360 kraadi

JÕHVI GÜMNAASIUMI AJAKIRI 1/4 2020

K

R

A

A

D

I

2 | 360 KRAADI

Lugupeetud lugeja!

Sa sirvid Jõhvi Gümnaasiumi koolilehe elektroonilist versiooni. Esimest sellel kooliaastal ning esimest üle pika aja, kui nii võib öelda, sest just nimelt siin, uues gümnaasiumis, tegid meediahuvilised õpilased kaks ajalehenumbrit viis aastat tagasi. Ja sinna see jäi. Toonased tegijad panid koolilehe nimeks 360 Kraadi, saades inspiratsiooni kooli arhitektuurilisest kontseptsioonist.

Täna me jätkame alustatud rada, viime edasi koolilehe ilmumise traditsiooni ning seepärast võtame üle ka nime – 360 Kraadi.

Võib-olla on sul huvitav teada, miks kavandas arhitekt Maarja Nummert gümnaasiumi hoone just selliseks? Arhitekt põhjendas oma ideed koolile nurgakivi panekul, kuus aastat tagasi, nii: „Maja vorm on ümmargune ja hoone all on viltused postid – võib ette kujutada, et kui panna talle tiir peale, hakkab see keerlema ja saadab õpilasi edasi kõrgustesse.“ Niisiis, 360 Kraadi ja esimene number üle pika aja.

Võib ju küsida, et milleks ajaleht, tänapäeval, kui meil on mitu erinevat sotsiaalmeediaplatvormi, mis kooli tegemisi kajastab. Ajaleht annab võimaluse teemadesse enam süveneda ja tegijatega põhjalikumalt tuttavaks saada. Kindlasti on ta ka üks viis Jõhvi Gümnaasiumi ajalugu talletada.

Kõik, kes soovivad ajalehe tegemisel kaasa lüüa, palun andke endast allakirjutanule teada. Oodatud on põnevad mõtted, huvitavad teemad ja kaasahaaravad kirjutised.

Head lugemist!

Erika Prave ajalehe toimetuse mentor

360 KRAADI | 3

4 | 360 KRAADI

DANA KALAŠNIKOVA viis JG aasta kooli nominentide hulka Abiturient Dana Kalašnikova esitas meie kooli konkursile „Aasta kool“, sest on kindel, et gümnaasium väärib seda tiitlit.

Fotod: Dana Kalašnikova erakogu

„Ma tahtsin näidata, kui ilus on meie kool, hoone, kus igapäevaselt õpime, kui erilised inimesed siin on. Võibolla on see saanud juba nii igapäevaseks, et me ei märkagi enam,“ sõnas Dana. Tema sõnul ei olnud lihtne valida, mida vähem kui paariminutilisse videosse kokku panna, sest algmaterjali, millest valida, oli palju. Lõpptulemus sai vaatajate sõnul helge ja päikseline. „Just seda ma tahtsingi näidata,“ on Dana selle arvamusega päri.

Ja ometi ei olnud video valmimisprotsess autori jaoks sugugi nii helge ja päikseline.

Sest.

Kõigepealt ei tulnud Dana sõnul talle ühtegi head ideed, milline video peaks täpselt olema, ja konkursi tähtaeg lähenes kosmilise kiirusega. Video võtted algasid vaid paar päeva enne tähtaega. Siis jäid haigeks või ei saanud kokkulepitud ajal kooli tulla inimesed, kellega Dana soovis intervjuud teha, nii et filmimise hommikul tuli kõik ümber mängida. Pinget oli parasjagu. Aga see on video tegemise köögipool, valmis sai sujuv ja positiivne rännak meie kooli sisemusse. Jääb vaid oodata žürii otsust, võitja selgub 30. oktoobril.

Aasta kooli nimetusele kandideeris kokku 31 kooli, neist viis ametikoolid.

KUIDAS DANA HAKKAS VIDEOID TEGEMA? Algus oli väga tavaline. Nimelt andis huvijuht Kadri Keerme paar aastat tagasi 10. klassi õpilastele ülesande teha video. „Tegin mingi video valmis. See sai väga jube. Minu üllatuseks meeldis see teistele ja õpetaja Kadri pani selle veel kooli telerisse ka. Ma pidin iga kord maa alla vajuma, kui seda jälle telekast näidati, mõtlesin, et miks ometi.

Samas tundus filmimine mulle põnev ja nii ma olengi filminud, pildistanud ja jäädvustanud koolile olulisi hetki.

Nüüd meeldib see ka mulle. Nii et mul on enda firma, teen videoid ja pilte ka tellimise peale. Seon oma tuleviku video ja filmindusega.“ Dana jäädvustab sageli tantsukollektiivi Zagadka tegemisi. Ka tants on Danale väga südamelähedane, sest on Zagadkas tantsinud 13 aastat. Nüüd enam mitte, sest videote tegemine, ka tantsijatest, võtab liiga palju aega.

Aasta kooli žüriiliige, näitleja Karl Robert Saaremäe on ajakirjanduses öelnud, et koolide videotest paistis hästi silma nende omanäolisus ja eripära. • 360 KRAADI | 5

AASTA KOOLI KONKURSS annab võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – erilist ja innovaatilist õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks peab.

Võitja väljaselgitamiseks liidetakse kokku rahvahääletuse tulemused ja žürii hinded. Aasta kool 2020 kuulutatakse välja 30. oktoobril ETV otsesaates.

6 | 360 KRAADI

EELMISEL ÕPPEAASTAL TEGI Dana koos Evelina Seppeneniga loovtööna koolikiusamise vastase video, seda saab vaada siit: https://www.facebook. com/100013232678656/ videos/897750677342680

360 KRAADI | 7

Direktor Tatjana Ait oli gümnaasiumi sünni juures Meie kooli direktor Tatjana Ait on olnud gümnaasiumi sünni juures ajast, mil see oli alles idee tasandil. Võib öelda, et ta on näinud, kuidas ühest unistusest on saanud hästi toimiv õppeasutus. Kuidas käib meie gümnaasiumi käsi direktori arvates, saab lugeda allolevast intervjuust.

Tekst ALEKSANDR PETROV Foto Jacek Uustal

Millest sai teie jaoks alguse Jõhvi Gümnaasiumi (edaspidi JG) ajalugu?

Oh, see oli hästi ammu, võib-olla aastal 2011. Tol ajal oli Jõhvi vallavanemaks Tauno Võhmar, kellel oli idee rajada Alutagusele gümnaasium. Töötasin toona Mäetagusel ja Võhmar kutsus oma meeskonda ka Mäetaguse valla inimesi. Meie meeskond mõtles väga kaua, kuhu kool teha, lõpuks otsustasime, et see võiks olla Jõhvis. Algselt pidi sellest saama Alutaguse kool. Niisiis, olin algusest peale meeskonnas, kes praeguse Jõhvi Gümnaasiumi kontseptsiooniga tegeles.

