360 kraadi

JÕHVI GÜMNAASIUMI AJAKIRI 2/6 2021

K

R

A

A

D

I

Kallis lugeja!

Kevad on käes ja see tähendab, et nüüd on just see õige hetk, et võtta natuke aega selleks, et puhata ja täita aega kooli ajakirja lugemisega.

Värskes numbris on palju põnevat. Uus ajakirjas räägime palju spordist ja selle tegemisest koroona ajal. Õues liikumine ja sportimine on hea vaheldus arvutiekraani taga istumisele. Kaasõpilased jagavad meiega enda uurimistööde kirjutamise kogemusi, siin on humoorikaid artikleid ja veel terve hunnik kaasakiskuvat materjali, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Lehitsedes väljaannet, saate tutvuda meie koolipere liikmetega lähemalt ja saada nendest midagi uut teada.

Jõhvi Gümnaasiumi ajakiri

360 kraadi

Toimetus: Katrin Alt Ksenia Borodkina Margit Hiiesalu Anastassia Jegorova Dana Kalašnikova Ksenia Koveiko Laura Larens Liisbet Metsatalu Robert Pekin Aleksandr Petrov Melisa Puura Juhendaja Erika Prave

Vaatamata sellele, et oleme kodus, ei tasu kindlasti unustada sellest, kuivõrd tähtis on olla rõõmsameelne ja kuulata iseennast. Kui tunnete, et soovite maiustust, siis võtke ja sööge, hea meel koosnebki väikestest rõõmudest. Leidke endale põnev hobi ja nautige seda. Ka hobidele pühendame ajakirja ruumi.

Loodetavasti tõstab ka kaasakiskuvate artiklite lugemine teie tuju ja annab võimaluse natukene lõdvestuda praegusel keerulisel distantsõppe ajal. Vaadakem elu positiivsest küljest ja ärge kaotage lootust! Kui usud sellesse, mida hoiad enda hinges, see kindlasti hakkab täituma.

Muidugi ootame teie kommentaare ja ettepanekuid. Nautige lugemist!

KSENIA KOVEIKO

360 KRAADI | 3

ABITURIENDID Soovime abiturientidele ilusat elu edaspidiseks.

Täna aga vaatame tagasi nende gümnaasiumiaastatele.

Fotod kooli arhiivist

4 | 360 KRAADI

Kaheteistkümnendate klassid klassijuhataja LEILI METSATALU: Mäletan meie esimest kohtumist, kolm aastat tagasi septembris. Kõik oli uus. Meile kõigile.

Ka mulle, sest see oli minu esimene koolisügis õpetajana. Minu õpilased istusid väga püüdlikult sirgete selgadega aktusel, hoides endiste koolikaaslastega punti. Nad olid ikka päris lapsed, võin ma täna öelda.

Veel võin öelda, et see kolmeaastane ühine teekond on olnud minu jaoks täis üllatusi. Jah, minu õpilased on mind pidevalt üllatanud. Sõna otseses mõttes. Oma nutikuse, teadmiste, vastutustundlikkuse, avatuse, headuse ja loovusega. Mäletan näiteks Halloweeni pidu, kus noormehed valges ja tüdrukud mustades kleitides valsirütmis liuglesid.

Tänavused abituriendid on väga viisakad, neil on hea lastetuba, see tähendab, et ma pole kunagi pidanud tegema neile märkust halva käitumise või ropendamise pärast.

Ja kui ka on olnud tõsisemaid hetki, siis ka need on olnud seotud loovusega, mis pole alati kõige positiivsemal moel rakendust leidnud.

See lend on olnud väga julge enda teadmisi proovile panema, ükskõik mis konkursi või võistlusega on tegu olnud, ikka on olnud keegi, kes on end sellel edukalt esinenud. Õpilaste teadmishimu päädib kooli lõpus 35 medaliga, millest 11 on kuldsed.

Minu õpilased on väga head suhtlejad ja nad avatud inimesed. Jään alati mäletama meie vestluseid, mõnikord ka väga isiklikel teemadel.

Soovin, et te saaksite elus hakkama ja oleksite lihtsalt õnnelikud!

Edukus ei alga tutvustest, vaid haridusest, haritusest ja töökusest, eneseusust ja austusest enda ja teiste vastu.

Aitäh, Teile, mu armsad, selle huvitava teekonna eest, mida jagasime.

360 KRAADI | 5

6 | 360 KRAADI

360 KRAADI | 7

Abiturientide 11 nõuannet

jääjatele ja eelkõige tulevastele kümnendikele Soovitusi andsid 2020/21 aasta abituriendid, kirja pani need ROBERT PEKIN

ESITEKS Ära karda konsultatsiooni! See on loodud sinu abistamiseks, mine alati nõu küsima. Eriti matemaatikas.

TEISEKS UPT-e pärast ei tasu põdeda, kui süvened, võtab see kardetust vähem aega.

AGA tasub kindlasti läbi mõelda teema ja valida juhendaja, seega: ärge jätke UPT-d viimasele hetkele.

KOLMANDAKS Muusikaga tegelemine võtab hulga aega, korra aastas tuleb kirjutada pikk retsensioon. Pane tähele! Kui täidad kohusetundlikult päevikut ja osaled üritustel, on võimalus, et pääsed retsensiooni kirjutamisest.

NELJANDAKS Erinevates suurtes projektides osalemisega teenid nii-öelda dividende, Sul võib tekkida võimalus vabaneda neljandast (kooli) eksamist ja sul on lihtsam astuda ülikooli. Projektid liidavad sind ka koolikaaslastega ning annavad väärt kogemuse.

VIIENDAKS Osalege kooliüritustel, muidu magate maha palju meeldejäävat.

Just nimelt osalege, see võib avada sinu silmad, saad teada, mis sind tõesti huvitab, saad proovida end erinevates valdkondades KUUENDAKS Tatar. Kõige levinum toit koolisööklas.

SEITSMENDAKS Üritage esimesel aastal saada rohkem positiivseid hindeid kui soovite lõpetada kolmedeta. Hiljem on raskem saada soovitud tulemust.

KAHEKSANDAKS Kehaline ja selle raames päeviku täitmine on oluline. ÜHEKSANDAKS Ärge häbenege uute inimestega koolis tuttavaks saada. AGA ärge lootke teistele. Tee ise ja ole endas kindel.

KÜMNENDAKS Matemaatika. See on aine, mis on teiste ainetega võrreldes väga mahukas. Ole selleks valmis. ÜHETEISTKÜMNENDAKS Eksamid. Hakka nendeks valmistuma esimest päevast peale, ja ka siis oled juba hiljaks jäänud. Elukutset võid valida pärast eksamite andmist, sest sisseastumiseksamid on peaaegu kõik samad.

8 | 360 KRAADI

360 KRAADI | 9

Emakeele eksamil 19. aprillil.

Eksamiralli täies hoos ja lõpukell Soovime abiturientidele ilusat elu edaspidiseks.

Täna aga vaatame tagasi nende gümnaasiumiaastatele.

Foto Erika Prave

Abiturientidel on tänaseks selja taga juba eesti keele eksamid. Nii emakeele kui võõrkeele oma.

Ees on veel inglise keel ja matemaatika.

Ehkki tänavu oleks saanud gümnaasiumi lõpetada ka ilma riigieksamiteta, on otsustanud enamik meie kooli abiturientidest oma teadmised siiski proovile panna. Eksamid toimuvad koolis erinevaid turvameetmeid järgides.

Hoiame teile pöialt ja soovime häid tulemusi!

10 | 360 KRAADI

Nii, meie abituriendid on nüüd targemad kui iial enne ja ilmselt ka kunagi hiljem. Vähemalt teoreetiliselt teavad nad enda kaheteistkümnendal koolikevadel erinevatest ainetest üsna palju. Õppetöö finišijooneks oli lõpukell. Kohtuti Zoomi keskkonnas, kus üksteisele sõbralikult lehvitati ja kuulati direktor Tatjana Aida, õppejuht Kristelle Kaarma ja üheteistkümnendike häid soove.

Siinkohal on paslik tsiteerida klassikuid, kes teavad, et iga lõpp ei ole muud kui algus uus.

KÜLLI KALLAS: UPT peab õpilasele huvitav olema UPT on nagu hiiglaslik laev, mis seab oma nina stardijoonele kooliaasta alguses ja hakkab siis läbi tormide ja raju või täieliku tuulevaikuse sadamasse seilama, pardal erinevaid laevnike nii hoolsaid ja püüdlikke, aga ka laisku ja ükskõikseid.

Oma teekonnal kohtuvad nad igasuguste raskuste ja põnevuste ja rõõmudega. Siis korraga saab teekond läbi – laev randub ja kõik jõuavad sadamasse. Igaüks saab tasu just sellise nagu tehtud töö ja nähtud vaev lubab. Äsja lõppenud UPT teekonnast räägib selle laeva loots õpetaja Külli Kallas.

Tekst ALEKSANDR PETROV Foto erakogust

Kuidas valida hea teema õpilasuurimuse ja praktilise töö jaoks?

Teema valimise juures on minu hinnangul kõige olulisem see, et õpilane ise tunneks teema vastu huvi. Praktika näitab, et sellised tööd on kõige tugevamad ja õpilane ka ise saab töö kirjutamise käigus kõige rohkem teadmisi.

Teine kriteerium on kindlasti see, et teema võimaldaks midagi uurida/praktiliselt teha. Kursusel „Uurimistöö alused“ otsime uurimisprobleemi/ praktilise töö probleemi – see tähendab, et peab leiduma teemaga seoses miski mida me ei tea, midagi mis on puudu. Ehk siis teisisõnu peame suutma vastata küsimusele, MIKS me seda tööd teeme. See võimaldab meil sõnastada töö

eesmärki ja reaalselt ka töö valmis teha. Kindlasti peab probleem puudutama ka teisi inimesi/ühiskonnagruppe, mitte ainult autorit ennast.

Kui kõik on teema kohta teada ja tehtud, siis tuleks valida mõni teine teema. Ei ole ju mõtet uuesti jalgratast leiutada. Aga samas ei tasu ka karta – pea alati leidub probleem, tuleb see lihtsalt üles leida.

Milline on Teie arvates kiiduväärt õpilasuurimus ja praktiline töö?

Kiiduväärt on minu hinnangul iga uurimistöö või praktiline töö (edaspidi UPT) mille valmimisse on autor maksimaalselt panustanud.

360 KRAADI | 11

UPT tegemise käigus õpitakse seadma eesmärke, leidma usaldusväärset informatsiooni, oma mõtteid teaduskeeles kirja panema, andmeid analüüsima ning allikatele viitama.

Külli Kallas.

Kas ja miks on kasulik uurimis- ja praktilise töö tegemine?

Millise hinde Te tänavusele UPT-de kaitsmisele annate ja miks?

Usun, et UPT planeerimine ja läbiviimine on kindlasti arendav kogemus. Kui ei oleks, siis seda me ka õppekavast ei leiaks. UPT tegemise käigus õpitakse seadma eesmärke, leidma usaldusväärset informatsiooni, oma mõtteid teaduskeeles kirja panema, andmeid analüüsima ning allikatele viitama.

UPT kaitsmine toimus tänavu teist aastat järjest Google Meet keskkonnas ning kui tuleb kaitsmist hinnata, siis see hinne on kindlasti „5“. Õpilased olid kenasti ette valmistunud ning komisjonide töö oli hästistruktureeritud ja sujuv.

Sama oluline on aga ka see, et õpilased saavad töö valmimisel eduelamuse, koostöökogemuse (suhtlemine juhendajaga, paaristöö puhul oma kaasautoriga) ning arendavad oma ajaplaneerimise oskusi.

