Page 1

27. veebruar 2014

Meie kirg on muuta Teie elu tähtsündmus igaveseks!

Saabuv kevad toob endaga kaasa abielusõrmuste kampaania Goldtime juveelikauplustes!

Info veebis: www.goldtime.ee www.facebook.com/goldtime.ee

TALLINN • TARTU • PÄRNU • NARVA • VILJANDI • JÕHVI • KURESSAARE


Sisukord

Kes me oleme?

Pulmapäev on üks ilus ja tähtis päev, mälestuseks kogu eluks, lisaks omamoodi aja märk, peegeldades ajastule ise­ loomulikke väärtusi. Kõik, kes on pulmade korraldamisega seotud olnud, teavad, et selles on palju detaile, millega arvestada. Ka foto­ graaf Sandra Palm lausus intervjuu ajal kuldsed sõnad: kui „kompott” pannakse kokku kiirustades, süvenemata, mida ja keda tellitakse, siis kokkuvõttes asi ei tööta. Ka teistest tä­ nastest lugudes kumab läbi mõte, et parim tulemus saavuta­ takse siis, kui võtta aega ja leida enda ümber need inimesed, kes aitavad sind kõige paremini edasi anda. Millega peaks selle tähtsa päeva korraldamisel ar­ vestama ning millised need tänasele ajale iseloomulikud pulmasuunad on? Nendele küsimustele üritasimegi tänases Pulma­ekspressis vastuse leida.

Eve Kaljusaar

PULMA KORRALDAMINE. Pulmakorraldajaga või ilma?

Lk 4

FOTO. Fotograaf vali pildi järgi Lk 6 SÕRMUSED. Sõrmusemoes troonib erilisus

Lk 9

TORT. Pulmatort kui kunstiteos Lk 11 PEIGMEES. Peigmehe riietus pole vähetähtis Lk 13

Pulmaekspress Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@lehed.ee, tel 669 8037 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

toimetaja

Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli õppesalongis

kõik iluteenused SOODUSHINDADEGA.

Alanud on vastuvõtt iluteeninduse erialadele! Kõik iluteenused ja ilukoolitused ühest kohast!

www.kursused.ee


Suuremaid pulmi kavandama asudes tabab noorpaari paanika: kuidas küll kõige korraldamisega hakkama saada? Kas valida pulmakorraldaja või pusida ise? Uurisime neilt, kel kogemus olemas. ogu pulmatralli ise algusest lõpuni läbi teinud ning endale, abikaasale ja üle sajale külalisele Kõue mõisas vägeva peo korraldanud Kersti Vannas kinnitab, et suure tahtmise ja jaksu kor­ ral on tegelikult võimalik üks tore pulmapidu omal käel maha pidada küll. Aega, kannatust ja organisee­ rimisvõimet peaks ainult kuhjaga varuma, sest iga pulma tarbeks paika pandav detail võib võtta otsustamisel kauem aega.

Alguste algus

Miks otsustas Kersti pulmade korraldamisega ise tegele­ ma hakata, selmet valida sobiv pulmakorraldaja ning lasta kõik vajalikud otsused teha temal? „Tegelikult olen pidudeürituste korraldamisega oma elus kokku puutunud varem­ gi, see­pärast ei tundunud see mõte üldsegi hirmutav. Siiski möönan, et aega nappis – pulma hakati ette valmistama sutsu kuus kuud enne. Seepärast oli nii mõnegi otsuse langetamine raskendatud ja nii mõnigi tehtud valik ei olnud esimene eelis­ tus.” Küll aga kinnitab Kersti, et ise on võimalik suure peo korraldamisega vägagi edukalt hakkama saada. Kindlasti on vaja tugimeeskonda, kelle hoolde ja kontrolli alla pulmade ajal valvsus ja otsused delegeerida. Kõige raskem oli loomuli­ kult sobiva koha ja ansambli valik. Toitude-jookidega aidati mõisast ning abikäsi jagus sel päeval igasse etappi. Kersti ja tema abikaasa pulm oli veel sellegipoolest huvitav, et abikaasa on soomlane. Seepärast arvestati nii eesti kui ka soome kommetega, isegi riietuses. Kersti han­ kis endale kauni pulmakleidi poest, meespool otsustas aga Soomes levinud pulmarõiva – sabakuue – kasuks. Mida soovitab noor naine neile, kes veel kahtlevad, kas proovida ise või usaldada kõik pulmakorraldaja hooleks? „Kui on aega, tahtmist ja jaksu, tasub kindlasti proovida. Mina hakkasin pidama Exceli tabelit, kuhu märkisin üksi­ pulgi üles kõik pakkumised, hinnad ja muu huvitava. Ta­ gantjärele on tegelikult päris huvitav seda uurida – olen olnud hea ideede pagas ja infoallikas nii mõnelegi sõbran­ nale. Kel endal kogemus olemas, oskab teisi suunata ja häid variante pakkuda,” soovitab Kersti.

Pulmakorraldaja abistab valikute tegemisel

Juhul kui endal tahtmist või jaksu valikuid teha napib, ta­ sub kindlasti leida sobiv pulmakorraldaja, kes pruutpaari elu tähtsal päeval hulga lihtsamaks teeb.

4

Fotod: RAINER OJASTE

Pulmakorraldajaga või ilma?

Kersti ja Lauri Vannas pulmapäeval.

