Issuu on Google+

27. märts 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

NEITSITORN

SUMMATAVET

KATUSEGA SILD

ARHITEKTUURIKAUBAMAJA

SFA minipumpla tööpõhimõte

Group

UUS & HUVITAV

SFA innovaatilised minipumplad võimaldavad rajada WC, vannitoa, sauna või mõne teise veekasutuskoha ruumidesse, mis olid siiani kasutamata või ilma kanalisatsioonita. SFA purustajaga minipumpla abil saab pumbata fekaal- ja reovett nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt läbi väikese diameetriga torude (välisläbimõõt kuni 32 mm) eemal asuvasse kanalisatsioonivõrku.

ENNE

1

PÄRAST

WC-s tõmmatakse vett, vee tase paagis tõuseb ja Saniflo purustusmootor hakkab automaatselt tööle.

2 Mootori jõul töötavad lõiketerad purustavad sisu 3-4 sekundiga peeneks.

SANITOP®

SANICOMPACT®

Kraanikausiga WC

Terviklik lahendus tualetipotti sisseehitatud minipumplaga

3 Peenestatud sisu pumbatakse välja toru kaudu, mille läbimõõt on kõigest 22, 28 või 32 mm.

4

SANIVITE®

SANICUBIC®

Group

Köök ja pesupesemine

www.sfa.biz

Minipumpla kogu maja reoveele

Espak Edasimüüjad: Ehituse ABC Toodetega saab tutvuda ehitusmessil Eesti Ehitab 2014

Minipumpla paak on nüüd tühi (peale vesiluku) ja süsteem on taas kasutusvalmis.

maaletooja

www.halstrading.ee


Uus & huvitav

Tulevane klassika? Peagi avab vintage-mööbli restaureerimisega tegelev Oot-Oot Studio uue salongi Baltika kvartalis, Veerenni 24. Sealt leiate stiilse ja vastupidava mööblivaliku, mis on valmistatud 1950.–1970. aastatel Skandinaavias. Lisaks restaureeritule otsustasid stuudio disainerid Marko Ala ja Joonas Torim hiljuti turule tuua oma disaini, unikaalse diivani Cosmo. Ka see austab vana aja väärtusi – tootmises kasutatakse vanu õilsaid töövõtteid. Saleda joonega Cosmo on ergonoomiline ja mugav, kestab ajas ja kauges tulevikus väärib ka restaureerimist. Vaata lisa: www.oot-oot.com

D’E-light Lauavalgust vajatakse digiajastul teistmoodi. Kes muu kui disainer Philippe Starck suudab kiirelt ja elegantselt reageerida uutele inimvajadustele! Flosile loodud LEDidega laualamp D’E-light hoiab teie iPodi, iPhone’i või iPadi vajaliku nurga all.

Sabadest Kas on kohatu rääkida kujundust puudutavatest asjadest, kui olukord on ärev nii rahvusvahelises kui ka kodupoliitikas? Aga eks see teema on üksjagu lohutav-­ rahustav, eriti kui seejuures meenutada meie kodust ajalugu, mis pole samuti just rahulik olnud. Oleme sellest ju läbi tulnud! Ja tunneme selle üle veidi uhkustki, et siiani alles oleme, kuigi tallesaba selja taga kipub kangesti värisema, koerasaba liputama ja hundisaba jalge vahel olema. Aga peru hobusesaba vehklema. Just sellelaadsetest žestidest näeb maailm – ja meie maailma – tegelikku olemust. Ega noorte tegemised (seda nii poliitikas kui ka disainimaailmas) pole ju olemuslikult halvemad kui vanade olijate tegemised, ainult vanadel on rohkem nii kogemusi peas kui ka luukeresid kapis, noortel aga need enamasti puuduvad. Õnneks – sest kogemused ei pruugigi alati anda õiget nõu, pigem kammitsevad. Disainimaailmas puudub õnneks see ohtlik võitlus- ja ihaldusobjekt – võim. Nii töötavad selles põlvkonnad kõrvuti ja võitlemise asemel vaid võisteldakse, saba vahvalt püsti nagu kassil.

Vaip Losanges

Topeltplisseeritud komm

Kelvin LED

Vaibauuendaja Nanimarquina on koostöös vendade Bouroullecidega loonud vaiba­seeria, milles uudne ­kujundus on teostatud ­vanas heas Pärsia vaibakudumistehnikas. Pakistanis ­sünnivad mõnusalt pehmed vaibad ­Losanges, mille ootamatu kuju vabastab ruumi täisnurkadest.

Uut materjali DuPont Tyvek® katse­tades on disaini­ duo Raw Edge jõudnud laheda plisseeritud tooliseeriani nimetusega Pleaded Pleat. Pehme polüuretaanvahuga täidetud topeltplisseeritud materjalist istmele on leitud üllatav vorm.

Väsimatu disainer Antonio Citterio on taas klassi näidanud – Flosi toodetav laualamp Kelvin LED annab oma lakoonilises perfektsuses silmad ette iProduktidele. Kelvinile lisandus ka lühema jalaga MiniKelvin LED.

TM

Hernetera ja madratsid Disainiduot Doshi Levien tuleb hakata silmas pidama – Morosole loodud kušett Principessa võlub nii oma muinasjutu-nostalgilisuse kui ka kujundusvallatusega.

EE kodu Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus. Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@lehed.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8212

Anneliis Aunapuu

3

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall


AJALOO KODU

Mis Neitsitorn? Neitsitorni nimi pole sugugi seotud naissooga, vaid on suupäraseks kohanenud torni­ pealik hr Megede nimest või lihtsalt algupärasest Mägedetornist, mis hoopis saksa Mädchen­turmi kaudu Neitsitorniks muutus. Kindlasti tasuks kohvikus istudes meenutada, et selles tornis on aastaid elanud eesti kultuuri alustalad, kunstnikud Kristjan ja Paul Raud ning hiljem arhitekt Karl Burman. Viimane oli teinud ettepaneku torn Itaalia stiilis villaks ümber ehitada, mis (kahjuks või õnneks) siiski ei teostunud. Tornis näidatav ajalooklipp ülistab asupaiga tähtsust, sest just torni jalamil, Taani Kuninga Aias, otsustati linna rahvusvaheline staatus. Võitluses taanlastega aastal 1219 hakanud vallutajatel juba jõud raugema, ent nende sõjaõnn pöördunud taas, kui taevast langenud alla valge ristiga punane lipp... Dannebrogi peetakse Euroopa vanimaks järjepidevalt kasutatud riigilipuks ja osa aust on jäänud meilegi – Tallinna linna väikese vapina. Sündmusest peavad lugu ka taanlased ise, võimsa panoraamina on see maalitud Taani vana kuningalossi trooni­saali laele.

NEITSIKORRUS: Lõbusa meeleolu säilimise eest vastutab narr trepipostil. Hõbekapjadega mööblis on varsalikku kohmakust.

Ajastute kirev kude Neitsitornis Kas olete juba käinud uuendatud Neitsitornis? Nüüd saab tornikohvikus linnavaatele lisaks nautida haruldasi museaale ja lustakat miljööd.

N

eitsitorni elu on olnud täis tõuse ja mõõnu, sageli on elu sundinud varemete rollis enda saatust ootama, aga nüüd vaatab ta taas oma suure aknapinnaga all-linna poole. Ka tema uus sisu teeb kena kummarduse ajaloosügavustele, olles samas värske, põnev ja meele­ lahutuslik. Sisearhitekt Maile Grünbergil paluti aidata mahajäetuna seisev torn uuele elule ja selles töös on ta taas lasknud valla tõelise ideede tulevärgi, et ei oleks igav, masendav ega liiga soliidne, nagu ta ise sõnab. Torni sisu kohta on raske öelda, kus lõpeb muuseumi ekspositsioon ja kus algab kohvikukujundus, võtteid on kasutusel palju ja nende esitusviis on lõbusalt teatraalne. Muljed,

mis kohvikus ringi uidates kogunevad, laotuvad kihtidena vaataja õlule kui (rüütli)mantel. Keskkonda, mille Grünberg on Neitsitorni loonud, peab ta ise sürrealistlikuks. „Siin kohtuvad kultuuri­loo eri kihistused – kubism gootikaga, sürrealism sümbolismiga,” tsiteerib ta iseend. „Alati imestatakse, kuidas ma selliste asjade peale üldse tulen. Aga ma saan loomingulisi impulsse kunstist, muusikast, muinasjuttudest ja ka religioonist.” Küllap peab ta silmas vaimulikku kunsti, eri uskumuste mõjusfääris sündinud taieseid ja stilistikat. Tema loominguline sõel on tihe, sinna sattunu keerleb ja suhtleb ja ühineb ja muutub, väljudes juba hoopis uue4

na. Vaataja jaoks on torn kui vihjete kogum, mis meenutab Maile varaseimaid, ääretult eri­ilmelisi töid. Taastamise aegu muuseumi ja muinsuskaitseameti pihtide vahel olnud disainer ei kaotanud oma loomu­ pärast lusti ning nüüd tunnevad end tornis kodus nii vanad laua­nõud kui ka lõbusad keraamilised narrikujud, nii paks paekivi kui ka värske disain, nii ajalooline väike­kahur kui ka trepiposti ehtiv tore sümbolkahur, mis liidab vaevata ühte patta ratta-, toru- ja tornikiivrimotiivid. Ei ole detaili, mis oleks jäänud tähelepanuta. Kohviku neljal maapealsel korrusel on igal oma stiil ja mööbel. Allkorruse massiivse vastuvõtu­leti kaldpinnad meenutavad müüride


Fotod: Kaido Haagen

AJALOO KODU

ja mäekünka ürgseid rütme, sama keelt jätkavad riiulid, mis terrassidena selle taga kerkivad. Muide, ka teenindajate teatraalsed kostüümid on Maile disainitud. Kergust ja õhulisust toob aga ruumi klaas. Keset torni kõrgub kõigi korruste tugisammast sümboliseeriv klaasvitriin. Selles on igal korrusel elegantse kergusega eksponeeritud põnev komplekt museaale. Neli korrust muutuvad ülespoole aina kergemaks ja rafineeritumaks. Korruseid ühendava trepi sai Maile päranduseks eelmisest ümber­ ehitusest. Hoolimata muinsuskaitse ebalusest, värvis ta selle massiivse konstruktsiooni heledaks, muutes üldmulje õhulisemaks, ning lisas sel-

Taastamise aegu muuseumi ja muinsuskaitseameti pihtide vahel olnud disainer ei kaotanud oma loomupärast lusti ning nüüd tunnevad end tornis kodus nii vanad lauanõud kui ka lõbusad keraamilised narrikujud, nii paks paekivi kui ka värske disain.

