MOODNE KODU (detsember 2016)

Väljaandja AS Ekspress Meedia

21. detsember 2016

VIIMASE HET K E J Õ U L U K ING I D LEIA D M EILT

SELLES NUMBRIS

Juhtkiri

HENDRIK OSULA

A

asta lõpp paneb tagasi vaatama sellele, mis tehtud – arhitektuurivaldkonnas said 9. detsembril jagatud aastapreemiad. Seljad on kokku pannud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesi Maastikuarhitektide Liit ning parimaid tunnustab arhitektuurivaldkonnas ka Eesti Kultuurkapital.

Auhinnatseremoonia NO99 teatris oli suursugune ja preemiaid jagati kokku 15 kategoorias. moodnekodu.ee portaali kaudu sai valida kultuurkapitali ja liitude nominentide hulgast publiku lemmikud. Enamikuga auhinna võitnutest teeme juttu viiel leheküljel. Uurisime, kuidas võidukad objektid sündisid, mis oli keerukat, milliseid põnevaid materjale ja tehnoloogiat on kasutatud ning mida tähendab võit.

Tagasi ja ette vaatame arhitektuurile ka teises võtmes.

Rubriigis 11 küsimust vastab seekord arhitekt Vilen Künnapu, kes ei kohku tagasi eriliselt silmapaistvate ideede ja ka nende elluviimise ees. Kuna Vilen püüab oma tegevusega ühendada erinevaid valdkondi – kunsti, kirjandust, arhitektuuri, näitlemist, äri, teadust, ja vaimsust –, siis see kõik peegeldub ka tema arhitektuuriobjektides.

Kodu lugu viib meid Tartusse ja täpsemalt miljööväärtuslikku Tammelinna, kuhu on kauni elamise rajanud üks abielupaar. Sellesse ruumikasse koju mahub head stiilitunnetust, mahedat värvivalikut ning läbimõeldud valgustust. Kõik see on omavahel imeliselt harmoneeruma pandud.

Ja aasta lõpus vaatame ka ette – mõeldes jõulupühadele ja uuele aastale. Kui aastalõpu virvarris ununeb osta jõulukingitus või ei teki üldse head ideed, mida kinkida, siis palusime Eesti Disaini majal panna kokku väikse spikri sellest, mida viimasel hetkel osta võiks. Eesti disain on selleks igati väärikas!

Rahulikku jõuluaega, särtsakat aasta lõppu ja kohtumiseni veebruaris!

Irmeli Karja, peatoimetaja

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 5666 1049 Prindieride tegevtoimetaja: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

EESTI KODU

Kuldse puudutusega kodu miljööväärtuslikus Tammelinnas Lk 10–15

RUUM

Stiilselt kuusevaba aasta lõppu!

Lk 17–19

INTERVJUU

11 küsimust: arhitekt Vilen Künnapu püüdleb stiilide mitmekesisuse poole Lk 22–23

ARHITEKTUURIAUHINNAD

Fookuses: Arhitektuuripreemiad 2016 laureaadid Lk 24–32 5

UUDISNOPPED

Jõulukink Eesti disaineritelt – ehe, eriline ja kvaliteetne!

Jõuluaeg on paljudel kiire ja ikka juhtub, et kingituste ostmine jääb viimasele hetkele või puudub üldse hea mõte, mida kinkida. Eesti disain on hea valik ja Eesti Disaini Majast leidsime lahedaid esemeid, mis sobivad kindlasti kingikotti!

Eesti Disa ini Maja aadressil K alasadama 8 on jõulude ee l avatud: 21. dets, K 11–20 22. dets, N 11–20 23. dets, R 11–192 4. dets, L 1 1–14 Eesti Disain i Maja xmas market Solarises on avatud kuni 23. detsem brini kella 2 0ni.

NÜÜD CERAMICS MODERNSESSE INTERJÖÖRI Nüüd Ceramicsi betoonist seinakell ei ole pelgalt ajanäitaja, vaid ka karakteriga sisekujunduselement, mis ilmestab igat kaasaegset ja minimalistlikku interjööri. Kellad valmivad käsitööna, mistõttu on iga kell ainulaadne.

Saadaval kahes mõõdus: 22 cm ja 30 cm.

KIIKHOBU FOX SOBIB IGASSE KOJU Disainer Maile Grünberg on eesti sisearhitektuuris ja disainis elujõulise ja moodsa mõtlemisega loovisik. Lennult suudab ta orienteeruda kaasaegse disaini suundades ja erinevates stiilides, olgu tegemist popkunsti, art deco või hihg-tech’iga. Noppisime tema loomingu hulgast puidust hobuste väikeseeria, mis teeb iga väikse meele rõõmsaks ja sobib hästi igasse interjööri! Kaks varianti: hobune ratastel ja kiikhobune tallal. Viimistlus on naturaalne või peitsitud erinevad värvitoonid. Kaetud mattlakiga. Tegu on lastesõbraliku tootega.

7

UUDISNOPPED

LAGUNEV ILU “ROTTEN BEAUTY” Disainer: Karmen Saat Projekt sai alguse hallitusest ja selle vastandlikust ilust. Soovides salvestada lagunemise kõige ilusamat poolt, mis jääb enamasti paljudele märkamatuks, võttis kunstnik mädanevatest puu- ja juurviljadest vormid ning taasesitles neid hügieenilisel ja õrnal moel keraamiliste skulptuuranumatena.

Salvestatud tekstuurid on värvilistel anumatel esile toodud varjutamistehnikaga. Anumatesse salvestatud tekstuurid lasevad neid uudistada ja kombata ilma ebameeldivat tunnet tekitamata.

Kollektsioon koosneb suurest jackfruit’ist, arbuusist, melonist, kõrvitsast, paprikast ja mangost.

VILDIST RIIDEPUU MEELDIB RIIETELE WOH sündis vajadusest riidepuu järele, mis ei laseks rõivastel maha libiseda ja hoiaks nende vormi.

Riidepuu valmistamisel on kasutatud polüestervilti, mis koosneb vähemalt 70% taaskasutatud pudelitest.

8

UUDISNOPPED

SACKIT KUTSUB PUHKAMA! Sellesse skandinaavipärase disainiga tooli on kokku pandud parimad materjalid, mugavus ja funktsionaalsus. SACKit on mõnus istumine, mis sobib tuppa, aeda, terrassile, randa kaasa võtmiseks, aga ka asemeks lemmikloomale. Istumine on loodud moodsale ja liikuvale inimesele ning suurt rõhku on pandud vastupidavusele. Käsitsi õmmeldud ääred teevad igast toolist unikaalse. WOOFit HiFi sarjas on valikus puhas disain ja integreeritud muusikasüsteem – istu ja naudi oma lemmikmuusikat! www.sackit.eu

LUBA MUINASJUTT TUPPA – KOOGITALDRIK SARJAST “1001 ÖÖD” Disainer: Marion Isabelle Varik Tuntud muinasjutust inspireeritud luksuslikust nõudesarjast “1001 ööd” leiab erineva suurusega tassid-taldrikud, kannud, kausid, vaagnad ja palju muud, millest saab oma maitse ja soovide järgi kombineerida just meelepärase komplekti. Kõik tööd on valmistanud autor ise. See teeb iga eseme kordumatuks ja eriliseks. Saadaval türkiissinisena, mille detailid plaatinaga, ning elevandiluukarva, detailid kaetud 24K kullaga.

Info telefonidel 501 8006 e-post info@pinska.ee

www.pinska.ee TÖÖS O O K A J E T N TÄNAME KLIE IME V O O S G N I N PARTNEREID PÜHI! D I Ä H E L I G I KÕ 9

Kuldse puudutusega kodu miljööväärtuslikus Tammelinnas Võluva interjööriga eramu miljööväärtuslikus piirkonnas Tartus kuulub abielupaarile, kes otsis uue kodu rajamiseks sobivat kohta. Linna kohta üsna suurel, 2400-ruutmeetrisel krundil asubki 1930-ndatel aastatel ehitatud maja, mis on nüüdseks korralikult renoveeritud. Stiili ja helgust siia jagub!

A

rhitekt Priit Lõhmuse tehtud projektile jagub paaril ainult kiidusõnu. Kuna nende lapsed on juba suureks sirgunud ja igaüks on läinud oma teed ning elavad oma kodus, siis jäi eelmine elupaik kahele inimesele liiga suureks. Maja ise on just parasjagu optimaalse suurusega ning loodud omanike soovide ja vajaduste järgi – kaks korrust ja 180 ruutmeetrit. Nii saavad ka lapsed külla tulles end hästi tunda. Tähtpäevadel ongi maja mõnusat suminat täis ja ruumi jagub kõigile.

Miljööväärtuslikus piirkonnas tõi uue projekti tegemine kaasa üsna palju eritingimusi, pidi arvestama ettekirjutistega maja välisilmele ja ehitusmaterjalidele.

Näiteks pidi majale paigaldama kindlasti täispuidust uksed ja aknad. Krundil on ka kõrvalhoone, mis on nüüdseks kujundatud külalistemajaks, ja parkimismaja kahele autole. Maja ise valmis pooleteise aastaga.

Oma eelnevad kodud on abielupaar sisustanud sisuliselt nullist ja kuna kõik uued omanikud on soovinud

10

need osta koos sisustusega, siis on see teinud elupaiga vahetuse omakorda lihtsaks – kaasa on võetud üksnes isiklikud asjad ja pildid seintelt.

Kunsti selles kodus armastatakse ja heledad seinapinnad on just sobivad maalidele. Esimesel korrusel asuvate maalide autorid on Kamille Saabre ja Epp-Maria Kokamägi. Mõlemad kunstnikud on paari lemmikud ja võimalusel on plaan neid juurdegi soetada, sest vaba seinapinda majas jätkub.

Puhkeruumis on Tõnu Nooritsa töö, mis haakub värvidelt kogu sauna ja puhkeruumi interjööriga.