Kuidas JG kevadise koroona aja üle elas?

Kui mõelda keerulisele koroona ajale, siis mina ütleksin, et ei olnud raske. Meil on koolis tugev IT-baas. Meie õpilased olid väga hästi ettevalmistatud. JG-s on ka varem e-õppe päevi olnud. Õpetajad oskasid suurepäraselt kasutada digiseadmeid. Võib öelda, et karantiiniaeg ei olnud 8 | 360 KRAADI

üldse nii keeruline, ainuke raskus oli selles, et vene emakeelega noored olid kuidagi välja läinud eestikeelsest keskkonnast. Kodus ei olnud neil palju võimalusi suhelda eesti keeles. Sellega hakkasime kohe tegelema. Meie õpetaja Saskia Sadrak pakkus välja idee, et võiks õhtuti teha eestikeelseid vestlusringe Google Meetis, kus õpilased saaksid kasutada oma eesti keele oskusi ka praktikas.

Milline on praegune gümnaasiumi õpilane?

Meie gümnaasiumi õpilane – nii viis aastat tagasi kui praegu i on eelkõige inimlik, loov ja tark. Ta oskab vastutada ja teab, mida tahab elus saavutada.

Kooli edu on õpilaste edu. Kelle üle olete uhke?

Tunnen uhkust õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate üle. Olen uhke oma kooli üle, sest oleme nagu üks suur pere ja saavutame edu koos.

Noored, tegutsege ja looge, sest kool ongi teie jaoks, meie toetame teid!

Kuidas gümnaasium motiveerib neid, kellel saab õppimise soov otsa? Õpilasi toetavad õppenõustajad. Sellel aastal alustasime mentorlussüsteemiga, mis võimaldab abivajajaid koheselt märgata. Teeme kõik selleks, et toetada ja motiveerida õpilasi. See, et me kõik märkame üksteist ja kohe reageerime, on loomulik ja inimlik.

Kooli veebilehel on kirjutatud, et „Meie õppija ja õpetaja on inimlik, loov ja tark”. Kuidas gümnaasium toetab loomingulisi inimesi?

Me anname neile koolis vabaduse oma andeid arendada. Võimalus ise otsustada ja teha oma valikuid. Kõige rohkem vabadust on õpilastel valikkursuseid ja mooduleid võttes. Valikute nimekiri on hästi pikk: moodulite arv aina kasvab. Valikainete leidmisel ja huvitegevuses usaldame oma õpilasi.

Noored, tegutsege ja looge, sest kool ongi teie jaoks, meie toetame teid!

360 KRAADI | 9

Tatjana Ait ütles, et talle meeldib väga unistada.

Kuidas Jõhvi Gümnaasiumi väärtused aitavad õpilastel leida oma teed elus? Kuidas neid arendatakse igapäevases koolielus?

Usun siiralt, et see kõik, mida koolis õpilastega kolme aasta jooksul teeme, on suunatud sellele, et meie noor teab kindlalt, mida ta pärast gümnaasiumi lõpetamist oma elus teha tahab. Tema valikud on teadlikud. Ei ole nii, et gümnaasiumi lõpetaja kahtleb oma valikutes, sest pigem need kahtlused on juba ära olnud kolme aasta jooksul, kus kool toetas ja suunas õpilasi.

Kui palju osalevad lapsevanemad koolielus?

Algusest peale on meie kool on olnud kogukonna kool. Kaasame erinevatesse tegevustesse lapsevanemaid ja partnereid. Peaaegu 90% valikkursuste õpetajatest on meie partnerite seast, aga nende hulgas on ka lapsevanemaid. Lapsevanematel on väga suur roll hoolekogus. Nad on väga-väga toetavad ja aitavad kooli.

Milline peaks olema suurepärane õpetaja?

Suurepärane õpetaja on see, kes on eeskujuks noortele ja armastab oma tööd. Oma armastusega paneb ta noori armastama ja austama oma ainet, tööd. Ongi nii, et kui armastad seda, mida teed, siis silm särab ja noor tahab sinu juurde tulla ja oledki eeskujuks.

10 | 360 KRAADI

Milline peaks olema edukas õpilane?

Edukas õpilane peab kindlasti olema ise motiveeritud. Ta võib eksida, ta võib teha vigu, aga ta peab oskama neid tunnistada. Ta peab olema julge ja uudishimulik. Kõige tähtsam on see, et õpilane peab olema inimlik, sest siis saab ta aru, et „ma olen inimene, ma võin eksida, aga ma lähen edasi”.

Mida sooviksite saavutada gümnaasiumi pere igapäevaelu värvilisemaks muutmisel, millised on Teie lähituleviku plaanid?

Ma väga soovin, et ükskõik, kes tuleb meie majja sisse – on see õpilane, õpetaja või töötaja – töötaks kooli nimel, oleks siiras ja aus koolipere liige.

Kui me töötame ühise eesmärgi nimel, siis oleme kõik õnnelikud.

Minu jaoks on lähitulevik paar kuud ette, mitte rohkem. Soovin, et õpilased saaksid käia iga päev koolis, ehk teeme kõik selleks, et distantsõpet oleks võimalikult vähe. Samuti soovin, et eelolevad üritused oleksid väga edukalt läbi viidud.

Kas Teil kui Jõhvi Gümnaasiumi direktoril on ka unistusi? Jutustage nendest.

Mulle meeldib väga unistada ja unistan ma palju!

Huvitavad mõtted ja põnevad ideed tulevad mulle pähe tavaliselt nädalavahetusel. Kui tulen esmaspäeval tööle, jagan neid ideid teistega. Võin naljatades öelda, et mõned kolleegid peavad minu unistusi liiga lennukateks. •

Elust distantsõppel Alates märtsist oleme koroonaviirusega rinda pistes vahelduva eduga distantsõppel olnud. Eelmine kevad istusime kõik kodus ja püüdsime arvuti vahendusel õppida. Sel õppeaastal on koolis korraldatud nii-öelda hübriidõpet, oleme nii koolis käinud kui klasside viisi eneseisolatsioonis istunud.

Tekst KSENIA BORODKINA Foto Kadri Keerme

Uurisin meie kooli õpilastelt, kuidas see kõik neile mõjunud on. Sain teada, et paljudele on online’is õppimine olnud ränk katsumus, samas on neid, kellele distantsõpe meeldib.

