EE GURMEE (10.05.2012)

EE GURMEE 10. mai 2012

Emadepäevaks Stockmann Delikatessist

8.40

13.90

12.70

Stockmann Meals Caesari salat kirsstomatiga 1 kg

6.90

Maasikad 500 g (3.70/kg) Stockmann Meals Lõhetasku köögivilja ja riisiga 1 kg

Stockmann Meals Vaniljepuding pähklitega 1 kg

Stockmann Delicatess Forellifileetükk apelsinimarinaadis 1 kg Stockmann Delicatess Sealiha marinaadis 1 kg Leibur Fetajuustupirukas 1 kg

.............................

10.60 3.80 7.40 1.40 8.80 1.15 11.50 5.00 2.90 3.30

................................................................................................................

Nõo Täissuitsuvorst Vürst 105 g (13.33/kg)

.................................................................................

Fazer Food Võileivatort suitsukanaga 1 kg

................................................................................

Vertigo Gourmet Kohupiima-profitroolitort 1 kg Fazer Pidusai dallase kreemiga 1 kg Kuno Plaan Stritsel 500 g (5.80/kg) Leibur Toscana sai 1 kg

18.60

......................................................................

Reval Kondiiter Martsipanikook 100 g (11.50/kg)

Jahutatud kalkuni rinnafilee 1 kg

1.85

...................................................................

.................................................................

................................................................................................

...................................................................................................

..............................................................................................................................

Pakkumised kehtivad kuni 13.5. Piltidel on illustratiivne tähendus.

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Vici Maksi krevetid soolvees 1 kg

facebook.com/Nautimus

retseptivõistlus Maikuus ootame retsepte maitsva kevadise roa valmistamiseks.

Retsept peab sisaldama kindlasti kolme komponenti: spargel, kevadkogrits ja lehttainas. Kuidas neid komponente kasutada ja milliseid koostisosi veel lisada, on iga meistri enda valik.

Kevadine gurmee

K

evadel ärkab loodus. Ja koos sellega saab täien­ dust meie toidulaud. Metsadest (ja turult) leiab esimesed kevadkogritsad, aias valmivad rabar­ ber ja redis. Ärge jätke juhust kasutamata, värske ja kodumaine toodang otse lauale on parim gurmee. Sel­ list puhta looduse gurmeed harrastab ka meie seekord­ ne persoon, õiglase kaubanduse eestkõneleja Jaanus Välja.

Mai on suurpuhastuste kuu. Kui kodus on aknad pesemata, on nüüd õige aeg see töö käsile võtta. Pä­ rast tundub tuba värskem, puhtam ja suurem. Kui li­ sada mõni kevadine aktsent värvilise padja või lillelise serviisiga, on tulemus vaeva väärt.

Mai on emade kuu. Sellel nädalavahetusel tähista­ takse kõikjal maailmas emadepäeva. Seekordseks tele­ kokaks valisime Joe Bastianich’i, kes just tänu emale on täna maailmakuulus restoraniärimees ja toidukrii­ tik. Emaga ühiselt alustatud äri on lennutanud mehe absoluutsesse tippu.

Emad on meile kõige kallimad ja tähtsamad. Kui ei jõua või ei saa seda neile iga päev öelda, siis emadepäe­ val tuleb seda kindlasti teha.

Tänasest EE Gurmeest leiab mitmeid vihjeid, mida emale kinkida, mida lauale panna või kuhu teda sel tähtsal päeval sööma viia. Näiteks sobivad seda ilusat päeva ideaalselt täiustama Angeelika Kangi makroo­ nid. Kaunist emadepäeva, kena kevadet!

Külli Värnik toimetaja

EE GURMEE | Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296.

Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048.

Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

Saada oma retsept ja valminud roast foto e-postile eegurmeeSMS@ekspress.ee hiljemalt 11. juuniks 2012.

Parima roa valib välja žürii eesotsas tippkokk Imre Kosega. Parim meister saab seekord auhinnaks verivärske kokaraamatu „Imre Kose naudingute kunst” koos autori allkirjaga.

Möödunud kuu võistlusele saabus huvitavaid retsepte, kus maitsekoosluse olid leidnud spinat, kitsejuust ja rukkileib. Parimaks osutus Priit Tammbergi valmistatud pasta. Palju õnne! Võtame ühendust ja anname teada, kuidas auhinna kätte saate.

Spinati-fettuccini kitsejuustu ja küüslaugu-Rukkileivakrutoonidega Autor: Priit Tammberg Enne pastategu on vaja valmistada kodumaisest rukkileivast küüslaugukrutoonid: 150 g rukkileiba paar küünt eestimaist küüslauku praadimiseks õli veidi head meresoola

Retseptivõistluse võitja

Lõika rukkileib kuubikuteks, pruunista pannil õlis koos peeneks hakitud küüslauguga.

Selleks et värske pasta saaks ilusa, kevadiselt rohelise värvuse, valmista spinatisegu: 125 g spinatilehti 2 kanamuna 2 sl vett Keeda spinatilehed kahes supilusikatäies vees poolpehmeks, kurna ja pigista lehed kuivaks.

Sega köögikombainis spinat kanamunadega.

Värske spinatipasta valmistamine: 200 g kõvanisujahu eelnevalt valmistatud spinati-munasegu Kalla jahu tööpinnale ja lisa keskele süvendisse spinati-munasegu, klopi õrnalt kahvliga segades jahu sisse. Seejärel sega kõik tükiliseks tainaks. Sõtku tainast 6–10 minutit, kuni see muutub elastseks. Mähi toidukilesse ja jäta 20 minutiks külmkappi seisma.

Valmista seisnud pastatainast fettuccini (ehk maakeeli lintnuudlid, mis on 3–4 mm laiused pastaribad). Selleks et taldrikutäis oleks värvikam, kasuta nii põhiretsepti kui ka spinatilisandiga värsket pastat.

Keeda fettuccini rohkes soolaga maitsestatud vees. Pasta peab taldrikule jõudes olema veel parajalt al dente ja säilitama oma tekstuuri.

Serveerides sega pasta kitsejuustu ja rukkileivakrutoonidega. (Itaallased ei kasuta pastade juures alati Parmesani ja sageli lisavad saiapuru. Kuna eestlasele on omasem rukkileib, kasutamegi seekord hoopis purustatud rukkileivakrutoone.) Lisa paar tilka head oliiviõli. Serveeri kohe eelkuumutatud taldrikul.

Uus! Kõht täis Eesti moodi!

Rakvere üllatab suvel eriliste maitsetega!

Algaval grillihooajal proovi Rakvere uusi üllatavaid maitsekombinatsioone. Paku perele ja sõpradele ehtsa mustikapüreega Mustikamarinaadis grill-liha, mahlakat Leiva-jogurtimarinaadis grill-liha, hapukate rabarberitükkidega jogurtimarinaadis Rabarberišašlõkki või pisut karamellise mekiga naturaalse kaljaga marineeritud Kaljašašlõkki. Grillvorsti austajatele pakuvad teravamat elamust Salaamigrillvorstid lambasooles ning proovida tasub Eesti Rahwa grillvorste, millele on lisatud suus sulavat suitsujuustu. Kõikidele pisematele grillijatele maitsevad hästi ehtsa ploomipüreega mahedad Lastegrillvorstid ploomidega. Kõik tooted on ilma tehislike lõhna- ja maitsetugevdajateta (E621).

retseptivõistlus uus ja huvitav Pikad käsitööleivad nüüd poelettidel

Uus värskendav Vichy vesi

Aprilli alguses jõudsid poelettidele Vertigo Gourmet’ originaalretsepti järgi valmistatud Saaremaa käsitööleivad: rosinapähkli­leib ja kadakamarjaleib.

Tervislikule rosina-pähklileivale lisavad hõrku maitset ja põnevat tekstuuri mahlakad rosinad ja kodumaised sarapuupähklid. Saare­ maiselt mõnusas kadakamarjaleivas on tunda ainulaadset kadakamarjamaitset, mida täiendab aromaatne rosmariin.