Liisu Arro keraamika on end sisse seadnud kamina kohal – ka Arro keraamikat tahetakse tasapisi juurde soetada, sest kunstniku uued toredad keraamilise jalaga lambid on pererahvale juba silma jäänud. Maal teisel korrusel on Epp-Maria Kokamägi looming.

Eramu interjöör on kujundatud omanikele sobivas modernses ja minimalistlikus stiilis. Visiooni mää-

MARIS TOMBA

KODU

MOODNE KODU

11

PUITTREPID, METALLTREPID...

Are Trepid OÜ • 5667 5496 www.aretrepid.ee

KODU

ras suuresti maja asukoht. Kuna pere hea tuttav on sisearhitekt Madis Liplap, siis oli hea enda ideede kohta nõu küsida – kas mõni ehk ei sobi üldse? On ju sisearhitektil praktilist kogemust, mida tavaline inimene ei oska tihtipeale ette nähagi. Seejuures sai ka lubada pakkuda sisearhitektil julgemaid lahendusi. Näiteks julgustas Madis lisama sauna eesruumis kargesse põhjamaisesse värvivalikusse tumelillat. Temaga koostöös said valitud ka tapeedid magamistuppa-garderoobi ja kabinetti. Samuti sai Madise maitset usaldades valitud esimesele korrusele ja vannitubadesse plaadid.

Põrand sai kaetud esimesel korrusel traditsioonilise laud- või parkettpõranda asemel keraamiliste plaatidega seetõttu, et puit ülemäära sisekujunduses ei domineeriks. Selles kodus leiab tõesti palju naturaalset puitu: uksed-aknad-aknalauad on naturaalsest saarepuidust, teise korruse põrandad ja esimesel korrusel asuva kabineti põrand on kaetud naturaalse tammelauaga. Trepiastmed on tehtud tammepuidust.

Elutuba särab heledusest ja mõnusalt soojad toonid loovad siin päikeselise olemise ka pimedal ajal. Toa pilgupüüdjad on BoConceptist

ostetud oranžikat tooni nahkdiivan ja vahvalt selle kõrvale sobituv omamoodi vormiga tugitool Togo – disainiklassika Itaalia firmalt Lignet Roset.

Valgustus on kodus üks olulisemaid nüansse ja et seal oleks mõnus ning hubane olla, siis on tähtis läbi mõelda terviklahendus.

Siinkohal oli abiks valgustisalong Hektor Light. Kuna salongi omanik on pere hea sõber, siis oli asjalik ja professionaalne nõu omast käest võtta. Lemmikuks võib nimetada näiteks Itaalias käsitööna valminud valgusteid söögilaua kohal. Valgustid toovad esile in-

13

KODU

terjööri helguse ja paneb kogu elamise kuldselt särama.

Söögilaud on valitud kodumaise mööblifirma Softrendi loomingu hulgast. Sealsed disainerid tunnevad oma tööd ja kvaliteet on perenaise jaoks oluline. Kerge ja õhulise olemisega laud haakub kenasti atmosfääriga. Toolid söögilaua taha said ostetud salongist NORR11 ja sobivad valatult lauaga. Sauna puhkeruumi istmed on samuti sealt pärit.

Muu köögimööbel on tehtud perenaise ideede järgi ja siinkohal valiti valmistajaks Arens.

Magamistuba on kujundatud tagasihoidlikult elegantses võtmes. Kokku on pandud na-

turaalne puit ja õrnlilla tapeet. Tapeet magamistoas ja kabinetis on Laura Ashley valikust.

Voodi valikul on usaldatud jällegi Softrendi.

Magamistoa, kabineti ja vannitoa minimalistlikus joones mööbli on valmistanud pererahva ideede järgi OÜ Naaskel. Aknakardinad on selles kodus muuseas vaid tänavapoolsetel akendel ja firma Roosimari valmistatud.

Oma kodu ehitamise protsess oli toredalt loominguline ja hariv ning tulemus on äärmiselt nauditav. Koostöö sisearhitektiga sujus tõesti suurepäraselt ja perenaine soovitab võimalusel ikka kaasata kodu kujundamisse ka spetisalist. Oli hea oma ideid-mõtteid jagada ja kahtluse korral temaga koos

valikuid teha. Samas said tehtud ka kõik enda mõtted ja ideed, et valmiks kodu, mis peegeldab just omanike isikupära ja kus neil on õdus olla.

See kodu ei piirdu vaid elegantse sisekujundusega – vaeva on nähtud ka aia kujundamisel – taas kord hea sõbra ja spetsialisti nõu kasutades. Omanike sõnul on kodu kujundamine rõõm ja hobi ning nad on panustanud palju vaba aega ka oma maakodu restaureerimisele. Kohtumiseni suvel – aias ja maakodus!

Irmeli Karja

15

Täname kliente ja koostööpartnereid ning soovime kõigile häid pühi!

FOTO: SHUTTERSTOCK

FOTO: HOUSE DOCTOR (EN.HOUSEDOCTOR.DK)

RUUM

Pane oksad ja käbid sädeleva spreivärviga särama!

Okkavaba oksakompositsioon. Oksad võib ka ära värvida.

Stiilselt kuusevaba aasta lõppu!

On üldteada, et õhk võib kiskuda kuumaks, kui saabuv aastalõpp toob taas kokku ateistid ja usklikud, traditsioonide kummardajad ja keskkonnaaktivistid, tarbijad ja säästjad, pühapäevafilosoofidest rääkimata.

Kas nüüd just moevool, pigem viitab ajale maailmas – märgatavalt on tõusnud teadlikkus ja tugev soov oma seisukohta ka tegudega väljendada, kui küsimus kerkib kuuse kasutamise kohta jõuluaegse ruumi kaunistusena.

17

RUUM

Jõuluootus PULO kodustuudios.

Kodumaine, soe ja lahe!

Heegeldised on au sees.

FOTO: PULO DISAIN

FOTO: PULO DISAIN

FOTO: WWW.WOODSTORMING.COM

viapäraseid ilu- või tarbeteoseid, stiilselt väljapeetud kohalikke disainistaare, võib olla kindel, et ruum on stiilne ka jõuluvabadel aegadel. Kaalutud valik võiks langeda järjepidevust ja kvaliteeti silmas pidades, et ilusat eset saaks kasutada uues kompositsioonis korduvalt, olles kasvõi pärandatav. Et see oleks väärtuslik juba iseenesest hea maitsetunnetusega valmistatuna ja soovist püsida läbi aegade ja trendide, valmistatuna suure hoole ja armastusega.

Miks mitte välja hõigata oma seisukoht taaskasutuse lõputute võimalustega mängi-

des. Siingi on võimalik teha väga kõnekaid loosungeid päriskuusele liiga tegemata ja saada pühaderuum ühtlasi kaunistatud. Teema paneb kindlasti peod rõõmsalt sügelema isetegijail, seal jätkub mängumaad nii moodsasse kui ka traditsioonilisse koju. Mõjuv, pidulik ja eriline jääb tulemus, kui lahendus kaunistab just konkreetse stiiliga ruumi nii, et see poleks lihtsalt üks kord aastas kapist välja võetud asjadega koormatud ruum. Jah, maalähedasse kodusse sobibki tihti just kraavipervel suvaliselt kükitav kuuseke. Ka siis, kui selle oksad või okkadki pole just kõige tihedamad.

K

iusatus loodushoiu põhimõttele turuks jääda ja asendada päriskuusk kuuske imiteerivate esemete ja disainidega võib tihti mõtlematult kujuneda nii-öelda ühe käega andmiseks, teise käega võtmiseks, kui pisut analüüsida, kuidas tekivad plastikust “kuused” ja mis need tegelikult on. Nagu mitmed teised jõuludeks toodetud dekoratsiooniesemed, mis on ka väga tihti valmistatud mingites tundmatu keskkonnakäsitlusega tööstustes ja propageerivad ostuvõimalust pigem heitlike trendide järgi.

Osates valida vähe, aga õigeid skandinaa-

18

RUUM Pigem ongi see ilus just nii. Suureks tegijaks hoolimata oma väiksusest sellel maastikul on ikka olnud käbi ja/või lihtsalt seadesse kohendatud kuivanud sammalgi ja muu looduses vedelev kraam.

Ruumi kaunistamiseks piisab ka kena võrega oksakesele riputatud heegeldistest, olgu need siis pitsilised inglid või lumehelbed, mis peegeldavad endas pühademeeleolu, helget aega ja nii sisemise kui ka välise valguse igatsust.

Traditsioonide puudutus ei jäta sugugi külmaks ka kaasaegset ruumi, uut hingamist on saanud disainerite abiga erinevad puidust tarbeesemed ja need on õiges ehtes väga paslikud ka aastalõpumeeleolu tekitama.

Tarvitseb ühele või teisele looduslikule esemele lisada sädelust või lausa värvida peegelja läikega spreiga, ja ongi vähese liigutusega lisatud moekam ja pidulik välimus. Valge on alati sobivalt jõululik, aga eriti trendikad on praegu kõik läikivad ja sätendavad metallid.

Omamata üldsegi globaalsemat ökoloogilist seisukohta, kahtlevad kuuse kasutamises üsna tõenäoliselt ka need, kes juhtumisi on pühadeks kaunistamas moodsat ja minimalistlikku, materjalide ja lahendustega peenemalt komplekteeritud ruume. Ke-

Heegeldised on au sees.

FOTO: WWW.WOODSTORMING.COM

Pärnus Karusselli Puhveti taaskasutuskuusk poolikutest tooniku pudelitest. Alumisest poolest said küünlaalused.

FOTO: TIINA ANNAMAA

hastab ju kuusk pigem ajaloolis-traditsioonilist jõulukaunistust. Kui siiski kuusest loobuda ei suuda, saab kuuseks laduda ka moodsamaid materjale.

