Kesknädal oktoober 2023

Ester Karuse: seitse kuud Riigikogu saadikuna

Keskerakond taas lehes ja raadioeetris

Oktoober 2023 1999. aastast

www.kesknadal.ee

Palju õnne, Keskerakond!

Head erakonna liikmed, kaasteelised ja meie toetajad! Eesti Keskerakond tähistab 12. oktoobril oma 32. sünnipäeva. Oleme vanim erakond, kes on hea seisnud iga inimese eest ühiskonnas – sõltumata tema vanusest, soost, elukohast või rahvusest. Oleme suutnud seda tänu sellele, et me üksteisest hoolime ja üksteist toetame. Uskudes iseendasse ja meie inimestesse.

Keskerakonna eesmärgiks on

inimkeskne

majandusmudel

Maailmas ja Eestis toimuv esitab meile väljakutse, kus tänastel otsustel on pikaaegne mõju riigile, kuid eeskätt inimestele. Seepärast soovin, et Keskerakond ei pakuks meie riigile ja ühiskonnale pelgalt kõlavaid loosungeid ega lihtsaid tegevusi, vaid terviklikku arengukontseptsiooni.

Me oleme harjunud, et valimised võidetakse paari hüüdlausega või siis klassikalise vastandamisega – vaenlast otsides või kedagi vaenlaseks tembeldades. Seejärel, pärast valimisvõitu viiakse osad lubadused ka ellu või hakatakse otsima süüdlast, miks ei olnud võimalik lubadusi täita. Kuid me ei peaks sellega leppima, veel vähem harjuma.

Meil tuleb valida teadlikult majandussektorid, mida kaitsta ka rasketel aegadel. Just nagu tegid seda mitmed riigid energiakriisi ajal.

Ka praegu oleme tunnistajaks valitsuse pakutavale raamatupidamislikule lähenemisele majanduse turgutamiseks. Juba enne valimisi oli teada nii riigieelarve puudujääk kui ka eesseisev majanduskriis, kuid sellele vaatamata jagati heldelt toetusi ja tõsteti palku. Ja siis, pärast valimisi asutakse koguma maksutõusudega kõiki valimiseelselt inimestele antud hüvesid tagasi ja –enamgi veel.

Näib, et see ongi riigi majanduspoliitika ja mitmeaastane tegevusplaan, kus panustatakse sellele, et tänased ebapopulaarsed otsused on nelja aasta pärast unustatud ning järgmisteks valimisteks riigikassa maksutuluga kosunud nii palju, et valijatele taas meelehead pakkuda.

Ent siinkohal on olulisem küsimus, kas majandus paari aasta pärast ka stabiliseerub ja mis meid pikemas perspektiivis ees ootab. Oleme oma riigi majanduse rajanud väga lihtsale printsiibile. Selle käsituseks on õhuke riik – tasakaalus eelarve, isereguleeriv turg ja riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse. Kuid sellest käsitusest loobusid edukad riigid juba aastakümneid tagasi.

Riigil olgu prioriteetsed majandussektorid

Ühiskonnas majanduse ja sotsiaalse kapitali arendamiseks peavad olema riigil prioriteetsed majandussektorid, kuhu panustada ja luua ettevõtluskeskkonda. See ei tähenda, et riik reguleerib üle ettevõtlust, vaid aitab luua sobivad ja soodsad tingimused, sh maksusüsteemi. Aga vajalikud eeldused tuleb selleks luua juba haridussüsteemis.

Me ei saa täna väita, et meil on teada need esmatähtsad sektorid, millega riik sihipäraselt tegeleks.

Keskfraktsioon tahab

rohkem raha

nõrgematele

avalikud teenused ning noored pered lahkuvad. Ja veelgi pikemas vaates kaob ka kohalik ettevõtlus ja töökohad.

Vajame tugevaid omavalitsusi

Teenindus – ja turismisektor on küll Eesti majanduse üheks oluliseks tegevusalaks, kuid näiteks hotellindust peab valitsus luksuskaubaks, mis on madalalt maksustatud. Tegelikult on majutusteenus suuresti eksport, mis aitab kaasa teistele valdkondadele. Nii otsustab riik selle asemel, et luua soodne maksukeskkond ühes olulises sektoris, hoopis seda lämmatada maksutõusudega.

Prioriteediks ei saa pidada ka IT-sektorit, sest ei saa oluliseks pidada valdkonda, kus puudub sisuline ja pikaajaline arengustrateegia ja riik ei panusta teadusse ega tegele sihikindlalt spetsialistide ettevalmistamisega. Meil ei ole piisavalt isegi matemaatikaõpetajaid. Meil tuleb valida teadlikult majandussektorid, mida kaitsta ka rasketel aegadel. Just nagu tegid seda mitmed riigid energiakriisi ajal. Riigile olulise sektori kaitsmine tähendab nii otsetoetust kui ka avalike sektori investeeringuid. Kui me ei panusta kriisi ajal teatud sektoritesse, näiteks teede ehitusse, on sellel veelgi valusamad ja kulukamad tagajärjed. Tehased sulgevad uksed, kuid hilisem töö taastamine on märksa kulukam kui selle alalhoidmine ning töötuks jäävad inimesed on täiendavaks koormus sotsiaalsüsteemile, riigile tähendab see omakorda kaotsiläinud tulumaksu.

Majandusinvesteeringud kriisiajal

Just seepärast peab riik kriisi ajal investeerima, võtma selleks vajadusel ka laenu, et tulevikus katta ja pehmendada majanduskriisist kaasnevaid tagajärgi ning valada vundament majanduse taastamiseks. Ettevõtete, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, laenude stimuleerimine, investeeringud haridusse ja infrastruktuuri on need meetmed, mis aitavad majanduskasvu parandada ja suurendada. Ja see eeldab riigieelarve kulude suuren-

damist, mitte vähendamist. Kuid selleks ei ole vaja poliitilisi debatte, vaid kaasata ja kuulata oma vald konna ekspertide – majandus teadlaste, suurettevõtete juhtide, ettevõtjate ja nende katusorga nisatsioonide ning erialaliitude esindajate, arvamusi ja prognoose. Neist hinnangutest lähtuvalt saab kokku leppida ettepanekutes, mida ellu viia. Majandussektorite prioriti seerimisel võib olla ka märksa suurem ja laiem mõju. Seeläbi võime leida oma suure idee ehk Eesti Nokia. Jõuda selleni, mida meie – eestlased, suudame ja oskame kõige paremini maailma tipptasemel teha. Kindlasti ei ole see võimatu, sest ka üks väike riik oma piiratud ressursiga on selleks suuteline. Mõeldes siinkohal kasvõi Singapuri eduloole. Seega, tuleb mõelda laiemalt ning luues midagi unikaalset, muutub see ka unikaalseks laiemalt.

Meie suurim väärtus on inimesed

Keskerakond peab pakkuma ühiskonnale mitte ainult kõlavaid loosungeid, vaid kaalutletud sotsiaalmajanduslikke kontseptsioone riigi arendamiseks.