Maile kujundust kohvik-restoranile C’est la Vie), siis trepivõre lustakas-­ robustne metallijääkide geomeetria suunab mõtted Rodtšenko ajale ning (koos kahurskulptuuride ja nagidega) ka steam-pungile. Neitsikorruse hõbekapjadega kohvikumööbel on vormilt noorusli-

lele uued astmed ja kavalad valgustusega käsipuud. Paksu jaheda müüri kõrval on seda kergelt sooja metalltoru väga meeldiv peos hoida! Treppi on ehitud ka skulptuuride ja koguni iseäraliku metallpitsiga. Kui allkorruse terrassriiulite vormikeel viitas art déco’le (meenutagem ka 5

kult nurgeline ja popi mõjudega. Selle mängulisele geomeetriale annavad kergust kroomtorust kaared, mis markeerivad käetuge. Nii teisel kui ka kolmandal korrusel tervitab teid võimas lõõtsakujuline kohvikulett, mis on sama värsket värvi kui trepp. Kohvikuruumi kõrval on sisse seatud laste mängutuba, mille mööblis on Maile saanud jätkata Kadrioru lastemuuseumi Miia-Milla-­Manda (ja Kaubamaja lasteosakonna) lustakaid vormi- ja värvimänge. Meenub, et paar massiivset pinki allkorrusel olid tegelikult olnud selle ümaravormilise värvimöllu saadikuteks. Rüütlikorruse seintel saab imetleda ohtralt rüütlikiivreid. Need ei ole küll ajaloolised, vaid tänapäeva


AJALOO KODU

RÜÜTLIKORRUS: Sügavalt raudrüüst inspireeritud. Grünbergi ulmeline saavutus – suuta ellu viia selline toolimudel ja lasta neid käsitööna valmistada terve korrusetäis, see on täiesti uskumatu!

6


KVALITEET ÜLETAB HINNA! PARIM GENEO® UUDNE RAU-FIPRO® Kesktihend Kolme uudse tihendilahendusega GENEO aknaprofiil hoolitseb parimate soojapidavusomaduste eest. Erakordselt elastsed, pikaajalisele koormusele vastupidavast materjalist tihendid garanteerivad akende pika eluea.

Sale disain Profiilisüsteem tagab elegantselt saleda joone (115 mm) ka suuremõõtmeliste akende puhul. Tänu REHAU innovatiivsele klaaspaketi liimimise tehnoloogiale on võimalik valmistada ka maast laeni aknaid nõutud stabiilsuses.

VEINIKORRUS: Täis rahu ja nautimiseks valmis. Gobeläänid seintel pakuvad võimalust süveneda prantsuse kultuuri keskaegse maailmanägemise õitesse.

Soojapidavuse optimeerimine koopiad, aga seetõttu on neid ka rohkem ja mitmekesisemaid, kui üks muuseum sisaldada võiks. Kuna meie olemegi harjunud kiivreid nägema seinal (vapp­ epitaafide küljes toomkirikus ja Niguliste kirikus), olgugi et vähemas mõõtkavas, on vaatepilt tuttavlik. Kui olete ka tornikäigu ära käinud ja sealsetes niššides hobuse­päid näinud, hakkavad kiivridki veidralt jahitrofeesid meenutama... Vappe, rüütlite atribuuti number kaks, on paljundatud dekoratiivse vormina rombilise jaotusega uksepindadel ning ka müürikäiku on dekoreeritud mitme kuulsa suguvõsa vapikujutistega. Rüütlikorruse ažuursed toolid mõjuvad rabavalt, meenutades leenile riputatud rõngassärki, millel ei puudu ka raudrüülikud õlakud. Toolid on tõeline saavutus, need on üsna kerged ja stabiilsed ega kolise liialt, neil on üsna hea istuda ja nende kvaliteet näib ajas kestev. Suurepärane idee ja teostus! Pealegi on tänu nende vormihaprusele ruum palju heledam. Letitagust kaunistavad odad, mis rüütliajal oli relvastusest ehk koguni kõige tähtsam. Maile on andnud tööd tervele loovinimeste meeskonnale. Puitmööbli on valmistanud Ars Sisustus, metallmööbli ja lühtrid Toomas Turman, sümbol­kahurid ja metallpitsi Linsarel OÜ, keraa-

milised skulptuurid Ülle Raja­ salu ja Lauri Kilusk, hobusepead ja metallist uksekatted Eric Kõuts. Freskod on Lacore Disainilt, klaastornid Bergerilt jne. Viimase ehk veinikorruse ülimugavad lounge’ilikud tugitoolid, mis tõestavad tooliklassiku elujõudu tänagi (TON, endine Thonet), mõjuvad juba üpris ajakohaselt. Seltsiks on nad endale saanud ülikerged varrasjalgadega kandiku-tüüpi kohvilauad. Seintel võite nautida haruldast ajaloo­ heiastust, mille Maile interneti kaudu hankis – ümber ruumi on riputatud tekstiilkoopiad prantslaste ajaloolisest gobelääniseeriast „Leedi ja ükssarvik” (selle villast ja siidist originaal kooti 15. sajandi lõpul Flandrias). See ääretult inspireeriv ja sisukas seeria erutab paljude ajaloohuviliste meeli tänapäevalgi. Lahkudes hoonest, vaadake veel kord üle freskod, mis on kantud krohvitud pindadele. Need on keskaegsete koopiad ja annavad ettekujutuse, milline nägi tol ajal välja elu – inimesed, rõivad, hobuserakmed, majad, kunst jms. Terve mulje tornist on värske ja rikkalik, vallatu ja väärikas, kiiksuga ja kunstipärane. Just sellise mulje tahaksime oma linnast külastajatele jätta.

GENEO profiil omab funktsionaalseid kambreid, mida võib kasutada eri otstarbeks. Näiteks GENEO MD Plusi puhul paigaldatakse sinna termomoodulid.

RAU-FIPRO profiilisüdamik kõrgtehnoloogiline RAU-FIPRO materjal annab GENEO aknaprofiilile maksimaalse stabiilsuse.

Kuni

76%* soojapidavam

GENEO®

ENERGIASÄÄSTLIK

Küsige GENEO profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt!

Anneliis Aunapuu

www.rehau.ee 7

* Energia kokkuhoid on saadud, kui võrrelda 1980. aastate puitaknaid (U f=1,9 W/m2K, U g=3,0 W/m2K) innovatiivsete GENEO profiilist akendega (U f=0,91 W/m2K, U g=0,5 W/m2K), mõõtudega 1230 x 1480 mm.


DISAINI KODU

ALGUS: 1980 avati muuseum tarbekunstinäitusega uudsel aluste moodulsüsteemil. Pleksiklaasist kuplite valmistamise tehnoloogia sündis Summatavetil koostöös meistri­meestega.

Mait Summatavet

Näitus sisearhitektuurist sisearhitektuuris Kuidas saadakse klassikuks? Tehakse oma tööd järjekindlalt, põikpäiselt ja väga hästi.

M

ait Summataveti tuntakse rahva hulgas, ilma et ta oleks trikke teinud, lavadel esinenud (tõsi küll, disainiteemadel TVs) või rahvusvahelisi skandaale korraldanud. Ehk on sellele kaasa aidanud kõlav nimi, kuid kindlasti räägivad enese eest just tööd. Mait Summatavet on kujundanud juba viiskümmend aastat tuntud ühiskondlike hoonete sise­arhitektuuri, mille suurejoone-

lisust on saanud enese ümber tunda paljud nende asutuste külastajad. Liiatigi on tema käe all õppinud juba mitmed eesti kujundajate põlvkonnad. Temalt on nad saanud tarka juhatust, kuidas kujundamises lähtuda ruumi otstarbest, kas ruum „töötab” inimese jaoks või ei, kuidas projekteerida valgust ja valgustit, kui suur tähtsus on insenerioskustel ja detailidel ning milliseid eeliseid annavad tervikule moodulsüsteemid; lisaks – kuidas oma tööd kaitsta nii tellija kui ka praktiliste teostajate ees, et need ei sunniks peale kärpeid, mis viiks töö sisulise hävinguni. Ka enesekindlus on edu võti, kuid kõigepealt põhjalik kompetents. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituseseeria „Klassikud” raames oli äsja näitus disainer Mait Summataveti loomingust.

