Kooli! 2025

Kuidas olla teismelisele toeks?

Silver ja Anni LAAS:

maailm ei kuku kokku, kui muutubplaan

LAPSED JA ELEKTROONIKA –millal on neil õige aeg tutvust teha?

Lapse rahatargad otsused saavad alguse kodust

Kool võib olla äge!

LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK

Uue kooliaasta algus terendab juba eredalt silmapiiril, mis tähendab, et aeg on end sügiseks ette valmistama hakata. Loomulikult ei tähenda see, et kõik suveriided tuleks enneaegselt kapipõhja peita ja eelmise aasta mataõpikud kordamiseks lahti võtta (kuigi ega see viimane halba tee!). Kooliaastaks valmistumine võib olla väga lõbus! Oleme järgmiste lehekülgede vahele pakkinud erinevaid teemasid nii sellest, millele enne kooliaasta algust mõelda tasub, kui ka koolilapse toetamisest, toitumisnippidest ja õpiharjumuste kujundamisest õppeaasta vältel.

Kõigepealt käsitleme erinevaid õppeedukust ja aju teravust turgutavaid tegevusi ning räägime sellest, kuidas lapsevanemana oma võsukest kooliteel toetada. Kuidas kasvatada noortes iseseisvust? Mismoodi luua oma lapsega usalduslik ja toetav suhe? Kuidas hajutada kohustusi ja vältida liigset stressi ning ärevust? Mis toimub teismeliste peas?

Loomulikult ei jää puudutamata ka elektroonika ja sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnev tohutu infomüra. Teeme selgeks, missugused on nutiseadmete ohud ja võimalused ning kui vanad lapsed ja missugusel määral nutividinaid kasutada võiksid. Samuti anname nõuandeid, kuidas suures infolaviinis orienteeruda ja kriitiliselt mõelda.

Lisaks räägime koolikiusamisest: mis saab siis, kui õpetaja tõesti kiusab? SA Kiusamisvaba Kool juhatuse liige jagab näpunäiteid, kuidas koolikiusamist ennetada ning mismoodi oma last sel teekonnal toetada.

Puutumata ei jää lapse täisväärtusliku toidulaua põhimõtted ega lihtsad ja tervislikud snäkid, mida koolikotti kaasa pakkida. Süüvime ka laste rahatarkuse ja taskuraha maailma ning jagame spetsialistide nõuandeid selle kohta, kuidas vanemana oma lapsele vastutustundlikku finantskäitumist õpetada.

Viimaks viime end praktilise kooliks ettevalmistuse lainele – millised riided, jalanõud ja koolivarustus enne septembrit soetada? Missugune on ergonoomiline koolikott? Ehk tasub käia silmakontrollis või on koguni prille vaja? Kas kooli kõrvalt tuleks liituda huviringidega?

Kooliminekusse tasub suhtuda kui põnevasse uude algusesse. Olles lapsevanemana end erinevate soovituste ja nippidega kurssi viinud, on ka last sel teekonnal kõvasti lihtsam toetada ning juhendada. Soovin, et uus õppeaasta tooks teie perele hulganisti rõõmu, uusi teadmisi ja toredaid mälestusi!

Head lugemist!

SÜGIS 2025

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: LIISBET ESTRA liisbet.estra@gmail.com

Kujundaja: RIINA LESTAL riina.lestal@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

VÄLJAANDJA AS DELFI MEEDIA

TRÜKK

4 Persoon

Silver ja Anni Laas: maailm ei kuku

kokku, kui plaan muutub

15 Vaimne tervis

Kuidas õppimine lapse jaoks

kergemaks muuta?

21 Hea teada

Koolimineku meelespea vanemale

25 Psühholoogia

Kuidas olla teismelisele toeks?

Spetsialistid avavad ukse noorte sisemaailma

29 Stress

Kuidas tulla toime koolistressiga?

32 Elektroonika

Lapsed ja elektroonika – millal on neil õige aeg tutvust teha?

34 Kriitiline mõtlemine

Kuidas lapsega infosoost läbi sumbata

37 Kiusamine

Laps tunneb, et õpetaja kiusab

41 Toitumine

Toitumisnõustaja soovitab: missugune peaks olema koolilapse toidulaud

44 Soovitused

Lihtsad ja tervislikud snäkid koolikotti

47 Rahatarkus

Lapse rahatargad otsused saavad alguse kodust

50 Mood

Mida selga, mida jalga?

52 Ergonoomika

Koolikott peab olema õigesti pakitud ja korralikult seljas

54 Tervis

Nägemine = õppimine

57 Hobid

Millisesse trenni laps panna?

Fotod: STINA KASE

Stilist: KATI OLLINO

Meik ja soeng: GRETE LILL Riided: ÜLEMISTE KESKUS

Anni

PÜKSIRIHM, MASSIMO DUTTI 65 €; TOP, GANT 69,90 €; PLUUS, ZARA 27,95 €; TEKSAD, CALVIN KLEIN LIFESTYLE 119,90 €; TENNISED, GANT 149,99 € Silver

TEKSAD, CALVIN KLEIN LIFESTYLE 119 €; JAKK, MASSIMO DUTTI 179 €; T-SÄRK, CALVIN KLEIN 49,90 €; TENNISED, VANS, SPORTLAND 104,95 € Lola

PÜKSID, ZARA 39,95 €; T-SÄRK, ZARA 15,95 €; JAKK, ZARA 65,95 €; TENNISED, ADIDAS, SPORTLAND 130 € Priidik

JAKK, ZARA 29,95 €; PÜKSID, ZARA 22,95 €; T-SÄRK, ZARA 8,95 €; TENNISED, ADIDAS, SPORTLAND 70 €; MÜTS, GANT 69,90 €

REKLAAM

HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

RACHEL BRANTEN, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

ANDRA KIVISAAR, 552 1528 andra.kivisaar@delfi.ee

KRISTEL VILMS, 5556 2233 kristel.vilms@delfi.ee

Silver ja Anni Laas: maailm ei kuku kokku, kui muutubplaan

Priidik

JAKK, ZARA 29,95 € PÜKSID, ZARA 22,95 € T-SÄRK, ZARA 8,95 € TENNISED, ADIDAS, SPORTLAND 70 € MÜTS, GANT 69,90 €

Anni PÜKSIRIHM, MASSIMO DUTTI 65 € TOP, GANT 69,90 € PLUUS, ZARA 27,95 € TEKSAD, CALVIN KLEIN LIFESTYLE 119,90 € TENNISED, GANT 149,99 €

Lola

PÜKSID, ZARA 39,95 € T-SÄRK, ZARA 15,95 € JAKK, ZARA 65,95 € TENNISED, ADIDAS, SPORTLAND 130 €

Silver TEKSAD, CALVIN KLEIN LIFESTYLE 119 € JAKK, MASSIMO DUTTI 179 € T-SÄRK, CALVIN KLEIN 49,90 € TENNISED, VANS, SPORTLAND 104,95 €

Muusik Silver Laas ja tema abikaasa

Anni armastavad oma perega elada go-with-the-flow-rütmis, kus valitseb harmoonia ning keegi ei pea oma murede ja rõõmudega üksi jääma.

Peres kasvab kaks last – teismeline Lola Mari ja väike Priidik – ning omajagu pai ja toidupoolist nurub ka üks karvane kuldne retriiver Saara.

TEKST: LIISBET ESTRA

FOTOD: STINA KASE

STILIST: KATI OLLINO

MEIK JA SOENG: GRETE LILL

RIIDED: ÜLEMISTE KESKUS

Enda kooliaega meenutavad Silver ja Anni kui aeglasemat ja lihtsamat maailma, kus ei domineerinud veel tehnoloogia ega pidev saavutusvajadus. „Meie kooliajal ei olnud elu kindlasti nii tempokas ega tehnoloogiast läbi imbunud. Veetsime palju rohkem aega õues ja pidime ise loovad olema – kõik mängud ja tegevused tuli ju kõrvalise abita välja mõelda,“ meenutab paar oma lapsepõlve.

Kuigi tänapäeval on lapsed võimaluste poolest üha priviligeeritumad, tajuvad nii Anni kui ka Silver, et võimaluste kõrval saadavad noori paraku suuremad pinged: „Juba varakult räägitakse tulevikust, suurtest saavutustest ja „õigest“ arengust. Lapsed peavad rutem suureks kasvama ja igasuguste muutustega väga kiiresti kohanema.“

Oluline on tasakaal ja kommunikatsioon

Hoolimata välismaailma kaootilisusest – või hoopis selle tõttu – hoiab Laaside koduseinu püsti kokkuhoidev õhkkond, mille vundamendiks on avatud suhtlus, toetus ja usaldus. „Püüame olla mõistvad ja toetavad lapsevanemad – kommunikatsioon on kõige alus. Loomulikult tuleb ette ka eriarvamusi – näiteks selle osas, kuidas reageerida mõnele käitumisele või kui palju lastele vabadust anda. Need erinevused aga aitavadki paremini tasa kaalu leida,“ arutavad Silver ja Anni koduse dünaamika ning vanemluse proovikivide üle.

Paar tõdeb, et alati ühte sammu astuda ei ole võimalik, ent kas peakski olema? „Üks meist on vahel kannatlikum ja teine konkreetsem, aga koos toimib see harmoonia hästi. Me aru­

tame erinevate teemade ja olukordade üle palju ning püüame olla järjepidevad. Põhiline on lõppude lõpuks ikkagi see, et lapsed teaksid, mis on halb ja mis on hea,“ võetakse laste kasvatamisega kaasnevad väljakutsed ühiselt kokku.

Ka konflikte lahendatakse Laaside katuse all ausalt ja otse. „Vahel räägime asjad selgeks kohe, teine kord pärast väikest mõtlemispausi, kui emotsioon on liiga laes,“ nendib Silver ja tõdeb, et sageli aitavad ka sarkasm ning huumor pinged kiirelt hajutada. „Reegel on see, et midagi ei pühita vaiba alla. Ja no vananedes läheb kõik aina paremaks!“ usub Anni.

Lapsed on suurimad õpetajad Silver ja Anni tunnistavad, et lapsevanemaks olemine on paarisuhet suuresti mõjutanud, sest kahe lapse kõrvalt võib omavaheline kvaliteetaeg kergemini tagaplaanile jääda. „Peab kohe päris teadlikult meelde tuletama, et oleme partnerid, mitte ainult laste logistikaosakond,“ muheleb Anni, ent tõdeb, et vanemaks saades on siiski ka paarisuhe ja vanemate oma aeg üha enam taas fookusesse tõusnud. Nii nagu muutub laste sünni ja kasvamise käigus pere üldine dünaamika, tekivad päevakorda ka küsimused, kes, mida ja kui palju teeb ning millised on kellegi kohustused. Silver ja Anni tunnevad, et nende peres on rollijaotus nüüdseks üsna loomulikult paika loksunud, ent alguses nõudis ülesannete jaotamine siiski teadlikku kokkuleppimist: „Mõlemad jälgime praegu, et keegi ei jääks justkui vaikselt kõike ära tegema. Mõni asi jaguneb iseenesest – nt selle põhjal, kummal on rohkem kannatust laste hommikuse venimisega, ent teised asjad, nagu koristus või arved, on teadliku jagamise peal.“

Kuigi väsimus, ajapuudus ja ülesannete jaotamisega kaasnevad jagelemised on märksõnad, mis lapsevanemate elu sageli kimbutama kipuvad, on oma võsukeste kasvatamine ja nendega koos õppimine hindamatu väärtusega. „Lapsed on meile õpetanud, et maailm ei kuku kokku, kui plaan muutub. Teeme nii, nagu tuju on, kui olustik seda vähegi võimaldab,“ tunnistavad Silver ja Anni.

Priidik

PÜKSID, ZARA 27,95 €

T-SÄRK, ZARA 11,95 € MÜTS, GANT 69,90 €

TENNISED, ADIDAS, SPORTLAND 70 €

JAKK, ZARA 29,95 €

Silver

NAHKTAGI, GUESS, DENIM DREAM 330 €

TEKSAD, CALVIN KLEIN

LIFESTYLE 119 €

T-SÄRK, CALVIN KLEIN 49,90 €

TENNISED, VANS, SPORTLAND 104,95 €

Noorelt lapsevanemateks saanud paar tõdeb täna, et Lola ja Priidik on õpetanud neid elu palju vabamalt võtma: „„No siis on nii!“ on meie moto!“

Traditsiooniks on saanud spontaansus

Kuigi Priidik on alles viiene ja koolis veel ei käi, saab Lola Marist sügisel abiturient, seega koolilapse vanemad on Anni ja Silver olnud juba pea 12 aastat. Sellele vaatamata ei ole peres senini välja kujundatud kindlaid kooliaasta algusega seotud traditsioone –armastatakse lähtuda hoopis sellest,

Me ei suru peale

pidulikkust, kui seda parasjagu ei tunne.

mis tujud ja tunded endil parasjagu on.

„Meie pere koolitraditsiooniks on see, et meil polegi kindlaid traditsioone,“ naeravad vanemad. „Oleme üsna go-with-the-flow ­ tüüpi pere –reageerime pigem vastavalt olukorrale ja tujule,“ leiab muusik ja tunnistab, et mõni kooliaasta algab suure pauguga, teine aga lihtsalt hommikukalli ja võikudega. „Me ei suru peale pidulikkust, kui seda parasjagu ei tunne. See annab lastele vabaduse kogeda neid hetki loomulikul ja pingevabal moel.“

Lola käib oma gümnaasiumiteed MUBA­s, mis oli Silveri muusikurohke perekonna taustal loogiline valik: „Lolale kooli valides oli meie jaoks oluline see, et koolis oleks lapse jaoks soe ja toetav keskkond, kus väärtustatakse nii õppimist, loomingulisust kui ka last inimesena.“ Priidikule kooli valima hakates kavatsevad aga Silver ja Anni lähtuda just sellest, mis pojale endale sobib, sest iga laps on erinev: „Kui Priidiku huvid või vajadused on Lola omadest teistsugused, siis oleme valmis midagi uut kaaluma. Me ei vali kooli enda mugavuse, vaid lapse iseloomu ja heaolu järgi.“

Lapsevanemaks olemine on maraton

Silver ja Anni tõdevad, et kuigi Lola ja Priidiku 13 ­ aastane vanusevahe tähendab nende jaoks 24 aastat järjest laste kooliteed – kui Lola lõpetab keskkooli, läheb Priidik esimesse klassi –, on see andnud mõlemale lapsele justkui oma aja vanematega. Küll aga tunnistab paar, et nii pikalt väikeste laste vanemateks olemine on olnud – ja saab veel pikalt olema –korralik maraton.

Kasvatuslikult on Laaside peres üritatud erinevate sooliste eelduste ja eelarvamuste tekkimist vältida, ent sellele vaatamata tunnistavad vanemad, et poja ja tütre kasvamise teekonnal on ette tulnud hulganisti erinevusi. „Tütar oli varakult hästi loov ja mõtiskles palju omaette, poeg on aga füüsilisem ja aktiivsem ning vajab pisut rohkem suunamist,“ tajub paar laste iseloomude vahel märkimisväärseid erinevusi. Küll aga rõõmustavad Anni ja Silver mõlema lapse suure

Feliciana Ajalooga Itaalia pitsa!

Proovi Dr. Oetkeri uusi suussulavaid juuretise, krõbeda põhja ja küllusliku täidisega Feliciana pitsasid!

empaatilisuse ja uudishimu üle – just see teeb laste kasvatamise nende sõnul mõnusaks ja põnevaks.

Vabad päevad on kulla hinnaga

Ühisteks meelistegevusteks on Silveril, Annil, Lolal ja Priidikul kokkamine ning loomaaias käimine. „See on justkui meie „jalutame ja imetleme“ traditsioon,“ tunnistab Anni. Suvel armastatakse aga võimalikult palju aega suvilas veeta ja mitte liialt rabeleda. „Mõnus film, hea söök ja kõik koos diivanil – see ongi meie ideaalne õhtu,“ leiab Silver.

