Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond August 2022 Tallinna esimene kaasaegne jalakĂ€ijatele orienteeritud linnakvartal pakub oma hinnatud arhitektuuri ning 15 eriilmelise söögikohaga mĂ”nusat naudisklemist. 30.10.2022kuni8)(RotermanniPalmigaleriisRotermanniavatudâApetiitlikâNĂ€itusNestorLaura&HeiterHelisFoto:âą
VĂ€ljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Tiina Köster, tiina.koster@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeeida.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek TrĂŒkk: AS Printall ALL YOU NEED IS LOVE... & Mussels MEREANNI-GASTROBAARTALLINNAKESKLINNAS @lovemusselstln lovemussels_tln Mere pst.6e 650 4060 LINNA VĂRSKEIM VALIK AUSTREID, SINIMEREKARPE JA KREVETTE TEISIPĂEVAST PĂHAPĂEVANI! E suletud AVATUD T-N 12-22 · R 12-23 · L 13-23 · P 14-21 Martin Hanson SISSEJUHATUS jĂ€rgnebAroomisuvelemaitsesĂŒgisM illine paik meenub kohe, kui mainida Ă”hus pehmelt hĂ”ljuvate hĂ”rkude apelsiniĂ”ite lĂ”hna, mis segunenud soolaka sooja meretuulega siidiseks kardinaks reaalsuse ja utoopia vahel? VĂ”i kui ninna lööb mĂ”rukalt umamirohke muskusearoom, mida saadab kĂ”rbekuumusest praetud rohu hĂ”ng? VĂ”i mis paika sattusime, kui iga meeleelundi tĂ€idab lopsakas ja vĂ€rskendav sirelilĂ”hn koos kergelt tooni andva mĂ€rja asfaldi ja niidetud muru aroomiga? Vastused vĂ”iksid olla ÀÀrmiselt lihtsad, sest tegemist on maailma kolme looduslikult kĂ”ige aromaatsema paigaga: Amalfi rannapromenaad, Andaluusia oliivivĂ€ljad ja TĂ€htvere linnaosa Tartus. Suvi on aroomide, maagiliste aroomide, ajastu. Ăhtegi paika ei linnas, ei maal, ei merel pole aroomide pillerkaar jĂ€tnud puutumata. TĂ”eline lĂ”hnaseniit saabub tĂ€pselt juuli keskel, kui Ă”itseb kĂ”ik, mis Ă”itseda saab, korraga ja vĂ”imsalt. August lisab sellele juba kĂŒpsemad noodid, aroomid, mis ei ole enam lapselikud, vaid juba tĂ€iskasvanueas. Loomulikult on puudu kirss ja rabarber, mĂ”ned olulised lĂ”hnad veel, kuid millise aroomiteose maalivad ristikhein, hibiskus, majoraan ja gladioolid, lisaks metssalvei ja kassisaba. Nuusutage, laske suus sellel kĂ”igel samuti elu elada. Aasta ei ole Eestis iialgi nii lĂ”hnarohke, aroomides vĂ€ljendusrikas kui just nĂŒĂŒd! Kui suvi aga lĂ”ppeb, tĂ€rkamisest ja kasvamisest saab kĂŒpsemine, algab see osa aastast, mil rĂ”hk lĂ€heb ĂŒle maitsetele. KĂ”ik, mis Ă”itses, hakkab riburadapidi valmima. Ning valmiva söödava mĂ”ttes on huvitav jĂ€lgida, kuidas suvi ja sĂŒgis on ĂŒhel ja samal ajal ĂŒksteisele jĂ€rgnevad, aga ka ĂŒksteise kĂ”rval liikuvad. Nii valmib midagi juba juulis, palju augustis ja enamik massist â Eesti parimate maitsete massist â kuudel, milles r-tĂ€ht sees. Ning maitsed vÀÀrivad ootamist, sest peegeldavad neid aroome, mis ootusĂ€revust tekitasid.
TĂ€helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂ”ib kahjustada teie tervist. ĂŒhe kĂ”ige kuulsama napsi Metaxa perekonda lisandus Ă€sja tĂ€iesti uus, tĂ€iuslikult Kreeka elu ja tundeid kokku vĂ”ttev Metaxa 5* Orange. Lisaks tavapĂ€rasele mahedusele ja soojusele tunneb iga jooja uues Metaxas Ă€ra kĂŒpsete apelsinide kogu maitsebuketi. Uus Metaxa sobib imeliselt nii kokteilidesse kui ka niisama nautimiseks. maitse
Kreeka
4 LIVIKO Kreeka APELSINIDE tÔeline
Metaxa roosiaroomidja Metaxa pĂ”hilised aroomid ja maitsed tulevad âMuscatiâ viinamarjadest valmistatud veinist. Aroomides on tunda aga ka sidrunit, koriandrit ja muid ĂŒrte. Legendi kohaselt kasutatakse Metaxa valmistamiseks ka roosiĂ”isi. Olgu, kuidas on, Metaxa on oma olemuses aromaatne ja pehme, seda nii suule kui ka ninale.
Nad asuvad rĂ€nnakule, mis viib lĂ€bi naudingute, mis mĂ”eldud igale meelele, rĂ€nnakule, mida elu jooksul aeg-ajalt ikka ette vĂ”etakse.â
TĂ€helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂ”ib kahjustada teie tervist. âNeed, kes soovivad Metaxat tĂ”eliselt avastada, vĂ”tavad ette unikaalse ja ootamatu teekonna.
5 LIVIKO
â just sellel eripĂ€rasel poolsaarel kasvavad Metaxa 5* Orangeâi valmistamiseks kasutatud apelsinid. Kuldse helgiga merevaigukarva joogi valmistamisel on kasutatud Kreeka pĂ€ikese kĂ€es valminud apelsinide koortest pressitud naturaalset Ă”li. Selline valmistusmeetod kombineerib Metaxasse nii apelsinikoorest pĂ€rit mĂ”rususe kui ka tavaliselt viljaliha maitsmisel tuntud magusad noodid. Uue Metaxa aroomis on tunda lisaks apelsiniĂ”itele ka kerget aprikoosi ja karamelli. SuurepĂ€rane lisand suvistele seiklustele maitsemaailmas! jooginaudingEraldiseisev
Constantinos Raptis, praegune Metaxa Master
Metaxat on lĂ€bi ajaloo ĂŒritatud panna samasse klassi nii konjaki kui ka brĂ€ndidega, kuid pĂ€rast aastakĂŒmnetepikkuseid maitsmisi tuleb tĂ”deda, et see merevaigu karva jook kuulub iseseisvalt tĂ€iesti eraldi kategooriasse. JĂ”uka siidikaupmehe pojana rĂ€ndas Spyros Metaxa maailmas palju ringi, koges maitseid ja aroome. Mida ta aga oma rĂ€nnakutelt ei leidnud, oli naps, mille maitse oleks pehme ja siidine, kuid samas iseloomuga ja Ă€kiline, unikaalne. Nii asutaski mees koos oma vendade Eliase ja Alexanderiga 1888. aastal Ateenas esimese tehase, mis pani aluse praegusele impeeriumile. Metaxa muudab eriliseks selle valmistamiseks kasutatud tooraine: vaid parimad Samose saare âMuscatiâ viinamarjast valmistatud veinid, neist veinidest pĂ”letatud destillaadid ja iseloomukamad vahemerelised ĂŒrdid ( botanicals ). Just Samose saare lopsakuses kasvanud viinamarjad annavad selle Ă”ige intensiivse maitse, mida Metaxa meistrid on juba ĂŒle 130 aasta taga ajanud. Viies Metaxa meister Metaxa napsimajal ei ole meister destilleerijat ( master distiller ) ega meistersegajat ( master blender ), kes ohjaksid selle unikaalse joogi igapĂ€e vast arengut. Selle asemel on joogi nĂŒansse absoluutsete sĂŒgavusteni tundev Metaxa Master. Alates 1888. aastast on napsimajal neid olnud vaid viis ja praegu juhib Metaxa tootmist juba ligi 30 aastat ametit pidanud Constantinos Raptis. Just tema valib vĂ€lja parimad veinid, parimad destillaadid, parimad ĂŒrdid, millest segada kokku erinevate tĂ€rnidega Metaxad. Raptise kirg vaid parimate napside loomisel on see, mis on viimase 30 aasta jooksul suutnud hoida elus vana ja luua uut. Traditsioonide ja stiili segamine modernsete maitseootustega tĂ”id tema kĂ€e alt Metaxade rivisse ka 12 Star joogi. TĂ€rnidega joogid Praeguseks on tĂ€rnidega rikastatud Metaxa pudelid tuntud kogu maailmas. Kohe pĂ€rast Metaxa loomist hakkas see levima Vahemere maades, jĂ”udes 1900. aastal juba ka USA turule. Sealt alates on Metaxa tuntus vaid kasvanud. Selleks et Metaxa oleks oodatud iga jooja klaasis, on loodud lai valik erineva maitse ja tĂ€rniga jooke. Valikus on nii kergemaid lillelisi ja puuviljaseid napse kui ka palju delikaatsema karakteriga, vaid parimate aastakĂ€ikude Metaxadest kokku segatud jooke. IgaĂŒhele midagi, igaksMetaxasĂŒndmuseks.eiolemĂ”eldud baarikappi seisma, Metaxa on mĂ”eldud joomiseks: kas jÀÀga vĂ”i ilma, ĂŒksi vĂ”i seltskonnas, kokteilina vĂ”i puhtalt. Nagu ĂŒtleb ka Metaxa lipukiri: Ă€ra lihtsalt joo, avasta!
MetaxatKuidas juua? Metaxa joomiseks ei ole ainuĂ”igeid viise, Ă”ige on nautida seda jooki tema tĂ€ies hiilguses. Selleks et seda teha, on kolm parimatEsiteksviisi.vĂ”ib Metaxat juua puhtana, pitsist vĂ”i konjakiklaasist. Teiseks vĂ”ib sellesse konjakiklaasi Metaxa kaaslaseks puistata ĂŒheainsa suure tĂŒki jÀÀd. Kolmas variant on segada pikas jÀÀga tĂ€idetud klaasis kokku Metaxa, kurgiviil ja ingveriĂ”lu ( ginger ale), kaunistuseks lisada keeruga sidrunikooreviil.MetaxaOrangeâi parimaks nautimiseks segage see jÀÀga tĂ€idetud klaasis puhta toonikuga ja lisage joogile apelsiniviil.
Peloponnesos on poolsaar Kreekas Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ĂŒhendab mandriga KĂłrinthose maakitsus
Kohtusin praeguse aja Eesti olulisima ja parima toidufotograafi Lauri Laanega 2000ndate keskel ajakirja Köök toimetuses, kuhu olin asunud Ă”hina ja lolli peaga kirjutama oma esimesi katsetusi toiduajakirjanduse vallas. Lauri oli samal ajal alustamas oma teekonda toidupiltnikuna ja osutunud selles erakordselt andekaks. Nagu ĂŒtleb fotograaf nĂŒĂŒd, siis on toidust piltide tegemine andnud vĂ”imaluse seigelda ĂŒhes unikaalses, pĂ”nevust ja kirge tĂ€is maailmas.
TOIDULAUALEteekondT
âEnne kui lĂ€heme pikemate juttude juurde, ma tahaksin tĂ€nada Ene Kaasikut (ajakirja Köök peatoimetaja ja ĂŒks asutaja), kes mind noore ja rohelisena vĂ”ttis toiduajakirjale pilte tegema. Ilma temata ei oleks ma siin, kus ma hetkel olen. Ma olen saanud lĂ€bi toidufotograafia palju reisida, kohtuda hĂ€mmastavalt toredate inimestega, kellest paljusid saan tĂ€naseks oma sĂ”pradeks kutsuda,â rÀÀgib Laan. Teekond toidufotode juurde sai aga alguse Tallinna Sidekoolist (nĂŒĂŒdsest Tallinna PolĂŒtehnikumist), kuhu noor keskkoolilĂ”petaja endale ametit omandama lĂ€ks. Kaotatud IT-mees, leitud piltnik! âMa lĂ€ksin sidekooli Ă”ppima fotograafiat. Olin otsustanud, et foto on see, millega ma tahan ennast siduda, lisaks tundus see olevat amet, mis ei ole liiga raske, pakub vĂ€ljakutseid ja sellega saab elus hakkama. Mul on tegelikult hea meel, et ma ei lĂ€inud akadeemiasse (ERKI), kus oleks
6 TOIDUINIMENE
oidufotode tegemine tundub lihtne. Me kĂ”ik oleme restoranis vĂ”i koh vikus riskinud roa jahtumisega, et kadreerida toit parimasse vĂ”imalikku fotosse, mida siis maailmale egoistli kult jagada. Kuid selleks, et pilt nĂ”retaks vĂ€rvist, maitse ja aroom peegelduks sellelt meeltesse ning toit saaks âmĂŒĂŒdudâ, on vaja palju enamat. On vaja head silma, arusaama toidust pluss hĂ€id suhteid nendega, kes selle toidu on valmistanud. Sest kui tunned kokka, siis saad aru, mis on selle toidu fookus, mida pildile pĂŒĂŒda.
