Ristikhein kevad 2018

Ristikheinaleht Nr 1 (143), kevad 2018

 PANDAD PAJATAVAD  UUS: VASTUSED 3 KÜSIMUSELE  ENDISE PEAGAIDI MÕTISKLUSED  MIDA TEGI KIRKE UNGARIS?  PIDULIK: PEAGAIDI VASTUVÕTT  KUIDAS MEELITADA VÄLJA NAERATUS?

2 SÜNDMUSED Koolituskokkuvõtete selgitused.

Asjaosalised on valmis.

Aastakoosolek ja nõupäevad Keilas 10.-11. märtsil said gaidid üle Eesti kokku Keila teraapiakeskuses, et arutleda tähtsatel teemadel.

Seekord olid nõupäevade teemadeks südamematk, mis toimub augustikuus, kodukorra muudatused ning tunnustuskord, räägiti ka uuendatud koolitussüsteemist. utvustati aastakoosolekul valitavaid juhatuse liikmete kohti.

Teemaks tuli ka väga tähtsaid asju, sealhulgas EGL-i slogani valimine, mille arutelu kestis kaks ja pool tundi ja tulemust siiski ei olnud. Ideid oli küllaga, kuid otsust ei langetatud.

Päev peale nõupäevi oli aastakoosolek. Reelika jagas kõigile välja mandaadid, mille alusel siis hääletati. Vaadati tagasi aastale 2017, kuulati aastaaruandeid ja kinnitati need. Arutati ka nõupäevadel üles kerkinud küsimusi. Pärastlõunal räägiti 2018. aasta tegevuskavast. Võeti kinnitamisele liikmemaks, mis ei ole muutunud võrreldes eelmiste aastatega. Kinnitati aasta eelarve, tegevuskava ning valiti juhatuse koosseisu liikmeid.

Peagaidina jätkab Merili Laul. Valiti uus kommunikat-

T

sioonijuht, kelleks eelnevalt oli Liina Sõrmus ja nüüd valiti Kaire Jürgenson. Koolitusjuhi koha, millel oli eelnevalt Trine Tamm, võttis üle Elise Taal. Liikmeskonna koordinaatoriks sai Kirke Kalamats, varasemalt oli selleks Reelika Ruubel. Revisjonikomisjonis jätkab Urve Luht oma ülesannete täitmist. Elo Sagor jätkab EGL-i ja ESÜ SA juhatuses ning EGL-i ja ESÜ SA nõukokku valiti Ivo Koronen. Arutati vanemgaidide programmi ja koolituskava ning võeti need vastu. EGL-i kodukorra lisade muutmisest tehti juttu ning need kinnitati.

Aastakoosoleku lõpus tänati nii endisi kui ka uusi juhatuse liikmeid. Üritus sai lõpu suure ühispildiga, mille tegemiseks pidime kõvasti pingutama – pere on ju nii suur ja pilt ometi nii väike, et Kaire pidi lausa trepil kõõluma! vgd Raul Pastak

Tähtis hetk. Tere tulemast Elise!

Tere tulemast Kirke!

Aitäh Reelika.

Aitäh Liina.

Fotod: Kaire Jürgenson

SÜNDMUSED 3

Häib lambaid mahub palju ühte lauta.

4 SÜNDMUSED

Teeme head!

Enne Heade Mõtete Päeva oli kõigil üksustel võimalus juba ette teha mõned heateod, millel oleks positiivne mõju. Siin mõned näited gaidide südamlikest tegemistest.

Üks heategu päevas – panen kõik naeratama! una meie, Noarootsi gaidid ei saanud minna selle aasta Heade Mõtete Laagrisse, tuli Sandral m õ t e teha pisikesi lipikuid, kuhu kirjutada ilusaid lauseid inimestele. Po-

K

laarrebastele meeldis see mõte väga ning tegime koos usinasti tööd, et siis reedel, 23. veebruaril, kui kool tähistab EV sünnipäeva, jagada neid inimestele koolipeal, et vastutasuks üks kaunis

naeratus saada.

Lipikuid jagasime nii paljudele, kui neid jätkus. Kõigil läksid silmad kohe särama, kui lugesid paberil olevat teksti.

Seda oli meeletult hea vaadata ning oleme kõik nõus, et oleks tore järgmine aastagi midagi sellist teha. gdj Eli Mitman

Naerata ja maailm naeratab sulle vastu!

SÜNDMUSED 5

Toidupanka toetades oidupank on loodud, et päästa "parim enne" ja "kõlblik kuni" tähtajaga toitu, mis kauplustes üle jääb, jagades seda puudustkannatavatele peredele ja üksikisikutele.

Kaks korda aastas on igal inimesel võimalus ise toidupanga tegevust toetada, kas siis ostes kampaania ajal toidukaupa või olla kampaania Fotod: erakogu

T

vabatahtlik. Mina tavaliselt teen mõlemat: ostan midagi ning kulutan kolm tundi oma isiklikku aega, et jagada flaiereid, infot kampaania kohta ning võtta vastu annetatud kaupa. Pildil olen koos oma töökaaslasega. Üleannetus... TÜ Kliinikumi Lastefond on leidnud kampaaniale vallatu pealkirja... Mul on võimalus, ma tahan ja aitan... gdr Raine Lahtvee

Kellele sellerit?

Toidupangas Kuristiku gaidid ja Pandad ühendasid jõud ka veebruaris, et minna appi Mustamäe Toidupanka abivajajatele toitu jagama.

Valmis andma Süsteemi seletamine

Raine Toidupanka reklaamimas.

Loomadele toitu Kuristiku üksus läks talvel metsa loomadele appi ja viis neile kaasa mõnusat närimist.

Snäkibaar on avatud, head isu!

6 SÜNDMUSED

Kas Südamematka salajane promo? parem on ja kelle kelk ikka see kõige väledam on. Ei teagi, kellel õigus oli või kes võitis, aga tean, et kõigil oli lõbus!

Laupäev, gaidid olid juba mäenõlval, kui päike alles ärkas!

Talvised rõõmud, gaidluse võlud!

Mida teevad gaidid, kui ilm on ilus ja meel on hea? Naudivad talverõõme! Sel aastal tegime seda 19.–21. jaanuaril juba tuttavaks saanud Käärikul, nautides nii õue- kui ka saunamõnusid.

Reede õhtu, gaidid olid elevil!

Kas särk on püksis ikka?

Esimesed kohalejõudjad haarasid suusad, lumelauad, kelgud ja uisud juba reede õhtul ning tegid võidu suusamäe või uisuplatsini. Käis tihe rebimine, milline mägi ikka kõige

Laupäeval startisime vara ning need, kellel hommikusöök ruttu-ruttu söödud, said esimesi päikesekiiri nautida juba mäenõlval. Olgugi et oli külm ja Eestis talispordihuvilisi nii palju, et ülerahvastatud mägedel tuleb ette ka üsna pikki ootamise perioode, on gaidid heatujulised ja naudivad ka seda, eriti veel sellepärast, et paljud meist pesitsevad ju igapäevaselt linnamelu keskel ning üks, kaks või koguni kolm hetke lihtsalt endale võtta, olgugi et lihtsalt oodates, on värskes õhus ja meeldivas seltskonnas alati teretulnud.

Kuna päevakava oli üsna vaba, et igaüks saaks teha täpipealt seda, mis talle endale kõige meelepärasem, nägime üksteist üsna harva, kuid olgem ausad, lõunasöögil põrkasime ikka kokku. Kõige värskemad muljed said söögilaua ääres jagatud ning minu kõige-kõige lemmikum oli näha kõigi rõõmust või siis külmast õhetavaid põski ja punast ninaotsa.

Peale lõunasööki tegi igaüks jälle seda, mida hing ihal-

SÜNDMUSED 7

Vhuuushh.

Käis tihe rebimine, milline mägi ikka kõige parem on ja kelle kelk ikka see kõige väledam on. das, olgu see siis murdmaasuusatamine, lumelauasõit, maailma pikim kelguliug või mõne lemmikraamatu lugemine suusakeskuses.

Kui ka õhtusöök söödud, suundusime suurema seltskonnaga saunamajja, et arutada selle aasta suvel toimuva Südamematka marsruuti ja korraldust.

Suures saunasoojuse ootuses tulid parimad ideed, said visatud parimad naljad ning joonistatud kauneimad skeemid.

Muidugi said söödud ka kõige maitsvamad snäkid ja kuulatud kõige parem muusika. Või siis vähemalt kellegi lemmikmuusika. Või siis keskpärane muusika. Igal juhul sai see kuulatud. Kuna seltskond aina vahetus, tuli aina uusi ja uusi ideid ja arvamusi, seni kuni toas oli ruumi vähe ja koosolek oli nii pikale veninud, et kõige pisemad jäid mahlatopsi

Koosolek oli nii pikale veninud, et kõige pisemad jäid mahlatopsi kõrvale magama.

kõrvale magama. See oli juba ilmselge näitaja, et on aeg sauna minna ja tegutsemist täis päeva väsimus maha pesta.

Peale kuuma sauna jõudsid visamad teha veel mõned ringid uisuplatsil ja juba oligi aeg magama heita.

Pühapäev, gaidid on puhanud ja täis hakkamist!

Peale hommikusööki sai teha veel mõned suusatiirud kaunis Lõuna-Eesti looduses ja siis oli aeg kõik oma 7 asja kokku pakkida, suured kallid teha ja kodu poole asuda. Usun, et kõik läksid tagasi oma igapäevaellu veidi puhanuna, veidi rohkem motiveerituna ning, mis peamine, pealaest jalatallani rõõmu täis.

Talverõõmud olid kõike, mis gaidlus minu parimates unistustes olema peab. Kõik, mis sa ise tahad, et see oleks.

Kõik, mis tekitab sinus hea tunde. Kõik, mis toob su kokku su kõige paremate kaaslastega. Kõik, mis võimaldab sulle värsket õhku ja sauna õhtu lõpetuseks. Kummardus ja kniks korraldajatele! gdj Kaire Jürgenson

Sõbrad, tulge ja istume maha.

Fotod: Kaire Jürgenson

Gaidlus ja saun on südameasjad

Kiisu nägi kala!!!

Fotod: erakogu

Jõuluüritused

8 SÜNDMUSED

Kõik see Noarootsi pere!

Põhjatäht ning Polaarrebased loomaaias tsustasime see aasta midagi põnevamat teha kui lihtsalt siseruumis olla ning jalgu kõlgutada. Seega võtsime ühiselt vastu otsuse minna Tallinna loomaaeda.

Sõit Tallinna möödus lõbusalt, lapsed olid energiat täis ning tahtsid juba kiiremini kohale jõuda. Sinna jõudes meil küll ilmaga ei vedanud, kuid me ei heitnud meelt ning läksime julgelt vihmale vastu. Polaar-

O

rebased otsustasid teineteist terve see aeg käruga sõidutada, seda oli lõbus vaadata.

Kui olime kõik loomad ära näinud, suundusime sööma. Kõigil kõhud täis, hakkasime tagasi kodu poole sõitma positiivsete mõtete ning ärakülmunud põskedega. vdg Eli Mitman

Loomaaiatakso.

Korraldajaasjapulk Sandra.

Pandade jõulukoondus „Heategu“ nne pikka talvevaheaega oli meil pandadega jõulukoondus. Kõik võtsid natuke süüa ja juua kaasa. Osa pandasid kandsid päkapikumütse. Kirke rääkis meile heategudest ja hea tegemisest ning sellest, et kõik lapsed ei saa olla jõulude ajal kodus koos oma perega. Selleks, et neile natukenegi rõõmu teha, otsustasime meisterdada neile jõulukaarte. Igaüks sai teha vähemalt kaks kaarti.

Kirke oli toonud kaasa erinevaid kaardi meisterdamiseks vajalikke asju. Neid kaarte oli

E

Päkapikkude heategude vabrik.

tore teha, kuna sa teed ühe lapse niimoodi õnnelikuks.

Kaartide meisterdamise ajal saime vaadata ka filmi.