Pulmakorraldaja.ee meeskonna esindaja Taago Hein­ maa sõnul on pulmakorraldaja hea abiline nii suurema kui ka väiksema pulma puhul, et teha see pruutpaarile või­ malikult lihtsaks. „Pulmakorraldaja aitab üldiselt kõigel silma peal hoida ja vastab igale pruutpaari küsimusele, olles korraga parim sõber, personaalne assistent ja men­ tor. Pulmapäeval kontrollib ta, et kõik läheks ladusalt, et kõik oleksid õigel ajal õiges kohas, et teenusepakkujate koostöö sujuks ning et pruutpaar ise ja ka nende külalised oleksid rahul ja õnnelikud.” Heinmaa sõnul aitab pulmakorraldaja koostada eelarve, viib pruudi ja peigmehe kokku sobivaimate teenusepakku­ jatega, korraldab kutsete saatmise, aitab valida pulmadeko­ ratsioonide disaini ja teostuse, ideaalse pulmakleidi koos aksessuaaridega ning palju muud. Ka neile, kellel pole oma pulmapäevast mingit nägemust, tuleb appi pulmakorralda­ ja – küsimustega suunates aidatakse paaril luua ühtse stiili­ ga visioon, mis on siiski abiellujate endi nägu.

Ajanappus on suurim probleem

Milliste probleemidega ja mis põhjusel siiski pulmakorral­ dajat eelistatakse? „Kindlasti on üks suurim probleem aja­ puudus. Pruutpaaril on enamasti kindel visioon ja imelised mõtted, kuid nende elluviimiseks ei ole piisavalt aega. Selle­ pärast pöördutakse üha enam pulmakorraldaja poole, kes on pruutpaari ja teenuste vaheline lüli,” sõnab pulmakorraldaja. „Mina soovitan pulmakorraldajaga ühendust võtta 9–12 kuud varem, sest nii saab maksimaalselt abistada. Loo­ mulikult pole liiga hilja kunagi. Näiteks võime korraldu­ se üle võtta ka paar nädalat enne pulmi, kui saabub kõige kiirem tegutsemisaeg: suhtleme kõigi teenusepakkujatega, juhendame nende tegevust pulmapäeval, lähtudes paari soo­ videst, ning tegeleme diskreetselt ja sujuvalt mistahes ette tuleva probleemiga. Pruutpaar saab samal ajal pühenduda iseendale ning lihtsalt öösiti rahulikult magada,” lisab Hein­ maa. Kui uurin, kas kõigeks on alati võimalik valmistuda ja mis pulmakorraldajatele enim meelehärmi valmistab, kin­ nitab Taago Heinmaa, et suurimaks sõbraks ja ka vaen­ laseks on pulmade korraldamise juures loodus ise. Loo­ mulikult soovib iga pruutpaar, et ilmastikuolud vastaksid ootustele, kuid kahjuks ei ole see alati võimalik. Selleks et kõik õnnestuks, peab pulmakorraldaja valmistuma kõi­ geks, ka halbadeks ilmaoludeks.

Kadri Penjam


s o o k a g e i e M õnnestub

Carmen Cateringi juhina luban, et teeme kõik endast sõltuva, et iga pidu – olgu see siis kodune väike aiapidu või suur pidulik erilahendusi vajav vastuvõtt – saab meie tubli meeskonna poolt suurima tähelepanu ja maksimaalse pühendumisega läbi viidud. Kui klient on õnnelik, oleme ka meie õnnelikud.

Relika Tiik-Koppa

CARMEN CATERINGI TEGEVJUHT

Meie klient Diana

KES USALDAS OMA PULMAPEO CARMEN CATERINGI HOOLDE, SAATIS HILJEM TAGASISIDE:

Jäime pulmapeo korraldusega väga rahule. Teenindus ja toit ületas meie ootused! Toit oli imemaitsev, teenindus superhea ning teenindajad väga sõbralikud ja professionaalsed. Tordiga olime ka väga rahul – see oli nii kena ja maitsev. Suur tänu teile maitsva toidu ja ülihea teeninduse eest. Me ei oleks midagi muutnud terve pulmaõhtu juures.

CARMEN CATERING: Paldiski mnt. 104 B, Tallinn; info@carmen.ee; www.carmen.ee; +372 655 6698

5


Foto: SANDRA PALM

Fotograaf vali pildi järgi! „Pulma korraldamisega on nii nagu kõikide asjadega siin elus – kui oma südant sisse ei pane, siis kokkuvõttes asi ei tööta,” ütleb Sandra Palm, et ka pulmafotograafi valikul tuleks eelkõige oma südant kuulata.

a tema ise kuulas oma südant ja nii sai profes­ sionaalsest tantsijast fotograaf. Sandra Palm (26) tunnistab, et tegelikult see nii väga ju­ huslik ei olnudki. Ju sai aeg selleks küpseks. Alateadvuses oli huvi fotograafia vastu kogu aeg olemas ning koduski seisis korralik kasutamata kaamera riiulil. Kolm ja pool aastat tagasi võttis ta selle kätte, hakkas oma beebit ja sõpru pildistama ning tantsuetenduste proove dokumenteerima – ja enam käest ei pannud. Kohe asus Sandra intensiivselt õppima: käis koolitustel ning oman­ das nippe ja nõkse ka iseseisvalt, et tehniline pool selgeks saada. Fotograafiapall veeres Sandra puhul väga kiiresti eda­ si. Kui esimesed pildistamised tegi ta suve alguses, siis suve lõpuks oli naise graafik juba väga tihe. Siis Sandra tajuski, et temale endalegi see ala väga meeldib ja sobib ning nõudlust on samuti – võib-olla see ongi see. Nüüd teenib Sandra leiba täiskohaga fotograafina. Kolme ja poole aastaga on saanud temast nõutud foto­ graaf, kelle kalendris on vaba aega raske leida.