Tekst: Martin Hanson Fotod: Lauri Laan Juhuslikkuse
AlkoholTegemistTÀhelepanu!onalkoholiga.vÔibkahjustadateietervist. Ready-to-drink spritz auhinnatud Argentiina vahuveinist ja naturaalsest Ilmaapelsinibitterist.kunstlikevÀrvainete ja sÀiltusaineteta, 50% vÀhem suhkrut. Serveerimisel lisa vaid jÀÀd!
8 TOIDUINIMENE
Ka sisuliselt on fotograaf muutunud: ei aja enam taga ĂŒhe pildi perfektsust vĂ”i ĂŒhe seeria ideaalsust, pigem on oluline tellija, selle inimese vĂ”i restorani tunne ja emotsioon piltidega seoses.
olnud vĂ€ga tugev kunstiline suund, palju joonistamist ja kompositsiooni. Sidekoolis Ă”petati ennekĂ”ike ikkagi tehnilisi oskusi. Kuidas valida objektiivi, kuidas kiiresti valida Ă”iget sĂ€ri ja ava, kui liigud kiiruga pimedast valgesse ruumi, ja nii edasi. Praktika oli ÀÀrmiselt oluline, vĂ€hem kunsti. Kogu see osa sai endal lĂ€bi katsetatud ja endale selgeks tehtud,â selgitabKoolisLaan.tekkis ka kohe vĂ”imalus hakata fotograafina esimesi âkeikasidâ tegema. Nii on Lauri oma karjÀÀri alguses pildistanud kĂ”ike, mis vĂ”iks pĂ€he tulla. Ăhel reedel helistas Laanele kursaĂ”de, kes oli linnast vĂ€ljas, kuid kellele pakuti seal kiiret tööd. Lauri rentis ruttu ĂŒlikonna, haaras kaasa oma varustuse ja lippas tööle. Selgus, et pildistada oligi vaja lisaks sĂŒndmusele ka toitu, ajakirja Köök tarbeks. Sealt siis kĂ”ik alguse saigi, juhusest.
âMidagi siis Ene minus nĂ€gi, sest kutsus mind jĂ€rjest uuesti fotosid tegema. Kuni selleni, et olingi ju aastaid ajakirja Köök pĂ”hifotograaf, pildistasin peaaegu kĂ”ik pildid,â rÀÀgib Laan. Ning kuna maksti hĂ€sti, siis sai noor fotograaf hakata omale jĂ€rjest varustust ostma. Laan rÀÀgib, et on kĂ€inud Ă€ra selles staadiumis, kus ajas kokku absoluutselt kĂ”ik vĂ”imalikud vahemikud objektiividel, vĂ€litöödeks vajalikud mitu hiigelsuurt vĂ€lku, meeletus koguses erinevat nodi.âPildid tulid head, kuid mida aeg edasi ja mida enam kogemust ning oskuseid tekkis, seda enam sain aru, et see on kĂ”ik ebavajalik. MĂŒĂŒsin ĂŒhel hetkel kĂ”ik maha ja jĂ€in umbes kahe objektiivi juurde. Lisaks lasin emal Ă”mmelda endale erineva suurusega reflektoreid. Ise modifitseerisin fotokotti, et kĂ”ik vajalik oleks mugavalt haaratav ja ka kiiresti tagasi pandav. NĂŒĂŒd liigun ringi vĂ€gagi tagasihoidliku aparatuuriga, kuid mul ei ole rohkemat ka vaja. Vist saab siis öelda, et ma olen ikka arenenud nende 15 aasta jooksul,â rÀÀgib Laan. Ka sisuliselt on fotograaf muutunud: ei aja enam taga ĂŒhe pildi perfektsust vĂ”i ĂŒhe seeria ideaalsust, pigem on oluline tellija, selle inimese vĂ”i restorani tunne ja emotsioon piltidega seoses. Nagu Laan ise ĂŒtleb â ta ei suru ennast enam teistele peale, vaid laseb piltidel tulla nii, nagu on vaja sellel, kesâVĂ”ibmaksab.tunduda, et see on kĂ€egalöömine vĂ”i allaandmine, kuid mul on tunne, et see on just suurim kasv. Oskus enda ego alla suruda ja pakkuda sellist tulemust, mis teeb rÔÔmsaks nii tellija kui ka selle, kellele pilte hiljem nĂ€idatakse. Mul on tunne, et seda Ă”petas mulle koroonaaeg, kui pidin vĂ”tma vastu mĂ”ned nii-öelda liinitööd, kus tavapĂ€rasele loomingule polnud jĂ€etud liiga suurt rolli. Aga ka see on fotograafi argipĂ€ev, teha seda, mis ehk 100% endale ei meeldi,â rÀÀgibKĂ”igeLaan.meeldivam on fotograafi sĂ”nul teha tööd nende kokkade ja toiduinimestega, kes mĂ”istavad anda Laanele vabamad kĂ€ed, kes tulevad ise appi taldrikut ja sellel olevat pildi jaoks paremaks sĂ€ttima. Raske on aga
KÔige meeldivam on fotograafi sÔnul teha tööd nende kokkade ja toiduinimestega, kes mÔistavad anda Laanele vabamad kÀed, kes tulevad ise appi taldrikut ja sellel olevat pildi jaoks paremaks sÀttima.
10 TOIDUINIMENE
Laevakapten Veel ĂŒks asi, mida aeg on Laanele Ă”petanud, on oskus teha vĂ€hem pilte. Ei ole vaja pildistada sadu vĂ”i tuhandeid kaadreid âsaab hakkama ka kĂŒmme korda vĂ€hemaga. Lisaks on mees hakanud just viimasel ajal mĂ”tlema asju teistmoodi, vaatama asjadele teisest otsast. Kui varem oli oluline töö,
Kunst on magus Professionaalsed kĂŒpsetus- ja köögitarvikud, seadmed, tooraine, vĂ€ikevahendid. Konsultatsioonid, koolitused.
KĂŒsi info@icake.eelisa5018665www.icake.ee
Hakkasin mĂ”tlema, et mis on mulle tegelikult oluline. Ikkagi inimesed. Ema, vend, mu poeg. Surivoodil ei tahaks kahetseda, et lĂ€hedastega piisavalt aega ei veetnud. Sai tehtud palju pilte, kuid inimestega polnud aega koos olla. nendega, kes teavad enda arvates, kuidas hea pilt saada, ja suruvad seda nĂ€gemust peale. Neid on, kuid iga aastaga aina vĂ€hem, ĂŒtleb Laan.
karjÀÀr, endale nime tegemine, siis nĂŒĂŒd on fookus liikunud mujale. âHakkasin mĂ”tlema, et mis on mulle tegelikult oluline. Ikkagi inimesed. Ema, vend, mu poeg. Surivoodil ei tahaks kahetseda, et lĂ€hedastega piisavalt aega ei veetnud. Sai tehtud palju pilte, kuid inimestega polnud aega koos olla. Ja hobid muutusid samuti oluliseks, sellised, mis annavad hingele kosutust,â rÀÀgib Laan. Suurim hobi on mehel jahid ja purjetamine. Laan ise vahetas just oma esimese, viis aastat edukalt teeninud aluse suurema vastu vĂ€lja. âMul on jaht. Uputad sellesse aega, tĂ€helepanu ja energiat, kuid sellest pole ĂŒldse kahju. TĂ€ielik kurioosum. Uue jahi, 31-jalase aluse tĂ”in ise sĂ”pradega Göteborgist lĂ€bi Taani vĂ€inade Ă€ra. Suht uskumatu ja ulmeline sĂ”it oli, kĂŒmne pĂ€evaga tulime lĂ€bi tormi ja vaikuse Tallinna. Juulis kĂ€isime juba Turu saarestikus uudistamas. Jahiga merele minek on rahustav,â selgitab Laan. Gurmaan? Kodus Laan ise eriti sĂŒĂŒa ei tee. Head toitu aga oskab nautida kĂŒll. See oskus on aga tulnud aastatega, alguses oli oluline foto, siis fakt, et sai pĂ€rast tööd sĂŒĂŒa, ja alles siis hakkasid tekkima arusaamad maitsetest, toorainetest, kokkade kĂ€ekirjadest. Mida Laan ise kodus teeb, on veiseliha, steikide praadimine ja grillimine tuleb ka hĂ€sti vĂ€lja. âOlen kĂ”igesööja, kuid aastatega olen hakanud ka valima, mida söön ja mis kvaliteedis kraami söön. Mereannid istuvad mulle absoluutselt igast asendist, kui peaksin tooma vĂ€lja mingi toidu vĂ”i tooraine, mis mulle eriti meeldib. Kuna ma pildistan toitu vĂ€ga tihti, siis ma puutun kokku Eesti parimate kokkade valmistatuga ja saan oma hea toidu elamuse sealt kĂ€tte. SeetĂ”ttu ei pea ma ise kodus liigselt pingutama,â lisab Laan. Mis aga edasi? Fotode tegemist Laan ei jĂ€ta, toidust ei kaugene, kuid aina enam valib tugevalt, millistele töödele jah-sĂ”na annab. Ning mis kĂ”ige olulisem: Laan lubab Ă”ppida Ă€ra ka enda parema mĂŒĂŒmise, sest siiani ei ole Eesti number ĂŒks toidufotograafil kodulehte ega agenti, kes teda mĂŒĂŒks. Kuid tundub, et edukas saab olla ka ilma, sest Eestis ei ole inimest, kes ei ole Laane tehtud pilte nĂ€inud.
TOIDUINIMENE
15 RESTORAN
Tekst: Martin Hanson Fotod: Lauri Laan K Ă”ige paremas mĂ”ttes ama tööridest Ă”dede Triin, Kerti ja Kadri Visseli loodud resto rani suvises menĂŒĂŒs âKĂŒlluse aegâ on leida pisikesi tehni lisi vigu (ebavajalik ja ebaloomulik tehislik kurgikaaviar), mĂ”ningad maitsekombod on taldrikul liiga keeruliseks aetud (lamba- ricot ta -ravioolid kitseleemes), paaris kohas ei saanud aru, mida kokk öelda tahtis (savis kĂŒpsetatud kartuli vĂ€hene soolasus). Kui see kĂ”ik kĂ”rvale jĂ€tta, sai nautida midagi, mida liiga tihti â ei Eestis ega ka mujal â naljalt ei leia. Terviklikku ja peaaegu perfektset Ă”h tusöögielamust, mille kĂ”ik osad â joogivalik, toidud, keskkond, lĂ”hnad, helid, vastuvĂ”t jad â lĂ”id ebareaalselt sakraalse Ă”hkkonna. Ning ĂŒksi einetamisele andis see juurde tĂ€iesti unikaalse hĂ”llanduse. PĂ”lvkondade maitsed âTĂ€nu meie kirglikest aednikest, korilastest ja hoidistajatest vanematele jĂ”uavad menĂŒĂŒsse nii varakevadised kuusevĂ”rsed, sĂŒgisesed puravikud kui ka talveks varutud ebakĂŒdooniapĂŒree,â seisab restorani kodulehel. Ning lauses vĂ€ljendatud suhtumine ongi pĂ”hjus, miks peaks iga heast toidust lugu pidav eestlane oma sammud sellel suvel LĂŒllemĂ€ele seadma. KĂ”ik, mis reaalselt lauale saabub, ongi kohalik ja seda kahes olulises mĂ”ttes: lisaks sellele, et tegemist on pĂ€riselt kas LĂŒllemĂ€el vĂ”i kĂŒla lĂ€hiaedades kasvanud toorainega, pĂ€rinevad ka oskused just nendest toorainetest parim lauale panna sellest piirkonnast, kogukonnast. Mis eriti vÀÀrtuslik, enamik traditsioone on perekondlikud ja antud edasi vanaemalt emale ning sealt edasi tĂŒtardele. Ning uskuge mind, seda on igas taldrikule sĂ€titud maitses kenasti tunda. On tunda, kuidas lĂ€bi aastakĂŒmnete on prantslasliku jĂ€rjekindlusega proovitud lĂ€bi kĂ”ik maitsekooslused ja viisid, kuidas tarbida oma aia mett, metsast leitud seeni, kohalikku lammast, pĂ€rnaĂ”isi ja kĂ”ike muud. Toit on aga vaid ĂŒks osa sellest, mis on restoran Kolm SĂ”sarat. Elegantselt muinsuskaitsja Triinu nĂ€punĂ€idete jĂ€rgi taastatud, siinkandis Kingsepa taluna tuntud maja on kutsuv ja hubane. Pererahvas vĂ”tab vastu kui kaugeid sugulasi, kes pikast reisist vĂ€sinud ja nĂ€ljased. Avatud aknad ja ruumis levivad vĂ”imendatud loodushÀÀled suurendavad vaid ootust, et mida köögist pakkuma hakatakse.
et on sÀilinud veimevakk teadmistega, mida sooviksid röövida peakokad kogu maailmas.
