Beebi (suvi 2025)

Beebi

KUI DEPRESSIOON MURRAB

KUHU KADUS RINNAPIIM?

KÕIK KEISRILÕIKEST

KURJAD KOOLIKUD

BEEBIGA UJUMA!

ÜKS RINNAL, TEINE TULEKUL

UUS MAITSETE KOLMIK ON KOHAL

KAANELUGU

6 Elina Nechayeva: iga hetk lapsega on kuldaväärt

IMETAMINE

19 Kaks ema, neli keisrit ja kadunud rinnapiim

EMA TERVIS

28 Keisrilõige päästab elusid

34 Sünnitusjärgne depressioon vajab ravi

44 Mõistev ja päriselt toetav suhtumine on see, millel on suur jõud

BEEBI TERVIS

47 Kui beebi saabub koju

55 Need kurjad koolikud

FOTOGALERII

58 Seiklused ei küsi vanust!

BEEBI ARENG

67 Ujumise arendav jõud

73 Kas beebi vajab toidulisandeid?

UNI

79 Uni nagu pusle

PERELISA

85 Veel üks beebi

Sisukord

SUVI 2025

VÄLJAANDJA: AS Delfi Meedia

ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE

OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

TOIMETAJA: Liisi Moosaar-Goercke

REKLAAM:

Heldin Jegis, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

Kelly Saarepera, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

Jaana Rüütel, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee

Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

Kadri Kuningas, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

Andra Kivisaar, 552 1528 andra.kivisaar@delfi.ee

KUJUNDAJA: Riina Lestal

KEELETOIMETAJA: Jolana Aru

TRÜKK: Printall

Keskko namärgistus Trükitoode 4041 0820

Beebi on autorikaitse objekt. Ajakiri Pere ja Kodu on AS-i Delfi Meedia kaubamärk. Ajakiri ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Liisi ja Elli

Rõõm ja pisarad üheskoos

Kas oled tähele pannud, kui targa pilguga beebid end ümbritsevaid inimesi puurivad? Vahel tundub, nagu need pisikesed olevused oleksid ebamaiselt targad ja teaksid rohkematki kui meie, täiskasvanud. Üks on aga mitmete lastega tegelevate spetsialistide sõnul selge: ka juba väga väike beebi tunnetab oma lähedaste tuju ja enesetunnet ning on sellest rohkem mõjutatud, kui me teinekord tahaksime. Sest teadagi – äsja lapsevanemaks saanuna löövad hormoonid ja emotsioonid pea peal aeg-ajalt ikka kokku koos magamatuse ning ärevusega uue pisikese elu hoidmise pärast.

Hiljuti emaks saanud Elina Nechayevale on see nüüd samuti tuttav tunne – tema puhul aitab aga naeratuse ette manamine ka raskemas olukorras, tekitades temas imekombel ka parema enesetunde. Kõigi jaoks samad võtted aga ei tööta ja leidub küllaldaselt lapsevanemaid, kes saavad oma sisemise tasakaalu ja elurõõmu tagasi vaid professionaalse abiga. Nii peatumegi käesolevas ajakirjas põhjalikult sünnitusjärgse depressiooni teemal.

Asjasse süvenenult kirjutame seekord ka keisrilõikest, mille abil sünnib Eestis iga viies laps. Uurime emadelt endalt ja kogenud naistearstilt, kas ja kuidas see mõjutab imetamist, ema ja lapse tervist. Lisaks räägime lastearstiga beebide gaasivaludest, mis uinuda ei lase, ning unenõustajaga omakorda sellest, mida annaks veel kogu pere parema une huvides ära teha.

Avaldame ka põhjaliku ülevaate, kuidas valmistuda selleks, kui beebi saabub koju: kuidas teda vannitada või naba hooldada ja palju muud. Läheme beebidega ka basseini ujuma ja seikleme nendega nii Uus-Meremaal kui ka Pirita jõel. Saame teada, et hästi läbi mõeldud vahvad ettevõtmised toovad rõõmu suurtest kõige pisemateni, lisaks mängivad olulist rolli lapse arengus.

Ajakirja lõpus teeme tutvust aga emadega, kes ühte beebit rinnal hoides on kandnud järgmist juba südame all. Õpime neilt, kuidas tulla toime, kui on soov saada mitu last võimalikult väikese vanusevahega. Emad kinnitavad kui ühest suust: armastust saab veelgi rohkem!

FOTO: ELIKA HUNT

Elina Nechayeva: IGA HETK LAPSEGA ON KULDAVÄÄRT

TEKST: EVE KALLASTE

FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU

MEIK JA SOENG: LIIS HINDRIKS

„See hetk täitis mind kõikehõlmava armastusega.“

Kui maailm tunneb

Elina Nechayevat kui säravat sopranit, siis möödunud aasta sügisel lisandus tema ellu uus ja veelgi sügavam roll –Elina on ema. Poja enneaegne saabumine polnud talle üllatus.

lina ja tema abikaasa Ahmed Moussa esimene laps tuli ilmale ühel külmal 2024. aasta sügispäeval. Esimene kohtumine Olive’iga oli Elina jaoks justkui ime – kaheksa kuud oli üks väike hingeke tema südame all kasvanud ja siis saabus päev, mil beebi talle oma suurte uudishimulike silmadega otsa vaatas. „See hetk täitis mind kõikehõlmava armastusega, mille suurust polnud võimalik ettegi kujutada,“ jagab naine.

Ometi ei olnud emaks saamine üksnes idülliline kogemus. Keeruline rasedus ja teadmine eesolevast suurest vastutusest valmistasid Elinat beebi ilmaletulekuks küll ette, kuid sünnitus ja esimesed kuud emana panid teda siiski täiesti uuel moel proovile. Magamatus, hormoonide möll ja pidev ärevus lapse pärast tõid kaasa hetki, kus lihtsalt tuli oma tundeid aktsepteerima õppida. Ent värskele emale andis see ainult jõudu juurde. „Minus kasvas iga päevaga

usk oma tugevusse – kinnistus teadmine, et armastus lapse vastu aitab üle elada ka kõige raskemad hetked.“

Ka muusika, mis on Elinat läbi elu saatnud, omandas emadusega uue mõõtme –ema ja poja vahele on ühise laulmise ning muusikakuulamise kaudu tekkinud eriliselt helisev ühendus.

„Minu keha lõi iga tema molekuli!“

Emaks kasvamise kogemust meie lugejatega jagades toob ooperitäht esile ka lähedaste toetuse tähtsuse. „Perekonna ja abikaasa armastus, vastastikune mõistmine ja oskus keerulistel hetkedel olemas olla on aidanud mul tasakaalustada ema, artisti ja naise rolli. Iga naeratus, iga uus oskus ja iga koos lapsega veedetud hetk on minu jaoks täis tänulikkust ning minus on üha kasvav soov edasi anda armastust, empaatiat ja elujulgust.“

Elina tõdeb, et kuigi emadus on endaga toonud uusi hirme, on see eelkõige tema hinge avardanud ja elule uue tähenduse andnud.

Hoolikalt valitud tooted beebidele ja väikelastele e-poest www.luulu.ee

Millised olid sinu esimesed tunded, kui

Olive sündis?

Kohe pärast sündi pandi pisike Oliivike mulle rinnale ja ma ei suutnud uskuda, et see väikene inimene tuli minu seest – minu keha lõi iga tema molekuli! Seda kõikehõlmavat armastuse tunnet ei osanud ma üldse ette kujutada. Armastus oli nii suur, et see ei mahtunud mulle südamesse ära.

Missugune oli sinu jaoks beebiootus?

Rasedusaeg möödus töötähe all väga hoogsalt ja seda vaatamata üsna halvale enesetundele. Samuti tekitas ärevust teadmine, et jagan pisikese kasvava inimesega ühte keha ning üksnes minust sõltub tema areng ja organismi ehitus. Tundsin suurt vastutust ja igal võimalikul hetkel lugesin lasteteemalisi raamatuid ning kuulasin podcast’e. Usun, et teadmine on ebakindluse vastu parim ravim. Kui saad aru, mis keha ja psüühikaga toimub, võtab see suures osas muremõtted peast.

Kogu raseduse vältel tegelesin spordiga, kuid tugevamad jõuharjutused ja ekstreemsed spordialad jätsin repertuaarist välja. Iga päev kõndisin vähemalt 5–10 kilomeetrit ja tegin spetsiaalseid venitusharjutusi. Oli plaanis läbi teha ka hüpnosünnituse kursused ja minna perekooli, kuid sinna ma ei jõudnudki, kuna Olive otsustas tulla varem.

Päev, mil sinu beebi ilmale tuli, oli ühtaegu nii oodatud kui ka ootamatu?

Hommikul vara tundsin ebamugavust, kuid arvasin, et sünnituseks veel siiski ei lähe. Tegin pannkooke, käisin rahustava duši all ja proovisin hommikut nautida. Laadisin igaks juhuks alla äpi ja hakkasin tuhude ajavahemikku mõõtma ning minu üllatuseks soovitas äpp sünnituseks valmistuda. Abikaasa oli sel ajal välismaal esinemas ja oma intuitsiooni kuulates võttis Ahmed kõige varasemad lennupiletid ning tänu sisetundele jõudis ta lapse sünnihetkeks minu kõrvale. Haiglas läks kõik üsna hoogsalt ja loetud tundide möödudes oli Oliivike juba minu rinnal.

Olive sündis enneaegselt. Kuidas see kogemus sind mõjutas?

Kuna olen ka ise sündinud enneaegselt, teadsin, et sellest pole midagi hullu – kasvasin ju täitsa tubliks inimeseks! Ka arst oli mõni aeg tagasi öelnud, et Olive on juba kenasti valmis. Samuti sain aru, et kui pole soovi last varem välja meelitada, ei tasu teha suurpuhastust ja ise poest raskeid toidukotte koju tassida.

„Mind üllatas, kui abitu on üks inimlaps.“

Milline oli sinu esimene nädal koos Olive’iga?

Kuna abikaasal olid välismaal esinemised, kolisin esimestel nädalatel vanemate juurde. Olen väga õnnelik, et mul on pere poolt nii suur tugi. Mind üllatas, kui abitu on üks inimlaps ja kui palju hoolt ning tähelepanu ta vajab. Kuna Oliivikese peamiseks eesmärgiks oli kaalus juurde võtta, toitsin teda iga kahe tunni tagant ja see aitas tal tublisti kosuda.

Keeruline oli hakkama saada hormoonide mölluga, sest tuju ja enesetunne ei ole enam enda kontrolli all. Ka kõikehõlmav ärevus, millist ma polnud kunagi kogenud, oli minu jaoks šokeeriv –konstantne mure beebi pärast ehk kas ta hingab, kas tal pole külm, kas ta pole näljane, kas ta lasi pärast sööki kogu õhu välja, kas tal on kõik OK – see oli äärmiselt kurnav ja väsitav.

„Kui tekib pingelisem olukord, kirjutame teineteisele kirju.“

Pidin kuid endaga tööd tegema, et sellest üle saada. Olen ju ühe pisikese inimese jaoks terve maailm ja minus on soov olla kõige soojem, turvalisem ning armastust täis universum.

Suurem lapsega seotud vastutus on muidugi minu õlul, kuid ka Ahmed on imeline isa ning on suur õnn vaadata seda erilist armastust, mis on lapse ja isa vahele tekkinud.

Kuidas on emaks saamine sinu töist enesetunnetust mõjutanud?

Emaks saamine on minu muusikalist ja lavalist tunnetust muutnud veelgi sügavamaks ning väljendusrikkamaks. On tekkinud palju uusi varjundeid ja nüansse, mis muudavad esitused veelgi huvitavamaks. Minu hääle suurim vaenlane on pikem magamatus ja kartsin väga, et see jätab jälje. Õnneks nii ei läinud.

Häälele on lapse saamine väga hästi mõjunud, see on muutunud pehmemaks ja naiselikumaks ning kõrgetele nootidele on tekkinud juurde tämbrit. Raseduse lõpupoole jäi üsna palju olulisi ja suuri projekte ära, aga kõik põnev on veel ees, arvestades, et varsti tuleb ka uhke album välja!

Milline on üks tavaline päev koos Olive’iga?

Sõltuvalt minu graafikust võivad päevad olla erinevad, aga alati on meil hommikul hommikuvõimlemine ja venitused Oliivikesele ning beebit lisaraskusena kasutades teen ka mina oma kükid ja kõhulihaste seeriad ära. Hommikuti ja õhtuti loeme erinevates keeltes raamatuid, laulame laule ja heliredeleid ning klimberdame klaveril. Olive’ile meeldivad õhtused vannitamised ja vahel jõuame ka beebide ujumisse – see meeldib talle väga.

Tunnen, et iga hetk lapsega on kuldaväärt. Võin pikalt seda magavat inglikest imetleda ning ärkvel olles toob iga tema naeratus ja naljakas näoilme päikese välja. Kui meil on selja taga üsna rahulik öö, siis hommikused heatujulised kallistused ja rõõmukilked on kõige magusamad. Ning millise rõõmu ja armastusega võtan ta oma embusesse lavalt tulles – seda on lausa raske kirjeldada.

Olive’ile meeldib, kui ma laulan, tihtilugu üritab ta sarnaseid häälitsusi teha. Eriti läks talle hinge Mozarti „Requiem“ ja Straussi kammerlugusid meeldib talle samuti kaasa laliseda. Väga rahustavalt mõjub talle minu uue albumi „Dreams“ looming. Ehk tuleb nii mõnigi lugu talle tuttav veel kõhus olemise ajast. Lastelaulud muudavad ta samuti rõõmsameelseks.

Kas sul on nippe, kuidas ennast keerulistel päevadel tasakaalus hoida?

Teen endale kuuma toorkakaod Cayenne’i pipraga, mis turgutab ja soojendab. Jalutuskäigud vankriga pargis on väga rahustavad ja kui on vaja teha restart, siis palun abikaasa või ema abi, et teha korralik trenn jõusaalis ja pärast saunas muremõtted välja higistada.

Oled rääkinud oma abikaasast väga soojalt. Kuidas on teie suhe lapsevanemateks saades muutunud?

Mul on tunne, et suhe on muutunud küpsemaks ning arusaamine ja ühtehoidmine on saanud veelgi tugevamaks. Ma olen väga õnnelik, et Ahmed naudib isadust ja suhtub rolli tänutundega. Pean tõdema, et vahel on keeruline leida kuldset keskteed, kui mõlemad vanemad tahavad ka tööd teha. Aga siiamaani on see õnnestunud.

Mis hoiab paarisuhte ka unevõla ja beebinuttude keskel tugevana?

Vastastikune armastus ja austus annab jõu olla hooliv abikaasa. Kui tekib pingelisem olukord, kirjutame teineteisele kirju, kus oma mured lahti seletame. See aitab vältida suuremaid emotsionaalseid väljapurskeid. Lendu lastud mõtlematud pahemeeleväljendused võivad haiget teha ka lapsele ega aita suhte positiivsele dünaamikale kuidagi kaasa.

Kuidas suhtud tähelepanusse, mis sinu uue rolliga kaasneb?

Esialgu oli soov pisikest meediast eemal hoida, kuid see tekitas liigseid pingeid ja olukordi, kus huvi oli nii suur, et isiklike piiride ületamine muutus üsna ebameeldivaks. Selle tõttu otsustasin, et last varjata pole mõtet ja arvestades, et oleme väga seotud ning liigume palju koos, võtsin seda olukorda vabamalt. Infot jagades arvestan, et Oliivikesel ei tekiks tulevikus jagatud materjali pärast ebamugavust või piinlikkust.

„See, kui palju tuleb nüüd ära teha jõuda ja veel heas tujus olla, on ebareaalne.“

Mis on sind uues rollis enim üllatanud?

Arvasin varem, et olen väga hõivatud ja graafik on tihe ning tuleb olla multifunktsionaalne igal hetkel. Nüüd saan aru, et see oli lapsemäng. See, kui palju tuleb nüüd ära teha jõuda ja veel heas tujus olla, on ebareaalne. Aga pisikese lapsega pole teist valikut ja isegi kui tahaks olla väsinud ning mornis näoga, siis ikka manan naeratuse näole, sest sealt tuleb ka jõud ja hea tuju järele. Imetlen oma aju, mis isegi pidevas magamatuses suudab kõike planeerida ja isegi muusikat meeles pidada.

Milline ema soovid oma pojale olla?

Tahan olla ema, kellega laps tunneb ennast armastatult ja turvaliselt. Et probleemide või murede korral oleks tal julgus neid minuga arutama tulla. Soovin olla nooruslik ema, kellega oleks huvitav ja lõbus. Tahan olla suureks eeskujuks, kuidas pürgida oma unistuste poole ja samas leida aega pere jaoks. l

NAGU HOMMIKUKASTE SINU NAHAL

H 2O TINT

Kerge, niisutav, värskendav ja sära andev seerum igapäevaseks kasutamiseks.

Fotod: Kristella Valge

Emme, kas sa mäletad, kui ma Mõmmi olin?

Koos veedetud aeg, mäng ja mälestused on need, mis lõpuks loevad. Sumedad suveõhtud maakodus, lõbusad vanniõhtud, metsikud lained mere ääres, see kõik kokku ongi kasvamise lugu.

RÄTT valikus on siidpehmest bambusfroteest sauna- ja rannariideid tervele perele. Lisaks beebide vannilinad ning pesukindad.

Bambusfrotee on paraja paksusega, et anda sooja, kuid samas hingab hästi ning imab niiskust. OEKOTEX-märgisega kangas sobib oma antibakteriaalsete omaduste poolest ka kõige tundlikumale nahale.

Las RÄTT olla osa Sinu pere kasvamise loost!

Ootame Sind külla vastavatud RÄTT Stuudiosse Tartus Võru 256. Avatud eelneval kokkuleppel!

KAKS EMA, NELI KEISRIT ja kadunud rinnapiim

Elu päästev keisrilõige ei ole imetamisteekonnaks just ihaldatuim stardikoht, ometi on sobiva imetamisnõustaja toel võimalik leida õnnestumiseks vajalikke nippe ja toetust. Kokku neljast keisrist taastunud kahel emal on kõik imetamiskogemused osutunud erinevaks.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: BIRGIT VARBLANE, ERAKOGU

Dagne (38) on aastase poja ja kolmeaastase tütre ema. Mõlemad lapsed tulid ilmale planeerimata keisrilõikega. Kõik muu on olnud aga tema sõnul kahe lapse puhul erinev alates rasedusest kuni sünnitusjärgse aja ja imetamiseni välja. Sünnitusest eluohtliku sepsiseni

Esimest last sünnitades märkas Dagne abikaasa, et tervisenäitajad haigla ekraanil hakkasid järsult kukkuma, pärast mida kutsus ämmaemand appi arsti ja naiselt küsiti, kas ta on erakorralise keisrilõikega nõus. „Muidugi olin ma sellega nõus – mu lapse elu oli ohus ja pärast sünnitust selgus, et

Dagne

tal oligi veres hapnikutase madal. Operatsioonilaual tundsin, kuidas nad sikutasid teda välja, mu puusad tõusid laualt õhku ja vajusid kolksti alla, kui laps kätte saadi,“ on Dagnel siiani elavalt meeles.

Esimese keisrilõike järel tabas tema keha väga tugev põletik, mis arenes jõudsalt eluohtlikuks sepsiseks ja sundis naist haiglasse jääma kaheks nädalaks. „Sain nelja erinevat antibiootikumi, ma haisesin nagu labor, mu keel oli

Tundsin meeletut süüd lapse ees ja pettumust enda keha pärast.

suus põlenud ja ma olin nii paistes, et kaalusin rohkem kui sünnitusele tulles. Igal ööl higistasin vannijagu vett kiletatud haiglavoodisse, veenid hakkasid ahenema ja mu keha läks elu eest võitlemise režiimile,“ kirjeldab Dagne, paisates õhku küsimuse: „Kuidas siis veel sundida keha kedagi teist hooldama ja kasvatama, kui ise on võitluses?“

Lausahastuse asemel imetamisnõustaja

Ternespiima päris alguses isegi tuli, aga sealt edasi rindadesse piima juurde tekkida ei tahtnud. Ei tulnud seda piisavalt ka kolmandaks ega viiendaks päevaks. Nii hakkas laps saama üha rohkem kunstlikku piimasegu.

„Samal ajal kasvas mu põletikunäitaja veres sirgjooneliselt taeva suunas, palatiuks paukus pidevalt nõutute arstide visiitidest ja mina olin kohutavalt väsinud. Kahjuks rinnapiima tekke osas ei jaganud piisavalt nõuandeid ämmaemandad ega arstid. Üks ämmaemand koguni ütles, et olen ise süüdi ja saaksin enda heaks teha rohkem ainuüksi sellega, kui hoolitseksin oma hügieeni eest! Paraku vesi seda ravimilõhna mu naha seest maha ei pesnud, ehkki pesin end iga päev,“ on Dagne siiani löödud.

Lõpuks vajusid värske ema silmad vett täis, sest kõik läbitud sünnituseelsed koolitused olid Dagne sõnul keskendunud ainult sellele, kuidas rinnapiim on lapsele parim. Sellest, kuidas taastuda keisrilõikest ja stimuleerida samal ajal piimateket, ei olnud toonastes materjalides midagi juttu.

