Energiakool - Kütame! 2018

–

energiapäeva eriväljaanne l sügis 2018

2 reklaam

reklaamiosakond tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

Uus Maa kinnisvarasaade Saade on eetris üks kord kuus reedeti ja räägib kinnisvara teemadel laiemalt ehk trendidest, hindadest, arendustest, investeerimisest, säästmisest ja muust valdkonnaga seonduvast.

Parimad kinnisvaratehingud aitab teha kinnisvarabüroo Uus Maa – meid kliendid soovitavad!

raadio.aripaev.ee

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

3

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Kütame!

REET SINK Energiatark

Energia kulutamine ja kütmine on suur ja lai teemade ring, mis on päevakohane seni, kuni inimkond eksisteerib. Need, kes ei küta, need jahutavad, kulutades ka selleks tegevuseks ühel või teisel moel energiat.

Erakordselt soe ja päikeseline Eestimaa suvi tekitas sel aastal hetkelise illusiooni, et elame kusagil soojal maal ja kütmise mured meid ei puuduta. Õnnelikud olid ilmselt ka päikeseenergia trendikad kasutajad, kes suutsid oma seadmete akud ääreni täis laadida ja kõik mis üle ääre ajas, energialevivõrkudele parima võimaliku hinnaga maha müüa. Need kaasmaalased, kes meie külma kliimaga harjunud ja soojast rõõmu tunda

ei suuda, hakkasid nüüd energiat ja seadmeid kasutama jahutuseks, mis on kütmise kõrval omaette suur teema ja see vääriks käsitlemiseks tervet eraldi väljaannet. Iga pidu saab ükskord otsa ja suur soe lõppes sama järsult, nagu maikuus algaski. Energiakooli lehe ilmumise päeval veel öökülma ei ole, aga 6 kraadi sooja pole sellest enam kuigi kaugel. Telestaar Vahur Kersna väljendeid kasutades võiksime kütteperioodi pidulikult sisse juhatada: “Daamid ja härrad, poisid ja tüdrukud: käes on kütmise aeg!”

Kütmise valdkonna küsimused on aastate jooksul jäänud üldjoontes samaks: millega kütta ehk mis on soodsaim kütteliik nii hinna kui soojuse eraldamise poolest? Kas ja kui palju üldse kütma peaks ehk kui tervislik on väga soe tuba ja kas tark oleks osta hoopis kampsun ja soojad sussid, investeerida eramus ise ja korteris koos ühistuga akende, lagede, põrandate ja uste soojustamisse või visata rohkem kütet misiganes liiki ahju, korteris keerata kaugkütte nupp põhja. Ja siis kui kõik moodsad kütteliigid

on oma paremust meile faktiliselt selgitada püüdnud, ilmub pea alati välja keegi tark, kes näitab ette arvutuse, et seadmete maksumust, tasuvusaega ja paigalduse mugavust arvestades on soodsaim paigaldada hoopis elektriküte, mis esmapilgul tunduks täiesti ebamõistlik.

Kui eramute omanikud saavad katsetada erinevaid või siis pea kõiki kütteliike, siis kas ja mida saab ära teha korteriomanik koos ühistuga selleks, et küttekulud oleksid väiksemad?

Kokkuvõttes on kütmine üks suur ja võimas kalkuleerimise ja arvutamise teema, kus lisaks spetsialistide ja enda teadmistele tulevad kasuks sõprade, sugulaste ja kolleegide praktilised kogemused ja arvestused elust enensest.

Energiakool – Kütame! väljaandest saab ülevaate moodsatest küttetrendidest, toodetest ja teenustest – ühesõnaga kogu vajaliku infot selleks, et otsustada just teile sobilikum kütmise viis.

SISUKAT LUGEMIST JA KÜTAME TARGALT!

Äripäeva teemaleht ENERGIAKOOL 2018 on valminud koostöös Eesti messid OÜ-ga.

Teemalehe koostas reklaamitoimetus: tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee Kujundus: Härkönen Design OÜ Väljaandja: AS Äripäev Trükk: AS Kroonpress

4

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Energiasäästunipid Energiasääst annab otseselt tunda rahakotis: tarbid vähem elektrit, saad ka väiksema elektriarve.

Alusta sellst, et hinda, millele ja kuidas kulutad. Viisid, kuidas me erinevaid seadmeid kasutame, on suuresti meie enda kontrollida. Vaata oma tarbimine üle ja hinda, kus on kokkuhoiu kohti. Uue lambipirni või seadme soetamisel peab alati arvestama, kas tehtav investeering on majanduslikult mõistlik või mitte. Kulude vähendamine ehk säästetud energia tähendab tulude suurenemist.

Automatiseeri energiasäästmine ehk tee säästmine endale mugavaks. See nõuab enamasti täiendavaid investeeringuid, kuid võib tuua kaasa kuni 40% säästu. Investeering ei pea olema ilmtingimata suur – kasutada võib ka taimereid või muid erinevaid nutikaid energiasäästu lahendusi, nagu näiteks kaugjuhitav pistiklüliti, mis lubab puldi abil erinevaid elektriseadmeid sisse ja välja lülitada.

Elekter

Hõõgpirnide vahetamisega LED-pirnide vastu võid säästa kuni 75% energiast. Võimalusel kasuta päikseenergiat. Ka meie kliimas on võimalik varakevadest hilissügiseni päikseküttega edukalt kütta nii sooja vett kui eluruume.

Valgusregulaatoreid kasutades võid säästa 20% energiast või isegi rohkem.

Väiksema eine soojendamine suurel pannil nõuab palju energiat ja aega. Vali toidukogusele vastav pott või pann ja õige suurusega pliidiplaat ning hoiad kokku tubli koguse energiat ja raha.

Kodu- või kontorielektroonika tasub ühendada lülitiga pikendusjuhtmesse.

Lülita välja kõik ooterežiimil olevad kodused seadmed. Ooterežiimil olevad seadmed moodustavad tihti 15-20% elektriarvest.

Uue lambipirni või seadme soetamisel peab alati arvestama, kas tehtav investeering on majanduslikult mõistlik või mitte.

•

• •

•

Vesi

•

•

• • • •

•

Pesumasinat ja nõudepesumasinat kasuta võimalikult optimaalselt – poolenisti täis pesumasin võtab peaaegu sama palju vett ja elektrit kui täis masin.

90% pesumasina energiakulust läheb vee soojendamisele. Pestes oma riideid veega 30–40kraadisel temperatuuril, võid säästa märkimisväärselt nii energiat kui ka raha.

Kasuta nõudepesumasinat, kuna ka ökonoomselt pestes kulub käsitsi pesuga kolm kuni neli korda rohkem vett.

Köögi- ja vannitoa segistitena on soodsam kasutada kangsegisteid. Õhustavad dušiotsikud aitavad veekulu kokku hoida kuni 50%.

Kui keedad kuumade jookide tarvis vett, vala veekeetjasse täpselt nii palju vett, kui parasjagu vajad. Selline teguviis säästab nii vett kui energiat.

Keera hambaid või pead pestes, end raseerides või käsi seebitades vahepeal jooksev vesi kinni. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas.

•

•

•

Ventilatsioon

•

Kütmine

• •

•

Ära küta oma kodu liiga soojaks. Iga kraad kõrgemat toasooja võtab 5% rohkem kütet.

Paigalda ruumidesse ja kütteseadmetele targad termostaadid, mis võimaldavad kütta kasutuses olevaid ruume ainult vajalikul ajal.

Kaminapuud süüta pealtpoolt, sest nii

süttivad puidu gaasilised aineosad kõige paremini, segunevad hapnikuga ja põlevad jäägitult.

Hoolda oma kütteseadet iga kütteperioodi alguses. Setetega kattunud kütteallikad või radiaatorid vähendavad märkimisväärselt soojusülekannet.

Tasakaalusta küttesüsteem, et energia küttesüsteemis ei jaguneks ebaühtlaselt.

Elusid päästab ainult töökorras suitsuandur. Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.

Ruumist pikemaks ajaks lahkumisel määra termostaadil madalam temperatuur ( ca 16–18C °C). Radioaatori täielik sulgemine pole soovitatav, kuna energia, mis pärast kulub mahajahtunud ruumi soojendamisele võib olla suurem, kui mõistlikult alandatud temperatuuri hoidmiseks vajalik energia.

Kui ahi on mitu päeva kütmata, siis jahtub see niivõrd, et tõmme kaob. Selle vastu aitab korstnalõõri eelsoojendamine, tehes algul koldesse väikese tule.

Liiga kõva ja liiga äkiline kütmine võib põhjustada küttekolde vigastusi. Kui kollet pole pikalt köetud, siis võib lõõri tahmaluugis põletada pisut paberit, kuni kolle hakkab tõmbama.

Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida nendele termosventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivis

•

Vähenda kodust eemal viibides või ruumide vähese hõivatuse korral mehaanilist (sh soojustagastusega) ventilatsiooni. Õhuta ruume lühidalt ja intensiivselt, ära jäta akent pikaaks ajaks avatuks.

Kui ostad kodumasinat

•

Energiasäästlik külmkapp võib säästa hinnanguliselt 80 eurot aastas. Kaupluses uut kodumasinat valides vaata

• •

•

• •

seadme energiamärgistust – mida kõrgem märk (nt A+++ või A++), seda vähem energiat seade kulutab.

Uue pesumasina ostul otsi “Auto-off ” funktsiooniga toodet Pesukuivatit ostes eelista soojuspumbaga kuivatit, sest see tehnoloogia tarbib soojusvahetiga võrreldes kordades vähem elektrit.

Külmikut ostes eelista jäävaba tehnoloogiaga mudeleid. Tavatehnoloogial külmikul sulata sügavkülmakambrit vähemalt kaks korda aastas, sest külmkambrisse kogunev jää suurendab voolutarbimist märgatavalt.

Küpsetusahju valikul tuleks eelistada energiamärgistust A+++ ning valida võimalikult väikese sojuskaoga mudel.

Taolmuimeja valikul tasub võrrelda mootori tarbitava võimsuse ja efektiivsuse suhet.

Millal alustada ja lõpetada kütmisega?

Kütmisega peaksime alustama hiljemalt siis, kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur langeb alla 12 °C, aga renoveerimata elamute kütmisega on parem alustada juba 14 °C juures. Kütmise võiks lõpetada kevadel, kui keskmine välisõhu temperatuur tõuseb 10–12 °C-ni.

Kas teadsid, et…

Toatemperatuuri langetamine 1 °C võrra vähendab küttekulu ligikaudu 5%.

Tarbevee soojendamiseks kulub aastas keskmiselt 30% kortermaja tarbitavast soojuse kogusest.

Kvaliteetse renoveerimise läbinud kortermajade soojuskulude sääst võib küündida üle 50%.

Küttepuude keskmised kütteväärtused 20% puiduniiskues juures: Kask 1700 kWh/rm Mänd 1360 kWh/rm Haab 1330 kWh/rm Kuusk 1320 kWh/rm Lepp 1230 kWh/rm

Õhukanaliga korsten suurendab kütmise tõhusust ning see on uus trend moodsate küttesüsteemide ehitamisel. Põhjus, miks see korstnatüüp järjest populaarsust kogub, peitub selle efektiivsuses. Nimelt, kui vanemad korstnalahendused võtavad põlemiseks vajalikku õhku eluruumi seest, siis see lahendus võimaldab korstna sisse ehitatud spetsiaalse õhukanali kaudu õhku tõmmata otse õuest.

Hea on see aga sellepärast, et eluruumides oleva õhu soojaks kütmiseks on juba kulutatud energiat ja see energia läheb ilma õhukanalita korstna puhul kaotsi, uue puhul jääb soojaks köetud õhk tuppa. Ka säästab õhukanal küttematerjali. Kuna pidevalt on tagatud optimaalne õhuvool küttekoldesse, põleb küttematerjal täielikult ära, mis on ka kõige keskkonnasõbralikum kütmisviis. Teisalt ei teki nii ka intensiivset põlemist ehk ülekütmist, mis tekitab pikema aja vältel ahju ja kaminasse pragusid või muid kahjustusi.

5

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

14. november 2018 Tallinnas Swissotelis

ENERGIA AASTAKONVERENTS 2018 LAVAL:

Soojustamine Soojustamise põhitõed: Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine annab soojuse kokkuhoidu kuni 50%.

Seinte soojustamine võib anda 16–30% energiakulude kokkuhoiu, kuna välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu keskmiselt 50–120 kWh seina m2 kohta.

Katuse ja pööningu soojustamine võib anda 5–23% energiasäästu, kuna katuslagede soojustamine annab aastas säästu keskmiselt 40–80 kWh soojustatava pinna m2 kohta. Keskmiselt väheneb vanade hoonete soojusjuhtivus katuse ja pööningu soojustamise abil ligikaudu 1 W/(m2K) tasemeni 0,15–0,2 W/(m2K).

Keldri soojustamisel on võimalik säästa 6–12% energiakuludest, kuna sokli või keldri lae soojustamine annab aastas keskmiselt säästu 50 kWh soojustatava pinna m2 kohta. Kindlasti tasub pöörata tähelepanu keldriakende ja piisava ventilatsiooni olemasolule ning sellele, et mitteköetavas keldris oleksid ka kütte-ja külmaveetorustikud kaetud vähemalt 50 mm isolatsiooniga.

Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurt säästu vanade akende tihendamine, katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine või uute kolmekordsete akende ning soojuspidavamate välis- ja rõduuste paigaldamine. Nii võib säästa ligi 15% tarbitavast soojusest, kuna näiteks vanade puitakende vahetus kolmekordsete akende vastu annab aastas säästu keskmiselt 200–300 kWh akna m2 kohta. Soojustagatusega ventilatsiooni rajamisel võib aastas säästa soojusenergiat 900 kWh, kui õhuvahetus toimub 0,4 korda tunnis.

Sellele lisandub ventilaatorite energiatarve.

Soojapidavus ja soojustamine – energiasäästu nipid

1.

2.

Peamine viis kokkuhoiu saavutamiseks on kütte reguleerimine. Kasuta termostaati õigesti ülekütmise vältimiseks.

Jälgi, et aken ja aknalaud oleksid hästi soojustatud. Külm õhuvool aknapragudest võib pidevalt jahutada ruumi, külm õhuvool aknalaua alumisest osast võib aga puhuda termostaadile, mille tulemusena võib radiator kütta ruumi määratud temperatuurist kuumemaks.