Tee algus Mait ise õppis esmalt olude sunnil tisleriks ja hankis esimesi kogemusi suusavabrikus. Juhuse ja kutsumuse ajel läks ta aastal 1956 õppima Tartu Kujutava Kunsti Kooli, jätkates hiljem Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ruumikujunduse kateedris. 1960ndatel kogus hoogu väga tugev ruumikujundajate tuumik, jätkati sõjaeelseid jõulisi traditsioone (õppejõududeks klassikud Kuusik ja Velbri) ning areneti julgelt edasi, peale tulid noored Leila Pärtelpoeg, Bruno Tomberg, Vello Asi ja Väino Tamm. Ülla-

8

taval kombel liiguti sama jalga Skandinaaviaga, kuigi sealsest kujunduselust ei kostnud siia ju peaaegu midagi, rääkimata vastupidisest. Kümme aastat õpinguid suubusid Summatavetil sujuvalt praktikasse – juba kooli ajal alustas ta tööd kateedri assistendina ja ERKI ettevalmistuskursuste joonistamis-maalimis­ õpetajana. Hiljem kutsuti ja suunati ta koos kaastudeng Taevo Gansiga tegema „päris” töid Siberis, Baikali-äärses NSVLi valitsuse sanatooriumis. Osaleti ka eseme­kujunduskonkurssidel ning tehti kaastööd kujundusalmanahhile Kunst ja Kodu. Kool lõpetatud, suunati Mait tööle Kunstifondi alluvusse. Peagi (1967) tuli tal, selja taga edukas Eesti tarbekunstinäituse kujundus (koos Bruno Tombergiga) Moskvas, täita vastutusrikas tellimus – kujundada Saksa DV tarbekunstinäitus Tallinna Kunstihoones. Edukas projekt tõi järgmiseks aastaks ülesande kujundada vastu Eesti tarbekunstinäitus Berliinis. Sealt algasid Eesti tarbe­ kunsti edukad näitused ja kujundused sotsialismimaades. Suurte tellimuste rida jätkas valmiv hotell Viru (1967–1972), kuhu Summatavet kujundas luksuskorruse numbritoad ja restorani, kuuludes sisekujundajate gruppi koos Väino Tamme, Vello Asi, Loomet Raudsepa ja Taevo Gansiga. Kunstnike Liidu sisearhitektid, nende hulgas Mait, asutasid ja organiseerisid


Uus & huvitav

9


DISAINI KODU

VANAD JA UUED: Klassiku näitusel olid väljas nii poole sajandi eest koolitööna valminud toolid kui ka kõige viimased valgustimudelid.

järjest väljakutsuvamaid vaba loomingulise vaimu näitusi „Ruum ja vorm”, kus väljendusid disainerite värskeimad ideed ja vormitaotlused, mida ei kammitsenud ei tellimused ega sotsiaalpoliitiline surve.

Eesti aja algusest on Summatavet olnud Kunstiakadeemia prorektor ja Disainiinstituudi juht ning tegelenud interjööride kujundamisega Eesti Panga ajalooliselt ülikeerukas arhitektuurikompleksis.

Aina suuremad tööd

Mitmekihiline näitlik ajalugu

Tähelepanuväärseteks ja mahukateks töödeks kujunesid suurejooneline Ugala teatri sisemus (1972– 1981), inimsõbralik Magdaleena polikliinik (1979–1982) ja ka intiimne Adamson-Ericu muuseum (1979– 1984). Suurt tunnustust näitas fakt, et Summatavetile võimaldati esimese disainerina NSVLis avada personaalnäitus Moskvas (1986). Seal püüdis ta tõestada eriti laiale publikule, et sisekujundus ei ole seinte värvimine, pindade kaunistamine ja ruumi täitmine eri kunstiliikidega, vaid sõna tõsises mõttes disain. See tähendab – süübida ruumi olemusse, detailidesse ja inimvajadustesse, luua selge geomeetriaga sisustuselemente ja kasutada ootamatus kontekstis väärikaid materjale (muidugi saadaolevaid), mis kestaks ka ajas. Küllap on just tema tegevus andnud põhjuse sellele, et Bruno Tombergi käibele toodud sõna „disain” jõudis eestlase teadvusesse kui ajakohasuse, põhjalikkuse ja kvaliteedi märk.

Üheks tõsiseks pähkliks sai talle iidse Mihkli kloostri aida kohandamine Eesti tarbekunstimuuseumiks (1977– 1980). Sellesama hoone võlvsaalis oligi äsja väljas kõnealune näitus, koostajaks Kai Lobjakas ja kujundajaks maestro ise. Ajaloolisse võlvsaali oli kogenud näitusekujundajal õnnestunud juba algselt luua mitu kavalat ja pea märkamatut võtet, et pakkuda avaramaid eksponeerimisviise, mis õigustaks end ka tulevikus. Rahvus­ vaheliselt nimetatakse seda praegu invisible arhitecture’iks ehk maa­keeli „nähtamatu arhitektuuriks”. Terviklik Nokia XTSi siinidega valgustussüsteem võlvide vahel ja vooluvõtuvõimalused põrandates olid esimesed omasuguste hulgas. Aastate jooksul on see täitnud ülesandeid hästi, vajamata valgustuse lisavõimalusi, mis on tegelikult seinte sees olemas, uinuvas olekus ja ootel. Teiseks – sepisrõngad laes, mis näivad olevat täiesti autentsed aidatarvikud, ometi on need Summataveti väljamõeldud ja paigutatud võlvlagedesse 10

piki hoomamatuid telgesid. Nüüd oli ta nende külge kinnitanud kuuemeetrised puitlatid (ehk aampalgid), ladunud nendele vabalt põikpulgad (ehk parred), millelt omakorda riputanud alla näitusestendid – just täpselt vajalikes kohtades. Nüüd rippusid stendidel vaated aastate jooksul loodud interjööridele, lisaks detailivaateid ja jooniseid, mis kokku andsid hea ülevaate disaineri tööst kui sellisest. Piltide-projektide vahel leidus ka Summataveti disainitud objekte – mõned ajaloolised toolid ja vitriinid esemetega ning omal ajal lausa futuristlikuna mõjunud Kunstnike Liidu esimehe kabineti lakooniline mööbel (1975–79). Ja muidugi Summataveti erilised lemmikud – valgustid. Sageli on need tema interjööris pea­tegelased. Disainis ei kasuta ta klaasi, vaid kombineerib koonilis-­sfäärilisi metallvorme, et maksimaalselt paljundada valguse peegeldusnurki. Ta on aastatega välja töötanud üle 70 proto­tüübi, 2010. aastal kandideeris valgustiseeria „W” disainiauhinnale Bruno. Kuid tema valgustid väärivad kindlasti eraldi lugu. Anneliis Aunapuu

Nüüd on võlvsaalis avatud esinduslik põhjamaade ehtenäitus „From the Coolest Corner. Põhjamaade uus ehe” kuni 11. maini.


Uus & huvitav

Tallinn - Oslo - Vilnius - Moscow - Almaty - Riga - Kiev Kodude ja kontorite kaunistamine kunsttaimedega. Vaaside, kunstlillede ja - puude hulgimüük. Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Tähesaju City”, “Laagri Maksimarket” 11 Pärnu “Sillakeskus“, Tartu “E-Kaubamaja”, Jõhvi “Jewe Mööblimaja”, Rakvere “Põhjakeskus”, Narva “Fama keskus”.


3D visuaal

Uus & huvitav

EGO

350

4 900

2 500

AXOR - Wermstock Vannitoa Disainikonkurss 2013| EGO |Lk 3

3

P1

1 200

100 5 000 1 150 750

Saunalava

Renntrapp

500 350

Renntrapp

Siinid (laes)

350

3 000

+2,90

3

4

6

12 VALGE VÄRV, MATT, PESTAV

SEINAPANEELID (ALGASENDIS)

10 11

7

KAMIN

9 1

+0,16

P2

+0,32

Istu nõelapadjale!

Ungari disainer FoAXOR - Wermstock Disainikonkurss 2013| EGO |Lk 1 garasi Vannitoa Zoltán Demeter tegi selle diivani Taani kuningliku kunstikooli projekti raames, mis loodi tekstiili ja mööbli suhete värskendamiseks. Hea värskendus, kui olete saanud puhtast geomeetriast masenduse.

12

1 050

PLAAN M 1:50 +3,12

±0,00

GSEducationalVersion

550

B

2

Poolakate disainilaboratooriumi Malafor vahva leiutis, täispuhutav sohva Blow, märgiti ära disaini­ võistlusel „Red Dot 2012”. Iste meenutab päästepaati, postipaki turvaümbrikku või lihtsalt paberkotti, mis annab asjale mingi kõrgendatud turvalisusehõngu. Samas laadis on saadaval ka taburet ning versioone tekib juurde.

PANIPAIK

Siinidel jooksvad seinapaneelid privaatsuse loomiseks

VALGE VÄRV, MATT, PESTAV

Matkasohva Blow

KAPP

100

TERRASS

1 200

P1

1

VAADE A-A M 1:50

SAUN Puukeris

P2

2

8

5

P1

Kamin

4

P2

WC

A

GSEducationalVersion

hinnaks eest tooteid Vannituba -750 see oneuro ruum kus kuulubAxori aeg ainult sinule. Siin on kasutatud hoolikalt välja valitud Axor sarja Wermstockist. Kolmanda koha pälvis tooteid, mis loovad mugava olemise sinu igapäeva Janne Maal projektiga „En Suite”, aurutiinis. hinnaks 500 eurojaeest Axori Vastavalt oma soovidele vajadustele võidtooteid vannituba Wermstockist. hoida täiesti avatuna või sulgeda privaatseks ruumiks. Seda aitavad konkursiga teostada laesiinidel jooksvad „Soovime näidata vaseinapaneelid. likuvõimalusi vannitoa projekteerimiKõik liigutatavad detailid on peitsitud mustaks ning sel, kasutades Axori kollektsioone ja valmistatud veekindlast vineerist. Nii on vannituba kasutajale ühe pilguga selge. Wermstockis pakutavaid keraamilisi plaate,” rääkis Hansgrohe Eesti ärijuht Axor ShowerCollection kollektsiooni dušši all olles on Andrus „Samuti tutvusvalamukapiAsavi. all olevaid pinke soovime mugav kasutada istumiseks või millegikaudu sinna peale asetamiseks.võimalusi tada toodete uusimaid vannitoa kujundamisel,” lisas ta. Kõue Massaud vanniga harmoneerub ka samast sarjast suur mõisas toimunud auhinnatseremoonial 80cm valamu kuhu mahub kaaslasega näiteks koos osales Axori sisearhitekt ja hambaid Saksamaalt pesema. Vannimõnusid nautides on koolitaja Felicitas Albring. käepärane asetada raamat või veinipokaal Žüriisse kuulus kaks vannisegisti peale ning nautida veidiEesti eemal Sise­ olevat B kaminatuld. arhitektide Liidu esindajat, Werm­ stocki ja Hansgrohe Eesti esindaja, saNiisiis ongi ainultkaubamärgi sinu enda otsustada kui vabalt sa muti Axori esindaja Saksa­ ennast oma vannitoas tunda tahad. maalt. Axori-­Wermstocki vannitoa­ disaini konkurss toimus Eesti Sisearhitektide Liidu, Wermstocki ja Hansgrohe koostöös.