Mulle vastanud õpilased nentisid, et distantsõppe ajal pidevalt arvutis istumine hakkas seljale ning nii mõnigi kogus liigseid kilogramme.

Need õpilased, kes olid harjunud rohkem koolis õppima ja kodus puhkama, tõdesid, et kodus õppimine ei olnud nii tulemuslik. Paljud tunnistasid, et tundsid kodus passimise ajal puudust klassikaaslastega suhtlemisest. See mõjus halvasti meie sotsiaalsete oskuste arengule ja oli moraalselt keeruline välja kannatada.

Aga distantsõppel olid ka oma plussid. Vastajad tõid positiivsena välja selle, et „kodukoolis“ hoidis palju aega kokku. „Ärkasid hommikul üles ja juba olidki koolis,“ ütles üks vastaja näiteks. Eriti oskasid seda hinnata need, kes elavad koolist kaugel ja sõidavad kooli bussiga.

Koos distantsõppega hiilis õpilastele külje alla ka laiskus, millega nad muidugi võidelda püüdsid. Oli neid, kes said enda ajaplaneerimise ja õppimistega õigel ajal hakkama, aga oli ka neid, kes lõid kõigele käega.

Enamik vastajatest tõdes, et distantsõppel olemine õpetas neid hindama koolis käimist ja väärtustama seda aega, mil meie mugavas koolis koos kaaslaste ja õpetajatega olla saame. •

Harjumuspärane vaade õppetööle.

KOROONAVIIRUSEST TINGITUNA oli sel aastal kogu kool esimest korda koolis kõik koos alates …. oktoobrist.

Mitu sündmust ja ettevõtmist on seepärast edasi lükatud. Kooli direktor Tatjana Ait on öelnud, et kool teeb omalt poolt kõik selleks, et töö toimuks kontaktõppes ja me peaksime võimalikult vähe distantsõppel olema.

360 KRAADI | 11

1. Millised on esimesed muljed gümnaasiumist?

KÜSITLUS

2. Mille poolest erineb gümnaasium sinu eelmisest koolist?

Et teada saada, kuidas kümnendikud on meie kooliga harjunud, esitasime neli küsimust.

3. Mis gümnaasiumis meeldib ja miks?

Tekst MELISA PUUR ja MARGIT HIIESALU Foto Kadri Keerme

Lii 10.a

Greete 10.b

1. Harjusin palju kiiremini ära, kui alguses arvasin. Kindlasti on ka raskem kui põhikoolis, kuid see ongi asja mõte.

2. Kõik on teistmoodi. Õpilasi on mitu korda rohkem, kuid ei tundugi nii palju, kui kartsin. Hommikul peab vara ärkama, et bussi peale jõuda, ning pärast kooli peab tükk aega bussi ootama.

3. Klassikaaslased on toredad, ka söök on hea.

4. Ära eksinud ei ole, kuid alati leidub keegi, kes teab, kus mis on.

1. Minu esmased muljed on head. Tore on see, et kõik on sõbralikud. Koolis on väga ilus ja mulle meeldib siin käia.

2. Teisiti on see, et ei ole enam lapsi, kes segavad, jooksevad mööda kooli ja karjuvad.

Gümnaasiumis on juba kõik täiskasvanud.

3. Mulle meeldib kõik, õpetajad on toredad, aitavad mind, kui ma aru ei saa. Kõik on sõbralikud. Söök meeldib, ka igasugused erinevad üritused, palju huvitavaid asju toimub koolimajas.

4. Jah, olen eksinud väga palju kordi ära.

12 | 360 KRAADI

4. Mitu korda oled koolis ära eksinud?

Kümnendike ühispilt kooliaasta algusest.

Jelizaveta 10.c

Vlad 10.f

1. Minu esimesed muljed polnud just kõige paremad, sest esimesed kaks nädalat olid minule moraalselt väga rasked. Mul oli raske olla vanemate tüüpide ringis ning tihti tundsin end ebamugavalt. Aja jooksul harjusin ära ning nüüd sobib mulle kõik.

2. Hindamine on erinev, sest igal õpetajal on oma hindamisjuhend ja ma pean neid kõiki tundma.

Ka töötempo tundides - see on väga kiire.

3. Atmosfäär koolis on väga meeldiv ning siin tunnen end palju vanemana ja vastutustundlikumana, samuti meeldib sisekujundus ja arhitektuur, kuna kool näeb välja väga kaasaegne.

4. Kaks esimest nädalat ei suutnud leida vajalikku kabinetti, ka praegu juhtub seda pidevalt.

1. Palju on meeldivaid inimesi, peaaegu kõik õpetajad õpetavalt arusaadavalt ja on valmis aitama.

2. Kõik on palju rangem, distsipliin tunnis on parem.

3. Meeldib see, et on lihtne leida uusi sõpru, ükskõik millistest klassidest.

4. Olen jõudnud eksida kõigest 2 korda.

Anastasia 10.d 1. Mul on ainult positiivsed muljed.

2. Kooli keskkond on palju parem, erinev on lõuna­ aeg ja tundide pikkus.

3. Meeldib kooli disain, see on väga modernne ja stiilne. Sellises koolis on mõnus õppida.

4. Ja, olen paar-kolm korda ikka ära eksinud küll.

Valeria 10.e 1. Alguses oli kõik uus ja võõras, aga ma harjusin kiiresti, nüüd on juba selline tunne, et õpin siin ammu.

2. Teistsugune on põhimõtteliselt kõik!

Alustades õpetajatest ja lõpetades sööklaga. Erinev on ka tunniplaan ja tundide kestvus.

3. Meeldivad mõned õpetajad, nende õpetamismeetodid ja klassikaaslased.

4. Ei , ma pole siin eksinud.

360 KRAADI | 13

Gümnaasiumis kolm õpilasfirmat Sel aastal on Jõhvi Gümnaasiumis tegutsemas õpilasfirmad.

Tekst RIINA VAHT, õpilasfirmade mentor

MIS ON ÕPILASFIRMA? Tegemist on Junior Achievement Eesti programmiga, mille raames saab ühe õppeaasta jooksul proovida firma avamist, selle arendamist, toodete/teenuste pakkumist ning firma likvideerimist. See on lihtsam versioon ettevõtlusest, samas võib õpilasfirma konkureerida tavaliste firmadega.