Ava päevasel ajal aknakatted päikesesoojuse ja –valguse saamiseks ning kasuta öisel ajal aknakatteid lahkuva soojuse vähendamiseks. Jälgi, et kardinad ei kataks kinni radiaatoreid.

3.

4.

5.

Mida kvaliteetsem ja soojapidavam on hoone, seda vähem soojust kaob siseruumidest õue läbi välisseinte, katuse ja akende ning seda vähem tarbib hoone soojust.

Vahetades vanad puitaknad kolmekordsete pakettakende vastu, võid säästa kuni 40% energiast.

Maja soojustamisel tuleks esmalt keskenduda akendele, seejärel seintele ning kolmandaks katusele.

Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti mitu korda suuremaid küttekulusid – algne näiline kokkuhoid tähendab lõppkokkuvõttes suurt rahalist kaotust.

Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii on võimalik säästa 5–7% soojust.

Enne soojustuse paigaldamist võiks köetud hoone termokaamera või distantstermomeetriga üle mõõta, et suuremad soojakao kohad täpselt välja selgitada. Mõõtmistulemustele tuginedes saab koostada tunduvalt efektiivsema soojustusplaani. Majas, mida ehitades on arvestatud asjatundjate soovitusi, läheb piirdetarindite kaudu kaotsi kaks-kolm korda vähem soojust kui 10–15 aastat tagasi valminud hoonetes.

Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega.

6.

7.

8.

KASULIK

Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid: - korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m2 kohta; - välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m2 kohta; - katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m2 kohta; - väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; - maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20%.

• • • • • • • •

Karlis Goldstein (Euroopa Komisjon) Raul Kirjanen (Graanul Invest) Taavi Veskimägi (Elering) Kaja Kallas (Reformierakond) Martin Helme (EKRE) Jevgeni Ossinovski (SDE) Sven Sester (IRL) Aavo Kärmas (Enefit Taastuvenergia)

•

TEEMAD: • • • • •

Teeme ülevaate energiasektorite regulatsioonide kavandatud arengutest Räägime Euroopa Liidu energiaregulatsioonide arengutest ja tulevikuväljavaadetest Analüüsime puidu kasutamist energiasektoris Arutame Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerimist Venemaa süsteemist Toimub poliitikute debatt energiateemadel

NB! KAVA TÄIENEB.

249 €

+ km (298,80 € koos km-ga)

kuni 15. oktoobrini REGISTREERIMINE JA INFO

www.toostusuudised.ee pood.aripaev.ee Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume võtta ühendust konverentsi reklaamimüügi projektijuhtidega: Age Raam, age.raam@aripaev.ee, tel 5866 6496 Heleri Lõõbas, heleri.loobas@aripaev.ee, tel 5302 6292

6

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Moodulkorstendel on telliskorstende ees mitmeid eeliseid, näiteks sobivad nad kõige paremini just moodsatele kütteseadmetele.

Foto: Monier OÜ

Kuidas valida oma majale sobivaim moodulkorsten?

Monier OÜ korsten@monier.com www.schiedel.ee

Traditsiooniline telliskorsten on meid pikka aega ausalt teeninud, kuid küttesüsteemide tehnoloogilise arengu ja inimeste kütmisharjumuste muutusega on see korstnatüüp moodsatele nõuetele jalgu jäämas. See on ka üks põhjusi, miks hakati tootma moodulkorstnasüsteeme, mis omakorda jagunevad plokk- ja metallkorstendeks.

Moodulkorstendel on telliskorstende ees mitmeid eeliseid – nad sobivad moodsatele kütteseadmetele kõige paremini, nad on tuleohutumad, efektiivsemad, parema tõmbega ja igakülgselt testitud. Ka on nad võrreldes telliskorstnaga kaalult kergemad (osad neist ei nõua isegi alusvundamenti) ning neid on lihtne paigaldada. Viimane tähendab omaniku jaoks väiksemat paigalduskulu. Lisaks on moodulkorstnaid väga lihtne puhastada ja hooldada. Eramajade korstent võib iga majaomanik puhastada ise, ent vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Lisaks korstna ja ühenduslõõride puhastamisele väljastab korstnapühkja küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta akti.

Kuidas korstent valida?

Selleks, et korsten oleks ohutu, tuleb alustada sellest, et valida see alati lähtuvalt kütteseadmest. Vastasel juhul ei pruugi korsten sobida mõõtmetelt, ei hakka küttessüsteem korralikult tööle ning võib olla ka tuleohtlik. Korstnavalikul on oluline jälgida mitmeid aspekte:

Kas korsten töötab kuivades või märgades tingimustes ja milline on põlemisel eralduva suitsu temperatuur? Niiske keskkond tekib madalatel temperatuuridel töötavate kütteseadmetega (nt keskkküttekatlad, õli- või gaasikatlad), kus suitsugaaside temperatuur jääb reeglina alla 150 kraadi ning korstnasse tekib happeline kondensaatvesi, mis söövitab korstna sisepinda ja lõhub korstna lõpuks täiesti ära, muutes selle tuleohtlikuks.

Seepärast eeldab madalatel temperatuuridel töötav kütteseade ka happekindlast materjalist keraamilist või metallist moodulkorstent, millel on seda tõendav märgis 316L. Enamikel Schiedeli korstnasüsteemidel on sobilikke variante nii kuiva kui ka märja suitsu keskkondadesse, vaid Isokern on sobilik ainult kuiva suitsu keskkonda.

Kas kasutatakse tahket või vedelat küttematerjali? Näiteks tahke kütte põletamine eeldab paremat tõmmet, sest selle käigus eraldub rohkem tahma. See nõuab lihtsasti puhastatavaid korstnaid, millel on sileda sisepinnaga lõõrid just nagu moodulkorstendel.

Milline on valitud kütteseadme jaoks optimaalne suitsulõõri läbimõõt? Andmed selle kohta leiab kütteseadme paigaldusjuhistest, vajadusel saab küsida lisa tootjalt või edasimüüjalt.

Kas korstnasse on vaja ühendada üks või mitu kütteseade? Üldjuhul peaks igal kütteseadmel olema eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega seadet, mille suitsu temperatuur on kuni 400 kraadi ning korstnaühenduste vahe vähemalt 60 cm. Sel juhul peavad olema ka eraldi siibrid mõlema kütteseadme ja korstna vahel. Eri korrustelt samasse lõõri liitmine on tuleohutuse seisukohalt keelatud.

Eramajade korstent võib iga majaomanik puhastada ise, ent vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema kutsetunnistusega korstnapühkija.

Kuhu korsten majas tuleb ning kas see ehitatakse hoonesse sisse või hoonest välja?

Korsten tuleb teha võimalikult vertikaalne ning valida lühim ja sirgeim tee küttekoldest suitsu väljajuhtimiseks. Korstna kõrvalekalle vertikaalsuunast võib olla kuni 45 kraadi, kuid juba 30-kraadiste kallete puhul tuleb tähelepanu pöörata korstna toestamisele ning puhastusluukide lisamisele. Puhastusavad peavad paiknema kõrvalekallete läheduses.

Kas kütteseadme ja korstna ühendamiseks on vaja ehitada horisontaalsed ühenduslõõrid? Ühenduslõõrid ehk sleped ei tohi läbida ehitise konstruktsioone, peavad olema võimalikult lühikesed ja sisenema korstnasse kuni 45-kraadise nurga all. Märja keskkonna ehk madala temperatuuriga suitsugaaside korral peab kasutama selliseid detaile, millega on tagatud kondensaadi äravool spetsiaalsesse anumasse ja võimalus kondensvee eemaldamiseks (näiteks puhastuskorgid).

Kui kõrge peaks tulema korsten? Arvestada tuleb nii korstna üldpikkust kui ka katusest väljaulatuva osa minimaalset kõrgust, et oleks tagatud tuleohutus ja vajalik tõmme. Kuni 30-kraadise viilkatuse korral peab korstna harjapoolne külg ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna, teravama kaldenurga korral olenevalt katusematerjali tulekindlusest vähemalt 1-1,5 m ning lamekatuse korral vähemalt 1 m katuse pinnast või 3 m raadiuses asuvatest takistustest (katuse rinnatis, ventilatsiooniseade vms).

Kuna korstna ülemise otsa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab oluliselt tõmmet, on kasulik paigutada korsten katuseharjale.

Milline peaks olema korstna viimistlus? Näiteks täispikkuses väljas paiknev korsten võib vajada lisasoojustust, maja sees ole-

vaid korstnamooduleid võib krohvida ja värvida. Korstna võib katta kipsplaatidega vaid juhul, kui need on kinnitatud karkassile ning on tuleohutuse tagamiseks korstnast nõutud kaugusel. Kindlasti tuleb korstna katusepealset otsa kaitsta vihmamütsiga ning jälgida, et lumi ja tuul ei kahjustaks korstent. Seetõttu on soovitav katta korstnapits pleki, plaatidega või krohviga. Süttimisvõimelise katusematerjali korral võib olla vajalik ka sädemepüüdja.

Kuidas saab korstent puhastada? Tuleohutusnormide järgi peab hoone omanik tagama korstnale ohutu juurdepääsu. Selle puudumisel on korstnapühkijal täielik õigus tööst keelduda. Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, millele saab minna mööda katuseastmeid või -redelit räästast või katuseluugist. Soovitav on paigaldada korstna lähedale turvakonks ning veenduda, et seisutasapinnast korstna ülaservani ei oleks vahemaa rohkem kui 1,2 meetrit. Eelistada tuleks katusematerjali tootja toodetud või soovitatud turvavarustust, sest need sobivad ideaalselt kokku paigaldatud katusega.

Kui pikk on valitud korstnatootja tootmiskogemus? Mida pikema kogemusega tootja, seda kindlam saab olla selle toodete kvaliteedis, kuna tootjal on olnud aega katsetada parimaid materjale ja tehnilisi lahendusi.

Kas valitud korstnatootjal on Eestis olemas esindus ning kõrge tasemega tasuta klienditeenindus? Kohalike inseneri- või ehitustaustaga konsultantide olemasolu on kindlasti oluline enne sobiva korstna väljavalimist, kuid võib vajalikuks osutuda ka korstna paigaldamise ajal ning ka pärast paigaldust.

Samuti garanteerib kohaliku esinduse olemasolu muretu probleemide lahendamise garantiiküsimuste korral.

7

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Vana hea uus ja moodne puupliit Andrus Aarna SVT Balti OÜ

Kõige sagedasem küsimus pliidiostjatel on: „Kas see pliit tõmbab“? Sellele küsimusele on tegelikult võimatu vastata, kuna pliit ei saagi „tõmmata“, vaid tõmbe või täpsemini alarõhu tekitab ikka korsten. Ning pigem tuleb küsida, kui palju üks või teine pliit korstna tekitatud alarõhku takistab. Kui keskendume ainult valmispliitidele, mis vajavad paigalduse mõttes ainult ühendamist korstnaga, siis tänapäevaste pliitide sisetakistus on suhteliselt suur. Tootja nõuded alarõhu asjus jäävad enamasti 10-12Pa vahele, aga selle numbrilise näiduga pole tavainimesel suurt midagi peale hakata, samas kui pädevad korstnapühkijad või pottsepad on kahtlemata suutelised andma hinnangu, kas teie korstnas olev alarõhk on piisav või mitte. Üldjuhul küll pole nõuete-

kohaselt ehitatud, korras ja terve korstna puhul nõutava tõmbe olemasolu probleem. Probleemseteks kohtadeks võivad osutuda ainult nõukogudeaegsed madalad suvilad, kus korstna kõrgus ja ümbritsevate kõrgete puude tekitatud turbulents võivad tekitada olukorra, kus isegi muidu terve ja nõuetekohane korsten ei suuda tekitada vajalikku alarõhku korstnaühenduses. Kui majapidamises on puukütte pliit, siis see tähendab mõistagi ka seda, et korstent ja lõõre tuleb puhastada tihemini kui näiteks ahikütte korral.

Soemüür

Peaaegu on Eesti küttekultuurile ainuomane väga laialt levinud pliidi soemüür, mis on pikalt kuulunud puuküttel köögipliitide juurde. Võib julgelt öelda, et enamik valmispliitide kasutamisega esile kerkivatest probleemidest tuleneb tegelikult soemüürist või täpsemalt valmispliidi ja soemüüri kokkusobimatusest.

Nimelt on tänapäevased valmispliidid projekteeritud ja valmistatud selliselt, et võima-

likult suur osa põlemisel vabanevast energiast võetaks suitsugaasidest välja pliidi koldes ja suitsukäikudes ning see tekitab olukorra, kus soemüüri jõudva suitsugaasi temperatuur on nii madal, et sealt ei ole enam palju midagi soemüüri soojusena loovutada, enne kui suitsugaas jahtub alla oma kastepunkti ning suitsugaasis olev veeaur hakkab kondenseeruma soemüüri suitsukäikudes. Kuna suitsugaasides on ka tahmaosakesi, väljendub kondenseerumine nähtuses, kus soemüüri ja korstna seintele tekib nõgi.

Lõõridesse tekkiv nõgi on nähtusena kumulatiivne ehk mida aeg edasi, seda kiiremini ja rohkem seda tekib. Põhjusel, et kogu aeg jääb lõõri ristlõike pind väiksemaks ja seega „tõmme“ nõrgemaks.

Vast suurim probleemide allikas on selline soemüür, kus puudub otselõõr korstnasse, kuna siis puudub võimalus kütmise alguses juhtida suitsugaasid soemüüri suitsukäikudest mööda otse korstnasse. Võibki väita, et otselõõriga soemüüridega võib ühendada valmispliidi, ent

Võibki väita, et otselõõriga soemüüridega võib ühendada valmispliidi, ent otselõõrita soemüüriga valmispliiti ühendada ei tohi!

otselõõrita soemüüriga valmispliiti ühendada ei tohi!

Samas tuleb ka otselõõriga varustatud soemüüri puhul olla pliidi kasutamisel väga hoolikas ja tähelepanelik, et soemüüri lõõridesse juhitaks suitsugaasid alles siis, kui pliit, ühenduslõõr ja korsten on soojenenud nii palju, et pliidi koldes on võimalik teha intensiivset tuld.

Suitsukäikude puhtana hoidmisel mängib väga olulist rolli ka loomulikult kasutatava puidu niiskusesisaldus, sest mida niiskem puit, seda rohkem on suitsugaasides niiskust ja seda kõrgem on temperatuur, mille juures suitsugaasides olev veeaur kondenseerub (kastepunkt).