„Tundsin meeletut süüd lapse ees, pettumust enda keha pärast ja tunnet, et olen üksi. Õnneks siiski otsustasin lausahastusega veidi oodata ja abi otsides kohtusin ühe tubli imetamisnõustajaga, kes toetas mu tugevat tahet anda oma lapsele rinda erinevate ideedega. Nii näiteks teipisime mu rinnale imepeenikese toru, nibu peale nibukaitsme, panime lapse rinnale ja abikaasa oli toru teises otsas ning valas süstlast piimasegu või eelnevalt sõõrutatud

rinnapiimanatukest. Kui ma parasjagu ei jamanud nende voolikutega, siis sõõrutasin,“ kirjeldab Dagne oma imetamisteekonna konarlikku algust, mis tänu pingutustele edasi aina edukamalt kulges.

Veel üks keisrilõige

Dagne teine laps tuli ilmale samuti planeerimata keisrilõikega. Beebi oli sünnitamiseks halvas asendis ja jäi lihtsalt öeldes kinni. „Kui pressid olid ära olnud ja ta polnud ikka veel väljas, pingutasin veel mõne tunni ning olin kohutavalt väsinud. Tuhud hakkasid kaduma ja arstid otsustasid keisri kasuks. Kuna intensiivne tuhutamine oli juba kestnud 12 tundi, tundsin otsuse üle kergendust,“ kirjeldab naine, kelle vaagen osutus pärast korduvat sünnitust väidetavalt liiga kitsaks. Kuna esimese sünnituse järgne aeg ja probleemid imetamisega olid Dagne jaoks niivõrd raputavad, pani ta pärast teist sünnitust lapse juba opijärgses toas toibudes Dagne

Lahutamatud 24/7?

Kõik, mida vajad rinnahoolduseks.

Tooted saadaval hästivarustatud apteekides, beebipoodides ja www.mediq24.ee

leevendab parandab kaitseb

võimalikult ruttu rinnale. Poeg oli hea isuga ja vaid mõningase suunamisega võttis rinda tublisti. Dagne jäi aga ka sel korral põletikku, õnneks küll mitte nii karmi kui esimesel korral ja juba nelja päeva pärast sai terve pere koju.

Parem ettevalmistus

„Piimakogus ei kasvanud aga nii kiiresti, kui oleks olnud ideaalne. Õnneks oli mul seekord sünnitusmajas kaasas oma korralik pump koos rinnanibu imiteeriva pudeliga. Alustasin kiirelt stimuleerimist ja jälgisin hoolega koguseid. Poeg sai vaheldumisi nii rinda kui ka pudelist rinnapiima. Suurendasin ka oma tarbitavat veekogust neljale liitrile ja piisav kogus piima oligi peagi olemas!“ rõõmustab Dagne ja lisab, nagu arst oli tallegi öelnud, et keha harjub uue rolliga ja selleks tuleb anda aega. Tohtri sõnul pidavat olema normaalne oodata piimateket kuni viis päeva.

Dagne teine laps sai rinnapiima nii kaua, kui soovis, ja kord ööpäevas naine ka sõõrutas, et olla piimakogusest teadlikum. Vahepeal jagus piima nii palju, et alati oli üks ports ka külmikus ootel.

Oota pettumustundega

Imetamisega vaeva nägevatele emadele soovitab Dagne pettumustundega oodata: „Su kehal läheb natuke rohkem aega vaja ja ka lisastimulatsioon tuleb vajadusel kasuks. Korralik mitme faasiga elektriline rinnapump on kahtlemata hea investeering koos rinnaga imetamist imiteeriva pudeliga.“

Kui esimese imetamisnõustajaga ei klapi, tasub proovida, kuni sobib keegi teine.

teedesse on tal oma kogemuste põhjal usku. Nii soovitab ta proovida paar päeva ühte teed ja kontrollida iga päev sõõrutades piimakoguseid – kui muutusi ei ole, siis proovida järgmist! Ka mesilasema toitepiima ehk apilakki sisaldava toidulisandi võtmine aitas Dagne arvates imetamisele hästi kaasa.

Ka apteegis müüdavatesse rinnapiimateket soodustavatesse

„Tark on õppida korralikult sööma ja puhkama, sealjuures koos lapsega magama kasvõi keset päeva. Ja kui on võimalus leida mõni usaldusväärne inimene last hoidma, tasub võtta endale oma aega – tegin seda regulaarselt, sest iga suurepärase ema sees on üks rahulolev naine,“ teab Dagne.

Juta (33) perre oli sündimas esimene laps. Rasedus kulges ideaalilähedaselt, koos kaaslasega sai läbitud mitmed perekooli loengud ja sünnituseks oldi ka vaimselt igati valmis. Kuni ühel 40. rasedusnädala ööl oli Jutal tund-tunnilt järjest valusam hingata ja lõpuks kihutatigi varahommikul haigla poole.

Intensiivist imetama

„Haiglas öeldi üsna ruttu, et tuleb teha keisrilõige ja mul on HELLP-sündroom ehk üks raske preeklampsia ilmingutest. Ma polnud mitte kordagi oma peast seda mõtet läbi lasknud, et sünnitus võiks keisriga lõppeda. Aga minu verenäitajad olid nii halvad, et juba hommikul nägi ilmavalgust meie armas poeg,“ heldib Juta kogu hirmutava loo juures.

Beebiga oli kõik korras ja kohe pärast sündi sai ta oma isa sooja kaissu. Jutal tuli veeta aga kaks järgmist päeva intensiivis, kus teda vereülekannetega turgutati. Sel ajal õnnestus tal oma beebit vaid ühe korra näha ja siis üritas ta ka esimest korda imetada. Ülejäänud aja toimetas beebiga isa ja pidi talle süstlast kunstpiima söötma.

„Kui ma olin piisavalt toibunud ja sain oma poja juurde minna, hakkasime imetamisega pihta. Üsna kohe sai aga selgeks, et praktikas võib see olla palju keerulisem kui beebikoolis teooriat kuulates. Tundus ka, nagu poleks rindadesse piisavalt piima tekkinud. Lisaks oli beebi juba süstlast saadava piimaseguga iga päevaga üha enam harjuda jõudnud. Haiglast koju saades ostsime rinnapumba, pumpasin ööd ja päevad, ent suurimaks piimakoguseks õnnestus saada vaid 10 ml. Beebi vajas selleks hetkeks aga juba 100 ml korraga,“ kirjeldab naine keerulist algust.

„Mis ema ma olen?“

Juta pöördus oma murega ka imetamisnõustaja poole. Viimane aga leidis, et imetamisvõte on õige, ja lisanõuandeid koju kaasa anda ei osanud. „Nii vaimselt kui ka füüsiliselt oli see olukord minu jaoks nii raske, et veel kolm aastat hiljemgi võtab pisara silma. Peas pöörlesid mõtted, et mis ema ma olen, kui ei suuda oma last toita. Seda võimendasid ka teiste inimeste haiget tegevad sõnad, et keisrilõikega ma ju ei sünnitanudki ise,“ kirjeldab ta. Kui last oli kaks kuud imetada üritatud nii, et nibud verised, otsustasid noored lapsevanemad täielikult kunstpiima peale üle minna. „Beebil olid tekkinud ka kohutavad gaasid ja ise olin selleks hetkeks juba nii läbi, et andsingi alla. Gaaside lugu ei läinud sellest paremaks ja aitas vaid aeg, kuni beebi sai neljakuuseks. Laps sõi edasi kunstpiima ja perearst oli tema näitajatega igati rahul. Ainult minul jäi hinge kriipima, et äkki ikka oleks imetamine kuidagi lõpuks õnnestunud,“ mõtiskleb Juta.

Jälle

keisrilõige

Kui poeg oli saanud aasta ja kolme kuu vanuseks, hakkas Juta taas triipe püüdma. Üsna pea see õnnestuski. Seekord ta aga sünnituseks ette valmistamisele suurt rõhku ei pannud, käisid kaaslasega vaid ühe korra tugiisiku loengus. Kogu aur läks nüüd hoopis imetamiseks valmistumisele.

„Huvitaval kombel ma sünnitust ei kartnudki. Mõtlesin, et läheb nagunii nii, nagu läheb, aga imetamist kartsin seekord väga. Kui tähtaeg oli kätte jõudnud, siis keset ööd ärkasime elukaaslasega mõlemad üles. Järgmisel hetkel käis klõps ja veed tulid ära. Kõik oli väga rahulik ja ootasime hommikuni, kuni hakkasid tuhud ja tundus, et nüüd võiks haiglasse minna. Autos oli aga juba nii hull olla, et rääkida polnud võimalik ja paigal istumine oli tõeline piin,“ on Jutal meeles. Arstide sõnum oli taaskord lühike – tuleb ka seekord teha kiiremas korras keisrilõige, sest kahtlustati vana keisriarmi rebenemist. Peagi sündiski suur terve poiss, kes kõigepealt oma isa kaissu sai. Õnneks ei läinud sel korral kaua, kuni ka Juta oma pere juurde pääses.

Kombineeritud toitmine

„Seekord teadsin nõuda beebit kohe oma rinnale. Algus läks väga hästi: laps oligi pidevalt rinnal ja hakkas kaalus vaikselt juurde võtma. Haiglast saime koju juba kolmandal päeval, ent kodus läksid rinnanibud aina valusamaks. Iga imetamine oli piin, lappasin terve interneti läbi leidmaks, kuidas ja mis aitaks. Sealjuures võtsin ühendust SIET-i imetamisnõustajaga, kes vastas ruttu ja tuli ise meie juurde koju. Lisaks oli ta nii positiivne ja tore inimene, et ka ainuüksi tema kohalolek muutis mu enesetunde paremaks,“ heldib Juta. Seekord tundis naine, et imetamisnõustaja tõepoolest mõtles kaasa, soovis pidevalt teada, kuidas imetamine läheb, ja pakkus järjest välja erinevaid lahendusi, mida veel õnnestumiseks proovida. Vahepeal tehti nõustaja soovitusel ka

imetamisest paus, kuna nibud olid katki ja imetamine oli muutunud hirmust valu ees vastumeelseks.

„Kohati vaatasin kella ja mõtlesin oma peas, et appi, beebi tahab ju tunni pärast jälle süüa. Sel ajal pumpasin ja andsin beebile piimasegu. Proovisime ka nibukaitsmeid, et mind natuke säästa, kuid sellega ei olnud beebi jällegi rahul. Imetamisnõustaja oli mulle toeks pea kuus kuud, kuid ainult rinnapiima peale me ei jõudnudki. Nõustaja küll selgitas, et tavaliselt sellise kombineeritud toitumisega kaob piim rinnast ruttu, kuid meil see toimis ja nõustaja arvas, et kui meile sobib, siis ongi juba väga hästi,“ saab Juta kokkuvõttes siiski rõõmu tunda. Noore ema arvates ei tohiks rinnapiimale lisaks piimasegu andmist karta. Kui laps oli näljane ja ema ise kurnatud, oli kunstpiim nende jaoks võimalus mõlemal imetamisest natukene puhata ja siis jälle uue hooga proovima hakata. Nüüd on ka teine beebi juba aastane ja saab kõike: nii rinnapiima, piimasegu, püreesid

kui ka juba erinevaid roogi pere ühiselt toidulaualt. Rinnapiim pakub lapsele omal moel tänaseni lohutust ja kasulikku kosutust ning ainuüksi mõte sellest, kui palju sai imetamise õnnestumiseks vaeva nähtud, ei luba Jutal veel sellest loobuda.

Otsi abi, kuni leiad Teistel imetamisega vaeva nägevatel emadel soovitab Juta küsida viivitamatult imetamisnõustaja abi: „Kui kohe esimese nõustajaga ei klapi, tasub proovida, kuni sobib keegi teine. Minul jäi esimese lapsega nii halb tunne imetamisnõustaja külastusest, et jätsingi asja pooleli. Satun ikka mõtlema, miks mul imetamine ei õnnestunud, ja usun, et rolli võis mängida ka minu enda tervis. Läks kuid enne, kui võhm ja jõud tagasi tulid, kuid olen endaga selles osas rahu sõlminud. Vanem laps on tänaseks terve ja tugev kolmeaastane. Teise lapsega õnnestus mul leida väga tore nõustaja ja tänu temale jätkub imetamisteekond senini.“ l

LEHMAPIIMAVALGUALLERGIA

KADRI MUONI, Tallinna lastehaigla lastearst

Lehmapiimavalgu-allergia on immuunsüsteemi reaktsioon ühe või mitme lehmapiimas sisalduva valgu suhtes (kaseiin jm). Kaebuste põhjal kahtlustatakse seda 5–15 protsendil imikutest, uuringute järgi on esinemissagedus vaid 2–5 protsenti. Lehmapiimaallergia võib olla nii rinnapiimatoidul kui ka lehmapiimavalgu baasil valmistatud piimasegu saavatel imikutel.

teada küll ülitundlikkuse tekkest, kuid ei tõesta, et lapsel on tingimata allergia testitud valgu vastu.

Piimaallergia diagnoosimiseks peavad tekkima lehmapiimavalgu tarbimisel haigusnähud.

Ükski tekkiv sümptom ei ole piimaallergiale ainuomane. Kõige rohkem on levinud seedekulgla vaevused (50–60 protsendil), nahalööbed (50–60 protsendil) ja hingamisteede probleemid (20–30 protsendil). Vaevused varieeruvad kergetest ja mõõdukatest – kerge atoopiline dermatiit, oksendamine, kõhulahtisus jm – kuni rasketeni: raske atoopiline dermatiit, vähene kaaluiive, rauavaegusaneemia, kõriturse jms.

Kliinilise pildi järgi jaguneb piimaallergia kiireks ja aeglaseks. Kiiret tüüpi allergia sümptomid –nõgeslööve, näo piirkonna tursed,

Ebaselgetel juhtudel on diagnoosimise kuldstandardiks eliminatsiooni- ja provokatsioonitest. Minimaalselt kaheks nädalaks jäetakse menüüst lehmapiimavalk täielikult välja ning hinnatakse muutust. Seejärel võetakse piimavalk uuesti menüüsse, jälgides sümptomeid.

oksendamine, atoopilise dermatiidi ägenemine – tekivad minutite-tundide jooksul pärast lehmapiimavalgu tarbimist.

Aeglast tüüpi reaktsioonid, nagu atoopiline dermatiit või seedekulgla probleemid (proktokoliit, enteropaatia), tekivad tavaliselt tundide-päevade jooksul.

Diagnoosimisel on võtmetähtsusega põhjalik anamnees, andmed allergiahaiguste kohta perekonnas, lapse läbivaatus. Lehmapiimavalgu-allergiat näitav nahatorketest ja/või spetsiifiliste IgE antikehade olemasolu vereseerumis annab

Teemast põhjalikumalt: allergialiit.ee/artiklid/lehmapiimavalgu-allergia/

Imikute piimasegu söövale lapsele kirjutatakse eliminatsiooniperioodiks retsept apteegist täielikult hüdrolüüsitud piimasegu ostmiseks. Nendes piimasegudes on lehmapiimavalgud lõhustatud ja 90 protsendil piimaallergiaga imikutest need reaktsioone ei tekita. Laktoosivabad ehk piimasuhkruta piimatooted, kus piimavalk on sees, ja tavaliselt ka kitsepiimatooted ei sobi lehmapiimavalgu-allergiaga lastele. Vajaduse korral on imetav ema lehmapiimavalguvabal dieedil, hoolitsedes samal ajal, et ta saaks ise piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini.

Kui allergia lehmapiimavalgu vastu leiab kinnitust, peaks imik jääma eliminatsioonidieedile järgmiseks kuueks kuuks või 9–12 kuu vanuseni. Laps jääb allergoloogi jälgimisele.

Suurem osa lastest kasvab umbes kahe aasta vanuseks saamiseni lehmapiimaallergiast välja.

Piimatooted on lastele tähtis valgu- ning kaltsiumiallikas, seepärast ei tohiks nad n-ö igaks juhuks või harjumusest jääda põhjuseta aastateks piimavalku menüüs piirama või sellest hoopis loobuda.

Perekonna õnn ALGAB DNA-st

Vanemana unistame, et laps oleks meie sarnane. Siis võiksime üheskoos kasvada, mängida ja õppida. See kõik on tulevikus võimalik, kuid raseduse ajal peame tegema endast oleneva, et beebil oleks kromosoomidega kõik korras.

Vältimaks olukorda, kus lapse sünd toob kaasa negatiivse üllatuse ja unistuste purunemise ravimatult haige lapse näol, valib iga kolmas perekond DNA-põhise loote kromosoomhaiguste sõeluuringu ehk Niptify testi. Uuring on lootele täiesti ohutu, sest analüüsiks võetakse ema vereproov. Niptify testi saab teha alates 10. rasedusnädalast. Uuringu käigus vaadatakse 5 kõige raskemat ja sagedasemat kromosoomhaigust. Peale selle on uuringus 18 harvikhaiguse piirkonda, mis võivad põhjustada ravimatuid ja raskeid kromosoomhaigusi. Mis on DNA-põhise Niptify ja OSCAR-uuringu erinevus? OSCAR suudab üles leida 10-st Downi sündroomiga lootest 9 ehk selle tundlikkus on 90%. Niptify tundlikkus on üle 99,9% ehk 5 aasta jooksul ei ole jäänud märkamata ükski Downi sündroomiga loode. Lisaks suudab Niptify tuvastada ema vereproovi põhjal pisikesi muutusi loote genoomis ehk mikrodeletsioone, häireid sugukromosoomide arvus ning määrata loote soo juba varases raseduses.

PrenatalSafe-nimelist NIPT-uuringut, mida tehakse Itaalia firmas Eurofins Genoma.

Miks?

Uuring tuvastab loote kromosoomhaiguse riski juba varases raseduses. Niptify labori 5 tegutsemisaasta jooksul ei ole teada ühtegi valenegatiivset juhtu, kus uuritud

Kellele?

Uuring sobib kõigile üksikrasedustele alates 10. rasedusnädalast. Samuti on uuring soovituslik kõigile viljatusravi tulemusel rasedaks jäänud naistele ning ka ülekaalulistele patsientidele. Kaksikutele vahendab Täppismeditsiini labor

trisoomiat ei oleks avastatud. Usaldusväärsed ja varased vastused annavad lapseootel peredele vajaliku aja, et kõrge riski korral osaleda edasistes uuringutes ja võtta vastu kaalutletud otsus.

Millal?

Kõige parem on anda vereproov Niptify uuringu jaoks 10. rasedusnädalal. OSCAR-testi ultraheliuuring tehakse enamasti 13. rasedusnädalal – selleks ajaks on Niptify testi tulemus juba käes. Vastused saabuvad Terviseportaali keskmiselt 5 tööpäevaga pärast vereproovi laborisse jõudmist.

ÕIGE RAVIMI VALIK

NIPTIFY on esimene NIPT test maailmas, mis kromosoomhaiguste avastamise kõrval võimaldab valida ka sobivat ravimit. Nimelt analüüsib NIPTIFY muuhulgas kolme kuulmislanguse ja kurtusega seotud mutatsiooni mitokondri DNA-s. Sellised mutatsioonid on sagedased ehk esinevad ühel perekonnal viiesajast. Sünnieelne tuvastamine aitab vältida hilisemaid ravivigasid ning valida alternatiivset antibiootikumi. Tervishoiutöötajad on sellega kursis.

Test annab alati madala või kõrge riski hinnangu ja analüüsib viit sagedasemat loote kromosoomhaigust:

1. Downi sündroom

2. DiGeorge’i sündroom (mikrodeletsioon)

3. Edwardsi sündroom

4. Patau sündroom

5. Turneri sündroom

Uuringu tulemusel määratakse loote sugu.

Lisaks tehakse loote terve genoomi uuring, mis võib tuvastada olulisi kõrvalekaldeid ehk juhuleide. Juhuleiuks võib olla mõne teise kromosoomi trisoomia, nagu näiteks trisoomia 16 või 22. Samuti võivad juhuleiuks olla väga kriitilised mikrodeletsiooni piirkonnad genoomis, mis põhjustavad ühtekokku 18 harvikhaigust:

Williams-Beureni sündroom 1p36 deletsiooni sündroom

Angelmani ja Prader-Willi sündroom

Wolf-Hirschhorni sündroom

Jacobseni sündroom

Cri-du-chat ehk kassikisa sündroom

Langer-Giedioni sündroom ja teised…

Sugukromosoomide

kõrvalekalded

Klinefelteri sündroom (XXY) Jacobsi sündroom (XYY) Trisoomia X (XXX)

Tehnoloogia

Niptify test kasutab unikaalset Focus Plusi tehnoloogiat, mis on arendatud spetsiaalselt sõeluuringu tingimusi silmas pidades. Focus Plusi tehnoloogia rikastab loote DNA fraktsiooni ning tõstab selle laborianalüüsis senise 8% asemel 25−30%-ni. Niptify tulemus põhineb 10–20 miljonil DNA järjestuse analüüsil, mis tagab Niptify testile kompromissitu kvaliteedi.

Loote sugu

DNA-põhise analüüsi võlu on see, et DNA ei valeta. Kui Niptify test tuvastab tulevase ema veres Y-kromosoomi, siis ootab naine poissi. Kui Y-kromosoom puudub, on oodata tüdruku sündi.

OLULINE TEADA

 Niptify test on lootele ja emale täiesti ohutu kromosoomhaiguste sõeluuring. Uuringu jaoks võetakse ema vereproov alates 10. rasedusnädalast.

 Niptify uuring viiakse läbi Eestis ning patsientide isiku- ja geeniandmed hoiustatakse Eestis.