Sel aastal alustavad tegevust õpilasfirmad „DeNovo Films“, „Leevike“ ja „JG eSports“. Õpilasfirma „DeNovo Films“ on 12. klassi tüdrukute Dana, Evelina ja Anastassia ettevõte, mis tegeleb ürituste filmimise ja pildistamisega, loob vajadusel reklaamklippe ja viib läbi privaatseid fotosessioone ning teeb videoportreesid. Selle õpilasfirma asutaja, Dana, tööd võite näha ka Aasta kooli 2020 konkursi finaalis. Kui sul tekkis huvi, siis jälgi õpilasfirmat instagrammis @andownn. Õpilasfirma „Leevike“ on aga nooremate klasside õpilaste Marii-Heleeni ja Carmelyta ettevõte, mis teeb hästi lõhnavaid ning ilusaid käsitööseepe, mida tavalisest poest ei leia.

Kindlasti võib Marii-Heleeni poole pöörduda, kui soovid oma lemmiklõhna ja kujuga seepi, kuna tüdrukud on valmis proovima uusi kombinatsioone ja tehnikaid seepide valmistamisel. Õpilasfirma „JG eSports“ kohta saate täpsemalt lugeda sellest ajalehest. Teistest firmadest kirjutame edaspidi.

Loomisel on ka neljas õpilasfirma, loodame, et läheb õnneks.

14 | 360 KRAADI

Firmast, mis korraldab e-spordi võistluseid “Meie soov on korraldada üle-eestilisi e-spordi võistluseid, siinsamas, meie koolis,” avavad oma plaane õpilasfirma„JG eSports“ loonud abituriendid Daniel Lambing, Igor Mahlinovski, Nikita Kotškin, Denni Karin, Robert Pekin, Vladislav Magilnitski, Artjom Võsu.

Tekst ja foto JESSICA BRJUHHOV

Idee riigi parimad Counter-Strike mängijad kokku kutsuda ja omavahel võistlema panna kasvas välja mullusest praktilisest tööst, mille raames korraldati maakondlik e-spordi turniir. Nüüd soovitakse mõtet edasi kasvatada ning arvutimängu ässad üle riigi kokku kutsuda.

toetajaid, tegeletakse muu olulisega. Tegemist on piisavalt, ent noormehed on kindlad, et veebruaris turniir toimub. “Selline päris, kus on võistlejaid Eesti eri paigust,” ütlevad nad. Ja tõdevad, et ilmselt saab võistlus olema ühepäevane, sest mine seda koroonat tea.

“Me ei ole kuulnud, et keegi õpilastest oleks varem selliseid võistluseid korraldanud. Niisuguseid turniire on teinud tehnikaülikool, aga gümnaasiumite kohta me ei tea,” ütles Igor.

“E-sport on samuti sport ja meie arvame, et see on tulevikuala.”

Noormehed loodavad, et õpilasfirma loomise kogemusest on neile kasu ka edaspidi: “Ei ole välistatud, et tegeleme selle teemaga edasi ka pärast gümnaasiumi, igal juhul annab see meile teadmisi ärivaldkonnas ja tuleb kasuks edaspidistes õpingutes.”

Sellise turniiri korraldamiseks peab olema organisatsioon, seepärast otsustasid noormehed õpilasfirma luua. Tänaseks on valmis juba põhikiri, hoolsalt protokollitakse koosolekuid, otsitakse

Praeguse kogemuse pinnalt julgustavad noored ka teisi end õpilasfirma loomisega proovile panna.

360 KRAADI | 15

Jacek Uustal: „Fotograafia annab mulle vabaduse“ Viimased poolteist aastat on kõik koolis toimunud sündmused fotokaameraga jäädvustanud 11.a klassi õpilane Jacek Uustal. Alustas pildistamist koolis huvijuhi palvel ja nüüd on sellest saanud loomulik osa tema koolielust. „Kui fotograafia jõuab sinu vereringesse, on see nagu haigus,“ tunnistab omal käel fotograafia tõed selgeks saanud noormees.

Tekst Erika Prave Foto Jacek Uustal

Kuidas fotograafia sinu ellu tuli?

See oli vast kolm aastat tagasi, kui isa andis mulle oma vana kaamera Nikon D 40. Hakkasin siis uurima, kuidas sellega pilte teha saab. Võtsin kaamera suvisele reisile kaasa ning klõpsisin pilte teha, sealt see huvi alguse sai. Esialgu mängis piltide õnnestumisel suurt rolli juhus. Aja möödudes sain fotograafiast aina teadlikumaks ja nüüd teen selliseid pilte, nagu ise tahan, midagi ei jää enam juhuse hooleks.

Mis pildistamine sulle annab?

See annab mulle vabaduse teha seda, mis mulle meeldib ja mida tahan. Kavatsen fotograafiaga kindlasti edasi tegeleda. Kogusin raha, et osta uus fotokas, millega Itaalia-reisi jäädvustada.

Kaamera ostsin, aga reis jäi koroona tõttu ära.

16 | 360 KRAADI

Kust leiad aja pildistamiseks?

Olen juba loomu poolest selline, et tahan palju teha ja proovida. Soovin seda aega, mis mul siin gümnaasiumis on, võimalikult kasulikult veeta.

Uusi asju õppida ja omandada. Olen proovinud ka niisama istuda, aga see ei tule mul hästi välja, ikka on midagi põnevat teha. Pildistamise kõrval on minu suureks hobiks korvpall, mida esimesest klassist alates mängin. Olen ka ametlik korvpalli kohtunik, vabal ajal käin erinevaid mänge vilistamas.

Mis plaanid on sul fotograafiaga tulevikus?

Tahan teha oma firma ja selle alaga tõsiselt edasi tegeleda. •

FOTOGRAAFIA KOOLITUS JG ÕPILASTELE Fotograafia koolitus kaaslastele on Jaceki praktiline töö, kokku 10 tundi infot ja praktikat. Koolitusel osalejad saavad arendada oma teadmisi fototehnikast, spordifotograafiast, kadreerimisest ja paljust muust olulisest, mis on seotud pildistamisega.

Jaceki koolitusel käib teooria ja praktika käsikäes. Kui fotokaamerast, lisatarvikutest, filtritest ja valgustusest on räägitud, tehakse pilte.

Näiteks teisel koolitusel said huvilised drooni lennutada. Jacek ütleb, et koolitusega saavad soovijad veel liituda. „Tule, proovi ja hakka pildistama, tehnika ja varasem kogemus ei ole oluline, tähtis on soov ja pühendumine,“ sõnab noormees.

Rohkem informatsiooni või registreerimine e-posti aadressil jacek1photo@gmail.com.

360 KRAADI | 17

Anna tõi Eestisse üks ilus laul Sellel aastal õpib meie koolis vahetusõpilasena Anna Saksamaalt, alljärgnevas intervjuus räägib ta meile oma elust Jõhvis.

Tekst KATRIN ALT ja LIISBET METSATALU Foto erakogu

18 | 360 KRAADI

Tutvusta palun ennast.

