Issuu on Google+

13. juuni 2013

UUS & HUVITAV

KUHU MINNA

PEREPUHKUS

REISIAPTEEK

MÜRGISTUSED

SUVINE ESMAABI


Uus & huvitav

Terves kehas terve kõht! Tootja: www.protexin.com

Seedetraktis leidub miljoneid kasulikke baktereid, millel on elutähtis roll seedetegevuses ja immuunsüsteemis. Need kasulikud bakterid on tuntud kui probiootikumid. Protexin®-i probiootilised tooted sisaldavad vähemalt seitset kõrge kvaliteediga kasuliku elusbakteri tüve ja prebiootikumi (FOS), et hoida seedekulgla tervena.

Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Tallinn www.hortusmedicus.ee

Protexin®:

Protexin®-sarja tooteid saab osta e-poest www.hortusmedicus.ee või apteegist.

• Aitab hoida korras seedetegevuse (toitumismuutuste, reisimise ajal) • Suurendab soolestiku vastupanuvõimet (kõhulahtisus, -kinnisus, -gaasid) • Aitab kiirendada haigusest paranemist • Toetab organismi antibiootikumiravi ajal • Aitab tugevdada organismi üldseisundit • Aitab leevendada laktoositalumatust ja pärmseeneinfektsioone

2


Uus & huvitav Tiina-Liina Uudam

Et suvest ainult rõõmu oleks! Veidi on tarvis veel pingutada ja õige pea on enamikul ees kauaoodatud puhkus – võimalus unustada töömured, tunda rõõ­ mu elu ilusatest pisiasjadest ja lihtsalt olla. Suvi Eestis on ilus, võimalusterohke ja põnev. Eelmises Terves Peres alustatud puhkuseteemaga seekordses numbris ka jätkame, tutvustades kohti, mida tasuks suve jooksul kindlasti külastada. Üle ega ümber ei saa ohutusest ja esma­abist, sest paraku on suvi ka suur traumade aeg. Seetõttu on juuninumbris põhjalikud lood mürgistustest, enim le­ vinud suviste õnnetuste esmaabist kui ka soovituslikust reisiapteegist. Ehkki arglik rästik on meie ainuke üsna mürgine loom, kasvab nii koduaias kui ka looduses hulk mürgiseid taimi, seentest rääkimata. Li­ saks kimbutavad suvised õnnetused, mil­ lest on küll palju räägitud, aga mis ikka juhtuvad. Kõike ei ole võimalik ära hoida, aga hea on omada teadmisi, kuidas ennast ja teisi aidata, kui midagi juhtuma peaks. Ilusat, päikeselist ja õnnetustevaba suve! Kohtumiseni sügisel! Eve Kaljusaar toimetaja

Crocs Women’s Huarache sandaalid Suviselt värvikate Crocs Women’s Huarache­sandaalide eeskujuks on Meh­ hikost tuttavad käsitsi punutud jalanõud. Auguliste aiapapude imagost on nüüd­ seks Crocs arenenud stiilseks ja tren­ dikaks vaba aja ja linnakingade kauba­ märgiks. Patenteeritud kehasoojuses jala järgi vormuvast ja ülikergest Croslite™materjalist tehtud sandaalid sobivad nii siesta kui ka fiesta meeleolusse. Jalanõude tald tõrjub mik­ roobe ja higi­lõhna ning pole isegi märjal pin­ nal käies libe. Sandaali­ de soovitatav jae­ müügihind on 49 eurot.

Jänku-Jussi ohutusvihik õpetab ohte ennetama Jänku-Jussil on valmis saanud töövi­ hik ja kaardid, mis aitavad lastel õppi­ da ohtusid ennetama. Ohutusvihik on 36 lk pehmete kaantega täisvärviline töö­vihik kolme- kuni kaheksa-aastas­ tele lastele. Vihikus on 16 õpetlikku jut­ tu elektri-, tule-­­, vee-, liiklus-, interne­ ti- ja koduohutusest. Iga loo juures olev QR-kood käivitab temaatilise multika. Raamat sisaldab ülesandeid arvutami­ seks, tähtede kinnistamiseks, värvimi­ seks, nuputamiseks ja voltimiseks. Li­ satud on ka põnev kleepsuleht koos kleepsumänguga. Jänku-Jussi ohutuskaartide pakis on 45 mängukaarti, millest igaühel on pilt koos ohtu ennetava lausega. Vihiku esma­esitlus toimub 19. juunil kell 18 Viru keskuse Rahva Raamatus. Suvel toimub esitlusi üle Eesti. Vaata lisa: www.lastekas.ee

KIRJUTA meile! Kirjutage, millised artiklid seekord meeldisid ja millest sooviksite veel Tervest Perest lugeda. Kõigi meilisaatjate vahel läheb loosirattasse Jänku-Jussi ohutus­vihik + ohutuskaardid ja ilusad Crocs Women’s Huarache’i sandaalid naistele. Sandaalide võit­ miseks lisage kirjale oma jalanumber (Crocsi jalatsite numeratsiooniga saab tutvuda lehel www.becool.ee). Teie kirju ootame kuni 24. juunini aadressil pere@ekspress.ee. Vichy Capital Soleili päikesekaitsetoote lastele (SPF 50+) võitis Eda L. ning Oriflame’i komplekti (jala-, käte- ja päevakreemi) võitis Eleriin L. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

REISIPAKKUMISED ROMANTILINE VORMSI 28.08.2013 H: 35 € HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEV 03.–04.08.2013 H: 92 € MUHUMAA-SAAREMAA 17.–18.08.2013 H: 92 € SIBULATEE, KUREMÄE KLOOSTER 24.–25.08; 31.08.–01.09 H: 72 € KULDNE PETERBURI 06.–08.09.2013 H: 185 € VELIKIJE LUKI 05.–07.07; 26.–28.07; 23.–25.08.2013 H: 240 € GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013 H: 459 € SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 05.–07.07; 09.–11.08.2013 H: 213 € SITSIILIA-SARDIINIA-KORSIKA 08.–19.10.2013 H: 1250 € UNGARI VEINITUUR – DALMAATSIA 09.–18.08.2013 H: 579 € LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013 H: 550 € HISPAANIA-PORTUGAL-GIBRALTAR 14.–25.09.2013 H: 950 € VIIN-SLOVEENIA-HORVAATIA-BUDAPEST 13.–22.09.2013 H: 490 € POOLA-VARSSAVI-KRAKOV-ZAKOPANE 14.–20.07.2013 H: 375 € EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA – SRI LANKA 17.–28.11.2013 H:1999 € USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES – NEW YORK 15.–20.09.2013; 24.05.–07.06.2014 H: 2999 € MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS 04.–15.12.2013 H: 2999 € WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK 10.–18.08.2013 H: 1999 € EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA – SRI LANKA 17.–28.11.2013 H: 1999 € KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 23.11.–06.12.2013 H: 3220 € LONDON – WINDSORI LOSS 10.–17.07; 21.–25.08; 16.–20.10.2013 H: 550 € ANTIIKNE ROOMA 28.–31.08; 23.–28.10.2013 H: 50 € Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

Järgmine Terve Pere ilmub septembris. Terve Pere Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

Lisainfo: tel 644 4744, 641 8350, 641 8285 Rüütli 14, 10130 Tallinn e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

KOOSTÖÖPARTNER: Viljandi Linnavalitsus

3


Uus & huvitav

Uneingli beebitekk Nüüdsest on kõigil võimalik oma kõige kallimad suigu­ tada unele imelises Uneingli beebitekis. Maalikunstniku Epp Maria Kokamäe ja Ellu sallide rajaja Helen Vaksa koostöös loo­ di beebitekk, kuhu on põimi­ tud õnne toovad maagilised märgid, kaunid Lääne-Eesti lillemotiivid ja Epp Maria ku­ jundatud Uneingel. Lisainfot ja müügikohad leiab: www.ellusallid.ee/et/edasimyyjad

Fotokonkurss kutsub üles naist väärtustama Naisteajakiri Mari suur suvine fotovõistlus „Väärtustades iseennast” kutsub üles naisi väärtustama, näidates neid läbi meelepärase tege­ vuse. Konkursi eesmärk on inspireerida ja innustada naisi leidma aega iseenda­ le, pühendudes just sellele, mis enda­ le meeldib ning rõõmu, rahulolu ja nau­ dingut pakub. Lugeda võrkkiiges raa­ matut, matkata metsas või mägedes, maalida, teha käsitööd, sporti või te­ geleda mõne muu lemmikharrastuse­ ga – kõige sellega, mis annab energiat ja elulusti. Või lihtsalt puhata ja nautida hetkes olemist... Fotosid saab Mari kodulehel www.ajakirimari.ee üles laadida 1. juunist 25. juulini 2013.