 Niptify uuring on IVDmärgisega ja lähtutakse kvaliteedistandardist ISO 15189:2012. Iga-aastastes EMQN-i ja GenQA hindamistes on Niptify pälvinud kõrgeimad punktid.

NIPTIFY-test on kättesaadav 40 naistekliinikus üle Eesti. enam kui

Rohkem infot: NIPTIFY.ee, Celvia CC AS, Terviseameti tegevusluba L05235.

KEISRILÕIGE päästab elusid

Iga viies laps sünnib Eestis keisrilõikega. See ei ole naise kui sünnitaja ebaõnnestumine, vaid hoopis vastupidi. Kui lapse või ema elu on ohus, on see vajalik – rõhutab LääneTallinna Keskhaigla sünnitusosakonna ülemarst-juhataja dr Konstantin Ridnõi.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: LÄÄNE-TALLINNA KESKHAIGLA, SHUTTERSTOCK

Mida tähendab keisrilõige?

Kaasaegses sünnitusabis on keisrilõige operatsioon, mis on suunatud vähendamaks ema tüsistusi ja eelkõige just laste tüsistusi. Nimelt on vaginaalne sünnitus ema tervisele enamasti parem, kuna keisrilõige on suur kõhuõõne ja emaka lõikus, mille tagajärjel võivad tekkida haavainfektsioonid, suurem verekaotus, emakapõletik, veeni- ja trombitüsistused jms. Eestis, nagu ka mujal arenenud maailmas, on sünnitajad järjest vanemad, krooniliste haiguste ja suurema kehakaaluga. Kõrgriski sünnitajate selekteerimine toimib üle Eesti väga hästi ja nad sünnitavad enamasti kolmes suurimas sünnitushaiglas. Viimase 15 aasta jooksul on keisrilõigete protsent püsinud stabiilselt 19–23 vahel ja

tänu riskirasedate ning riskisünnitajate käsitlusele suurtes haiglates on naiste ja laste tüsistuse arv langenud märkimisväärselt. Eesti perinataalmeditsiini näitajad on maailma tipus.

Kuidas positsioneerub Eesti keisrilõigete sageduses muu maailmaga võrreldes?

Me oleme Põhja-Euroopaga sarnasel väga heal tasemel, mujal Euroopas on keisrilõigete sagedus kõrgem. Samuti on see kõrgem Ameerika Ühendriikides ja veel enam sünnivad lapsed keisrilõikega näiteks Türgis, Hiinas, Brasiilias, kus on erasünnitusabi väga arenenud ja keisrilõiget pakutakse kergekäelisemalt. Samas, mida suurem on keisrilõigete sagedus populatsioonis, seda suuremad on tegelikult ema haigestumised justnimelt hilisemate tüsistuste tõttu.

Konstantin Ridnõi

Eesti on pigem heas mõttes konservatiivne maa ja meie naised eelistavad ka ise loomulikku sünnitust. Näiteks on meie sünnitusmajas rabavalt palju vette sünnitamisi. Ka on Eestis kodusünnitus legaliseeritud, mis on minu arvates väga hea, sest siis on ka seaduses selleks väga täpsed riske maandavad tingimused kirjas.

Kas Eestis saab soovi korral keisrilõiget valida?

Keisrilõiget ei saa valida Eestis omal soovil, sest see on meditsiinilise näidustusega operatsioon. Samas ma ei väida seda, et keisrilõiget sooviv naine on teistest kehvem või vääriks hukkamõistu. Kui naisel on paaniline hirm sünnituse ees, siis ka see on omaette diagnoos – olgugi et väga harv. Tavaliselt on sellel kindlad tagamaad, nagu näiteks traumaatilised

üleelamised, sealhulgas perevägivald. Ka sellisel juhul on koostöö oma arsti ja ämmaemandaga väga oluline.

Nimetasite eespool naise peamiseid keisrilõikejärgseid riske, aga kas neid on ka lapsel?

Mitmed uuringud näitavad seost, et lapsed sünnivad keisrilõike tõttu teise mikroflooraga ja nende autoimmuunsete haiguste risk on terveks eluks suurem. Samas kui loode on näiteks ristiseisus või segatuharseisus, kaasneksid loomuliku sünnitusega talle suured riskid sünnitraumaks ning sellisel juhul on juba ette planeeritud keisrilõige lapse tervisele kahtlemata ohutum.

Pole harvad ka erakorralised keisrilõiked tervetele, hästi kulgenud rasedusega ja juba tunde sünnitusprotsessis osalenud naistele. Millest võib tervislik olukord nõnda järsult muutuda?

Sünnitusel võivadki tekkida olukorrad, mis vajavad äärmiselt kiiret abi. Näiteks ähvardab loodet hapnikupuudus, mida me nimetame loote distressiks sünnituse ajal, või on platsenta enneaegne irdumine või tekib olukord, mille tõttu laps ei mahu sünnitusteedest läbi. Enamasti on sünnitustoas vähemalt viis minutit aega, et keisrilõike vajadust patsiendile rahulikult selgitada. Vahel tuleb meditsiinis otsuseid langetada välkkiirelt, sest olukord

on nõnda kriitiline. Minu praktikas on olnud kõige kiirem olukord, kui keisrilõike otsusest lapse sünnini oli vaid üheksa minutit.

Kui laps ei mahu sünnitusteedest läbi, kas see tähendab seda, et mõnele naisele ongi looduse poolt antud lapse sünnitamiseks liiga väike vaagen? Seda mitte, sest loodus on tegelikult väga tark. Kui keisrilõike põhjuseks on nimetatud funktsionaalselt kitsas vaagen, ei tähenda see tegelikult seda, et naise vaagen on kuidagi ebaloomulikult kitsas. Sünnituse ajal võib lootepea teha mitmeid pöördeid ehk lootepea sättumus võib olla väga erinev ning nii võib tekkida ühel hetkel suhteline sobimatus vaagnamõõtude ja lootepea mõõtude vahel. Järgmistel sünnitustel ei pruugi samal naisel enam sellist olukorda ette tulla.

Tegelikult võib 155 cm pikkune naine vabalt ka neljakilose lapse sünnitada. Samamoodi ei pruugi 180 cm naine mõnikord kolmekilost last ise sünnitada. See ei tähenda seda, et lapsel on mingi viga või et ema oleks halb sünnitaja – lihtsalt olukord on vahel selline. Minu jaoks on alati esmatähtis seletada sünnitajale, et keisrilõige ei tähenda ebaõnnestumist, vaid hoopis seda, et me ei soovi kahjustada last või naist. Keisrilõige on samuti sünnitus ja seda tehakse kindlatel näidustustel ema ja lapse tervise huvidest lähtudes. Loodus ise on üsna kehv sünnitusabi osutaja – laps kas sünnib hästi või väga halvasti ja on surnud või võib surra sünnituse ajal naine, eelkõige sünnitusjärgse verejooksu tõttu – see on looduse valik. Kaasaegne sünnitusabi ongi selleks, et võidelda looduse valikuga. Samas püüame luua sünnitusmajas sellised tingimused, et naine tunneks ennast nagu kodus. Selleks on meil ka tugitoolid, diivanid, järid, pallikesed jms. Sünnitus on aktiivne protsess, kuhu naine peab olema kaasatud.

Kas vastab tõele, et keisrilõike järel võib imetamine olla alguses keerulisem? Võib, kuid ei pruugi olla.

Keisrilõiked saame jaotada ju kaheks suureks rühmaks: plaanilised ja erakorralised. Erinevalt erakorralisest on plaaniline keisrilõige tehtud ilma sünnitegevuseta: olgu põhjuseks siis looteseisund või ema tervisehäire, aga ka siis peaks korralik piimavool tekkima 3.–4. päeval, harvem veel mõni päev hiljem.

Rinnanääre valmistub laktatsiooniks ette aga terve raseduse aja. Ternespiim on rasedal juba enne sünnitustegevuse algust olemas ja sellest lapsele esimestel päevadel piisab, vaid äärmisel juhul tuleb anda lisaks piimasegu.

Osa naisi kasutab piimatekke stimuleerimiseks rinnapumpa – mida sellest arvate? Kõige parem pump ja stimulaator on laps. Kui laps võtab ema rinda ja imetamisvõte on õige, tekib vajalik stimulatsioon ja läbi kesknärvisüsteemi endokriinse keskuse tekib signaal piima tekkele ning eritusele. Kui laps on rinnal ja jääb magama, siis järelikult on kõht täis. Esimesel-teisel päeval piisab lapsele vaid 5–15 ml ternespiimast. Korduvatel sünnitajatel tekib ka piimavool rutem.

Rinnapumpa soovitame kasutada vajadusel, näiteks siis, kui tekib piimapais. Igal juhul soovitan mõne mure korral küsida imetamisnõustaja abi. Õnneks leiab nõustajaid kõigist suurematest sünnitushaiglatest. Imetamine tundub olevat küll väga loomulik protsess, aga tegelikult võib sellega tulla ette mitmeid raskusi ja arusaamatusi – alguses võib see olla ka üsna ebameeldiv ja valus, kui näiteks rinnanibu katki läheb.

Loodus ise on üsna kehv sünnitusabi osutaja.

Erakorralise keisrilõike korral on sünnitusprotsess juba käivitunud ja piimateke praktiliselt võrdväärne tavalise sünnitusega. Igal juhul näitavad ka suured võrdlevad uuringud, et imetamise edukuse protsent sünnitusviisist tegelikult väga ei sõltu. Küll aga mõjutab sünnituskogemus ja ema stress imetamise õnnestumist üsna palju. Ja kahtlemata on igasugune operatiivne sünnitus – olgu see keisrilõige või vaakumekstratsioon – stress emale ja mõnikord ka vastsündinule.

Eriti soovitan keisrilõike järel paluda imetamisnõustaja abi, sest pärast lõikust on emal keerulisem liikuda, kõhuhaav on valus, ka vaimselt ollakse tundlik ning nii võib olla päris raske imetamisega kohe ise hakkama saada. Samas on rinnapiim beebile väga tähtis ja tähendab palju rohkemat kui vaid sööki.

Mida on rinnapiimas peale beebile vajaliku toidu ja joogi veel? Kuni kuuenda elukuuni polegi lapsel toiduks ega joogiks vaja muud kui rinnapiima, aga tegelikult on see lapsele ju ka kõige suurem immuunsüsteemi modulaator, sisaldades ema leukotsüüte, antikehi jms. See on juba ammu teada, et rinnapiima saavad lapsed on paremini kaitstud teatud infektsioonide eest, sealhulgas sooleinfektsioonide ja autoimmuunhaiguste eest tulevikus.

Kuidas keisrijärgse valuga toime tulla?

Kõige rohkem kardavadki naised keisrilõikejärgset valu. Valuravi on meil õnneks väga standardiseeritud ja naistele hästi sobitatav. Esimesel kahel päeval naine valu kannatada ei tohiks ja kui valutab, tuleb küsida valurohtu juurde. Muidugi ei saa me ka päris teise äärmusesse laskuda ja inimest tundetuks teha, sest valu on ka omamoodi kaitserefleks. Sellegipoolest on valuravi ajas väga arenenud ja aina vähem kasutame tugevatoimelisi opiaate. Juba teisel operatsioonijärgsel päeval piisab naisele ibuprofeenist ja paratsetamoolist neid kombineerides. Ning seitsme päeva pärast naine enam tavaliselt ei mäletagi, et tal keisrilõige oli – see on samas väga suur oht. Miks on ohtlik keisrilõiget liiga ruttu unustada?

Nahk küll paraneb nädalaga, aga oluline on just nahaaluse koe ja sidekoelise aponeuroosi paranemine, mis hoiab meie keha tegelikult koos – selle paranemine võtab aega kuus nädalat. Edukaks taastumiseks on tähtis aru saada, et kui sulle on tehtud keisrilõige, muutud sa keisrinnaks – kõik jooksevad ümber sinu ja järgmised kuus nädalat sa kodutöid ega aktiivset sporti ei tee, oma lapsest midagi raskemat

ei tõsta ning tegeledki ideaalis ainult oma lapsega. Kahjuks näen tihti seda, et juba kaks nädalat pärast keisrilõiget tassib naine last turvahällis, mis on talle tegelikult liiga raske.

Mida veel parema taastumise nimel silmas pidada?

Igapäevased kerged toimingud on taastumise ajal mõistagi lubatud, näiteks tuleb igapäevane duši all käimine ainult kasuks. Samuti on vaja üle vaadata oma toitumine:

Kuus nädalat

kodutöid ega sporti

ei tee ja oma lapsest midagi raskemat ei tõsta!

kindlasti ei ole hea paar nädalat süüa midagi sellist, mis põhjustab palju gaase, nagu näiteks puuvilju, kapsast jms. Oluline on ka korralik vedeliku tarbimine.

Lisaks soovitan elada oma lapsega samas rütmis: kui laps magab, tasub magada ka ise, sest kõige suurem faktor, mis viib naise tasakaalust välja, on unetus. Mitmete

uuringute põhjal soodustab unetus ka sünnitusjärgse depressiooni teket. Kokkuvõttes sõltub ka imetamine sellest, kui puhanud on ema ja kui hästi ennast tunneb. Kõik on omavahel seotud.

Äärmiselt oluline on ka toetus teistelt inimestelt – olgu need siis lähedased, meditsiiniline tugivõrgustik, sealhulgas imetamisnõustajad ja sünnitusjärgsed ämmaemandad. Naist ei tohi oma muredega üksi jätta.

Samuti tuleb naisel keisrilõike järel kuulata oma keha ja panna tähele olukordi, mil on tarvis haiglasse tagasi pöörduda, sest tüsistused ei pruugi tulla alati koheselt. Kolm suurt häirekella on alati valu, veri, palavik. Kui naisel tõuseb üle 38-kraadine palavik, teda tabab ebatavaliselt suurem valu, suurem vereeritus haavast või tupest, siis peab pöörduma haiglasse, sest tüsistused võivad pärast keisrilõiget tulla ka alles kuu aja pärast.

Paraku levivad ühiskonnas ka ebanormaalsed normid, mis eeldavad, et naine peab kaks nädalat pärast sünnitust olema punasel vaibal tippvormis. Tegelikult tuleb sünnituse järel ja eriti veel pärast keisrilõiget aeg korralikult maha võtta ning olla endaga hell. Siis õnnestub aegamisi ka kõik muu. l

LOOTE ULTRAHELIKESKUSES

on võimalik hinnata loote heaoluseisundit ning emaka kontraktsioonide

olemasolu ja tugevust

komputeriseeritud kardiotokograafi

abil (c-KTG)

Uuringu läbiviimine

Uuringueelselt palume naisel käia tualetis ja arvestada uuringu pikkuseks minimaalselt 10 minutit, vajadusel pikemalt.

Uuringut teeb ämmaemand, kes palub naisel pikali heita multifunktsionaalsele nahast lamamistoolile ning seejärel kinnitab kaks digitaalset andurit kummist paeltega naise kõhule. Doppler-ultraheliandur registreerib loote südamelööke ja rõhuandur emaka kokkutõmbeid ning naine saab ka ise lihtsa nupuvajutusega registreerida endale tuntavaid looteliigutusi. Lisaks on c-KTG käigus võimalik hinnata ema heaoluseisundit: mõõta ema pulssi, vererõhku ning vere hapnikuga varustatust.

Komputeriseeritud kardiotokograafia on uuring, mis mõõdab samaaegselt loote südamelöökide sagedust, emaka kokkutõmbeid ja registreerib looteliigutusi. KTG-aparaadiga ühenduses oleva Dawes-Redmani analüütilise tarkvaraga on võimalik hinnata turvaliselt loote heaoluseisundit ja emaka kontraktsioonide olemasolu alates 26. rasedusnädalast.

Näidustused komputeriseeritud kardiotokograafiaks:

• ultraheliuuringul on diagnoositud loote kasvupeetus või selle kahtlus

• ultraheli doppleruuringul jääb kahtlus platsenta või loote verevarustushäirele

• kui naine ei tunne looteliigutusi või looteliigutuste rütm on muutunud

• ultraheliuuringul jääb loote kehvveresuse kahtlus

• ultraheliuuringus tekib emaloote transfusioonisündroomi kahtlus

• enneaegse sünnitegevuse alguse kahtlus

• kaksikud

• verine eritus suguteedest enneaegse platsenta irdumise kahtlusega

• platsenta-lootekestade põletiku kahtlus

• sünnituse tähtaja möödumine

• rasedusaegne kõrge vererõhk või preeklampsia

Uuringu järel analüüsib Dawes-Redmani tarkvara KTG tulemust ja annab hinnangu lapse heaoluseisundi ning emaka kokkutõmmete kohta. Kõrvalekallete olemasolul on naistearstil võimalik diagnoosi täpsustamiseks kasutada täiendavalt loote ultraheli doppleruuringut.

Emaka kontraktsioonide olemasolul enneaegse sünnituse kinnitamiseks on võimalik c-KTGuuringu järel teha Actim Partuse test emakakaelakanalist.

Tegevusluba: L03850

Tammsaare Ärikeskus

A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn Tel 656 6162, 521 0046 www.ultraheli.ee

Sünnitusjärgne DEPRESSIOON vajab ravi

Kui

õnnetunnet emadusest varjutab raskus hinges, jõuetus ja nutt kipub pidevalt peale, võib sul olla sünnitusjärgne depressioon. Pea meeles: sa ei ole ainuke ja professionaalse abiga on võimalik sellest jagu saada.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE

FOTOD: TEEVI ZEEMANN, VIZUALS BY ELERY, TRIIN PUNGAS, FAMILIIS, ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Age (28) esimene tütar nägi ilmavalgust 2022. aasta septembris. Sünnitus oli väga raske ja naine sai omal nahal tunda, mis võib toimuda vaimse tervisega siis, kui keha hakkab šokist toibuma.

„Pärast esimese tütre sündi valdasid mind segased tunded ja aju ei teinud enam koostööd. Ma istusin palatis, laps süles, ja lihtsalt nutsin. Ma ei tahtnud oma lapsega tegeleda. Vaatasin teda ja tundsin negatiivseid tundeid tema vastu,

Age

samal ajal väga armastades teda. Sellises tunnete virvarris üritasin uue olukorraga harjuda,“ meenutab Age ja on tänulik oma abikaasale, kes naise sõnul ohjad kiiresti enda kätte haaras ja kellest oli raskematel hetkedel palju abi.

„Sain küll aru, et tegelikult vajaksin ka professionaalset abi, ent teiste inimeste halvustavad kommentaarid ja häbitunne sellest, kuidas ma ise endaga hakkama ei saa, ei lubanud mul abi küsida. Nii püüdsingi kõigest väest ise oma tunnetega toime tulla ja mingil määral saingi – aga mis hinnaga?“ küsib naine endalt tagantjärele.

Teiste mõistmatus

„Olime just oma esimese lapse saanud ja kolinud uude koju – igatsetud oma majja, kus tütrele ilusat ja täisväärtuslikku elu pakkuda. Mina aga kuu aega ainult nutsin, võitlesin unehäiretega ja üritasin ennast kuidagigi pinnal hoida. Osa lähikondseid ei saanud sellest aru ja ütlesid, et ise sa ju tahtsid last – mis sul nüüd siis viga on? Kõige suurema paugu pani mulle see, kui öeldi, et otsin lihtsalt tähelepanu ja polevat mul häda midagi,“ tõdeb Age. Sealtmaalt sulgus ta endasse, tundis end üksiku ja läbikukkununa, kadus ka söögiisu ja ta ei suutnud enam endagi eest hoolitseda. „Olin oma mõtetega üksi, ma ei julgenud enam kellelegi midagi rääkida, veel vähem abi küsida. Samal ajal sisimas karjusin abi järele,“ meenutab noor naine.

Age

Töö kui pelgupaik

Lõpuks hakkas see mõjutama ka muidu head suhet mehega. Age sai aru, et midagi tuleb kiiresti ette võtta. Nii hakkas ta pikisilmi ootama, millal kodust minema tagasi tööle saab. Kui kätte jõudis aeg, mil sai end töösse matta, kasutas ta seda pelgupaigana.

Murdepunkt

oli see, kui tahtsin enda elule käed külge panna.

„Hakkasin rohkem aega leidma ka iseendale. See võib kõlada isekana, kui kodus on imik ja mees, kuid ma teadsin, et see on hädavajalik. Kodus püüdsin alati anda endast parima, kuid mõistsin, et see polnud minu jaoks piisav. Taastumist soodustas ka see, kui loobusin toksilistest inimestest, kes mind pidevalt maha tegid. Püüdsin liikuda rohkem värskes õhus ja panustasin tervislikku toitumisse,“ kirjeldab Age.

Tagasilöök

Aja möödudes hakkas ta tundma, kuidas elurõõm naasis. Nii sai

pühendada järjest enam aega ka kodule ja perele, vähendada töökoormust ning hakata elu taas nautima. Peagi tundus naisele, et suudab taas kõigega ise toime tulla – nii julges ta ka suhteliselt lühikese aja pärast uuesti rasestuda. Kuid siis saabus tagasilöök.

„Enda tervise ja teise rasedusega seotud probleemid avaldasid uuesti laastavat mõju mu vaimsele tervisele. Murdepunkt oli see, kui tahtsin enda elule käed külge panna. See oli väga must auk, kuhu ei tahaks kunagi tagasi minna. Siis mõistsin, et enam ma ei suuda üksi hakkama saada,“ tõdeb Age.

Professionaalne abi 2023. aasta lõpus käis naine lõpurasedana raseduskriisi nõustaja juures ning pärast rasket sünnitust ja nädal aega haiglas taastumist sai ta vaimse tervise õe vastuvõtule, kus nutma puhkedes abi palus.