Kui hea on selle aasta õpilastööde keskmine lõpptulemus võrreldes eelmiste aastate lõpptulemustega?

Hinnete juures on olukorda sama mis varasematel aastatel – suurem osa oma tööd kaitsvatest õpilastest said hindeks „hea“ ehk „4“ või „väga hea“ ehk „5“. 94 õpilast, ehk enamus 146-st sel õppeaastal kaitsmisele oodatud noorest, kaitses oma töö hindele „5“ ning kaheksa neist teenisid lausa maksimumpunktid (100 punkti). Kasutan siin teadlikult sõna „teenisid“, sest 100 punkti saada on suur töö ning nõuab õpilase poolt pühendumist ja pingutust.

12 | 360 KRAADI

Millised teemavaldkonnad osutusid populaarseteks õpilaste seas? Ühtegi kindlat teemavaldkonda siin välja tuua ei saa. Küll tehti üsna palju praktiliste tööde raames erinevaid tunde. Uurimistööde juures on iga aasta valitud ka toitumisega seotud teemasid ning tubaka- ja alkoholitoode tarbimisega seonduva uurimine pakub õpilastele jätkuvalt huvi.

Eriti õnnelik olen ma selle üle, et sel õppeaastal käivitus ka kaks õpilasfirmat.

Mis oli sellel aastal kõige raskem seoses distantsõppega?

Kõige keerulisem oli ilmselt õpilastel, kes olid valinud praktilise töö raames mõne ürituse/ spordivõistluse korraldamise. Õppeaasta sees oli teatavasti perioode, kus me polnud kindlad, kui kaua saame koolis veel viibida. Väga mitmel korral oli õpilastel tarvis oma plaane ümber teha ning

Laura Larens kirjutas raamatu Otsustasin UPT raames kirjutada raamatu “Minu aasta Hollandis”, kus räägin oma vahetusaastast Hollandis.

mõnel noorel jäigi praktiline töö ka seetõttu tegemata, neil on võimalus oma töö lõpetada ja kaitsta järgmisel õppeaastal.

Millised olid õpetajate peamised rõõmud ja mured?

Kindlasti pakuvad rõõmu õpilased, kes juba õppeaasta alguses oma tööga usinalt pihta hakkavad ning ise aktiivselt juhendajaga kontakti otsivad. Tavapäraselt on nende noorte tööd ka lõpuks väga kõrge kvaliteediga.

Muret tekitavad need noored kes UPT-ga ei tegele ning ka juhendajaga ühendust ei võta – sellisel juhul ei saa ka juhendaja abiks olla. Iga õpetaja siiski soovib eelkõige seda, et õpilane oma UPT kenasti tehtud saaks.

Kuidas ennetada levinumaid vigu töö kirjutamisel?

Juhendajaga suhtlemine + „Uurimistöö alused“ tundides kaasategemine + pidev tööga tegelemine = edukas UPT

Kirjutamisse hüppasin pea ees sisse, ei teadnud, kuidas kirjutada, mis programme kasutada ning millest üldse alustada. Aasta aega rääkisin peamiselt ainult hollandi ning inglise keelt, sellepärast eesti keeles kirjutamine oli päris suure väljakutse.

Kõige raskem hetk oli siis, kui motivatsioon kadus ära, et raamatut edasi kirjutada. Kuna UPT tähtaeg aina lähenes, tuli hakata aina kiiremini tegutsema ning lugude kirja panemine ei pakkunud enam nii palju mõnu kui alguses, sest iga vaba hetk tuli raamatule pühendada. Hetked, kui valmis raamatukaas ja enamus tekstist ning pildid olid paigas, olid kõige meeldejäävamad. Tekkis tunne, et kirjutamine on ikkagi asja ette läinud ning valmimas on just minu raamat. Raamatu kujundamine oli väga tore, mõte jooksis ning läks ludinal. Raamatu loomine ei ole kindlasti lihtne, aga olles läbinud selle protsessi, saan ka teistele soovitada raamatu kirjutamist. See arendab keeleoskust ning on tore saavutusena kirjas. •

Raamatut saab lugeda siit https://issuu.com/ lauralarens/docs/ hollandis

Mis Teile kõige rohkem meeldib UPT kursuse õpetamisel?

UPT-de kirjutamise juures on esialgu üsna palju segadust – peab aru saama töö struktuurist ning enam ei piisa õpilase enda arvamusest, vaid peab töötama palju ka allikatega. See tekitab paljude jaoks alguses ette justkui müüri ning ei osata pihta hakata. Ühel hetkel kursuse jooksul saadakse aga sellest seisakust üle ning „pall hakkab veerema“. Usun, et kõige rohkem mulle meeldibki see, kuidas alguses segaduses olnud noored saavad oma müürist üle ning teevad valmis toreda töö. Ehk siis teisisõnu on väga hea tunne näha õpilaste arengut. • 360 KRAADI | 13

Mis on lavahirm ja kuidas võib sellest üle saada?

Aleksandra Širobokova uurib enda uurimistöös kaasõpilaste teadmisi lavahirmu kohta, alljärgnevalt annab ta enda tööst ülevaate ja soovitused, kuidas võib lavahirmust üle saada.

Uurimistöö raames palusin õpilastel vastata lavahirmu puudutavatele küsimustele. Minu küsimustiku tulemuste põhjal selgus, et 95% vastanud õpilastest on lavahirmuga kokku Õpilaste assotsiatsioonid puutunud. lavahirmuga on erinevad. Kõige populaarsed on ärevus, kartus, stress, närvilisus. Kui aga rääkida põhjustest, siis on suur valik. Kõige Aleksandra Širobokova uurib enda uurimistöös levinud on ebaõnnestumise ja teiste kaasõpilaste teadmisi lavahirmu kohta, alljärgnevalt inimeste arvamuse kartus, kuna kõik annab ta enda tööst ülevaate ja soovitused, kuidas tahavad end paremast küljest näidata.

Mis on lavahirm ja kuidas võib sellest üle saada?

võib lavahirmust üle saada.

Viimases küsimuses pakkusin ma õpilastele Uurimistöö raames palusin õpilastel vastata ise kirjutada ettepanek, kuidas võib lavahirmu puudutavatele küsimustele.

Minu lavahirmust üle saada. Paljud vastanud küsimustiku tulemuste selgus, et harjutamine on95% õpilased arvavad, et põhjal vastanud Õpilased õpilastestmärgivad, on lavahirmuga kokku edutegur. et positiivne Õpilaste assotsiatsioonid puutunud. mõjutab mõtlemine väga nende esinemist. lavahirmuga erinevad.

Kõige populaarsed Kui inimene on mõtleb, et tal võib midagi on ärevus, kartus, närvilisus. ebaõnnestuda, siis stress, nii juhtuski.

OlidKui kaaga ettepanekud nagu pähe sõprade rääkida põhjustest, siistuupimine, on suur valik.

Kõige toetus ja avaliku koolitus. ja teiste levinud on esinemise ebaõnnestumise

inimeste arvamuse kartus, kuna tahavad end paremast küljest näidata.

kõik

Viimases küsimuses pakkusin ma õpilastele ise kirjutada ettepanek, kuidas võib lavahirmust üle saada. Paljud vastanud õpilased arvavad, et harjutamine on edutegur. Õpilased märgivad, et positiivne mõtlemine mõjutab väga nende esinemist.

Kui inimene mõtleb, et tal võib midagi ebaõnnestuda, siis nii juhtuski. Olid ka ettepanekud nagu pähe tuupimine, sõprade toetus ja avaliku esinemise koolitus.

14 | 360 KRAADI

Mis on lavahirm?

Lavahirm on tavaliselt hirmude kompleks, mille peamine kartus on teiste inimeste arvamus. Lavahirm on ka paljudes erinevates olukordades ette tulev ülemäärane ärevustunne oma esinemise suhtes. Lavahirm algab sageli enne esinemist. Tavainimene muretseb oma maine pärast mitte vähem kui professionaalne kõneleja.

Tihti see esineb otsustusvõimetutel inimestel, kes pole oma võimetes kindlad.

Mis on lavahirm?

Kuidas v ül Ületa hirmu

Mida enam on eduelamu hoolimata olukorrast, mis midagi hullu, seda kindla hirmuta. Tuleb tähele pan takistus, vaid hirm ebaõnne

Iga ebaõnnes ja otsusekind

Miljonäriks saanud inimese oma eesmärkide nimel kaa kuidas ebaõnnestumise hir kõige hullem, mis juhtuda s ei juhtuks.

Kuid

Lavahirm on tavaliselt hirmude Harjutavend kompleks, mille peamine kartus on siis on hirm Ület teiste inimeste arvamus. Lavahirm on Keskendu Mida enam en o hoolimata oluk ka paljudes erinevates olukordades isikuomadus Pane kirja midagi vähemalthullu, 5 isikuo ette tulev ülemäärane ärevustunne Tuleb imetlevad. hirmuta.

Kehtib reegel, et h mida meil takistus, ei ole, vaidvaid sellel oma esinemise suhtes. Lavahirm algab mitte sellele, mida me ei os sageli enne esinemist. Tavainimene Igasuue oskame ja milles oleme keskendu oma voorustele! muretseb oma maine pärast mitte ja ot Meenuta edu Miljonäriks saa vähem kui professionaalne kõneleja.

Meil kõigiloma on valida, mida eesmärkid Tihti see esineb otsustusvõimetutel asju vaid siis, kui neid pide kuidas ebaõnne eduelamused mitte äpardum kõige hullem, inimestel, kes pole oma võimetes ei juhtuks. Ära oota esin kindlad.

Harj Sa saad heaks esinejaks igal juhul, kui ole!

Kui Su ei ole võimalik esineo Sul on piisav soov selleks saada ning siis

Sinu soov ületab Sinu vaimse laiskuse ja mugavuse!

ja ära oota, vaid õpi nautida

Kesk isiku

Räägi südam

Pane kirja vähe imetlevad. Keh mida meil ei ol mitte sellele, m oskame ja mill keskendu oma

Mee

Meil kõigil on v asju vaid siis, k eduelamused m

Sa saad heaks esinejaks igal juhul, kui Sul on piisav soov selleks saada ning Sinu soov ületab Sinu vaimse laiskuse ja mugavuse!

Ära ole!

Kui Su ei ole võ ja ära oota, vai

Rääg

Mis on lavahirm?

avahirm on tavaliselt hirmude ompleks, mille peamine kartus on eiste inimeste arvamus. Lavahirm on a paljudes erinevates olukordades tte tulev ülemäärane ärevustunne ma esinemise suhtes. Lavahirm algab ageli enne esinemist. Tavainimene muretseb oma maine pärast mitte ähem kui professionaalne kõneleja. ihti see esineb otsustusvõimetutel nimestel, kes pole oma võimetes indlad.

Sa saad heaks esinejaks igal juhul, kui Sul on piisav soov selleks saada ning Sinu soov ületab Sinu vaimse laiskuse ja mugavuse!

Kuidas võib lavahirmust üle saada? Ületa hirmu korduvalt ja kogu eduelamusi!

Mida enam on eduelamusi või edukogemusi ja mõistmist, et hoolimata olukorrast, mis meile üldjuhul hirmu tekitab, ei juhtu midagi hullu, seda kindlamad saame olla, et saame elada ilma hirmuta. Tuleb tähele panna, et mitte ebaõnnestumine ise ei ole takistus, vaid hirm ebaõnnestumise ees.

Iga ebaõnnestumine teeb Sind tugevamaks ja otsusekindlamaks. Julge edasi liikuda!

Miljonäriks saanud inimesed pole mängurid, kuid nad on alati valmis oma eesmärkide nimel kaalutletud riske võtma. Üks hea võimalus, kuidas ebaõnnestumise hirmust üle saada, on küsida endalt: “Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab?” Seejärel pead korraldama nii, et see ei juhtuks.