Nädalavahetuseti tuleb aga sageli ette, et Silveril on vaja mööda Eestit ringi sõita ja esinemas käia. „Kui aga saabub õnn, et kõigil pereliikmetel on vaba päev, siis esimese asjana analüüsime, et kellel on palavik, aga pole veel öelnud. See on lastega ju needus, et parimal ajal võib haigeks jääda,“ naljatab Silver. „Ja kui selgub, et kõigil ongi päriselt vaba päev, siis vedeleme, sööme midagi head või teeme midagi aktiivset. Mida suvalisemad plaanid teoks teeme, seda ägedam tavaliselt on!“ lisab pereema.

Me ei karda võtta aega lihtsalt olemiseks ja akude laadimiseks.

Karakterid on peres erinevad Selleks, et lapsed oleksid õnnelikud, on aga lisaks kodusele harmooniale oluline, et nende elus oleks ruumi ka erinevate hobide ja toredate ettevõtmiste jaoks. Silveri ja Anni rõõmuks on Lola endale leidnud üsna selged huvid – tema suured lemmikud on basskitarr ja pilates.

„Muusika tuli Lola ellu üsna iseenesest ja basskitarri vastu tekkis tal huvi täiesti omal initsiatiivil,“ nendivad vanemad. „Pilates aitab tal aga hästi keskenduda ja tasakaalu hoida – see on pigem sisemise rahu ja füüsilise

Anni

Priidik

heaolu osa,“ tajub Anni ja lisab, et ei tema ega Silver pole Lolat sel teekonnal suunanud, vaid lihtsalt jälginud ja toetanud, et laps saaks oma huvid ise üles leida.

Kuigi Priidik on alles väike, on temalgi oma kired juba väga selgelt välja kujunenud. „Priidiku lemmikud on autod, dinosaurused ja kõik, mis liigub või teeb kõva häält,“ naeravad Silver ja Anni. Lisaks on pojal suur huvi looduse ja loomade vastu: „Ta võib pikalt vaadelda linde või uurida putukaid ja talle meeldib väga, kui saab õues ringi uidata.“

Omanäoliselt kirevatest karakteritest tulvil perekonnal on siiski ka vähemalt üks ühine tunnus. „Me oleme kõik üsna hedonistliku loomuga,“ võtab pere oma ühise nimetaja kokku. Laasid peavad oluliseks, et isegi kiire elutempo kõrval leitaks aega iseendale ja perele ning prioritiseeritaks oma tervist. „Puhkus, naudingud ja üldine heaolu on meie jaoks olulised. Me ei karda võtta aega lihtsalt olemiseks ja akude laadimiseks,“ tunnistab Silver.

Just kodust saavad lapsed kaasa eluteed voolivad väärtused

Tulevikule mõeldes tunnevad nii Silver kui ka Anni, et ei taha lastele väga kindlaid radu ette mõelda ega ootusi või eelarvamusi seada. „Kõige tähtsam on see, et nad leiaksid midagi, mis neid päriselt huvitab ja mis lubab alati iseendaks jääda. Tänapäeval võib ju elu jooksul alati ümber

Anni

PÜKSIRIHM, MASSIMO DUTTI 65 € TOP, GANT 69,90 € PLUUS, ZARA 27,95 € TEKSAD, CALVIN KLEIN LIFESTYLE 119,90 € TENNISED, GANT 149,99 €

Priidik

JAKK, ZARA 29,95 € PÜKSID, ZARA 22,95 € T-SÄRK, ZARA 8,95 € TENNISED, ADIDAS, SPORTLAND 70 € MÜTS, GANT 69,90 €

Anni

TRIIKSÄRK, CALVIN KLEIN 89,90 € TOP, GANT 69,90 € PÜKSIRIHM, MASSIMO DUTTI 69,90 € TEKSAD, CALVIN KLEIN 119,90 € TENNISED, ZARA 35,95 €

Silver

TEKSAD, CALVIN KLEIN LIFESTYLE 119 € JAKK, MASSIMO DUTTI 179 € T-SÄRK, CALVIN KLEIN 49,90 €

TENNISED, VANS, SPORTLAND 104,95 €

„No siis on nii!“ on meie moto!

õppida ja mitut karjääri teha. Kui Lola ja Priidik kasvavad inimesteks, kes on lahked, mõistvad ja julged proovima, siis oleme juba väga rahul. Elu on nende enda valik ja peaasi, et nad oleksid õnnelikud!“ võetakse lapsevanemaks olemise ühine põhimõte südamlikult kokku.

Laasidel on omavahel justkui vaikiv kokkulepe, et pere on kõige tähtsam ja üksteist tuleb hoida, mistahes ka ei juhtuks. „Toetame üksteist ilma hinnanguid andmata, kuulame teineteist ära ja anname ruumi, kui on vaja,“ mõtisklevad vanemad ja nendivad, et mõnikord piisab lihtsalt kohalolekust ja vaikivast mõistmisest.

Anni ja Silver on lastele õpetanud, et keegi ei pea end parema või tugevamana esitlema, sest üksteise jaoks ollakse olemas nii headel kui ka keerulistel päevadel: „Me tahame, et meie lapsed tunneksid alati, et armastame neid just sellistena, nagu nad on, ja et ükskõik, kuhu nad elus lähevad või kelleks saavad, on kodu alati paik, kuhu tagasi tulla. Elus võib kõike juhtuda, aga koos saab kõigest üle!“ l

KUIDAS VALIDA koolilapsele mööblit?

1. september ei ole enam kaugel, mis tähendab, et kui laps läheb esimesse klassi või on oma varasemast kirjutuslauast ja toolist välja kasvanud, siis tasub juba varakult uueks õppeaastaks valmistuda. Parim koolimööbel on selline, mis kasvab koos lapsega ning mida ei pea igal aastal välja vahetama. Eriti oluline on tähelepanu pöörata laua ja tooli kõrgusele ning koolimööbli ergonoomilisusele.

Reguleeritav töölaud ERGO

NUTIKAS VALIK –REGULEERITAV LAUD

Hea valik koolilapse tuppa on reguleeritav laud, mille kõrgust saab vastavalt lapse pikkusele reguleerida. Ideaalis peaks laps istuma kirjutuslaua taga nii, et selg on sirge, pilk on suunatud otse ette ning käsivarred saab laua peale toetada küünarnukist kõverdatult täisnurga all. Kasvavale lapsele sobib elektriliselt reguleeritav ERGO töölaud, mille kõrgust saab reguleerida vahemikus 72–121 cm. ERGO laud on saadaval

120 × 60 cm kuni 160 × 80 cm suurusena ning erinevas toonis jalgade ja pealisplaatidega, mida saab omavahel kombineerida.

Uudisena on Home4you valikusse lisandunud spetsiaalselt koolilastele mõeldud lauad, mille kaldenurka saab reguleerida nii nagu vanasti koolipinkidel. Selline asend korrigeerib ka kehahoidu ning ennetab pingeid õlgades ja kaelapiirkonnas, sest laps ei pea koolitükke tehes laua kohale kummardama, vaid saab sirges asendis istuda.

KOOLILAPSELE

SOBIV TOOL

Mugavaks õppimiseks on oluline valida ka sobiv tool koolilapse tuppa. Laua taga istudes tuleks jälgida, et lapse jalad ulatuksid täisnurga all põrandale ja põlved oleksid täisnurga all kõverdatud. Kindlasti peaks lapse tool olema reguleeritava kõrgusega, sest lapsed kasvavad kiiresti.

Hea hinna-kvaliteedi suhtega on lastetool ROOKEE, mis sobib 4–14-aastasele lapsele. Toolil saab muuta istme kõrgust ja sügavust, seljatoe kõrgust ning reguleerida seljatoe kaldenurka seitsmes eri positsioonis. Eriti kasulik on automaatne rataste lukustumise funktsioon. Kui laps rõõmuhoos toolilt püsti hüppab, siis ei sõida tool suure hooga vastu lauda või seina, vaid jääb automaatselt seisma, sest rattad liiguvad ainult siis, kui laps toolil istub.

Reguleeritav töölaud ERGO

Laste töötool BIANCA

PARIM VALIK KOOLIMÖÖBLIT

OOTAB SIND HOME4YOUS

Parima valiku reguleeritavaid laudu ja koolilapsele sobivaid toole leiad Home4you kauplustest üle Eesti. Meie kauplused asuvad kõigis Eesti suurimates linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Jõhvis ja Narvas. Otsides koolimööblit, tasub kindlasti külastada poodi koos lapsega, et laps saaks ka ise sõna sekka öelda, millisel toolil on kõige mugavam istuda.

Koolimööbli valikuga saad tutvuda ka meie e-poes home4you.ee. Lisaks leiad Home4youst kõik muu vajaliku kodukontorisse. Saadaval on kirjutuslauad, töötoolid ja kontoririiulid. Suurima valiku kontorimööblit leiad Home4you Linamäe 12 asuvast mööblisalong-laost, kus on väljas kogu tootevalik ehk kõik reguleeritavad töölauad ja kontoritoolid.

TALLINNAS

Home4you Sisustuskaubamaja

Tähesaju Citys

Home4you Sisustuskaubamaja

Rocca al Mare Keskuses

Home4you Sisustuskaubamaja

Järve Keskuses

Home4you Interjöör

Laagri Maksimarketis

Home4you mööblisalong-ladu Tänassilma Tehnopargis Saku vallas

TARTUS

Home4you Sisustuskaubamaja Lõunakeskuse kaubanduspargis

Home4you Interjöör Zeppelini Keskuses

RAKVERES

Home4you Interjöör Põhjakeskuses

PÄRNUS

Home4you Interjöör Sillakeskuses

JÕHVIS

Home4you Interjöör Jõhvi Mööblimajas

NARVAS

Home4you Interjöör Fama Keskuses

home4you.ee

Laste töötool ROOKEE

Maped Kidy Learn Concentration on laste keskendumisvõimet toetavad taktiilsed koolitarvikud, mis aitavad minimeerida segajaid, vähendada ärevust ja stressi ning stimuleerida korduvate liigutuste kaudu aju ja loovat mõtlemist.

Uuringud näitavad, et väikesed ja korduvad käeliigutused, näiteks pliiatsiga mängimine või hoopis kustutuskummi mudimine, võivad tõsta tähelepanu ja parandada keskendumist õppimise ajal.

Saadaval hästi varustatud kauplustes.

Rohkem infot Maped

Kidy Learn Concentration toodete kohta leiad siit.

Kuidas õppimine lapse jaoks kergemaks muuta?

Kuigi kuulsad laulusõnad kuulutavad, et „mäng on väikese inimese töö“, tekib suuremaks kasvades mängu kõrvale teinegi oluline töö – õppimine. Erinevalt mängimisest ei pruugi see kõigil lastel aga sugugi nii lihtsalt ja loomulikult alati välja tulla. Mida õppimine endast kujutab ja milliste tegevuste abil see lapse jaoks hõlpsamaks muuta, uurimegi lähemalt.

|

TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Õppimine oma olemuselt on mitmetasandiline neurofüsioloogiline, psühholoogiline ja kognitiivne protsess, millega kaasnevad füüsilised, keemilised ja funktsionaalsed muutused neuronite tasandil. Need muutused kujundavad püsivalt inimese käitumist, mõtlemisvõimet ja reaktsioone.

Mis täpsemalt õppimise ajal ajus aset leiab?

Academia Geniusi blogis tuuakse välja neli õppimise kontekstis tähtsat nähtust aju tegevuses:

n neuronid ja sünapsid: inimese aju koosneb miljarditest närvirakkudest, mida nimetatakse neuroniteks. Neuronid annavad omavaheliste mikroskoopiliste ühenduste ehk sünapside

kaudu edasi närviimpulsse, olgu nendeks elektrilised või keemilised signaalid. Ilma sünapsideta ei oleks võimalik infot töödelda, õppida ega meenutada;

n teekond teadmiseni: kui inimene õpib midagi uut – olgu selleks fakt, oskus või idee – aktiveerub paljudest neuronitest koosnev ajulõik ehk närvirada;

n ühenduste tugevdamine: esimesel korral on närviraja ühendus nõrk ja ajutine, sarnanedes esmakordselt tihedas metsas kõndimisega – maha jäävad vaid vaevu märgatavad jäljed;

n harjutamine ja kordamine: iga kord, kui inimene töötleb sama informatsiooni või harjutab sama oskust uuesti, aktiveerub üks ja sama närvirada. Selline korduv tegevus tugevdab sünaptilisi ühendusi, muutes suhtluse neuronite vahel kiiremaks ja tõhusamaks. Ehk piltlikult öeldes saab met­

sas olevatest jälgedest hästi tallatud rada.

Kognitiivsed protsessid: kolm põhietappi

Psühholoogilisest vaatenurgast on õppimise puhul kolm olulist etappi: informatsiooni kodeerimine, talletamine ning selle kasutamine ehk mälust n­ö väljastamine.

Kodeerimise näol on tegu meeleorganite vahendusel kogutava informatsiooni muutmisega aju jaoks arusaadavasse ning töödeldavasse vormi.

Informatsiooni talletamisel tuleb mängu mälu ja selle kaks erinevat osa: lühiajaline ehk töömälu ja pikaajaline mälu. Lühiajaline mälu on justkui ajutine märkmeplokk, hoides endas väikest hulka informatsiooni (umbes 4–7 ühikut) väga lühikest aega. Pikaajaline mälu on aga kui aju mahukas ja vastupidav salvestusladu. Selleks, et õppimine kinnistuks, peab informatsioon lühiajalisest mälust liikuma pika ajalisse mällu. See protsess toimub kõige tõhusamalt magamise ajal. Kolmandaks etapiks on mälus talletatud teadmistele ligipääsemine ehk salvestatud informatsiooni kasutamine.

Millised looduslikud ained toetavad ajutegevust ja närvisüsteemi?

n B-grupi vitamiinid. Mälu toetavad folaat, B4- ja B12-vitamiin. Vitamiinid B1, B3 ja B5 on samuti aju tööks vajalikud, et glükoosist tarvilik energia kätte saada. B6-vitamiin aitab aga toota serotoniini ja sünteesida efektiivselt magneesiumi.

n Oomega-3-rasvhapped. Aju koosneb peamiselt rasvast, mistõttu on tähtis, et organismis oleksid rasvhapped omavahel tasakaalus. Näiteks oomega-3-rasvhapete hulka kuuluv DHA ehk dokosaheksaeenhape on inimese aju, ajukoore, naha ja võrkkesta peamine struktuurne komponent, mistõttu on see organismile oluline aine.

n Aminohapped. Aminohapped tõstavad vastupanuvõimet stressile ja stimuleerivad närvisüsteemi.

n Ashwagandha . Aitab tasakaalustada ja tugevdada organismi, mõjub rahustavalt närvisüsteemile, turgutab mälu ja stimuleerib ajutegevust.

Allikas: biotheka.ee

materjali juba väga hästi ning abivahendit rohkem vaja ei lähegi.

n Memoriini mänguga sarnanev tehnika

Mälu tõhus kasutamine Õpitu paremaks meeldejätmiseks soovitatakse erialastes juhistes kasutada erinevaid meeleorganeid – nägemist, kuulmist, läbikirjutamist, teistele jutustamist ja omandatu ise läbi praktiseerimist. Sel moel rakenduvad töösse erinevad mäluliigid (nägemis­ ja kuulmismälu) ja info salvestub tugevamalt.

