Kesknädal oktoober 2022

Keskerakonna ettepanek: tasuta elekter!

Keskerakond peab tänavu oma 31. sünnipäeva. Rahvarindest võrsunud Eesti vanim ja suurim erakond on nende aastate jooksul andnud Eesti poliitikale palju juurde. Neil keerulistel aegadel on Keskerakonda vaja Eestile eriti. Oleme näidanud nii peaministrierakonnana, valitsusliikmena kui ka opositsioonis, et meil on lahendused ja oskus ideed ellu viia.

loe edasi lk 2

Eestimaa peredele annaks kindlustunde tasuta elekter

Jüri Ratas

Keskerakonna esimees

Keskerakonna põhifookus on inimeste toimetuleku parandamine ning kindlustunde loomine homse ees. Üheks oluliseks küsimuseks on seejuures kindlasti elektrihind ja eelseisev kütteperiood.

Elementaarne

ei tohi olla luksus Kui tänane koalitsioon rääkis universaalteenusest, oli ootusärevus suur. Niisama suur kui lootus, et Reformierakond ja tema partnerid suudavad pakkuda eelseisvaks talveks lahendusi nii eratarbijatele kui ka ettevõtjatele. Uus elektripakett tuligi, kuid hind paraku rõõmu ei valmistanud ning ettevõtjatele pole abikätt ulatatudki.

Ca 20-sendine universaalteenus ei ole märkimisväärne leevendus. Esiteks on hind kallim, kui oodati. Võrdluseks toon välja, et möödunud talvel kui Keskerakond valitsusvastutust kandis, oli elektrihind 6 senti kWh madalama sissetulekuga peredele ning 12 senti kWh kõigile.

Lisaks kaotasime võrgutasud eratarbijatele 50% ning ettevõtetele 100%.

Gaasi võrgutasu nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele viisime samuti nulli. See oli kahtlemata oluline abi meie niigi juba pikalt keerulisi aegu üle elanud ettevõtlusele.

Teiseks võib mõnel juhul börsipaketiga ja oma tarbimist ajatades ajada läbi odavamaltki ning kolmandaks pole ka pakutud hind fikseeritud, vaid võib veelgi tõusta ning sõltub väga paljudest muutujatest. Seega mingit kindlustunnet tegelikult ei antud. Oma pere eelarve planeerimine on aga tänastes oludes väga oluline. Keskerakond on esitanud eelnõu, mis aitaks Eesti 626 000 leibkonda ja vähendaks nende mure tuleva ees. Leiame, et kriisisituatsioonis oleks aus ja õiglane riigi poolt võtta vastutus, lõpetada inimeste pealt kasumi teenimine ning töötada välja miinimum elektripakett iga leibkonna baasvajaduste täitmiseks. Kõrgete energiahindade tõttu on riigieelarvesse laekunud inimestelt ja ettevõtjatelt sadu miljoneid rohkem maksutulu. On viimane aeg see raha tarbijatele tagasi anda. Söögi valmistamine, pesu pesemine ning lambivalguses lugemine on elementaarsed elamiskulud, mis peaksid olema kõigile võimaldatud eelseisval kütteperioodil tasuta. Seetõttu tegime ettepaneku töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus kuni 2023. aasta aprilli lõpuni ehk riik hüvitaks 130 kWh ulatuses elektritarbimise igal kalendrikuul igas kodutarbija elektritarbimispunktis. 130 kWh kalendrikuus on pool keskmise kodutarbija arvest. Samuti teeme

ettevõtjate toetamiseks ettepaneku viia ettevõtete võrgutasud 0 euroni nii elektri kui ka gaasi puhul vähemalt käesoleva kütteperioodi lõpuni.

Valitsuselt on vaja konkreetsust Aidata tuleb meie hinnangul nii elektri-, kaugkütte- ja gaasitarbijaid kui ka küttepuude kasutajaid. Selleks saab kehtestada erinevad hinnalaed ning toetusmeetmed. Elektrihinna stabiliseerimiseks tuleb kaotada taastuvenergiatasu ja CO2 tasu või see külmutada 30 eurole tonnist. Neid ja paljusid teisi abimeetmeid tuleks rakendada kuni energiakriisi lõppemiseni. Samuti vajavad kriisiabi omavalitsused, sest muidu on oht, et lasteaiad, koolid, hooldekodud ning haiglad jäävad rahapuuduse tõttu pimedaks ja külmaks või sulevad oma uksed sootuks.

Loomulikult on vajalikud ka pikemaajalised lahendused. Lisaks taastuvenergia arendamisele tuleb Eestil väärtustada põlevkivi rolli, mis on me parim võimalik variant tootmisvõimsuse ja energiajulgeoleku tagamiseks, renoveerida olemasolevad põlevkivienergeetika jaamad ning ehitada valmis õlitehas, mis koos õliga toodab ka elektrit. Samuti tuleks reformida ulatuslikult tänane mittetoimiv ja läbipaistmatu elektribörs. Usun, et meil on täna vaja konkreetsust. Valitsuselt tulnud sõnumid on tulnud kas väga suure viitega, on

täiesti vastandlikud või puuduvad täiesti. Me nägime seda aeglust juba möödunud talvel, mil Keskerakond pidi väga palju oma energiat kulutama selleks, et selgitada toonasele koalitsioonipartnerile Reformierakonnale vajadust täiesti anomaalses olukorras inimestele ja ettevõtete appi minna.

Tänane valitsus ei hooli Eesti inimestest

Jaanus Karilaid Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees, Eesti Keskerakonna aseesimees

Tänane valitsus on püüdnud jätta muljet, et uus riigieelarve on puhas õndsus Eesti rahvale. Tegelikkus on see, et Eesti rahvas huvitab peaminister Kaja Kallast kõige vähem. Talle on oluline paista hea riigist väljapoole, teha ühispilte suurte riigijuhtidega ja anda intervjuusid maailma pressile. Aga kes aitab meie rahvast?

Võtame näiteks ravikindlustuseta inimeste probleemi, keda on meil ligi 70 000 inimest. Need on inimesed meie riigis, kellest ei ole Eesti valitsusel sooja ega külma. Väikese ja vananeva rahvana peaksime igaühe eest hoolitsema ja mitte panema inimelule hinnasilti. Juba 2005. aastal ütles toonane õiguskantsler Allar Jõks, et ravikindlustuseta inimeste õigused ei ole tagatud. Tõuseb päästjate politseinike palk, aga hinnakasv on meil olnud 25%.

See on väga suur arv. Ka Politseija Piirivalveameti juht Elmar Vaher on öelnud, et kavandatud palgatõus ei ole piisav, et meie elusid kaitsvad politseinikud ja päästjad aidata

välja vaesusriskist. Keskerakonna arvates ei ole vastuvõetav, et tänuväärset tööd tegevad inimesed ei saa pangast isegi kodulaenu ja riigil peaks sellepärast piinlik olema. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka Rohuküla raudtee väljaehitamata jätmist. See protsess on olnud aastaid erakondade ülene programm. 30. juunil otsustas aga Kaja Kallase ainuvalitsus, et Läänemaa ja Hiiumaa ühendamist pealinnaga ei ole Eesti inimestele vaja. Ühes sellega loobuti Tallinna haiglast ning meditsiini- ja päästevõimekuse tõstmiseks mõeldud päästekopterite soetamisest. Uued päästekopterid oleks olnud Eesti elanikele arstiabi kättesaada-

vuse parandamiseks asendamatud, sest Reformierakonna vedamisel toiminud valitsused on ju järjepidevalt maapiirkondade haiglaid sulgenud.

Uuel aastal ei saa ka jalgpallihallide rajamiseks toetust ükski omavalitsus, niisamuti ei anta lisaraha juba varasematest riigieelarvetest toetuse saanud jalgpallihallide projektidele ja kohalikud omavalitsused peaksid need kinni maksma omadest vahenditest. Kui aastal 2020 andis

Jüri Ratase valitsus omavalitsustele kriisiabi 130 miljonit ja 2021. aastal Keskerakonna osalusega valitsus 46 miljonit eurot, siis tänane valitsus toetab kohalikke omavalitsusi kõigest

10 miljoni euroga. See tähendab, et maakoolid ja lasteaiad seisavad silmitsi võimalusega, et taaskord tuleb lapsed saata koduõppele, aga seekord mitte tänu Covidile, vaid hoopis kütmata koolimajadele. Ka suure hurraaga väljakuulutatud universaalteenus, mis peaks kodutarbijate elektrihinnad alla tooma, ei laiene koolidele, lasteaedadele ega huviasutustele.

Loodud universaalteenuse kahjuks räägib veel asjaolu, et selle hind on mitmeid kordi kõrgem, kui oli paar aastat tagasi ja hakkab kõikuma samamoodi nagu börsihind hetkel.

Eelmises valitsuses alandati Keskerakonna initsiatiivil võrgutasusid

Me suutsime seda, läbi raskuste, aga ära tegime. Need olid väga olulised otsused ja säilitasid meie majanduse konkurentsivõime, aga ka inimeste säästud, et eelseisvale uuele hooajale veidigi paremas olukorras vastu minna. Keskerakond on valmis igal juhul uuesti aitama, pakkuma lahendusi ja ulatama valitsusele abikäe!

- kodutarbijale 0% ja ettevõtjale 50%. Meie meetmed tähendasid hinda 12 senti kWh ja lisaks vähendas hinda võrgutasu puudumine. Nendele, kel oli keskmisest väiksem sissetulek, tuli riik appi läbi kohalike omavalitsuste ja seeläbi kujunes hinnaks 6 senti kWh. Rääkimata sellest, et universaalteenus ei puuduta suuri ettevõtteid, kust tuleb meie poodidesse põhiline toit. Nende toetuseta jätmise tõttu tõstab Kaja Kallase valitsus toiduhindasid veelgi. Oleme teinud väga konkreetsed ettepanekud, kuidas rahva elu kergemaks teha. Näiteks langetada käibemaksu toidule ja kütusele, tõsta erakorralist penisoni 20 euro asemel 50 eurot, kehtestada ettevõtetele energia hinnalaed, muuta elektribörs läbipaistvaks ja toimivaks ning toetada põllumehi toidujulgeoleku tagamisel. Kahjuks ei ole aga meie ettepanekuid arvestatud.

Mul on ääretult kahju, et valitsus on nii lühinägelik ning puuduvad pikaajalised plaanid ja tegevused. Mõeldakse üks päev ette, aga mitte sellele, kuidas aidata meie riiki edasi, hoida siin elavaid inimesi ja pakkuda neile elamisväärset elu. Reformierakonnale polegi see muidugi kunagi teab mis oluline olnud. Eesmärk on omad kamraadid soojadele kohtadele Euroopasse saata ja peaministritoolist kinni hoida.

Toeta eakate parema toimetuleku programmi!

Andre Hanimägi Keskerakonna peasekretär

Keskerakonna eestvedamisel on otsustatud kolm erakorralist pensionitõusu ja keskmise pensioni maksuvabastus, tõstetud üksielava pensionäri toetust 200 euroni, lepitud kokku ühekordne abi kütteperioodi eel 50 eurot ning tõstetud mitmeid toetusi, mis suunatud eakatele.

Just eakad on Eestis paraku suurimas vaesusriskis. Rekordiliste hinnatõusude valguses peab riik aitama neid inimesi, kes on aastakümneid panustanud meie ühiskonda töötades või kasvatades lapsi ja hoides perekonda. Seetõttu on Keskerakond välja töötanud eakate paremaks toimetulekuks neli punkti, mida soovime parlamendis arutada. Meie hinnangul peab vanaduspension kasvama 1000 euroni ja juba uuel aastal tuleb pensioni erakorraliselt tõsta vähemalt 50 euro võrra. Erakorralised tõusud tuleks sisse kirjutada ka järgnevateks aastateks!

Üksielava pensionäri toetus on oluline, kuid paraku jäävad paljud sellest ilma tänu sellele, et mõni lähisugulane, näiteks laps või lapselaps, on elukohta küll sissekirjutatud, kuid tegelikult elab vanainimene üksi. Leiame, et üksi elava pensionäri toetussüsteemi nii, et lähisugulase sissekirjutus ega pensioni suurus ei välistaks toetuse saamist.

Samuti tuleb ellu viia lesepensioni idee. See suurendaks abikaasa surma puhul makstava pensioni suurust ja annaks raskel ajal tuge ja kindlust. Teame, et valdavalt surevad enne mehed, kes on olnud pikemalt tööl kui nende abikaasad, kes on kasvatanud lapsi ning seetõttu teeninud väiksema pensioni.

Jätkuvalt on suureks murekohaks nii eakal kui ka tema perekonnal hetk, kui eaka tervis ei luba tal enam üksi kõigega hakkama saada. On positiivne, et riik

on leidnud võimalusi astumaks samme hooldekodukoha maksumuse suuremaks toetamiseks, kuid rohkem tuleb toetada ka omastehooldajaid ja koduteenuse osutamist. Mida kauem saab eakas oma kodus olla, seda parem! Keskerakonna ideid eakate paremaks toimetulekuks saab toetada nii meie telkides üle Eesti kui ka internetis www. keskerakond.ee. Tule meile appi ja seisame koos eakate parema toimetuleku eest!

Erakorralist pensionitõusu tuleb

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis üle seaduse eelnõu, mille kohaselt tõstetakse 2023. aasta 1. jaanuaril pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra.

“Eestimaa inimesed seisavad silmitsi rekordilise hinnakasvuga - alates maikuust on inflatsioon olnud ca 20 protsenti. Eakad on üks haavatavamaid ühiskonnagruppe ja me ei tohi neid jätta hinnatõusu meelevalda,” ütleb Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Siret Kotka. “Riik peab kriisiolukorras elanikele abikäe ulatama. Suhtelises vaesuses elab Eestis kõige rohkem 65-aastaste ja vanemate inimeste sihtgrupp, kelle ainsaks sissetulekuks on pension. Eakad vajavad riigilt kiire inflatsiooniga toimetulekuks ja elementaarseks äraelamiseks lisaabi. Senine pensionitõus ei ole vastavuses energia- ja toiduhindade tõusuga ning tänase inflatsiooni juures ei ole võimalik ainult pensionist ära elada. Suhteline vaesus süveneb ning inimese majanduslik toimetulek ja elukvaliteet halveneb.”

Eesti

Ajakirjanik ja Eesti üks populaarsemaid kirjanikke Katrin Pauts liitub Keskerakonnaga ning kandideerib 2023. aasta parlamendivalimistel Hiiu-, Saare- ja Läänemaa ringkonnas. “Olles kaks kuud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõuniku ametis poliitika tegemist lähedalt kogenud ja erakonna inimestega tutvunud jõudsin otsusele, et mul on jõudu ja tahtmist üheskoos Eesti heaks veel palju rohkem teha,” ütleb Katrin Pauts.

“Pealegi ei ole kultuuriinimeste häält Eesti poliitikas viimasel ajal kuigi valjusti kuulda olnud ja see viga on tarvis parandada. Tahan seista nii kirjanike kui ka teiste loomeinimeste eest, aga ka laiemalt püüda leida lahendusi, et mulle nii tuttavat

vaesust, mida kahjuks pärandatakse põlvest põlve, meil tulevikus enam ei oleks.”

Rohkem kui kümme aastat ajakirjanikuna töötanud ja 2015. aastal kirjandusmaastikule tulnud Katrin Pautsi teoseid laenutati 2021. aastal rohkem kui 7600 korda. Muuhulgas on Eesti Kirjanike Liidu liige kirjutanud krimiromaane, mis kajastavad tegevust Eesti saartel.

“Keskerakonna valija olen olnud juba aastaid, kuna olen uskunud, et oma esindajat Riigikokku peab valima oma tegelike vaadete, mitte päevakajaliste võngete järgi,” kinnitab Saaremaalt pärit Katrin Pauts. “Olen oma silmaga näinud ja kõrvaga kuulnud, kuidas meie inimesed päriselt elavad. Konkureerivate erakondade kuulutatud edumüüt on jätnud liiga paljud kaasamata ja puudutamata. Soovin olukorda muuta ning seetõttu kandideerin Riigikogusse endale eriti südamelähedases kodukandis ehk Hiiu-, Saare- ja Läänemaa ringkonnas.”