Kirke lasi meil valida, kas me vaatame „Imelisi“, „WallE“ või „Grinch´i“. Lõpuks vaatasime „Grinch`i“. Pärast meisterdamist tegime koos kaartidega pilti. Koonduse lõpus tegime sõprusringi ja Kirke soovis meile kõigile ilusaid jõule. Kui sõprusring oli tehtud, koristasime enda järelt ära, tõstsime toolid üles ja oligi meie 2017. aasta viimane koondus läbi. gaid Melite Pärnpuu (12 a)

SÜNDMUSED 9

Nõokate küpsetisi täis jõulukoondus eie 2017. aasta kõige viimasel koondusel või siis jõulukoondusel, milleks me seda tegelikult ise nimetasime, käis meil külas Prantsusmaalt pärit noorsootöötaja Xavier. Alustasime koondust kokkamisest ja, nagu jõuludele kohane, küpsetasime piparkooke. Kuna aga meie, nõokad, oleme väga laisad, siis on loogiline, et kasutasime poetainast. Siiski tulid piparkoogid pärast välja sama head nagu ise tehtud tainast. Märkimist väärib muidugi ka fakt, et vähemalt veerand tainast ei jõudnudki ahjuplaadile, vaid kadus ebaselgetel asjaoludel...

Kui piparkoogid valmis, siis õpetas Xavier meile, kuidas

M

Teate, see auster ei ole nii hull kui ta tundub. teha ühte magustoitu hommikuhelveste ja šokolaadiga.

Kui saime kokkamisega ühele poole, siis hakkasime söö-

ma. Laua peal olid meil eestlastele traditsioonilised jõuluroad, nagu hapukapsas ja sült. Xavier oli toonud austreid, mida paar

julgemat ka proovisid.

Kui kõigil olid kõhud täis, siis mängisime kahoote ja tegime improteatrit. Üks kahoot oli jõuluteemaline ning teine Eesti ja Prantsusmaa teemaline. Improteater oli ka päris huvitav.

Varsti hakkasid aga inimesed laiali minema ja sellega lõppes ka meie koosistumine.

Mulle meeldis see koondus väga, sest jõulud mulle meeldivad. Siiski leidus meie rühmas ka selliseid, kellele see väga ei istunud, sest jõulud pole päris nende teema. Minu arust on sellised koondused väga toredad, sest need on teistsugused kui muidu ja kui külas on veel keegi teisest riigist, siis saab ka praktiseerida enda inglise keelt. vg Diane Kallaste

Karina, Kuradikeste juht.

Tori Lillekesed ja Kuradikesed.

Torikate jõulukoondus ori Lillekeste ja Tori Kuradikeste ühine jõulukoonduse oli 27. detsembril. Meie koondus sisaldas piparkookide tegemist, mandariinide söömist ja palju, palju juttu. Tori Kuradikestest olid kahjuks kohal vaid kaks tublimat. Aaron ja Raimond see-eest tegid väga tublisti piparkooke. Ja see ongi kõige suurem rõõm, kui näed lapsi õnnelikuna. Suuremad tüdrukud aitasid ka piparkooke

T

teha ja kaunistada, kuid neil jätkus rohkem juttu, sest koolivaheaeg on juba nädal aega olnud ning kõik jutud alles rääkimata.

Igatahes ma tänan Karinat ja Doritit, kes seda asja ajasid.

Väga tore ühine üritus ja lõpp vanale aastale! See koondus oli väga vahva.

Osalesid: Kristin, MariiEliise, Aveli, Karina, Liisa, Mirelli, Aida, Raimond, Aaron ja Triinu. vgd Triinu Tomingas

Kaks kuradikest.

Kõik teevad piparkooke.

Jaanika püüab pilku.

Fotod: Miia Kraun ja Kadi Sagor

10 SÜNDMUSED

Väga head mõtted Heade mõtete juurde asusid osa rühmi juba 23. veebruaril Pärnus, kui kavas oli rongkäik ning lipuvalve Keskväljakul. Lisaks küttis meeli õhtul ka Liis Lemsalu kontsert Pärnu noortekeskuses. äiesti ühine gaid- me pidime näitama. Enne lik laager algas vastuvõttu tehti meist pilte ja aga 24. veebruari peagaidi vastuvõtu toas andlõuna paiku, kui sime kutsed ja surusime kätt. üle Eesti sõideti Vastuvõtul pakuti süüa ja juua, kokku erinevatelt sündmus- tehti väike etendus, mida piditelt, nagu paraad ja lipuvalve me ära arvama, ja siis tantsiti.

Paide kirikus.

Oli tore ja lõbus õhtu.

Kui kohale jõudsime, läkHommikul pakuti hommisime kooli, kus me ööbisime, kusöögiks putru ja võileibu. ja leidsime oma toa, kuhu Pärast tulime sinna tagasi, et asjad panna. Kohtusime ühe näha, milliseid heategusid olid naisega, kes ütles meile, mida gaidid teinud. Ikka üks heateme teeme. Oli erinevaid gu päevas! Meile näidati nentöötubasid, mida külastada dest pilte ja videoid. Samuti saime ja kuna meid oli palju, anti meile märk selle eest, et siis jagati meid gruppideks. seal käisime ja siis läksimegi Saime minjuba asju pakna soengut ja kima. Kõikimeiki tegema, dele anti väike Mulle jääb linnumaja ehitoidupakk kaasee eriti tama, heade sa võtmiseks mõtete tahvja siis bussi, meelde, kuna lit tegema ja et koju tagasi ma sain anda minu teada minna. gaiditõotuse rahvatantsu Ma arvan, tantsima. Kell et see päev jääb sel päeval, 18.00 oli sööpaljudele meelkui Eesti mine, kus pade, kuna Eesti kuti kartulit, sai 100-aas100aastaseks kastet ja kana. taseks. Mulle sai.

Peale seda läkjääb see eriti sid paljud oma meelde, kuna tuppa end peama sain anda gaidi vastuvõtuks valmis sät- gaiditõotuse sel päeval, kui tima. Paljudel olid kaunid ja Eesti 100-aastaseks sai. Loopidulikud riided, mõned olid dan, et kõigile meeldis ühine end balli jaoks väga uhkelt ajaveetmine. valmis sättinud. Meile anti gaid Keitlin Saul (13 a) ja kutsed oma nimedega, mida Pandade rühm

T

Kas kauneim kleit on leitud?

Sinine vorm, vaip, sonks.

Ikka sõbrapilti ka.

Kellel see kirjum seelik seekord on?

Närvid ei lase pikali visata.

SÜNDMUSED 11 Pandabande särab sära asemel.

Pärnus

Tere tulemast gaidiperre.

Siin on mõned ehedad arvamused pandade (vanuses 10-14) poolt Heade Mõtete päeva laagrist: Mis oli kõige meeldejäävam osa laagrist?

Simona: Kindlasti „Kevade“ näidend, kus gaidijuhid osalesid.

Sandra: Kõige meeldejäävam oli õhtu disko.

Mirjam: Meelde jäid töötoad ja kuidas Liisu diskol põrandal aeles.

Melite: Kõige rohkem meeldis, kui peagaidi vastuvõtu ajaks oli võetud Nõost üks poiss, kes oli peagaidi kaasa.

Kristelle: Väga meeldejääv oli peagaidi vastuvõtt ja kuidas pandad kohe alguses kõik head toidud ära sõid.

Väike päike

Pärnu päik esesära.

Mis oli parim toit laagri jooksul?

Simona: Munasai! (Tuleb rohkem teha!)

Sandra: Minu lemmiktoit oli laagris kartul, kaste ja kana.

Melite: Söök oli väga hea, eriti meeldis hommikupuder.

Annaliis: Toit oli kõige parem hommikul, kuna see puder oli lihtsalt väga hea.

Kristelle: Parim toit oli riisipuder ja munavõiga saiad.

Midagi, mida tegid esimest korda?

Sandra: Tegin selles laagris esimest korda heade mõtete plakateid.

Annaliis: Ma tegin esimest korda elus pesakasti.

Liis Mariann: Ma käisin essat korda Pärnus üldse!

Kuidas sulle koht meeldis?

Kristelle: Kohaks oli väiksem kool, mis oli väga armas ja kodune. Seal olid KOHUTAVALT MUGAVAD TOOLID! Janete: Koht oli väga tore, kõik on head mälestused sealt.

Pandad tõttamas edasi esirida broneerima.

Lisamõtteid?

Sandra: See oli mu esimene laager, kus mul pea ei valutanud.

Melite: Mulle meeldis väga, et nägin häid sõpru ja sugulasi.

Annaliis: Soengute tegemine oli ka päris äge.

Simona: Ei meeldinud, et jõusaalis ehk diskoruumis oli negatiivse tähendusega graffiti. Muidu oli seal väga tore, sest oli väga palju ringe ehk tegevusi.

Mul on kutse olemas.

12 SÜNDMUSED

Annabeli lühikokkuvõte eelmisest numbrist. Üks vahvamaid sündmusi gaidluses on iga-aastane tänulõuna, mis toimub detsembrikuus ja paneb kõigele, mida aasta jooksul kogetud ja läbi elatud, millest õpitud ja mille üle naerdud, ilusa ja meeldejääva punkti. eekord saime kõik kokku väga lahedas kohas, mida paljud külastasid esmakordselt – ERM-is. Kui kõik olid kohale jõudnud ja oma jopedest loobunud, jagasime ennast kahte gruppi ja läksime muuseumi, teejuhtideks ERM-i giidid. Ekskursioonil räägiti meile näiteks rahast läbi aegade ja selle arenemisest. Saime ka ise võrrelda, vaadates vanu münte, mis välja kaevatud, ning justkui eile kasutuselt läinud Eesti kroone. Kõige parem oligi see, et eksponaate sai vaadata ja uurida samal ajal, kui giid neist rääkis.

See tegi küsimuste esitamise lihtsamaks ning andis aimu ka sellest, mida ma täpselt vaatasin.

Paljude eksponaatide puhul oli lahe ka see, et lihtsalt vaatamise asemel saime ise justkui sellesse ajastusse astuda ning omal nahal järele proovida. Näiteks mina ja Egeli proovisime läbi kõik voodid, mis näituse jaoks kohale olid toodud ja nii mõnigi neist kindlasti restaureeritud, kui mitte näituse jaoks ehitatud. Täitsa mõnus oli nõukogude-aegsel diivanvoodil jalga

Fotod: Kaire Jü rgenson

Tänulõuna ERM-is

S

Grislid on endi

selt Grislid.

puhata! Üks lahedamaid asju, mida vaadata saime, olid ka inimsäilmed, mis Eesti aladelt välja kaevatud ja ERM-is eksponeeritud. Sellist asja juba iga päev ei näe ja just seetõttu ongi lahe, et meie rahvamuuseum on nii mitmekülgne.

Peale tuuri/ekskursiooni oli meil veidi vaba aega, et uurida muuseumi lähemalt.

Külastasime Eesti moekunsti näitust, kus sai vaadata nii sadade aastate taguseid rahvariideid, mis olid peamiselt villast ja linasest riidest, kui ka viimaste aastate presidendivastuvõtu tualette, üks uhkem kui teine. Kõikide nende riiete uurimisel, disainerite äraarvamisel ja ajastust aimu saamisel oli abiks lahkelt töötajalt saadud voldik, kus kõik ilusti lahti seletatud.

Peale seda liikusime kõik koos söögilaudade taha, et ühiselt maitsvaid roogasid proovida. Toidud olid huvitava, võib öelda, et harjumatu maitsega. Samas olid need väga head ja lisaks sellele nägid imeilusad välja. Kirsiks tordil olid kingitused ja eks kõigil oli põnev kotti piiluda ning vaadata, mis seal on. Kõige vahvam üllatus oli meie enda gaidide poolt meisterdatud Poko kott ja uued ilusad kleepsud.

Lõpetuseks tegime pilte ja nautisime koos olemist. See oli üleüldiselt megavahva ja lõbus, kindlasti üks kõike paremaid üritusi, tänu millele on mul hea meel gaid olla! Aitäh! vgd Linda Malmet

SÜNDMUSED 13

Lahe koolipäev 2017 Kalle erinevaid taimetoite ja rääkis toitumisest. Siis oli kord Tõnis Niinemetsa käes.

Tema esinemises oli põhirõhk manipuleerimisel ja sellest hoidumisel. Rääkis erinevaid lugusid nii tõsielust kui väljamõelduid ori koolist läksid üritusele Trii- ja näitas, kuidas tavalisest uudisest saab nu Tomingas ja Elise Tominga teha nalja. Temale järgnes Joonas Hellerma ning Tori gaidirühma Tori Lil- esinemine, kes näitas noortele oma saadelekesed liikmed Keity-Liisa test katkendeid ja rääkis, kuidas tekkivad Luttvärk, Aria Kohtla, Aveli Kohtla, Mirelli mõtted, keda saatesse kutsuda ja millised Loite, Galina Kuusik, Karina Prants, Dorit teemad rääkimiseks valida. Nende järel Nõmm ja mina kui gaidirühma juht. Plaan esinesid rahvatantsijad ja siis oli järg esiminna oli meil juba septembris, aga kuna mese üllatusesineja käes. Selleks oli Laura osalustasu tundus veidi kõrge, taotlesime Põldvere. Laura laulis ja tema abil kutsuti raha vallalt, ja õnneks meid ka toetati. lavale ka Hea Eeskuju 2017 aasta võitja.