Harjutavend tegema asju, mida kardad, siis on hirm kindlale surmale määratud!

Keskendu enese positiivsetele isikuomadustele!

Pane kirja vähemalt 5 isikuomadust, mida Sina ise ja teised Sinu juures imetlevad. Kehtib reegel, et me ei tohi keskenduda elus mitte sellele, mida meil ei ole, vaid sellele, mis meil on. Me ei tohi elus keskenduda mitte sellele, mida me ei oska või milles oleme nõrgad vaid sellele, mida oskame ja milles oleme suurepärased. Jäta rahule oma puudused, keskendu oma voorustele!

Meenuta eduelamusi mitte äpardumisi!

Meil kõigil on valida, mida mäletada, mida unistada. Mäletame me asju vaid siis, kui neid pidevalt kordame. Vali kordamiseks eduelamused mitte äpardumised.

Ära oota esinemist, tegele muuga, lihtsalt ole!

Kui Su ei ole võimalik esineda esimeste hulgas, siis tee endale heategu ja ära oota, vaid õpi nautida hetke.

Räägi südamest, mitte mälust!

360 KRAADI | 15

UPT MARDIPÄEVAST

Töökuse ja sihikindlusega on kõik võimalik!

Viisime praktilise töö raames Jõhvi Põhikoolis I kooliastme õpilastele läbi tunni teemal „Mardipäev Eesti rahvakalendris”. Otsustasime võtta mardipäeva teema, sest oleme väga huvitatud Eesti ajaloost ja traditsioonidest ning samuti tahtsime end proovile panna õpetaja ametis.

Tekst Polina Ignatjevskaja 11. c ja Karina Kutsjak 11.c Foto erakogust

16 | 360 KRAADI

Esialgu muretsesime väga, kuidas kõik läheb, sest meil polnud mingit kogemust selles valdkonnas.

Enne tunni läbiviimist valmistusime hoolikalt, hankisime informatsiooni nii internetist kui ka raamatutest. Samuti viisime ennast kurssi erinevate tunni läbiviimise metoodikatega ning meie valik kaldus üld- ja aktiivõppe meetodite poole. Saime teada, mida need endast kujutavad ja kuidas neid võiks meie tunnis kasutada. Seejärel koostasime nende järgi ülesanded ning õppeaineteks valisime eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse.

Kõige raskemaks etapiks nii füüsiliselt kui ka vaimselt oli tunni läbiviimine 3. klassi õpilastele. Enne tunni algust närvitsesime, kuid tegelikult selgus, et seda polnud üldse vaja. Kui tunniga alustasime, siis unustasime kohe kõik mured. Õpilased olid aktiivsed ja töökad ning kuulasid meid tähelepanelikult. Meie antud ülesanded lahendasid nad väga kiiresti, ainult mõningate ülesannete

lahendamisega tekkisid väikesed probleemid.

Saime aru kui raske on õpilaste tähelepanu võita ja kõike põhjalikult seletada.

Meie tööprotsess oli päris pikk ja keeruline, aga saadud tulemus oli seda väärt. Me saime positiivset tagasisidet, aga peame kõige tähtsamaks, et andsime palju positiivseid emotsioone nii õpilastele kui ka nende klassijuhatajale.

See on esimene taoline praktiline töö, mis on tehtud Jõhvi Gümnaasiumis. Soovime ka teisi õpilasi julgustada, et nad viiksid läbi sellist tüüpi töid. Saate sellest väga palju uusi kogemusi ja oskusi nagu kannatlikkus, inimeste tähelepanu saavutamine, enesekindlus ja vastutustunne ning hakkate aru saama ja väärtustama õpetaja tööd.

Kui arvate, et teil midagi välja ei tule ja te sellega hakkama ei saa, siis muretseda pole vaja. Nagu näitab meie kogemus, siis töökuse ja sihikindlusega on kõik võimalik. • 360 KRAADI | 17

Duell 18 | 360 KRAADI

Duell konflikti lahendajana Tekst FJODOR DERBNEV 11.a Fotod: internetist

„Duell vene kultuuris konflikti lahendamise viisina”, oli vene keele e-tunni teema, mille viisin läbi praktilise töö raames.

väga aktiivsed. Viktoriini tulemused näitasid, et õpilased omandasid materjali hästi. Tagasiside küsitluse järgi meeldis viktoriin kõige enam.

Duell on kahevõitlus, mis toimub vastavalt eelnevalt kokkulepitud reeglitele või vastavalt kehtivatele tavadele, mis tagavad võitluses osalejatele võrdsed tingimused ja eduvõimalused.

Duelli mõte oli au kaitsmine ja taastamine. Duellid toimusid harilikult aadlike, ohvitseride, akadeemiliste isikute vahel, kirjeldab kirjandusteadlane Juri Lotman.

Tunni lõpus vastasid õpilased anonüümsele küsimustikule, mille eesmärk oli teada saada nende arvamus tunni kohta. Küsimusele “Kas sulle meeldivad online-tunnid rohkem kui tavalised tunnid?” vastas kolmveerand õpilastest, et neile meeldivad kontakttunnid rohkem. Põhjusena toodi välja, et online-tunni ajal on raskem keskenduda, keerulisem on omandada õppematerjali ning õpilaste jaoks on tähtis vahetu kontakt õpetajaga. Veerand õpilastest vastas, et online-tunnid meeldivad neile rohkem, kuna nad on interaktiivsemad ning mõnedes ainetes online´i vahendusel on kergem õppida.

Tunni läbiviimisel kasutasin erinevaid digivahendeid nagu näiteks Padlet, Google´i esitlus, LearningApps, Quizziz ning Google´i vormi.

Tunni alguses soovisin tead saada, mida duellist üldse teatakse. Selleks esitasin kolm küsimust: 1. Mida teate selle teema kohta?

2. Mida soovite selle teema kohta teada saada?

3. Mida olete selle teema kohta teada saanud?

Tunni alguses palusin õpilastel kahele esimesele küsimusele vastates täita Padlet tahvli kaks esimest osa. Seejärel pidi iga õpilane nimetama ühe fakti, mida ta duellist teab ning seda, mida ta tahaks teada saada.

Kokkuvõttes õpilastele antud tund meeldis.

Nende sõnul oli see hea vaheldus igapäevasele õppetööle. •

Relvad

Tunni järgmises osas kasutasin Google´i esitlust.

Sellega ilmestasin duelli kohta käivat ettekannet.

Esitlus sisaldas teksti, fotosid, skeeme, videofaile. Õpitu kinnistamise eesmärgiks ning enesekontrolli harjutuseks oli LearningApps ülesanne, seda lahendades tuli leida vasted sõnade ja definitsioonide vahel. Pärast ülesande täitmist pidid õpilased saadud tulemused suuliselt esitama.

Tunni eelviimane ülesanne oli Quizziz´is koostatud viktoriin. Õpilased olid viktoriini lahendamisel 360 KRAADI | 19

Meie koolis hinnatakse omapära Tekst RITA RAZVAROVA 11c Fotod: internetist

20 | 360 KRAADI

Meie gümnaasiumi õpilased hindavad välimuses isikupära ja individuaalsust ja ei põe seepärast, kui nende välimus pole juhtumisi nii-öelda üleüldiste ilustandarditega kooskõlas, selgus ilustandardite teemal tehtud uurimistööst.

Oma uurimistöös tahtsin teada saada, kas meie koolis esineb inimestel ebakindlust ilustandardite järgimise tõttu, see tähendab, kas õpilased tunnevad end halvasti, sest ei näe välja sellised nagu modellid ajakirja esikaanel. Õpilaste vastustest selgus, et meie gümnaasiumi õppijad on tublid ning enamik meist ei tunne end inetuna ega muretse seetõttu, et välimus pole nii-öelda standardiga kooskõlas. Meie gümnaasiumis on standardiks olla see, kes ise oled ja tahad, olla individuaalne ja omapärane. See on loomulikult väga hea olukord, minu arvates.

Meie gümnaasiumis on standardiks olla see, kes ise oled ja tahad, olla individuaalne ja omapärane.

Oli päris huvitav lugeda meie kooli õpilaste arvamusi sellel teemal. Üks õpilane tõi esile vanasõna: „Rõivas rõivaks, aga meest tuntakse tarkusest”. Olen sellega nõus ning mul on väga hea meel, et meie kooli õpilased, kes suhtuvad ilunormidesse mõistlikult ja adekvaatselt.

Kõik on näinud reklaame, kus esinevad perfektse välimuse ja kehaga kaunid modellid. Miks meie sellised ei ole? Sest reklaami ülesanne on panna inimene mingit teenust või kaupa ihalema: „Osta see kleit ja sa näed niisama kaunis välja,“ hõigatakse reklaamis. Üldjuhul me ei pööra tähelepanu sellele, et seda kleiti on arvutiprogrammiga tuunitud ning see ei näe tavalisel kehal sama kaunis välja.

Loodan, et oma tööga panin Teid mõtlema sellele, mis on tõesti ilus! Armasta ennast ja teisi! Kauneim asi inimeses on ikka tema naeratus. • 360 KRAADI | 21

Markos Liivrand ketrab vabal ajal lõnga Umbes viis aastat tagasi hakkas 11.b klassi õpilane Markos Liivrand nuputama, mida teha oma koera Morrise kammimisel tekkinud karvaga, mida kogunes terve kotitäis.

Head kraami noormees ära visata ei raatsinud ja nii ta hakkas internetist otsima ideid, mida karva kuhjaga peale hakata, kuni leidis Youtube´ist video, kus tehti koerakarvadest lõnga.

Ja nii see alguse sai.

Tekst KATRIN ALT ja LIISBET METSATALU Fotod erakogust

Tänaseks on Markose hobist kirjutanud nii üleriigilised kui kohalikud lehed, ta on villast lõnga teinud televiisoris ning korraldanud õpetajatele ketramisteemalise loengu.

Noormehe kedratud sooja ja pehmet lõnga võivad soovijad endale tellida. Ning Markose UPT teemaks oli loeng- töötoa läbiviimine teemal: „Koeravillast lõnga tegemine”.

Ketramine on tohutult aega ja kannatust nõudev töö. Markos ütleb, et tüdimust ta sellest mingil juhul ei tunne, pealegi aitab põnev hobi vaba aega täita. „Kui ma ketran, siis ma ei istu telefonis.“ VOKK JA KÄSIKRAAS Kui nüüd istub Markos kedrates soliidse voki taga ja kasutab tööriistadena vanavanematelt saadud käsikraasi ja asplit, siis aegade alguses meisterdas ta vajalikud vahendid ise.

22 | 360 KRAADI

Koer ja karv, millest saab lõnga.

ja HOBI

Markos ütleb, et on saanud oma hobi kohta palju positiivset tagasisidet.

360 KRAADI | 23

Lõngad.

„Kui ma alustasin, siis meisterdasin ketramisvahendid ise, tegin need pintslivarrest ja CD-plaadist. Trummelkraasi tellisin välismaalt, ülejäänud vokiosad on ostetud või kingitud,“ selgitab Markos.

Ta teeb lõngasid koerakarvadest ja lambavillast.

Lambavilla ostab villavabrikutest, koerakarvu saab tuttavatelt või salongidest, võõraste inimeste käest, kes ise seda pakuvad.