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis seaduse eelnõu, millega tõstetakse koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta 1,50 euroni ööpäevas. “Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord. Tõusva inflatsiooni ning kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik

ja maitsev, tuleb suurendada toetuse alammäära,” lausub Riigikogu liige Marko Šorin.

Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale 1 euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus 2018. aastal, kui toetust tõsteti 0,78 eurolt 1 euro peale. “Tuleme appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevõtetele, kellel on järjest keerulisem täita riigihangete teel sõlmitud lepinguid, mis kohustavad neid õpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekülgset, maitsvat, vanusekohast ning vajadusel erivajadusi ja allergiaid arvestavat toitu pakkuma,” selgitab Marko Šorin.

“Keskerakond on ainsa erakonnana aastate jooksul erakorralise pensionitõusu eest seisnud,” lisab Siret Kotka. “Aastast

kuni

tänaseni on pensione erakorraliselt tõstetud seitsmel korral ja 18 aasta jooksul on Keskerakond olnud kuuel korral erakorralise pensionitõusu otsustajaks. 2016. aastal oli keskmine vanaduspension 396 eurot, Keskerakonna valitsusvastutuse ajal oleme seda koos indekseerimisega tõstnud 200 euro võrra.”

Keskmine vanaduspension on tänavu 595 eurot, kasvades tuleval aastal erakorralise pensionitõusu ja keskmise vanaduspensioni maksuvaba tuluga arvestades 704 euroni. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on välja käinud lubaduse tõsta keskmine pension nelja aasta jooksul 1000 euroni!

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis üle eelnõu langetada toiduainete käibemaks üheksale protsendile. Riigikogu liikme Tõnis Mölderi sõnul on erakordselt kõrge ja inimeste toimetulekut mõjutava inflatsiooni tingimustes riigi kohustus oma inimestele erinevate meetmetega appi tulla. “Hinnarekordeid purustavate energiahindade mõju jõuab ka poelettidele. Septembris kallines Statistikaameti andmetel toidu ja mittealkohoolsete jookide maksumus aastases võrdluses rohkem kui 24 protsenti,” märgib Tõnis Mölder. “Hinnaralli mõjutab oluliselt ka toidukaupade tarbimist - inimeste ostukorvis kasvab soodushinnaga ja odavamate toodete osakaal, mis omakorda avaldab mõju elukvaliteedile. Eestimaalased eelistavad kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud.”

Tõnis Mölder lisab, et käibemaksuerisusega on võimalik väikse-

ma sissetulekuga inimestele toitu kättesaadavamaks teha ja nende elujärge parandada. “Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Enamik riikidest on käibemaksu alandanud 0-15 protsendini. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14% ja Rootsis 12% ning Lätis kehtib värsketele puuja köögiviljadele alates 2018. aastast 5% käibemaks. Toit moodustab pere eelarves kõige suurema osa, sellele kulub ca 21 protsenti väljaminekutest,” lausub Tõnis Keskerakonna volikogu esimees.

Eelnõu kohaselt tuleks langetada 9 protsendile toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Samuti tuleb langetada restorani- ja toitlustusteenuste ning sööda- ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine- ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmed ning sööda tooraine käibemaks.

Kaido Höövelson: Ida-Virumaa on Eesti energiatagala

Riigikogu liige ja endine tippsportlane Kaido Höövelson ütleb, et on otsustanud seekord parlamenti kandideerida Ida-Virumaal. Höövelsoni sõnul võib piirkonda pidada Eesti energiatagalaks ning ta kavatseb valdkonnas töötavate inimeste toimetuleku eest seista.

Võtsid vastu julge otsuse ja kandideerid Riigikogu valimistel Ida-Virumaal. Palun selgita mõneti üllatava käigu tagapõhja!

Olen elupõline virulane. Minu jaoks tundub see loogilise jätkuna, sest eelmine kord kandideerisin Riigikogusse Harju- ja Raplamaal. Piirkond oli väga suur ja selle eripärade tundma õppimine tundus samas keeruline.

Virulasena Virumaal kandideerimine on kodusem, sest tunnen siinseid olusid ning inimesi paremini.

Mul on venelannast abikaasa, räägin ise vene keelt ja nö rahvusvahelise kodanikuna – olen 15 aastat elanud Jaapanis – meeldib mulle suhelda erinevate inimestega.

Oled juba kampaaniaga alustanud ja käinud mitmel üritusel. Mille poolest erineb Ida-Virumaal tehtav kampaania eelmises valmisringkonnas Harju- ja Raplamaal tehtust?

Kampaania on korraldusliku poole pealt sarnane, aga teemad, mis mulle siin korda lähevad, on seotud paljuski põlevkivi kaevandamisega. Ida-Virumaa eristub teistest Eesti maakondadest selgelt mitmes mõttes. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus on lisaks eestlastele palju muukeelset elanikkonda. Tean ja tajun neid puudutavaid teemasid.

Praeguses energiakriisis ei maksa unustada, et Ida-Virumaa on piltlikult öeldes ikkagi Eesti energiatagala. Võime rääkida rohepöördest, aga põlevkivist ei loobu me niipea, sest see tähendab inimestele – eelkõige Ida-Virumaa inimestele – töökohti. Need on meie inimesed, keda puudutavad suured muutused ei juhtu üleöö. Kavatsen nende heaolu ja toimetuleku eest seista.

Narva elanikud elasid möödunud suvel läbi tugeva raputuse, kui Vabariigi Valitsuse otsusel viidi ette hoiatamata ära tee ääres seisnud tank. Mida saanuks antud olukorras teisiti teha, et narvalaste hinge nii sügavat haava poleks tekkinud?

Keegi meist ei poolda sõda, vaid oleme kõik selle vastu. Samas pidanuks Vabariigi Valitsus kuulda võtma rohkem narvalaste arvamusi ja leidma osapooli rahuldava lahenduse.

Ida-Virumaal on palju suurepäraseid suvituskohti ja ohtralt puutumatut loodust. Millised on sinu lemmikpaigad, kus vaba aega veeta ja pingeid maandada?

Kindlasti Ida-Viru pankrannik, samuti Alutaguse metsad ja Kauksi, kus mul on suvekodu. Veedame seal suviti perega väga palju aega.

Sa oled tõeline maaelu fänn ja sõidad peaaegu iga päev Tallinna tööle. Oled valinud raskema tee, sest mugavam oleks pealinna elamine soetada? Jah, elasin 15 aastat sellises metropolis nagu Tokyo ja elu suurlinnas – nimetame siis nii tinglikult Tallinnat – mind ei tõmba. See melu ei köida. Eelistan pigem rahulikku elu keset loodust, kus võin rahulikult ringi liikuda, ning kus ma ei pea mõtlema sellele, et mina naabrite või naabrid minu elu häiriksid. Armastan loodust ja privaatsust. Ma ei kujuta ennast elamas linnas või mõnes linnalähedases asulas. See on minu jaoks välistatud. Pealegi aitab autosõit tööpäeva lõppedes päeva pingetest nö maha laadida ja saan TallinnNarva maanteel sõites rahulikult omi mõtteid mõelda. Tund Tallinna, teine tund tagasi.

Kuulud Riigikogus maaelukomisjoni - millised on põletavamad teemad ja mida oled suutnud maaelu arendamiseks ära teha?

Siingi on päevakajalisemad energiateemad ehk kõik, mis puudutab toidutootmist ja kalandust. Maapiirkondades on väga olulised töökohad. Kui poleks põllumajandust ja toidu tootmist, siis jääksid ka linnainimesed jänni. Seisan eelkõige maainimeste ja maal tegutsevate ettevõtjate heaolu eest.

Toiduhinnad on sel aastal meeletult kerkinud, kuid Vabariigi Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega ei taha sugugi ettevõtteid toetada. Kas ministrid ikka saavad aru, mismoodi piim ja sink poelettidele jõuavad?

Eelkõige peaks valitsus praeguses olukorras võtma käsile toiduhindade käibemaksu langetamise. Kui mujal Euroopas on toiduainete käibemaks kas viis, üheksa või suisa null protsenti, siis meil kakskümmend. Käibemaksu alandamine on üks võimalikke teid, mis võib meid aidata, aga nagu tihti juhtub, siis elukutselised poliitikud tõepoolest ei mõista, kust tuleb seesama piim või sink. Kaugenetakse reaalsest elust, keskendutakse üksnes poliitilisele karjäärile ning jagatakse tühje lubadusi.

Ida-Virumaal on mitu suurepärast spaad, kes on aga energiahindade kallinemise

tõttu suurtes raskustes. Miks on meie ministrid niivõrd elukauged ega saa aru, et mõistlikum on ettevõtteid keerulisel ajal toetada, kui neid pankrotti lasta ja töötuid üleval pidada?

Kui aidata ainult inimesi, kelle abistamine on kahtlemata tervitatav, ja jätta seejuures ettevõtted tahaplaanile, on tulemuseks majanduskaos. See ei lahenda suurt probleemi, sest kui pole ettevõtlust, siis pole ka töökohti. Tööandja hingusele minnes satuvad töötajad, üksikisikud koos peredega, hoopis suurema löögi alla. Neil pole riigipoolsest piskust erilist abi.

Paljudel on siiani meeles vägiteod sumomaailmas ja kutsuvad Sind endiselt Barutoks. Kui tihti sportlaskarjäärile tagasi vaatad ja suurepäraseid saavutusi meenutad?

e a tks rt t t a d s i-

Ma ei ole üldiselt minevikus elaja, vaid vaatan rohkem tulevikku. Muidugi on mõnikord tore meenutada, millega sportlaskarjääri jooksul hakkama sain, aga sellest hoolimata püsin kahe jalaga maa peal ega lähe uhkeks. Minu eesmärgid on seotud ikka tulevikuga. See, mis toimus minevikus, jääb sinna. Ma ei kahetse otsuseid, mida olen elus vastu võtnud, vaid kahetsen pigem neid, mida ei ole teinud.

Siinkohal tasub meenutada, et enne maailma tippu tõusmist pidid Jaapanis sumotallis taluma alandusi ja tegema teiste heaks igapäevatöid nagu koristamine ja söögi valmistamine. Mis andis Sulle jõudu rasked hetked ületada? Sumo ei ole ainult sport. See on kasvatus, üks Jaapani kultuuri ja igapäevaelu osa. Kui öelda üheselt, et alandati või pandi süüa tegema ja koristama, siis tuleb tõdeda, et see kuulus selle kõige juurde. Seda võib võrrelda ajateenistusega kaitseväes, aga oli kolm korda õpetlikum. Tuli seista nii iseenda kui ka oma klubi ja sinna kuuluvate maadlejate eest. Kõik moodustasid ühe meeskonna, kus olid kindlad rollid paigas.

Oled Sa poliitikas jäärapäiselt lõpuni võitleja või oled avatud kompromissidele?

Poliitika koosnebki kompromissidest. See on nagu raamat – kui loed läbi ainult esimese peatüki, siis ei teki täit arusaama sellest, mis hakkab juhtuma viimastes peatükkides. Vaatan

a, u u kial d is a us m s e n a t a ee b s, uli i bi t a, t d t. t bi äiit u n

Foto: Ilja Smirnov

tihilugu poliitikuid, kes liiguvad ühest erakonnast teise. Aga seejuures tuleb tõdeda, et ühegi inimese maailmavaade ei muutu üleöö teistsuguseks. Mina kavatsen nii kaua, kui olen poliitikas, lugeda selle raamatu peatükk peatüki haaval lõpuni ühes erakonnas.

Sul on säilinud tihe kontakt Jaapaniga. Kas sealne ajakirjandus tunneb samuti huvi ja uurib Eestiga seotud teemade kohta?

Uurivad ikka. Hetkel pakub neile huvi loomulikult julgeolekuolukord Euroopas ja Eestis. Küsimusi esitatakse ka energiakriisi teemal – miks on elekter Eestis nii kallis? Jaapaniski on elektrit odavam toota kui meil, kuigi sealgi hakkab vaikselt tulema majandusse väike inflatsiooni maik. Siiamaani on Jaapanis olnud pigem deflatsioon.

Loomulikult on jaapanlaste elatustase meist kõrgem. Palgad on neil suuremad, aga ka maksukoormus. Seal on astmeline tulumaks. Mis puutub nende toimetulekut, siis tuleb märkida, et inimesed on Jaapanis väga töökad ja kokkuhoidlikud. Tühja ja tähja peale nad raha ei kuluta. Nende tarbimisharjumused erinevad eestlastest oluliselt. Nad ei ole asjade orjad ning riideidki kannavad nö algusest lõpuni. Kui Eestis ollakse tihti harjunud kulutama raha asjadele, mida tegelikult vaja ei ole, siis jaapanlane kaalub näiteks mõne uue mööblieseme ostmist vähemalt pool aastat. Paljud neist käivad linnas tööl, kus teenivad raha, et seejärel maale elama kolida. Nad võivad küll seejärel teenida märksa vähem palka, aga väärtustavad jällegi sellevõrra rohkem perega veedetud aega. Linnades elavad karjääriinimesed.

Kas suhtled ainult sportlastega või tegeled ka ettevõtlusega? Tegelen seal ka ettevõtlusega. Jaapanis on üks firma, kellega toome erinevaid toiduaineid Euroopasse. Eestist viime omakorda Jaapanisse kartulivahvleid, punast kala ehk samuti erinevaid toiduartikleid.

Jaapanis ettevõtlusega kanda kinnitada või üldse jalga ukse vahele saada ei ole sugugi lihtne. See on väga pikk ja keeruline protsess, millega olen tegelenud viimased kümme aastat. Jaapaniga äri ajamine tugineb paljuski isiklikel kontaktidel ja suhetel. Nii nagu erineb üksteisest kahe riigi kultuur, on samamoodi erinev nende ärikultuur. Usalduse võitmiseks Jaapanis tuleb enne seda end aastaid tõestada. Meile vahetades seal äri edenema ei hakka.

Oled Eesti Sumoliidu presidendina panustanud ala arengusse. Kas näed siit sirgumas järgmist sumoässa? Sumol on oma positsioon Eesti spordis ning noori ja andekaid sumotore tuleb kogu aeg juurde. Sumo on väga atraktiivne ja mänguline ala, aga kahjuks pole veel pääsenud olümpiale. See on üks põhjus, miks on noori ja tugevaid inimesi keeruline sumo juurde tuua ning neid kasvatada ainult sumomaadlejateks.

Sumo on Eestis mõnes mõttes nagu vanaduspensionär, kes peab igapäevaselt mõtlema, kuidas hakkama saada ja igat väljaminekut kaaluma. Pensionäridest rääkides: ma ei jõua ära oodata, millal meie eakad hakkavad murevaba pensionipõlve

Väärtustame oma inimest ja tema heaolu

Angela Saksing Jõgeva vallavanem

Kui ma möödunud aasta novembris Jõgeva valla vallavanema ameti vastu võtsin, teadsin, et vastutus, mis selle ametikohaga kaasneb, on suur. Eriti olukorras, kus energiahinnad ja üleüldine hinnatõus olid selleks ajaks meie igapäevaelus oma koha sisse võtnud ning teadmatus, mis saab edasi, suur. Kui praegu tagasi vaadata nende kümne kuu peale, mil ametis olen olnud, siis võib öelda, et tehtud on nendes keerulistes oludes küllaltki palju.

Oleme koalitsioonipartneritega

ühte meelt, et kõige tähtsam, mida meie töö juures silmas pidada, on meie oma inimene ja tema heaolu. Sest mis kasu on majadest või teedest, kui pole tarku ja terveid inimesi, kes seal elaksid, kõnniksid, spordiksid? Kõige esimene samm, mida selle nimel tegime, oli see, et loobusime üleüldises valimistjärgses palgarallis iseenda palkade tõstmisest ning keskendusime töötajate palkade tõstmisele.