Peaasi.ee on kokku pannud loetelu ajutreeninguks sobivatest harjutustest, mida kooliealisele lapsele tutvustada ning mille abil koolijüts saab ka iseseisvalt oma õppimist lihtsustada. Tutvustame siinkohal mõningaid neist lähemalt.

n Skeemid

Loo endale võtme­ või märksõnadest loogiline skeem ning joonista see paberile. Seda vaadates tuleb loetust kõige olulisem meelde.

n Spikri kirjutamine

Spikri kirjutamine on paljudele abivahendiks, sest läbi kirjutades salvestub info ajus paremini. Pärast spikri kirjutamist võid tunda, et mõistad

Korrutustabelit saab väga hästi pähe õppida, kui kirjutada ühele kaardi poolele tehe, teisele poolele vastus ja hakata kaarte virnast võttes õpitut kinnistama. Seda saab teha nii üksinda, vanemate kui ka sõpradega. Sama meetodiga saab selgeks õppida näiteks keemiliste elementide tabeli ning erinevad võõrsõnad ja mõisted.

n Sõnade algustähtedest moodustatud lühendi ehk akronüümi tehnika Jäta meelde sõnade algustähed, moodusta neist sõna ja kasuta seda sõna meenutamisel vihjena. Näiteks selleks, et meelde jätta ilmakaared, nagu kagu, edel, loe ja kirre, võib moodustada akronüümi KELK, mille iga täht aitab konkreetse ilmakaare meelde tuletada.

Lisaks soovitatakse õppematerjalide edukaks mällu kinnistamiseks kasutada selliseid võtteid nagu ajatelje visandamine, teksti allajoonimine, lausete moodustamise tehnika (sarnane akronüümi tehnikale), puu tehnika, mälumaja tehnika ja kordamine. l

Allikad: academiagenius.co.uk, peaasi.ee

A JUTEGEVUSE TOETAMISEKS KOGU PERELE

Toetab aju arengut –ligikaudu 80% aju kasvust toimub esimese kahe eluaasta jooksul1

Toetab ajutegevust2-7

Aitab parandada tähelepanuja keskendumisvõimet2-3

Aitab parandada õpioskusi4-6

Osta Famisano.ee e-poest koodiga „KOOL“ -20%

Kehtib kuni 31 10 2025

1. https://faculty.washington.edu/chudler/dev.html; 2. Sinn N and Bryan J. J Dev Behav Pediatr 2007;28(2):82-91;

3 Sinn N et al Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2008;78(4-5):311-26; 4. Richardson AJ and Montgomery P Pediatrics 2005; 115(5):1360–1366; 5 Johnson M , et al. J of Child Psychology and Psychiatry, 2016; 6. Parletta, N , et al. PLEFA 89(2-3): 71-792013; 7. Kidd PM. Altern Med Rev. 2007 Sep;12(3):207-27

Maaletooja: UAB Norameda Eesti filiaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa EQUA-05-25 TOIDULISAND. Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.

Merivälja tee 24

www.piritahambaravi.ee info@piritahambaravi.ee

606 1677, 5855 0855

25 aastat tegutsenud hambaravis ning laste ja täiskasvanute lepingupartner

Koolimineku meelespea vanemale

Sügis läheneb armutu kiirusega ja ennäe: üle

silmapiiri paistab juba kooliaeg! Esimeseks semestriks on tark valmistuda juba varakult, et nii last kui ka ennast korralikult koolilainele häälestada. Küsisime lapsevanematelt, milliseid nippe ja nõuandeid nemad meeles peavad, kui on aeg oma võsuke kooli saata.

|

TEKST: HANS MÄRTEN KINNAS FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Nõuandeid, kuidas paremini lapsi kasvatada, toetada ja juhendada, on lõputult. Löö korraks veeb lahti ja otsi – artiklite kogus, milles nõuannete hulk ulatub seitsmest mitmesajani, lööb silme ees kirjuks. Palju on seal tuttavat, palju uut, palju lihtsalt ekstravagantselt ebavajalikku. Kogu koolialguse keeristormi juures ei pruugi selleks kõigeks alati mahti olla ja tahaks, et kõige olulisemad asjad oleks omast käest võtta. Sestap pärisime nõu praktikutelt: lapsevanematelt, kes on selle ise kõik läbi teinud – mõni lausa mitu korda –

või tegelevad just praegu lapse kooli saatmisega. Selgus, et lapse mure on sageli ka vanema mure, ning kui lapsega on kõik korras, on vanemagi süda rahul. Nõnda joonistusid välja kolm olulisimat teemat lapsevanemate jaoks: iseseisvus, turvalisus ja kohustustega hakkama saamine.

Kasvata lapses iseseisvust Vastuseks küsimusele, millised on tema koolinipid, vastas 48 ­ aastane Kärt naljatades: „Ah, kasvata endale iseseisvad lapsed!“ Kärdil on kaks poega, kellest üks on praeguseks ülikoolis ja teine gümnaasiumis. Tema

sõnul eeldab see aga, et nii laps kui ka vanem tunnevad kindlalt, et ta saab hakkama. Alguses tuleb last toetada ja juhendada, hiljem lasta iseseisvalt tegutseda, aga siiski olemas olla. Enne, kui lapsele vastus ette öelda, tuleb talle anda võimalus ise küsimus lahendada.

„Pigem on minu poolt kinnitus, et kui midagi on, siis kodu on alati koht, kuhu tulla, ja ükskõik mis, ma seisan teie eest,“ kirjeldab Kärt, kuidas on poegade iseseisvus kooli jooksul välja kujunenud. „Igasugu jamasid tuleb ette, aga koos on lihtsam kui üksi,“ kinnitab ta.

54 ­ aastane Urmas meenutab, et lapse iseseisvuse kasvatamine sai alguse koos toimetamisest. Nõnda asjatades saab lapsele järk­järgult rohkem vastutust ja iseseisvust anda, kuni ta lõpuks täitsa ise kõigega toime tuleb: „Mingi hetk palud tal endal teha, lastes aru saada, et tegu on meeletu usaldamisega.“ Sellel on aga küljes väike vimka: „Jõmmi teismeikka jõudmisel oled sunnitud ise kõike uuesti üksi tegema,“ ohkab Urmas.

Veendu, et laps tunneb end turvaliselt

Lapse iseseisvus lähtub mõlemapoolsest usaldusest vanematega – sellest, et laps tunneb end turvaliselt nii kodus, koolis, sõpradega kui ka omaette, ning et vanemad julgevad talle seda ruumi anda. Mure noore koolijütsi pärast võib tahes­tahtmata olla suur, kuna tema ise pistab samal ajal riburadamisi rinda aina uute olukordade ja inimestega.

Marit, kes möödunud sügisel lapse kooli saatis, rõhutab, et küsimusest „Kuidas päev läks?“ ei piisa. Selleks, et laps end avaks ja end kuulatuna tunneks, on vaja teda natuke puurida: „Küsi ka, mida sa täna õppisid, kas nalja sai, mis täna kõige lahedam oli, mis vihaseks ajas ja nii edasi.“ Kärt lisas sellele, et tema laste peal see ei tööta. „Nad ütlesid, et ära päri, ma ei viitsi rääkida,“ meenutab ta. Lähedust

ja turvalisust saab aga mitmel viisil anda: „Kallistamine sai kohustuslikuks. 20 sekundit füüsilist kokkupuudet tundmaks, et oled hoitud.“

On täiesti loomulik, et laps ei pruugi tahta kõigest rääkida, ning seetõttu peab Marit väga oluliseks ka lastevanemate kogukonda koolis. „Samas klassis olevatest probleemidest olen kuulnud teistelt lastevanematelt,“ seletab Marit ja kinnitab, et head suhted teiste lastevanematega on olulised.

Harjutage kohustuste täitmist ja vastutust

Vajadus suurema iseseisvuse ja turvatunde järele tuleb just suurenenud kohustuste hulgast, mis kooliga kaasneb. Sageli juhtub nii, et koolis saabki laps enda esimesed „päris“ kohustused. Kui ta ei mõista, miks teda kõiki neid asju nüüd tegema sunnitakse,

võib see olla paras kultuurišokk. Sestap on varakult kohustustega harjumine nii lapsele kui ka vanemale lõpuks hõlpsam ja stressivabam.

Üks olulisemaid asju mistahes vanuse ja tegevuse juures on struktuur. Kodutöid on märksa lihtsam teha, kui need korrastada ja järjekorda panna, leiab Kärt, kes koolist saadud ülesanded laste tuppa tahvlile pani. „Tegime jupi seinast tahvlivärviga üle, niimoodi maast laeni,“ kirjeldab Kärt. Lapsega koos otsustati ülesannete järjekord: „Näiteks otsustasime, et kõigepealt teeb ta mata töövihiku ära, siis eesti keele ja nii edasi.“ Sellest tuli välja ka see, mis ülesanded lapsele rohkem ja vähem meeldivad: „Vene keele luuletused olid alati viimased, ega pärast neid tahtnud ta küll enam kooliga mingit pistmist teha.“ l

Lapsevanemad annavad nõu

Siit saad veel korjata nippe, mida lapsevanemad oluliseks peavad.

Iseseisvus

 Julgusta ise õppimist ja avastamist

 Kaasa last otsustamisse

 Tutvuge koos koolikeskkonnaga

 Õpeta lapsele, kuidas oma aega planeerida

 Harjutage koos rutiini juba enne kooli

Turvalisus

 Märgista lapse asjad nime ja kontaktiga

 Rääkige lapsega ärevusest ja ootustest

 Leppige kokku nutiseadmete kasutamise reeglites

 Õpeta, mida teha ootamatutes olukordades

 Leppige kokku, kes last kooli viib ja toob

Kohustused

 Rääkige, miks vastutus on oluline

 Anna lapsele roll kodustes toimetustes

 Jupitage suuremad tegevused väiksemateks ülesanneteks

 Seadke eesmärgid ja tähistage saavutusi

 Lase lapsel kogeda oma tegude tagajärgi

LOOVUST JA LUSTI –

Eesti Rahva Muuseum pakub mitmekülgseid tegevusi

Mis võiks olla siiram kui koolilapse armastus suure suve vastu? Selleks, et sügisesse rütmi laskumine toimuks naerulsui, on hea käed ja pea tegevuses hoida. ERMi haridusprogrammid kätkevad endas nuputamist, meisterdamist ja mängurõõmu – nii sügisel kui ka kogu ülejäänud aasta vältel!

Mängumets

saab aastaseks

Eesti looma- ja metsamuinasjuttudest inspireeritud tegevusmaastik Mängumets ootab lapsi avastama. Mängida saab läbi terve suve ning septembris alustame muinasjutu- ja meisterdamishommikute uut hooaega. Oktoobris aga tähistame Mängumetsa esimest sünnipäeva koos Lottemaa tegelaste, Spordimuuseumi ja toredaid üllatusi täis eriprogrammiga!

Mängumetsas saab korjata seeni ja marju, kohtuda metsaelanikega, ajada ussikuningaga juttu ning leida varju koopast või ilmapuust. Siin saab teha teatrit, lugeda raamatuid ning osaleda meisterdamis- ja muinasjutuhommikutel. Mängumets on mõeldud eelkõige kuni 8-aastastele lastele.

Rannarootslaste

elu ja kombed

Tegelusraamat „Kas sa seda lugu tead? Risti-rästi läbi raamatuloo“

Mai lõpus avati ERMis seni mahukaim ja terviklikem väljapanek Eesti rannarootslaste kultuuripärandist ja kogukonnast läbi 20. sajandi kuni tänapäevani. Lääne-Eestis ja saartel elanud rannarootslaste elu keskmeks oli meri. Mere ääres on elu teistsugusem kui mandril. Nutikad rannarootslased oskasid kaldale uhutud puidust tarbeesemeid valmistada ja merest süüa püüda. Nende elus mängis olulist rolli ka muusika. Näitusel saab piiluda rannarootslaste elutuppa ja kööki, kiigata kirikusse, põigata mängulisele külatänavale ja mere äärde, kus osav kalamees saab püüda paaditäie kalu! Tegevust jagub igale eale.

Nupukaks saab nuputades – ilmus uus tegelusraamat Raamatuaastale pühendatud tegelusraamat „Kas sa seda lugu tead? Risti-rästi läbi raamatuloo“ pakatab arendavatest loovharjutustest, mille abil nuppu teritada. Ülesanded aitavad kujutlusvõime lendu lasta ning suunavad kirjutama jutukesi, joonistama, luuletama ning uusi teadmisi omandama. Tegelusraamat on suurepärane kaaslane kodus, reisil või suvilas ning sobib samuti emakeeletundide mitmekesistamiseks. „Kas sa seda lugu tead? Risti-rästi läbi raamatuloo“ on koostatud pidades silmas 8–12-aastaseid lapsi, kuid pakub pinget ka vanematele nuputamishuvilistele.

Perede kunstitund

Olev Subbi maalinäitusel Tunded värvideks! Ootame lapsi koos vanematega kunstitundi „Mis värvi on rõõm“. Läheme armastatud maalikunstniku Olev Subbi ülevaatenäitusele ning arutleme, mis tundeid tema teosed meis tekitavad. Õpime värvide kaudu oma tundeid mõistma ja väljendama, arendame emotsionaalset sõnavara, tõlgime tunded värvideks ning paneme loomulikult ka ise oma emotsioonid paberile. Perede kunstitund toimub iga kuu – rohkem infot ERMi kodulehe sündmuste kalendris.

Rannarootsi näitus.

FOTO: BERTA JÄNES

Kuidas olla teismelisele toeks?

Spetsialistid avavad ukse noorte sisemaailma

Carmen Riiv on psühholoog, kelle haridustee on viinud Tallinna Ülikooli psühholoogia bakalaureuseõppest Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia magistriõppesse. Ta on läbinud kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) algkoolituse ning saanud väärtusliku kogemuse, töötades PERH-i psühhiaatriakliinikus. Papaveris töötab ta laste, noorte ja täiskasvanutega.

Marie Tiitsmann on loovterapeut, kes on omandanud nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate erialal. Tal on mitmekülgne kogemus, töötades loovterapeudina haridusasutustes, rehabilitatsioonimeeskondades ja SOS Lastekülas laste ning noortega. Hetkel töötab ta Papaveris laste, teismeliste ja täiskasvanutega ning kuulub Eesti Loovteraapiate Ühingu juhatusse.

Teismeiga on aeg, mil noore inimese maailm laieneb, aga muutub ka sisemiselt tormiliseks. Füüsilised ja emotsionaalsed muutused, pinged koolis ja sõprussuhetes, sotsiaalmeedia surve ning identiteediotsingud võivad koosmõjus tekitada olukorra, kus tasakaalu leidmine pole sugugi lihtne.

Sellises hapras eas võib lapsevanema empaatia, usalduslik suhe ja teadlik toetus mängida otsustavat rolli, aidates noorel kasvada emotsionaalselt tasakaalukaks ja enesekindlaks täiskasvanuks. Aga kuidas seda teha nii, et sõnad ja teod päriselt temani jõuaksid, mitte ei kõlaks manitsevalt või tühiselt? Millal on tegu loomulike teismeea meeleolude ja millal juba ohumärkidega, mis viitavad vajadusele sekkuda?

Neile küsimustele aitavad vastuseid otsida kaks Papaveri Nõustamisja Koolituskeskuse spetsialisti, kes töötavad igapäevaselt laste, teismeliste ja peredega.

Millised muutused toimuvad noore ajus teismeeas ja kuidas mõjutavad need tema käitumist?

Teismeiga toob kaasa ulatuslikud neurobioloogilised ja psühholoogilised muutused, kus käitumine, otsustusvõime ja emotsioonid ning nende reguleerimine on alles kujunemas. Eesajukoor, mis aitab planeerida ja analüüsida ning pidurdada impulsiivseid otsuseid, on alles arenemas, samas kui limbiline süsteem, mis on seotud emotsioonide, naudingute otsimise ja riskikäitumisega, on juba aktiivne.