LÕNGA TEGEMISE ÕPETUS

Esimene kedervars

24 | 360 KRAADI

Kuidas see lõnga tegemine siis ikkagi käib, palume Markosel kirjeldada. „Kõigepealt sorteerin koeravilla, siis pesen selle ära, peale seda kraasin koera-ja lambavilla kokku, siis ketran villa lõngaks, järgmiseks korrutan lõnga, siis ma kerin selle vihiks ja viimaseks pesen ära. Kui on vaja, peale seda protsessi, värvin ka lõnga. Kokku läheb kindlasti üle ühe päeva, sest villa kuivamine võtab kaua aega,“ annab Markos lühiülevaate.

ja HOBI

Meditatsioon see ei ole, sest siis oleks vaikust vaja, aga selle töö ajal ei ole vaikust.

Ta räägib, et ketramise ajal ei saa kõrvalisi tegevusi teha.

Isegi vaadata ei saa kõrvale, sest siis läheb ketramine sassi.

Seega, õppida sel ajal ei saa. Küll aga saab kedrates kuulata muusikat, raadiot, teha päevaplaani või mõtelda oma mõtteid. „Meditatsioon see ei ole, sest siis oleks vaikust vaja, aga selle töö ajal ei ole vaikust,“ ütleb Markos.

Mõnusast lõngast, mida Markos teeb, koob sokke-salle tema ema. Noormees ütleb, et tema kududa ei oska, see ei huvita teda, koob ema.

Milline on olnud sul kõige huvitavam villa saamise kogemus, uurime Markoselt. „Kui lugu minu hobist oli ajalehes, siis üks meesterahvas otsis mind interneti kaudu üles. Sai teada, kes on mu klassijuhataja põhikoolis. Kirjutas klassi­juhatajale, tema omakorda saatis kirja edasi mu emale ja nii saingi ma kliendi kirja kätte,“ meenutab Markos.

Kuidas peaksid talitama need, kes tahaksid sulle villa tuua?

No kõige parem oleks seda teha Facebooki kaudu, kirjutage mulle ja siis lepime juba edasises kokku. •

360 KRAADI | 25

Kiirmood on nagu kiirtoit.

26 | 360 KRAADI

Kiirmood kui mõtteviis Tekst ELIS TAPNER ja MARII ELYSE MEOS 11.a Fotod internetist

Tekstiilitööstuse kiire arenguga hoo sisse saanud kiirmood kinnitab mõtteviisi, et riided on lühiajaliseks kandmiseks. Viimaste aastakümnetega on kiirmoe kasutus tõusnud 400% võrra. Tekstiilitööstus kasutavad aastas triljoneid tonne vett ning meeletus koguses elektrit ja tekitavad CO2.

Me kõik vajame igapäevaseks eluks riideid, mõnel on neid rohkem kui teistel. Kiirmood on pannud aluse uuele mõtteviisile, mis on keskkonnas jaoks meeletult laastav. Mood muutub pidevalt, iga nädal või kuu on uued trendid ja uued liikumised. Kui firma tahab kasumit teenida, peab ta trendidega kaasas käima. Kuna kasvab nõudlus, peab kasvama ka tootmine, kuid tootmine on kerkinud niivõrd palju, et kõike ei jõuta ära müüa. Konkurents on rõivaste tootjate vahel suur. See kõik kasvatab probleemi, millele on lahendust raske leida.

LIIGNE TOOTMINE Liigne tekstiili tootmine ei ole aga ainsaks mureks.

Küsitav on ka see kuidas tekstiili luuakse. Selle saamiseks on kaks viisi: kas kasutada looduslikke või tehismaterjale nagu polüester.

Puuvill on väga nõudlik taim, see vajab kasvamiseks kindlat kliimat, pinnast ning palju vett. Ühe puuvillast T-särgi tegemiseks kulub 1500-2000 liitrit vett. Lisaks suurele vee kasutusele on probleeme ka mürkidega, mida puuvilla taimede kasvatamisel kasutatakse, suur osa nendest mürkidest imbub pinnasesse ning sealt edasi juba põhjavette. Lisaks võib osa mürkidest kiusse jääda ning

see põhjustab kandjale allergiat. Puuvilla plussiks on see, et seda saab ringlusesse tagasi panna.

Puuvillast riideid on võimalik lahti harutada ning uueks riideesemeks kududa. Seepärast võivad looduslikust materjalist riided olla kallimad.

Kunstlikult loodud kiud on valmistatud väikestes molekulaarse massiga ühenditest polümerisatsiooni teel. Selliste kiudude loomine on odavam ja rohkem eelistatud. Lisaks saab sünteetilist kiudu luua näiteks veekindlaks või hoopiski määrdumiskindlaks, mis sobivad igapäevaseks kandmiseks rohkem. Võrreldes looduslikku kiuga ei saa tehiskiude tagasi ringlusesse panna, kuna nende ümbertöötluse kadu oleks liiga suur.

Tootmisega seotud probleeme on veel. Töötajad rabavad nendes ettevõtetes 12-14 tundi päevas, teevad rasket ning ka vahel eluohtlikku tööd, mille eest nad saavad väga väikest palka. Tööandjad ei paku neile tervisekindlustust ehkki töötajad võivad kokku puutuda mürgiste kemikaalide või suure koormusega.

Viimaste aastate jooksul on taaskasutamine muutunud aina populaarsemaks ning juurde on tekkinud taaskasutuspoode. See aga pole lahendanud probleemi, milleks on 92 miljonit tonni raisatud ja ära visatud tekstiili aastas. Probleemi lahenduseks tuleb alustada selle juurest, see on tarbijatest ning samaaegselt vähendada tootmist. Kui nõudlus muutub väiksemaks, muutub ka tootmine väiksemaks. Kui meie tarbijatena oleme targemad, siis saame me ka keskkonda parandada. • 360 KRAADI | 27

Valmis gümnaasiumi mudel Tekst ALEKSANDER GAMANKO Foto: KONSTANTIN ZAITSEV

UPT raames meisterdasime gümnaasiumi mudeli, algselt plaanisime selle ümber ka haljastust teha, ent väheste oskuste tõttu loobusime sellest. Alljärgnevalt kirjeldame mudeli loomist.

Mudeli ehitamiseks peavad kõigepealt olema hoone joonised. Need saime Kadri Keermelt ja Rita Maritsalt. Joonise mõõtkava on umbes 1:200.

Otsustasime mudeli aluspõhja teha kipsplaadist ja ülejäänu ehitasime papist, kuna see on väga elastne ja mugav materjal mudeli tegemiseks ning seda on algajatel väga lihtne kasutada. Värvideks valisime burgundia, musta ja oranži. Meile tundus, et need värvid suudavad gümnaasiumi värvilahendust üsna hästi edasi anda.

Mudeli loomise esimeseks sammuks oli mõõtkava muutmine joonisteks, arvestades aluste ja seinte kõrgust, laiust ja muid mõõtmeid. Järgmise sammuna märkisime kipsplaadile mõõtmed ja lõikasime välja detailid. Peale seda liimisime kõik detailid järk-järgult kokku nii, et nii-öelda õmblusi,

28 | 360 KRAADI

ebakorrapärasusi ega liimi ei oleks näha. Võtsime tavalise papi, sellest lõikasime välja kipsplaadiga samade mõõtmetega osad/detailid. Lõpuks värvisime iga sellise papiosa vajaliku värviga ja kleepisime kipsplaadile.

Mudeli aluse jaoks lõikasime malli järgi kipsplaadist tüki. Aluse, seinad ja katuse sidusime superliimiga kokku. Tahaks lisada juurde, et esimese ja teise korruse vahel puudub alus ja mudel ise on seest õõnes.

Mudeli mõõtmed kõrgus on 25 cm ja laius 8 cm.

Nii tegime me Jõhvi Gümnaasiumi hoone mudeli.

Loodame, et see artikkel aitab teid oma mudeli loomisel ja peate seda informatiivseks.

Samuti saate vaadata videot, mis näitab, kuidas me oma mudeli tegime. • Link: drive.google.com/file/d/1v8y9l2j0jjo7P5M8IfWeLbZK64sGTD9n/view?usp=sharing

Liisbet Metsatalu tegi UPT raames dokumentaalfilmi „Elust distantsõppel“, selle filmi treilerit on võimalik vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=PwvwU-8fi9c

ja filmi siit: https://www.youtube.com/watch?v=4e_PUoL8kx4

Vladlen Pokrova ja Pavlo Baban tegid praktilise töö raames Google Mapsis kaardi, kus on info valla skulptuuride kohta.

Nüüd saate kaarti vaadata skaneerides ruutkoodi või järgides lihtsalt linki: https://goo.gl/maps/p6UNtJjDcjHykuaQ6 Avastage enda jaoks Jõhvi väikeskulptuurid ja monumendid!

360 KRAADI | 29

Distantsõppest õpetaja pilgu läbi Koduses koolis arvuti vahendusel õppimine on teatud vaheaegadega kestnud rohkem kui aasta. Kuidas vaatavad sellele ajale õpetajad, saame teada alljärgnevast loost.

Tekst JESSICA BRJUHHOV Fotod erakogust ja kooli arhiivist

Inglise keele õpetajat Kristin Lekkot tabas distantsõppe ajal, mil ta elas ja töötas Hispaanias. Ta tunnistab, et alguses oli ikka hirmus küll. No natuke hirmus, nagu õpetaja Kristin ütleb.

Eelkõige seepärast, et ta ei olnud kunagi varem online´is tunde läbi viinud. Aga ka seepärast, et kool, kus ta töötas, pidas äärmiselt oluliseks tunnitempot ja rääkimisoskuse arendamist. „Ma ei osanud ette kujutada, kuidas seda kõike garanteerida.

Aga tuli välja, et enam-vähem sai küll.“ Aastale tagasi vaadates sõnab õpetaja Kristin, et praegu tunneb ta end online´induses juba üpris kindlalt. Tunneb end mugavalt järgmistes keskkondades: Flipgrid, Jamboard, Google Forms, Kahoot!, Quizlet, Edpuzzle. Aga kindlasti on ka veel arenguruumi, sest keskkondi, mida proovida on mitmeid. Õpetaja ütleb, et aastaga on kõige enam muutunud see, kuidas ta end tundides tunneb. Kui varem midagi digitunnis ei toiminud, tundis ta end kohutavalt ja ei saanud normaalselt magadagi, mõtted tiirlesid kooli ümber. „Nüüd saan aru, et kõik asjad, täpselt nagu tavatundides, ei pruugi alati nii välja kukkuda kui sina soovid. Aga see on okei, sest see ongi õppimisekoht ja areng,“ võtab õpetaja Kristin kokku.

Ta tunneb head meelt selle üle, et suudab kiirelt erinevate keskkondade vahel navigeerida, ning kui midagi läheb veits vussi, siis suudab ta rutem sellele reageerida.

30 | 360 KRAADI

Füüsikaõpetaja Riina Vaht arvab, et eelmise aasta kevad oli keeruline nii õpilastele kui õpetajatele.

Distantsõpe eeldab õpilastelt enam distsipliini materjali omandamiseks ja tööde tegemiseks. Nii oli distantsõppe alguses kohe näha, kes on tugev iseõppija, kes on pigem klassis õpetajaga õppija ja kes ei soovi üldse ennast harida. Lisaks ei ole paljud õpilased harjunud õpetaja poole pöörduma, isegi siis, kui õpetaja korduvalt kordab: “Kui sul tekib probleem, kohe küsi, ära pelga!” Siit selgub ka põhjus, miks õpetaja Riinal tekkis mõnikord abituse tunne, sest ta ei jõudnud nende õpilasteni, kes abi küsida ei söendanud. Õpetaja Riina tõdeb, et kuna online-tunnid on igapäevased ja üks osa õpetamisest, siis kasvavad ka kogemused ja oskused pidevalt. Aga tekstülesannete koolitahvlile kirjutamist ei asenda küll mingi e-keskkond, arvab ta. Füüsikaõpetajal tuleb sageli mõelda, milliseid katseid teha saab, sest õpilastel ei pruugi kodus vajalikku olemas olla. Seega tule olla leidlik.