Kesküttepliidid

Omaette alamkategooria puuküttega pliitidest moodustavad tahkekütte keskküttepliidid, millega saab lisaks pliidi funktsioonile kütta pliidiga ka keskküttesüsteemis ringlevat vett kas ainsa kütteallikana või abiks mõnele teisele kütteviisile, millega keskkütte vett köetakse.

Aastakümneid tagasi tegi

sellise pliidtüübi Eestis väga levinuks Ilmarise tehases valmistatud keskküttepliit, mida rahvasuus „Pioneer pliidiks“ kutsutakse. Tänasel päeval keskküttepliiti plaanides, kas siis vana asemele või uude kohta, tuleb keskkütte süsteemi planeerimisele pöörata suurt tähelepanu ning tagada, et keskküttesüsteem võimaldab esmalt soojeneda kolde ümber ringleval veel ning alles pärast pliidis oleva vee soojenemist hakatakse sooja vett laskma süsteemi.

Valmispliite leidub hinnaga alates 500 eurot ning kallimate pliitide hinnad küündivad tuhandete eurodeni. Siin, nagu mitmel muulgi alal, pole nii, et kaks korda kallim on kaks korda parem, vaid hind peegeldab pigem kasutatud materjale, nende paksusi, koostekvaliteeti ning odavam hind saavutatakse enamasti ka lihtsalt suurte kogustega.

Puupliidile mõeldes tuleks kindlasti võtta aega, et suhelda pottsepa või korstnapühkijaga ning ka kaupmeestega, et leida just Teile parim ja toimiv lahendus.

8

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Maagaasiga kütad soodsalt nii kodus kui ka maanteel Oma kodule küttesüsteemi soetamine on väljakutse – valik on lai, soovitajad oma kindla arvamusega mitmeid ning hind vägagi erinev. Küttesüsteemi valikul peab meeles pidama, et tegemist ei ole ühekordse investeeringuga, sest lisanduvad ka hooldus- ja kütusekulud.

Kolmel sambal – mugav, odav ja keskkonnasõbralik – seisev maagaas on kahtlemata arukas valik. Ei ole liiast väita, et objektiivselt hinnates ja n-ö poliitilisi eelistusi kõrvale jättes on maagaas tarbija jaoks parimaid kütuseid üleüldse ning on ka Eesti elukeskkonna, metsa ja maastiku mõttes märksa sõbralikum kui muud.

Maagaas on mugav

Gaasi kasutajatel puudub vajadus iga päev ahju kütta või seda puhastada, ladustada pelleteid või soetada kütteõli. Tänapäevased gaasikatlad on automaatjuhtimisel, seega püsib elamine mõistlikult soe ka siis, kui omanikud viibivad kodust pikemat aega eemal. Kütuse gaasiline olek tagab täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkide ja tolmuta. Nii ei pea muretsema tahma pärast, mis mitmete teiste soojusallikatega paratamatult kaasneb.

Maagaas on soodne

Eestis on maagaasi hind Euroopa üks madalamaid. Veelgi olulisem, võrdlus teiste kütustega räägib samuti maagaasi kasuks. Näiteks võrreldes õliga on gaas jätkuvalt ligi kolm korda odavam. Soojuspumbaga võrreldes on maagaasi eeliseks see, et kui pump nõuab tõeliselt külmade ilmade saabudes abi elektriküttelt ning toob kaasa varjatud kulusid, ei vaja gaasikatel lisaallikat. Lisaks konkreetsele numbrile arvel hoolitseb Eesti Gaas ka oma kliendi mugavuse eest. Teenuste hinnad on paindlikud, personaalsed ja kliendi tooteportfelli arvestavamad. Printsiip on, et mida rohkemas mahus ja rohkemaid teenuseid klient ostab,

seda madalam on talle üksikute teenuste hind.

Maagaas on keskkonnasõbralik

Maagaasi torutransport säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk.

Maagaas on väikseima CO2 emissiooniga energiakandja ühe toodetud kWh soojusenergia kohta. Erinevalt tahkekütustest ei reosta maagaas koduümbruse õhku ning säästab meie metsa ja maastikku.

Tänapäevased kondensatsioonitehnikal põhinevad gaasikatlad töötavad kuni 15% suurema kasuteguriga eriti efektiivselt. Nende CO2 emissioonitase on traditsiooniliste kütteseadmetega võrreldes kuni 17% väiksem, mis teeb nad topelt säästlikuks. Kui muidu juhitakse gaasi põlemisel tekkinud veeaur koos teiste põlemisproduktidega korstnasse, siis kondensatsioonitehnika puhul kasutatakse ära ka veeaurus olev soojus. Veel saab gaasikütteseadmetega kombineerida alternatiivkütteseadmeid, näiteks päikesepaneele.

Ent mugavuse ja odavuse kõrval on oluline ka rahulolu ja mõnus olek. Talveõhtutel aitab hubasust luua gaasikamin, mis on efektiivne lisakütteseade kodus.

Kaminas põleb elav leek, kuid ära jääb küttepuude hankimine ning tuha väljaviimine.

Mitmekesise disainiga valmiskaminad loovad põnevaid võimalusi sisekujunduseks.

Leegi võimsust annab sujuvalt reguleerida ja võimalik on kasutada automaatset reguleerimist toa temperatuuri järgi.

Maagaasikamin. Tuntud kokad eelistavad roogi valmistada just gaasipliidil, elaval tulel. Gaasileeki annab lihtsalt ja kiirelt reguleerida, paljud kasutajad väidavad, et gaasipliidil valmistatud toidul on hoopis parem ja ehedam maitse.

Gaasipliite on meie kaubandusvõrgus laias valikus ning igale maitsele, lihtsamatest kuni moodsa disaini ja keraamilise pinnaga pliitideni välja.

Maagaas on väikseima CO2 emissiooniga energiakandja ühe toodetud kWh soojusenergia kohta.

Erinevalt tahkekütustest ei reosta maagaas koduümbruse õhku ning säästab meie metsa ja maastikku. Tänapäevased kondensatsioonitehnikal põhinevad gaasikatlad töötavad kuni 15% suurema kasuteguriga eriti efektiivselt.

Gaasipliit. Terrassil sõpradega mõnusalt suveõhtut veetes saab liha grillida gaasigrilliga. Seda on mugav kasutada ja toit valmib kiiremini, kuna jääb ära süte ettevalmistamiseks kuluv aeg.

Põletite võimsust saab suurtes piirides reguleerida. Gaasigrill on ka mugav, kuna sellega ei pea kunagi muretsema süte või puude otsasaamise pärast.

Gaasigrilli on võimalik ühendada maja üldisesse gaasivarustussüsteemi, kasutades selleks maagaasipistikut. Jääb üle vaid grill välisseinale paigaldatud pistikusse ühendada ja toiduvalmistamine võibki alata. Kui istumine venib õhtusse, saab terrassil süüdata maagaasil töötava gaasikiirguri, mis ligitikkuva jaheduse eemale peletab.

Majapidamises kasutatavad maagaasi seadmed.

Gaasikiirgur. Igal juhul on maagaasi kasutuselevõtt kasulik investeering – see suurendab kinnisvara väärtust ja aitab seda hoida, mis on eriti tähtis, kui kinnisvara on soetatud pangalaenuga.

9

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Eesti Gaas müüb kvaliteetseid niiskuskindlaid vingugaasiandureid Honeywell XC70

Mis on mis

Maagaas toob peale kodusoojuse hulgaliselt teisigi mugavusi Gaasist saadav kodusoojus on ainult üks paljudest maagaasi boonustest. Kuigi Eesti Gaasi kliendid kasutavad maagaasi suures osas kütteks, on ka palju neid, kes võtavad oma kodus kasutusele veel teisigi tänapäevaseid ning mugavaid seadmeid koos nende võimalustega.

Kuidas küttekulusid kokku hoida?

Eesti Gaasi maagaasitankla Tallinnas Tehnika tänaval.

Paljud autotootjad (nt Audi, Fiat, Mercedes Benz, Opel, Seat, Škoda, Volkswagen) on ära tabanud tõusva trendi ning toodavad CNG-autosid juba seeriate viisi.

Alust selleks annab teadmine, et maailmas on gaas järjest enam leviv autokütus, näiteks ainuüksi Itaalias sõidab 600 000 autot gaasiga. Samuti võib eeskujulikuks näiteks tuua Saksamaa, Tšehhi ja Austria turgusid.

Surumaagaasi, mille tankimine on väga lihtne, kiire, puhas ja ohutu, mõõdetakse kaaluühikutes ja selle hind on aastate jooksul väga vähe muutunud.

Kilogramm gaasi maksab 0,859 eurot. Eestis müüdavail autodel kulub saja kilomeetri läbimiseks keskmiselt viis kilogrammi ehk umbes 4 eurot. Seega on surumaagaas jätkuvalt ligi kaks korda soodsam kui bensiin.

1. Vali õige süsteem. Küttesüsteemi ehitades pea nõu spetsialistiga, et paigaldatav katel oleks optimaalse võimsusega.

2. Pane tehnika enda kasuks tööle. Tänapäevastel kateldel on moodne juhtautomaatika ehk kasuta ära tehnoloogiavõimalused, näiteks seadista masin nii, et toatemperatuur oleks paari kraadi võrra madalam ajal, kui sa magad või kui sind kodus ei ole.

3. Reguleeri boilerit. Alanda soojendatava tarbevee temperatuuri ajaks, mil seda nagunii ei kasuta.

4. Lase soojal ringelda. Ära aseta radiaatori ette kappe ega riiuleid, sest nii ei pääse soe sealt liikuma.

5. Las külm jääb õue. Pimeduse saabudes lase aknarulood alla, sest nii ei õhka klaasidelt tuppa külma.

6 reeglit, et olla gaasiga sõber: 1. Gaasile tuleb alati öelda „Teie“. Gaas muudab me kodud mugavaks ja mõnusaks, kuid temaga ei tohi kunagi muutuda liiga familiaarseks. Ta on nagu iseteadlik kass, kes nurrub kui teda silitad, kuid küünistab kui teda vihastad.

2. Gaas tahab hingata. Veendu, et kütteruumis toimiks ventilatsioon ja oleks tagatud värske õhu juurde- ja suitsugaaside äravool. Eluohtlik ving tekib just kütuste mittetäielikul põlemisel, mida põhjustab ebapiisav õhuvahetus.

Väldi isetegevuslikke ümberehitustöid!

3. Gaas tahab kvaliteeti. Kasuta ainult tehases toodetud ja töökorras gaasiseadmeid. Telli gaasiseadmete paigaldus, hooldus ja remont ainult gaasitööde litsentsi omavalt ettevõtjalt.

Kahtluse korral pea nõu meie klienditeenindajaga. Eesti Gaas pakub gaasiseadmete hooldusteenust Tallinna ja Harjumaa piirkonnas.

Kuid katlahooldusega tegeleb asjatundlikke firmasid igas suuremas linnas.

4. Gaas tahab hoolt. Gaasiseadmeid tuleb vastavalt tootja juhendile regulaarselt vähemalt kord aastas kontrollida ja hooldada. Hooldamata seadmed võivad suurendada kulutusi energiale või seadme remondile. Hooldamata seadmed võivad põhjustada õnnetusi.

5. Gaas tahab puhtust. Jälgi, et gaasiseade oleks tolmu eest kaitstud ning ühendatud puhtasse ja mõõtmetele vastavasse suitsulõõri. Suitsu- ja ventilatsioonikanaleid tuleb elamu valdajal lasta kontrollida vastavalt tuleohutuse seadusele kord aastas sertifitseeritud korstnapühkija poolt, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

6. Gaas tahab turvamist. Eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, on vingugaasiandur kohustuslik.

Päästeamet soovitab aga anduri paigaldada ka ruumidesse, kus asub mõni muu põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit.

Maagaasiga sõidad kaks korda odavamalt

CNG hinnavõrdlus teiste autokütustega, august 2018

Aina enam juhte on avastanud enda jaoks maagaasiautod. Autotranspordikütusena tuntakse maagaasi surugaasi ehk CNG (compressed natural gas) nime all. Maagaasi kasutamine autokütusena on kiiresti arenev turg, kuhu Eesti Gaas sisenes juba 2008. aastal, kui avati esimene tankla. Tänavu avatakse kolm uut tanklat, üks Viljandis, üks Jõhvis ja üks Rakveres ning kokku on siis võimalik CNG-d tankida juba üheteistkümnes Eesti Gaasi tanklas üle Eesti.

10

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Kuidas ise olla parim korstnapühkija?

Inimesed on erinevad. Õnneks. On neid, kes armastavad punast värvi, ja neid, kes eelistavad musta. On neid, kes soovivad, et oma vaba aja nimel saaks teenused teistelt osta, ning on neid, kes suurima mõnuga oma kodu juures ise nokitsevad. Ise tegemise võimalus on jäetud eramaja omanikele ka korstnapühkimisel.

Potipoiss OÜ

Meie käest küsitakse sageli: “Kui tihti peab korstent pühkima?“ Vastus on ühest küljest lihtne – põlengu oht. Mida see aga tähendab? Eelkõige sõltub küttekehade hooldamise tihedus nende kasutamise tihedusest. On suur vahe, kas sauna tehakse vaid jaanipäeval ja jõuludel või nauditakse leili igal pühapäeval. Sama lugu on ka pliitide ja kaminatega. Mida tihedamini küttekeha kasutatakse, seda suurem on tõenäosus, et ka küttekeha ning lõõre korstnas tuleb tihedamini puhastada.

Samuti sõltub puhastamise sagedus küttematerjalist. Mida kvaliteetsem materjal, näiteks kuiv naturaalne puit, seda väiksem on tõenäosus, et lõõridesse hakkab kogunema pigi. Mida ebakvaliteetsem küttematerjal, näiteks brikett, ehitusjäätmed, kilekotid jne, seda kiiremini lõõride seinad mustaks saavad ning neid tuleb ka tihedamini pühkida.