Uued kogu pere õuemängud Sellest kevadest on Eesti müügil Hollandi ettevõt­ te Buitenspeel põnevad õuemängud: täispuhutavate nooltega noolemäng, torniladumine ja kõhupall. Õuemängud muudavad väljas mängimise naudi­ tavaks nii lapsele kui ka kogu perele. Mängud po­ le ainult ilusad ja lõbusad – neid on ka lihtne üles seada ja kompaktselt jälle kokku pakkida ning ka­ sutada aias, mänguväljakul, rannas või rahulikumal kõrvaltänaval. Vaata lisa: www.ouemangud.ee

Looduse puudutus Lätimaalt Läti looduskosmeetikabrändi Mádara tootevalikusse on lisandunud kaks imelist looduslikku näoseepi. Kaseseebis sisalduvad merevetikas ning põhjamaise kase mineraalid ja vitamiinid tasakaalustavad nahka, samal ajal kui taimne seep õrnalt puhastab ja mustuse eemaldab. Ol­ les rikastatud nahka toitva nisuõli ja suhkrurooga, aitab see nahal säi­ litada niiskusetasakaalu. Põldmarjaseep tagab klaarima naha, puhastades valge savi ja põld­ marjadega. Seebis on põhjamaise metsa värskus kombineeritud taimse seebi ning toitva nisuõliga, aidates nahal säilitada niiskusetasakaalu. Mádara Cosmetics sai 2006. aas­ tal alguse nelja noore läti naise ki­ rest loomuliku eluviisi järele ning va­ jadusest leida looduslikumad, ohutu­ mad ja tõhusamad ilutooted. Praegu­ seks müüakse Mádara tooteid 25 riigis, Eestis on need saadaval Tallinna ja Tar­ tu kaubamajas ning Stockmannis. Vali­ kus on nii näo-, juukse- kui ka imikute nahahooldusvahendid. Vaata lisa: www.madara-cosmetics.com

Leebe lahendus kõhukinnisusele mõjub 5-15 minutiga

Sobib ka imikutele ja rasedatele. MICROLAX, 625 mg/90 mg/9 mg/ml rektaallahus. Toimeained: sorbitool, naatriumtsitraat, naatriumlaurüülsulfoatsetaat. Näidustus: kõhukinnisuse leevendamine lühiajaliselt või olukorras, mil on vaja soole tühjendamist. Soole terminaalse osa tühjendamine röntgenuuringu või rektoskoopia ettevalmistamisel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete4 tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: McNeil AB


KUHU MINNA

Pärandist pakatav sisemaakuurort sõprade ringis igal aastaajal. Maalili­ sed vaated on ainult lisaväärtus. Rohelise maja pood ja kohvik va­ nas Koidu tänava apteegis võluvad värskete talukaupade ja mahetoor­ ainest küpsetistega. Värske kodu­ leiva ja pirukate isuäratav lõhn hõl­ jub vanalinna tänavatel. Pärimusmuusika Aida kohvik on kahtlemata maailma lummavai­ ma vaatega. Mõnus miljöö, kõrvu paitav muusika ja maitsvad toidud ainult­täiendavad seda elamust. Fellini kohvik on oma suveter­ rassi suisa Vabaduse platsi poole laiendanud. Suurepärane menüü ja lahke pererahvas annavad tunde, et just teid ongi nad oodanud. Sügisel avatud Sakala keskus on väärika Sakalamaa vääriline kesk­ paik, head teelolijad saavad linna ühel peatänaval asuvas roosas ma­ jas keha kinnitada kohvikus Har­ moonia. Laupäevased suvised vanakraami­turud raekojaplatsil li­ savad Viljandile just seda mõnusat hansalinna hõngu – siin on tore kau­ belda ja sekka kohalikega juttu pu­ huda.

Kultuuripärandi aasta süda asub Viljandis – linn kannab sel aastal pärandilinna tiitlit. Pärandilinna ühise katuse alla tuuakse 730. sünnipäeva tähistava Viljandi paljud pika traditsiooniga sündmused ning seatakse algus ka uutele traditsioonidele. Igal juhul saavad pärandist paitatud nii pere suured kui ka väikesed, nii vanad kui ka noored.

V

iljandi on väikestel tänavatel ja­ lutamise linn. Siia jõudes ei pea autoga liiklemise pärast üldse mu­ retsema. Neljarattalise sõbra võib parkida sobilikku kohta, et teha tut­ vumiskäigud jalgsi. Ka parkimise pä­ rast ei pea külalised pead murdma – see on Viljandis tasuta. Suvel on Viljandi vana veetorn, Kondase keskus ja muuseum avatud seitsmel päeval nädalas. 1. maist kuni 31. augustini oodatakse külalisi es­ maspäevast pühapäevani kell 11–18. Võimalik on osta kolmikpilet (müügil ka Viljandi turismiinfokeskuses), mil­ lega saab soodsamalt külastada kõi­ ki kolme kohta. Kolmik­piletit lunas­ tades ei pea kõiki kohti läbi käima sa­ mal päeval, vaid seda võib teha terve 2013. aasta suve jooksul. Festivalid ja kontserdid pakuvad meeldejäävaid elamusi terve suvi.

Muusikuid ja tantsijaid võib leida rohelistes parkides, vanalinna sala­ pärastes hoovides ja hubastes koh­ vikutes. Viljandi järve rannas asuv suure­ pärane laste mänguväljak sobib lus­ timiseks nii lastele kui ka vanema­ tele. Laenutada saab vesijalgratta või aerupaadi, et nautida väikelinna ilu järvelt. Miks mitte võtta ette sõit üle vee, nii nagu seda tegi omal ajal paadi­mees. Lummava vaatega Huntaugu mäe nõlval saavad huvilised tutvust teha Viljandis täiesti uue spordiala­ ga discgolf. Tegu on tervisespordiga, kus lennutatakse taldrikuid 18 rajal. See mõnus ja vahetu ajaviide sobib eri vanuse, sportliku vormi ja taus­ taga inimestele. Mõttetööga ühen­ datud aktiivne jalutamine mäenõl­ val annab võimaluse suhelda pere ja

5

Suvesündmused Viljandis • 23. juuni Viljandi linna jaani­ tuli Valuoja orus • 8.–13. juuli Noore Tantsu festival • 9.–14. juuli Viljandi vana­ muusika festival • 25.–28. juuli Viljandi pärimus­muusika festival • 1.–3. august Rock Ramp • 21. september 730aastase Viljandi sünnipäev • 17.–22. september Viljandi kitarrifestival www.viljandi.ee www.facebook.com/Viljandilinn

1. juunist 25. augustini iga päev kell 13 ootab Viljandis Vabaduse platsi maasika juures külalisi noor­ giid, kes viib huvilised linnaekskur­ sioonile. Ringkäigul pajatatakse vah­ vaid lugusid linna ajaloost ning kü­ lalised saavad aimu, kuidas elatakse vanas hansalinnas tänapäeval. Krista Kull avalike suhete ja turismiameti juhataja Viljandi linnavalitsus


SUVINE PEREPUHKUS

Suvine perepuhkus. Kuhu minna? Eestis on aktiivse puhkuse nautimiseks rohkelt võimalusi igal aastaajal ja igas Eestimaa nurgas. Loodushuvilistele on hulk hästi märgistatud metsa- ja matkaradu, kus iseseisvalt seigelda. Kes aga eelistab veidi mugavamalt hakkama saada, on oodatud paljudesse teema- ja seiklusparkidesse, lisaks on palju põnevaid muuseume ja loomaaedu, mida tasub kindlasti külastada. Tegime valiku oma lemmikutest.