Tantsijast fotograafiks

Sandra tõdeb, et kuigi tal ei ole olnud kaamera käes maast madalast, toetab teda töös väga palju taust ja haridus. Ter­ ve elu on ta tegelenud tantsimisega ning Tallinna ülikoo­ list on naisel koreograafi-lavastaja pabergi taskus. „Kui ma inimest portreteerin ja ta „lavale” panen, erineb tegelikult vaid meedium, kõik muu on sama – inimesega empaatili­ ne suhtlemine ja tema loomine mingisse olukorda,” tõdeb Sandra, et tantsime ja fotograafia ei olegi nii erinevad. Nii et kuigi tuli ära õppida kaamera tehniline pool, olid muud eeldused juba olemas.

6

Profitasemel tantsimise ja lavastamisega noor naine enam ei tegele. „Foto on minu jaoks uus viis tantsida ja lavastada, visuaale luues ning neid pildile püüdes.” Kohe karjääri alguses alustas Sandra ka pulmade pildis­ tamisega. Esmalt otsis ta tutvusringkonnast välja abielluvad paarid, kellel oli väike eelarve ja kel fotograafile raha ei jät­ kunud, ning pakkus end tasuta. „Kui ennast alguses sõbran­ nadele soovitasin, hoiatasin kohe ette, et risk on suur mõle­ male poolele, sest kogemused puudusid,” tunnistab ta. Aga kõik läks hästi ja nõnda kujuneski – graafik pikiti pulmi täis. Kuigi enne sai palju eeltööd tehtud ning teistelt foto­ graafidelt nõuandeid kõrva taha pandud, tuli siiski ette asju, millega ei osanud esialgu arvestada. „Näiteks õigesti energiat jaotada – kella seitsmeks õhtul olin juba täiesti läbi, aga pidu alles algas. Professionaal teab, et energia tuleb päeva peale ära jaotada, et kella üheni öösel vastu pidada.” Kolme aastaga on Sandral aga kogemusi ja õppe­ tunde kogutud kõvasti.

Pildid on need, mis jäävad

„Võib juhtuda, et enne pulmi fotograafi väärtust alahinna­ takse. Hiljem saadakse aru, kui tähtis otsus see tegelikult on,” toob Sandra välja peamise õppetunni. „Fotod on need, mis jäävad. Seega tasub väga hoolikalt valida, keda oma pulma pildistama kutsud,” teab ta nüüd oma klien­ tidele rõhutada, et piltide väärtus kasvab ajas veelgi ning sellest vaatenurgast ei ole teenus niivõrd kallis. Pulmad on Sandra Palmi sõnul väga suur vastutus ka fotograafile endale. „Pulmade pildistamine on minuga ja­ gatud usaldus jutustada ühe paari lugu.” „Pulma pildistamine on ääretult vastutusrikas, sest seda ei tee kunagi uuesti. See on fotograafile nii füüsiliselt kui ka tehniliselt raske. Kui tavalise fotosessiooni ajal saab


Romantilised pulmad Sagadi mõisas! Suurepärased pulmapeo võimalused: • • • • • •

Peoruumid ja majutus kuni 100-le külalisele Pidulik pulmacatering härrastemajas või restoranis Erinevad võimalused pulmatseremoonia läbiviimiseks mõisapargis Mõisa härrastemaja kaunis ajalooline interjöör peo taustaks Suurepärased pildistamisvõimalused kogu mõisakompleksis Kogenud töötajad ja esmaklassiline teenindus

Pulmamess Sagadis, 25. mail 2014 Tule ja tutvu kõige pulmadeks vajalikuga, uute trendide ja pakkumistega! Silmailu ja meelelahutust jätkub kõigile!

Sagadi – 500 aastat külalislahkust! RMK Sagadi mõis, Sagadi, Vihula vald, Lääne-Virumaa Telefon 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee

7


valida valgustingimusi ja kohta, ise luua ja mõelda, siis pulmas on hetked antud nii, nagu on, ning tihti surves­ tab ka aeg. Sageli läheb graafik nihkesse ja kahest portree­ sessiooniks ette nähtud tunnist on järele jäänud napp 20 minutit. Asi tuleb siiski ära teha, sest pruutpaar on sind selleks palganud.” Ja professionaal teebki. „Siin ongi vahe harrastajatel ja professionaalidel – professionaal teab neid konkreetseid momente. Kui ikka esimesest suudlusest või sõrmustest pilti ei saa, on pahasti. Kui portreesessiooni võib hiljem järele teha, siis tseremooniat ja pidu ei ole või­ malik korrata kunagi.”

Sobivus on tähtis

Tihti saavad fotograafi sõnul probleemid sellest alguse, et inimesed ei süvene, mida ja keda nad tellivad. „Kiiresti visatakse kompott kokku ja mõeldakse, et peaks ju töö­ tama. Arvatakse, et fotograaf on fotograaf, mis seal ikka. Tegelikult on palju nii oma stiili ja käekirjaga fotograafe kui ka viise, kuidas pildistada,” soovitab Sandra korralik kodutöö ära teha. „Minu mantra on, et fotograafi ei tohi valida mitte ainult hinna, vaid ka piltide järgi!” lausub Sandra, et kui pärast pettunud oled, läheb järelpildistamise kulu palju suuremaks. Naise sõnul ei tasu kuulata ka üksnes tuttavate nõuandeid, vaid ikka ja ainult enda südamehäält. Paaril soovitab Sandra esmalt mõelda sellele, kes nad ise olemuselt on ja mida soovivad, ning siis tutvuda foto­

graafi portfoolioga. „Kui küsida, jagavad fotograafid lah­ kelt ka pika päeva galeriisid, et näha kogu päeva. Kodu­ lehele ei ole mõistlik 500 pildiga galeriid üles riputada. Enamasti on portfooliod ausad ja näitavad ära selle, mille saad,” tunnistab Sandra. „Kaebused võivad tekkida sel­ lest, et arvatakse saavat midagi muud.” Kindlasti soovitab Sandra fotograafiga enne tema bro­ neerimist kohtuda ja tajuda omavahelist klappi, sest foto­ graafe on palju ja valik väga suur. „Kõik inimesed ükstei­ sega ei sobi ning selles ei ole keegi süüdi. Kui fotograaf ja paar ei taha samu asju, siis head tulemust ei saa.” Sandra tunnistab, et väldib n-ö klišeepaiku teadlikult ja ka tema kliendid on tavaliselt sama meelt. Õige paiga otsimine käib sammu naise isikliku arenguga, seega üheksa kuud enne pulmi kindlaid kohti lukku ei panda.