Vertigo Gourmet’ loovjuhi Imre Kose sõnul on tegu leibadega, millel on uudne vorm, kuju ja sisu ning mis arvestavad tarbijate üha tervislikumate valikutega, pakkudes põnevaid maitseid käsitööleiva unikaalsel kujul. „Kui prantslased on uhked oma pika saia üle, siis meie oleme vähemalt sama uhked oma tunduvalt tervislikuma ning võib-olla et maailma kõige pikema musta leiva üle,” ütles leivaretsepti autor Imre Kose.

Vichy Classique Cucumber on värske kurgi maitsega gaseeritud lauavesi. See uuenduslik jook on inspireeritud kevadisest tärkavast loodusest, maitsvast ja tervislikust toidust ning läheneva suve kuumusest. Vichy Classique Cucumber on ideaalne elamus igaühele, kes naudib mõnusaid puhkehetki pärast teguderohkeid päevi.

Nii nagu teistele Vichy lauavetele, antakse ka uuele Vichy Classique Cucumberile viimane lihv hõbeda abil – et muuta vesi erakordselt selgeks ja puhtaks.

Eesti saab teise tunnustatud loodusliku mineraalveetootja Setumaal Värskas tegutsevale ettevõttele Verska Mineraalvee OÜ on omistatud loodusliku mineraalvee tootja tunnistus nr 2 ning koostöös A. Le Coq’iga alustatakse loodusliku mineraalvee tootmist ja müümist.

Ettevõtte juhi ja suuromaniku Toomas Seina sõnul on uue mineraalvee konkurentideks Värska Originaal ja Gruusia Borjomi.

Uus looduslik mineraalvesi pärineb Värska kaevust nr 5, ligi 500 meetri sügavuselt maapõuest, ordoviitsiumi-kambriumi veekihist. Kaev on olnud kasutusel alates 1983. aastast. Ettevõttele omistati 20. detsembril 2011 Euroopa Liidu normatiividele vastav loodusliku mineraalvee tunnustus. Uue Värska vee mineralisatsioon on 2000 mg/l (alates 1500 mg/l loetakse mineralisatsiooni kõrgeks).

Kõige rohelisem šokolaad Kas sooviksid tükikest tumedat šokolaadi? Leia Marks & Spenceri poest üles Ecuadorian. See on väga tervislik, kuna valmistatud 72% kakaost ja vaid looduslikest koostisosadest. Lisaks kuulub šokolaad toodete hulka, mis ei jäta järele süsiniku-jalajälge, sest kogu CO2, mis šokolaadi valmistamise juures toodetakse, neutraliseerib Marks & Spencer uute puude istutamisega.

Ja see pole veel kõik! Šokolaadipaberil võid märgata uhket fairtrade’i logo. See tagab kindluse, et toode jõuab sinuni õiglase kaubanduse reegleid järgides.

Imre Kose naudingute kunst „Selles raamatus saavad kokku eri maitsed, mis on pakkunud elamusi ja naudinguid nii mulle kui ka toredatele kaaslastele. Tahaksin sind julgustada katsetama ning proovima senikogematuid maitseid ja kooslusi. Kõige tähtsam on seejuures olla uuele avatud!

Loodan siiralt, et leiad mu raamatust innustust ja inspiratsiooni, mis pakub rõõmu nii sulle kui ka sinu perele ja sõpradele. Kogusin nende kaante vahele retseptid, mille järgi valmivad toidud kerge vaevaga ega nõua suuri eelteadmisi. Usun, et pärast esimesi katsetusi nõustud minuga – lihtsuses peitub sageli kogu võlu!” Imre Kose

Mahelihaveisetooted nüüd Selverites Paar kuud tagasi mahetalleliha müüki toonud Rakevere Lihakombinaat laiendab maheliha valikut veelgi ning alustab Selverite lihalettides mahelihaveise müümist.

Liha pärineb tulundusühistult Eesti Mahe. Rakvere müüdavad mahe­lihaveisetooted pärinevad Eesti mahepõllumajandusega tegelevatelt ettevõtetelt ning iga mahelihaveise etiketil on ära märgitud ka lihaveiste kasvataja nimi. Lihatõugu veised on aretatud spetsiaalselt pehmema ja maitsvama liha saamiseks.

Rakvere Lihakombinaat alustab esialgu mahelihaveise müüki 28 Selveri lihaletis üle Eesti. Müügile tuuakse 11 Rakvere kaubamärki kandvat toodet: mahelihaveise sisetükk, antrekoot, abatükk, pähkel­ tükk, ristluutükk, välistükk, välisfilee, sisefilee, õlatükk, lihakuubikud ja koodilõigud.

4

Parimatest parimad

Eesti parimad restoranid

T

oidukultuuri ja -elamus­ te väärtustamiseks loodud MTÜ Gastronomy Society of Estonia korraldab juba kuuendat aastat gastronoomiakonkurssi, mil­ le võitjatele jagatakse Hõbelusikaid.

Hõbelusika auhind on tunnustu­ seks söögikohale ja märgiks klien­ dile heast teenindusest ja meeldi­ vast maitseelamusest.

Aprilli keskel toimunud auhinna­ tseremoonial Tallinna teletornis sel­ gusid võitjad kümnes kategoorias.

Restoran Dominic sai kaks ihal­ datud auhinda, lisaks parimale res­ toranile hinnati Allar Oeselg pari­ maks kokaks.

Eesti parimad toiduained

Välja anti ka üllatusauhind, mis läks Martin Breuerile, restora­ nide Alexander ja Neh ühele oma­ nikule, kes on kohtunike hinnan­ gul tõstnud oma restoranidega Ees­ ti restoranikultuuri taset tervikuna.

E

esti Toiduliit pärjas aprilli lõpus toimunud aastakonverentsil Eesti toodangut. Parimaks toiduaineks tunnistati rukki­ leivakattega ahjukael Rakvere lihakombinaadilt.

Toiduliidu kuldmärk anti ka järgmistele toodetele: Parim toit tervisele: Rakve­ re liha­tööstuse lihaveise grill­ vorst lambasooles.

Parim mittealkohoolne jook: Kadarbiku ananassi-vaarika­ maitsega neljaviljamahl.

Parim alkohoolne jook: Põltsa­ maa Tõmmu 2003.

Kokku registreerus konkursile 65 söögikohta üle Eesti. Kuigi igast kategooriast pääses lõppvooru vaid kolm, märkisid kohtunikud ära suure­pärase köögiga kodurestorani MerMer, kõrgelt hinnati ka Otepää kohvikut Lumi ning Jõhvi kontserdi­ maja kohvikut Mozart, mis esikolmi­ kust vaid napilt maha jäid. Teenindu­ se punktisummad olid keskmisest kõrgemad Tartu kohvikutes.

Hõbemedalid ehk parimad omas kategoorias: Parim lihatoode: rukkileivakattega ahjukael Rakvere lihakombinaadilt Parim pagaritoode: Leibö Leiburilt Parim kondiitritoode: suvine piparkook apelsinitükkidega aktsia­seltsilt Marmiton Parim kaste: Caesari kaste Vertigo Gourmet’lt Parim valmistoit: Põltsamaa Felixi külmalinna küüslaugusupp Parim piimatoode: Tere Naturali vähendatud laktoosisisaldusega mait­ sestamata jogurt Parim kalatoode: Briisi vürtsikilufilee DGM Shipping AS Parim magustoit: šokolaadikreemide sari Vertigo Gourmet’lt

Hõbelusikad 2011/12. hooajal

PROnksmedali ehk piirkondliku auhinna sai Lõuna-Eestis hapupiim Nopri Talumeiereilt, Lääne-Eestis halvaakreem HTÜ Toot­ mine OÜ-lt.

Parim restoran: Dominic Kandidaadid Leib Resto ja Aed, Moon ja Ribe.

Parim gurmeerestoran: Tschaikovsky Kandidaadid Nevskij ja Ö.