SEIKLUSPARGID Alutaguse seikluspark

kul ja vastutusel. Maksmisviis: sula­ raha või ülekandearve. hallikiviseikluspark.webnode.com

Viie raskusastmega seiklusrajal saab testida oma julgust ja pealehakka­ mist 9 m kõrgusel Tarzani hüppel ning 6 m kõrgusel õhusõidul jalg­ rattaga, mida on Eestis võimalik teha ainult Alutaguse seikluspargis. Suurel kiirusel saab kahel erisugu­ sel trossisõidul üle järve kihutada – õhusõitude pikkuseks on 400 m ja 220 m. 22 elemendiga Eesti suuri­ mal ja turvalisimal lasterajal on väi­ kesed seiklejad kogu teekonna väl­ tel rullikuga trossi külge kinnitatud ning ühelt atraktsioonilt teisele saab liikuda ilma, et tuleks karabiine üm­ ber kinnitada. Põhiradadel on kokku 39 elementi. Aasta ringi on lahti ka tube’i-laenutus ja -rajad.

Otepää seikluspark Otepää seikluspark pakub elamu­ si maa ja taeva vahel kõikidele seik­ lushimulistele: kõrgseiklusrajad, õhusõidud, katapult, vaatetorn, ro­ nimissein.

Lontova seikluspark Kunda jõe kaldal ürgorus asuv Lon­ tova seikluspark pakub elamusi nii puutumatust loodusest kui ka ürg­ kanjonisse loodud eri raskusastme­ ga atraktsioonidest. Seikluspargis on võimalik lihtsalt jalutada, kuid saab ka radadel adrenaliinirohkeid ekst­ reemsusi proovida. Pargi juurde kuulub kohvik Blücher. Õues on võimalik grillida või piknikut pidada, samuti pidulik­ ke üritusi või romantilisi koosviibi­ misi korraldada. Park pakub seiklusvõimalusi aasta ringi, ilmastikule ja loodus­ oludele vastavalt.

Kus: Ida-Virumaal Illuka vallas Vasa­ vere külas Pannjärvel Pilet: lasterada 7 ¤ (E–P), järve­ laskumine 7 ¤ (E–P), seiklusrajad 1–5: täiskasvanu 12 ¤ (E–N), 14 ¤ (R–P), kuni 14 a 10 ¤ (E–N), 12 ¤ (R–P). Järvelaskumine + seiklusrajad 1–5: täiskasvanu 17 ¤ (E–P), kuni 14 a 15 ¤ (E–P). Tubing: 1 t / 5 ¤ (E–P) Avatud: E–R 12–19, L–P 11–19 NB! Radadele 1–5 pääseb kasvuga vähemalt 140 cm, lasterajale vähe­ malt 110 cm, alates 4. eluaastast. www.alutaguse.com

Kus: Lääne-Virumaal Kundas Lon­ tova 2 Pilet: 10–15 ¤ (K–R), 12–18 ¤ (L–P) Avatud: K–P 12–21 www.lontovaseikluspark.eu

Hallikivi seikluspark Saaremaal asuv Hallikivi seikluspark on umbes ühehektariline maa-ala, kus on võimalus seigelda loodus­ kaunis männimetsas neljal tasapin­ nal ja 28 atraktsioonil. Mudilastele on batuut. Siin leiab põnevat tegevust nii suur kui ka väike, nii pere kui ka sõprade seltskond, nii koolilapsed kui ka kollektiivid.

Kus: Otepääl Tehvandi spordikeskuses Pilet: hinnad vastavalt valikule 5–19 ¤, rühmadele soodustused Avatud: E–P 10–19 NB! Kõik seiklejad on turvatud pro­ fessionaalse varustusega. Alla 16 a lastel peab olema kaasas vastutav isik. Radadele pääseb kasvuga ala­ tes 80 cm. www.seikluspark.ee

TEEMAPARGID Iloni Imedemaa Iloni Imedemaa on lastele ja perede­ le mõeldud teemakeskus, mis inspi­ reeritud Ilon Wiklandi illustratsioo­ nidest ning Astrid Lindgreni teostest tuttavast lastesõbralikust maailma­ vaatest. Iloni Imedemaal saab meis­ terdada, mängida, raamatutest tut­ tavaid pilte uudistada, filme vaada­ ta, võlukaevust muinasjutte kuulata ja palju muud vahvat. Igal suvel toi­ muvad ka põnevad lastelavastused.

Kus: Haapsalus Kooli 5 Pilet: 5 ¤, perepilet (2 + 3) 15 ¤ (1. mai – 31. august) Avatud: E–P 11–18 www.ilon.ee

Jääaja keskus

Kus: Saaremaal Kärla vallas Vennati külas Hallikivi talus Pilet: lapsed (7–13 a) 8 ¤, täiskasva­ nud 15 ¤, 14–17 a noored ja pensio­ närid 12 ¤, rühmadele soodustused; instruktori saatel 12 ¤ tund Avatud: iga päev 12–20 NB! Alla 14 a lapsed võivad seiklus­ pargis radu läbida üksnes nendega koos oleva täisealise isiku nõusole­

6

Jääaja keskus on keskkonnahari­ dus- ja külastuskeskus, milles on po­ pulaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Enam kui 2200 m2 näitusepinda on täis lugusid jääaegadest maailma ajaloo taustal ning inimesest imelises muu­ tuvas looduses. Kus: Tartumaal Äksis Saadjärve 20 Pilet: lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid, õpetajad ITIC-kaardiga, puudega inimesed 3 ¤, täiskasva­


SUVINE PEREPUHKUS Kus: Võrumaal Urvaste vallas Uue-Antslas Pilet: perepilet 6 ¤, majutus 20 ¤ inimese kohta; toitlustus ette tellides www.noiariik.ee

Liikluslinn Liikluslinn on maailma kõige väik­ sem siseliikluslinn, kus nii väikesed kui ka suured saavad õppida liiklust, sõita põrkeautodega ja nautida kõi­ ke, mis ühe linna juurde käib. See linn ei kuulu ainult lastele, vaid seal on omad võimalused suurtelgi.

tänapäevaseid atraktsioone on põi­ mitud mõisate ajastuga. Lisaks saab kohapeal tutvuda mõisate ajalooga: näeb, kuidas teeniti elatist, mida söö­ di, mismoodi riietuti, millised olid sõiduvahendid jne. Mängumaal saab automajas rooli keerata, kardi­rajal rallida, batuutidel trallitada, veepar­ gis laskuda, ronimistornis pilvi kat­ suda ning veel paljudel uutel ja ainu­ laadsetel atraktsioonidel lustida.

nud 6 ¤, perepilet 12 ¤ (kuni 2 täis­ kasvanut ja kuni 3 last), alla 4 a lap­ sed tasuta Avatud: E–P 11–18 www.jaaaeg.ee

Uhtjärve ürgoru Nõiariik Nõiariik on lõbus temaatiline turismi­talu Lõuna-Eestis Uhtjärve ääres. Sobib suurepäraselt puhku­ seks, vaba aja veetmiseks või suure­ mate ürituste korraldamiseks.