„See aasta, mil olen abi ja ravi saanud, on olnud meeletu virvarr. On olnud tõuse ja mõõnu, kuid olen saanud tänu psühholoogile ja kahele erinevale ravimile oma elu taas enam-vähem joone peale. Pikk tee on küll veel tervenemiseni minna, kuid vähemalt olen sinnapoole teel. Teen seda enda kahe armsa tütre nimel,“ on Age nüüd endas kindel.

Naise sõnul on kõige kurvem see, kui tabuteema on sünnitusjärgne depressioon, ehkki nii paljud noored emad ju tegelikult kannatavad selle all. Seetõttu hakkas ta oma teekonda jagama oma sotsiaalmeedialehel, kus on praeguseks julgustanud ka teisi emasid professionaalset abi otsima.

„Palun julge abi küsida – see ei ole häbiasi! See ei tee sind nõrgaks, vaid näitab sinu tugevust. Sünnitusjärgne depressioon on haigus, mida saab ravida,“ ütleb Age kõikidele naistele.

„Kui keegi oleks minult aastaid tagasi küsinud, kas ma ei karda sünnitusjärgset depressiooni, oleksin ma ta välja naernud. Kuid siin ma nüüd olen: säästurežiimil, energiapuuduses, häbi ja süütundega, ärritun ning vihastun väga kergelt, unehäiretega, pidevalt kurb ja pisarais. Ma oskan endale hästi maski ette tõmmata ja naerunäoga inimeste seltskonnas olla, samal ajal olles sisimas kurb,“ on Age endaga aus.

Age

Maris (27) sai emaks 22-aastaselt. Rasedus möödus kenasti ja õnnelikult, ka sünnitus läks hästi ning naine tundis endas ürgset tugevust ja võimu. Kui teismelisena oli tal probleeme toitumishäiretega ja tuli ka antidepressante võtta, siis emaks saades pidas end juba ammu terveks ning enesehinnang tõusis sellest veelgi.

„Mõtlesin, et milleks küll naised võimelised on – emaks saamine on vägev! Minu tütar sündis küll kaks päeva enne, kui Eestis registreeriti esimene koroonajuhtum, aga vaatamata sellele möödusid meie esimesed kuud uue ilmakodanikuga mõnusas beebimullis,“ meenutab ta.

Üksik ja läbikukkunud

Kui beebi oli kahekuune, hakkasid tekkima mured: laps ei tahtnud enam rinda võtta ja ka tema magamapanekud muutusid järjest

Ergonoomilised lapsekandmiskotid, pikad ja lühikesed kandelinad, lapsekamisjoped ja abivahendid, tooted beebidele jpm. firmadelt LennyLamb, Amazonas, Hoppediz, Yaro, Manduca, Girasol, FroggyStyle, Little Frog.

Maris

keerulisemaks. Koroonareeglitest tulenevalt polnud Marisel võimalik ka imetamisnõustajate ega teistegi spetsialistide vastuvõtule pöörduda.

„Kogu maailm oli hirmul kontaktide ees. Ma ei julgenud isegi toidupoodi minna näljas ja rinnast keelduvale lapsele rinnapiimaasendajat ning lutipudelit ostma. Laps võõrduski lõpuks rinnast täielikult. Hiljem saime diagnoosiks refluksi ja piimavalgutalumatuse. Lisaks on minu jaoks sotsialiseerumine olnud alati väga tähtis – tunnen, et see on asi, mis täidab mu tassi, aga sel perioodil jooksis see tass ikka väga kiiresti tühjaks,“ kirjeldab naine.

õpikutes kirjas: mitu kuud möödusid päevad iga paari tunni tagant piima pumbates, lapsega kolm tundi järjest jalutades, beebit tundide viisi oma voodisse magama saades – nii, et ise ei jõudnud enamasti süüagi.

Pikk aeg abini

Ma ei mäleta oma esimese lapse beebieast eriti midagi.

Peagi tundis Maris end üksiku ja läbikukkununa. Olukord maailmas rusus, abi ei olnud kuskilt saada, mees käis tööl, ema elas välismaal ja nende väheste sõbrannadega, kes olid, oli samuti kohtumine keelatud. Halva enesetunde leevendamiseks üritas noor ema teha kõike nii, nagu

„Naeran läbi sisemise valu siiani, et hommikul mees läks tööle ja vaatas mind kas pumpamas või lapsega pallil hüppamas, õhtul astus uksest sisse ja pilt oli täpselt sama. Ühel hetkel tabasin ennast selle voodis nutva lapse kõrvalt, kes tahtis ju kõigest emme lähedust, ise lohutamatult nutmas ja mõtlemas, et kui ma hüppan aknast alla, kas ma saan ikka surma või jään halvatuks ja ratastooli ning olen veel suuremas piinas,“ meenutab Maris. Sellest hetkest kogus naine oma jõuvaruriismed kokku ja helistas perearstile, et paluda abi. Tohter tegi saatekirja psühhiaatrile ja kirjutas antidepressandid, mis

vastuvõttu oodates aidata võiksid. Kõige varasem aeg eeldas seitset kuud ootamist, samas kui ootaja aeg oli pikk igapäevaste ärevus- ja paanikahoogudega maadeldes.

„Elukaaslane oli mures, kirjutas mulle tööl olles pidevalt ja korrutas, et ma ei tohi endaga midagi teha. Ma ei tahtnudki otseselt midagi teha, mul on ju laps. Aga ma nutsin hommikust õhtuni, käisin ringi nagu udu sees. Elasin vaid oma tütre elus hoidmise jaoks,“ tunnistab noor ema.

„Lõpuks saabus see kauaoodatud hetk, kui läksin psühhiaatri vastuvõtule. Ütlesin talle raskelt ja hääle värisedes, et mul on vist sünnitusjärgne depressioon, mille peale vastas tema, et sellist asja ei ole olemas. Ta oli ääretult külm ja kalk inimene, kellest mul kokkuvõttes muud abi polnud, kui et ta kirjutas uued ravimid välja. Üsna ruttu olin tagasi samas augus,“ meenutab Maris.

Kas ma siis ise end ravida ei oska?

Kui laps sai nii vanaks, et hakkas lastehoius käima, lootis ema, et tagasi tööle minek aitab tal oma enesetunnet parandada. Ei aidanud. Pidev ärevus ei andnud asu ja peagi veetis Maris nädalaid haiguslehel. Psühholoogi vastuvõtule ei pandud teda ootejärjekordagi, sest järjekorrad olevat olnud nõnda pikad. Perearsti soovitusel läks naine psühhiaatriahaigla erakorralisse vastuvõttu.

„Ise samal ajal värisedes, pisarad jooksmas ja näost kaame, küsiti minult seal, kas ma siis ise end ravida ei oska? Ma olin sõnatu. Kas inimesed, kes tegelevad depressioonis inimestega, ei peaks aru saama, kui suur pingutus on juba jõuda sinna, et ma lähen ja küsin abi? Terve see aeg võtsin ma edasi rohte, mis algne psühhiaater kirjutas, aga need ei toiminud. Samal ajal polnud mul isegi kedagi, kes nende tarbimisele järelevalvet teeb. Kõik end veebis promovad psühholoogid, kelle abi ma ka palusin, soovitasid mul aga jalutama minna ja positiivsemalt mõelda. Kas seda õpetataksegi

Maris

ülikoolis? Inimesele, kes ei suuda hambaidki pesta või voodist tõusta, soovitad minna jalutama?“ on Maris siiani nõutu.

Psühholoog, kes pani end kõrvalt vaatama

Noor naine ei jätnud aga jonni ja kammis igapäevaselt läbi digiportaali vabu aegu vastuvõttudele, kuni tütre 2,5-aastaseks saades pääses ta psühhiaatri juurde, kes kirjutas välja uued antidepressandid ja kelle abil leiti järgmine psühholoog.

„See psühholoog kuulas mind ja mõistis, et mul on päriselt väga halb olla. Alguses ma lihtsalt nutsin ega suutnud rääkidagi, sest mul oli endiselt nii häbi ja läbikukkunud tunne. Peas keerlesid mõtted, mis ema ma selline olen? Et ma ei olegi emaks loodud, sest ma ei saa sellega hakkama. Ma kahetsesin, et ma lapse sain. Samal ajal polnud ma

kunagi tundnud sellist armastust, nagu oma lapse vastu tunnen, ega kujutaks oma elu ilma temata ette,“ kirjeldab Maris oma segaseid tundeid.

Psühholoogiga arutledes hakkas naine aru saama, et ta on perfektsionist ja see emaks olemise tema jaoks nõnda raskeks muutnud ongi. Ta üritas olla täiuslik ema ja teha kõike plaani järgi. Tänapäeva sotsiaalmeedia andis sellistele

mu enesetunne paremaks minema. Vahepeal oli ikka ka raskemaid hetki, mil tundsin taas, et ei jaksa enam ja olen tagasi alguses, aga seekord oli mul tugi mind toetamas. Mingil hetkel hakkasin käima ka poole kohaga tööl,“ kirjeldab naine, kel on sama psühholoog juba aastaid.

Seekord paremini

Tänu psühholoogile ja kahele ravimile olen saanud oma elu taas enam­vähem joone peale.

tunnetele Marise sõnul veel enam hagu juurde.

„Iga ema teab, et lastega ei käi miski plaani järgi. Aga mina elasin seda nii raskelt üle.

Kohtusin psühholoogiga tihti, võtsin ravimeid ja tasapisi hakkas

Pool aastat tagasi sai Maris nüüd juba viieaastase tütre kõrvalt teise lapse. Enne rasestumist oli tal suur hirm, kas seekord läheb samamoodi. Seekord läheb aga paremini, sest tugi on psühholoogi näol siiani olemas, samuti abikaasa poolt.

„Ma ei mäleta oma esimese lapse beebieast eriti midagi. Kõik see on minu ajus üks paks hall udu, mis on väga valus. Alles nüüd tunnen, et ma naudin emaks olemist. Ma ei ürita olla enam täiuslik. Kaisutan lapsega, kui ta tahab lähedust,

jalutan nii palju, kui ma ise jaksan, ning söön kommi ja šokolaadi, kui tahan,“ ütleb naine.

Maris mõistab nüüd paremini, et lapsed on pisikesed nii lühikest aega ja mitte midagi ei juhtu, kui igal õhtul pole pesud pestud ja volditud, põrandad pestud, ise hoolitsetud, toit valmis. Keegi ei ole seda temalt kunagi nõudnudki – ta ise oli need piirid endale seadnud.

„Kui abi saaks kiiremini, oleks olnud võimalik ära hoida seda aastatepikkust piinlemist ja ka kokkuvõttes arstide koormamist. Ma tean, kui raske on minna abi küsima. Eesti inimesele on ju sisse juuritud, et peabki raske olema ja Vargamäel oli ju veel raskem. Õnneks me ei ela enam selles ajas ning tänapäeval on meil õigus ja vabadus olla õnnelik,“ ütleb Maris ja lisab: „Muudkui näeme reklaame, et varajases staadiumis vähk on ravitav. Aga ka varajases staadiumis depressioon on ravitav. Hilisem staadium – selle elavad üle vaid tugevamad. Ja seda ei mõista enne, kui oled ise selle läbi teinud.“

Kairi (24, nimi muudetud) rasedus ja sünnitus kulgesid mõlemad võrdlemisi kergelt ning hästi. Küll aga koges ta raseduse ajal töökiusu ning oma elukaaslase, ema ja õe poolt tundis end aina enam kõrvalejäetuna. Ema ja õde käisid omavahel pea igal pool koos, aga kui Kairi neile helistas ning näiteks jalutama kutsus, leiti pidevalt põhjuseid, miks mitte tulla. Elukaaslane hakkas aina rohkem garaažis aega veetma, kodus muutus naise sõnul laisaks ja külmaks ning paari õlle joomine sai igaõhtuseks rutiiniks. Kairi püüdis endas küll aina enam emotsioone alla suruda, ent ka hormoonid möllasid ja nutuhooge tuli ette üha enam.

Raskeimad hetked „Pärast sünnitust ei olnud mul aega nautida beebiga olemist ja harjumist, vaid pidin kohe olema koduperenaise rollis, kelle õlul oli terve majapidamine. Tundsin

suurt pinget, kui mees tuli koju ja nähvas, et näiteks nõud on pesemata. Mees ise kodutöödega ei aidanud ja alguses ei aidanud isegi lapse eest hoolitseda, mähkmevahetusest rääkimata,“ on Kairi tänaseni löödud. Ajapikku sai kaaslasele siiski selgeks tehtud, et ka isa kohustus on lapse eest hoolitseda ja kakane mähe käib selle alla.

Raskeimateks hetkedeks peab naine esimesel kolmel kuul mitmel korral tekkinud piimapaisu: „Ise kõrges palavikus, pidin üksi pojaga tegelema, sest mees hoidis eemale. Olin kuulnud, et tuleb võtta paratsetamooli ja panna kapsalehti rinnale, seega palusin mehel neid tuua. Tema aga läks pahasena tunniks ajaks sõnagi lausumata kodust ära ja tuli tagasi endale ostetud energiajoogi, mitte mulle vajaliku kapsaga. Käskis mul hoopis ise poodi minna.“

Kairi usub, et sünnitusjärgne depressioon tekkiski tal eelkõige mehe käitumisest uues keerulises olukorras. Naine ei tundnud tuge,

hoolivust, armastust ja oli seetõttu pidevalt emotsionaalne, nuttis tihti ega maganud hästi.

Muutuseid korraga liiga palju

Emaks saanuna arvas Kairi, et kurb tuju, nutuhood, viha, vähene söögiisu, motivatsioonipuudus ja unetus võivad võimenduda ka sellest, et keha teeb sünnitusel läbi midagi täiesti pöörast ja võimast. Peagi puges tema sisse aga ohtlik küsimus, miks teda üldse vaja on.

„See viha, mis mu sees pulbitses, kui nägin, et mees tuli koju, midagi peale söömise-joomise, diivanil vedelemise ja telefonis passimise ei teinud... Ma ei kannatanud siis ka omaenda lapse nuttu kuulata, ehkki kui tagantjärele mõelda, oli beebil võrdlemisi vähe nutuhooge ja ta ka magas hästi. Kuna minu teha oli kogu majapidamine ja ööpäevaringne lapse eest hoolitsemine, oma muutunud kehaga sõbraks saamine ja ka vaimse tervise parandamine –, oli seda

kõike ühe inimese jaoks lihtsalt liiga palju.“

Hirm abi küsimise ees Psühholoogi abi ei julgenud Kairi küsida, kartes sealjuures ka rahasummasid, mida tuleks selle eest välja käia. Praeguseks teab ta, et kuni lapse esimese eluaastani on võimalik saada psühholoogiabi tasuta, ent selleks on nüüd juba hilja.

Tundsin suurt

pinget, kui mees tuli koju ja nähvas, et näiteks nõud on pesemata.

„Oma emale, õele, ämmale ja mehele olen rääkinud natuke, mida ma tunnen, aga neilt on kõlanud justkui ühest suust, et sellised tunded on normaalsed ja ärgu ma kujutagu endale midagi hullemat ette. Minu arvates see aga ei ole normaalne, kui äsja emaks saanud naine on nii vihane, et tahaks kõik ära lammutada, ise endale haiget teha ja kõigil näo täis sõimata. Et temast oodatakse ja talle surutakse peale asju, mida ta ei jaksa, ei taha või ei saa teha. See ei ole normaalne, kui äsja emaks saanud naine vaatab oma armsat beebit, nutab ja mõtleb,

kas keegi teine saaks talle paremat pakkuda. Kes temaga oleks, kui mind enam poleks?“ keerles Kairi peas palju kurbi küsimusi.

Rõõm lapsest Praeguseks on Kairi laps aastane, suhe elukaaslasega teeb endiselt aegajalt meelehärmi, ent kurbuse kõrval kasvab iga päevaga aina suurem armastus, tänutunne ja hoolivus oma lapse vastu. See ravib naise sõnul vaimset tervist päris hästi.

„Iga uus asi, mida laps teeb, ja iga naeratus lapse näol teeb ema silmad märjaks, sest see on ilusaim vaatepilt maailmas. See vajalikkuse tunne, mis tekib, kui pisike võtab magama jäädes su näpust kinni, hoiab oma jalgu vastu sinu kõhtu, rahuneb su rinnal ja imetledes vaatab, kui temaga räägid. See lapse turvatunne, kui on kellegi teise süles, kuid hakkab nutma, sest tahab emme juurde. Ja kui veel tuleb esimeseks sõnaks „emme“, siis see on nii soe tunne. Tunne, mida ma kartsin oma kõige mustematel päevadel, et äkki ma ei koge, on siiski kohal,“ on Kairi tänulik.

Otsi abi ja mõttekaaslasi

Sünnitusjärgse depressiooniga võidelnud naine soovitab teistel sarnases olukorras olevatel emadel otsida professionaalset abi kohe ja seda isegi siis, kui lähedased arvavad teisiti. Depressiooni oskab hinnata siiski arst või psühholoog, kes oskab enamasti ka paremini aidata.

Veel soovitab Kairi meeles pidada iseend ja seda, kui väga laps oma ema vajab: „Oma lapse jaoks oled sa kõige kallim, vajalikum, parem ja ilusam. Proovi suhelda teiste emadega, sest nii leiad ühiseid jututeemasid, sarnaseid kogemusi ja mõistmist rohkem. Kui vähegi võimalik, tasub näpistada väike lapsevaba aeg ja teha midagi enda jaoks. Minna kasvõi paariks tunniks poodi ning värskendada oma riidekappi ja pesusahtlit, mis tooks sära silma nii endale kui ka kaaslasele.“ l

Skincoach Pille Lengi: NÄONAHK VAJAB ÕRNA HOOLT

Eestlaste armastus looduslike nahahooldustoodete vastu on suur, kuid oskus oma nahka päriselt mõista vajab veel lihvimist. Looduskosmeetikabrändi Tilk! looja, nelja lapse ema ja nahahooldusnõustaja ehk skincoach Pille Lengi aitab sul oma näonaha tegelikke vajadusi tundma õppida ja naha eest hoolitsemisel õigete toodeteni jõuda.

Tunne oma nahka

Nahaprobleemid saavad enamasti alguse teadmatusest. Näiteks arvavad paljud kombineeritud nahaga inimesed, et neil on akne ja asuvad kogu näopiirkonda aknetoodetega töötlema. Kombineeritud naha puhul on selline lähenemine aga probleem, sest tugevatoimelised aknetooted teevad olukorra isegi hullemaks – nahk muutub kuivamates piirkondades lausa liiga kuivaks ja tekivad ka nahaalused punnid. Õige lähenemine oleks hoopis piirkondade kaupa tehtav hooldus, kus erinevateks vajadusteks on erinevad tooted. On väga mugav, kui vastavad tooted aitab välja valida sinu enda skincoach.

Saladus peitub detailides

Nahka toetavate hooldusviisidega tasub kursis olla. Nii mõnegi jaoks on uudiseks, et enne kreemi peale kantav veepõhine seerum aitab aktiivainetel sügavamale tungida ning kreem lukustab need nahka. Samuti unustatakse naha pH tasakaalustamine toonikuga, mis on eriti oluline pärast pesu – vastasel juhul ei suuda nahk uusi toitaineid omaks võtta.

Juhtub sedagi, et inimese tundlikule nahale ei sobi justkui ükski toode ja siinkohal võivad põhjuseks olla teatud toimeained. Õnneks leidub brändi Tilk! valikus ohtralt tooteid, mis toetavad nahka looduslikult, sest ei sisalda sünteetilisi ärritajaid, milledeks võivad olla nii silikoonid kui ka toodetesse lisatud tugevad lõhnaained.

Kõik algab teadlikkusest

Tavaliselt hakatakse oma naha eest hoolt kandma alles siis, kui probleem on juba käes. Tegelikult võiks näo heaolule kogu aeg tähelepanu pöörata, sest nahk on alati muutumises – seda mõjutavad aastaajad ja hormoonid, lisaks toitumine, stress ja vanus. Näiteks see, mis sobis sulle kahekümnendates, ei pruugi enam neljakümneselt töötada. Samuti oleme kannatamatud ja uusi nahahooldustooteid kasutama hakates ootame, et tulemused saabuksid üleöö, kuid tegelikult uueneb nahk 40–65 päeva jooksul. Ka päikesega armastavad meie inimesed liialdada. Tagajärjed annavad endast enamasti märku alles aastate pärast ja siis on hilja midagi ennetada, saab vaid mõjusid leevendada.

Tõepoolest, infot ja tooteid on nahahoolduse teemal nii palju, et inimesed satuvad valikut tehes segadusse. Skincoach on aga teejuhiks, kes aitab infomürast läbi murda ja just sinu nahale sobivad tooted valida.

Kui soovid personaalseid soovitusi, ava brändi Tilk! koduleht, võta ühendust skincoach’iga ja sinu nahk saab just sellise hoolduse, mida ta päriselt vajab.

