Page 1

Tootmise ja tehnika ajakiri

Gümnaasiumi eri 2011

euro skil ­­ls 2010 lis nis

sabo

Eesti noored meistrid Euroskillsil >> Soojusenergeetika

>> Spagetti Bridge Contest >> Aasta Tehnikaüliõpilane

Eesti noored meistrid võtsid 7 medalit


2

juhtkiri

Juhtkiri:

ma taHan saada inseneriks!

T

aas on aeg, kui gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste lõpetajad surfavad netis ja arutavad omavahel, kus jätkata õpinguid – millist kõrgkooli ja õppekava valida? Mõned arvavad, et väärt haridust “antakse” välismaal, teised teavad ühte ja teist sõpra, kes ka pärast kohaliku kõrgkooli lõpetamist on saanud atraktiivse ja tasuva töökoha, kolmandad üritavad kokku lõimida pakutavad õpiväljundid, tulevase töökoha profiili ja isikliku suutlikkuse ning huvi. Olen veendunud, et Eesti on liikumas odava tööjõu kesksest majandusest teadmusmajanduse suunas ja tulevikuettevõtted vajavad järjest enam inseneriasjandust tundvaid spetsialiste. Praegused ning tulevased insenerid on meie ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni kandjad, tänapäeva tehnika- ja täppisteaduslikes õppekavades rõhutatakse inseneri kutseoskuste kõrval üha

enam ettevõtlikkuse ja loovuse arendamist. Ehituse, transpordi, mehaanika, logistika, elektroonika, energeetika, arvutitehnika ja mitmete muude insenerivaldkondade ettevõtted ootavad õppinud spetsialiste hästi tasustatud ametikohtadele. Milline on tänapäeva inseneri profiil; milliseid teadmisi, oskusi, hoiakuid tuleb omandada ja millist kompetentsust ootavad temalt tööandjad? Üle-eelmise põlvkonna kogemustest võib teil olla arusaam, et inseneritöö käib mürarikkas ja vinguses tootmisruumis. Märksa täpsema, kuid mitte ammendava vastuse saame siis, kui jälgime inseneridele mõeldud tööpakkumisi. Esitan siinkohal mosaiikvaliku töökuulutuste sisust, mis mingil määral kirjeldavad tänapäeva inseneri oodatavaid kutseoskusi: automaatika ja/ või mehhatroonika seadmete tundmine, C/ C++ programmeerimise oskus, CAD/CAM-

tehnoloogia kasutamine, mehaanika ja automaatika tootmisseadmete tundmine, mikrokontrollerite programmeerimise oskus, põhiliste tarindite ja ehitusviiside tehnoloogiate tundmine ja suundumuste teadmine, kvaliteedijuhtimise rakendamine, teenusedisaini metoodika rakendamine, tootlikkuse ja ettevõtte juhtimise tõhustamine ning palju muid osaoskusi. Peale selle oodatakse insenerilt veel head pingetaluvust, valmisolekut meeskonnatööks, täpsust ja korrektsust, ladusat eesti ja inglise keele (sh erialase sõnavara) oskust ning isegi insenerieetika tundmist, sest insenerikutse juurde kuulub kindlasti töö käigus omandatav iseseisva vastutuse määr. Rõhutan veel kord, et loetletud ootused on pigem inseneride teadmiste ja oskuste pusle, kuna tootmistehnoloogia ja ettevõtete areng on oluliselt muutnud inseneride töökeskkonda ning inim- ja masintöö rolle.

ühed õppekavad on populaarsed õppima asumisel, teised tööle asumisel. inseneriasjandus kuulub kindlasti viimaste hulka.

impressum

Peatoimetaja

Gümnaasiumi eri 2011

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel 56 616 262 korrektor

Triinu Tamm

kujundaja

Taivo Org reklaam

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel 687 9101

Väljaandja

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel 625 0940, 56 616 262 TiraaŽ

8600

Trükk

Printon ajakiri anti välja ettevõtluse arendamise sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

gümnaasiumi Eri 2010


juhtkiri

3

Paljudes Euroopa riikides ja ka meil võivad inimressursi arendamisel tulla esile mõned mittevastavused – populaarsete erialade, tööjõu nõudluse ja majandusliku edukuse vaheline suhe on kiiresti muutuv. Teisisõnu tähendab see seda, et ühed õppekavad on populaarsed õppima asumisel ja teised tööle asumisel. Päris kindlasti kuuluvad inseneriasjanduse õppekavad viimaste hulka. Pärast majanduskriisi on Eesti majandusstruktuur muutunud, ettevõtete tehnoloogiline tase aina tõuseb, tootlikkus kasvab ning nüüdisaegsetest teadmus- ja tehnoloogiaettevõtetest saavad meie majandusedu mootorid. Selle arenguprotsessi käivitajaks ning edasiviijaks on kompetentsed insenerid ja spetsialistid. Austatud gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste lõpetajad! Paljud teadmusmajandusega riigid seisavad ühe ja sama probleemi ees – kust saada oma konkurentsivõime tõstmiseks nüüdisaegsete oskuste ja teadmistega töötajaid? On selge, et üksnes talentide kojutoomisest või sisseostmisest ei piisa. Valides edasiõppimiseks mõne inseneriõppekava, ootavad teid ees põnevad väljakutsed ja tegevused – õpitud oskuste ja teadmiste rakendamine ning uute teadmiste avastamine. Loodan, et teete eriala valikul kaalutletud otsuse, kuulates oma sisekaemust ning vajadusel usaldusväärse ja kogenud inseneri, spetsialisti nõuannet. Ainus vale otsus on see, mis pole teie enda läbi mõeldud!

ENNO LEND, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

kuula Valitud lugusid mP3-failina. nende lugude juures on ajakirjas ka märge. kuula Lugusid: http://inseneeria.eas.ee

gümnaasiumi Eri 2010


4 4

sisukord sisukord

sisukord

Tegija

noored meistrid

06

Eesti noored meistrid tulid võistlustelt koju seitsme medaliga

insenerikutse

12

Soojusenergeetika on tulevikueriala

edukuse valem

23

Kuidas edukalt mõelda? Kuidas asju välja mõelda?

15

huvitav lahendus

24

Terasetööstur otsustas maailma suurima skulptuuri valmimise 45 sekundiga

insenerikutse

28 Tegija

20

Insenerid on efektiivsema tuleviku võtmeisikud

Veidi nuputamist

insenerikutse

huvitav lahendus

Spagetti Bridge Contest ehk tõsine mäng toiduga

36 38

Geotehnoloogia ei vii tööle ainult Ida-Virumaale

Minu edulugu: julge pealehakkamine ja huvi oma töö vastu

insenerikutse

30

Inseneriharidust andvad kõrgkoolid

40 46 47 55

KÕIK ON IT ehk patsiga poiste müüdi murdjad

huvitav lahendus

Kas voolava veega torusse võib puurida augu?

insenerikutse

gümnaasiumi Eri 2011

Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused Viimane lehekülg


Loodussäästlik mõtteviis ja haridus Eesti Maaülikoolist!

Maaehitus Geodeesia Veemajandus Maakorraldus Ergonoomika

Tehnotroonika Tootmistehnika Energiakasutus Biotehnilised süsteemid Kinnisvara planeerimine

ja palju muid põnevaid erialasid. Vaata täpsemalt www.emu.ee.

Tule omanda tehnika- või inseneriharidus maaülikoolist!

Tel. 731 3048 vastuv@emu.ee Kreutzwaldi 1, Tartu


6

noorEd mEistrid

euroskills 2010 lissabonis:

EESTI NOORED MEISTRID TULID VÕISTLUSTELT KOJU SEITSME MEDALIGA Fotod: innovE, Euroskills


Detsembri alguses Lissabonis toimunud Euroopa kutsevõistlustel EuroSkills esinesid Eesti noored väga edukalt. Eesti 20-liikmeline võistkond tuli koju tagasi seitsme medaliga: kolme kulla, ühe hõbeda ja kolme pronksiga.

S

el aastal oli võistlustel osalejariike kokku 27. Viiekümnel kutsealal võtsid mõõtu ligi 500 oma maa parimat noort kutsemeistrit.

Kuldmedali väärilisteks tunnistati mööblitisleri erialal Raido Arro, ehitusvaldkonna töödejuhataja Sander Vahtras ning Eesti puidutöötlemise võistkond tervikuna (Raido Arro, Silver Kämärä ja

Ivo Ilm). Hõbemedali pälvis Silver Kämärä puidutisleri erialal. Pronksmedali said puidupingioperaatori erialal Ivo Ilm, ehituspuusepa erialal Kalmar Sepp ja IT-valdkonna Cisco-spetsialist Tuuli Zahvatkin.

Eesti oli lissabonis esindatud nendel võistlusaladel » IT võistkond (4 võistlejat) – projektijuht, Cisco-spetsialist, Microsofti spetsialist, vabavara spetsialist » Trükimeedia võistkond (3 võistlejat) – veebidisainer, kujundaja, trükitehnik » Mehhatroonika võistkond (2 võistlejat) » Ehitusalade võistkond (5 võistlejat) – ehituspuusepp, müürsepp, plaatija, katusepanija, töödejuhataja » Maaler (1 võistleja) » Puidualade võistkond (3 võistlejat) – tisler, mööblitisler, puidupingi operaator » Kokk ja teenindaja (2 võistlejat). Fotosid võistlusEst saaB nÄha siit: WWW.innovE.EE/kutsEmEistrivoistlusEd/galErii


8

noorEd mEistrid

kuldmedal:

Eestlased on tagasihoidlikud, aga väga

sandEr vahtras

Ehitusvaldkonna töödejuhataja sander vahtras pärjati võistlustel Euroskills lausa kahe medaliga. ta sai “Best of the nation“ ehk rahvuse parima tiitli ning kuldmedali ehituse töödejuhataja alal.

s

ander Vahtras on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli ja töötab Maru Ehituses objektijuhina. Ta teeb iga päev seda tööd, milles ta näitas rahvusvaheliselt kõrget taset ning pälvis kuldmedali. Sander ütleb tagasihoidlikult, et eks teda tunnustati nii tööl kui sõpruskonnas, sooviti õnne ja suruti kätt, aga tema ei leia, et oleks millegi väga erilisega hakkama saanud – ta tegi lihtsalt oma igapäevast tööd, mida ta armastab ja mis tal hästi välja kukub.

Sander polnud varem ühelgi taolisel võistlusel osalenud ja seetõttu ei osanud ta ka midagi erilist oodata. “Õppejõud soovitas minna, see kõik tuli üsna ootamatult, aga oli väga väärt kogemus,” leiab Sander ja lisab, et võistlustel koges ta, kui keeruline on hästi kindlate reeglitega töötamine ingliskeelses töökeskkonnas. “See oli hea kogemus. Nüüd võin kindel olla, et saan Euroopas tööga hakkama küll.” Vaadates võistlustulemusi, leiab ta, et eestlased on Euroopas kõrgel tase-

mel tegijad. “Samas on eestlased väga tagasihoidlikud. Lissabonis oli näha, et paljud teiste rahvuste tiimid olid hoopis lärmakamad ja nõudlikumad.”

Enne toimusid kaks ettevalmistuslaagrit Noore meistrimehe arvates tiitel, mille ta pälvis, ei ütle enamikule midagi ega anna ka töötegijale plusspunkte juurde. Ometi leiab ta, et võistluskogemus oli väga vajalik ja kasulik, sai end teiste euroopa noortega võrrelda. Noormehe võistlusülesandeks töödejuhatajana oli koostada tööde ajagraafik ja jälgida selle täitmist. Ta pidi vaatama, et kõikidel võistlejatel oleks olemas materjalid, et neil poleks töös probleeme, et koostöö sujuks. Sa-


noorEd mEistrid

heal tasemel muti tuli ehitusprotsessi dokumenteerida. “Meil oli kaks ettevalmistuslaagrit. Laager seda tunnet muidugi ei anna, mis seal kohapeal oli, aga eks ta oli abiks ikka,” ütleb Sander. Sander leiab, et võistluste korraldus oleks võinud parem olla. Näiteks toob ta seda, et töövahenditest oli puudu. “Plekksepal tulid materjalid alles teise päeva õhtul. Plaatijal polnud enne teise päeva õhtut segu, millega plaatida, ja prožektor oli puudu. Portugali võistleja läks ja tõi endale prožektori kodust, meil ei olnud seda kusagilt võtta. Näha oli alles pärast, kuidas töö oli hämaras välja tulnud. See lisab parajalt närvi ja mõjutab töökvaliteeti,” ütleb Sander. Noormees kiidab aga tseremooniate korraldamist, mis olid tõeliselt suurejoonelised.

Edu toovad raudne närv ja paindlikkus Vaatamata korralduse puudujääkidele sai Eesti tiim võistlusülesandega suurepäraselt hakkama. Nad said töö valmis isegi pool tundi enne tähtaega. Vaid plekksepp jätkas tööga, kuni kell kukkus. Kui võistlusel püsis ehitustiimi töö graafikus, siis päriselus tuleb Sandri sõnul ikka ette, et tööde tähtajad lükkuvad. “Ehitusprotsessi kolme päeva peale ära planeerida pole just suur kunst, aga pikema aja jooksul võib ettenägematuid asju ette tulla. Vahel tuleb isegi projekt ümber teha. Selles protsessis on palju detaile. Kui tekib probleem, tuleb kogu töö ümber planeerida, selles see kunst seisnebki.”