Järjekorras juba teise Axori-Werm­stocki vannitoadisaini konkursi võitis EKA sise­ arhitektuuri eriala tudeng Kätlin Pesur tööga EGO. Konkursi peaauhind on reis tunnustatud disaineri Antonio Citterio presentatsioonile Milanos ning 1000 euro eest Axori tooteid Wermstockist. Kokku laekus konkursile 16 tööd. „Võrreldes eelmise aastaga on toimunud suur hüpe – osalejaid on poole rohkem, konkurss on populaarne,” tõdes auhindade üleandmisel Eesti Sise­ arhitektide Liidu juhatuse liige Tairo Pärnamets. Ta lisas, et vannituba on üks keerulisemaid sõlmesid kogu hoone projektis. „Eriliseks teevad selle mitmed viimistlusmaterjalid, tehnilised lahendused, sanitaartehnika, valgustus ja muud komponendid. Konkursi puhul mõjutab lõpptulemust ka töö vormistamine, mis on väga oluline. Samuti on tähtis näha kogu tervikut.” Teise koha sai Jelizaveta Sedler projektiga „Linnutorni vannituba”, au-

A

Axori-Wermstocki vannitoadisaini konkursi võitis Kätlin Pesur

VAADE B-B M 1:50


Uus & huvitav

VÄLIKAMINAD VÄLIKÖÖGID www.koltsikaminad.ee

13


Uus & huvitav

365 aastat loovat ajalugu Aasta 1950.

Tänavu on Fiskarsi firmal suur juubel – 365 aastat asutamisest. See märkimisväärne number teeb Fiskarsist Soome vanima ettevõtte. Hollandist pärit Peter Thorwöste asutas Fiskarsi 1649. aastal rauatehasena. Rauamaak, mida Fiskarsis kasutati, toodi peamiselt sisse Stockholmi saarestikus asuvast Utö kaevandusest ja enamik toodetud rauda transporditi Rootsi, et see siis Stockholmi vanalinnas asuval Rauaturul maha müüa. Fiskarsis valmistati rauast naelu, traati, nuge, kõplaid, rattaid ja muid tooteid. Valmistoodangut viidi ka Tallinnasse, kus omakorda laaditi laevadele vilja ja soola. Kui ajalooga kiirelt edasi minna, on järgmiseks suuremaks tähiseks kapitaliühinguks kujunemine aastal 1883. Aastal 1915 noteeriti ettevõte Helsingi börsil. 1960. aastaks oli Fiskarsist saanud mitmekülgne firma, mis alustas tarbetoodete valmistamist. 1967. aastal tootis Fiskars oranži käepidemega käärid, mis tõi ettevõttele üleilmse tuntuse. Maailmakuulsad Fiskarsi käärid on registreeritud Fiskars Corporationi kaubamärgi all. Tänapäevaks on neid müüdud üle miljardi paari. Oranži käepidemega kääride kõrval on tootmises ka punase käepidemega käärid. Milles seisneb erinevus? Lihtne: punased on mõeldud vasakukäelistele. Fiskars on tänu mitme ettevõtte omandamisele laiendanud tugevalt nii toote- kui ka brändiportfooliot. Grupi koosseisu kuuluvad sellised usaldusväärsed rahvusvahelised kaubamärgid nagu Fiskars, Iittala ja Gerber. Fiskarsi tooted on kättesaadavad enam kui 60 riigis, muutes igapäevased tegevused nii kodus kui ka aias lihtsamaks ja nauditavamaks. Käärid läbi ajaloo. Pildi servas näide 1960. aastate plastnõudest. Tollal tõeline disainihitt. Sammuke ulmele lähemale.

Võitmatu ripplukk

Abloyl on tootmisse jõudnud täiesti ilmastikukindel ripplukk, mille vastupanuvõimet tõestasid esitlusel Ahhaa-keskuse teadusteatri füüsikud. Lukk jääb töökindlaks ka kõige ekstreemsemates tingimustes – külmas ja jääs, kõrbekuumuses ja liivas, vees ja soolas. Lukk on valmistatud poolkarastatud terasest, lukuaugul on hermeetiline kaitsekork ja -sangadel tihendid. Lukul on tervikuna IP 68 tähis. Toode olevat välja kasvanud koostööst Aasia raudteelastega ning see on juba mitmel pool karmides oludes kasutusel.

2.22 P LO K6K00S

200300

KEVAD SOODSA PLOKIGA

Mööda klaasi libistatav Crypsis See kristall kuulub valgussüsteemi Crypsis, mille on loonud Richard Liddle’i uuendusmeelne disaini- ja uuringutebüroo Cohda Design. Juhtmeid see ei vaja, patareisid ka mitte. Heleda valgusega peopesasuurusi LED-valgusteid saab läbipaistva paneeli pinnal liigutada igas suunas, valgust saab ka timmida. Element koosneb kahest poolest teine teisel pool klaasi. Näituse puhul hädavajalik!

Sooduspakkumine 24.03 – 30.06. 2014

I

ROCKLITE ehitusplokk on: kerge ja kvaliteetne tugev ja täpne soodne ja soojapidav

ROCLITE ehitusplokid on saadaval kõikides hästi varustatud ehitusmaterjalide kauplustes. Vaata www.roclite.eu

14


Uus & huvitav

Puidu uus ilmumine – Valchromat® Eduka arendusprotsessi tulemusena on Portugali firmas Valbopan sündinud võimalusterohke plaatmaterjal. Ühest küljest looduslik materjal ja teisest küljest uus tehnoloogiline perspektiiv – sellega pakub Valchromat arhitektidele ja disaineritele uusi võimalusi luua plaadist kolmemõõtmelisi objekte. Sest – see kvaliteetse vaigu abil puidujahust kokku pressitud sisustusplaat on läbivalt värviline ning annab tiheduselt, töödeldavuselt, kuju- ja vigastuskindluselt teistele puitkiudplaatidele silmad ette. Ja mitmekordse edumaaga. Valchromat on töödeldav nagu tavaline puit, seda nii nüüdisaegsel CNC-pingil kui ka käsitsi – sae, viili ja liivapaberiga. Materjali hind on küll kõrgem kui konkurentidel, aga kuna see ei vaja mingit järeltöötlust, viimistlust ega hooldust, tuleb pikas perspektiivis ehk odavamgi. Tänu erksale ja läbivale värvilisusele (puidumassi segatakse ainult looduslikke värvaineid) on see materjal vabastanud disainerid tavalisest plaatmaterjali taagast – servi ei ole vaja peita ega katta, vaid need tulevad lõigates peaaegu sama kvaliteetsed kui suur plaadipind. Väike lihv aga annab viimase lihvi. Valchromat lubab luua uudsel viisil kokkupandavat mööblit, ent ka tavapäraste kinnitusmeetodite abil valmistatud esemeid. Mitut värvi kihte koos kasutades saab sellest teha mitmepalgelisi dekoratiivpaneele, eriti uhked näevad välja läbi mitme värvikihi sissefreesitud faktuuriga plaadid. CNC-pingil võib sellest plaadist kujuneda ažuurne vahesein või koguni valgusti. Disaini Majas esitleti veebruaris seda sümpaatset materjali, mis võidab iga päev juurde arhitektide, sisearhitektide, disainerite ja mööblitootjate südameid Skandinaaviast Kaug-Idani. Eesti mööblitootja Sarkop on selle materjali katsetamisest huvitatud ning kutsus Eesti disainereid üles koostööle lootuses, et sellest sünnivad tuleviku­toodete põnevad prototüübid.

www.deko.ee

15


Marge Teder

KODUSILD

M

inu huvi puitsildade vastu sai alguse 2003. aastal, kui OÜ Hobbitonis käis puitkonstruktsioonide ehitust õpetamas mees Ameerikast – Joel McCarty. Temaga õhtuti oma kogemusi jagades – mis teoksil ja mis kunagi tehtud – avaldas mulle sügavaimat muljet 90ndatel Timber Frame Gildi (Ameerika puitkonstruktsioonide ehitajate ühenduse) ühiselt ehitatud puitsild Kanadas. Joel suutis selle pisiku hinge istutada ka mulle. Nii ma unistama hakkasin, et ehk võiks kunagi meilgi üks korralik katusega puitsild üle mõne maalilise jõe kulgeda. Alguses oli tuhin suur ja oma hullu ideega sai päris mitme vallavanema jutul käidud. Keegi väga tuld ei võtnud, sest sillaehitus ei ole just kõige odavamaid asju.