Võta aega ja naudi

Piltide õnnestumiseks pelgalt selle kõige õigema fotograa­ fi leidmisest ei piisa, sest fotograaf üksi pilte ei tee, ütleb Sandra. „Usalda oma fotograafi! Unusta ära nõuanded, mis on internetis: lõug alla, õlad taha, puusad ette… Ei tasu mõelda, et olen niipidi koledam või naapidi ilusam. Kõige rohkem naudin neid hetki, kus inimesed unusta­ vad kõik ära ning on lihtsalt omavahel – kõik on vaba ja dünaamiline, ei pea kaamerasse vaatama. Siis nopin need õiged momendid sealt välja. See võtab siiski aega, sest iga­ ühel on alguses kramp, vähemalt esimesed 15 minutit.” Teise tähtsa aspektina rõhutab fotograaf aja planeeri­ mist. „Sageli on see suureks probleemiks. Alguses ei osa­ nud ma seda rõhutada, aga nüüd räägin juba pikalt ette, et pildistamiseks tuleb varuda aega. Portreesessioon ei lähe kiiresti, vaja on teha pause ning võtta aega, et liikuda ko­ hast kohta. Ideaalne on see, kui saab palgata pulmakorral­ daja, kes muretseb pruutpaari eest ja korraldab kõik ära. Kuna pulmafotograafi teenus on kallis, tasub sellest võtta maksimum.”

Trendikas on olla vaba

Sandra sõnul seda kõige viimast maailma trendisammu Eestis ei käida, aga teatud suundi saab täheldada küll. „Poseeritud pildid enam moes ei ole, järjest enam soo­ vitakse ja küsitakse loomulikke fotosid. Saadakse aru, et parem pilt tuleb siis, kui ei olda krambis või kindlas asen­ dis. Moes on vaba olek, vabalt tundmine,” loodab foto­ graaf, et tegu ei ole pelgalt mööduva nähtusega. Palju pildistatakse ka kihlussessioone. See on hea moo­ dus valitud fotograafiga paremini tutvuda ja saada juba pulmapäevaks pildid, mida külalistele kinkida. „Mulle on paljud kaamerat pelgavad pruutpaarid öelnud, et küll on hea, et kihlussessiooni enne ära tegime!” Kaduma hakkab seegi trend, et enamik pulmi suvel peetakse. „Olgugi et suvi on pulmade tipphooaeg, on meil veel kolm ilusat aastaaega oma võludega. Ilmastress on tegelikult ju kogu aeg – sadada võib ka soojal ajal.” Kõige parem tulemus saavutatakse Sandra Palmi sõnul siis, kui kõike teha enda, mitte kellegi teise ettekirjutuste või kujutelmade järgi. „Tuleb mõelda: see on meie pulm ja nüüd naudime meie!”

Eve Kaljusaar

8


AUTORITE Fotod

Autor: Merle Kasonen, kollane kuld. Gram / www.gram.ee.

2x autor: Maarja Niinemägi, valge kuld. Gram / www.gram.ee.

Sõrmusemoes troonib erilisus Sõrmuste vahetamine armastuse ja truuduse märgina on jätkuvalt abielutseremoonia lahutamatu osa. Sõrmused ise on aga ajas muutunud. Mida tänapäeval eelistatakse?

ram Stuudio ühe asutaja ja ehtekunstniku Merle Kasoneni sõnul ei ole meie kultuuri­ ruumis traditsioonid nii jäigad ning vabadust on rohkem kui mujal. Nõnda saab iga paar oma abielusõrmuste üle ise otsustada ega pea väljakujunenud stampe järgima. Goldtime’i juveeliosakonna ostujuht Kristiina Kõllo kinnitab, et kuigi nende kaupluste valikus on siiani ole­ mas ka traditsiooniline abielusõrmus, eelistatakse nüüdis­ ajal pigem midagi erilisemat. „Seegi on hakanud moodi minema, et inimesed, kes tähtsatel pulma-aastapäevadel, hõbe- ja kuldpulmadel oma abielutõotust värskendavad, vahetavad esialgsed kuldsõrmused millegi erilisema vastu välja,” nendib Kõl­ lo, kuid lisab, et vahetus oleneb siiski sellest, kuivõrd ini­ mene sõrmusesse emotsionaalselt kiindunud on.