Esimest korda tootekonkursi ajaloos hindas uudistooteid Eesti Pea­ kokkade Ühenduse ja toidublogijate žürii. Nende kuldmärgid erinesid pisut toiduliidu omadest. Peakokkade lemmiktoiduaine oli Briisi vürtsi­kilufilee, parim toit tervisele Tere Naturali vähendatud laktoo­ sisisaldusega maitsestamata jogurt, parim mittealkohoolne jook Pai smuutide sari ja parim alkohoolne jook Põltsamaa Tõmmu 2003.

Parim kohvik: Supelsaksad (Pärnus) Kandidaadid Werner (Tartus) ja Cafe More.

Parim pubi: Põrgu Kandidaadid Chicago ja Amps.

Parim rahvusrestoran: Neh Kandidaadid Trattoria La Bottega ja Aasia restoran Chedi.

Vertigo Gourmet noppis peale toiduliidu auhindadele ka mõlemad eriauhinnad. Tal­ linna Ettevõtlusameti selle aasta lemmikuks osutus šokolaadikreemide sari, sest need ei sarnane masstoodanguga, vaid on isikupära­ sed. Selveri klientide lemmikuks ja kõige ar­ mastatumaks tooteks valiti sel aastal Vertigo Gourmet’ Caesari kaste.

Parim pererestoran: OKO Resto Kandidaadid Lucca ja Rucola.

Parim lounge/vinoteek: Il Gallo Nero vinoteek Kandidaadid Butterfly Lounge ja Museum Lounge.

Parima teenindusega söögikoht: Supelsaksad

5

Foto: Merli Jürisoo

Gurmaan

Jaanus Välja on freestyler ka toitumises Kodanikuühenduses Eesti Roheline Liikumine säästva ja eetilise tarbimisega seotud projektidega tegelev Jaanus Välja eelistab oma toidulaual mahedast toorainest lihtsat toitu. Leiva küpsetab ta ise ning samuti kasvatab mahedalt köögivilju ja marju, millest paremad palad paneb alati ka talveks tallele.

Millal sinus kokandushuvi tär­ kas?

Huvi selle vastu, mida söön, tär­ kas koos teadlikkuse tõusuga – kui mõistsin, et osa poes müüdavast ja toiduks tarvitatavast sisaldab tervi­ sele kahjulikke keemilisi lisandeid ja jääkaineid. Kuigi kooliajal meel­ dis mulle teatud perioodil küpseta­ da ja mõtlesin isegi kokaameti pea­ le, tulid uued huvid ja sinnapaika see jäi.

Õiglane kaubandus:

Kui tihti sa süüa teed?

Harva ja enamasti lihtsaid roogasid.

• tagab väiketalunikele toodete eest väärilise tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut; • võimaldab kasutada lisatasusid kogukondade elujärje parandamiseks sotsiaalprojektidega; • tagab istanduste töölistele rahvusvahelistele tööstandarditele vastavad tingimused, keelab orja- ja lapstööjõu kasutamise; • toetab looduskeskkonda säästvat põllumajandust ja tootmist; • tagab väiketalunikele pikaajalised lepingud ja krediidivõimalused.

Mis maitse meenub lapsepõl­ vest?

Väga palju maitseid. Lasteaiast meenub kanalihatükkidega kaste ja kartulipuder. See tuleb sageli meel­ de praegugi, kui sarnast toitu söön.

Kodus oli meil väga suur maitse­ te valik, sest ema töötas pikka aega kokana ja oskas tollal saadaolevaid toiduaineid väga mitmekesiselt ära kasutada. Üks põnev maitse, mis hiljuti mu mälestused lapsepõlve viis, oli

Õiglase kaubanduse sertifitseerimismärki kannavad arengumaades kasvatatud maaviljeluse saadustest valmistatud tooted: kohv, tee, suhkur, puuviljad, vein, kakao ja šokolaad ning muud maiustused.

Mittetoiduainetest lõikelilled, kosmeetika- ja puuvillatooted. *Õiglane kaubandus ehk fairtrade on sertifitseerimissüsteem, mis tagab arengumaade talunikele ja istanduste töölistele paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused.

6

Ghanas söödud banku – kääritatud cassava- ja maisijahust valmistatud roog, mis meenutas eesti muistset rooga kaerakiislit (kaerakilet), mida minu ema vahel kodus valmistas ja mida ta koos isaga sõi. Mul läks see alla vaid suure näljaga.

Kellelt sa söögitegemist oled õppinud?

Pole õppinudki.

Kas eelistad retsepti järgi süüa teha või eksperimenteerida?

Kui süüa teen, siis enamasti ekspe­ rimenteerin või lasen end juhenda­ da.

Millised on sinu toidueelistu­ sed?

Mitmesugused köögiviljad ning enamasti sel ajal, kui loodus neid pakub, ja sõltuvalt sellest, kuidas neid säilitada saab. Liharoaks eelis­ tan veise- ja lambaliha, ära ei ütle ka kodusel toidul kasvanud seast.

Poodides müüdavaid vorste ja eel­ töödeldud tooteid väldin. Kala val­ mistame enamasti värskelt või os­

Gurmaan SEITSE KIIRKÜSIMUST

JAANUS VÄLJA RESTORANISOOVITUSED

1 2 3 4 5

Tartu söögikohtade loetelu koosneb pigem nendest, kus sageli lõunatan, kuhu on mugav jalgsi minna ning kus on taskukohased ja maitsvad lõunapakkumised: Vilde, Crepp, Suudlevad Tudengid, Pierre, Shakespeare, Anna Edasi.

Toiduaine, mis peab alati kodus olema?

Leib ja juust.

Mitu kokaraamatut sul kodus on?

Mõned on, aga ma pole ühtegi kasutanud, nii et täpselt ei teagi.

Tallinnas olen enda jaoks avastanud söögikohad, kus pakutakse tervislikku ja huvitavat valikut, mis, nagu öeldakse, teeb kõhule pai: Reval Cafe, Komeet, Kompott, NOP, Must Puudel, Mamo.

Foto: Monika Schneider

Sinu lemmikkokk?

Minu naine.

Sinu tüüpiline hommikusöök?

Joogiks enamasti tee, söögiks puder moosiga, muna, kohupiim või kodujuust, leib juustu või õrnsoolalõhega. Vahel ka mõni küpsis või komm.

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?

Kodune purgisupp: seeneseljanka või borš, mida igal suvel purki hoidistame ja keldris säilitame. Vanaema kasvatatud lamba lihast ahjus küpsetatud küüslauguga pikitud kints või karree mahedalt kasvatatud köögiviljadega. Plaadikook parasjagu aiast või metsast saadaolevate värskete marjadega.

6 7

Mida armastasid, mida vihkasid koolisöökla toitudest?

Mulle sobisid kõik road. Sõna „armastus” kasutan muudel puhkudel ja seda teist sõna ei kasuta üldse.

Milline on kõige eksootilisem roog?

Kord Viinis olles sõime ühes restoranis, kus kõik vorstid, pihvid, kana­koivad, šnitslid ja muud „liharoad” olid tehtud tofust (sojakohupiimast). See oli üsna veider elamus, sest kõik maitses nagu vastav liha ja ka toidu struktuur oli üpris lihalik.

Keskaegne lõuna Vastseliinas.

Millised on sinu joogieelistu­ sed?

Toidu kõrvale joon enamasti mah­ la ja isevalmistatud mahlakontsent­ raadist või siirupist morssi. Varem jõin palju piima, aga lehmapidajaid on väheks jäänud ja poepiima joo­ ma ei kipu. Palju tarbin taimetee­ sid – eelistan mahedalt kasvata­ tud ja õiglase kaubanduse* toodet.

Kohvi ei joo ma juba pikka aega, aga abikaasa jaoks ostan ka ikka vaid fairtrade’i kohvi.

põhjal Tšehhi ja Türgi kööki liialt liha­keskseks. Ghana toidud teki­ tasid pikaks ajaks täiskõhutunde.