Järuska sild Asukoht: Rannapungerja jõgi, Lemmaku küla, Ida-Virumaa Ehitusaasta: 2012–2013 Projekteerija: Illimar Kalk, ehitusinsener Puitosa ehitaja: OÜ Hobbiton, MTÜ Vanaajamaja Pikkus: 26,4 m Laius: 4,7 m Kõrgus: 6,7 m Kandejõud: 500 kg/m2 Kasutatava konstruktsiooni puitmaterjali maht: 70 m3 Konstruktsioon: 80% liimpuitu, raudpoltühendused, katusekonstruktsioon tappühendustega

Võimalus horisondil Kui meie maale hakkasid saabuma eurotoetused, asusin oma idee teostamiseks otsima uut võimalust. Teed viisid kokku krapsaka väikese kogukonnaga Lemmaku külas, millest voolas läbi Rannapungerja jõgi ja kus jää oli mõne aasta eest taas vana silla ära viinud. Hakkajamad kohalikud olid loonud elu edendamiseks MTÜ Tuletorn. Esimesel kohtumisel õnnestus enamikku eestvedajaist veenda, et selline puitsild oleks mõistlik mõte. Igal koosolekul, kus on rohkem kui üks osaline, on ka rohkem kui üks arvamus, ent igal juhul hakkasid nemadki silla ehitamiseks võimalusi uurima. Järgmisena tuli leida projekteerija. Kuna ma ise olin selleks ajaks olnud ehitusmaailmas tegev juba kümmekond aastat, teadsin, et silla projekteerimine ei ole päris tavalise majakarbi joonestamine. Tõenäoliselt poleks Illimar Kalk seda ette võtnud, kui ta oleks teadnud, kui suurt töömahtu ühe silla projekteerimine tähendab. Õnneks ta ei teadnud. Kritseldasin talle oma visiooni ja nii ta eskiisi tegema asuski. Kui saabusid esimesed joonised, oli algsete kalkulatsioonide järel selge – võrreldes materjali- ja ehitushindu võimalike toetuste suurusega –, et sellist silda pole võimalik kommertsalustel valmis saada. Rahast jätkuks suures osas vaid materjali jaoks. Tuli leida mõni teine tee. Olen osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides, kus vabatahtlikud

Esimene katusega puitsild Eestis Sildade mitmekesisest perest paistavad silma katusega isendid. Madisoni maakonna omadest on tehtud kogunisti film. Kuidas Eestissegi üks selline sattus, räägib idee autor ja eestvedaja Andres Uus.

16


Uus & huvitav

17


KODUSILD Järuska silla vaade.

Sillakonstruktsiooni tugevuse tagavad 4,5 m kõrgused külgfermid.

Laastukatuse löömisel osales ligi 50 tudengit.

üle maailma ehitavad üheskoos midagi toredat. Kohaliku kogukonnaga sellist alternatiivi arutades otsustati proovida.

Kogukonna toel ja talgu korras Kuulutasime oma tuttavate seas üle maailma välja, et 2012. aasta suve teises pooles ehitame Eestis katusega puitsilda. Kokku tuli seitse vaba­ tahtlikku puusseppa: kaks ameeriklast, üks prantslane, üks inglane ja kolm eestlast. Lisaks oli iga päev lihttöödel abiks 2–3 kogukonna liiget. Mõnel päeval oli abiks rohkemgi töökäsi. Põhitööd saidki ühe kuu jooksul tehtud – jõe vasakkaldale ehitati külgfermid ning paigaldati lae ja põranda diagonaalid. Elasime pead-jalad koos pooleli ole-

Tõstemomendil kaalus sild 31 tonni.

vas Lemmaku turismitalus. Süüa tegi tädi Ilme naabertalust ja saunas käisime igal õhtul Tarmo pool teises naabertalus. Oli väga meeldiv kodune õhkkond. Tehniliselt oli ehitamine üsna lihtne – hästi palju puurimist ja mutrite keeramist. Kokku tuli paika panna üle 6000 mutri ja 3 km keerme­latti. Pärast ühte kuud ühistööd pidid välismaalased koju tagasi minema ja lõpetus jäi eestlaste kanda. Tehniliselt oli kõige keerulisemaks probleemiks poolvalmis silla paikatõstmine. Selleks tuli kohale 250tonnise tõstejõuga kraana, mis on üks suuremaid Eestis. Silla kaalu prognoosimine klappis tegelikuga hästi ning seitsme tunniga oli sild jõe kohal. Kuna ma õpetan natuke ka ülikoolis, sai praktikumi raames

kaasata üliõpilasi, kellega koos lõime sillale peale laastkatuse. Kokku kulus puitosa ehituseks u 3000 vaba­tahtlikku töötundi.

Vallalt pealesõidud Sügise lõpuks oli sild põhimõtteliselt valmis, puudusid ainult peale­ sõidud. Õnneks tuli kogukonnale appi kohalik omavalitsus ja 2013. aasta suve hakul saadi valmis ka need. Juunis 2013 toimus pidulik avamine – silda kaunistas maanteemuuseumi poolt kogukonnale kingitud näitus Eesti vanadest puit­ sildadest. Lõpetuseks võib tõdeda, et sellised ettevõtmised tähendavad katastroofi rahaliselt, aga õnneks mitte hingeliselt. Ühesõnaga: julgege unistada ja mõned unistused täituvad!

18

Katusega puitsild Eelised: * pikaealisus, mitmete seda tüüpi sildade vanus maa­ ilmas on üle 100 aasta * maksumus * esteetika Puudused: * kandevõime * vandalismikindlus Fakte: * Vaivundament rajati 2012. aasta märtsis. * Ehitamisest võtsid osa tuttavad puusepad, kogukonna liikmed ja vabatahtlikud ­tudengid laiast maailmast. * Paika pandi üle 6000 mutri ja kolm kilomeetrit keermelatti. * 31 tonni kaaluva silla ­tõstis paika üks Eesti suurimaid kraanasid. * Pealesõidud sillale ehitati 2013. aasta suvel valla abiga.


Uus & huvitav

19


Uus & huvitav

LED vaatab tagasi Panasonicu lambipirn LED40 pälvis 2013. a disainipreemia Red Dot. Lisaks klassikalisele näole annab ta sama selget ja sooja valgust, varjates eneses aga uusimat LED-tehnoloogiat.

Hübriidlaud XTRA Large Karismaatilise töölaua, mida saab lõputult pikendada ja mis sobib nii koosoleku- kui ka kirjutuslauaks, on Rootsi firmale Offecct projekteerinud disaini­trio CKR (Koivisto-Claesson-Rune). Mahub sülearvutiga töötama ning saab veel naabriga vestelda. Kõik juhtmed on paigutatud laua alla ja igal kohal on laadimispesa. Disainerid ise võrdlevad oma toodet aeroplaaniga Hercules.

Isepikenev laud 1 = 2 Kölni messil tutvustas Cassina Jean Nouveli disainitud kohvi­lauda, mille pikendus tõuseb patenteeritud ime väel suure plaadiga samakõrguseks. Klaasplaadiga on elegantselt ühendatud harjatud rooste­ vabast terasest jalad.

Kangasjuhe retrofriikidele! Juhtmevahetus plaanis? Kui teid heidutab mõte seintesse uute kanalite freesimisest, vaadake kodu­lehte www.kangasjuhe.ee. Sealt leiate toredaid retro­stiilis elektritarvikuid, värvirõõmsaid tekstiiliga kaetud juhtmeid, messingsokleid ja portselanist juhtme­kinniteid. Ehk on see teie alternatiiv?

Kaks ühes: vannvalamu Vann pole enam vannitoa seina osa, vaid on taas iseseisvunud. Veelgi enam, disinistuudio Desnahesmisfera pakub vanni ja valamu vahelist sümbioosi, nimeks 2 in 1. Veetorud ja muu kraam on silme eest varjul – see koondab tähele­ panu inimese füsiognoomia järgi kohandatud peavormile. Vannile on sisse ehitatud kõlarid ning vajalikud ühendused muusikaseadme ühendamiseks. Vee kontrollimiseks on puutenupud.

20


Uus & huvitav

Laura Ashley kevad-suvine kollektsioon on kohal Uus kollektsioon on kevadiselt värske ja inspireeriv. Kellel meist ei oleks soov kevadel oma kodus teha muudatusi? Meie sisekujundaja ootab Sind igal kolmapäeval kell 12-18, et leida üheskoos parimaid lahendusi. UUDIS! Laura Ashley e-pood: www.lauraashleystore.com. Nüüd saad oma lemmiktooteid ka kodust soetada. Laura Ashley kauplus Kentmanni 4,Tallinn. Ootame Sind E-R 11-19, L 11-18. 21


TEHASE MAJA

Kärg. Arhitektid Muru & Pere OÜ

Ujuvsaun. Allianss Arhitektid OÜ

Tehasemaja kui eriprojekt Kui plaanite valida kataloogimaja, ei pea see enam välja nägema kui „kataloogimaja”.