Ent see kõik on võimalik üksnes siis, kui mõistame oma peamist ressurssi – inimest ja tema väärtust. Inimesed erineva kultuurilise, maailmavaate lise või sotsiaalse taustaga. Ja mida rohkem on meil erinevaid vaatenurki probleemide käsitlemiseks ja lahenda miseks, seda rohkem on ka teadmisi erinevatest valdkondadest ning seda sisukamaid käsitusi suudame pakku da. Iga inimene on produktiivne ja imponeeriv siis, kui ta tunneb end vajalikuna ühiskonnas ja riigile. Igapäevaselt tajub inimene riiki kõige lähemalt läbi kohaliku omava litsuse. Aastate jooksul on riik kooma le tõmmanud avaliku sektori teenu ka tervishoius. Väikese omavalitsuse puhul on see võimalik üksnes riigi poolse toetuse abiga. Vastasel juhul kolib maalt ära avalik sektor, känguvad

Omavalitsustele peab olema tagatud tulubaas, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja teha kogukonna arenguks vajalikke investeeringuid.

Viimastel aastatel on riik kohalikele omavalitsustele pannud üha täiendavaid kohustusi, kuid piisavas mahus vahendeid selleks ei tagata. Näiteks üldhooldusreformi jõustumisega on kõik omavalitsused sarnases olukorras, sõltumata omavalitsuse suurusest. Riik ei ole selle reformi läbiviimiseks vajalikus mahus vaheneid omavalitsustele eraldanud. Samas kaasnes reformiga ka suurem vajadus hooldekodu kohtade järele, kui seda suudetakse pakkuda. Seetõttu kannatavad kõige enam need kliendid, kes kõige rohkem hooldusteenust vajavad, sest erahooldekodud eelistavad kliente, kelle teenindamine vajab vähem ressurssi. Eraldi probleemiks on personalipuudus. Selle tagajärjeks on hooldekodudes kasvanud kohatasud, mis veelgi rohkem süvendab riigipoolse vähese finantseerimise probleemi ja kokkuvõttes raskeneb selle teenuse kättesaadavus. Ja see on vaid üks näide, kuidas riik korraldab läbimõtlemata reforme läbi loosungite. Tegelikult ei ole finantsautonoomia pelgalt riigi poolt määratud kohustuste täitmine, isegi siis, kui need on finantsiliselt sajaprotsendiliselt kaetud. Finantsautonoomia tähendab vaba ressurssi, mida omavalitsus saab kasutada oma äranägemise järgi ja kohalike elanike huvides. Selleks, et finantsautonoomia oleks tagatud, peab riik omavalitsustele kindlustama omatulu võimalused, väiksematele omavalitsustele riigipoolse täiendava toetuse ja regioonides ettevõtluse sooduskeskkonna, sh maksusoodustused. Alles seejärel saame rääkida omavalitsuste autonoomiast, mis omakorda kindlustab inimeste heaolu. See, mida riik hetkel omavalitsustele pakub, on tulubaasi ümberjagamine, kuid sisuliselt tähendab see mitte rikkuse, vaid vaesuse ümberjagamist.

Keskerakond peab seisma kohalike omavalitsuste eest. Sest just Keskerakond ühendab inimesi ja usub inimeste võimekusse. Väärtustab ja suudab panustada ühiskonda, kus iga inimene on motiveeritud andma endast parima oma kodukandi ja riigi heaks. Just Keskerakond peab pakkuma ühiskonnale mitte ainult kõlavaid loosungeid ega poliit-tehnoloogiat enne valimisi, vaid kaalutletud sotsiaalmajanduslikke kontseptsioone riigi arendamiseks. Ja seda mitte tänaseks ega homseks, vaid mitmekümneks aastaks.

Vajame keerulistel aegadel usaldusväärset rahvastiku- ja majanduspoliitikat, mitte peretoetuste kärpimist ja mitmeid maksutõuse.

Seisame Reformierakonna valitsuse maksutõusude ja jõukaid soosiva poliitika vastu, et kaitsta Eestimaa inimeste ja ettevõtete toimetulekut mitme samaaegse kriisi ajal. Seda eesmärki teenivad nii meie seadusandlikud algatused parlamendis, olulised muudatusettepanekud komisjonides kui sõnavõtud meedias.

Keskfraktsiooni algatused Riigikogus

Lähtume oma tegevuses Keskerakonna programmist ja Riigikogu 2023 valimisplatvormist ning oleme algatanud mitmeid olulisi seaduseelnõusid.

Erakorralised pensionitõusud. Enne valimisi rääkisid pea kõik erakonnad pensionitõusust, kuid pärast valimisi mäletame antud lubadusi ainult meie.

Esitasime mitu alternatiivset ettepanekut, kuidas tõsta keskmist vanaduspensioni nelja aastaga 200 euro võrra. Meie eesmärk on suurendada vanemaealiste inimeste majanduslikku kindlustunnet ja vähendada suhtelises vaesuses elavate eakate arvu.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kahekordistamine. Puudega laste toetusi on vahepeal küll korra tõstetud, kuid ülejäänud toetused on püsinud muutumatuna alates 2006. aastast. Samal ajal on elu viimase 17 aasta jooksul oluliselt kallimaks läinud ning riigi kohus on paran dada puuetega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. Seetõttu tuleb nüüd teha ära märkimisväärne tõus ja puuetega inimeste sotsiaaltoetused vähemalt kahekordistada.

Lähtume oma tegevuses Keskerakonna programmist ja Riigikogu 2023 valimisplatvormist ning oleme algatanud mitmeid olulisi seaduseelnõusid.

Kahjuks on uus valitsus ses osas täiesti ükskõikne ning mitmed maksutõusud halvendavad eakate toimetulekut veelgi.

Õiglane haigushüvitiste maksmine Tegime juba kevadel ettepaneku jätkata Keskerakonna valitsuste ajal kehtestatud soodsama haigushüvitiste maksmise korraga. Selle kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev (mitte kolm päeva, nagu praegu), tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning Tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Õige on, et mistahes tervisemurega inimene saab end rahulikult kodus ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ning seetõttu haigena tööle tulema. Seni on koalitsioon paraku meie ettepaneku maha hääletanud, aga oleme järjepidevad.

Toiduainete käibemaksu langetamine. Keskerakonna seisukoht on, et toiduainete käibemaks peaks olema soodsam, kuna toit ei ole vaba valik, vaid eluline vajadus igaühele. Kavandatavate maksutõusude ja ülikiire hinnatõusu valguses on riigil kohustus oma inimestele erinevate toetusmeetmetega appi tulla. Toiduainete käibemaksu langetamine viiele protsendile oleks praeguses olukorras Eesti inimeste toimetulekuks hädavajalik samm.

Koolitoidu toetuse kahekordistamine. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas seaduseelnõu, millega tõstetakse koolilõuna toetuse alammäära ühe õpilase kohta 1 eurolt 2 euroni ööpäevas. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus 2018. aastal Jüri Ratase valitsuse ajal. Vahepeal on hinnad märkimisväärselt kallinenud. Täisväärtuslik koolilõuna peab olema tagatud kõigile õpilastele, sõltumata sellest, millises koolis nad käivad või kui jõukad on nende vanemad.

Valitsuse poliitiline suund on meie maailmavaatega risti vastupidine. Seetõttu arutasime 20. juunil Riigiko-

gu saalis peaminister Kaja Kallase umbusaldusavaldust, mis paraku läbi ei läinud. Tõin oma sõnavõtus välja, et valitsuskoalitsioon on asunud ellu viima lühinägelikke ning perevaenulikke otsuseid, millest enne valimisi sõnagi ei räägitud. Vajame keerulistel aegadel usaldusväärset rahvastiku – ja majanduspoliitikat, mitte peretoetuste kärpimist ja mitmeid maksutõuse.