VĂ”tame nĂ€iteks Karula lamba. Kas tead site, et Karula on ĂŒks suurimaid lambakasva tuspiirkondi Eestis? Kuna aasad, kus kohalik lammas vabalt elab, on rikkalikud punest ja köömnetest, siis maitsestab lammas end ela des ise ja köögis on vaja liha ĂŒksnes kĂŒpse tada, lisada vaid kerge sool ja pipar. Lammas, mida tollel Ă”htul maitsta sai, sulas suus, voo lavates mahlades saigi tunda aasamaitsete mĂ”ju. Teadmine sellest aitas vĂ€ltida ĂŒlemait sestamist ja pakkuda midagi enneolematut.
asutajad,Restorani
Poleks eluilmaski arvanud, et sĂ”idan ĂŒhe hea aasta esimesel juulil Karula rahvusparki, sean end LĂŒllemĂ€e keskel asuva kollase eestiaegse maja elutoanurgas lauda istuma ja mind ootab ees ĂŒks elu olulisemaid Ă”htusööke. Ma ei kohanud seal oma elu armastust ega leidnud vĂ”idukat lotopiletit, kuid kogesin midagi tĂ”eliselt omanĂ€olist. Restorani Kolm SĂ”sarat suvine menĂŒĂŒ on lennukas, uudishimulik ja mis peamine ⊠pĂ€riselt ka kohalik.
VĂ”i teine nĂ€ide: peakokk keetis eakast kitsest tummise leeme, mis ĂŒksinda oleks vĂ”inud kruusist serveerituna kanda vĂ€lja ĂŒhe kĂ€igu kogu menĂŒĂŒs. Kuid selle asemel lisati sellesse hulpima vĂ€rskeid, Ă€sja pĂ”llult korjatud köömneseemneid. Kreemise ja rasvase leeme taustal plahvatas Ă€kki hamba all vĂ€rske köömnetera, mis ajas silma suureks ja suunurgad ĂŒles ka kogenud Ă”gardil. Saabunud oli ĂŒks neist momentidest, mis kinnitasid restorani kohta tipus. Lisaks, kui tohin soovitada, vĂ”tke Ă”htusööki saatma mittealkohoolne joogikaart. Ădede enda kokku keedetud ja loodud limonaadid, tĂ”mmised, laagerdused on kui paralleelne seiklus ning sobituvad toiduga peaaegu et perfektselt. Elu olulisim Ă”htusöök? Kogu menĂŒĂŒd ĂŒmber jutustades vĂ”taksin Ă€ra ĂŒllatusmomendi. Tabula rasa annab sellele söömisele juurde unikaalse lisavĂ€rvingu. Iga uus kĂ€ik, mille juurde peakokk peab selgitava kĂ”ne, ĂŒllatab nii oma visuaalse kauniduse kui ka maitsete vĂ€rskusega. VĂ€rskusega nii toor aine kui ka ideede ja kombinatsioonide osas. Uskuge, igavaid ja juba proovitud kooslusi naljalt restoranis ei koge vĂ”i pakutakse neid tĂ€iesti uues kaleidoskoopilises formatsioonis. Kuidagi ei saa garanteerida, et sama sugune tunne valdab igat sööjat. Kuidagi ei saa kinnitada, et toit pakub restoranis igale sööjale sarnast valgustatust. Kuidagi ei saa ka lubada, et igaĂŒhe kogemus lĂ€he neb kirjeldatud naudingule. Saab aga vĂ€ita, et LĂŒllemĂ€el on nende kolme vĂ”imaluse ilm nemise ĆĄanss hetkel Eestis kĂ”ige kĂ”rgem. Ăed Triin, Kerti ja Kadri on suutnud koon dada ĂŒhte ajahetke, ĂŒhte menĂŒĂŒsse, ĂŒhte majja kogu enda pĂ€rinemise teekonna, ko gemused, peremĂ€lestused ja pĂ”lvkondade oskused. Ning sellest tekkinud energia ongi LĂŒllemĂ€el hetkel pakkumisel. KĂŒlluse aeg Juulis ja augustis pakutava menĂŒĂŒ inspiratsiooni on peakokk Kerti saanud enda sĂ”nul just sellest, mis hetkel vĂ€rskeim: aasalilledest, noortest hernestest ja porgandist, vĂ€rskest kartulist, kukeseentest, sĂ”stardest, lambast ja kalast. Kuigi inspiratsiooni on andnud nii loodus kui ka kolmanda Ă”e Kadri kasvatatud oma aia juurikad, siis vĂ€ga tugevalt on tunda ka eelnevate pĂ”lvkondade mĂ”ju. Paljude maitsekombinatsioonide leidmiseks, mis LĂŒllemĂ€el sööjateni jĂ”uavad, kulutavad peakokad aastakĂŒmneid, enne kui need ideaalselt paika saavad. See pole kriitika koka ega köögi suunal, see on kiitus sellele, Ă”ed Kadri, Kerti ja Triin Vissel.
gurmaanidLĂŒllemĂ€eĂED-
Viis viisi alustada hommikut ideaalselt âROTERMANNIS!
Kujuta ette, et sul on vaba hommikupoolik. Kujuta ette, et vĂ€ljas on selline aeg, mil linn on alles vaikselt Ă€rkamas âsuveperioodile omases tempos. PĂ€ike soojendab ja tunned, et oleks patt seda hommikut kodus veeta. Sa helistad sĂ”brannale ning otsustate, et tunnikese pĂ€rast saate kokku ja lasete sellel hommikul vabas tempos kulgeda âŠ
TĂ€pselt nii lĂ€ks minu ja minu hea sĂ”branna Helene Vetikuga, kui saime mĂ”ni aeg tagasi kokku Rotermanni kvartali sĂŒdames ning avastasime, et Rotermann on ideaalne koht ĂŒhe meeldiva pĂ€eva alustamiseks. Selle tĂ”estamiseks reastasime viis (ja mĂ”ned veel peale) viisi, kuidas just selles Tallinna erilise arhitektuu riga keskpunktis oma hommikut alustada. Röstitud RĂST Call us old fashioned, aga meie silmis ei saa alustada hommikut Rotermannis nii, et kĂ”nnid kĂŒlma nĂ€oga mööda RĂSTist. Isegi kui sa ĂŒritad, siis vĂ€rskete saiakeste ja vastjahvatatud kohvi aroom lihtsalt tĂ”mbavad su sinna sisse. VĂ”i vĂ€hemasti sellesse Ă”ue kulgevasse jĂ€rjekorda, olenevalt sellest, mis hetkel mööda jalutama satud. Pole kunagi RĂSTi sattunud? Siis tea, et tegu on Rotermanni ajaloolises Nisuveski hoones asuva Skandinaavia mĂ”jutustega vĂ€ikese pagarikojaga, mille saiakesed on tĂ”esti ĂŒhed Tallinna parimad ja ega nende kĂ”rvale pakutav kohvgi sellele tasemele alla jÀÀ. Ava silmad, tĂ”siselt! Igast Rotermanni kvartali kirjeldusest kĂ€ib lĂ€bi, et see on unikaalse ja erilise arhitek tuuriga koht, kuid mulle tundub, et tallinlased kipuvad seda unustama vĂ”i sellest mööda vaatama. Rotermanni kvartal ei ole ainult keskvĂ€ljak ning selle ĂŒmber asuvad poed ja kohvikud. VĂ€ga soovitame (nĂ€iteks RĂSTist kaasa haaratud kohviga) Rotermannis tĂ€iesti uutmoodi jalutustiiru teha â vaata peidetud nurkade taha, avasta uusi âvaateplatvormeâ, jaluta lĂ€bi Rotermanni Gallery Cafest, mis on nii kohvik kui ka galerii. Muide, soovitame soojalt avastada Rotermanni koos mĂ”ne vĂ€ik sema tegelasega. Lastel on ikka kombeks panna asju uue ja vĂ€rske pilguga vaatama, samuti suudavad nad vaimustuda kĂ”ikidest omanĂ€olistest kujudest ja vormidest, mida Rotermannis kohtab, ning leida nurgatagu seid, kuhu sa muidu ehk ei satukski. Olgu li satud, et Rotermannis on kĂ”ik need paigad turvalised, nii et muretsemiseks pole pĂ”hjust. Ivo Nikkolost COSini Kui kohv on joodud ning kell saanud 11.00, siis on ideaalne aeg vaadata ĂŒle, mida pĂ”nevat pakuvad kargema moe austajatele mĂ”eldud brĂ€ndid Ivo Nikkolo ja COS. Kui kunagi tundus sajandi parima moeuudisena, et COS lĂ”puks Eestis uksed avab, siis peame Helenega mĂ”lemad tunnistama, et kuidagi ammu pole sellesse kaunisse poeruumi jĂ”udnud. Nii teemegi selles pikema tiiru ja noogutame heakskiitvalt â jĂ€tkuvalt on see pood ĂŒks maitsekamaid Tallinnas, kus viibides puhkab nii silm kui ka moevaim. Samad sĂ”nad vĂ”ib tegelikult öelda ka tĂ€navu Rotermannis avatud Ivo Nikkolo esinduspoe kohta. Need kaks brĂ€ndi teineteise kĂ”rval moodustavad meeldiva harmoonia ja usun, et mitmedki kliendid (nagu tol pĂ€eval meiegi) kulgevad enamasti COSist Ivo Nikkolosse vĂ”i vastupidi. Patsutus muidugi Ivo Nikkolole Ă”la peale selle eest â ikkagi Eesti brĂ€nd, mis sellisele tasemele jĂ”udnud. Kalamari, burrata ja kolm vĂ€ikest ⊠nööpi! Arvatavasti ei vaja Levieri kohvik lugejale tut vustamist. Angeelika Kang Osula juhtimise all tegutsevas kohvikus, millel nii terrass kui
Autor: Aljona Eesmaa (Portail.ee) ka siseruumid on vahepeal meeldivalt laie nenud, saab igapĂ€evaselt nautida nii rikka likku hommikusööki, soodsaid lĂ”unapak kumisi kui ka Ă la carte -menĂŒĂŒst lĂ”una- ja Ă”htusööke. Meie otsustasime teha Levieris varajase lĂ”unasöögi ehk brunchâi, milleks sobisid ideaalselt omas headuses tuntud kartuliröst ja burrata-vĂ”iku (ning ehk ĂŒks roo sakates toonides makroonikook ka). Parim elamus? See, et ĂŒhes Angeelikaga olid tol hommikul Levieris kohal ka tema karvapal lidest kÀÀbusspitsid. Tal on neid mitte ĂŒks ega kaks, vaid kolm! Me Helenega prakti liselt unustasime, mida me Levieri tegema olime tulnud, sest need tegelased lihtsalt röövisid kogu me tĂ€helepanu ja kui nad veel sind sĂ”bralikult tervitama tulevad ⊠siis sa lihtsalt suladki oma tooli Ă€ra. Parimad vÔÔ rustajad, tĂ”esĂ”na! LĂ”petagem ikka lilledega Millal soetasid endale viimati ĂŒhe lille kimbu? TĂ€itsa niisama, et seda ilu oleks kodus hea vaadata. On vĂ€he neid, kes iga nĂ€dalaselt end lilledega rÔÔmustavad, kuid meile tundus, et just ĂŒks lillede ostlemine vĂ”iks sellele hommikule Rotermannis kauni punkti panna. Nii seadsimegi sammud Peter Boeijkensi lillepoodi FleuR Royale, kus ta ise ka igapĂ€evaselt toimetab, ning ta os kas meile juba teada anda, mis kell milline lillesaadetis kohale jĂ”uab. See on muidugi selline lillepood, kus on suhteliselt kerge pead kaotada, sest lilleilu jagub selles hulgi â tĂ”esti igale maitsele. Meile jĂ€id pead Ă”n neks alles ja poest kaasa tulnud kimp pi kendas mĂ€lestust kogu sellest teistlaadi hommikust veelgi ⊠Muidugi ei hĂ”lma eespool tutvustatu ainu kesi kohti ja viise, mida ja kuidas Rotermannis oma pĂ€eva alustamiseks kĂŒlastada vĂ”iks. Ehk meeldib sulle teha hoopis ĂŒks hommi kune treening â siis on selleks ideaalne fit nessklubi Golden Club. Ehk soovid oma hom mikukohvi kĂ”rvale hoopis ĂŒht croissant âi â siis sea sammud mĂ”nusa vĂ”bega Orangerieâsse, kust on hea teha nii people watchingâut kui ka ĂŒleĂŒldiselt vaadata otse Rotermanni sĂŒ damest, kuidas linn hommikul Ă€rkab. Vajad ehk viimase hetke kingitust ja eelistad midagi kodumaist? Sea aga sammud Tallinn Design Houseâi poole. Valikuvariante on Rotermanni kvartalis kuhjaga ning vĂ”id kindel olla, et igal kĂŒlastusel ootab Rotermannis ees midagi uut. Portaili lubadus.
