetodid, näidates paremat võimet eristada WiFi ­ signaalidesse peidetud unikaalseid, pikemaajalisi mustreid. Üllatava avastusena selgus uuringust, et WiFi ­ signaalide

„puhastamine“ ehk filtreerimine enne tehisintellektile etteandmist hoopis vähendas tuvastamise tulemusi. See viitab, et selline filtreerimine eemaldas signaalist olulisi variatsioone, mis olid tehisintellektile indiviidide äratundmiseks hädavajalikud.

Lihtne ja märkamatu lahendus

Lisaks isikute tuvastamisele võimaldab WiFipõhine liikumistuvastus muuta turvasüsteemid odavamaks, täpsemaks ja privaatsust austavamaks. Iga liigutus ruumis jätab WiFisignaalile väikese jälje, mida tarkvara suudab ära tunda ja tõlgendada, tuvastades inimeste kohalolu ning isegi selle, kas sisenemine on

lubatud. Süsteemi tehisintellekt suudab eristada inimese liikumist loomade või muudest keskkonnast tulenevast liikumisest, vähendades valehäireid ja tagades töökindlama turbe. See lahendus on ka rahaliselt ja ajaliselt soodsam, sest kasutab olemasolevat WiFitaristut ega vaja eriseadmete paigaldamist, vaid pelgalt tarkvara, mis suudab signaale tuvastada ja tõlgendada. Selline automaatne valve töötab pidevalt ja märkamatult, ilma et inimene peaks ise jälgima või sekkuma.

Nähtamatus võib olla ohtlik

Siiski tekitab see tehnoloogia olulisi eetilisi küsimusi. Kui kaamerad on nähtaval ja inimene teab, et teda jälgitakse, siis WiFisignaalid toimivad märkamatult ja kaugemalt, luues „nähtamatu tuvastusvõrgu“. See nähtamatu jälgimine, mis tunneb inimese ära ja õpib ajapikku ära tundma isegi elaniku või töötaja liikumismustrid, võib kujuneda isikutuvastuseks ja võimaldada teavet koguda ilma inimese teadmise ning nõusolekuta. Eksperdid rõhutavad, et WiFil põhinevat jälgimist tuleb kasutada läbipaistvalt ja piiritletult. Põhimõtteline küsimus on, kas turvalisus õigustab sellist nähtamatut jälgimist, või kaalub õigus privaatsusele selle üle. See tehnoloogia avab ukse uuele ajastule turvamaailmas, kuid nõuab samal ajal hoolikat kaalumist ühiskonna väärtushinnangutest lähtuvalt.

Allikas: Avola et al. (2025)

PRAKTILINE JUHEND: KUIDAS VALIDA ÕIGE PÕRANDAKATE?

Kas puit sobib igasse tuppa?

Köögi ja vannitoa puhul on levinud eksiarvamus, et puit neisse ruumidesse ei sobi. Tegelikult sobib küll, kui paari reeglit silmas pidada. Köögi puhul tuleb arvestada, et seal vajab põrand sagedasemat hooldust, vannitoas on vaja aga hoolitseda selle eest, et vesi põrandale seisma ei jääks, sest niiskust talub puit hästi, suuri veeloike aga mitte.

Samas on puit hea valik, kuna see tundub jala all soe ja loob ruumi hubase atmosfääri. Võrreldes keraamiliste plaatidega on puidu eelis ka see, et kui midagi kukub põrandale, ei pruugi see nii kergesti puruneda.

Naturaalne puit või kivivinüül?

Lihtne vastus on, et mõlemad sobivad igasse ruumi, kuid valiku tegemisel tuleb arvestada kasutusintensiivsust ja hooldusvajadust. Kivivinüül ehk SPC ­ põrand on üha populaarsemaks muutumas, kuna see on vastupidav ja vajab minimaalset hooldust. Paljud pered, kellel on väikesed lapsed või koduloomad, eelistavad seda materjali, sest puitpõrand nõuab rohkem tähelepanu. Eriti maal elades võib puitpõranda hooldus osutuda keeruliseks, sest liiv ja mustus, mis väljast tuppa satuvad, võivad puitu kahjustada, kui need jäävad näiteks vaiba alla ning tekitavad liivapaberi efekti.