Valitsusel tuleks kiiresti välja töötada kriisimeetmed meie inimeste ja ettevõtete toetamiseks, kes on sunnitud oma tegevust koomale tõmbama ja töötajaid koondama.

Riigieelarve arutelu tuleb ülikeeruline Riigikogu sügisese istungjärgu kõige olulisem seaduseelnõu on 2024. aasta riigieelarve. Seni on pea kogu riigieelarve debatt keskendunud eelarve vormilisele poolele ehk tulude ja kulude tasakaalule ning võlakoormusele.

Meid ootavad ees mitmed maksutõusud ja kõikvõimalikud kärped, kuid selgusetu on, kas ja milliseid eesmärke valitsus eelarvega saavutada soovib.

gusel valitsusel puudub aga nii lühike kui pikk plaan. Käibemaksu tõstmine, peretoetuste kärpimine ja automaksu kehtestamine viiakse ellu ainult Reformierakonna 500 miljonit eurot maksva valimislubaduse ehk tulumaksureformi rahastamiseks, mis annab enim lisaraha jõukamatele. Samal ajal suurendab valitsus ühiskondlikku ebavõrdsust, kuna maksutõusud ja kärped löövad valusalt väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesi, perekondi ja maapiirkondade elanikke. Samuti süvendavad valitsuse otsused majanduslangust, halvendades nii inimeste kui ettevõtete toimetulekut.

Riigieelarve tuleb põhjalikult ümber teha ning Keskfraktsioon ootab siin konstruktiivset arutelu ja opositsiooni ettepanekutega arvestamist.

Riigieelarve peab adresseerima Eesti riigi kõige olulisemaid murekohti –ebavõrdsuse vähendamine, tervishoiusüsteemi tugevdamine, rahvastiku – ja majanduskriisi lahendamine ning julgeoleku kindlustamine. Prae-

Valitsuskoalitsioon eirab ka tervisevaldkonna alarahastatust, mis muudab arstiabi kättesaadavuse veelgi ebavõrdsemaks. Mõlemad Jüri Ratase juhitud valitsused tugevdasid solidaarset tervishoiusüsteemi. Tervise – ja tööminister Jevgeni Ossinovski ametiajal hakkasime maksma riigi poolt ravikindlustusmaksu ka mittetöötavate vanaduspensionäride eest. Minu ministriks oleku ajal eraldasime raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks 540 miljonit eurot aastateks 2021-2024. Samuti tegelesime arstide, õdede ja teiste spetsialistide järelkasvu suurendamise ning tervishoiutaristu uuendamisega. Ametis olev valitsus on tervisevaldkonna lihtsalt ära unustanud. Mitme samaaegse kriisi ajal on riigi kohus toetada oma inimesi ja ettevõtteid. Seda vajadusel ka puudujäägis eelarve hinnaga, kuniks pole valmisolekut Eesti maksusüsteemi tervikuna üle vaadata. 2024. aasta riigieelarve kavand on ambitsioonitu dokument, millest nähtub, et valitsusel pole ühtegi prioriteeti. Seetõttu tuleb riigieelarve parlamendis põhjalikult ümber teha ning Keskerakonna fraktsioon ootab siin konstruktiivset arutelu ja opositsiooni ettepanekutega arvestamist. Meie seisame õiglase riigi, mitte jõukate heaolu eest!

Mihhail Kõlvart Keskerakonna esimees

Mihhail Kõlvart on kindel: Keskerakond peab seisma kohalike omavalitsuste eest! Foto: Svetlana Aleksejeva

Tanel Kiik Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Andres Kalvik süstis Raplamaa piirkonda uut energiat

Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkond on uue esimehe Andres Kalviku juhtimisel saanud uue hingamise – toimuvad ühisüritused, personaalsed kohtumised ja regulaarsed juhatuse koosolekud. Kesknädal uuris, mis Raplamaal toimub ja millised on tulevikuplaanid.

Olete Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni meedianõunik, Keskerakonna avalike suhete juht ja revisjonikomisjoni liige, Keskerakonna Raplamaa piirkonna juht. Kuidas jõuate kõike seda?

Teie lahkel loal ma täiendaks loetelu.

Olen lisaks kahe väga vahva lapse isa, väljaspool poliitikat tegutsen jalgpallikohtunikuna, tänavu suvel panustasin vabatahtlikuna mitme rahvusvahelise spordivõistluse korraldamisse ja olen 80+ korda verd andnud. Mulle meeldib ütlus: “Kes teeb, see jõuab!”. Tõsi, on perioode, kus kõik kuhjub, kuid õnneks on mul toetav pere ja abivalmid kolleegid, kelle peale saab kindel olla. Olen lähtunud põhimõttest, et tegemisi tuleb hoolikalt planeerida ja kokkulepetest kinni pidada.

Kui teid selle aasta mais Raplamaa piirkonna juhatuse esimeheks valiti, ütles Jüri Ratas, et teil on “poliitikas läbilöömise vajalikud eeldused olemas”. Mis eeldused need teie arvates on?

Pakun, et Jüri pidas eelkõige silmas minu tegemisi teljel, mille ühes otsas on Eesti Keskerakond ja teises otsas ajakirjandus. Hea sooritus selles töös nõuab kiiret ja täpset reageerimist ning vajadusel töötamist hilistel õhtutundidel. Isiklikult leian, et olen suutnud päris hästi Keskerakonna ja meie poliitikute tegemistele meediakajastust saada. Kõhutunde pealt julgen väita, et

Mihkel Undrest ja teda usaldav Saaremaa

Mihkel Undrest on Eesti Keskerakonna Saaremaa piirkonna juhatuse esimees. Saarel tunnevad teda vist kõik. Ja ta on just see mees, kellel õnnestus tõsta Keskerakond seal rohkem ausse.

pressiteadete ja arvamuslugude hulga poolest on Eesti rekord meie nimel. Ka Riigikogu liikmete meedias mainimiste edetabelis on Keskerakond tihtipeale esikolmikus esindatud kahe saadikuga.

Kõige selle eelduseks on loomulikult aktiivsed poliitikud, kes jõuliselt Keskerakonna väärtuste ja põhimõtete eest seisavad.

Suure känguruhüppe oleme sooritanud sotsiaalmeedias. Kui ma neli aastat tagasi tööle tulin, oli Keskerakonnal Facebookis 4500 jälgijat, tänaseks on see number tõusnud 10 600-ni.

Vahe Reformierakonna Facebookiga oli toona kordades, nüüd on see alla 3000 jälgija. Samuti on Keskerakond oma tegemistega jõudnud Instagrami ja X-i (Twitter). Kutsun kõiki huvilisi jälgijaks hakkama!

Tõepoolest, sotsiaalmeedia valdkonnas on Keskerakond astunud suure sammu edasi. Miks peate selle arendamist oluliseks?

