50. aastat Artur Sirk'i surmast. Mälestustekogumik. 1987. + Sirgi põgenemisest Patarei vanglast.

Page 30

tütar. Viimane teatanud, et Artur Sirk ütelnud päeval enne salapärast mõrva, et ta kohanud linnas eestlasi ja olnud nähtavalt ärevuses. Tütar näitas, kus Sirk lamanud betoonil ja mainis, et ta näinud jube välja, kuna kontide otsad olnud jalgadest väljas, seaga kiud murtud. Tekkis küsimus, kes olid need eestlased keda Sirk kohtas Echternachis päe­ val enne mõrva? Kui need oleksid olnud tema sõbrad, siis oleks see varem või hiljem vabadussõjalaste ringkondades teatavaks saanud, nagu sai teatavaks pastor Aareandi sõit maikuus Sirgu juurde Luxemburgi, teda hoiatama, varit­ sejate eest. Mõõtes Sirgu ..kukkumise" kohta, selgus, et see oh' maja seinast 10 jalga eemal. Sirgu toa aken oli väga madal Härra Lehtmets imestanud, et kuidas Sirk ometi nii kaugele .hüppas". Kuna Sirgul ei olnud väärtasju ega suuri rahasummasid, siis rööv ei saanud olla ajendiks. Tagapõhi selleks sai olla ainult poliitiline. Eelpool mainitud komisjoni otsus olnud: mõrv. Isegi 20 aastat hiljem, 25. sept. 1957, Diekirchi politseiringkond, millele allus Echternach, vastab minu järelpärimisele Gegentiber den ihn bekandelnden Ärzten hat A. Sirk sicA geäussert, er sei lebensmüde getvesen*. H

Sirku ravinud arst, dr. Speck, omas kirjas 17. sept. 1960 eitab viimast kate­ gooriliselt. Tuleb seepärast arvata, et hotell Wengleri hea kuulsuse säilitamiseks ja Luxemburgi riigi huvides mitte sattuda piinlikku mõrvaloosse, Luxemburgi võimud võtsid omaks enesetapmise versiooni Echternachi linn on mõnetuhande elanikuga väikelinn, kus ei ole vaatamis­ väärsusi ega olnud ka kuurorti, mis oleks meelitanud välismaalasi eestlasi! Sirgu asukohta teadsid ainult üksikud vabadussõjalased ja muidugi kirja" vahetuse kontrollimise kaudu ka eesti luureorganid. On loogiline järeldada, et need isikud pidid olema teda tumeda sihiga jälgima saadetud. Seni ei ole neist keegi ennast ise avaldanud ega ka oma .mälestusi* kirjutanud. On olnud arva­ musi kust nad saadeti, kas poliitilisest politseist või kindralstaabi 2. osakon­ nast ja kes nad olid. 1

Väärib mainimist, et 1937.a. kevadeks oli Sirgul valminud käsikiri Eesti poliitilise olukorra ja Päts-Laidoneri poolt teostatud võimuhaaramise kohta. Sirk pöördus New Yorgis elava Arthur Meckleri poole valminud käsikirja kir­ jastamiseks. Meckier oh* võtnud osa Vabadussõjast Kalevi Maleva koosseisus


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.