Kortsnaid tuleb pühkida kord aastas

Seadus näeb ette, et eramajades peab kutsetunnistusega korstnapühkija käima vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Kahjuks saavad paljud sellest aru nii, et ka küttesüsteemi tuleb hooldada üks kord viie aasta jooksul. Tegelikult nagu eespool juttu oli, võib see vajadus olla ka palju tihedam. Võib-olla lausa kaks-kolm korda aastas. On loomulik, et paljud inimesed tahaksid kokkuhoiu nimel selle töö ise ära teha, eriti kui seaduses selline võimalus ka lubatud on. Kuidas seda aga teha õigesti ja parimal võimalikul viisil?

Kõik saab alguse õigetest töövahenditest. Kui teie vanavanaisa ka pühkis talu korstnat metsast võetud kuusega, siis soovitame nüüd kasutada ikkagi tänapäevaseid vahendeid. Enamikus ehituspoodides on müügil korralik sortiment korstnapühkimise vahendeid.

Millist lõõriharja valida?

Kvaliteetse korstnapühkimise üks alustalasid on õige lõõrihari! Enne kui suundud poodi harja ostma, võta ette üks käik katusele korstna juurde ning mõõda ära lõõride suurus. Liiga väike hari ei tee tööd korralikult ära, liiga suur hari ei pruugi jälle lõõri mahtuda. Lõõri seinu puhastavad harjaste otsad. Samuti mõõtke ära lõõri pikkus.

Kas valida plastikust või metallist hari, sõltub sellest, millisest materjalist lõõri hakkate puhastama. Tavapärastele kivikorstnatele sobivad metallist harjad. Metallist korstnate puhul kasutatakse aga plastikharjasid.

Harjaga koos tuleb osta ka sobiv nöör, millega hari lõõri lasta ja sealt jälle välja tõmmata. Kui nöör on liiga peenike, on seda ebamugav käest alla libistada ja jälle üles tõmmata. Kui nöör on liiga jäme, on probleem sama, aga kindlasti kaalub jämedam nöör rohkem ning väsitab seda enam ka käsi. Lisaks harjale on ju nööri küljes raskuseks ka pomm.

Poest tasub kaasa osta ka tahmakulp.

Selle õiget kasutamist on kirjalikult keeruline õpetada, aga igal juhul ulatub see puhastusavast kaugemale kui tavaline supilusikas või -kulp. Puhastusava asub küttekeha küljes, aga kindlasti peab korstnajalas olema puhastusluuk, mille kaudu kogunenud tahm välja võtta. Korstnajalg on koht, kus korsten ära lõppeb.

Samuti on kodusel korstnapühkijal va-

ja ka head ja tugeva valgustusega taskulampi, et veenduda, kas lõõrid said ikkagi puhtaks. See võib tunduda uskumatuna, aga vaadake katusele minnes taskulambiga lõõre enne puhastamist ning siis peale puhastamist. Kui lõõr ei ole just pigiga kaetud, siis peaksite saama lõõri seest nii puhtaks, et kivide või metalli pind on selgelt ja ilusti näha ning vaadeldav.

Lisaks muretsege ka hea ja tugev prügikott, kuhu tahm panna ning see hiljem prügikonteinerisse viia. Siinkohal tuletame meelde, et tühjendada tasub vaid jahtunud küttekeha, sest kuum tahm võib sulatada nii kilekoti kui ka prügikasti hiljem.

Vajalikud on ka korralikud töökindad. Võimaluse korral kasutage respiraatorit, et tahm kopsudesse ei läheks.

Millises järjekorras tuleb korstnapühkimise töid teha?

Esmajärjekorras kontrolli, et majas oleksid kinni kõik aknad ja uksed. Tahm on kerge ning vähimgi tuuletõmbus lennutab tahma mööda tuba laiali. Seejärel kontrolli, et suletud on ka kõik siibrid ja tahmaluugid.

Igaks juhuks kontrolli lausa kaks korda, et mõni siiber kahe silma vahele ei jäänud. Kui mõni siiber ei taha hästi sulguda või tundub muul moel problemaatiline, siis tuleb siibri ümber mässida märg ajaleht. See hoiab lõõri puhastamisel tahma tuppa sattumast.

Streikivatele puhastusluukidele tuleks ajaleht teibiga peale panna.

Nüüd on käes aeg, et võtta kaasa taskulamp ning hari ja minna katusele. Lisaks lõõride pühkimisele veendu, et korstnapitsis ei ole pragusid. Sealt edasi liigu küttekehade puhastamise juurde ning kõige lõppu jääb puhastusluukide avamine ning korstnajalga kogunenud tahma välja võtmine. Puhastusluukide kaudu kontrolli ka,

Kõik saab alguse õigetest töövahenditest.

kas lõõris on ikka tõmme. Selleks pane käeselg puhastusluugi ava juurde. Kui tunned, et õhk liigub, on tõmme olemas. Kui õhk vabalt ei liigu, võib vaatamata kõigele lõõris olla ummistus ning tasub pöörduda juba professionaalse korstnapühkija poole.

Kindlasti imestavad paljud lugejad, et miks me ometi ei soovita minna ja osta korstnapühkija tolmuimejat. Tolmuimeja ei tee teie küttekeha nii puhtaks kui tavapäraselt arvatakse ja loodetakse, sest ta ei puhasta lõõride seinu, vaid tõmbab ära ainult lahtise tahma. Samas parem kasutage tolmuimejat, kui et jätate korstnapühkimise töö üldse tegemata!

Enne kui lähed poodi lõõriharja otsima, võta ette üks käik katusele korstna juurde ning mõõda ära lõõride suurus.

Lisaks lõõride pühkimisele veendu, et korstnapitsis ei oleks pragusid.

Seejärel puhasta küttekehad ning kõige viimasena ava puhastusluugid ning tõmba välja korstnajalga kogunenud tahm.

11

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

KredExi toetused eraisikutele ja firmadele Väikeelamud energiatõhusaks

Väikeelamud moodustavad 1/3 Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast.

Kõigil eramajade omanikel, kelle eluase on ehitatud ja kasutusse võetud enne 1993. aastat, on võimalik taotleda KredExist väikeelamute rekonstrueerimistoetust. Toetuse andmise eesmärk on suurendada väikeelamute energiatõhusust ning toetust saab kuni 30% tööde kogumaksumusest ja maksimaalselt 15 000€ väikeelamu kohta. Toetust kasutatakse tihti näiteks akende vahetamiseks, välisseina ja põrandate soojustamiseks, katusetöödeks, aga ka küttesüsteemi kaasajastamiseks või päikesepaneelide paigaldamiseks. Toetuse objektiks saab olla üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja, mis rekonstrueeritakse toetuse abil aastaringseks kasutamiseks. Lisaks tuleb sellise hoone kasutamise otstarve muuta ehitisregistris tööde lõppemisel üksikelamuks.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub oma eramaja korrastades mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950–1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde tegemin vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.

Rekonstrueerimise rahastamisel abiks ka laenukäendus

KredExi eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Juba paar aastat pakub KredEx laenukäendust ka energiatõhusa elu-

aseme omandajale, püstitajale või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerijale. Selleks, et pangast laenu võttes KredExi energiatõhusa eluaseme laenukäendust taotleda, peab soetatav maja vastama energiamärgise klassile C, samuti võib oma eramu C klassi tasemele rekonstrueerida, seega on teenusest kasu ka siis, kui juba omad elamut ja soovid seda energiatõhusamaks muuta. Seega on enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud väikeelamute ostjatel või rekonstrueerijal võimalik kombineerida toetust ja käendust.

Tallinnas saab toetust maja elektrisüsteemi uuendamiseks

Kui ülepinge tõttu korgid välja lööb, on olukord enamasti lihtsalt ebameeldiv ja tüütu.

Ent uuendamata elektrisüsteem võib kujutada otsest ohtu inimese tervisele. Tallinnas on uue elektrisüsteemi paigaldamiseks võimalik oma kulusid kokku hoida, kasutades selleks KredExi elektripaigaldiste renoveerimise toetust. Nii on võimalik saada turvaline ja töökindel elektrisüsteem poole soodsamalt. Taotlejaks saavad olla Tallinna linna korteriühistud, väikeelamute omanikud või mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil, mis asuvad Tallinnas Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Nagu vihjatud, on toetuse määr kuni 50% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest.

Endiselt töötavad paljud Tallinna elamud vanal pingesüsteemil (3x220V), millel on mitmeid puudusi. Esiteks puudub kaitsemaandus ehk elektriseadmete korpused ei ole maandatud ja sealt võib saada elektrilöögi. Kindlasti on vanal süsteemil töötavate majapidamiste elanikud täheldanud pingekõikumisi ja sagedasi elektrikatkestusi. Seda tingib vanade juhtmete ja süsteemi madal töökindlus. Ülekoormuse tõttu kuumenevad aga kaablid üle ja tekib tulekahju oht, eriti talvel elektrikütte korral. Samuti ei saa Elektrilevi vana pingesüsteemiga hoonetele tagada kvaliteetset elektrivarustust ning vanade elektripaigaldiste rikke korral võib maja sootuks elektrita jääda.

Uue elektrisüsteemi (3x230/400V) paigaldamisel väheneb elektri- ja tuleõnnetuste tõenäosus ning rikkevoolukaitse aitab tõhusalt vältida elektrilöögi ohtu. Suurem töökindlus tähendab aga näiteks, et sama peakaitsmega on võimalik kasutada märksa rohkem elektriseadmeid korraga ning esineb vä-

hem pingekõikumisi. Tulenevalt võrgueeskirjast on kõigil hoonetel pärast Elektrilevilt vastava teate saamist kohustus kolme aasta jooksul renoveerida hoonesisesed elektripaigaldised ja minna üle uuele pingesüsteemile. Seega arvestades, et maja tuleb igal juhul viia uuele pingesüsteemile, tähendab toetusega renoveerimine inimese jaoks vaid ühte lisategevust - tuleb esitada toetuse taotlus.

Pane päike oma ettevõtte kasuks tööle

Päikeseenergia osa taastuvenergiast elektri tootmisel on seni olnud marginaalne ning leidnud rakendust peamiselt väikelahendustena. Väikeste päikeseelektri tootmisüksuste paigaldamise motivatsiooniallikaks on seni olnud enamasti keskkonna- ja ressursisääst.

Eestis on paigaldatud päikesepaneelide mahud väikseimad Euroopas. Samas on päikeseenergeetiline potentsiaal sama suur kui Saksamaal keskmiselt ning aastane päikeseenergia hulk on võrreldav Põhja-Prantsusmaaga.

Seega on Eestis tugev potentsiaal päikeseenergia laialdasemaks kasutuselevõtuks.

Ettevõtted, korteriühistud ja omavalitsused saavad küsida KredExist toetust päikesepaneelide paigaldamiseks. Toetust saab taotleda päikesepaneeli projekteerimise, päikesepaneeli soetamise ja päikesepaneeli paigaldamise kulude katteks. Toetuse määr on kuni 30% toetatavate tegevuste kogusummast, kuid mitte rohkem kui 30 000 eurot taotleja kohta. Toetus on suunatud põhiosas väljapoole Tallinna linna ja taotlejateks võivad olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mittetulundusühingud, äriühingud, sihtasutused, seltsingud või korteriühistud.

Tallinnas paikneva hoone ettevõtjast omanik saab toetust taotleda vaid juhul, kui taotleja tegevusalaks on kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.

Toetuse eesmärk on kasvatada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu ning vähendada energia tootmissüsteemist pärinevaid saasteainete heitkogust.

Taotlejal on kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused 12 kuu jooksul.

Seejuures ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KredExile. Kõigi KredExi teenuste ja toetuste kohta leiab lisainfot meie kodulehelt www.kredex.ee ning KredExi tegemistega saab end kursis hoida facebook. com/SAKredEx

Taotledes KredExi energiatõhusa eluaseme laenukäendust, peab soetatav maja vastama energiamärgise klassile C.

Paljud Tallinna elamud töötavad endiselt vanal pingesüsteemil, mille elektriseadmete korpused ei ole maandatud.

Pellet on traditsioonilise küttepuu kaasaegne versioon AAVO ISAK Pelletikeskus

Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult. Kõigepealt tarbepuu: palkmaja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ja vikatile lüsi, kütteks kasutati seda, mis üle jäi – hagu ja poomkanti ja kõverat ja kõike muud sarnast.

Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ja kõik muu, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid – jahvatatakse ja pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu tänapäevane versioon.

Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Eestis toodetakse pelleteid mitu korda rohkem, kui me ära tarvitada suudame,.

Seepärast ei ole muret, et kütus otsa lõpeb, pigem on valik nii avar, et tekivad hoopis teistsugused küsimused: Kas 6 või 8 millimeetrit?

Heledad või natuke tõmmumad?

Pikad või lühikesed?

Väikeses kotis või hoopis puhurautoga?

Proovin nendele küsimustele vastata.

Kui teil on tavaline pelletipõleti, siis ei ole vahet, kas kütta 6 või 8 mm pelletiga. Mida väiksema võimsusega on teie kütteseade, seda suurema tõenäosusega eelistab ta 6 mm pelletit. Näiteks pelletikaminad töötavad 6 mm pelletiga stabiilsemalt kui 8 mm-ga.

Kas heledad või tumedad, oleneb väga palju maitsest. Reegel on selline, et kui te olete leidnud pelletitootja, kelle pelletitega te rahul olete, ärge minge 10eurose säästu liimile, vaid kütke sellega edasi.

Kas eelistada väikeses kotis pelleteid või puhurauto transporti? See sõltub kahjuks sellest, milliseid otsuseid on teinud maja ehitaja – kui on võimalik puhutav punker kuhugi mahutada, siis on see väga mugav viis pelletite muretsemiseks. Eestis on igal suuremal pelletitootjal ja -müüjal olemas puhurauto, mis kaalub teile toodava pelleti 10 kilo täpsusega ja maksate ainult selle koguse eest, mis teile punkrisse mahtus.

Suurem osa pelletiga kütjaid kasutab siiski väikepakki ja nädalast mahutit. Kord nädalas tuleb pelleteid juurde valada ja kord nädalas oleks mõistlik ka põletit ja katelt puhastada.

Nüüd jõudsimegi järgmise suure küsimuseni: kui tihti ma pean oma pelletikatelt puhastama? Reeglina üks kord nädalas. Kui te teete seda kord nädalas, teenib teie katel teid kaua ja õnnelikult.

Juhul kui te olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale sellise pelletikatla, mis iseenesest funktsioneerib, tuleb teil umbes kord kahe kuu jooksul tuhk katlast välja viia ja see ongi kõik, sest nii katla kui põleti puhtana hoidmisega saab masin ise hakkama.