Kus: Võrumaal Urvaste vallas Uue-Antslas Pilet: perepilet 3,20 ¤, sõidužetoo­ nid 5 min 2 ¤ www.liikluslinn.ee

Kus: Otepäält 7 km kaugusel Valg­ järve vallas Pikajärve külas Pilet: 12 ¤, alla 1 m lapsed tasuta; rühmadele soodustus Avatud: T–P 10–19 (1. juuni – 31. august) www.cantervilla.ee

Cantervilla mängumaa Muinasjutulise Cantervilla lossi kõr­ valhoonetes ja välialadel ootab nii väikeseid kui ka suuri mõisaajastut käsitlev teemapark. Tegu on kogu pere mängumaaga, kus lustimist ja

RMK Elistvere loomapark Loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi või­ malikult looduslikus keskkonnas.

Algselt emata jäänud ja viga saanud loomade koduks loodud loomapark on nüüdseks koduks nende järglas­ tele ning ka teistest loomaparkidest ja -aedadest vahetamise teel saadud asukatele. Pargi eesmärk on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalu­ si metsloomade vaatlemiseks nende­ le omases keskkonnas.

Kus: Jõgevamaal Tabivere vallas Elistveres Pilet: täiskasvanud 3,20 ¤, eelkooli­ ealised lapsed (3–6 a) 1 ¤, õpilased (7–17 a) ja pensionärid 1,60 ¤, pere­ pilet (2 täiskasvanut ja 3 last va­ nuses kuni 17 a) 6,40 ¤; rühmadele soodustus Avatud: iga päev 10–20 (juuni–august) loodusegakoos.ee/ elistvere-loomapark

Kõik Silmaringi reisijuhid -30% Juuli lõpuni Koolibri e-poes, laos ja Tartu esinduses pood.koolibri.ee

7

Ladu: Linamäe 8 / Põikmäe 5, Tänassilma . tel 880 2352 Tartu esindus: Aleksandri 8 . tel 734 3904


MÜRGISTUSED

Mürgistusohud varitsevad nii toas kui ka õues Kui valdav osa lastega toimuvatest mürgistusjuhtumiste leiab aset nende kodudes, siis suvel viibitakse tihti ka väljaspool kodu, näiteks vanavanemate või tuttavate juures, kus eriti lapsi varitsevatele ohtudele ei osata lapsevanemate poolt sageli piisavat tähelepanu pöörata.

„K

Shutterstock

õige enam mürgistusi juh­ tub lastega kuni kolman­ da eluaastani, sest arengustaadium on selline, kus kõik uus ja huvitav liigub esmalt suhu,” ütleb Mürgis­ tusteabekeskuse juht Mare Oder. „Praktiliselt kõik selles vanuses juh­ tuvad mürgistused on aga õnnetus­ juhtumid, seega on piisava tähele­ panu korral välditavad.” Teise täht­ sa n-ö ohurühmana nimetab ta teis­ melisi, kes käivad pidudel ning kel­ lele on sotsiaalne suhtlemine ja mul­ je avaldamine esmatähtis. 16662 Mürgistusteabekeskuse infoliin Infotelefon 16662 on avatud ööpäeva ringselt kõikidel nädalapäevadel, välismaalt helistades +372 626 9390. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kõne koha­ liku kõne hinnaga. Vastatakse keskuse arstide, õdede poolt kõikidele ägedate mürgistus­ tega seonduvatele kõnedele. Teenindatakse nii elanikkon­ da, tervishoiutöötajaid kui ka operatiivteenistust. Keskuses ei teostata analüüse ega ravi­ ta patsiente. Mürgistusteabekeskus suunab edasi järgnevad päringud: Üldine ravimiinfo (ravimite koos- ja kõrvatoimed) – nen­ des küsimustes tuleks pöör­ duda apteeki. Loomade mürgistustega seonduvad küsimused – tu­ leks pöörduda oma piirkonna loomakliinikusse. Mürgitute loomade hammus­ tused, putukahammustused (nt sääsed, herilased, mesila­ sed, puuk, koer jne) – neis kü­ simustes aitab perearst või lä­ him traumapunkt. Toidumürgistused – ägeda toidumürgistuse korral võ­ ta ühendust oma perearsti või Lääne-Tallinna Keskhaigla Me­ rimetsa nakkuskeskusega te­ lefonil 659 8507. Allergia, üldine tervisenõusta­ mine – tuleks pöörduda oma perearsti poole.

sikesed saavad värviliste kirjade­ ga pudelid sealt aga hõlpsasti kätte. Lisaks kõik, mis WC-potti pannak­ se või kleebitakse, rändab maailma­ avastajal võimalusel suhu.” Kui kogu kodukeemia tuleb lapse käeulatusest ära panna, siis pesugee­ likapslitega tuleb olla veel eriti tähe­ lepanelik. Nendega juhtuvad õnne­ tused on alates eelmise aasta lõpust jätkuvalt suurim probleem, ja seda ka mujal maailmas. „Pesugeelikaps­ lid meenutavad välimuselt imemis­ rõngaid või kummikomme, mida va­ nemad ise lastele annavad ning lap­ sed ei saa aru, et need närimisrõn­ gad, mis pesumasina juures asetse­ vad, on väga ohtlikud. Just niiskete kätega lagunevad kapslid kiiresti ja põhjustavad tõsist ohtu, sest sisalda­ vad hästi kontsentreeritud koguses pesuainet ning kuni 25% ulatuses erinevaid alkohole. Ehkki kapslite pH näit jääb vahemikku 7–9, mis ei peaks põhjustama söövitusi, on min­ gil põhjusel kapslite sisu suhu ning söögitorru sattudes põhjustanud tõ­ siseid söövitusi, seda igal pool maa­ ilmas,” teab spetsialist, lisades, et lapsed on selle tulemusena eluohtli­ kes olukordades ka intensiivravi va­ janud, ka meil. Mürgistusteabekes­ kuse statistikast näitab pesugeeli­ kapslitest tingitud mürgistusjuhtu­ mite sagenemist reeglina peale geel­ kapslite soodusmüüke. Mare Oderi sõnul peaks lähiajal kapslite prob­ leem ka lahenduse leidma, sest õige pea jõuavad mürgistusteabekeskus­ te muret märganud tootjafirma kin­ nitusel turvapakendid ka Eestisse.

Alla kolmestel rändab kõik suhu Kuni kolmeaastaste laste puhul on Mare Oderi sõnul peamisteks su­ visteks ohtudeks eelkõige pidudega kaasnev ahvatlevalt värviline ja ma­ gus alkohol, ka tehniline alkohol, süütevedelik ja suitsupakid: mu­ dilane võib kogemata alkoholi või süütevedelikku lonksata või suitsu­ koni suhu pista. „Väikesed lapsed pannakse muru peale sageli käpu­ tama ilma kontrollimata, mis rohu sees pesitseb,” ütleb Mare Oder ning toob näite, et kolm koni on väiksele lapsele juba väga ohtlikud, rääkima­ ta sipelgamürgist. Ka külaliste käe­ kotid soovitab ta silma alt ära pan­ na, sest seal leidub tihti suitsupakke, ravimeid. Õnnetusi on juhtunud ka jopede taskutes olevate suitsudega. Vanavanematele või lastetute­ le sõpradele külla sõites soovitab Mare Oder nende kodud enne krii­ tilise pilguga üle vaadata. „Sageli pa­ nevad vanemad inimesed südamero­ hud köögilaua peale ritta, et ei unu­ neks neid manustada. Laps näeb neid kui komme. Kui rasedusvasta­ sed vahendid ja vitamiinid ühekord­ ses annuses ohtlikud ei ole, siis pool tabletti südamerohtu võib põhjusta­ da lapse surma. Sama lugu on kemikaalidega – kodudes, kus lapsed ei viibi, on need enamasti kraanikausi all kapis. Pi­

Teismelisi ohutavad mõnuained Teismeliste puhul nimetab Mare Oder lisaks alkoholile ohuna nae­ rugaasi, mis on praegu hästi kätte­ saadav, joovet tekitav toode. Samas­ se ohugrupi kuluvad ka amüülnitri­ tid ehk popperid. „Kuigi naerugaasi sel moel tarbimine pole surmajuhtu­