Vaata: tilk.bio/et/

Nüüd tean, kuidas oma nahka toetada

„Olen aastaid probleemse ja aknelise nahaga vaeva näinud. Kosmeetikust oli abi, kuid mured tulid ikka tagasi. Pärast esimest kohtumist brändi Tilk! skincoach’iga sain selged juhised ja sobivad tooted. Nahk on nüüdseks sile, ühtlane ja püsib stabiilsena. Isegi kui mõni vistrik ilmub, tean täpselt, kuidas oma nahka toetada, ning mul on olemas tooted, mida kasutada.“

Tiina Lepisk, Champagne Life’i looja

Mõistev jatoetavpäriseltsuhtumine on see,

MILLEL ON SUUR JÕUD

KARMEN VOOL, KLIINILINE

PSÜHHOLOOG-PSÜHHOTERAPEUT, PEAASI.EE NÕUSTAJA

FOTO: KATRIN KÄIS

Sünnitusjärgne depressioon on meeleoluhäire, mis võib avalduda paaril esimesel sünnitusjärgsel nädalal kuni aasta pärast sünnitust. Vahel saab see aga alguse juba lapseootuse ajal. Sünnitusjärgsele depressioonile omased sümptomid on meeleolulangus, energiatunde alanemine, rõõmutunde vähenemine, apaatsus, süü- ja/või väärtusetusetunne, negatiivsed mõtted enda, beebi või emaduse/isaduse suhtes, sagenenud muretsemine, kaasneda võivad ka muutused unes ja söögiisus. Samuti võib see väljenduda närvilisuses, kiires ärritumises ja pingetundes.

Mõnikord kogevad sünnitusjärgses depressioonis olevad vanemad elutüdimus- või surmamõtteid. Kaks erinevat depressioonis olevat inimest ei pruugi aga kogeda täpselt samu sümptomeid, nii on ka sünnitusjärgse depressiooni puhul. Ehkki sellest vaimsest probleemist liiga sageli ei räägita, on selle levimus päris kõrge – ligi 10% naistest ja 5% meestest kogeb sünnitusjärgset depressiooni. Esinemissagedus on tegelikkuses veelgi suurem, kuna väga paljud ei saa diagnoosi ega kohast ravi.

Sünnitusjärgsele depressioonile on vastuvõtlikumad need inimesed, kel on varasemalt juba meeleoluhäire esinenud. Lisaks mõjutavad selle tekkimist ja avaldumist ka

Karmen Vool

tajutud sotsiaalne tugi, sünnitustrauma esinemine, teadmatus eesootava suhtes, kõrged ootused ja standardid endale kui lapsevanemale, aga ka kohanemisraskused ja unepuudus. Loomulikult on osa ka hormonaalsel komponendil, mis mõjutab eelkõige emasid, ent siiski ei ole tegemist ainult naisi puudutava probleemiga. Samuti mõjutab ühe kaaslase meeleolu (ja meeleoluhäire) paratamatult ka teist ning ühe vanema sünnitusjärgse depressiooni esinemine tõstab tõenäosust, et ka teine tunnetab mingil ajaperioodil depressioonile omast sümptomaatikat, olgu see siis n-ö diagnoosi tasemel või mitte. Depressioonile on oma olemuselt suures osas sarnane ka emamasendus (ingl baby blues). Tavaliselt tekib see juba mõne päeva jooksul pärast sünnitust ja möödub iseeneslikult maksimaalselt kahe nädala jooksul. Siinjuures ei ole tegemist sekkumist vajava nähtusega, kuna see on keha ja

meele vastus väga suurele hormonaalsele kõikumisele, mis esineb raseduse, sünnituse ja vahetul sünnitusjärgsel ajal. Tähelepanu tuleb pöörata just sellele, kui kahe nädalaga sümptomid ei möödu või lähevad sügavamaks.

Sünnitusjärgset depressiooni kogev vanem vajab lähedaste tuge ja olemasolu. Mõistev ja päriselt toetav suhtumine on see, mil on suur jõud. Depressioonis oleva inimese mõtteid ja tundeid ei tohiks kritiseerida või pisendada. On äärmiselt vajalik, et vanem saaks une- ja puhkeaega, aga ka võimaluse tegeleda endale meeldivate asjadega. Kui emotsionaalse olemasolu pakkumine võib lähedastele olla väga keeruline, siis praktiline abi on samuti väga suureks toeks – vajagu vanem siis abi söögitegemisel, majapidamistöödel, vanemate lastega tegelemisel või beebi hoidmisel. Hea oleks aga küsida, mida vanem ise kõige enam soovib ja mis teda aitaks. Sageli soovitakse just vastsündinule tähelepanu pakkuda, kuid värske vanem ei pruugi tahta, et temalt beebiga olemise aega võetakse.

On aga täiesti normaalne, et vahel on vaja spetsialisti tuge. Abiks saavad olla raseduskriisinõustajad ja psühholoogid. Alati võib alustada ka kontaktist perearstiga. Olenevalt seisundist võib olla tarvilik ka ravimravi lisamine, mis vajab aga kindlasti tihedat koostööd raviarstiga. Käsitlen erinevaid raseduse, sünnituse ja vanemlusega seotud vaimse tervise teemasid ka oma erialasel sotsiaalmeediakontol Instagramis kasutajana @reproduktiivpsuhholoogia, kust võib huvi korral lisainfot leida. l

KUI SINU NAHK nõuab tähelepanu

Sellisel õrnal perioodil nagu rasedus ja imetamine vajab meie keha läbimõeldud lähenemist samamoodi, kui seda vajab beebi uute keskkonnatingimustega harjumisel. Beebi võtab oma ja nahk võib muutuda paljudel (tulevastel) emadel väga kuivaks nagu ka beebil, kelle keskkond teeb suure muutuse. Naha eest hoolitsemine ennetab mitmeid probleeme. Kuival nahal puudub kaitsebarjäär – see võib tuua kaasa lööbeid, naha sügelemist, kiskuvat tunnet ja muid ebamugavusi.

Beebide puhul ei pea tegelikult kasutama nahahooldustooteid ja pesuvahendeid, kui lapse nahk suudab ise normaalselt kohaneda ja märke erinevatest muredest ei ole. Kohest tähelepanu peaks hakkama nahale pöörama aga siis, kui ilmnevad märgid ärritusest ja ebamugavusest, näiteks sügelus, punetus, lööve, liigne kuivus. Probleemide vältimiseks tuleks teha toodete osas teadlik valik.

Täiskasvanute nahk aga juba vajab suure tõenäosusega hoolt või hakkab seda aja jooksul vajama. Vanusega nõrgeneb naha vastupanuvõime ja erinevad nahaprobleemid hakkavad pead tõstma.

Rasedus ja imetamine võivad olla esimeseks selliseks verstapostiks, kus varem muretu nahk hakkab teatavaid märke ilmutama ning nõuab tähelepanu. Paljud naised kurdavad sel perioodil naha kuivuse üle, aga mitmetel tekivad sellest ka suuremad mured.

Suurt osa probleemidest saab õige nahahooldusega ennetada või lahendada. Ära oota liiga kaua!

PODOPHARMi ternespiimaga tootesari on eriti soovitatav rasedatele ja imetavatele emadele. Sari pakub nahale õrna, kuid põhjalikku hoolt, nii ennetades kui ka lahendades probleeme. Tooted on tõhusad, aga samas pehmetoimelised, sobides tundlikule, atoopilisele ja allergiatele kalduvale nahale.

Kõik tooted leiad meie kodulehelt lootostrade.ee

Konsultatsiooniks kirjuta julgesti: trade@lootos.ee

Moodulmängumajad koosnevad valmis toodetud ja lõppviimistletud moodulitest.

Mängumaja paigaldus kuni 3 tundi.

Mängumaja katab plekkkatus.

Avatavad turvaklaasist aknad koos kardinate ja mööblikomplektiga.

Mängumaja värv kliendi soovil. Eritellimused on oodatud.

Vaata paigaldusvideost kui lihtsalt see kõik kokku käib.

KUI BEEBI SAABUB KOJU

Praktilised soovitused esimesteks nädalateks

Beebi koju saabumine on eriline ja emotsionaalne hetk. Esimesed nädalad võivad olla täis rõõmu, aga ka küsimusi ja kohanemist. Imiku eest hoolitsemine võib esmapilgul tunduda hirmutav, aga aja jooksul kujuneb välja oma rutiin ja kindlustunne. Laps ei vaja kallist varustust ega „täiuslikku vanemat“ – kõige olulisem on hoolivus, tähelepanu ja turvaline keskkond. Siin on praktilised soovitused, mis aitavad beebi eest hoolitsemisel ja tagavad tema turvalisuse ning heaolu.

BEEBI IGAPÄEVANE HOOLDUS

l Nahahooldus

Beebi õrn nahk vajab erilist hoolt. Vastsündinu nahahoolduseks on kõige parem vahend puhas vesi. Mähkmepiirkonna puhastamiseks on parim kasutada voolavat kraanivett, vältides niiskete salvrättide kasutamist. Haudumuse ennetamiseks on oluline pärast pesemist kõik voldivahed hoolikalt kuivatada, sealhulgas kõrvatagused, lõuavolt, kaenlaalused ja kubeme piirkond. Probleemide korral (nt nahakuivus, haudumus, -lööve või -põletik) peab kasutama spetsiaalseid imikute nahahooldusvahendeid. Kui lapse nahk on kuiv, võib seda päeva jooksul korduvalt kreemitada. Nahapunetuse, -põletiku või -lööbe korral pöörduge kindlasti perearsti poole.

l Vannitamine

Vannitage vastsündinut järgmisel päeval pärast haiglast koju jõudmist (enamasti 4.–6. elupäev) või vastavalt lapse tervislikule seisundile. Soovitatav vannitoa temperatuur olgu vähemalt 25 °C, vannivesi peaks olema 37 °C. Vannitamiseks sobib tavaline kraanivesi, veele midagi juurde lisama ei pea. Vannitada võib iga päev, kuid lasteseepi on soovitatav kasutada vaid 1–2 korda nädalas, muidu kuivab nahk liigselt. Vannitamise ajal võib naba märjaks saada. Võimalusel tehke vanni iga kord ühel ja samal kellaajal.

l Naba puhastamine

Nabakönt kuivab ja irdub 3.–45. elupäeva jooksul, sagedamini 8.–14. päeval. Normaalne nabaümbrus on kuiv ega puneta. Naba tuleb puhastada keedetud (jahutatud) veega. Oluline on puhastada nabaköndi servadest naha ja nabaköndi vahelt, tõmmates nabakönti nabakummist või -klambrist õrnalt väljapoole. Nabaköndi liigutamine ei ole lapsele valulik. Seda võib teha paar korda päevas, lisaks pärast vannitamist. Jätke nabapiirkond mähkmest välja ja ärge katke marli ega plaastriga. Pärast nabaköndi irdumist tuleb nabahaavandit puhastada 3–4 korda päevas umbes ühe nädala jooksul kuni selle lõpliku paranemiseni. Kui nabapiirkond tundub punetav, tursunud, ebameeldiva lõhnaga ja leemendab, on vaja võtta ühendust perearstiga.

Meelespea suveilmadeks

ф Vältige beebiga otsest päikesevalgust; kasutage varju ja kergeid, katvaid riideid.

ф Kontrollige, et beebi kaelavolt oleks soe, mis viitab sobivale riietusele.

ф Ärge jätke beebit magama kinnisesse autosse ega turvahälli väljaspool autosõitu.

ф Jälgige beebi kehatemperatuuri ja niiskust, et ennetada ülekuumenemist.

Kas teadsid?

Beebi nutmine on tema viis maailmaga suhelda. Sageli piisab lihtsalt lähedusest, et rahuneda – beebi tunneb end kindlalt tuttava hääle, lõhna ja rütmiga.

l Silmade puhastamine

Silmi võiks hooldada vähemalt kaks korda ööpäevas, näiteks hommikuti ja õhtuti, kasutades mõlema silma jaoks eraldi vatti, et vältida bakterite kandumist ühest silmast teise. Vältida tuleb sama niisutatud puhastuslapiga silma puhastamist mitu korda. Silmade hooldust peab alati alustama puhtamast silmast. Puhastage lapse silmad suunaga silma välisnurgast silma sisenurka. Silma rähmamise korral tuleks seda silma puhastada viimasena ja puhastamisel võib vajutada oma sõrmeotsaga ninajuure piirkonda pisarakotile. Kui silmast (või mõlemast silmast) tuleb kollast eritist, on vaja silma puhastada sagedamini, näiteks iga kord, kui eritist märkate. Põletiku tunnuste ilmnemisel (silma punetus, turse, eritis silmast) pöörduge perearsti poole.

l Nina puhastamine

Vahel kipuvad vastsündinud „nohisema“. Lapse ninakäigud võivad olla turses kuiva õhu ja ema hormoonide tõttu. Sellisel juhul tilgutage lapsele ninna füsioloogilist lahust, mis niisutab limaskesti ja vähendab turset. Laps võib seejärel aevastada, seejuures väljuvad ninakäikudest pehmenenud koorikud. Eemaldage need taskurätiga. Kui ninas on rohkelt sekreeti ja see häirib lapse tavapärast olekut, võite kasutada ninapumpa.

l Küünte lõikamine

Beebi küüsi on kõige parem lõigata uneajal, kui laps on rahulik. Kasutada tuleks tömbi otsaga küünekääre või -tange või spetsiaalselt ümarate otstega beebidele mõeldud abivahendit. Jälgige, et teravate otstega kääridel oleksid otsad suunatud väljapoole. Imiku küüsi lõigatakse sirgelt, et ennetada küünenurkade sissekasvamist. Kui on juhtunud, et olete vigastanud küünt ümbritsevat nahka, pange vigastatud kohale plaaster.

Ortopeedilised jalatsid ja tallatoed lastele

*Õigustatud isikutele kehtivad riiklikud soodustused!

Pallasti 1 / Katusepapi 20, Tallinn, tel 501 4584, info@ortoking.ee, E–R 10–17, L 11–15

Kerese Keskus, P. Kerese 3, Narva, tel 5553 1166, narvaortoking@gmail.com, E–R 10–18, L 10–15

Ilusad ja kerged jalad!

Kompressioonsukad aitavad tagada raseduse ajal ja järel jalgade tervist, olles samas välimuselt moodsad ja naiselikud.

Sõle 16 (1. korrus), Tallinn, tel 5553 3161, solejalaabi@gmail.com, E–R 9–17

Kerese Keskus, P. Kerese 3, Narva, tel 5553 1166, narvaortoking@gmail.com, E–R 10–18, L 10–15

Pea meeles!

• Enne imetamist pese käed!

• Rind on alati puhas ega vaja ettevalmistust.

• Imetamiseks tuleb valida mugav asend, sest vastsündinu võib vajada söömiseks rohkem aega.

IMETAMINE

Õige imetamisvõtte tunnused:

• laps on kogu kehaga pööratud ema poole – nad on surutud teineteise vastu kõht vastu kõhtu;

• enne rinna haaramist on lapse nina kohakuti ema nibuga;

• lapse suu on hästi lahti, pea kerges sirutusasendis ja tal tekib topeltlõug;

• imeva lapse ninaots, lõug ja põsed on surutud vastu ema rinda;

• lapse alumine huul on pööratud väljapoole;

• lapse põsed on ümarad, imemisega ei kaasne lohukesi põskedes;

• imemine vaheldub neelamisega;

• pärast imetamist on nibu ümara kujuga, mitte kolmnurkne; rind tundub pehmem.

VÄLJAHEIDE

Lapse väljaheide on esimestel päevadel mustjasrohelise värvusega. Sellist väljaheidet nimetatakse mekooniumiks. Järgneva kahe nädala jooksul muutub väljaheide kollaseks ja hapulõhnaliseks, mõnikord võib roe olla vedel. Rinnapiimatoidul

RINNAPIIMA SÄILITAMINE

Lüpstud rinnapiima tuleb säilitada puhtas ja kinnises nõus. Rinnapiimaanumale võiks märkida lüpsmise kuupäeva ja kellaaja.

ф Värske rinnapiim (toatemperatuuril) 4 tundi

ф Tavakülmikus (+4 kuni +8 °C) 4 ööpäeva

ф Sügavkülmas (–4 °C kuni –20 °C) 6 kuud

ф Sulatatud rinnapiim 24 tundi külmikus

oleva lapse väljaheidete kordade arv on kõikuv (iga toidukorra järel kuni üks kord nädalas).

OHUTU MAGAMINE

Beebi uni on üks olulisemaid taastumise ja arengu aluseid. Turvalise magamiskeskkonna loomine aitab ennetada ohtlikke olukordi ja soodustab rahulikku und.

1. Selili magamisasend

Beebi tuleks alati asetada magama selili – see on parim viis hingamisteede avatuna hoidmiseks ja

imikute äkksurma sündroomi (SIDS) riski vähendamiseks. Ärge laske imikutel magada kõhuli, kuniks nad on ise keerama õppinud.

2. Omaette, aga vanemate lähedal

Laps peaks magama omaette –turvalises beebivoodis, hällis või vankris. Kuigi soov on beebit hoida enda lähedal, ei ole soovitatav magada temaga samas voodis. Parim lahendus on asetada beebivoodi vanemate voodi kõrvale, mis võimaldab öiseid toitmisi ja lähedust, kuid säilitab ohutuse.

TURVALINE MAGAMISKESKKOND

3. Kindel ja tasane magamispind

Beebi voodi peaks olema varustatud kindla, jäiga madratsiga ja olema täiesti tasane. Pehmed pinnad, nagu diivanid, voodid, suured padjad või õhkmadratsid, on ohtlikud, kuna laps võib nende sisse vajuda. Samuti ei tohi beebi magada turvahällis ega -toolis, v.a sõidu ajal autos.

4. Vältige üleliigseid esemeid voodis

Beebi magamiskoht peab olema vaba igasugustest patjadest, tekkidest, kaisuloomadest ja voodipehmendustest. Need võivad tahtmatult takistada lapse hingamist. Laps peaks magama paljal madratsil, millel on ainult tihedalt istuv lina.

5. Ärge katke lapse pead

Lapse pea peab jääma magamise ajal vabaks. Pea katmine suurendab ülekuumenemise ja hingamishäirete riski.

6. Õige riietus – kihiline ja mugav

Riietage beebi kihiliselt, et hoida laps soojas, ilma et tekiks ülekuumenemine. Võite proovida ka vastavalt lapse suurusele ja kaalule laste magamiskotti. Vältida tuleks raskusja mähkimistekke, mis piiravad beebi loomulikku liikumist.

7. Temperatuuri tasakaal

Beebi tuba peaks olema parajalt soe – soovituslik toatemperatuur jääb vahemikku 18–20 °C. Kui tunnete end toas mugavalt pikkade varrukatega särgis, tunneb ka beebi end hästi. Kontrollige aeg-ajalt lapse kaelavolti – see peaks olema soe, mitte higine.

RIIETUMINE

Valige oma beebile mugavad ja nahasõbralikud riided, vältige pikki paelu, nööre, kuhu beebi võiks keerates kinni jääda. Imiku riietamisel arvestage kindlasti toa- või välistemperatuuriga, hea on last riietada kihiliselt, mis võimaldab vajadusel liigseid rõivaid ära võtta või lisada –nii saab vältida ülekuumenemise või alajahtumise ohtu. Keha termoregulatsioon kujuneb välja esimese eluaasta jooksul. Higinäärmete nõrk

töö suurendab ülekuumenemise ohtu kõrge temperatuuri korral. Ülekuumenemine on üks imikute äkksurma sündroomi põhjustest.

ESIMENE JALUTUSKÄIK ÕUES

Vastsündinuga võib õue minna kohe sünnist saati, kui tunnete end selleks valmis olevat, laps on terve ja lastearst pole jaganud teiega ettevaatusabinõusid, mis takistaksid lapsel õue minemast.

Tähelepanelik tuleks olla äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes. Last ei tohiks magama jätta otsese päikese kätte – tekib ülekuumenemise oht. Talvel külma ilmaga on soovitav esmalt harjutada mõni päev toas lahtise akna all magamist, õue võib minna nädala vanuselt ja soovitavalt mitte külmema ilmaga kui –10 °C.

Lapsel on riideid parasjagu, kui õuest tulles on kaelavoldivahe soe.

Beebi koduapteek

ф Steriilne vesi.

ф D-vitamiin vastsündinule –manustada alates 5. elupäevast 400 TÜ päevas.

ф Paratsetamooliküünlad või -siirup – üle 38,5-kraadise palaviku korral manustades tuleks jälgida pakendi infolehte.

ф Suukaudsed tilgad gaasivalude leevendamiseks.

ф Niisutav kreem – vastavalt vajadusele.

ф Mähkmepiirkonna kreem (tsinki sisaldav) – vajadusel.

ф Digitaalne kraadiklaas.

AUTOSÕIT BEEBIGA

Autosõidul kasutage alati kaalukategooriale vastavat avariivaba turvahälli; vahetage see aegsasti turvaistme vastu, sest enamasti on see mõeldud kuni 15. elukuuni või kaalukategooria järgi. Turvahäll asetage vaid seljaga sõidusuunas.

Beebit ei tohi turvahällis sõidutada juhi kõrvalistmel, kui on aktiveeritud auto esiturvapadi (airbag). Turvahällis lamades peab beebi olema 45-kraadise nurga all, liiga püstises asendis vajub beebi lõug

rinnale ja see võib tekitada hingamisraskusi, kuni selleni, et laps ei saa üldse hingata. Soovitatav on võtta ette vaid lühikesi sõite, kuni kaks tundi. Pikalt turvahällis olemine koormab beebi kaela ja selga.

Beebit ei tohi jätta üksinda autosse, isegi mitte lühikeseks ajaks.

SÜNNITUSJÄRGNE ENESEHOOLDUS

Beebit hooldades ei tohi ka ennast ära unustada. Sünnitusjärgne periood algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6–8 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul taanduvad nii raseduse kui ka sünnitusega tekkinud hormonaalsed ja füsioloogilised muutused.