Adaptsioon. Trilog Studio OÜ

Kamuflaaž. ÖÖ Arhitektid OÜ

A

sutatud on arhitektuurikauba­ maja www.katus.eu, mille eesmärk on kokku tuua tehasemajade tootjad, arhitektid ja kliendid. Asja veab arhitekt Tiit Sild, kes on silma paistnud jõulise uuendusmeelsusega. Ta on seitse aastat töötanud Tartu linnaarhitektina, toetades mitmekesist uuenduslikku arhitektuurikeelt, vedades kampaaniaid ning suunates linna arengut ja elu just Emajõe-äärsetele tukkuvatele aladele. Uue veebikeskkonnaga loodab ta luua tiheda, produktiivse ja vastastikku kasuliku sideme tehase­ majade valmistajate, arhitektide ja eramutellijate vahel. Kataloogis pakutakse maju, mille nägu räägib selgelt tänapäeva säästlikkusenõudest ja värskest mõtlemisest, tüüpprojekti puhul võib tellija kindel olla nende läbimõelduses ja läbiproovituses. „Meie eesmärk on pakkuda ilusat, moodsat ja säästlikku elukeskkonda soodsalt, tegemata samas hinnaalandust ehituskvaliteedis. Ja soodsa all ei pea me silmas odavat ehitushinda, vaid kokkuhoidu pikemas perspektiivis püsikuludelt. Selleks seome tervikuks juhtivate arhitektide ja usaldusväärsete majatootjate kogemused ja teadmised ning oleme uue kodu soetajale kindlaks abimeheks,” lubab kodu­lehel katus.eu. Üks läbiv põhimõte firma tegevuses puudutab materjale. Puit on meie riigis kõige loomulikum ehitusmaterjal, keskkondlik, soe ja omane. Kuivõrd maailmas on suur nõudlus puitmajade järele, siis on see Eesti majanduse jaoks suur perspektiiv. Puidu kasutamise viis ehituses

muutub vineeri ja liimpuidu tehnilise arengu ja kasutuse laienemisega aina ökonoomsemaks. Kui ajalooliselt kulus puitu väga palju kütteks, oleme sellel alal kasutusele võtnud hoopis teised materjalid ning metsa selle peale ei kulu. Liiatigi taastub selle jätkusuutliku materjali hulk looduses pidevalt juurdekasvu teel. Metsaga on kaetud üle poole Eesti riigi pindalast ning sellele materjalile tuleks enne eksporti anda koha­ peal nii palju lisaväärtust kui võimalik. Üks võimalus on teha seda tehase­majadena. „Eesti puitmajatootjad on ühed suuremad oma ala eksportijad Euroopa Liidus. Meie näeme siin võimalust eksportida tootjate sidemete kaudu ka Eesti nüüdisaegset heal tasemel arhitektuuri. Meie keskkonna kaudu reklaamivad oma tüüpmaju hetkel kümme tootjat ja üle 15 loomingulise kollektiivi,” kinnitab Tiit Sild. „Hetkel on käimas suur töö, majade hinnastamine tootjafirmade poolt. Muide, osaleme oma ideega ka konkursil „Ajujaht 2013/2014” ja oleme jõudnud viie parima äri­ idee hulka. 3.–11. mail tutvustab Katus koos majatehasega Woodland Home messil „Grand Designs Live” disainer Jaanus Orgusaare disainitud aia­maja, mille prototüüp viiakse Londonisse kohale”. See pole sugugi pisiasi, ja loodetavasti pälvib selle abil Eesti puitehitus seal elavat tähele­panu. Nagu sellestki värskest uudisest selgub, on katus.eu lahenduste hulka siginenud väikevorme, aiamaju suurtele ja mängumaju väikestele, mis pakub krundile tekkivale vormikeelele põnevust. 22

Katus.eu on kaasanud mitmeid huvitavaid arhitekte, nende projektid on paindlikud ja hoonetest on kataloogis palju variante, et tellija võiks leida õige vastavalt oma pere suurusele. Kui silmate huvitavat projekti, avanevad avapildile klõpsates ammendavad vaated ja plaanid. Arhitektide ringist leiate nii tuntud büroosid kui ka neid, kellega on aeg tutvust teha: Urbel, Muru-­ Pere, Kadarik-­Tüür, Salto, Karisma, Oaas, Kauss, Pin jne. Nimekiri kindlasti täieneb, kui ellu viiakse praegu plaanitav konkurss värskete maja­ lahenduste saamiseks. Kõigi lehel esitletud projektide detailid, nagu öeldud, valmistatakse kliendi tellimusel tehases katuse all oskajate meeste poolt ning pannakse teie krundil kiirelt majaks kokku. Ei saa tekkida ootamatuid vigu isolatsioonis ja kommunikatsioonide läbiviikude juures, planeerimata külmasildu või muid valelahendusi. Ja kõige selle kindlustunde juures on nüüd ka projekti nägu moodne, mis toob leevendust meie äärelinnades kujunenud konservatiivsele kataloogi­ majade-maigulisele keskkonnale, millele veel sageli lisandub kehv ehituskvaliteet. Kataloogikeskkond katus.ee toob loodetavasti kokku nii arhitektid, tehasemajade tootjad kui ka veebikülastajad-­tellijad, tekitades nii kodu- kui ka välis­maiseid produktiivseid sidemeid. Kataloog on teil juba praegu taskus – ehk lehitsetav nutitelefonis. Uudiseid saate jälgida Facebooki-­ lehelt Arhitektuurikaubamaja.


Uus & huvitav

23


KINNISVARA

On üha selgem, et hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest lülitab aina rohkem välja potentsiaalset ostjaskonda, kes tahaksid kinnisvara soetada.

Küsimusterohke kinnisvara-aasta sul jõudnud päris hoogsalt kerkida. Üürivajadus meelitab ka investoreid oma raha väikekorteritesse paigutama, ent kuna nendegi hinnad, eelkõige Tallinnas ja Tartus, on aastaga jõudsalt tõusnud, otsitakse uusi võimalusi linnaosades-asumites, mis seni on olnud vähem populaarsed ning kus ka hinnad on veel soodsamad. Piirkondades, kust inimesed lahkuvad, jääb aina rohkem kinnis­vara seisma. Üheeurosed või kommunaalkulude eest müüdavad korterid pole enam ammu haruldus. Üha enam on saanud selgeks, et paljudel neist korteritest puudub tulevik, mille tõttu on ka riik otsustanud sekkuda ja plaaninud tühje maju lammutada. Seda, kui kaua me veel suuri piirkondlikke erisusi näeme, on raske hinnata. Tõenäoliselt aastaid. Siiski arvan, et tegu pole ületamatu raskusega ning korralik regionaal­ poliitika võiks olla mõjukas hoob, mis olukorda parandab.

Käimasolev aasta tekitab kinnisvaraturu seisukohast päris palju küsimusi, sest kindlat trendi mingisse suunda – üles või alla – enam ei ole. Tõsi, hetkel näeme küll endiselt hinnatõusu Tallinnas, ent kui kaua või millises ulatuses see jätkub ja mis saab edasi – selle kohta on arvamusi omajagu.

P

rognoosides edaspidist kinnisvaraturgu, peame esmalt veidi tagasi vaatama. Viimane aasta sobib selleks hästi, sest seda iseloomustas erakordselt kiire korterihindade tõus, sõltuvalt piirkonnast-linna­ osast kuni 30 protsenti. Toimunu kohta ei tahaks öelda küll „buum”, sest puuduvad mõned sellele iseloomulikud jooned, kuid suurt eufooriat nägime küll. Alguse sai see umbes kaks aastat tagasi, mil alustati säästude investeerimist kinnisvarasse, sest pangahoiuste intressid aina langesid ning muudki investeeringuobjektid, näiteks kuld, polnud just eriti tõsiseltvõetavad. Kinnisvara on endiselt üks parimaid pensionisambaid ning kindlaim viis oma finantsressursse säästa ja kasvatada. Suur nõudlus kinnisvara järele ja selle aina aktiivsemaks muutunud ostmine kõikjal arenevates linnades, eelkõige Tallinna magalates, teki-

tas korterihindade tõusu, mis ületas keskmise palga kasvu juba mäekõrguselt. On üha selgem, et hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest lülitab aina rohkem välja potentsiaalset ostjaskonda, kes tahaksid kinnisvara soetada.

Kahekiiruseline kinnisvaraturg Eesti elu jaguneb aina enam kaheks: Tallinnaks ja ülejäänud riigiks. See avaldub väga selgelt ka kinnisvaraturul, kus ühesuunaline sisemigratsioon toidab peamiselt pealinna, vähem Tartu, Viljandi, Rakvere ja veel mõne tõmbekeskuse kinnisvaraturgu. Inimesed lähevad sinna, kus on töö, teenused ja hea infrastruktuur. Nii püsib jätkuvalt kõigis tõmbe­ keskustes nõudlus väiksemate üürikorterite järele. Samas ei tähenda see enam ilmtingimata hinnatõusu, sest see on viimaste aastate jook-

Olgem tasakaalukalt optimistlikud Kuigi eelnev jutt võib tunduda mõneti pessimistlik, tahaksin lugu lõpetada positiivselt. Kinnisvaraturu 24

võimalikke arengustsenaariume on praegu küll palju, kuid nende seas ei ole krahhi. Meil lihtsalt puuduvad teatavad buumile omased tegurid, mis lõpuks mulli lõhkema paneksid. Kinnisvaraturgu prognoosides võiks jääda optimistlikult tasa­ kaalukaks. Ennustame stabiilsemat arengut, mille käigus praegune kiire hinnatõus aeglustub ja tehinguaktiivsus jääb tasakaalukamale tasemele. Ostuotsuseid tehes tasub olla pragmaatiline, kaaluda oma võimalusi nii täna kui ka tulevikus. Oma kinnisvarale müügihinda valides on kasulik olla reaalse turu­ situatsiooniga kursis ja mitte lähtuda neist numbritest, mida teised oma korteri või maja eest küsivad, sest ülehindamist esineb aina rohkem ning sellised objektid jäävad lihtsalt seisma. Risto Vähi Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik


Uus & huvitav

LEIAME TEIE KINNISVARALE VÄÄRILISE OSTJA VÕI ÜÜRILISE Nord Property rahvusvaheline kinnisvarabüroo pakub kvaliteetseimat kinnisvarateenust parimate tingimustega. OLETE OODATUD TASUTA KONSULTATSIOONILE.

Telefon: +372 5850 2700 E-post: info@nordproperty.ee W W W. N O R D P R O P E R T Y. E E

¡Le ayudaremos a encontrar la casa de sus sueños en España!