Olen Anna, 15aastane, tulen Saksamaalt, Hamburgist. Praegu ma elan Jõhvis

palju puhtam, eriti vetsud! Viimaseks ka see, et tunnid on väga vaheldusrikkad. Te kasutate palju tehnoloogiat!

Miks otsustasid just Eestisse vahetusõpilaseks tulla?

Ma ei teadnud Eesti kohta suurt midagi. Tahtsin seda maad rohkem tundma õppida ja eesti keel tundub mulle väga ilus. Ma kuulasin ühte laulu ja see kõlas nii kenasti. Ma ei mäleta, mis laul see oli, aga see rääkis loodusest ja puudest.

Kuidas oled rahul oma klassiga? Kas oli kerge sõpru leida?

Ma arvan, et mu klass on väga tore. Kui ma tulin 1. septembril siia, siis olin täielikus segaduses.

Minu rõõmuks tulid kõik mu klassikaaslased ennast tutvustama ja ma olin väga õnnelik. Siiani pole ma kohtunud ühegi inimesega, kes mulle üldse ei meeldiks.

Millised olid sinu esimesed emotsioonid Eestisse jõudes?

Kui lennuk lennujaamas maandus, ei märganud ma, et olen Eestis. Olin päris stressis, sest ei leidnud kohe oma kohvrit ning palju inimesi sagis ringi. Alles mõned tunnid tagasi olin jätnud hüvasti oma pere ja sõpradega.... Umbes paar nädalat ma ei teadvustanud endale, et elan teises riigis.

Tänaseks olen juba Eestiga harjunud.

Millised on sinu ootused sellele õppeaastale?

Mul pole eriti ootusi, sest ma ei taha ennast survestada. Mõtlen, et oleks põnev kui kooliaasta lõpuks saaksin koolitundidest aru. Praegu on see minu jaoks raske, aga ma püüan.

Kas sa ootad, et õpetajad püüavad sind rohkem õpetada ja suunaksid oma tähelepanu sulle?

Ei, mulle meeldib nii nagu praegu. Mulle meeldib, et nad ei suuna palju tähelepanu mulle, sest siis tunnen ma ennast nagu klassi osa.

Oled olnud nüüd umbes 2 kuud Eestis olnud, mis sulle siin meeldib ja mis mitte?

Mulle väga meeldib loodus, see on nii ilus. Kui ma lähen kodust välja, siis igal pool on kaunis loodus, eriti meeldivad mulle siinsed metsad. Aga mulle ei meeldi, et siin läheb nii vara pimedaks. Ma soovin, et oleks kauem valge, aga võibolla see on pigem sügise ja talvega seonduv.

Mis on kolm suurimat erinevust Jõhvi Gümnaasiumi ja sinu Saksamaa kooli vahel?

Ma arvan, et kõike suurem erinevus on see, et Jõhvi kool on palju väiksem kui mu Saksamaa kool. Saksamaal oli meil 6 korrust, 3 hoonet ning palju rohkem õpilasi. Mulle tegelikult meeldib, et JG on väiksem, sest siis ei eksi ära. Lisaks on siin

Mis on sinu jaoks kõige raskem koolis?

Kõige keerulisem on siis, kui mitu rasket tundi, millest ma aru ei saa. Näiteks järjest keemia ja ajalugu ja nii edasi. See tekitab palju stressi ja paneb mu pea valutama.

Kas eesti keel on raske?

Eesti keel on jah väga raske. Kõige raskem on, et igal sõnal on erinevad lõpud ja neid peab alati muutma. Arusaamatu on ka, et üks täht võib tervet sõna muuta.

Kuidas sa eesti keelt õpid? Kas keegi aitab sind?

Ma õpin üksinda eesti keelt. Mul on eesti keele töövihik, millest ma kirjutan lauseid ja sõnu, sülearvutis on eesti keele õppimiseks programm ja telefonis rakendus, kust vaatan bussis sõites sõnu.

Võib öelda, et ma õpin eesti keelt kogu aeg.

Milline on kõige huvitavam või naljakam sõna eesti keeles?

Kõige huvitavam sõna on kuulilennuteetunneliluuk ja ma tean, et see tähendab tagurpidi sama asja. Aga samas ka töööö on huvitav, sest selles on väga pikad täishäälikud.

Millised on siiani sinu lemmikud kohad mida oled külastanud siin olles?

Ma käisin Tartus ja see linn on väga ilus. Ma arvan, et see on täiuslik kooslus linnast ja maast.

Kas sa arvad, et eestlased on vaiksed?

Ma arvan, et nad on rahulikud aga toredad.

Kui palju sa oskad eesti keelt, ütle midagi.

Tere! Minu nimi on Anna, ma olen 15 aastat vana ja ma olen pärit Saksamaalt. • 360 KRAADI | 19

Laura õppis terve aasta Hollandis Mina olen Laura Larens ning õppeaastal 2019/20 käisin vahetusaastal Hollandis YFU organisatsiooni (Youth for Understanding) vahendusel.

Tekst LAURA LARENS Foto erakogu

Valisin Hollandi, kuna tegelen ratsaspordiga ning teadsin, et Hollandis on ratsasport kõrgel tasemel. Sealt on pärit ka minu lemmik hobusetõug Friisi hobune, Eestis on neid loomi vaid kümmekond ja nad on väga haruldased.

Ma ei osanud isegi loota, et satun Hollandis peresse, kellel on hobused, või et nende hobiks on ratsutamine. Olin rahulik, sest teadsin, et Hollandis on igal pool tallid ning trennis käimisega ei tule probleeme. Minu üllatuseks sain endale pere, kellel oli endal 5 hobust ning selleks aastaks tõid nad mulle sõitmiseks Friisi. Neil on oma

Esimene päev koolis.

20 | 360 KRAADI

väike, kuid uhke kodutall, mis on maja küljes, ning ratsutama võisin minna, millal tahtsin. Kaks korda nädalas käis meil Grand Prix tunnustusega treener trenne andmas. Peres olid mul ema, isa, õde, vend ning koer ja kass.