Toetame töötajate palgatõusu Jõgeva vald on ajalooliselt olnud tugev põllumajanduspiirkond ning siiani moodustab suure osa valla territooriumist hajaasustusega maapiirkond. Et elu meie valla erinevates paikades ei hääbuks, oleme võtnud eesmärgiks iga hinnaga aidata kaasa elu ja teenuste säilimisele väikestes kohtades. Nii on meil olemas noortekeskused, raamatukogud, lasteaiad ja koolid igas suuremas asulas. Tänastes oludes ja tingimustes on vallal päris suur väljakutse toime tulla üha kasvavate majandamiskuludega.

Teisalt jällegi ootavad inimesed õigustatult palgatõusu, sest nagu teame, kasvas Eestis inflatsioon käesoleva aasta augustis üle 25%.

Nii olen oma südameasjaks võtnud selle, et nii valla hallatavate asutuste töötajate kui ka ametiasutuste töötajate palk tõuseks, et tulla toime nende raskete aegadega. Järgnevatel aastatel on meil plaanis võimaldada lasteaiaõpetajatele 49 päeva puhkust ja õpetaja abidele 42 päeva puhkust. Nii panustame sellisel viisil oma õpetajate väärtustamisse.

Olen täheldanud, et Eestis ja ka maailmas toimuv on inimesed närvilisemaks ja ebakindlamaks muutnud. Vallavanemana püüan suurt tähelepanu pöörata suhtlemisele, sest keerulised olukorrad ja konfliktid tekivad tihti inimsuhete pinnalt ning pingete maandamiseks piisab teinekord lihtsast vestlusest ja ärakuulamisest. Meie laste kasvav vajadus psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi abi ja toe järele on meid tänaseks seadnud olukorda, kus vajalikku abi ja tuge ei ole meie vallas lapsele alati pakkuda. Selle probleemi lahendamiseks kavatseme luua Jõgeva valda tugiteenuste keskuse.

Lisaks eelnevalt loetletud spetsialistidele on väikesed piirkonnad hädas perearstiteenuse pakkumisega.

Sellel aastal hakkas Jõgeva vald ettevõtjaks, luues osaühingu, et säilitada Palamuse piirkonnas vastav teenus. Nende kümne kuu jooksul oleme Jõgeva vallas tähelepanu pööranud noorsootööle ning selle arengule, sest see valdkond hakkas varem tehtud muudatuste ja otsuste mõjul tahaplaanile jääma. Nii oleme tõhustanud valdkonna

juhtimist. Ka mitmekülgset laste ja noorte huviharidust toetame jätkuvalt, kattes valla eelarvest ära riigipoolse huvitegevuse toetuse kärpe. Spordivaldkonna toetamine on vallale ikka südameasjaks. Uuendusena hakkame pakkuma sportmängude meeskonna toetust, et katta jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, jäähoki ja saalihoki täiskasvanute treeningutega seotud kulud.

Sporti panustame ka seeläbi, et ehitame Jõgevale kaasaegse spordihoone. See on meie väikese valla jaoks ülisuur ettevõtmine ja investeering, ise kutsume seda hellitavalt „sajandi ehituseks“. Valmivas spordihoones on netopinda 4845 m2 ning järgmisel aastal saavad seda hoonet kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks kasutada Jõgeva põhikool ja Jõgevamaa gümnaasium. Meie spordiklubid, spordikool, treeningrühmad, harrastajad ja külalised leiavad sealt eest väga kaasaegsed tingimused pallimängude mängimiseks. Sinna tuleb aeroobikasaal, jõusaal, jooksurajad. Võimalus on teha kergejõustiku treeninguid, isegi teivashüpet. Pallimängude saal oma mõõtmetelt on nii suur, et võimaldab korraldada Jõgeval rahvusvahelisi võistlusi. Objekt valmib 2023. aastal.

Ehitame esmatasandi tervisekeskuse

Kui eelpool sai puudutatud perearstide teemat, siis alustasime sellel aastal Jõgevale esmatasandi tervisekeskuse ehitamist. Tööd kulgevad plaanipäraselt ning tuleva aasta esimeses pooles on objekt valmis ja perearstid saavad uutes ruumides, kaasaegsetes tingimustes oma tööd jätkata. 2019. aastal ehitati valmis Jõgeva põhikooli uus koolihoone ning vana koolimaja jäi tühjaks. Pikka aega seisis see maja ilma suurema kasutuseta, välja arvatud hoone esimese korruse ruumid. Sellel aastal oleme maja ülemised korrused tasapisi uuesti kasutusse võtnud ning ilusa ja mõnusa pesapaiga on seal leidnud Jõgeva Kunstikool ning aasta lõpus kolib sellesse vanasse koolihoonesse

Jõgevamaa gümnaasiumi mittestatsionaarse õppe osakond. Suvel tõusis laiema avalikkuse ees päevakorda Jõgevale keskväljaku rajamise teema, milleks oli olemas ka riigipoolne toetus ühe miljoni näol. Otsustasime toetuse riigile tagastada, sest ainuüksi keskväljaku esimene etapp oleks 2021. aasta hindadega maksma läinud 4,2 miljonit. Leidsime, et ka teised valla piirkonnad ootavad ja vajavad investeeringuid. Küll aga oleme seisukohal, et Jõgeva kesklinn vajab uuendamist ja kaasajastamist. Töötame selle nimel, et see lähiajal teoks saab.

Andrei Korobeinik: Romek

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse käitumine tundus lihtsalt liiga rumal, et seda uskuda, möönab Andrei Korobeinik, kui meenutab suvepealinna koalitsiooni lagunemiseni viinud sündmusi. Aga intervjuus tuleb peale poliitika juttu ka paljust muust – näiteks sotsiaalmeedia tähtsusest ja toiduvalmistamise omapärastest viisidest.

Pärnu poliitmaastik elas septembris läbi kergemat sorti raputuse, kui linnapea Romek Kosenkranius selja taga salakokkuleppeid sõlmis ja Keskerakonna reetis. On Sul aimu, miks müüs Romek Kosenkranius oma usalduse maha 5 miljoni euroga, mida Reformierakonna ja Isamaa poliitikud lubasid silla ehituseks riigieelarvest tuua?

Keskerakond on Romek Kosenkraniust toetanud hästi mitu aastat.

Kaks korda on appi tuldud väga keerulistes olukordades, mõlemad korrad jätkas ta linnapeana tänu Keskerakonna toetusele. See, et Romek otsustas meid reeta, oli minu jaoks üllatav – tema käitumine tundus lihtsalt liiga rumal, et seda uskuda. Aga inimesed oskavad ikka üllatada, ka poliitikas. Romek pidas uue koalitsiooni moodustamise läbirääkimisi meie selja taga, valetades samal ajal nii meile kui ajakirjandusele, et läbirääkimisi ei toimu ja vana koalitsioon toimib. Pärast sellist käiku ei jäänud tal Pärnu poliitmaastikul ühtegi liitlast ja väga suure tõenäosusega algas uues koalitsioonis tema viimane ametiaeg linnapeana.

Siinkohal tasub meenutada, et just Toomas Kivimägi (Reformierakond) ja Andres Metsoja (Isamaa) olid varasemalt blokeerinud riigipoolse rahaeraldise Pärnu silla ehituseks, mistõttu on protsess veninud ja oluliselt kallimaks läinud. Miks Kivimägi ja Metsoja kodulinna arengu vastu tegutsesid?

Tegemist on võimuga kauplemisega, mida kahjuks tuleb aeg-ajalt ette nii kohalikus poliitikas kui ka riigi tasandil. Andres ja Toomas usuvad, et nüüd on nad „sillaehitajad“ ja rahvale jääb just see meelde. Reaalsus on aga teine –just tänu Andresele ja Toomasele ei alustanud Pärnu linn ehitusega siis, kui hinnad olid madalad. Taavi Aas Keskerakonna majandusministrina pani sillaraha ettepaneku valitsuselauale neli korda, kuid kõik neli korda oli see alguses Metsoja ja siis Kivimäe poolt blokeeritud. Uue kesklinna silla ehitus algab igal juhul järgmisel aastal, kuid rahva poolt armastatud „Luige“ projekti eelarvest on linnal nüüd vaid pool käes. Sild tuleb, kuid kallim ja koledam, kui esialgu plaaniti. Paraku on Andres Metsoja ja Toomas Kivimägi „Luige“ tapjad,

mitte sillaehitajad. Pärnakad seda ei unusta.

Ajal, kui Keskerakond oli Vabariigi Valitsuses ja Pärnu linnavalitsuses, tehti suvepealinna ridamisi suuri investeeringuid: lennujaama rekonstrueerimine, Rail Baltica, jalgpallihalli ehitus jne Kas Romek Kosenkraniuse jaoks oli kõigest sellest vähe või langes ta Toomas Kivimägi ja Andres Metsoja mesijutu ohvriks?

Investeeringuid Pärnusse võiks alati rohkem olla, sellest pole kahtlustki. Neljarealist Via Balticat ootame juba aastakümneid ja niipea pole seda tulemas. Kui vana kesklinna sild oli Eesti Vabariigi kingitus Pärnu linnale, siis uue silla jaoks leidis valitsus vaid 10% projekti eelarvest, ja uue silla projekt tuleb esialgsest plaanist palju tagasihoidlikum. Investeeringuid Pärnusse oleks palju rohkem, kui Pärnu saadikud ajaksid Pärnu asja.

Eestis kehtib juba oma seitse aastat nn kahe tooli seadus, mis võimaldab Riigikogu liikmetel osaleda kohalikus poliitikas. See tekitab väga soodsa pinnase võimuga kauplemisele –investeeringuid riigieelarvest saab siduda näiteks sellega, kas oled kohalikus koalitsioonis või mitte.

Ja tänu sellele seadusele ei suuda tublid kohalikud tegijad valimistel Riigikogu saadikutele erakonna sees konkurentsi pakkuda. Kohalikele inimestele meedia rambivalgust lihtsalt ei jätku, seega metsojadest ja kivimägedest me niipea lahti ei saa.

Mida ütled neile, kes ütlevad, et poliitikas ei maksa mehesõna midagi ja kõik on vaid omakasu peal väljas?

See kindlasti ei ole nii. Väga paljud poliitikud teevad oma tööd selleks, et maailma paremaks muuta. Eesti ei ole kõrge korruptsiooniriskiga riik – muidugi võib juhtuda, et tuhandete poliitikute seas on keegi, kes satub seaduskaitseorganite huviorbiiti, aga usun, et enamus said juba aru, et isegi pastakat ei tasu kontorist koju kaasa võtta. Probleem võib tekkida siis, kui võim muutub eesmärgiks omaette – nii nagu juhtus praegu Pärnus. Sellest kaotavad kõik.

Sa oled alates 2011. aastast töötanud Riigikogus erinevatel perioodidel kokku ligi kuus aastat. Millised on Sinu töövõidud?

Poliitika on üldiselt tiimimäng ja kõik need „töövõidud“ ei ole kindlasti ühe

inimese saavutused. Minu esimesel hooajal Riigikogus pälvisin parima seaduse auhinna avatud andmete seaduse eest, mis lubab erasektoril ehitada enda e-riigi teenuseid. See oli väga pikk ja põhjalik koostöö valitsuse, ametnike ja teiste saadikutega. Vahepeal ma Riigikokku ei kandideerinud, aga viimasest hooajast meenub näiteks vaktsiinikahjustuste fondi loomine, millesse uskusid üsna vähesed, hallide passide taastootmise lõpetamine (nüüd Eestis sündinud lastele halli passi

ei väljastata) või kasvõi lemmikloomade register, mis küll jäi seisma seoses muudatustega koalitsioonis, kuid usun, et järgmises Riigikogus saame selle lõpuni viia.

Selja taha on jäänud erakordselt kuum suvi, mis tõi Pärnusse sadu tuhandeid turiste. Ilmselt on tehtud esmased kokkuvõtted – mis läks hästi ja mida on vaja timmida?

Nii see kui eelmine suvi olid väga

ilusad ja kuurortlinna jaoks on ilm muidugi tähtis. Jah, Pärnus oli väga palju rahvast. Koroonakriis on toonud suvepealinna Eestimaa turiste, kuid välismaa külaliste kättesaamiseks peab nüüd väga palju vaeva nägema. Oleme käivitanud lennuühenduse Soome ja Rootsiga, Pärnu-Helsingi liin oli väga menukas, Stockholmi reis mitte nii väga. Järgmiseks aastaks on see kindlasti mõttekoht. Pärnu lennujaam saab linnale palju lisaväärtust tuua, aga lennuplaaniga peame vaeva nägema.

k

Kosenkraniuse luigelaul

Eelmisel talvel, kui Keskerakond oli valitsuses, jagus tähelepanu ka firmadele. Milliseks eesootav talv kujuneb? Konkreetselt Pärnust rääkides – kas spaadel ja hotellidel õnnestus suvel piisavalt rasva koguda, et külm ja pime aeg vastu pidada?

Vabariigi Valitsus on otsustanud, et suuremad elektritarbijad – spaad, tehased jne – jäävad toetusest ilma. Pärnu jaoks tähendab see spaade kinnipanekut. Võimalik, et mõni üksik spaahotell jätkab tööd, aga üldiselt võime talveperioodil turismi unustada. Kindlasti lõpetavad töö ka mõned tehased. Pärnu on küll kuurortlinn, kuid pool töökohadest on meil hoopis tööstuses ja tootmises.

Kui valitsus ei mõtle ümber, siis meid ootab tõsine majanduskriis,

Keskmõte

Keskerakonnale lihtsad. Meil on väiksem eelarve ja oleme Toompeal koalitsioonist välja jäänud. Kuid Keskerakond on ainuke poliitiline jõud Eestis, mis ehitab sildu ühiskonnas, mitte ei ürita vastandamisest poliitilist kapitali teenida. Ma usun, et paljud valijad hindavad seda rolli kõrgelt, nii et olen meie perspektiivide osas mõõdukalt optimistlik.

Andrei, Sul on Facebookis üle 17 tuhande jälgija. Mis on Sinu edu saladus?

See number pole just meeletult suur, Kim Kardashianil on veel korralik edumaa. Sotsiaalmeedia ei ole aga pelgalt reklaamikanal, see on mugav võimalus inimestega vahetult suhelda. Poliitikas on väga oluline kiiret tagasisidet saada, Facebook ja Instagram seda võimaldavad. Pakun, et eriti palju on

Vabariigi Valitsus on otsustanud, et suuremad elektritarbijad jäävad toetusest ilma. Pärnu jaoks tähendab see spaade kinnipanekut.

millest taastumine võib võtta aastaid. Tehased lähevad kinni ja üldjuhul ei saa neid „korraks“ kinni panna. Inimesed kaotavad töö ja kõik sellega kaasnevad toetused on meeletu kulu riigieelarvele. Palju lihtsam oleks ajutiste toetusmeetmete rakendamine – samuti suur kulu, kuid mõneks kuuks, mitte aastateks.

Keskerakond pidas septembri keskel Pärnus volikogu istungit ja pärast seda tehti ühine telgikampaania. Milline oli tagasiside?

külastajaid reedeti, kui avaldad järjekordse põneva fakti. Tegemist on äärmiselt huvitavate tähelepanekutegakust ammutad inspiratsiooni?

Andrei Korobeinik ütleb, et kuna Toomas Kivimägi ja Andres Metsoja blokeerisid varasemalt valitsuse rahaeralduse Pärnu silla ehituseks, tuleb uue silla projekt esialgsest plaanist palju tagasihoidlikum.

Foto:

Kui palju tajuvad Pärnu majutusasutused konkurentsi Jurmala ja Palangaga või pigem üritatakse olla paremad kui Haapsalu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu?