Lõpuks ometi ja täiesti teenitult võib märgata tähelepanu orbiiti tõusmas vanaeestlastelt tuttavat näärikrooni, soomlaste himmeli’t, leedukate puziris’t jne – tegelikult põhjamaalasi üldse traditsiooniliselt ühendav päikest sümboliseeriv aastalõpu meeleolu loov ruumiehe. See originaalne, kuid samal ajal väga trendikas võrelise iseloomuga vidin väärib imetlust väiksemaski suuruses, kuid kindlasti paneb ahhetama sootuks suure installatsiooni või kompositsioonina. Kaunistus sobib eriti hästi ruumi, mis jätab õhku valgust ja avarust, olles lausa kuninglikuks ehteks ka kõige hillitsevamas interjööris. Jõulukrooni saab väga hästi ka ise teha.

Et aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise, hingetõmbe ja rahu aeg, ei maksa ennast dilemmadest pingesse lasta – ilu oli, on ja jääb endiselt vaataja silmadesse. Seega muretuim ja lihtsaim viis on veeta see askeetlikul moel, nautides pidu meis eneses, ehteks hea süda, sõbralik naeratus ja säravad silmad ning jäädes sealjuures igas mõttes kuusevabaks.

Mareliis Raid

We really do love to spoil those bags!

peter.thomsen@pilttrading.ee tel 504 1278

SISUTURUNDUS

Maailma tipptasemel katused tulevad Tartust Tallinna vanalinn võib ju oma punaste viilkatustega maailmakuulus olla, aga reaalsus on see, et enamikul Eesti korterelamutel ning ühiskondlikel ja ärihoonetel on lamekatus – vanemad neist vajavad kiiremas korras korralikku renoveerimist.

OÜ

Evari Ehitus juhataja ja vastutava spetsialisti Rein Kala sõnul on Eestis umbes 24 000 lamekatusega korterelamut, lisaks suur hulk muid hooneid, sealhulgas kõikvõimalikud kaubanduspinnad, spordiasutused, koolid, bürood, laod, logistikakeskused, arhiivid ja muuseumid.

Igaüks, kes omab kinnisvara või on seda ostnud-­müünud, teab, et viimase korruse korterite esimene suur oht on just nimelt katus: kas see on korralikult soojustatud ning kuidas on lood hoonepiirete külmasildade ja ruumide ventilatsiooniga?

Enne Eesti taasiseseisvumist nappis igasuguseid ehitusmaterjale, lisaks puudusid efektiivsed soojustusmaterjalid.

Vanade ja/või valesti ehitatud lamekatuste kolm suuremat probleemi on: · katus ei pea kinni väljast tulevat niiskust; · läbi katusekonstruktsiooni läheb kaduma palju soojust; · üksikud katusesõlmed on puudulikult või valesti lahendatud ja see tekitab palju erinevaid probleeme.

Suurt tähelepanu lamekatuste renoveerimisel tuleb pöörata soojustusele, eriti sõlmelahendustes. Vajadusel peab parandama katuse kallet, korrastama karniisid, parapetid, korstnad, luugid, aknad ning ehitama tuulutuse, et viia välja katusekonstruktsiooni sattunud niiskus. Uuem trend on paigaldada lamekatustele turvapollarid

6 sammu hoonete katuste renoveerimisel · Korraldada katuse ülevaatus ja selgitada välja vajalikud tööd, vajadusel kaasata tehniline konsultant. · Leida ehitustöödeks rahalised vahendid. · Tellida katuse või kogu maja renoveerimisprojekt. · Korraldada ehitushange, valida katuseehitaja. · Korraldada ehitustööde läbiviimine. · Korraldada lamekatuse pidev ülevaatus ja vajalik hooldus koos turvatrossidega. Paljudes Euroopa riikides on nende kasutamine kohustuslik.

Kui lamekatus on korralikult ehitatud ja hooldatud, on sel mitu eelist. Rein Kala põhjendab, et lamekatus on mõõtudelt piiramatu ja seepärast paljudel suurtel objektidel tegelikult ainus lahendus. Lamekatuse konstruktsioonilahendused on teistest katusetüüpidest lihtsamad ja enamikul juhtudel seetõttu ka soodsamad. Eriti märkimisväärne on see asjaolu suuremate katuste puhul.

Evari Ehitus on mitmete põnevate ja tunnustatud objektide katuste looja. Näiteks on nende tehtud Eesti esimese veekeskuse Aura katus Tartus. Ahhaa teaduskeskuse katuse tunnistas maailma katusemeistreid koondav organisatsioon IFD 2011. aastal koguni maailma pa-

rimaks katuseks. Ette­võtte portfooliosse kuuluvad muu hulgas ainulaadne Tehvandi hotelli mätaskatus Otepääl, äsja Tartus valminud Eesti rahvusarhiivi katusetööd, Tartu südalinnas Riia 2 tervet kvartalit hõlmava mitmefunktsioonilise äri- ja vabaajakeskuse katuste ja tunnelite ehitus ning Eesti rahva muuseumi katusele turvapollarite paigaldamine.

Selliste suurte objektideni ei jõutud üleöö.

Evari alustas ettevõtlusega 1991. aastal. Rein Kala meenutab, et lamekatuseid ehitati vaid ühe brigaadiga. Oskusteavet nappis, palju tuli ise avastada ja vigadest õppida. Nüüd töötab Evaris 25–30 spetsialisti.

Nüüdseks on Evari põhitegevus lamekatuste ehitamine, remont, renoveerimine, rekonstrueerimine kogu töö juurde kuuluva kandva profiilp­leki, soojuse, aurutõkke paigaldamisega ning hüdro­isolatsiooni, korstende, karniiside, parapettide ning vihmavee- ja tuulutussüsteemide ehitamisega. Evari soojustab vundamente ja keldriseinu, hüdroisoleerib vundamente, põrandaid, terrasse, rõdusid, korrusparklaid, sildasid ja viadukte. Tänapäeval ehitusnormide järgi ehitatud lamekatuste elueaks loetakse 20–40 aastat.

OÜ Evari Ehitus Riia 130, 51014 Tartu 738 0927, 506 0579 evari@evari.ee www.evari.ee

Häid pühi!

Elav Tuli loob erilise jõulutunde igas kodus! Moodne Kodu lugejatele on terve detsembrikuu jooksul elavtuli.ee e-poes soodustus -10% Soodustuse saamiseks kasuta ostukorvis koodi „KINGITUS“

elavtuli

www.elavtuli.ee

INTERVJUU MOODNE KODU

11 küsimust:

arhitekt Vilen Künnapu püüdleb stiilide mitmekesisuse poole FOTO: LIIVI KÜNNAPU

Vilen Künnapu on kahtlemata meie aja silmapaistvamaid arhitekte Eestis. Oma üliõpilastele soovitab ta: “kujutlege end kunstnikuna, sest kõik head arhitektid on ka head kunstnikud, nad võtavad arhitektuuri kunstina – ehituskunstina”.

Eramu Meriväljal, 2004

Eramu rekonstruktsioon Meriväljal, projekt 2016

•

Milliste sõnadega ennast tutvustaksite?

Mulle meeldib indiaanlaste termin sõdalane või rahumeelne sõdalane. Olen sõdalane, kes sõdib sootsiumi parasiidiga enda peas. Eelkõige tahan olla vaba inimene – vaba eelarvamustest, pealesurutud programmidest, negatiivsusest ja enesekesksusest. Loomulikult olen ka arhitekt, aga pigem kunstnik-arhitekt, mängiv arhitekt. Oma tegevusega püüan ühendada erinevaid valdkondi – kunsti, kirjandust, arhitektuuri, näitlemist, äri, teadust, ja vaimsust.

•

Kust kõik alguse sai ja mis on teinud Teist selle, kes olete?

Kunstniku ja arhitekti pisik on pärit isalt, leiutaja kirg vanemalt vennalt, intuitiivsus ja müstika vanaemalt ja emalt. Mäletan, et kuskil viiendas klassis võttis isa minu käekese pihku ja hakkas sellega orava topist joonistama, mõni aasta hiljem tõi vend Moskvast USA arhitektuurinäituse kataloogi. See võis olla aastal 1962 või

22

1963. Nägin siis esimest korda arhitekt Frank Lloyd Wrighti, Le Corbusier’d ja Louis Kahni – nii oligi mul arhitekti siht kohe silmade ees.

ning nende jaoks on kindel järjekord ja aeg. Arvan ka seda, et hing valib enne maa peale tulemist oma eluloo. Meie asi on see lihtsalt läbida.

•

•

Kuidas on möödunud Teie loomingulised aastad arhitektina?

Väga mitmekesiselt, arenedes, muutudes, nii laine harjal kui ka selle all. Vaatamata suurtele muudatustele nii loomingus kui ka elus on mingi pildi tunne, maja loomise protsessi feeling on ikka jäänud samaks, kui oli alguses. See on teatav salapärane energeetiline seisund, mis sarnaneb tugevale valgusele, õnnetundele, lõpmatuse avanemisele.

•

Milliste raskustega olete silmitsi seisnud ja kas on asju, mida oleksite soovinud teada juba karjääri alguses?

Otseselt loomingulisi raskusi ei mäleta. Pigem olid eluraskused, nagu kõigil inimestel. Kuid raskused on ületamiseks. Arvan, et kõik sündmused omavad mingit tähendust inimese arengule

Kas on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?

Eks mingid lemmikmeetodid on ikka. Tavaliselt näen lahendusest visiooni kiiresti pärast kliendiga kohtumist ja koha peal käimist. Siis on umbes nädal aega skitseerimist. Sel ajal olen hästi avatud ümbritsevale visuaalsele maailmale.

Ka sealt võivad ilmneda märgid ja kujundid. Siis uued kohtumised kliendiga. Alles seejärel liituvad abilised ja meeskonnaliikmed. Koostööd partneriga omavad veidi teistsugust iseloomu.

Maalides tulevad paljud ideed alles töö käigus.

•

Kas mõtlete tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas?