Kui võrrelda tavalist koolielu distantsõppega, siis leiab õpetaja Riina, et muutunud on õppekiirus, mistap ei pruugi jõuda kõiki materjale läbi võtta. „Suurte vihikupatakate asemel on loendamatul hulgal Google Drive`i dokumente . Muutunud on ka tagasiside ja tööde hindamise kiirus, kuna trükkimine võtab rohkem aega,“ ütleb õpetaja Riina.

Küsimusele, mis on distantsõppel kõige suuremaks takistuseks, vastab õpetaja Riina nii: „Suurim takistus on mitteõppiv õpilane. Just selline õpilane, kes ei kasuta ära ettenähtud 70 minutit teadmiste omandamiseks. Seetõttu vajab ta lisaaega konsultatsioonides tööde parandamiseks.

Kuna ettenähtud tööde parandamine niigi võtab palju aega, siis parandustöödega tegelemine raiskab seda veelgi. Selle aja saaks täita produktiivsete veebitundide ettevalmistamiseks.“ Distantsõppest rääkides peab õpetaja Riina oluliseks seda, et meil siin Eestis on võimalik teha digitunde. „Väga paljudes riikides seda ei ole ja õpilased on omapäi õpikutes ja töövihikutes,“ sõnab ta ja lisab, et tunneb uhkust selle üle, et JG on väga hea meeskond, kes aitab digitundides tekkinud probleemide lahendamisel ja toetab igati. „Ja vajadusel oskan ka ise teistele nõu anda.“ 360 KRAADI | 31

Vene keele õpetaja Maria Derbneva tõdeb, et ei tundnud end eelmisel aastal, mil distantsõppele jäime, üldsegi kindlalt: „Minu jaoks on alati oluline kontakt õpilastega. Mind väga häiris see, et paljudel õpilastel oli kaamerad kinni ja seepärast oli väga raske õpetada.“ Nüüd, mil digitundides on õpilastel valdavalt kaamerad sees, on olukord küll parem, aga ikkagi. Õpetaja Maria ütleb, et tunneb puudust energiavahetusest, mis tavalistes tundides on: „Õpetaja oma töös annab väga palju õpilastele ja samuti saab palju ka tagasi, eelkõige vahetut tagasisidet.“ Ei ole oluline kui palju ja milliseid e-keskkondi tunnis kasutatakse, oluline on see, et tund on hea, arvab õpetaja Maria. „No vast selle olen ära õppinud, et oskan kontrollida, et õpilastel oleks vähem spikerdamisvõimalusi,“ lisab ta. „Arvutis on töid raskem parandada. Ja neid mõnikord ka üldse üles leida, sest õpilased võivad neid saata hoopis valesse kohta.“ Õpetaja Maria ütleb, et arvutikasutamine on ainult üks väike osa tema töös ja tema arvates on seal palju olulisemaid asju. „Mul on hea meel õnnestunud tundide üle ja selle üle kui suhtlemine õpilastega on kerge ja sõbralik.“

Õpilase vaade Julia Kalinovskaja 11. e klass Julia ütleb, et ei olnud valmis selleks, et eriolukord nii kaua kestab. „Arvasime sõpradega, et see on mingi paar nädalat. Nüüd on aga möödas juba rohkem kui aasta!“ Julia räägib, et alguses tundus distantsõpe lõbus ja põnev. Siis aga tuli olla iga päev kodus ja see enam nii tore ei olnud. Piir kooli ja kodu vahelt hakkas kaduma.

Küsimusele, mis on distantsõppel olles muutunud, vastab Julia, et õpetajate digioskused on tunduvalt paranenud ja seetõttu on õppimine ka rangem. Kodus olles on õpilastel lihtsam kasutada abimaterjale ja see on õpetajad teinud umbusklikumaks. Just nende abimaterjalide kasutamise pärast võib paljudel olla raskusi koolis hakkama saamisega, oletab Julia.

32 | 360 KRAADI

„Olen tänulik õpetajatele, kes annavad meile võimaluse ülesandeid paberil teha. Distantsõppel koguaeg arvutis olemine on väga raske,“ nendib neiu.

Ta ütleb, et arvutiga õppimisel saab hakkama, aga probleeme on tekkinud tervisega. Ja murelikuks teevad ka lisakilod, mis on koroona ajal tulnud. „Ja see ei ole ainult minu mure, ka mu kaaslased on öelnud, et nad söövad lihtsalt igavusest. Mõned on kurtnud depressiivsete mõtete üle.“ Julia sõnul ei meeldi talle distantsõpe. Arvutiga saab ta toime ja kui kellelgi on mure, siis klassikaaslased kohe aitavad. „Kokkuvõtvalt võib öelda, et distantsilt õppimine andis väga suure kogemuse. Ma loodan, et paljud õpilased hakkasid väärtustama lihtsaid asju: varahommikust ärkamist, bussi peale jooksmist ja kooli sõitmist, muusika kuulamist aatriumis ja söökla järjekorras seismist ……“ •

Õpilaste lemmikuks on Jelena Jakovleva ÕE korraldatud lemmikõpetaja küsitlusel sai kõige enam toetushääli õpetaja Jelena Jakovleva, teda kiitsid 15 õpilast.

Foto erakogust

Põhjendusena toodi välja, et õpetaja Jakovleva on sõbralik, heatahtlik, õpetab professionaalselt. ÕE korraldatud valimisel osales 163 õpilast, see on umbes kolmandik gümnaasiumi õpilastest. Ühtekokku märgiti ära 38 õpetajat. Valimised toimusid 14. ja 15. aprillil Google Formsi keskkonnas. Õpetaja Jelena Jakovleva on kõigile oma õpilastele tänulik. Ta ütleb, et õpetaja ameti teeb toredaks suhtlemine õpilastega: „Meie koostöö ühise eesmärgi nimel, õpilaste edusammud ja saavutused. Tunnen rõõmu siis, kui õpilastele meeldivad tunnid. Tore on ka see, et meie töö ei muutu kunagi igavaks. Samuti teeb meele rõõmsaks sõbralik ja mõistev kollektiiv.“ Miks otsustasite õpetajaks hakata?

Peale gümnaasiumi lõpetamist tahtsin saada psühholoogiks, kuid konkurss oli väga suur ning ma ei saanud sisse. Siis valisin Virumaa Kõrgkoolis õpetaja elukutse.

Mõtlesin, et see elukutse peaks mulle sobima :). Lapsepõlves meeldis mulle küll kooli mängida.

Jelena Jakovleva Millest unistate?

Tahaksin, et mul õnnestuks alati leida õpilastega ühine keel, et oleks alati piisavalt energiat, teadmisi, jõudu, fantaasiat ja aega teha tunde huvitavamaks. • 360 KRAADI | 33

[ FOOKUSES ] Kert Anger Hakkil kaheteistkümnes Esmakordselt toimus üleriigiline riigikaitseõpetuse ainevõistlus Hakk, millel sai kaheteistkümnenda koha 11. b klassi õpilane Kert Anger. Osalesid ka Liset Vähk ja kaur Kullamäe.

Võistluse eesmärk on tekitada noortes huvi riigikaitse vastu tervikuna ja aidata mõista nende rolli selles ning kasvatada kaitsetahet.

Keemiatund köögis Abituriendid muutsid keemia tarvis oma koduköögid laboratooriumiteks ja tegid valkude, rasvade ja sahhariididega kodus katseid.

Selleks tuli kaardistada kodus olevad kemikaalid ning õppekirjandusest juurde lugeda, kuidas demonstreerida ainete füüsikalisi ja keemilisi omadusi.

Populaarsemaks katseks osutus valkude, see on munavalge vesilahuse ja piima käitumise uurimine hapete, aluste, soolalahuste ja kuumutamise suhtes. Lisaks demonstreeriti ka tselluloosi kui polüsahhariidide esindaja põlemist, tugevust ja vee toimel pundumist.

Katsete tegemist juhendas distantsilt õpetaja Kristelle Kaarma.

Pariisi ja tagasi

Noortekirjanduse päev Noortekirjanduse päeval julgustas kirjanik Berit Sootak kõiki oma unistusi täide viima ja mitte pelgama võimalikke raskusi. Kohtumine Beritiga toimus intervjuu vormis ja talle esitas küsimusi 10.a klassi õpilane Marii-Heleen Maivel. Noortekirjanduse päeva tähistati esimest korda, meie kool sai ettevõtmisest osa tänu Jõhvi keskraamatukogule.

Kõige kõvemad käijad selgitati välja sammude kogumise võistlusel, mis kestis 21 päeva ja kokku saadi üle seitsme miljoni sammu. Piltlikult võttes oleks see peaaegu sama pikk tee kui Pariisi ja tagasi.

Tavaliste tatsujate seas olid ka erakordsed kõndijad: 51 171 sammu ehk 37,43 kilomeetrit läbis ühel päeval 11.c klassi õpilane ANNA VASSILJEVA. 39 322 sammu ehk 33,7 kilomeetrit kõndis ühel päeval 12.f klassi õpilane KONSTANTIN RÕŽIKOV. 39 252 sammu ehk 32,85 kilomeetrit võttis ühel päeval ette 11.a klassi õpilane LISET VÄHK.

34 | 360 KRAADI

Kirilli ja Markuse õnnitlus.

Naistepäeva eri Tekst MARGIT HIIESALU Kuvatõmmised

Naistepäeval üllatasid 10.a klassi noormehed Kirill Volkov ning Markus Rolitš oma klassiõdesid ja matemaatikaõpetaja Virvet sellega, et soovisid veebivahendusel head pidupäeva.

Noormehed kandsid lipsu, päikeseprille, lilli käes või hammaste vahel ning nende etteaste taustaks mängis muusika.

Väga südamlik etteaste nende poolt! Tüdrukud olid rõõmsad ja üllatunud.

JG11 klassi noormehed Jacek Uustal, Henry-Marcus Metsa­ talu, Markos Liivrand, Kert Anger ja Mehis Nõmmeloo tegid samuti 15-minutilise naistepäeva üllatuse. Lugesid luulet ja korraldasid Kahootis viktoriini. •

360 KRAADI | 35

[ KÜSITLUS ]

Kuidas koroona ajal sporti teha?

Kui COVID-19 on lukku keeranud paljud uksed ja võiks arvata, et ka spordielu on stopi peal, siis nii see tegelikult ei ole. Nagu selgub alljärgnevatest intervjuudest, on õpilasi, kelle motivatsioon trenni teha on pandeemia ajal tõusnud ja nende füüsiline vorm paraneb.

Tekst ROBERT PEKIN Fotod erakogust

1. Mis spordialaga tegeled ja millisel tasemel?

2. Kuidas on pandeemia ajal muutunud treenimistingimused?

3. Mis suunas on liikunud sportimise motivatsioon?

4. Mida teed vormi hoidmiseks, mis on psühholoogiliselt kõige olulisem sel perioodil?

5. Mida soovitaksid teistele õpilastele vormis püsimiseks?

36 | 360 KRAADI

Viktor Morozov 11d 1. Tegelen kergejõustikuga, nimelt kolmikhüppega. Arvan, et olen proff, sest mul on juba teatud hulk tiitleid ja saavutusi võistlustelt ette näidata.

2. Pandeemia tulekuga seoses oli keeruline trenni teha läinud aastal, möödunud märtsist saati harjutasime tänaval. Seal oli raske teha erialast trenni, aga me tulime treeneriga ühiselt sellest olukorrast välja. Aga praegu ei ole mingeid raskuseid ega takistusi, kuna olen rahvuskoondise liige on mulle kõikide spordihoonete uksed avatud.