Tallinna jõudsime kell 10.00, aga kuna Muidugi said auhinnad ka teised kandidaaoli vaja korjata osalejaid ka mujalt, startisi- did, kes jõudsid finaali, nende seas ka Pärnu me juba hommikul kell 6.00. Selline üritus Ühisgümnaasiumi õpilane Eerik Hannus. toimus juba 14. korda. Lapsi oli kohal 1500 Hea Eeskuju 2017 võitis aga Kristo Jesse ringis üle terve Eesti. Igale osalejale kinni- Valgamaalt. Tema auhinnaks oli AS-i OLEtati rinda kleebitav nimesilt ja ta sai kingi- REX poolt välja antud stipendium väärtutuse. Esimese nn vaatuse nimi oli „Rännak ses 1500 eurot sihtotstarbega kasutada seda kõrgustesse“. Kohe alguses tekitas noortes edasiõppimiseks ja enesetäiendamiseks. elevust Andres Kõpperi esinemine. Tema Kui auhinnad olid üle antud, esines noortele muusikat oleme raadiost tihti kuulanud ja Rasmus Puur – paljudele tuntud muusik ja kindlasti on mõne loo puhul olnud üllatus, dirigent. Südantliigutav oli, kui ettevalmiset need on eesti mehe kirjutatud. Noored tamatult terve saalitäis noori laulis laulu „Ta nautisid esinemist väga. Järgmisena sai sõna lendab mesipuu poole“. Isegi dirigendil läks Riin Tamm, geeniteadlane. Tema rääkis va- sellest silm märjaks, jälgides püsti tõusnud likutest. Teemaks just see, millesse süvene- noori ja kuuldes nende laulu. Lihtsalt emotda, kui valida sioonide ajel tuli elukutset ja milselline võimas ettelised väljavaakanne. Pärast teda ted on teadlastel esines Tanel Padar, meie ühiskonkes rääkis, milliste nas.

Seejärel emotsioonidega ta esines Kristel mingi laulu mõtteKruustük, kelle le on tulnud ja ka käest kuulsime sellest, et õppida IT-süsteemide ei ole kunagi hilja. arendamisest ja Kuna kavas polnud nendest võimarohkem esinejaid, Tiina, Triinu ja 4 õhupalli lustest nii Eestis oli noorte üllasaadud kogemuste eest. kui välismaal. tus suur, kui laval Vahepausid esialustas laulmist Ott nejate vahel täitis Teadusbussi seltskond Lepland. Tema esituses kuulsime kolme oma trikkidega ja moderntantsu etendus. laulu, viimaseks oli muidugi „Kuula“.

Lõunasöögiks pakuti kõigile lasanjet ja Tagasiteel noortega sündmusest rääkimahla. Siis oli juba aega külastada erine- des jäi kõlama mõte, et see kõik oli super. vaid koostööpartnerite esitluskohti. Seda Kõik need esinejad ja kogu päeva ülesehinimetati ka „Vabadusrännakuks“, kus noo- tus – nagu oleks käinud mitmel kontserdil red said koguda templeid ja hiljem loositi korraga ja samas saanud palju julgustust välja telefon kõigi templikogujate vahel. oma valikute tegemiseks. Jõudu sellise üriNendeks partneriteks olid näiteks Estonian tuse korraldajatele! Kindlasti oli see igati Business School, Teeviit, Telia, Tartu Üli- väärtuslik üritus noortele. Kuulata oma ala kool, Eesti Töötukassa, Eesti Maaülikool tegijatelt tema elukogemusi ja saada kinnining paljud teised koolid ja asutused, kes tust selles, et iga kuulsus on samuti luust ja tegelevad noortega. lihast inimene!

Peale lõunasööki valmistas laval Kadri gdj Tiina Liiv Selle aasta üritus „Lahe koolipäev“ kandis alapealkirja „Meie vabadus“.

Toimus see 29. novembril Nordea kontserdimajas Tallinnas.

Nommmida hõrgutist.

Kleepsuralli.

Rahajuttu peab ikka kõrvad kikkis kuulama.

Surfikunn Maila.

Ei näinud, et pilti tehti.

T

Fotod: erakogu

14 SÜNDMUSED

Ärtusoldatite stiilinäide.

Tibude Loendus oendus 2017 10.-12. novembril võis Jõgevamaal kohata mitmesugust rahvast – toimus Imedemaa tegelaste kokkutulek. 2017. aasta Tibude Loendus leidis aset Kaitseliidu Kirna õppekeskuses. äbi aegade on gaidid oma järelkasvu nagu ikka arendanud läbi mängu, matka ja tantsu koosluse. Kõike seda ja rohkemgi veel said hellakesed ja gaidinoored ka selle ürituse käigus kogeda.

Esimesel õhtul kogunesid kõik tegelaskujud rahulikult õppekeskususesse, söödi esimene ühine õhtusöök, nädalavahetuse jaoks varutud energiat oli õhus juba tunda. Kübarsepa sissejuhatavate instruktsioonide saatel saadi esimesed juhised, mis laagri jooksul saama hakkab. Reedeõhtuse tegevusena arutleti Miia eesjuhtimisel meid ümbritseva ruumi ja keskkonna tähenduste üle. Grupisiseste arutelude käigus sai igaüks sõna sekka öelda, kuidas võiks näiteks temale meeldiv kooliümbrus välja näha.

Laupäeva hommikul saatsid Valge Kuninganna ja Kü-

L

barsepp kõik Konn-teenrid, Irvik Kassid, Märtsijänesed, Unihiired, Tõugud matkarajale. Teed olid mudased ja kogu matka vihma tilkus, kuid see ei murdnud kellegi vaimu ja kõik läbisid oma matkaraja omas tempos. Matk võttis põsed punetama ja tõi mõnusa rammestustunde peale vast igaühele.

Enne õhtusööki toimusid tegevustoad. Relika tutvustas lastele Lotte loodusmängu, mille käigus koguti uusi teadmisi eesti looduskeskkonna kohta.

Kirke näpunäidetel ehitati kõikvõimalikest materjalidest oma unelmate makettmaju. Melite pani kõigil puusa muusikarüt-

Laupäeval saatsid Valge Kuninganna ja Kübarsepp kõik Konn-teenrid, Irvik Kassid, Märtsijänesed, Unihiired ja Tõugud matkarajale.

mis nõksuma ja õpiti õhtuse disko jaoks tantsusamme. Ühel hetkel võis õues märgata küünaldest valgustatud rada. Koguneti õue Pandade ja Kuristiku üksuste hellakese-gaidi lubadusi kuulama. Õhtul pandi selga kõikvõimalikud mustvalged riided, kaunistati näod pimedas helendavate värvidega – saabunud oli DISKOAEG! Lisaks headele muusikapaladele sai teha ka fotonurgas kiirilmutusega pilte. Igaüks sai endale toreda mälestuse pildil koju kaasa. Kui kõige nooremad diskolised olid magama sättinud, toimus ka vanemgaidide seltskondlik lauamänguõhtu.

Une peale ei mõelnud veel keegi, kuid ühel hetkel siiski kõik magasid ja maja jäi vaikseks.

Pühapäeva hommikul toimus peagaidi hommikuvõimlemine, millega sai diskorammestuse riismed kehast pühitud. Toimus matkaliste autasustamine ja söödi veel kõhud korralikult täis enne kui asuti tagasiteele kodudesse.

Annabel Klein, vanemgaid

Kübarsepp teab kõike.

SÜNDMUSED 15

Maagiline õhtu tõotuste andmiseks.

Peagaid oma brig

aadiga.

Põhjatäht oma täies originaalsuses.

Moosipilguga mänguline.

Jäta sõbrale kiri.

Kuidas kõikidel järsku vuntsid on?

Lotte lauamängulised.

?

Selg sirgu ja lõbuslahke nägu pähe!

Digimuutunud diskolised.

Märtsijänesed matkaks valmis.

Fotod: Kirke Kalamats

16 KOOLITUSED 25.–27. oktoobril Valgehobusemäel toimunud koolitus oli kasulik kõigile osalejatele kui ka olemasolevatele ja tulevastele juhtidele, sest tänu osalejate tihedale mõttetööle täienes koonduste planeerija. eedel koolituspaika saabudes ootas meid ees väga hubane ja armas Valgehobusemäe puhke- ja suusakeskus. Järvamaal asuv kohake, ümbritsetud kauni loodusega ning värskelt sadanud lumi oli kirsiks tordil. Alustasime oma külma, talvist õhtut õhtusöögiga, mis oli keskuse kokkade poolt tehtud ja vägagi maitsev. Õhtune kava nägi ette ühte „visual facilitation“ ehk meie ettekannete selgemaks ja huvitavamaks muutmise töötuba. Selle läbiviijaks oli Trine, kellel on suurepärane kunstianne. Töötoas õpitu oli vägagi huvitav ning õpitud oskusi on võimalik kasutada ära kõikvõimalikes ettekannetes.

Meie teine päev algas HOLPi ehk hädaolukorra lahendamiseks plaanide väljatöötamisega. Kuna õnnetus ei hüüa tulles, siis õnnetuse vältimiseks ja lahendamiseks peab olema plaan või viis, kuidas seda ennetada. Maria Bulaku juhendamisel töötasime välja plaane erinevate hädaolukordade jaoks Eesti Gaidide Liidus (näiteks tulekahju, gripp), kuidas nendega toime tulla, millele tuleks tähelepanu pöörata ning kui kiire juhtumiga on.

HOLPi väljatöötamisel õppisime, et tuleb pöörata tähelepanu üldisele olukorrale, kuid samas peab jälgima ka detaile.

Pärastlõunal koosnes meie blokk koonduse planeerimise ja läbiviimise teemast, kus saime õpitut otsekohe rakendada ja ise koostada ka koonduse.

Koonduse planeerimisel lähtusime Gaidide Liidu „SEIKLUSED“ koolituse planeerimise süsteemist, kus iga täht mängib rolli. Kuna õhtu polnud veel läbi ja loovust oli ikka üle, oli viimaseks töötoaks kasutatud

R

Reelika paneb reeglid paika.

Oktoobri juhikoolitus

Taaskasutamise emotsioonid.

NB!

Koolitajal on raskusi tõsiseks jäämisega. paberitest märkmiku tegemine.

Kuna pabereid kulub palju ja tihtipeale on teine osa paberist tühi, siis oli see igati lahe töötuba, kus saime ära kasutada kõiki eelmise õhtu töötoa pabereid. Peale seda valiti välja filmid, mida üheskoos tekikeste

all vaadati ja mille saatel õhtut nauditi.

Kokkuvõttes oli koolitus vägagi kogemusterohke, õppisime nädalavahetusega palju ning loodetavasti oli kõigil osalejatel tore. gdj Elise Taal

Kui kellelgi on huvitavaid ja lahedaid viise, kuidas nad oma koondust teostavad, siis kirjutage ja joonistage mulle (koolitus@ gaidid.ee) oma huvitavatest ideedest ning saame ka need lisada koonduste planeerijasse, kus iga juht saab ideid koonduste läbiviimiseks. Nii saate ellu viia kõige lahedamad koondused.

KOOLITUSED 17

ARENGUSPRINT 3.0

oolitus toimus kokku 4 korda, ligikaudu 3 tundi igal kolmapäeval.

Kõigepealt peaksingi vist ära muljetama esimesed reaktsioonid, nähes uut Eesti Skautide Ühingu kontorit. Oi, kui ilus ja, oi, kui palju ruumi! Nii seintel kui ka riiuliservadel oli vahvaid meenutusi erinevate inimeste visiitidest, killukesi külastatud laagritest ning kauneid pilte liikmetest, kellest nii mõnigi ühisüritustelt juba tuttav. Uus kontor lõi väga mõnusa keskkonna koolituse läbiviimiseks.

Teine märkus, mille kindlasti tegema pean, on snäkilaua kohta. Nagu ENL-i koolitustele omane, oli ka sel korral laud lookas ning kogu koolituse vältel sai laua juures käia ja endale midagi maitsvat taldrikule kaasa võtta, sealhulgas pirukad, puuviljad ja muud hõrgutised.

Ka Kirke kõige põlatum snäkk – ananass oli esindatud!