Kõige mitmekesisem köök on olnud Lõuna-Prantsusmaal ja Bulgaarias.

Süüa tehes enamasti eksperimenteerin.

Kui palju on õiglase kaubandu­ se teemaga tegelemine mõjuta­ nud teie pere ostukorvi sisu? Õiglase kaubanduse tooted ei satugi kuigi sageli meie igapäevasesse os­ tukorvi, sest need pole meie põhi­

Milline on olnud sinu suurim maitseelamus?

Hiljutine meeldejääv maitseela­ mus oli Vastseliina linnuses paku­ tud keskaegne mitmekäiguline lõu­ na, mille sealsed köögiemandad olid vanadest ürikutest leitud retseptide järgi valmistanud.

toidus. Korvis on eelistatud kõik kodu­maine, paremal juhul mahe­ dalt kasvatatud. Kuid õiglasest kau­ bast on kodus alati olemas kohv, tee, kakao, suhkur, vahel ka šokolaad ja vein. Küll aga on teadmine arengu­ maades meie jaoks hüvesid tootva­ te inimeste, sealsete loodusvarade ja -keskkonna kuritarvitamisest sun­ dinud mind oma tarbimist ümber hindama.

Seeneseljanka Vaja läheb: 1,5 kg kupatatud seeni 1 kg küpseid tomateid 500 g jämedalt riivitud porgandeid 500 g sibulaid 200–250 g õli maitse järgi soola ja äädikat hakitud värsket tilli

Oma töö tõttu reisid maail­ mas palju ringi. Millise rii­ gi köök on enim meeldinud ja mis tundus maitsemeelele kõi­ ge võõram?

Minu maitsemeel tõrgub harva ja eri rahvuste roogasid proovin meel­ sasti. Paraku ei satu tööreisidel just igal maal selle rahvusköögiga kok­ ku, sest toitumistavad muutuvad aina rahvusvahelisemaks. Küll aga iseloomustaksin oma kogemuse

Valmistamine: Kuumuta riivitud porgandid ja hakitud sibulad õlis, lisa tükeldatud tomatid ja seened.

Keeda segu tund aega vaiksel tulel. Keetmise lõpupoole lisa hakitud till ning maitsesta soola ja äädikaga. Tõsta kuumadesse steriliseeritud purkidesse ja kaaneta kohe. Enne söömist võib supile lisada veel kartuleid.

7

Eve Kaljusaar

Fotod: Jaanus Välja

tame soolatud heeringat, lõhe või kilu. Eespool nimetatud kraam meie toidu­laual ongi, lisaks tera­v ilja- ja piimatooted.

Mainisid köögiviljade säilita­ mist. Kuidas seda teed ja mida säilitad?

Juurviljade säilitamiseks on parim koht kelder, seal hoiame ka õunu.

Tavaliselt teeme hoidiseid: keedi­ seid, kompotte, hapendatud kurke ja kapsast, purgisuppe ja -salateid.

Sügavkülmikusse paneme toormoo­ si, marjad, aedoa, seened ja maitse­ rohelise.

makroonid UUED MAITSED

Makroon –

pisike hurmav maius Tõenäoliselt on makroone – kummaliselt köitvaid pisikesi värvilisi maiuspalasid – näinud kõik. Paljud peavad neid täidisega beseedeks, aga tegelik­ kuses on need hoopis midagi muud. „Makroonid on üks keerulisemaid asju, mida valmistada, sest lisaks õigele retseptile on vaja teada kümneid pisidetaile ja nõkse, et maius õnnestuks,” ütleb Angeelika Kang, kes neid fantastiliselt hõrke maiustusi oma kohvikus More pakub.

M

akroon on väike ümmar­ gune küpsetis, väljast krõ­ be ja seest pehme, valmis­ tatud kooritud mandlitest, suhkrust ja munavalgest, vahel hõrk kreem.

Neid on igasuguse maitse ja värviga.

Ja nad tekitavad sõltuvust! Kes kor­ ra proovib, see tahab seda maiust veel ja veel. „Makroonid on tegelikult väga pika ajalooga küpsetised. Retsept pärineb renessansiaegsest Veneet­ siast. Tänapäeval maailmakuul­ sad Pariisi makroonid, mida pee­ takse kõige hinnatumateks, on üm­ margused ja siledad ning garneeri­ tud kreemi, moosi või ganache’iga.

Makroonid on kõrgelt hinnatud luk­ susmaiustused, mille kunsti on tip­ pu viinud Ladurée ja Pariisi kondiit­ rite kuningas ning Ispahani leiuta­ ja Pierre Hermé,” räägib Angeelika Kang.

Sõltuvust tekitab ka makrooni­ de valmistamine, sest meistritele

ligilähedast tulemust saavutada on väga raske ja katsetada tuleb mitu korda. Makroone valmistavad, ret­ septe testivad ja kogemusi jagavad toidublogijad üle maailma (eesti­ keelset infot saab Nami-Nami foo­ rumi makrooniteema alt).

Mis selle väikese küpsise te­ gemises siis nii keer ulist on? „Makroonide valmistamise teeb väga raskeks õige välimuse saavu­ tamine: ideaalne makroon on pealt sile ja tal on n-ö jalg. Lisaks peab makroon olema ümmargune ja sel ei tohi olla erinevalt besee­t upsust nn tippu,” teab Angeelika, kes oma toodanguga on Eesti värskeim makroonimeister.

ANGEELIKA KANG ÕPETAB Makroonide põhiretsept: 90 g munavalget 110 g mandlijahu 200 g tuhksuhkrut 15 g kakaopulbrit 30 g suhkrut Sega mandlijahu, tuhksuhkur ja kakao ning peenesta minilõikuris või köögikombainis ühtlaseks peeneks pulbriks. Sõelu läbi sõela.

Vahusta munavalged keskmisel kiirusel pooltugevaks vahuks ja lisa vähehaaval suhkur. Lisa kiirust ja vahusta veel pisut, kuni saad läikiva vahu. Lisa mandli-­ tuhksuhkru segu ja sega ettevaatlikult spaatliga liigutades alt üles, kuni kõik on ühtlaselt segunenud. Kui moodustub magmalaadne mass (segu valgub spaatlilt ühtlase joana tagasi kaussi), on segu valmis. Selleks kulub umbkaudu 50 spaatliliigutust.

Mõned vajalikud nipid • Lase munavalgetel külmikus praokil kaanega karbis paar päeva seista.

• Enne vahustamist lase neil paar tundi toatemperatuuril seista.

• Kui soovid kasutada toiduvärve, siis selleks sobib ainult pulbriline värv.

• Makroonide vaenlane on niiskus – ära valmista neid niiskel päeval või niiskes ahjus.

Makroonide tegemist õppis Angeelika Kang Chicagos koolis nimega French Pastry School.

8

Suru läbi kondiitripritsi sileda otsiku (1 cm läbimõõt) küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 2,5 cm läbimõõduga kettad.

Kui segu valgub 1 minut pärast laiali umbes 3,5 cm läbimõõduga kettaks, on tainast segatud täpselt õige aja. Kui tainas ei valgu laiali, segasid liiga vähe. Kui tainas valgub liigselt laiali (lom-

Šokolaadi-ganache: 100 g vahukoort 100 g tumedat šokolaadi biks), segasid liiga palju ja päästa pole enam midagi. Seega on makrooni­taina segamine üks lõputu katsetuste jada ja esimese korraga ei pruugi see ka alati õnnestuda.

Lase makroonidel plaadil vähemalt 30 minutit„kuivada” ja küpseta seejärel kuivas ahjus 130 kraadi juures 16 minutit. Lase küpsistel plaadil jahtuda ja eemalda need seejärel ettevaatlikult. Šokolaadi-ganache’i tegemiseks lase vahukoorel potis peaaegu keema tõusta, seejärel tõsta tulelt. Lisa tükeldatud šokolaad ja lase paar minutit seista. Sega ühtlaseks. Kui segu on pisut jahtunud, suru ganache kondiitri­ kotist makroonile ja kata teisega.