3. Pandeemia ei ole kuidagi minu harjutamist ja motivatsiooni mõjutanud, mulle pigem meeldivad raskused. Meil sportlastel on kergem erinevates olukordades hakkama saada.

4. Treenin viis korda nädalas, iga trenn kestab kaks ja pool tundi.

Minu jaoks on psühholoogiliselt raske vaid siis, kui mul on traumad. Kõige tähtsam on praegu oodata, millal viirus möödub ja me saame täisväärtuslikult võistelda.

5. Soovitan teistel end enam liigutada, selleks ei pea tingimata trenn olema, piisab ka igapäevastest jalutuskäikudest.

360 KRAADI | 37

[ KÜSITLUS ] Ivika Karp (10a) 1. Ma tegelen tantsimisega (tantsin erinevaid stiile, näiteks afro hip-hop, vogue ja palju muud. Arvan, et praegu on see minu hobi, kuid on võimalik, et tulevikus hakkan tegelema sellega professionaalselt.

2. Pandeemia alguses eriti raskusi ei olnud, käisime trennis nagu ennegi, aga pidime kandma maske. Hiljem aga tekkisid juba raskused, eriti meie treeneril, sest ta pidi tantsijaid jagama gruppidesse, et me saaksime vähemalt kuidagi treeningutest osa võtta.

Olukord meie riigis aina halvenes ja nüüd treeningud toimuvad ainult läbi Zoom keskkonna või Instagrammis.

3. Arvan, et pandeemia alguses olin sihikindel, aga praegu olen juba pandeemiast väsinud ning minu motivatsioon ja soov spordiga tegeleda aina langeb. Kui meie treener ei oleks oma õpilastele toeks sellel raskel ajal, siis ma juba ei tegeleks üldse spordiga.

4. Oma vormi hoidmiseks võtan osa online-treeningutest, käin rohkem jalutamas ja vahest teen ka treeninguid YouTube’i videote järgi.

Kõige olulisem sel perioodil on aru saada, et pandeemia peab üle elama ning kui järgime kõiki reegleid, mis riik on kodanikele andnud, on lootust, et olukord riigis hakkab paranema ning pandeemia kaob kiiremini ära ja inimesed saavad elada oma tavalist elu edasi.

5. Kui teie motivatsioon spordiga tegeleda on langenud, siis üritage rohkem jalutada. Ilm muutub praegu aina päikselisemaks ning peale rasket koolipäeva võiks vähemalt tunnike head ilma nautimas käia. Samuti võite ka oma heale sõbrale pakkuda koos spordiga tegeleda. Näiteks võite koos proovida jooksmas käia, sest sõbraga koos midagi teha on alati palju toredam, kui teha asju üksinda.

Toomas Morel (12f) 1. Mängin hokit professionaalsel tasemel.

2. Oli mingi väga lühike periood, kui spordisaalid olid kinni, ent siis kadusid professionaalsel tasemel tegijatele piirangud. Tuleb vaid enda tervist jälgida ja kanda staadionil maski.

3. Pandeemia ajal ma muutusin palju sihikindlamaks, sest sain aru, et kui meile anti võimalus edasi treenida, siis peab seda kasutama.

Füüsiline vorm on läinud ainult paremaks.

4. Alati võib spordiga tegeleda ka kodus, on suur harjutuste kompleks, mida võib internetist leida ja seda mõistusega kasutada. Kõige tähtsam on aru saada, et elu läheb omasoodu edasi ja ka sina ei peaks seisma jääma.

5. Rohkem tasuks õue minna, teha kodus sporti ja hommikuvõimlemist.

38 | 360 KRAADI

Nikolai Filippov (10d) 1. Tegelen spordiga harrastaja tasemel, käin spordisaalis.

2. No algul oli raskus see, et piirati spordisaali külastajate arvu, siis aga pandi need täitsa kinni.

3. Tegelikult olen muutunud palju sihikindlamaks, kuna minu füüsiline vorm läks spordisaali sulgemise järel viletsamaks, siis mul tekkis suur motivatsioon ja soov oma endine vorm tagasi saada.

4. Vormi hoidmiseks püüan ise kodus trenni teha.

Tavaliselt ma teen mõned seeriad kätekõverdusi, teen planku ja vaatan, et jalad ei jääks nõrgaks.

Mõnikord teen video järgi trenne, sest need päris hästi motiveerivad spordiga tegelema. Aga kõige tähtsam on sellel psühholoogiliselt pineval ajal ennast mitte haletseda ja loobuda viilimise korral õigustuste otsimisest, sest spordiga saab tegeleda praktiliselt igal pool.

5. Ma soovitan pärast iga online-tundi/loengut teha mõned sportlikud harjutused, näiteks sirutus või kükid. Pandeemia ajal on see hea, et õpilastel on enam võimalusi jalutada või joosta tänaval aj ma soovitan seda võimalust kasutada.

Mario Kivil (11b) 1. Tegelen üldiselt nüüdseks hobikorras erinevate spordialadega. Ilusa talve tõttu võtsin aja maha ja suusatasin rahulikult Alutaguse metsade vahel.

2. Käin ka vahel jooksmas, et kodus söödud kalorid ära kaotada.

3. Pandeemia ajal raskusteks on kodust välja saamine, kuna online-tundides istumine teeb laisaks. Samuti ei saa käia jõusaalis, kus ma hakkasin gümnaasiumi ajal rohkem käima. Võin öelda, et soov spordiga tegeleda on pigem langenud, sest pandeemia on motivatsiooni langetanud.

4. Füüsiline vorm on mul enamus aja samasugune olnud.

Võistlema ei läheks, aga jaksu on :). Vormi hoidmiseks üritangi võimalikult palju ennast kodust välja ajada, mis on üpris raske. Vahet ei ole mis sa teed, peaasi et sa liigud ja oled aktiivne.

5. Praeguse pandeemia ajal ei ole oluline füüsiline vorm ja olla teistest parem, vaid see et sa oma aju nii-öelda “välja lülitaksid”. Vaimne koormus on distantsõppe ajal väga suur.

360 KRAADI | 39

[ KÜSITLUS ] Gerel Atheron Normak (12a) https://www.instagram.com/p/CL7FWVkjq2r/ Tegelen talvehooajati lumelaua sõiduga, hobi korras. See tähendab, et kui aega leian ja tuju on, siis käin sõitmas.

1. Pandeemia seda ei ole mõjutanud, kuna kõik suusamäed, kus sai sõitmas käia, olid avatud.

2. Pandeemia ajal motivatsioon käis üles ja alla. Vahepeal mõtlesin, et ei viitsi kodust väljagi minna, et pole mõtet.

Teisel päeval jällegi käisin sõitmas 6 tundi järjest, sest tahtsin väga õue ja värsket õhku hingama.

3. Põhiline vormi ja tervise hoidmiseks on pidev liikumine ja soovitan teistele, et kui ei jaksa mingit rasket ja pikaajalist trenni teha, siis tuleks teha kasvõi kerge jalutuskäik või midagi sellist. Peale seda on kohe parem olla ja õppihimu ka suurem. Mingil juhul ei tohi ennast karistada või halvasti tunda kui ei jaksa minna, sest see ka normaalne ja koguaeg ei peagi jaksama kõike teha.

Ines Toots (12a) 1. Käin jooksmas ja treenin niisama kodus. Seega olen harrastaja.

2. Raskuseid pole, sest kõiki harjutusi saab teha kodus või õues.

3. Pandeemia ajal on enam aega sporti teha ja mulle tundub, et olen isegi aktiivsemaks muutnud, sest pean end vormis hoidma.

Isegi enam tahaks trenni teha, sest aega on ja muud teha ju pole.

4. Toitun tervislikult ja teen trenni.

Kõige tähtsam on mitte laiselda ja mõista, et sportimine tõstab tuju ja mõnikord isegi aitab leida elu mõtte.

5. Soovitan kõigil spordiga tegeleda, sest iga väike samm viib suureni. •

40 | 360 KRAADI

Kasvatades nooremat põlvkonda Meie gümnaasiumis õpib palju andekaid ja silmapaistvaid õpilasi, kes tegelevad paljude huvitavate hobidega ka väljaspool kooli. Üks väga tähtis töö oli ka 12.C klassi õpilastel Roman Kudinovil ja Evelina Seppenenil. Noored viisid läbi sporditreeninguid väikestele ning jutustavad natuke oma muljetest ja kogemustest.

Tekst KSENIA KOVEIKO Fotod erakogust

Tean, et päris kaua olete tegelenud spordiga.

Mis spordialaga oled tegelenud? Jutusta natuke sellest, kuidas sa hakkasid sportima.

Roman: 15 aastat järjest tegelesin jäähokiga. Isa ja vend viisid mind jäähokitrenni, sest minu vend tegeles sellega päris edukalt, osales erinevatel turniiride ja oli ka Eesti koondise liige, võistles välismaal. Mina soovisin olla venna moodi. Isa teadis sellest ja viis mind trenni. Nii jäingi jäähokit mängima.

Evelina: Mina tantsin tantsukollektiivis Zagadka juba 12 aastat. Ema viis mind tantsima kui olin veel väike. Zagadkasse läksin natuke hiljem, kui minu noorem õde Liisa juba käis seal. Selles kollektiivis on treenerite suhtumine hoopis teine, palju tõsisem, tantsud oli vaatemängulised ja omapärased, rohkem pöörati tähelepanu akrobaatikale.

Kuidas tuli idee hakata treeneriks?

Roman: Mulle on alati meeldinud juhtida treeningprotsessi. Näiteks mõnikord lubas mul treener viia läbi soojendust trennis ja loendada täidetud harjutuste hulka. Peale seda, kui ma otsustasin tippspordist lahkuda, mu vend kutsus mind appi treeninguid läbi viima. Nii sain abitreenerina töötamise kogemuse.

Evelina: Juba enne seda, kui Marina Leonidovna (kollektiivi juht) pakkus võimalust aidata väiksemate treenimisel, teised tüdrukud meie kollektiivist viisid läbi soojendust ja treeninguid lastele, mõnikord asendasin neid. Suureks eeskujuks olid minu jaoks Dana Kalašnikova ja Anastassia Alemajeva, kes oma treeningute kõrvalt käisid ka väiksemaid treenimas: aitasid akrobaatikat teha, õppisid koos tantse, saatsid võistlustel ja toetasid 360 KRAADI | 41

neid. Lastel on üsna keeruline lavahirmu ületada ja lihtsalt astuda lavale ilma emata. Kümnenda klassi alguses liitusin tüdrukutega ja mul õnnestus töötada meie armsate mudilastega nii-öelda kollektiivi tulevikuga.

Kuidas siis on lapsi treenida?

Roman: Tegelikult on treeneriks olemine tõesti huvitav, sest lastega ei ole kunagi igav. Alati on meeldiv näha säravaid silmi, mis on lootust täis ja tahavad alati võita. Ma ei saa öelda, et kõik lapsed on püüdlikud, kuid enamik armastab ikkagi töötada ja alati võitleb lõpuni. Näiteks minu võistkonnas oli üks poiss, kes oli tõesti töökas. Tema täitis alati kõik minu ülesanded ja tegi tõsisti tööd.

Niisugused väikesed sportlased innustavad treenima. Treeningud sisaldasid baasharjutusi jääl, uisutamise tehnika omandamist, jõusaalis töötamist ja venitusi.

Evelina: Laste treeneri amet on hiiglaslik töö.

Sul peab olema palju kannatlikkust, suurepärane koordinatsioon ja kõva hääl. Pärast seda, kui kõik tulid saali ja jutustasid sulle kuidas läks nende päev, lapsed võtavad ennast rivisse ja meie omakorda kontrollime, kes on kohal ning hiljem tegeleme soojendusega, parandame laste liigutusi, siis tantsime ja õpime akrobaatikat.