See ebakõla võibki viia selleni, et noor tõlgendab olukordi mustvalgetena või katastroofilistena, reagee ­

rib üle või käitub ettearvamatult ja tormakalt. See on keeruline aeg, sest tunnete mõistmine ja mõtestamine võivad osutuda raskeks. Taustal lisavad pinget kooli nõudmised, sotsiaalmeedia mõju, kehakuvand ja pidev võrdlemine, mis võivad tekitada ärevust ja kahtlusi iseendas. Teismeiga on üleminekuaeg, kus vajatakse tuge ja mõistmist, mitte ainult käitumise korrigeerimist.

Millised on levinumad vead, mida täiskasvanud teismelistega suheldes teevad, ja kuidas neid vältida? Levinud viga on teismeliste tunnete pisendamine või neist üle sõitmine, sageli tahtmatult. Ütlused nagu „see polnud üldse nii hull“ või võrdlused stiilis „minu ajal ...“ võivad mõjuda alandavalt ja jätta mulje, et noore mured pole tähtsad. Sageli järgneb sellele kohe soov nõu jagada või hakata olukorda lahendama enne, kui noor on saanud end päriselt väljendada. Usaldust loob hoopis see, kui teismelist kuulatakse empaatiliselt ja hinnanguvabalt. Kui noor tajub, et tema kogemust võetakse tõsiselt, ollakse päriselt kohal ja kuulatakse ilma katkestamata, suureneb tõenäosus, et ta avaneb. Nii kujuneb turvaline ruum, kus võib julgelt jagada, küsida ja end paremini tundma õppida. Mõnikord noor ei oska või ei taha oma muredest rääkida, ka siis, kui abi oleks väga vaja. Sellisel juhul võivad loovamad eneseväljendusviisid olla toeks.

Tunnete mõistmine ja võivadmõtestamine osutuda raskeks.

Loovteraapias kasutatav kolmiksuhe terapeut ­ klient ­ kunstilooming loob võimaluse väljendada seda, mis on sõnades raske, nagu nt segadus, kurbus, viha. Käegakatsutav ese, heli, liigutus või muu loominguline vorm toimib sillana, et aidata kontakti luua ning seeläbi vähendada ärevust, läbi töötada keerulisi kogemusi ja suurendada eneseteadlikkust.

Loovteraapias pole oluline mitte kunstioskus, vaid isiklik tähendus, mille noor oma tööle ise annab. Terapeut toetab vestlust küsimuste ja peegeldustega. Ning alati ei peagi kõikidele küsimustele vastuseid teadma, ka spetsialistid ei tea, vahel piisab sellest, kui noor tunneb ennast kuulatuna ja mõistetuna. Samavõrd oluline on täiskasvanu eeskuju. Teismelised panevad väga hästi tähele, kas sõnad ja teod kattuvad. Kui täiskasvanu nõuab üht, aga käitub teisiti, kaob usaldus kiiresti. Usaldus on aga alus, millele tuginedes teismeline end avada julgeb. Kuidas märgata, kui teismelisel on vaimse tervise raskusi, näiteks depressioon, ärevus või läbipõlemine?

Vaimse tervise raskused ei pruugi alati väljenduda ühtviisi või väljapaistva kurbusena. Sageli ilmnevad need hoopis käitumuslike muutustena. Ohumärkideks on, kui teismelisel tekib motivatsioonilangus ning seda ka varasemate meelistegevuste puhul, on rohkem ärritunud, koolis hakkamasaamine halveneb oluliselt, hakkab suhtlemist vältima, tekivad korduvad või peavalud, millel puuduvad kehalised põhjused, muutub unerežiim või söögiisu. Samuti, kui teismeline muutub vaikseks või, vastupidi, tal on hooti liiga palju energiat.

Samas on väga kerge neid märke segi ajada lihtsalt teismeline olemisega, mistõttu ongi tähtis märgata ja jälgida muutusi teismelise tavapärases käitumises. Muutuste kohta tasub teismeliste käest otse küsida, kuid empaatiliselt ja hinnanguvabalt, sest just vaikimine suurendab riske ja lükkab vajaliku toe saamist edasi. Kuidas toetada teismelist, kes võrdleb end sotsiaalmeedias pidevalt teistega ja kannatab madala enesehinnangu all?

Paljud teismelised võrdlevad end pidevalt teistega, eriti välimuse ja saavutuste osas. Paratamatult loob sotsiaalmeedia illusiooni, et teised elavad paremat elu, on ilusamad ja edukamad, mis kujundab alateadlikult arusaama, milline „peaks olema“.Tüdrukud on eriti haavatavad, sest nende enesehinnang kipub sageli põhinema välisel hinnangul.

Oluline on aidata noorel õppida kriitiliselt suhtuma sellesse, mida ta ekraanil näeb, ning märgata, kuidas see teda ennast mõjutab. Kui teismeline ei soovi oma mõtteid sõnades jagada, võib aidata päevikupidamine, mis aitab mõtteid ja tundeid turvaliselt väljendada. Samuti on tähtis kodune õhkkond, kus teismelist ei hinnata ainult tulemuste põhjal. Noor peaks tundma, et ta on väärtuslik ja armastatud ka siis, kui ta eksib või tal on halb päev. Suur roll on siingi lapsevanema eeskujul: kuidas ta iseendast räägib, teisi hindab või arvustab ning milliseid piire seab nii teismelise kui ka enda ekraaniajale.Noored õpivad rohkem sellest, mida nad näevad, kui sellest, mida neile öeldakse. l

Iga kodu ja kontor on eriline ning seetõttu vajavad need alati suurt tähelepanu ja hoolitsust. Meie kõigi jaoks on tähtis, et meie ümbrus oleks hoolitsetud ning puhas.

Aega on alati VÄHE!

Tänapäeva kiire elutempo juures soovime aga oma vähest vaba aega veeta koos pere ja sõpradega.

PAKUME KODU

MILLELE JÄÄB TEILE ROHKEM KVALITEETAEGA

MIS TEGELIKULT MEELDIVAD.

Soovime, et aega jääks iseendale ja hobidele ning sealjuures saaksime rõõmu tunda puhtast ümbrusest.

PAKUTAVAD TEENUSED:

• kodukoristus

• majahoidjateenus

• akende ja klaaspindade pesu

• kolimisjärgne koristus

• vaipade süvapesu

• PVC-põrandate süvapesu ja vahatamine

• kivipõrandate süvapesu

• lumekoristus

• muruniitmine

Täpsema hinnapäringu saamiseks helistage tel 5553 1511 või kirjutage info@avira.ee

Lotta taaskasutuspood ostab

Eestis toodetud nõusid, ehteid, suveniire. Uku, ARS-i, Tallinna Juveelitehase, Tarbeklaasi ja Langebrauni tooteid. Samuti nõukaaegseid nõusid ja muid asju.

info@avira.ee tel 5553 1511

Kogu perele mõeldud Tartumaal asuv elamuskeskus, mis ühendab nüüdisaegse näituseformaadi, loodusloo, jääaegade teaduse ja tulevikku suunatud keskkonnateema.

• Jääaja ja tänapäeva loomad

• Lume- ja mängukoobas

• Lemming Lempsi tarkuserada väikelastele

• Laste sünnipäevade tähistamine

• Parvesõidud Saadjärvele

• Õppeprogrammid ja teematuurid

• Audiogiid mitmes keeles

• Kohvik ja konverentsisaal

Olemine avatud kuni septembrini E-P 11-18 ja alates septembrist T-P 10-17

Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa info@jaaaeg.ee / 5911 3318 jaaaeg.ee

Kuidas tulla toime koolistressiga?

|

TOIMETAS: EVE KALLASTE FOTOD: RENE TÜRK, SHUTTERSTOCK |

Kooli algus võib lastele ja vanematele olla väga stressirohke aeg. Mõõdukas stress on organismile hea, sest motiveerib tegutsema ja on oluline eeldus arenguks. Stressiga toimetulek on omakorda vajalik pingetaluvuse tõstmiseks ja igapäevaelus probleemide lahendamiseks. Mure tekib aga siis, kui stressi on liiga palju.

Kohanemine kooli ja sellega kaasnevate kohustustega, raskused õppimisel, liiga pikad päevad, probleemid suhetes sõprade, vanemate ja õpetajatega, koolikiusamine, püüdlused vastata vanemate, õpetajate ja treenerite ootustele, probleemid kodus... Confido Tartu Raatuse kliiniku laste ja noorukite psühhiaater dr Liisa Vister annab lapsevanema­

tele ja lastele nõu, kuidas tulla toime koolistressiga.

Millised on märgid, et lapsel võib olla koolistress?

Dr Vister selgitab, et koolistress võib lastel väljenduda väga erinevalt. Peamiselt on vaja tähele panna seda, kui laps ei ole enam enda moodi ehk muutub tema käitumine, mõtlemine, meeleolu ja emotsionaalsed reaktsioonid või tekib palju kehalisi kae ­

Confido Tartu Raatuse kliiniku laste ja noorukite psühhiaater

busi, mida ei saa seostada ühegi haigusega.

„Kõige sagedamini tekib pidev väsimustunne ja tavapärase une muutus: laps ei saa enam magada või just vastupidi, soovib magada väga palju, võib esineda valusid, muid kehalisi kaebusi, söögiisu vähenemist või periooditi ülesöömist. Varasemalt rõõmus ja aktiivne laps võib muutuda kurvameelseks, ärevaks ning hakata

dr Liisa Vister.

rohkem omaette hoidma. Huvidega tegeledes ei ole laps enam nii rõõmus ja võib neist loobuda. Keskendumisprobleemide ja huvipuuduse tõttu võib halveneda õpeedukus,“ ütleb psühhiaater.

Lapse halb käitumine viitab tegelikult samuti murele. „Kuna laps ei oska veel oma probleeme analüüsida ega lahendada nagu täiskasvanu, väljen dab ta oma rahulolematust halva käitumisega. Sageli ei saa laps isegi aru, mis teda häirib, ega tule seega oma tunnetega toime. Sellest tuleneb ka ärrituvus ja halb käitumine. Kui probleemid on kestnud kaua ja laps pole abi saanud, tekib sageli lootusetus, mille tõttu on lapsel ise keeruline abi paluda. Sageli ei taheta ka vanemaid muretsema panna. Seda olulisem on, et last ümbritsevad täiskas vanud probleeme märkaks ja ise abi pakuks,“ sõnab dr Vister.

Kui lapsel või noorel esineb koolistressi, võiks päris esimene samm olla lapsevanemaga rääkimine. „Kui on hea suhe ja vanem oskab toetada, pole sageli rohkemat vajagi,“ selgitab dr Vister ja lisab, et kui aga lapsevanem näeb, et ainult kodusest toest jääb väheks, võiks külastada koolipsühholoogi. „Tavaliselt oskab koolipsühholoog hinnata, kas on vaja näiteks teraapiat või peaks pöörduma psühhiaatri poole.“

negatiivselt edasiõppimise võimalusi, ei ole oluline, kui aasta jooksul mõni töö ebaõnnestub. See ei tähenda, et laps oleks rumal või saamatu. Pigem tähendab see seda, et laps oli väsinud või sel hetkel oli kõike liiga palju.

• Inimesed ei ole täiuslikud ega suuda tavaliselt olla laitmatud absoluutselt kõiges. Kui sa juba tead kindlalt, mida soovid edasi õppida, on täiesti okei pingutada rohkem neis ainetes, mida sul on tulevikus vaja, ja need, mida otseselt vaja ei ole, lihtsalt „ära teha“.

Julgustage

oma last muredest rääkima.

• Tee endale plaan kohustustega tulekuks ja puhkamiseks, vältimaks kurnatust ning läbipõlemist. Pane paika kellaaeg, pärast mida enam õppimisega ei tegele, nädalavahetustel võiks olla vähemalt üks päev, kui üldse õppimisega ei tegele.

• Õppimine ei tohi tulla uneajast või treeningute ja huviringide ajast. Puhkamine on vajalik jõu taastamiseks. Inimene, kes ei puhka piisavalt, keskendub halvemini, on õppe tegevuses aeglasem ning ka omandab asju kehvemini. Asjad, mida õpid kurnatuna, lähevad niikuinii meelest. Uni on vajalik õpitu kinnistumiseks ja keskendumisvõime väheneb pöördvõrdeliselt ärkvel oldud ajaga. Mida kauem järjest oled ärkvel, seda halvem on keskendumine.

Soovitused lapsevanemale, kui lapsel on koolistress

• Julgustage oma last muredest rääkima, sealjuures peate suutma oma reaktsioone kontrollida, näitamaks lapsele, et tulete toime ka halbade uudistega.

• Kui kohustusi koguneb liiga palju, ei tohi mitte mingil juhul ajapuuduse tõttu loobuda treeningutest, huviringidest või sõpradega suhtlemisest. Need on tegurid, mis aitavad lapsel pingeid maandada ja paremini stressi taluda.

• Kõik tööd ei pea olema perfektsed ja kõik jooksvad hinded ei pea olema ainult viied. Kui laps on omandanud kõik vajalikud teadmised ja kokkuvõtlikud hinded on korras ehk ei mõjuta

• Jälgige, et laps magaks regulaarselt ja piisavalt. Tekitage juba väikesel lapsel harjumus magama minna kindlal ajal. Enamik noori käib ringi pidevas unevõlas, kuna unevajadus muutub elu jooksul. Nooruki unevajadus päevas ei ole 6–8 tundi nagu täiskasvanul, vaid võib olla isegi kuni 10 tundi. Krooniline unevõlg mõjutab keskendumist, pingetaluvust ning võib ilma igasuguste lisapingeteta tekitada meeleolu halvenemist ja ärevust. Soovitused lapsele, kes tunneb koolistressi

• Ära jää oma murega üksi, jaga seda kellegagi. Tihti piisab lihtsalt asjade kõva häälega välja ütlemisest, et ise endast paremini aru saada. Sageli saavad teised meid ka aidata.

• Maga ja söö regulaarselt! Puudulik uni ja ebaregulaarne söömine võivad ise tekitada meeleolukõikumisi ja ärevust. Väldi pikki päevaseid uinakuid, kuna need rikuvad ära ööune ja pikas perspektiivis süvendavad väsimust. Päevane uinak võib kesta 15–20 minutit ja päeva jooksul võib teha kõige rohkem 2–3 uinakut.

• Füüsiline koormus on parim looduslik antidepressant, kuna muudab aju bioloogiat nii, et aju tuleb stressiga paremini toime. l

Oma muredega on võimalik pöörduda tervisekassa süsteemis nii perearsti, vaimse tervise õe kui ka psühhiaatri poole ja erasüsteemis laste vaimse tervise õe, laste kliinilise psühholoogi või lastepsühhiaatri poole. Abi saab ka Peaasi koduleheküljelt www.peaasi.ee või Lasteabi koduleheküljelt www.lasteabi.ee.

Stressivaba koolialguse spikker

Aina lühemaks muutuvad suvepäevad ei tähenda ainult rannamõnude lõppu – see on ka uute alguste aeg. Kooliaasta koputab uksele ja igas kodus algab tuttav sagin: kus on koolikott, kas trenniriided on olemas, kas vihikuid on piisavalt?

Et kooliks valmistumine ei muutuks peavaluks, tee see lihtsaks – Ülemistes on kõik kooliks vajalik mugavalt koos!

KOOLIKRAAM ALATES

KUSTUKUMMIST KUNI

KOOLIKOTINI

Meie Apollo, Charlot, Rimi ja Flying Tiger Copenhagen pakuvad kõike, mida koolikott vajab:

• kustukummid, joonlauad, pliiatsid, vildikad – võta alati midagi ka varuks;

• vihikud ja kaustikud igas suuruses ja kujunduses;

• värvipliiatsid ja guašid kunstitundide fantaasiaks;

• kalendermärkmik või päevik, et hoida õppimine korras;

• stiilsed pinalid ja koolikotid – olgu need minimalistlikud või värvikirevad, loomade või multikategelastega.