9

Lisaks pälvisid veel meisterlikkuse tunnustusmedali Pärt Erikson veebidisaini ja Kalev Siim müürsepa erialal. Tiitliga “Best of the nation” ehk rahvuse parima tiitli sai samuti ehituse töödejuhataja Sander Vahtras. Portugalis korjas enim medaleid korraldajamaa ise, kelle esindus oli ka arvukuselt suurim. Soomlased jäid medalite arvult kolmandale kohale, lätlased läksid koju kahe medaliga, leedukad ühe medaliga. Üldarvestuses saavutas Eesti väärika 10. koha.

minister : Eesti kutseharidus on teinud läbimurde Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et võime oma kutseõppurite ja kutsekoolide taseme üle tunda uhkust. “Kutseharidusse suunatud investeeringud ja kutsehariduse üldine tähtsustamine on hakanud andma häid vilju,” nentis Lukas. Minister lisas: “Saavutatud suurepäraste tulemuste paistel võib küll juba kindlalt väita, et Eesti kutseharidus on teinud kvalitatiivse läbimurde rahvusvahelisele areenile ja kinnistanud end tugevalt Euroopa pildile. Kõigi Eesti noorte võistlejate esinemine näitas, et Eesti noored meistrid suudavad teiste Euroopa noortega võrdväärselt konkureerida ning Eesti kutsehariduse tase on oluliselt lähenenud Euroopa parimate riikide tasemele.”

mÖÖBlitislEr raido arro

Euroskillsi kasvulava on kodune Estoskills Eesti saadab reeglina nii Euroopa kui ka maailma kutsemeistrivõistlustele WorldSkills rahvuslike kutsemeistrivõistluste parimaid. See on Eesti parimatele suureks stiimuliks, arendamaks oma võimeid ja oskusi, et siis võrrelda oma taset teiste riikide parimatega. Üha rohkem kutseõppeasutusi ja sponsorettevõtteid on teadvustanud selliste võistluste olulisust. Esimest korda toimusid EuroSkills kutsevõistlused 2008. a Rotterdamis, kust Eesti tuli koju kahe medaliga: plaatija – hõbe, müürsepp – pronks.

tEEnindaja juri pütsEp p


10

noorEd mEistrid

rahvusvaheline tunnustus:

tuuli Zahvatkin on Euroopa kolmas tuuli Zahvatkin lõpetas eelmisel kevadel Eesti infotehnoloogiakolledži cum laude. ta töötab mainekas it-firmas Baltic Computer systems it-abina. rahvusvahelistelt kutsemeistrivõistlustelt Euroskills tõi tuuli koju Cisco-spetsialistide arvestuses pronksmedali.

tuuli Zahvatkin

T

ihti kohtame IT-alal töötamas mehi, aga Tuuli väidab, et IT-ala on just tüdrukule sobiv puhas kontoritöö. “Olen tihti mõelnud, et kui ma seda ala ei oleks valinud, mida ma siis oleks teinud. Alati olen jõudnud selleni, et mulle see töö meeldib ja sobib.” Millega sa igapäevaselt tegeled?

Aitan inimesi, kui neil on mingi probleem ja internet ei toimi – üldiselt arvutid, võrk ja nende probleemid. Cisco on lihtsalt üks tootjatest, kes pakub vahendeid, mille abil võrku luua. Millal hakkasid IT-ala vastu huvi tundma?

Juba 10aastasena hakkasin arvutite vastu huvi tundma, siis sain oma esimese arvuti. Eks ma vennalt sain selle pisiku. Algul lihtsalt vaatasin tema kõrval põnevusega, mida vend teeb, aga siis juba hakkasin ise tegema. IT-alal ongi tarvis palju ise õppida ja katsetada. Koolis saad küll baasteadmised, aga professionaalse taseme saavutab ise õppides, täiendades ja harjutades. Eriti tuleb see välja programmeerimise alal. Ma ise ei tegele

programmeerimisega, sest see nõuab juba väga palju pühendumist. Eestit peetakse IT-riigiks, kuidas sellega on?

Leian, et Eestis elav tavainimene teab tõesti rohkem kui keskmine ameeriklane. Ta oskab interneti tööle panna, teab, kus ja kuidas surfata. Välismaal kohtab tihti inimesi, kes ei

saa lihtsamatestki mõistetest aru. Meil siin on igas kohvikus wifi ja linnas tasuta wifi. Näiteks Portugalis pidi isegi hotellis interneti eest maksma ja see oli kohutavalt aeglane ning kehv ühendus. Millised on olnud kõige rumalamad küsimused, mida arvutikasutajad on esitanud?

Vana hea nali. Ekraan ei tööta. Küsin,


noorEd mEistrid

11

Cisco-spetsialist

vahel mõtlen, et mis oleks, kui ma teist teed oleks läinud. aga ei, ma elan arvutis. Ei kujutaks ettegi end mujal.

rikkele, ja eriti hea meel on siis, kui saan probleemi lahendatud. Siis olen nii õnnelik. Vahel mõtlen, et mis oleks, kui ma teist teed oleks läinud. Aga ei, ma elan arvutis. Koolivalikuid tehes käisid peast läbi veel majanduse ja rakenduskeemia erialad, mis on samuti tõeliselt tütarlapselikud alad, aga IT tundus põnevam. Kartsin alguses, et ei saa hakkama, aga tuli välja, et leidsin nii sobiva ala, et ei kujutaks ettegi end mujal.

kokk ailEn ojamaa

Milline on IT tulevikusuund?

kas elekter on? Tihti kurdetakse sülearvuti puhul, et internetti ei ole. Hakkad uurima, kas see või teine juhe on ühendatud ja siis selgub, et elektrit pole, sülearvuti töötab aku peal. Küsitakse, miks mul Outlooki meiliprogramm ei tööta. See käib ju ka läbi interneti. Samas mind ei aja need naerma ega vihale, sest mina võin mingis teises valdkonnas sama lolle küsimusi esitada. Mul on alati hea meel, kui saan inimest aidata ja tal pärast kõik töötab ja ta on tänulik. Vahel on töö stressi tekitav, eriti siis, kui ei leia lahendust. Võistlusel oli mitu korda pingelisem. Juba harjutamine Euroskillsi jaoks oli selline, et kohati unustasin end tundideks arvutisse ja alles õhtul hilja enne magamaminekut mõtlesin, et oi, kas ma täna söönud olen? Kokkuvõttes olen ikkagi rahul. Leian, et inimene peab tegema seda, mis tal lihtsalt välja tuleb. Mõtlen tihti, et ma ei teeks ju seda, kui ma ei armastaks seda tööd. Naudin kogu protsessi, kus otsin lahendust tõsisemale probleemile või

Juba 50 tagasi arvati, et 2010 elame kosmoses. Eks kõik areneb ja IT-ala areneb kindlasti kiiresti, aga ma ei usu, et läheb eriti ulmeliseks. Samas kui mõelda 10 aastat tagasi, siis ostsin arvuti 128 mb mälu, nüüd mõtled, et alla 4 gb on mälu vähe. Kui ise arened sellega koos, siis ei pane tähelegi. Üks olulisemaid arengusuundi võrgunduses on praegu IPv6 väljatöötamine, sest IPv4 aadressid saavad otsa. IPv6 aadresse on nii palju, et isegi pesumasin võib saada aadressi. Aga praegu on IPv6 veel suhteliselt lapsekingades ja arengumaad on palju.

EmmEl, p jaanus r , d plEkksEp n ja il m s aspar EkspErt k aja sandEr vahtra at tÖÖdEjuh

Millised on tulevikus IT-ala ohud?

Kõik on olemas internetis. Ma ei kujuta ette, kui ühel hetkel internetti pole, siis on täitsa jama. Kui tõesti midagi juhtub, tekiks palju probleeme. Tavakasutaja tasemel pole meil väga häid kaitsemehhanisme. TV ja raadio on nüüd kõik digilevis, kui internet kaob, pole uudiseid ega kontakti maailmaga. IP-telefonid ei tööta. Aga kunagi ei saa kõike sajaprotsendiliselt tagada.

plaatija ka ijaliina

paimla


1212

insEnErikutsE insEnErikutsE

vali õige amet:

SOOJUSENERGEETIKA ON TULEVIKUERIALA intervjuu tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetika eriala esmakursuslase renno jürgensoniga.

JUHAN AGURAIUJA, üliõpilasnõukogu aseesimees

R

äägi elust enne TTÜsse tulekut. Olen pärit Kodila külast Raplamaalt. Alustasin haridusteed Kodila Põhikoolist ning jätkasin Rapla Ühisgümnaasiumis, kust sain tugeva põhja alla matemaatikas, selle võrra on TTÜs lihtsam. Seevastu jäi nõrgaks füüsika, mis on ülikoolis sama oluline. Millal ja kuidas sai selgeks soov õppida TTÜs? Teadsin juba varakult, et tahan kindlasti tegeleda mehaanikaga. Alguses kujutasin end ette mehaanikuna töökojas. Pärast põhikooli soovisin minna kutsekooli, kuna mulle meeldisid n-ö käed-külge tööd. Tuttavad soovitasid, et ma ikka gümnaasiumisse ja hiljem ülikooli läheks, et mitte head pead raisku lasta. Miks valisid just soojusenergeetika? Mu isa on tegelenud katelde ja nende ehitusega. Lapsena käisin temaga tööl kaasas ja juba siis tundus valdkond huvitav. Võibolla sellepärast jäidki eriala tutvustust lugedes silma põnevad ained nagu soojus- ja massilevi ning katlatehnika. Eriala avastasin enda jaoks sügisesel TTÜ avatud uste päeval, kui vestlesin ühe soojusenergeetika tudengiga, kes soovitas seda eriala kui üht TTÜ perspektiivikamat. Alternatiivina kaalusin põgusalt ka keemiat, kuna see mulle kesk-

RENNO JÜRGENSON, Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika eriala esmakursuslane

ttü uuEs raamatukogus

koolis meeldis, kuid mehaanika oli siiski ülekaalukas favoriit. Kas sissesaamine oli kerge? Koos minuga astus sisse 17 inimest, mida on vähem kui riiklik tellimus (25 tasuta kohta), seega kõik soovijad said sisse. Tasuta koha jaoks piisas vaid mõlema eksami 33-punktisest sooritusest. Mu tulemused olid piisavalt kõrged mistahes eriala jaoks, kuid siht oli selge – soojusenergeetika. Miks on soojusenergeetika nii ebapopulaarne? Esiteks, inimesed üldiselt kardavad TTÜd, sest arvavatakse, et siin ei saada hakkama. Teiseks ei mõisteta soojusenergeetika

gümnaasiumi Eri 2011

narva ElEktrijaamadE Balti ElEktrijaama sEttEBassEinid

Fotod: vitali praunin ja soojustEhnika instituut


insEnErikutsE

13

narva ElEktrijaamadE EEsti ElEktrijaam

tähendust ega teata, kellena pärast lõpetamist tööle hakatakse. Kui Eestisse tuleks tuumajaam, siis ehk tekiks inimestel suurem huvi soojusenergeetikat õppida, sest nähtaks tulevast põnevat töökohta. Kuidas möödus ülikooli algus ja sisseelamine? Kõik oli palju lihtsam – vastupidi kurjakuulutavatele müütidele. Sisseelamise juures on kõige kasulikumad tuutoritunnid, kus teaduskonna vanemad tudengid räägivad, kuidas ülikoolis orienteeruda, kust saada abi ja muud olulist. See on tund, mida kindlasti ei tasu maha magada! Tuutorid jagasid lahkelt oma telefoninumbreid, et kõikide küsimustega saaks kiiresti nende poole pöörduda. Tallinnaga harjumine polnud üldse raske – ühikas elades on kõik mõne minuti kaugusel, pealinna liiklus ei olegi nii hirmuäratav ja mõnus männimets on kohe kõrval.

gümnaasiumi Eri 2011

Milline näeb välja sinu tunniplaan? Loengud on pikemad kui keskkoolis (1,5 h), kuid nii ongi parem, sest jõuab rahulikult süveneda. Praktikumid on veel pikemad, kuid need on reeglina nii põnevad, et aja möödumist ei pane tähelegi. Alguses tundus mõnus, et koolipäevad olid lühikesed, ainult kolm loengut, kuid hiljem, kui hakkasid kodutööd tulema, sai selgeks, et kodus õppimisele kulub üksjagu aega. Esimesel semestril oli mul teisipäev vaba, mis pakkus hea võimaluse teha kogu nädala kodutöö ära või puhata. Praegu on aga reede vaba, seega saan varem sõita koju ja rohkem puhata. Miks on TTÜs väljalangevus nii suur? Kas tõesti on nii keeruline, kui räägitakse? Peamiselt langetakse välja siis, kui semestri jooksul ei viitsita õppida. Kuna on võimalus, lastakse ülesannetel kuhjuda ja lõpus ei jõua enam midagi tehtud. Õppe-


14

insEnErikutsE

pane tähele

Soojusenergeetika TTÜs mõni praktikum mEEnutaB tavalist ahjukütmist

jõud pakuvad võimalust kõik semestri jooksul ära teha, aga seda võimalust lihtsalt ei kasutata. Näiteks matemaatilises analüüsis on nii: kui kontrolltööd on tehtud 80% peale, ei pea eksamil ülesandeid tegema. Ka teooria saab ära teha kolmes osas semestri jooksul. Kuna praktiliselt igas aines on sarnane süsteem, siis nähes semestri jooksul vaeva, saab terve jaanuari vabaks. Koos vaheajaga teeb see poolteist kuud! Selline süsteem motiveerib mind pingutama. Kui vähegi on huvi ja viitsimist vaeva näha, saab ilusti hakkama! Kirjelda ühte erialast tundi... Termodünaamikas tundus alguses, et tuleb igav teooriatund, aga kui õppejõud jõudis elektrijaamadeni ja selleni, kuidas need reaalselt toimivad, muutusin kohe tähelepanelikuks ja hakkasin küsima. Professor seletas väga hästi lahti, miks Iru elektrijaam ei tööta täisvõimsusel – see oli minu jaoks väga huvitav. Palju põnevam on kuulata loengus oma ala spetsialisti, kes lõbusalt ja huvitavate näidetega materjali seletab, kui ühikas õpikut lugeda. Mida soovitad abituriendile? Soovitan kindlasti õppida inseneriks, sest nad on tööturul väga nõutud. Paljud tudengid võetakse tööle juba koolipingist. Inseneridel on ühiskonnas kanda oluline roll. Tänu neile toimub areng ja tänu arengule jääb ühiskond püsima. Erialadest soovitan muidugi soojusenergeetikat, kuna see on lai valdkond, hõlmates kõike leegist tuumajaamadeni.