KAKS VAHETUNDI Hollandi üheks tunnuseks on jalgrattad ning neid kasutatakse igapäevaselt. Kooli sõitsin iga päev rattaga 40 minutit, õnneks on Holland tasane maa ning tee oli suhteliselt lihtne. Kõige hullem oli sõita vihmaga ning terve päev koolis märgade

Koos vahetusõpilastega (paremalt vasakule) Paraguayst, Norrast ja Itaaliast Eftelingis, mis on Hollandi üks kuulsamaid lõbustusparke.

riietega olla. Vanematel olid küll autod, aga sellist luksusust, et meid kooli viiakse, tuli ette väga harva, enamasti siis, kui lastest keegi haige oli. Koolist puudumise kord oli väga range ning õpilased puudusid ainult siis, kui olid haigusega voodis pikali ning liigutada ei saanud. Tundidest ma tegin kaasa kunstis, kehalises kasvatuses, inglise keeles ning bioloogias, teistes tundides ma enamasti tegin midagi muud või proovisin kuulata, mida õpetaja räägib. Tunnid kestsid 50 minutit ning iga tunni järel polnud vahetundi, mindi otse järgmisse tundi. Vahetunde oli kaks, üks 30 minutit ning teine 40. Oma söögi pidi kaasa võtta, selleks oli enamasti võileib, mis tuli hommikul ise valmis teha. Koolist sai osta snäkke ja võileibu.

EESTIT EI TEATUD Hollandis on nii palju eri rahvuseid ning vahetusõpilane ei paista seal kuidagi välja. Võrreldes näiteks Ladina-Ameerikaga, kus nähakse, et tuled kuskilt mujalt ning tuntakse huvi sinu vastu, pead Hollandis ise rohkem vaeva nägema.

Koolis tuleb ise inimeste juurde minna ning nendega suhelda, et sõpru saada, selle tulemusel on ka suhted kauakestvamad. Väljast paistavad hollandlased väga kinnised ning kurjad, aga kui neid rohkem tundma õppida, on kõik väga toredad. Keegi väga Eestist midagi ei teadnud, enamasti arvati, et me räägime vene keelt või Eesti on osa Venemaast. Üks suur üllatus oli, kui üks poiss hakkas laulma laulu „Goodbye to Yesterday“. •

Mina koos sõbrannadega uut aastat vastu võtmas.

Mina ja minu hobune Belle.

360 KRAADI | 21

Õpetaja Kristin on õpetanud Ugandas ja Hispaanias Meie kooli uus inglise keele õpetaja Kristin Lekko on maailmas palju ringi rännanud: ta on elanud vahetusõpilasena USA-s ja Saksamaal, õppinud Taanis ning õpetanud inglise keelt Ugandas ja Hispaanias.

Tekst REBEKA ŠAPOVALOV Fotod Jacek Uustal ja erakogu

Mitmes erinevas riigis olete inglise keele õpetajana töötanud?

Olen õpetanud inglise keelt Hispaanias ja Ugandas.

Meenutage mõnda väga erilist seika välismaal töötamisest.

Oo, ma arvan, et üks toredamaid momente oli minu viimasel koolipäeval Ugandas. Me tantsisime seal sageli ühiselt, sest ugandalastele väga meeldib liikuda. Organiseerisin kooli minu viimaseks tööpäevaks ühe suure kõlari ja muusikasüsteemi, panin mängima meie laulu, milleks oli P-Square “Chop My Money”. Kui muusika hakkas mängima, õpetasin lastele ühe tantsu. Nemad omakorda lisasid sellele veel liikumisi ja lõpuks sai sellest suur tantsupidu, sest meiega liitusid inimesed teistest klassidest. Nad tulid uudishimulikult vaatama valget õpetajat, kes õpilastega tantsu lööb.

Nii kasvas sellest üks suur pidu, me tantsime umbes tund aega ja tundsime rõõmu ühise kogemuse üle.

Kuidas teile meeldib JG-s?

JG-s meeldib mulle väga! Siin saan hoopis teistsuguse kogemuse, sest riigigümnaasium erineb nendest koolidest, kus ma varem töötanud olen. Mul on väga hea meel kolleegide üle, kes minu ümber on, ja õpilaste üle, keda ma õpetan.”

22 | 360 KRAADI

Ugandas oli korraga klassis 55 õpilast.

Õpetaja Kristin on palju maailmas seigelnud.

Õpetaja Kristin on osalenud programmis „Noored kooli“.

Mida teile meeldib vabal ajal teha?

Vabal ajal meeldib mulle väga lugeda, ma loen ingliskeelset kirjandust suhteliselt kirglikult. Veel meeldib joosta ja hispaania keelt õppida. Loomulikult naudin oma perega koos veedetud aega. Ma olen tädi ja see on minu jaoks oluline roll, tegelen meeleldi vabal ajal oma õe lastega.

Mida te soovite JG kooliperele?

Soovin koolirõõmu, ma arvan, et see on väga oluline osa õppimise juures. Ma soovin, et kõik tunneksid koolis olemisest rõõmu. • 360 KRAADI | 23

RIINA VAHT on doktorikraadiga õpetaja Riina Vaht on Jõhvi Gümnaasiumi füüsikaõpetaja ja õpilasfirmade juhendaja.

Ta omab doktorikraadi ja on elanud 8 aastat Inglismaal, kus õpetas algkoolilapsi.

Tekst KÄTRIIN KÜTT ja ERLI LEPIK Foto: erakogu

Teil on doktorikraad, milliseid eeliseid see annab õpetamisel?

Doktorikraadi tegemine avardas tohutult maailmavaadet. Sa uurid, töötad koos inimestega ja tutvustad oma teadustulemusi teistele. See on tegevus, mis annab tavatöös tohutult palju juurde. Elus tuleb tihti tuleb võõraste inimestega ühine keel leida. Õpetamise puhul on niisamuti: klassis on palju erinevaid inimesi ning igaühel on oma maailmavaade, kõiki tuleb austada ja tutvustada olukorda, mida enamik maailmas usub.

Kas te väljaspool kooli kasutate doktorikraadi?

Ei, väga tihti olen ära unustanud, et mul see üldse on.

Seda tuletavad mulle meelde teised inimesed. Väga tihti küsitakse, miks ma enda nime ette doktor ei kirjuta. Ma arvan, et ainuke koht, kus ma doktorikraadi välja olen toonud, on CV. Enamik inimesi, kes omab doktorikraadi, sellega ei kelgi. Selle haridustaseme saavutamisega kaasnes austus teadmiste ja teaduse vastu.

Milline on teie esmamulje gümnaasiumist?

Mulle meeldib Jõhvi Gümnaasiumi mõnus ja avatud keskkond. Iga õpilane võib olla siin see, kes tahab. Näiteks, kui keegi tahab oma juukseid värvida siniseks, siis ta 24 | 360 KRAADI

Ma arvan, et see haridus, mis teile täna pakutakse, on 2 korda parem kui nendel seal.

Füüsikatunnis.

võib seda teha, kui keegi tahab kanda nupukestega susse, on ka see lubatud. Ma ei ole näinud Jõhvi Gümnaasiumis sildistamist. Igaüks on selline, nagu ta tahab olla. Me ei ela enam sellises ühiskonnas, kus me peame olema ühesuguse juukselõikuse ja värviga.