“Aitan leida Sinu unistuste kodu Hispaanias” Pedro Gallardo Mateos Nord Property Hispaania turu tegevjuht +372 5829 0305 pedro.gallardo@nordproperty.es

TEIE UUS K

DU

UUED 2-5-TOALISED KORTERID TALLINNA KESKLINNAS Tehnika 33, Kesklinn, Tallinn A+

Hoone taotleb kõrgeimat energiaklassi A Võimalus kaasa rääkida sisekujunduse osas

Hinnad alates 2 064 eurot/m2 www.tehnika33.ee Kontakt: Inga Sild | +372 5880 3700 | inga.sild@nordproperty.ee

Oled leidnud oma unistuste kodu? Siis küsi kodulaenu pakkumist DNB-st.

Tutvu finantsteenuste tingimustega www.dnb.ee/kodulaen ning vajadusel konsulteeri meie asjatundjatega. Krediidi kulukuse esialgne määr on 2,37% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidisumma 85 000 EUR, intressimäär 6 kuu Euribor + 1,9% aastas (10.03.2014 oli 6 kuu Euribor 0,408%; lepingus fikseeritud Euribor muutub iga 6 kuu järel), lepingutasu 350 EUR. Määr on arvestatud eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus, põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena 25 aasta jooksul. Määras ei ole arvestatud tagatise seadmise ja kindlustamisega seotud kulusid.

25


KINNISVARA

Hoburaua maja

Tiigiveski maja, korter nr 59 elutoa planeering. Tiigiveski maja

Ajakohastades linnakudet eluks vajalik on käeulatuses. Samas on väikese liikluskoormusega Staadioni tänav küllalt vaikne ja hubane paik keset sagivat linna. Tiigiveski korterite müük algab aprillis, infot jagatakse huvilistele juba märtsis. YIT toob Tiigiveski maja kahetoalise näidissisustusega korteri messile „Interjöör 2014” (25.–27.04), kust saab brošüüre ja infot YIT Kodu kõigi projektide kohta ning ka värskeid ideid oma uue kodu sisustamiseks. Igale kodule on oma ostja. Näiteks Mäepealsele rajatud korterid on võitnud eelkõige nende inimeste südame, kes väärtustavad loodus­ lähedust ja harrastavad tervisesporti. Mäepealsel alustas YIT Ehitus arendustegevust 2006. aastal, nüüdseks on valmis ehitatud seitse maja ning piirkond muutunud meeldivaks ja turvaliseks elukeskkonnaks. Samal ajal alustas YIT Ehitus ka Noole / Uus-Kalamaja / Vibu ala arendamist Põhja-Tallinnas. Hoburaua maja, värskeim projekt Uus-Kalamajas, kerkib kauni, hiljuti heakorrastatud Kalamaja pargi kõrvale ning asub vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel vanalinnast ja

Mullu alustas YIT Ehitus Tallinnas mitut elamuarendus­ projekti: kesklinnas Paldiski mnt 5/7, Mustamäel Mäepealse 18, Kristiines Siidisaba 10, Kalamajas Hoburaua maja (Vibu 5) ning lisaks Eesti suvepealinnas Pärnus Papiniidu 66. Enamik neist valmib tänavu suvel, koduostja jaoks soodsal hetkel – siis on aega uude kodusse muretult sisse kolida, enne kui elutempo taas hoo sisse saab.

A

YIT Kodu on YIT Ehituse kauba­märk, mille all kavandatakse uusi elukeskkondi, projekteeritakse ja ehitatakse eluhooneid, pakutakse sise­ kujunduse baaslahendusi ning aidatakse kõigiti uue kodu soetajaid. Kogu info YIT Kodu projektide kohta leiab aadressil www.yitkodu.ee. AS YIT Ehitus Pärnu mnt 102c, Tallinn tel 665 2100

prillis alustab YIT Ehitus uue korterelamu ehitamist kesklinnas aadressil Staadioni 4. Seitsmekordses eksklusiivses hoones on 81 korterit, mille suurused jäävad vahemikku 33–108,1 m2. Nii võib sinna leida endale sobiva kodu nii üksik inimene, abielupaar kui ka suurem perekond. Uus hoone kerkib Kalevi spordi­ halli, Poolamäe ja Tiigiveski pargi kanti. Praegune Staadioni tänav jookseb mööda endise Tiigiveski / Liivaoru veski paistiigi kallast. Selle veevarudel töötas 13. sajandil rajatud veski, mille auks sai uus korter­ elamu nimeks Tiigiveski maja. Kodu Tiigiveski majas on ideaalne valik inimesele, kes hindab urbanistlikku eluviisi, selle elurütmi, mugavusi ja ajasäästu – sest kõik 26

merest. Piirkonna põhimagnetiteks on kindlasti ajalugu, miljöö ja rohelisus, boheemlik ja romantiline kuvand, omanäolised söögikohad, kaunid päikeseloojangud ning peresõbralikud üritused. Tänu viimaste aastate jõudsale arengule on see muutunud kesklinna kõrval vaieldamatult ihaldusväärseimaks elupaigaks. Arvestades Eesti inimese armastust looduse vastu, võib Hoburaua maja olla unistuste koduks nii mõnelegi. Võrreldes traditsiooniliste Kalamaja puumajadega on Vibu tänava korterelamud modernsemad, olles loogiliseks üleminekuks Noblessneri kvartalisse, mida plaanitakse tulevikus eriti ajakohaselt välja ehitada. Samas on Vibu majade arhitektuuri sisse toodud piirkonnale iseloomulikke detaile. Harmoonia ja loodusläheduse tagavad Hoburaua majas hulk terrasse ja rõdusid ning rajatav privaatne siseõu. Uued korterid nüüdisaegsete võtetega ehitatud majas tagavad selle elanikele kvaliteetsed elutingimused ning on kahtlemata turvaline valik.


Uus & huvitav

27


KINNISVARA

O

tsust mõjutab pigem see, kas oled hingelt korteri- või majainimene. Kui tahad tulla töölt, visata jalad lauale ja hakata lehte lugema, oled korteri­inimene. Kui tahad aga maja, pead koju jõudes hakkama sageli muru niitma või lund lükkama. Seega, maja pead hiljem ise haldama, korteris sisaldub see kommunaalmaksetes.

Koha otsimine Vahel võib leida krundi nädalaga, aga see võib võtta ka kaks-kolm aastat. Kõik oleneb ostja unistustest ja nõudlikkusest. Maja leidmine Viimsisse, Piritale, Nõmmele või Haaberstisse on raske, sest seal elatakse sageli juba mitmendat põlve ega kiputa kergelt müüma. Müüki tulemise põhjused: objekt on päritud, omanik soovib Eestist lahkuda, vanemad inimesed tahavad üle jõu käivast majast kõigi mugavustega korterisse elama minna. Ometi on sealkandis võimalik leida pigem vana maja kui tühja krunti. Vanade ja hinnatud elamupiirkondade servis on ka uusarendusi – nõnda linna­osad kasvavad. Tavalise eramukrundi suurus jääb 1000 m² ja 1200 m² vahele, Mähe ja Muuga suvilakrundid on aga vaid 600–800 m². Mähel on alles üksikud vanad suvilad, ülejäänute asemele on ehitatud uued hooned ja neist räägitakse kui eramajadest Pirital. Esmalt uurige, kas ja millised on krundil kommunikatsioonid. Samuti tasub teada, kas maatükil kasvavaid puid tohib ehituse käigus maha võtta. Olen Nõmmel näinud, et maja on ehitatud männi ümber, sest seda ei lubatud maha raiuda. Ideaalne kinnistu on põhjalõuna­suunaline ning põhjapoolse ligi­pääsuga. Siis saate ehitada maja tänava äärde ning lasta päikesel kogu päeva hoovipoolsesse elutuppa paista. See on eriti oluline aastast 2020, mil uued majad peavad olema madalenergiamajad, kus kaasatakse abi loodusest, päikesest ja tuulest.

Projekteerimine Nagu maatüki otsimist, ei saa ka projekteerimist ajapiiresse panna, see oleneb projekteerijast ja kohaliku omavalitsuse ametnikest. Dokumendi menetlemise aeg on 30 päeva, kuid vastus võib sisaldada nimekirja töödest, mida on vaja veel teha või mida tuleb projektis muuta. Kui hästi läheb, kulub projekti kooskõlastamisele üks-kaks kuud, aga võib min-

Aastaga korterist oma majja Loogiline on, et noored elavad algul korteris ja pere kasvades otsustatakse kas suurema korteri või maja kasuks. Ei saa öelda, kumb neist tuleb odavam, kõik sõltub piirkonnast.

Aivar Kaljulaid Arco Vara elamispindade ja põllumaade maakler

na ka aasta või rohkem. Selleks et paberid kiiremini korda saaks, soovitan kasutada projekteerija või mõne teise kinnisvara ja ehituse valdkonna asjatundja abi. Projekteerimistingimused tuleks kohalikust omavalitsusest võtta juba enne ehituse kavandamist. Ehkki need ei ütle kõike, saate üldise pildi sellest, millist maja kinnistule ehitada võib. Lisaks on vaja koguda infot detailplaneeringute, kommunikatsioonide, juurdepääsuteede ja servituutide kohta. Kui ehitusluba käes, järgneb ehitaja etteaste.

hapeal rohkem aega, katus ja välisvooder saavad paika ühe-kahe kuuga. Kivimaja ladumine kestab kõige kauem ning ilmastikukindla karbi valmimiseks tuleb arvestada kahe kuni nelja kuuga. Maakohtades võib ehitada ka palkmaja, kuid linnapilti seda ei lubata. Ehitamise aeg sõltub ka ilmastikust. Üldehitustöid tehakse enamasti soojemal ajal kui 10 kraadi alla nulli, samas oleneb kõik konkreetsest tööst. Näiteks peab betooni valamiseks valima kuiva ilma ning fassaadi värvitakse ja krohvitakse kuival ajal maist oktoobrini. Katusele minekul ja teistel kõrgemate korruste töödel tuleks tööõnnetuste ärahoidmiseks vältida tugevat tuult. Niisiis – kui kinnistu on olemas ja plaan kevadeks ehitusluba saada, tuleb projekteerimisega alustada sügisel. Kui ehitustöö sujub, saabki maja aasta lõpuks valmis.

