Pagari 1 kortermaja 20 21
Apartment building at Pagari 1 Pagari 1, Tallinn
autorid/authors— Reio Raudsepp koostöös Rasmus Tamme ja Jaanus Saareperaga arhitektid/architects— Rasmus Tamme, Jaanus Saarepera, Reio Raudsepp tellija/client— Pagari 1 ehitaja/builder— Oma Ehitaja projekteerija/design— Ars Projekt haljastus / landscaping— Liis Bormeister fotod/photos— Aivo Kallas, Erik Riikoja, Jüri Seljamaa
Ars Projekt on loodud 20 aastat tagasi ja tegutseb põhiliselt arhitektuuri ja sisearhitektuuri vallas. Valminud objektide nimekiri on lai, ulatudes eramutest kuni ühiskondlike hooneteni. Mitmekesine kogenud meeskond loob sünergia keerukate rekonstruktsioonide või pretensioonikate esindushoonete lahendamisel. Ars Projekt was founded 20 years ago and operates mainly in the field of architecture and interior architecture. The portfolio is broad, ranging from detached homes to public buildings. The multifaceted, experienced team creates synergy in designing complicated renovations or demanding prestigious public buildings.
Ei inglasest tellija William Tulip ega arhitekt Hans Schmidt poleks 1911. aastal osanud aimata, milliseks kujuneb nende rajatud Pagari tänava uhke elumaja saatus. Tunnetest, mis valdasid arhitekte maja saja-aastasest taagast vabastamise käigus, räägib Reio Raudsepp. Ükski pöördeline ajaloosündmus pole jätnud seda maja puudutamata. Vaid mõni aasta pärast valmimist muudeti kortermaja tsaariarmee ohvitseride hotelliks, samuti on siin olnud nii Eesti kui Saksa armee kindralstaap, NKVD ja KGB ja lõpuks Eesti riigiprokuratuur. Algse funktsiooni taastamiseks pidime looma sisuliselt uued korteriplaneeringud, samas pidid korterid olema hoone arhitektuurilise olemusega orgaaniliselt seotud ja iga ruum mõjuma loomuliku osana tervikust. Algupärased korterite paraaduksed jäid sinna, kus nad olid – selleks ühendasime uued korterid trepikojaga vahekoridoride kaudu. Esimesel ja teisel korrusel on väiksemad, ülemistel korrustel suuremad, läbi maja ulatuvad korterid. Keldrikorrusele kavandasime panipaigad. Kõikidel magamistubadel on oma vannituba ja garderoob, lisaks külaliste WC. Töömaht oli selle majalahmaka puhul tohutu ning väga oluline oli koostöö inseneride ja eriosade projekteerijatega. Ventilatsioon ja jahutus tuli lahendada lagede kõrgust säilitades ja ripplagesid maksimaalselt vältides. Palju asju tuli kohapeal otsustada, sest eriolukordi tuli igal sammul ette. Viimistlusmaterjalide osas oli tellijal selge soov: need pidid olema ehtsad ja kvaliteetsed. Vanade põrandate eeskujul valisime siseruumidesse suurelipilisema, eritööna lõigatud kalasabaparketi. Mõnedes ruumides oli võimalik säilitada ka algupärast parketti. Vannitubade seinad ja põrandad viimistleti marmoriga. Au tellijale, kes selle kalli ning ehituslikult keerulise lahendusega lõpuni läks. Vanade detailide eeskujul kavandasin uued siseuksed, garderoobisisustuse, liistud, aknalauad jms. Vanu uksi sai edukalt taaskasutada keldripanipaikade ustena. Vannitubadele kavandasin ühtse, praktilise ja stiililiselt sobiva mööblisarja. Trepikodades ja vestibüülides oli enamik algupärasest sisustusest imekombel säilinud. Vana lift õnnestus renoveerida ning trepipiirded, aknagaleriidega kõrged uksed, seinad ja põrandad said värske ilme. Eritööna sai tehtud postkastid, infotahvlid, viidad ja sildid. Me ei püüdnud siia vägisi uusklassitsismi pookida (ei mingeid toretsevaid karniise ega kuldset messingit) või hetketrende istutada. Mul on hea meel, et interjöör mõjub ajatuna – mulle meeldivad need valged seinad, diskreetsetes toonides uksed ja valge marmor. Kui nüüd emotsionaalseks minna, siis kõige tähtsamad on alati inimesed – need, kes on siin kannatusi läbi elanud, ja nende lähedased; need, kes on siin töötanud, ja need, kelle koduks see maja on nüüd saanud. Ma ei tahaks rääkida „projekteerimise lähteülesandest“ või hinnata tulemust. Ainus õige asi oli minu jaoks teha oma tööd võimalikult hästi.