Esimesel koolituspäeval kuulasime ja mõtlesime kaasa, kui ESÜ turunduskavast ja -eesmärkidest andis ülevaate Karin Meikas. Kuna EGL-il ja ESÜ-l on nii mõndagi ühist, alustades liikmete vanusega, turundatava pildi sihtgrupiga ning sotsiaalmeedias esindatusega, lõpetades näiteks vabatahtlike kaasamisega, oli Karinit huvitav kuulata ning saime mõelda, kuidas teeme sarnaseid asju oma organisatsioonis ning millistes punktides saaks skautidelt õppust võtta. Koolituse teise osa viis läbi AnuMall Naarits, kes on Arengusprindil ka varem koolitajana osalenud ja seda põhjusega.

K

Fotod: Kaire Jürgenson

11. oktoobril veel eelmise aastanumbri sees käisime Kirkega Tallinnas Skaudimajas esimesel Arengusprint 3.0 koolitusel, mis sel korral keskendus turundamisele ja oma ettevõtte raames sisu loomisele.

5

õppetundi, mida võiks ka ise teada:

1. Turunduses on peamine kvaliteet, mitte kvantiteet.

Tee harva, aga tee hästi!

2. Oluline on täpselt sinu organisatsioonile koostatud strateegia!

3. Loo igale sihtgrupile oma sisu. Kõigile ei meeldi sama maitsega jäätis ja sama kehtib ka sinu Facebooki postituste kohta!

4. Tagasiside on sinu peamine abimees vigadest õppimisel ja kvaliteedi tõstmisel!

5. Noori saab alati söögiga peibutada!

Ta tõesti teab, mis on oluline!

Koos arutasime iga esindatud organisatsiooni sisu, sihtgrupi, välja saadetava teabe võimendamise ja ka näiteks liikmete huvide üle. Olgugi et üsna palju tuli ette olukordi, kus igaüks pidi oma organisatsiooni olemust selgitama, andis oma eesmärkide ja seniste saavutuste üle arutlemine endalegi palju mõtteainet.

Teisel koolituspäeval jagas oma kogemusi Annely Emma Krell YFU-st. Üks huvitavamaid teemasid oli persoonide

Koolitaja Anu-Mall ja korraldaja Kristiina.

Kooslus mitmest-mitmest noorteorganisatsioonist. loomine, et saada parem ettekujutus oma sihtgruppi kuuluvate inimeste soovidest, huvidest ja murekohtadest. Jätkas Anu-Mall Naarits. Täitsime paaride kaupa tabelit oma organisatsiooni hüvede ja strateegia kohta. Kolmandal koolitusel keskendusime rohkem veebikeskkondadele ja visuaalsele turundusele, koolitajateks olid Janar Juusu MUG-ist ja Matis Metsala. Arutlesime nii fontide, värvikombinatsioonide, linkide kui ka piltide sisu üle. Matis jätkas ka neljandal

koolituspäeval, teemaks veebikeskkonnast saadava tagasiside analüüsimine ning selle põhjal tagasi välja saadetava informatsiooni ja muu materjali kohandamine. ENL-i kogemusest ja uuest liikmeplatvormist käis rääkimas Ivo Visak.

Jäime Kirkega mõlemad koolitusega väga rahule. Saime suure hulga kogemusi, teadmisi ja õppetunde ning parim oli see, et koolitus oli jagatud 4 osasse, mis tegi kaasajälgimise lihtsamaks. gdj Kaire Jürgenson

18 VÄLISMAA

Ungaris gaidlust laadimas Olen Pandade juht olnud 3 aastat ja gaid juba üheksas õnnelik aasta tänu Mariale. aidlus on minu jaoks üks olulisemaid asju, millega tegelen ja nii ongi juhtunud, et pea igal üritusel ja koolitusel ja laagris võib mind näha ringi vehklemas ja midagi korraldamas või lihtsalt ringi kepslemas. Ilmselt nii õnnestuski mul silma jääda ning kui tuli aeg saata kedagi Academy koolitusele Ungaris siis loosiõnn naeratas just mulle. Niisiis vahemikus 31. oktoober kuni 5. november said ostetud lennukipiletid ja pakitud kohver.

Academy on koolitus, mis korraldatakse kaks korda aastas WAGGGSi ja WOSMi poolt Euroopa regiooni aktiivsetele skaudi- ja gaidijuhtidele, et anda neile lisateadmisi organisatsiooni juhtimise, koolituse ja programmi ning kommunikatsiooni osas. 2017 aasta sügiskoolitus peeti Ungari väikelinnas nimega Esztergom, mis asus geograafiliselt väga erilises kohas. Me olime kohe Doonau jõe ääres, millest teisel pool asus Slovakkia. Minul õnnestus külastada lausa mõlemat kallast, räägin veidi nii koolitusest endast, kui kohalikest võludest kui kõigist muudest seikadest, mis reisiga kaasnesid.

G

Esztergomi Basiilika ees.

Sessioonid, milles osalesin Vabatahtlike juhtimine skautluses ja gaidluses  Sotsiaalne mõju ning kuidas seda mõõta  Kuidas toime tulla muutustega ning mitte neid vahele jätta  Kampaania läbiviimise 101  Strateegiline juhtimine skauluses ja gaidluses 1 ja 2  Kiirkursus riskijuhtimises  Kaasav ürituste korraldamine Pealkirjad võivad tunduda vei-

di puised, kuna tõlkisin nad inglise keelest, kuid 90% olid äärmiselt kasulikud. Sain teadmisi organisatsiooni juhtimisest nii kohalikul tasandil kui rühma juhtimisel. Kes teab, võib-olla annan varsti juba ise teistele mõnda neist teemadest Eestis koolituse näol edasi;)

Esztergomi võlud Ma arvan, et Esztergom andis välja näiteks Haapsalu mõõdu.

Linnake oli ühe mäe nõlval,

kuid suurem osa asulast jäi laugele maale. Juhtus muidugi nii, et koolituse toimumise paigast minu ööbimispaika oli umbes täpselt viis minutit jalutamist ja selle maa peale jäi linna suurim mägi. Ju see oli universumi viis öelda, et ei tasu kolm korda päevas kahte portsu süüa.

Läksin oktoobri lõpus, mil oli Eestimaal juba üsna pime aeg, samal ajal oli Ungaris 1015 kraadi, mis oli täpselt selline õrn soojus, kus mantel pidi hõl-

madel olema, kuid sai eest lahti lehvida. Päike paitas põski ja laadis iga päev energiaga. Üks suurimaid Esztergomi vaatamisväärsusi oli Basiilika, mis peaks olema Kesk-Euroopa suurim kirik ning mis tõesti oli massiivne. Arhitektuuritudengina jäi mul muidugi suu veidi ripakile ja pilk hägustus, võin isegi öelda, et nii suures hoones pole ma varem ilmselt käinudki. Lisaks oli kirik ka seest väga heas korras ja igati

Fotod: Kirke Kalamats

VÄLISMAA 19

funktsioneeriv. Kirsiks tordil oli võimalik ronida hoone tippu ning teha ring ümber hiiglasliku kupli nähes vaadet kaugele üle linna nii Ungari kui Slovakkia poole. Kupli juurde ronimiseks tundus igapäevane mäest üles rühkimine vaid kübeke tolmu, kuid see oli väärt igat higist sekundit. Ühel pärastlõunal otsustasime üle Doonau jalutada teisele poole Slovakkia väikelinna ja seal tunniajase ringi teha. Kahe linna vahel eriti suurt erinevust ei näinudki, mõlemas liikus elu vaikselt oma rütmis ning õhus oli sooja kevadet ning heaolu.

Täpselt ühe sõna me õppisime ka Ungari keeles selgeks, milleks on zarva ehk suletud.

Nimelt olid kinni kõik poed kindlasti pühapäeviti ja hingedepäeva pühade tõttu ka paljudel teistel päevadel, seetõttu vaatas meile igalt poeaknalt pidevalt otsa ZARVA. Muidugi jäi mulle (ei tea miks) silma, et valdav värv linnas akna- ja ukseraamidel oli tuhandes eri toonis sinine.

Võin kinnitada, et tegin kindlasti igaühest neist vähemalt kolm pilti, mille peale mu toakaaslane Margarita Poolast, kes minuga igal pool ringi seikles, mind eriti opaka näoga vaatas.

Iga päev toimus kaks sessiooni ning igal sessioonil oli eraldi kohvipaus. Kohvipausi ajal saime tellida omal soovil kohvi, mille tegid meile päris baristad päris kohvimasinaga.

Mina kui kohviarmastaja, polnud kunagi nii palju espressosid päeva jooksul särasilmil kurgust alla kummutanud.

Oma tassi täitmas.

Paar lõbusat seika Mu esimene seiklus oli tegelikult juba sõidul Ungarisse.

Kõigepealt pidin minema Tallinnast Helsingisse ja sealt edasi Budapesti. Kahe lennu vahel oli vaid pool tundi ning Tallinnast hilines lend juba 20 minutit. Situtsioon ei olnud paljutõotav ning muidugi pidades silmas, et tegu oli mu esimese lendamisega üksi, siis mu närvid olid end muidugi täiesti kaheksasse keeranud.

Selgus, et kogu see närveldamine oli täiesti ilma asja-

Selgus, et kogu see närveldamine oli täiesti ilma asjata, sest oma lennust jäin ma täiesti haledalt maha nagunii.

Sinine.

Kreeklased oma maiuspalasid pakkumas. ta, sest oma lennust jäin ma täiesti haledalt maha nagunii.

Selleks ajaks, kui ma läbi Helsingi lennujaamas oma värava juurde jõudsin, võisin vaid käe vastu klaasi suruda ja lehvitada oma kaugusesse vurisevale lennukile. Sain uue lennupileti, kuid tervelt 7 tunni pärast.

Niisiis anti mulle kompensatsiooniks 14 eurot, et teha tõsist shopingut ning veeta see päev hiigelsuures lennujaamas. No problem, uurisin päev läbi seal inimeste käitumist, joonistasin, lugesin, lahendasin ristsõna, kuulasin muusikat, üritasin end väsimatult ühendada avalikku wifisse ja lõin lõpuks raha laiaks Burger Kingis. Elul polnud viga.

Teine seik toimus ühel õhtul koolituspäevade keskel, kui meile oli ette nähtud ka matk linnast välja mägedesse. Matk pidi toimuma, et näha kõrgelt mäenõlvalt päikeseloojangut, kuid startisime umbes kell kaheksa õhtul, kui väljas oli täiesti pime juba ja päike magas norinal. Tont võtku, olgu siis nii. Matkasimegi umbes kaks tundi järjest üles ja üles, kuni jõudsime kuhugi kaugele-kaugele mäenõlval oleva restorani väliterrassile, kus saime näljast nõrkevatena süüa endale kaasa pakitud toidupambud tühjaks. Saatus itsitas taas mu üle, kui pakkisin lahti kaks suurt pätsi saia, mille vahele oli määritud pool grammi võid. Tundus, et Prantsusmaa reis polnudki enam nii kaua aega tagasi, kui saime seda head pätsi järada iga päev kolm korda.

Asjad, mida ma polnud enne Academyt teinud Ma polnud varem üksi lennukiga sõitnud, üksi välismaale reisinud, nii kaua ainult inglise keeles suhelnud, külastanud nii suurt hoonet nagu Esztergomi Basiilika, käinud koolitusel välismaal, kogunud nii palju sõpru ja tuttavaid nii lühikese ajaga, proovinud nii paljusid teiste riikide rahvustoite ja -jooke, astunud nii suurt sammu oma mugavustsoonist välja. Üks suurimaid teadmisi, mis võtsin kaasa Academyst on see, et me tihti ei teadvusta endale piisavalt väikese organisatsiooni häid külgi. Noortel, kellel on tahtmist ja ideid saavad imelihtsa vaevaga oma nägemusi teostada. Meile ei ole probleemiks helistada kohe peagaidile ja arutada temaga oma visioone samal ajal kui Saksamal või Suurbritannias või Portugalis näevad gaidid ja skaudid kogu oma elu vaeva, et nende ideid märgataks ja nende süsteemid hakkaksid tööle. Seal on regiooni tasandilt kõrgemale saamine äärmiselt keeruline, kuid meil on need võimalused olemas. Mu suur soov on, et gaidid märkaksid seda ja näeksid selles suurt võimalust.