Silmast-silma kohtumist ei asenda miski, kuid mitme enda valimisringkonda kuuluva inimesega jõuab poliitik iga päev rääkida? Sotsiaalmeedia annab võimaluse jõuda oma sõnumi ja tegevusega suure hulga inimesteni. Lisaks annab virtuaalne diskussioon võimaluse inimestega suhelda ja ühiskonnas toimuvat põhjalikumalt selgitada. Seda kasvõi südaööl. Pildigaleriid, videod, Storyd tõstavad poliitiku atraktiivsust. Loomulikult peab postitusi

tehes teksti ja pildivaliku hoolikalt läbi kaaluma, sest sellest sõltub poliitiku kuvand. Järjest rohkem eakaid kasutab sülearvutit ja nutiseadmeid. Hiljuti Hageri Hooldekodus käies kuulsin, et vaadatakse isegi Netflixi. Kust te pärit olete? Miks nõustusite partei Raplamaa organisatsiooni etteotsa astuma? Oli ju teada, et see oli kuidagi unarusse jäetud, ei olnud töövõimeline.

Olen sündinud ja üleskasvanud Paides, praegu elan Rae vallas. Kui erakonna endine esimees Jüri Ratas mulle selle ettepaneku tegi, jõudsime üheskoos kiiresti arusaamisele, et piirkonna juhtimine on minu arenguteel loogiline samm edasi. Mulle väljakutsed meeldivad ja võtan seda tööd tõsiselt. Üks asi on arvuti taga pressiteateid trükkida, hoopis teine teema on inimestega suhelda, üritusi korraldada ja erakonnasisest üksust juhtida. Olgu selgituseks ka öeldud, et piirkonna juhtimine lisateenistust ei too.

Mida tookord endale eesmärgiks seadsite ja kuidas panite elu seal käima?

Piirkonna aastakoosolekul ütlesin, et aktiivsuse taset on vaja tõsta ja siiamaani olen lubadust pidanud.

Käisime suvel telgiga Raplamaa suurimal üritusel “Rapla Melu”, kus saime uusi liikmeid, ohtralt uusi kontakte ja teenisime ka söögi-joo-

gi müügiga omatulu. Eriti teguderohke oli septembrikuu, kui võtsime osa Maailmakoristuspäevast, mille raames korrastasime Rapla kalmistut, ning Raplamaal toimus Riigikogu fraktsiooni väljasõit. Regulaarselt on toimunud juhatuse koosolekud ning lisaks olen korraldanud personaalseid kohtumisi Raplamaa tegusate inimestega ja kirjutanud arvamuslugusid ajalehte Raplamaa Sõnumid. Leian, et poliitikas tuleb aktiivsust näidata aastaringselt ja valimiste eel häälte püüdmise kõrval tuleb kohalikule kogukonnale ka omaltpoolt midagi tagasi anda. Julgen kinnitada, et Raplamaa piirkond on pärast Riigiko-

gu valimisi olnud selgelt kõige aktiivsem Keskerakonna piirkond.

Kas Raplamaa piirkondliku organisatsiooni read jäid pärast kongressi hõredamaks?

Intervjuu tegemise ajaks (25. septembriks) on pärast erakorralist kongressi liikmete hulgast välja astunud üks inimene. Eravestluste põhjal valdavad paljusid kahetised tunded, kuid olen neile rahustuseks öelnud, et laseme uuel juhil ja juhatusel end tõestada.

Millised on tulevikuplaanid?

Juhatuse koosolekutel on meie liikmed käinud välja erinevaid mõtteid, kuidas

Anneli Ott: loodan, et saame noormaalse töörütmi taastada võimalikult kiiresti

Eesti Keskerakonna koduleheküljel on organisatsiooni peasekretäri ülesandeid kirjeldatud üsna napilt: korraldab erakonna tööd ja juhib erakonna bürood. Mis aga selle taga on, rääkis Kesknädalale värskelt valitud erakonna peasekretär Anneli Ott.

„Esimene kuu peasekretärina on möödunud väga kiiresti ja tihedalt,“ tunnistas ta. „Uues ametis olek võtab natuke sisseelamise aega. Mul on väga hea meel, et meil on büroos inimesed, kes on nõus toetama ja aitama. Nagu igal uuel inimesel on oma nägemus ja

soovid, kuidas erakonna büroo tööd korraldada, nii on ka minul, kuid arvan, et selles osas ei pea väga kiirustama – otsuseid tuleb teha vastavalt võimalustele ja rahulikult.“

Töö tehnilist poolt kirjeldas Anneli Ott järgmiselt:

„Erakond on nagu iga teine MTÜ, millel on oma põhikiri, on vastu võetud erinevad reglemendid, mille alusel töötavad piirkonnad, juhatus. Ja ka erinevad kogud - et need oleksid aktiivsed, et nende koos olekud toimuksid, et kui Riigikogus on mõned teemad arutusel, millele on vaja erakonnaliikmete tagasisidet või arvamust, on oluline, et nende

kogude või piirkondade kaudu inimesed saaksid seda esitada. Peasekretäri ülesanded on ka jälgida, et info liiguks, et kõik oleks ette valmistatud büroo poolt, et erakonna esimehe töögraafik toimiks.

Varasemalt ma väga palju

Mihhail Kõlvartiga koostööd teinud ei ole, kuigi oleme küll erinevate teemade puhul suhelnud. Aga loomulikult pärast kongressi see kontakt on olnud väga tihe ja konstruktiivne.“

Kuid kõige tähtsam on Oti sõnul ikkagi see, et erakond jõuaks kõigi oma liikmeteni läbi piirkondade ning töö piirkondadega on kindlasti peasekretäri jaoks üks oluline prioriteet: „Aastakoosolekuid tehakse sel aastal

erinevalt tavapärasest oktoobri lõpuni ja see on ühelt poolt positiivne, et mul on võimalus kohe väga mitme piirkonnaga ja nende inimestega tutvuda ning ajagraafiku võimalusel koosolekutel ka osaleda.“

Erakonnaliikmetel on omad ootused nii piirkondade töö osas kui ka selles osas, et erakond läheks ühtse ja tugevana edasi, arvas peasekretär.

„Kongressi järel kahjuks peame tõdema, et sellist tahet nende liikmete poolt, kes ei saavutanud seda tulemust, mida kongressilt ootasid, väga palju näidatud ei ole, aga me peame tõdema, et sellise valiku tegid ju samuti erakonnaliikmed ja sellest tuleks ka lähtuda,“ nentis Ott. „Keskerakonda on tarvis Eesti poliitilisel maastikul kindlasti.

Teie tee Keskerakonnas polnud just sile… Astusin erakonda augustis 2007. aastal, mil mind valiti ka Saaremaa piirkonna aseesimeheks. Aga kui Saaremaa Keskerakonna pealik Kalle Laanet sai mais 2012 Edgar Savisaare käest umbusalduse ja lahkus erakonnast, pidas juhatus õigeks enamuses erakonnast lahkuda. Lahkusime, sest tolleaegne erakonna juhtkond ei leidnud kuidagi aega meile kohapeal asja selgitada. Ka siis oli olukord, kus Keskerakonna juhatuses olid eriarvamused, taheti ka juhi vahetust. Tookord oli Edgar Savisaar tugevam.

Raplamaal Keskerakonna nähtavust suurendada. Kindlasti tahame käesoleval aastal tähistada Keskerakonna sünnipäeva ja viia läbi traditsioonilise jõulukringli kampaania. Ideid on palju, kuid suuresti sõltub nende teostus sellest, kas erakonna uus juhatus suudab piirkondade tegevust rahaliselt toetada või mitte.