8

meid põhjustanud, tekitab see oht­ ral tarbimisel tõsiseid tervisehäired. Kui haiglates kasutatakse naerugaasi 50% lahjendust hapnikuga, siis väi­ kesed joobe saamiseks müüdavad terasballoonid sisaldavad 93–97% naerugaasi. Sellise joobe kestus on aga äärmiselt lühiajaline ning nõuab korraga mitmete annuste tarbimist. Naerugaasi toksilised toimed ägeda mürgistuse korral on seotud asfüksia ehk lämbumisega ning pikemaajali­ se kasutamise korral B12 vitamiini järsust langusest tingitud neuroloo­ giliste kaebustega nagu psühhoos, halvatused ja nahatundlikkuse häi­ red,” selgitab Mare Oder. „Kuna uu­ ringud naerugaasi pikaajalise tarbi­ mise kohta puuduvad, tasuks meeles pidada, et vaatamata sellele, mida müüja ööklubis, tänaval, netilehel lubab, taoliste toodete lõplik testimi­ ne toimub ikka vabatahtliku lõpptar­ bija peal – ja tulemused makstakse oma tervisega ise kinni.” Lisaks tasub Mare Oderi sõnul meeles pidada juba vana hoiatust, et kui peol on tops korraks käest pan­ dud, siis enam sealt juua ei tohi, sest kunagi ei tea, mida jook siis tegeli­ kult sisaldab. See ei ole tema sõnul ainult tüdrukute probleem. „Noorte puhul peaks kehtima reegel, et kui minnakse koos, siis tullakse koos, sõpra ei jäeta. Kui alkoholi manus­ takse üle või tarbitakse muid mõnu­ aineid ja keegi kaotab teadvuse, tu­ leb proovida ta üles äratada, turva­ lisse kohta toimetada või külili la­ mama panna ja abi kutsuda,” pa­ neb Mare Oder südamele, et sõpra karistuse kartuses maha ei jäetaks. Nii lihtne tegevus võib päästa ini­ mese elu.

Ohud nii metsas kui ka koduaias Ehkki arglik rästik on meie ainuke suhteliselt mürgine loom ja mürgi­ ämblikke või kalu meil looduslikult Eestis küll ei ole, on see-eest nii ko­


MÜRGISTUSED duaias kui ka looduses hulk mür­ giseid taimi, seentest rääkimata. „1 cm3 mistahes mürgist seent või tai­ me ja kuni kolm mürgist marja elu­ ohtlikud ei ole, küll aga võib mõne­ de taimede mahl ärritada limaskes­ ta ja tekitada suhu sattudes eluoht­ likku turset,” ütleb Mare Oder. Tai­ me-marja-seenemürgistuse puhul on tema sõnul hea see, et tavaliselt ja eriti laste puhul saab õigeaegselt aidata ka kodus, kuhugi tormama ei pea, sellistel juhtudel tasub mür­ gistusinfoliini numbrit hoida kiireks konsultatsiooniks telefonis. Eluaegsed nahakahjustused võib aga saada putkest, mürgised on neist umbes kümme liiki. „Suvel sõidetak­ se ATVdega tihti üle võõraste põldu­ de ja kui õhtuks on jalad kaetud vil­ lide ja vorpidega, on tegu väga tõe­ näoliselt putkemürgistusega. Putke­ õnnetuste juhul tuleks kiiresti päike­ se käest peitu minna (kuna toimeai­ ne psoraleen toimib vaid UV-kiirgu­ se mõjul), nahk seebi ja veega puh­ taks pesta ja 48 tundi ilma UV-kiir­ guseta olla. Tõsisemate põletuste korral on vajalik kasutada salvi, ent pigmenteerunud armid jäävad tõe­ näoliselt eluks ajaks,” õpetab Mare Oder. Paljud mürgistused juhtuvad ta­ valiselt kauni välimuse pärast kodu­ aias kasvatatavate taimedega – näi­ teks Alpi kuldvihma, sõrmkübara ja käokingaga, metsviinapuu, sügislil­ lega, näsiniine, leedritega. „Kui pe­ res on väikesed lapsed, tasub tutvust teha, kas olemasolevad või ostetavad taimed on mürgised või mitte,” soo­ vitab Mare Oder. „Kui kuhugi loodu­ ses liigutakse või minnakse väikeste lastega aiapeole, tasub uurida, mis marju-põõsaid-taimi seal on.”

Millised on ohumärgid? Kuna alati laps silme all ei ole, siis millised on ohumärgid, et tegu võib olla mürgistusega? „Erinevalt täis­ kasvanust ei saa nt alla kaheaastase lapse käest küsida, mille üle ta kae­ bab, aga tema käitumine on tugevas­ ti muutunud,” selgitab Mare Oder, et esimeseks ohumärgiks ongi see, et laps käitub teistmoodi. „Kui ära on söödud-joodud mõni värviline asi, on suu-käed-riided sageli selle­ ga koos. Näiteks viirusperioodidel juuakse palju magusaid ravimeid, mis jätavad jälje.” Tavaliselt on es­ maseks kaebuseks mürgistuse kor­ ral iiveldus ja oksendamine. Sellisel

juhul laps tunneb end kehvasti: on näost ära, käitub tavalisest erinevalt. „Eriti tahan südamele panna, et kui on ära söödud või nätsutatud mingi taimeleht, mari, tablett, vede­ lik, ei maksa ootama jääda tervise­ kaebuste tekkimist, mingeid sümp­ tomeid. Alati tasub helistada Mür­ gistusteabekeskusesse, sest vahel võib sümptomite tekkimisel olla efektiivseks sekkumiseks juba hil­ ja,” rõhutab Mare Oder.

Kuidas käituda? Kemikaalidega juhtunud õnnetuste puhul on Mare Oderi sõnul esime­ seks esmaabivõtteks suu loputami­ ne ja naha pesemine, silma sattunud kemikaali puhul silma loputamine vähemalt 15 minutit ning söövitava­ te ainete puhul 30 minutit. „Tihti lo­ putatakse silma 1–2 minutit ja imes­ tatakse, miks paremaks ei lähe,” soo­ vitab Mare Oder kindlasti helistada mürgistusliinile, kust saab õigeks käitumiseks juhiseid. Oluline on he­ listamise ajal hoida mürgistuse alli­ kas (kemikaal, ravimipakend vms) käepärast või looduses teha kindlaks seene, taime, marja nimetus. Esmaabivõtete kohta levib hulk müüte, mille tulemusena võib kasu asemel olukorra hoopis hullemaks teha. Mare Oderi sõnul on ka selle sajandi alguses välja antud esmaabi­ raamatutes soovitusi, mille tagajärjel võib püsiva tervisekahjustuse saada. Ühe levinud veana nimetab ta mürgi allaneelamisel oksele ajamist. „Ini­ mestel on tunne, et kui midagi on alla neelatud, tuleb see ju kätte saa­ da. Sellel ei ole aga mingit mõtet ja võib osutuda ohtlikuks, eriti väikes­ te laste ja teadvushäirete puhul, mil oksendamisel võib maosisu sattuda kergesti kopsu tekitades lämbumi­ se. Lisaks saab taolise n-ö „restora­ nimeetodiga” viimaste uuringuand­ mete järgi kätte vaid kuni 5% ma­ osisust, seega ka ebaefektiivne. Eri­ ti ohtlik on oksele ajamine juhul, kui tegu on söövitava ainega: kui see on söögitoru juba korra läbinud, on söögitoru põletada saanud. Okse­ le ajades põletame seda maosisuga jälle uuesti.” Oksele ajamiseks on vale ravi­ võttena kasutatud soolavett. Soola­ mürgistus on spetsialisti sõnul aga kindlasti raske mürgistus. „On ka joodud söövitavat kaaliumperman­ ganaadilahust või proovitud iseseis­ valt „neutraliseerida”. Seda ei tohiks

9

mingil juhul teha, sest peale selle, et pudelil pole kirjas, kas tegu on alu­ se või happega, käivitab ühel juhul alus-happe reaktsioon maos keemi­ lise protsessi koos gaasi tekkimisega, mis venitab niigi kahjustunud mao­ seina ja võib lõppeda auguga selles,” paneb Mare Oder südamele. Kuidas siis toimida? „Suu loputada ja väi­ keste lonksude kaupa vett anda, et allaneelatud kemikaali lahjenda­ da. NB! Suure koguse vee neelami­ ne põhjustab omakorda oksenda­ mist, mida tasuks vältida. Eriti olu­ line on väikeste lonksudega vee nee­ lamine vahutavate pesuainete puhul, et maos ülemäära vahtu ei tekiks ja seda kopsu ei aspireeritaks. Oluline on vee jootmisel ka jälgida, kas kan­ natanu saab üldse neelata ning jälgi­ da ülemäärase süljevooluse suhtes, mis on esmasteks söövitussümpto­ miteks.”