Heal juhul saab ta hakkama veel palju enamaga: kontrollib tõmmet, võimsust, põlemise kvaliteeti, kütuse kogust, toatemperatuuri, pumpade tööd, sooja vee tegemist ning soovi korral lülitab sisse ka sauna ning tellib juurde pelleteid.

Just selline on kodumaine – PK15 Combi. Ilus ja tark nagu üks koduabiline peabki olema.

Meie laiuskraadil ei saa kuidagi kütmata läbi. Kliima on selline. Üleüldine kliima soojenemine ei ole veel õnne meie õuele toonud, viinamarjad küll juba kasvavad, veini juba tehakse, aga küttemured olid, on ja suure tõenäosusega ka jäävad.

Kodumaine pelletikatel PK15 Combi on lausa koduabilise eest, sest tellib muu hulgas vajadusel ka ise pelleteid juurde.

12

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Kuidas valida LED elektripirne?

Hõõglambid ja säästupirnid on oma vananenud tehnoloogiaga minevikku jäänud. Tulevik on LED-pirnide päralt. Tasuvus ja rahulolu sõltub aga sellest, millisesse keskkonda LEDvalgusteid vajatakse ja kuidas seda kasutatakse (lülitussagedus) ning kui õigesti lambid on valitud. Tundmatutelt tootjatelt ostetud lambid ei pruugi ootustele vastata.

•

• •

•

LED-pirnid nõuvad suuremat alginvesteeringut. Sama on LED-pirnidel suur eluiga: puuduvad hoolduskulud ning märkimisväärse kulude kokkuhoiu mõttes tasuvad nad ennast ära aja jooksul.

Keskmiselt tasub valgustusse investeeritud raha 1,5–3 aastaga.

Kõik LED-lambid kuuluvad energiamärgistusega A…A++-klassi, täiustatud halogeenlambid aga C- või D-klassi. Nt vajab C-klassi halogeenlamp A-klassi säästulambist ligi kolm korda rohkem energiat.

LED-valgustid nõuvad vähem energiat, kuigi annavad sama palju valgaust kui CFL ja hõõglambid. Valguse hulk, mis pirn välja annab, mõõdetakse luumenites (Lm). Tarvitav energia kogus mõõdetakse vattides (W).

•

•

•

Lm/W suhe näitab, kui palju valgust pirn annab ühe vatti kohta.

Uute pirnide ostmisel jälgi pakendilt lambi valgusvoogu luumenites (lm).

Näiteks vastab 60 W hõõglambile valgusvoog 700– 750 lm, mida tekitab 33– 48 W halogeenlamp, 11– 12 W säästulamp või sama võimas LED-lamp.

Pirni ostes valige kõige energiasäästlikum lambipirn luumenit-vatti suhtega. Mida suurem on luumeni-vati suhe, seda efektiivsem on pirn. Selle suhte saate määrata ise, jagades luumenid vattidega.

LED-pirnid võivad kesta kuni viis korda kauem kui kompaktluminofoorlambid (CFL) ja palju enam kui traditsioonilised hõõglambid. Tüüpiline LEDpirn, mis põleb 8 tundi päevas, võib kesta umbes 15-17 aastat, enne kui see vajab vahetamist. Selle tõttu on LED-pirnid ideaalne valik raskesti ligipääsetavate tulede jaoks. Mõnede moodsate LED-pirnide tööiga ületab 100 000 tundi ehk 25 aastat. Seega võite pikaks ajaks unustada mured lampide vahetamise pärast.

• Jälgi lampide vär-

vustemperatuuri kelvinites (K), mis näitab valgusti värvi skaalal kollanevalge-sinine. Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus.

Sooja valgust eelistatakse eluruumides, külma valgust tööruumides. Jälgi pakendilt kindlasti ka seda, kas valitud LED-lamp on kohandatud hämardamiseks, kui soovid seda timmida.

Valgustemperatuur Hõõglamp – 2700K - suhteliselt kollane Halogeenlamp – 3000K - valgem (siiski veel soe valge) Päevavalgus – 6500K - valge Taevavalge – 8000K - sinkjas, külm valge Elurumidesse oleks mõistlik valida ledlambid ja säästulambid valgustemperatuuriga 2700–3500K. Parim valik võiks olla 3000K, mis on piisavalt soe valgus, mille käes ka näeb paremini.

Köögi töötasapindu ja vannitoa peeglit võiks valgustada valgema valgusallikaga 3500– 4000K. Mida valgem on valgus, seda paremini eristab erinevaid toone ja näeb pisidetaile.

Kontori üldvalgus võiks olla 4000–6500K. • LED-lambid ei anna mingit soojust ega UVkiirgust. See võib aidata vähendada kliimaseadmete energia kulu.

LED-valgustid saab ka• sutada igal pool, sest nende madal temperatuur võimaldab neid paigaldada ka plastikmaterjalidele.

• LED-pirnid annavad suuremat energiasäästu, kuna kasutavad kuni 90% vähem energiat, tootes sama palju heledust võrreldes kompaktlampide ja hõõglambidega.

LED-pirnide spekter on • lähedane päikeseval-

guse spektrile ja seega on kindlustatud parem nähtavus ning ohutus.

• Jälgi pakendilt värvieraldusindeksit (CRI - color rendering index) Värvieraldusindeks näitab, kui hästi sa antud valgusallikaga ruumis olevate asjade värvi näed. Kehva värvieraldusvõimega lamp (indeks ca 70) tundub hoolimata oma heledusest “pime” – sellise valguse käes on äärmiselt raske asju eristada.

• CRI >80 on sobilik koju ja kontorisse tavakastuseks. Reeglina peaksid LED-pirnide ja säästulampide pakendil vastavad märked ka peal olema (kui pole, on karta, et tegu on CRI-ga alla 80).

• Koju või kontorisse piisab täiesti CRI 80–89 lampidest.

• CRI >90 ei tee ka kodus midagi halba, kuid on mõeldud pigem sinna, kus värvide silmaga võrdlemine on väga oluline. Reeglina on CRI >80 ja >90 vahel ka tuntavad hinnakäärid.

• CRI on suhteline näitaja, mis osutab, kui suurt protsenti värve sa võrreldes ideaaliga näed.

Erineva valgustemperatuuri puhul on ideaal erinev. Sooja valguse käes kaovad isegi ideaalis teatud toonid ära, sama kehtib väga külma valguse kohta.

Enim värve näed kuskil 6500K valguse (nn päevavalguse) käes. Olenevalt rakendusest loetakse ideaalseks professionaalseks valgustuseks 54006500K valgustemperatuuriga valgust.

See on ka põhjus, miks soovitaks valida teatud kohtadesse pigem jahedama valguse ala, koju spottideks pigem 3000K valgusteid, mitte hõõglambi värvi 2700K valgusteid, ja miks kööki ja vannitoa peegli taha lausa 4000K.

KASULIK

Erinevate valgusallikate tüüpilised CRI-d: Tavaline hõõglamp ja halogeenlamp on CRI 100.

Päevavalguslamp (luminofoortorud) tavatoode >80. Paar korda kallim toode CRI >90.

Säästulamp (kompaktluminofoor) saadaval endiselt ka CRI ca 70 (“pime”, tõenäoliselt viide CRI-le pakendil puudub, ära osta). Tavapäraseks on saanud CRI >80.

LED-lamp saadaval väga laias CRI vahemikus. Kui viide CRI-le pakendil puudub, ära osta, sest ilmselt on tegu alla 80, ehk “pimeda” lambiga. Praegu on tavaliseks saanud CRI >80 LED-pirnid. Paremate tootjate kallimad mudelid on ka juba üle CRi 90.

Mida lühem on lampide eluiga, seda halvem on nende mõju. Lampide eluead: harilik hõõglamp – 1000 tundi, halogeenlamp – 500– 3000 tundi, säästulamp – 6000–20 000 tundi, LED-lamp – 25 000– 50 000 tundi.

Välistingimustes või saunas kasutatavate lampide ostmisel tuleks vaadata, kas pakendil on töötemperatuuri märk, sest kõik LED-lambid ei talu äärmuslikke temperatuure.

LED-pirnid süttivad momentaalselt, mis teeb ideaalseks nende kasutuse koos liikumisanduritega.

Väikeste mõõtmete ja pika tööea tõttu on valgusdioodvalgustus saanud eriti populaarseks seal, kus taotletakse efektvalgust. Lisaks on valgusdioodid väga kergesti juhitavad, võimaldades luua mitmesuguseid valgusstsenaariume ka kõige halvemates valgustite paigaldusoludes.

LED-lampidel on ka puudusi, millest peamised on järgnevad: – ei saa kasutada kuumas ruumis; – ülevalgustamise korral on oht silmade tervisele; – LED-valguse violetne-sinine värvusosa takistab unehormoonide tootmist ning võib seega tekitada valgustundlikel inimestel unehäireid.

Üldised soovitused valgusenergia säästmiseks: 1. Valgustite valikul tuleb lähtuda kõige energiasäästlikumatest valgustitest, kuid valimisel ei tohi ainult lähtuda energiasäästust, vaid tuleb läbi mõelda kogu terviklahendus.

2. Nõutava valgusega tuleb valgustada tööpinnad, mitte käigualad.

Ka sisekujundajad peaksid tegema koostööd elektrisüsteemide projekteerijatega, et vältida energiakulukate disainvalgustite kasutamist.

3. Töökeskkond tuleb planeerida selliselt, et päevavalguse kasutamine oleks maksimaalne.

4. Ruumides, kus pidevalt ei liiguta, peab valgus olema liikumisandurite poolt juhitav.

13

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Tallinna Energiapäevadest läbi aegade Energiast räägitakse nii ja naa. Küll toidu energeetilisest koostisest, küll kristallide maagiast ja tšakrate puhastamisest isliku eluenergia suurendamisel, küll energiast kui elektriarvest.

PILLE ARJAKAS Tallinna Energiaagentuur

Siinkohal olgu öeldud, et Tallinna Energiapäevadel tuleb juttu energiast kui energeetilisest ressursist, mida vajame kas elektri või soojuse saamiseks, ent ka transpordis kasutatavast (või hoopis kasutamata jäetud) transpordikütusest – olgu selleks siis diisel, bensiin, gaas või elekter.

2013. aastal alustas tööd Tallinna Energiaagentuur, kes koordineerib linna ametiasutuste vahelist energiaalast koostööd, vastutab Linnapeade Pakti täitmise aruannete eest, tegeleb aktiivselt elanikkonna energia- ja kliimapoliitika teadlikkuse suurendamisega ning kaasab sidusrühmi.

Tallinna Energiaagentuur on võtnud Tallinna Keskkonnaametilt üle Tallinna Energiapäeva korraldamise, mida on korraldanud alates 2011. aastast. Ürituse eesmärk on parandada linlaste energiatõhusat ja keskkonnasäästlikku käitumist.

Energiapäeva põhieesmärgid on: - näidata elanikele, missugused on võimalused kommunaalarvete vähendamiseks säästliku ja keskkonnasõbraliku eluviisi kaudu; - tõsta keskkonnateadlikkust; - õpetada keskkonnasõbralikku käitumist energia- ja veetarbimise vähendamiseks; - tutvustada omavalitsuse ja riigi toetusi säästlikule elamumajandusele; - viia kokku säästlike ja keskkonnasõbralike elamute renoveerimise lahenduste pakkujad potentsiaalsete tarbijatega.

Energiapäevad on suunatud ennekõike lõpptarbijatele – eramute omanikele, korteriomanikele, korteriühistu juhtidele.

Aasta 2011

2011. aasta Tallinna Energiapäev toimus Lasnamäel Idakeskuse parkla territooriumil kogupereüritusena. Päeva põhieesmärk oli näidata Tallinna elanikele uusimaid võimalusi kommunaalarvete vähendamiseks, järgides säästlikku ja keskkonnasõbralikku eluviisi. Energiapäeval anti linlastele kasulikke nõuandeid energia- ja veetarbimise vähendamiseks ning keskkonnatelgis ja selle ümbruses korraldati huvitavaid keskkonnahariduslikke

tegevusi nii lastele kui nende vanematele. Samuti demonstreeriti hübriid- ja gaasiautosid, mis tekitasid suurt huvi.

2013. aastal korraldati Järve Keskuses kolmandat aastat järjest Tallinna energiapäev, mille eesmärk oli teadvustada inimestele energia säästmise tähtsust ja samas anda teavet energia säästmise võimalustest kodus.

Aasta 2015. Tallinna Energiaagentuur koostöös Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond korraldasid tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse “Velokoda”.

ti hulgaliselt auhindu, peaauhinnaks oli elektritõukeratas.

oli „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda.“ 2016. aasta septembris toimus “Ökomässu” raames merekulutuuriaasta aasta puhul rahvusvaheline konverents Linnahallis mereäärsete suurte avalikus kasutuses olevate ehitiste renoveerimise teemal ning Patarei Merekindluses Tallinna Energiapäeva seminar, kus vaagiti energiatõhususe saavutamise teemat.

Aasta 2012

2012. aastal Tallinna Energiapäev toimus Kristiine keskuses.

Peateemaks oli tuleviku nullenergia maja ideedelahenduse võistluse võitja ja parimate tööde väljakuulutamine ja auhindamine.

Võistluse arhitektuuritudengitele korraldas Tallinna Keskkonnaamet koostöös SAga Keskkonnakogu iga-aastase Tallinna Energiapäeva raames. Võistlustööna tuli esitada eramu eskiisprojekt, eesmärgiga välja pakkuda ideelahendus energiasäästlikust, mugavast ja tervislikust tulevikumajast — nullenergiaga majast, mille ökoloogiline jalajälg on väike, mis on hea sisekliimaga ja negatiivse mõjuta keskkonnale, juurutades sellega keskkonnasõbralikku mõtteviisi ja säästvate tehnoloogiate kasutamist ehitusvaldkonnas ning tekitades huvi energiasäästlike majade projekteerimise vastu.

Aasta 2013

2013. aastal korraldati Järve Keskuses kolmandat aastat järjest Tallinna Energiapäev, mille eesmärk oli teadvustada inimestele energia säästmise tähtsust ja samas anda teavet energia säästmise võimalustest kodus.