Gallery Cafe Levier RĂST
16
Jaliscost 25 aastat tagasi lendu lastud ideest on nĂŒĂŒdseks vĂ€lja kasvanud Mehhiko esimene luksusbrĂ€nd. Maailmakuulsa Clase Azul Tequila ĂŒhe asutaja ja partneri Marco Caccialupi sĂ”nul puudus neil 1997. aastal plaan, kuid oli idee, mida soovivad maailmale pakkuda. Sellest ideest ongi praeguseks saanud ĂŒks pĂ”nevamaid, puhtamaid ja hinnatumaid tekiilasid.
FOTO: CLASE AZUL
Soov nĂ€idata maailmale tĂ”elist Mehhikot Clase Azuli idee ja arengu taga on peamiselt Jaliscost pĂ€rit Arturo Lomel, kes kohtas Californias ĂŒlikoolis kĂ€ies sĂ”pruskonnaga, kes on praeguse tekiilamaja taga. Idee uurida lĂ€hemalt selle iidse, vaid legendaarsest sinisest agaavist toodetud joogi olemust, tekkis, mekkides Arturo kodust kaasa toodud tekiilat. Nagu ĂŒtleb Caccialupi tĂ€na, siis polnud Arturo vanematel palju, mida pojale kaasa panna, kui too USAsse Ă”ppima lĂ€ks. Kuid alati, kui mees kodukandist tuli, olid kotis erinevad vanemate valmistatud meskalid ja tekiilad. Neid maitstes sai idanema idee, et nii head ja puhast jooki vĂ”iks kuidagi maailmale pakkuda. RÀÀkides maailmale hea tekiila pakkumisest: Caccialupi kĂ€is Clase Azuli tekiilasid tutvustamas kevadises Tallinnas, linnas, kuhu mees on elus juba nii mĂ”nigi kord jĂ”udnud. Restoranis Art Priori toimunud degustatsioonil pandi lauale neli unikaalset jooki: Clase Azul Tequila Añejo, Clase Azul Tequila Reposado, Clase Azul Tequila Plata ja Clase Azul Mezcal Durango. Nagu mainitud, siis valmistatakse kĂ”ik Clase Azuli tekiilad 100% Jalisco kĂ”rgeimas punktis kasvanud sinisest agaavist, mis on pĂ”llul kasvanud ja sisukust kogunud 6â8 aastat. Just kasvukoha kĂ”rgus on see, mis annab lĂ”puks tekiilale oma kehandi, vĂ€rskuse ja pehmuse. Selleks et saada joogile pehmust ja magusust, kĂŒpsetatakse agaavisĂŒdameid 72 tundi antiiksetes ahjudes. SeejĂ€rel agaavisĂŒdamed purustatakse, pressitakse, fermenteeritakse ja destilleeritakse. âMe oleme ĂŒks vĂ€hestest tekiilamajadest, kes valmistavad enda pĂ”ldudel kasvanud agaavist ĂŒhe Añejo tekiila ja sellest arendame vĂ€lja kĂ”ik oma jĂ€rgmised maitsed. Meil ei ole Clase Azul Reposado vĂ”i Plata jaoks teist pĂ”ldu, teist tootmist, teist agaavi. KĂ”ik meie tekiilad saavad alguses samalt pĂ”llult toodud, samas ahjus kĂŒpsetatud ja samamoodi fermenteeritud sinisest agaavist. Me lĂ”ikame destilleerimise ajal Ă€ra 30% pead ja saba, mis on vĂ€ga suur hulk. Oma joogid valmistame vaid sellest kĂ”ige puhtamast ja maitserikkamast piiritusest,â selgitabClaseCaccialupi.Azulikogu moto on seotud selle maaga, kus nad toimetavad, nende inimestega, kellega seda teevad. Kogu tooraine tekiila valmistamiseks, selle pudeldamiseks ja mĂŒĂŒmiseks vĂ”etakse
Tekst ja fotod: Martin Hanson
Lauajalga villitud FENOMEN
17 MAITSEELAMUS
Clase Azuli pudel on ĂŒks ĂŒhele kopeeritud ArturoLauakohvilauaolnudvanematekodusantiiksejalast.jalgonlihtsaltteistpidikeeratud.
âEelmisel aastal tĂ€it sime Ă€ra 26% kĂ”i kidest tellimustest. 2022. aastal kas vame ettevĂ”ttena keskeltlĂ€bi 170% ja suudame Ă€ra tee nindada ikkagi vaid viiendiku kĂ”ikidest tellimustest. NĂ”udlus meie tekiila jĂ€rele on meeletu, isegi ebanormaalselt suur. Paljuski on selle taga asjaolu, et me too dame oma tekiilat nii, nagu seda on sadu aastaid tehtud, ja jĂ€releandmisi ei tee, isegi nii suure nĂ”udmise puhul,â selgitab Caccialupi. Mees toob nĂ”udluse osas nĂ€ite: nende Limited Editioni tekiila pu del maksab algselt, tehasest vĂ€lja mĂŒĂŒes 300 dollarit, nĂ€dal hiljem kĂŒsitakse selle eest turul juba 5000 dollarit ja kuu aega hiljem 19 000 dollarit.
Hetkel ei saa sellest veel lĂ€hemalt rÀÀkida, kuid juba mĂ”te sellest on pĂ”nev,â lisab brand ambassador Juurtega tekiilamaja Clase Azulile on oluline, et maha jÀÀks mĂ€rk, mis on enamat kui vaid teenitud raha, kui kogutud tuntus ja kuulsus, isegi enamat kui tekiila. Olulised on inimesed, oluline on see kultuur, kust tekiila on pĂ€rit, need kogukonnad, kes siiani valmistavad asju traditsioonilisel, looduslikul ja puhtal meetodil. âMa olen 60-aastane, mis tĂ€hendab, et ma olen elanud Ă€ra enam kui 50% oma elust. Ma pean mĂ”tlema, mis see on, mille nimel ma elan, mille nimel pingutan. Ning raha see ei ole, see on midagi enamat. KĂ”ik partnerid, kes kunagi 25 aastat tagasi tekiilamaja asutasid, mĂ”tlevad samamoodi, et olla jĂ€tkusuutlikud, loodusele sĂ”bralikud, anda tagasi kohalikule kultuurile, hoolida inimesest, mitte Ă€rist. Oleme firma, mis tĂ€histas Ă€sja oma 25. sĂŒnnipĂ€eva, oleme laienenud selle ajaga 55 riiki ja meil on tööl 1600 inimest, kuid ikkagi soovime olla osa kohalikust traditsioonist ja elust,â selgitab Caccialupi veel kord ettevĂ”tte motot. Mehhiko on maa, mis pakub maailmale ÀÀrmiselt palju, kuid riigi enda kuvand on vahel vĂ€hem kui kĂŒlalislahke, vĂ€hem kui kutsuv. Ka seda pĂŒĂŒab Mehhiko esimene luksusbrĂ€nd muuta, tĂ”estamaks maailmale, et Mehhiko ei ole vaid kartellid ja narkosĂ”jad, et tegemist on paksu kultuurkihiga riigiga, millest enamik maailma teab vĂ€ga vĂ€he. âMa usun, et tekiila on tuleviku jook, ma usun, et sellel on tulevikku globaalselt. Eriti tekiilal, mida valmistatakse autentselt, mida valmistatakse kvaliteetselt ja austusega,â lĂ”petab Caccialupi jutu.
Meie motoks on tÔsiasi, et ilma mineviku vÔi esivanemate pÀrandita ei ole luksust. Tead mÔndaoleluksusbrÀndi,maailmakuulsatmilleleiajalugu,pÀrandit?
Milano nii-öeldapraegukoostöösĂŒlikooligaviimejustlĂ€biprojekti,kusotsimegikoostudengitegameiepudelilepĂ”nevaid upcycling lahendusi (uueseid vĂ”i teiseseid Kohe-kohekasutusalasid).ontulemasvĂ€ljanĂ€iteksmeiepudelitĂ€rakasutavÀÀrmiseltpĂ”nevmuusikariist.
Lauajalga villitud fenomen Clase Azuli ĂŒheks olulisemaks mĂŒĂŒgielemendiks on unikaalne pudel. KĂ”ik Clase Azuli pudelid valmistatakse kĂ€sitööna, maalitakse kĂ€sitsi. Iga pudeli kujunduse jaoks on inspiratsiooni saadud Mehhiko kultuurist ja traditsioonidest. Iga pudeli kujundus rÀÀgib ĂŒhe loo Mehhiko ajaloost. Enamasti ajaloost enne konkistadoore. Kuid kust tuli inspiratsioon luua tekiilale just sellise kujuga pudel, kes on selle autor ja mida pudel peaks ĂŒtlema? âPudeli sĂŒnnilugu on ÀÀrmiselt veider ja ĂŒllatav. Nimelt oli meie ideest pakkuda maailmale parimat tekiilat sĂŒndimas reaalsus, alustasime tootmist ja olemas olid ka esimesed tellijad USAs. Kuid mida meil ei olnud, oli pudel, mis aga on ĂŒks vĂ€ga oluline osa kogu tootest. Kuna aga kiiruga oli vaja leida Ă”ige viis, kuidas meie tekiilat mĂŒĂŒa, siis otsisime kĂ”ikjalt ideid. Clase Azuli pudel on ĂŒks ĂŒhele kopeeritud Arturo vanematekodus olnud antiikse kohvilaua jalast. Laua jalg on lihtsalt teistpidi keeratud. JĂ€llegi ĂŒks nendest leidudest, mis muudavad meie brĂ€ndi eriliseks, sest meie olemuses on kasutada Ă€ra vanu teadmisi, taaskasutada vorme, mis on meid lĂ€bi elu saatnud,â selgitab Caccialupi. Kuidagi ei saaks öelda, et Clase Azuli pudel ei jÀÀks silma, ei jÀÀks meelde vĂ”i ei karjuks luksusest â tegemist on ju ajalooliselt luksust tĂ€histanud mööblitĂŒki jĂ€ljendiga. Recycling ja upcycling on samuti Clase Azuli kui liikumise mĂ€rksĂ”nad: vanade teadmiste uuskasutuse kĂ”rval ja kohalikele kogukondadele tagasiandmisele lisaks on oluline, et brĂ€ndi toodetel ei oleks vaid ĂŒks kasutusala. Nii loodi pudelitele metallkorkide tootmiseks eraldi tehas, milles valmistatakse ka maailmas nĂ”utud kokanuge. Polnud mĂ”tet luua tootmine vaid nii vĂ€ikese niĆĄi tarbeks. âNĂ€iteks saab meie tekiilapudelilt vĂ”tta Ă€ra sildi ja kasutada seda tĂ€iesti eraldi taiesena â kĂŒĂŒnlajala, lambijala, hookah piibuna. Milano ĂŒlikooliga koostöös viime just praegu lĂ€bi projekti, kus otsimegi koos tudengitega meie pudelile pĂ”nevaid niiöelda upcycling -lahendusi (uueseid vĂ”i teiseseid kasutusalasid). Kohe-kohe on tulemas vĂ€lja nĂ€iteks meie pudelit Ă€ra kasutav ÀÀrmiselt pĂ”nev muusikariist.
18 MAITSEELAMUS Mehhiko, tĂ€psemalt Jalisco pinnasest. Seal kasvavad agaavid, sealt pĂ€rineb savi pudelite valmistamiseks, vĂ€rvid nende maalimiseks ja mis kĂ”ige olulisem, inimesed, kes seda kĂ”ike teevad. Nagu ĂŒtleb brĂ€ndi ĂŒks asutaja â ilma ajaloo ja pĂ€rimuseta ei ole luksust. âMeie motoks on tĂ”siasi, et ilma mineviku vĂ”i esivanemate pĂ€randita ei ole luksust. Tead mĂ”nda maailmakuulsat luksusbrĂ€ndi, millel ei ole ajalugu, pĂ€randit? Kui mĂ”tled Lamborghini vĂ”i Ferrari peale, kui mĂ”tled Champagneâi kui brĂ€ndi peale, siis need on luksuskaubad, kuna neil on ajalugu, nad on kinni selle maa olemuses ja traditsioonides, kust pĂ€rinevad. Inglased valmistavad hĂ€mmastava kvaliteediga vahuveine tĂ€pselt samadest marjadest ja ka peaaegu samal terroir âil, kuid neist ei saa iialgi ĆĄampanja. PĂ€ritolu ja luksus kĂ€ivad alati kĂ€sikĂ€es. Hea nĂ€ide on ka USA, kus oli kogu nende rikkuse ja edu keskel vaid ĂŒks luksusbrĂ€nd, milleks oli Tiffany. NĂŒĂŒd pole neil sedagi ja kuna puudub minevik, pĂ€ritolu, siis pole ka luksust,â rÀÀgib Caccialupi.