Mõtlen lahenduse üldise energeetika peale. Kui saab kosmilise energia liikuma, siis lahendus ongi

INTERVJUU

River Bell, algselt Londonis, 2010

Elamu Rakvere vallimäel, 2006

Eramu Tiskres, projekt 2006

keskkonnasäästlik. Enamgi veel – see on keskkonda rikastav. Hea arhitektuuriteos võib olla tervendavat energiat kiirgav seadeldis. Sellest ei ole midagi paremat.

•

Mis või kes inspireerib?

Mind inspireerib kogu maailm. Minu mälestused lapsepõlvest ja reisidest, maalikunst, filmid, vahel ka muusika. Arhitektidest tulevad meelde Palladio, Kahn, Corbusier, Niemayer, Legoretta, Goff. Maalikunstist de Chirico, Carra, Matisse, Picasso, Diebenkorn, Staprans, August Künnapu, Kristi Kongi, Mernet Larsen. Filmidest Antonioni “Blow up”, “Elukutse: reporter”, “Zabriskie Point”, Waijda “Tuhk ja teemant”, Wendersi “Paris, Texas”, “Berliini taeva all”, Ridley Scotti “Blade Runner”, Lynchi “Blue Velvet”.

Raamatutest võib nimetada Ernst Muldashevi “Kellest me põlvneme”, Carlos Castaneda “Ajaratas”, Drumvalo Melchizedecki “Elulille iidne saladus”, Irving Stone’i “Elujanu” jt.

Eramu Tartus, projekt 2016

•

Milline on suurem eesmärk ja mis on see, millega soovite meelde jääda?

Puhastumine, valgustumine, jumalaga üheks saamine. Soovin meelde jääda sõbraliku, abivalmis ja mängulustilise inimesena.

•

Kuidas elab meie arhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?

Igal ajastul on andekate inimeste arv enam-vähem võrdne. Ka head arhitektuuri on tehtud alati. Uuest Eesti arhitektuurist tulevad kohe meelde Rotermanni kvartal, Narva Kolledž, Eesti Rahva Muuseum. Eesti kultuuriruum on väike ja tihti kiputakse arhitektuuris ühte moevoolu absolutiseerima. Maalikunstis on näiteks kevadnäitusel esindatud paljud voolud ja kõik on sellega päri.

Kunagi ütles mulle inglise arhitektuuriklassik Peter Cook, kes käis meil siin külas, et teie linna arhitektuur on tore, kuid teil puudub dekadents.

Ta arvas, et selle tekkimine võtab veel umbes 15 aastat aega. Ise püüdlen ka stiilide mitmekesisu-

se ja miks ka mitte dekadentsi poole. Modernistlik vundament on selleks hea alus.

•

Milline oleks Teie soovitus algajale kolleegile? Ütlen tihti oma üliõpilastele: kujutage ennast ette kunstnikuna. Kõik head arhitektid on ka head kunstnikud, nad võtavad arhitektuuri kunstina – ehituskunstina. Osalege kunstinäitustel, tehke filme, muusikat, installatsioone ja olge keset loovust. Midagi ei tasu liiga tõsiselt võtta – kõik on mäng.

•

Lemmikobjekt enda loomingust? Miks?

Võib-olla maja enda perekonnale Haabneemes. Selles on kujundi lihtsust, samas alateadvusest tulevat keerukust ja saladust. Teatav müstika on nelja korstnaga elamus Rakvere vallimäel. Koos Ain Padrikuga tehtud hoonetest on minu lemmikuks Kolme Torni Maja Narva maantee alguses. See liigutab energiat.

23

ARHITEKTUURIAUHINNAD

Fookuses: Arhitektuuripreemiad 2016 laureaadid 9. detsembril kuulutati Teatris NO99 välja Eesti Arhitektuuripreemiad 2016. Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate tseremoonial auhinnati laureaate 15 kategoorias, moodnekodu.ee portaalis sai valida ka Kultuurkapitali ja iga liidu publiku lemmikud. Tegime paljudega neist juttu, oma sõna ütlesid sekka ka liitude juhid.

E

esti Sisearhitektide Liidu esimees Urmo Vaikla: Eelkõige on hea meel, et valdkonna loomeliitude ja kultuurkapitali ühine auhinnatseremoonia on muutumas traditsiooniks. Põhieesmärk tõmmata rohkem tähelepanu kvaliteetselt ehitatud keskkonna väärtustamisele on seega täitumas. Rõõmustan selle üle, et kuigi oleme väiksed, jätkub igal aastal maailmatasemel objekte, mida tunnustada. Oma valdkonnas oli lemmik hostel Hektor. Olen seal ööbinud ja nautinud lihtsat, kuid detailideni läbimõeldud interjööri. Äärmiselt sümpaatne on kultuurkapitali aastapreemia Tartu Pauluse kiriku restaureerimise eest. Taastatud arhitektuuriteos on tunnustuseks kogu Eestile.

Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov: Konkurss oli väga tasavägine, mis näitab ühtlast head taset. Preemiasaajad ei olnud teistest nominentidest peajagu üle, otsustavaks olid pigem väikesed nüansid. Hindan KAMP arhitektide ühtlaselt kvaliteetset, julget ja kindlakäelist disaini. Samas pean oluliseks hoonetevahelise ruumi väärtustamist ja tundlikku väliruumikäsitlust, seega tunnustan maastikuarhitektide töid.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu esimees Valdeko Lukken: Aastapreemiate jagamise tegi eriliseks rohkem maastikuarhitektuuri auhindu. Pikendasime ka võistlusele esitatavate objektide valmimise ajavahemikku – tagasiulatuvalt kuni viis aastat - maastikuarhitektuurne objekt kui elav olend ja vajab kokku kasvamiseks aega.

Preemiad anti välja kolmes kategoorias, järgmisel aastal juba viies, lisanduvad tudengiprojekt ja koostööpreemia. Kõige enam meeldis Kersti ja Kiur Lootuse Pärnu Vallikääru park, mida iseloomustab ajalooliste kihistustega arvestamine, nende oskuslik väljatoomine ja tänapäevaste funktsioonidega sidumine.

Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt

Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt – Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali peapreemia Autorid on Soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Norsi.

Arhitektid Merja Nieminen ja Kari Järvinen: Kiriku restuareerimiseks korraldati aastal 2006 arhitektuurivõistlus. Soome hinnatud arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud kiriku restaureerimine pakkus kohe huvi. Esitasime projekti ja nii meid välja valiti. Aastal 2015 õnnistati kirik sisse, seega võttis kogu protsess aega ligi kümme aastat.

Keeruline, kuid samal ajal huvitav oli uue ja

Foto: Toomas Tuul

vana ühendamine, et luua harmooniline tervik ning leida tasakaal tänapäevaste vajadustega.

Algmaterjali oli vähe – mõned Saarineni joonistused, ajaloolised fotod ja säilinud fragmendid maalidest. Lisateadmisi otsisime Saarineni teistest sama aja töödest. Plaanis ei olnud vaid kiriku rekonstrueerimine, vaid algupärase taastamine detailideni. Näiteks avati kinnimüüritud aknad koorirõdul.

Saarineni algupärane looming on nüüd saanud uue ilme ja Tartu linn saanud juurde suurepäraste akustiliste omadustega kontserdisaali. Tunnustus ja auhind on meile suur au, mida hindame väga kõrgelt.

TÄNAME KOOSKLIENTE JA EREID TÖÖPARTN IME NING SOOV KÕIGILE

!

HÄID PÜHI

Täispuidust kapid ja kummutid tisleritööna www.marearca.com

Meie tooteid leiad “Ringiääres” sisustussalongides Tallinnas Niine 7 (Kalamajas) Haapsalus Karja 6 (vanalinnas) www.marearca.com

www.ringiaares.com

MOODNE KODU ARHITEKTUURIAUHINNAD Kõige enam preemiaid noppis auhinnatseremoonial KAMP arhitektide büroo, keda tunnustati kokku kolmes kategoorias: arhitektide liidu aastapreemia, Kultuurkapitali sisearhitektuuripreemia kahe objekti eest ja sisearhitektide liidu parima büroo preemia LENNE büroo sisustamise eest. Rahvas valis LENNE ka moodnekodu.ee portaalis oma lemmikuks Eesti Sisearhitektide Liidu nominentide hulgast.

Pärnu Rannastaadion – Eesti Arhitektide Liidu peapreemia Autorid Jan Skolimowski ja Peeter Loo (KAMP Arhitektid), panuse andis Anton Andres.

Arhitekt Jan Skolimowski: Kõik algas 2013. aastal toimunud avalikust arhitektuurikonkursist, mille Peeter Looga võitsime. Võitjaks tegi meid ilmselt see, mis materjale kasutada kavatsesime ja mis vormiga hoone planeerisime.

Edasi hakkas juba töö tellija ehk Pärnu Linnavalitsusega. 2015 läks projekt ehitusse ja kestis tänavu suveni.

Keerukusest rääkides oli projekteerimise ja ehitamise ajal kõige rohkem tegemist konsoolse katusega. Mitu korda oli oht, et sinna alla tekib post, aga suutsime kangeks jääda ja posti ei tulnud. See on suur asi, sest see 28 m vabalt tribüüni kohal rippuv katuseserv

26

PÄRNU RANNASTAADION Arhitekt: KAMP ARHITEKTID OÜ on omaette inseneri-ime. Muuhulgas katsetasime esimest korda valget betooni, kuid üldiselt on hoones ikkagi meile omane puit võimalikult suures mahus – nii fassaadidel kui ka siseruumides.

Iga inimene vajab tunnustust. Kui see tunnustus tuleb oma ala professionaalide poolt, on see topelt hea tunne. Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia žüriis oli hispaania arhitekt Fuensanta Nieto. See, et teisest kultuuriruumist tulnud arhitekt on valinud meie töö parimaks, on meile suur tunnustus. Samas on väga oluline tunnustus Pärnu rahvalt.