Soojusenergeetika eriala: Soojusenergeetika on üks dünaamilisemalt arenevaid insenerialasid, mis nõuab universaalseid teadmisi. Soojustehniku ülesanne on osata muundada kütuses peituv ning looduse poolt pakutav energia (põlevkivi, biomass, tuul, päike, vesi) soojuseks ja elektriks. Eriala põhieesmärgiks on õpetada tootma, edastama ja kasutama soojust säästlikult ja keskkonnasõbralikult, projekteerima ning käitlema nüüdisaegseid seadmeid, rakendama põletamise uusi tehnoloogiaid, evitama taastuvaid energiaallikaid ja projekteerima küttesüsteeme. Tulevased tööandjad: Eesti Energia, Tallinna Küte, Eesti Gaas, Fortum, tuumajaam, soojuspumpade ja kliimaseadmete firmad. Erialaained: Soojusautomaatika, kütused ja põlemisteooria, termodünaamika, soojus- ja massilevi, hüdrogaasimehaanika, soojusmajandus, katlatehnika, soojusvarustussüsteemid. Edasiõppimine: Magistri õppekavad soojusenergeetika ja tuumaelektrijaamad. Infot/küsimusi TTÜ soojusenergeetika kohta Sisseastumine: Kõik erialad mehaanikateaduskonnas: 1) Matemaatika või füüsika 2) Eesti keel/vene keel (kirjand) või inglise/saksa/prantsuse keel 20+10 süsteemi puhul jagatakse esimese riigieksami tulemus 5-ga ja teise oma 10-ga. Seejärel liidetakse kaks tulemust ja saadakse TTÜ konkursipall. Väljaspool konkurssi saab sisse, kui mõlemad tulemused on vähemalt 75%. Õpinguid saab alustada ka Virumaa ja Tartu Kolledžites. www.vastuvott.ttu.ee Majutus: Värskelt renoveeritud kaasaegsed ühiselamud. Soovijaist koostatakse pingerida, arvestades kandidaadi vastuvõtupunkte ja elukoha kaugust Tallinnast. Suurepärast õppimis- ja grupitöövõimalust pakub Eesti moodsaim raamatukogu. www.campusttu.ee Õppetoetused: Suur osa mehaanikatudengeid saab riiklikku õppetoetust 56 € kuus. Võimalus kandideerida arvukatele stipendiumitele suurusjärgus 1000–2000 €. Tudengiorganisatsioonid: Fotoklubi, Filmiklubi, Rokiklubi, Rattamatkaklubi, Mäering, Rahvatantsuansambel Kuljus, Akadeemiline mees- ja naiskoor, Motoklubi, Säästva Arengu Klubi, Formula Student, Robotiklubi, üliõpilasnõukogud, BEST, AIESEC, International Club, Korp! Tehnola jt. Sport: Võimalus võtta neli semestrit tasuta kehalist kasvatust (jõusaal, aeroobika, võrk-, korv-, sulgpall või lauatennis). Männimetsa all: jalgpall, tennis, võrkpall, jooksmine, suusatamine.

> TTü soojusenergeetika

gümnaasiumi Eri 2011


huvitav huvitav lahEndus lahEndus

15 15

tugevusõpetusest saab fun:

sild, mis pidas vastu 443 kilogrammi. sEE on maailmarEkord.

sPaGetti bridGe Contest eHk tõsine mÄnG toiduGa

Eestlast on õpetatud toidust lugu pidama ja sellega mitte mängima. otse vastupidi teevad aga tuhanded noored insenerid üle maailma, kes juba viimased 28 aastat võtavad järjekindlalt mõõtu spagetidest sildade ehitamise võitlustel – Spagetti Bridge Contestidel. nagu nimi ütleb, seisneb võistlus kuulsast itaalia pastast insenertehniliste sildade ehitamises ning nende vastupidavuse testimises. pildid: autor

MARTIN HANSON, ajakirjanik

M

ees, kes teab sildadest nii mõndagi ehk TTÜ ehitusteaduskonna õppeprodekaan, sillaehituse õppetooli juhataja professor Siim Idnurm leiab, et makarone võib tõesti modelleerimisel kasutada, kuid sellel on inseneriteadmiste arendamisega vähe ühist.

gümnaasiumi Eri 2011


16

huvitav lahEndus

Spagetidest sillad toovad õppimisse fun’i KAUR TALPSEP, arhitekt, kauss arhitektuur

M

odelleerimine võib aidata märgata vigu, mida paberil planeerides ei märganud. Alati ei pea mudelit muidugi spagetidest/puidust/paberist ehitama, vaid simulatsiooni saab läbi viia ka arvutimudeliga. Füüsilise mudeli eelis on aga töö kui esitlusmaterjal: reaalselt nähtav ja tajutav, iga vaataja valib ise oma vaatenurga. Puuduseks aga: virtuaalmudeli puhul saab valida, milliseid perspektiive esitleda, milliseid mitte. Modelleerimise nagu iga teise laboritöö kokkuviimine teooriaga aitab kindlasti paremini mõista õpitut. Ilmselge on see, et kui asi ei tööta mudeli peal, siis kindlasti ka mitte reaalsuses. Samas ei tähenda töötav mudel seda, et see päriselt ka tööle hakkaks: kümneid kordi väiksemas skaalas tehtud ühenduskohad ja sidemed võivad töötada vaid tugeva liimi abil ning osutuda reaalsuses liialt keeruliseks teostada. Spagetidest sillad toovad õppimisse fun’i ja võivad aidata mõnes kohas teooriast aru saada. Ent reaalsuses on spagetid ja ehitusmaterjal ikka liiga erinevate omadustega. Kas või näiteks see, kuidas nad töötavad survele või tõmbele, et sellest sügavamaid seaduspärasusi ammutada.

“Eestlasi on õpetatud toidust lugu pidama ja sellega mitte mängima. Sillakonstruktsioonide materjalid on teised ja modelleerimisel kasutatakse teistsuguseid materjale. Mõned neist spagetidest “mudelid”, millega saab veebis tutvuda, ei täida silla põhifunktsiooni – võimaldada takistusest ülepääsu –, vaid on rajatud kindla eesmärgiga täitmaks võistluse tingimusi ehk siis pidada vastu koormusele kindlaks määratud asukohas, tavaliselt “mudeli” keskel. See põhjustabki veidrate lahenduste teket,” kommenteerib professor võistlust. Üliõpilased, kes nendest võistlustest aga osa võtavad, kinnitavad kõik eranditult, et heade ja vastupidavate sildade ehitamiseks tuleb rakendada kogu insenertehnoloogilist teadmist ja oskusi, mida neile õpetatud on. On sellest siis reaalselt kasu mõne pärissilla projekteerimisel? Ka professor möönab, et sellised võistlused on kindlasti kasulikud, eriti siis, kui osavõtjatel on algteadmised materjalide tugevusest ja jõudude jagunemisest konstruktsiooni või mudeli elementide vahel. “Võistlus on osavõtjatele alati põnev,

Spagetti Bridge Contestil jagatakse igale meeskonnale kätte kaks pakki tavalisi söögispagette ning purk vedelat liimi.

see sunnib pingutama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kasu saab siis, kui pärast võistlust teha osavõtjatele analüüs ja korraldajate poolt selgitada, miks mõni mudel on tugevam, anda teadmist materjalide tugevusõpetusest – miks me ei kuku läbi põranda?” lisab professor.

Spagetti Bridge Contesti reeglid on lihtsad Meid kõiki huvitavad küsimused: mida tähendab mingi nähtus või mõiste? Näiteks inseneeria või inseneriteadus. Sõna insener tuleb itaaliakeelsest sõnast ingenerare ehk looma. Sõnaraamat annab inseneerlusele tähenduseks midagi sellist nagu “Tegemist on teaduslike printsiipide praktilise rakendamisega, loomaks majanduslikult mõttekaid, kasutuskõlblikke ning vajalikke objekte”. Tegelikkuses on inseneeria sünergia kunstist, kommunikatsioonist, poliitikast, rahandusest, modelleerimisest ja simulatsioonist, leiutamisest, mõõtmisest jne, tegeldagu siis kaardimajakeste või pilvelõhkujate modelleerimisega, olgu alusmaterjaliks teras ja betoon või liim ja spagetid. Spagetti Bridge Contestil jagatakse igale osavõtjale või meeskonnale kätte kaks pakki tavalisi söögispagette ning purk vedelat liimi ning ülesandeks on ehitada võimalikult vastupidav sild. Reeglid on lihtsad: 1) tuleb ehitada realistlik sild, milleks kasutatakse vaid spagette ja liimi; 2) kasutada võib mistahes makarone, kas spagette, spagetiinisid või vermichelli nuudleid, oluline on, et nuudli paksus jääb 1 ja 3 millimeetri vahele; 3) spagetide kokkusidumiseks võib kasutada vaid kuuma sulaliimi: 4) kõik sillad peavad olema ehitatud etteantud kindla vahemaa katmiseks; 5) sild peab pidama vastu vähemalt oma raskusele. Tavapäraselt ehitatakse sillad valmis kohapeal, rakendades kõiki õpitud nippe, et teha sild võimalikult tugev. Minisillad ei pea olema läbitavad, ent muus osas ei erine spagetisild pärissillast. Pinge tõuseb siis, kui silla alumise osa keskele riputatakse raskus, mida hakatakse suurendama – kas vee või telliste lisamisega või hüdraulilise mehhanismiga.

gümnaasiumi Eri 2011


huvitav lahEndus

kasutegur õppeedukusele või lihtsalt loovusarendus? Spagetidest sildade ehitamist alustati 1983. aastal Okanagani Kolledžis Briti Columbias Ühendriikides. 2009. aasta võistluse võitsid noored insenerid Norbert Pozsonyi ja Aliz Totivan Ungarist, kes ehitasid silla, mille kogumass ligines ühele kilogrammile, kuid suutis tänu konstruktsiooni erilisusele ja jõuõlgade ühtlasele jaotusele kanda kokku 443-kilogrammist raskust. Tegemist on maailmarekordiga sel alal. Tõsi, ka sellel alal peetakse maailmameistrivõistlusi. USA füüsik Muhammad Kehnemouyi sõnul on spagetidest sildade ehitamine väga oluline, kuna selle järgi saavad noored insenerid aru, kuidas midagi projekteerida ning vältida vigu. “Ma tahan neile õpetada, ka spagetivõistlusega, et hea ja kvaliteetne, läbimõeldud disain ja projekt on üliolulised ning võivad päästa inimelusid ja säästa raha,” sõnas Kehnemouyi.

sõrestike toimimise põhitõed kehtivad Esitame sama küsimuse ka igapäevaselt ehitusprojektidega tegelevale inimesele. Ehituskonsultatsioonifirma Conviso juht, insener Erki Laimets lisas, et kindlasti aitab ehitiste modelleerimine populariseerida ehitusinseneeriat. “Täpsemalt an-

noorte inseneride norbert pozsonyi ja aliz totivani (ungari) võidutöö, mille mass oli 1 kg, ent kandevõime 443 kg.

nab see tegevus aimu sõrestikkonstruktsioonide toimimisest ja optimaalsete lahenduste leidmisest. Oma kätega mudeli tegemine nõuab mõttetööd ja selle koormamise jälgimine kuni purunemiseni annab ka võimaluse täiendavaks kogemuseks ja analüüsiks,” lisas insener. Enamik eksperte inseneridest arhitektideni leiavad, et sarnastes “ehitusvõistlustes” on ehitusdetailides ilmselt oluline erinevus (päris ehitusmaterjalid ja makaronid), samal ajal kui sõrestike toimimise põhitõed kehtivad ka makaronidest konstruktsioonide puhul. Kui vaadata võistluste pildigaleriisid, võib näha sõrestikkonstruktsioone, mille puhul on ilmselt eeskujuks võetud pärissild.

17

“Ei usu, et makaronivõistlusel suudetakse nii efektiivseid sõrestikke välja mõelda, mida päriselus veel rakendatud pole. Veidrate konstruktsioonide puhul pole ilmselt tegu insenerlikult kõige elegantsemate lahendustega,” lisas Laimets.

midagi samalaadset toimub tallinna reaalkoolis “Ei ole täpselt kursis, mida Eesti koolides tehakse, tean, et Tallinna Reaalkoolis toimus mõned aastad tagasi samuti võistlus sillamudelite kandevõime määramisel, mis olid valmistatud kartongist ja puidust. Kahjuks ei ole mul säilinud selle kohta täpsemaid andmeid. TTÜ õppejõud on korraldanud materjalide tugevusõpetuse aine raames analoogseid töid Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele, siis oli mudeli materjalideks puit ja vineer. Osa neist mudelitest on praegu TTÜ Mehaanikateaduskonna teadus- ja katselaboratooriumis,” sõnab professor Siim Idnurm. Hetkel pole kuulda, et Eestis või meie lähiümbruses oleks niisugust võistlust korraldatud. Ent tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kui meiegi kandis üks “toiduga mängimine” algab. See annab vabad käed, odavad vahendid ning laseb puhtal kujutlusvõimel lennata – enne suurte ja kallite projektide kallale asumist. Bon apetit!

gümnaasiumi Eri 2011


TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU Ü

MATEMAATIKA, INFORMAATIKA JA STATISTIKA – UNIVERSAALNE ALUS KOGU ELUKS Matemaatiline ja insenerimõtlemine koos probleemide püstitamise ja lahendamise oskusega on see, mis viib maailma edasi. Uurija kogutud või firma äritegevusega kaasnevad andmed muutuvad teadmiseks alles pärast nende analüüsimist matemaatika, informaatika ja statistika vahenditega. IT lahendusteta ei ole mõeldav ühiskonna toimimine pankadest tervishoiuni ja valitsusasutustest meelelahutuseni.