Mille poolest erineb Inglismaa kool Eesti omast?

Seal on kindlad õppeained, mille õpilased peavad omandama. Ja siis valikained, mida nad valivad.

Nii võib juhtuda, et näiteks ajalugu ei õpitagi.

Tööõpetus ja laulmine on programmis siis, kui kool suudab seda pakkuda. Seda on tegelikult näha ühiskonnas, kuidas inimestel ei olnud teadmisi teatud asjades, väga paljudel ei olnud näiteks ajaloost ülevaadet.

Samas, kui oled ise piisavalt aktiivne, võid käia muuseumides, kus saad info, mis meie tundides saame. Ma arvan, et see haridus, mis teile täna pakutakse, on 2 korda parem kui nendel seal.

Kuid teadmiste omandamine oli seal teistsugune, õpitakse projekte ja praktilisi töid tehes.

Nendel on esimesed kuus klassi algklassid ja mina töötasingi algklassidega. Seal otsustab

õpetaja väga palju ise, mida ta õpetab, näiteks otsustati, et järgmisel nädalal õpime vaalasid, siis jälle midagi muud.

Andke õpilastele mõned näpunäiteid, kuidas füüsikast paremini aru saada.

Väga palju saab ära seletada lihtsalt köögis toimuvaga. Näiteks vee või kartuli keetmisega saab ära õpetada palju erinevaid nähtuseid. Füüsika saab katseid tehes paremini selgeks.

Mida soovite kooliperele? Õpilastele sooviksin kannatlikkust ja seda, et nad igas olukorras hakkama saaksid. Praegusel ajal, kus koroona tõttu võib olukord koolis väga ruttu muutuda, tuleb kiiresti kohaneda. Paljudele distantsõpe ei sobi, sellepärast soovitan: olge avatud ja tehke endale selgeks, mida ja kuidas peab õppima. Kui miski on arusaamatu, küsige julgesti. Õpetajatele soovin sama: olge avatud ja paindlikud. Olge julged uusi asju proovima, kui kohe ei õnnestu, proovige veel.

Me kõik õpime. • 360 KRAADI | 25

26 | 360 KRAADI

Rebaste kiibistamine Kümnendike nii-öelda täisväärtuslikeks gümnaasiumi õpilasteks vastuvõtmine ehk rebaste kiibistamine toimus sel aastal kahel päeval, 8. ja 9. oktoobril.

Tekst KSENIA KOVEIKO Fotod Jacek Uustal, Dana Kalšnikova ja Kadri Keerme

360 KRAADI | 27

28 | 360 KRAADI

Kõigepealt võtsid abituriendid kümnendikud ehk rebased enda hoole alla. Abituriendid riietasid oma hoolealused ägedatesse kostüümidesse.

Mõlemal päeval võimlesid rebased värskes õhus.

Vahetundides tegid nad erinevaid füüsilisi katseid, tantsisid, laulsid, osalesid konkurssidel, et saada veelgi ilusamaks ja tugevamaks. Rebased sõid koos 12. lennuga, see ülesanne ei olnud nendele väga lihtne, kuid süüa nad ikkagi said. Kahe päeva jooksul kehtisid rebastele ka teatud reeglid, mille täitmisega saadi väga ilusasti hakkama.

Teisel päeval kaunistasid suurt vahetundi ägedad showcase’d. 10. klasside õpilased valmistasid ette hämmastavaid tantsunumbreid. 10.a klassi Kirilli salto oli ettevõtmise meeldejääv lõppakord. Kõik klassid osalesid aktiivselt ning kinkisid kooliperele palju positiivseid emotsioone.

Oma mõtteid rebaste kiibistamise kohta jagasid 10. klasside õpilased, kes tõdesid, et need kaks päeva pakkusid neile eredaid hetki. Selle aasta rebastele meeldis väga võimalus vahetundide ajal natuke tantsida.10.c klassi õpilane Katrin-Liis ütles: “Meeldisid individuaalsed, ette arvamatud ülesanded, mis tekitasid palju elamusi. Eriti põnev oli esineda ja vaadata teiste ettekandeid, sest need avavad talente.”

JG12 tänab südamlikult rebaseid aktiivselt osalemast ning soovib edukaid ja sisukaid koolipäevi.

Nüüd olete ametlikult saamas oma tuleviku arhitektiks! •

360 KRAADI | 29

Fotod Kadri Keerme, Tanja Elken, Erika Prave, erakogu

Piltuudis

Esimesel koolipäeval allkirjastasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, SA IdaViru Keskhaigla ja Jõhvi Gümnaasium kolmepoolse koostööleppe. Lepingu eesmärgiks on kutsealase eelkoolituse läbiviimine kõrgkooli ja haigla poolt Jõhvi Gümnaasiumis.

Traditsiooniline sügisjooks pargis.

30 | 360 KRAADI

11.c klassi õpilased Vladislav ja Valerija „istutasid“ koolifuajeesse helkuripuu.

Selle õppeaasta kõige popim õppekäikude sihtkoht on Toila.

10.f klassi õpilased tutvusid pargi vaatamisväärsuste ja ajalooga. Õpilastele jutustati pargiga seotud legende, rahvajutte ning loeti luuletusi.

Toila Oru presidendilossi ja kaunist lossiaeda 1938. aastal käisid tänu virtuaalprillidele kaemas valikaine „Ida-Viru kultuurilugu“ õpilased ja õpetajate päeval õpetajad.

Riigikaitse kursuse õpilased osalesid ajarännakul aastasse 1944.

360 KRAADI | 31

Fotod Kadri Keerme, Tanja Elken, Erika Prave, erakogu

Piltuudis

Rahvusvahelisel muusikapäeval, tegid meie 10.abcd klassi õpilased ise Jõhvi kontserdimaja muusikaväljakul muusikat.

Õpetajad õppisid koolivaheajal.

Läbitud sai ohutusalane täiendõpe ja Moodle´i õpikeskkonna koolitused ning kahe põneva koolituspäeva jooksul ammutati uusi teadmisi ja praktilisi oskusi keelekohvikute kohta.

32 | 360 KRAADI

Neljapäeval, 19. novembril

suurel vahetunnil aatriumis tähistame

MEESTEPÄEVA Palju põnevaid ülesandeid ja väljakutseid noormeestele.

Ida-Viru kultuuriloo tund viis õpilased Narva linnusesse, kus nauditi muuseumi uut väljapanekut ja saadi palju teada mitmesaja-aastase ajalooga linna kohta.