Foto: Terje Ugandi

Hektor Design Hostel – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali sisearhitektuuri preemia Autor: Jan Skolimowski, kaasa töötas Maie Raud.

Arhitekt Jan Skolimowski: See on iseäralik lugu. Kõigepealt tuli tellija minu juurde palvega aidata projekteerida ühiselamut. Mingi hetk aga hakkasid mõtted liikuma millegi paindlikuma sisuga majutushoone poole. Käisime koos Berliinis, et tutvuda sealsete n-ö low budget-majutustega. Saime paar head ideed ja

ARHITEKTUURIAUHINNAD

Hektor Design Hostel tulime tagasi joonistama. Hektor on küll nime järgi hostel, aga tegelikult on seal hotelli mugavused.

Interjööri lahendasime industriaalset laadi võtetega. Vanad n-ö kolhoosnik-tüüpi lambid, laoriiulite süsteemidega voodipeatsed ja kleepkilegraafika asemel Stencili tehnikaga seinagraafika. Tubade seintel on Eesti originaalkunst noorelt arhitektilt Ahti Sepsivartilt, soklikorruse seintel ilutsevad võimsad seinajoonistused varjunime Multistab taha peituvatelt tänavakunstnikutelt.

Foto: Jarek Jõepera

LENNE BÜROO

LENNE kontor – Eesti Sisearhitektide Liidu parima büroo ja publiku lemmiku preemia Arhitekt Jan Skolimowski: Kontor on rajatud nõukogudeaegsesse tehasehoonesse. 1100 m2 ruum on üks suur tühi saal, mille kõrgeim ruumi osa on 8 m. Tellija soovis, et uus lahendus lõhuks suure ja kõleda ruumi ning tekitaks juurde hubasust. Meie soov oli luua omanäoline maastik, mis erineks vanast ruumist nii vormi kui ka materjali poolest ning oleks nii seal töötajatele kui ka külalistele inspireeriv.

Keerukat oli palju, näiteks kuidas luua nor-

Foto: Terje Ugandi

maalne kliima ruumile, kus on kubatuuri kolm korda rohkem kui tavaline bürooruum vajab.

Või et kuidas hakkab toimima puit, sest seda on niivõrd suur maht.

Kui rääkida publiku lemmikute valimisest arhitektuuripreemiate jagamisel, siis see, et rahvale üldse antakse võimalus oma arvamust hääletamise teel avaldada, on suurepärane. Ühelt poolt ei jää info uute objektide kohta kitsasse valdkonnasisesse ringi ja teisalt ongi rahva arvamus tähtis. LENNE on üsna ebatraditsiooniline ruum.

LENNE publiku lemmikuks valimine näitab, kui hea maitse Eesti rahval on!

27

ARHITEKTUURIAUHINNAD

Eesti Vabariigi suursaatkond Londonis

Foto: Terje Ugandi

Eesti Vabariigi suursaatkond Londonis – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali rekonstrueerimise ja ajaloolise interjööri renoveerimise preemia Autorid: Margit Argus, Margit Aule, Kaur Käärma (KAOS Arhitektid), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid).

Arhitekt Margit Argus: Kui Eesti Suursaatkond Londonis tööna meie lauale jõudis, oli vastutus suur. Kuna soovime luua keskkondi, mis inspireerivad, on kohaspetsiifilised ja lugu jutustavad, siis õige idee leidmine võttis omajagu aega.

Kuna meid ennast kõnetab kõige rohkem meie loodus ja see maa, kus elame, siis soovisimegi Londoni suurlinna melu sisse luua vaikse põhjamaise oaasi. Kujundasime keskkonna, mis on meeldiv töökeskkond ja külastajatele inspireeriv koht.

Tegemist on muinsuskaitse all oleva viktoriaanliku hoonega aastast 1850, enamik säilinud sisedetaile tuli restaureerida ja eksponeerida.

Hoone uuenemine sai läbi komponeeritud suure põhjalikkusega. Näiteks oli vaja häid fotosid.

Valisime välja Arne Aderi, kes kuulas ära lähteülesande, ostis isegi uue tehnika ja tegi spetsiaalselt selle hoone jaoks fotod.

Oleme loonud erinevate sisekujundusvõtetega intriigi pakkuva ruumi. Traditsiooniliselt Inglismaale, katsime korruste vahelised trepid vaibaga, aga sinna on prinditud rabasammal – pehmel vaibal kõndimine tekitab mulje justkui kõnnikski samblal. Hoone valgustuse projekteeris andekas valgusdisainer Priit Tiimus, kes kahjuks ise valmis lahendust näha ei jõudnud.

TÜ Loodusmuuseum – Eesti Sisearhitektide Liidu preemia – parim muuseum/näitus Autorid: Jelena Altmäe, Kadri Kaldam, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Lea Laidra, Liis Lind-

28

TÜ Loodusmuuseum vere, Indrek Mikk, Jaanus Männik, Raili Paling (KOKO arhitektid).

Arhitektid Raili Paling, Liis Lindvere, Raivo Kotov: Kuna Tartu Loodusmuuseumi eelmine püsiekspositsioon oli ca 50 aastat vana, siis korraldati konkurss uue lahenduse leidmiseks. Eesmärk oli kokku viia seni eraldi paiknenud zooloogia ja geoloogia ekspositsioon. Ajalooline hoone koos põneva kollektsiooniga oli inspireeriv ja nendest kahest lähtepunktist sai alguse kontseptsioon. Soov oli tuua esile vanade ruumide kõrgust ja ilusaid detaile, nagu kassettlagi ja kõrged aknad ning vana kalasaba liistparkett.

Tehniliselt oli väga keeruline selliste kõrgete vitriinide projekteerimine, hilisemal teostusel oli veel omaette väljakutseks ühendada omavahel rõdu ja vitriinid. Väga töömahukas oli ka eksponaatide koguseline läbitöötamine: iga linnu, looma, putuka, kivi jaoks on eraldi eksponeerimistasapind ja kõik on välja valgustatud nii, et neid oleks võimalikult hea uurida. Erilisem tehnoloogiline lahendus on näiteks valgustusel, kuna see toimib KNX juhtimisega, pea iga valgusti laes ja vitriini valgustus on eraldi juhitav arvuti abil.

Foto: Kaido Haagen

lik süsteemi loov teenus, mis lahendab ühekorraga probleemi ja loob lisakvaliteedi.

Keerukaim kogu ajakirja juures on ilmselt aja leidmine: toimetuse töö käib päevatöö kõrvalt ja vaba aja arvel. Ent iga numbriga kasvab materjali haldamisel vilumus ning protsess on lihtsam ja kiirem. Täpset ilmumisaega ja –sagedust ei ole, ent kuna tegutseme MTÜna ja kasumi teenimiseks reklaami ei müü, sõltume Kulka rahastusest, mis seab tööle ajalised piirid.

Väga hea on tõdeda, et meie tööd märgatakse ja hinnatakse. Alguses panid paljud asjaolud meile visalt vastu, aga on hea meel näha, et väliruumist räägitakse rohkem kui varem ning spetsialiste usaldatakse. Erialase teksti kohalolul on selles kindlasti oluline roll. Kvaliteetset õueruumi osatakse ära tunda ja nõuda.

Väliruumiajakiri “ÕU” – maastikuarhitektuuri Aasta Tegu Maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg: Ilmume aastast 2009 ja ajakirja loomise ajendiks oli soov, et väliruumi teemasid rohkem teadvustataks. Maastikuarhitektuuri kajastati küll, aga seda tehti üsna kitsas nišis, millega me ei suhestunud. Oleme võtnud eesmärgiks rääkida väliruumist kui eluruumist võimalikult laialt, hõlmates peale projektide tutvustamise ja erialaspetsiifiliste teemade ka siduserialadega haakuvat teemaderingi. Endiselt on tarvis otsustajat ja tellijat veenda, et maastikuarhitektuur ei ole kättesaamatu eliitkaup, vaid tervik-

Välieluruumi ajakiri ÕU

Foto: Marje Eelma

MOODNE KODU ARHITEKTUURIAUHINNAD

Linnalehmad Pärnus

Foto: Erge Jõgela

Linnalehmad Pärnus – Aasta Avalik Ruum ja publiku lemmik maastikuarhitektide liidu nominentide hulgas

Pärnu Bay Golf Club kogus Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiate nominentide hulgas enim hääli publikult

Autorid: Raili Hurt, Siim Randmäe; eestvedaja Pärnu Linnavalitsus.

Arhitekt Raili Hurt: Linnalehmade projektiga otsustati parandada Pärnu rannaniitude looduskaitseala seisundit ja tõsta inimeste teadlikkust rannalõugaste-ja niitude väärtuse suhtes. Rajati linnuvaatlustornid, mille tipust on ülevaade ranna-alale ja lõugastele. Ühtlasi on need lagedas rannas selged maamärgid ja seetõttu visuaalselt efektsed ning moodsamad kui traditsiooniline linnuvaatlustorn. Matkarada on täienduseks tornidele ja pidi olema visuaalselt sarnane kerkinud mahtudele, lisaks võimaldama ringikujulist liikumist ranna looduskaitsealal ilma jalgu märjaks tegemata ja kohalikku floorat ja faunat otseselt segamata. Rada pidi avama merd ja rannaniite oma erilisuses ja võlus ning olema ühtlasi aedikuks rannaniitudel elavatele linnalehmadele. Tähtis oli objektide hea väljanägemine ja kasutusmugavus ning funktsionaalsus.

Nii linnuvaatlustornide kui ka matkaraja asukoht on merele äärmiselt lähedal ja geoloogiliselt keerukas situatsioonis. Seal on kõike muud peale kindla pinnase, kuhu projekteerida ja ehitada. Keerukust lisab võimalik tõusuvesi ning rüsijää, milles ehitised peavad säilitama oma kuju ja kestvuse. Tellija andis tornidele kõrguse ja umbkaudse maa-ala asukoha ning seadis tingimused torni ja raja stabiilsusele ning selle materjalile – puit. Vormi loomisel olin vaba.