Aitäh Eesti Gaidide Liidule, et just mind saadeti Ungarisse, ma olen südamest tänulik selle kogemuse eest ning võin julgelt öelda, et võtsin sealt endaga kaasa sületäie teadmisi ja kogemust, mida väärtustan kõrgelt. Aitäh. gdj Kirke Kalamats

20 EV100

Lipuvalve algas meie jaoks sellega, et 17. veebruaril toimus Paide kirikus jumalateenistuse proov, kus ei oldud gaidide ja skautide osalemisega arvestatud. eetõttu tekkis väike segadus, mis leidis lahenduse ja kõik läks hästi.

Nõo üksusest osalesime lipuvalves mina, Diane ja Raul ning meiega oli ka kaasas Maila. Pärast proovi saime söögiks pitsat ning hakkasime kodu poole sõitma. Nädal aega hiljem ehk siis 24. veebruaril alustasime sõitu HMPlt Pärnust Paide poole koos Mailaga. Kirikus algas jumalateenistus kell 14.30. Me jaotasime ennast vahetustesse nii, et mina olin

S

esimene, Diane teine ja Raul kolmas. Proovis selgus ka see, et esimene vahetus peab kõige kauem seisma ja ma südamest lootsin, et mul ei hakka seistes paha, sest seda on teistes olukordades ette tulnud. Poole seismise pealt oli tunne veidike imelik ja jalad tundusid raskemad kui muidu, aga ma üritasin sellest mitte välja teha, sest oli ju ikkagi Eesti 100. sünnipäev.

Peale seda hakkas aeg minu jaoks kiiremini kulgema. Varsti tuli aeg vahetuseks, ma sain istuma minna ning rahulikult jumalateenistust edasi jälgida.

Peale jumalateenistust pakuti kõigile, kes esinesid, kringlit, mis maitses päris hästi. Enne Pärnu poole tagasi sõitmist käisime ka läbi bensukast, et midagi süüa osta. Selgus, et jumalateenistusel osalemine oli

Foto: Mailiis Jõgis

Pidulik jumalateenistus Paides

meid kõiki ära väsitanud, sest vajusime autosõidu ajal ükshaaval unne. Olime segaduses, kui Maila üritas meid oma autost välja visata, kui jõudsime tagasi Pärnusse. Kohe läksime oma klassi ja hakkasime magama minemise asemel vaata-

ma otseülekannet, mis kirikust tehti. Oli uhke tunne seista seal kirikus nii tähtsal päeval, kui Eesti sai 100-aastaseks, ja kanda uusi esinduse kaelarätte.

Mul on hea meel, et seda sai teha just Nõo rühm. vg Diandra Kallaste

Fotod: Kirke Kalamats, Elo Sagor

EV100 21

Eesti 100 24.

veebruari hommikul kogunesime oma üksusega Pandad ja Tallinna Kuristiku gaididega juba kell 6:30 Balti jaama juures. Seal saime endale Eesti Gaidide Liidu keebi, mütsi ja salli. Kui kõik olid kohale jõudnud, liikusime lipuheiskamisele, laulsime laule ja osa meist said ka lippu hoida. Peale lipuheiskamist jalutasime kohvikusse,

kus sõime. Tegime seal ka aega parajaks, et enne paraadi ühe koha peal külmetama ei peaks.

Paraadi jaoks kogunesime kell 10:30 Vabaduse väljakule.

Paraad ise algas 11:00. Sellel aastal pandi mõni meie seast otse presidendi taha seisma.

Seal seisnud gaide, skaute, kodutütreid ja noorkotkaid tervitas Jüri Ratas ja soovis meile ilusat vabariigi aastapäeva.

Paraad kestis umbes tund

aega. Sai näha erinevaid kaitseväe autosid. Kui see läbi sai, läksime pitsat sööma. Kui kõhud uuesti täis, oli aeg teiste juurde Pärnusse laagrisse sõita.

Mulle väga meeldis paraad ja kuna see oli siiski meie Eesti 100. sünnipäeval, jääb see erilisena meelde. Osalesin ka eelmisel aastal, aga see aasta oli tunne uhkem. Kindlasti loodan ka järgmistel aastatel osa võtta. gaid Janete Toomik (13 a)

Eesti minut

V

Foto: Kirke Kalamats

abariigi sünnipäeval oli paljude teiste sündmuste hulgas käimas aktsioon „Eesti minut“, mis toimus kell 13.00 24. veebruaril. Ühe minuti jooksul kutsuti kõiki eestlasi jäädvustama oma hetki ja need pärast Eesti Rahva Muuseumisse edastama, kus kogutakse kogu pildimaterjal kokku ning luuakse Eesti ajaloo suurim fotonäitus.

Gaidid olid sel konkreetsel minutil veidi tuulest ja külmast räsitud ja pärast paraadi oma energiavarusid täiendamas pitsakohas. Värskelt olid lauale pandud pitsad ja mahlad ning istuti maha sööma, enne kui kogu bande sai edasi liikuda Heade Mõtete päeva laagris-

se Pärnus. Paraadil lipuvalves seismiseks anti endast kõik ja, hoolimata ajutisest väsimusest,

tegi kodumaa sünnipäev ja maitsev pitsa meele heaks.

Palju õnne, Eesti! gdj Kirke Kalamats

Fotod: Tarmo Kruusimägi

22 EV100

Lipu õnnistamine e Miiaga läksime kesklinna Liinale järele, et koos minna Viimsi Jakobi kirikusse. Olin üsna närvis.

Kartsin, kas oskan ikka kõik õigesti teha. Kui me jõudsime kirikusse, oli nskm Mikk Leedjärv juba kohal. Ta seletas meile, mida peame tegema. Keegi meist ei olnud varem lipu õnnistamisel käinud ning me ei teadnud, mida täpselt tegema peab. Pärast jõudsid ka ülejäänud skaudid. Lõpuks astus reipalt sisse Tarmo Kruusimäe, kes teretas meid kõiki vasaku käega. Jüri Trei rääkis läbi lipu õnnistamise korra. Õnnistamisele liikusime nii: kõige ees kirikuõpetaja, siis lipu seltsi liikmed ja seejärel gaidid, skaudid.

Kõik läksid oma kohtadele ja

M

algas lippude õnnistamine. Esimesena õnnistati gaidide lipp.

Väga oluline tseremoonia osa oli lipu naelte löömine: kõigepealt gaidid, siis skautide esindaja, lipu seltsi liikmed ning viimase naela lõi kirikuõpetaja.

Enne naelte löömist pidid kõik ennast tutvustama. Ma hoidsin meie lippu kinni, kui naelu löödi. Kui oli minu kord lüüa, ei saanud ma esimese korraga hakkama, sest see nael tuli ära ja pärast lõin uuesti kõvemini. Seejärel õnnistati skautide lippu. Peale naelte löömist läksime kirikuõpetaja ette, kes õnnistas lipud. Kui õnnistamine oli lõppenud, viidi lipud pidulikult välja. Lipu vardale kinnitati plaat, kuhu oli kirjutatud, et lipp on kingitud Eesti Lipu Seltsi poolt ning Jüri Trei jagas õpetussõnu, et järgmine kord tuleks naelad enne veidi sisse lüüa, et oleks lihtsam. Kui kõik toimingud olid läbi, läks iga kamp oma teed. gaid Melite Pärnpuu (12 a)

Südamematk 2018 Foto: Kaire Jürgenson

Eesti Lipu Selts otsustas kinkida gaididele ja skautidele vabariigi sünnipäeva puhul sinimustvalge lipu.

Gaidid pühendavad südamekujulise matka Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. atkaga näitavad gaidid üles hoolivust Eestimaa looduse vastu. Matkatakse jalgsi, 4.–30. augustil 2018, kokku 27 päeva. Osaleda saavad kõik EGLi liikmed ja gaidide sõbrad. Iga matkapäev on erineva pikkusega, on lühemaid ja pikemaid päevi.

Lühematel päevadel kutsume osalema ka hellakesi ja hundukesi. Vaata kalendrisse ja vali välja päevad, millal saad matkal osaleda ning registreeri end matkale info@gaidid.ee.

Osalejatele lubame sõpru

M

kogu eluks, vähemalt paari villi, õhtujutte lõkke ääres, maitsvaid lõkketoite, selge tähistaeva all magamist, uusi laule, vihmalompides käimist, värsket õhku, ilusaid loodusvaateid, võimalust näha metsloomi, paremat iseloomu ja palju muud eluks vajalikku.

Neil, kes matkavad 16–27 päeva, osavõtumaksu ei ole.

Teistel osalejatel: 1–4 päeva 5 eurot päev ja 5–15 päeva 25 eurot.

Sinu elu üks suuremaid saavutusi ootab sind. Tule pane end proovile ja saa osa gaidide poolt GPS-iga Eesti kaardile ühe ilusa suure südamekujulise matkaraja joonistamisest! ngdr Maria Bulak

Fotod: erakogu

Linda Malmet: 1. Ma ei teagi, krokodilli liha oli suhteliselt tobe.

2. Õpiks lendamise ära.

3. Aitasin isal koduseid töid teha, mida ta üksi ei saaks.

Raine Lahtvee: 1. Ei mäleta.

2. Ühtegi loitsu ei õpiks... ilma on elu palju huvitavam.

3. Tegin võõrale kassile pai.

Enda kassile muidugi ka.

3

1. Nimeta kõige naljakam asi, mis sa iial ostnud oled.

2. Kui maagia oleks võimalik siis mis loitsu sa esimesena ära õpiksid?

3. Mis on su tänase päeva heategu?

Sandra Piir: 2. Usalduse loitsu, kassimise loitsu, ajas rändamine ja mõtete lugemine. Tuleb mõelda suurelt ikka.

3. Ootasin trolli ukse vahel, et üks proua jõuaks ka trolli.

1. Naljakas ilmselt ei ole, aga tavaline vesi on veider asi, mida osta ning mida aeg-ajalt olen pidanud ostma.

2. Mõtete lugemise, kui see on loits?

3. Koristasin toa ära hahaa.

Viisin vanaemale süüa ka!

Annabel Klein:

Leiki Lahtvee:

1. Laulev kaamel.

2. Murevaba ja rõõmsa tuju tekitamise võlusõnad.

3. Andsin poisile piruka, kellel polnud piisavalt raha, et seda ise osta.

1. Ma polegi vist naljakaid asju ostnud. Võibolla mõni mänguasi väiksena oli.

2. Tahaks suuta kontrollida ilma.

3. Ja heateo tegin endale... koristasin elamist siis on hea olla, kui kõik korras on.

1. Sõnnikuusse ostsin.

2. Teleporteeruda ükskõik kuhu maailmas.

3. Aitasin maal kevadtöid teha.

Mailiis Jõgis: 1. Ma ei osta naljakaid asju, ainult kasulikke asju.

täiskasvanule sünnipäevaks, täpselt ei mäleta.

2. Esimesena õpiksin ära asjade lennutamise loitsu.

3. Tänase päeva heategu oli perele õhtusöögi valmistamine.

küsimust

Miia Kraun:

Jaanika Parm:

3 KÜSIMUST 23

Kristina Kasvandik: 1. Naljakaid asi mida ostnud olen...pitsa ilma juustuta.

2. Õpiksin ära kuidas luuaga lennata.

3. Täna võtsin Tallinnast endaga kaasa ühe sõbra tehnikavidina, mis vaja Tartusse garantiisse viia.

Kirke Kalamats: 1. Meeleheite hoos 5 kilo sidumistraati koolis maketeerimise jaoks.

2. Teleportimine on tõestanud oma vajalikkust, aga samas ravitsemine oleks olulisem.

3. Korraldasin oma sõpradele ühe lõõgastava nädalavahetuse linnast väljas.

1. Selle kõige naljakama asja peale pean pisut mõtlema.

2. Esimesena õpiksin ära sellise loitsu, mille abil panna lapsed keskenduma.

3. Täna aitasin vanaemal aknaid pesta.

Liina Sõrmus: 1. Täissuuruses dinosauruse kostüüm.

2. Ma õpiksin ära loitsu, millega saab aega seisma panna.

3. Ma aitasin sõpra töö juures kiirel ajal ülesannetega, mis ei kuulu minu töövaldkonda.

Katrin Helen Kasvandik:

Külli-Triin Laanet: 1 St Peterburist särk, kus on pilt Putinist päikeseprillidega ja all kiri наш президент.

2 Aja peatamise.

3 Pakkusin sõpradele vetsus käimise teenust ja vahvlit.

Egeli Raudmäe: 1. Kõige naljakam asi, mis ma iial ostnud olen, oli tõenäoliselt midagi lapsikut kellelegi

1. Lasin raha eest endale ninna šokolaadpulbrit lennutada, et järgnev tund šokolaadi lõhna tunda.

2. Hea eksamiõnne, et tuleks vaid küsimused, millele oskan vastata.

3 Lasin kellegil vetsu järjekorras ette minna.

Piret Jürgenstein: 1. Kilest pakkide taassulgemise masin oli viimane veits veider ost.