Kuidas näete Eesti Keskerakonna tulevikku?

Palju sõltub sellest, kuidas uuel juhtkonnal õnnestub erakond ühtseks löögirusikaks koondada ja kas meie sõnumid kõnetavad inimesi igas Eestimaa piirkonnas. Tegusid on vaja! KN

2017. aastal, kui Saaremaal ei suudetud panna kokku kohalike valimiste Keskerakonna nimekirja ja Keskerakond oli Saaremaa kaardi pealt praktiliselt ära pühitud, tulin Jüri Ratase palvel tagasi, tegime Aivar Aruga koos nimekirja, kandideerisi me ja saime Saaremaa vallavolikogus se ja ka koalitsiooni.

Miks astusite mõlemal korral just Keskerakonda?

Kui liitusin erakonnaga esmakord selt, oli küsimus liidris. Edgar Savisaar mulle liidrina väga sümpatiseeris, ka poliitika, mida Keskerakond ajas, oli mulle südamelähedane. Mulle tundus, et see on erakond, kuhu ma tahaks kuuluda.

2017. aastal valiti teid Keskerakonna Saaremaa piirkonna juhiks ja ütlesite siis, et eesmärk on tuua uusi liikmeid ja seniseid liikmeid Saaremaal motiveerida. Kas saite hakkama?

Aga see on võimalik ainult siis, kui me pingutame ühtsete eesmärkide nimel. Loodan väga, et iga päevaga selle mõistmine saab kõikide nende inimeste jaoks järjest selgemaks ja me saame noormaalse töörütmi taastada võimalikult kiiresti. Sest mida kauem pinge erakonna sees on, seda parem on kõigile teistele, aga mitte Keskerakonnale. Peame arvestama, et tulemas on Europarlamendi valimised, siis hakkame valmistuma kohalike omavalitsuste valimisteks ja siinkohal on ühtsete sõnumite, ühtsete eesmärkide teadmine kõige olulisem. Vastasel juhul me ei ole võimelised oma valijate huvisid esindama sellel määral, milleks potentsiaal erakonna sees tegelikult olemas on.“ KN

Kindlasti saime. Selle ajaga tuli piirkonna organisatsiooni üle 60 inimese, nende seas ka vanad tegijad. Viimastel kohalikel valimis tel saime veel rohkem hääli ja ka volikokku ühe koha juurde. Muidu gi mängis rolli ka see, et meil on palju tuttavaid, sõpru – ikkagi eluaeg Saaremaal elatud, kõik tunnevad, paljud tahtsid kaasa lüüa ja kindlasti ei teinud ma seda üksi. Ikka kõik koos.

Mida on veel vaja, et üks piirkondlik organisatsioon edukaks osutuks? On teil mingi retsept?

Retsept on üks. Inimesi peab märkama ja inimesed meie ümber peavad meid usaldama ja uskuma. Tasub vaid ükskord neid petta ja usaldus kaob. Seda tagasi võita on praktiliselt võimatu. Kedagi ei tohi reeta, on vaja võidelda iga inimese eest valikuid tegemata. Reetmine on kõige hullem.

Kas pärast Eesti Keskerakonna hiljutist kongressi on ka teil lahkujaid?

Sain teada, et 21. septembril üks inimene lahkus. See oli, ma arvan, rohkem maailmavaateline lahkumine. Kui üldse lahkujatest rääkida, siis arvan, et mõnest lahkujast erakond võidab, teistest tunneme puudust, aga nendel on õigus valida oma tee. Soovin nendele sel teel edu. Aga lahkujad on millegipärast läinud ajal, kui erakonnal on nende abi vaja, järelikult välja öeldud põhjused ei ole päris usutavad.

Mihkel Undrest.

Foto: arhiiv

Inimesed, kes sellisel ajal erakonnast lahkuvad ... Mul ei ole õigust kedagi hukka mõista, aga ma kindlasti ei kiida seda heaks. Küllap lahkuvad ikkagi need, kes on kogu aeg, iga hinnaga kinni hoidnud oma kohast kõrgel positsioonil ja kartes seda kaotada, hüppavad teise mätta peale uskudes, et seal on parem. Need, kes on kõvasti erakonnaga seotud, tööd teinud ja kellele see erakond on kallis, ei tohiks lahkuda.

Milliseid muutusi ootate piirkonnas ja Keskerakonnas tervi-

Mihhail Kõlvarti ja Lauri Laatsi kohtumine Saaremaa keskerakondlastega.

kuna, kui nüüd on parteil uus esimees, uus juhatus, kuhu, muide, kuulute ka teie?

Iga piirkond on oma piirkonnajuhi nägu, mina oma nägu muuta ei plaani ega näe vajadust ka piirkonnas midagi muuta. Kui on vaja midagi muuta, arutame seda Saaremaa rahvaga ja teeme nii, nagu meile kõigile parem. Erakonnas ootan seda, mida Keskerakonna esimees lubas: rohkem läbipaistvust, ausust, rohkem oma liikmete ja valijate eest seismist, oma valimislubaduste täitmist – olgu neid siis vähem, aga neid tuleb täita. Ma näen, et erakonna uus esimees suudab. Juhatuse liikmena järgin kõike seda, mida eelpool mainisin.

Kuidas iseloomustaksite Eesti poliitilisel maastikul Keskerakonda?

Seda erakonda Eesti poliitilisel maastikul on väga vaja. Keskerakond on alati liitnud rahvaid olenemata sellest, mis rahvusest keegi on, on liitnud inimesi vaadete poolest. Ja nüüd me ei tohiks omavahel Keskerakonnas olla nagu vaenlased. Peaksime omavahel rohkem koostööd tegema ja muutuma sama tugevaks ja veel tugevamaks, kui oleme olnud. Elagu Keskerakond! KN

Andres Kalvik koos Raplamaa piirkonna liikmetega tänavu suvel «Rapla Melu» festivalil. Foto: Keskerakond

Erki Savisaar: mobiilse hääletuse usaldusväärsus ja turvalisus sõltub tehnilistest lahendustest

Valitsus plaanib juba järgmistel valimistel lubada nutiseadmetega hääletamist. Kas saab hinnata, kui turvalised ja riskivabad need mobiilvalimised ehk m-valimised on? Sellest räägib intervjuus Keskerakonna liige ja ITspetsialist Erki Savisaar.

Valitsus teatas, et juba järgmistel valimistel lubatakse hääletada ka nutiseadmetega, senini seda teha ei saa. Mida see tähendab puhtpraktilises mõttes, kuidas see saab toimida tehniliselt hääletaja jaoks?

Konkreetset tehnilist lahendust ma ei ole veel näinud, samuti ei ole näinud tehnilist kirjeldust selle lahenduse kohta, mis seal täpselt tehakse. Erinevatele platvormidele laienemine on loomulik osa tarkvara arendusest ja moderniseerimisest. Kui jäädakse kinni ainult PC tüüpi arvutitesse, siis varsti võime e-valimised maha kanda, sest PC tüüpi seadmete osakaal tarbimises väheneb.

Kas see, et mobiilhääletamist seni ei olnud, on tingitud tehnoloogilistest või muudest põhjustest?

See, et nutiseade on seotud ühe isikuga, on positiivne. Tõesti, mobiilsed seadmed on enamasti isiklikud, kuid arvuteid jagatakse.