Aitäh Pärnu Linnavalitsusele ja Bert Holmile Keskkonnaametist minu usaldamise ja Linnalehmade projekti käivitamise ning vedamise eest.

Kontseptsioon: Arhitekt11 – Janar Toomesso, Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets; arhitektid: Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets; sisearhitektid: Liina Vaino, Kaari Metslang, Hannelore Kääramees (Arhitekt 11).

Janar Toomesso: Tellija korraldas kutsutud võistluse, kus meie büroo suureks eeliseks oli golfiäri ja -mängijate hingeelu tundmine. Väga hea hoone puhul on vaja alati lisaks arhitektuursele väljakutsele leida tasakaal funktsionaalsuses. Kuna väljaku projekteerimisel kasutati suurte kogemustega rahvusvahelist abi, siis püüdsime teha väljaku väärilise klubihoo-

30

Pärnu Bay Golf Club

ne. Olles külastanud üle 100 klubihoone maailmas, siis usun, et see õnnestus kenasti.

Keerukaim oli ajaline faktor ja projekteerimise eelarve. Projekteerimiseks oli neli kuud, mis on väga vähe. Hea arhitektuur vajab aega “küpsemiseks” ja diskussioonideks kliendiga. Kuna isiklik armastus golfi vastu on suur, siis võtsime piiratud eelarvega projekti vastu.

Leidsime sobivad eriosade projekteerijad ja allhankijad. See oli kindlasti õppimise koht tulevikuks.

Arhitektuuris loodud corten-terase, klaasi ja betooni kooslus oma puhaste joonte ja vormidega mõjub rahulikult ning väärikalt. Maja tõstmine “õhku” ja 360-kraadiline tuule ning päikese varju valimine annab hoone kasutajale maksimaalse mugavuse kasutada sise- ja välisruumi aastaaegade järgi. Arhitektuurist ja loodusvormidest inspireeritud erilahendustest on võibolla põnevamad just lõugne`i corten-metallist kamin ja restorani puitlagi.

Oleme selle hoonega saanud ka USA-s ühe auhinna ja nüüd Eestis saadud tunnustus leevendab tunnet, et oleks ju tahtnud paremini.

Alati saabki paremini, aga vahepeal tuleb tunnistada, et paljusid on see hoone kõnetanud.

KODA – Eesti Arhitektide Liidu Väikeobjekti preemia 2013–2015 (läks jagamisele) ja publiku lemmik Eesti Arhitektide Liidu nominentide hulgas Kontseptsioon: Taavi Jakobson, Ülar Mark, Hannes Tamjärv, Kalev Ramjalg, Marek Strandberg; arhitekt: Ülar Mark; sisearhitektid: Kariina Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto, Hannes Praks; konstruktor: Egon Kivi.

Kodasema asutajaliige ja juht Taavi Jakobson: Meie eesmärk oli luua ja ehitada maju, mille energiatarve on võimalikult väike. KODA 2.1 põlvkonnas oleme jõudnud plussenergia-

ARHITEKTUURIAUHINNAD

KODA ni – maja toodab rohkem energiat, kui tarbib.

KODA katusel on päikesepaneelid ja tänu väga soojapidavatele seintele, neljakordse klaaspaketiga fassaadile ja energiasäästlikule tehnoloogiale on energiavajadus väga väike.

Väikese ruumi projekteerimine on kordades keerukam kui suure ruumi projekteerimine, sest ei ole võimalik laiutada isegi ruutsentimeetritega. See on ka üks põhjus, miks KODA seinad on nii õhukesed – 178 mm ei ole mitte ainult efekti pärast, neli lisasentimeetrit seina paksust võrdub ruutmeetri kaotatud põrandapinnaga. Tuli mõelda nagu jahtide või autode disainerid – kuidas meie 26.2 m2 ruumi täita, mille saab ära jätta, mis peab olema käeulatuses, kuidas tervik võimalikult ergonoomiliselt toimima panna.

Keerukas oli algajana kuulda tarkade inimeste (ilma igasuguse irooniata) kommentaare, et niimoodi ei saa. Eks see nii mõnigi kord lõi kahtlema. Paljud skeptikud, eluaegselt betoonitöödega seotud, ütlesid, et 60 mm betooni pole mitte betoon, vaid krohvikiht. Väga hea näide kaasa mõtlemisest ja materjali-innovatsioonist on meie betoonipartner Rudus, kellega koos töötasime välja täiesti erilise betoonisegu, mida KODAs kasutame: see on hooldusvaba, 2–3 korda tugevam kui tavaline betoon, veekindel, mida tavaline betoon ei ole, ja ei pragune nagu tavabetoon. Aastal 2015 saime Eesti Betooniühingu eriauhinna betooni teemalise innovatsiooni eest ja sõnum oli selge – tegemist on päris betooniga.

Järgmine samm on tõestada inimesele, kes pole ise KODAs seisnud, et KODA on tegelikult päris maja. Teda püütakse vaadata naljaka väikeobjektina, kuigi reaalsuses on tegemist hoonega, kus lihtsalt asjad on kompaktsemalt paigutatud, ent millegi arvel ei ole tehtud kompromisse. Pigem on vastupidi – ma ei ole näinud ühtegi teist eluaset Eestis, kus samal ajal tagatakse kvaliteetne energiaklass, mugavus ja sisekliima.

KODA on esimene betoonist maja, mis ei

32

Foto: Tõnu Tunnel

ole sunnismaine. Kui omavalitsusest püstitusluba olemas, pannakse KODA kokku 4–7 tunniga, see ei vaja vundamenti, piisab siledast pinnast ja näiteks killustikupadjast.

KODA on saanud maailma tippudega mõõtu võtta ning tublisti rahvusvahelist tähelepanu – Maailma Arhitektuurifestival valis KODA üheks kümnest Väikeprojekti nominendist, Ameerika Disainiauhindadel sai KODA kaela Sisekujunduse kategooria hõbemedali jne. Ent seda sooja ja hoitud tunnet, kui oma kodus nii kvaliteetses ja laia skaalaga valikus teenisime lisaks Arhitektuuriauhindade žürii kõrgeimale hinnangule ka moodnekodu.ee publiku lemmiku tiitli, on raske korrata. Aitäh!

Metsakõlakojad RUUP – Eesti Arhitektide Liidu Väikeobjekti preemia 2013–2015 (läks jagamisele) Idee autor: Birgit Õigus; projekti autorid ja ehitajad: Birgit Õigus, Mariann Drell, Ardo Hiiuväin, Lennart Lind, Henri Kaarel Luht, Mariette Nõmm, Johanna Sepp, Kertti Soots,

RUUP

Sabine Suuster; juhendajad: Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Mari Hunt (b210), Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg (Derelict Furniture).

Idee autor: Birgit Õigus: Ruupidele eelnes pikk tee. Alguse sai see EKA sisearhitektuuri esimese aasta õppeainest. Iga üliõpilane pidi looma projekti metsaraamatukogu ehituseks Pähni metsa. Minu kontseptsioon oli äärmiselt lihtne ja lähtus rohkem ideest tuua metsahelid ruumi. Leidsin, et mets ise ongi raamat. Raamat, mis uuendab end ise. Iga kord uued lood, emotsioonid ja helid. Vorm sündis soovist seda kõike võimendada. Vorm ise pidi olema väga multifunktsionaalne – seal pidi olema ühteaegu hea istuda, lamada.

Projekti kaasasime erinevaid spetsialiste.

Nõu küsisin näiteks akustilise efekti loomiseks kolme megafoni paigutamisel. Iga RUUP on asetatud keskpunktist 6 m kaugusele. Keskpunktis olles kuuleme ümbritsevaid helisid kõige paremini.

Eesti Kultuurkapitali tegevuspreemia võitsid ühiskondliku tegevuse eest Kalamaja avaliku linnaruumi nimel Teele Pehk, Toomas Paaver ja Juho Kalberg. Arendaja preemia sai restoran Tuljak.

Sisearhitektide liit andis parima avaliku ruumi preemia samuti Tarmo Piirmetsale restoran Tuljaku kujundamise eest, parima kodu preemia sai Kuke külalistemaja, autoriteks Pille Lausmäe (Pille Lausmäe SAB), Mari Põld (MP Studio), Liisa Põime (Arhitektuuribüroo Studio 3). Tudengi preemia läks Coworkshopile, autorid Anni Leo, Kati Shipilenko ja Inna Fleišer.

Maastikuarhitektide liit tunnustas parima aia eest Meelte Aeda Tallinna Botaanikaaias, autorid Kersti Kuus, Kaija Arroval, Ave Visnapuu.

Uue aasta ja uute projektideni!

Irmeli Karja

Foto: Tõnu Tunnel

Ehitustrust on alates 2012. aastast parimal võimalikul viisil täitnud Lõuna-Eesti tellijate soove. Nüüd oleme valmis seda ka Tallinnas tegema.