Vajaliku info sai Energiapäeva külastaja säästva käitumise ja keskkonnateadmiste töötubadest Järve Keskuse fuajees ning temaatilistest töötubadest neljas kaupluses. Nii suurtele kui ka väikestele pakkusid huvi harivad ja efektsed Energiateatri etendused. Samas fuajees toimus Nõmme lasteaedade laste joonistuste näitus teemal „Keskkonnasäästlik eluviis“. Järve Keskuse parklas avas uksed Energiatelk, kus toimus energiasäästu lahenduste mess. Üle 20 eksponendi näitasid praktilisi lahendusi, mida saab rakendada majapidamistes, vähendades oma energiakulu. Oma stendidega olid väljas firmad, tutvustades hübriid- ja elektriautosid, maa, gaasi- ja päiksekütet. Energiapäeva osalejate vahel loosi-

Aasta 2014

2014. aasta Tallinna energiapäev kasvas suuremaks: 14. septembril toimus Tallinna Energiaagentuuri eestvõttel seminar, kus teadlased selgitasid elamute tervikrekonstrueerimise olemust ning jagasid soovitusi energiasäästuks ja tasuvuse hindamiseks tasuvust. Päev hiljem toimus Mustika keskuses energiapäev, kus kogupereüritusel tutvustati säästlikku eluviisi – energiaressursside kokkuhoidu ja asjade taaskasutamist. Energiapäeval jätkus tegevust kogu perele. Mustika keskuses sai vaadata Mustamäe lasteaedade laste joonistuste näitust teemal „Säästev eluviis“.

Lastele ja täiskasvanutele pakkusid huvi robotite tegevused, Energiaavastuskeskuse teadusteatri etendused, taaskasutuse töötoad jms. Renoveerimishuvilised said minimessil tutvuda elamutele mõeldud energiasäästlike lahendustega. Eksponeeritud oli näitus valgustuse arengust alates pirrust kuni LED-lambini. Kogupere energiapäeval leidis igaüks endale sobiva tegevuse.

Alates 2014. aastast on energiaagentuur osalenud kaaskorraldajana keskkonnafestivalil Ökomäss, mille eesmärk on propageerida elukeskkonna ja ehituspärandi säilitamist säästva renoveerimise ja keskkonnahoidliku mõttelaadi kaudu.

kond korraldasid tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse “Velokoda”, mille eesmärk oli saada sobiv ideelahendus korterelamute piirkonda sobiva jalgrataste mugavaks ööpäevaringseks hoidmiseks mõeldud lukustatava rattamaja mudeli väljatöötamiseks.

Septembris oli Energiaagentuur Tallinna Energiapäeva raames väljas energiatelgiga “Ökomässul”, mis toimus Patarei Merekindluses. Energiatelk avati ühe osana traditsioonilisest elukeskkonna üritusest “Ökomäss“. Energiatelgis andsid arhitektid ja energiaaudiitorid nõu miljööaladel paiknevate korterelamute tervikrekonstrueerimiseks. Energiasäästu ja tervisliku sisekliima saavutamise ning hoonetes taastuvenergia kasutamise propeegirimiseks toimus samas Katlamajas ka seminar.

Aasta 2016

2016. aasta maikuus Tallinna Energiapäeva puhul korraldas Tallinna Energiaagentuur seminari korterelamute tervikliku rekonstrueermise teemal, kus esinesid ettekannetega mitmed oma ala väljapaistvad professorid Tallinna Tehnikaülikoolist. Euroopa Säästva Energia nädala (EUSEW) raames korraldas Tallinna Energiaagentuur koos MTÜ-ga ESAKODA ja Euroopa Komisjoni Eesti Esindusega 2. juunil regionaalse energiapäeva, mille teemaks

Aasta 2017

2017. aastal toimus koostöös energiamessi „Kütame!“ raames Tallinna Energiapäev Järve keskuse messialal. Kuna Energiamessi ja Tallinna Energiaagentuuri poolt korraldatava Tallinna Energiapäeva eesmärgid on sarnased, on alust teha head koostööd selleks, et üha suurem arv Tallinna ja kogu Eesti elanikke oleksid targad ja teadlikud energiatarbijad. „Kütame!“ toimus esimest korda 2016. aasta sügisel Pärnus.

Aasta 2015

2015. aastal korraldas Tallinna Energiaagentuur kaks Tallinna Energiapäevadega seotud üritust: 18. juunil toimus Euroopa Komisjoni algagatud Euroopa Säästva Energia nädala raames peetud regionaalse energiapäeva üritusena tudengite arhitektuurivõistluse VELOKODA tööde näituse avamine Vaba Lava fuajees. Energiaagentuur koostöös keskkonnaameti, linnavaraameti ja linnaplaneerimise ametiga ning kunstiakadeemia arhitektuuriteadus-

Aasta 2014. Eksponeeritud oli näitus valgustuse arengust alates pirrust kuni LED-lambini.

Energiamessi missioon on harida energiatarbimisega kokkupuutuvaid Eestimaa elanikke ning edendada (energia)säästlikku ja tarka käitumist igapäevaeluks vajalike oskuste mõttes.

Selleks korraldavad Eesti Messid koostöös energiavaldkonna partneritega erinevates Eesti suuremates linnas platsimessi ning antakse välja üleriigiline ajaleht ja toodetakse telesaade. Eesti rahva energiakooli õppeprogrammi materjalid avaldatakse messi veebilehel ja sotsiaalmeedias.

Ka 2018. aasta Tallinna Energiapäev toimub koostöös Eesti Messidega. 5. oktoobril Energia Avastuskeskuses toimuval seminaril „Kütame! vaagitakse ettekannetes kütmisega seotud teemade üle nii kütteliikide kui kütteseadmete asjus. Käsitluse all on nii kaugkütte (ja -jahutuse) kui ka lokaalse kütte uuemad trendid. Seminarile järgneb Aasta Energiateo 2018 auhindamise gala.

Aasta 2016. Energiapäev „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda.“

2017. aastal toimus koostöös energiamessi „Kütame!“ raames Tallinna energiapäev Järve keskuse messialal.

14

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Liginullenergiahooned ja energiatõhususarv 2020 aasta jaanuarist peavad kõik ehitusluba taotlevad uusehitised vastama liginullenergia nõuetele. Mida see tähendab korteriostjale ja väikeelamu ehitajale?

Jarek Kurnitski Hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor

Tehniliselt tähendavad liginullenergiahooned tavapärastest mõnevõrra paremate tehniliste lahendustega ehitatud hooneid, kusjuures ei ole ühest retsepti, kuidas liginullenergiamaja teha – otstarbekohased lahendused varieeruvad sõltuvalt hoone iseloomust ja valikuvõimalusi on palju. Üldiste põhimõtetena on hea soojustus, soojapidavad aknad, soojustagastusega ventilatsioon, efektiivne valgustus ja soojusallikad, samuti passiivsete meetmete rakendamine. Suur kasu on ka mõistliku kompaktsuse ja varjestustega arhitektuurist. Kui selliste meetmetega saab energiakasutust langetada mingisuguse piirini, milleks loetakse madalenergia ehk B-klassi, siis edasise energiabilansi parandamiseks tuleb hakata ise energiat tootma, mis praegusel hetkel toimub kõige lihtsamalt päikesepaneelidega, mille abil jõuab A-klassi ehk liginullenergiahooneni.

Kuni 220 m2 väikeelamute puhul saab siiski hakkama ilma päikesepaneelideta, sest nendele majadele hakkab kehtima Bklassi nõue. Eestis on juba praeguseks ehitatud terve hulk liginullenergiahooneid.

Mõned näited väiksematest ja suurematest majadest on toodud kõrvalolevatel fotodel.

Energiatõhususe mõõtmiseks kasutatakse ühte keskset näitajat – summaarset kaalutud energiakasutust ehk energiatõhususarvu. Tihti küsitakse, kas energiatõhususarv võrdub küttekuluga. Ei võrdu, kuigi küttekulu on selle väga oluline osa. Energiatõhususarv sisaldab ka valgustust, ventilatsiooni, jahutust ja olme- ning muude elektriseadmete kasutamist ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutusel.

Võtame ühe väikemaja näite, milleks on 170 m2-ne moodne väikeelamu. Hästi soojustatud, õhupidava ja soojustagastusega ventilatsiooniga maja energiabilanss on toodud üleval tabelis.

Netoenergiavajaduse veerg näitab teoreetilist netoenergiavajadust sisekliima tagamiseks, st et hoida ruumitemperatuuri 21 °C juures, vahetada õhku, tagada valgustus jne. Netoenergiavajadus ei sõltu tehnosüsteemidest, vaid see on energiahulk, mille tehnosüsteemid peavad suutma ühel või teisel kujul ruumidesse laiali jagada. Netoenergiavajadus tuleneb soojuskadudest, ventilatsioonist, valgustusest, sooja tarbevee vajadusest ning tinglikult loetakse sel-

Väikeelamu energiabilanss ning selle järgi tehtud energiaarvutus kolme soojusallika puhul. Kõik väärtused on toodud kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas kWh/(m2 a) ühikutes.

Energiabilanss

Netoenergia vajadus

Ruumide küte Vent.õhu soojendamine Tarbevee soojendamine Ventilaatorid ja pumbad Valgustus Seadmed

33.1 3.9 25.0

Summa Energiatõhususarv

92.2

le alla ka inimeste poolt kasutatavad elektriseadmed (kodumasinad, elektroonika jne).

Antud juhul on tehtud energiaarvutus kolme soojusallikaga – maasoojuspumbaga, õhk-vesi soojuspumbaga ja gaasikatlaga. Maasoojuspumba puhul keskmiseks soojusteguriks on arvestatud ruumide kütmisel 3,5 ja lisaks on võetud küttesüsteemi kasuteguriks 0,9, ehk ruumide kütte arvutuskäik: 33.1/0,9/3,5=10.5 kWh/(m2 a) (kilovatt-tundi köetava pinna ruutmeetri kohta aastas). Tarbevee soojendamisel on maasoojuspumba keskmine soojustegur 2,7, arvutuskäik 25/2,7=9,3 kWh/(m2 a). Ventilatsiooniõhku soojendab peale ventilatsiooniseadme soojustagastit (kasutegur 80%) elektriline järelküttekalorifeer. Seega on maasoojuspumba puhul kõikide tehnosüsteemide energiakasutus elekter, mille summa on 54,2 kWh/(m2 a). Energiatõhususarv saadakse summaarse energiakasutuse, mis võrdub hoonesse tarnitud elektriga, korrutamisel elektri kaalumisteguriga 2,0. Õhk-vesi soojuspumba puhul on arvutuskäik sarnane, ainukesena erinevad soojustegurid, mis on ruumide kütteks 2,2 ja tarbevee soojendamiseks 1,8. Gaasikatla puhul kasutatakse soojusteguri asemel katla kasutegurit, mis kondensaatkatla puhul on 0,95 ruumide kütteks ja 0,92 tarbevee soojendamiseks. Lisaks energiatõhususarvu arvutamisel tuleb ruumide kütte ja tarbevee soojendamise energiakasutus korrutada gaasi kaalumisteguriga 1,0 ning muud energiakasutused endiselt elektri kaalumisteguriga 2,0.

Arvutus näitab, et energiatõhususarv on kõige väiksem maasoojuspumba puhul, kuid jääb kõikidel juhtudel alla 140 kWh/(m2 a), mis on kuni 220 m2 suuruse väikeelamule kehtima hakkav energiatõhususe miinimumnõue. Energiatõhususarv on hoonete omavaheliseks võrdluseks, aga tarbijat huvitab tavaliselt rohkem energiakulu eurodes. Arvutame selle välja õhk-vesi soojuspumbaga hoonele. Kõigepealt aastane elektrienergia on 65,0 kWh/(m2 a) x 170 m2= 11 050 kWh/a. Kui elektri keskmine hind on 0.12 eur/kWh siis aastaseks energiakuluks saame 11 050x0,12=1326 eurot aastas. See 1326 eurot aastas on reaalne energiaarve mille omanik maksab eeldusel, et hoonet kasutatakse tavapäraselt – energiaarvutuse metoodikas defineeritud tüüpili-

7.0 18.0

Maasoojuspump

Õhk-vesi SP

Gaasikatel

Energiakasutus/ lok. taastuv en.

Energiakasutus/ lok. taastuv en.

Energiakasutus/ lok. taastuv en.

10.5 3.9 9.3 5.5 7.0 18.0

16.7 3.9 13.9 5.5 7.0 18.0

38.7 3.9 27.2 7.5 7.0 18.0

54.2 108

65.0 130

102.3 139

Lastead Viljandi vallas demonstreerib välisvarjestuse kasutamist ülekuumenemise vältimiseks – lõunasse on horisontaalsed ribid ja läände vertikaalsed. Foto: TTÜ

sele kasutusele vastavalt ning ka väliskliima vastab energiaarvutuse testaastale. Küttekulu ruumide kütteks, ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamiseks on summaarsest energiakastusest (16,7+3,9+13,9)/65,0=0.53 ehk antud juhul 53%. Siit ka tõestus, et küttekulu ei võrdu energiatõhususarvuga, mis püüab arvestada kõiki energiakasutusi, mis antud hoonekategoorias tüüpiliselt esinevad.

Kuidas liginullenergiamaju ehitada?

Liginullenergia eluhoonete näidisprojektid ning muud juhendmaterjalid on avalikult saadaval KredEx-i kodulehel, energiatõhususe ja liginullergiahoonete sektsiooni all. Korterelamute projektid ja juhend on suunatud professionaalsetele projekteerijatele, ehitajatele ja arendajatele ning uue korteri ostjal ei tulegi edaspidi muud teha kui veenduda, et korteril on A-klassi energiamärgis.

Väikeelamu juhend on tehtud jõukohaseks tavainimesele ja selle ning näidisprojektidega tasub tutvuda igal asjast huvitatud oma kodu rajada soovival inimesel.

Büroohoone Järvevana teel ei ole mitte ainult liginullenergiahoone, vaid demonstreerib rohelist mõtteviisi laiemalt.

Foto: Mitt & Perlebach

15

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Ahikütte tõhustamise võimalused Ülo Kask Energeetikaekspert, volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8.

Tartu Regiooni Energiaagentuur

Ahjud, pliidid, kaminad on levinumad kütteseadmed enne 1990ndaid ehitatud eramutes ja enne viimast sõda Eesti linnadesse rajatud puitasumite hoonetes. Võib üsna julgelt väita, et vähemalt sajal tuhandel inimesel Eestis tuleb külmade saabudes asuda nimetatud küttekoldeid kasutama ehk tubasid kütma. On olnud kuulda jutte sellest, et Euroopa Liit tahab puudega köetavad küttekolded hoopis keelata. Alust paanika tekitamiseks jagub. Püüaks järgnevalt ahikütte temaatikat veidi avardada ja hirme maha võtta.