Lase makroonidel külm­kapis vähemalt üleöö maitsestuda. Makroonid säilivad külmikus ohukindlas karbis kuni nädal aega.

STOCKMANN

Kevadised lauanõud emadepäevaks Emadepäeva eel ootame teid kevadisest inspiratsioonist tulvil Stockmanni kaubamajja, kust leiate vahvaid kingiideid kallile emale ja palju kaunist, mille abil oma kodule värsket ilmet anda.

S

tockmanni koduosakonnast leiab tooteid nii romantili­ sele hingele kui ka Skandi­ naavia minimalismi austajale. Eri­ lise tähelepanu all on Stockman­ ni omad märgid Casa ja Decor. Va­ liku hulka kuuluvad nii julged erk­ savärvilised nõud kui ka naiseli­ ke lille­mustritega ajatud serviisid, mille seast leiate mõndagi nii ema, oma laste ema kui ka vanaema rõõ­ mustamiseks.

Casa Stockmann – kevadised värvid ja lillemustrid Casa Stockmann tähistab eelkõi­ ge investeeringut modernsesse ko­ dusse. Kollektsioon sisaldab endas mõistliku hinnaga igapäevaseid si­ sustuselemente, pakkudes tänapäe­ vaseid, hooaja trendivärvides kvali­ teetseid tooteid modernsesse maja­ pidamisse.

Casa Stockmann „Joy” keraa­ milised nõud on kevadel kevadistes toonides ja sügisel tulevad lisaks sügisesed värvid. Värvilised nõud annavad ruumile lõbusa aktsen­ di ning neid omavahel kombineeri­ des võib loomingulise energia kart­ matult valla päästa. Vahvates nõu­ des on pilkupüüdvad värvid ühen­ datud tänapäevaselt lihtsa disaini­ ga – suurepärane valik kingituseks moodsale emale.

Emadepäeval rõõmustage vana­ ema lilleõie ja külaskäiguga ning miks mitte viia kingituseks Casa Stockmanni orhideekaunistuse­ 9

ga serviis või komplekt tassist ja alustassist. See kaunis ja klassi­ kalise hõnguga lillemustriline ser­ viis on valmistatud kergest portse­ lanist ning on väga praktiline, so­ bides nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtu­söögiks.

Elinno – ajatud luuportselanist serviisid Stockmanni valikusse kuulub veel romantiline Elinno serviis, mis ühendab põhjamaise modernse di­ saini ning Hiina traditsioonid ja ko­ gemused. Elinno serviis on ajatu, kuid samas mänguline.

Disainis on kasutatud meie kul­ tuuripärandi rikkust ja loodus­ elemente, rõhutades nii ilu kui ka funktsionaalsust. Kvaliteetne luu­ portselan annab nõudele kerguse ja elegantsi. Hiina traditsioonide ja kogemustega saavutatud portselani kvaliteet tagab vastupidavuse.

Elinno eripära on see, et kõik serviisid sobivad omavahel ja iga uus toode leiab eelnevaga koos­kõla.

Need on serviisid, mis kestavad põl­ vest põlve.

Kõiges, mida Elinno teeb, on suur rõhk ka keskkonnasäästlik­ kusel.

Stockmann pakub terviklahen­ dust – nii on võimalus luua kauni­ le serviisile juurde vastav õhustik tekstiiltoodete ja aksessuaaride abil.

Stockmann Decori abil saab emale kinkida muinasjutuliselt romantili­ se meeleolu.

pimetest PIMETEST

Kütus on kallis Vahel teeb lausa haiget, kuidas imetlusväärsetele asjadele leitakse teaduskeelne ja külmalt kalkuleeriv seletus. Langevad tähed. Moos kommi sees. Liblikad kõhus. Armastus. Šampanjamullid.

S

tab ja geograafilised olud võimalda­ vad. Ta võib olla õhuke ja happeli­ ne või täidlane ja puuviljane, võib olla kerge ja võib olla kustutavalt alkohoolne. Kui keegi ütleb, et tal­ le Riesling ei meeldi, on ta seda lii­ ga vähe proovinud.

edakorda mõjub pea­a egu solvavalt korraliku, laa­ gerdunud ja autotöökoja­ selt lõhnava Rieslingu petroolsuse põhjendus: „Bensiinine alatoon ar­ vatakse tulenevat ühendist 1,1,6-tri­ metüül-1,2-dihüdronaphthaleen (TDN), mis tekib vananemise prot­ sessis karotenoidsete lähteainete (terpeenide) happelisel hüdrolüü­ sil.” Punkt. Kogu romantika. Ülaltoodut arvestades ennustab terpeenide kogusest ära, kui petroo­ line vein ajapikku tekib. Teada on, et naftatöötlustehast hakkab mee­ nutama Riesling siis, kui viinamar­ jad on hoolika tagasilõikamise ning hilise korje tõttu väga küpsed, saa­ nud hullult päikest ja vähe vett, õn­ gitsedes viimast mitmeteise meet­ ri sügavuselt soojast kivisest pin­ nasest.

Valitud piirkond Ühed kõige kallimad ja õigustatud ootuse põhimõttel ka parimad Ries­ lingud peaksidki tulema Prantsus­ maalt Alsace’ist, kus 1975. aastast on maalapid jagatud tavalisteks ja üliheadeks (Grand Cru). Vein on sel­ le koha nägu, kus ta kasvab, mis tä­ hendab, et Grand Cru veinid peak­ sid olema eriti täidlased, lopsakad, komplekssed, põnevad ning heas happe ja puuviljasuse tasakaalus.

Ja siis muidugi mineraalsed. Tol­ mused ja petroolised.

Viinamarjade kasvatamiseks ideaalilähedane pinnas jookseb 120 kilomeetri pikkuse ja vaid paa­ ri kilomeetri laiuse triibuna ning kõigist Alsace’i viinamarjadest kas­ vab Grand Cru maalappidel vaid neli protsenti. Isegi selle kitsa ala peal võib mulla koostis saja meet­ ri jooksul drastiliselt muutuda. An­ tud asjaolu mõjub veinidele erine­ valt, ja eriti kasvukohta oma mait­ ses kameeleonina kajastava Rieslin­ gu puhul. Graniitpinnas teeb selle puuviljasemaks, lubjakivi aga hap­ pesemaks, tuues maitses esile sid­ runi. Seepärast on kasvukoht orien­

Väga visa viinamari Nagu ikka maapealses elus: mida raskemad olud, seda uhkem. Tänas­ te veinide sünnikoht Alsace Prant­ susmaal on piisavalt soe ja kuiv, maa vajalikul määral kivine ja mäe­ nõlvad päikese poole avatud, et juh­ tuks kõik hea ja igatsetu. Mõistagi on kuskil nähtamatu piir, millest üle astudes muutub üldiselt efekt­ ne petroolsus tüütuks. Kesto ikka kala kõrvale suisa naftat limpsida tahaks… „Riesling” on taevalik viina­ mari, mis kasvab, nagu jumal juha­ 10

teerumiseks alati tähtsam kui toot­ ja nimi.

Ehtsad mineraalid Mis värk selle mineraalsusega üld­ se on? Kui tänavatolm hammaste vahel krigiseb, kas see ongi mine­ raalsus? Viinamari ajab oma juu­ red vee otsinguil sügavale maasse, õngitsedes vett paarikümne meet­ ri sügavuselt. Loomulikult on kivi­ mitest läbi imbunud vesi rohkem või vähem mineraalvesi ja needsa­ mad mineraalid jõuavad ka viina­ marjadesse. Kuna Rieslingut val­ mistamise käigus tammes ei laa­ gerdata ega muul olulisel moel töö­ delda, jõuabki mahlas kontsent­ reerunud ja tolmususe või petrool­ susena avalduv mineraalsus jooja­ ni täies hiilguses.