MEIE TEENUSED • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine • Hoonete ehitus • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt • Kinnisvaraarendus

OOTAME OMA TALLINNA MEESKONDA projektijuhte objektijuhte objektiinsenere eelarvestajaid

ehitustrust.ee 34

SISUTURUNDUS

SISUTURUNDUS

Pelletiküte Pelletiküte– et kodu soojaks saada ja soojana hoida, on mugav – mugav ja Selleks palju võimalusi. Traditsioonilise elulaadi pooldaja kokkuhoidlik jad armastavad ahju kütta, eriti mugavad valivad kokkuhoidlik

Selleks et kodu soojaks saada ja soojana hoida, on Korrapärase Korrapärase hooldusegasaab saab hooldusega

Pelletiküte – mugav ja kokkuhoidlik

Selleks et kodu soojaks saada ja soojana hoida, on palju võimalusi. Traditsioonilise elulaadi pooldajad palju võimalusi. Traditsioonilise elulaadi pooldaarmastavad ahju kütta, eriti mugavad valivad jad armastavad ahju kütta, eriti mugavad valivad elektrikütte või soojapumba. Kelle õuest kollane elektrikütte võijookseb, soojapumba. õuest kollane toru läbi kütavadKelle gaasiga, mõned söega, toru läbi jookseb, kütavad gaasiga,hakkpuiduga, mõned söepaljud õliga, turbaga, briketiga, ga, paljud õliga, turbaga, briketiga, hakkpuidupelletiga, vedelgaasiga jne. Nagu näha, on valik ga, pelletiga, väga lai vedelgaasiga ja keeruline. jne. Nagu näha, on valik väga lai ja keeruline.

igaüks hakkama igaüks hakkama

Meie pelletikatlad onsäästlikud säästlikud Meie pelletikatladning ning põletid põletid on ja ja mugavad, teavitavad kasutajat kasutajat kõigist muredest mugavad, teavitavad kõigist muredest ja rõõmudest,puhastavad puhastavad end ja rõõmudest, endise, ise,reguleerivad, reguleerivad, tõmmet võimsust, töötavad kuikui on vaja tõmmet ja javõimsust, töötavadsiis, siis, on vaja ning kaua, kuivaja. vaja.Neid Neid on on võimalik võimalik üle ning niinii kaua, kui üle ininterneti jälgida, juhtida seadistada. Näiteks terneti jälgida, juhtida ja ja kakaseadistada.

Näiteks täisautomaatsed PVa PVa pelletipõletid pelletipõletid onon mõeldud täisautomaatsed mõeldud kütma eelkõige väiksema ja keskmise suurusega Valida pole kerge kütma eelkõige väiksema ja keskmise suurusepole kerge Kasvavad küttekulud sunnivad inimesi Valida elumajasid. PVa põletite unikaalne elektrisüüde, Kõigepealt tuleks proovida välja selgitada oma ga elumajasid. PVa põletite unikaalne elektrisüüKõigepealt tuleks proovida välja selgitada oma automaatne võimsuse valik ning informatiivne iga päev otsima üha efektiivsemaid soovid ja tahtmised, harjumused ja võimalused, de, automaatne võimsuse valik ning informatiivsoovid ja tahtmised, harjumused ja võimalused, muudavad pelletipõletite kasutamise plaanid ja perspektiivid.

Kui ikka kogu pere viise, kuidas neid alandada. Pelletiküte plaanid ja perspektiivid. Kui ikka kogu pere lä- ne juhtpaneel juhtpaneel muudavad pelletipõletite kasutaaasta ringi lihtsaks ja mugavaks.

Eestis on alati oma läheb hommikul tööle ja kooli ning koju tullakse mise aasta ringi lihtsaks ja mugavaks.

Eestis on võimaldab säästa küttekuludelt nii elu-, heb hommikul tööle ei ja ole kooli ning kojuoma tullakse maja puiduga köetud ning mugavaim ja soodsaim alles vastu õhtut, mõtet valida majale alati oma maja puiduga köetud ning mugavaim ja alles vastu õhtut, ei ole mõtet valida oma majaviis selleks on kütta kodu soojaks pelletiga. äri- kui ka tootmisruumides. Mida küttesüsteemi, mida peab koju tulles alles kütma soodsaim viis selleks on kütta kodu soojaks pellele küttesüsteemi, mida peab koju tulles alles kütSellest sügisest saame varustada oma katlaid ka hakkama. suurem on köetav pind, seda suuremat tiga.universaalse Sellest sügisest saame varustada ma hakkama. kontrolleriga, mis suudaboma pealekatlaid katla Gaas on puhas, mugav ja soodne, aga kokkuhoidu on võimalik pelletiküttega ka universaalse kontrolleriga, mis suudab peale ja põleti juhtida kogu maja küttesüsteemi.

Gaas on puhas, mugav aga taastaastumatu ja igale poolejaeisoodne, jõua. Halupuu on müüb, hooldab paigaldab põleti juhtida kogu maja ja küttesüsteemi. saavutada. tumatu ja igale poole ei jõua.

Halupuu on iga puhas, puhas, soodne ja mitte eriti mugav, aga päev katla jaPelletikeskus pelletipõleteid, pelletikatlaid ja pelletimahuteid.

Pelletikeskus müüb, hooldab ja paigaldab pelpeab ise kütma.

Elekter on ja mugav, soodne ja mitte eriti mugav, agapuhas iga päev peab aga ise Sõltuvalt kasutatavate pelletite kvaliteedist vajavad samutiaga taastumatu letipõleteid, pelletikatlaid ja pelletimahuteid.

Sõlkütma.soodsast Elekterväga on kaugel puhas ning ja mugav, soodsast pelletipõletid hooldust kord nädala-kahe jooksul. ressurss.

Pelletid on puhtad, soodsad, mugavad, tuvalt kasutatavate pelletite kvaliteedist vajavad väga kaugel ning samuti taastumatu ressurss.

Selle tegemine võtab aega umbes 15 minutitjooktaastuvad, kohalikud, aga…mugavad, taastupelletipõletid hooldust kord nädala-kahe Pelletid on puhtad, soodsad, SB Keskkütteseadmed OÜ ja hooldust saab igaüks ise teha.

Puhastada Mingit „aga” ei olegi.

Eesti on maailma suurim sul. Selle tegemine võtab aega umbes 15 minutit vad, kohalikud, aga…

Mõigu tehnopark, Sära tee 3, Rae vald, tuleb põlemisresti ja eemaldada alt tuhka. pelletitootja ühe elaniku kohta.

Meil tehakse väga ja hooldust saab igaüks ise teha. selle Puhastada tuleb Mingit „agaˮ ei olegi.

Eesti on maailma suuSB Keskkütteseadmed OÜ Regulaarne hooldus tagab põletite pika eluea.

75312 Harjumaa kvaliteetseid pelleteid – iga kasutaja leiab endale põlemisresti ja eemaldada selle alt tuhka. Regurim pelletitootja ühe elaniku kohta. Meil tehakMõigu tehnopark, Sära tee 3, Rae vald, Pelletikeskus – parimad lahendused ja hea nõu! www.pelletikeskus.ee meelepärase tootja, lähtudes värvist, vormist, laarne hooldus tagab põletite pika eluea. Pelletise väga kvaliteetseid pelleteid – iga kasutaja leiab 75312 Harjumaa info@pelletikeskus.ee hinnast, nimest, pakendist või veel millestki ainult AAVO ISAK keskus – parimad lahendused ja hea nõu! endale meelepärase tootja, lähtudes värvist, vorwww.pelletikeskus.ee 677 5222; 677 5845 talle endale teadaolevast.

Pelletikeskuse ärijuht mist, hinnast, nimest, pakendist või veel millestki info@pelletikeskus.ee Aavo Isak ainult talle endale teadaolevast.

6775222; 6775 845

Kasvavad küttekulud sunnivad inimesi iga päev otsima üha efektiivsemaid viise, kuidas neid alandada. Pelletiküte võimaldab säästa küttekuludelt nii elu-, ärikui ka tootmisruumides. Mida suurem on köetav pind, seda suuremat kokkuhoidu on võimalik pelletiküttega saavutada.

Kasvavad küttekulud sunnivad inimesi iga päev otsima üha efektiivsemaid viise, kuidas neid alandada. Pelletiküte võimaldab säästa küttekuludelt nii elu-, ärikui ka tootmisruumides. Mida suurem on köetav pind, seda suuremat kokkuhoidu on võimalik pelletiküttega saavutada.

SB Keskkütteseadmed OÜ Mõigu tehnopark, Sära tee 3, Rae vald, 75312 Harjumaa www.pelletikeskus.ee info@pelletikeskus.ee 6775222; 6775 845

elektrikütte või soojapumba. Kelle õuest kollane toru läbi jookseb, kütavad gaasiga, mõned söega, paljud õliga, turbaga, briketiga, hakkpuiduga, pelletiga, vedelgaasiga jne. Nagu näha, on valik väga lai ja keeruline.

Valida pole kerge

Kõigepealt tuleks proovida välja selgitada oma soovid ja tahtmised, harjumused ja võimalused, plaanid ja perspektiivid. Kui ikka kogu pere läheb hommikul tööle ja kooli ning koju tullakse alles vastu õhtut, ei ole mõtet valida oma majale küttesüsteemi, mida peab koju tulles alles kütma hakkama.

Gaas on puhas, mugav ja soodne, aga taastumatu ja igale poole ei jõua. Halupuu on puhas, soodne ja mitte eriti mugav, aga iga päev peab ise kütma. Elekter on puhas ja mugav, aga soodsast väga kaugel ning samuti taastumatu ressurss.

Pelletid on puhtad, soodsad, mugavad, taastuvad, kohalikud, aga…

Mingit „agaˮ ei olegi. Eesti on maailma suurim pelletitootja ühe elaniku kohta. Meil tehakse väga kvaliteetseid pelleteid – iga kasutaja leiab endale meelepärase tootja, lähtudes värvist, vormist, hinnast, nimest, pakendist või veel millestki ainult talle endale teadaolevast.

Korrapärase hooldusega saab igaüks hakkama

Meie pelletikatlad ning põletid on säästlikud ja mugavad, teavitavad kasutajat kõigist muredest ja rõõmudest, puhastavad end ise, reguleerivad, tõmmet ja võimsust, töötavad siis, kui on vaja ning nii kaua, kui vaja. Neid on võimalik üle interneti jälgida, juhtida ja ka seadistada. Näiteks täisautomaatsed PVa pelletipõletid on mõeldud kütma eelkõige väiksema ja keskmise suurusega elumajasid. PVa põletite unikaalne elektrisüüde, automaatne võimsuse valik ning informatiivne juhtpaneel muudavad pelletipõletite kasutamise aasta ringi lihtsaks ja mugavaks.