10 kg lapse puhul 40 tabletti, mis tu­ leb õnnetuse korral purustada. Täis­ kasvanute ühekordne maksimaalne annus on kakssada 0,25g tabletti ehk 50 g,” soovitab Mare Oder. „Kogus tundub küll uskumatu, aga aktiiv­ süsi aitab üllatavalt paljude mürki­ de vastu ja on õigeaegsel manusta­ misel päästnud laste elusid ka Ees­ tis. Aktiivsöega iseravimist teha siis­ ki ei maksa, enne tuleks konsultee­ rida mürgistusinfoliiniga, sest ak­ tiivsüsi on nagu iga teinegi ravim ja omab eriti sellises koguses kõrvaltoi­ meid ning ei toimi absoluutselt kõi­ kide mürkide puhul.” Üks hea lastemürgistusi en­ netav tegevus on koos lapsega üle vaadata mürgistusinfoliini kodule­ hel www.16662.ee olev Jänku-Jus­ si multikas, mis selgitab väikesele inimesele arusaadavalt võimalikke mürgistusohte.

Mida koju varuda?

Eve Kaljusaar

„Just väikeste laste puhul maksab varuda koju neljakordne lapse keha­ kaalu arv aktiivsöetablette – näiteks

JAANIPÄEV

Eesti Vabaõhumuuseumis 23. juunil kell 19–00

Esinevad Untsakad, Leigarid, Pritsu Brass, Midrid ja Haaga Folk Machine Soomest!

TULE PEOLE!

www.evm.ee


REISIAPTEEK

Eve Kaljusaar

Reisiapteek peab olema läbimõeldud Suvel reisime rohkem ringi nii kodu- kui ka välismaal. Millised ravimid ja vahendid tasub kaasa võtta, et tagada muretum puhkus?

„S

uvise reisiapteegi kokkupa­ nemisel tuleks esiteks arves­ tada nii reisijate vanuse, tervisliku seisukorra kui ka reisi iseloomuga: kas on minek maakodusse, loodu­ sesse või hoopis mõnda kaugemas­ se riiki; kas tegu on lennu-, bussi- või autoreisiga – sellest kõigest oleneb, mida ja kui palju tuleks kaasa võtta,” ütleb BENU Apteegi proviisor Liia Saava, rõhutades, et reisiapteek peab siiski olema kompaktne. Proviisori sõnul on reisile min­ nes esmatähtis võtta kaasa kõigi pe­ reliikmete igapäevased krooniliste haiguste ravimid. „Kindlasti tuleks veenduda, et nendest kogu reisi aja jätkuks. Eriti just välismaal olles on retseptiravimi puuduolevat osa kee­ ruline hankida,” soovitab Liia Saava. Kõige muu leiab ka sihtpunktist ko­ hapealt, kui keelebarjääri ette ei jää. Lennukiga reisides soovitab Liia Saava ravimid kohvrisse pakkida ja salongi võtta kaasa krooniliste hai­ guste ravimid, mida peab tarbima kellaajaliselt.

Mida soovitab proviisor Liia Saava reisiapteeki kaasa pakkida? Valuvaigistid, kas ibuprofeen või paratsetamooli toimeaainega. Kui

reisitakse lastega, on sobivam parat­ setamool, millel on nii valuvaigistav kui ka palavikku alandav toime. Haavapuhastus ja -katmismaterjalid: eri mõõdus plaastri­ te komplekt, villiplaastrid ning va­ hend haavade puhastamiseks. Ette võib tulla nii kukkumisi, väiksemaid kriime-haavu, hõõruma võivad ha­ kata ka kõige mugavamad jalanõud, uutest rääkimata. Tähtis on valida elastsest materjalist plaastrid, mis väga lihtsalt ära ei tule. Compeedil on olemas ka ville ennetav pulk. Kui vill on tekkinud, aitavad hästi geel­ jad plaastrid, mis ei lase villil puru­ neda ja põletikul tekkida. Enne haava katmist tuleb see kindlasti puhastada. Selleks sobib ta­ valine 3protsendiline vesinikperok­ siidilahus, Asept, Aerosil või Pron­ tosan. Kui aseptilist vahendit käepä­ rast ei ole, tuleks lihtsalt veega pesta. Päikesekaitsevahendid: päe­ vituspiim või -pihusti vastava UVfiltriga. Väga heledanahalised ja lap­ sed peaksid kindlasti kasutama kõr­ ge faktoriga päikesekaitsetooteid, erandiks ei ole ka tumedama naha­ tooniga inimesed. Päikesepõletust leevendav toode. Päikesepõletuse korral tu­ leks esmalt nahk jahutada ning see­

järel ja määrida peale jahutavat geeli (nt Burnjel, Burnshield), mis ei lase põletusel sügavamale kudedesse minna. Kindlasti ei tohi kohe katta pantenooli, mõne kreemi või salvi­ ga – need ei lase kuumusel kudedest väljuda. Pantenooliga kreemid-sal­ vid on omal kohal alles siis, kui nahk on juba jahtunud, näiteks järgmisel päeval. Need aitavad nahka taastada ega lase põletikul tekkida. Allergiaravimid, mis on abiks nii allergilistele inimestele kui ka tundmatu putukahammustuse pu­ hul: võtavad ära punetuse ja sügelu­ se ega lase tekkida paistetusel. Võib teha külma kompressi, et paistetus ei suureneks. Väiksemate putuka­ hammustuste puhul võib panna pea­ le mentoolpiiritust või saialilletinkt uuri,sääsetõrjesarjadel (nt Autanil) on spetsiaalne hammustusi leeven­ dav pihustitoode. Putukatõrjevahendid. Täna­ päeval kaitsevad need korraga nii sääskede, parmude kui ka puukide eest. Kindlasti tuleb hoolikalt luge­ da kasutusjuhendit, sest mõnda too­ det tohib panna nahale ja mõnda jäl­ le ainult riietele. Samuti ei sobi kõik väikestele lastele, näiteks Difusilil ja Autanil on olemas spetsiaalne tõrje­ vahend beebidele.

10

Seedeprobleemide leevendajad. Tavapärasest erinev toitu­ mine põhjustab sageli seedehäireid: kõhulahtisust või -kinnisust, puhi­ tust ja kõrvetisi. Kõhulahtisuse vas­ tu sobivad hästi loperamiidi sisal­ davad tabletid. Samas peaks kaasas olema piimhappebakteripreparaa­ did, et soole mikrofloorat taastada. Eksootilisse riiki reisides on soovita­ tav hakata juba 4–5 päeva enne mi­ nekut tarvitama piimhappebaktereid sisaldavaid preparaate. Puhitustun­ de ja kõrvetiste leevendamiseks on apteekides saadaval mitmeid rohte. Turses jalad saavad abi hepa­ riini või rutosiidi sisaldavatest ja­ hutavatest geelidest. Kui jalad õh­ tul geeliga korralikult sisse hõõru­ da, on hommikul kohe parem tunne. Merehaiguse ja reisi-iivelduse jaoks on olemas apteegis tab­ letid, mis sisaldavad ingveriekstrak­ ti. Neid tuleks võtta vähemalt pool tundi enne reisi algust, kogus oleneb reisi pikkusest. Tabletid on vajalikud inimestele, kellel reisi-iiveldus sage­ li muret teeb.