Koos happe ja suhkruga on mi­ neraalsus ka veini säilimise ning pudelis küpsemise üks aluseid. Nii märkisime meiegi üles, millal üht või teist veini oleks parim aeg juua. Ülearu kaua seisnud Riesling kao­ tab happe ja muutub igavaks ma­ gusaks morsiks. Samas on Ries­ lingu säilimispotentsiaal võimas: maailma vanimat, ikka veel nau­ ditavat Rieslingut Rudesheimi aas­ tast 1727 hoitakse Bremeni raekoja keldris 3000-liitrises vaadis. Peab olema väärikas linnakülaline, et meerilt poolpudelitäis teenida.

Kalle Müller veiniajakirjanik

pimetest PIMETEST Testijate esikolmik Altenberg de Bergheim Vielles Vignes 2005 Gustave Lorentz Aroom: Vahajalt tihe ja küpsete luuvilja­ lõhnadega vein, kus annavad tooni aprikoosid, virsikud, murakad ja ingver. Jõulist petrooleumi­ lõhna tasakaalustavad mesi ja röstsaiasus.

Maitse: Elavalt tsitruseline, lopsakalt puuvilja­ ne ja võimsalt mineraalne, peaaegu täiuslikult tasakaalus vein, mille nauditav järelmaitse näib kestvat lõputult. Elegantne. Isegi väga.

Juua: 2012–2017 www.bestwine.ee Steinklotz 2003 Artur Metz, Maison Laugel A: Mitmekesise aroomiga, küpsete ja kuiva­ tatud puuviljade järele lõhnav vein. Pokaalis seistes avanevad marineeritud ingver, tsitrusekoor, nektariin, virsikud. Valged lilled.

Vürtsid. Petrool.

M: Võimas ja muljet avaldavalt tihe kooslus, suurepärane happe ja puuviljasuse tasakaal.

Maitses on mõrkjat tsitruselisust, greipi ja vürtse. Delikaatset petroolsust kroonib pikk järelmaitse.

J: 2013–2018 www.carpevinum.ee Kirchberg 2008 Louis Sipp A: Lopsakatest puuviljalõhnadest küllastunud petroolne hullutav aroom. Nektariinid, valged lilled, ingverimesi ja murakad teevad olemise magusaks. Pisut suitsune.

M: Väga noor, täidlane ja happeline vein, mille mitmekesisuses on värskeid kollaseid ploome, rohelisi õunu ja punaseid sõstraid. Väga pikk tsitruseline järelmaitse ja tugev mineraal­sus teevad sellest kuningliku tulevikuveini.

J: 2015–2025 www.vinsdefrance.ee

Schlossberg 2009 Domaine Weinbach A: Lilleliselt pehme ja rohkelt puuviljane lõhn peibutab küpsete virsikute, kollaste ploo­ mide, aprikooside ja ingveriga ning kannab nõgese, valge pipra ja mee nüansse. Natuke õlist naftasust ikka ka.

M: Tähelepanuväärselt tsitrushappene, pika, mõrkjalt ürdise lõppmaitsega tihe vein.

Tunda on apelsine, kumkvaati, kollaseid ploome, samuti õlist sidrunikoort ja peterselli.

Petroolsus on lahedalt seotud marjasusega.

Noor ja värske.

J: 2015–2018 www.liviko.ee Kirchberg 1999 Louis Sipp A: Mesise alatooniga mineraalne vein lõhnab küpsete melonite, kuivatatud luuviljade järele.

Võimsa diisliaroomi tagant on tunda peeneid vürtse, vanilli ja sinepit. Tihedat struktuuri pehmendavad siniõielised lilled.

Veine maitsesid restoranis Chedi (vasakult): Tarvo Sarapuu (sommeljee, restoran Tchaikovsky, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon), Külli Värnik (ajakirjanik, EE Gurmee toimetaja), Kalle Müller (ajakirjanik, junior-sommeljee, ESA), Tanel Eigi (ajakirjanik, Vine peatoimetaja, ESA), Arne Pajula (ajakirjanik, koolitaja, ESA), Urvo Ugandi (sommeljee, koolitaja, Liviko, ESA), Ene Hälinen (sommeljee, restoran La Bottega, ESA)

M: Tsitruskoore eeterlikud õlid, laim ja mõrk­ jas puuviljasus segunevad järelmaitse kerge õlisuse ning suitsuste nootidega. Intensiivne, tihe ja rahuliku happega vein, mis algab magusalt ja lõpeb vürtsiõhetusega.

J: 2012–2013 www.vinsdefrance.ee Kitterle 2005 Domaine Schlumberger A: Maguskaramellisel taustal on peibutavaid jasmiiniõisi, sinepit, kumkvaati ja kerget pärna­õiesust. Petroolset lambiõlimineraalsust tasakaalustavad troopilised puuviljad, küps ebaküdoonia ja peened rohelised ürdivihjed.

M: Vähese happega, mõrkjalt tsitruseline ja mõrkja siidrise järelmaitsega vein. Kerges ja suvises maitses on greipi, apelsinikoori ning aprikoosi.

J: 2012–2016 www.manipenny.ee

Restoran Chedi

pakub ainulaadset kogemust aasiapärasest köögist.

Mõte arendada lihtsast odavast Hiina toidust eksklusiivne gurmeevariant, tegi Alan Yaust maailma ühe tuntuma restoraniärimehe. Tema aktiivsel kaasalöömisel Chedi neli aastat tagasi avatigi.

Praelatenberg 2008 Cave Orschwiller A: Aeglaselt avanev, tagasihoidlik ja õrn valgeõieliste lillede järele lõhnav vein. Tunda on mesilasvaha, hästi küpseid marju, õunu ja virsikuid.

M: Tugeva happega ühtlane ja pehme, värskelt õunane vein, mille pikk tsitruseline järelmaitse on kommine ning toob meelde kollased ploomid.

J: 2012–2014 www.wineshop.ee

Chedi on olnud kogu tegutsemisaja restoranide edetabeli tipus.

Modernne aasia köök Peakokk Goh Wee Boon

Osterberg 2007 Louis Sipp A: Puhas ja kerge, veidi mesine luuviljaliste (nektariinid) aroom. Tsitruste lõhnaga haaku­ vad lilled ja pisut mineraalsust.

M: Magusalt mahlane ja lopsakas vein, mille aktsent paigutub tsitruselisesse järelmaitses­ se. Ühtlane ja tasakaalukas, üllatavalt reser­ veeritud, pisut soolase nüansiga vein.

J: 2013–2016 www.vinsdefrance.ee

Saering 2007 Domaine Schlumberger A: Tolmuselt mineraalne ja tsitruseline vein, mille aroomis on nii jasmiini kui ka virsikuid, nektariine, valgeid luuviljalisi ja kanarbiku­ mett.

M: Tugevalt mineraalset ja happelist veini jääb meenutama pikk, jõuline, magusate tsitruseliste järelmaitse. Noor, madala puu­ viljasusega Riesling, mis muutub aja jooksul põnevamaks.

J: 2013–2015 www.tallink.ee/ee/shopping Goldert 2007 Pfaffenheim & Gueberschwihr A: Suhkrukaramellises ja üldiselt mesises

NB! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

11

Chedi ei ole kopeeritud ega frantsiisitud. Siit leiab unikaalseid toite, mida ei saa mitte kusagil mujal.

Aga kõigele vaatamata on Chedi ikka ainult restoran, mitte mingi pühamu.

Sulevimägi 1, tel 646 1676 info@chedi.ee

Gewürtztramineri austajatele.

J: 2015–2016 www.prike.ee

Eichberg 2009 Paul and Philippe Zinck A: Tavatult parfüümses ja puuviljases aroo­ mis, milles on tugev annus mett, võimendu­ vad aprikoosimarmelaad, kollased ploomid ja õunasiirup.

M: Ümar ja magus. Vähese happega, aga rohkelt puuviljases veinis domineeriv õli­ sus jääb püsima ka pikas mõruvürtsises järelmaitses. Üllatavalt sakslaslik Riesling

Niisugust versiooni Aasia köögist saab nautida veel vaid üksikutes maailma suurlinnades.