Eestis on Pelletikeskuse ärijuht alati oma maja puiduga köetud ning mugavaim ja soodsaim viis selleks on kütta kodu soojaks pelletiga. Sellest sügisest saame varustada oma katlaid ka universaalse kontrolleriga, mis suudab peale katla ja põleti juhtida kogu maja küttesüsteemi.

Pelletikeskus müüb, hooldab ja paigaldab pelletipõleteid, pelletikatlaid ja pelletimahuteid. Sõltuvalt kasutatavate pelletite kvaliteedist vajavad pelletipõletid hooldust kord nädala-kahe jooksul. Selle tegemine võtab aega umbes 15 minutit ja hooldust saab igaüks ise teha. Puhastada tuleb põlemisresti ja eemaldada selle alt tuhka. Regulaarne hooldus tagab põletite pika eluea. Pelletikeskus – parimad lahendused ja hea nõu!

Aavo Isak Pelletikeskuse ärijuht 35

SISUTURUNDUS

Tee enne uue kamina ehitamist korsten korda!

Talvel, kui ahjud ja kaminad on pidevalt töös, võid täheldada elu- ja olmeruumides suitsu ning pigi lõhna, kesist tõmmet või raskesti hingatavat õhku, mis võivad viidata defektsele, mustunud või valesti projekteeritud küttesüsteemile. Sellele annavad selge vihje ka niiskunud korstnakonstruktsioonid või pragunenud korstnapits.

T

avaliselt on kõige suurem probleem korstnasse tekkiv kondensaat, mis reageerides põlemisgaasides sisalduva väävli ja vingugaasiga moodustab happelise konstruktsioone lagundava keskkonna. Sellise olukorra teket võimendavad tänapäevased ökonoomsed kütteseadmed, kus põlemisgaaside väljundtemperatuurid on madalad ja niiskuse kondenseerumine korstnas intensiivne. Näiteks tekib tänapäevase suure kasuteguriga tahkekütte-moodulahju ühe küttekorra jooksul korstnas ligikaudu 2–3 liitrit kondensaati, mis kõik imendub korstna konstruktsioonidesse. Gaasi ja vedelkütuste põlemisel tekib juba algul märkimisväärses koguses veeauru, mistõttu on selliste seadmete suitsulõõride kaitsmine paratamatu.

Universaalne FuranFlexi lõõrisisu Korstnakonstruktsioonide renoveerimiseks ja kaitsmiseks tekkiva kondensaadi eest on mitmeid lahendusi. Neist moodsaim ja enim võimalusi pakkuv on komposiitmaterjalidel baseeruv FuranFlexi lõõrivooder. FuranFlexi lõõrivoodri peamised eelised teiste meetodite ees: 1. Täielik õhutihedus. Ei koosne moodulitest ja on kogu oma pikkuses liideteta.

2. Pikk garantiiaeg (kuni 25 aastat).

3. Lõõrivoodril on sile sisepind ja materjal ei juhi soojust.

4. Ei vähenda oluliselt lõõri läbimõõtu. FuranFlex võtab lõõri sisekuju ja kohandub lõõris olevate ebatasasuste ja suunamuutustega. Pole vahet, kas lõõr on sirge või kõver, ristküliku- või ruudukujuline või hoopis muutuva läbilõikega.

5. Happekindlus.

6. Universaalsus. Sobib nii gaasi-, vedelkütte- või puukütteseadmetega ühendatud lõõride kui ka ventilatsioonikanalite renoveerimiseks ja kaitsmiseks.

Ventilatsioonilõõr suitsulõõriks

Täname oma kliente ja koostööpartnereid alati meeldiva koostöö eest! Soovime teile kõigile rahulikku jõuluaega!

FuranFlexi suurim eelis on tema ideaalilähedane õhutihedus, mis ei ole saavutatav ühegi teise suitsulõõride renoveerimiseks ettenähtud meetodiga. Seetõttu on FuranFlex üks väheseid aktsepteeritavaid materjale, millega on võimalik kiirelt, soodsalt ja ohutult olemasolevad ventilatsioonilõõrid ümber ehitada suitsulõõrideks. Paljudel on ainsaks võimaluseks kasutusele võtta olemasolevad üleliigsed ventilatsioonilõõrid, sest eraldi korstna ehitamine ei ole tihtipeale võimalik või käib rahaliselt üle jõu.

Soojustsalvestavad kaminad Alles siis, kui korsten on töökorras, võib mõelda uue kamina ehitamisele. Uuest kaminast unistades tasuks mõelda kolmanda põlvkonna soojustsalvestava kaminahju ehitamisele, mis ei lase sooja korstnasse, vaid salvestab selle endasse. Soojustsalvestavate kaminate eelised: • Õige kütmise korral tagastab kuni 90% tekkivast soojusenergiast.

• Kahe puusületäiega on võimalik kütta kuni 200 m².

• Paaritunnise kütmisega saavutab kuni 24-tunnise ühtlase soojuskiirguse.

• Tervise- ja keskkonnasõbralik ning ohutu kütmisviis.

• Lihtne ja kiire paigaldus.

• Sobib nii eluruumide peamiseks kütteks kui ka lisakütteks.

• Sobib ka olemasoleva kamina ümberehitamiseks kaminahjuks.

• Piiramatud võimalused väliskuju ja viimistlusmaterjalide puhul.

Toome koos tule turvaliselt tuppa!

Uuri lisainformatsiooni www.korstenpuhtaks.ee

Vaidlustamata standard

UUS MINIMALISTLIK SUUND KÖÖGIDISAINIS

EKSKLUSIIVSETE DISAINIIDEEDE JAOKS

Pehme metalli sära, naturaalpuidu ilu, sensuaalsed toonid ja 6,5 peenraam fassaadidel.

Siematic on välja töötanud uue disainikeele köögis.

Lai valik materjale. Siematic PURE tutvustab uusi köögidisaini võimalusi.

Astieks disainisalong Kentmanni 6, Tallinn www.astieks.ee info@astieks.ee

sisuturundus MOODNE SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS KODU

Maaküttega säästad 75% oma kodu küttekuludelt Täielikult hooldusvaba maaküte on ökoloogiline lahendus, mis lõpetab sinu koormamise kopsakate küttearvetega.

Maaküte varub soojust maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinnasesse või lasta kaljusse puuritud kaevu.

Torustikus ringleb jäätumatu, keskkonnasäästlik vedelikulahus, mida soojendab ümbritsev mass. Aurustis satub lahus kokku külmaainega ning kompressor tõstab gaasiks muutunud vedeliku temperatuuri. Kondensaatori kaudu siirdub soojusenergia maja küttesüsteemi ja akumulatsioonipaaki, et soojendada tarbevett.

Elektrit vajab maasoojuspump vaid kompressori ja ringluspumpade tööks, seega saad ühe kasutatud kilovati kohta keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes isegi rohkem. Parima kasuteguri saab maasoojuspumbast vesipõrandakütte või muu sarnase, madalal soojusel toimiva süsteemiga.

Tööpõhimõte kui külmkapil, aga ümberpööratult Lihtsalt selgitades on maasoojuspumba tööpõhimõte sama nagu külmkapil, kuid ümberpööratud kujul: külmkapp juhib toiduainetest saadud soojuse väljapoole, maasoojuspump aga siirdab

20

maas või vees oleva soojuse hoonesse. Saamaks teada, kas sinu olemasoleva või alles plaanitava kodu küttelahenduseks sobib maasoojuspump, tuleks teha maja ümbritsevale maale hürageoloogiline uuring. Selle abil selgitatakse välja, kas parima tulemuse annaks horisontaalselt paigaldatud maakollektor, vertikaalse puurimise teel kaevu paigutatud kollektor või hoopis kinnine kaev, kus soe vesi pumbatakse soojusvahetisse ühest kaevust ning jahutatud vesi suunatakse tagasi teise kaevu.

Maaküttelahenduse tasuvus oleneb eelkõige maja suurusest, kuid üldiselt tuleb arvestada 3–7aastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmeeter majapinda võrdub ühe meetri puurimisega ehk umbes 100ruutmeetrise maja puhul on tarvis puurida 100 meetrit. Ühe meetri puurimise hind jääb 35–50 euro vahele olenevalt pinnase geoloogilisest läbilõikest. Soojusvaheti ehk katlaruumi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost.

ga, mis selle omanikult rohkem jälgimist ei nõua.

Ruum, kuhu paigaldatakse maasoojuspump, ei pea olema tulekindel ning maaküte ei vaja ka korstent. Lisaks sellele võtab Gebwelli maaküttelahendus ruumi vaid paar ruutmeetrit.

Kuigi vertikaalsel puurimisel paigaldatav küttesüsteem tuleb pinnasekollektoril põhinevast veidi kallim, annab puurimine aasta ringi 5–6 kraadi soojusenergiat, samal ajal kui pinnasekollektor vaid 1–2 kraadi. Pinnasekollektor sobib kütma pigem suurema kinnistuga maja, kuid tuleb arvestada, et haljastuse ja viljapuude vahele on süsteemi keeruline paigutada. Edaspidi peab loobuma ka kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasvatusest. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti.

Kuna maakütte planeerimine eeldab uuringuid ja projekti koostamist, on sobiv aeg alustada just sügisel. Nii on kevadeks kõik eeltööd tehtud ning maakütte paigaldamine võib alata.

Rohkem infot leiad:

Hooldusvaba aastakümneid

www.baltimaaküte.ee Harald Raid, tel 504 2999 info@baltipuurkaev.ee

Valmis ehitatud küttelahenduse puhul on tegu aastakümneid hooldusvabalt töötava süsteemi-

Balti Puurkaev OÜ Kadaka tee 82, Tallinn (Eesti Geoloogia Keskus)

PLATZ

TOA - TASTE OF ASIA

PULL

PÜREE

platz.ee

tasteofasia.ee

pull.ee

facebook.com/Purée

FLAMM

ALTER EGO

TEA WAN

CARMEN CAFE

facebook.com/flammkuchenbar

facebook.com/teawantea

alterego.ee

www.rotermann.eu

carmen.ee/cafe