Vihje lapsevanemale: lase lapsel ise oma koolitarbed valida – ägeda vihikuga meeldib ka matemaatika natuke rohkem!

RIIDED IGAKS

KOOLIPÄEVAKS

Kooliriided ei pea olema igavad –Ülemistest leiad sobivad praktilised komplektid esimesse klassi minevale lapsele ja isikupärased outfit ’id teismelisele moeteadlikule noorele. Soovitame piiluda nendesse poodidesse:

• Apranga, Zara – trendikad valikud igas vanuses lastele;

• Lindex, Polarn O. Pyret, TucTuc –rõivad väikestele ja suurtele, keskendudes mugavusele ja kvaliteedile;

• Reserved, Cropp, House – noortepärased kollektsioonid, millega kooli tulla on puhas rõõm ;

• Sangar, Ivo Nikkolo – kui vajad klassikalist ja esinduslikku rõivastust.

Nõuanne vanematele: kontrolli kindlasti üle ka sportlikud riided kehalise kasvatuse tunniks ja mõtle juba sügisele – vihmajope või õhem jakk kulub kindlasti ära!

JALATSID, MIS EI KARDA VÄLJAKUTSEID

Hea jalanõu tagab lapsele kindla sammu kogu päeva jooksul. Olgu tegemist vahetusjalanõude, trennitossude või pidulike kingadega – vali need, millega laps tunneb end kõige paremini. Kuhu sammud seada?

• ECCO, NS King, Skechers – vastupandamatu valik koolijalatseid

• Sportland, Rademar, Adidas, Nike, Sports Direct – valikud sportlike sammude jaoks

• CCC, Deichmann – taskukohased igapäevajalatsid mugavuse armastajale

• Kingu, Lurchi – rõõmuks spetsiaalselt kõige pisematele

Nutikas nipp: proovi lapse jalanõusid kohe koos koolisokiga – siis on kindel, et need sobivad terveks päevaks!

MIS SIIS, KUI LAPSEL POLE POODLEMISE TUJU?

Kooliasjade ostmine ei pea olema tüütu kohustus. Kui laps ei soovi tundideks proovikabiinidesse sukelduda, siis:

• Trampolino batuudikeskus ja Seiklusmaa pakuvad võimalust möllata ja mängida nii palju, kui energiat jagub;

• Apollo kino ootab alati multikate või filmidega – mõnus paus või preemia pärast šoppamist;

• ja lõpuks… kõht täis, tuju hea! Kui koolialguse missioon edukalt läbitud, nautige koos maitsvaid ampse meie hubastes restoranides. Vapiano, Blender, Ristikheina kohvik, BabyBack, New York Pizza, Da Vinci – valik on suur ja siin leiab igaüks oma lemmiku.

Kooliteele saab astuda rõõmsalt –Ülemistest leiad kõik vajaliku ja veel rohkemgi!

Siin on kõik, mida soovid, mõnusalt koos.

Lapsed ja elektroonika – millal on neil õige aeg tutvust teha?

Tahes-tahtmata veedab noorem generatsioon üha rohkem aega erinevate ekraanide, eelkõige nutitelefonide taga. Selleks, et pere nooremate lapsepõlv ainult digimaailmas ei mööduks, on soovituslik lastevanematel oma laste ekraaniaega jälgida ning hallata. Veel tähtsamaks võib osutuda aga see, millal üldse esimest korda lapsele oma nutiseade kätte usaldada.

Hinnates seda, kas laps on nutitelefoni omamiseks valmis, tuleks lisaks vanusele arvesse võtta ka lapse küpsuse taset, vastutustunde olemasolu ja üldist piiride tunnetamist, kirjutab professor Imed Bouchrika, PhD, research.comi blogiartiklis. Täpsemalt tuleks tema sõnul jälgida, kuidas saab laps hakkama oma tegemistega koolis ja kodus. Näiteks tasub hinnata, kuidas suudab laps keskenduda koolitöödele, kuidas tuleb toime talle usaldatud majapidamistööde tegemise ning reeglite järgimisega ilma pidevate meeldetuletusteta. Teise olulise aspektina nimetab ta artiklis suhtlust. Lapsega tuleks vestelda teemal, miks ta tunneb end nutitelefoni jaoks valmis olevat ja millisel otstarbel kavatseks ta seda kasutada. Samuti on tähtis tutvustada võimalikke nutitelefoni kasutamisega kaasnevaid riske, nagu piiratud privaatsus

internetis, küberkiusamine ja nutisõltuvus.

Nutiseadmete ohud ja eelised Kui lapse esmane kokkupuude digiseadmega toimub liiga varajases eas, võib see ohustada tema mentaalset arengut. Järgnevalt tuuakse artiklis välja mõned ohud, mis kaasnevad lapsele liiga noores vanuses nutitelefoni soetamisega:

• mõjutab aju arengut. Pikaajaline ekraanide jälgimine võib aju füüsili­

selt muuta: täpsemalt põhjustab see USA Rahvusliku Tervishoiuinstituudi uuringute põhjal ajukoore enneaegset õhenemist, mis toob kaasa madalama kognitiivse võimekuse;

• kahjustab sotsiaalsete oskuste arengut. Kui laps veedab rohkem aega nutitelefonis kui päris elus inimestega suheldes, häirub tema sotsiaalsete oskuste areng (Scientific American, 2015). Lisaks võib see takistada kriitilise mõtlemis ­ ja probleemilahen ­

damisoskuse väljakujunemist, samuti oskust kontrollida oma reaktsioone;

• kokkupuude veebiavaruste tumedama poolega. Kui lastel lubatakse järelevalveta ja piiranguteta internetis toimetada, võivad nad kiiresti sattuda sobimatu sisuni, näiteks alastuse ja vägivallaga seotud materjalideni. Samuti on üheks ohuks eakaaslaste heakskiidust ülemäärase sõltumise tekkimine, mis võib lastes põhjustada ja süvendada tõrjutust;

• tehnoloogiasõltuvus varajases eas. Liiga suures mahus ekraaniaeg põhjustab aju ülestimuleeritust ning adrenaliini ja dopamiini tootmist, millest saadav laeng muutub lapse jaoks sõltuvuseks (Dresp­Langley, 2020).

Siiski esineb nutiseadmete kasutamisega ka mitmeid eeliseid, millest osa puudutab just nimelt lapsi:

• jälgitavus. Kasuliku omadusena on nutitelefonid varustatud heal tasemel navigatsioonirakendustega, mis võimaldavad vanemal lapse asukohta ja liikumisi igal ajahetkel jälgida. Samuti

aitab võimekas GPS­süsteem vajadusel lapsel kodutee üles leida või hõlpsalt kooli ja huviringide vahel liigelda;

• tehnoloogia arenguga sammu pidamine. Paratamatult peavad tulevased põlved olema tehnoloogiliste seadmete ja nende käsitsemise alal pädevad, et õppe­ ja tulevikus ametiülesandeid edukalt sooritada. Nutitelefoni noores eas kätte andmine aitab tehnoloogiaga kohaneda ning luua kasutuskogemuse, millest on hiljem kasu teiste digiseadmete tundma õppimisel;

• aitab luua kustumatuid mälestusi. Nutitelefonidel on võimsad esi ­ ja tagakaamerad, millega lastel on võimalik jäädvustada vahvaid hetki, olulisi inimesi ja meeldejäävaid sündmusi;

• hariduslik väärtus. Nutiseadmed tulevad kasuks ka hariduslikus kontekstis, näiteks on võimalik alla laadida rakendusi, mille abil võõrkeelt õppida, matemaatikaoskusi parandada või geograafias end arendada. l

Allikas: research.com

Nutiseadme sobilikkus erinevatele

vanusegruppidele

n 4–6-aastased: ei ole soovitatav, kuna selles arenguetapis vajab laps rohkelt silmast silma suhtlemist.

n 7–11-aastased: kasulik ühenduse hoidmiseks, kuid peaks olema piiratud funktsioonidega ja toimuma range järelevalve all.

n 12–14-aastased: sobib kasutamiseks pärast korralikku juhendamist ja piisava jälgimise all.

n 14–18-aastased: kasutamiseks veel sobivam parema kognitiivse arengu tõttu, ent nõuab siiski vastutustundlikku kasutamist ja vanemlikku järelevalvet.

Allikas: research.com

Kuidas lapsega infosoost

läbi sumbata

Nutiseadmete, sotsiaalmeedia ja võltsuudiste mülkas on keeruline leida õiget teed. Kuna nendega siiski tuleb tegeleda, siis pigem juba informeeritult – anname nõu, kuidas lapsega koos õppida targalt infot tarbima.

Meie aja intensiivses info voos on kaunis keeruline orienteeruda. Kuna säärane infomaastik on tegelikult nii lapse kui ka vanema jaoks uus, leidub selles huvitav võimalus üheskoos õppida ja üksteist toetada. Ebakindlatel aegadel on desinformatsioon ja teabega manipuleerimine eriti levinud – see tekitab aga inimestes ebakindlust ning mängib meie hirmude ja nõrkustega. Emotsioonidelgi on suur roll selles, kuidas ja millist infot me vastu võtame ning kuidas otsuseid langetame. Seega tuleb mõista enda tundeid ja nende tagamaid, ent sedagi, kes ja kuidas sõnumit edastab.

Meediakirjaoskusel on kolm komponenti: teadmine, kuidas me mõtleme; kuidas me tunneme; ja oskused tegutseda. Sealjuures pole meedia ainult ajakirjandus. Meediaks võime pidada kõike, mis on vähegi tehnoloogiline, sealhulgas näiteks teeviidad, hinnasildid, valvekaamerad ja tänava­

valgustus. Kontakt meediaga annab meile signaali ja mõjutab seekaudu meie käitumist.

Oluline on siinkohal aga see, kas ja kuidas me otsustame sellele meediale reageerida. Siin on Balti Digipädevuste Tippkeskuse (DIGIRES) käsiraamatu põhjal kolm nõuannet, kuidas koos noorega meediapädevust arendada.

Allikakriitiline lugemine

Allikakriitiline lugemine hõlmab nii info kui ka allika kahtluse alla seadmist. Kahtluse leevendamiseks võid vaadata ja analüüsida noorega koos, kuidas mingit teemat näiteks sotsiaalmeedias käsitletakse, ning kõrvutada seda infot mitme eri ajakirjandusväljaandega. See aitab tuvastada ja meelde jätta kallutatumad allikad ja info, samas saab selle käigus teemast kõige objektiivsema pildi.

Selleks võib lapsevanem otsida näiteid desinformatsioonist ja teha koos noorega faktikontrolli. See ei pea olema ettekavatsetud, vaid võib olla lihtsalt vahepala õhtusele skrollimisele. Küsi noorelt, mida tema

postitusest või uudisest arvab, ning julgusta teda sinult sama küsima. Juhenda ja suuna teda leidma fakte ning ära tundma kallutatud või moonutatud infot. Aita tal teadvustada, milliseid teadmisi ja oskusi ta kasutas, kuid samas tunnistada endale seda, mida ta ei tea ning mis raskusi valmistab.

Meedia jalutuskäik

Ümbritseva meedia märkamine ja teadvustamine aitab paremini mõista meie igapäevast keskkonda. Nii võõral kui ka argimarsruudil jalutades võite mõnikord võtta tempo maha ning üheskoos vaadata ja analüüsida, kuidas meedia teid teel ümbritseb, ning arutada, kuidas see inimesi mõjutab.

Märgake, missugused signaalid teid kõnetavad, mis tunde need teis tekitavad, kuidas need seda teevad ning mis võiks olla nende eesmärk.

Jalutuskäigu lõpus saate omavahel jagada, millise mulje see tee tervikuna teile jättis. Kindlasti on põnev leida nii erinevusi kui ka sarnasusi teie kogemustes ja selles, kas tajusite nüüd teed varasemast teistsugusena.

Arvamuste kategoriseerimine

Inimesele on omane mustvalge mõtlemine: kipume asju jagama headeks ja halbadeks, õigeks ja valeks. See alateadlik mõtteviis teeb paljuski igapäevaelu lihtsamaks: selle abil langetame otsuseid kiiresti ja hoiame energiat kokku. Maailm meie ümber pole siiski ei must ega valge, vaid segu mõlemast. Et läbi pureda sellest hallist alast, millesse jääb enamik avalikus ruumis jagatud infost, tuleb mõelda kriitiliselt ning vajadusel endi väärtused ja uskumused üle kontrollida.

Lause „mõtle nüüd kriitiliselt“ ei pruugi vilja kanda, kuid vanemal on võimalus lapsele kriitilist mõtlemist demonstreerida, teda sellesse kaasata ja teha niisuguseid küsimusi harjumuspärasemaks. l

Lapse meediakirjaoskuse arendamiseks võid leida inspiratsiooni näiteks projekti „Targalt internetis“ (targaltinternetis. ee) ja digimentorite projekti (meedia.ut.ee) materjalidest.

HUVIKURSUSED

rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel giidiõpe jooga kosmosering loodusring puutöö kokandus loovring mõttemängud prantsuse keel robootika teadusring progering

KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE

Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 627 4065 | Suur-Kloostri 16, Tallinn

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel, inglise keel, matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia Cambridge English Advanced (CAE) Vaata lähemalt

Laps tunneb, et õpetaja kiusab

Kiusamine võib vähendada lapse soovi õppida või täiesti kaotada igasuguse tahtmise koolis käia. Kiusatuna ei pruugi laps end tunda aga ainult kaasõpilaste poolt. SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) juhatuse liige Kristiina Treial annab nõu, mida saab lapsevanem teha, kui laps tunneb, et õpetaja kiusab.

| TEKST: HANS MÄRTEN KINNAS FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Koolis käimisega kaasneb palju stressi ning haridustöötajad tegutsevad väsimatult, et leida viise neid pingeid maandada ning stressiallikaid vähendada. Eriti on fookuses asjad, millel koolitöö juures üldse kohta pole – üks neist on kiusamine. Kui kiusamise all räägime enamasti õpilastevahelistest konfliktidest, ei ole see sugugi ainus olukord, kus laps võib tunda end kiusatuna.

Tõenäoliselt on igaüks oma kooliteel mingil hetkel tundnud, et õpe ­

taja kiusab teda. Õpetaja, teadagi, on võimupositsioonil ja laps võib tema karmust tajuda ebaõiglasena ning tõlgendada seda kiusamisena. Enamasti õpetajad siiski kiusama ei kipu. Kristiina Treial räägib, kuidas selliseid olukordi lahendada.

Mida teha, kui laps tunneb end kiusatuna?

Treiali sõnul on õpetajatega seotud kiusamiskogemused nii emotsionaalses kui ka lahenduste leidmise mõttes väga keerulised. Selleks, et olukorda paremini mõista, tuleb lapsevanemal

Kristiina Treial

Reeglina püüab õpetaja mõista, mis tema käitumises võis last heidutada.

esmalt rahulikult kuulata oma lapse kogemust. „Selleks on vaja võtta rahulikult aega, tõeliselt keskenduda lapsele ja samal ajal enese sees kerkivad keerulised tunded ära ohjata,“ sõnab Treial.

Kiusamise teema võib lapses ja vanemas tekitada terve rea keerulisi tundeid, kuid kindlasti tuleb vältida lapse ja tema kogemuse pisendamist. „Laps vajab siin, et vanem oleks tema jaoks juuksejuurest varbaotsani toetav ja turvaline,“ rõhutab ekspert. Nii tuleb igal juhul lapse muret tõsiselt võtta. Ka siis, kui ta tajub kiusamisena käitumist, mis seda tegelikult olla ei pruugi. Laps tunneb ju ikka, et on haiget saanud, ning kindlasti on vaja ta ära kuulata ja aidata olukorrale lahendusi otsida.