2. Loits oleks inimeste tegude mõtetega mõjutamise loits.

3. Lubasin abikaasal hommikul ujumas käia üksinda.

Fotod: erakogu

24 INIMESED

e Kangro n g a R i: im N iroosid Üksus: Mer Vanus: 28 hallikasSilmavärv: sinised

? e n g a R n o s Ke

Ma olen Ragne Kangro ja olen gaidluses olnud alates 2004. aastast ehk 14 aastat. Tõotuse andmist isegi nii täpselt ei mäleta, aga tean, et see oli järgmine aasta ja andsin selle koos Kuristiku rühmaga.

lustasin oma gaiditeed koos sõbranna Mariaga Tallinnas, meie juhid olid Aet ja Anni ning meist sai Merirooside salk. Meie koondused toimusid kõige ägedamas kohas – energeetikakeskuses, enne seda, kui see veel remonditud polnud. Seal oli toredaid nurgakesi ja kohakesi, mida avastada ja sai kõiki eksponaate katsuda.

Suure osa gaidlusest käisin ka Kuristiku lipkonna koondustel lisateadmisi õppimas ja teiste gaididega suhtlemas. Mingi hetk tegime koos Mariaga ka algust salgaga, kuid kahjuks jäi see pooleli, ehk meie kogemuste puudumise tõttu ja ka aja pärast.

Umbes 5 aastat olin ka gaidlusest eemal koolide ja mu isikliku elu tõttu, kuid – ükskord gaid, alati gaid! Mingil määral olin ikkagi ka asjadega kursis ja sel ajal suhtlesin rohkem välis-eesti gaidide-skau-

A

Välissekretär hoos. tidega Ameerikas. Gaidlusesse suuremal määral meelitas mind tagasi endine peagaid Mari-Liis, kes pakkus mulle võimalust saada juhatusse välissekretäriks. Olles varasemaltki mõelnud selle ameti peale, tundus see hea võimalusena ka end gaidluse ja praeguste gaididega rohkem kurssi viia. Nii ma nüüd olengi jäänud välissekretäriks, praegu jookseb 3. aasta. See amet on alles nüüd selgeks saanud, kuna asju, mida õppida või kursis olla, on väga palju.

Samas on see ääretult põnev ja kogu aeg on uusi asju ja pidevalt uusi võimalusi nii enda kui kohaliku gaidluse jaoks. Minu jaoks kõige huvitavam on näha neid sarnasusi ja erinevusi, mis leiduvad teistes riiki-

Abikaasa läbi gaidluse.

des gaidide-skautide seas.

Umbes pool aastat tagasi alustasin koos Elo ja Katriniga ka uue salga koondusi. See on olnud tore võimalus ühendada Merirooside ja Kuristiku jõud ning luua koos üks tore rühm. Alguses alustasime tagasihoidliku koosseisuga, kuid plaanime tulevikus liikmeid juurde võtta.

Kindlasti on see kogemus olnud ka väljakutsuv. Tihti on raske leida seda jõudu ja aega, et peale pikka tööpäeva laste jaoks oma energiat anda. Aga kui lõpuks otsuse vastu võtad ja oled laste jaoks see inspireeriv juht, siis on see nende poolt tulev tänulikkus parim tunne. Samuti on põnev välja mõelda huvitavaid viise, kuidas teadmisi edasi anda, et see ei oleks kuiv koolitund. Lõppude lõpuks on asi seda väärt, uskuge mind! Ikkagi on ka nii, et sa juhina ei ole asjas üksi, kuna koondus on mäng, kus sa ka ise lööd kaasa ja õpid ning arened, samuti on alati teised gaidid, kellelt saab nõu küsida või koondusele kutsuda. Rohkem on võita kui kaotada.

Millega tegeled gaidluse kõrvalt?

Oma eraelus tegelen töö korras Soome

INIMESED 25 kindlustuspaberite digitaliseerimisega ehk toksin andmeid. See töö pidi olema ajutine, aga nagu ikka nende ajutiste asjadega on :D .

Tegelikult õppisin ülikoolis arheoloogiat, mis oli väga põnev ja usun, et mingi ajaloolise teemaga tegelen/töötan tulevikus veel kindlasti edasi. Samuti suveperioodil lisaks gaidilaagritele käin taaskehastuslaagrites ehk ajan selga villased kleidid ja elan keskaja või muinasaja kombel. Talvel tegelen nende kleitide ja jalatsite õmblemisega. Muidu niisama vabal ajal meeldib mulle ka teha igasugust käsitööd ja maalimist.

Mis on sinu lemmikgaidilaager ja miks?

Kui mõelda tagasi gaidilaagrite peale, siis Eestis oli üks meeldejäävamaid laagreid minu esimene suurlaager „Rännumaa“ Tagametsas. See oli nii äge – näha nii palju rahvast ja ka välismaalt tulnud gaide!

Samuti palju huvitavaid tegevusi ja sõpru kellega koos Tagametsa võluvas looduses aega veeta ning matkata. Välismaa laagritest peaksin välja tooma koguni kaks.

Minu jaoks oli väga võluv ja elamusterohkem Roverway jamboree Itaalias. See võrratu kogemus näha Itaaliat ja tema väikseid külakesi, tutvuda kohalike gaididega ning seigelda ringi ratta peal! Ei saa unustada ka viinamarjaraksus käimist. :D Teine väga meeldejääv ja isegi elumuutev laager oli Kajaka salga koolituse kogemus USAs Järvemetsal 2010. aastal.

Lihtsalt uskumatu oli näha patriootlikku eestlust kuskil teisel pool ookeani ja samas tutvuda Ameerikaga. Lisaks sellele

kogemusi, võimalusi reisimiseks, olen saanud ennast arendada, õppida uusi asju/ teemasid tundma, kohtusin oma abikaasaga, näha maailma teise pilgu läbi.

Mida kardad kõige rohkem?

Kõige õudsem oleks lähedaste surm.

Milline näeks välja sinu unistuste päev?

Oma Kajaka lennuga USAs. Ärgata ilusal soojal päiksepaistelisel hommikul oma oleme oma Kajaka salgaga ikka veel omamehe kõrval kas ranna lämoodi sõpruskond ja saame kord aastas hedal või rahulikus maakohas olevas kokku. Elumuutev oli see laager ka ehk majakeses. Teeksin hea tassi kohvi ning sellepärast, et kohtusin seal oma skaudist läheksin oma aeda taimi vaatama, nautulevase abikaasaga  Nii, et haarake ala- tima ja hoolitsema. Peale seda läheksin ti ettetulevatest võimalustest, sest kunagi veekogusse ujuma ja ülejäänud päeva ei tea, keda teel kohtad. veedaksin lugedes raamatut või peesitades päikse käes ning kutsuksin külla oma Räägi gaidlusega seoses üks parima sõbranna, et saaksime koos aega lugu, mis väärib rääkimist. veeta, rattaga sõita. Terve päeva teeksin Neid lugusid, mida rääkida, on nii palju. ühesõnaga täpselt seda, mida sabatunne Aga üks lühike lugu sellest, kuidas sõb- ütleb ja – naudiksin. rannaga koos gaidilaagris matkasime ning see oli nii otsatu ja lõputu. Tee oli ainult Nimeta 3 asja, mis on sinu bucsirge ja vesi oli ka otsa saanud. Aga, et ket listis. vett saada, selleks läksime tee peal ühte 1. Snorkeldamine majakesse ja küsisime pudelitesse vett. 2. Jaapanisse reisimine See oli väga kahtlast värvi, aga ei saanud 3. Egiptusesse reisimine arheoloogia tuuju ka janusse surra. Nii me siis matkasiriga me mööda lõputut sirget teed, jõime oma roostekarva vett ja sellest on meil siia- Nimeta 5 asja, mida võtaksid maani kehtiv ütlus, et „mine nii kaugele, kaasa üksikule saarele? kui näed, ja siis näed kaugemale!“.

1. Taskunuga 2. Tulekivi Mida on gaidlus sulle andnud?

3. Ellujäämisraamat Gaidlus on mulle andnud meeletult palju. 4. Veepudel Ehk seda juba näeb ka mu eelnevast ju- 5. Filtreerimistabletid tust. Gaidlusest olen saanud sõpru, palju küsis gdj Kirke Kalamats

Suvised hobid ehk tagasi keskaega.

26 INIMESED

Elu pärast peagaidiks olemise aega äletan hästi, et veel 5. märtsi õhtul (2016.a) vaatasime nõupäevalistega ühiselt Eesti laulu finaali ning öösel magasime pead-jalad koos noortekeskuses. 6. märtsil toimus aastakoosolek, kus sai ka uus peagaid valitud. Ning mõni päev hiljem sündiski mu poeg Henri, kes suures osas ongi sisustanud peagaidiks olemisele järgnenud kaks aastat.

Pärast peagaidi ametiaja lõppu oli muidugi sees tühi tunne, väike kurbus, nii nagu ikka hea asja lõppemisel, aga see oli selline rõõmus kurbus, kuna toona valitud peagaid Liina oli minu arvates gaididele väga hea valik ning eks mind ootasid ees uued põnevad väljakutsed. Kui peagaidi ajale tagasi mõtlen (ja teen seda ikka aeg-ajalt), siis esimene aasta oli pigem selline sisseelamise ja tutvumise aasta ning ei tundnud, et oleksin organisatsiooni jaoks suurt midagi ära teinud. Kuigi sisseelamine jätkus ka veel teisel aastal – seda siis enam mitte nii palju gaidlusesiseselt kui just teiste noorteorganisatsioonidega tutvumise näol, siis just seda teist aastat pean enda jaoks rohkem kordaläinuks, kuna oli juba rohkem kogemust, et ka organisatsiooni juhtimise ja arenguga tegeleda.

Praegustele uutele ja tulevastele juhatuse liikmetele soovitangi olla kannatlik, eks see kohanemine ongi loomulik protsess ja võtab pisut aega ning kui tundub, et esimese ametiajaga ei jõua kõike tehtud, siis alati on võimalus uuesti kandideerida. Üheks põhjuseks, miks pea-

M

Foto: erakogu

Mis juhtub pärast peagaidi ametiaja lõppemist?

Kui osata pereelu hästi planeerida, siis mõni päev hiljem võib sinust saada ema, nii juhtus nimelt minuga.

gaidiks kandideerisin, oli soov saada juurde juhtimise kogemust, et tööturul endale n-ö atraktiivsust lisada ning gaidlus seda kahtlemata võimaldas, pakkudes samal ajal vägagi turvalist keskkonda. Seega soovitan soojalt kõigil mõelda sellele, et ühel või teisel ajahetkel end juhatuses või mõne projekti juhtimises proovile panna ning kasutada neid võimalusi, mida gaidlus pakub. Tean, et nii mõnigi ütleb, et tal pole aega, tahtmist vms. Minu isiklik arvamus on, et see panustatud aeg on investeering iseenda arengusse ning enda väärtuse tõstmisesse ja kui selle raames saab veel vahvate inimestega koos tegutseda, siis see on ju ainult lisaboonus.

Mul endal on tagantjärele hea meel nii positiivsetest kui ka nendest üksikutest negatiivsetest kogemustest õpitu üle.

Aktiivsest gaidluse perioodist toovad sooja tunde sisse ja tekitavad igatsust: • mõnusad nädalavahetuse laagrid ja muud gaidide enda sündmused, kus magada õnnestus pigem vähe, aga millelt naastes oli sees nii palju väge ja energiat, sest gaidid on lihtsalt üliägedad; • koostöö juhatusega ja tunne, et üheskoos teeme olulisi asju; • ühised ettevõtmised teiste noorteorganisatsioonidega, nii Eesti Noorteühenduste Liidu ettevõtmistes osalemine kui ka peamiselt just Kajaka salga asjatamised koos skautide, kodutütarde ja noorkotkastega. Just viimase kahe organisatsiooni kohta sain palju uusi teadmisi ning väga hea meel oli tutvuda nende peavanematega, kes on äärmiselt soojad ja toredad inimesed.

• Lisaks läksid mulle väga hinge ka välis-eesti gaidid ja skaudid, kes samuti on nii südamlikud ja armsad ning lausa kiirgavad eestlust. Loodan, et igal gaidil on võimalik vähemalt kord osaleda välis-eestlaste laagris Kanadas või Ameerikas. Minu kokkupuude WAGGGSi ja teiste välismaa gaididega jäi küll üsna põgusaks, aga need vähesed kokkupuuted olid väga po-

sitiivsed.