Kas valmistusid trennideks?

Roman: Mina isiklikult ei koostanud kunagi treeningute kava, seda tegid kogemustega treenerid.

Ent treenerite kabinetis arutasime läbi, millised ülesanded meil trennis on. Kõige huvitavam oli tegeleda kaitsjatega, sest mängisin ise sellel positsioonil ja saan aru seal ette tulevatest raskustest teistest enam.

Evelina: Alguses kirjutasin endale üles harjutuste järjekorra, vaatasin videosid ja jälgisin teiste treenerite tööd ning kogusin kogemust. Aegamööda oskasin juba improviseerida ja ise koostada harjutuste kava trenni ajal.

Mis on kõige suurem väljakutse laste treenimisel?

Roman: Kõige suuremateks väljakutseteks on minu meelest väikeste sportlaste pettumused, sest selles eas lapsed on väga tundlikud ja ei saa hakkama kurbusega. Nendel hetkedel on alati tahtnud last toetada ja töötada temaga rohkem.

42 | 360 KRAADI

Kõige suuremateks väljakutseteks on minu meelest väikeste sportlaste pettumused.

Evelina: Kõige raskem oli ametist lahkumine ja teadmine, et ma ei näe enam, kuidas lapsed arenevad. Kahtlemata on see väga suur vastutus ja peab olema 1001% kindel oma tegudes.

Kes on sinu jaoks eeskuju treenerina?

Roman: Minu treener Aleksandr Smetanin jäähokiklubis Everest. Ta õpetas mulle seda kõike, mida ma oskan praegu. Ta lõi niisuguse õhkkonna, et mina tahtsin käia tema trennides, sest ta oli alati rahulik ja ei karjunud kunagi, kui tegin vigu.

Samuti rõõmustasin, et treener usaldas mind tähtsates mängudes ja lasi mul mängida keerulistes olukordades. Soovin, et lapsed tuleksid minu treeningutesse samasuguse tahtega nagu mina omal ajal läksin.

Evelina: Minu eeskujuks on kõigepeale Marina Ravlussevitš. Ta kasvatab paljudest väikestest tüdrukutest kindlameelseid ja ilusaid naisi. Suhtub enda töösse kohusetundega ja põhjalikult.

Mind vaimustab Natalja Abramova, ta on meiega ühel lainel, alati kõikide trendidega kursis, alati energiline – tal on seda enam kui meil kõigil kokku – alati avatud kõigile uuele.

Kas kavatsed treenerina jätkata?

Roman: Hetkel ei ole ma veel otsust langetanud, kuid võimalike variantide nimekirjas on treeneri amet täiesti olemas. Aeg näitab, kas hakkan treeneriks või mitte.

Evelina: Kes teab, praegu ei oska täpselt öelda.

Võib-olla jah, võib-olla mitte.•

360 KRAADI | 43

LII ja poks Tekst MARGIT HIIESALU Fotod: erakogust

Tegeled üpris huvitava, kuid tüdruku jaoks ebahariliku spordialaga. Millest selline soov tegeleda just poksiga?

Kui tuli info, et Sinimäe spordihoones hakkavad toimuma poksitrennid, käisin ma veel kergejõustikus. Üks mu vanematest vendadest hakkas aga poksis käima, samuti ka paar mu sõpra. Käisin mitu korda vaatamas nende trenne, mõttega, et tahaksin samuti alustada. Ning kui ma esimene kord läksin nii-öelda proovima, teadsin ma tegelikult kohe, et ma hakkan seal edasi käima. Seega, lühidalt öeldes, käin ma poksis seepärast, et mu vend tegi seda ning mulle meeldib mõelda, et ta on ka mu suurim toetaja, sest tänu temale hakkasin ma sellega alaga tõsisemalt tegelema.

44 | 360 KRAADI

Mida poksimine annab sulle?

Poksimine annab mulle vabadustunde. Need kahetunnised treeningud kolmel päeval nädalas on enamasti mu nädalate parimad hetked. Kui mitte midagi muud peas ei toimu ja kõik fookus on sellel, et anda endast maksimum. Ning halval päeval saab kõik emotsioonid/mõtted poksikotti tagudes minema lasta.

Kas sa ei pelga, et võid haiget saada?

Otseselt haiget saamist nii väga ei kardagi, siiani pole väga tugevaid lööke saanud, kuid mõned löögid maksapiirkonda on küll otseses mõttes paariks sekundiks hingetuks võtnud. Samas väga hoogsalt ka ei julge vastasele läheneda.

[ sport ]

Mis on poksimise juures kõige tähtsam? Ütleksin, et kõige tähtsam on koordinatsioon ehk käte ja jalgade ühtne liikumine, aga kindlasti ka mõtlemine. Pidevalt on vaja mõelda järgmise löögi/liigutuse/sammu peale, sest kunagi ei või teada mida vastane teeb. Seega pea peab olema mõtetest puhas ning keskenduma peab löögile.

Kaua oled sa selle alaga tegelenud?

Olen poksinud nüüd juba kolm aastat ning loodan, et jõuan sellega veel edaspidigi kooli kõrvalt tegeleda.

Sport on üks võimalik hobi, mis aitab tervist ja tuju hoida.

Alljärgnevalt räägivad enda valitud spordialadest 10.a klassi õpilased Lii Maksimov ja Laura Reiland, Mari-Liis Poobus 10.c-st ja Jessica Brjuhhov 11.a klassist.

Millega tegelesid sa enne seda, kui avastasid enda jaoks poksi?

Tegelesin enne poksi päris mitmete erinevate spordialadega, kuid need kestsid minu jaoks alati vähem kui aasta. Põhikoolis käisin kooliga palju jooksuvõistlustel, kuid see ei ole kunagi minu jaoks väga tõsine olnud. Samuti käisin ujumas, iluvõimlemises, kergejõustikus. Natuke olen proovinud ka Strong by Zumba treeninguid ning paar kuud käisin breiktantsus.

Mis on poksil ja iluvõimlemisel ühist?

Käisin iluvõimlemises äkki 2.-3. klassis vähem kui aasta, seega neid kogemusi väga võrrelda ei saa.

Kindlasti on mõlemad päris keerulised spordialad, mis vajavad tugevat pühendumist ning tegelikult ka julgust.

Arvestades hetke olukorda, räägi lähemalt, kuidas sa end vormis hoiad, kas treener on andnud ka mingeid soovitusi, ülesandeid?

Kui saalid veel täiesti kinni ei olnud, siis oli minul individuaaltrennide võimalus. Seega olen hetkel vaid kaks nädalat ilma treeninguteta olnud.

Praegu käingi enamjaolt lihtsalt kolm korda nädalas jooksmas ning muudel päevadel jalutamas, et mitte niisama toas vedeleda.

Milline on eesmärk, mida soovid saavutada ning kuhu edasi jõuda?

Tegelikult mul otsest eesmärki ei olegi. Septembris otsustasin lõpuks, et tahan hakata käima võistlustel ning novembris saadeti mind juba Eesti

Lii Maksimov

meistrivõistlustele. Nüüd treeningi selleks, et olla valmis tulevate turniiride ja võistluste jaoks.

Treener ütleb, et kunagi võiks saada Euroopa meistrivõistlustele, kuid sellest väga palju kaugemale pole vaja.

Mida arvavad sellest su sõbrad ning su tuttavad, et sina, noor neiu tegeled just poksiga?

Kõik on väga toetavad ja abivalmid. Usun, et nad näevad samuti, et see on midagi, mida mulle väga meeldib teha ning isegi kui nad oleks selle vastu, ei suudaks nad mind sellest välja rääkida. • 360 KRAADI | 45

LAURA ja jalgpall Tekst MELISSA PUURA ja MARGIT HIIESALU Fotod: erakogust

Millistel positsioonidel mängid ja millised meeldivad kõige rohkem?

Olen kas ründaja või poolkaitsja.

Mis on jalgpalli juures kõige raskem?

Kõige raskem on siis, kui toimuvad mängud, ning sa pead oma meeskonnakaaslastega toimima ühtse tiimina. Tuleb vältida tülisid, riidusid, igaühe panus on oluline. Üldiselt on kõik raske.

Laura Reiland

Mis teeb rõõmu?

Üleüldse ma tegelen jalgpalliga neljandat aastat.

Esiteks on see väga hea tervisele, hoiab mind füüsiliselt aktiivsena. Samuti see tunne, kui võidad mängu! See annab sellise positiivse emotsiooni, eriline tunne on kohe peale seda ning rohkelt elamusi.

Miks valisid just selle spordiala?

Mis on kõige olulisem jalgpalli juures?

Valisin just selle spordiala, kuna ma ise olen selline seltskondlik inimene ning mulle meeldib joosta.

Võib-olla see on tingitud ka sellest, et minu isa tegeleb jalgpalliga.

Kõige olulisem on toimimine ühtse tiimina. Üksi ei saavutaks sa midagi, ilma kaaslasteta. Iga asi vajab pingutust, tööd, kui tahad saavutada midagi. Et midagi võita, on vaja panustada sellesse.

Kui kaua sa tegeled jalgpalliga?

46 | 360 KRAADI

[ sport ]

Seoses koroonaviirusega, kuidas sa hoiad ennast vormis?

Teed trenni kodus?

Vaatamata koroonale, meie jalgpalli klubi korraldab trenne, aga tähtis on jälgida 2+2 reeglit. Mõnikord teen trenni ka kodus.

Milline on sinu lemmikjalgpalliklubi ja miks?

Ja miks just ikkagi jalgpall?

Mulle meeldib väga joosta, samuti meeldivad võistkondlikud spordialad ning ma arvan, et asi on ka mu isas. Tema on tegelenud ja siiamaani tegeleb jalgpalliga, see on kindlasti mõjutanud mind väga palju.

Minu lemmikuks on muidugi see, mille eest ise mängin, see on Jõhvi FC Phoenix. Välismaa klubidest meeldib mulle FC Bayern Munich, sest selle eest mängib mu lemmik jalgpallur.

Kas sa näed enda tulevikku jalgpallis?

Lähitulevikus kindlasti tegelen vutiga edasi. • 360 KRAADI | 47

Mari-Liis Poobus

MARI-LIIS ja hoki Tekst MELISSA PUURA Fotod: erakogust

48 | 360 KRAADI

[ sport ] Kuidas sa tulid mõttele, et tahad tegeleda hokiga?

Millised suhted on tiimikaaslastega?

Saad kõikidega hästi läbi?

Septembris 2019, olin sõpradega Ahtme linnapäeval, kus olid ka hoki võistkonna treenerid ja mõned mängijad. Huvi hoki vastu oli mul ammu ja tol päeval pakkusid need võistkonna tüdrukut tulla trenni, proovida ja vaadata. Käisin ära ja jäingi sinna.

Võistkond on suurepärane, kõik on väga sõbralikud ja saame hästi hakkama. Kui kellelgi midagi juhtus, kõik toetavad ja aitavad, kuna oleme üks tiim.

Millised olid esimesed trennid?

Tundsid ennast mugavalt jääl?

Olen mängudes osalenud ja käinud ka võistlustel.

Minu jaoks oli see juba väike saavutus.

Esimesed trennid olid ikka rasked, sest ei saanud aru paljudest asjadest ja ei osanud ka, aga see on loogiline. Jääl tundsin ennast mugavalt, kuna iga aasta olen mitmeid kordi käinud sõpradega uisutamas.

Kuidas sa planeerid enda aega, et jätkuks aega ka õppimiseks?