Ma arvan, et see on olnud peamiselt mõtlemises kinni. Tänane seadus ei keela ju mobiiliga hääletamist. Tegemist on olnud minu teada Vabariigi valimiskomisjoni otsusega, et turvakaalutlustel mobiilide peale hääletamine lihtsalt ei laiene. See on pigem ideoloogiline tõke, mitte tehniline probleem. Valimiskomisjonil oli veendumus, et nad ei suuda mobiilseid valimisi piisavalt turvalisteks teha.

Kas Teie arvates on mobiilsed valimised tõesti turvalised ja riskivabad?

Lõpuks sõltub kõik tehnilisest lahendusest. Laias plaanis ei ole suurt vahet, kas hääletatakse mingisuguse PC tüüpi arvutiga või mobiilse seadmega. Erinevus on selles, milliseid võimalusi rakenduse levitamiseks ja kasutaja tuvastamiseks saab kasutada. Näiteks kui me räägime PC tüüpi arvutitest, millega alustati, seal saab kasutada kasutaja tuvastamiseks ID-kaarti. Mobiilsele seadmetele tihtipeale ID-kaardi lugejat külge panna ei saa, mis tähendab, et tuleb kasutada mingisuguseid teisi meetodeid kasutaja tuvastamiseks.

Mis probleem saaks olla peaprobleemiks mobiilsete valimiste juures?

Läbiv probleem e-valimistega üldse, millele on ka palju tähelepanu juhitud, on see, et tegelikult ei veenduta, kas valija on see, kes ta väidab ennast olevat. Valimisjaoskondades on kontroll märksa suurem, kui lihtsalt dokumendi näitamine või PINi

sisestamine – püütakse ikkagi veenduda, kas dokumendi esitaja on ka selle dokumendi omanik ning seejärel juba liigutakse edasi. Seda kontrolli mingil põhjusel meie e-valimistesse ei ole pandud, kuigi sellest on tõesti palju juttu olnud. Tegemist ei ole ju raketiteadusega. Kui me vaatame teisi elektroonilisi lahendusi, mis meil riigis toimivad, näiteks e-Notarit, seal on see küsimus lahendatud. E-Notarisse saab sisse logida samuti oma elektroonilise identiteediga, aga seejärel küsitakse ka pilti sinu dokumendist, ehk sa pead oma arvuti kaameraga pildistama oma dokumendi ning samuti tuleb teha foto endast. Selle taga on kratt ehk tarkvara, mis kontrollib, kas pildid kaamerast, dokumendilt ja Rahvastikuregistrist on ühtivad.

Ehk kas arvuti taga ikkagi istub isik, kes ainu isikuliselt peaks neid PIN koode teadma. Kui jah, liigutakse edasi. Minu hinnangul selleks, et elektrooniliste valimiste turvalisust ja usutavust tõsta, peaksid kõik need sammud olema ka e-valimistel, sealhulgas ka mobiilsete valimiste orgaaniline osa.

Kuigi sellistes keskkondades nagu e-Maksuamet või e-pangad on sissepääs võimalik kas Smart-ID või Mobiil-ID põhjal ning näopilte ei nõuta.

Ei nõuta jah, aga nendes keskkondades ei ole riskid nii suured, näiteks pangaülekanded on jälgitavad ja mingis mahus isegi tagasi keeratavad.

Valimiste salajasuse printsiibist tulenevalt valimistel sellist jälitamist teha ei saa. Seost, kes kuidas hääletas ei tohi jälgida. Seetõttu tulebki kasutada teistsuguseid meetodeid, et usutavust ja turvalisust säilida.

Lõppkokkuvõtteks jääb küsimus: kui meil elektroonilistel valimistel inimesele näkku ei vaadata, miks siis seda valimisjaoskondades tehakse?

Miks me ei luba minna maskis kohale, visata mingi dokument ja siis hääletada. Milleks on seal vaja täiendavat kontrolli? Me kõik mõistame, et on põhjused, miks seda tehakse ja ega ma ei mõista, miks neid samu põhimõtteid ei soovita järgida ka elektroonilistel valimistel.

Tõsi, e-valimiste kohta tihti öeldakse, et keegi ei saa kontrollida, kes hääletab vanaema ID-kaardiga, kas vanaema ise või tema pojapoeg.

Keskhommik

• Saade aktuaalsetel ühiskondlikel teemadel

• Igal kolmapäeval 10:05

• Saatejuhid – Janek Mäggi ja Heimar Lenk

Tallinn: 103,1 MHz

Tamsalu: 96,1 MHz

Pärnu: 88,6 MHz

Tartu: 92,1 MHz

Loeme

ja kuulame „Raadio 7”!

On ülimalt meeldiv, et Kesknädal hakkab taas paberi peal ilmuma. Et 1999. aasta augustis sündinud ajaleht saab jätkata oma kuulsusrikast ajalugu. Et keskmõte taas trükki jõuab.

Nutiseadmega hääletamine: juba 2024. aastal

Ettevõtlusminister Tiit Riisalo: “Tänapäeval käib see valdavalt läbi nutiseadmete palju rohkem kui läbi arvutite. Ja siis on loomulikult mõttekas teha valimised ka seal kättesaadavaks ja sellel on omaette nimetus “m-valimised”.

Riigi Infosüsteemi Amet ja AS Cybernetica on valmistanud ette m-valimiste rakendamise prototüübi. Selle prototüübiga on testitud nii hääle andmist, edastamist kui ka vastuvõtmist ja see töötab nii Androidi kui Apple’i nutitelefonis. Nii et tehniline baas prototüübi näol on meil olemas.”

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe: “Mobiiliga hääletamisel toimub see kõik Apple’i või Google’i äpipoe kaudu. Risk puudutab seda, kuidas valija saab kontrollida, et allalaetud valijarakendus on täpselt sama, mis valimiste korraldaja poolt üles laaditi... Selleks, et rakendus avaldada või et avaldada uuendatud rakendus, peab see kõigepealt

Just. Ja neid riske saaks sellesama lihtsa tuvastusega minimeerida, mida näiteks e-Notari keskkond kasutab. Teiseks, igasuguste vaidluste lahendamisel, ükskõik, kas neid lahendab siis

Vabariigi valimiskomisjon või riigikohus või mis see pädev asutus on, ka nemad saaksid seda infot inimestena kontrollida. Kas näiteks tõesti hooldekodu puhul on see inimene arvuti taga olnud, kas ikka hooldust vajavad inimesed on iseseisvalt hääletanud?

See asi annaks järelevalve organitele valikuid juurde ning vähendaks riski, et keegi kasutab elektroonilist identiteeti selle omaniku teadmata.

Loomulikult ei ole ükski selline meede võluvits, mis lahendab kõik probleemid. Aga küberturvalisus on nagu sibul, see on kihiline. Mida rohkem kihte, seda

keerulisem on seda süsteemi lubamatult manipuleerida.

Omaette küsimus puudutab juba mainitud salajasuse ehk hääletamise anonüümsuse printsiipi.

Üht arvutit saab kasutada palju inimesi, mobiiltelefon on aga seotud konkreetse isikuga. Kas see ähvardab salajasuse printsiipi?