Eve Kaljusaar


Uus & huvitav

11


ESMAABI

Looduses N hoia silmadkõrvad lahti!

shutterstock

Suviselt kaunil ajal tasub nii metsas kui ka maal ringi liikudes silmad ja kõrvad lahti hoida, sest võimalus roomava, lendava või ringi jooksva elusolendiga kokku põrgata on suurem kui muul aastaajal.

äpunäiteid, mida teha salvamise, hammustuse või nõelamise kor­ ral, uurisime perearst Anne Kaldoja käest, kelle sõnul on kordamine alati tarkuse ema ning vajalikud esmaabi­ tarbed ja teadmised peaksid igal täis­ kasvanul teada ja olemas olema. „Suvel palava ilmaga on võimalus kohtuda mitmesuguste kodu- ja mets­ loomadega kordades suurem kui mui­ du. Paratamatult oleme osa loodusest ning peame seetõttu arvestama ka tii­ vuliste ja roomajatega. Samuti ei saa üle ega ümber ootamatult käituvatest koduloomadest, sest ükskõik kui tur­ valine loom tunduda võib, on ta ikka loom,” selgitab Kaldoja. „Kõige enam on inimesed suvisel ajal hädas putukatest mesilaste, heri­ laste, sääskede ja puukidega. Rooma­ jatest on inimesele ohtlik meie met­ sades vaid rästik. Hoopis tähelepane­ likum tuleb olla vabalt ringi jooksva­ te neljajalgsetega – eriti koertega,” li­ sab perearst.

Koerad võivad rünnata Perearsti sõnul esineb suvel pala­ va ilmaga tavalisest rohkem koera­ hammustusi. „Ükskõik kas tegu on palavast ilmast tingitud segadu­

se või veepuudusega, aga kui koer, ka tuttav, kummaliselt käitub, oleks mõistlik valvel olla ja võimalusel te­ mast ohutult eemalduda. Juhul kui koer teid rünnanud on, peaks püüd­ ma teda tuvastada ning leida tema omanik. Haava peaks esimesel või­ malusel steriilselt kinni siduma ja siis erakorralise meditsiini osakon­ da (EMO) pöörduma. Kui võimalik, peaks haava rohkelt loputama, so­ bib ka puhas vesi ja seep. Trauma­ punktis juba otsustatakse edasi, mis saab – kas haav tahab õmblemist, kas vaja on teetanuse ja maru­tõve profülaktikat. Viimased sõltuvad sellest, kas inimene on vaktsineeri­ tud ning kas teda purenud koer on marutõve vastu süstitud. Kui tegu on tundmatu koeraga, tuleb käituda sa­ muti nagu marutõbise koera puhul,” selgitab Kaldoja, et ettevaatlikkus ei ole kunagi liiast.

Vaata metsas-maal liikudes jalgade ette! Kuigi perearsti sõnul rästikuham­ mustusi väga tihti ei esine, saavad salvata just seenelised ja marjuli­ sed, väikelapsed ning eriti loodu­ ses müttavad poisslapsed. „Oluline

on teada, et rästik suudab hammus­ tada ka ujudes, samuti hammustab ja on mürgine juba vastsündinud rästik. Rästikumürgi maksimaalne kontsentratsioon veres saabub kahe tunniga ja hakkab langema kahe öö­ päeva möödudes. Kohe tekib ham­ mustuskohas valu, turse ja punetus ning hiljem muutub hammustatud piirkond mustjassiniseks. Hamba­ jälgi on tavaliselt kaks, võib olla ka üks või kolm.” „Organismi sattuva mürgi hulk sõltub mürgi kogusest mürgipau­ nas ja hammustuse mehaanikast,” lisab Kaldoja. „Tekib kohalik ku­ dede kahjustus, verehüübivushäi­ re, veresoonte sisekesta kahjustus. Süsteemne reaktsioon tekib viie mi­ nuti kuni kahe tunni jooksul. Seede­ häired, vere­rõhu langus, turse, hin­ gamishäired – need on vaid mõned tunnused, lisaks võib tekkida ana­ fülaktiline šokk. Eriti ohtlikud on hammustused lastel, vanuritel, ra­ sedatel, kroonilisi haigusi põdeva­ tel isikutel, kui hammustus on peavõi kaelapiirkonnas. Kuna rästiku­ mürk eritub rinnapiima, tuleb ime­ taval emal teha lapse tervise huvides imetamisse ööpäevane paus.”

RAVIMIREKLAAM

ULTIMAATUM USSIDELE Kas tead, et kui Sinu lemmikutel on ussid, võivad need üle kanduda ka inimestele?

febanteel, prasikvanteel, püranteel

febanteel, prasikvanteel, püranteel

Koertele ümar- ja paelusside tõrjeks. Vaata lähemalt www.minulemmikule.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimisel või 12 kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu oma loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

ust k i n i akli ist m o g o Küsi l i aptee võ


ESMAABI Kuidas käituda? „Esmaabiks ra­ husta kannatanut, muuda vigastatud jäse liikumatuks, pane külma peale. Kõige tähtsam: ära lase kannatanul liikuda, transpordi ta haiglasse. Räs­ tikumürgi antiseerumit kasutatakse ainult haiglatingimustes raske üld­ reaktsiooni korral,” selgitab Kaldoja.

Need tüütud ja tülikad sumisejad! Kui uurin perearstilt, milliseid putukaid­-mutukaid pelgama peaks, kinnitab ta, et Eestis on peamised putukaallergia põhjustajad mesila­ sed ja herilased. Vapsikud on neist kõige mürgisemad ja nende nõela­ misest tekkivad reaktsioonid võivad olla tugevamad kui mesilaste puhul. „Nõelamise korral tuleb nõel kiiresti koos mürgikotiga eemalda­ da, et takistada mürgi edasist pääse­ mist organismi. Vältida tuleb pigis­ tamist, sest see soodustab mürgi le­ vikut. Võimalusel tuleks puhastada nõelamiskoht desinfitseeriva aine­ ga ning asetada sinna külm vesi või jää. Tugeva valu korral peaks võt­ ma valuvaigistit. Kui pärast nõela­ mist kuni poole tunni jooksul tekib ükskõik milline järgnevatest kaebus­

te pintsettide abil eemaldada. Haa­ rata tuleks võimalikul naha ligidalt ja püüda saada putukas täielikult välja. Pärast tuleb haav vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pes­ ta. Juhul kui tekib ringikujuline pu­ netus või muud sümptomid, pöör­ du arsti poole. Jälgimine on vajalik umbes üks kuu. Puukide vältimiseks soovitab Kaldoja kasutada pikkade varruka­ tega katvat riietust ja toppida püksi­ sääred sokkide või kummikute sis­ se. „Heledatelt riietelt on puuki ker­ gem leida, enne kui ta hammusta­ da jõuab. Kindlasti tasub koju jõu­ des end üle keha hoolikalt kontrol­ lida. Lastel tasub kontrollida kõrva­ taguseid.” „Niisamuti on sääskedega – igapäevane tüütu tegelane meie elus, keda vältida paraku ei õnnes­ tu. Aita­vad määritavad-pihustata­ vad vahendid, lastele on mõeldud eraldi tooted. Sääsepunnidele pa­ nekuks sobib leevendav geel, kuid kellel punnid väga sügelevad, see vajab retseptiravimit, kusjuures sü­ gelust leevendab ka suukaudne al­ lergiaravim. Vahel harva võib tek­ kida sääsehammustusest palavik.

test – tugev paistetus või lööve, hin­ gamisraskused, hingeldamine, mi­ nestamine, peavalu, uimasus, iivel­ dus, krambid, valu alakõhus või ok­ sendamine –, tuleb kohe kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.” „Tähele tasub panna, et kel juba korra allergiline reaktsioon pärast nõelamist olnud, neil on vaja igaks juhuks koju osta vajalikud ravimid: Epipen (ei vaja külmikus hoidmist, nn käekotiravim) ja adrenaliin (koos ampulliga hoida külmkapis ka am­ pulli avajat ja süstalt, pabinas liht­ salt ei leia üles). Süstida tuleks kii­ resti pärast nõelatasaamist,” sõnab arst.