Pealinna sĂŒdames vaikses Uue Maailma rajoonis Koidu tĂ€naval majas number 82 on ennast sisse seadnud uus hubane restoran. Avara terrassi ja sooja atmosfÀÀriga Koidu 82 pakub mitmekesist menĂŒĂŒd, tipptasemel teenindust ja mĂ”nusat Ă€raolemist nii peredele, sĂ”pradele kui ka kaasadele. Toiduvalikuga tutvudes juba igav ei hakka ja otsust langetada on kahtlemata keeruline. MenĂŒĂŒs on esindatud nii liharoad kui ka mereannid, supid ja salatid. Ăks populaarsemaid palasid menĂŒĂŒs on aga suitsukala, mis jĂ”uab taldrikutele otse tagahoovis asuvast suitsuahjust. Peale kala suitsutatakse veel nĂ€iteks pĂ”rsa kaela, veisepĂ”ske ja pardi rinnafileed. Keda tummine suitsumaitse aga niivĂ”rd ei tĂ”mba, vĂ”iks nĂ€iteks proovida Ă€ra veisekeele- tonnato , hummusekausi vĂ”i praetud kĂŒĂŒlikumaksa. Kindlasti ei jÀÀ aga kostitamata ka taimetoidu- ja burgerihuvilised.LisakspĂ”himenĂŒĂŒle pakub Koidu 82 veel paljude lemmikut â hilist hommikusööki. Hilised Ă€rkajad saavad hommikust sĂŒĂŒa lausa kella kolmeni vĂ€lja ja valikust leiab nii klassikalist omletti kui ka mĂ”nusat hommikuputru. Kogenud tegijad Koidu 82 ei ole pererahvale aga ĂŒldse esimene katsetus restoranimaailmas. Juba paar aastat tagasi seati Kristiine linnaosas sisse restoran Weis, mis on vĂ€ga edukalt kĂ€ima lĂ€inud. Kahtlemata on Koidu 82 menĂŒĂŒ inspireeritud Weise edust, kuid kindlasti ei puudu uuest restoranist vĂ€rsked ja huvitavad road ning omanĂ€oline sisustus. Niisiis on Weise austajatel pĂ”hjust kĂŒlastada Koidu tĂ€navat ja Koidu 82-ga tutvunutel pĂ”hjust seada sammud Kristiine linnaossa Kuldnoka tĂ€navale. Viska pilk peale Koidu 82 Facebooki lehele, kust leiad nii restorani menĂŒĂŒ kui ka info pĂ€evapakkumiste kohta.
19 KOIDU 82 RESTO
Uue Maailma soe sĂŒda
Restoran, mis kannabki nime Koidu 82, pesitseb pika aja looga kuldkollases puitma jas, mille seinad lausa Ă”hka vad soojust. Just sellel samal aadressil paiknes kunagi Uue Maailma selt simaja, mis oli tĂ”eline kogukonna sĂŒda. NĂŒĂŒdseks on maja otstarve kĂŒll muutu nud, kuid kogukondlik hing elab seal edasi. Ainulaadne asukoht Koidu tĂ€nava restorani muudab eriliseks kahtlemata selle suurepĂ€rane asukoht. Uue Maailma rajoon asub kĂŒll kesklinnas, linna sĂŒdamest vaid kiviviske kaugusel, kuid ometigi puudub sealt tĂ€ielikult linnakĂ€ra. Kesklinnas einestades peame enamasti arvestama teatava linnameluga, mis meid kĂ”ikjal saadab, aadressil Koidu 82 seda aga ei ole. Selle asemel leiavad kĂŒlastajad end vaiksetelt tĂ€navatelt, kus elu kulgeb hoopis teises rĂŒtmis. PĂ€rnu maanteelt Uue Maailma poole keerates vĂ”ib tunda, kuidas Ă”hkkond tĂ€ielikult muutub. Kiirustavad autod jÀÀvad selja taha ja vastu tuleb oma vĂ€ike maailm pastelsete puitmajade, vĂ€ikeste nurgapoodide ja rahulike inimestega. Seda Ă”dusat keskkonda saab Koidu 82 puhul nautida nii sees kui ka vĂ€ljas. Juba kaugelt hakkab saabujaile silma kutsuv terrass tuules lehvivate valgete kardinatega, kus ruumi on laialt. KĂ”ige parem on see, et katusega terrassilt ei pea pagema ka kergema vihmasabina korral. Muidugi vastavad ka siseruumid vĂ€lisele ilule. Sisse astudes vĂ”tavad gurmaane vastu soojad toonid mĂ”ne erksa aktsendiga, rohelus ja seintel rippuvad kodumaise kunstniku Anna LitvinovaMĂ”nedelemaalid.toidunautlejatele vĂ”ib kĂŒll maja juba varasemast tuttav olla, kuid see ei tĂ€hendada, et uus koht uuesti avastamist ei vaja. Koidu 82 on tuntud majale andnud uue elu ja uue hinge, millega nĂŒĂŒd taaskord nii kohalikke kui ka kaugemaid kĂŒlalisi kostitama hakata. KĂ”igile midagi Kui rÀÀgime mĂ”nusast olemisest, ei saa kuidagi mainimata jĂ€tta maitsvaid sööke ja kosutavaid jooke. Koidu 82 menĂŒĂŒ on mitmekesine ja lai. Valikust leiab endale midagi igaĂŒks ja tĂŒhja kĂ”hu ega kurva meelega ei lahku keegi. MenĂŒĂŒ on kokku pannud peakokad JĂŒrgen Lip ja Albert Verbenets, kes on lĂ€htepunktiks vĂ”tnud just need maitsed, mida nad ise restoranis kogeda tahaks.
1979 Bruno sĂŒndis ja kasvas ĂŒles PĂ”hja-Prantsusmaal vĂ€ike ses kĂŒlas âĆĄampanjapea linnaâ Ăpernay lĂ€hedal. Alates 2019. aastast liitus Bruno Veuve Clicquotâga kui innovat siooni- ja arendusprojektide eest vas tutav veinispetsialist. Ăle kĂ”ige meeldib talle erinevatel suhtlusĂŒritustel rÀÀkida ĆĄampanjast, veinist ja toidust. Restoranis Tuljak saigi kahe pĂ€eva jooksul seda teha, sest lisaks veiniĂ”htusöögile toimus ka vanade aastakĂ€ikude degustatsioon, kus maitsmisele tulid Veuve Clicquot RĂ©serve CuvĂ©e, Veuve Brut Clicquot RosĂ©, Veuve Clicquot La Grande Dame 2012, Veuve Clicquot Demi-Sec ning neli Veuve Clicquot Vintage ĆĄampanjat: 2012, 1989, 1990 ja 1979. Bruno, kas 1979. aasta rosee on ka sulle pigem eriline jook, mida maitsta? Veuve Clicquotâ 1979. aasta rosee on ĂŒks minu lemmik ja ma jooksin seda heal meelel iga pĂ€ev. Korraga on selles enam kui 40 aastat tagasi valminud veinis tunda nii arengut ja elegantsi kui ka noorust ja sĂ€rtsakust. Ning loomulikult on olemas kĂ”ik ĆĄampanjale olulised nĂŒansid, mullid, toonid. Kuid mulle meeldib ka 2012. aastakĂ€ik, mida samuti maitsesime, kui anda sellele veinile veel pisut aega areneda. Millised veinid sulle kogu Veuve Clicquotâ valikust meeldivad? Mulle meeldib vĂ€ga juua Veuve Clicquotâ ĆĄampanjat, mida me kutsume niche cuveeâks, kuid millel pudelil nimeks Extra Brut Extra Old. Selles veinis on palju teravust, kuid samas ka komplekssust, mis saavutatakse sellega, et segu saamisel kasutatakse vaid reservveine meie keldritest. TĂ€psemalt siis veine aastatest 1990, 1998, 1999, 2008, 2009, 2012, 2013 ja 2014. Hetkel oleme selle veiniga kolmanda versiooni juures ja see on imeline, sarnaneb esimesele korrale, kui seda segu valmistasime. Selles veinis on vĂ€he lisasuhkruid, mis annabki veinile Ă€kilisuse ja vĂ€rskuse. Mis muudab selle konkreetse veini eriliseks, on see, et extra brut âi saab juua tĂ€iesti omaette, kuid vĂ€ga ilusti sobib see ka austrite vĂ”i homaari juurde. Kuna mulle sellised toidud meeldivad, siis meeldib ka vein. Milline vein on aga Veuve Clicquotâ valikust kĂ”ige alahinnatum? Usun, et selleks ongi just mainitud niche cuvee ehk Extra Brut Extra Old. Kui vaadata, mis on selle veini sees, siis peaks see olema vĂ€ga suur hitt. Kuid mul on tunne, et me tegime vea nimega â Extra Brut Extra Old. Kui me oleksime pannud nimeks lihtsalt Extra Old, siis oleks meie idee paremini kohale jĂ”udnud. Kui sildil on ka Extra Brut, siis kohe hakatakse seda vĂ”rdlema kĂ”ikide teiste sama suhkrusisaldusega ĆĄampanjadega. See aga ei olnud meie
Aprillis kĂŒlastas Tallinna maailma ĂŒhe kuulsaima ja olulisima ĆĄampanjamaja, Reimsis asuva Veuve Clicquotâ innovatsiooni- ja arendusprojektide eest vastutav veinispetsialist Bruno DagnĂ©e, kes tĂ”i kaasa valiku pĂ”nevaid veine. Nende hulgas unikaalne 1979. aasta roseeĆĄampanja. Kuidas ĆĄampanjal lĂ€heb, mida Bruno ise igapĂ€evaselt joob ja kuidas mĂ”jutavad kliimamuutused veini tulevikku? eesmĂ€rk. Ănneks ei saa me seda veini liiga palju toota, kuna kasutame selleks reservveine ja need on Veuve Clicquotâ tĂ”eline vÀÀrtus. See piirang annab meile vĂ”imaluse katsetada ja leida ka Extra Brut Extra Old nime alt ĂŒles need tĂ”elised veinisĂ”brad. Kuidas on dosage viimasel ajal muutunud, kas seda on ka uued generatsioonid mĂ”jutanud? Ei saaks öelda, et kuidagi soovitaks rohkem kas kuive vĂ”i siis magusamaid veine. Eks see veinide juurde tulemine kĂ€ib ikka lĂ€bi magususe ja lĂ€bi valge veini, mille juurest liigutakse punaste veinide juurde, siis vahuveinide ja ĆĄampanja juurde. Sealt aga edasi aina kuivemate veinide juurde. Kuid tĂ”si on see, et vĂ€hekene suhkrut annab joogile juurde elegantsi ja komplekssust, tasakaalu. Extra Bruti veinide 10-grammine dosage on sama kĂ”ikidel turgudel, ka Venemaal. 45 grammi jÀÀksuhkrut demi-sec ĆĄampanja puhul on ka katsetus, et nĂ€ha, mis veiniga sellise suhkru hulga juures juhtub. Samas juuakse Aafrikas neid magusaid vahuveine 10 kraadi juures, mis veel eriti seda magusust esile tĂ”stab. Ei jooda kas jÀÀkuubikuga vĂ”i tugevalt jahutatuna. Kuidas mĂ”jutas koroonapandeemia Veuve Clicquotâ tegevust? Loomulikult oli koroonaaja algus raske ka meile, korraga kukkus Ă€ra kogu mĂŒĂŒk, ei saanud tegeleda tavapĂ€raselt arenduse, turunduse ega ka mĂŒĂŒgiga. Kuid me avastasime pĂ€rast suuremate piirangute lĂ”ppu, kui tugev meie brĂ€nd tegelikult ikkagi on. Kliendid tulid ĂŒsna kiiresti tagasi ja meie veinide armastajad tulid suure huviga uusi pudeleid otsima. Koroonaajal muutus paljuski see, kus veine joodi â pigem telliti veine koju ja nauditi neid seal. Kuid oli ka vĂ€ga korralikke kukkumisi, Austraalia, laiemalt Aasia ja eriti Jaapani turul nĂ€gime tĂ”elist katastroofi. Jaapan on oluline, kuna on meie suuruselt teine turg. Meie esimesel turul ehk USAs osteti palju pudeleid koju juba enne pandeemiat ja pandeemia vĂ€hendas seda ehk 10â15%. Selle numbriga olime kĂ”ige vĂ€hem pihta saanud ĆĄampanjamaja USAs. Ameerikas lĂ€ks meil ka pandeemia ajal tegelikult, kĂ”ike arvesse vĂ”ttes, hĂ€sti. 2021. aasta aga tuli vist kĂ”ikidele veinitootjatele ĂŒllatusena, sest mĂŒĂŒgid kasvasid hĂŒppeliselt. Veuve Clicquotâ mĂŒĂŒk tĂ”usis normaalsest palju kĂ”rgemale peaaegu kĂ”ikidel turgudel. 2022. aasta jaoks tekitas see aga tĂ”elise probleemi, sest nĂ”udlus on ĂŒletanud tĂ€ielikult pakkumise. Meilt nĂ”utakse aina enam toodangut, kuid meil on kindel reeglistik, kuidas me oma veine hoiame, kui palju igast aastakĂ€igust lĂ€heb reservi ja kui palju varasemalt hoiule pandud veine kasutada saame. Hetkel vĂ”iksime ilma igasuguse probleemita mĂŒĂŒa vist Tekst ja fotod: Martin Hanson
ClicquotVeuve
VEIN
TÀhelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vÔib kahjustada teie tervist.