Sünnitusjärgne voolus tupest kestab 6–8 nädalat. See on tingitud emaka sisepinna paranemisest. Ohtlik verejooks võib tekkida 24 tunni jooksul pärast sünnitust, kuid suuremat veritsust võib esineda ka esimesel sünnitusjärgsel nädalal, harva hiljem. Verejooksu, palaviku või halvalõhnalise vooluse korral pöörduge naistekliiniku erakorralisse vastuvõttu.

Sünnituse järel on soovitatav kasutada ainult hügieenisidemeid, intiimhooldust võiks teha iga päev. Vanni, basseini ja sauna võib minna, kui veritsus on lõppenud. Soovi korral võib kõhu toetamiseks kasutada bandaaži või tugivööd. Keisrilõike järel ärge katke haavapiirkonda bandaažiga. l

. KONTROLLNIMEKIRI: . mida jälgida beebi esimestel nädalatel?

ф Nahatervise jälgimine (punetus, lööve).

ф Regulaarne roojamine ja urineerimine.

ф Kehatemperatuur (normaalne vahemik 36,5–37,5 °C).

ф Toitumine – imetamine 8–12 korda ööpäevas.

ф Uni – kuni 16–18 tundi ööpäevas (katkendlik).

ф Beebi suu – keelele tekkiv valge katt võib viidata soorile.

KUIDAS RIIETADA BEEBIT SUVEL?

Väikese inimese suur suvi algab mugavusest!

Suvi on beebile nagu suur seiklus, täis valgust, soojust ja uusi elamusi. Ent just seetõttu vajab tema garderoob veidi nutikust ja hoolt.

Kuidas siis tagada, et pisike tunneks end hästi isegi siis, kui päike täiega särab?

Hingavad kangad on suvised kangelased

Beebiriided peaksid suvel olema kerged, õhku läbilaskvad ja looduslikust materjalist, näiteks puuvillast või musliinist. Need kangad lasevad nahal hingata ning aitavad vältida higistamist ja ülekuumenemist. Sünteetilised materjalid tasub sel hooajal unustada – need võivad beebi nahka ärritada ja soojust kinni hoida.

Kihtide võlu ka palaval päeval

Vähem on rohkem

Kui endal on T-särgis mugav, siis on see ka beebile paras. Liigne riietus võib põhjustada ülekuumenemist. Kontrolli beebi kukla tagant – kui nahk on seal soe ja kuiv, on kõik hästi. Kui see on märg või kuum, võib olla aeg riideid vähemaks võtta.

Safal KIDS – tark ja hooliv valik

Kuigi suvi on soe, tasub beebi ikka kihiliselt riidesse panna. Näiteks õhuke bodi ja kerge pluus või kombekas on hea valik, sest neid saab vastavalt ilmale hõlpsasti juurde lisada või ära võtta. Päikese käes viibides on mõistlik kasutada pikkade varrukate ja säärtega riideid. Need kaitsevad nahka, aga lasevad samal ajal õhku läbi.

Päikese eest varju jahedate lisadega

Beebile on päikese käes viibides vajalik laia äärega müts, mis kaitseb nägu ja kaela. Veelgi multifunktsionaalsem on musliintekk, sest seda saab kasutada varjuna, tekina, katteks või imetamise ajal diskreetse abimehena. Musliinkangas on kerge, hingav ja pehme, ideaalne suveks.

Turvalisus ennekõike

Riietel ei tohiks olla kõvasid silte, liiga kitsaid kummipaelu ega väikeseid osi, mis võivad ära tulla. Rõivad peavad võimaldama beebil vabalt liikuda ja mugavalt olla – just nii, nagu Safal KIDS neid disainib.

Safal KIDS on esimene Eesti bränd, kes pakub lasteriiete tagasiostuprogrammi, mis annab väikestest riietest välja kasvanud esemetele uue elu. See tähendab, et riided ei jää kappi seisma ega lähe prügimäele, vaid hoopis uuele ringile! Selline ringmajanduse põhimõte on vanematele suureks abiks, sest meie riided on vastupidavad, neid saab edasi müüa või tagasi anda, säästes nii raha kui ruumi.

Liitu uudiskirjaga ja vali oma beebile parim. safalkids.ee

Talvar

PNEUMOKOKKNAKKUSE VAKTSIINI

KLIINILINE

UURING LASTEL JA NOORTEL

Pneumokokknakkus on sage ägeda keskkõrva-, põskkoopa- ja kopsupõletiku tekitaja lastel. Umbes 30–50% kõikidest kõrvapõletikest on põhjustatud pneumokokkide poolt.

WHO andmetel haigestub igal aastal maailmas pneumokokknakkusesse ligi 10,6 miljonit alla 5-aastast last. 10–30% lastest on selle bakteri kandjad.

Pneumokokknakkuse põhjustatud haigusi saab ennetada vaktsineerimisega.

Ootame lapsi ja kuni 17-aastaseid noori osalema uudse pneumokoki vaktsiini toimet Eestis litsentseeritud vaktsiiniga võrdlevas uuringus.

Huvi korral ja täpsema info saamiseks pöörduda:

MEDITRIALS KLIINIK, MÕISAVAHE 34C, TARTU e-post: info@meditrials.ee Telefon 5555 6847 Oleme avatud E–R 8.00–16.00

Meiega kontakteerumine ei tähenda, et peate uuringuga liituma ega garanteeri uuringus osalemist.

NEED KURJAD KOOLIKUD

Beebide koolikud ehk gaasivalud on tuntud kurjajuured, mis ei lase uinuda ega beebieast täit rõõmu tunda. Enamasti ei ole need aga õnneks ohtlikud ja kaovad neljandaks elukuuks. Palusime Tallinna Lastehaigla pediaatril Kadi Saadil koolikuid lähemalt tutvustada.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTO: TALLINNA LASTEHAIGLA, SHUTTERSTOCK

Kadi Saad

Mida lapsevanemate seas palju kõneldud beebide koolikud ehk gaasivalud tähendavad?

Beebide koolikud on tavaliselt olukord, kus terve ja hästi arenev imik nutab mustri järgi korduvalt pikka aega, ilma selge põhjuseta ning sageli just õhtuti. Lisaks võivad koguneda gaasid, kõht olla nii-öelda kõva ehk pingul ning beebil ilmselge rahutus.

Kas beebide gaasivalud võivad olla tingitud beebit rinnaga toitva ema toitumisest? Millest veel?

Harvadel juhtudel on koolikud seotud ema toitumisega. Sellisel juhul on imikul konkreetselt toiduallergia, mida aga sageli ei esine. Koolikute tekkepõhjused on mitmetahulised. Arvatakse, et need võivad olla seotud seedesüsteemi ebaküpsuse, beebi närvisüsteemi arengu, mikrobioomi kujunemise või isegi tundlikkusega keskkonnast tuleva ülekoormuse suhtes.

Millal on koolikuid tavaliselt oodata ja mitmendal beebi elukuul võiks loota nendest tingitud probleemide rahunemist?

Valdavalt ilmnevad koolikud 2.–3. elunädalast alates ning

saavutavad haripunkti umbes 6. elunädala paiku. Enamasti taanduvad kaebused 3.–4. elukuuks, kuid mõnel juhul võivad kesta ka kauem. Miks teevad gaasivalud beebidele nii palju haiget, et nad sellepärast väga rahutuks muutuvad, palju nutavad, meeleheitlikult karjuvad ja tihtilugu uinudagi ei saa?

Esimestel elukuudel väljendab beebi oma igasugust ebamugavustunnet nutuga: nii tühja kõhtu, valu kui ka täis mähet.

Algselt on ka beebi seedesüsteem veel ebaküps ja reageerib igasugu muudatustele mõnikord tugevalt. Lisaks ei oska beebi ennast veel rahustada, tal puudub teadlikkus ebamugavustunde ajutisusest ja ka lihtne väsimus või ülestimulatsioon võib nutuhooge võimendada. Nutmine on beebide jaoks ainuke viis oma vajadusi väljendada.

sündis keisrilõike või loomuliku sünnituse teel, võib mõjutada seedetrakti mikrobioomi arengut, millel omakorda on mõju seedimisele ja koolikutele.

Kas koolikud võivad olla beebile ka kuidagi ohtlikud ja vahel vajada ka näiteks (haigla)ravi?

Nutmine on beebide jaoks ainuke viis oma vajadusi väljendada.

Klassikalised koolikud ei ole beebile ohtlikud ega viita haigusele, küll aga on need väga kurnavad nii lapsele kui ka lapsevanematele. Kui rahutuse episood on üliintensiivne, kestab pikalt ja beebi üldseisund (kaalutõus, uni, söömine) on häiritud, siis tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga. Harvadel juhtudel võib tegemist olla mingi muu probleemiga, millega peab tegelema.

Miks mõni beebi kannatab gaasivalude all rohkem kui teine?

Selles mängivad rolli beebi enda iseloom, närvisüsteemi tundlikkus, seedetrakti eripärad, aga ka keskkond. Ka sünnituse kulg võib mõjutada, näiteks see, kas beebi

Kuidas teha vahet koolikutel ja mõnel tõsisemal murel, mis beebil olla võib, ja mille korral tuleks arstile pöörduda?

Nii-öelda punased lipud koolikute puhul on: beebi ei võta kaalus juurde või hakkab hoopis kaalu langetama, tal on pidevalt kõrge palavik, veri roojas, korduv oksendamine, laps on loid või ei reageeri tavapäraselt. Alati kui lapsevanemal on mure, siis on õige pöörduda perearsti poole, et tema hindaks ära koolikute iseloomu ja edasise tegutsemisvajaduse.

Kuidas leevendada beebi gaasivalusid?

Koolikute leevendamiseks võib proovida erinevaid võtteid: beebi sülle võtmine, kerge kõhule surve (näiteks lapse asetamine kõhuli vanema käsivarrele või „konnana“ süles hoidmine), kõhumassaaž, sooja mähise kasutamine, vanni tegemine. Ka imemine võib olla rahustav. Mõnikord on rahunemisel abi ka keskkonnavahetusest või lapsega tegeleva lapsevanema vahetamisest. Mõningatel juhtudel võib abi olla probiootikumidest või simetikooni sisaldavatest tilkadest. l

Seiklused ei küsi vanust!

Beebiga reisimisel on üllatavalt palju plusse. Kogusime kokku meeleolukad näited sellest, et seiklused ei küsi vanust ega sihtkohta. Vahvaid elamusi leiab beebidega nii kodumaalt kui ka teiselt poolt maakera.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Paul

Paul (10 k) on ajakirja valmimise hetkel koos oma ema ja isaga kahekuisel puhkusel Küprosel. Esimese lennureisi võttis ta ette aga juba neljakuuselt ja on praeguseks seigelnud kokku viies riigis. Vanemate sõnul on olnud temaga lihtne ja lõbus koos reisida – uued kohad ja lastele eriti suurt tähelepanu pööravad sõbralikud lõunamaa inimesed on tema jaoks põnevad olnud. Planeerides lennud päevaunede ajale, on ka lendamine rahulikult kulgenud.

Kati-Riina (7 k) rändas oma isa ja emaga viies erinevas Jaapani linnas, avastades eksootilist kultuuri ning ajalugu. Pilt on tehtud Kyōtos keset jalgsiekskursiooni mõnusasti issi kõhul ringi uudistades.

Matilda (4 k) üks esimesi suuremaid seiklusi oli perega Pirita jõe kanuumatkal, kus ta pidas terve aja vapralt vastu nii ringi uudistades kui ka vahepeal kaisus magades. Juba kolmekuuselt nautis ta aga sooja ilma ning ema ja õe kallistusi kaugel Itaalia rannal.

Matilda

Matilda

Ruu (4 k) oli ajakirja valmimise hetkel oma ema, isa ja kaksikutest õe-venna Neeva ja Niilusega (2 a 10 k) kolme kuu pikkusel reisil Lõuna-Türgis. Nädalate kaupa liiguti mööda rannikut edasi, avastades loodust, peatudes erinevates kodumajutustes ja kogedes kohalikku elu. Ema sõnul on Ruu nagu kängurubeebi, kes teeb kodupäevadest erinevalt eriti pikki ja magusaid uinakuid just ringi liikuvas kõhukotis.

Remy Rayan (1 k) käis ema ja isaga oma esimesel pikemal seiklusel Neeruti matkarajal. Looduses oli hea nautida värsket õhku ja seda magusamat und ning leida kaitset päikese eest kõrgetest puulatvadest. Vahepeal virgudes sai ta emme rinnal teha kosutavaid söögipause. Ema-isa sõnul ei saa väikese lapsega seiklusi ette võttes uusi kogemusi ainult laps, vaid ka vanemad, sest kõik uus on koos veel põnevam!

Pauline (10 k) avastas elukohaks kohandatud kaubikuga

Uus-Meremaa loodust kolm pikka kuud. Selles kodumaast kaugeimas punktis tegi väike tüdruk ka oma esimesed sammud ja sai sõbraks sadade sõbralike kohalikega. Vanemate sõnul oli tegu hea vanusega, mil reisida, sest laps oli piisavalt vana, et peretoitu süüa, ja samas veel piisavalt püsiv, et naerulsui isegi seitsmetunniseid matkapäevi kaasa teha.

Remy Rayan

(2 k) tundis Kõrvemaa metsade mõnetunnisel matkal oma ema kõhul end väga mugavalt. Osa matkast magas ta mõistagi maha, sest värske õhu käes on uni eriti magus, ent ärkvel olles uudistas suurte silmadega puid. Tibatilluke poiss üllatas oma ema kõrval ka kõiki teisi matkalisi, kui hästi ta oma esimese metsaseiklusega hakkama sai.

Jon Rihard

Jon Rihard

Matilda (3 k) käis oma elu esimesi kontserte nautimas muusikafestivalil Setumaa metsade vahel. Publiku tagumistes ridades oli hea põõnata ja glämpingutelgis vahepeal mängida, süüa ja puhata. Suurde telki mahtus Matilda koos emme, issi ja kogu muu vajalikuga, alustades toolist ja reisivoodist ning lõpetades vankriga.

Adeele (3 k) seikles möödunud talvel oma emme ja issiga päikselisel Sri Lankal. Kõik kolm nautisid sealset eksootilist saareelu väga!

Matilda

Elisabet

Elisabet (7 k) avastas hiljuti samuti kauget ja kaunist Sri Lanka saart. Koos issiga sai ära proovitud jääveetünn – ise seekord küll vaid moraalset tuge andes, emmega lustiti aga lõbusal tuktuki sõidul!

Elisabet

UJUMISE ARENDAV JÕUD

Ujumine on üks paremaid tegevusi, mida saab oma beebile mitmekülgseks arenguks pakkuda ja koos ette võtta. Üle kümnendi beebiujumise juhendajana tegutsenud Krista Peebo avab tagamaid, miks ujumine juba beebist saati lapsele nii hea on.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE

FOTOD: JELENA VELPLER, UJUME KOOS UJUMISKOOLI FOTOKOGU

Kas vastab tõele, et sündides oskavad kõik beebid ujuda, aga unustavad selle oskuse ühel hetkel ära?

Päris nii see pole. Vastsündinutel on küll hulk kaasasündinud reflekse, aga need peavadki hääbuma ja asenduma õpitud oskustega. Selleks et jõuda ujumisoskuseni, on vaja lapsel arengus väga palju etappe läbida: alustades nägemise, kehatunnetuse ja tasakaalu arengust, edasi liigutuslik areng seliliasendist püsti tõusmiseni ja erinevate meelte omavahelise koostöö areng.

Ujuma saab päriselt hakata õppima, kui laps on omandanud erinevad liigutuslikud oskused ning kui tal on arusaamine oma kehast ja sellest, kuidas see paikneb ruumis.

Mitmendast elukuust võib beebi ujutamisega alustada?

Ujutamine on täielikult täiskasvanu juhitud tegevus. Sellega saab alustada pärast sündimist vannis kohe, kui beebi naba on paranenud. Kui me räägime aga beebide ujumisest, siis basseini oodatakse beebisid alates kolmandast elukuust.

Selleks ajaks on beebi hakanud pead hoidma ning nahk ja naha aluskude on arenenud nii, et beebi on võimeline taluma temperatuuride erinevust. Mida vanemad võiksid teada, on see, et beebi vannivee temperatuur 37 °C on vajalik vaid esimesed neli nädalat. Sealt edasi tuleb vannis tasapisi jahedamat vett kasutama hakata. Kolmandaks elukuuks on 35 °C vannivesi piisavalt soe. Basseinis on beebide ujumiseks vesi tavaliselt 32 °C.

Miks on hea alustada ujumisega juba beebieas?

Varakult on hea alustada, kuna vesi on keskkond, kus kõik meeled saavad arenguks vajaliku stiimuli. Vees liikumine võimaldab beebil liikuda nii, nagu kuival ei saa. Vees areneb tasakaal ja kehatunnetus. Kõik suured lihasgrupid saavad tugevamaks. Mida rohkem saab laps liikuda eri moel ja erinevates

asendites, seda paremini hakkab tööle lapse keha sisemine GPS ehk süvatundlikkus. Süvatundlikkus ja tasakaal on lapse arengu vundamendi ühed olulisemad nurgakivid. Kui siin on puudujääke, ei saa areneda hästi ka kõne või erinevad akadeemilised oskused. Olgu selleks siis lugemine, kirjutamine või ka ujuma õppimine.

Varakult alustada on ka sellepärast hea, et mida väiksem on beebi, seda kergem ta on ja selle võrra on kergem harjutada ka erinevaid võtteid beebi hoidmiseks ning koos liikumiseks. Kindlasti ei pea lapsevanem ise olema hea ujuja.

lapsevanem tasapisi enesekindlamaks ja julgemaks.

Basseini oodatakse beebisid alates

3. elukuust.

Väga oodatud on ka need vanemad, kes vett pigem pelgavad. Ma ise olen kooliujumise traumaga. Vett õppisin armastama alles siis, kui beebide ujumise juhendamiseks vette läksin. Koos beebiga saab ka

Mida õpivad ujumistundides beebid ja mida lapsevanemad? Kõige esimesena õpitakse beebiga ohutult basseini sisenema. Esimestel kordadel saavad selgeks peamised võtted, kuidas last hoida ja asendeid vahetada ning kuidas koos liikuda. Hiljem saab proovida abivahendeid, nagu nuudleid, ujumislaudu ja matte. Vanemad õpivad lugema oma last, mõistma, millised on lapse piirid ja vajadused. Beebi õpib tundma uut keskkonda ja oma keha. Beebidel puudub sündides keha teadlikkus. Nad õpivad, kus nende keha algab ja kus see lõpeb ning kuidas see ruumis paikneb. Imiku närvisüsteem õpib keskkonnast saadud infot töötlema

Perla

ja adekvaatselt sellele reageerima või ka reageerimata jätma.

Beebi saab kasutada juba omandatud oskusi ja katsetada seda, mida kuival veel ei suuda. Lisaks õpib laps ujumistundides ka suhtlema nii oma vanemaga kui ka teiste beebidega. Mida suuremaks ta kasvab, seda rohkem on vaja vanematel jääda kõrvaltvaatajaks ning lubada lapsel ise proovida, katsetada ja avastada. Ka seda on vaja õppida, kuidas lapsest lahti lasta. Ise tegutsemine kasvatab lapse enesekindlust. Nii kasvab julgus proovida ka uusi asju.

Kuidas valida beebile sobivat ujumistundi?

Soovitan valida lapse vanusele sobiv grupp, mis läheb kokku beebi uneaegadega. Ujumistundi võiks minna puhanud ja söönud lapsega. Erinevates ujumiskoolides ja klubides on väga erinevad võimalused. On selliseid kohti, kus saab ühe korra kaupa käia, ja ka selliseid,

Sebamed

Intervjueeritav Krista Peebo

Baby šampoon – õrn hooldus beebi juustele ja peanahale

Sebamed Baby šampoon on spetsiaalselt loodud tundlikule ja õrnale beebinahale.

Seebivaba ja pisaravaba koostis puhastab õrnalt, samal ajal säilitades naha loomuliku pH-tasakaalu (5.5).

Dermatoloogiliselt testitud šampoon vähendab ärrituste riski ning sobib kasutamiseks juba alates esimestest elupäevadest.

Tooteid leiab apteekidest.

Juuksed jäävad pehmeks, siledaks ja hästi kammitavaks.

kus on kindel grupp. Meil Ujume Koos ujumiskoolis on kindlad grupid. Grupiga liitudes on väga suur pluss see, et lapsel on alati tunnis koht. Treener näeb lapse ja vanema arengut paremini ning nii saab ka iga pere rohkem individuaalset lähenemist. Grupis on ka vanematel endil parem ülevaade, milline on lapse progress ujumisoskuste õppimisel. Kindlas grupis käies on ka vanematel üksteisega avatum suhtlus ja leitakse isegi uued sõbrad.

Mida võiks üks hea ujumistund endas sisaldada?

Minu nägemuse järgi on heas tunnis tuttavad rutiinid, läbimõeldud tegevused ja hoolega valitud mänguasjad. Heas tunnis võiks alati olla natuke rohkem, kui vaid ujumisoskuste õppimine: on laulu ja lugusid, midagi vaadata, midagi kuulata, midagi katsuda ja katsetada. Igas tunnis võiks olla nii koos tegemist kui ka omaette toimetamist.