Laps võib valesti mõista näiteks õpetaja liigvaljut häält, suurt nõudlikkust või mõnda suhtlemise omapära, mille eesmärk pole teps mitte haiget teha. Paljudel juhtudel piisab õpetajaga lapse murest rääkimisest. Treial

soovitab, et õpetajale tema käitumise mõjust teada andmine aitab olukorda lahendada: „Reeglina püüab õpetaja mõista, mis tema käitumises võis last heidutada, ja võimalusel oma tegevust muuta.“

Oma kogemusest koolipsühholoogina räägib Treial, et pärast rääkimist on kõigil osapooltel kergem ja kontakt parem. „Vaja on siin aga väga tundetaiplikku eneseväljendust, et ükski osapool end rünnatuna ei tunneks, sest lapse mure on päriselt tõsine,“ rõhutab ta.

Mis siis, kui õpetaja tõesti kiusab?

Kuigi on ebatõenäoline, et õpetaja last kiusab, ei tasu seda võimalust välistada. Eriti juhul, kui õpetaja teeb lapsele haiget näiteks sarkastilisi märkusi, alandamist või hüüdnimesid kasutades. Selgi puhul on vanemal vaja esmalt laps hoolikalt ja rahulikult ära kuulata ning olla valmis murega kooli poole pöörduma – isegi siis, kui laps seda pelgab.

Treial sõnab, et ka kiusamiskahtlustuse korral võib olukorra lahendada otse õpetaja poole pöördumine: „Õpetaja võib mõista oma teguviisi kahjustavat mõju ja senise tegevuse lõpetada.“ Kui see aga võimalik ei ole, võib muret samuti jagada klassijuhatajale, tugispetsialistile või vajaduse korral koolijuhile. „Kiusamine õpetaja poolt on vastuolus õpetaja kutse­eetikaga ja sellised probleemid kuuluvad juba koolijuhi lauale,“ märgib ta.

Oma kogemusest räägib Treial, et on kohanud olukordi, kus õpetajad on korra tagamiseks kasutanud kiusamisvõtteid või siis mõnd õpilast silmatorkavalt ebavõrdselt kohelnud ja halvustanud. Sellised juhtumid on keerulised ning nende puhul on väga oluline olnud koostöö kooli juhtkonnaga. Iga juhtum on aga erinev, seega on lahendusedki erinevad: „Ühte head malli siin ei ole. Koolijuhi vastutus on tagada igale lapsele turvaline õpikeskkond, sealhulgas mitte lasta õpetajal lapsi katki teha.“

Kuidas saab lapsevanem kiusamist ennetada?

Kristiina Treiali sõnul algab kiusamise ennetamine mitmest asjast, sealhulgas headuse ja lugupidavusega lapsele eeskujuks olemisest, lapse enesehinnangu ja enese väärtustamise toetamisest ning heade probleemilahendusoskuste õpetamisest. „Väga tähtis on luua lapsele turvalised ja toetavad suhted kodus, see kaitseb nii eakaaslaste kui loodetavasti ka õpetajapoolse kiusu eest,“ räägib ta.

Sama oluline on vanema ja lapse teadlikkus kiusamisest ning turvalistest viisidest seda peatada. Treial kinnitab: „Mida paremini lapsed teavad, mis on kiusamine, seda tõenäolisemalt nad selle ära tunnevad ja seda rutem nad abi otsima hakkavad.“

Kriitilise tähtsusega on, et lapsed tunneksid, et nad võivad vanemaid usaldada ja neilt mistahes asjaga abi küsida. Mida suurem on usaldus, seda lihtsam on lapsel oma murest rääkida, olgu see kiusamine või miski muu. „Selleks saab eeltööd teha juba kohe,“ soovitab Treial, „harjutage lapsega päevakogemuste jagamist ja üksteise kuulamist juba praegu.“

Soovitusi leiab ka KiVa lapsevanemate miniõpikust: kiusamisvaba.ee. l

TOITUMISNÕUSTAJA SOOVITAB:

missugune peaks olema toidulaudkoolilapse

Iga vanem soovib, et tema laps oleks terve, rõõmus ja energiline. Selleks on aga oluline oma võsukesele õpetada täisväärtusliku toitumise põhitõdesid ning ise sealjuures talle eeskujuks olla. Toitumisnõustaja ja Laste Kokakooli asutaja Margot Kuuskmann räägib, missugune võiks ühe koolilapse toidulaud välja näha ning kuidas lapsevanemana neid toitumisharjumusi toetada ja suunata.

Toitumisnõustaja ja koolitaja

Margot Kuuskmann.

|

TOIMETAS: LIISBET ESTRA | | FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK |

Millised on kooliealise lapse päevase toitumise põhiprintsiibid täisväärtuslikkuse seisukohalt?

Nii laste kui ka täiskasvanute toitumise osas on põhiline, et saaksime kätte kõik makrotoitained ehk valgud, rasvad ja süsivesikud ning seda õiges vahekorras. Üks viis selle järgimiseks on toituda taldrikureegli järgi: see tähendab, et pool taldrikust on köögiviljad, veerand kana, kala või liha ja viimane veerand pasta, tatar, riis või kartul.

Kui lapse toitumine jääb väga üksluiseks, ei saa ta kätte vajalikke vitamiine ega mineraalaineid. Need on aga olulised selleks, et lapse keha ja vaim püsiksid tervena ning ta jaksaks õppida, mängida ja kaaslastega suhelda.

Missugune võiks välja näha koolilapse päevane menüü?

Selleks, et oma veresuhkrut – ja seeläbi ka tundemaailma ning keskendumisvõimet – tasakaalus hoida, tasuks päevas süüa viis korda: hommiku­, lõuna­ ja õhtusöök, mille vahele kaks vahepala ning vajadusel õhtune amps. Iga toidukorra vahele võiks jääda 2–3­tunnine aken.

Toon ühe näite tervislikust ja mitme kesisest koolilapse päevasest toidulauast:

• hommikusöök : puder ja võileib kurgiga või kvaliteetne müsli;

• vahepala : vitamiiniamps, nagu köögi­ või puuvili, ja peotäis pähkleid;

• lõuna: supp, salat või praad;

• vahepala: puuviljasalat maitsestamata jogurti ja meega;

• õhtusöök: supp, praad või salat;

• õhtune amps: klaasitäis marju.

Millised on peamised vead, mida lapsevanemad lapse toitumise korraldamisel teevad?

Lapsevanemal on oluline oma lapsele eeskujuks olla. Kui laps keeldub kodus toite söömast, soovitan mina esiteks vaadata üle, mida laps asenduseks sööb. Nälga ta end ei jäta! Soovitan elimineerida kodust kõik asendustoidud, mida laps täisväärtusliku toidulaua asemel valida võiks. Samuti tasub vanemal uurida, mida ja kui palju laps pärast kooli sööb – sageli tarbitakse erinevaid saiakesi ja pitsat või krõpsu, kommi ning limonaadi ja siis ei jäägi kodusele toidule enam ruumi. Et saada selgust lapse päevas, vajab see ka usaldust lapse ja vanema vahel.

Oluline on last mitte sundida, vaid järjepidevalt meelitada, nõustada ja julgustada. Kindlasti ei tasu lapsele suurt taldrikutäit ette tõsta ja sundida teda lõpuni sööma. Alustada tuleks hoopis väiksematest portsjonitest. Sa­

muti tasub arvesse võtta lapse eelistusi: mõni soovib, et toorained oleksid üksteisest lahus, ning teist häirib, kui külm ja soe toit omavahel kokku puutuvad. Püüa lapsega suheldes mõista, mis on tema soovid, ja leidke koos lahendusi, mis muudaksid ta uute toitude proovimisele avatuks.

Lisaks tasub üle vaadata toidulauakombed. Lapse söömisaja juurde ei peaks kuuluma mänguasjad ning kogu pere söögiaeg võiks jääda nutiseadmevabaks. Nii on üheskoos võimalik keskenduda just toidule ja maitsetele ning õppida seda protsessi nautima. Oluline on ka mõista, et muutused ei toimu üleöö – need eeldavad järjekindlust ja kannatlik­

On olemas mõned lihtsad reeglid, mida võiksime kõik oma toitumises järgida

SÖÖ PÄEVAS:

• 1 peotäis pähkleid-seemneid (segu on kõige parem)

• 2 peotäit puuvilju

• 5 peotäit köögivilju

SÖÖ NÄDALAS:

• 2–3 korda kala

• 2 korda kaunvilju

kust. Kui vanem on vaadanud sügavalt ja tõsiselt otsa lapse toitumisele ning tunneb, et siiski on vaja lisaabi, siis tuleks ühendust võtta toitumisnõustajaga.

Kuidas mõjutab töödeldud toidu tarbimine laste tervist?

Sageli ei saa isegi täiskasvanud toidupakendite silte lugedes aru, mida tooted tegelikult sisaldavad, ning veel vähem suudavad kasulikke ja kahjulikke koostisaineid eristada lapsed. Üldiselt kehtib aga reegel, et töödeldud toidud on rasva­ ja kaloririkkad. Laps valib poes üldjuhul köögiviljade ja liha asemel riiulitelt just selle töödeldud valmistoidu, mis on sageli väga suure süsivesikusisaldusega. Nii saab ta aga oma organismi suure suhkrupaugu, mistõttu ei sööda kodus enam tervislikku toitu ja kannatama hakkab nii lapse õpivõime kui ka meeleolu. Samuti on erinevad joogid noortele väga maitsvaks ja ahvatlevaks tehtud, mistõttu tasuks lapsevanemal oma võsukese lemmiktoodete sisu üle vaadata ja vajadusel selgitada, mida üks või teine koostisaine tema tervisele tähendab. NB! Mõni maitsevesi võib sisaldada rohkem suhkrut kui magustatud jook.

Samuti tasub lastele selgitada suhkruvabade jookide mõju tervisele. Enamik neist on magustatud erinevate suhkruasendajatega ja need on tervisele sageli kahjulikumad kui tavaline suhkur. Siinkohal me ei saa aga loota ja eeldada, et lapsed lõpetavad magusate jookide ja krõpsude himustamise. Pigem on võti selles, et valida koos paremad tooted ja rääkida läbi kogused, mida nädalas võiks tarbida ning et pakki/pudelit ei pea korraga tühjaks tarbima. Magusad joogid, kommid ja krõpsud ei peaks kindlasti olema igapäevatoit! Selgita lapsele, kui oluline on kehale tarbida n­ö päris toitu.

Kõige enam mõjutab lapsi aga kodune eeskuju: see, mida tarbivad vanemad, muutub ahvatlevaks ka lapsele. Lapsevanemana on niisiis kõigepealt oluline märgata iseenda toitumis­, liikumis­ ja uneharjumusi ning vajadusel neid korrigeerida. Alles siis saavad lapsed oma vanemate eeskujul tervislikke harjumusi üles korjama hakata. l

Lihtsad ja tervislikud snäkid koolikotti

Eesti koolides pakutakse küll lõunat, kuid päeva jooksul võib sinu koolilaps siiski väikest energiampsu vajada. Õigesti valitud snäkid aitavad hoida energiataset ja keskendumisvõimet. Siin on valik lihtsaid, maitsvaid ja tervislikke snäkke, mida on mugav koolikotti kaasa panna.

|

TEKST: EVE KALLASTE FOTO: SHUTTERSTOCK |

Puu- ja köögiviljad – looduslik energiaallikas

Värsked viljad on lihtne valik:

• Õun, pirn või banaan – lihtne süüa, pakendivaba.

• Kuivatatud viljad , nagu kivideta aprikoosid või datlid – magus naturaalne amps.

• Viinamarjad, kirsstomatid, porgandikangid või kurgiviilud – karbikesse panduna väga mugavad.

Pähklid ja seemned –toitainerikas amps

• Pähklisegud (soolata mandlid, India ja Kreeka pähklid) pakuvad kasulikku rasva ja valku.

• Kõrvitsaseemned sobivad hästi krõbistamiseks.

Allergeenide tõttu tasub õpetajale teada anda, et lapsel on pähklid kaasas ja et ta võib neid teistele pakkuda.

Täisterasaiad ja -näksid –kerge kõhutäis

• Minivõileivad (nt täisteraleival juustuga).

• Täisterakrõpsud või -galetid –müügil on ka soolata versioone.

• Omatehtud müslibatoonid – saad ise reguleerida suhkrusisaldust ja panna sisse lapse lemmikkoostisosi (nt kaerahelbed, datlid, seemned, kookoshelbed).

Retseptinipp: sega 2 dl kaerahelbeid, 1 dl purustatud datleid, 2 sl maapähklivõid ja 1 sl mett. Suru segu vormi ja hoia paar tundi külmkapis.

Piimatooted – väike kõhutäis

Kui laps on valmis mõnusaks vahepalaks, võib kaasa panna:

• Kohuke, kreemine kohupiim või maitsestamata jogurt väikese lusikaga.

• Juustupulgad või -kuubikud karbis.

• Väikeses pakendis piim või kaerajook.

Soovitus: vali suhkruvabad või vähese suhkrusisaldusega variandid.

Kodused küpsetised –armastusega tehtud

• Täisteraküpsised, väikesed kodused muffinid (nt banaani ­ kaerahelbe) on küll maiustused, aga siiski tervislikumad kui poekommid.

• Pisikesed pannkoogid – kas täisterajahust või näiteks köögiviljalisandiga (porgand, kõrvits).

Pane lapsele kooli kaasa snäkid, mis on mitmekesised, tervislikud ja annavad talle tunde, et ta on hoitud – see ongi parim „retsept“ igasse koolikotti. l

Naturaalse mahlaga Vurtsvasser

Pole sugugi üllatav, kui sel suvel ootavad Vurstvasseri mahladega rikastatud karastavad mineraalveed sind külmkapis, tulevad seltskonnalisaks sinu üritusele ja rõõmustavad sind värskendava sõõmuga nii kontoris, trennis kui ka kodusel lastepeol. Sest need janukustutajad on lihtsalt nii head ja kasulikud.

Kuna nii õunamahla, mustasõstramahla, pirnimahla ja rabarberi-vaarikamahlaga Vurtsvasseri värskendajad on ühtviisi tervistavad ning mõnusad, võib valiku tegemine tõesti pisut keeruline olla. Meie soovitame lihtsalt kõik need särtsakad suvejoogid ära proovida.

Aga mis Vurtsvasseris siis nii erilist on? Kohe saad teada

Värska Vurtsvasser on maitsev ja värskendav janukustutaja, milles on segatud naturaalne mahl ning Setomaalt Natura kaitsealalt ammutatud Värska looduslik mineraalvesi. Vurtsvasserisse ei ole lisatud grammigi suhkrut, säilitus- ega värvaineid. Küll aga sisaldab Vurtsvasser hulgaliselt organismile kasulikke looduslikke mineraalaineid – kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi.

Õunamahlaga mineraalvesi

Õunad sisaldavad ohtralt C-vitamiini, mis võib koos teiste antioksüdantidega kaitsta sinu südame tervist, tugevdada immuunsüsteemi ja aidata kaitsta keha infektsioonide eest. Õuntes olev kaalium aitab aga lõdvestada veresooni ja on hea südame tervisele.

On teada, et õunad sisaldavad mitmesuguseid antioksüdante. Näiteks kvertsetiin aitab vältida vanusega seotud neuronite kadu.

toob värskuse igasse suvepäeva

Lisaks on õunamahlaga Vurtsvasser imemaitsev nagu sõõm õitsvate õunapuuõite hõngu.

Mustasõstramahlaga mineraalvesi

Mustades sõstardes sisalduvad toitained ja antioksüdandid teevad neist suurepärase valiku tervise toetamiseks ning erinevate haiguste ennetamiseks.

Mustad sõstrad on suurepärane C-vitamiini allikas ja antioksüdandid annavad neile nende tumeda värvuse, aitavad võidelda põletike vastu ning võivad vähendada krooniliste haiguste riski.

Mustasõstramahlaga mineraalvee iga lonks viib sind ajarännakule lapsepõlve koduaeda.