Palanga on täna kahtlemata Baltimaade edukaim kuurort ja Pärnu jaoks on see kindlasti eeskuju. Ka nende puhul mängib väga suurt rolli lennujaam, leedukad on enda regionaallennujaamade arengutega meist paar sammu ees. Ka

Eestis peame mõtlema, kuidas tuua uued lennuühendused Pärnusse või Kuressaarde, mitte ainult Tallinnasse. Pärnu suur eelis on see, et tegemist on siiski nö päris-linnaga, kus lisaks hotellidele ja spaadele on ka muud elu. Oleme viimastel aastatel aktiivselt panustanud üritustele, mis toimuvad väljaspool suvehooaega. Meil on valgusfestival, restorani- ja kohvikunädalad, jääfestival, terve rida muusika- ja kultuuriüritusi ning väga palju spor-

ti. Pärnus on talvel avatud pea kõik hotellid ja restoranid, mis on suur eelis näiteks Haapsaluga võrreldes. Nüüd muidugi valitsuse otsuste tõttu võib muutuda kõik.

Kirjutasid augusti lõpus avaldatud arvamusloos, et ettevõtetele sotsiaalelektrit anda on odavam kui nende pankrotilaine. Vabariigi Valitsus on teisel seisukohal, sest nende abipakett toetab ettevõtlust vaid näpuotsaga.

Keskerakond teeb telgikampaaniaid üle Eesti, alustasime tõepoolest Pärnu kesklinnas. Mäletan, et mõned kohalikud erakonnakaaslased olid skeptilised - Keskerakonnal on rasked ajad, toetus madal, inimesed on negatiivselt meelestatud. Reaalselt aga ei olnud ühtegi negatiivset kommentaari. Rahvast oli palju ning keegi ei hakanud meid sõimama või kritiseerima. Tundub, et Keskerakond juhib tähelepanu olulistele teemadele, mis inimesi kõnetavad. Nii et julgustan inimestega suhtlema, ka nendega, kes ei ole Keskerakonna valijad. Selline võimalus poliitikutega olulistel teemadel rääkida on paljudele väga vajalik.

Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil. Millise meeskonnaga läheb Keskerakond Pärnumaal parlamendivalimistele vastu?

Pärnus üritame teha ühtlaselt tugeva nimekirja, kus valijate toetuse saaksid kõik, mitte vaid esinumber. Meie tiimis võiks kindlasti rohkem noori inimesi olla, nii et julgustame kõiki meiega ühendust võtma! Järgmised valimised ei tule

Ma loen hästi palju raamatuid. Kahjuks küll mitte nii palju nagu lapsepõlves, kui nädala keskmine oli kolm raamatut. Praegu on tempo langenud mitu korda, kuid siiski, raamatutes on palju põnevaid fakte. Ja lisaks raamatutele on väga palju huvitavat ümberringi ning mõni teema jääb meelde vestlustest sõpradega, mälumängudest jne. Kui mõni teema pakub huvi, siis panen selle kirja ja pärast uurin detaile.

Üks legendaarsemaid postitusi on see, kus Sa kirjeldad nõudepesumasinas lõhe küpsetamist. Kas soovitad ka teistel kalatoidust lugu pidavatel inimestel seda proovida? See on tõepoolest väga maitsev roog. Olen seda päris mitu korda teinud ja tulemus on alati olnud perfektne. Paraku on tänaseks kordades tõusnud nii elektri kui lõhe maksumus, nii et sellise toidu valmistamine võib paljudele üle jõu käia. Kunagi olen lugenud, kuidas New Yorgi kodutud inimesed valmistavad liha pesumasinas (USA-s saab pesu pesta iseteenindus-pesulates). Viskad vaakumpakendis liha koos oma pesuga masinasse ja paari tunni pärast on puhas pesu ja maitsev toit käes. Pole seda veel katsetanud aga kunagi kindlasti proovin. Sellist meetodit võib kana või sealihaga katsetada, veiseliha eeldab süsteemsemat lähenemist.

Julianna Jurtšenko: pean vä oluliseks Lasnamäe elanike

Küsitlused, hoovikohtumised, telefoni vastuvõtt, suhtlus sotsiaalmeedias - need on olulisemad tegevused, millega Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko Tallinna suurima linnaosa elanikke kodupiirkonna tegemistesse kaasab.

Veebruaris ametisse asudes ütlesid, et Sinu prioriteediks on koostöö linnaosa elanikega. Kuidas oled lasnamäelasi kodupiirkonna arendamisse kaasanud?

Olen üheksa kuu jooksul selle nimel palju pingutanud, kuid mõistagi on arenguruumi piisavalt. Suurte ja oluliste muudatuste puhul oleme alati korraldanud elanike seas küsitlusi, olgu teemaks Pae pargi rekonstrueerimine, Lasnamäe Spordikompleksi hoone tulevik, Mustakivi tunneli supergraafika või rattaparklate vajadus. Käivitasin telefoni vastuvõtu, et soovi korral saaksid elanikud kiiresti oma küsimusi esitada ning nagu näitab statistika, meie inimesed seda võimalust ka hea meelega kasutavad. Maist alustasime hoovikohtumistega, kus arutame elanikega nii linnaosa üldisi teemasid kui ka küsimusi, mis puudutavad vaid nende asumit või isegi hoovi. Hoovikohtumisi oleme korraldanud nii kevadel kui ka sügisel ning tagasiside on olnud äärmiselt positiivne. Kindlasti jätkame selle projektiga, eesmärgiks on mõne aastaga jõuda kõikidesse Lasnamäe hoovidesse. Ja loomulikult kasutan suhtluseks sotsiaalmeediat.

Lasnamäe kortermajade ümbruses on väga suured probleemid parkimisega. Milliseid võimalusi näed olukorra lahendamiseks?

Parkimise küsimus on tõesti tõsiseks murekohaks nii Lasnamäel kui ka teistes linnaosades. Kindlasti ei toeta ma parkimiskohtade loomist rohealade arvelt, sest muidu muutume mõne aastaga väga halliks ja ülekuumenenud linnaks, kus ongi ainult autod ja inimestele ruumi ei jäägi. Aga minu meelest on mitmeid erinevaid võimalusi. Esiteks tuleb üle vaadata, ja seda me ka teeme, ülelinnaline lähenemine probleemile. Kindlasti ei saa üks linnaosa välja töötada oma süsteemi, linnas peaksid kehtima ühised põhimõtted. Teiseks on antud küsimuse lahendamisel abiks ka parkimismajad, mida kavatseme luua koostöös erasektoriga. Meil on teada kohad, kus võiksid tulevikus olla parkimismajad. Mitmeid neist on täna töös ja maaomanikud tegelevad detailplaneeringutega. Tulevikus peaks Lasnamäele lisanduma kolm parkimismaja.

Lasnamäel on 17 erinevat asumit ja seal elab peaaegu

vastutusala on suurem kui Tartu linnapea oma. Tajud, et pelgalt elanike arvust lähtuvalt oled Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti järel Eestis munitsipaalpoliitik number 2? Kõlab väga uhkelt, aga pean tunnistama, pole selle peale niimoodi mõelnud. Tajun, et Tallinna linnapea on usaldanud mulle kōige suurema linnaosa ja sellega kaasneb suur vastutus. Ei ole tähtis, kas olen munitsipaalpoliitik nr 5 või nr 2, oluline on, et minu ja minu organisatsiooni töö oleks tehtud võimalikult hästi, et linnaosa areneks ja elanikud oleksid rahul.

Kõrged energiahinnad mõjutavad nii Lasnamäe elanikke kui linnaosavalitsuse allasutuste tegevust. Kuna Vabariigi Valitsus kohalikke omavalitsusi ei toeta, jäävad suurenenud kulud Tallinna linna kanda. Milliseid säästumeetmeid on Lasnamäel rakendatud?

Tõepoolest, ootame pikisilmi Vabariigi Valitsuselt positiivseid sõnumeid, sest kui riiklikku tuge ei tule, pole Tallinna linnal võimalik omi plaane täismahus realiseerida. Elektrihinnad mõjutavad täna kõiki ja kõike. Kallimaks läheb elekter ise, aga ka sellest tulenevalt kõik kaubad ja teenused. Oleme juba ammu hakanud väga tõsiselt tarbimist jälgima ja teinud linnaosavalitsuse hoones erinevaid tehnilisi muudatusi, et säästa elektrit ning tulevikus ülekütmist vältida. Praegu tegeleme ka hallatavate asutustega ja vaatame, kuidas saame kokku hoida. Säästmine peab aga olema mõistlik, inimeste tervis ei tohi kannatada. Eeskätt räägime ületarbimise vähendamisest, seega Tallinna elanikud ei pea muretsema selle pärast, et näiteks meie haridusasutustes peab talvel mütsis ja käpikutega käima. Seda ei juhtu Tallinna linnas!

Märkimisväärse kommunaalkulude kokkuhoiu annaks kortermajade renoveerimine. Kui suurt huvi tunnevad selle vastu korteriühistud ja kas Tallinna linn omalt poolt toetab renoveerimist? Tallinna linn pakub toetusi projekti „Fassaadid korda“ raames. Toetusega on võimalik katta kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot korterelamu kohta. Kindlasti huvi on, kuid tegemist on väga kalli ettevõt-

Septembris avanes Julianna Jurtšenkol võimalus teha Spordinädala raames esimest korda NATO testi. Kahe minuti jooksul tuli teha istesse tõusu ja kätekõverdusi ning joosta lõpetuseks 3,2 km. Lõpptulemus - test arvestatud.

Julianna Jurtšenko Tallinna Asunduse lasteaia uue korpuse sarikapeol, ehitustööde tähtaeg on novembris.

misega ning näiteks Kredex toetab Tallinna linna maju oluliselt väiksemate toetustega kui mujal Eestis ning see kindlasti omakorda vähendab ka huvi nende meetmete vastu. Mina ise elan suures 9-korruselises

majas ning meil on otsustatud maja renoveerida. Remondimaksumus on ca 4 miljonit eurot. Jah, me saime mitmeid toetusi, kuid sellegipoolest maksame igakuiselt ka ise 50 eurot kuus rohkem. Vaatamata sellele, et

renoveerimine pikemas perspektiivis on mõistlik ja see annab kommunaalarvete pealt kokkuhoiu, on see tegelikkuses paljude inimeste jaoks väga suur väljaminek, seega ka raske otsus.

Tallinnal seisab 2023. aastal ees suur rahvusvaheline väljakutse - esmakordselt kantakse Euroopa Rohelise pealinna tiitlit. Millised tegevused leiavad sellega seoses aset Lasnamäel?

See, et tiitel tuleb alles järgmisel aastal, ei tähenda, et 1. jaanuaril Tallinnas miski “keeratakse pea peale”. Tegelikkuses ka täna mõtleme palju sellest, et meie tegevused oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja inimkesksed ning lahenduste otsingutesse oleksid kaasatud elanikud ja lahendused oleksid võimalikult nutikad. Kuid kindlasti tuleb järgmisel aastal uusi tegevusi juurde. Hetkel on natukene vara rääkida konkreetsetest asjadest, sest Tallinna linna järgmise aasta eelarve koostamine alles käib.

Palju tähelepanu on pälvinud rattateedega seonduv. On mõistetav, et iga uus asi vajab sissetöötamist ja harjumist, kuid kuidas on Lasnamäe elanikud uued rattateed vastu

Foto: Lasnamäe Linnaosa Valitsus

äga e kaasamist

rohkem on jalutusväljakuid, seda vähem rikutakse reegleid. Sel aastal oleme Mustakivi piirkonnas saanud juurde ühe väljakute kompleksi, kus on eraldi jalutusväljakud suurtele ja väikestele koertele ning varsti kerkib samasugune kompleks ka Seli parki. Lasnamäel on palju koeraomanikke ja ka jalutusväljakuid võiks olla rohkem, seega tulevikus ehitame neid veel.

Baltimaade moodsaima tervishoiulinnaku, Tallinna Haigla rajamisele tõmbas peaminister Kaja Kallas kriipsu peale. Millest selline lühinägelik otsus? Kas valitsusjuht tõesti arvab, et Reformierakonna valijad ei soovi kaasaegset ravi saada?

Millest selline lühinägelik otsus tuleb, peab küsima peaministri käest. Minu hinnangul soovis Reformierakond lihtsalt oma endisele koalitsioonipartnerile kätte maksta ja oma võimu näidata, sest haigla rajamine oli ja on Keskerakonna prioriteet. Kahjuks proua peaminister ei mõelnud selle peale, et tegelikkuses teeb ta karuteene mitte Keskerakonnale, vaid suuremale osale Eestimaa inimestest, sealhulgas ka oma valijatele.

Ka jalgpallihallide rajamisse suhtub tänane valitsus leigelt. Kuuldavasti on Lasnamäel aga selles osas rõõmustavaid uudiseid!

Mul on väga kahju, et valitsus loobus kavast ehitada maakonnakeskustesse jalgpallihallid. Õnneks oleme selles küsimuses autonoomsed ja Lasnamäele on lähitulevikus kavas

oma muredega ise hakkama saama. Sellegipoolest jätkab Tallinn oluliste arendustega. Lasnamäel lõpetame ehituse ja avame klientidele Lasnamäe Sotsiaalkeskuse, jätkame Tondiraba-Kadrioru vahelise kergliiklustee rajamisega, valmib Seli park ning liigume edasi Tallinna Haigla ja Klindipargi projektidega. See kindlasti ei ole lõplik nimekiri, aga täpsemalt saab rääkida siis, kui eelarveläbirääkimised on lõppenud.

Lasnamäel ei ole praegu korralikku ujulat ning Ülemiste ja T1 kaubanduskeskuses asuvad kinod on paljude jaoks kaugel. Kui suur murekoht see linnaosa elanike jaoks on? Minu tunnetus ütleb, et ujula on suurem probleem kui kino. Kinosaalid on meil tõesti olemas Ülemiste ja T1 kaubanduskeskustes ning tegelikkuses inimesed hea meelega neid ka külastavad. Oktoobrikuu lõpuks saame Kultuurikeskusesse Lindakivi uue ekraani, mis võimaldab ka seal filme näidata nagu vanasti. Ujulatega ei ole aga olukord nii hea. Meil on mitu ujulat spordiklubides ja koolides, kuid kindlasti on vajadus suurem. Plaan on koostöös erasektoriga lähitulevikus ehitada Tondiraba jäähalli kõrvale kaasaegne veekeskus, kus oleks nii ujula kui ka spaa. Seda meie elanikud väga ootavad.

Vabal ajal meeldib Sulle sportida - suviti käid SUP lauaga sõitmas ning liigud palju looduses. Kas tegeled ainult tervisespordiga või näeb Sind ka võistlustel?

Maria Jufereva-Skuratovski: lasnamäelased on mures suurte arvete ja rahvusliku lõhestatuse pärast

Maria Jufereva-Skuratovski

Riigikogu liige

Suhtlen juba neljandat kuud aktiivselt Lasnamäe elanikega, esitades neile üht ja sama küsimust: „Millised kolm probleemi teile kõige rohkem muret valmistavad?“ Kogutud vastuste põhjal on täiesti võimalik kirjutada Eesti järgmise kümnendi arengustrateegia.

võtnud ja mis on selles valdkonnas lähiaastatel kavas?

On neid, kellele rattateed meeldivad ja neid, kellele mitte. Meie tänaseks eesmärgiks on arendada rattateede võrgustikku Lasnamäel ning selle juures on kõige olulisem luua mugav ja turvaline ühendus kesklinnaga.

Juba praegu käivad esimese etapi tööd ning järgmisel aastal peaks valmima Tondiraba-Kadrioru vaheline kergliiklustee. Aga ka muude teerekonstrueerimiste juures planeerime alati uusi rattateid ja püüame ka Lasnamäe sees teha rattaga liikumise mugavamaks ja turvalisemaks.

Koeraomanikuna tead, kui oluline on linnatingimustes jalutusväljakute olemasolu. Kui hästi on Lasnamäe nendega kaetud?