Avatud: E-N 12-23 R-L 12-24 P 13-22

lõhnas on kuivatatud aprikoose, sidruni- ja apelsini­koort ning kollaseid ploome ühes viimseni küpsete viigimarjadega.

M: Lihtne ja mõrkjusele panustav magushapu tonaalsusega vein, kus pearõhk on tsitrustel ja sidrunikoore eeterlikkusel. Järelmaitses jääb suhu õunu ja õunaseemneid.

J: 2012–2014 www.tridens.ee Sommerberg 2005 Domaine Paul Blanck A: Võimsas, magusate ja üleküpsenud puuvil­ jade lõhnas on tunda muu hulgas melonit ja punast greipi. Marmelaadilõhna sekka immit­ seb vaigust tärpentini ja kuivatatud ürte.

M: Ühemõtteliselt mesine ja mõrkjas segu kompotipuuviljadest, järelmaitses leidub veidi vürtsisust.

J: 2012 www.vinicom.ee

Puravikurisoto 4 inimesele valmistusaeg 30 minutit

Koostisained: 1 tk Knorri kanapuljongit Bouillonette 50 g šalottsibulat 100 g puravikke 50 ml oliiviõli 2 küüslauguküünt 300 g riisi 1 loorberileht 4 oksakest värsket nõmm-liivateed 1 oksake värsket rosmariini 1 oksake värsket salveid 200 ml valget veini 100 g Rama küpsetusmargariini 100 ml 30% hapukoort 100 g riivitud Parmesani juustu Valmistamine: Lahusta Knorr Bouillonette ühes liitris keevas vees, jahuta. Peenesta šalottsibul ja tavaline küüslauk, tükelda pestud seened. Prae peenestatud šalottsibul, küüslauk ja seened õlis. Lisa riis ja prae lühikest aega, lisa loorberileht ja kimpu seotud värske maitseroheline.

Saadud massile vala juurde valge vein ja hauta selles risotot, kuni vein on aurustunud. Lisa osa puljongit ja või. Keeda nõrgal tulel vahetevahel segades ning seejärel kalla peale ülejäänud puljong. Lõpuks maitsesta hapukoorega, lisa riivitud Parmesan, sega ja lase jahtuda. Risoto peab olema vedelavõitu, kreemitaolise konsistentsiga.

Hea maitse on meie loomuses

Aitüma!

5. mail oli vägev talgupäev!

Aitüma kõigile talgulistele, talgujuhtidele ja toetajatele!

Teeme Ära talgupäeva meeskond

Saada oma talgulugu!

Talgupäeva meeskond koos Eesti Rahva Muuseumiga ootab sinu talgulugu ja talgupäeva tagasisidet aadressil www.teemeara.ee

Teeme Ära talgupäeva korraldasid: Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabaühenduste Liit EMSL

Restoranisoovitus

Alter Ego Roseni 8 (Rotermanni platsil)

Peakoka retsept

Lõunapakkumine E–R 12–15: kolm käiku 8,95 ¤

Seafilee Cream Sherry’ga 4 inimesele Vaja läheb: 800 g seafileed 10 cl Cream Sherry Real Tesorot (mida parem šerri, seda parem kaste!)

20 g rosinaid 20 cl kanapuljongit 10 g jahu 1 keskmine sibul soola ja pipart Hispaania külmpressi oliiviõli

Avatud iga päev 12–23. tel 5456 0339 info@alterego.ee www.alterego.ee Alter Ego on sooja südamega tõeline Vahemere köögi saatkond Tallinnas. Restorani omanikud Kaidi ja Juan on siia kokku toonud noore ja andeka meeskonna. Nende ülimaitsev, peenelt vahemereline menüü on valminud hispaanlasest Juani ning kahe noore ja väga andeka eesti koka, Kenti ja Evari koostöös.

Valmistamine: Pane rosinad koos Cream Sherry’ga kaussi, et nad selle endasse tõmbaksid. Puhasta filee ning maitsesta soola ja pipraga. Pruunista filee oliiviõliga kuumal pannil, kuni kõik küljed on kuldpruunid.

Võta filee pannilt ning lisa sinna veidi oliiviõli, võta kuumust sutsu vähemaks ning lisa pool ratasteks hakitud sibulast. Küpseta pehmeks (madalal kuumusel 5–7 minutit), raputa hulka jahu ja sega sibulaga. Lisa kanapuljong ja sega, kuni kaste muutub veidi paksemaks. Lõika filee 1 cm paksusteks viiludeks ning aseta pannile, küpseta umbes 1 minut mõlemalt poolt. Seejärel lisa šerri ja rosinad ning küpseta veel 1 minut. Ja ongi valmis!

Alter Ego teenindus on vahetult sõbralik ja professionaalne ning kindlasti üks Tallinna parimaid. Restorani hinnaklass on väga meeldiv üllatus. Otse Rotermanni väljakul Coca-Cola Plaza taga asuv Alter Ego sobib nii kiireks ampsuks enne kino kui ka pidulikuks õhtusöögiks suurepärase seltskonnaga.

See roog on ülimaitsev ka iseseisvalt, kuid sobib väga hästi näiteks kartuli-peekonikoogiga, mis on tehtud kihiti kartuli, peekoni, suvikõrvitsa ning juustu ja koorega! Garneeringuks sobib suurepäraselt värske tüümian või pune.

Tondi Resto Tammsaare tee 64

Peakoka retsept Pardifilee BBQ KIRSIMOPIGA

Päevapakkumine E–R 12–16: praad 3,50 ¤ dessert 1,50 ¤

Avatud iga päev 11–23. tel 671 5000 tondiresto@tondiresto.ee www.tondiresto.ee

Salapärane ja maailmaklassi puuküttega BBQ-ahi on Tondi Resto salarelv.

Tõnis Siiguri ja peakokk Hanno Kuuli osavate käte all valmivad parimad grill- ja BBQ-toidud, mis täidavad ka näljaseimad kõhud.

Ootame teid sööma!

13

Vaja läheb: 180–200 g pardirinnafileed BBQ moppkastet 1 granadill soola, pipart BBQ kirsimopp: 100 g külmutatud kirsse, pool purki kirsimoosi, pool purki Dr. Pepperit, küüslauku, 100 g taluvõid, 2 sl mett, maitse järgi tulist lihamaitseainet või värsket tšillikauna. Keeda kaste kokku poole võrra. Vajadusel paksenda tärklisega.

Valmistamine: Maitsesta pardifilee soola ja pipraga, tee noaga fileenahale ruudukujulised sisselõiked.

Küpseta BBQ-ahjus 45 minutit, temperatuur peaks jääma 90– 110 kraadi vahele. Selle aja jooksul pintselda liha näiteks kaks korda oliiviõli või BBQ moppkastmega.

Serveerimisel pigista pardile peale granadilli seemned ja mahl.

Restoranisoovitus

Baieri Kelder Roosikrantsi 2a, hotelli St Barbara keldrikorrusel

Maikuu pakkumine: õunastruudel vanillikastmega 3 ¤

Peakoka retsept Mõnus, kerge ja kiire saksapärane vorstisupp 1 inimesele

Baieri Kelder tähistab juuni alguses oma viieteistkümnendat tegutsemisaastat ja on üks Tallinna vanimaid järjepidevalt tegutsenud rahvusrestorane. Nagu nimigi reedab, pakutakse Baieri Keldris saksapärast kõhutäidet ja keelekastet. Sõnal „saksapärane” on juba keskajast eriline tähendus. Kui öeldi, et asi on „Saksa toode”, ei pruukinud kõnealune asi ise Saksamaa pinnalt pärit olla, vaid eelkõige tähendas see väärt kvaliteeti.