Igaühele oma

Lisaks sellele, et tänapäeval on kauplustes valmis abielu­ sõrmuste valik väga lai, saab Kristiina Kõllo sõnul sealt tellida isekujundatud sõrmuse. „Seda võimalust pakuvad Goldtime’is kaubamärgid Breuning ja Rauschmayer, mis on üle maailma tuntud abielusõrmustetootjad,” sõnab Kõllo. „Kauplustes on kollektsioonid ja näidised, mille põh­ jal on võimalik enda parema äranägemise järgi sõrmust di­ sainida. Valida saab nii metalli, kullatooni kui ka teemandi suurust ja olenevalt disainist ka graveeringut (nt merelai­ ned) või pinnatöötlust (nt karestatud, matistatud pinda).” Tellitavate sõrmuste puhul on Kristiina Kõllo sõnul eeli­seks see, et luua võib täiesti personaalse sõrmuse. Väike on tõenäosus, et kellelgi teisel samasugune on. Just see ini­ mestele meeldibki – ise abielussõrmust kujundada. „Hin­ naklass võrreldes kohal saadavaga on siiski veidi kõrgem, sest tegu on eritellimusega.” Ehtekunstnike poole pöörduvad sõrmusesooviga Merle Kasoneni arvates eelkõige inimesed, kes väärtustavad indi­ viduaalset lähenemist. Nii nagu teisteski eluvaldkondades, loeb aina enam lugu asja taga: kellele see on tehtud, kes on

autor, mis emotsiooni ja mõttega see on valmistatud. „Abi­ elusõrmus on ideaalis mõeldud eluaegseks kandmiseks  – seda enam soovitakse, et see oleks läbimõeldud, tähendusri­ kas ning jutustaks just neist inimestest, kes seda kannavad. Sõrmuste tellimise protsess on samuti emotsionaalne ning osa valmistumisest eelseisvaks, ühiste nimetajate ja võib olla ka kompromisside leidmiseks,” sõnab Kasonen. Kui rääkida tänastest suundadest, ütleb Merle Kasonen, et teatud ühtseid tendentse võib siiski täheldada. „Tavapära­ se kitsa poolkumera võru asemel soovitakse tihti laiemaid, faktuuride ning eri pinnatöötlustega sõrmuseid. Klassikali­ sele valgele ja kollasele kullale otsitakse alternatiive hõbeda ja titaani abil ning tihti soovitakse kasutada vääriskive. Po­ pulaarsed on mitme materjali kombinatsioonid.” Sama trendijoont kinnitab ka Kristiina Kõllo: „Kui va­ rem eelistati ühetoonilist kulda, siis nüüd pigem kollasest, punasest ja valgest kullast kokku pandud sõrmust.”

Korralik kodutöö

Kui rääkida sellest, millele sõrmuse valimisel peaks tähe­ lepanu pöörama, rõhutab Kristiina Kõllo, et kõige täht­ sam on see, et sõrmus oleks õiges suuruses. „Pigem võtke rohkem aega, arvestage tellimisajaga, käige kauplustes, proovige sõrmuseid, küsige müügikonsultandilt nõu. See tagab, et saate just selle päris õige sõrmuse, mitte ei pea leppima varuvariandiga,” soovitab ta. Ehtekunstnikult laulatussõrmuste tellimisel soovitab Merle Kasonen alustada esialgsete ideede ja soovide välja­ selgitamisest. „Võiks vaadata kunstniku tehtud töid, et saada aimu käekirjast ning leida inimene, kellega tundub, et mõtted liiguvad samas suunas. Seejärel võiksid osalised kokku leppida kohtumise, sest nii saab kunstnik tuleva­ sest abielupaarist paremini aimu ja tunnetab, mis neile meeldida võiks. Loomeprotsessis on abiks kasvõi esialg­ sed märksõnad, üheskoos vaadatud näited ja muu taust­ informatsioon. Nende põhjal oskab kunstnik pakkuda välja lahendusi ja võimalusi,” usub Kasonen, et koostöös leitakse kindlasti meele- ja isikupäraseim lahendus. Sõrmust valides tasub Kristiina Kõllo sõnul arvestada ka näiteks oma töö iseloomuga. „Kui sõrmust iga päev kanda ja ka kätega tööd teha, tuleb ühtlaselt sileda läikiva metallpinna puhul leppida sellega, et aja jooksul tekivad sellele jäljed. See on paratamatus, mida saab parandada juveliiri juures poleerides. Kui kandmisjälgi soovitakse

9


Foto: GOLDTIME

Ka kauplusest tellitavate sõrmuste puhul on tähtajaks üks kuu. „Ütleme küll neli nädalat, aga tavaliselt on sõr­ mus kohal varemgi,” sõnab Kõllo, kuid soovitab siiski pii­ sav ajavaru jätta.

Kihlasõrmus teemandiga Ka kaupluses on näidiste põhjal võimalik endale sõrmus disainida. Pildil kaubamärgi Breuning sõrmused. kindlasti vältida, peaks valima teistsuguse töötlusega sõr­ muse, näiteks karestatud või matistatud pinna, kust jäljed välja ei paista.” „Kui vähegi võimalik, soovitan materjalidest kasutada hõbeda asemel valget kulda, mis on ajas vastupidavam, kulumiskindlam ja väärikam,” lisab Merle Kasonen. Ka kivid on Kristiina Kõllo sõnul õrnad detailid sõr­ muse juures, kuigi naise tööpraktikas ei ole abielusõrmuste puhul nendega seoses negatiivseid kogemusi ette tulnud. Kunstnikult sõrmuseid tellides soovitab Merle Ka­ sonen arvestada ajavaruks vähemalt kuu. „Kuna enamik pulmi peetakse just kevadel ja suvel, suureneb sel ajal töökoormus ka sõrmuste tegijatel. Inimeste soovide välja­ selgitamine, kavandamine ja mudelite valmistamine an­ nab parima tulemuse siis, kui seda teha liigse tormamiseta. Töö metallidega on aeganõudev, samuti võib kunstnikul olla järjekord ees, arvestama peab ooteaegadega valamisel ja graveerimisel.”