Puukide ja sääskedega tuleb õppida koos elama Midagi pole parata – meie ümber on ka igapäevasemaid pinisejaid ja rohu sees või okstel ukerdajaid. Siinkohal rahustab perearst veidi puukide paanilisi kartjaid, sest risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike. Haigustekitaja liigub puugist inimesele 24–48 tun­ ni jooksul, seega on oluline avastada puuk võimalikult kiiresti ja ta peen­

Keskkonnaagentuuri Eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm: „Eesti looduses on tegelikult inimesele ohtlikke elanikke vä­ he. Selgroogsetest loomadest loomulikult meie ainuke mürk­ madu – rästik, kes on üle maa levinud nii mandril kui ka saa­ rtel. Rästiku esinemine sõl­ tub rohkem lokaalsetest olu­ dest kui Eesti piirkonnast. Tal­ le meeldivad päikesele avatud paigad, kus on lisaks varjevõi­ malusi. Varjumiseks on head kohad näiteks kivihunnikud ja -aiad, paepealsetel paelõhed ja soodes mättad. Selgrootu­ test võivad inimesele ohtlikud olla puugid nende poolt levi­ tatavate haiguste entsefaliidi ja borrelioosi tõttu. Samuti ei saa üle ega ümber mesilastest ja herilastest, kelle suhtes on järjest enam inimesi ülitundli­ kumaks muutumas.”

Õnneks midagi tõsisemat see pini­ seja meile ei tekita, rikub vaid su­ visel ajal õuesolemise rõõmu,” mui­ gab Anne Kaldoja. Kadri Penjam

BurnJel - Kiireim leevendus põletuse korral! • • • • • • •

Müügil apteekides

kasutatav I, II ja III astme põletustel jahutab haava vähem kui 5 minutiga vähendab valu ja on desinfitseerib on vesilahustuv ja kergesti pestav ei kleepu haavade külge on sobiv lastele, ka imikutele ei põhjusta limaskestade ärritust

13

Toode on patenteeritud. Tootja: Water-Jel® Technologies


KÖÖGINURK

Retsepte suvisele toidulauale toidublogija Eneli Kaarna e4retseptiraamat.blogspot.com

Rabarberimorss Kuumal suvepäeval on kodune rabarbe­ rimorss mõnusalt värskendav jook. Te­ gelikult võib rabarberimorssi teha täitsa tunde järgi, väga täpset retsepti ei olegi. Tähtis on, et leiaksid võimalikult punase koorega rabarberid, siis tuleb morss ilus õrnroosa. Vajad: 3 liitrit vett 500 g rabarbereid 0,5 dl suhkrut (kogus oleneb sellest, kas soovid hapukamat või magusamat jooki) Valmistamine: Haki koorimata rabarberivarred umbes 3 cm pikkusteks juppideks. Pane tükid koos veega potti ja kuumuta kõrgel kuumusel, kuni vesi hakkab keema. Seejärel alan­ da kuumus miinimumini ja keeda praokil kaane all üks tund. Kurna kõigepealt mahl ära, sega hulka suhkur ja jahuta.

Fotod: Eneli Kaarna

Hamburger Suvistel grillipidu­ del on tavapärasele liha grillimisele lõbu­ saks vahelduseks ise­ tehtud hamburgerid. Vali oma maitse jär­ gi, millist kastet vahe­ le panna või milliseid kukleid kasutada. Vajad: 500 g veisehakkliha 2 keskmist sibulat soola-pipart 4 burgerikuklit 1 hapukurk 50 g pehmet koorikuga kitsejuustu 1 suur lihatomat majoneesi Valmistamine: Sega kausis hakkliha ühe peeneks hakitud sibulaga ühtlaseks, maitsesta soola ja pipraga (jäta alles 4 viilu sibulat, mis hiljem burgeri vahele panna). Kõige parem on seda massi töödelda kä­ tega. Vormi hakklihast 4 lapikut burgerit. Küpseta neid kuumal grillil või pannil kummaltki poolt mõni minut. Kui liha hakkab val­ mis saama, lisa grillile natukeseks ajaks ka saiad ja soojenda neid, aga jälgi, et nad kõrge kuumuse käes kõrbema ei läheks. Seejärel määri kukli mõlemale poolele küllaltki palju majoneesi (võid lisa­ da ka mõnda muud kastet) ning lao järjest vahele sibularõngad, hapukurgiviilud, kotlet, jämedad kitsejuustuviilud ja tomativiil.

Valge šokolaadi dessert balsamico-maasikatega • • • • • • • • •

300 ml vahukoort 6 basiilikuoksa 300 g tükkideks murtud valget šokolaadi 50 g Dansukkeri tarretisesuhkrut Multi 50 g Dansukkeri pruuni roosuhkrut 30 ml palsamiäädikat 15 ml vett 250 g maasikaid basiilikulehti

Asetage vahukoor ja basiilikuoksad paksupõhjalisse keedunõusse ning keetke madalal kuumusel 5 minutit. Tõstke keedunõu pliidilt ning jätke 15 minutiks tõmbama. Eemaldage basiilik. Kuumutage koor uuesti keemiseni, lisage šokolaad ja tarretisesuhkur ning kuumutage, kuni šokolaad sulab. Jaotage magustoidukaussidesse ning asetage külmikusse. Puhastage ja poolitage maasikad. Segage keedunõus pruun suhkur äädika ja veega ning kuumutage keemiseni. Valage kuum vedelik maasikatele ning segage läbi. Jätke pooleks tunniks marineeruma. Kaunistage magustoidud basiilikulehtedega ning serveerige koos marineeritud maasikatega.

Palju maitsvaid suveretsepte leiad meie kodulehelt www.dansukker.ee või digitaalsest retseptiraamatust internetis www.d-kokaraamat.ee. Liitu meie õhinapõhise kokaraamatu sõpruskonnaga Facebookis!

w w w . d a n s u k k e r . e e

14

Vaarikašokolaadikook • • • •

250 g võid 300 g tumedat šokolaadi 5 muna 200 g Dansukkeri tumedat Muscovado suhkrut • 50 g kakaopulbrit

• • • • •

125 ml piima 100 g nisujahu 10 g küpsetuspulbrit 20 g Dansukkeri vanillisuhkrut 500 g vaarikaid

GLASUUR • 200 g võid • 300 g šokolaadi (ükskõik millist) • 175 g Dansukkeri šokolaadimaitselist tuhksuhkrut Sulatage madalal kuumusel või ja tume šokolaad. Vahustage munad Muscovado suhkruga. Lisage piim ja sulanud šokolaad. Segage kuivad koostisained omavahel ja lisage need, õrnalt segades, tainasse. Valage tainas madalasse küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi (30 x 40 cm). Puistake üle vaarikatega. Küpsetage ahju keskmisel siinil 175 °C kraadi juures u 15 minutit. Laske jahtuda. Glasuuri valmistamiseks sulatage või ja šokolaad madalal kuumusel, lisage šokolaadimaitseline tuhksuhkur. Määrige glasuur jahtunud koogile. Serveerige vahukoore ja värskete vaarikatega. Tumeda šokolaadi võib retseptis asendada ka piima- või valge šokolaadiga, kuid sel juhul asendage Muscovado suhkur ekstrapeene valge suhkruga.


Uus & huvitav

15



TERVE PERE (juuni 2013)