On olemas traditsioonilise kütteseadme jaoks energiasäästlikud, keskkonnasõbralikud ja ohutud alternatiivid, mis on ka esteetiliselt meeldivad. Vanemad (umbes üle 20 aasta) kütteseadmed ei sobi uute tihedamalt ja ilmastikukindlaks ehitatud hoonetega ega nende suure õhuvajaduse ja mittetäielike põlemissaaduste tõttu. Need võivad tekitada märkimisväärseid siseõhu kvaliteedi probleeme ja potentsiaalselt katastroofilisi olukordi olemasolevates eluruumides. Tavalised, klaasukseta kaminad on ka äärmiselt ebaefektiivsed, mõnikord isegi negatiivse energiatõhususega.

Enamik pakutud nn lahendusi on vähese efektiga ja lahendavad vaid üksikuid aspekte.

Soovitused elamu renoveerijatele

Siit tuleneb esimene soovitus peamiselt elamute renoveerijatele. Kõigi muude renoveeritavate objektidega (vesivarustus, elektrisüsteem, piirded jne) kaasnevalt tuleks hoolikalt läbi mõelda ruumide kütmine ja õhuvahetus oma elamus, et saada võimalikult hea sisekliima.

Reeglina tuleb vanad kütteseadmed lammutada ja uutega asen-

dada. Kes soovib pottsepa laotud ahju, saab neid tänapäeval vabalt tellida. Nende valmimine võtab aega, sest on vaja kinni pidada tehnoloogiast, kuid tulemus on kena. Samuti on müügil moodulahjud ja nende paigaldamiseks kodudesse vajatakse vaid paari päeva. Tänapäevaste pottsepaahjude ja moodulahjude kasutegurid ulatuvad 80%ni ja isegi üle. Uued ahjud eraldavad soojust kogu ööpäeva jooksul. Isegi väga külmade ilmadega piisab ühekordsest kütmisest 24 tunni jooksul. Saan seda väita oma isiklike kogemuste alusel.

Ahikütte ainukeseks puuduseks võib pidada seda, et üsna raske on saavutada ruumides pidevalt ühtlast temperatuuri. Kas puuduseks lugeda tööd, mida on vaja teha puude hankimiseks, lõhkumiseks, virnastamiseks ja tuppa tassimiseks on igaühe otsustada. Artikli autor peab seda heaks ja tervisele kasulikuks füüsiliseks pingutuseks vaimse töö tegemise vahel.

Kui inimene on juba otsustanud jääda või saada ahiküttele ja hankinud korraliku tänapäeva nõuetele vastava kütteseadme, siis olulisem seisab veel eest. Kui kütteseade on pikaaegne investeering nn püsikulu, siis kütmine ja selleks vajalik on muutuvkulu, mis ajapikku on suuremgi kui esimene. Toome lihtsa näite. Oletame, et lasime paigaldada elamusse ahju maksumusega 5000 eurot. Kui me selles ahjus aasta jooksul põletame 5 ruumimeetrit kvaliteetseid õhkkuivi küttepuid (saame soojusena ruumi kuni 7 MWh), siis tänavu sügisel võivad need vabalt maksta 50 eurot ruumimeeter. Et kulutada ahju maksumusega võrdne summa raha, kulub 20 aastat (eeldusel, et küttpuude hind ei tõuse). Ahjude eluiga peaks olema igal juhul pikem. Minul kestis 1950. aastal pottsepa ehitatud ahi 61 aastat ja oleks veelgi vastu pidanud, kuid koos elamu renoveerimisega otsustasin

kõik kütteseadmed välja vahetada. Lihtne on aru saada, et ahju eluea jooksul kulub kütusele rohkem raha kui ahjule endale.

Seega kokkuhoiu võimalused sõltuvad meist endist.

Siit tuleneb teine nõuanne ahjukütjale. Ahju eluiga ja küttepuudele kuluv raha hulk sõltub puude kvaliteedist ja kütja oskustest. Väga sageli ei pöörata neist ühele või teisele, aga üldjuhul mõlemale kokku, vajalikul määral tähelepanu. Kohati on arusaamine, et kui on uus ja kvaliteetne ahi muretsetud, siis kõik muu sujub iseenesest. Nagu iga töö juures on siingi vaja teadmisi ja oskusi.

Mida oleks vaja teada, st millised on baasteadmised, et saada heaks ahjukütjaks?

Kui vaatate põlevat halgu lähemalt, siis näete midagi kummalist. Enamikul juhtudel ilmub leek vaid ühest halu osast. Samal ajal eraldub suitsu, tavaliselt leegist kaugemal asuvast osast. Puiduhalg n-ö keeb, st toimub lendosiste eraldumine enne põlemist. Kui see segu ei sütti ehk pole vajalikult kõrget temperatuuri süttimiseks ja nende edasiseks põletamiseks enne põlemiskambrist lahkumist, muutuvad need mittetäielikud põlemisproduktid kreosoodiks, mis kondenseerub ja pigistub suitsukäikudes või korstnas ja võib lõppkokkuvõttes põhjustada korstna tulekahjusid.

Osa mittetäielikest põlemisproduktidest lendub korstnast tahmana ja lendtuhana ning nende eriti peened osad on väga ohtlikud meie hingamisteedele ja kogu organismile. See on ka üks põhjuseid, miks ELis on hakatud rääkima väikekütteseadmete, eriti vanemaealiste, ohtlikkusest.

Mis on põlemine?

Põlemine on kiire hapniku ja põlevaine vaheline ühinemine, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni saaduste temperatuuri kiire tõus ja harilikult ka leek. Põlemise käigus tekkiv suitsugaas

on mitmete gaaside segu ja sellega kandub edasi valdav osa tekkinud soojusest. Ahju korral salvestub see soojus ahju massi moodustavatesse kividesse ning eraldub pikkamööda ruumi, kus ahi asub.

Põlemisel on tavaliselt neli eraldatavat faasi: esmalt puidu kuivamine, lendosiste eraldumine, põlemine ja koksi põlemine (süte hõõgumine). Praktikas toimuvad need protsessid enam-vähem samaaegselt ja tugevdavad teineteist.

Suitsugaasid hakkavad puidust väljuma alates 120-150°C, kuid nende süttimiseks peab temperatuur olema tõusnud juba 350°C lähedale (puit nagu iga küttematerjal põleb tegelikult gaasi faasis). Vahepealsel ajal toimub puidu intensiivne kuivamine, kuid see võib ka põlemise perioodil kesta, kui puud pole piisavalt kuivad. Seega me kaotame osa puidus sisalduvast energiast puidu kuivatamisele, see osa ei salvestu ahju korpuses. Siit oluline järeldus: kütteseadmes kasutatavad halud (puitkütus) peavad olema vähemalt õhkkuivad ehk suhteline niiskus kindlasti alla 25%. Eeltoodud temperatuurivahemikus, seega umbes 200°C ulatuses, pääsevad suitsugaasid ahjust välja põlemata kujul ja saastavad keskkonda. Kui jälgida korstna ava, siis on näha, et suits kaob kohe, kui halud on võtnud tuld. Head ja täiuslikku põlemist on võimalik hinnata leegi värvuse järgi, mis omakorda sõltub temperatuurist. Jahedam leek on punasem ja kuumem kollasem. Kui põlevad gaasid ei saa piisavalt õhku jääb leek punaseks ja osa vingugaasi (põlev komponent) jääb põlemata. Puitkütuse täieliku põlemise piirkond jääb 9001200 °C vahemikku ja sel juhul on leek kollane. Väga mühinal põlemist ei maksa lasta tekkida, põlemisintensiivsust saab reguleerida ahjuukse liigutamisega, uuematel ahjudel tuhasahtli või õhuklappide reguleerimisega. Kui puud liiga kiiresti ära

põlevad (saavad liiga palju õhku) ei jõua puitkütuses sisalduv energia vajalikul määral salvestuda ahju kehandisse Koldetäis puid võiks ära põleda umbes 1,5 tunni jooksul, siis peaks saama siibri sulgeda (arvestusega, et 10 liitri kolde mahu kohta on pandud 1 kg puid, keskmises ahjus umbes 10-12 kg).

Mida on vaja teha heaks põlemise korraldamiseks koduses kütteseadmes?

Nagu igasuguse küttematerjali põletamine, nõuab puidu tõhus põletamine, et põlemisprotsessi käigus peavad olema tagatud neli kõige olulisemat tingimust: viibeaeg, temperatuur, turbulentsus ning õhu ja kütuse segu õige vahekord. Põlemisprotsessi jooksul peab olema tagatud kütuse täielik ärapõlemine. Sel juhul jääb järgi jääb ainult mineraalosa ehk helehall tuhk.

Viibeaeg tähendab seda, et kütuseosake (gaasistununa) peab saama olla kõrge temperatuuri piirkonnas piisavalt kaua, et oleks kindlustatud kütuse ja õhu molekulide segunemine.

Piisav aeg on umbes 1 sekund.

Turbulentsuse ehk keeriselisuse tekitamisega pikendataksegi kütuseosakeste pikem viibimine põlemise tsoonis ja parem segunemine õhuhapnikuga. Turbulentsus saavutatakse põlemisõhu juhtimisega kolde põlemistsooni nt ahju siseseinas olevate õhuavade kaudu või mõnede muude konstruktsiooniliste võtete abil. Vanemates ahjudes spetsiaalsed võimalused puuduvad, kuid mingi segunemise tagab neil läbi ahju siseukse avade koldesse sisenev õhk Puitkütuse süttimiseks vajalik temperatuur on vähemalt 350 °C. Süütamiseks sobib mingi kergelt süttiv materjal nagu kuiv kasetoht, paber või süütepala. Esimese koldetäie süütamisel tuleb puud laduda koldesse 1 cm vahedega ja nii, et nad ei oleks vastu kolde seinu. Süüdata tuleb küttepuud alati pealt, et ei tekiks süütamise hetkel liiga palju suitsugaase.

Viimaseks oluliseks tingimuseks on põlemisprotsessis tagada õige õhu ja kütuse vahekord.

Puude tõhusaks põletamiseks tuleks õhku anda kuni 50% rohkem kui põlemiseks teoreetiliselt vaja, süte hõõgumise faasis võib selle hulka vähendada.

Kui suudetakse täita eelloetletud nelja tingimust ja kasutada vaid kuivi küttepuid, siis on võimalik ahju kütta kõrge kasuteguriga. Vanemates ahjudes on see madalam, aga igal juhul saame õige kütmisega kõrgema kasuteguri ja säästame kulusid küttematerjali muretsemiseks.

Kui me suudame ahju kütta õige käitamisega 80%lise kasuteguriga, võrreldes mitteoskusliku käitumisega võime küttepuude pealt vabalt kokku hoida 20%, kuid sageli enamgi. Näiteks kui elamu kütteks kulub 12,5 ruumimeetrit puid aastas, siis 20% väiksema kogusega saame sama soojushulga ruumidesse 10 ruumimeetri puudega ja võime aastas säästa umbes 125 eurot. 40 aasta jooksul teeb see 5000 eurot, seega säästaksime ahju esialgse maksumuse.

Veel mõned nõuanded.

Küttekolde peab tühjendama põlenud puidu jääkidest alles peale nende jahtumist. Küttekolde peaks tuhast puhastama iga kord enne järgmist kütmist (kui on olemas tuhakast, siis võib harvem tühjendada, kuid sellesse kogunenud tuhk ei tohiks segada restialuse õhu pealeandmist koldesse).

Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadmed üle vaatama ja puhastama samuti kutseline korstnapühkija.

Vastasel juhul ei rakendu tuleõnnetuse korral kindlustuskaitse, kui see on sõlmitud. Puukütte puhul on soovitav lisaks suitsuandurile kasutada ruumis, kus asub küttekolle, ka vingugaasi detektorit, mis paigaldatakse tavaliselt 30 cm kõrgusele põrandast. Vanasti oli kass majapidamise vingugaasi anduriks.

16

Energiakooli erileht 1. oktoober 2018

Mida peab teadma põrandaküttest Allpool tuleb juttu põrandaküttest ja selle peale paigaldatavatest põrandakattematerjalidest.

Silmani Elekter

Ühtlaselt köetud põranda puhul on jalad soojas, kuid pea jahedas, mis on täpselt see, mida organism vajab.

Põrandakütte kavandamisel tuleb esmalt kalkuleerida, milline on ruumi sobiv paigaldatav võimsus (W/m²).

• • •

• •

Esiteks vaja teada, kas köetav põrand on:

•

ruumi ainus kütteelement või • täiendus muudele kütteelementidele.

Elektrilised põrandaküttesüsteemid tagavad ruumis soojuse ideaalse jaotumise ning vähendavad tänu ebasoovitava õhuringluse vähendamisele ka õhu tolmusisaldust. Ühtlasi vabastab see põrandapinna igasugustest muudest kütteelementidest, radiaatoritest ja keskkütte jaotussüsteemidest. Elektrilise põrandakütte üks põhimõttelisi eeliseid teiste kütteliikide ees on võimalus üksikute ruumide temperatuuri väga lihtsalt individuaalselt reguleerida Nagu ka kõigi teiste küttesüsteemide puhul, on korraliku projekti aluseks hoone arvestuslik soojakadu. Tervisekaitse normatiivide alusel on põrandapinna temperatuuri ülempiiriks 27 °C (pidevalt asustatud eluruumides), mis seab piirangu põrandaküttesüsteemi potentsiaalsele võimsusele. Juhul, kui põrandakütte võimsus pole ruumide soojakao kompenseerimiseks piisav, tuleb paigaldada lisaks veel mõni kütteelement (nt konvektor). See probleem esineb sageli ebapiisavalt soojustatud vanemate hoonete puhul.

Juhul, kui põrandaküte on ainus soojusallikas, on paigaldatav võimsus seotud otseselt soojakao ja põrandapinna tüübiga, kuhu küte paigaldatakse.

Põrandaküttele paigaldatavad katted

Põrandakatte kuumakindlus peab vastama nõudele R < 0,15 m²K/W. Kõik levinud põrandakattematerjalid vastavad sellele nõudele. Kõige paremini sobivad hea soojusjuhtivusega materjalid – keraamilised plaadid, marmor, naturaalne kivi.