22 VEIN
tĂŒhjaks kogu oma keldri. Peame mĂ”tlema ka tulevikule ja seetĂ”ttu hetkel jÀÀb maailma defitsiit. Kahjuks. Kuid kuidas Veuve Clicquot selle suure nĂ”udluse maailmas kĂ€itub? Me ĂŒritame loomulikult tootmist pisut suurendada, kuid kvaliteet peab alati jÀÀma selliseks, mis meie majale omane on. Ehk siis see on vĂ”itlus mĂŒĂŒgi- ja osasetKuitulevikkĂ”ikvahel,innovatsiooniosakonnaturundusinimeste,javeinimeistrietsaavutadaseebalanss,kusonrahul,veinimajaedukas,kuidkareservveinideosaskindlustatud.mepanemesiiakĂ”rvalekaasjaolu,2021.aastaoliviinamarjakasvamisekatastroofiline,siispeameoma
tootmismahtude suurendamise osas olema vĂ€ga konservatiivsed. Ăks asi on reservveine kasutada, kuid pidevalt peab olema ka uue veini pealevool. Mainisid, et 2021. aasta oli katastroof, kuid kui halb ikkagi? Hetkel on see veel ebaselge, kuid tundub, et kaotasime pĂ”ldudel 30â40% saagist, mis on ĂŒhe aasta kohta ÀÀrmiselt palju. Oli kuulda, et mĂ”ned ökoloogilised viinamarjakasvatajad ei lĂ€inud ĂŒldse pĂ”llule viinamarja korjama, ei olnud mĂ”tet. Ăhelt poolt langesid mahud, teiselt poolt ei olnud ka marjade kvaliteet nii mitmeski kohas eriti kiita. Kuid siiski saime ka 2021. aastal normaalse kvaliteediga veini keldrisse. Kui kuus kuud pĂ€rast korjet esimest korda noort veini maitsesime, siis sai selgeks, et kvaliteeti neis ikkagi on. Aga tĂ”si, kĂŒsimus on mahtudes, mida lihtsalt ei ole. See tĂ€hendab siis seda, et peame reservveinidega halba aastat kompenseerima. Ning 2022. aasta saab olema ĂŒlioluline hea saagi saamisel ja aasta varasema klaarimiseks. Kas koroona muutis midagi ka pĂ”himĂ”tteliselt, kadus mĂ”ni turg, mĂ”ni vein ei mĂŒĂŒ enam? Tuleb tunnistada, et midagi pĂ”himĂ”ttelist ei muutunud. USA on ikka meie suurim turg, selle jĂ€rel Jaapan ja siis koduturg Prantsusmaa. Sealt edasi vĂ”isid olla koroonaajal vahekorrad teised, kuid praeguseks on kĂ”ik jĂ€lle normaliseerunud. Eks see ole paljuski jĂ€lle meie tugeva brĂ€ndi teene. Kui suur turg oli Veuve Clicquotâ jaoks Venemaa? Mitte vĂ€ga oluline. Grupi jaoks ehk olulisem, kuid meie veinimaja jaoks ĂŒsna vĂ€hetĂ€htis. Ehk kui otsustasime oma kaupu Venemaale enam mitte mĂŒĂŒa, siis see eriti meid ei mĂ”jutanud. Kuid kogu see otsus ja uus seadus on ÀÀrmiselt veider. TĂ€psemalt on selles kirjas, et Venemaal saab ĆĄampanjaks nimetada vaid seda vahuveini, mis on toodetud Venemaal, marjadest, mis on kasvatatud veinimaja lĂ€hipiirkonnas. Kuid kurioosum on selles, et paljud Venemaa veinitootjad ostavad vahuveini valmistamiseks marjad sisse muudest riikidest. Ehk siis ka nemad ei tohi uue seaduse jĂ€rgi oma veine ĆĄampanjaks nimetada. VĂ€hemalt meie saaks panna sildile, et vein on toodetud Champagneâis.
Kuid teiselt poolt on noorte teadlikkus heast veinist jĂ€lle kasvanud, pigem juuakse vĂ€hem, harvem, kuid kui juuakse, siis kvaliteetsemat veini. Sellist veini, millest saab elamuse. NĂ€iteks Reimsi kesklinnas avati Ă€sja uus veinibaar ja see on toonud noored hoopis tagasi veini juurde. Kui enne mindi kĂ”rtsi ja joodi Ă”lut, siis nĂŒĂŒd on just veinibaarid oma olemusega toonud noored tagasi nii ĆĄampanjat kui ka punast veini hindama. Olen tegelikult ĂŒsna enesekindel uue generatsiooni osas, nad joovad vĂ€hem, kuid paremini. Lisaks on neile vĂ€ga oluline ka eetika ja kuidas veini valmistatakse. Mis on kĂ”ige suuremad vĂ€ljakutsed lĂ€hiajal, kĂ”ikidele ĆĄampanjamajadele? Suurim vĂ€ljakutse on seotud sellega, kuidas hoida ĆĄampanja identiteeti, seda siis toimuvate kliimamuutuste valguses. Kuidas maitseks ĆĄampanja piltlikult ka homme sellisena nagu tĂ€na ja eile. Meil ei ole vaja pidevalt arendada maitseid, pidevalt olla selles osas mures. Prantsusmaal on vĂ€ga kĂ”rge kvaliteediga veine, kuid pigem on kĂŒsimus selles, millised marjad ja kui hĂ€sti kasvavad. Hetkel kĂ€ib sellele mĂ”tlemine eriti tugevalt LĂ”unaPrantsusmaal, RhĂŽneâis nĂ€iteks. Kuid kaugel pole aeg, kui ka meie peame sellele rohkem mĂ”tlema. Sagenevad kevadised kĂŒlmalained, suvine pĂ”ud ja vahel kĂŒlas kĂ€iv rahe on ka meil juba probleemiks. VĂ”imalik, et peame vaatama ĂŒle selle, kuidas me marju kasvatame, samuti, mis marju kasvatame. Samas ma ei usu, et nĂŒĂŒd heakskiidu saanud âVoltisiâ mari vĂ”iks olla pÀÀsetee. Kuid eks me nĂ€eme, mis saama hakkab.
Kuidas aga on uue generatsiooni suhe veiniga, ĆĄampanjaga? Kas peaks olema hirmul, et noored ei joo veini? Noored joovad vĂ€hem, see on tĂ”si, kuid see probleem pole nii lihtne, kui kĂ”lab. Ăhelt poolt on tĂ”esti oluliseks muutunud teadlik tarbimine, vĂ€hem joomine, teadlikum joomine. Palju juuakse vĂ€hese alkoholisisaldusega jooke, valitakse vĂ€ga selgelt, mida juuakse.
Restorani uue tiimi eestveda jate Neeme Kaarma ja Kris Kose sĂ”nul on Puri 2.0 ees mĂ€rk selge: pakkuda toidu ja veini parimat kooslust mĂ”nu sas vabas miljöös. âMe ei aja teadlikult taga tĂ€rne ega tunnustusi, aga muidugi on need meeldivaks motivatsiooniks. Puri restoran elas ĂŒle koroonaperioodi, mis lĂ”i restorani pidajate jaoks korralikult kaardid segi. Aga samas oli see meile ka suureks mĂ”tteko haks, kas ja kuidas edasi liikuda. Oleme saanud oma Ă”ppetunni ning seelĂ€bi end uuesti defineerinud: kui enne olime resto ranis selgelt ĂŒksteisest eraldanud fine ja casual dining âu, siis nĂŒĂŒd oleme loonud neist ĂŒhtse terviku. See on vĂ€rske projekt, kus ĂŒks ei vĂ€lista teist ning saame pakkuda oma kĂŒlalistele terviklikku elamust.â Nad lisavad, et restorani uue menĂŒĂŒ loonud lennukas peakokk TĂ”nis Saar ja suurte kogemustega sommeljee Marko MĂ€gi on oma ala professionaalid ning kunstnikud, kes suudavad inspiratsiooni leida tĂ€iesti ootamatutest kohtadest, nĂ€i teks KakumĂ€e rannas kasvavatest kĂŒpse test kibuvitsamarjadest vĂ”i kalamehelt kuuldud lausest, et Hiiumaa lestad on juba parajalt pak sukesed. Nii vĂ”ib öelda, et iga Puri roa taga on mingi oma lugu. âOlen ka ise siitsa mast KakumĂ€elt pĂ€ rit, minu vanaisa oli siin sadamas kala mees ja unistasin juba vĂ€ikesena ka lurikĂŒla restoranist. TĂ€naseks on see unistus tĂ€itunud uues vĂ”tmes â ka lurikĂŒla asemel on siin lausa SaintTropez!â rÀÀgib Kris.
Restoran Puri âpaik, kus pĂ”imuvad lugudega toidud ja hoolikalt valitud veinid VĂ€ga oluline on Marko ja TĂ”nise sĂ”nul teenindajate koolitamine toidu ja veini teemadel. âKui teenindaja saab ise aru, kuidas veini maitse vĂ”ib muuta toidu maitset veel paremaks, oskab ta seda ka klientidele soovitada. SĂ€ravate silmadega teenindaja on aga see, keda ootab iga kĂŒlastaja oma lauda teenindama. Oleme vĂ”tnud oma sĂŒdameasjaks koolitada Eesti restoranimaastikule uusi staare, et viia kĂŒlalislahkus uuele tasemele. Ka meie ei oleks tĂ€na need, kes oleme, kui meil poleks olnud hĂ€id RestoranĂ”petajaid!âPurimenĂŒĂŒs on tĂ€htsal kohal kala ja mereannid, nii leidub nĂ€iteks ainuĂŒksi valget kala neljas vĂ”tmes. Nagu igale restoranile omane, on valikus peakoka signatuurtoidud, nĂ€iteks merikurat homaaritomati Americaineâi kastmega ning vutt austerservikute ja foie gras Albufera kastmega. Aga leidub ka klassikuid, nagu grillitud kaheksajalg ja sole meunier. Ja nagu öeldud â iga toiduga kĂ€ib kaaslasena kaasas vein, mis on tavalisest valikust huvitavam ning sobitub just seda rooga tĂ€iendama.Kirsinatordil vĂ”ib lisada, et restoran Puri ei ole haruldane mitte ainult omapĂ€raste roogade, kvaliteetveinide, hea teeninduse ja fun dining âu poolest, vaid ka mereÀÀrse asukoha ja hubase sisekujunduse tĂ”ttu. Haven KakumĂ€el paikneva sadamarestorani maast laeni akendest avanevad lummavad vaated jahisadamale, merele ja pĂ€ikeseloojangule. Avatud on kolm terrassi ja restorani on vĂ”imalik tulla ka otse merelt, sest jahile on olemas koht sadama kĂŒlaliskail.