Väljakute olemasolu on väga oluline nii lemmikloomade kui tegelikult ka inimeste jaoks. Arvestades, et Tallinna linnas peab avalikes kohtades koer olema rihma otsas, siis sisuliselt ainult väljakul on lubatud koeral lahtiselt joosta. See hoiab looma tervena ja lihased toonuses. Kahjuks kõik inimesed reeglitest kinni ei pea ja lasevad ka parkides koeri rihma otsast lahti, mis mõnikord toob kaasa kurvad tagajärjed. Mida

Keskmõte

Plaan on koostöös erasektoriga lähitulevikus ehitada Tondiraba jäähalli kõrvale kaasaegne veekeskus, kus oleks nii ujula kui ka spaa.

ehitada uus pneumohall aadressile Punane tn 69. Koostöös erasektoriga saab ilmselt tulevikus korda jalgpalliplats Martsa tänaval ning pikemas perspektiivis läbib uuenduskuuri ka Lasnamäe Spordikompleksi jalgpalliväljak.

2023. aasta linnaeelarve arutelud on intervjuu tegemise ajal veel ees, kuid kas saad juba praegu rääkida suurematest investeeringutest Lasnamäele?

Läbirääkimised tõepoolest veel käivad ja on keerulised. Täna peame arvestama inflatsiooni, hinnatõusu, abivajavate arvu kasvu ning ka riigi poolt initsieeritud palgatõusuga. Kahjuks pole riik tulnud välja kohalike omavalitsuste toetamise plaaniga, seega hetkeseisuga peame

Pigem tegelen tervisespordiga, et energiat koguda ja end vormis hoida. Käin jooksmas, rulluisutan, talvel uisutan ja suusatan ning suvel sõidan SUP-iga. Aeg-ajalt osalen erinevatel maratonidel. Oktoobrikuu alguses avanes mul võimalus esimest korda elus läbida kaitseväelastele mõeldud NATO test. See oli väga huvitav kogemus. Seekord jäin punktidega väga rahule, kuid arenguruumi on palju. Arvestades, et viimased kuud on minu prioriteedid olnud mujal ja trenni korralikult teha ei jõudnud, siis testi läbimine osutus tõeliseks väljakutseks ning lihased tuletasid veel mitu päeva seda eneseületamist meelde. Võimalus panna end spordinädala raames proovile NATO testil, on minu meelest Eesti Olümpiakomitee ja Kaitseväe poolt väga hea algatus.

Pea kõik minu vestluskaaslased nimetasid peamiseks probleemiks kiiret inflatsioonitempot, mis ulatus 25%-ni, toidu ja kütuse kallinemist ning suuri elektri-, kütte- ja gaasiarveid. Kõige kurvemas seisus on üksi elavad pensionärid. Pärast kommunaalmaksete tasumist ei jätku neil enam raha toidu ja vajalike ravimite tarvis. Väga sageli kasutasid inimesed vestluses lauset „me ei tea, kuidas see talv üle elada“. See aga on Vabariigi Valitsusele väga vali signaal, et nende pakutud meetmetest ei piisa, et kindlustada inimestele kindlustunne homse päeva ees.

Lasnamäelaste hinnangul on elektrihindade ohjeldamiseks vaja Nord Pooli börsilt lahkuda, kehtestada hinnatõusule moratoorium (universaalteenus just seda tegigi), aktiivsemalt arendada põlevkivienergeetikat, ehitada oma tuumajaam, töötada välja kompensatsioonimeetmed ja võtta kontrolli alla superkasumit saavate energiaettevõtete tegevus.

Lasnamäel liikudes kohtasin palju murelikke lapsevanemaid ja õpetajaid, kes rääkisid sellest, et valitsuse plaan viia koolid üle eesti õppekeelele, oli äärmiselt läbimõtlemata. Enamik lasnamäelastest on veendunud, et eesti keelt tuleb õppida ja osata, kuid see teadmine peab olema reaalne, mitte kohandatud ametnike ja poliitikute ihaldatud pildiga.

Paljud lapsevanemad ja õpeta-

jad ütlesid üksmeelselt, et eesti keeles õpetada ja eesti keelt õpetada oskavaid õpetajaid ei jätku või ei saa õppetöö taset kvaliteetseks nimetada. Lahendamata on ka küsimus erivajadustega laste osas –kuidas peaks üleminek nende puhul välja nägema. Isegi Eesti pedagoogid viitasid sellele, et vene koolide õpetajatele mõeldud kursused ei ole tõhusad, kuna ei kasutata tõestatud ja soovitatud meetodeid.

Sellest tulenevalt võib see üleminek, mida Tõnis Lukase juhitud haridusministeerium nii väga propageerib, muutuda Potjomkini külade ehitamiseks, mille tulemusena ei oska lapsed tulevikus õieti ei eesti keelt ega muid õppeaineid. Üleminek peab olema sujuv ja riik peab ennekõike valmistama ette õpetajaid ja maksma neile motiveerivat palka.

Lisaks murele kõrgete hindade ja laste hariduse pärast ütles iga teine Lasnamäe elanik, et ühiskonnas on suurenenud lõhe eestlaste ja kohalike venelaste vahel. Inimesed märkisid, et neile teeb haiget asjaolu, et osa kohalikke poliitikuid näevad neis ohtu riigi julgeolekule ja soovivad vastu võtta neid diskrimineerivaid seadusi (mittekodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmine). Vestluskaaslaste arvates tuleb, vastupidi, igati vältida pinget rahvuslikul pinnal, mitte seda suurendada, nagu praegu toimub.

Kersti Sarapuu: Keskerakond hoolib väikelinnade arengust

Riigikogu liige Kersti Sarapuu ütleb, et TallinnMäo neljarajalise maantee valmimine tõstab oluliselt Järvamaa atraktiivsust. Noorte perede Kesk-Eestisse elama meelitamiseks oleks vaja kiiremas korras panustada riigi toel kaasaegse elamufondi rajamisse, kuid paraku on Reformierakond mitmel korral Keskerakonna vastavasisulised ettepanekud tagasi lükanud.

Eestis ja ilmselt ka Järvamaal on põhiteemaks kõrged energiahinnad. Paide linnaasjadega kursis oleva inimesena saate öelda, kas lasteaiad ja koolimajad jätkavad tegevust tavapärasel moel või tuleb tundides käia käpikute ja suusamütsiga?

Selline olukord, kus käpikutega tuli koolis käia, oli 2005. aastal Paide Gümnaasiumis. Koolis, kus seinad olid nii õhukesed, et oli ka õue võimalik näha. Võimla ja duširuumid olid kohati härmas. Rekonstrueerisime koolihoone ja rajasime spordihalli, et luua parimad tingimused õpilastele, treeneritele, õpetajatele oma igapäevatöös. Tänased kõrged energiahinnad teevad suurt peavalu omavalitsustele, sealhulgas Paide linnale, kuid usume, et me ei lähe ajas tagasi ning laste- ja õppeasutustes on tagatud normaalsed olud õppetöö läbiviimiseks. Kahtlemata peab riik siin appi tulema ning loodame mõistlikule universaalpaketile energiahindade leevendamisel. Samuti riigipoolsele toele omavalitsustele. Kahjuks seda Vabariigi Valitsuse poolt koostatud 2023. aasta riigieelarveprojektis ette nähtud ei olnud.

Suhtled tihedalt ka teiste ettevõtjatega ja Paide spaa omanikuna tunned oma naha peal kõrgete energiahindade

valu. Kui Keskerakond oli valitsuses, siis toetati ka kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid. Miks on peaminister Kaja Kallas linnadele ja valdadele ning ettevõtjatele selja keeranud?

Ettevõtjatel on tõepoolest rasked ajad, eriti energiamahukatel tootmistel ja teenindusvaldkondadel. Kui elektri- ja gaasihinnad on tõusnud juba 8-10- kordseks, ei ole võimalik tõsta toodete ja teenuste hindasid samaväärselt. Ei ole ju mõeldav, et ujula pääse maksab 60 eurot ja leib poes 10 eurot! See oleks absurdne! Riigikogus menetluses oleva elektri universaalpaketi rakendamise seaduse eelnõuga soovitakse laiendada soodustust ka väikestele ettevõtjatele, kelle käive ei ületa 10 miljonit eurot ja kellel on kuni 50 töötajat. Hind on aga küllaltki krõbe, ulatudes ca 20 sendini kWh kohta – see on ligi viis korda kõrgem paari aasta tagusest maksumusest. Peaminister on öelnud, et energia defitsiidi tingimustes tuleb suurettevõtetel tootmine ajutiselt seisma panna. Leian, et see ei ole mitte ainult lühinägelik, vaid äärmiselt vale samm. Kiiremas korras tuleb elektribörsi toimimine üle vaadata ja vajalikud korrektiivid teha. Samuti on ajale jalgu jäänud CO2 hinnakomponendi lisamine, mis on sisuliselt raha ühest taskust teise tõstmine.

Vaadates tagasi valitsustele, kus osales Keskerakond, siis oli kriisitingimustes riigipoolne tugi peredele, ettevõtetele ja omavalitsustele oluliselt tugevam. Rasked ajad tuleb ühiselt pingutades üle elada.

Selja taha on jäänud erakordne suvi ning ka Paides toimus mitmeid üleriigilise tähtsusega üritusi: Arvamusfestival, Paide Rally, festival "Hingelt noored", rannavõrkpalli suvetuuri etapp, Paide-Türi rahvajooks jne Mida vahvat pakub Järvamaa sügistalvisel ajal?

See on tõsi. Septembri lõpus sünnipäeva tähistanud Paide linn on ikka tähelepanu all olnud mitmekesiste suurüritustega. Kõik need ettevõtmised on suurte traditsioonidega, mis toimivad juba aastaid. Laatadega alustasime 2005. aastal ning soovisime saada

laatade pealinnaks – toimusid ju need aastaringselt, alates Jürilaadast ja lõpetades Jõululaadaga. Erakordselt vahva oli, kui kümned ja kümned jõuluvanad pidasid Paides konverentsi ning näitasid oma sõiduvahendeid ja esinemisi vahva rongkäiguga läbi Paide. Alati on olnud esinemas mitmed kultuurikollektiivid üle Järvamaa, mida täiendasid väikesed loomaaianurgad ja kauplejate suur rivi.

Ajakeskus pani käima „Hingelt noored“ festivali, kus juba mitmendat aastat järjest saavad Vallimäel kokku eakad üle Eesti ning neil on võimalik kohtuda inimestega, kellel on võimalik muuta nende elu. Taaselustatud Paide Rally pälvis suurt tähelepanu ja kohal oli isegi Ott Tänak. Korraldajatele võlgneme suure tänu ja loodetavasti see traditsioon enam ei katke. Paide on ka teatrilinn. See temaatika on palju kirgi kütnud, kuid loodan, et leitakse viis, kuidas siduda Paide

linn ja teater nii, et sellest võidavad kõik. Minu hinnangul ei peaks teater end nii otseselt siduma kohaliku poliitikaga, ümbritsev elu pakub etendusteks piisavalt ainest. Rahvas ootab teatrilt etendusi, mis vastaksid erinevatele maitsetele ja kaasatud oleks külalisesinejad, ning et teatril oleks korrektne ja linnaga kooskõlastatud tööplaan. Samuti peaksid linna kultuurisündmused olema läbi põimunud teatri tegevusega. Olen saanud tagasisidet, et Paide Muusika- ja Teatrimajas keskendutakse liigselt teatrile ja muu kultuurielu on jäänud tagaplaanile. Kindlasti annab siin kõike paremaks teha.

Varsti saab valmis neljarajaline tee Tallinna ja Mäo vahel ning see tõstab oluliselt Järvamaa atraktiivsust.

Probleemiks on aga tänapäevaste elamispindade nappus, sest ühtegi uut kortermaja ei ole Paidesse ehitatud. Kuidas olukorda lahendada?

Neljarealist teed on nii kaua oodatud. Loodame, et see ka lähiajal valmis saab, sest ikka kostuvad jutud, kuidas raha ei leita ning seda ka kuulduste põhjal 2023. aasta riigieelarve projektis napib. Oleme aastaid rääkinud, kuidas riik peaks selleks suureks investeeringuks laenu võtma, sellisel juhul oleks kaasaegne tee meil juba ammu valmis. Toon lihtsa näite. Rekonstrueerisime Paides aastatel 2008-2009 linna 40 kilomeetrist teedest 11 km. See läks kokku maksma 24 miljonit krooni ehk 1,5 miljonit eurot ehk 1 km maksis 140 000 eurot. Täna võime öelda, et 1km = 1milj eurot. Kui oleksime võtnud laenu õigel ajal, oleksid teed juba kõik korras. Eesti riik on alati kartnud laenu võtta, kui valitsust on juhtinud Reformierakond. Ka investeeringuteks, kuigi kogu Euroopa kasutas soodsaid tingimusi infrastruktuuri arendamiseks ja elanike heaolu tõstmiseks. Olime kõige eeskujulikumad Euroopas finantsnäitajate poolest, struktuurse tasakaalu poolest, aga tähelepanuta jäid meie inimesed. Alles Keskerakonna tulekuga valitsusparteiks hakkas teedeehitus arenema, panustati oluliselt kiirteedesse, kruusakattega teedesse, kergliiklusteedesse.

Kunagises Paide linna arengukavas loodeti, et Paidest saaks Tallinna magala. Nüüd on kiirtee kohe olemas, aga kas me oleme valmis? Panustasime aastaid, et linna atraktiivseks muuta. Ehitasime ja rekonstrueerisime: koolid, lasteaiad, spordirajatised, Ajakeskus Wittenstein, uus riigigümnaasium, teed, trassid, noortekeskused jne. Infrastruktuuri nagu oleks, aga vajaka jäi uuest elamufondist. Kinnitasime küll detailplaneeringud jõe äärde, kuid siis tuli masu ja kokkuhoid – projektid jäid seisma. Järvamaale elama tulevad noored on huvitatud kaasaegsetest korteritest, olulistel ametikohtadel töötajatele võiks omavalitsus pakkuda tänapäevaseid munitsipa alpindasid. Keskerakond on seisnud riiklike üürimajade programmi eest, kuid kahjuks ei taha Reformierakond sellest midagi kuulda. Nemad ütlevad, et las erasektor ehitab. Aga ei ehita ju! Turutõrge on – pank ei anna vajalikus mahus laenu ja arendajatel ei ole nii palju vaba raha, et oma vahenditest kortermaja ehitada. Peaksime silmad lahti hoidma ja prioriteedid paika panema. On ju kohe-kohe valmimas E-Piima suurtootmine ning sellega

Kersti Sarapuu täidab Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe vastutusrikast rolli ja kuulub rahanduskomisjoni.

Foto: Greta Silberg

Kersti Sarapuu ja Jaanus Karilaid õnnitlevad eelmise aasta 31. augustil Riigikogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks valitud Alar Karist. Foto: Andres Kalvik

seoses tuleb ka Paidesse mitmeid teisigi ettevõtlusharusid.

Keskerakond algatas 2019. aastal jalgpallihallide projekti ja riigipoolne toetus on eraldatud ka Paide linnale. Millal saavad meie pallurid kaasaegsetes tingimusest treenida?

Jalgpallihallide projekt on vägagi aktuaalne ja vahva ettevõtmine. Räägime ju kogu aeg, kuidas noored ei liigu, istuvad nutiseadmetes ja on füüsiliselt nõrgad. See projekt võimaldab ka talvel liikuda aktiivselt – halle saab kasutada peale jalgpalli ka teiste spordialade harrastamiseks. Kurb on tõdeda, et tänane valitsuskoalitsioon jalgpallihallide projektiga ei jätka. Seda hoolimata sellest, et hiljutise uuringu andmetel ei liigu igapäevaselt piisavalt 57 protsenti õpilastest ja 58 protsenti täiskasvanutest. Õnneks Paide linn sai rahastuse 2022. aasta riigieelarvest, kuid kurvaks teevad järsult tõusnud ehitushinnad. Tuleb välja mõelda erinevaid lahendusi, et tuleval aastal ehitus teoks saaks. Oleks mõistlik kui riigieelarvesse tuleksid vahendid, mis ehituskallidust leevendada aitaksid.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikmena oled kursis kõige sellega, mis puudutab riigi rahalist seisu. Tuleva aasta riigieelarve arutelud on täies hoos – milline on Sinu esmamulje?