See, et nutiseade on seotud ühe isikuga, on pigem positiivne. Tõesti, inimestel mobiilsed seadmed on enamasti enda isiklikud, kuid arvuteid jagatakse. Mida aeg edasi, seda rohkem jagatakse. PC tüüpi arvuteid ei omata enam niipalju kui 10-15 aastat tagasi.

Kui meil elektroonilistel valimistel inimesele näkku ei vaadata, miks siis seda valimisjaoskondades tehakse?

deid tagada. Mobiilse seadme operatsioonisüsteem on olemuselt veidi teistsugune, kui need varasemad, mille peal valimisrakendus on töötatud. Samuti tekib hääletamise kontrolli küsimus, mida on ka viimastel valimistel rakendatud. Hääletamise kontrollimiseks peab inimesel olema veel teine seade, millega saab kontrollida, kas sinu hääl jõudis nii öelda tervelt kohale. Sisuliselt on inimesel kahte seadet vaja.

Eriti räägitakse sellest, et kui hääletatakse nutiseadmega, siis meie peame toetuma välismaalt juhitud Google’i ja Apple’i rakendusepoodidele. Kas see on probleem?

Küsimus on pigem selles, kuidas uuel platvormil –mobiilsel seadmel kõiki neid turvanõu-

Sõltub rakenduse arhitektuurist, kas seda tehakse äpina või tavalise veebirakendusena. Kui me vaatame tänast valimisrakendust, see on tõesti äpina tehtud. Eks loojad on arvestanud, et see on turvalisem lähenemine, kui mingisuguse veebiportaali tegemine.

Mina arvan, et seda debatti tasub pidada, kas me peame mingisuguse äpi

kusagile ülesse panema või saab seda teha ka teisiti, tagades need samad turvalisuse nõuded. Kui võtame e-Notari rakenduse, siis see on veebirakendus, pole eraldi äpp, mille sa pead endale alla tõmbama ja käivitama. Tehniliselt on võimalik nii ja teisiti.

Meil võiks olla vähemalt kaks sõltumatut keskust, kus loetakse täpselt samu hääli.

On Teil veel nõuandeid, kuidas tõsta e-valimiste usaldusväärsust?

E-valimiste parendamiseks ja turvalisuse tõstmiseks on mitmeid võimalusi. Üks nendest oleks näiteks nn näotuvastus, mida eelnevalt kirjeldasin. Teiseks olen rääkinud nö topeltserveritest. Täna neid valimiskeskusi, kus elektroonilisi hääli loetakse, on ainult üks, see ongi Vabariigi valimiskomisjon. Minu nägemuses võiks olla vähemalt kaks sõltumatut keskust, kus loetakse täpselt samu

hääli. Elektrooniline hääl läheb mõlemasse valimisjaoskonda –elektrooniliselt siin pole mingit probleemi saata sama asja kahte kohta. Mõlemad valimisjaoskonnad loevad hääli iseseisvalt. Kui häältega vahepeal manipuleeritud ei ole, siis annavad nad täpselt sama tulemuse. Minu nägemuses see teine sõltumatu organisatsioon, mis häälte lugemisega tegeleks, võiks olla moodustatud ülikoolide baasil. Neil on teadmised selle jaoks olemas. Lisaks sellele on neil kindlasti mingisuguseid häid ettepanekuid, kuidas seda süsteemi veelgi paremaks muuta.

Meil on tihti juttu sellest, et Lääne demokraatia jaoks eriliseks ohuks on Vene ja Hiina riigihäkkerid, kes püüavad

valimisi manipuleerida erinevatel tasemetel. Eriti Hiina, kus toodetakse nutiseadmed, nt Huawei. Kas on tõenäoline, et mobiilne hääletamine saab olla piiratud ka selles aspektis? Et teatud brändi nutiseadmetega hääletada lihtsalt ei saa?

Tehniliselt on kõike võimalik teha, siin ma takistusi ei näe. Küsimus on selle asja mõistlikkuses ja, taaskord, riski tõenäosuses. Erinevaid ründevektoreid on palju, viis või kuus aastat tagasi sai neid kaardistatud, võimalikud ründed vaenulike riikide poolt olid ka selles analüüsis olemas. Selle riskiga tuleb tegeleda, jälgida seda olukorda. Teiselt poolt vaadates, ükskõik mis tootjale on paras väljakutse sellise pisikese riigi äpi vastu rünnakuid suunata, aga see ei ole võimatu. Tasub sellele riskile otsa vaadata. Võib-olla see oligi üks neist põhjustest, miks seni Vabariigi valimiskomisjon ei ole soovinud nende mobiilsete platvormide peale minna.

läbima poe kontrolli, mis olenevalt kontrolli ulatusest võtab aega. Sellisel juhul valimiste korraldaja ei saa nii operatiivselt tegutseda, kui võiks olla vajalik. See põhiline lahendus ongi, et hoida tihedat sidet veebipoe ja meie kui valimisrakenduse avaldaja vahel.”

Praegu läheb elektroonilisel hääletamisel vaja kas ID-kaarti või MobiilID-d. Järgmise aasta europarlamendi valimistel peaks inimesed saama end tuvastada Smart-ID-ga. Tiit Riisalo sõnul pole tegu tehnilise küsimusega ning erasektori osutatav teenus on riiklike teenustega sama turvaline. “Ja mõistlik on anda sellele sama õigusjõud. Me kindlasti saame selle lahendada ära e-valimiste kontekstis. Aga tegelikult oleks mõistlikum kaaluda, kas me selle protsessi käigus saame Smart-ID-le anda ka laiema õigusliku kaalu kõikides protsessides. ERR-i materjalide põhjal

On mulje, et mobiilsete valimiste võimalusega püüab valitsus meelitada valimistele ka nooremaid, kes kasutavadki valdavalt nutiseadmeid. Kas siin võib näha tänase koalitsiooni kõrgendatud poliitilist huvi? Poliitiline mõõde on kindlasti sealjuures olemas, aga ma ei usu, et elektroonilised valimised üleüldse ja sinna juurde ka mobiilsed valimised kuidagi uusi valijaid meelitavad või inimesi aktiivsemalt valima tõmbavad. Inimesed, kes ikkagi soovivad oma kodanikukohust täita, lähevad valimistele nii või teisiti. Vaevalt see soov jääb ära puhtalt sellepärast, et „ilma mobiilita ma ei saa üldse valida, noh ei lähe“. Aga loomulikult annavad mobiilsed valimised paindlikkust juurde. Inimesed liiguvad, reisides telefon on ikka kaasas ja saab sellega oma kodanikukohuse mugavalt ära täita. Mugavus on teatud mõttes ikkagi oluline nende teenuste kasutamise juures. KN