Restoran Puri Nooda tee 8, Tallinn Avatud iga pĂ€ev, esmaspĂ€evast pĂŒhapĂ€evani alates kella 12st https://puriresto.ee
Aga kuitahes lennukad on peakoka ja sommeljee ideed, on jĂ€tkusuutliku restora niĂ€ri juures eelkĂ”ige olu line, et kĂŒlalised olek sid Ă”nnelikud ning tuleksid restorani ta gasi. Seda on suut nud Puri saavutada ja just nii pĂŒĂŒtakse ka edasi toimetada. Piisava paindlikkusega, kvalitee dis jĂ€rele andmata tĂ€hista takse siin meelsasti pulmi ja tĂ€htpĂ€evi, toimuvad muusikaĂ”htud ja korraldatakse ettevĂ”tetele pidulikke sĂŒnd musi ning pidusid kuni sajale inimesele. Fine versusdiningfundining âMe kĂ”ik teame, mis on fine dining restoranide kvaliteet ja mida tĂ€hendab selle pidev hoidmine. See nĂ”uab vĂ€ga palju nii kokkadelt kui ka teenindajatelt, aga soovime, et ka meie inimressurss oleks jĂ€tkusuutlik ning inimesed teeksid oma tööd hingega ja rÔÔmuga. SeetĂ”ttu vĂ”ib Puri nimetada hoopis fun dining-restoraniks. Pakume kĂŒlalistele parimaid fine diningâu elemente koos avatud köögiga, kus nad saavad jĂ€lgida toidu valmistamist, suhelda kokkadega ning toidugi toob lauda vahel teenindaja, ent teinekord hoopis kokad vĂ”i sommeljee,â kirjeldab TĂ”nis.Seetundub lihtne, ent te gelikult on olnud sellist mees konnasĂŒnergiat TĂ”nise sĂ”nul ĂŒsna keerukas luua. âKĂ”ige kergem on jagada kollektiiv kolmeks: kokad, teenindajad ja abi Veidi ĂŒle kolme aasta Haven KakumĂ€e jahisadamas tegutsenud restoran Puri hooaeg on möödunud kĂŒlalisterohkelt, töökalt ja edukalt. Kuigi koroona tĂ”ttu tuli aasta alguses uksed sulgeda, pĂ€lvis restoran juba mais uuesti avatuna omanĂ€oliste toitude, hoolikalt lĂ€bimĂ”eldud veinivaliku ja sĂ”braliku teeninduse eest Michelin Guideâi tunnustuse.
lised, kus igaĂŒks tĂ€idab vaid oma funktsiooni. Aga pakkuda kĂŒ lalisele iga meie töötaja poolt sellist elamust, kus kĂ”ik kĂ”lab kokku, toimub mĂ€nglevalt ja graatsiliselt â see on vĂ€ljakutse. Meile on ĂŒhtaegu oodatud kĂŒlla nii jahiga jalutavadvadromantilisttĂ€histavadmeremehed,saabuvadtĂ€htpĂ€eviseltskonnad,Ă”htusöökinautipaaridkuikaomakoeragakohalikud,kelleltulebĂ€kit selt soov juua klaasike head ĆĄampanjat.â Ta lisab, et fun dining on sama nĂŒansirohke kui fine dining, kuid ĂŒks oluline vahe tule neb menĂŒĂŒst ja atmosfÀÀrist. âMeie resto rani miljöö ja toidud on loodud nii, et inime sed sooviksid siin igapĂ€evaselt söömas kĂ€ia ning aega veeta. MenĂŒĂŒ on suhteliselt pikk, et oleks valikut ja alati leiaks midagi, mis on jÀÀnud veel proovimata.â Veinivalik on sama hooajaline kui toidumenĂŒĂŒ Restoran Puri menĂŒĂŒ muutub vastavalt aastaaegadele, ent samas hoitakse pidevalt kĂ€tt pulsil, et toidud kajastaksid ka kodumaist hooajalisust. Ehk kukeseente valmimise ajal on ka Puri menĂŒĂŒs mĂ”ni toit kukeseentega ja maasikate hooajal maasikadessert.KoostoidumenĂŒĂŒga muutub alati ka veinivalik. âNeed kaks menĂŒĂŒd on ĂŒles ehitatud ĂŒheskoos töötava duona. Meie jaoks on see vĂ€ga oluline, et toidu- ja veinimaailm omavahel dialoogi tekitaksid, koos uue lisavÀÀrtuse ning maitseelamuse annaksid. On ka juhtunud nii, et oleme loonud spetsiaalselt toidu mĂ”ne eriti pĂ”neva veini juurde,â kirjeldab Marko.
23 HAVEN KAKUMĂE
terrassi, kus isegi talvel saab soojadesse pleedidesse kÀÀrituna mekkida suupisteid ja juua ĂŒrdiaia teed. SĂŒdasuvine terrass vaatab unelevalt rohetavasse mĂ”isaparki, kus keskpĂ€evakuumuse eest pakuvad hĂ€rrasmehelikult varju saja-aastased puuhiiglased. Suvel on vĂ€ga populaarsed Kohwiku piknikukorvid, sest vanas mĂ”isapargis leidub lisaks pinkidele looduslikke nurgakesi, kuhu piknikutekk mahaâMeielaotada.kliendid armastavad vĂ€ga temaatilisi salongiĂ”htuid, mil koostöös Vabriku vinoteegiga pakume erimenĂŒĂŒd ja hoolikalt valitud veine,â rÀÀgib Ălle vaimustunult. âKindlasti ilmestab neid ĂŒritusi elav muusika ja vastava teema videoprojektsioonid.âAnijarÔÔmsameelne ja kokkuhoidev mĂ”isapere naudib loomingulist koostoimetamist. MĂ”isaaegsed sĂ”bralikud hinged uitavad mööda maja ja annavad Ă”rnalt mĂ€rku oma rahulolust. KĂŒlalised saavad mĂ”isa hĂ€rrastemajas tutvuda interaktiivse pĂŒsiekspositsiooniga ning piiluda Keraamikatoa ja Heaolukambri tegemisi. Ait on oivaline paik teatrietenduste, kontsertide, seminaride, juubelite ja pulmade korraldamiseks. Kohwik toitlustab kĂ”iki mĂ”isakompleksis toimuvaid ĂŒritusi ja pakub ettetellimisel ka cateringâi-teenust. Anija MĂ”isakohwik on PĂ”hja-Eesti kohaliku toidu mĂ€rgise kandja. 2022. aasta aprillis lĂ”peb PĂ”hja-Eesti maitsete aasta ja selle pidulik lĂ”ppakord toimub Anija mĂ”isas. Kohwikul on suur au vÔÔrustada 100 selle valdkonna tunnustatud tegijat. Pakutavas menĂŒĂŒs domineerivad PĂ”hjaEestile iseloomilikud toiduained: oder, kartul, kala ja âOlenviin.hoomanud, et kui elad sĂŒgava ja siira unistusemĂ”ttega, siis elu vĂ”tab seda hetketi kuulda ja viib sind selleni. Muidugi tĂ€hendab see, et sulle antakse vĂ”imalus, kuid suure töö pead sellegipoolest ise Ă€ra tegema,â mĂ”tiskleb Kohwikuemand. âMina elan oma suurt unistust. Seda tĂ€nu armsatele inimestele minu ĂŒmber â vankumatult toetavale perele, alati abikĂ€e ulatavatele sĂ”pradele, siirastele kolleegidele ja Anija valla rahvale. Ja kĂ”ige tĂ€htsam â tĂ€nu meie oivalistele kĂŒlastajatele, kelle sĂŒdamlikud tĂ€nusĂ”nad ja siiras vaimustus annavad vahel lausa tiivad.â
kĂ€igus sai Kohwik endale lisavÀÀrtusena suure Anija MĂ”isakohwik Anija mĂ”is, Anija vald | +372 513 8611 | ylle@innamorata.ee | Anija MĂ”isakohwik InnAmorata | anijamoisakohwik Tallinnast kĂ”igest 30 km kaugusel ja hiljuti pĂ”hjalikult restaureeritud ajaloohĂ”ngulises Anija mĂ”isas on peidus pĂ€rl toidunautlejatele â imetabane Anija MĂ”isakohwik InnAmorata. Tekst: Piret Zimmermann KĂ”omĂ€giSusannFoto KĂ”omĂ€giSusannFotoKĂ”omĂ€giSusannFotoHuangMichaelFoto erakoguFoto erakoguFoto KooskoraRasmusFoto 24 INNAMORATA OĂ
Antiikse mööbliga noobel interjöör ja Ă”hustik viivad kĂŒlastajad tagasi kuldse tesse ElegantsedmĂ”isaaegadesse.pitsilisedlaud linad ja romantilised Baieri serviisid moo dustavad kauni esteetika. Ajastukohaselt rĂ”ivastuv Kohwikuemand Ălle Niinemets on kogu oma teadliku elu olnud armunud mĂ”isakultuuri, hĂ”rkjatesse maitsetesse ja elu imedesse ning see kajastub kĂ”iges, mida kohvikus tehakse. Sellele viitab ka Kohwiku nimi InnAmorata, mis tĂ€hendab itaalia keeles MĂ”isakohwikuarmunud.köögis jagub toidutarkust, professionaalseid oskusi ja vajalikku elukogemust. TĂŒtar Maarja on hariduse saanud Ć veitsi Culinary Arts Academys, ĂŒhtlasi on ta staĆŸeerinud mitmetes restoranides Ć veitsis ja Eestis. Poeg Magnus on lisaks multimeedia Ă”pingutele lĂ”petanud Tallinna Teeninduskoolis kokanduse eriala. Tema sĂŒda tuksub Itaaliale ja saapamaa toitudele, mille valmistamise kogemused on ta omandanud Itaalias rĂ€nnates. Ălle ise on innukas autodidakt, kes on reisidelt ammutanud meelierutavaid maitsemĂ€lestusi. Koorijuhi ja floristiamet ĂŒksnes laiendavad vĂ”imalusi kohvikule isikupĂ€ra andmiseks. Taustamuusika on laitmatu maitsega valitud ja laudadelt ei puudu taimeilu. Viieaastase tempoka eksistentsi jooksul on MĂ”isakohwik pakkunud toiduelamusi alates Eesti ja Itaalia rahvusköögist kuni Jaapani raamenite ja India karrideni. KĂŒpsetusvĂ”lurite Maia ja tĂŒtar Maarja kĂ€e alt tulevad kĂŒlluslikud tordid ja kĂŒpsetised. Oma ĂŒrdiaiast saab roogadele lisada vĂ€rskeid ja lopsakaid maitseid. MĂ”isa restaureerimise
Pariisist lĂ€bi Loireâi oru Cognaci K
uigi Cognac kuulub vaielda matult Prantsusmaa paljude legendaarsete viinamarja kasvatuse piirkondade hulka, jĂ€tavad teised nimekad re gioonid selle teenimatult varju. TĂ”elistele asjatundjatele on see aga kauneim pĂ€rl Prantsusmaal. Muidugi vĂ”ib Pariisis rongile hĂŒpata ja sinna mĂ”ne tunniga kohale vu hiseda. Ent milleks keelata endale rÔÔme, mida see teekond igal kilomeetril pakkuda vĂ”ib? Rongi peatamine vĂ”ib iga kauni vaate, ahvatleva restorani ja kutsuva veinimaja juures osutuda vĂ€ljakutseks, targem on kohe Pariisist auto rentida. Tihtipeale vaid ĂŒhe veinipudeli hinnaga Tallinnast Pariisi Beauvaisâ lennujaama lendav Ryanair on ratsionaalne valik, kui tahate investeerida pigem konjakipudelisse kui lennukipiletisse ja ĂŒhtlasi pÀÀseda CDG hullusest â see ei figureeri pĂ”hjuseta juba aastaid maailma halvimate lennujaamade edetabeli esimeses otsas, kuid hilisĂ”htul Vaade Chinoni linnale kindluse juurest.
Pariisi ja Cognaci lahutav Loireâi org on vĂ”imalik autoga lĂ€bida pĂ€evaga, aga nii tempokas lĂ€henemine pole absoluutselt mitte mĂ”istlik, ĂŒkskĂ”ik kui kutsuv Cognaci konjakimajade aroom ka poleks.
Pariis-OrlĂ©ans: 127 km Piirkond on tĂ€is kauneid losse ja muid vĂ”luvaid maju, millest mitmetes peituvad head hotellid ja veel paremad restoranid. RÀÀkimata nii mĂ”nestki muuseumist ja ajaloolisest paigast â olete ju Jeanne dâArci radadel â, mis on vÀÀrt peateelt kĂ”rvale sĂ”itmist.OrlĂ©ans on ĂŒks huvitavamaid kohti KeskPrantsusmaal. Jeanne dâArci linn, kus vapper noor daam 1429. aastal end igaveseks ajalukku kirjutas, kui seadis endale eesmĂ€rgiks inglaste poolt okupeeritud linna vabastamise. See on vĂ€ga dĂŒnaamiline linn, mis on viimastel aastatel pĂŒhendunud suurtele looduskaitseprojektidele, mille eesmĂ€rk on tagasi vĂ”ita kogu oma endine
Amalfi rannikust Norra Atlandi teeni, ent gurmaanid ei pea suvist roadtripâi planeerides nende kĂ”igi plusse ja miinuseid vaagima, sest miski ei ĂŒleta vĂ”imalust kulgeda Pariisist lĂ€bi Loireâi oru legendaarsesse Cognaci piirkonda.