Milline muster valida?

Kodu asukoht ja stiil mängivad siin suurt rolli. Näiteks sobiks tänapäevase arhitektuuriga uusarenduse korterisse kõige paremini rahuliku mustriga ühelipiline põrandalaud. Ajaloolistesse hoonetesse sobivad aga hästi klassikalised mustrid, nagu kalasaba või Prantsuse kalasaba, mis annavad ruumile väärika ja ajatu ilme. Maamajades ja

Põrandakatte valik on üks olulisemaid otsuseid kodu kujundamisel, mõjutades ruumi esteetikat, mugavust ja vastupidavust. Oluline on arvestada nii materjalide omaduste, paigaldusvõimaluste kui ka hooldusvajadustega. Nõu annab FineFloors Põrandasalongi juhataja Annika Antson.

suvilates võiks eelistada rustikaalset ning oksalist põrandalauda, mis rõhutab loodusja maalähedast stiili.

Õli või lakk?

Viimistluse valik mõjutab nii põranda väljanägemist kui ka kasutusmugavust. Õlitatud puit laseb läbi toasoojust, mistõttu tundub põrand jala all soe ja loomulik. Lakk seevastu moodustab pinnale tugeva kihi, mis kaitseb puitu, kuid on jala all külmem.

Tänapäeval eelistatakse sageli tehases viimistletud põrandakattematerjale, kuna need pakuvad kiiremat ja mugavamat lahendust. Sellisel juhul tasub pärast paigal ­

dust põrand siiski hooldusõliga üle käia, et tagada ühtlane kaitsekiht. Kui otsustatakse viimistlus teha kohapeal, on suurem võimalus saavutada täpselt soovitud toon, kuna värvierinevused on miinimumini viidud.

Kuidas paigaldada?

Paigaldussuuna määrab enamasti ruumi kuju ja suurus ning akende paigutus. Kui põrandalauad paigaldatakse akna suunas, järgivad need loomulikku valgusvoogu ja toovad paremini esile materjali tekstuuri. Diagonaalne paigaldus võib seevastu lisada ruumile avarust ja modernsust, eriti kitsastes või piklikes ruumides.

Kuidas hooldada? Õige hooldus aitab pikendada põranda eluiga ja vältida kulukaid renoveerimistöid. Puitpõranda puhastamisel on soovitatav kasutada pH ­ neutraalseid puhastusvahendeid, et säilitada materjali looduslikku kaitsekihti. Meie soovitame oma klientidele Rubio Monocoati Soapi, mis on kõige odavam ja lihtsam võimalus oma põrandaid korras hoida. Tegemist on universaalse pesuvahendiga, mis sobib kõikidele põrandatüüpidele.

Kui põrandale satub vedelikke või mustust, tuleks need kohe eemaldada niiske lapiga, et vältida plekkide tekkimist. Juhul, kui plekk siiski ilmub, ei tohiks seda kohe agressiivsete vahenditega hõõruda, vaid lasta sel mõnda aega hingata ning vajadusel kasutada hiljem spetsiaalseid hooldusvahendeid.

Konsulteeri spetsialistidega Õige põrandakatte valik algab põhjalikust ettevalmistusest. Enne otsuse tegemist tuleks selgeks teha enda soovid, vajadused ja eelarve, et leida lahendus, mis pakub parimat kombinatsiooni esteetikast, praktilisusest ning vastupidavusest. FineFloors Põrandasalongis aitavad spetsialistid leida just sellise põranda, mis vastab konkreetse ruumi eripäradele ning kasutaja ootustele. Kvaliteetne ja hoolikalt valitud põrandakate on investeering, mis teenib omanikku aastakümneid.