Heas ujumistunnis õpetatakse ka veeohutust. Hea on, kui õpitakse tundma ka erinevaid veekogusid, millised on seal võimalikud ohud, millised on ohutud rannamänguasjad ja kuidas turvaliselt perega veeta aega veekogude läheduses ja veekogudel ning kuidas kasutada õigesti päästevesti. Hea on osata kaardistada ka võimalikke ohukohti spaad külastades ja teada, millised

Vesi on keskkond, kus kõik meeled saavad arenguks vajaliku stiimuli.

ujumisriided lapsele valida ohutuse seisukohast lähtuvalt. Ujume Koos ujumiskool on veeohutuse õpetamise oma südameasjaks võtnud.

Millised on uuemad suunad beebide ujumisõppes ja mida võib oodata tulevikus?

Praegu on pigem tavaliseks saanud, et beebide ujumise juhendaja on ka ise vees. Õpetamine on muutunud palju lapsekesksemaks. Näiteks rohkem kasutatakse lapse juhitud sukeldumist. Ma isegi olen viimastel aastatel loobunud vanematele sukeldumise õpetamisest.

Cathaleya hakkas ujumas käima neljakuuselt. Praeguseks oleme regulaarselt ujumas käinud umbes kolm kuud. Ma ise varem pigem ei eelistanud vette minekut, ent nüüd, kui mu laps basseini nähes rõõmustab, naudin ka mina vees olemist rohkem. Soovime, et meie laps saaks veega sõbraks võimalikult varakult. Ujumas käimine pakub vaheldust igapäeva tegemistesse ja kvaliteetaega kahekesi koos olles, samas annab see võimaluse suhelda ka teiste beebidega.

Perla hakkas ujumas käima vanema venna eeskujul neljakuuse beebina. Praegu õpib ta ujumist juba iseseisvalt, ilma vanemateta 3–4-aastaste mudilaste grupis. Ujumiskooli valides rääkis meie valiku kasuks mitu olulist asjaolu: väikesed rühmad (kuni kümme last), õpetaja on koos lastega vees ning tunnid on mängulised ja arendavad. Tänu ujumisele on Perla alati vett nautinud, olgu see siis vann, dušš või ookean. Näo vette panemine on tema jaoks sama loogiline kui klaasist vee joomine. Samuti on laps saanud oskuse basseini ja veekogude ääres turvaliselt ning ohutult käituda. See, et laps tunneb end vees hästi ja naudib vees liikumist, annab mulle vanemana tohutult kindlust ja meelerahu. Ujumistrennist on kujunenud meie iganädalane rutiin – pigem jõuame kutsutud sünnipäevale hiljem, kui ujumas käimise vahele jätame.

Cathaleya

Pigem aitan vanematel märgata neid märke, kui laps on sukeldumiseks valmis ja kuidas siis last mitte takistada. Näitan, kuidas vesi näo piirkonnas lapsele mugavaks saab, õpime koos lapsega hingamist kontrollima. Päris pisikesed beebid juba hakkavad vette mulle puhuma, kui neil on selleks võimalus ja hea eeskuju. Paljudes kohtades siiski kasutatakse veel täiskasvanu juhitud tegevusi, aga usun, et see on vaid aja küsimus, mil hakatakse rohkem arvestama ka lapse õigusega mõnest tegevusest keelduda.

Millisel juhul ei tohiks beebiga basseini minna?

Ujuma ei tohi minna, kui beebil on äge viirushaigus ja palavik, nohu või seedehäired – siis tuleb jääda koju. Ka vaktsineerimise järel samal päeval ja mõnikord veel paar päeva hiljemgi tasub olla eemal. Kui on limaskesta- või nahapõletikud või allergia vee kemikaalide suhtes, tuleb kahjuks samuti basseini tulekust loobuda.

Lapsevanemad tihtilugu kardavad, et basseinis käimise tõttu võib beebi jääda kergemini kõrvapõletikku või mõnda teise haigusesse. Kas sellised hirmud on põhjendatud?

Kõrvapõletikud tekivad enamasti puhastamata nina tõttu. Beebi ja väikelapse nina ning kuulmekäigud on väga lühikesed, limaskest on palju kohevam kui täiskasvanul. Vee sattumine kõrva ei kujuta tavaliselt aga mingit ohtu.

Ka kloor vees ei kujuta ohtu. Küll aga on meie kõigi teha, kui palju kloori vees on. Basseinivesi on just nii puhas, kui hoolega oleme iseenda ja beebi enne puhtaks pesnud. Siinkohal meeldetuletus: enne bassu ikka pessu! Pesema peab ilma ujumisriieteta ja seebiga. Seebiga tuleb pesta ka beebi, sest uriini- ja fekaali- ning kosmeetikajäägid saab nahalt eemaldada vaid seebiga. Basseini tasub minna ilma meigi ja parfüümita, juuksed korralikult kinni panna, need duši all märjaks teha või kasutada ujumismütsi. l

Heas ujumistunnis õpetatakse ka veeohutust.

Beebi esimene teatrikogemus

On elamusi, mis ei vaja sõnu. Piisab pilgust, helist, pehmest liikumisest laval – ja laps on haaratud. Eesti Noorsooteater loob ruumi, kus beebi esimene kohtumine teatriga sünnib vaikselt, turvaliselt ja tema enda rütmis.

Meie lavastused on mõeldud kõige nooremale vaatajale – lastele alates 10. elukuust – ning loodud selleks, et pakkuda esimest õrna sissejuhatust teatrikunsti maailma. Etendused kestavad 20–30 minutit ning on üles ehitatud tunnetuslikult ja visuaalselt.

Värvid, kujundid, nukud ja helid on valitud selliselt, et need toetaksid lapse loomulikku uudishimu ja arendaksid keskendumisvõimet. Vanema jaoks on see võimalus olla kohal – jagada lapsega ühist hetke ning luua mälestus.

Kõige pisemale vaatajale on loodud tunnetest rääkiv lavastus „Nutude salajutud“ (lavastaja Maria Usk). Kogenum, üle kolmeaastane teatrikülastaja saab teha kõike, mida tahab, lavastuse „Palle üksi maailmas“ (lavastajad Karl Sakrits, Mait Visnapuu) saatel, nautida „Tulipunase vihmavarju“ visuaalset elamust (lavastaja Karl Pekri) või õppida hoopis liblika eluringi, millest pajatab lavastus „Lendalenda, röövik“ (lavastaja Katri Pekri).

Rohkem infot etenduste kohta ja piletiinfo: noorsooteater.ee

Kas beebi vajab TOIDULISANDEID?

Küll tahaks uskuda, et kõik beebile vajalik tuleb toidust ja loodusest, ent kahjuks pole see päris nii lihtne. Näiteks D-vitamiini vajavad lapsed lisaks iga päev ja on muudki, millega saab nende tervist ja arengut paremini toetada.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTO: SHUTTERSTOCK

D-vitamiinist igapäevane rutiin

Beebi organism ei tooda veel ise piisava aktiivsusega melaniini ja sellepärast tuleb anda beebile iga päev juurde eluliselt olulist D-vitamiini, olenemata sellest, kas laps on vaid rinnapiimatoidul või saab piimasegu. D-vitamiini tuleks hakata beebile andma juba teisest elunädalast ning valida vitamiin kas tilkade või spreina.

Rinnapiimatoidul olevale imikule on keskmine igapäevane soovitatav D-vitamiini annus 400 IU (10 mcg), piimasegude kasutamise puhul tuleb kindlasti arvestada ka piimasegust saadavat D-vitamiini kogust ja ülejäänu juurde anda. Olenevalt konkreetsest preparaadist tuleb seda tavaliselt annustada kas üks või viis tilka päevas, aga seda on vaja lugeda pakendilt. Kõige parem oleks D-vitamiini anda lusikaga ja ühendada vitamiini andmine mõne rutiinse tegevusega, sest nii püsib see beebiga toimetamisel igapäevaselt paremini meeles.

D-vitamiin hoiab tõsiste haiguste eest

Lastele on just esimestel eluaastatel D-vitamiin eriti oluline eelkõige toetamaks nende luude arengut

ja ennetamaks näiteks rahhiidi teket. Lisaks on see väga oluline ka hammaste ja lihaste, sealhulgas südamelihase tugevdamiseks. Dvitamiin toetab ka lapse immuun- ja närvisüsteemi arengut, tänu millele on lapsed üldiselt tervemad.

Toiduga saab D-vitamiini väga piiratult ehk peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on rasvased kala- ja piimatooted ning munakollane, lisaks on D-vitamiiniga kunstlikult rikastatud ka mõningaid teisi toiduaineid.

Mitmed uuringud tõestavad, et ilma D-vitamiinita imendub soolest vaid 10 kuni 15 protsenti kaltsiumi, koos D-vitamiiniga aga 30 kuni 40 protsenti ehk poole rohkem. Kui annamegi oma lapsele näiteks kaltsiumirikast toitu, aga meil on puudus D-vitamiinist, siis pole sellest suurt kasu. Piisava koguse D-vitamiini tarbimine aitab lapse luudel kasvada ja muudab need tugevaks. Lastel, kes ei saa vajaminevat kogust D-vitamiini, on luud pehmed ja neil tekivad luulised muutused. Kahjuks just näiteks rahhiit on selline luu ainevahetushaigus, mille sümptomid avalduvad tihti alles haiguse kolmandas staadiumis, mil ongi juba välja kujunenud luumuutused.

Lastele on just esimestel eluaastatel

D­vitamiin eriti oluline.

membraan, mis koosneb suures osas fosfolipiididest, kus mängivad olulist rolli oomega-3-rasvhapped. Eestis elades ja süües saame toidust umbes 12 korda rohkem oomega-6-rasvhappeid kui oomega-3-rasvhappeid. Rasvhapete testid näitavad, et üle 90 protsendil testi teinutest on organismis oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete tasakaal tugevalt paigast ära. Eriti veel kuna lapsed rasvast kala sageli sööma ei nõustu, on kasulik lisada nende toidulauale toidulisandeid, mis sisaldavad õiges vahekorras oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid.

Vältimaks teiste tõsiste haiguste teket, on ka immuunsüsteemi jaoks oluline hoida D-vitamiini taset optimaalsena. Kui D-vitamiini on kehas vähe, siis vastupanuvõime infektsioonidele on alanenud ehk organism ei suuda kiiresti võidelda haigustega ja haigestumine tekib kergemini.

D-vitamiini vajalikkus rasedale

D-vitamiini puudujääki soodustavad mitmed erinevad näitajad. Näiteks talvisel perioodil kõrgel laiuskraadil elamine, vähene päikese käes viibimine, liikumispuue, õhusaastatus, pilvine taevas, naha tume pigment, toiduga vähene D-vitamiini saamine ja ema D-vitamiini vaegus raseduse ajal. Tegelikult võiks iga terve meie

laiuskraadil elav täiskasvanu võtta

D-vitamiini igapäevaselt lisaks, ent eriti tähtis on seda teha rasedatel. Kui laps sünnib ja ema on juba D-vitamiini vaeguses, siis vastsündinueas kujuneb beebil D-vitamiini defitsiit kergemini välja ning võib kujuneda ka rahhiit. Kui rase hoiab D-vitamiini taseme optimaalsena, siis ta annab väikese varu lapsele kaasa. See ei püsi küll kahjuks kaua ja just sellepärast tulebki hakata beebil juba teisest elunädalast D-vitamiini varusid tõstma.

Oomega-rasvhapped aju arenguks

Vähetuntud, aga oluline fakt on see, et aju on kehas kõige rasvasem elund. Rasvad ja muud rasvalaadsed ained ehk lipiidid moodustavad aju massist koguni 60 protsenti. Igat aju närvirakku ümbritseb

Võtmetähtsusega rasvhapete tasakaal Raseduse ajal, imiku- ja väikelapseeas, kui aju kasvab kõige kiiremini, aitab DHA, mis on üks oomega-3-rasvhapetest, hästi kaasa kvaliteetsete ajurakkude kasvule. Esimesel kahel eluaastal kasvab väikelapse aju ligi 80 protsenti täiskasvanu mahust ja sellise kiire kasvu juures on ehitusmaterjal hädavajalik. Euroopa Toiduohutusameti soovitusel peaksid 7–24 kuu vanused lapsed saama 100 mg DHA-d päevas. Seetõttu tasub just varajases väikelapseeas anda toidulisandeid, milles on DHA sisaldus suurem kui alles koolieas olulisimaks muutuval oomega-3-rasvhappe EPA sisaldus. EPA omab tähtsat rolli ajurakkude signaalide vastuvõtmisel ja nende omavahelises koostöös. Oomega-6-rasvhappel GLA-l on aga oluline põletikuvastane roll paljudes füsioloogilistes protsessides, olles närvilõpmete koostisosa.

Seega on mõlemad rasvhapped aju arenguks üliolulised, kuid võtmetähtsusega on sealjuures just nende tasakaal. Kuna toidust saame üsna vähe oomega-3-rasvhappeid ja suhteliselt palju oomega-6-rasvhappeid, on soovitatav kasutada toidulisandeid, kus oomega-6-rasvhapete sisaldus on oluliselt väiksem oomega-3-rasvhapete sisaldusest. l

toetab imiku aju arengut

asendamatute oomega-3 ja oomega-6 rasvhapetega nagu DHA, EPA, GLA

Ligi 80% aju kasvust toimub esimese kahe eluaasta jooksul.

DHA on aju, närvisüsteemi ja silmade ehitusmaterjal. Eriti oluline on see kahel esimesel eluaastal.

KASUTAMINE: vanuses 6 kuud kuni 3 aastat. TOIDULISAND. Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.

Maaletooja: UAB Norameda Eesti filiaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa

Kaunis ja naiselik pesu lapseootel ning imetavale naisele Lilibet Pesusalongist

Meie kliendikeskne teenindus on abiks õigete toodete valikul erinevate kehatüüpidega klientidele.

Olete oodatud!

Karja 11, Haapsalu

 aitab hoida naha loomulikku pH taset

menstruatsiooni ja raseduse ajal  sobib igasvanuses naistele

Saadaval apteekides!

PÕNNI UUS MAITSETE KOLMIK ON KOHAL!

Mitmeviljapuder õuna ja kaneeliga maitseb nagu värskelt küpsetatud õunakook – pehme ja täis koduseid maitseid. Makaroni-juusturoog veiselihaga on kergelt tükiline ja heaks valguallikaks. Sisaldab Cheddari juustu, veiseliha, makarone ja köögivilju. Kuna selles eas on laps aktiivsem, on roog suurema neto- ja energiasisaldusega. Ühepajatoit sealihaga on kodune, õrna tekstuuri ja maheda maitsega. Toidud on loodud koostöös lastearst Reet Raukasega.

VITAMIN D3 PRO EXPERT TILGAD 400IU BEEBIDELE

Tõhusad D-vitamiini tilgad külmpressitud mustköömneõliga. D3vitamiin aitab hoida luude ja hammaste tervist, aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ja ärakasutamisele organismis ning immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Mustköömneõli ergutab seedimist ja aitab seega vähendada seedehäiretest tingitud kõhugaaside tekke riski. Mustköömneõliga Pro Experti D-vitamiini tilgad toetavad Sinu lapse kasvu ja arengut ning ergutavad seedimisprotsessi – et kõhugaasid ei segaks Sinu beebi magusat und. Vaata lisaks: dlastele.ee

PALMER’SI

UUED FISHER-PRICE’I WOODI PUIDUST MÄNGUASJAD

PINGULDAVAD TOOTED

Pinguldav kehavõi ja büstikreem niisutavad nahka, aitavad tõsta selle toonust ning parandada elastsust. Kehavõi aitab leevendada ka venitusarme. Toodete koostises olevad kakaovõi, E-vitamiin, kollageen, elastiin ja sheavõi toidavad ja noorendavad väsinud nahka. Kehavõi koostises on ka antioksüdant Q10. Tooted sobivad eriti hästi peale sünnitust ja kaalulangust.

Uuest Fisher-Price’i Woodi sarjast leiad lõbusad, läbimõeldud disainiga puidust mänguasjad erinevas vanuses lastele, mis aitavad neil arendada loovust ja peenmotoorikat ning õpetavad eneseväljendust. Laiast tootevalikust leiab nii virnastamise ja sorteerimise mänge, põnevaid puslesid ja isegi muusikainstrumente.

VITAMIN D3 PRO EXPERT 2500IU NAISTELE

VITAMIN D PRO EXPERT 800IU NÖÖBIKOMMID LASTELE

Mugavad ja efektiivsed D-vitamiini õlikapslid naistele biotiini, A- ja E-vitamiiniga. D-vitamiin tugevdab immuunsust ja toetab luude ning hammaste head tervist, biotiin aitab hoida juuksed terved, naha siidise ja küüned tugevana. A-vitamiin soodustab normaalset rauaainevahetust ja toetab limaskestade head tervist. Pro Experti 2500IU naiste D-vitamiin paneb särama Sinu loomuliku ilu!

Pro Experti nööbikommid on mõnusa Tutti Frutti maitse ja ksülitooliga suhkruvabad nööbikommid. Pro Experti nööbikommid on head immuunsusele ja hammaste tervisele ning annavad Sinu lapsele jõudu säilitada mängulisus ja energia terveks päevaks.

Vaata lisaks: dlastele.ee ja kuula nööbikommi laulu:

hind 41,90

Helinaut valge müra masin aitab beebil kiiremini uinuda ja kauem magada, luues rahustava ja turvalise helikeskkonna, mis meenutab üsas kuuldud helisid. Täiuslik abiline rahulikuks uneks nii päeval kui öösel.

Unenõustajadsoovitavad

Uni nagu pusle

Uinumist ja rahuliku une teket mõjutavaid pusletükke on erinevaid.

Uneprobleem ei ilmne, kui kadunud on vaid üks-kaks tükki – mured unega algavad tavaliselt siis, kui paigast ära on päris palju.

TEKST: ANETTE ARIANA PÄRNITS, ARSTITEADUSKONNA LÕPETANU, SERTIFITSEERITUD UNENÕUSTAJA JA

KAHE LAPSE EMA

FOTOD: TEESI ZEEMANN, SHUTTERSTOCK

Eri vanuses inimeste uni pole ühesugune ja eriti just rasedad, beebid ning väikelapsed paistavad silma oma eripäradega. Isegi eri toitu söövatel ja eri soost beebidel on erinevad unenormid. Üks norm pole aga parem kui teine, just nii nagu ka näiteks pikem inimene pole parem kui lühem. Sain esimese eestlasena maailmas sertifitseeritud unenõustajaks Parenting and Healthi instituudis, läbides kaks erinevat programmi: üks rasedate ja laste unenõustamises ning teine täiskasvanute unenõustamises, ning ka sellele teadmisele kinnitust.

Anette Ariana Pärnits

Maailmas on laste unenõustamise vallas kujunenud kaks koolkonda. Esimene peab öisest imetamisest ja alla kaheaastasele öösel läheduse pakkumisest tähtsamaks pikka katkestusteta ööund –ja siinjuures ma ei ütle, et väga tihe öine ärkamine oleks normaalne. Oluline rõhk on uneassotsiatsioonidel ehk unega seotud seostel, mis esinevad lapsel enne uinumist. Teine koolkond on aga see, kuhu ma liigitaksin enda väljaõppe.

Peamine erinevus on siinkohal selles, et kui on soov saada laps rahulikumalt magama, siis negatiivseid uneassotsiatsioone ehk seoseid, mida laps ise ei kontrolli, nagu näiteks lutt, imetamine jms, peetakse üpris vähetähtsaks ning lapse nutma jätmine iseseisva uinumise õpetamiseks ei ole aktsepteeritud esimene ega ka kahekümne viies lahendus. Siin minnakse lapse uneprobleemi lahendamisel kõigega rohkem süvitsi. Mis see siis tähendab?

Pere tervis

Usun, et mu raamatu „7 sammu lapse parema uneni: saa sõbraks mikrobioomi ja ööpäevarütmidega“

lugejad juba teavad, kui oluline on ema uni ja heaolu, et saada lapse uni paremaks. Siiski mindi unenõustamise õppes sel teemal veel rohkem süvitsi. Pole ka ime: suuremahulised uuringud on näidanud, et lapse unetreening ei paranda lapse ema meeleolu ega ta une

Stressis inimese näomiimika on teistsugune ja beebid tajuvad seda väga hästi.

kvaliteeti. Oluline pole vaid lapse uni ega ka lisaks ema uni ning tema vaimne ja füüsiline heaolu, vaid kogu pere oma. Pere peab toimima kui tervik. Kõigil peab olema peres hea: nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Stressis inimese näomiimika on teistsugune ja beebid tajuvad seda väga hästi. Seetõttu on tähtis lapse une paremaks saamisel mitte ainult laps ise, vaid ka kõik, kes temaga enim kokku puutuvad. Kuigi mõnikord tundub, et kõigepealt

peab saama lapse une paremaks ja küll siis pere uni ka paraneb, siis tegelikult käivad sageli asjad hoopis vastupidi.