Kui Kristiina Kõllo seitse aastat tagasi Goldtime’is alustas, ei olnud kihlasõrmuste ostmine väga levinud, lisaks ei män­ ginud tähtsat rolli see, et sõrmusel säraks teemant. Eelistati klassikalist punasest kullast ühe valge kiviga lihtsat sõrmust. „Praegu on aga hästi tähtis, et kivi kihlasõrmusel oleks just nimelt teemant,” tunnistab Kristiina Kõllo, et teeman­ ti on hakatud väga väärtustama. Muutus on naise sõnul toimunud umbes viimase kolme aasta jooksul. „Tundub, et pärast majanduslangust on inimesed hakanud kihlu­ mist ja abielu enam väärtustama.” Miks just teemant? „Teemant on vääriskivina hästi tu­ gev, puhas, särav ja haruldane. Need omadused võib üle kanda kahe inimese tunnetele ja suhtele, sümboliseerides kestust ja püsivat väärtust,” selgitab Kristiina Kõllo. Ka kihlasõrmuste puhul on Kristiina Kõllo sõnutsi hetkel trendikas kokku sobitada erinevaid kullatoone. „Julgelt mängitakse disaini ja metallitooni, aga ka kivi­ dega. Sõrmuse keskel võib küll olla traditsiooniline üks valge teemant, aga uudsem suund on, et sõrmuse õlgadele lisatakse väikesed säravad kivikesed.”

Eve Kaljusaar

Lauahõbe ja ehted aastast 1923

Klassikalised abielu - ja kihlasõrmused Eesti tootjalt. JUVEEL esinduskauplused Tallinnas: www.facebook.com/juveelid www.juveel.ee

Pärnu mnt 8 Kadaka tee 36 Järve Keskuses Rocca al Mare Kaubanduskesksues


Pulmatordi valimine ja valmimine on ääretult huvitav nii tellijale kui ka valmistajale. Trendid muutuvad ning iga tordi sünnilugu erineb eelmisest.

illiseid pulmatorte praegusaja pruutpaarid eelistavad ning mida erilist soovi korral val­ mis tehakse – seda uurisimegi. „Inimesed tulevad pulmatorti tellima oma soovide ja mõtetega, tihti kaasas internetiava­ rustest välja otsitud pilt,” sõnab Bonaparte’i peakondiiter Anne Must. „Võin julgelt öelda, et viimastel aastatel ei saa enam mingi­sugust enim tellitavat tüüptorti esile tuua. Ühtne trend on hakanud kaduma, juba varakult otsitakse vajalikku infot veebist ning satutakse meelepärastele variantidele. Aja jook­ sul on üha keerukamaks muutunud ka tortide välimus ning paljud soovivad personaalsemaid lahendusi. Väga popp on

Foto: shutterstock

Pulmatort kui kunstiteos


FotoD: shutterstock

tellida minikoogid korrusaluste peale. Meie klientide seas on trendiks tellida pulmatordile hõrgud petits fours’id (väikesed magusad suupisted) ja külalistele kingituseks nimetähtedega makroonid, mis on erilistes pakendites,” räägib Must.

Uhke ja suursugune

Aga ikkagi, millist maitset, kuju ja värvi eelistatakse kõi­ ge tihedamini? Või mida pulmatordi valimisel peamiseks peetakse? „Tort peaks paistma võimalikult suur ja pom­ poosne. Palju tellitakse torte ka korrusalustele. Eelistatu­ mad värvid on loomulikult puhas valge ja kreemikas, kas suhkrumassist või heledast martsipanist,” selgitab Must. „Pulmatortidest rääkides meenub mulle üks meeldejää­ vaim 2013. aastast – sooviti 25 kg kaaluga, peene pitsorna­ mendi, üleni kullavärvi ja valgete väikeste liiliatega torti, mis nägi tõeliselt suursugune ja uhke välja. Sellist inspiratsiooni­ allikat meil just väga tihti ette ei satu!” meenutab Must. Kindlasti ei saa torti valima asudes üle ega ümber sel­ le hinnast, kuid kõik sõltub nii suurusest, kaalust kui ka keerukusest. Siinkohal sõnab Must, et mingisugust konk­ reetset summat nimetada ei saa. „Nii nagu erineb idee ja teostus, kujuneb ka hind materjali, keerukust ja teostust silmas pidades. Palju sõltub kliendi soovidest, külaliste arvust ning sellest, kui keerukad on kaunistused ja ka tort ise – mida erilisem, seda kallim. Reeglina oma mõtetes val­ mis settinud ideaalist loobuma ei kiputa, isegi hinda vaa­ gides. Pulmatort võikski unikaalne olla, sest tegu on ühise elu alguse tähistamiseks loodud meistriteosega.” „Tahan aga rõhutada hoopis seda, et erilisemat torti soovides peaks oma mõtetest juba varakult märku andma. Mida ainulaadsem tort, seda rohkem võiks kokkadel teos­ tuseks aega olla. Tellimus oleks vaja esitada vähemalt kaks nädalat enne pulmapidu,” lisab Must. Kel veel konkreetset ideed mõttes pole, kuid soov tort eelseisvaks tähtsündmuseks kätte saada, soovitab Must pi­ dada nõu spetsialistidega, kellel kogemuste pagas päris suur.