• Muidugi ei saa mainimata jätta suurt rõõmu selle üle, et peagaidiks olemise ajal sai gaidlus tänu Tiinale Toris (minu kodukohas) uue ja väga võimsa hoo sisse.

Otse loomulikult oli peagaidina ka neid asju, mis tekitasid mõru maigu suhu või halvasid pikaks ajaks mõtted, aga olen need olukorrad enda jaoks juba ammu lahendanud. Usun, et iga asi on millekski oluline ning tihtipeale just negatiivne kogemus sunnib meid rohkem oma tegevust analüüsima. Soovitan ka praegustel juhatuse liikmetel võtta igasuguseid kogemusi kui võimalust õppida. Mul endal on tagantjärele hea meel nii positiivsetest kui ka nendest üksikutest negatiivsetest kogemustest õpitu üle.

Kogu selle positiivsuse juures (ning, jah, seda positiivset tunnet gaididest on mul kõvasti) tekib ilmselt õigustatud küsimus, kuhu ma siis olen jäänud.

Eks tagaplaanilt ikka tegemisi jälgin ning vahepeal Mailiisilt uurin, kuidas gaididel läheb.

Natuke olen olnud seotud ka Pärnumaa matkamänguga.

Ristikheina loen alati suure huviga ning jälgin, mis listis ja Facebookis toimub. Ütlen ausalt, ikka tekib väike kadedus kohati sisse, kui jälle mõne ettevõtmise piltide peale satun.

Viimane ülimeeldiv elamus oli Triinu Tominga uurimistöö Tori gaidide kohta. Hetkel on aga minu pingereas esikohal mu poeg Henri ning kuna ma tean, et gaidlusesse saan alati igal hetkel tagasi tulla, aga Henri esimesi eluaastaid enam tagasi pöörata ei saa, siis naudin sada protsenti emaks olemist. Seniks pigem mõtetes teiega/meiega ning küll tegudeni veel (taas) jõuan! ngdr Mari-Liis Lind (endine Keskpaik), peagaid 2014-2016

INIMESED 27

Uued tuuleiilid juhatuses Keilas toimunud aastakoosolekul muutus Eesti Gaidide Liidu juhatus nagu ikka. Uutele katsumustele läksid vastu mõned vanad olijad ja värskete mõtete ning suure innuga liitusid ametisse valitud liikmed.

OLID JA LÄKSID UUTELE RADADELE: Liina Sõrmus, eelmine kommunikatsioonijuht, kes kinkis meile uue ilusa kodulehe ja vastutas selle eest, et saaksid lugeda Ristikheinalehte, ja teaksid, mis ja kus toimub.

Reelika Ruubel, eelmine liikmeskonna koordinaator, kellelt saime kõik oma hääleõiguse aastakoosolekutel ning kes teab igaüht meist nime, isikukoodi ja telefoninumbrit pidi.

Trine Tamm, eelmine koolitusjuht, tänu kellele saime koolitusi nautida suuremas seltskonnas ning õppida juurde paljupalju uusi tarkuseterasid.

Aitäh teile!

OLID, ON JA JÄÄVAD: Merili Laul, peagaid, kelle kätt kõik vabariigi aastapäeval suruda said ning kes on meile kõigile imepäraseks eeskujuks, esindades meie organisatsiooni tublisti ja väärikalt.

Elo Sagor, majandusjuht, kes hoiab meie finantsid korras ja kindlustab, et igal üksusel oleks võimalik põnevatel seiklustel käia.

Ragne Kangro, välissekretär, kes hoiab meid maailma asjadega kursis ning hõikab meie muresid, rõõme ja muidu lahedaid ideid ka suuremale ringile.

Miia Kraun, programmijuht, tänu kellele saame peaaegu igakuiselt kokku ning osaleme aina rohkematel ja rohkematel üritustel, mida siin samas, Ristikheinalehes kajastada.

ENNE EI OLNUD, AGA NÜÜD ON KOHAL: Kirke Kalamats, liikmeskonna koordinaator, kes on täis suuri ideid ja veel suuremaid tegusid, et meie seltskonda veelgi suurendada ning kõigile toeks ja abiks olla.

Elise Taal, koolitusjuht, kes kohe-kohe toob meieni palju uusi ja huvitavaid koolitusi ning nendega koos kuhjaga motivatsiooni, et leiduks midagi kõigile.

Kaire Jürgenson, kommunikatsioonijuht, kes annab endast parima, et suurendada kõlapinda ka organisatsioonist väljaspool ning vastata kõikidele ja igasugustele küsimustele, et oleksid õigel ajal õiges kohas, kaasas terve hulk sõpru.

28 MÕTTELÕNG

Naerata, mõista, hooli ja varu kannatust!

Mille peale mõtled Sina, kui bussis aknast välja vaatama jääd või kui punase fooritule taga ootad? Selle numbri Mõttelõngas harutab oma mõtted lahti Mailiis, et suunata ka sind mõtisklema sõpruse ja hetkeks teiste kingadesse astumise üle.

Hea ja halb Sõlmi juustest lahti pael heida põrandale see nagu leegi võbin lael veel mu kõrval leba sa Ära proovi leida und peagi hommik koitma lööb kingi mulle mõni tund aita mööda saata öö Olen halb või olen hea kohut mõistma sa ei pea võtku homme mind või saatan täna sõpra vajan ma Maha jäänud eilne päev homsed kellad veel ei löö kurb on siis kui üksi jään aita mööda saata öö /Rock Hotel, sõnad Heldur Karmo/ Hukka mõista on alati lihtsam kui mõista, mis ei tähenda alati heaks kiitmist, vaid arusaamist, et igal mündil on kaks külge ja, noh, see väike äär ka.

Proovi mõista koera, kes su võiku ära näppas. Püüa mõista seda, kes sinuga asjata pragas.

Püüa mõista armsamat, kes sind reetis. Püüa mõista mõrvarit, kes võttis emalt poja. Ära kiida heaks kõike, aga püüa aru saada, mis viis asjade sellise käiguni.

Tean, mida tahan Maila läheb kohvikusse.

Tuleb ettekandja: „Mida võin teile pakkuda?”

Maila: „Mis teil mulle pakkuda on?”

Etteandja: „Piimakohvi?”

Maila: „Ei taha.”

Ettekandja: „Napoleoni kooki?”

Maila: „Ei. Ma pole seda kunagi söönud ja ei taha ka proovida.”

Ettekandja: „Kas soovite midagi juua?”

Maila: „Ma ei tea, äkki soovin jah, pakkuge midagi.”

Ettekandja: „Kas soovite sooja jooki?”

Maila: „Ei soovi.”

Ettekandja: „Karastusjooke? Vett?”

Maila: „Hmm... ei tundu nagu hea mõte.”

Ettekandja: „Äkki leiate meie menüüst midagi endale sobivat?”

Maila: „Ei. Seal olid nii mõttetud asjad.

Kas teil midagi paremat pole pakkuda?”

Ettekandja: „Me tegelikult katsetame sellist uut võimalust, et klient saab tulla kööki ja ise endale valida sobivad toiduained ning koos kokaga endale maitsev toit valmistada.”

Maila: „Ei. Mulle ei meeldi siin, ma tahan, et mulle valmistatakse toit, mitte et ma ise peaksin midagi tegema.”

Hiljem kurdab Maila sõbrannale, kui nõme kohvik see oli ja kui saamatu ettekandja, sest seal ei olnud mitte midagi, mida ta tahtnud oleks.

Jah – toob kaasa seiklusi, uusi maitseid, uusi mõtteid, uusi sõpru, uusi kogemusi.

Koos tehes on kõik ilusam, parem, põnevam, maitsvam, lõbusam, seiklusrohkem.

Vahel on veits vähe kasu, kui sa tead, mida sa ei taha.

Gaidlus on kui Karupoeg Puhhi raamatust Leia kõigepealt peegel ja loe need laused endale ja siis leia sõber, kellel oleks vaja neid tsitaate kuulda. „Sa oled palju kordi julgem ja targem, kui sa arvad, ja palju tugevam, kui sa endale tundud.” „On asju, mis eristavad mind teistest, ja asju, mis teevad mind selleks, kes ma olen.” „Kui sulle tundub, et su vestluskaaslane sind ei kuula, ole kannatlik. Võib-olla sattus talle midagi kõrva.“ „Kui meil tuleb kunagi hüvasti

jätta, hoia mind südames, siis ma olen alati sinu juures.” „Niipea kui ma sind nägin, taipasin ma, et mind ootavad ees seiklused.” „Mõnikord võtavad kõige pisemad asjad sinu südames kõige rohkem ruumi.” „Mõned inimesed on ülearu hoolitsevad. Ma arvan, et seda nimetataksegi armastuseks.” „Kui sa elad saja-aastaseks, tahaksin mina elada sada aastat miinus üks päev, et ma ei peaks päevagi sinuta elama.” „Umbrohi on ka lill, kunagi sa ehk veendud selles.” „Ma arvan, et unenäod on selleks, et me sinuga kunagi lahku ei läheks. Kui me näeme üksteist unes, oleme me alati koos.” „Sa ei saa kogu aeg ühes metsanurgas istuda ja oodata, millal keegi sulle külla tuleb – sa pead ise kellelegi külla minema.” „Luba mulle, et sa ei unusta mind kunagi, sest kui ma mõtlen, et sa unustad mind, siis ei lähe ma kuskile.” „Juba veidi teistest hoolimine muudab kõike põhjalikult.” „Päev, mille veedad sõbrata, on nagu pott, milles pole kübetki mett.” „Armastus teeb mõned sammud tagasi…, et teha ruumi selle õnnele, keda sa armastad.” „Minu kõige ilusam päev on see, mille ma veedan sinuga, sellepärast on mul täna jälle ilusaim päev.” „Ma olen õnnelik selle üle, kui minus on miski, mis paneb mind hüvastijätusõnu suurivaevu välja ütlema.” „Keegi ei saa kurvastada, kui tal on õhupall.” ngdr Mailiis Jõgis

ESINDUS 29

7. detsembril käisime Mailiisiga Tallinnas Näituste messikeskuses noortele suunatud hariduslikul messil Teeviit 2017. Nägime palju rõõmsaid nägusid, saime jutustada sõpradega ENList ning igal pool jagati kommi! äev algas mõnusalt. Saime kätte uued märgid, jõime kohvi ning sättisime ennast messikeskuses laua taha. Kogu kupatus oli kaasas: märgid, pastakad, Ristikheina lehed, bänner, kommid ja lahedad seltskonnamängud, kõik gaiditeemalised.

Huvilisi oli päris palju. Mõned haarasid sõbrad, kellega koos messile tuldud, ning mängisid võidu Memory mängu, kus tuli leida gaidiseadustest ja hellakeste-hundude seadustest paare, mis osutus katsumuste rohkeks. Enamasti loevad kõik ju ainult lause algust ning, leides kaks sarnast, arvavad, et tegu ongi paariga. Meie aga teame, et paljud seadused on sõnastuse poolest sarnased ja tuleb ikka ilusti läbi lugeda.

Teine mäng, mida mängida sai, oli Gaidi-Alias. Nii mõnelgi kulges mängimine lustakalt ning näiteks sõnadega „kaelarätt“ ja „tõotus“ sai palju nalja. Samas kerkis paljudel huvi selle vastu, mida gaidid teevad ning kuidas oleks võimalik kaasa lüüa, kui tihti välislaagri-

P

Fotod: Kaire Jürgenson

Teeviit 2017

tes käime ja mida gaidlus meile annab. Uusi potentsiaalseid gaide kohtasime mitmeid, samuti palju kommimaiaid noori.

Uusi tutvusi ja huvitavaid inimesi, kellega koostööd teha, kohtasime ka meie. Lisaks vanadele tuttavatele kohtusime ka ENL-i liikmetega, kellega varem kontakti polnud, samuti teiste noorteorganisatsioonidega, kes pakuvad näiteks õpilasvahetusi, ja paljusid teisi, kellel meiega sarnane sihtgrupp ning osaliselt kattuvad tegevused.

Päev oli väga vahva ning pani kindlasti ka mind ja Mailiisi mõtlema selle üle, mis see gaidlus meie jaoks on ja mis on peamine, mida siit saame. Enne ei saa ju kellelegi oma ideid ja seisukohti tutvustada, kui neid ise ei tea ja selles suhtes on taolised organisatsioonivälised esindamised ja tutvustamised kasulikud ka meie enda organisatsiooni edasiviimise jaoks.