Tartu Ülikool uurib ja õpetab neid fundamentaalseid erialasid süvitsi ning pakub ideaalse pinna tänapäevaseks interdistsiplinaarseks hariduseks. TÜ matemaatika-informaatikateaduskond on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Rahvusvahelised magistrikavad annavad konkurentsivõimelise hariduse ja kontaktide võrgustiku. Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal erialal: matemaatikas, informaatikas, infotehnoloogias ja matemaatilises statistikas. Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid jätkab otse magistriõppes ning parimad doktoriõppes.

Matemaatika (www.mm.ut.ee) Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra, funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas annab hea võimaluse magistriõpinguteks ka

paljudel teistel erialadel. Lõpetanud on oodatud kõikjal, kus oluline loogiline mõtlemine ja analüüsioskus. Parimad leiavad rakendust õppejõudude ja teaduritena kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Infotehnoloogia ja informaatika = arvutiteadused (www.cs.ut.ee) Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad arvutite, nendepõhiste seadmete ning globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle panemisega ehk tarkvara ja infosüsteemide loomise aluste ja infotöötlusel põhinevate probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafia, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide suundadele. Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega. Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja kõne töötlemiseks ja sünteesiks. Krüptograafia ja andmeturve aitab tagada inimeste, riigi ja asutuste info privaatsust ja infosüsteemide turvalisust. Andmekaeve ja masinõpe omab rakendusi igal pool, kus on vaja analüüsida andmeid ja digitaalset informatsiooni. Tartu Ülikoolis tegeletakse aktiivselt veel programmerimiskeelte teooria, robootika

ja haridustarkvara loomisega. Erialad on rahvusvahelised: 25% õppejõude-teadureid, doktorante ja magistrante on välismaalased.

Matemaatiline statistika (www.ms.ut.ee) Matemaatilise statistika spetsialiste koolitatakse Eestis ainult Tartu Ülikoolis. Saadav ettevalmistus tugineb põhjalikele teadmistele matemaatikas ja informaatikas. Omandatakse erinevate andmete kogumise, nende süvitsi analüüsimise ja järelduste tegemise ja vastava tarkvara kasutamise oskused. Sõltuvalt üliõpilase huvidest saab kitsamat erialast ettevalmistust varieerida: alates matemaatilise statistika rakendamisest meditsiinis, ökoloogias, majandus- ja finantsuuringutes, metsanduses, demograafias jne kuni abstraktse matemaatilise teooriani. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda matemaatilise statistika või finants- ja kindlustusmatemaatika erialale.

Interdistsiplinaarne ülikool Peale tipptasemel erialaõppe on Tartu Ülikoolile omane väga suur paindlikkus lisaerialade valikul. Matemaatika-informaatikateaduskonnas saavad kõik tudengid omandada arvutite kasutamise, matemaatika, statistika ja informaatika minimaalsed vajalikud oskused. Lisaks on võimalik võtta vabaaineid ükskõik mis erialalt ja ükskõik millisest teaduskonnast. Populaarsed on võõrkeelte kursused, aga ka mitmed psühholoogia ja majanduse erialade ained ning loodusteadused. Terviklikuma kõrvaleriala võib valida pea kõikide ülikoolis õpetatavate erialade hulgast. Just mitme eriala kokkupuutepunktides luuakse uusi tehnoloogiaid ja lahendusi.

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND


ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMAS Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti. Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

Arvutitehnika Arvutitehnika on teadusharu, mis kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide või seadmete tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist, rakendamist ning hooldamist. Eesti esimene kosmoselaev valmib 2012. Bioloogia Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilismeditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud firmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes. Füüsika Füüsika õppimine paneb üliõpilase taibukuse ja töökuse küll tõsiselt proovile, kuid selle õppekava lõpetanud ei jää kunagi töötuks, sest füüsikud oskavad keerulisi probleeme lahendada mitmesugustes eluvaldkondades. Geenitehnoloogia Geenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu ning neile meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete ja valkudega. Nende eesmärgid tulevikutehnoloogiate vallas on väga ambitsioonikad. Geograafia Geograafia õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega.

Geoloogia Geoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused, tänapäevases geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi. Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Keemia Keemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Need teadmised tagavad väga head töökohad.

Keskkonnakorraldus ja planeerimine Praktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel. Keskkonnatehnoloogia Keskkonnatehnoloogid on kompetentsed valdkondades, mis võimaldavad neil edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel. Materjaliteadus Materjaliteadust tulevad õppima need, kes tahavad aidata kaasa uute materjalide ja tehnoloogiate arengule ning kasutuselevõtule, mis kokkuvõttes on majanduse edenemise aluseks. Ökoloogia ning elustiku kaitse Ökoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemides, keskkonnaministeeriumis, loodusvarude majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND


2020

tEgija tEgija

tunnustus:

insenerid on eFektiivsema tuleviku võtmeisikud inseneeria intervjuu aasta tehnikaüliõpilase triin aavikuga.

MATI FELDMANN, inseneeria peatoimetaja

R

triin aavik

äägi natuke oma lapsepõlvest... Kuigi minu sünnitunnistusel seisab ülikoolilinna nimi, tunnen end 100-protsendise saarlasena. Olen kasvanud üles koos oma noorema õe ja vennaga ühes väikeses rannaäärses külakeses Saaremaal, kus sai veedetud tore ja meeldejääv lapsepõlv... Peitusemäng kadakasel karjamaal, turnimised kodu lähedal metsatukas ja palju muudki põnevat sai sel ajal tehtud. Mäletan, et noore plikatirtsuna mulle koolis käia eriti ei meeldinud, kuid see mõttelaad muutus enne põhikooli lõppu tänu kahele kunagisele väga heale sõbrannale. Nende edukus oli “nakkav” ja ega siis minagi kehvem tahtnud olla! Muidugi ainult õppimisega ma koolis ei tegelenud. Keskkoolis oli minu motoks, et mida rohkem teen, seda rohkem ka jõuan, nii saigi õppimise kõrvalt aktiivselt tantsimis- ja näitlemisgrupis käidud. Kas otsus tehnikaülikooli ja soojustehnika kasuks tuli iseseisvalt või näiteks kellegi gümnaasiumi Eri 2011

Fotod: triin aavik


tEgija

soovitusel, eeskujul? Või jätkab mõnda traditsiooni? Edukalt lõpetatud keskkool avas minu jaoks väga paljude ülikoolide uksed, kuid tol ajal ei teadnud ma isegi päris hästi, kuhu ja mida edasi õppima minna. Nii saigi võetud kuulda ammust perekonnatuttavat Ülo Kaske, kes on Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudi teadur. Tema soovitas asuda õppima mehaanikateaduskonnas soojusenergeetikat, väites, et energeetika on tulevikus väga aktuaalne teema. Pean tunnistama, et ta ei eksinud absoluutselt! Lisaks võin julgelt tulevastele tudengitele soojusenergeetika magistrikraadi omanikuna öelda, et tegu on tõesti huvitava ja perspektiivse erialaga. Kas soojustehnikat oli raske õppida? Mõnel “pehmemal” erialal oleks saanud äkki lihtsamini läbi? Olen arvamusel, et miski ei ole ületamatult raske, kui ise natuke tööd ja vaeva näha. Muidugi oli aineid, kus pidin rohkem keskenduma ja vahel isegi mõningaid öidki üleval olema, kuna käisin ka täiskoormusega tööl, kuid ma ei ole seda tüüpi inimene, kes raskemal hetkel püssi põõsasse viskaks. Võib vaid oletada, et mõnel “pehmemal” erialal oleks ehk tõesti lihtsamini läbi saanud, kuid kes ütles, et elu peab lihtne olema?! Mis teemal oli sinu magistritöö? Räägi pisut lähemalt. Teatavasti taastuvenergeetika kiire areng maailmas ja Euroopa Liidu eesmärgid energiamaastikul soodustavad fossiilsete kütuste kõrval üha laialdasemat biokütuste kasutuselevõtmist. Ajendatuna biokütuste temaatika aktuaalsusest ja minu bakalaureusetööst “Pilliroog – biokütuste lähteaine”, kasvas välja magistritöö, mille teemaks oli “Pilliroo energeetilise kasutamise tehnilis-majanduslikud ja keskkonnakaitselised

Aasta Tehnikaüliõpilane 2010: Triin Aavik triin aavik kaitsEs 7. juunil 2010 magistritÖÖ tEEmal “pilliroo EnErgEEtilisE kasutamisE tEhnilis-majanduslikud kEskkonnakaitsElisEd aspEktid” (juhEndaja tEadur ülo kask) hindElE suurEpÄranE ja tallE omistati tEhnikatEadusE magistri kraad soojustEhnika Erialal ning diplom kiitusEga.

T

riin Aavik on sündinud 27. jaanuaril 1986. Õppis aastatel 1998–2005 Kuressaare Gümnaasiumis. 2005. a asus õppima TTÜ mehaanikateaduskonda soojustehnika erialale ja 2008. aastal lõpetas ülikooli, talle omistati tehnikateaduse bakalaureuse kraad. Aastatel 2006–2008 oli Triin Aavik ASi Eraküte ja ASi Tallinna Küte stipendiaat. Ülikoolis õppimise ajal võttis ta osa aktiivselt teadustööst, osaledes projektide “Agro-energeetiliste ahelate arengumudelite alane teadlikkuse tõstmine (RADAR)”, “Pilliroo kasutamise strateegia Soomes ja Eestis”. Triin Aavik osales aktiivselt ka kunstilise isetegevuse valdkonnas, osaledes TTÜ rahvatantsuansamblis “Kuljus” juhttantsijana.

aspektid”. Lõputöö uudsus seisnes energeetilise pilliroo tootmisahela ja sellega kaasneda võivate riskide põhjalikus uurimises ning talvisest pilliroost soojuse tootmisega tekkivate keskkonnamõjude väljaselgitamises ja hindamises, milleks kasutati olelusringi hindamise (Life Cycle Assessment, LCA) metoodika põhimõtteid ja KCL-ECO 3.0 tarkvara. Magistritöö ühe olulisema järeldusena leidsin, et energeetilise pilliroo tootmisahela kõige suurema tasemega riskiks on tooraine ehk pilliroo kättesaadavus ja piisavus, mis on tingitud niitmispiirangutest (looduskaitselised alad jne) ning inim- ja loodusmõjudest. Lisaks leidsin, et pilliroo ressursse (hinnanguliselt on Eestis niidetavaid rooalasid umbes 9800 hektarit) ja selle asukohtasid arvesse võttes on pilliroost toodetud biokütuseid mõistlikum kasutada eelkõige

aasta insenerid ja tehnikaüliõpilased » » » » »

2005/2006: Arvo Ots (Aasta Insener) 2007: Ants Jakobson ja Heiki Beres 2008: Harri Tallermo ja Kristjan Pilt 2009: Udo-Rein Lehtse ja Siim Viilup 2010: Enno Lend ja Triin Aavik

21

lokaalsetes väike- ja keskmise võimsusega katlamajades või elektri ja soojuse koostootmise jaamades. Alternatiivina võib toodetud biokütuseid kasutada ka lisandina fossiilkütustele, nt sõidukite mootorites, aga ka toorainena keemiatööstuses. Mis puutub pilliroost soojuse tootmise keskkonnamõjudesse, siis kõige suuremat mõju omavad pillirookütuse transportimine ja sellest toodetud biokütuse põletamine. Millised on sinu edasised plaanid? Kas õpingud on edukalt läbi ja käid tööl? Tahaksid hakata ettevõtjaks? 2010. aasta kevadel sai lõpetatud TTÜ mehaanikateaduskonnas soojusenergeetika eriala cum laude. Kuna otsest kutsumust ja vajadust doktorantuuriga jätkata ei olnud, otsustasin aastakese “puhata” ja ainult tööle keskenduda. Vahelduseks on ju väga hea mõtteid koguda, end tööalaselt täiendada ja tegeleda asjadega, mis olid seni tänu kiirele elutempole tegemata jäänud. Minu edasised plaanid jäävad aga hetkel minu teada! Mis on sinu huvialad, hobid, millega veedad vaba aega (kui seda on)? Täna kulub suur osa minu vabast ajast koeraspordile, nimelt harrastan koos oma neljajalgse sõbraga agilityt, käime kuulekuse- ja sõnakuulekuse trennides ning tegeleme ka pääste ja kaitsega. Aeg-ajalt on minult

gümnaasiumi Eri 2011


22

tEgija

triin aavik sukEldumas

küsitud, et milleks ma nii palju aega just koerale pühendan, siis minu vastus on olnud lihtne: koeraga tegelemine annab mulle energiat ja on hea pingete maandaja. Lisaks meeldib mulle vabal ajal kooke küpsetada, kuigi viimasel ajal on mahti vaid koduleiva valmistamiseks. Ja kui kõige selle kõrvalt peaks veel vaba aega jääma, käin oma armsa kaasaga reisimas või sukeldumas.

kuid kindlasti on inseneride seas ka häid müügimehi – iga erand ju kinnitab reeglit. Tehniliste toodete korral on vaja mitte puhtalt müüjat või inseneri, vaid müügiinseneri, kes on tehnilise haridusega müüja-konsultant. Tehnilisi tooteid ei saa müüa nagu saia, et võta ja mine vaata ise, kuidas sa selle tootega hakkama saad, vaja on pakkuda ka tehnilist tuge ja selleks sobib just insenertehnilise haridusega müügiinsener.