26 TOIDUREIS
TĂ€iuslik roadtrip:
Tekst ja fotod: Silvia PĂ€rmann, reisiajakirjanik ja -fotograaf pisikesse Beauvaisâsse maandudes peab tĂ”dema, et kĂ”ik autorendifirmad on juba ammu suletud ning nende töötajad mĂ”nusalt Ă”htusöögil aega veetmas. Mis pole iseenesest midagi traagilist, sest ööks vĂ”i paariks Pariisi kesklinna jÀÀmine (bussiga umbes 90 minutit sĂ”itu) on alati hea mĂ”te ja heade restoranide puudust seal juba karta ei ole. Kui hing kisub metropoli asemel aga viinamarjavĂ€ljade vahele, siis tegelikult pole halb plaan ka mĂ”nes Beauvaisâ hotellis reisi esimese öö veetmine ja luksusliku brunchâi nautimine jĂ€rgmisel pĂ€eval enne teele asumist. See on vĂ”luv vĂ€ikelinn, mille sĂŒda, kus tuksuvad paremad hotellid ja restoranid, on lennujaamast vaid kolme kilomeetri kaugusel. Kuigi Pariisi restoranimaastik ei valmista kindlasti pettumust, on parimad elamused peidus seal, kus need maitsed kasvavad.
Ikoonilisi automatka teekondi on Euroopas kĂŒmneid, Itaalia
ootab juba hommikul kohvile ja pudrule, lĂ”unasöögile ning muidugi maiustama ja veinitama! Imelise vaatega hubane kohvikon avatud EâR 8â21, L 11â21 ja P kokkuleppel Tellimused ja catering: manoly@manoly.ee
TOIDUREIS telli mugavalt koju ĂŒle Eesti www.muhuliha.ee
hiilgus ja roheline lopsakus. OrlĂ©ans on ideaalne esimene peatuspaik teel Cognaci poole, kuhu vĂ”ib julgelt broneerida öömaja paariks ööks, et toiduelamuste vahel jĂ”uaks avastada ka Loireâi oru pĂ”hjaosa ja selle kuulsaid losse: Chambord, Blois, Sully-surLoire (kui mainida vaid paari) on vĂ€hem kui tunni kaugusel linnast. Aga see linn on ennekĂ”ike ikkagi nautimiseks. Istuge jĂ”e ÀÀres oma lemmikjoogiga ja Ă€rge kiirustage linna restoranide terrassidelt lahkumisega. Siiski, kaks veidrat ja vĂ”rratut kohta selles linnas on, millele pilk peale visata tasub â seda siis lisaks kuulsale Sainte-Croixâ katedraalile, kuhu Jeanne dâArci huvilised kindlasti sisse pĂ”ikavad.LinnakĂŒlje all, Saint-Jean-de-Brayes asub MusĂ©e Campanaire BollĂ©e. BollĂ©e oli viimane prantsuse kĂ€sitööline, kes valmistas oma kĂ€tega laulvaid kellasid. Iga kell on ainulaadne muusikainstrument âkella valmistamise kĂ€igus vorm hĂ€vines. Ăllatav on ka Artenay laadateatri muuseum. Keskaegsed naljamehed, arlekiinid, nukunĂ€itlejad ⊠keeruline universum, milles segunevad teatrimaailm ja reisimine. SeejĂ€rel olete ilmselt valmis oma reisi jĂ€tkama. Kuni hakkab paistma Chinon. OrlĂ©ans-Chinon: 166 km Kui tahate nĂ€ha midagi tĂ”eliselt maalilist, siis Chinon on see koht, kuhu minna. See on konkurentsitult kauneim KeskPrantsusmaa vĂ€ikelinn ning kui kusagil maailmas on gurmee ja kultuur ideaalselt pĂ”imunud, siis see koht on Chinon. Kui nad nii veendunult ainult prantsuse keele usku ei oleks, vĂ”iks sinna pĂ€riseks jÀÀmist tĂ€itsa tĂ”siseltChinon,kaaluda.misasub jĂ”e kaldal kĂ”rge kalju jalamil, on endale otsekui krooniks pĂ€he seadnud imposantse kindluse. Linn ise on oma tornide ja kindlustega keskaegne meistriteos. Pole ime, et siit ammutas jĂ”udu ja julgust juba tuttavaks saanud Jeanne dâArc. Chinoni lossis kohtus ta Charles VII-ga ja veenis teda Inglise sissetungi vastu vĂ”itlema. SĂŒgisvĂ€rvides viinamarjapoÌllud Cognaci piirkonnas pakuvad konjakiselt sĂŒgavaid vĂ€rvielamusi.
TOIDUREIS
Chinon on sisse piiratud Loireâi oru viinamarjaistandustest ning tuntud oma veini ja kohalike toodete poolest. See on tĂ”eline paradiis, kus pĂ€evad mööduvad ĂŒhes kĂ€es pokaal veini ja teises kahvlike tĂŒki SainteMaure de Touraineâi kitsejuustu vĂ”tmiseks. VĂ”i eelistate Richelaisâ trĂŒhvleid vĂ”i hoopis Loireâi kaladest valmistatud roogi? Chinonis kultuurielamuste saamiseks ei tule suunduda muuseumitesse, vaid veinikeldritesse degusteerima â ehk mĂ”ni pudel ka kaasa osta. Valmistatud vein on Kaevu ÀÀrt, kuhu ta hobuse seljast tulles jala tĂ”stis, jÀÀvad ajaloohuvilised hellal pilgul silmitsema veel praegugi. Aga nagu ka kĂ”ige vapramad sĂ”dalased, peavad tĂ€nasedki teelised sööma ja jooma ning Chinon on selleks hea paik. Aperitiiviks ronige kindluse kĂŒlje alla kohvikusse, sealt avanevad vĂ”luvad vaated kogu linnale. Siis laskuge alla Rue Voltaireâile, Chinoni keskaegsele peatĂ€navale, mille majad on ĂŒks ilusam kui teine ning mida tĂ€idavad restoranid, ĂŒks parem kui teine. elanikuga Prantsusmaa mĂ”istes imepisike linnake, on selle tĂ€navad tĂ€is legendaarseid brĂ€nde. Selle linna vereringes voolab konjak juba sajandeid. Piirkond kogus oma rikkuse soolaga kaubitsedes, aga sealsed nutikad ja osavad inimesed mĂ”istsid kiiresti, et soolast veelgi tulusam on konjak. Nii paljud linnakese elanikud kui ka kĂŒlastajad elavad konjaki nimel ja konjakiga teenitud rahast â olgu nende kireks siis destilleerimine, levitamine vĂ”i hoopis vaatide valmistamine. valdavalt punane vein sordist âCabernet Francâ. Chinoni punane vein on kerge ja vĂ€rske, tĂ”eline nauding ka kuumadel suvepĂ€evadel. Sinna vĂ”iks tĂ”epoolest jÀÀdagi, kui teekonna lĂ”pp oma veelgi ahvatlevama Cognaci linnakesega nii kutsuvalt ĂŒle viinamarjavĂ€ljade ei hĂŒĂŒaks.
Chinon-Cognac: 261 km Kolm tundi maanteel ja vÔitegi end sirutada muljetavaldavate konjakimajade varjus. Varuge aega. Kuigi Cognac on oma 18 000
Konjakimajad laiuvad moÌlemal pool joÌe kaldaid Cognaci sĂŒdalinnas.
Chinon Hotelli Diderot (hoteldiderot.com) ajalugu ulatub tagasi 15. sajandisse, ent Ă”nneks ei ole nad oma mugavuste ja teenindusega sellesse aega kinni jÀÀnud. Romantiline ja Ă”dus ning mĂ”nusa hommikusöögiga, kus muidugi tekib kiusatus croissant âidega liialdada.
Kus peatuda?
OrlĂ©ans Suites du Cabinet Vert (le-cabinet-vert.fr) on suurte tubade ja veel suurema aiaga hotell, kus pĂ€rast avastusretki ĂŒmbruskonna lossidesse ja pikki autosĂ”ite mĂ”nusalt logeleda.
30 TOIDUREIS
Aga ausalt öeldes on Cognac köitev ka tĂ€iskarsklastele. Sellel on tĂ”eliselt vĂ”luv vanalinn jĂ”e kaldal, mille Ă”dusate kahekorruseliste kivimajade kohal turritavad siin-seal uhkete majade tornid â nende jĂ€rgi tunneb Ă€ra linna jĂ”ukusele aluse pannud kuulsate konjakimajade asutajate kodud: Martell, Courvoisier ja Hennessy. Kunagi promeneerisid nemad siin tĂ€navatel, jalutasid jĂ”e ÀÀres koertega, mĂ€ngisid tennist, istusid kohvikutes ajalehe ja tassiJĂ”gekohviga.möödaei liigu nĂŒĂŒd enam kĂ”hukad konjakivaadid, selle on vallutanud kajakisĂ”idu entusiastid ning iga aasta novembris stardib Cognaci naaberlinnast Jarnacist maailma ilmselt kĂ”ige luksuslikum jooksumaraton, Cognaci maraton, mille toitlustuspunktides ei poputata sportlasi spordigeelidega, vaid serveeritakse austreid. Ja loomulikult saab iga finiĆĄeerija lisaks medalile ka kopsaka konjakipudeli.Agatagasiradadele, kus kulgeb enamik linna kĂŒlastajaid â hĂ€sti sisse tallatud tĂ€navatele kuulsate konjakimajade vahel. On peaaegu vĂ”imatu valida kĂŒlastuseks ainult ĂŒhte vĂ”i kahte maja. Kuid Hennessy suurepĂ€rased omadused â ja arvukad ingliskeelsed tuurid, mida ei pea mitu pĂ€eva ette tellima ega broneerima â ei valmista kunagi pettumust. KĂ”igist nimekatest konjakibrĂ€ndidest on Hennessy degusteerimisruum ehk kĂ”ige uhkem âsee on ka maailma suurim konjakitootja.
Prantsuse koÌoÌk selle parimal kujul Chais Monnetâ restoranis Cognacis. Foto: Chais Monnetâ pressimaterjalid Tuuride hinnad algavad 25 eurost ja napid teadmised konjakist mitmekordistuvad tĂ€nu vaimukatele ja kogenud giididele. Tuuri lĂ”petav konjaki maitsmine on pigem vajalik teadmine gastronoomiast ja ajaloost, mitte mingi tavaline baarituur. Aga linnake, mis on niivĂ”rd pĂŒhendunud konjakile, ei ole tĂ€helepanuta jĂ€tnud ka toitu ning viinamarjade vahele mahuvad nii mĂ”nedki köögiviljaaiad ja Ă”nnelikult ringi siblivadToorainekanad.enam paremaks minna ei saa, nii et vĂ”tke aega ja istuge mĂ”nes suurepĂ€rases restoranis, nĂ€iteks Les Foudresâs, mis asub ruumis, mida kunagi kasutati konjakivaatide hoidmiseks.NĂŒĂŒdseks on sellel tĂ€iesti uus elu ja stiil ning sama moodsana, kui mĂ”jub ruum, mĂ”juvad ka peakokk Marc-Antoine Lepageâi valmistatud road. VĂ€ga vĂ”luv ja kaasaegse interjööriga on ka La Maison (1 Rue du 14 Juillet), kus road on lihtsamad, ent kindlasti mitte vĂ€hem maitsvad. KĂ”igi lemmik on aga jĂ”e ÀÀres asuv Poulpette, vaieldamatult parima asukohaga restoran suvises Cognacis, mille menĂŒĂŒ ei ole segadusse ajavalt pikk ning kus kokad kogu kraami samal hommikul turult toonud on. Ehkki linna atmosfÀÀr on Pariisi omast kaugel â ja lĂ€bitud on ju ka ĂŒksjagu kilomeetreid â, ei tundu Prantsusmaal metropoli elu vĂ€ikelinna omast mitte millegi poolest ahvatlevam. VĂ€hemalt mitte Cognacis ja restoranis istudes.
Cognac Linna vaieldamatult kÔige ƥikim ja mugavam hotell Chais Monnet (chaismonnethotel.com) asub kunagistes laohoonetes. Ehkki Cognac on pisike, meelitab see jalutama ning jalad on Ôhtul vÀga tÀnulikud vÔimaluse eest veeta mÔned tunnid hotelli spaas.
LinnasĂŒdames asuv oaas kutsub muusika- ja maitseelamusteleroheluses.eepilises Tule tĂ€hista oma kollektiivi vĂ”i sĂ”pradega olulisi sĂŒndmusi ja las meie teeme organiseerimise.koguTOORMAHLADTOORAINESTPUHTASTMAHEDAD JA SMUUTIDPOEST!OASISE VALIKKĂLLUSLIKMUIDKEHATURGUTAVAIDORGAANILISITOOTEID. oasisrestoran oasisrestoran +372 5590 0522 restaurant@veganoasis.ee www.veganoasis.ee