Vaata lähemalt: finefloors.ee

Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiifilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.

RESTAUREERITUD MÖÖBEL LISAB INTERJÖÖRI ISIKUPÄRA

Restaureerimine ei ole pelgalt mööbli parandamine – see on oskus märgata mineviku väärtust ja anda sellele uus hingamine. Möblissoni asutaja

Ulvi Heinmets näeb igas kulunud esemes võimalust luua midagi isikupärast ja ainulaadset.

Vana ja uus käsikäes

„Ajatu kodu ei tähenda vana kodu – see tähendab harmooniat,“ ütleb Ulvi, kelle hobist mööblit restaureerida on välja kasvanud ettevõte, kus lisaks temale toimetab ka paar tublit abilist. Ta usub, et just vana ja moodsa tasakaal loob sisekujunduses sügavuse. „Ise püüan kodus hoida tasakaalu modernse ja vana mööbli vahel. Sellised üksikud mööblitükid annavad kodule isikupära.“ Ajatu kodu olemus peitubki sisus: kestlikkuses, läbimõelduses ja harmoonias.

Üldist nõuannet, kuidas tasakaalu leida, on tema sõnul küll keeruline anda, aga eelkõige võiks lähtuda ajastutest, kust esemed pärit on. „Liiga palju eri ajastutest asju kokku kogudes läheb pilt kirjuks,“ selgitab ta. „Võiks välja mõelda ühtse ajastu või stiili, mis aitaks kõike kokku tuua. Näiteks kui soovid modernsesse interjööri sobitada rokokoostiilis diivani, saab kangamustrit või värvitooni siduda samas ruumis olevate toonidega.“

Iga ese on väärt säilitamist

Möblissoni osavate meistrite käte vahel saab iga ese teise võimaluse – mitte masstoodangu, vaid ainulaadse disainielemendina. Mõttelaad, mis väärtustab olemasoleva eluiga ja tähendust, on ettevõtte põhitelg. „Kui tegemist on vana ja väärtusliku esemega, on ta olenemata oma seisukorrast väärt säilitamist ja sellise eseme taastamisel peab silmas pidama printsiipi: võimalikult palju algupärast säilitada,“ kirjeldab Ulvi oma töö põhimõtteid.

Üks silmapaistvamaid näiteid tema enda töödest on 1777. aastast pärit tammepuust kummut­ kirst. „See on lihtsalt uskumatu, kui

tugevaks tamm ajaga muutub,“ kirjeldab ta. „Tuli eemaldada kõik metallist hinged, lukud ja naelad ning need hiljem käsitsi tagasi paigaldada – paras katsumus.“

Ta lisab aga, et isegi juhul, kui esemel pole rahalist ega ajaloolist väärtust, võib selle taastamine siiski olla õigustatud –keskkonnasäästlikkuse, emotsionaalse seotuse või esteetilise unikaalsuse tõttu. „Igasugune mööbel on üldiselt väärt, et ta uuesti elule aidata, eriti just keskkonnahoiu vaatepunktist.“

Emotsioon mööbli sees Esteetika ei ole aga ainus põhjus, miks inimesed Möblissoni poole pöörduvad. Sageli on taastamissoovi taga hoopis emotsionaalne väärtus – tool, mis kuulus vanaemale, kummut, mis on seisnud suvekodus aastakümneid. Mööblil on ajalugu, aga see ei pea jääma seisma. „Mööbli taastamise soovid on inimestel erinevad – kellel on emotsionaalne side esemega, kes otsib unikaalsust. Või on mööbliesemel vanuse või valmistaja tõttu kõrge rahaline väärtus,“ kirjeldab Ulvi inimeste motiive.