Kas inseneriks õppimine on teatud määral missioon või nagu ikka elukutse omandamine, mis annab tööd ja leiba? Igal mündil on kaks poolt. Kindlasti on see elukutse omandamine, aga omamoodi ka missioon, kuna insenerid on need, kes on efektiivsema tuleviku võtmeisikuteks.

Kuidas sa veenaksid (peale isikliku eeskuju) gümnaasiumis õppivaid tüdrukuid, et insenerialad pole ainult poiste, vaid on sama hästi ka tüdrukute jaoks? Kui gümnaasiumis õppival tüdrukul endal on piisavalt huvi ja tal on reaalainete peale annet, siis kindlasti ei pea veenmisega kuigi palju vaeva nägema. Usun, et siinkohal piisaks vaid mõnest toetavast sõnast, mis julgustaks noort potentsiaalset inseneri. Kui huvi ega taipu ei ole, siis ma veenmisega muidugi ei tegeleks, kuna insenerialad eeldavad siiski asjalikke õppureid, olgu nen-

Vahel on öeldud, et insener saab tootmise korraldamisega hästi hakkama, aga vaja on müüa ja insener pole kõige parem müügimees. On siin sinu meelest tõepõhja all? Mõnel korral võib see paika pidada küll,

deks kas siis poisid või tüdrukud. Leian, et tegelik “veenmine” peaks toimuma koolitundide ja õpetajate kaudu. Kui õpilastele on reaalaineid arusaadavalt ning huvitavalt selgitatud, on nendes ka rohkem huvi ise uurida ja sellega tegeleda. Kuivõrd sinu arvates ühiskond väärtustab inseneri? Mis aitaks insenerikutset prestiižsemaks muuta? Teadmistepõhine ühiskond peaks insenere oskama väärtustada küll, kuid tegelikkus on veidike teistsugune. Täna eelistatakse, piltlikult öeldes, insenerile külameest, kes teeb töö soodsamalt ära, kuid kvaliteet on see, mis kannatab. Insenerikutset aitaks prestiižsemaks muuta inimeste teadlikkuse tõstmine (telemeedia, ajakirjanduse, seminaride jne abiga), mille raames räägitakse inseneride vajalikkusest ja sellest, mis kasu nad toovad ja loovad. Inseneeria toimetus soovib Sulle edu inseneritöös ja õnne isiklikus elus.

gümnaasiumi Eri 2011


EdukusE valEm huvitav lahEndus

2323

loovustehnikate ülevaade:

KUIDAS EDUKALT MÕELDA? KUIDAS ASJU VÄLJA MÕELDA? katsetamise ja eksimise ehk katse-ekse meetod on inimkonna probleemilahenduse ürgsemaid meetodeid, mida me maast madalast ja jätkuvalt kasutame. ka inseneritöös. TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener, koolitaja

e

ks ajurünnak ole ka mõtteline katseekse meetod, kus siit-sealt otsides võib mõttekäik viia juhuslikult heale ideele. Kuid katse-ekse meetod on aega ja ressursse raiskav. Kaasajal aitab teadus, andes uue lähenemise. Ka süstemaatilise lähenemisega probleemilahendusmeetodid, näiteks Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ vähendab juhuslikkust ja suunab ajurünnakugi kindlamatesse raamidesse, mis viib edukamalt sihile. Plaanime rääkida mitmesugustest Loova Töö Tehnikatest, mis võivad inseneritööle kasuks tulla. Kõigepealt näiteid ajaloost katse-ekse meetodi rakendamisest. Charles Mackintosh patenteeris 1823. aastal toorkummist vihmamantli. See pragunes külma ja sulas päikese käes. Charles Goodyear asus parandama kummi omadusi katse-ekse meetodil, lisades kõikvõimalikke aineid, mis kätte juhtusid – sool, pipar, suhkur, liiv, õli jne. Ent siis leiutas ta vulkaniseerimise. Ta proovis ka edutult kummikingade kauplust pidada. Olles kogenematu kommertstegevuses, müüs ta vulkani-

pilt: istoCkphoto

seerimise litsentsi väga odavalt. Suri võlgades, kuigi maailmas toodeti kummitooteid juba laialdaselt. Esimese elektrilambi leiutas 1835. aastal kooliõpetaja James Lindsay Šotimaalt enda jaoks kasutamiseks. See toimis patareiga ja omas vaakumtoru. Rohkem sellest midagi teada ei ole. Joseph Swan ja Thomas Alva Edison leiutasid hõõglambi 1878. aastal teineteisest sõltumatult, nägid vaeva selle arendamisel ja käisid kohut autorluse pärast. Lõpuks ühendasid nad siiski jõud ja töötasid edukalt koos, sest ilmnes, et kumbki polnud teiselt midagi varastanud.

gümnaasiumi Eri 2011

Thomas Alva Edison tegi 6000 katset elektripirni hõõgniidi materjali leidmiseks. Näiteks Jaapani lehvikust võetud söestunud bambuskiud põles kenasti, naabrimehe habemekarv söestati samuti ja katsetati. Edisonil on 1093 leiutist. Teatavasti on hõõgniidiga lambi aeg otsa saamas. Uued valgustussüsteemid on pärit juba teadusuuringutest. Kas resursse raiskav katse-ekse meetod on veel käibel, kui näiteks võtta Vabadussõja võidusamba valgustuse lugu? Peaks juba oskama taolisi süsteeme projekteerida ja ehitada töökindlatena.


2424

huvitavlahEndus lahEndus huvitav

londoni olümpiamängud:

TERASETÖÖSTUR OTSUSTAS MAAILMA SUURIMA SKULPTUURI VALMIMISE 45 SEKUNDIGA londoni linnapeal Boris johnsonil kulus 45 sekundit, et veenda suurbritannia rikkaimat ärimeest terasetööstur lakshmi mittalit toetama londoni olümpiamängudeks valmivat suurimat avalikku kunstiteost – 115 meetri kõrgust terasest vaatetorni.

TANEL RAIG, ajakirjanik

B

oris Johnson ja Lakshmi Mittal kohtusid 2009. aastal Davosis ühes riietusruumis, kui mõlemad olid teel oma õhtusöökidele. Läbirääkimised kestsid seal riietusruumis 45 sekundit – linnapea tutvustas ideed ja terasemagnat vastas: “Tore, ma annan vajaliku terase.” Lakshmi Mittal on hiljem öelnud, et ta ei osanud arvata, et tegemist on nii suurejoonelise projektiga. “Arvasin, et tegu on lihtsalt mingi väikese koguse terasega...”. Tegelikult kaasati ArcelorMittal 45

gümnaasiumi Eri 2011

pildid: aCElor mittal, arup, rEpro


huvitav lahendus

sekundiga projekti, mis tähendas edaspidi pea 15 kuud läbirääkimisi ja arutelusid torni kunstnike Anish Kapoori ja Cecil Balmondiga. Tänavu 31. märtsil avalikustati lõpuks, milline kunstiteos hakkab kaunistama Londoni Olümpiaparki. ArcelorMittal Orbiti nime kandev vaatetorn on 115 meetrit kõrge. Kogu torni struktuur on 45 kraadi kaldu. Skulptuuri võrgustik on koostatud kaheksast trossist, mis looklevad ringjalt üksteise vahel nagu sakiline sõlmestik. Kui vaatetorn lahti painutada, oleks ta kõrgem kui Eiffeli torn. Torustiku kogupikkus on 560 meetrit. ArcelorMittal annab torni valmistamiseks 1400 tonni terast.

Linnapea tahtis midagi erakordset Torni idee sai alguse Londoni linnapea Boris Johnsoni unistusest teha olümpiamängude ajaks midagi vapustavat, mis püüaks pilke ja tooks inimesi tagasi ka pärast mänge. Nii pidi 9,3 miljardi naelasesse eelarvesse mahtuma peale staadionite, velodroomi ja kaubanduskeskuste ka midagi erakordset. Ideede saamiseks korraldati konkurss, kuhu laekus üle 50 idee. Žürii valis välja Anish Kapoori ja Cecil Balmondi töö. Žürii arvates valmib Kapoori ja Balmondi idee järgi maailma suurim skulptuur, mida on võimalik valmis ehitada lühikese aja jooksul. Vaatetornil on kaks sisemist vaateplatvormi kahel tasandil. Kumbki neist mahutab 150 inimest. Kokku suudab torn tunnis vastu võtta 700 inimest. Neilt vaateplatvormidelt on näha kogu 1 km2 suurune Olümpiapargi ala ja ka Londoni siluett. Vaateplatvormidele saab sõita liftiga ning alla tulla jalgsi mööda langevat spiraali. Torni looja Kapoor soovitab ka üles minna trepist, mis oma struktuurilt kujutab jätkuvat tõusu. Tee tippu võib küll olla veidi pikk, kuid sammumisel kogetav ja üleval avanev vaade on seda teekonda väärt, lubab Kapoor.

Uuenduslik geomeetria Olümpiamängude jaoks torni luues oligi Kapooril ja Balmondil idee kujutada teekonna jätkumist stardist finišini. Sellel ehitisel ei ole nurki ega ristumisi – algab

25

www.tptlive.ee

7

põhjust miks tulla õppima Tallinna Polütehnikumi Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega Kuulumine IT Academy programmi Võimalus taotleda rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaate Võimalus taotleda ettevõtete stipendiume Ainus kool Eestis, kus õpetatakse Trükitehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniseadmete spetsialisti erialasid Õppimine on tasuta Soodne asukoht kesklinnas

PÄEVAÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL: Elektrik Automaatik Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Arvutid ja arvutivõrgud Trükitehnoloogia Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja PÄEVAÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Trükitehnoloogia Fotograafia NB! Järgmine vastuvõtt 2012.a. SESSIOONIÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Elektrik Arvutid ja arvutivõrgud Tarkvara ja andmebaaside haldus Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja

VALI PINGE, ÄRA

Gümnaasiumi eri 2011

Pärnu mnt. 57, Tallinn, tel. 610 3601, info@tptlive.ee


26

huvitav lahEndus

arcelormittal orbiti võrdlus maailma suurimate monumentidega Eiffeli torn Giza Püramiid Vaateratas London Eye ArcelorMittal Orbit Sagrada Familia tornid Big Ben Statue of Liberty Pisa torn

ühest kohast ja kulgeb ühtsena lõpuni välja. Selle loomiseks on torni autorite sõnul kasutatud uuenduslikku geomeetriat. Kui seni on kõik kujud loodud püramiidse struktuuriga, siis Kapoor ja Balmond tahtsid luua struktuuri, mis on ebastabiilne ja iseennast toetav. Seega vormisid nad silmustiku, mis on üksainus pikk kaldu keerlev jada. Kuju ehitatakse ainult terasest, et anda talle võimalikult väike paksus ja hea vastupidavus. “Ei osanud mingi teise materjali peale mõeldagi,” ütlevad autorid oma intervjuus. Lakshmi Mittali sõnul on sellise torni ehitamine hea võimalus tutvustada inimestele terast ja näidata selle kasutamise mitmekülgseid võimalusi. Mittal oli sellest võimalusest kohe huvitatud ja võttis pakkumise ArcelorMittaliga rõõmuga vastu. Lisaks tunnistab ta, et oli väga rõõmus, kui London sai 2012. aasta olümpiamängude korraldamise õiguse. Ta on ise elanud Londonis 1997. aastast ja armastab seda linna väga. Nüüd on tal võimalus kinkida Londonile skulptuur, millest saab olümpiamängude sümbol ja mis jääb vaatamisväärsuseks ka pärast mänge. ArcelorMittal Orbiti vaatetorni ehitamine läheb maksma 19,1 miljonit naela, millest ArcelorMittal finantseerib 16 miljonit naela. Torni ehitus peaks lõpule jõudma hiljemalt 2011. aastaks.