Rabarberi-vaarikamahlaga mineraalvesi

Rabarberis sisalduvate antioksüdantide hulka kuuluvad antotsüaanid võivad pärssida kehas põletikku.

Vaarikad on väga head antioksüdantide allikad, sest sisaldavad ohtralt C- ja E-vitamiini, seleeni, beetakaroteeni,

Uus

Vurtsvasseri pirnijook on suviselt mahe värskendus.

luteiini, lükopeeni ja zeaksantiini, aidates tagada mitmekülgselt head tervist ning vitaalsust.

Sõõm rabarberi-vaarikamahlaga mineraalvett võib tunduda kui mälestusterohke külaskäik vanaema juurde, aga see võib olla ka trendikas mull, mis sobib iga peo alustuseks.

Pirnimahlaga mineraalvesi

Pirnid sisaldavad rikkalikult vitamiine, antioksüdante ja mineraale. Näiteks on pirnis sisalduv kaalium oluline südame tervisele ja vererõhu reguleerimisele. Samuti leidub pirnides kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, mis on vajalikud luude ning lihaste terviseks ja hapniku transportimiseks.

See suviselt mahe pirnijook on tervistav ja karastav üheaegselt.

Naudi alanud suve koos Vurtsvasseri lemmikjoogiga ja tunne, et elu on mõnus!

Lapse rahatargad otsused saavad alguse kodust

Selleks, et laps õpiks juba varakult rahaga ümber käima, tuleb talle olla käitumisega eeskujuks ja abiks. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger ja LHV jaepanganduse juht Annika Goroško selgitavad, kuidas lapsele raha koguda ning tema finantskäitumist toetada.

LIISBET ESTRA |

HENDRIK OSULA, SWEDBANK, SHUTTERSTOCK |

Lapsele võiks pangakonto avada võimalikult varakult

Nii Goroško kui ka Jääger soovitavad lapsele pangakonto avada juba pärast sündi, sest siis saab hakata lapse tulevikku kohe teadlikult üles ehitama. „Näiteks saavad vanemad või pereliikmed teha kingitusi või regulaarseid ülekandeid otse lapse kontole, et panna alus tulevikusäästudeks ja investeeringuteks,“ sõnab Goroško.

Ka Jääger soovitab raha varakult kasvama panna. „Lapsevanemal on võimalik avada investeerimiskonto kasvõi vastsündinud lapsele ning selle asemel et lähedased kingiksid sünnipäevadel lapsele rohkelt mänguasju, saab paluda kinkida raha, mille võib investeerida lapse tuleviku tarbeks,“ lisab Jääger.

„Lapsele saab seitsmendast eluaastast anda võimaluse internetipangas oma kontosid näha ja ise tehinguid teha. Pärast 18­aastaseks saamist läheb kogu kontroll üle lapsele.“ Kui aga tahetakse lapsele lihtsalt tulevikuks raha koguda, soovitab Jääger seda teha

LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

enda portfelli osana ning siis, kui raha on päriselt tarvis kasutada, investeeringud maha müüa.

Raha kogumiseks on erinevaid võimalusi

LHV panga kasutajatele on üheks paindlikuks ja praktiliseks rahakogumise valikuks Kogumiskonto. „Tegemist on eraldiseisva pangakontoga, mida saab tasuta avada ja hallata internetipangas või mobiiliäpis. Raha on vajadusel kättesaadav, ent samas koguneb süstemaatiliselt. Lisaks kogumisele makstakse kontole aastaintressi, mis arvestatakse päevajäägilt ja kantakse kontole kord kuus,“ tutvustab Goroško Kogumiskonto hüvesid. Swedbanki klienditele on samaks otstarbeks loodud Rahakoguja.

Kui Kogumiskonto on hea säästmisharjumuse kujundaja, siis pikaajaliseks investeerimiseks ja raha väärtuse kasvatamiseks tasub LHV­s kaaluda Kasvukontot: „Selle kaudu investeeritakse vanema poolt ette seatud summade alusel automaatselt valitud fondidesse või üksikaktsiatesse. Kasvukonto teeb investeerimise arusaada­

vaks ja kättesaadavaks – ka väikeste summadega on võimalik alustada.“

LHV­s ja Swedbankis on lisaks võimalik sisse lülitada mikrokogumise (LHV) ehk Rahakoguja (Swedbank) funktsioon, mis suunab iga kaardimakse pealt väikese summa automaatselt säästudeks ja/või investeeringuteks. Nii saab noorukile aegsasti õpetada, et väikeste säästude kõrvalepanemisega on võimalik kokku koguda väga arvestatav summa.

Swedbanki äpis ja internetipangas on võimalik kasutada Minu Eelarve lahendust, millega laps saab õppida oma kuludel silma peal hoidma ning lisaks endale kategooriate kaupa limiite seada. Lisaks kingib Swedbank noorele 18 ­aastaseks saamise puhul 20 euro väärtuses Swedbank Robur Access Edge Globali fondi osakuid.

Oluline on õpetada raha väärtust ja eelarve koostamist LHV jaepanganduse juhi silmis on lapsevanemana rahaasjade õpetamise juures kõige olulisem järjepidevus ja lapsevanema eeskuju. „Kui laps õpib juba noorena rahaga ümber käima,

Millal soetada lapsele pangakaart?

Nii Swedbankis kui ka LHV-s saab lapsele pangakaardi tellida alates kuuendast eluaastast. Miks seda teha?

• Kuni täisealiseks saamiseni on lapse konto seotud vanema omaga ning seeläbi on lapsevanemal võsukese majanduskäitumisest hea ülevaade. Lisaks on vanemal võimalik seada kululimiite, et õpetada lapsele eelarves püsimist.

• Pangakaardi omamine annab lapsele võimaluse juba varajases nooruses rahatarkust õppida. Kontoväljavõtet koos analüüsides saab vanem anda lapsele nõuandeid ja soovitusi, kuidas õppida vastutustundlikku finantskäitumist.

„LHV Noortekaart on tasuta kuni 26. eluaastani ja mõeldud noorele esimeseks sammuks teadlikus ja turvalises rahakasutuses. Noortekaart on osa meie laiemast hariduslikust lähenemisest, kuhu kuuluvad ka Noortepanga keskkond ja Investeerimiskooli videod, mis toetavad rahatarkuse kujunemist kogu pere tasandil,“ soovitab Goroško alustada Noortekaardi soetamisega.

oskab ta ka täisealisena paremini toime tulla, teha targemaid valikuid ning vältida klassikalisi eksimusi. Ja mida varem finantskirjaoskuse õpetamise teekonnaga algust tehakse, seda parem,“ nendib Goroško, kelle silmis on kooli algus ideaalne võimalus uute harjumuste loomiseks.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari­Liis Jääger annab kuus soovitust, kuidas lapsele rahatarkust õpetada:

n Taskuraha andmisega näitad lapsele, et usaldad teda. Alusta väiksematest summadest, mille kasutamise üle lubad lapsel ise otsustada. Hiljem järk­järgult summat suurendades saab laps õppida ka raha koguma. Lõpuks pane paika regulaarne summa – see õpetab eesmärkide seadmist ja kogumist ning suurendab samal ajal lapse iseseisvust. n Kaasa laps pere-eelarve koostamisse – näita talle, kui palju kulub raha erinevatele tegevustele ja kohustustele. Õpeta, kuidas koostada ostunimekirja, ja selgita, kuidas teha poes mõistlikke valikuid.

n Õpeta, kuidas eristada soove vajadustest. Mõelge koos, kas praeguse telefoniga on probleeme või tekkis tahtmine uue järele sellepärast, et teistel on paremad mudelid. Selgita, miks ei ole mõistlik alati oma soovidele järele anda.

n Tee lapsele pangakaart . Pangakaardiga maksmine on lapsele turvalisem kui sularahas tasumine, sest isegi kui kaart kaob ära, ei jää laps rahast ilma. Lisaks saad hoida lapse kulutustel silma peal ning määrata kaardile päeva­ ja kuulimiidi.

n Kust raha tuleb ja millele see kulub? Jutusta lapsele oma tööst ja selgita, mille eest sulle palka makstakse. Aita lapsel mõista, et igal asjal on hind ja raha ei ole lõputult. Selgita, et ka telefonis või tahvelarvutis olev raha on päris.

n Miks on tähtis koguda? Lõigake välja või joonistage pilt asjast, mida laps soovib osta – nii on tal rohkem motivatsiooni selle jaoks raha koguda. Arutlege, kas raha kogumine saab käia kiirelt, ning arvutage, kui kaua kulub aega, et soovi täitmiseks vajalik raha kokku saada. Räägi, et vahel ei kulge elu plaanipäraselt ja seetõttu on tähtis koguda ka lihtsalt igaks juhuks. l

Mida selga, mida jalga?

Kuidas ühendada mugavus, praktilisus ja lapse isikupära? Vaatame, millest juhinduda kooliriiete ja -jalatsite valimisel.

|

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Kooliriietus mõjutab lapse enesetunnet ja keskendumist. Ühtne koolivorm vähendab sotsiaalset survet, sest pole vaja muretseda, kas jope on piisavalt moekas või tossud piisavalt kallid. Samas tunnevad paljud teismelised, et vormiriided pärsivad eneseväljendust. Mõni kool on leidnud kuldse kesktee: vorm on soovituslik, mitte kohustuslik. Selline lähenemine annab võimaluse valida –ja just valikuvabadus kasvatab vastutustunnet.

Mida vaadata riiete puhul?

Kvaliteet kestab kauem

Kooliriided ei pea olema kallid, küll

aga läbimõeldud. Iga päev kantavad rõivad peaksid vastu pidama sagedasele pesule ja aktiivsele liikumisele. Soovitav on investeerida kvaliteetsetesse teksapükstesse, vastupidavasse talvejopesse ja korralikku dressikomplekti. T­ särkide puhul tasub koguda valik värvilisi ja mustrilisi mudeleid, mida saab hõlpsasti kombineerida. Lastele meeldib vaheldus, vanem hindab lihtsust.

Moetrendid? Väikesed detailid, nagu lõbus muster või lemmikvärv, teevad rõiva isikupäraseks, ilma et peaks järele andma kiirmoe survele. Ja kui silm jääb millegi erilise peale, tasub endalt küsida, kas laps kannab seda ka kuu aja pärast.

Puhtad põrandad, terved jalad

Head vahetusjalanõud kaitsevad lapse jalgu, ennetavad rühihäireid ja hoiavad klassiruumi puhtana. Parimad jalanõud on kinnised, hingavad ning tugeva tallaga. Nahk või tekstiil sobivad hästi. Kui valikus on kunstmaterjal, tasub lisada niiskust imavad sisetallad. Eelistada võiks non-marking­tallaga mudeleid, mis ei määri põrandat.

Lisaks on oluline, et jalg püsiks stabiilselt. Eriti väiksematel lastel, kelle liigesed alles arenevad. Pehmed sussid võivad tunduda mugavad, kuid ei paku piisavat tuge terveks koolipäevaks.

Spordijalats: turvalisus enne trendi

Kehalise kasvatuse tundi ei sobi ei võimlemissussid ega õuekossid. Koolijüts vajab sportlikke jalanõusid, millel on pehmendatud sisetald ja tugev välistald. Toss ei tohi loksuda – fikseeritud jalg liigub turvalisemalt ja väldib põrutust. Väiksematele sobivad hästi takjakinnitused: kiire, lihtne ja enesekindlust tõstev.

Kvaliteetne spordijalats ei pea maksma alati hingehinda, kuid reeglina peab siiski paika, et kallim kestab kauem. Üks hea paar kogu aastaks tuleb soodsam kui kolm odavat, mis purunevad järjest.

Väldi topeltkulusid! Ostke koos

Kõige suurem viga, mida saab teha, on jätta laps ja teha valik täiskasvanu maitse järgi. Isegi kui jope tundub mõistlik ja ilus, võib kodus ootaja selle kandmisest keelduda. Tagajärg: jälle poodi raha raiskama. Kui laps saab sõna sekka öelda, tekib tal seos ja vastutus oma valiku ees. l

Kontrolli kvaliteeti!

n Venita õmblusi kergelt. Kui niidid annavad järele või kangas kisub, pole ese vastupidav.

n Väldi hooajalisi tegelasi, nimesilte ja nalju, mis kaotavad kiiresti oma võlu.

n Vali garderoobi riideid, millega luua kombinatsioone. Hea asi töötab koos vähemalt kahe teisega. Mõtle, kas see särk sobib pusa alla või teksadega.

Lapsesõbralikud koolikotid Taanist

Koolikott peab olema õigesti pakitud ja korralikult seljas

Koolikoti igapäevane kasutamine on iga koolilapse elu enesestmõistetav osa. Paraku on see valdkond, kus teadlikkus ei käi sageli ajaga kaasas. Uuringud näitavad, et valesti valitud või halvasti istuv koolikott võib kahjustada lapse rühti ning põhjustada valu ja väsimust. Kuna laste luu- ja lihaskond areneb kiiresti ning on seetõttu vastuvõtlik koormusvigastustele, peab koolikotti valides olema hoolas.

|

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Rühihäired ja lihaspinge

Laste lülisammas kasvab ja kujuneb kuni varase täiskasvanueani. Üheks suuremaks riskiteguriks peetakse liiga rasket koolikotti. Rahvusvahelises uuringus, kus osales ligi 1400 koolilast, leiti, et juba 10% kehakaalu ületav koolikott on seotud suurenenud alaseljavalu riskiga. Korduv vale koormus paneb lapse selja ebaloomulikult nõtkuma, et raskust tasakaalustada. Selline kehahoiaku kompensatsioon võib aja jooksul põhjustada selgroo loomulike kõveruste tasakaalu muutusi.

Väsimus ja vaimne heaolu

Seljavalu ja pinge ei mõjuta ainult füüsilist tervist. Valu kogev laps võib olla vähem keskendunud, väsinum ja isegi tõmbuda sotsiaalsetest tegevustest eemale. Taanis läbi viidud uuring näitas, et lapsed, kes kandsid iga päev rasket koolikotti, raporteerisid suurema tõenäosusega väsimust ja keskendumisraskusi.

Sobiv kaal

Ergonoomiaekspertide ja lastearstide konsensus on, et koolikoti kaal ei tohiks ületada 10–15% lapse kehakaalust. Kui see piir ületatakse, suureneb keha kaldenurk ettepoole, mis on organismi automaatne tasakaalustusmehhanism. Kuigi see võib lühiajaliselt aidata raskust kompenseerida, avaldab see püsivat koormust alaselja ja kaela piirkonnale.

Kvaliteetne koolikott

Teaduslikud mõõtmised on näidanud, et laiade polsterdatud õlarihmade ja jäiga seljatoega kott vähendab survet õlaliigestele ja lülisambale. Samuti aitab rinnarihm või puusavöö jaotada raskust ühtlasemalt ning vähendada koormust lülisamba kaelaosale. Väiksemate laste puhul võiks kindlasti eelistada ka konkreetse vormiga ranitsat, mitte vormitut seljakotti. Vormitu ja pehme kott võib vajuda lapse alaseljale ja kaasa tuua vale seljaasendi. l

Allikad: parents.com, nsc.org, terviseamet.ee

Kuidas kotti pakkida?

Teadlased on tõstatanud probleemi, et paljud lapsed ei oska oma koolikotti õigesti pakkida ega kanda. Raskemad esemed kipuvad jääma koti etteossa, mis nihutab raskuskeskme eemale selgroost ja suurendab seljakoormust. Samuti kantakse kotti tihti ühel õlal, mis viib lihaste asümmeetrilise pingutuseni.

Kotti pakkides ja selga sättides peaks:

• asetama kõige raskemad õpikud seljale kõige lähemale;

• reguleerima rihmad nii, et kott oleks tihedalt selja vastas ega ripuks alaselja all;

• kasutama alati mõlemat õlarihma.