Talle endale valmistavad suurimat rõõmu aga need projektid, kus inimesed tema oskusi ja maitset täielikult usaldavad: „Parimad tööd on need, kus antakse n ­ ö vabad käed –teha midagi, mis sobiks teatud keskkonda.“ See võimaldab materjalide, vormide ja viimistluste valikul lähtuda nii mööblieseme eripärast kui ka ruumist, kuhu see hiljem paigutatakse.

Näiteks oli üks silmapaistvamaid töid punane kuldsete aktsentidega diivan, mis sündis kliendi soovist saada midagi eristuvat, mis mõjuks julgelt ja elegantselt. Teine märkimis­

Miks mööblit taastada?

Kasutatud mööbliesemelt on näha, millised kohad on rohkem kulunud. Sellest lähtuvalt saab vajalikke kohti tugevdada ja seeläbi parandada tehnoloogilisi lahendusi, mis pole kõige paremini toiminud. Nii saab mööblieseme eluiga veelgi pikendada.

Taastamise käigus on võimalik valida täpselt selline viimistlus, nagu sinu koju sobib. Samuti saad välja elada oma loomingulisust, mis mõjub alati positiivselt.

Kui lõpuks on ese korda tehtud, siis see emotsioon, mida sa sealt saad, on hoopis teine. Taastatud esemetel on alati hingelisem väärtus ja sa ka hoiad neid teisiti.

Samuti saad vähendada oma jalajälge planeedil.

väärne näide on voodi, mis valmis vana maja taladest. Klient soovis midagi, mis sulanduks maamaja palkmajja, ja nii sündiski taaskasutatud materjalidest uus voodi.

Samas tõdeb Ulvi, et paljud loobuvad taastamisest, kartes kulusid. „Sageli ei anta endale aru, et taastamine võib kohati minna kallimaks või jääda samaväärseks uue mööblieseme hinnaga ning seetõttu loobuvad mõttest enne, kui kaaluvad taastamise eeliseid. Kui ese on aga lõpuks korda tehtud, siis see emotsioon, mida sa sealt saad, on hoopis teine.“

Nii uuemat kui ka vanemat mööblit

Lisaks antiiksete ja ajalooliste esemete restaureerimisele pakub Möblisson ka kaasaegse pehme mööbli värskendust. Sageli on võimalik anda tänapäevasele diivanile või tugitoolile uus hingamine lihtsalt kanga vahetamise kaudu. Et klientide elu lihtsamaks teha, saab uue kanga valida otse Möblissoni salongist, kus on lai valik kvaliteetseid kanganäidiseid. Nii ei pea mööda linna käima ega sobivat kangast taga ajama, vaid kõik vajaliku saab ühest kohast.

Kui ka sinul ootab mõni eriline ese taastamist või värskendamist, võta Ulvi ja tema abilistega ühendust Möblissoni kodu lehe moblisson.ee kaudu või telefonil +372 5691 1379

Kunstkivi

Fassaadipaneelid

Kõrgsurvelaminaadid

Töötasapinnad

Kompaktlaminaat

Metallkattega laminaadid

Melamiin

MDF plaadid

Spoonplaadid

Nautige igat hingetõmmet teel.

Uus Continental GT ja Flying Spur – elegantsi ja võimsuse kehastus.

Kogege Bentley järgmist ajastut, kus kohtuvad täiuslik stiil, laitmatu meisterlikkus ja erakordne juhitavus.

Valige endale sobiv hübriidajam ning avastage sõidunauding, mis on loodud vaid valitutele.

Ootame Teid autodega tutvuma Bentley Tallinna salongi, aadressil Pirni 1.

Kõik näidatud sõidukid WLTP sõidutsükli järgi: kütusekulu, l/100 km – kombineeritult tühja akuga 10,3–10,7. Kombineeritud elektrikulu – 28,1–29,3 (kWh/100 km). Kombineeritud CO₂ heitkogused – 29–33 g/km. CO₂ klass, kaalutud kombineeritult – B. CO₂ klass tühja akuga – G.

“Bentley”