Riigikogule anti 2023. aasta riigieelarve projekt üle septembri lõpus. Selles, üle 17 miljardi suuruses eelarves on palju head, mida samas varjutavad mitmed vajakajäämised. Valitsus lubab, et keskmise pensioni eest on võimalus saada koht hooldekodus. Need on ilusad sõnad. Kahjuks peavad kohalikud omavalitsused summa, mis keskmise pensioni ja tegeliku maksumuse vahele jääb, ise tasuma. See omakorda toob kaasa täiendava koormuse ning reaalne seis on selline, et täna selliseid vahendeid linnadel ja valdadel välja käia ei ole. Kahjuks pole valitsus arvestanud omavalitsustele vahendeid kodus hooldamise tagamiseks. On ju meie erakonna seisukoht, et meelsamini soovivad inimesed vananeda omaenda kodus ning hooldussüsteem peaks sellise elustiili võimaldama. Samuti ei toeta valitsus kohalikke omavalitsusi, haiglaid ja teisi asutusi kõrgete energiahindade kompenseerimisel ega panusta huviharidusse. Keskerakonna eestvedamisel ühtlustati õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgad, täna on lasteaednikud ja kultuuritööajad jäetud tähelepanuta.

Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil ja Sa oled Keskerakonna Järvamaa piirkonna liikmena pannud kokku löögivõimelise meeskonna. Kes moodustavad meie tuumiku? Riigikogu valimistel moodustavad Järvamaa ja Viljandimaa ühe ringkonna ning Järvamaalt olen palunud kandideerima Getter Klaasi ja Priit Seire Järva vallast ning Raivo Matsina Türi vallast. Keskerakond kandis valitsusvastutust aastatel 20162022 ning selle aja jooksul viisime ellu mitmeid algatusi ja lahendasime hulgaliselt kitsaskohti. Usun, et meid saadab valimistel edu ja inimesed pole unustanud kõike head, mida oleme teinud ning toetavad meid taas.

Siis saame Eesti elu veelgi paremaks!

Keskerakond ja riigikaitse

Neeme Väli

endine Kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor

Ma tegin linna maatasa, purustasin majad alusmüürist katuseni ja põletasin maha. Ma lammutasin ja vedasin minema sisemised ja välimised linnamüürid, tellistest ehitatud templid ja tsirkuraadid ning puistasin rämpsu Arahuti kanalisse. Ja kui ma olin Babüloni ja selle jumalad purustanud ning linna elanikud tapnud siis koorisin ma linna-aluse maapinna ja viskasin Eufrati, et jõgi kannaks selle merre.

Nii kirjeldas võidukas Assüüria kuningas Sennaherib Babüloni hävitamist pärast linna vallutamist assüürlaste poolt 680 eKr. Selline põhjalik inimjõul läbi viidud hävitustöö oli kahtlemata suur ettevõtmine, kuid assüürlastele oli tähtis, et sõnum oleks üheselt arusaadav ja jõuaks kõikidele kohale. Õitsvast linnast järele jäänud tühermaa toimis heidutusena.

Ilmselt kogesid narvakad 1944. aasta märtsis sama, mida Babüloni elanikud 2600 aasta eest. Kuigi purustamisvahendid olid vahepealsel perioodil teinud läbi tohutu evolutsiooni, jäi tagajärg ikka samasuguseks. Narvast jäid järgi suitsevad varemed. President Alar Karis ütles nädala eest ÜROs esinedes, et sõja nägu on igal pool sama.

Reformierakond tahtis kaitse-eelarvet kärpida

Ei saa aru, miks peaks taga nutma postamendile seatud tanki, mis sümboliseerib ainult hävitamist ja meile aastakümneteks peale sunnitud okupatsiooni. Olen Jüri Ratasega sama meelt, taoline okupatsioonisümbol avalikku ruumi ei sobi. Rauakolaka varjus turundatakse võõrast ideoloogiat, seda tõendab kasvõi Narva jõe vastaskaldale kiiruga püsti aetud aseaine. Ühtlasi peaks naabri selline käitumine kõigile meelde tuletama, et ihalus impeeriumi taastamise järele pole kusagile kadunud ja vajadusel ollakse valmis enda maailmanägemust jälle levitama tankide abil. Ainus võimalus selle ärahoidmiseks on tugevdada iseseisvat riigikaitset ning tugineda usutavatele liitlassuhetele. Eesti on paremini kaitstud kui kunagi enne. Sellist optimistlikku ja inimeste rahustamiseks mõeldud hinnangut kuuleb ametnike ja ministrite suust tihti. Paraku kuuleb samadest allikatest ka seda, et Eesti kaitseplaanid ei kõlba kuhugi. Loomulikult tekitavad vastuolus avaldused inimestest segadust ja küsimusi. Mis siis on meie riigikaitse tegelik seis? Kas kaitsevõime arendamiseks on tehtud kõik, mida oleks võimalik teha? Mida teha teistmoodi või paremini?

Lõputu eduloo ketramise asemel on selliste küsimuste esitamine kindlasti õigustatud, eriti praeguses julgeolekuolukorras.

Vähesed mäletavad, et eelmise aasta kevadel tegi värskelt ametisse asunud reformierakondlasest kaitseminister ettepaneku kärpida riigikaitse arengukavasse planeeritud vahendeid. Seda hoolimata asjaolust, et seoses Venemaa vägede koondamisega Ukraina piiride äärde pinged juba kasvasid.

Kaitsekulude jõudsa kasvuni viis mitte Reformierakonna tahe, vaid teiste erakondade tugev vastuseis kärpele ja Putini eelmise aasta lõpus läänele esitatud ultimaatum. Ometi ei päästnud ka see võimearenduse plaane kärpekääridest, sest näiteks keskmaa õhutõrjest otsustas koalitsioon Vihulas lõigata maha kolmandiku.

Kaitseliit väärib igakülgset toetust Tänaseks on valitsus järgmise aasta riigieelarve eelnõu parlamendile üle andnud. Olen nõus sellega, et riigikaitsesse investeeritav ressurss on muljetavaldav. Plaanitud riigikaitse eelarve tõuseb järgmisel aastal üle miljardi ja riigieelarve strateegia järgi jääb sellele tasemele veel kolmeks järgnevaks aastaks. Tõsi, meie eufooriat peaks jahutama teadmine, et ülikõrge inflatsioon ja julgeolekuolukorrast tingitud hinnatõus maailma relvaturul neelavad osa summast ning ka Ukraina abistamiseks ära antud laovarud vajavad taastamist. Seega on ajaloo lõppu võimearenduses vara kuulutada. Tuleb olla tähelepanelik, sest riigikaitse tegelik seis uputatakse sageli suhtarvude statistikasse ja riigisaladuse kaitse tulemüür toimib mõnikord ka mugava varjena. Liiga sageli kostuv vastus „Aga meil on ju sõda“ kõlab juba kui rumaluste universaalpõhjendus. Keeruka relvasüsteemi juurutamine võtab aastaid ja raketiseadeldise või iseliikuva haubitsa kohalevedamine laoplatsile on protsessi kõige lihtsam osa. Peame olema kindlad, et relvasüsteemi kogu elukaar kajastub eelarves läbi kõikide aastate, kui see on relvastuses. Seda kindlust täna veel ei ole. Peatun lõpetuseks paaril märk-

sõnal, mida tuleb tähelepanelikult jälgida. Kõigepealt riigikaitsesse panustavatest inimestest. Põhiseaduse § 54 sätestab riigikaitsesse panustamist inimese õigusena. Paraku on hakanud liikuma initsiatiiv, millega soovitakse reguleerida vastupanu võimalusi juhuks, kui Eesti vastu on toime pandud agressioon. Selle tagajärjel võib juhtuda, et usinate ametnike eestvedamisel loodud sätted hakkavad inimeste põhiseaduslikku õigust hoopis piirama. Seda ei tohi lubada. Inimeste vabatahtlik panus sõjalisse riigikaitsesse rakendub ennekõike läbi Kaitseliidu, kuid see on nii mahukas teema, et jätaksin selle mõneks järgnevaks korraks. Kaitseliit on unikaalne ja meie riigikaitse korralduse jaoks asendamatu organisatsioon ning väärib igakülgset toetust.

Ajateenijatesse on viimastel aastatel tublisti panustatud ja trendid on positiivsed. Ettepanek ajateenistuse pikendamisest on nii suure mõjuga muutus, et vajab tõsisemat analüüsi ja arutelu. Kõige põhjalikumat sissevaatamist vajab kutseliste kaitseväelaste olukord. Alles mõne kuu eest poolsalaja toimunud kaitseväelaste koondamishüvitise võrdsustamine avalike teenistujate omaga on vaid näide pikast protsessist, millega kaotatakse erisused ohvitseride, allohvitseride ja ametnike vahel. Siit edasi on vaid väike samm kaitseväe taandamiseks tavapäraseks riigiametiks.

Teadmiste akumulatsiooni asemel toimub erosioon Küsitava personalipoliitika mõjud on juba täna ilmsed. Prognoosin, et personalihalduse nn konsolideerimine süvendab neid veelgi.

Kaitseväelased hääletavad jalgadega. Seda protsessi püütakse

summutada statistikaga, et meil on täna rohkem tegevväelasi kui eelmisel aastal. Paraku on nii, et ennetähtaegselt tegevteenistusest lahkunud vanemohvitseri ei ole võimalik asendada Scoutspataljoni värvatud kolme reamehe või allohvitseriga. Võrreldava teadmiste ja kogemustepagasi saavutamine võtab aastaid. Selle tõttu toimub kaitseväes täna sõjaliste teadmiste akumulatsiooni asemel hoopis nende erosioon.

Kõik eeltoodu viib meid kaitseväe kui süsteemi toimimise juurde. Pole kahtlust, et võrreldes algusaastatega on toimunud tohutu areng, seda eriti taktikalisel tasandil. Infrastruktuur on paranenud, kasutusel on uuemad ja paremad relvasüsteemid. Välisoperatsioonidelt on korjatud tugev kogemustepagas, seda paraku ka langenute hinnaga. Samal ajal on toimunud suur muutus ka kaitseväe õiguslikes alustes ja kaitseväe kui süsteemi toimimises. Vaadates tänast julgeolekuolukorda pole kindel, kas kõik nende muutuste tagajärjed tagavad kaitseväe jätkusuutlikkuse ja kriisikindluse. Poliitilisel tasandil on olulisi riigikaitselisi otsuseid traditsiooniliselt püütud teha konsensuslikult. Loomulikult on erakonna jaoks selge, et valitsuskoalitsioonis olemine teeb otsustamises osalemise lihtsamaks. Ometi on demokraatiates ka opositsioonil oma roll. Meil tuleb jälgida kas või seda, et riigikaitseliste investeeringutega ei korduks koolide kiirtestide või piirile hunnikutesse vedelema jäetud lõiketraadi soetamise skeemid. Keskerakond on Eesti suurim erakond ja meil on kohustus riigikaitses kaasa rääkida tunduvalt rohkem kui seni!

Foto: Andres Kalvik

Emarolliks valmistuv Ester Karuse: tahan viia Kagu-Eesti inimeste sõnumid Toompeale!

Valga vallavolikogu liikmel Ester Karusel seisab ees elumuutev pöördepunkt – novembrikuu lõpus saab temast EMA. Tegusa inimesena jätkab Eesti poliitika uue põlvkonna tegija aktiivselt kaasalöömist ka poliitikas ning kandideerib Riigikogusse. Kagu-Eesti peab olema parlamendis tugevalt esindatud!

Sinu pere esiklaps näeb ilmavalgust novembri lõpus. Kuidas on rasedus kulgenud?

Pisike ilmakodanik tuleb minu 30. juubeliks, paremat kingitust ei oskaks soovidagi. Rasedus ise on kulgenud üllatavalt hästi, mul on väga hea meel, et see nii on läinud.

Kui palju oled raseduse ajal lugenud erialakirjandust ning kas oled osalenud nn tulevase lapsevanema koolitustel?

Pean tunnistama, et erialakirjanduseni polegi veel jõudnud, kuigi mõned raamatud on silmapiiril küll. Koos kaaslasega võtsime ette 5-nädalase kursuse, mis on meile juba palju teadmisi ja enesekindlust juurde andnud. Hea ettevalmistus on edu võti! Oktoobri lõpus läbime ka perekooli lühikursuse, ega needki teadmised mööda külgi maha jookse.

Kas oled valmis Kesknädala lugejatele avaldama lapse soo? Soo saime juba väga varakult teada ja tulemas on poiss.

Oled elukaaslasega nime osas ka valiku juba langetanud?

Mitu varianti on olnud suhteliselt algusest peale laual, aga valikut pole veel langetanud. Targemad räägivad, et lapse sündides tuleb otsa vaadata ja seejärel saab otsustada, missugune nimi pisikesele päriselt sobib.

Sulle on südamelähedane aktiivne alustiil ja oled läbinud personaaltreeneri kursused. Kui palju oled pidanud raseduse ajal oma sportimisharjumusi korrigeerima? Aktiivne eluviis on tõesti lahutamatu osa minu elust ning olen õnneks saanud seda ka jätkata. Oma enesetunde jälgimine on siinkohal tähtis, aga muidu proovin ikka päevased sammud täis teha ja olla muudmoodi ka aktiivne.

Raseduse ajal tekivad tihtipeale kummalised isud mitte just kõige tervislikuma toidu järele. Hoiad menüü osas distsipliini või ei sea endale raseduse ajal piiranguid?

Isudest ja enesetundest räägitakse tõesti rasedusega seoses palju, kuid suurematest isudest olen õnneks pääsenud. Toitun samamoodi nagu enne rasedust ja luban endale isegi liiga tihti head ja paremat.

Eestit peetakse maailma parimaks kohaks, kus last kasvatada. Millise pilguga selles suhtes eesootavatele aastatele vaatad?

Usun, et nii ongi! Meie vanemahüvitise, lapseootuse- ja kasvatamise süsteem on väga hea, piisavalt pikk ning paindlik. Saab kenasti ühildada töö- ja pereelu. Meil on värske õhk, kus lapsevankriga jalutada ning kaasaegsed mänguväljakud. Võimalik, et paljud ei oskagi seda hinnata, aga näiteks Aasias on elu hoopis teistmoodi.

2019. aastal jäi Sul Riigikogusse pääsemisest õige pisut puudu, kas proovid nüüd uuesti?

Kuigi ees ootab elu kõige tähendusrikkam amet olla ema, soovin poliitikas kaasa rääkida ka tulevikus, mistõttu Riigikogusse kandideerimise plaani ma kõrvale ei lükka. Tahan Valga ja Kagu-Eesti elanike mure- ja rõõmusõnumid viia Toompeale ning leian, et uus eluetapp lapsevanemana avardab silmaringi ja aitab meie elanike muresid veelgi paremini mõista.

Isa Allain Karuse seekord ei kandideeri, kuid ta kindlasti toetab Sinu püüdlusi. Mida oled isalt kõige rohkem õppinud?

Tõepoolest toetab. Arutame temaga tihti ka poliitilisi teemasid – kuidas ja mida võiks paremini teha ning mis seal salata, oleme nendes asjades ühel nõul. Isalt olen õppinud majanduslikku mõtlemist, järjepidevust, sihikindlust ja tulemustele orienteeritud tegutsemist. Ta on pigem tegude, mitte jutumees.

Mäletan, et ajal, kui olid Valga vallavanem, tehti piirkonda suuri investeeringuid ja samal ajal said kenasti hakkama COVID-i pandeemia haldamisega. Praeguse vallavõimu tegemisi saadavad ainult skandaalid ja omakasupüüdlikus. Miks on valla areng jäänud toppama ja miks vaadatakse lihtsa inimeste muredele läbi sõrmede?

