rehvid
Liigselt kulunud rehvid vaheta välja! Kontrolli olemasolevate talverehvide mustri sügavust ja naastude seisukorda. Naast- ja lamellrehvide vahel valides lähtu sellest, kas sõidad autoga peamiselt linnas või kõrvalteedel.
K
es pole autole veel talverehve alla pannud, siis nüüd on selleks viimane aeg. Enne aga tasub kontrollida olemasolevate jalavarjude seisukorda. Kui rehviga on sõidetud kaks hooaega, peab mõõtma turvisemustri sügavust, naastrehvil lugema ka naastude arvu. Soovitatav on kasutada talverehve, mille mustri sügavus on üle viie millimeetri. Uutel rehvidel on see veidi üle kümne millimeetri. Rehv tasuks välja vahetada ka siis, kui selle pinnale on tekkinud peened praod – rehv on suurema osa oma elastsusest kaotanud. Naastrehv muutub ohtlikuks, kui kadunud on iga üheksas või kümnes naast. Talverehvid on üldjuhul sõidukõlblikud umbes neli talve, ent kõik sõltub muidugi läbisõidust. Lamellrehvi pidamis omadused vähenevad juba pärast teist või kolmandat hooaega. Raha kokkuhoiu huvides võib korraga vahetada ka kaks rehvi samal teljel. Nii saab rehvidele tehtavaid kulutusi hajutada mitme aasta peale. Paremas seisukorras või uued rehvid tuleks paigaldada tagateljele, sõltumata sellest, kas tegu on esi- või tagaveolise autoga. Naast või lamell? Muutlike ilmade tõttu – täna sula, homme lumetorm – eelistab suurem osa Eesti juhte autodel naastrehve. Samas lisandub iga aastaga üha rohkem lamellrehvide austajaid. Nii lamell- kui ka naastrehvil on omad plussid ja miinused. Palju sõltub sellest, kus autoga sõita. Naastrehvid on parema haarduvusega jäisel teel, kus nende pidurdusteekond on lamellrehvidest lühem. Kui autoga sõidetakse sageli kõrvalteedel, tasub kasutada just naastrehve. Nende suurim miinus on suur rattamüra.
Kuidas pikendada rehvi eluiga? • Sõiduohutuse ja rehvi ühtlase kulumise huvides tuleb rehvirõhku korrapäraselt mõõta. Sõitke umbes korra kuus mõnda teenindusjaama, laske rehvidel pisut jahtuda ja kontrollige atmosfääride vastavust ettenähtule (sh tagavararattal). Rõhk muutub ka välistemperatuurikõikumise tõttu. Seega tuleks rehve kontrollida alati siis, kui on toimunud järsk ilmamuutus. • Pehmest materjalist talverehvid on eriti tundlikud kummide vilinal kiirendamise või plokki pidurdamise suhtes. Nii võib ühe sportliku liigutusega jätta asfaldile poole kummi hinnast. Rehv kardab ka lööke, mida talle annavad teravad äärekivid ja asfaldiaugud. • Rehvide hoidmiseks on hea kasutada jahedamat ruumi (kelder või garaaž), sest siis kivistub materjal kõige vähem. Samal põhjusel tuleks hoiduda otsesest päikesevalgusest. Rehve säilitatakse üle talve või suve püstises asendis, näiteks garaažiseinale riputatuna.
Naastrehv tuleb sisse sõita Naastrehvi vastupidavuse tagamiseks peab uued rehvid sisse sõitma. Vähemalt 400 km läbisõiduni tuleks uute naastrehvidega pidurdada nii vähe kui võimalik ning kiirendada mõõdukalt. Soovitatav on paarsada kilomeetrit sõita kiirusega kuni 70 km/h. Rehvi säästes kinnituvad naastud korralikult oma pesasse ning siis pole ohtu, et nad kaduma läheksid. Mõned soovitavad naastude sissesõitmiseks panna uued rehvid alla juba varem, enne libeda tulekut.
Peamiselt linnas ja põhimaanteedel sõites tasub aga kaaluda lamellrehvide soetamist. Lamellrehvi suurim eelis on vähene müra ning nendega võib sõita aasta läbi. M+S lamellrehv on isegi tavalisest suverehvist vaiksem, sest selle valmistamisel kasutatakse pehmet kummisegu. Samuti püsib kinnisõidetud lumega maanteel lamellrehv paremini teel kui naastrehv. Raivo Murde
13