OOTAME JUL GET PEALEHAKK AMIST JA AKTIIVSE T OSAVÕTTU !

Meestepäeva ürituse korraldamine on Kätriin Küti ja Erli Leppiku praktiline töö.

360 KRAADI | 33

Allikad: Rita Marits ja Veli Rooger

Jõhvi Gümnaasiumi numbrimaagia 34 | 360 KRAADI

t 448 õpilast, neis -s JG ib p õ l a st Sel õppeaa noormeest.

283 neidu ja 165 l e esitati sel suve ss e id ss la k e ss Kümnendate . võeti 148 noort a im p p õ , st u d 254 sooviaval ides õpib kokku ss la k s te a d n e n Üheteistküm . ituriente on 143 157 õpilast ja ab st, neist 28 on e im in 3 5 id ja ta Koolis on töö s. avamisest alate li o ko k h e t a st ametis viis aa ab 1. noorem liige sa e ig kõ re e lip o o K mal on seks, kõige vane ta as -a 16 l ri a u jaan . Kõige noorem lg kü e h le .

5 6 tu käsil eluraama stane. Ta on üks aa 3 2 n o , k ah P õpetaja, Julia s JG neli aastata ta e p lõ , st e st la selle kooli vilist . Tema 11 tundi nädalas n o l lia Ju i. as g ta tab JG-s praegu õpetajatest töö in kolleegi.

13 ehk kuraditos kokku 95 198 as st aa d va e te d Õpetaja rvilised, kokku vä n o 2 6 6 2 t is e koopiat, n eri isele kulunud pab m a d n ju al p l o maksab ko 9,2580 eurot. eest aastas 1 24 , naasiumis seob m ü g i ik kõ is m Üks koht, us ära süüakse ühes ku on söökla, seal toiduportsu. keskmiselt 8500 on juba läbitud.

0 4 , va äe p 5 17 n Õppeaastas o ärast! juba 135 päeva p Suvevaheaeg on a!

Edukat teekond

Jõhvi Gümnaasiumi nimemaagia

JG-s õpib k aks samanim elist õpilas tähendab, t, see et meil on kaks Diana Ivanovat.

Diana on ne idude hulg as suhtelise populaarne lt eesnimi. Ko olis õpib pr aegu 8 Dianat. Kõ ige enam o n meil aga Anastassia sid, erineva id kirjapilte saame kok ar vestades ku paarküm m e nd sellenim Tosina jagu elist. on Dari( j)a sid, Jelizave Noormees tasid on 10 test on kõig . e enam Vad islave, 12, Nikitasid on 11 ja Maksim i-nimelisi 8 .

Kooli tööta jate hulgas on sarnase paarikaupa id nimesid – meil on k a k s Priitu, kaks kaks Natalj Olgat, at, kaks Jele nat, kaks Ta tjanat ja kaks Erikat.

360 KRAADI | 35

Sel aastal tähistasid õpetajad oma ametipäeva kahel korral.

5. oktoobril, kui oli ametlik õpetajate päev, ei saanud abituriendid koroonaviiruse tõttu tunde anda. Seepärast tähistati seda päeva teistkordselt 16. oktoobril, mil õpilased tegid õpetajatele suurepärase kontserdi, kinkisid igale õpetajale tänusõnadega küpsise ning soovide käepaela.

Et abituriendid saaksid segamatult gümnaasiumis toimetada, osalesid õpetajad sel päeval Kersti Võlu koolituskeskuses toimunud koolitusel.

36 | 360 KRAADI

Erich Pullerits oli direktoriks Õpetajate päeval võttis kooli juhtimise üheks päevaks enda peale abiturient Erich Pullerits.

Tekst Erika Prave Fotod Jacek Uustal

Erich, mis plaan selle õpetajate päevaga on?

Võtta olukord koolis üheks päevaks enda kontrolli alla.

Mis on sellel päeval koolis teisiti?

Olen kindel, et selle päeva noored õpetajad teevad huvitavaid tunde, usun, et see on võimalik.

Mida teeksid siis, kui oleksid päriselt kooli direktor?

Püüaksin õpilaste oskuseid ja potentsiaali enam ära kasutada. Mulle tundub, et meie koolis on väga palju andekaid ja võimekaid õpilasi, kuid seda ressurssi ei kasutata täielikult ära. Õpilastel võiks olla enam võimalusi ise teha.

Kuidas? Üks variant on teha enam loovaid tunde. No näiteks: võiks minna õpilastega parki maalima või pühendada tunnist enam aega arutlusele või väitlusele. Praegu on nii, et sageli ei saa aru, mis tund see on, igal pool istume ühtemoodi õpikute taga. Arutlusi, diskussioone võiks enam olla. Õpilased saaksid end avada ja arvamust avaldada.

Ilmselt leiaks ma enam võimalusi õpetajate ja õpilaste omavaheliseks tunniväliseks suhtluseks koolipäeva sees. Praegu istub suurel vahetunnil iga üks oma nurgas ja suhtlust eriti ei toimud.

No millise kännu taha see Sinu meelest jääb?

Võib-olla oodatakse enam toetust ja julgustamist, mõnel juhul. Või ei ole konkreetset eestvedajat, kes teisi sütitaks. Äkki oleks abiks see, kui keegi käib idee välja, siis see viiaksegi ühiselt ellu.

Vahetunnis võiks rohkem tegevusi olla, no näiteks teisel korrusel on pinksilaud, seda kasutatakse üsna aktiivselt. Võib-olla oleks mängijaid veelgi enam, kui toimuks pinksiturniir. Muidugi võiks õpilased ise ettevõtlikumad olla, et oma ideid ellu rakendada. • 360 KRAADI | 37

Fotod Jacek Uustal, Dana Kalašnikova ja Kadri Keerme

Õpetajate päev

HETKI ÕPE

TAJATE PÄ

5. O K T O O

EVAST

BRIL JA 16. O K T O O BRIL.

38 | 360 KRAADI

Sorteerime prügi Uuest perioodist alates saab koolis sorteerida prügi – eraldi prügikast on biojäätmetele, pakenditele, paberile ja papile ning olmejäätmetele.

Tekst Riina Vaht, JG füüsikaõpetaja Foto Erika Prave

Taarat on juba varem eraldi kogutud. Prügikaste on koolis kaheksas kohas, igal on kleeps infoga, mis jäätmeid sinna panna.

Kui sulle jääb silt selgusetuks, siis tõsta pilk seinale ja loe jäätmete sorteerimise juhendit.

Oleme kõik keskkonnasäästlikud ja rohelise mõtteviisiga.

360 KRAADI | 39

Kirill Volkovi salto Foto: Kadri Keerme 40 | 360 KRAADI