324 m 138,8 m 135 m 115 m 100 m 96 m 93 m 54,4 m

anish kapoor ja CECil Balmond

Torni idee mõtles välja maailmakuulus tandem

Ž

ürii valis Londoni olümpiamängude vaatetorni konkursil välja Anish Kapoori ja Cecil Balmondi idee – mõlemad mehed on maailmas omal alal väga tuntud ning loonud viimastel aastatel silmapaistvaid teoseid. Anish Kapoor on oma põlvkonna üks mõjukamaid skulptoreid. Ta sündis 1954. aastal Bombeys (nüüd Mumbay). Londonisse kolis elama ja töötama 1970. aastate alguses. Õppis Hornsey Kunstikolledžis Londonis 1973–1977 ja Chelsea Kunstikoolis Londonis 1977–1978. Esimene isiklik näitus toimus Pariisis 1980. Rahvusvaheline tuntus tuli kiiresti mitmete isiklike näitustega üle maailma, millega on võitnud palju rahvusvahelisi auhindu. Cecil Balmond on insenerifirma Arup tegevdirektor ning teinud koostööd niisuguste tuntud arhitektidega nagu Rem Koolhaas, Daniel Libeskind ja Toyo Ito. Arup on tegutsenud selliste ehitiste juures nagu Sydney Ooperimaja, Pekingi Veekuubik ja Pekingi Olümpiastaadion. Nüüd töötab Cecil Balmond Arupi geomeetrilises üksuses, loomaks ArcelorMittal Orbitile nii arhitektuurilist kui ka tehnilist lahendust. Kapoori ja Balmondi eduka koostöö aluseks peetakse nende keeldumist suruda ennast raamidesse. Mõlemaid mehi ühendab sügav huvi geomeetria vastu. Lennukad visioonid annab ette Kapoor. Balmond toob ta aeg-ajalt maa peale, kuid suudab siiski kaaslase ideedele leida tehnilisi lahendusi.

gümnaasiumi Eri 2011


+HLJPQDVLVW 6HHPLGDVDSUDHJXNlHVKRLDGRQ,QVHQHHULD *PQDDVLXPLHULQXPEHU$JDNRUGDDDVWDVLOPXYDG QLLSDEHULONXLYHHELV,QVHQHHULDS}KLQXPEULG7DVXWD .ODVWDPHLHNRGXOHKWHKWWSLQVHQHHULDHDVHH NXVVDDE,QVHQHHULDWOXJHGDNXXODWDWDJDVLVLGHW DQGDMDSDEHUNDQGMDOWDVXWDNRMXWHOOLGD +RLDHQQDVWLQVHQHULDVMDQGXVHJDSLGHYDOW NXUVLVhOODWDRPDWHDGPLVWHJDWHLVL ,QVHQHHULDWDQWDNVHYlOMD($6LWHOOLPXVHOLQQRYDWVLRRQLWHDGOLNNXVHSURJUDPPLUDDPHV


2828

insEnErikutsE insEnErikutsE

svEn sillamÄE tÖÖlÄhEtusEl jaapanissE

teedeehitus lükkas teed lahti:

MINU EDULUGU: JULGE PEALEHAKKAMINE JA HUVI OMA TÖÖ VASTU vaadates tagasi oma õpingutele ja tehtud otsusele tulla tallinna tehnikakõrgkooli õppima teedeehitust, ei kahetse ma midagi. olles koolis aktiivne, on see avanud mulle palju uksi ja tagab ka praeguses majandusolukorras – kus paljud on tööta, sunnitud teenima elatist väljaspool Eestit või teevad tööd, mis neile ei meeldi – vägagi rahuldustpakkuva ja kindla töökoha.

SVEN SILLAMÄE, Tallinna Tehnikakõrgkooli rajatiste õppetooli assistent

I

gasuguseid võimalusi oleks tegelikult olnud veel rohkemgi – haara vaid kinni ja tegutse ning edene, aga ega kõigeks ka aega olnud... Siiski, kõik pakutud ja vastuvõetud tegevused ning võimalused pakkusid niivõrd

huvitavat ja arendavat õppetegevust, et sellest saigi alguse minu edulugu. Juba esimese aasta alguses pakuti mulle ja sõbrale teha uurimustöö mahus referaat, mida oleks saanud esitada ka Heureka referaatide päeval. Haarasime innukalt võimalusest ja see otsus oli väga tulemusrikas. Esiteks laiendas huvitava referaadi koostamine kõvasti silmaringi, teiseks andis põhimõtteliselt teema, millega ma kogu õppetöö

gümnaasiumi Eri 2011

jooksul tihedalt seotud olin. Kolmandaks köidab see ikka veel mind ja sellega ma aktiivselt ka hetkel tegelen. Aga kõigest järgemööda. Tänu referaadile sain teadmisi, kuidas koostada ja vormistada aruandeid ning esitatud teemat hiljem publiku ees kaitsta. Kaitsmine jällegi andis esinemiskogemust ja -julgust, mis jällegi on tulnud minu tööalases tegevuses suureks kasuks.

Fotod: autor


insEnErikutsE

29

vahetusüliõpilasena taanis Tänu Erasmuse programmile oli mul võimalik sõita vahetusüliõpilaseks Taani. Semestriprojektis käsitlesin juba referaatidega alustatud teemat praktilisemas mõttes – koos kaaslastega projekteerisime teelõigu, kus minu ülesandeks oli sooritada arvutus, mis määraks teekonstruktsioonis olevate kihtide paksused, kui seal sees oleks armeeriv geosünteet. Nimelt viimane ongi valdkond, millega ma kooli algusest peale aktiivselt olen tegelenud. Võttes innukalt vastu erinevaid kooli poolt pakutavaid võimalusi iseseisvaks tööks, pakuti mulle viimase õppeaasta lõpus tööd – tulla assistendiks, kes oleks suuteline ka teatud valdkonnas andma loenguid. Nähes võimalust enda arendamiseks ja edasiõppimiseks, võtsin pakkumise vastu. Samal ajal kirjutasin oma lõputööd, kus käsitlesin erinevaid projekteerimismeetodeid, arvutamaks geosünteete sisaldavaid teekatendeid ja tuues välja soovitusi sobiva geosünteedi valikuks erinevatesse oludesse. Töö kirjutamisel seadsin eesmärgiks väga kitsa teemakäsitluse, mis oleks aluseks võimalikeks edasisteks uuringuteks antud valdkonnas.

lõputöö osutus parimaks Minu lõputöö kaitsmine teedeehitusspetsialistide ees kujunes nii õnnestunuks, et mind valiti oma kursuse parimaks lõpetajaks. Suure üllatusena tuli minu töö valimine parimaks rakenduskõrgkoolide lõputööks 2009. Kõik see tuli tänu aktiivsele pealehakkamisele, kasutamaks ära kooli pakutud võimalusi. Hetkel töötan Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna rajatiste õppetooli assistendina ja õpin Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris teedeehituse erialal. Töö on olnud jätkuvalt ülimalt põnev ning väljakutseid esitav. Minu juhtida on uurimissuund, mis käsitleb kaevandatavate ehitusmaterjalide tootmisest tekkivate jäätmete kasutamist teedeehituses ja geosünteetide võimalikku mõju sellele. Siinkohal saan ära kasutada kõik varasematel aastatel kogutud teadmised ja lõputöö materjali. Koostöös kolleegidega oleme viinud läbi mitmeid uurimuslikke projekte nagu Tallinna Kom-

Elu Ei koosnE ainult tÖÖst ^ igassE pÄEva võiks kuuluda mõni hEtk musitsEErimist

munaalameti tellimusel pestud paekiviliiva kasutamist puudutav uuring ja RMK metsateede monitooring. Hetkel on alustamisel väga mahukad teekonstruktsioonide ja sealsete materjalide uurimistööd vastavatud laboratooriumis, mille sarnast teist Eestis pole ning mis annab teede uurimisse ennenägematuid võimalusi.

Võib-olla tundub, et rääkides oma tööst nii innukalt, ei koosnegi elu muust kui tööst. Nii see päris pole. Mulle meeldib väga kuulata muusikat ja mingil määral seda ka ise kitarril mängida, meeldib sõita mööda Eestimaad ja vaadata kauneid kohti, eriti vanu parke ja mõisaid, meeldib külastada autospordiüritusi, eriti kiirendusvõistlusi – küll vaid (kahjuks) pealtvaatajana. Hiljuti

minu juhtida on uurimissuund, mis käsitleb kaevandatavate ehitusmaterjalide tootmisest tekkivate jäätmete kasutamist teedeehituses.

tööasjad viisid jaapanisse Igapäeva- ja uurimistöö on viinud mind paljudele reisidele huvitavatesse kohtadesse nii Eestis kui välismaal. Näiteks seoses meie laboratooriumiga oli võimalus külastada Jaapanit ning näha täiesti teistsugust kultuuri ning saada osa kuulsast jaapani lahkusest.

gümnaasiumi Eri 2011

algas isiklikus elus uus periood, nii et kogu vaba aega on võimalik nautida oma toreda kaaslasega. Julge pealehakkamine ja huvi oma valdkonna vastu on aidanud mind elus kõvasti edasi, teinud elu nauditavaks ja põnevaks ning avanud väga palju võimalusi.


3030

insEnErikutsE insEnErikutsE

Inseneriharidust andvad kõrgkoolid kõrgkoolid Õppeasutus

Raja 4C, 12616 Tallinn Telefon: 628 5800; faks: 628 5801 E-mail: info@college.ee www.itcollege.ee

erialad Rakenduslik kõrgharidus: IT süsteemide administreerimine IT süsteemide arendus Infosüsteemide analüüs Tehnosuhtlus Nominaalne õppeaeg on 3 aastat Õppida on võimalik kas täiskoormusõppes (päevane, õhtune ja kaugõppevorm), osakoormusõppes (päevane, õhtune ja kaugõppevorm), eksternõppes (päevane, õhtune ja kaugõppevorm), täiendõppes

märkused IT Kolledžisse kandideerimine toimub kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu. Põhivastuvõtt: Dokumentide vastuvõtt riigieelarvelistele õppekohtadele 28. juuni - 13. juuli 2011 Dokumentide vastuvõtt riigieelarvevälistele õppekohtadele 28. juuni - 20. juuli 2011

Eesti Kunstiakadeemia

Arhitektuuriteaduskond: - arhitektuur ja linnaplaneerimine (integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe, õppeaeg 5 aastat) - sisearhitektuur ja mööblidisain Kunstikultuuri teaduskond: - muinsuskaitse ja restaureerimine

SAIS-is vastuvõttu ei toimu! Avalduste vastuvõtt internetis: 01.03.22.06.2011 Avalduste vastuvõtt ja vestlustele registreerimine kohapeal neile, kellel ei õnnestunud internetis avalduse täitmine: 27.-28.06.2011 Vestlustele registreerimine internetis: 27.05.-28.06.2011 Tööde esitamine erialakomisjonidele ja vestlused - 29.-30.06.2011

- Lennunduse side ja navigatsioonisüsteemide käitamine; õppeaeg 4 aastat - Õhusõiduki hooldus; õppeaeg 4 aastat

Avaldusi saab esitada: 27. juunist 08. juulini 2011: 1.1. interneti-aadressil www.sais.ee ööpäev läbi, avalduste vastuvõtt lõpeb 8. juulil kell 23.59; 1.2. akadeemia õppeosakonnas (Kreutzwaldi 58 A, Tartu) 27. juunist 08. juulini 2011 tööpäeviti kl 9.00-16.00.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž

Tartu mnt. 1, 10145 Tallinn Telefon: 626 7301; faks: 626 7350 E-post: artun@artun.ee www.artun.ee LAHTISTE USTE PÄEVAD: 9.-12. juuni 2011

Eesti Lennuakadeemia Kreutzwaldi 58A, 51014 Tartu Telefon: 7 448 100; faks: 7 448 101 E-post: eava@eava.ee www.eava.ee

gümnaasiumi Eri 2011


insEnErikutsE

31

kõrgkoolid Õppeasutus

Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu Telefon: (+372) 731 3001; faks: (+372) 731 3037 E-post: info@emu.ee www.emu.ee

erialad Bakalaureuseõpe, nominaalne õppeaeg 3 aastat: - Metsatööstus - Rakendushüdrobioloogia - Tootmistehnika - Ergonoomika - Energiakasutus - Geodeesia - Maakorraldus - Maaehitus - Veemajandus - Tehnotroonika - Biotehnilised süsteemid

21.-25. märtsini saavad tulevased üliõpilased ja praegused abituriendid võimaluse külastada ühel päeval maaülikoolis toimuvaid loenguid ja praktikume mingi kindla eriala raames.

KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL LAHTISTE USTE PÄEV 6. APRILL 2011

Õpitavad valdkonnad -

arvutid ja arvutivõrgud autod ja tehnika ehitus maamõõtmine mootorsõidukijuhid toitlustus- teenindus Rohkem infot kodulehel www.kehtna.edu.ee gümnaasiumi Eri 2011

märkused Avalduste vastuvõtt riigieelarvelistele õppekohtadele statsionaarses õppes toimub elektroonselt aadressil www. sais.ee 20.06.-7.07.2011.a. ja EMÜ peahoones 27.06.-7.07.2011. a. tööpäevadel kell 9.00-15.00. Avalduste vastuvõtt riigieelarvevälistele õppekohtadele statsionaarses õppes toimub elektroonselt aadressil www. sais.ee 20.06.-21.07.2011.a. ja EMÜ peahoones 27.06.-21.07.2011. a. tööpäevadel kell 9.00-15.00. Avalduste vastuvõtt magistriõppesse toimub 6.06.–7.07.2011. a. elektroonselt aadressil www.sais.ee ja tööpäevadel kell 9.00-15.00 EMÜ peahoones.


32

insEnErikutsE kõrgkoolid Õppeasutus

Eesti Mereakadeemia Kopli 101, 11712 Tallinn Telefon: +372 6135500; faks: +372 6135502 E-post: eesti.mereakadeemia@emara.ee www.emara.ee

erialad Rakenduskõrgharidusõpe: Mehaanikateaduskond - laeva jõuseadmed - külmutusseadmed Õppeaeg 4 a. + 1 a. meresõidupraktika Merendusteaduskond - hüdrometeoroloogia - hüdrograafia Õppeaeg 4 a.

märkused Vastuvõtukomisjon on avatud (aadress Mustakivi tee 25, ruum 1301): 28.06.2010-15.07.2011 E-N 09.00 - 15.00 R 09.00 - 14.30

- Tarkvara arendus Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 aastat

Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab esitada 4. juuli - 12. augustini 2011. a. tööpäevadel kell 8.30 - 16.00 Mõdrikul või sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond - rakendusarhitektuur - tehnoökoloogia Ehitusteaduskond - hoonete ehitus - teedeehitus - rakendusgeodeesia Mehaanikateaduskond - masinaehitus - tehnomaterjalid ja turundus Transporditeaduskond - autotehnika - transport ja logistika - raudteetehnika Õppeaeg 4 a.

Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab sisestada SAIS-i kaudu kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli vastuvõtukomisjonis 27. juunist 5. augustini 2011, Pärnu mnt. 62, E-õppekeskus (0 korrus). Vastuvõtukomisjon töötab esmaspäevast reedeni kell 10-16.00.