Trennid on pandud meile õhtuks, kuna suurem osa tüdrukutest käivad tööl, mul aga hommikul tunnid, õhtul trennid. Kõik sobib hästi.

Kas sul on juba mõned saavutused selles spordialas?

Seoses koroonaviirusega, kuidas sa hoiad ennast heas vormis?

Seoses koroonaga meil vedas, sest trennid on meil olemas, kuna oleme nn proffide kategooria all. Ning mängud käivad ka, neid näidatakse live’is.

Kas sa näed ennast tulevikus selles spordialas?

Ei oska praegu öelda, kuna ei tea mis tuleb edasi, aga tahan ikka päris pikka aega veel mängida.

360 KRAADI | 49

JESSICA ja male Tekst MARGIT HIIESALU Fotod: erakogust

50 | 360 KRAADI

[ sport ]

Kui kaua oled tegelenud malega?

Ma siiamaani mõnikord mängin malet.

Alustasin selle mängimist, kui olin umbes kuueaastane. See on alati hea viis panna oma aju mõtlema ning tööle.

Kes on sulle malemängu õpetas?

Mind õpetas seda mängima vanaema.

Mis male on sulle õpetanud?

Male on pannud mind loogiliselt mõtlema ning õpetanud seda, et isegi etturist võib kuninganna saada.

Jessica Brjuhhov

Mis on males kõige olulisem?

Arvan, et kõige olulisem malet mängides on alati mõelda kaks sammu ette.

Samuti ei tohi mõelda ainult oma strateegiast, vaid tuleb püüda oma vastase käigud ära arvata.

Kuidas tekkis huvi male vastu?

Ma ei mäleta, kuidas täpselt mind hakkas male huvitama. Arvatavasti leidsin ma male karbi ja palusin vanaemal selgitada, kuidas seda mängitakse.

Mis on male mängimise juures raske?

Kõige raskem on kiiresti ja õigesti reageerida olukorras, kui sul pole palju võimalusi võitmisega mängu lõpetada.

Kas oled osalenud ka turniiridel?

Osalesin põhikooli malevõistlusel, seal mul läks väga hästi. •

360 KRAADI | 51

Lemmikloom Tekst Fotod erakogust

Õpetaja Ene Sokman Mul on kogu aeg olnud koerad.

Juba lapsest peale. Praegune kutsa on minu elus juba viies.

Nimi: Specled Liberal Wilhelm ehk Willy Tõug: Welshi Springerspanjel.

Vanus: Praegu alles 4 kuud vana.

52 | 360 KRAADI

Lemmiktoit: Tundub, et on valmis sööma kõike. Lemmik on keedetud lõhe ja kodujuust ja banaan. Loomulikult sööb ära ka kõik koerakrõbuskid ja konservi, mis on tema põhitoit.

Kuna ta alles kõike õpib, siis väga kindlaid harjumusi veel ei ole.

Huvitav on see, et ta tegeleb linnuvaatlusega. Vaatab pikalt, kuidas linnud puu otsas või söögimajakeses toimetavad. Minu eelmistel koertel sellist kommet ei olnud. Sõbralikud suhted on tal ka meie autoga. Metsast või pargist jalutamast tulles leiab ta õige auto parkimisplatsilt üles ja liputab talle saba.

Kuidas lemmikloom distantsõppel oleva peremehega hakkama saab: Distantsõpe talle sobib, kõik on ju kodus. Mul abikaasa on ka kodukontoris. On juba harjunud sellega, et päeval enne lõunat temaga keegi ei mängi, siis ta lihtsalt tukub. Õhtul tormab ringi ja püüab teha niipalju pahandusi kui ajuke võtab.

Naljakad harjumused: Väga meeldib mäng - viska mulle pall, toon tagasi. Toob küll tagasi aga ilma maiust vastu saamata palli ära ei anna. Teab ka käsklusi istu ja lama.

Iseloomult ülimalt sõbralik. Tema arvates ootavad kõik inimesed seda, et neid lakkuda, näksida ja nende najale üles hüpata.

Väravale tuleks panna silt: “Ettevaatust, koer limpsib teid surnuks”.

360 KRAADI | 53

12.c klassi õpilane Daniel Lambing Nimi: Bella Tõug: Hiina harjaskoer Huvitav olukord, mis on lemmikloomaga seotud: Avastasime hiljuti, et peale haukumise oskab meie koer ka laulda. Nüüd kui õde mängib igal õhtul viiulit, siis kuulame hea meelega, kuidas Bella viiuli saatel laulab.

Lemmiktoit: Bella armastab puuvilju, eriti õunu ja pirne. Hea käitumise eest anname talle ka maiustusi.

Naljakad harjumused: Kahjuks ei armasta Bella mänguasjadega mängida, aga hea meelega varastab minu sokke. Samuti ei meeldi talle mehed, kui näeb meest, hakkab kohe urisema. Bella alati sööb hirmuga, ta kardab millegipärast kausse. Tegelikult on ta väga arglik koer.

Kuidas lemmikloom distantsõppel oleva peremehega hakkama saab: Distantsõppel olles oleme juba harjunud, et päeva esimesel poolel lamab Bella rahulikult diivanil või voodis ning ootab, kui mu tunnid lõpevad. Viienda tunni lõpus tuleb ta tavaliselt minu kõrvale ja hakkab kaeblema, et ma annaksin talle süüa.

54 | 360 KRAADI

Lemmiktoit: Iga päev söövad merisead ära kausitäie puu-ja juurvilju: õunu, rohelist salatit, porgandit ja muud sellist. Peale selle on neil koguaeg võimalus nosida kuivtoidu ja heinaga, juua vett.

Kuidas lemmikloom distantsõppel oleva peremehega hakkama saab:

12.C klassi õpilane Jelizaveta Inšakova Merisead Nimi: Senja Tõug: valge Merino Vanus: 5 aastat Iseloom: rõõmsameelne, aktiivne ja armastab silitamist Nimi: Marusja Tõug: siledakarvaline Vanus: 5,5 aastat Iseloom: rahulik, vaikne ja ei armasta eriti puudutamist

Distantsõppe ajal tunnevad merisead end suurepäraselt – pererahvas on ju kogu aeg kodus. Nad võivad iga hetk küsida süüa, selleks hakkavad nad erilisel kombel vilistama üle kogu korteri. Niisamuti laseme neid tihti jalutama ja mööda korterit jooksma, samal ajal puhastame nende puure.

Merisead on väga sõbralikud ja naljakad.

Jooksevad koomiliselt ja tõstavad meie tuju.

Huvitav olukord, mis on lemmikloomaga seotud: Iga kord, kui lubame neid korterisse jalutama, algavad kiiruskatsed, täpsemalt nad ajavad üksteist taga ja proovivad kiiruses üle trumbata. Tavaliselt võidab Marusja ja Senja saab hõbeda. Ringi kihutades nad ruigavad ja suhtlevad üksteisega. Seda on põnev jälgida.

Naljakad harjumused: Iga kord, kui avatakse külmkapi uks hakkavad sead kõvahäälega vilistama, et end meelde tuletada ja sööki nuiata.

Kui merisigadel on hea tuju, hakkab niiöelda popkornimine, see on väga aktiivne üles hüppamine ja tagumiku keerutamine, üldse nad teevad erilisi liigutusi. Mõnikord on need pöörded imelised, põnevad ja naljakad. •

360 KRAADI | 55

Kuidas valmistada seepe?

Nõu annab õpilasfirma „Leevike“ liige Marii-Heleen Maivel.

Tekst LAURA LARENS Fotod Marii-Heleen Maivel

Kõik algab seebimassist, mida saab tellida internetist. Seebimass tuleb lõigata väikesteks tükkideks, kui on liiga suured tükid, siis sulab väga ebaühtlaselt. Kõige parem on kasutada vesivanni sulatamiseks. Tavalises potis on suur oht, et seep läheb keema või hakkab kõrbema, mis ei tohiks kindlasti juhtuda. Sulamisprotsessi ajal tuleb seepi jälgida ning segada. Ilma segamiseta sulab alumine osa ära ning pealmine osa hakkab tahkuma. Kui seep 56 | 360 KRAADI

on ühtlaselt vedel, siis tuleb lisada erinevaid lisandeid, näiteks lõhna, värv, kohvipuru, piparmünti jne. Järgmiseks sammuks tuleb seep kiiresti vormi valada ning oodata kuni ära tahkub. Umbes kahe tunni möödudes on seep valmis kasutamiseks. Õpilasfrima Leevike seebid on tehtud kitsepiimast, mis on väga kasulik kätele. Palju vitamiine, teeb käed pehmeks, ei tee neid rohkem katki ning ei sisalda ohtlike mürgiseid aineid. •

360 KRAADI | 57

MEELELAHUTUSLIK HOROSKOOP MAIKUUKS Harrastusastroloogid ANASTASSIA JEGOROVA, KSENIA KOVEIKO

KALJUKITS:

Mai avab Kaljukitsele uksi. Tõenäoliselt kohtute inimesega, kellega leiate lihtsalt ühise keele, see annab teile hulga positiivseid emotsioone. Erilist tähelepanu pöörake sotsiaalmeediale, võib-olla kohtate uut sõpra just seal.

KALAD:

Kaladele on mai täis loomingulisust. Pöörake enam tähelepanu kunstile, fotograafiale või mõnele muule loovale tegevusalale. Kreatiivsus laeb teid energia ja uute ideedega koguni kuu jagu ette.

58 | 360 KRAADI

VEEVALAJA:

Mais tasub Veevalajal aktiivselt tegeleda spordiga. Ei ole oluline, millist ala harrastate, tähtis on teadmine, et liikumine vabas õhus tuleb teile ainult kasuks.

JÄÄR:

Jääradele on mai väga õpetlik kuu. Peate tegelema erinevate probleemidega, ent saate nendest jagu, leides õiged lahendused. Ärge peljake raskuseid, võtke neid väljakutsetena.

SÕNN:

KAKSIKUD:

VÄHK:

LÕVI:

NEITSI:

KAALUD:

SKORPION:

AMBUR:

Sõnnil veab mais armastuses. Kevad toob teie ellu romantikat ja tundeid, milleks olete juba ammu valmis. Ärge unustage, et kõige tähtsam on kuulata enda südant.

Vähkidel on mais suurepärane võimalus vaadata filme, milles mängivad teie lemmiknäitlejad. Vaadake filme koos oma sõpradega, varuge head toitu ja nautige ühist aega.

Neitsid üllatuvad mais, sest neid toetab sõbralikult keegi, kellelt seda üldse oodata ei oska.

See on hea kuu sõpruskonna avardamiseks.

Ole avatud kõigile uuele.

Skorpionile pakub mai võimalusi enda välimusega mängida. Neidudel tasuks proovida uut soengut ja meiki, noormehed peaksid otsima vaheldust riietuses – kui kannad tavaliselt ülikonda, pane selga midagi vabamat ja ka vastupidi. Muutused toovad alati head.

Kaksikutel tasuks mais nautida loodust ja värskes õhus viibimist. Imetlege mere avarust, tehke jalutuskäike metsas või pargis heade sõprade seltsis.

Lõvidele pakub mai võimalust nautida head toitu. Ei ole tähtis, kas eelistate soolaseid või magusaid hõrgutisi. Põhiline on nauding.

Kaaludel tasub mais kõiki otsuseid hästi läbi kaaluda. Usaldage end, kuulake oma sisehäält ja vastused teid huvitavatele küsimustele tulevad justkui iseenesest.

Amburid on mais täidetud uute ideedega.

Kasutage võimalust ja viige ellu mõtted, mida olete juba ammu mõlgutanud, osalege põnevates projektides, hakake tegelema mõne uue hobiga.

360 KRAADI | 59

Foto: Veli Rooger 60 | 360 KRAADI