Järgmine kord tule ja ühine meiega ka sina! gdj Kaire Jürgenson

Banner püsti, laud valmis, gaidid sätitud.

Aga kes need gaidid siis on?

Ülesanne ka sulle!

Täida lüngad ja saada pilt enda vastustest ka meile See, mida gaidlus mulle annab, on ............................................... .............................................................................................................................................

Läbi gaidluse olen jõudnud ka välismaale, näiteks. ..... ............................................................................................................................................

Kõige parem sõber/sõbranna, kelle gaidlusest saanud olen, on ........................................................................................................

Minu kõige suurem seiklus gaidluses oli siis, kui ............

Esimesed huvilised memory't mängimas.

.............................................................................................................................................

Sõber, kelle kutsuksin endaga gaidlusesse, on ................. .............................................................................................................................................

30 SIIT JA SEALT

Suvelaagri ettevalmistamine juba täies hoos lõkkeõhtutega, millele gaidipere loovus ja tegutsemislust kõvasti elevust lisab. Kuna suvelaager lõpeb 4. juulil, on kavas 3. juuli kesksuviselt sumedas suveõhtus korraldada lõpulõke.

Laager korraldatakse EV 100 ürituste raames, nii on laagri kandvad tegevusedki sellele tähtsündmusele pühendatud. Laagrilised valmistavad etteasted, mis seotud mitmete sündmustega Eesti saja-aastasest ajaloost. Nii ambitsioonikat ülesannet aitab meil teostada LendTeater.

Koostööpartneriks on laagris ka Politsei- ja Piirivalveamet. Muidugi lisanduvad veel mitmed meid teenindavad ettevõtted ja organisatsioonid. Laagrit rahastab Hasartmängumaksu nõukogu.

Ilusat gaidisuve soovides gdr Aira Laul

Kevad on alanud ja gaidipere igatseb suviseid välitegevusi.

Valgamaal Pukas ongi juba alustatud suvelaagri ettevalmistustega. una laager toimub kinnistul, mida seni laagrikohana ei ole kasutatud, on pererahvas võtnud sihiks teha vähemalt 100 vabatahtlikku töötundi, et valmistada maa-ala ette laagritegevuseks. Varumisel on lõkkeõhtute ja toiduvalmistamise puud, puhastatud on käiguteed all-laagrite alalt laagri südamesse – lõkkeplatsile ja lipuväljakule. Ka Nõo gaidid on ära teinud esimese talgupäeva, kavas on gaidipere ja sõprade kaasabiga korraldada veel mitmeid talgupäevi.

Miks Valgamaal? Aga sellepärast, et 100 aastat tagasi just Valgas Eesti gaidliku tegevuse algust märgitakse. Praegu aga ei ole Valgamaal ühtegi toimivat gaidirühma.

Loodame, et suvelaager toob kaasa gaidliku liikumise populariseerimise ka Valgamaal. 100 aasta möödudes gaidliku tegevuse algusest oleks selleks just õige aeg.

Käesoleva suve gaidilaagrit korraldab Nõo üksus, kes on ka kirja pannud esimese visiooni laagritegevustest ja päevakavast.

Laager algab 29. juuni õhtul kell 21.00 avalõkkega. Kohale saab tulla alates kella 15.00-st, sest on vana tuntud tõde, et telke on kõige parem püstitada päeval.

Võimalus tulla rongiga! .

K

30. juuni varahommikul asuvad teele 24 tunni matkast osavõtjad. Seetõttu ootame avalõkkest osa saama ka 24 tunni matkale minejaid. Kindlasti on käesoleva suve matk ka pisut eriilmeline, sest osa matkarada läbib Tartu maratoni radasid.

Teised laagrilised asuvad samal hommikul oma all-laagreid üles ehitama. Laager jätkub ülipõnevate tegevuste, matka ja

Selleks, et saada laagrisse soodsama hinnaga, milleks on 25 eurot (peresoodustus 23 ja 21 eurot ning sealt edasi suurperede lapsed tasuta), tuleb laagrisse registreerida oma rühm kodulehel oleval vormil hiljemalt 15. mail 2018.

16. maist 19. juunini registreerunutele on osalustasu 35 eurot (peresoodustus (33 ja 31 eurot ning sealt edasi suurperede lapsed tasuta) ning alates 20. juunist tuleb laagrimaksuks tasuda 40 eurot (peresoodustus puudub).

Informatsioon e-posti aadressil info@gaidid.ee või tel 5345 4332.

Lauamäng „Olen see, kes olen”

E

esti Gaidide Liit kingib Eesti sünnipäeva puhul noortele enesehinnangut tõstva lauamängu „Olen see, kes olen”, mida aitab rahastada KÜSK. Mäng on välja kasvanud gaidide koolitusprogrammist, mida oleme OSKO nime all tutvustanud. Mängu eesmärk on tõsta noorte enesehinnangut ning aidata neil iseennast tundma ja väärtus-

tama õppida. Sotsiaalmeedia mõjutab noori iluideaalide loomisel tohutult, kuid paraku vales suunas. See tekitab tõsiseid probleeme: koolikiusamist, vaimset tasakaalutust, söömishäireid. Nende probleemidega tuleb teadlikult tegeleda ja noorte hinnanguid suunata.

Mängus on ühes pakis küsimuste, väidete, faktide kaardid silmaringi ja tead-

miste laiendamiseks. Teises pakis on tegevuskaardid – näiteks tuleb öelda vastas istuvale mängijale viis komplimenti, mis ei puuduta tema välimust, vaid iseloomu, oskusi, teadmisi. Mängu eemärk on muuta mõttemalle.

Tegemisse on kaasatud meie oma gaidid, kellel on noorte-

ga töötamise kogemus. Mentorina nõustab meid edukas lauamängude looja Meelis Looveer.

Mäng peaks valmima sügisel. Kõigepealt katsetatakse, kuidas mäng noorte peal töötab, ning aasta lõpus kingitakse see noortekeskustele. ngdr Miia Kraun

Foto: Kaire Jürgenson

SIIT JA SEALT 31

Motivatsioonipäevad Kihnus

Fotod: Elise Taal

25.-27. mail

K

as olete märganud, et päikese eredad kiired juba vaikselt piiluvad pilvede tagant ja kevad hakkab südamesse pugema? Kui jah, siis just sina, vahva gaidijuht, oled oodatud motivatsioonipäevadele ammutama hulgaliselt inspiratsiooni kuupäevadel 25.-27. mai Kihnu. Tulemas on palju motiveerivaid ning harivaid tegevusi ning hulgaliselt toredaid emotsioone.

Seoses transpordiga saarele tuleb meil koguneda reedel Munalaiu sadamasse, kust edasi reisime reisiparvlaevaga Kihnu Virve, mis väljub kell 19.30. Siiski tuleks sadamas kohal olla kell 19.00, kuna alati on askeldamist ja sellega kindlustame, et keegi ei jää mandrile. Kuna Kihnus olev majutus asub täpselt sadama juures, siis ülesõitu autodega ei toimu. Auto saab jätta Munalaiu sadamasse.

Täpsem info on saabumas, kuid lingi registreerimiseks leiad Gaidide kodulehelt ja tee seda kiiremas korras, sest kohtade arv on piiratud! Täpsemate küsimuste korral võite alati kirjutada meiliaadressile koolitus@gaidid.ee.

Imelist kevadet ja kohtume motivatsioonipäevadel Kihnus! gdj Elise Taal

Keldripidu

K

evadisel märtsi pühapäeva lõunal saime kokku PSGMi salgajuhtidega, et kujundada Heade Mõtete päeva laagris valminud pesakastid Eesti 100. sünnipäeva puhul. Et sellele kõigele põnevust lisada, otsustasime dekoreerimise teha keldripeona keldris, kus olid suupisted, hea seltskond ja loov ning huvitav tegevus. Kuna kevad oli juba põues, siis kaunistasime paljud pesakastid lillede, loomade ja roheli-

se loodusega. Kuid kuna pärnakatele on südamelähedane ka meri, siis tulid ka mitmed mereteemalised pesakastid.

Kaunistamisel proovisime võimalikult vähe kasutada kemikaale, mis võiksid loodust reostada ja lindude elu segada.

Loodetavasti meie töö kannab vilja ning kevadel pesitsevad linnud saavad juba sellel kevadel kasutada meie tehtud lindude pesakaste. gdj Elise Taal

32 MEELELAHUTUS

AN SÕ TT KE

SÕNAKETT Paremale

1

2

3

4

3. Talveperioodil hakkab sellel kindlal päeval valge aeg pikenema ja öö lühenema (ka suvel esineb selline nähtus) 6. Riik, kus meie uus liikmeskonna koordinaator möödunud sügisel Academy koolitusel ennast harida lasi 8. Palju õnne.....!

9. Kus käisid vanemgaidid sel aastal suusarõõme nautimas ja lumes ennast karastamas?

5

LE U LU RK NU Täna tundsin tänaval õite lõhna kuigi alles eile nägin, kuidas sadas lund mu vormisärk on kaotamas oma talvekarva ja ma näen rohelusest und

6

klassi sirutab päike kiired läbi akna ja paneb voolama d-vitamiini 7

9

Alla

10

Ristsõna autor on Liina Sõrmus

mu veres

8

toob naeratuse kõigi näole ja soojendab suhteid ka gaidide peres linnulaul äratab mind taas ning mingi uus tuul on mu palel siis, kui avan akna mälestusega talvest tunnen midagi uut, mis ei tundu vale

4. Jahimehed kütivad ulukeid, aga gaidid with TheTeac hers Co rner.net Cro s s wo rd Puz z le Generato r 1. Päev, mil nõiad ringi lendavad ja Created äkki ongi see kevad, kellest kütivad ühe aparaadi abil hetki. KuiAlla gaidid lõkke ümber nalja viskavad das seda tegevust kutsutakse? eperio o dil hakkab sellel kindlal päeval valge aeg 1. Päev, mil nõ iad ringi lendavad ja gaidid lõ seni kke ümber ainult raamatuis lugeda sain üheskoos 5. Märtsikuu viimasel pühapäeval ma ja ö ö lühenema suvel esineb selline nalja viskavad ühesko o kella s 2. Aliase(ka mäng: see on liitsõna, esimene talv, mis näis lõpmatu keeramine ühemäng: tunni võrra tä- na, esimene sõ napo o l: ) 2. Aliase see edasi o n liitsõ sõnapool: hendab, et kätte on jõudnud........! lõpuks võidetud sai kus meie uus liikmesko nnako o rdinaato r tähistab muutumist (näiteks lõ pustega ko nnakullesest tähistab muutumist (näiteks lõpustega 7.

Kuidas nimetatakse gaidi, kes on 7-11 nud sügisel Academy ko o litusel ennast harida saab ko psudega ko nn); teine sõ napo o l: Usain Bo lt o n konnakullesest saab kopsudega selles o sav aastane?

Külli-Triin Laanet konn); teine sõnapool: Usain Bolt on õ nne.....!

4. Jahimehed aga gaidid kütivad ühe 10 . Eesti gaidide hümnikütivad viimaneulukeid, sõna selles osav käisid vanemgaidid sel aastal suusarõ õ me aparaadi abil hetki. Kuidas seda tegevust kutsutakse? as ja lumes ennast karastamas?

5. Märtsikuu viimasel pühapäeval kella keeramine ühe tunni võ rra edasi tähendab, et kätte o n jõ udnud........!

7. Kuidas nimetatakse gaidi, kes o n 7-11 aastane?

10 . Eesti gaidide hümni viimane sõ na Mõtle sellele fotole välja vaimukas pildiallkiri ja saada see Ristikheina peatoimetajale Kaire Jürgensonile Facebooki või meilile kommunikasioon@gaidid.ee.

le

PILDIALLKIRJA KONKURSS!

Toimetus: Kaire Jürgenson Liina Sõrmus Annabel Klein Kirke Kalamats Kadi Sagor Keeletoimetaja Anne Siniveer Kujundus Ruth Laasi Toimetuse aadress: Tööstuse 48a, Tallinn 10416 kommunikatsioon@gaidid.ee www.gaidid.ee Trükikoda Paar Suur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!

Parima idee esitaja saab ka eriauhinna!

Eelmise pildiallkirja konkursi võitis Anette Tedremäe, 13a: Gaid, kes näitab labidaga keskteed.

Palju õnne, võitjaga võetakse auhinna osas ühendust.