Elukeskkond Mõnikord piisab juba väikestest muudatustest unekeskkonnas, et lapse uni paraneks. Olen rääkinud, et öise une keskkond peaks imiteerima seda, mida inimene looduses elades kogeks: ei mingit kunstvalgust, toas peaks olema kottpime, vaikne, jahedam temperatuur, turvaline kaaslane, ent õppes mindi keskkonna teemal palju samme sügavamale. Kui oluline on õhu kvaliteet, mida mõjutavad nii kodus olevad taimed, ventilatsioonisüsteem kui ka see, kas elad saastatud õhuga linnas või puhta õhuga maal! Kõiksugu keskkonnamürkide mõju info oli minu jaoks piisavalt häiriv, et kokkuvõtvalt tõdeda: eelista kvaliteetseid materjale, hoia puhtust ja proovi hoida enda elukeskkonnas ja beebiga kokku puutuvate kemikaalide hulk madal. Ei pea olema perfektne, aga väikeste asjade kumuleeruv efekt on ebameeldivalt suur ja võib omada mõju lapse kehas bakterite kooslusele ning

see omakorda nii ta edaspidise elu tervisele kui ka ta une kvaliteedile.

Toitumine

Me oleme see, mis me sööme. Ja kui beebi joob rinnapiima, siis on ta väga palju see, mida sööb ja tunneb ema, sest ema stressitase kandub ka otseselt imetades beebile. Toidu vallas tehtud uuringuid on meeletult palju väga heal tasemel, ent tihtilugu tundub, et ainsad, kes nende vastu huvi tunnevad ja neid tõsiselt võtavad, on toitumisnõustajad. Kahtlemata on ema ja beebi toitumise temaatika keerukam, kui antakse edasi tavapärases toitumise väljaõppes, sest ema ja beebi une kvaliteet pole ka päris tavaline. Õppe käigus mõistsin, et kui pidasin end varem une paremaks muutmisel toitumissoovitusi andes liiga konkreet seks, siis tegelikult tulebki nii teha, kui on selline eripärane eluperiood. Toit on ravim ja sel on väga suur jõud muuta meie käitumist kas ärevamaks või rahulikumaks, mis omakorda omab mõju uinumise kiirusele ja une kvaliteedile. Toidu mõju kasutatakse tänapäeval isegi alternatiivina kergekujulise depressiooni ravis! Seetõttu ka arenguliselt kehvema kvalitee diga öine uni ei pruugi võimaldada süüa läänepärast ja meie mõistes normaalset toitu isegi siis, kui enne lapse saamist selline toitumine toimis. Jällegi, inimesed on erinevad – toit mõjutab kõiki, aga mõnda rohkem kui teist.

asjadega. Mind isiklikult üllatas kogu õppes enim ema rasedusaegse tervise ja une mõju lapse edasistele unemustritele. Ma millegipärast ei osanud arvata, et sel võiks olla nii tugev mõju.

Tegelikult on see ju loogiline, et kui ema magab rasedana vähe, on stressis, esinevad terviseprobleemid, sööb ebatervislikult, siis see mõjutab ka lapse närvisüsteemi kujunemist. Stressis ema soodustab beebil stressis närvisüsteemi kujunemist. Stressis närvisüsteem on ärev, uni on pindmine, ärkamised ilmnevad kergesti, laps ärritub

nuttes paari sekundiga. Loomulikult on lapse aju plastiline ja esimestel eluaastatel saab hooliva ning tervisliku vanemlusega palju raseduse kahjudest „ära siluda“, aga stressis lapse uni on rahutum ja selle muutmine võtab aega.

Sünnituse mõju

Mõnikord piisab juba väikestest

Rasedus

Mõnikord on sedasi, et ise lihtsalt ei tule kõige peale, mis võivad lapse und mõjutada, isegi kui tegelikult on tegu väga lihtsate ja loogiliste

Sünnituse mõjus unele ei ole teadus veel kindlapõhjaline, kuna uuringuid on tehtud vähe. Siiski, kui tegu on olnud keerulise sünnitusega ja laps on sünni ajal stressis, siis teame, et sel võivad olla mõjud lapse arengule. Need mõjud võivad olla lühiaegsed ja laps võib neist aastatega „välja kasvada“, aga mõjud võivad olla ka pikaaegsed. Ma leian, et iga ema on oma lapse ekspert, sest tema veedab enim aega oma lapsega koos, tema oli lapse sünni juures, tema teab, kui ta laps on keskmisest tundlikum. Et vältida niigi tundliku närvisüsteemi stressi viimist, tulebki läheneda igale lapsele individuaalselt. Seetõttu ongi mu unenõustamise küsimustikus üle 90 küsimuse. Me ei saa muuta sünnitust, aga saame olla teadlikumad ja muuta neid asju, mis on praegu meie võimuses. Kokkuvõttes soovin jätta kõlama mõtte, et unemured on enamasti jäämäe tipp, mis välja paistab. Inimesed on erinevad, elud on erinevad, aga üldjuhul, mida tervislikum, evolutsioonile lähedasem, vaimselt tasakaalukam ja looduslähedasem elu on, seda väiksema tõenäosusega uneprobleeme esineb. Soovitan usaldada emana enda sisetunnet ja kui miski ei tundu õige, siis konsulteerida nõustajaga. Uneteemadel leiab lisainfot kodulehelt stoneagesleep.com ja Instagramist @une_ekspert. l

Karloova on kodumaine ettevõte, kus valmistame väikelastele tekstiilist ja täispuidust mänguasju.

Kõik meie tegelusasjad valmivad käsitööna, hoolikalt igale detailile tähelepanu osutades. Oleme põhjalikult läbi mõelnud toodete ohutuse, mistõttu on meie kangad ökoloogilisest puuvillast ning kõik mänguasjad vastavad Euroopa Liidu nõuetele, kandes CE-vastavusmärgist.

Meie mänguasjad on valminud koostöös oma ala ekspertidega. Tekstiilist tegelusasjad on sündinud koostöös loovjuht-õmbleja Evelin Tartu, tekstiilikunstnik Kaili Kase ja laste füsioterapeut Maarja Sädega, täispuidust mänguasjad koostöös Eesti Montessori Ühinguga. Nii oleme toeks vanematele ja pakume kindlustunnet, et meie mänguasjad on beebile eakohased ning toetavad tema arenemist.

Anname tutvumiseks

Raamatust leiad värsketele lapsevanematele mõeldud nõuanded selleks, et emaduse algus oleks õnnelikum ja vähem traumeeriv.

• Mida oodata pärast rasedust?

• Kuidas toime tulla beebi saamisega kaasneva frustratsiooni ja väljakutsetega?

• Kuidas ohjata uudishimulikku ämma ja ärevat partnerit?

, koodi

MAIBEEBI mis annab kodulehel

Toodete kohta saad lähemalt uurida meie kodulehelt www.karloova.ee

Karloova karloovababy

• Kuidas üle elada esimene sünnitusjärgne tualetiskäik?

• Millal otsida abi sünnitusjärgse depressiooni raviks jne, jne.

Telli raamat www.helios.ee

VEEL ÜKS BEEBI

Kui peres on beebi, aga ema südamest või juba südame alt soovib veel üks beebi tulla, siis kuidas selleks valmistuda? Saame teada neilt, kes selle julgustüki omal nahal läbi teinud.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE

FOTOD: HELEN KUUSE, JANIKA KULLAMAA, ERAKOGU

Mari­Liis (32) oli juba enne esimese beebi ootust abikaasaga kokku leppinud, et soovivad saada lapsi väikese vanusevahega. „Uskusime, et nii saavad õed-vennad omavahel paremini läbi, kasvavad koos mängides ja on suurema tõenäosusega teineteisele head sõbrad. Minu jaoks oli ka oluline, et saame ühekorraga mähkumajanduse tehtud ja kui tööle naasen, siis jään ka tööle. Mõte sellest, et tulen tagasi tööle ja aasta-kaks hiljem lähen taas emapuhkusele ning teen selle kõik otsast peale uuesti läbi, ei tundunud minu jaoks mõistlik, vaid pigem solgutamine,“ on naine siiani endas kindel.

Esimene beebi

Esimest last jäi Mari-Liis ootama ootamatult ruttu ehk kohe, kui pulmad peetud ja otsustatud lapsesaamisele roheline tuli anda. Rasedus oli naise sõnul alguses väga väsitav, ka iiveldama ajas kõvasti. Kui teisel trimestril oli enesetunne nõnda

aastane. Lapsevanematele tundus, et nii oleks endal kergem. 2024. aasta jaanuariks saadigi kätte kaks positiivset triipu.

„Teine rasedus oli esimesest aga veelgi keerulisem juba sellepärast, et väsimuse välja magamise asemel tuli mürada väikese põnniga, kes oli äsja käputamise avastanud. Mida aeg edasi, seda väsinum ma kogu aeg olin, kuni mingil hetkel ei jaksanud ma last isegi pikemalt süles hoida. Poeg soovis mu otsas ka tihti aeleda ja hüpata – siis tundus, et kõhubeebi kaitsmine ongi juba iga päeva osa. Teist polnud veel ollagi, kui vend juba madistas,“ muigab Mari-Liis.

Tundus, et kõhubeebi kaitsmine ongi juba iga päeva osa.

hea, et vahel pani isegi muret tundma, kas ikka rasedus kestab, siis raseduse lõpp oli taaskord raske, liikuda oli valus ja naine väsis isegi poes jalutades väga ära.

28. mail 2023 sündiski perre esimene laps – poeg Toomas. „Nime valisin ise. Teadsin alati, et panen pojale nime oma vanaisa järgi, kuna soovisin, et ka tema kasvaks samasuguseks suureks, tugevaks, vaimukaks ja super eeskujuga meheks,“ rõõmustab Mari-Liis. Esimesed kuud beebiga olid tema sõnul huvitavad: „Kuna varasem kogemus beebidega puudus, siis õppisime käigupealt. Tuge sain kõige rohkem abikaasalt, kes oli igas asjas kaasas, mulle meeletuks toeks ja lapsele suurepäraseks isaks. Ka ema ja sõbranna olid nõu ja jõuga abiks.“

Teine

beebi

Teist last hakkasid noored planeerima siis, kui sai olla kindel, et tema sündides oleks Toomas vähemalt

Ka pisipojale järele jooksmine ja pidev mäng väsitasid kõhus järgmist last kandva ema iga päeva lõpuks ära. Siinkohal oli abikaasa naisele samuti suureks toeks: alati, kui ta oli kodus, vahetas ise mähkmeid, andis enamiku ajast Toomasele ise süüa ja vannitas enne ööund. Noored sättisid nii, et kuu enne ja pärast teise lapse sündi sai pereisa täielikult kodus olemas ja abiks olla.

31. augustil 2024 sündiski perre teine laps – Astrid Lilith. Seekord sai lapsele nime valida isa. Laste vanusevaheks jäi aasta ja kolm kuud.

Laste omavaheline suhe

„Alguses oli ikka kummaline, et kas päriselt on meil nüüd juba selle lühikese ajaga kokku kaks last?! Beebiga koju saabudes magas Toomas lõunaund ja kui üles ärkas, sain temaga kahekesi pool tunnikest kaisutada, kuni abikaasa tuli talle õde tutvustama. Ega poeg suurt vaimustust üles näidanudki, vaatas korraks üle ja siis jooksis mängima. Mida päevad edasi, seda suurem huvi tal aga õe vastu tekkis. Ju siis sai aru, et ära teda ei viida ja nüüd ongi uus beebi majas selleks, et jääda. Peagi vaatas ta õde hoolega ja pikalt, kõditas talla alt, vahel proovis beebile ka sülle hüpata, kuid saime ta õnneks alati hoo pealt

Iga kodu ja kontor on eriline ning seetõttu vajavad need alati suurt tähelepanu ja hoolitsust. Meie kõigi jaoks on tähtis, et meie ümbrus oleks hoolitsetud ning puhas.

Aega on alati VÄHE!

Tänapäeva kiire elutempo juures soovime aga oma vähest vaba aega veeta koos pere ja sõpradega.

MIS TEGELIKULT MEELDIVAD.

Soovime, et aega jääks iseendale ja hobidele ning sealjuures saaksime rõõmu tunda puhtast ümbrusest.

PAKUTAVAD TEENUSED:

• kodukoristus

• majahoidjateenus

• akende ja klaaspindade pesu

• kolimisjärgne koristus

• vaipade süvapesu

• PVC-põrandate süvapesu ja vahatamine

• kivipõrandate süvapesu

• lumekoristus

• muruniitmine

Täpsema hinnapäringu saamiseks helistage tel 5553 1511 või kirjutage info@avira.ee

Lotta taaskasutuspood ostab nõukaaegseid nõusid, Riia serviise, kannusid, vaase, kujusid, nõukaaegseid ehteid, köögitarbeid ja muud vanakraami. tel 5553 1511 info@avira.ee

kinni püütud. Teadsime, et aastane poeg ei saagi ise veel aru, kui õrn on väike õde, ja sellepärast me neid kunagi kahekesi ka ei jätnud,“ kirjeldab pereema.

Eriti

motiveeriv on igal raskemal päeval näha laste omavahelist sidet järjest tugevamaks kasvamas.

Nüüd, mil Toomas on aasta ja kaheksakuune ning Astrid Lilith viiekuune, suhtlevad nad omavahel veelgi rohkem. Vend käib õele pidevalt lutti suhu panemas, kui see ära kukub, teeb palju paisid ja musisid. Beebi hakkab vanema venna naermise ja jooksmise peale tihti isegi naerma ning lapsevanematele tundub, et Toomas oskab väikesele õele neist endist kvaliteetsemat huumorit teha.

„Päevakava on mul kahtlemata kahe pisikesega oluliselt tihedam, kuna nüüd on ju ühe asemel vaja kahega mürada ja tegeleda. Eriti veel nüüd, kui beebi ei maga enam päev läbi, vaid otsib ka venna kõrval samaväärset tähelepanu. Eks ma siis olegi mängumatil kahega korraga ja mängin mõlemaga! Samuti leiutame koos abikaasaga erinevaid viise, kuidas vanemat last veel enam ühistesse tegevustesse kaasata, et ta end kõrvalejäetuna ei tunneks,“ kirjeldab Mari-Liis.

Ühine projekt

Teistele nõnda väikese vanusevahega lapsi planeerivatele vanematele soovitab Mari-Liis selle oma partneriga üksipulgi läbi arutada, et oleks enne kaost selge, kuidas kumbki osapool tulemust ette näeb ja kuidas ollakse omalt poolt valmis panustama. Mari-Liis ei väsi oma abikaasat tänamast, et ta nõnda suureks toeks on olnud, tegeleb lastega väga palju ja naine ei pea tundma, et ta seda korraga kahe pisikese lapse projekti üksi veaks.

„On ka täiesti okei, kui pärast esimest last mõtlete ringi, et ei soovigi kahte beebit korraga saada, kuna ka iga rasedus ja lapsed on nii erinevad ning seda ette ennustada,

kuidas kõik sujuma hakkab, ongi pea võimatu,“ tõdeb naine ja lisab siis: „Ma ei tahaks omalt pooltki luua siin roosamanna pilti, et kõik on meil alati kerge ja sujuv. Alguses ongi raskem ja siis järk-järgult muutub kergemaks, kui saab rütmi paremini paika. Samas, eks siiani tule meilgi ette ka väga keerulisi päevi, kui näiteks ise oled haige või on seda lapsed, või kui kaks last korraga nutavad ja tahavad sind mõlemad samal ajal enda juurde saada, siis kuidas sa lohutad korraga? Aga eks ikka käigupealt saab teada!“

Kokkuvõtteks rõhutab Mari-Liis, et ei kahetse otsust saada kaks last nõnda väikese vanusevahega. Eriti motiveeriv on igal raskemal päeval näha laste omavahelist sidet järjest tugevamaks kasvamas, mis on nii ema kui ka isa sõnul fantastiline vaatepilt.

Kerda (30) on endale väikesest peale soovinud vähemalt kolme last. Olles ise kahelapselisest perest, on ta alati tundnud, et vähemalt üks õde-vend võiks veel lisaks olla. Nii varajasest ajast, kui ta ennast mäletab, on ta suur laste sõber ja hoidnud endast pisemaid kogu südamest.

Esimene beebi 2016. aastal, olles vaid 21-aastane, tõi Kerda ilmale oma esimese lapse – ammu igatsetud tütre. Noorel naisel oli lisaks alati ka soov saada endale lapsed väikese vanusevahega, et neil oleks, kellega mängida ja koos aega veeta, et nad üksteist hoiaks, kaitseks ja igas mõttes üksteise jaoks olemas oleksid. Nii andis ta üsna pea pärast tütre sündi rohelise tule ka järgmise beebi tulekuks.

Teine beebi

„Juba aasta ja kolme kuu pärast liitus meiega pisike poiss. Alguses tundsin muret, kas on võimalik teist last esimesega samaväärselt armastada, ent positiivseks üllatuseks suutsin seda hästi. Keerulisi olukordi tuli aga samuti ette. Näiteks kui palusin tütrel beebi eest oma asju ära võtta, et poeg neid ära ei lõhuks või endale ei võtaks, siis sellest süvenes kadedus, mida tuli välja juurima hakata. Juhtus ka seda, et üks nuttis ja teine nuttis, ning see tegi mindki väga kurvaks, et kuidas ma suudan end kahe vahel jagada,“ kirjeldab Kerda enda jaoks suurimaid väljakutseid.

Sellegipoolest on naine siiani veendunud, et kõik on võimalik ja lahendatav. Vahel ta nuttis isegi koos lastega või lohutas end kuidagi teisiti, ent kokkuvõttes leiab ta, et see kõik on tegelikult olnud tohutult vahva kogemus kogu eluks, millest ta on läbi katsumuste palju õppinud. Üheks eriti vajalikuks õpitud oskuseks peab Kerda nüüd ka näiteks planeerimisoskust, sest ilma selleta naljalt mitut pisikest korraga ei kasvata.

Kolmas beebi

Aga vähe sellest – 2020. aastal sündis Kerda perre veel kolmaski laps, taas üks väike poiss.

Suuremad lapsed olid selleks ajaks kolme- ja nelja-aastaseks saanud ning ema sõnul juba igati asjalikud. „Väga oluliseks oli minu jaoks olla beebi kõrvalt ka vanematele lastele olemas ja võtta nende jaoks eraldi aega. Püüdsin suuremaid lapsi ka beebiga tegelemisesse võimalikult palju kaasata ning kõik koos toimetada, et näidata neile – emme armastus nende vastu pole kuhugi kadunud, lihtsalt beebi vajab hetkel natuke rohkem tähelepanu,“ kirjeldab naine.

Kerda on rõõmus, et sai näha, kuidas tänu beebi lisandumisele arenesid suurematel lastel sellised vajalikud oskused nagu kannatus, hoolimine ja üksteisega veelgi enam arvestamine. Naine paneb teistelegi samas olukorras lapsevanematele südamele

Ilma planeerimisoskuseta naljalt mitut pisikest korraga ei kasvata.

seda, kui tähtis on alati kuulata lapsi ja neile tähelepanu pöörata, nagu kasvõi see hetk, mil laps soovib vaid öelda, et „emme, vaata, mis ma joonistasin!“.

Neljas beebi

„Eelkõige ei tohi me aga laste kasvatamisel kaotada iseennast. Kui emme tassike on täis, on emmel ka lastele, mida edasi anda,“ on Kerda samuti aastatega õppinud. Mõni aasta pärast kolmanda lapse sündi läksid tema teed laste isaga lahku. Algas uus elu ja saabusid uued väljakutsed. Ühena neist liitus 2024. aastal perega veel üks beebi –pesamuna Mathias Gregori.

„Hetkel ma enam ei kujutakski elu ette ilma oma nelja lapseta. Suuremad valvavad ja tegelevad hästi palju väikevennaga sünnist saati. Alati soovivad nad ise mähkmeid vahetada või tema heaks midagi muud teha. Ja kui suuremad lapsed poes käivad, siis toovad alati midagi ka teistele lastele,“ on naine õnnelik.

Võtmesõnaks turvatunne

Kõige olulisem on Kerda arvates laste kasvatamisel rääkida lastele mitte ainult materiaalsete asjade väärtusest, vaid sellest, kui olulised on perevahelised head suhted ja tänulikkus, et me kõik oleme terved ning meil on katus pea kohal.

„Tohutult siiras rõõm on kuulda suuremate laste suust, kui nad ka päris ise ütlevad, et kõige olulisem on omavahel hästi läbi saada ja üksteist toetada. Kui kuskile minna plaanime, küsivad lapsed alati üle, kas lähme ikka kõik koos,“ heldib nelja lapse ema ja lisab: „Mina isiklikult julgen väga soovitada pisikese vanusevahega lapsi, kuid emana panen südamele pidada kinni rutiinist ja reeglitest, et lastel tekiks sealjuures turvatunne.“ l

Jolly Toys katsikukingitused

Käsitöömänguasjad tähtpäevaks ja katsikuteks, nimelised kingitused ja aksessuaarid. Kõigile Jolly Toysi toodetele saame lisada tikitud lapse nime ja sünniandmed või firma logo.

Otsid katsikukingitust? Hea kingitus ei pea olema suur, aga võiks olla meeldejääv, et lapsel endal oleks ka võimalik aastate pärast vaadata, mida ta sai, kui sündis. Jolly Toysi kingitused on meeldejäävad – see on tükike rõõmu, mida tahaksite kogu aeg kaisus hoida.

EESTIKEELNE KUTSUTÜDRUK UUS!

Fisher-Price eestikeelsed mänguasjad pakuvad beebidele rohkelt võimalusi mängimiseks ja õppimiseks! Nendes on hulk põnevaid tegevusi, laule ja fraase, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks. Vanusele alates 6. elukuust.

Maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee

Dinosaurus Nutitelefon

Mänguarvuti Õpirobot

Juhtimispult

Tahvelarvuti

Mängupult

Kutsupoiss

Tantsiv DJ