Põhjalik nägemisuuring toob ellu selgust

Suur osa suhtlusest on kolinud nutiseadmetesse ja see avaldab mõju nägemistervisele. Laste lühinägelikkuse suurenemist saab aeglustada spetsiaalsete prillidega, oluline on raviga varakult alustada.

Kooliaasta alguses tuleb üle kontrollida nägemine, et uusi tarkusi oleks mugav omandada. Lisaks kooliteed alustavatele lastele tasub nägemist kontrollida ka kõigil teistel õppuritel, et vajadusel kiiret abi saada.

Nägemist kontrollima minnes tasub teada, et optometristi juures on võimalik teha erinevaid teste, mis on olulised lapse nägemistervise ja tema tulevikuplaanide jaoks. Kaasaegne põhjalik nägemisuuring hõlmab lisaks nägemisteravuse mõõtmisele erinevate nägemisfunktsioonide, näiteks silmade koostöö, värvusnägemise ja kõõrdsilmsuse kontrolli.

„Põhjalik nägemisuuring annab tervikpildi nägemisest ja aitab aeg ­

sasti ennetada tõsisemaid silmamuresid ja seda igas vanuses,” rääkis Eesti Nägemistervisekeskuse optometrist Peeter Hallikas. Erinevate testide abil saab tema sõnul kontrollida, kas mõlemad silmad osalevad nägemisprotsessis, ning kindlaks teha võimalikke kõrvalekaldeid. Koolieelikutel soovitab ta näiteks kontrollida värvusnägemist, mis võib mõjutada tulevikus karjäärivalikuid, samas kui täiskasvanutel regulaarselt mõõta silmarõhku.

Laste lühinägelikkusele pidur Levinuimaks silmamureks on lühinägelikkus ehk müoopia, mis saab tavaliselt alguse lapseeas ja areneb kogu kasvuaja vältel, peatudes varajastes kahekümnendates. Spetsiaalsete pril­

lidega saab seda protsessi nüüd aeglustada.

„Lühinägevatel lastel suuri kaebusi sageli ei esine, ent võib märgata, et nad sätivad end ekraanile lähemale, kissitavad silmi tahvlile vaadates ning kurdavad silmade väsimuse ja peavalu üle,” tõdes Hallikas. Selliste nähtude puhul tuleks kindlasti vastuvõtule tulla, sest tänapäeval on tõhusaid lahendusi lühinägevuse kontrolli alla saamiseks ning ka prilliraamide valik on lastele ja noortele lai.

Varajane sekkumine on tähtis

Eesti Nägemistervisekeskus pakub laste müoopia pidurdamiseks spetsiaalseid prilliklaase, mis aitavad aeglustada silmade telje pikkuse kasvu. „Kuigi sellised spetsiaalsed prilliklaasid on laiemalt saadaval olnud vaid esimesi aastaid, on need andnud juba häid tulemusi. Kui tavalised miinusprillid aitavad olukorda vaid leevendada, siis spetsiaalsed klaasid takistavad silma teljel ka edasi kasvamist,” selgitas Hallikas.

Varajane reageerimine silmamuredele on tähtis igas vanuses. „Esimesse põhjalikku nägemiskontrolli ootame lapsi juba 3­aastaseks saamisel, et aegsasti pakkuda lahendusi võimalike kõrvalekallete korral,” lisas ta.

Lõpetuseks tuletab Hallikas meelde, et silmadele tuleb anda pause, eriti hästi mõjub värskes õhus viibimine. „Lühinägelikkuse riskiteguriteks on lähitöö, liigne nutiseadmete kasutus ja töölaua halb valgustatus. Iga juhtum on siiski erinev ja oma osa on ka pärilikkusel,” märkis ta.

silmatervis.ee

• Tallinnas Virbi 10, tel 660 2553

• Viljandis Tallinna 29, tel 433 1001

• Rakveres Laada 29, tel 324 0301

• Narvas Tallinna mnt 25, tel 356 0020

Nägemine = õppimine

Silmanägemise kontroll enne kooli algust on väga oluline, sest lapse nägemine mõjutab otseselt tema õppimisvõimet, keskendumist ja üldist arengut, ütleb Silmatarga optometristnägemisterapeut Karmen Johansson.

|

TOIMETAS: SVEN SULA | | FOTO: SHUTTERSTOCK |

Ligi 80% teabest jõuab meieni silmade kaudu. Kui laps ei näe selgelt, ei suuda tahvlilt lugeda, raamatus rida jälgida ega keskenduda, võib see kaasa tuua õpiraskused, peavalud ning väsimuse. Silmade koostööprobleemid mõjutavad ka kehalist aktiivsust. Laps võib karta rattasõitu, liikuda ebakindlalt ja reageerida aeglasemalt kui eakaaslased.

Nägemisprobleemist ei pruugi ise aru saada, sest puudub võrdlusmoment. Laps arvab, et teisedki näevad nii nagu tema.

Kui silmakontrolli ei tehta, võivad varjatuks jääda lugemishäired, keskendumisraskused ja nn laisk silm. Viimane vajab varajast treeningut, vastasel juhul võib see hilisemas elus põhjustada püsivaid nägemishäireid. Erilist tähelepanu vajavad ekraanisõbrad, sest neil tekivad silmaprobleemid varem.

Võimalikule nägemishäirele viitavad

• pea kallutamine ja viltu vaatamine;

• kissitamine ja silmade sage hõõrumine;

• väga lähedalt lugemine;

• lugemise vältimine või järje kaotamine;

• sage komistamine ja kohmakus;

• suutmatus püüda palli või joonistada täpselt.

Ka autosõidul ilmnev iiveldus, ülemäärane aktiivsus või sotsiaalne tõrksus võivad viidata nägemisprobleemile.

Kooliealine laps peaks käima kontrollis iga 1–2 aasta järel. Kui lapsel on juba prillid või kaebused (nt peavalu, väsimus, lugemishuvipuudus), tuleks kontrolli minna sagedamini, vastavalt spetsialisti soovitusele. Kui ilmnevad sümptomid (nt peavalu, kissitab, ei näe tahvlit, kaebab väsimust), tuleks kontrollida nägemist kohe, olenemata viimasest visiidiajast.

Mida silmakontroll sisaldab?

Kontroll võib olla erineva põhjalikkusega – optometristi juures esmane sõelumine või silmaarsti süvauuring. Optometristi juures kontrollitakse nägemisteravust, kasutatakse tähe­, numbri­ või sümbolitabeleid (nt Lea sümbolid väikestele lastele). Tehakse kindlaks, kas laps on lühinägev (miinus) või kaugnägev (pluss) või astigmaatiline (varjud, ebaterav nägemine)

ning kas mõlemad silmad osalevad võrdselt nägemisprotsessis. Värvinägemise testimine on oluline just poistel, sest poistel avaldub emapoolne geenidefekt ja nii on parem mõista, kui poiste nägemine on hämaras halvem.

Samuti hinnatakse esmatasandil silmade koostööd ja liikumist. Kui ettevõttes on spetsialist, kes on spetsialiseerunud silmade koostööhäirete parandamisele, antakse soovitusi silmade koostöö treenimiseks.

Kas sinise valguse kaitseklaasid või miinust pidurdavad prillid aitavad? Praegu puudub teaduslik kinnitus, et sinise valguse filtriga klaasid aitaksid nägemist säilitada. Ka nn pidurdavad miinusklaasid ei ole senini suutnud miinuse süvenemist täielikult peatada.

Kõige parem viis lapse silmi hoida on piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja aktiivne liikumine, mis treenib samuti silmalihaseid. l

Keskendumine, ATH, lugemisraskused on probleemid, millega Silmatargas tegeletakse.

SINU LAPSE NÄGEMISTEEKOND

PARIMATE ÕPITULEMUSTENI:

KAHE SILMA KOOSTÖÖ TESTIMINE

Kuidas aju suudab hoida kahe silma pilti lugemisel koos? Kas võib olla laisk silm? Kas võib tekkida lühinägevus?

PRILLIDE VALIK

Prilliraamid peavad olema hästi sobitatud, et oleksid mugavad ning püsiksid kindlalt ees.

NÄGEMISTERAAPIA

Kahe silma eraldi treening on kõige tõhusam viis õpetada aju keskenduma.

Silmatark aitab, kui esinevad peavalud, silmade sage pilgutamine, keskendumishäired, lugemisraskused sotsiaalne ebakindlus või soov saavutada paremaid sportlikke tulemusi.

Broneeri aeg Tartus või Tallinnas www.silmatark.ee

Hea nägemiseni!

Võistlusspordi huvilistele katsed augustis.

Millisesse trenni laps panna?

Lapsele sobiva treeningu või huviringi valimine on iga lapsevanema jaoks oluline otsus, mis mõjutab lapse arengut, igapäevast tuju ning isegi tulevikuvõimalusi. Kuidas aga orienteeruda mitmekesises treeningute infotulvas? Kas lähtuda lapse huvist, trenni asukohast, treeneri kogemusest või hoopis hinnast? Millal on õige aeg alustada ja millised on märgid, et valitud ala ei pruugi siiski sobida? Teemat avab võimlemisklubi Piruett tegevjuht Catrin Ott

Milliseid kriteeriume peaks lapsele huviringi valimisel arvesse võtma?

n Lapse huvi. Tihti juhtub, et vanemad valivad ala selle järgi, millega nad nooruses ise tegelesid või millega neile oleks meeldinud tegeleda. Ühest küljest on suunamine muidugi väga hea, aga siiski tuleks alustada sellest, et jälgid lapse huvisid.

n Asukoht. Asukoha valik on tegelikkuses sama oluline kui huvi, sest nii lapse kui ka vanema jaoks peab huviringi liikumine olema mugav. Kui treeningud toimuvad teises linna otsas, siis varem või hiljem kaob jaks sinna sõita, sest see kulutab nii aega kui ka raha.

n Hind. Hinda vaadates pane tähele, mitu korda nädalas toimub treening ja mis on ühe 60­minutilise treeningu hind lapsele. Nii saad võrrelda klubide hindu omavahel.

n Treener. Uuri kindlasti rühmatreeneri tausta. Kas tal on kvalifikatsioon oma alal töötamiseks, kui kaua ta seda teinud on, mis tema juhendatavates rühmades eelnevalt tehtud on?

n Rühma/klubi sisekliima. Oluline on ka treeningute sisekultuur. Kas sa soovid viia last treeningule selleks, et ta veedaks vaba aega, või selleks, et tal tekiks sõpruskond, kellega koos võetakse ette ühiseid üritusi? Kas klubil on sündmusi, mida korraldatakse? Mis väljundid lapsel klubis on? Kuhu saab liikuda ja kuhu võib jõuda (harrastusliikumisest võistlusspordini välja)?

n Soodustused. Alati tasub uurida soodustuse kohta, eriti kui peres juba kasvab mitu last või neid planeeritakse. Küsi julgelt, mitme pereliikme puhul soodustust antakse ja mida näeb hinnapoliitika ette pikemaajalise haigestumise korral.

Kuidas väiksemate laste puhul aru saada, et nad on õigesse huviringi pandud?

Seda, kas laps on õiges kohas, näitab tuline soov uuesti ja uuesti trenni minna. Meie kogemused näitavad, et kui laps ei soovi treeningule minna (nt kolmeaastased), siis on nende jaoks liiga vara või on see liikumistegevus tema jaoks hetkel ebasobiv. Siis tuleb

Võimlemisklubi Piruett tegevjuht Catrin Ott.

Igaühele midagi

Millistele lastele sobib võimlemine?

Võimlemine ei ole ainult iluvõimlemine, vaid selle alla käib suisa kaheksa ala: iluvõimlemine, rühmvõimlemine, sportaeroobika, sportakrobaatika, teamgym , trampoliinvõimlemine, sportvõimlemine, harrastusvõimlemine. Kuna distsipliine on nii palju erinevaid, leiavad endale sobiva peaaegu kõik. Kes soovib ekstreemsust, saab valida erinevate võimlemisalade vahel, kes aga soovib käia lihtsalt esinemas nt festivalidel, saab tegeleda harrastusvõimlemisega.

Kui noorelt peaks võimlemisega alustama?

Meie klubis tulevad lapsed võimlemistrenni tavaliselt juba kolmeaastaselt, aga kui eesmärk ei ole olümpiale jõudmine, siis tegelikult ei ole alustamiseks kunagi liiga hilja. „Igaühele jõukohane treening“ on meie klubi moto ning see tähendabki, et kui oled meie klubisse sattunud, siis kindlasti leidub mõni võimlemisrutiin, kuhu me lapse/noore suunata saame. Millised karjäärivõimalused võimlemisega tegelemine avab?

Selle küsimusele vastasime me oma 35. aastapäeva etendusel „Kasvamise teekond“, mis toimus selle aasta maikuus Alexela kontserdimajas. Oma etenduse teises osas tõime välja kõik selle, mis on meie klubi ajaloost läbi käinud ja kuhu meie võimlejad on jõudnud: tsirkuse akrobaat, cheerleader ’ite treener, iluvõimlejate Eesti koondise treener, füsioterapeut jms. Meie endiste võimlejate hulgas on nii pangategelasi kui ka ajakirjanikke, modelle, ametnikke jms. Isiksuse omadused ja oskused, mida võimlemine annab, loovad erinevaid võimalusi oma ande realiseerimiseks.

teha pooleaastane paus või proovida mõnd muud trenni.

Milliseid eluks vajalikke oskusi saab laps treeningutest lisaks kehalisele arengule?

Eluks vajalike oskuste saamine sõltub sellest, missuguses trennis laps käib. Ujumine on näiteks nii trenn kui ka äärmiselt oluline eluks vajalik oskus, samuti jalgrattatreening. Rühmatreeningute puhul on oluline aga koostööoskus ja grupis teistega arvestamine. Selliste alade puhul saab laps kogemuse grupis töötamisest ja grupidünaamikast. Samuti võistlustel osalemise kogemuse, millega kaasneb avaliku eneseväljenduse areng.

Paljud alad aitavad kahtlemata kaasa ka isiksuse arengule. Spordiga tegelemine õpetab püsivust, võidu ja kaotuse emotsioonidega toimetule ­

kut, ühise eesmärgi nimel töötamist ja enesekontrolli ning ­distsipliini.

Väärkohtlemine spordis on teema, millest räägitakse järjest enam. Kas ja milliseid muutusi olete sellest tulenevalt märganud spordimaastikul?

Oleme täheldanud, et see on pannud klubisid ja treenereid kehtestama selgemaid reegleid ja ettekirjutisi selle kohta, mis on lubatud ning mis mitte. Seda nii lapse kui ka treeneri kaitseks. Näiteks võib laps või lapsevanem tõlgendada väärkohtlemisena treeneri valjemat häält, ent tegelikkuses pidi treener häält tõstma selleks, et samas ruumis treenivast rühmast või muusikast üle karjuda.

Lapsevanematele panen aga südamele, et kui nad märkavad, et laps ei soovi enam järsku trenni minna, siis on midagi valesti. Põhjuseid võib muidugi olla erinevaid – nt treeninggrupi sisekliima pinged, treeneri ebasobiv käitumine, ülekoormus vms –, aga märgata ja rääkida tuleb. Ja kindlasti on vaja oma märkamisest ka treenerile või klubile teada anda.

Mõnedes klubides on peale väärkohtlemise teema tärkamist ametisse võetud nn usaldusisik, teised on aga loonud e­posti aadressi, kuhu võib igasugusest väärkohtlemise kahtlusest või murest teada anda. Kui aga lapsevanem ei julge treeneri või klubiga ühendust võtta, tuleks pöörduda treeningala alaliidu poole. Kui alaliit puudub, siis helistada Lasteabi numbril 116 111, mis töötab iga päev ööpäev läbi ja on pöördujale tasuta. l

Võimlemisklubi Piruett