Rõõmu lisab veelgi, et Keskerakonna maailmavaade nüüd ka raadioeetris levib. Suve lõpus alustas „Raadio  7” saatesarja „Keskhommik”, milles leiavad käsitlemist ühiskonna elu päevateemad. Nagu näiteks valus hinnatõus ja rahva elatustaseme langus, valitsuserakondade tegevus, välispoliitika ja kõik muu, mis inimest huvitada võib. Sõna saavad tuntud poliitikud ja avaliku elu tegelased, aga ka poliitikahuvilised, kel soovi Eesti elus kaasa rääkida. Juba on esinenud Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Keskerakonna peasekretär Anneli Ott, aseesimees Lauri Laats, mitmed riigikogu liikmed ja arvamusliidrid. Keskhommiku idee pakkus välja meediaekspert Janek Mäggi. Tema on põhiline külaliste intervjueerija vestlusteemade ülal hoidja. Esimestes saadetes lõi kaasa staažikas raadiohääl Heimar Lenk. Kindlasti jätkub kahe saatejuhi koostöö ka tulevikus. „Raadio 7” on juba kolmkümmend aastat pakkunud kuulajaile huvitavaid mõttevahetusi elu enda teemadel. Raadio levitab jumalasõna ja annab laia teavet Eesti kirikute ja koguduste tegevuse kohta. Saadetes on esikohal inimese hinge- ja vaimuelu, moraali ning üksteise mõistmise teemad. Aastatega on raadiojaamal kujunenud välja suur kuulajaskond, mille moodustavad keskmisest aktiivsemad ning igapäeva probleemides kaasa mõtlevad kaasteelised. Saade „Keskhommik” käib eetris igal kolmapäeval 10.05. Toimetajad levitavad saadet laialt ka internetis ning Keskerakonna ühismeedias. „Raadio 7” töötab järgmistel sagedustel: Tallinn: 103,1 MHz, Tamsalu: 96,1 MHz, Pärnu: 88,6 MHz ja Tartu: 92,1 MHz. Heimar Lenk

Keskerakonna fraktsiooni liikmed Andre Hanimägi ja Vadim Belobrovtsev “Keskhommiku” stuudios.

Vabariigi Valimiskomisjoni Elektroonilise Hääletamise Komisjoni poolt häälte salajasuse tagamiseks hävitatud kõvaketaste jäänused. Foto: Irve / Wikimedia Commons (CC BY-SA 3.0)

IT-spetsialist Erki Savisaar on kindel: mobiiliga hääletamine on vaja ning vaja on ka uusi turvameetmeid.

Foto: Kesknädal

„Kesknädalat”

Head kolleegid ja erakonnakaaslased!

Keskerakond on teatavasti Eesti suurim erakond, nii et pole ime, et mõned meist omavahel tuttavad ei ole. Asume nüüd seda viga parandama ja siinsamas Kesknädala veergudel soovime õnne kõigile erakonnakaaslastele, kes oktoobris juubelit tähistavad!

Tamaara Puidak (Tartu) saab oktoobris 95-aastaseks 90

90-aastaseks saavad:

Valdemar Sahareus (Lasnamäe)

Milvi Bauer (Pirita)

Vilma Kallas (Lääne-Virumaa)

Edith Põrk (Läänemaa)

Elsa-Johanna Anier (Harjumaa) 85

85-aastaseks saavad:

Jevgenia Raud (Lasnamäe)

Anna Herkül (Kohtla-Järve)

Laine Paks (Tartumaa)

Ants Aare (Järvamaa)

Aksel Märtson (Jõgevamaa)

Eerik Kamberg (Võrumaa)

Rein Simson (Viljandi maakond)

Ilme Jakobson (Saaremaa)

Õie Avila (Lääne-Virumaa)

Tamara Kurtenkova (Nõmme)

Ivo Kuusk (Pärnumaa)

Nadežda Maršalova (Harjumaa)

Malle Vest (Järvamaa)

Peeter Mardna (Nõmme)

Taimi Voog (Võrumaa)

Irina Kondõreva (Lääne-Virumaa)

Helmi Lõokene (Jõgevamaa)

Zinaida Teppo (Võrumaa)

80-aastaseks saavad:

Mati Soovik (Jõgevamaa)

Merike Ojala (Ida-Virumaa)

Eino Viikoja (Lääne-Virumaa)

Nikolai Bajuškin (Lasnamäe)

Anna Kulikova (Lääne-Virumaa)

Viive Laud (Lasnamäe)

Tiiu Rajala (Kesklinn)

Mati Lall (Jõgevamaa)

Valli Veski (Viljandimaa)

Ants Laos (Harjumaa)

Alvina Astašina (Võrumaa)

Aime Luik (Jõgevamaa)

Ago Pääso (Põlvamaa)

75-aastaseks saavad:

Sirje Pärn (Tartumaa)

Olga Bizjakina (Raplamaa)

Annika Puusep (Pärnumaa)

Valentina Ljalko (Lasnamäe)

Svetlana Moora (Tartumaa)

Lauri Nebel (Nõmme)

Irina Tokman (Kohtla-Järve)

Nadja Armus (Tartu)

Eha Hannula (Tartu)

Paul Pigul (Läänemaa)

Enn Koha (Tartumaa)

Ellen Kaur (Lasnamäe)

Luule Brinkmann (Pirita)

Mari-ann Tääger (Põhja-Tallinn)

Alla Batenko ( Kristiine)

Hilsi Mõttus (Tartumaa)

70-aastaseks saavad:

Mart Kimmel (Järvamaa)

Helenor Moris (Lasnamäe)

Lembit Jõgi (Lääne-Virumaa)

Enn Rohula (Kristiine)

Aksel Talts (Viljandimaa)

Raivo Kukk (Valgamaa)

Viktor Mossin ( Lääne-Virumaa)

Liia Kiisel (Jõgevamaa)

Valentin Šamanin (Lasnamäe)

Sergei Sokolov (Põhja-Tallinn)

Natalja Sokolova (Mustamäe)

Luule Soöt (Järvamaa)

Svetlana Butina (Mustamäe)

Tiiu Saunurm (Pärnumaa)

Made Leemets (Viljandimaa)

Gennadi Torgašov ( Harjumaa)

Rudolf Bauman (Lasnamäe) 60

60-aastaseks saavad:

Heli Paasik (Tartu)

Tarmo Lehtmets (Viljandimaa)

Endel Rehema (Jõgevamaa)

Allar Abel (Võrumaa)

Kuno Rääsk (Tartumaa)

Robert Rohtla (Harjumaa)

Aigi Mõistus (Võrumaa)

Raivo Joost (Jõgevamaa)

Jelena Pälling (Nõmme)

Ülle Sihver (Tartu)

Nelli Naison (Läänemaa)

Leonid Sauh (Lasnamäe)

Olga Issajeva (Põhja-Tallinn)

Ene-Margit Oimet (Võrumaa)

Mihhail Pärli (Harjumaa)

Ljudmila Tankovskaja (Narva)

Andres Guff (Pärnumaa)

Kaljo Turu (Lääne-Virumaa)

Jevgeni Severikov (Jõgevamaa)

Imbi Pukko (Mustamäe)

Tiit Kuljus (Tartu)

50-aastaseks saavad:

Stanislav Julle (Mustamäe)

Liina Kaev (Haabersti)

Irina Luige (Lasnamäe)

Sergei Zahharov (Lasnamäe)

Alar Matsi (Lääne-Virumaa)

Eha Räbus (Viljandimaa)

Tatjana Pitertseva (Viljandimaa)

Eveli Luha (Võrumaa)

Signe Aid (Põlvamaa)

Olga Širokihh (Narva)

Alla Jagutkina (Narva)

Aleksander Vassiliev (Mustamäe)

Elina Kaik (Mustamäe)

Laura Jaaniste (Pirita)

Larissa Lvova (Lääne-Virumaa)

Aleksander Tint (Ida-Virumaa)

Janika Titson (Raplamaa)

Katrin Jõks (Põlvamaa)