Aeg oli keeruline ja teadmatust täis, aga saime kenasti hakkama nii Valga-Valka piiriületuse kui ka uute investeeringute toomisega Valga valda. Praegusel vallavõimul tuleb otsustavalt suve letargiast välja tulla ning midagigi Valga vallas teha. Kurb ja piinlik on sellise valla juhtitamatuse pärast, kui tegeletakse üksnes pisiasjade ja intrigeerimisega ning ei omata eesmärke ja visiooni, kuhu tegelikult soovitakse jõuda. Valga valla lähiaastate eesmärkideks peavad olema raudteelinna taastamine ja investeerimine teedesse, ühendustesse, lasteaedadesse ja koolidesse (eelkõige õpetajatesse ja kasvatajatesse). Küll siis tulevad ka investeeringud ja töökohad. Kõigile sellele aitab kaasa valla juhtide avatus ja Valga tutvustamine nii Eestis kui välismaal.

Mida lubad Riigikogu valimistel just Kagu-Eesti elanikele?

Põlva, Võru ja Valga suurustes linnades peaks saama kõiki nüüdisajal vajalikke teenuseid! Meil on siin soov ja õigus elada täisväärtuslikku elu, nii nagu Tallinnas. Soovin, et terves Kagu-Eestis jätkuks rohkem hakkajaid inimesi, kes tahavad siin tegeleda ettevõtlusega. Luues töökohti, pakkudes teenust või korraldades midagi põnevat arendavad need ettevõtlikud inimesed ühtlasi kohalikku elu tervikuna, aga selleks tuleb ka riigil siiapoole tähelepanu pöörata. Kagu-Eesti ei pea olema ääremaa!

Ester

Jaan Toots: haridus on kõige suurem investeering tulevikku

Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Jaan Toots ütleb, et haridus on Eestile sama tähtis kui kaitsejulgeolek ning hariduse rahastamine peab tõusma proportsionaalselt kaitsevõime rahastamisega.

Sa oled teinud tugevat karjääri nii poliitilisel areenil kui ka ettevõtluses. Viimased aastad oled taaskord suures koguses energiat poliitikasse suunanud. Mis Sind poliitikas käima tõmbab ja südame kiiremini põksuma paneb?

Mind häirib see, et juhtivatel kohtadel ei kasutata eriala spetsialiste, vaid määratakse erakondadele lojaalseid inimesi, mis viib selleni, et riiki juhitakse ebaprofessionaalselt. See mind käima tõmbabki, et seda praktikat muuta.

Oled öelnud, et abikaasa (edukas ettevõtja Eve Toots - Kesknädal) ei mõista, miks pühendad niivõrd palju aega poliitikale, kuhu panustad isiklikku raha ja kus ühiskondlik tagasiside on valdavalt negatiivne. Kui tihti olete sel teemal vaieldes tülli läinud?

Meil pole võimalust tülli minna, kuna me poliitilistesse diskussioonidesse kodus ei lasku. Tihtipeale küsin temalt arvamust päevakajaliste teemade ja põhimõtete kohta, millele ta heameelega vastab.

Keskerakonna Tartu piirkonna juhina oled usaldanud palju just noori liikmeid. See tähendab, et mõtled mitu käiku ette ja Sulle läheb korda erakonna tulevik. Millised teemad noori kõnetavad ja kas poliitika on nende jaoks atraktiivne valdkond?

Tõesti, panustan palju noortesse, meie järelkasvule, kuna nende kätes on tulevik ja meie erakonnas neid napib. Hea tasakaalu otsustes ja tegudes saab saavutada, kui kaasata igas vanuses erakonna liikmeid. Noori kõnetavad enamasti kohaliku omavalitsuse teemad, kuid neile meeldib kaasa rääkida ka riiklike probleemide lahendamisel.

Teades Sinu ambitsioonikat loomust, siis võib kindel olla, et pühendud sajaprotsendiliselt eesmärkidele täitmisele. Kuidas tartlased Riigikogu valimisteks valmistuvad? Räägin Tartu seisukohast lähtuvalt. Eesootavad Riigikogu valimised saavad Tartus olema väga rasked, kuna Keskerakond ei ole tartlaste jaoks olnud esimene valik. Minu igapäevastest tegemistest võtab palju aega selgitustöö erakonnakaaslastele, et nad jätkaksid meiega ühiselt, vaatamata erinevatele avalikuses tõstatunud küsimustele. Kindalasti teeme väga aktiivse valimiskampaania, kuhu panustame kogu oma energia.

Riiklikul

palju. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles otse välja, et tee-ehitusele 2023. aastal lisaraha ette nähtud ei ole. See tähendab, et Mäost Tartuni lähiajal neljarajalist teed ei tule. Miks Vabariigi Valitsusele LõunaEesti areng korda ei lähe? Hea küsimus, ma tõesti ei mõista, miks ei ole siiani Tallinn-Tartu tee neljarealiseks ehitatud. Vaatamata sellele, et üheksa aastat juhtis valitsust peaministrina Tartu mees, kes oleks pidanud nägema selle taga Lõuna-Eesti regionaalset arengupotentsiaali.

Tartu on rahvusvaheliselt tuntud ülikoolilinn, kuid miks Tartu oma mees, praegu haridusministri portfelli kandev Tõnis Lukas kõrgharidusse nii leigelt suhtub? Riigieelarvest pisut lisaraha leiti, kuid haridusrahvas ootab suuri algatusi. Me ju tahame olla hariduses nr 1 maailmas!

Sellele vastan juba välja öeldud fraasiga: haridus on Eestile sama tähtis kui kaitsejulgeolek. Hariduse rahastamine peab tõusma proportsionaalselt kaitsevõime rahastamisega.

Talvisel ajal on suurimaks probleemiks kahtlemata paljude jaoks üle jõu käivad kommunaalarved. Kuidas Sina elukogenud inimesena olukorra lahendaksid?

Me toodame Eesti riigis kaks korda rohkem elektrienergiat, kui ise tarbime. Valitsuse ülesanne on leida lahendus elektrihinna madaldamiseks nii kodu- kui ka tööstustarbijatele. Valitsus peab tegelema jätkusuutlike lahendustega.

Soome lennufirma Finnair lõpetab Tartust lendamise, esialgse teate kohaselt talvehooajaks. See ei saanud tulla linnajuhtidele üllatusena. Kui suuri jõupingutusi on linnapea teinud, et tühimikku täita? Finnair on kasumit tootev ettevõte ning Tartu linnapeal on raske seda liini kaitsta, kui selle kasumlikkus ei ole võrreldav teiste alternatiividega. Kaaluda oleks võinud uue hanke välja kuulutamist.

Reformierakonna Tallinna liikmetel on kombeks rääkida tasuta lasteaiakohast, kuid see näitab ilmekalt nende kahepalgelisust, sest Tartus ei ole nad suutnud seda ellu viia.

Lasteaia kohatasu vähendamine nelja aasta jooksul kuni nullini oli Keskerakonna Tartu piirkonna üheks neljast prioriteedist eelmistel koha-

like omavalitsuste valimistel. Kahjuks Reformierakonna Tartu piirkonna esindus seda ei toetanud.

Möödunud suvel küttis kirgi Riia maanteele kavandatud rattaradade eksperiment, millest suure vastuseisu tõttu loobuti. Mida reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas valesti tegi?

Linnapea oleks pidanud lahendama rattaradade rajamise Riia maantee paralleeltänavatel, siis oleks olnud tagatud turvaline liikumine kõigi liiklejate suhtes. Riia maantee on Tartus kõige intensiivsema liikluskoormusega tänav ehk sinna poleks rattarajad lihtsalt ohutuse tõttu sobinud.

Eesti Jalgratturite Liidu aupresidendina seisad sportlike eluviiside ja jalgratta kui rohelise liikumisvahendi laiema kasutuse eest. Mida tasuks meil üle võtta näiteks Taanist ja Hollandist, kus rattasõit on meeletult populaarne? Loodan, et Tartus me kunagi

sinnamaani ka jõuame. Palju on kinni mõtte- ja tegevuslaadis kui ka linna poolt ohutute ja õigete lahenduste leidmises.

Keskerakonna initsiatiivi tulemusena rajati Tartusse jalgpallihall ja eesmärk on katta sarnaste hallidega kõik Eesti maakonnakeskused. Milliseid spordivaldkonna investeeringuid tuleks Tartu linna ja lähiümbrusse veel teha?

Tartu ootab juba üle 20 aasta linnahalli, mis lahendaks nii spordi- kui ka kultuuriürituste probleemid nii Tartus kui ka Lõuna-Eestis. Linnahalli rajamine oli ka Keskerakonna Tartu piirkonna üks prioriteetidest eelmistel valimistel. Loodan, et sinnani me kunagi ka jõuame.

Septembri keskel tutvustati Tartu linna uut visuaalset identiteeti, mis läks maksma üle 20 000 euro ja pälvis ohtralt kriitikat. Tavaliselt tehakse selliseid kampaaniaid selleks, et tähelepanu põle-

Foto: Erakogu

tavatelt probleemidelt eemale juhtida. Kas särava pealispinna asemel ei peaks linnavõim keskenduma inimeste ja ettevõtete toimetuleku parandamisele?

Igal mõttel ja teol peaks olema alati vääriline tulemus.

Jaan, Sul on viis last. Millistest põhimõtetest oled perepeana lähtunud?

Mul on viis last ja viis lapselast. Olen lähtunud elus põhimõttest, et nad saaksid kodust kaasa hea lastetoa ning väärtustaksid haridust, mis on kõige suurem investeering tulevikku (kõik kolm täiskasvanud last omavad kõrgharidust). Samuti olen ülioluliseks pidanud omavahelist suhtlust ja kokkuhoidmist.

Septembri alguses tähistasid 65. sünnipäeva, kuid oled jätkuvalt suurepärases vormis. Kas teed selle nimel erilisi pingutusi?

Suurepärast vormi aitavad mul hoida mitte ainult tervislikud eluviisid, vaid harmooniline kodu ja armastav abikaasa.

Jaan Toots on Tartu linnas kaasanud Keskerakonna tegevusse hulgaliselt noori.

Triin Varek: positsioonid tulevad ja lähevad, olulisim on see, kes me inimestena oleme

Kolm viimast aastat Rakvere linnapeana töötanud Triin Varek rõhutab, et ükskõik millist ametikohta täites tuleb alati jääda iseendaks. Oma tegevuses lähtub ta põhimõttest, et oma nägu säilib siis, kui ei soovita olla keegi teine.

Rakverel on sel aastal juubeliaasta, kuidas tähistate? Rakvere linn sai Lübecki linnaõigused 1302. aastal, seega 720 aastat tagasi. Terve aasta vältel toimub erinevaid sündmusi, kuid peamine tähistamine toimus Rakvere linna päevade raames juuni alguses. Linnarahvale, headele koostööpartneritele ja külalistele korraldasime ka tasuta toreda juubelikontserdi Vallimäe vabaõhukeskuses. Novembris toimub terve nädala vältav Kultuurifestival – tere tulemast kõigilening talvel püüame rahva rõõmuks linnaruumi rohkem jõuluilu ja valgust luua. Viimased aastad on erinevad installatsioonid olnud hajutatult eri linnaosades ja kesklinnas, et nii inimesi ka rohkem linnaruumi avastama panna, jalutama meelitada. Pimedal ja raskel ajal tuleb luua rõõmu!

Tänavused jõulud tõotavad tulla varasemast karmimad. Tänane Vabariigi Valitsus ei ole ette näinud täiendavaid energia toetusmeetmeid kohalikele omavalitsustele ega suurtele ettevõtetele. Kuidas Rakvere linn koos allasutustega eesootava talve üle elab? Oleme püksirihma koomale tõmmanud – juba kevadel linna lisaeelarvega võtsime eesmärgiks kulusid 10% vähendada. See puudujääki ei kata, kuid oleme siiralt tänulikud, et keerulisel ajal on meie ettevõtjad olnud väga tublid ja inimeste töökohti säilitanud. Järgmise aasta linnaeelarvet ja investeeringuid on keeruline planeerida. Kuigi linna laenukoormus ei ole praegu suur, siis on iga uus kohustus pikaks ajaks. Oluline, et teenuste kättesaadavus inimestele säiliks ja oleks heal tasemel, kuid juba oleme pidanud tegema valusa otsuse linnaliini bussivõrgu osas –vähendasime sõidumahtu 50%, sest muidu ei oleks eelarveliselt aasta lõpuni välja tulnud.

Kui Keskerakond valitsusvastutust kandis, jagus toetusi ka firmadele. Samas ei ole peaminister Kaja Kallase ükskõiksus üllatav, sest Reformierakond on varemgi hädasolijad tähelepanuta jätnud. Millist tagasisidet oled saanud kohalikelt ettevõtjatelt?

Ettevõtjad nagu ka kohalikud omavalitsused on kindlasti pettunud. Keerulistel aegadel tuleb luua meetmeid, mis kõiki toetavad. Vastasel juhul tekib nö lumepalliefekt – ettevõte sulgeb uksed, pankrot, inimesed jäävad tööta ning vajavad tuge ja

abi riigilt ning omavalitsuselt, mis on halvim stsenaarium. Pigem leida lahendus, kuidas mingil perioodil koormust vähendada, et toimetulek oleks kõigile tagatud. Kahju, et suve selleks ära ei kasutatud, et sügiseks valmistuda. Lääne-Virumaa ettevõtjad on ka avalikult oma pahameelt väljendanud nii leheveergudel kui sotsiaalmeedias ning mõned osalesid ka Toompeal toimunud meeleavaldusel. Näiteks Hans Kruusamägi, keda tubli kalakasvataja ja rukkikuningana teame, ning Roman Kusma, Aqva Hotel & SPA tegevjuht.

Jüri Ratase valitsuse ajal tehti mitmeid otsuseid, mis toovad Rakverre suuri investeeringuid. Novembris valmib lõplikult riigigümnaasium, pooleli on jalgpalli sisehalli rajamine ja ootel on Arvo Pärdi muusikamaja ehitus. Kuidas on õnnestunud niivõrd mastaapsetele projektidele rahaline tugi saada? Kohtumised, läbirääkimised, projektide tutvustus, koostöö – need on märksõnad ja just selline poliitiline töö, mis käib ilma suurema kärata. Keskerakond on pidanud oluliseks tasakaalustatud Eesti arengut ja regionaalpoliitikat. Jalgpallihallide rajamise ettepanek tuli meie erakonnalt ja eelmine valitsuskoalitsioon seda ka toetas. Väga kurb on tõdeda, et need omavalitsused, kellel on projektid veel pooleli ja kes jäid kõrge inflatsiooni mulli, jäetakse praeguse valitsuse poolt vaeslapse ossa. Kultuuriminister Piret Hartman (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) kirjutas mulle vastuseks, et kahjuks 2023. aasta riigi eelarves vahendeid lisatoetuseks ette nähtud ei ole, aga loodame, et ehitate ikka halli valmis, sest see on oluline. Vahva! Kuidas Rakveres lõpuks halli ehitusega läheb, on praegu veel lahtine. Kui riigi tugi on 1,5 miljonit ja halli maksumus on 5 või enam, siis on see raske ja keeruline otsus. Teed ja tänavad vajavad investeeringuid, haridus-

Keskmõte

asutuste hooned rekonstrueerimist jne.

Arvo Pärdi kontserdimaja osas olen samuti tänulik erakonna esimehele, fraktsioonile ja kõigile, kes on oma toetust selle teema osas avaldanud. Rakverel on projekt valmis, ehitusluba väljastatud ja loodan, et praegune valitsus teeb kiirelt otsused, et tuleval aastal võiks Eesti Kultuurkapital rahastust jagama hakata. Selleks on vaja muuta seadust, kuid loodan, et poliitiline tahe on olemas. Raha väärtus seistes lihtsalt langeb ja ehitus odavamaks ei lähe.

Oleg Gross ehitab Rakvere kesklinna pilvelõhkuja. Kui niivõrd kogenud ettevõtja võtab sellise käigu ette, on see märk sellest, et inimesed tahavad Rakveres elada ja huvi kaasaegsete elamispindade järele on suur.