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2, Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Viru maakond Telefon: (+372) 329 5950; faks: (+372) 329 5951 E-post: info@modriku.edu.ee www.lvrkk.ee

Tallinna Tehnikakõrgkool Pärnu mnt.62, 10135 Tallinn Telefon: +372 666 4500; faks: +372 666 4500 E-mail: vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee

LAHTISTE USTE PÄEV: 22. märtsil 2011 kell 13.00

gümnaasiumi Eri 2011


insEnErikutsE

33

kõrgkoolid Õppeasutus

Tallinna Tehnikaülikool Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn Telefon: 620 2002; faks: 6202020 E-post:ttu@ttu.ee www.ttu.ee

erialad Pärast keskhariduse omandamist saab valida: 1. bakalaureuseõppe (3 a.) 2. inseneriõppe (5 a.) 3. rakenduskõrgharidusõppe (3-4 a.) - Energeetikateaduskond - Ehitusteaduskond - Infotehnoloogia teaduskond - Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond - Matemaatika-ja loodusteaduskond - Mehaanikateaduskond

märkused Vastuvõtt bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse toimub: 27. juuni - 8. juuli 2011 riigieelarvelistele (tasuta) õppekohtadele 27. juuni - 10. august 2011 riigieelarvevälistele (tasulistele) õppekohtadele

Rakenduslik kõrgharidus: - Elektroonsed süsteemid - Väikelaevaehitus (Õppeaeg 3,5-4 a.) - Tootearendus ja tootmistehnika (bakalaureuse õppe 1. aasta)

Sisseastumisavalduste esitamine SAISi kaudu 27. juuni - 8. juuli 2011 (riigieelarvelised õppekohad) 27. juuni - 10. august 2011 (riigieelarvevälised õppekohad)

KEVADINE LAHTISTE USTE PÄEV: 21. märtsil 2011

Vastuvõtukomisjon (Rootsi 7) avatud 27. juuni-8. juuli ning 3.-10. august 2011

TTÜ Kuressaare Kolledž Rootsi 7, 93819 Kuressaare Telefon: 4539145 Faks: 4524034 E-post: sekr@si.edu.ee www.ttykk.edu.ee Loodusteaduste valdkond - bioloogia (kõrvalainega) - füüsika (kõrvalainega) - geoökoloogia - informaatika - keskkonnakorraldus - matemaatika

Tallinna Ülikool Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: 6409101; faks: 6409116 E-post: tlu@tlu.ee www.tlu.ee

gümnaasiumi Eri 2011

Dokumentide vastuvõtt Tallinnas on avatud 01.07- 06.07.2011 (v.a 3. juuli) kell 10.00 – 16.00 Narva mnt 25


34

insEnErikutsE kõrgkoolid Õppeasutus

TTÜ Tartu Kolledž Puiestee 78, 51008 Tartu Telefon: 6204800 Faks: 6204801 E-mail: nt@ttu.ee

TTÜ Virumaa Kolledž 30322 Järveküla tee 75 Kohtla-Järve Telefon 33 63 920; faks 33 63 921 E-post: info@vk.edu.ee http://www.ttu.ee/virumaa-kolledz/

erialad Bakalaureuseõpe tööstusökoloogia maastikuarhitehtuur Inseneriõpe keskkonnatehnika tööstus- ja tsiviilehitus Järgmistel õppekavadel on võimalik läbida esimene õppeaasta Tartus ning jätkata Tallinnas: - elektroenergeetika - mehhatroonika - tootearendus ja tootmistehnika - keskkonnatehnika - transpordiehitus - tööstus- ja tsiviilehitus

märkused Dokumentide vastuvõtt: 27. juuni - 8. juuli ja 3.-10. august 2011.a. Vahepealsel perioodil (9. juuli - 2. august) saab avaldusi esitada ainult SAIS-i kaudu. Avaldusi saab esitada www.sais.ee ööpäevaringselt kuni 10. august kell 15.00.

- ehitustehnika (eesti keeles) - energiatehnika (päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles) - informaatika (päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles) - kütuste tehnoloogia (vene keeles) - tootmise automatiseerimine (päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles) - tootmitehnika ja tööstusettevõtlus (eesti keeles)

Dokumentide vastuvõtt: 27. juuni - 8. juuli ja 3.-10. august 2011.a. Vahepealsel perioodil (9. juuli - 2. august) saab avaldusi esitada ainult SAIS-i kaudu. Avaldusi saab esitada www.sais.ee ööpäevaringselt kuni 10. august kell 15.00.

- rakendusinformaatika

Dokumentide vastuvõtt Haapsalu Kolledžis on avatud 01.07 - 06.07.2011 (v.a 2. ja 3. juuli) kell 10.00 – 16.00.

Haapsalu Kolledž tel 472 0240 e-post: kolledz@hk.tlu.ee www.hk.tlu.ee

gümnaasiumi Eri 2011


insEnErikutsE

35

kõrgkoolid Õppeasutus

Tartu Ülikool Ülikooli 18, 50090 Tartu Telefon: 737 5100; faks: 737 5440 E-post: info@ut.ee www.ut.ee LAHTISTE USTE PÄEV: 23. märts 2011

erialad Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Nominaalne õppeaeg 3 aastat - arvutitehnika - bioloogia - füüsika - geenitehnoloogia - geograafia - geoloogia - keemia - keskkonnakorraldus ja planeerimine - keskkonnatehnoloogia - materjaliteadus - ökoloogia ja elustiku kaitse Matemaatika-informaatikateaduskond Nominaalne õppeaeg 3 aastat - informaatika - infotehnoloogia - matemaatika - matemaatiline statistika

märkused Bakalaureuse päevane õpe: 27. juuni- 8. juuli 2011 avalduste esitamine SAISis (www.sais.ee) 4.-8. juuli 2011 avalduste esitamine paberkandjal ülikooli peahoones

allikas: koolide kodulehed

gümnaasiumi Eri 2011


3636

tEgija tEgija

hea võimalus karjääri teha:

GEOTEHNOLOOGIA EI VII TÖÖLE tõsine mehine eriala nagu kaevandused ja karjäärid pole mõeldud ainult noormeestele.

KRÕÕT NÕGES, ttü

M

iks Sa otsustasid saada inseneriks? On Su peres või lähedaste hulgas insenere? Otsustasin saada inseneriks, kuna sellega saab hakkama igas maailma nurgas ja sellega on hea läbi lüüa. Kuid eelkõige sai eriala valitud siiski selle järgi, mis mulle endale enim huvi pakkus ja ka meeldis. Minu peres või lähedaste hulgas insenere pole. Küll aga on neid, kes tegelevad tehnika ja tehnikaerialadega. Sinu eriala on geotehnoloogia? Mis Sind selles köidab? Millega on seotud Sinu tulevik? Selle eriala juures köidab mind vaheldusrikkus ja põnevus. Geotehnoloogia pakub lõputult võimalusi ennast arendada ja oma silmaringi avardada ning kindlasti aitab see iseennast paremini tundma õppida. Välitööde käigus saab harjutada meeskonnatööd. Koostöö on kõige aluseks – välitöid on väga raske, pea võimatu üksi läbi viia. Muidugi oleneb, mida välitöö käigus tehakse, aga üldiselt käiakse ikka suurema seltskonnaga, kus igaühel on oma kindel ülesanne, mis mängib olulist rolli välitöö õnnestumises. Hetkel on raske öelda, milline on minu tulevik. Aga arvatavasti saab see olema seotud projekteerimise ja hüdrogeoloogiaga. Millisel loengukursusel oled enim õppinud? Mis on Sind õppetöös enim üllatanud? Enim olen õppinud seni Geotehnoloo-

TIINA VÄÄRTNÕU, tulevikus kas projekteerija või hüdrogeoloog

gia üldkursusel. Mind on kõige rohkem üllatanud paljude inimeste suhtumine geotehnoloogiasse. Väide, et pärast selle eriala gümnaasiumi Eri 2011

lõpetamist on võimalik saada tööle ainult Ida-Virumaale, on väga vale – meie erialalt läheb ainult väike osa sinna tööle. Karjääre Fotod: tiina vÄÄrtnõu


tEgija

37

AINULT IDA-VIRUMAALE on üle kogu Eesti – Pärnumaal, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal, Viljandi maakonnas jne. Kaevandused ja karjäärid on igal pool maailmas. Kes on Sinu suurim eeskuju? Minu suurimaks eeskujuks on minu ema, kuna ta on tugev. Ta oskab igas olukorras leida häid lahendusi, ta on suurepärane inimestetundja, aitab alati ja on minu jaoks alati olemas. Olgu kuitahes raske, ta ei anna kunagi alla. Koos oleme saanud üle kõigist raskustest ja saame ka edaspidi. Erialaselt aga kindlasti emeriitprofessor Enno Reinsalu, kuna ta on väga tudengisõb-

ralik, avatud, jagab meeleldi oma teadmisi ja tarkust üliõpilastega. Oled korraldanud palju suuremaid ja väiksemaid üritusi. Milline ettevõtmine on Sind proovile pannud ja miks? Kõige rohkem on mind proovile pannud Insenerivõistlus, kus vastutasin meediasuhete eest. Selle projektiga sai läbi käidud tulest ja veest, aga lõpptulemus sai hea ja õnneks ununeb halb kiiresti ning meelde jääb vaid hea. Sa õpid, töötad mäeinstituudis, oled aktiivne tehnikaüliõpilaste rahvusvahelise organisatsiooni liige. Jääb Sulle

TULE IT KOLLEDɶISSE ÕPPIMA!

Infotund 6. Juunil kell 16:00 IT Kolledɷis, Raja 4C, Tallinn.

Pakume praktilise suunitlusega IT-alast kõrgharidust neljal õppekaval: * IT süsteemide (päevane ja kaugõpe) administreerimine * IT süsteemide arendus (päevane ja kaugõpe) * Infosüsteemide analüüs (õhtune õpe) * Tehnosuhtlus (õhtune õpe) Vaata lisainfot:

www.itcollege.ee/sisseastumine2011

TEE TULEVIKKU VAATAV OTSUS!

gümnaasiumi Eri 2011

vaba aega tegeleda oma hobidega? Ikka jääb, suures osas ongi töö minu hobi. Saan tegeleda fotograafiaga, saan looduses olla. Jääb ka aega teatris käia, sportida, sõpradega koos olla. Kaevuritega on viimasel ajal juhtunud palju õnnetusi. Mida Sa arvad, miks suudeti Tšiilis kaevurid varisenud kaevandusest päästa, kuid paljudes teistes kaevandustes mitte? Tšiili kaevurid suudeti päästa, kuna see kaevandus on küllalt ohutu ja seal on ka lihtsad mäenduslikud tingimused. Neil õnnestus tänu suurele meediatähelepanule saada nii moraalset kui ka rahalist abi.


RASKUSASTE *, **, ***

1

7 Suhkrutoos**. Millist suhkrut – peenikest või jämedat – mahub suhkrutoosi rohkem?

Kliima soojenemine*. Anum on ääretasa täis vett, milles ujuvad jäätükid, mille tipud on kõrgemal kui anuma serv. Kas anum hakkab üle ajama, kui jää ära sulab? Miks? 2

8 Mõõda välja*. Perenaisel on 5- ja 3-liitrine purk, aga tal oleks vaja välja mõõta 4 liitrit vett ja muid mõõduvahendeid tal pole. Kas tarmukas perenaine saab hakkama? Vett kaevus jätkub.

Singing in the rain*. Kas suuremad vihmapiisad langevad kiiremini kui väiksed? Miks?

3 Laskeharjutus*. Stendil paikneva vintpüssi toru ja raske märklaua kese on ühel ja samal horisontaalsel sirgel. Sooritatakse lask. Kuuli torust väljumise hetkel hakkab märklaud vabalt langema. Kas kuul tabab märklaua keset? Miks?

4

Tikuülesanne**. Ühe tiku ümbertõstmisega panna võrdus (kas rooma või araabia numbrites) kehtima. NB! Mittevõrdused ei ole lahendus.

5

Puujalg*. Kui nelja jalaga ümmargune laud “lonkab” ehk üks jalg on õhus, siis milline on lihtsaim viis kõik jalad kindlalt maha saada?

6

Reageeris***. Kahe vedeliku kokkuvalamise tulemusel tekkis üksnes valge pulber ja mitte midagi enamat. Mis vedelikega oli tegemist?

9

Pikk samm*. Kui Juku trepist üles minnes võttis kaks astet korraga, jäi viimaseks veel üks aste. Kui ta võttis kolm astet korraga, jäi lõpuks samuti veel üks aste. Sama juhtus ka siis, kui ta võttis korraga neli ja viis astet. Mitu astet oli trepil?

10 Köievedu*. Sõiduauto võimsus on 70 hobujõudu. Kui panna ühelt poolt tõmbama 70 hobust ja teiselt poolt seesama auto, siis kes kelle ära tõmbab?

VASTUSED

3 2 1

GÜMNAASIUMI ERI 2011

4 5

6 Broom ja elavhõbe. 7 Ühepalju – eeldusel, et terakesed on sama kujuga. 8 Üks võimalikke variante on selline. Täita 5-liitrine veega ja valada sellest 3-liitrine täis. Valada 3-liitrine tühjaks ja valada 5-liitrisesse jäänud 2 liitrit kolmesesse. Täita uuesti 5-liitrine ja valada pealt ära 1 liiter 3-liitrisesse. 9 Astmeid oli vähim ühiskordaja kahest, kolmest, neljast, viiest (2*3*2*5) pluss üks ehk kuuskümmend üks. See on lühim tingimustele vastav trepp. 10 Karta on, et jõu peale tõmbamisel ei ole autost kaeramootoritele mitte mingit vastast. Millal siiski auto oma hobujõude näitama hakkab, on suurematel kiirustel. Teatavasti on võimsuse üks avaldisi jõud korda kiirus ja mida suurem on auto kiirus, seda suurem on ka õhutakistus. Teiseks, bensiini veojõuks muutmise efektiivsus on vaid 18%, samas kui kaeramootori „efektiivsus“ on 100%.