Valik on mitmekesine

Ka tordimeister Esta Märss kinnitab, et pulmatortide puhul on noorpaaride eelistused aja jooksul muutunud. „Vähenenud on soov tellida trühvel-, kohupiima- ja puu­ viljatorte. Mida aeg edasi, seda keerukamaks tordid lä­ hevad. Kui enne oldi rahul tavalise biskviidiga, siis nüüd soovitakse juba brownie-põhja. Kreemikate on asendunud

12

lumivalge martsipani- või suhkrumassikattega. Biskviiti­ de vahele soovitakse eri maitse ja värviga kreeme-marju. Eelis­ tatakse vähem magusaid torte, isegi natuke hapu­ kaid, sest suhkur ja martsipan on juba piisavalt magusad,” loetleb Märss viimase aja torditrende. Uute suundadena nimetab tordimeister kreemiga kaetud cupcake’e (väikeseid keeksikesi), mis on mõeldud igale peoli­ sele personaalselt. Kasutatakse ka võimalust pakkuda küla­ listele kindla kujuga torditükki – ikka tellija fantaasia järgi. Peamiselt soovitakse Esta Märsi sõnul siiski korrustor­ te – nii kandilisi kui ka ümaraid. „Tordid asuvad sel juhul spetsiaalsel alusel, kuhu saab vajadusel korruseid juurde panna. Pulmadele vastavalt on värvideks ikka valge või heledapoolsemad toonid. Lilled ja kaunistused on tavali­ selt seotud kas pruudikimbuga või noorpaari nägemusega oma pulmatordist. Materjaliks eelistatakse tihti naturaal­ seid tooraineid ja seega tellitakse väga palju torte erategi­ jatelt, kes on võimelised sellistele soovidele vastu tulema. Tordi välimuse ja suuruse kontseptsioon selgub suhtlusest noorpaariga – nende nägemusest ja meie pakutavatest või­ malustest,” lisab Märss.

Suhtlemine tagab soovide täitumise

„Varane suhtlemine ja katsetamine annab alati parima tu­ lemuse,” soovitab Märss. „Tihtipeale saavad noorpaar ja tordi­valmistaja varem kokku, tordimeister on ette valmis­ tanud erineva sisu ja kattega tükid ning noorpaar teeb oma esmase valiku. Siis saab juba maitset ja välimust täpsusta­ ma hakata. Edasi pannakase paika kaunistused ja värvid.” „Meil tuleb mõelda ka sellele, kuidas oleks võimalik tort kõige ohutumalt peokohta transportida. Pulmatorti­ del on veel väike iseärasus – need ei pruugi peokohas ole­ vasse külmkappi mahtuda ja seega tuleb nad kohale toi­ metada õigeks ajaks. Tihti lisatakse lõplikud kaunistused alles peopaigas enne lauale viimist,” räägib Märss, et kõik ei olegi nii lihtne. „Võin öelda, et kuna iga tort on oma noorpaari nägu, on just pruut ja peigmees ise ühed peamised inspiratsiooni­ allikad. Kindlasti on abiks internetis leiduv pildipank ja tordivalmistamistele pühenduvad leheküljed, lisaks loo­ mulikult teised tordimeistrid. Oleme alati valmis katseta­ ma ja proovima!”

Kadri Penjam


Peigmehe riietus pole vähetähtis Pulmariietust planeerides-valides särab reeglina pruut ning peigmees unustatakse vaat et üldse ära. Kuidas mees stiilselt riidesse panna ning paar omavahel harmoneeruma saada – see on juba omaette kunst, mida mõistavad vaid rätsepad. mblusateljee-salongi Boliree esindaja Signe Rank sõnab alustuseks, et peigmehe pulma­ riietuseks on Eestis reeglina ikka klassikaline ülikond, ent kui lõigetest rääkida, soovitakse sageli praegusel hetkel populaarset slim’i. „Eelistatav värvivalik on juba laiem,” lausub Rank. „Valmisülikonnad, mis ateljeesse korrigeerimisele jõuavad, on enamasti veidi läikivast tumedast või šampanjatooni materjalist. Mõnda aega on domineerinud valge ja šam­ panjavärv ning kõige selle kõrvale on jäänud ka klassikali­ ne must. Maalähedase stiili pulmades kasutatakse loodus­ likke materjale, lina ja puuvilla. Muidugi siis on rõivastus sageli talupojastiilis või kannab Itaalia mõjutusi. Üldjuhul kirjutab peigmehe riietuse ette pulma stiil või pruutkleit. Väga levinud on kleidimaterjalist rätik või lihtne kaunistus rinnataskus, aga ka kleidiga sobivas toonis vest.”

Traditsioone järgiv või mitte?

Kui traditsioonilised või katsetamisvalmid eesti mehed pul­ mas riietust valides on? „Täpselt nagu pruudidki – kas on kujunenud mingi­ sugune üldlevi­ nud nägemus või jäädakse kuhugi Fotol Signe Ran vahe­peale, harvem k. soovitakse hoopis midagi ainu­ laadset. Vähemad tahavad või julgevad eksperimenteerida, kuid on vastuvõtlikud detaili- või etiketisoovitustele. Need,

PULMAPIDU

EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS Ainulaadne võimalus pidada pulmi meie esivanemate traditsioonide ja kommete järgi ehedas ajaloolises keskkonnas.

UURI LISA: www.evm.ee või 654 9109


kes on otsustanud, et peab olema midagi erilist, juba ena­ masti teavad, mida soovivad,” ütleb Rank. Kõnekas valiku­ te mõjutaja on kindlasti ka rahvuslik ja sotsiaalne päritolu. Kui rääkida hinnast, kujuneb summa tellimuse järgi – nagu alati. „Tööraha sõltub materjali iseloomust, figuurist ja soovidest ehk töö mahust: talupojastiilis särk ja püksid alates 240 eurost, pintsak ja püksid alates 800 eurost, lisan­ duda võivad voodril vest alates 160 eurost, lips või kaela­ side, särk alates 120 eurost (lisandub materjal). Igale tööle tehakse siiski eraldi kalkulatsioon. Suured soovid võivad tõsta summa mitme tuhande euroni, alustades sellest, kui tellida kõrge kvaliteediga materjal Euroopast, ja lõpetades käsitsi tehtud tikanditega.” Signe Rank tahab pruutpaaridele südamele panna, et mida varem rätsepa poole pöörduda, seda parem. „Kolmneli kuud enne pulmi võiks tellimisega kindlasti alustada, sest vahel tuleb ka eeltööd teha ja järjekord võib ees olla. Juhul kui on ka pruutkleidisoov, tasub endast märku anda veelgi varem.” Juba pulmade plaanimisel soovitab Signe Rank rät­ sepaga täpsustada, kui palju peaks aega varuma, ja soo­ vitavast rõivastusest võimalikult täpse kirjelduse andma, sest ettekujutus on inimestel väga erinev. Tihti kasutatakse võimalust saata internetist leitud fotosid, et oma soove de­ tailselt edastada. Ülikonna valmimiseks on vajalik kohtu­ da vähemalt neli korda, väga eriliste soovide või keerulise figuuri puhul rohkemgi. Sageli leiab pruutpaar rõivaid tellides ning omavahel arutades veel üht-teist, mida täp­ sustada ja muuta.