Sobivad põrandakattematerjalid on veel:

ilma kummipõhjata PVC, puitparketid – põranda temperatuur ei tohi ületada 28 °C, ujuvalt paigaldatud laminaatkate – paigaldatav võimsus ei tohi ületada väärtust 60 W/m² ja põranda temperatuur ei tohi vastavalt sellele ületada 28 °C, täispuitparketid – maks 16 mm paksused, õhulised vaipkatted (mida tootja soovitab kasutada põrandakütte puhul).

Oluline info põrandakütte projekteerimisel

Tervisekaitse normatiivide alusel on põrandapinna temperatuuri ülempiiriks 27 °C, mis seab piirangu põrandaküttesüsteemi potentsiaalsele võimsusele. Foto: SILMANI ELEKTER

•

Minimaalne kaugus seintest ja muudest püsiobjektidest: 50—100 mm.

• Küttekaabel ei tohi joosta üle paisumisvuugi.

• Küttekaablit ei tohi lühendada. Lühendada tohib ainult külmühendusi.

• Külma ühenduse ja küttekaabli lõppotsad peavad paigaldamisel jääma sirgu (neid ei tohi painutada).

• Küttematte ei tohi panna suurte püsiobjektide (vanni, dušinurga, valamute) ja sokliga mööbli alla.

• Kui köetavale pinnale paigutatakse mööbel, peab tagama vaba õhuringluse.

• NB! Ärge kasutage vaipkatet, mille karvad on pikemad kui 10 mm ja millel on kummipõhi, ega kummipõhjaga PVC-katet.

Põrandakütte võimsus oleneb põrandakattematerjalist. Olenevalt põrandakattematerjalist, tuleb kütte plaanimisel juhinduda järgmistest väärtustest: Plaaditud silikaatpõrand:

•

pidevalt hõivatud ruumid: 55-100 W/m², • ajutiselt hõivatud ruumid (vannitoad, esikud, tualetid): 50-160 W/m².

• Laminaatpõrand: 80 W/ m² .

• Puitpõrand: 60 W/m².

Juhul, kui ainsaks soojusallikaks on põrandaküte terve põranda ulatuses ja välja arvutatud paigaldatav võimsus ületab eeltoodud vahemiku ülempiiri, peab: • kas parandama märkimisväärselt ruumi isolatsiooni või • paigaldama lisaks muid kütteelemente.

Vastasel juhul võib liiga kõrge küttetase tõsta temperatuuri põrandapinnal tervisele ohtli-

Temperatuuri tõusmisel põranda konstruktsioon paisub ning sellest tulenevalt peab selle varustama paisumiselementidega, mis hoiavad ära pingete tekkimise põranda konstruktsioonis. Foto: erakogu

kult kõrgele, s.o 27—28 °C pidevalt hõivatud ruumides.

Need piirangud ei puuduta ruume, mida kasutatakse vaid lühiajaliselt. Vannitubade jaoks soovitatav temperatuur 34 °C. Olulised paisumisvuugid

Temperatuuri tõusmisel põranda konstruktsioon paisub ning sellest tulenevalt peab selle varustama paisumiselementidega, mis hoiavad ära pingete tekkimise põranda konstruktsioonis. Vastasel juhul võivad põran-

daplaadid viga saada (praod plaatides, plaatide lahti löömine aluskihist jms). Paisumisvuugi peab alati jätma ruumi ümber ruumi välisserva.

Kogu põranda konstruktsioon, kaasa arvatud betoonikiht, peab olema ujuv konstruktsioon, st betoonikihti ei tohi kunagi tugevalt teiste konstruktsioonidega ühendada. Betoonikihi peab teistest konstruktsioonidest eraldama, kasutades ruumi perimeetril soojusisolatsiooni ja paisumisvöösid.

Paisumisvuugi peab jätma ka suurematele pindadele. Ühe paisumisühiku maksimumpindala on 25 m². Paisumisühiku pikkus ei tohi ületada 8 meetrit ning külgede pikkuste suhe 1:2. Paisumisvuukide asukoha valik toimub vastavalt ruumi põhiplaanile.

Paisumisvuuk tehakse valatavasse betoonikihti ning vajadusel ka kiviplaatide vahele.

Plaatide vahel saab seda teha elastse silikooni või spetsiaalse paisumisprofiili abil. Kitsastes

pikkades ruumides (koridorides) on ühe paisumisala diagonaali soovitatav maksimumpikkus 7 m. Paisumisvuugi peab tegema tervesse valatavasse betoonikihti, st ka plaatidesse paigaldatud paisumisprofiili alla.

Põrandakatte kuumakindlus peab vastama nõudele R < 0,15 m² K/W. Kõik levinud põrandakattematerjalid vastavad sellele nõudele. Kõige paremini sobivad hea soojusjuhtivusega materjalid — keraamilised plaadid, marmor, naturaalne kivi.

17

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Mis on seinaküte ja kus seda kasutada?

Seinaküte on madaltemperatuurisüsteem elamutele ja muudele hoonetele. See paigaldatakse kergseinas konstruktsiooni sisse või kiviseina puhul otse kipskrohvi kihti. Paigaldist saab ühendada mistahes vesiküttesüsteemiga.

Soojusallikana võib kasutada igasugust küttesüsteemi. Seinakütet saab karkass-seinas lihtsalt ja mõistliku hinnaga moderniseerida.

Kütte- ja jahutussüsteemid seintes levitavad soojust kiirgusena, luues kasutajale hubase keskkonna. Seinakütte paigaldamine on palju lihtsam, kui arveta võite. Olenevalt süsteemist paigaldatakse lahendused karkass-seinale, seinaprofiilidele või märgpaigalduse korral otse krohvikihti. Seinakütte- ja jahutussüsteemid pakuvad palju eeliseid mitte ainult uusehitustel, vaid just eriti renoveerimisprojektides.

Madalenergiamajja sobib seinaküte hästi, sest sel juhul ei oodata põrandasoojust ja maja ei köeta nii lihtsalt üle. Seinaküte võib ka koos põrandaküttega hästi toimida. Kohta, kus põrandakütte võimsusest ei piisa, võib lisada seinakütte.

Süsteem pakub eeliseid eriti re-

noveerimisel, kui terve sein ümber ehitatakse. Näiteks vannitoas, kus põrandapind vajalikku soojuskoormust ruumile ei taga, võib seinaküte anda koos põrandaküttega hea kombinatsiooni.

Seinakütte puhul kannatab kõrgemat temperatuuri enamik materjale: krohv, kipsplaat, värv, tapeet jne. Tänulikud seinakütte kasutajad on näiteks inimesed, kellele meeldib naturaalne siseviimistlus: laudpõrand, savikrohv ja looduslik värv.

Kuna kiirgusküte toimib madalal temperatuuril, moodustab see tõhusa lahenduse koos soojuspumpadega. Seinaküte ja seinajahutus pakuvad mugavat jahedust suvel ning mõnusat soojust talvel. Süsteem reageerib paindlikult ka kevadisele ja sügisesele kiirele temperatuurimuutusele. Seinakütte süsteemi on hea rakendada ühe- ja kahekordse karkassiga vaheseintes. Seda saab kasutada lühikese ehitustähtaja korral ning kergpaigaldusega elamutes ja ühiskondlikes hoonetes.

Nagu põrandaküte, vajab ka seinaküte soojendamiseks madalamat kütteveetemperatuuri kui radiaatorid. Seinakütte eeliseks on võimalus kasutada natuke kõrge-

ma temperatuuriga soojuskandjat kui põrandakütte puhul, seepärast saab ruumiõhu temperatuuri seinaküttega kiiremini muuta.

Seinakütte plussid

+

Võimalik on kasutada mistahes põrandakatet.

Seinaküte on hea peidetud lahendus juhuks, kui põrandakütet ei soovita.

Tekib mõnus soemüüriefekt.

Süsteemi saab kasutada ka jahutuseks.

Lahendus ühildub nii soojuspumpade kui ka teiste levinud soojusallikatega.

Seinakütet saab kombineerida põrandaküttega.

-

Seinakütte miinused

Seintesse puurimisel peab olema ettevaatlikum.

Küttepinda ei saa kinni katta seinakapi või suurema mööbliga.

Kuna süsteemi õhutuskoht asub küttepinnast kõrgemal, võib tekkida lekkerisk.

Seina soojusisolatsiooni tuleb täiendada.

Jahutusel võib seinale tekkida kondensaat.

Kütte- ja jahutussüsteemid seintes levitavad soojust kiirgusena, luues kasutajale hubase keskkonna. Foto: Erakogu

18

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

Kes ja mille eest pälvivad auhinna Aasta Energiategu sel aastal?

MAI KARTAU Aasta Energiategu projektijuht energiategu@energiamess.ee, 504 0666 www.energiategu.ee

Igal aastal toimuval Aasta Energiategu auhinnagalal pärjatakse energiavaldkonnas tegutsevate erialaliitude ja organisatsioonide arvates suuremat tunnustust ja avalikkuse tähelepanu ja austust väärivad teod au-

hinna ja tunnustusmärgi avaliku kasutamise õigusega.

Omavalitsused, erialaliidud ja energiavaldkonnas tegutsevad organisatsioonid nimetavad auhinnasaajad, kellele antakse tunnustav auhind Aasta Energiategu tähelepanuväärse teo või saavutuse eest.

Aasta Energiategu 2018 toimub 5. oktoobril Energia avastuskeskuses Tallinna energiapäeva raames korraldatud auhinnagalal.

Tallinn, Akadeemia tee 9c

Aasta Energiategu 2017 Aasta Energiategu 2017 auhinnagala toimus Tallinnas Järve Keskuses Energiamess - Kütame! Viking Window messilaval. Esimest korda toimunud galal pälvisid auhinnad:

Alexela Energia AS

Esimese KIK programmi raames biogaasi võimekusega tankla rajamise eest Eestis.

Auhinna andis Eesti Gaasiliit

AS Eesti Gaas

Esmakordse LNG kasutuselevõtu eest parvlaevade punkerdamisel Eestis.

Auhinna andis Eesti Gaasiliit

Tallinna Energiapäev / energiakonverents KÜTAME!

Väätsa Vallavalitsus

Tuuliku ja päikesepaneelidega varustatud energiatarga kooli eest.

Auhinna andis Eesti Taastuvenergia Koda

Reedel, 5. oktoobril 2018, kell 12.0018.00 Energia Avastuskeskuses (Tallinn, Põhja pst. 29).

Indrek Allmann

AJAKAVA

Eramu eest Kesselaiul, kus elektrivõrku pole ning energiavarustus on lahendatud päikesepaneelide ja -kollektorite, väiketuuliku ning akupanga abil.

Auhinna andis Eesti Taastuvenergia Koda

Fortum Tartu AS

Tarka energiatarbimist soodustava ja ökoloogilist jalajälge vähendava Aardla kaugjahutusjaama valmimise eest.

Auhinna andis Tartu Regiooni Energiaagentuur

Tartu Linnavalitsus

Madala energiatarbimise keskkonnasäästliku lasteaed Naerumaa valmimise eest.

Auhinna andis Tartu Regiooni Energiaagentuur

SW Energia OÜ

Biokütusel põhinevate katlamajade avamise eest üle Eesti.

Auhinna andis Eesti Biokütuste Ühing

Tartu Linnavalitsus

Tark Tartu projekti eest.

Auhinna andis Tartu Maavalitsus

Tallinna Tehinkaülikool ja Matek AS Tallinnas Akadeemia tee 5a renoveerimise eest.

Auhinna andis Tallinna Energiaagentuur

Energiakontsern Utilitas

Teise koostootmisjaama valmimise eest, mis on Eesti suurim biomassil töötav koostootmisjaam.

Auhinna andis Tallinna Energiaagentuur

12.00-12.15 Tervitus ja avasõnad - Züleyxa Izmailova, Tallinna Linnavalitsus 12.15-12.35 Eesti energiamajandus järgmisel kümnendil. Madis Laaniste, MKM Energeetika osakond 12.35-13.00 Riiklikud meetmed elamute energiatõhususe parandamiseks. Triin Reinsalu, SA KredEx 13.00-13.20 Liginullergiahoonete küttekulud. Jarek Kurnitski, TTÜ /Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Liit 13.20-13.40 Kaugküte – tõhus lahendus linnade energiavarustuseks. Priit Koit, Utilitas / Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 13.40-14.00 Taastuvenergia kasutamine kaugküttes- ja jahutuses Tartu näitel. Margo Külaots, Fortum Tartu AS 14.00-14.20 Elamupiirkondade energiavarustus. Gaasikütte arenguperspektiivid Tallinnas. Toomas Kundla, Adven Eesti AS 14.20-14.50 Energiapaus (kell 14.30 välgu demonstratsioon) 14.50-15.10 Innovaatilised energiavarustuslahendused Tallinna lennusadama näitel. Teet Tark, Hevac OÜ 15.10-15.30 Soojuspumpate kasutamine kütteks ning jahutuseks ning nende integreerimine. Raido Malõšev, Kliimaseade AS/Eesti Soojuspumba Liit 15.30-15.50 Päikeseenergia lahendused kortermajadele ja eramutele. Andres Meesak, Tallinna Energiaagentuur / Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 15.50-16.10 Elamute renoveerimise kavandamine ja renoveerimisprojekti elluviimine. Aare Vabamägi, Tallinna Energiaagentuur 16.10-16.30 Väikekütteseadmed puitkütuste põletamiseks ja nende tõhus käitamine. Ülo Kask, Tartu Regiooni Energiaagentuur/Eesti Biokütuste Ühing 16.30-16.45 Küsimused-vastused. Kokkuvõte päevast Moderaator Pille Arjakas, Tallinna Energiaagentuur Seminarile järgneb kl 17.00-18.00 Aasta Energiategu auhinnagala. Muusikaline esineja on Robin Koljak.

Külastajatena on oodatud energiatoodete ja -teenuste tarbijad, eramute ja korterite omanikud.

Sissepääs on tasuta, vajalik on eelregistreerimine aadressil www.energiakonverents.ee.

Energiapäeva erileht 1. oktoober 2018

reklaamitoimetus tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

reklaam 19

20 reklaam

reklaamiosakond tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

Energiapäeva erileht

PARIMAD SOOJUSPUMBAD SINU KODU KÜTTEKS!

1. oktoober 2018