Ehitustööd 2014. aastal on ehitajat üsna lihtne leida, pakkumised saab kätte nädala-­kahega. Ehitamine ise võtab aega kahest kuust kahe aastani, st keskmiselt aasta. Ajaliselt valmib kõige kiiremini tehase- ehk elementmaja. See toodetakse siseruumides ning ilmastikukindlalt, ilusa ilmaga saab majale juba ühe nädalaga katuse peale. Puitkarkassi tegemine võtab ko-

Kasutusluba Kasutusloa andmisel vaadatakse, et maja vastaks ehitusloa aluseks ol28

nud projektile. Mõne siseseina vale asend või puudumine ei loe. Kui aga muudetud on maja väljanägemist või gabariite, on kasutusloa saamine keerulisem. Projekti tuleb siis tagantjärele kohendada ja viia kogu dokumentatsioon vastavusse tegeliku olukorraga. Hiljem on vaja kindlasti kontrollida, et kohalik omavalitsus oleks kõik muudatused ehitisregistrisse kandnud. Erandiks on ehituskeelu vööndisse ehitatud majad – nende dokumentatsiooni pole võimalik tagantjärele seadustada. On olnud juhtumeid, kus selline hoone on kästud lammutada. Kasutusloa saamisel on tähtis, et hoone vastaks kõigile kehtivatele tuleohutusnõuetele, selle alla käivad nii küttekolded ja -lahendused kui ka elektrisüsteem. Kontrollitakse, kas elektrijuhtmed on nõuete­ kohaselt ja professionaalide paigaldatud. Selleks tuleb paigaldajalt nõuda kasutusloa taotluse juurde vastavat tunnistust. Korras dokumentatsioon on väga tähtis, kui maja soovitakse hiljem müüa – vaid siis saab küsida turuhinda.

Hinnad Maa hind sõltub asukohast ja projekteerimise hind valitud büroost. Ehitamiskulu on laias laastus 800– 1000 eurot ruutmeetri kohta, kuid hind on kogu aeg pigem tõusnud kui langenud. Ka materjal kallineb – võrreldes eelmise aasta algusega on hinnad tõusnud kuni 30 protsenti. See on ehitajale hävituslik, mistõttu püütakse ehitus- ja renoveerimistöödega kiiresti valmis saada. Kui ostate valmishoone, tuleb arvestada, et renoveerimine on alati kallim kui uue maja ehitamine, sest üllatusi pole võimalik ette näha. Hinna ajavad üles hoone varjatud puudused. Täpsed tööd ja nende maksumus selgub alles maja põhi­ konstruktsioonide avamisel. Kui oled valmis renoveerima, soovitan tööde organiseerimisel võtta ohjad enda kätte. See võimaldab teha kõike enda soovide ja maitse järgi. Kui maja on renoveeritud, on selle ajalooline väärtus ja ka hind kindlasti kõrgem. Kuid värskelt renoveeritud hoone ostmist võib endale lubada vaid see, kel on võime näha väliskonstruktsiooni sisse.


Uus & huvitav

Kauaoodatud uudis Tartu kinnisvaraturul Tartu kinnisvaraturul on tekkinud seis, kus nõudlus uute korterite järele ületab pakkumist – olukorra teevad keeruliseks uusarendustele linna poolt seatud ranged piirangud.

K

una Tartus uusi kortereid nõudlusele vastavalt ei lisandu, on linna kinnisvaraturul kauaoodatud uudiseks SRV Ehituse poolt välja kuulutatud Jõekaare elurajooni teise maja, Siili 8 ehituse alustamine. Emajõega piirneva elurajooni arhitektiks on rahvusvaheliselt auhinnatud Austria arhitekt Thomas Pucher, kelle eesmärgiks oli tervikliku ja inimsõbraliku elukeskkonna loomine. Siili 8 valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga 3 + 1 arhitektid. Jõekaare on hea näide ainulaadse asukoha ja modernse arhitektuuri sümbioosist. Projekti erakordsus ei ole jäänud tähelepanuta – Siili 6 maja korjas erinevaid auhindu ja tunnustust nii Eestis kui mujal. SRV Ehituse arendusjuht Ülar Hallikivi sõnutsi teeb Jõekaare elurajooni unikaalseks veel looduskeskne asukoht, mis on samas kesklinnast vaid paariminutilise autosõidu kaugusel. Jõekaarest üle jõe asub Natura looduskaitseala.

Hallikivi kiidab maja kaasaegsust ja kvaliteetsete materjalide kasutamist: „Oleme tähelepanu pööranud energiasäästlikkusele – majas on soojatagastusega sundventilatsioon ja igal korteril on eraldi soojamõõtmine, mis vähendab sooja raiskamist“. Majas on 48 valgusküllast korterit, mille suurused on vahemikus 29 m² - 88 m², iga korteri juurde kuulub avar rõdu. Korterite planeeringuid saab vastavalt kliendi soovile enne maja valmimist muuta, võimalik on valida erinevate sisekujunduslahenduste vahel. Maaklerite sõnul on huvi Siili 8 maja vastu ootuspäraselt kõrge ja juba on esimesed müügitehingud ka sõlmitud. Maja valmib oktoobris. SRV Ehitus AS on Soome kapitalil põhinev ettevõtte, millel on Eesti turul kogemusi ja rahulolevaid kliente enam kui 20 aasta jagu. SRV portfooliosse kuuluvad Viru Keskuse ja Radisson Blu hotelli ehitus Tallinnas.

Siili 8 JÕEKAARE

T U L E V I K U VA AT E G A K O D U E M A J Õ E K A L DA L

529 76 70 520 62 38

www.srv.ee

s u k s e k is m a t s u õ n a r a v is Eesti kinn

6 200 300

* äri. üsimused * investeerimine rik üü * us ärt vä ra va nis nakirjale. isoovitused * kin stavalt teenusepakkuja hin va iif tar ne Küsi nõu: * ostu- ja müüg Kõ d. sti ali tsi parimad kinnisvaraspe Telefonile vastavad Eesti

www.arcovara.ee/6200300

Arco Vara avas üle-eestilise kinnisvara nõustamiskeskuse 24/7 avatud telefoninumbrile 6 200 300 helistajad saavad vastused kõikidele kinnisvaraalastele küsimustele ja operatiivselt kinnisvaratehinguid algatada. Alates 17. märtsist nõustab kinnisvarabüroo Arco Vara oma kliente veelgi personaalsemalt ja on kättesaadav igal ajahetkel. Telefoninumber on ühtne kõikjal Eestis, mis võimaldab kinnisvaraalastele küsimustele vastava numbri kerge vaevaga jätta meelde jätta. Telefoninumbril 6 200 300 vastavad oma ala spetsialistid nii era- kui ka ärikinnisvara küsimustes – millised on kinnisvaratehingutega seotud maksud, kas osta või üürida korterit, kui palju maksab praegu minu kodu, milline on turu perspektiiv erinevates piirkondades, kust leida sobivat äripinda, millega arvestada kinnisvaratehingute tegemisel jne. Lisaks telefoninõustamisele saab helistaja tellida kiire ja kerge vaevaga kinnisvara vahendusteenust (soovin müüa, soovin osta, soovin üürida, otsin kodu), hindamisteenust või konsultatsiooniteenust. Vastame kinnisvaraküsimustele ka veebis, aadressil www.arcovara.ee/6200300. 29


Uus & huvitav

www.metro.ee

Luksuslikud merevaatega korterid www.meerhof.ee Eva Maria Montvila, +372 54 004 010 Rem Sillastu, +372 503 3091

• • • •

Kinnine hoov Maa-alune parkimine Ainulaadne arhitektuur Väärt investeering 30


Uus & huvitav

Hubane kodu kesklinna piiril www.telliskivi16.ee Eva Maria Montvila, +372 54 004 010 Rem Sillastu, +372 503 3091

• • • •

Kivimaja Kinnine hoov Autonoomne gaasikatlamaja Põrandaküte

Privaatsed krundid mere kaldal www.laheranna.ee Eva Maria Montvila, +372 54 004 010 Rem Sillastu, +372 503 3091

• • • •

~7000m2 suurused krundid Olemas vee- ja kanalisatsioonitrass Läheduses lasteaed, kool, pood, golklubi Kõigest pooletunnise autosõidu kaugusel Tallinnast 31


MÜÜK ja EHITUS ON ALANUD! WWW.LIIKURI41.ee Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri tn 41. Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja väljarendamisel uus kaasaegne linnaosa, Lauluväljakust 1 km kaugusel. Läheduses Smuuli teel avati uus Maxima XX. Alanud on esimese maja Vana-Kuuli 15/1 müük ja ehitus, esimene korterelamu valmib aprillis 2015. Ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja väliparkimiskohad. Kortermajade ehitus on plaantiud etapiviisiliselt, aastatel 2014 - 2017. Korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena. Igas korteris autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed. Müüki tulevad 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid. Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga. Korteriomandite müügihinnad alates 1500 -1700 eur/m2 Soklikorruse garaazi parkimiskoha hind 6000 eur Parkimine hoovis, parkimiskoha hind 3000 eur Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜ Müügiinfo: www.LIIKURI41.ee ja www.colonna.ee Martin Sillandi, mobiil 5119962, martin@colonna.ee


EE KODU (märts 2014)