Neli kohtumist

Nagu öeldud, läheb peigmehe riietuse valmimiseks vaja nelja kohtumist. Esimesel räägitakse läbi kõik soovidootused, võetakse mõõdud. „Iga kliendi puhul alusta­ me ideedest ja püüame saada võimalikult täpse pildi nii materjalieelistusest, pulmade stiilist kui ka harjumustest. Eesti mees avaneb aeglaselt, kuid mõnikord on tal oma soovidest vägagi selge pilt. Püsikliendiga on juba lihtsam. Vajadusel aitame materjali leidmise, disaini ja muu võima­ likuga,” sõnab Rank. „Pulma-eelarved on tihti küllaltki limiteeritud. Sage­ li soovitakse heledat ülikonda, mida kantaksegi vaid üks kord  – oma pulmas,” ütleb Rank. Just seepärast jõuavad mehed ateljeesse valmisülikondadega, mida figuuri järgi kohendada. „Rätsepatööd eelistavad peiud, kes tahavad midagi erilist või klassikalist ülikonda pikemaks ajaks ehk nn kaks ühes; samuti need, kelle suurus või keha­kuju valmis­ülikonda osta ei võimalda. Rätsepaülikonna teeme valmis spetsiaalselt konkreetsele mehele, lisaks anname kaasa soovitusi ning arutame läbi muud detailid, sh etiketi.” „Kui meenutada, milliseid huvitavaid ja eriilmelisi töid meilt tellitud on, tuleb esimesena pähe rahvuslike sugemete­ ga ülikond, mida kaunistasid käsitöötikandid, ning ülikond, mille tegumoes oli klassikaline stiil segatud noorte vabaaja­ rõivastuse lõike ja elementidega. Tihti on mehed julged katsetama just põnevaid voodrilahendusi ja väikeseid de­ taile,” on Signe Rank rõõmus ning julgustab individuaalset rätsepa­tööd eelistama nii pulmadeks kui ka muidu.

Kadri Penjam

Tallinna Botaanikaaed kutsub Sind tähistama elu erilisemat päeva –

abielu sõlmimist ja pulmapidu maalilises looduses ja troopiliste taimede keskel.

Too oma elu tähtsaim hetk välja traditsioonilisest perekonnaseisuametist õiterohkesse rosaariumisse, lõhnavale sireliplatsile või eksootiliste palmide alla.

Võimalusi on veel teisigi – tulge ja tutvuge!

pulmadeks! ht ko s ni au K 14

Tallinna Botaanikaaed W Kloostrimetsa tee 52, Tallinn tel 606 2668 W www.botaanikaaed.ee


Telli nüüd

Anne & Stiili eriväljaanne, Unistuste Pulmad Unistuste Pulmad koondab kõike, mida pulmadeks vaja: alates peopaikadest ja fotograafidest kuni kleitide, ehete ja eriliste stiilipeonippideni välja. Ajakiri hõlmab peale suvepidude ka kauneid sügis-, talve- ja kevadpulmi igale maitsele ja eelarvele ning palju ideid nende korraldamiseks. Ajakirjast Unistuste Pulmad leiab kõike vajalikku ka peigmeestele, lastele, pruutneitsitele ja külalistele: mida pulma selga panna, kuidas meiki või soengut teha ja mida abiellujatele kinkida. Ajakiri ilmub aprilli alguses.

Kõigi ajakirja tellijate vahel läheb loosi Unistuste Pulmade kingipakett väärtusega 1215 eurot, kuhu kuulub: Carmen Heelsi kingad 78.CarmenHeels.ee

Priit Pressi & Lillede pruudikimp ja rinnanõel 120.- Pplilled.ee

abielusõrmused 300.Gvido.eu

Bonaparte’i 5 kg kohupiima-laimi pulmatort martsipanikattega 140.- Bonaparte.ee

Dolce & Gabbana uhiuus parfüüm Dolce 65.Dolce Vita parfümeeriapood

Piret Ilvese moemaja maani siidkleit sinu mõõtude järgi 440.PiretIlves.com

Ajakirja saad tellida telefonil 666 2233, e-posti teel tellimine@kirjastus.ee või aadressil http://www.kirjastus.ee/unistuste-pulmad/. Loosimises osalevad kõik tellijad, kes on ajakirja eest tasunud hiljemalt 20.03.2014.

Marc & André pesukomplekt 72.- MarcandAndre.com

15


Esimene ste kihla- ja abielusõrmu keskus Eestis

Üle 1500 mudeli abielusõrmuseid.

www.matikuld.ee Disaini oma ainulaadne sõrmus arvuti abil! EKS Kaubamaja • Mustamäe tee 12, Tallinn • tel 656 6516


PULMAEKSPRESS (veebruar 2014)  

EESTI EKSPRESSI erinumber PULMAEKSPRESS (27.02.2014)

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you