Kindlasti, aga see räägib ka oma kodukoha patriotismist ja suurest südamest, sest tegemist on väga mastaapse investeeringuga. Oleg Gross soovib Rakverele parimat ja koos soovime, et elu kesklinna tagasi tuleks. Seoses Põhjakeskuse valmimisega nihkus kaubandus ja inimeste tähelepanu linnaserva. Tänapäevane ostukeskus koos kontorihoone ja korteritega kesklinnas on Rakverele tohutu kingitus. Pikisilmi ootame! Rakvere linn on viimastel aastatel palju panustanud elukeskkonna arengusse, valmis on saanud mitmed olulised arendusprojektid: Vallimäe vabaõhukeskus, ajalooline Pikk tänav, Tervisekeskus, töö- ja tehnoloogiakeskus põhikooliõpilastele, Eesti suurim pump-track ala koos maastikuratta- ja laste rattaharjutusrajaga, vägev peremänguväljak Kastani ja Võimla tn nurgal, olulised transiitteed ja linnatänavad ning parklad raudteejaamas jne. Kaugus Tallinnast, aga ka Tartust, Jõhvist ja Narvast on ideaalne. Neljarealine maantee ning bussi- ja rongiliiklus toetab Rakveres elamist sh võibolla ka hoopis mujal tööl käimist. Samas veel parem rongiliiklus on meie unistus, miks mitte elektriraudtee! Huvi ja vajadus kaasaegsete elamispindade järgi on aga tõesti suur ja ka linn püüab luua uusi elamupiirkondi, kuhu noored pered saaksid oma kodud rajada. Seda enam, et meil on väga heal tasemel alusharidus ja tublid põhikoolid ning riigi-

Poliitika on kompromisside kunst ja oluline on koostöö, mida kõrgelt hindan. Üksi ei jõua kuhugi. Inimesed on minu jaoks tähtsad ja kokkuleppeid on võimalik saavutada suheldes, selgitades ning vajadusel ka vaieldes, aga seda tuleb teha austusega.

ja eragümnaasium. Samuti suurepärased võimalused erinevateks huvitegevusteks.

Keskerakond on seisnud riiklike üürimajade programmi eest, kuid peamiselt Reformierakonna vastuseisu tõttu ei ole seda suutnud loodetud moel ellu viia. Kas Rakveres oleks sellisel majal jumet? Olukorras, kus investorid võtavad praeguses keerulises majandusolukorras ehitama hakates suuri riske, on riiklik üürimajade programm oluline igale omavalitsusele. Räägime ju ka teatud spetsialistide – perearstid, psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid – suurest puudusest. Kui nö palgalisana oleks võimalik pakkuda tänapäevast elamispinda soodsatel tingimustel, oleks see suureks abiks.

Rakverel on tänavu au kanda Euroopa spordilinna tiitlit. Millele olete nimetatud projekti raames rõhunud ja kas iga linnakodanik on spordipisikuga nakatunud?

Rakveres on 50 spordiklubi ja väga laialdased sportimisvõimalused ning spordikogukond on aktiivne ja ühtehoidev. Meil on omanäolised spordiüritused nagu Ööjooks, mis on nüüd juba Rakverest ka välja kasvanud teistesse linnadesse, Viru Ralli, rattaorienteerumised jpm. Mulle meeldib mõelda, et Rakvere on ka sumopealinn ja läbi aastate on väga palju olulisi võistlusi peetud just Rakvere spordihallis. Oktoobri alguses oli meil au võõrustada sumo noorte Euroopa meistrivõistlusi. Tegelikult väärivad tunnustust kõik spordilembesed inimesed. Nii need, kes medalite nimel pingutavad kui ka need, kes Palermo terviseradadel oma lõbuks liikumist naudivad.

Triin, Sa oled aktiivselt poliitikas olnud viis aastat ja Rakvere linna arengusse tublisti panustanud. Mida need aastad on Sulle õpetanud? No naljaga pooleks öeldes seda, et teinekord võib luuavarrest ka pauku tulla. Ehk vahel juhtub, et mõni oluline teema, mille pärast väga muretsed, laabub justkui iseenesest, ja siis mõni lihtsam asi muutub äkitselt justkui ületamatult keeruliseks. Poliitika on kompromisside kunst ja oluline on koostöö, mida kõrgelt hindan. Üksi ei jõua kuhugi. Inimesed on minu jaoks tähtsad ja kokkuleppeid on võimalik saavutada suheldes, selgitades ning vajadusel ka vaieldes, aga seda tuleb teha austusega. Kui ühistes eesmärkides on kokku lepitud, siis on lihtne nende nimel ka tööd teha. Mul on hea meel, et olen saanud linna arengusse panustada ja loodan, et see jätkub.

Oled väga aktiivne poliitik ja Sul on lai tutvusringkond ning leiad ka kõige kibekiiremal tööperioodil sõprade

jaoks aega. Palun ütle, kuidas säilitada oma nägu ka niivõrd vastutusrikkal ametikohal tegutsedes?

Lihtne – tuleb alati jääda iseendaks. Positsioonid tulevad ja lähevad, olulisim on see, kes me inimestena oleme. Tänaval sodi lendlemas nähes korjan selle üles, inimest kukkumas nähes, lähen talle appi, väljendan kurbust, kui midagi ei meeldi ning rõõmustan ja kiidan, kui on hästi. Mitte seepärast, et ma linnapea olen, vaid selle pärast, kes ma inimesena olen. Oma nägu säilib siis, kui ei soovita olla keegi teine. Olen varasemalt rääkinud ka oma lapsepõlvest, mis oli rõõmus ja olin hoitud. Meid vennaga võeti kaasa erinevatesse seltskondadesse ning võisime olla kodus alati juures, kui meil olid külalised ja isa tegi polii-

Triin Varekil täitus 7. oktoobril kolm aastat Rakvere linnapea ametis. Foto: Erakogu

tikat. See kõik kasvatas ja õpetas, ka seda, et tähtsast tööst olenemata on elus ikka omad rõõmud ja mured ning see kõik peab kuidagi kokku kõlama. Vanemad tegid tööd, aga lõõgastust peeti ka oluliseks – isal oli oma tööga seonduvalt palju ka pingelisi aegu, aga ikka käidi teatris ja kontserdil ning peeti ka sõpradega pidusid. Ilma pere ja sõpradeta oleks elu raske ja kurb. Muidugi muretsen, et nende jaoks aina vähem on aega jäänud. Aga nad teavad, et nad on kallid. Mul on kombeks seda neile isegi vahel öelda.

Tean, et töötad seitse päeva nädalas ja vajadusel ka hilistel õhtutundidel. Mil moel oled suutnud säilitada krapsakuse ja värskuse?

Mingit võlunippi ei ole. Trennis

ei ole paraku aastaid käinud ja liikumiseks jääb üldse vähe aega. Tean, et peaksin sellega tegelema. Siiski armastan loodust ja merd ning Võsu on üks lemmikpaik siin päikese all, kus juba mere- ja männimetsakohin rahustab ja teeb hingele pai. Võtan aega, et jalutada. Meeldib ujuda, aga talisuplejat ei ole minust veel saanud. Kuum saun võtab pinge maha ja lõõgastab. Kutsun sõbrad külla, küpsetan, katan laua ja tunnen nende ning perega koosolemistest rõõmu, naerame südamest ja juba ongi hea olla. Kui nädalavahetusel kiirustama ei pea, siis võin vahel veel kl 13 pidžaamas olla ja luuleraamatut lugeda. Selline pikk kohustustevaba hommik on lemmik! Lähedaste ja lemmiktegevuste jaoks tuleb lihtsalt aega võtta – elu tasakaalu huvides.

Eesti Keskerakond 31 aastat poliitilise platsi keskmes

Andres Kollist

Eesti Keskerakonna asutajaliige

Keskerakond peab end parteiks, milles elavad edasi Rahvarinde ideed. Seos Rahvarindega on ilmne. Alates laulva revolutsiooni juhtivast figuurist ja erakonna asutajast Edgar Savisaarest.

Rahvarinne haaras kõiki: parempoolseid, vasakpoolseid, monarhiste ja liberaale, eestlasi ja venelasi, vanasid ja noori. Rahvarindelased tegutsesid Eesti Komitees ja komiteelased Rahvarindes. Keskerakond asetas end algusest peale poliitilise maastiku keskele. See tähendab suurt vastutust olla ühendaja, olla jõud milline saab aru, et hea tervise juures olev ühiskond koosnebki väga eripalgelistest arusaamadest. Oluline on kõik üheks tervikuks kokku siduda. Tervikuks mille nimi on Eesti riik, meie kõigi ühine kodu. Põhimõtteline pööre Eesti vabanemisel toimus kohaliku võimu valimistel 1989. aasta lõpul ja Ülemnõukogu valimistel 1990. aasta märtsis. Vastutama ja reaalset võimu hakkasid teostama need, kes seni said oma meelsust avaldada vaid kriitilisi artikleid kirjutades, ühiskondlikult organiseerudes ja meeleavaldusi korraldades. Just 1989. aastal valitud kohalikud volikogud ja 1990. aastal valitud Ülemnõukogu tõid põhimõttelise pöörde Eesti teel vabanemisele.

Kodakondsuse nullvariant Erilist esiletõstmist väärivad inimesed, kes okupatsiooni üleelamise ja sellest rahumeelse vabanemise võimalikuks tegid. Nagu Rahvarinde, nii ka Keskerakonna vaimsus oli: unistasime julgelt ja suurelt, tegutsesime targalt ja sihileviivalt. Sedasama tuleb hoida tänapäevagi. Juba 30. märtsil 1990 võttis ENSV Ülemnõukogu Savisaare valitsuse poolt esitatud otsuse „Eesti riiklikust staatusest“. Selles öeldi, et okupatsioon ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Kuulutati välja Eesti Vabariigi taastamine (restitutio ad integrum) ehk algseisundi taastamise kaudu. Siitsamast tulenes võimatus toetada kodakondsuse nö nullvarianti. Tõsi, Keskerakonna arusaam on kogu aeg olnud see, et edasiste arengute puhul oleks tulnud N. Liidu ajal Eestisse elama asunud kaasmaalastele kodakondsuse andmisel oluliselt kaasavam olla.

Tänases, president Putini poolt agatatud sõja tingimustes peaks küll igaühele selge olema, et umbes 80 000 Vene Föderatsiooni kodanikku ja umbes 70 000 „halli passiga“ alalist elanikku ei ole see, mida me peaksime tahtma. Õige, inimese mõtted, ka tema lojaalsus ei liigu täpselt nimetatud formaalseid piire mööda. Mõtleb inimene, mida ta mõtleb, aga poolte narvakate president on Putin. See on sügavalt vale, riigi stabiilsusele ohtlik, see näitab 30 iseseisvusaasta jooksul tehtud oluliste strateegiliste valikute ekslikust.

Keskerakonnast on kujunenud rohkem kui 14 000 liikmega Eesti poliitika suurjõud. Alates 2001. aasta detsembrist on Keskerakond praktiliselt katkematult juhtinud Tallinna elu. Seda tänu Eesti suurimale ja edukaimale tegelikult toimuvale eestlaste ja meie vene emakeelega kaasteeliste stabiilsele ühistegevusele. Teisipidi on lähiajalugu läinud nii, et möödus peaaegu 15 aastat, mil Keskerakond sai Riigikogu valimistel küll häid ja väga häid valimistulemusi, aga võimu teostada, oma ideid riigi tasemel ellu viia tal peaaegu ei õnnestunud. Seda paljuski tänu sellele, et ootuspärane ühendaja vastandus ja temale vastanduti. Koostööd välistava vastasseisuni välja. Olud muutusid. 2016. aasta 23. novembril sai Keskerakonnast peaministripartei, edasi kaasvalitseja koos Reformierakonnaga. Kui otstarbekas, kui hädavajalik oli kahel korral võimust ja oma valijate tahte elluviimisest loobumine? Nendele sammudele hinnangu andmine ja mis veelgi olulisem, kohe-kohe toimuvateks Riigikogu valimisteks tippvormi saavutamine on otsustava tähtsusega.

Energia ja inimesed Kogu meie elu, kogu poliitilist tegevust on muutnud Putini Venemaa poolt algatatud sõda Ukrainas. Muidugi mõistab

Uus olukord nõuab selgeid sõnumeid:

1. Kaasmaalased, kes soovivad hukka mõista sõja vallapäästja ja lahti öelda Putini Venemaa kodakondsusest, on Eesti ühiskonda oodatud.

2. Hoolimine kõigist kaasmaalastest. Nendest, kellede hinges on segadus, nagu ka nendest, kes ikka usuvad putinistlikku propagandat. Tuleb selgitada, tuleb anda aega.

3. Kool peab tagama kõigile Eesti noortele väga hea eesti keele oskuse ja eestimeelse kasvatuse. Mõistlik on vähem rääkida, rohkem raha eraldada ja rohkem teha.

Loosung on lihtne: energia ja inimesed. See on baas. Ilma energeetilise sõltumatuseta, ilma võimekuseta end ise energia, sealhulgas toiduga varustada, oleme liiga sõltuvad ja haavatavad. Kui end kindlalt tundvate, eestimeelsete, ühtehoidvate, tervete ja haritud inimeste kasutuses on tarkus ja jõud, energia asjad liikuma panna, siis nad ka liiguvad. Nii suudame end kaitsta, seista vastu ohtudele, rohelist mõtteviisi edendada, uut ning paremat elu rajada.

Keskerakond Putini poolt juhitud Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka.

MÄLUMÄNG Enn Eesmaa

„Kümnest kümme“

1. Eesti suurim ja vanim poliitiline ühendus Eesti Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Eesti RahvaKeskerakonna nime all. 12. oktoobril tähistab ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvas pidulikult oma rahvuspüha. Mis riik see on?

2. Kui palju liikmeid on täna Eesti Keskerakonnas? Kas alla või üle kümne tuhande?

3. Meie naaberriigis Lätis toimusid hiljuti valimised. Mõlemat riiki ja rahvast esindavad ka üsna uued suursaadikud. Läti Vabariigi suursaadik Eestis on Kristine Nošeniece. Kes esindab Eesti riiki suursaadikuna Riias?

4. Tänavu tähistatakse paljudes riikides Martin Lutheriga seotud ajalooliselt olulisi sündmusi. Üks neist oli Lutheri kreeka keelest saksa keelde tõlgitud uus testament, mis sai rahvale kättesaadavaks aastal 1522. Luther töötas tõlke kallal ühes Eisenachi lossis, mis on tänaseni üks Saksamaa suuremaist turismimagneteist. Mis nime see loss kannab?

5. Heli Läätse üks tuntumaid laule on kahtlusteta „Ei me ette tea“. Kes oli selle laulu esmaesitaja ning maailmakuulsaks tegija?

6. Septembris 1902 avati Tallinnas monument, esimene mälestussammas kogu Eestimaal. Mis monument see oli?

7. Eestimaa muuseumide rikkuste hulka kuuluvad kümned maailmamainega eksponaadid. Nii on Tallinna Suurgildi hoones tallel ühe kuulsa helilooja klaverikontserdi osaline originaalmaterjal, täpsemini kontserdi soolokadentside käsikirjalised originaalid. Küsime helilooja nime.

8. Täna istub Suurbritannia troonil Charles III, kes esindab Windsori dünastiat. Charles II valitses kuningriiki ligi neli sajandit tagasi. Millise dünastia esindaja Charles II oli?

9. Tsaariaegsed Eesti vägilased Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt olid esimesed raskejõustiklased, kes meie maa ja rahva rahvusvaheliselt tuntuks tegid. Neist üks oli ka tunnustatud filosoof ja kirjanik. Kes?

10. Ühe tuntud naiskirjaniku neiupõlve perekonnanimi oli Miller. Hiljem on ta enese elust inspireeritud raamatuid välja andnud ka Mary Westmacotti nime all. Kellest on jutt?

Õigesti vastanute vahel loosime välja Keskerakonna 2 saunalina.

Teie vastuseid ootame e-mailile kampaania@keskerakond.ee või posti teel Narva mnt 31-M1, Tallinn 10120, Harjumaa. Ootame teie vastuseid hiljemalt 4. detsembrini.