Peakokk Aleksei Peetson tel 640 0045 reservations@stbarbara.ee www.baierikelder.ee www.facebook.com/baieri

Restoran on avatud: E–L 12–23 P 14–21

Vanasõna ütleb: kes ei tööta, see ei söö. Baieri Keldris öeldakse ka vastupidi: kes ei söö, see ei jõua tööd teha. Tööinimest toiduga ei narrita. Siinkohal kehtib teine vana­sõna: enne rebenegu vats, kui et hüva rooga raisku läheb.

Baieri Keldris tunned end kui saks!

Drumsticks Kadaka tee 177a

Aasia köök.

Avatud iga päev 10–22. tel 677 5662 info@drumsticks.ee Drumsticks tähendab unustamatuid ja külluslikke Tai, Hiina ja India roogasid.

Restoranis pakutakse menüüd, mille on koostanud Skandinaavia maitset ja traditsioone arvestades üks parimaid India meisterkokkasid Eestis. Külastajad ei pea kartma, et lahkuvad tühja kõhu või rahakotiga, sest põhiroogade hinnad jäävad vahemikku 5–10 eurot.

Drumsticks – nauding igast maitsenüansist.

14

Vaja läheb: 100 g vorsti 20 g sibulat 30 g porgandit

1 tomat maitserohelist

Valmistamine: Lõika kaks sorti peenikesi vorstikesi õhukesteks viiludeks, prae pannil rasv välja. Lisa sibula- ja porgandikuubikud ning prae veel pisut. Tõsta segu potti keevasse vette, aga ilusasti lusikaga, nii et rasv pannile jääks. Maitsesta supp soola, pipra, loorberi ja vürtsiga. Ära unusta majoraani! Ongi hea, lahja ja maitsev supp valmis.

Edasi kasta tomat paariks sekundiks keevasse vette. Kuum vesi lööb koore lahti ja nii on hea teda koorida. Seejärel lõika tomat viiludeks ja prae kergelt läbi. Tõsta supp taldrikule, pane keskele kolm praetud tomativiilu. Peale võib raputada peeneks lõigatud maitserohelist, nagu till, petersell, murulauk, või hoopis riivitud Parmesani.

Kartulit polegi? Ei ole jah. Aga ega keegi keela oma suppi täiendada.

telekokk

Kirglik itaallane

Joe Bastianich „Elada nagu itaallane tähendab leida täiuslik tasa­ kaal kõva töötegemise ja elunautimise vahel.” See on Joe Bastianich’i moto ja seda ta ka järgib.

E

esti televaatajatele on Joe tuttav „Meisterkoka” saa­ test, kus ta Gordon Ramsay ja Graham Ellioti kõrval meister­ kokaks pürgijaid hindab. Ta on ülbe ja kohati lausa mõnitav. Tal on oma arvamus, mille ta julgeb ka väl­ ja öelda. „Kes ta selline on, et enda­ le seesugust ülbust lubab?” kostub paljude suust. Saagem siis temaga tuttavaks.

Joe ja restoranid Joseph alias Joe Bastianich sün­ dis 17. septembril 1968 restorani­ pidajate Felice ja Lidia peres USAs Queensis. Tema vanemate esimene restoran oli tilluke Buonavia Forest Hillis. Teise restorani, Villa Secon­ da ostis pere siis, kui Joe oli 11aas­ tane. Paar aastat pärast seda müü­ sid vanemad oma restoranid maha ning avasid uue ja uhkema restora­ ni Manhattanil. Felidia (kombinat­ sioon ema ja isa nimedest) sai nen­ de lipulaevaks.

Joe käis alguses oma rada. Lõ­ petas ülikooli ja asus töötama Wall Streetil võlakirjade kauplejana.

Kuid see töö ei meeldinud talle ja mees otsustas oma karjääri resto­ raniäris jätkata. Koos vanematega

avas ta 1993. aastal Manhattani sü­ dames esimese restorani Becco, mis saavutas kiiresti edu. Sellest tiivus­ tatuna avas perekond järgmise res­ torani Lidia’s.

1997. aastal lahutasid Felice ja Lidia oma 31 aastat kestnud abielu.

Isa jättis enda osaluse restoraniäris Joe’le ja tema õele Tanyale. Järgmi­ sel aastal liitus Joe kokk Mario Ba­ taliga, et avada ühiselt Babbi Ris­ torante e Enoteca. Tandem toimis suurepäraselt – restoran sai kohe väga populaarseks ja kõrgeid hin­ nanguid. Joe’st ja Mariost said part­ nerid. Tänaseks on nad avanud veel seitse restorani New Yorgis (viima­ ne kannab nime Eataly), kaks res­ torani Los Angeleses, kolm Las Ve­ gases jne.

2010. aastal sai nende restoran Del Posto New York Timesis neli tärni – nii kõrget hinnangut pole 36 aasta jooksul pälvinud ükski Itaalia restoran.

TV3-s näeb „Meisterkoka” finaali järgmisel kolmapäeval.

Joe ja veiniäri Joe pole üksnes restoraniärimees.

Talle kuuluvad ka neli veiniistan­ dust: A zienda Agricola Bastia­ nich Friulis, La Mozza s.r.l. in Ma­ remma Toscanas, Brandini Esta­ te Pied­montes ja Tritono Mendoza Argentiinas. Joe Bastianich ja David Lynch on auhinnatud veiniraamatu­ te „Vino Italiano” ja „Vino Italiano Buying Guide” autorid. 2005. aas­ tal pärjas mainekas James Beard Foundation ja ajakiri Bon Appetit Joe kõrgeima veiniasjatundja tiit­ liga. 2008. aastal sai ta koos kokk Mario Bataliga James Beard Foun­ dationi käest silmapaistva restora­ ni auhinna.

Joe hakkas jooksmas käima ja kaotas aastaga liigsed 30 kilo.

„Restaurant Man” Möödunud nädalal ilmunud raamat on aus ülevaade Joe Bastianich’i elust ja tegemistest. Raamat sisaldab mahlakat siseinfot, mida mees 25 restorani pidamise juures hankinud on. Alates 1970. aastatest, kui ta vaatas vanemate tööd kõrvalt, lõpetades praeguse hetkega, kus ta teab tipprestoranide telgitaguseid.

On ju huvitav avastada, mis hinnaga veini eelistab Babbo regulaarne klient Bill Clinton?

Või mida arvab Joe maailmakuulsate kokkade roogadest? See on tsenseerimata arvamus restoranidest, toiduvalmistamisest ja veinivalikutest.

Raamatu igal leheküljel on tunda Joe kirge toidutegemise vastu. „Restaurant Man” on portree ühest töökast ja kompromissitust restoraniärimehest Joe Bastianich’ist.

Joe ja maratonid Joe elab koos naise ja kolme lap­ sega (Ol iv ia, Mi le s ja Et ha n) Greenwichis­, Connecticutis. Kuigi ta on kogu oma elu elanud Amee­ rikas, kuulub mehe süda Itaalia­ le. Tema vanemad sattusid Ameeri­ 15

kasse sõjakeerises ja alustasid seal uut elu. Joe on intervjuudes pidevalt maininud, et on neile (eriti emale) väga tänulik, et nad Itaalia kultuu­ ri ja kokakunsti suutsid Ameerikas elades säilitada ja, veelgi enam, eda­ si arendada.

Võib-olla paljud ei tea ka seda, et teleekraanil naeratav šikk ja stiil­ ne mees oli aastaid tagasi ülekaalu­ line. Nagu ta ise tollal põhjendas, oli süüdlaseks Itaalia toit. Siis aga otsustas mees ennast käsile võtta, hakkas jooksmas käima ja kaotas aastaga liigsed 30 kilo. Oma lem­ miktoidust pastast Joe siiski loobu­ da ei suutnud, aga ta sööb lihtsalt väiksemaid portsjone.

Jooksmisest sai aga mehe teine kirg. Ta osaleb maratonidel ja triat­ lonidel. Möödunud aasta oktoob­ ris läbis Joe ühe kurnavaima, Kona Ironmani võistlused muljet avalda­ va ajaga 12.31.

Külli Värnik

www.hellenictrade.ee info@hellenictrade.ee