Veidi nuputamist

VEIDINUPUTAMIST NUPUTAMIST VEIDI

Ei hakka, sest jää on väiksema tihedusega kui vesi ja täidab sulades täpselt välja surutud vee ruumala. Jah. Vihmapiisk langeb ühtlase kiirusega, talle mõjuvate vertikaalsete jõudude – raskusjõu ja õhutakistuse – summa on null. Kui vihmapiisa raadius suureneb, suureneb tema ruumala, mis määrab ära raskusjõu suuruse, kiiremini kui tema pindala, mis mängib rolli õhutakistuse kujunemisel. Et raskusjõud võrduks endiselt õhutakistusega, peab langemiskiirus olema suurem. Tabab. Nii kuul kui märklaud langevad ühesuguse raskuskiirendusega. Ruutjuur ühest võrdub ühega. Laua pööramisega: 90-kraadise pöörde sees leidub asend (selle jaoks on tõestus), kus kõik neli jalga on kindlalt maas. Tõsi, see lahendus eeldab, et laua jalad on kõik ühepikkused ja konarlik on aluspind.

3838

PILDID: REPRO


11 12

13 14 15

16

GÜMNAASIUMI ERI 2011 Lahendades lihtsa võrrandi, saame vastuseks, et 1 kg. Sellele küsimusele ei saagi ilmselt täiesti täpselt vastata. Inseneeria toimetajale on kusagilt loetust meelde jäänud, et uutest originaalvaruosadest auto kokkupanek on kaheksa korda kallim, kui salongist ostes. Kel on teistsugust infot, andke lahkesti Inseneeriale teada. Niisuguseid reedeid on igas aastas üks kuni kolm, keskmiselt kaks. Aga ärge kartke, midagi hullu ei juhtu. Kui tellis kaalub x kg, siis x = 1 + x/2, millest tuleneb, et kaks tellist kaaluvad neli kilogrammi. Rõhk on sama, sõltudes ainult sügavusest ja merevee tihedusest. Merre lastud laevad tõstavad veidi maailmamere taset ja selle võrra rõhk merepõhjale kõikjal veidi suureneb. Vabalt. Kui maakera raadiuseks võtta R meetrit ja ühe meetri võrra pikendatud köis on maapinnast eemal x meetrit, kehtib võrdus 2πR + 1 = 2π(R + x). Sellest saame, et x = 1/2π meetrit ehk lausa 16 sentimeetrit. Sealt poeb hiirele vabalt ka kass järele.

17 See on 9 astmes 9 astmes 9, õigemini veel mõttes niiviisi: 9 astmes (9 astmes 9). See on päris suur arv, mida kirjutatakse 369 693 100 numbriga ja mille esimesed numbrid on 428 124... – Exceli täpsusega. Kui ühe numbri kirjutamise laius oleks 2 mm, on see arv pikk 740 km. 18 Inseneeria võttis selle ülesande küll ette, kuid ei osanud seda lahendada muudmoodi kui praktilise katse abil: pliiatsit teibirulli peal veeretades. Selgus, et teibirull veeres edasi täpselt pliiatsi pikkuse võrra. Seega peab tööline käima lauda lükates rullikuni kaks laua pikkust ehk 10 meetrit. Üks on aga kindel: rulliku läbimõõt ei oma tähtsust. 19 Päikesevalgus ehk spekter koosneb erinevatest lainepikkustest, mida silm eristab värvustena. Samas on erinevad lainepikkused eri omadustega. Üks omadus on kiire hajumine – sinine osa spektrist hajub kõige rohkem ja taevas paistab sinine hajunud valgusest.

VASTUSED 15 Tuukri meelespea**. Meri on selles kohas ühesuguse sügavusega. Kas reidil seisva suure kruiisilaeva all on rõhk merepõhjas suurem kui näiteks 100 m eemal merepõhjas? 14 Ehitusmaterjali mass*. Tellis kaalub ühe kilo ja pool tellist. Palju kaaluvad kaks tellist?

19 Kolmeaastase lapse küsimus**. Miks on taevas sinine? 17 Üheksad**. Milline on suurim kolme 9-ga kirjutatav arv?

13 “Õnnetud” reeded*. Millegipärast loetakse reede sattumist 13. kuupäevale õnnetuks kokkusattumiseks. Ent mitu niisugust “õnnetut” reedet võib ühes kalendriaastas olla?

18 Kuidas lükkad, nii ka lä’eb** Tööline lükkab enda ees 5 m pikkust lauda, mis toetub teisest otsast rullikule läbimõõduga 1 m. Kui pika maa käib tööline maha, kui jõuab niiviisi lauda lükates ise rulliku keskpunktini? 16 Köis ümber maakera**. Oletame, et maakera on kera. Selle ümber on tõmmatud pingul köis pikkusega maakera ümbermõõt. Kui köit pikendada 1 meetri võrra, kas siis hiir mahub selle alt läbi pugema?

Veidi nuputamist

12 Kallid varuosad*. Me kujutame ette, palju maksab uus auto müügisalongis. Ent uue auto saaks täielikult kokku panna ka töökojas − uutest originaalvaruosadest. Kui palju kallim tuleks varuosadest kokku pandud auto? 11 Aiandus*. Arbuus, mis kaalub 2 kg, koosneb 99 protsendist veest ja 1 protsendist kuivainest. Arbuus jäi mõneks ajaks päikese kätte kuivama, millega kuivaine sisaldus arbuusis tõusis 2 protsendile. Palju nüüd arbuus kaalub?

RASKUSASTE *, **, ***

VEIDI NUPUTAMIST

39


4040

insEnErikutsE insEnErikutsE

oma ala tegijad:

KÕIK ON IT EHK PATSIGA POISTE MÜÜDI MURDJAD Eesti ikt-valdkonna edu kindlustamiseks tulevikus vajab sektor värskeid ideid ja uusi tegijaid. tänastele spetsialistidele võrdväärsete mantlipärijate kindlustamiseks korraldab Eesti infotehnoloogia ja kommunikatsiooni liit (itl) noortele suunatud ürituste sarja start it eesmärgiga populariseerida ikt- ning insenerierialasid ning nende omandamist kõrgkoolides.

“V

õrreldes haldusjuhtimise, filoloogia, õigusteaduse ja isegi majandusega on insenerieriala globaalne,” arvab Elion Ettevõtted ASi SaaS teenuste arendusjuht Märt Ridala. “Ka Mongoolias leidub Eesti inseneridele alati tööd, samas kui siinse juristi töökogemusest Aasias palju abi ei ole.”

ITL viib noortekampaania ellu koostöös valdkonna ettevõtjatega, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja IKT Demokeskusega. Toimuvad infotunnid koolides, põnevad mängud messidel, vingete auhindadega videokonkurss ning IT ÖÖ raames üle-eestiline ajude ragistamine, leidmaks uusi ja huvitavaid ideid, kuidas IT lahen-

dusi kaasates saab elu muuta paremaks. Projekti tegevuste elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Inseneeria palus nelja maineka ettevõtte inseneridel rääkida oma tööst ja selle raames tekkivatest huvitavatest väljakutsetest, patsiga poiste eriala müüdist ning võimalustest, mida IKT-erialade omandamine noortele tulevikus pakub.

Jaanis tammela teenuste insener Ericsson Eesti as

tööst ja tulemusest.... Oma töös osalen Ericssoni poolt pakutavate lahenduste elukaare erinevates etappides. Reeglina algab see lahenduse väljatöötamisest ja kliendile pakkumisest. Sellele järgneb süsteemide arendamine, integratsioon ja lansseermine. Viimase etapina toimub lahenduse tehniline tugi ning lifecycle management. Loomulikult

jaanis tammEla

gümnaasiumi Eri 2011

Fotod: Erakogud


insEnErikutsE

41

> See on IT. Kõik on IT. Tänapäeval ei lüpsta isegi lehma ega tehta piimajäätist ilma infotehnoloogia abita. Me kõik vajame IT-d igapäevaselt. IT ise aga vajab uusi noori tegijaid.

> Vaata www.startIT.ee

kitarrimÄng on ka ^ mida rohkEm aEg Edasi lÄhEB ^ it.

patsiga poiste müüdist...

tehnilise taustaga inimesele on kõik võimalused avatud. inseneri baasharidusega on oluliselt lihtsam liikuda teistesse valdkondadesse kui vastupidi.

elavad kõik lahendused terve protsessi vältel oma elu, mis tähendab lahenduste pidevat analüüsi ja muudatusi.

meelepärasusest... Kõige rohkem paelub mind vaheldusrikkus. Tooted ja lahendused pidevalt

muutuvad ning iga järgnev lahendus on uus ja huvitav. See omakorda nõuab tehniliste teadmiste ja isikuomaduste pidevat täiendamist ja arendamist. Rahulduse tehtud tööst toovad ka õnnestunud projektid või lahendatud keerulised probleemid.

gümnaasiumi Eri 2011

Eks patsiga poisse on ikka vaja :-) Enda kogemusest võin öelda, et erineva tausta, kogemuste ja oskustega kolleegid täiendavad suurepäraselt üksteist. Lahendused sisaldavad paljusid erinevaid tehnoloogiaid ning kõikide valdkondade süviti tundmine käib ühele inimesele üle jõu. Pelgalt koolist saadud teoreetiliste teadmistega ei ole ITK-valdkonnas võimalik läbi lüüa. Teisest küljest on piisava huvi korral võimalik enamik asju endale internetis leiduva info abiga selgeks teha. See omakorda nõuab elementaarsete baasteadmiste olemasolu ning oskust eristada tohutust infotulvast olulist.

miks valida ikt-eriala? Tehnilise taustaga inimesele on kõik võimalused avatud. Inseneri baasharidusega on oluliselt lihtsam liikuda teistesse valdkondadesse kui vastupidises suunas.


42

insEnErikutsE

Töö IKT-alal on huvitav ning pakub pidevaid väljakutseid ja arenguvõimalusi. Hea spetsialist on alati ettevõtete poolt nõutud ning töötulemust kroonib rahulolu valminud lahendusest.

kõik on it! Ericssoni visiooni järgi on aastaks 2020 maailmas 50 miljardit võrgustatud seadet. See tähendab, et ühenduse saavad kõikvõimalikud seadmed, millel sellest tulu võiks tekkida. Keskmises kodus võiks selliseid aktiivseid seadmeid olla 50 ringis, lisaks sellele passiivsed vidinad, mis suudavad samuti ühepoolselt infot edasi anda. Kohvimasin võiks ju äratuskella käest teada saada, millal peremees ärkab või hambaharja kasutama hakkab. Samuti seab tark kodu äratuse omaniku päevaplaani ja miks mitte ka töölesõidu transpordiinfoga vastavaks. See kõik peab olema tavakasutajale lihtne ja märkamatu ning ilmselt on see kõik lähemal, kui me arvata oskame. Samas tuleb kõikide taustsüsteemide integreerimise ning kommunikatsiooniga ka tulevikus vaeva näha.

muutes maailma paremaks Koomiline on vaadata filmides tihti kasutatavat helistaja positsioneerimist, kus kõne peab kindlasti kestma vähemalt 30 sekundit, et üldse helistaja esimest numbrit teada saada. Üks lahendus liikluskontrollist Itaaliast: lisaks tavapärastele kaameratele ja numbrituvastusele arvutatakse süsteemi poolt automaatselt välja liikleja keskmine kiirus mingil trassil. See peaks autojuhti oluliselt paremini kiirustamisest loobuma sundima. Pole ju mõtet kihutada, kui enne õiget aega kohale jõuda ei tohi.

mÄrt ridala saas teenuste projektijuht Elion Ettevõtted as

tööst ja tulemusest... Minu ülesandeks SaaS (Software as a Service) teenuste arendusjuhina on töötada välja ja tuua turule uusi IT-teenuseid. SaaS teenus on lühidalt selgitatuna selline IT-rakendus ehk infosüsteem, mida saab kasutusele võtta ennast internetis kasutajaks registreerides ja mida kasutavad korraga samadelt serveritelt mitmed kliendid. Seda siis erinevalt traditsioonilisest IT-süsteemist, mida peab kuhugi installeerima. Näiteks hot.ee on SaaS rakendus, aga ülikooli oma e-posti server ei ole. Minu tiim keskendub oma tegemistes rohkem ettevõtteid ja organisatsioone toetavatele SaaS-teenustele. Meie teenusteks on täna näiteks Soovitusindeks (http://soovitusindeks.microlink.ee), jagatud e-posti lahendus MLX+ (http://mlx.microlink.ee) ja opereerime ka E-veoselehte (www.veoseleht.ee). Loomulikult plaanime lähiajal tulla turule veel mitmete uute teenustega.

meelepärasusest... Mind paeluvad IKT juures mitmed asjad. IT on keeruline, kuid samas loogiline. Näiteks andmemudeli koostamine või kasutajaliidese nuppude ja väljade paigutused võivad olla keerukamad ülesanded kui mistahes sudoku või ristsõna. Mulle meeldib male ja IT-ülesanded on tihtipeale sarnased loogiliste kombinatsioonide leidmised. Teisest küljest on IT-süsteemides kõik üsna selgelt ja loo-

mulle pole kunagi meeldinud 9x mõõda ja 1x lõika põhimõte. pigem mõõda, lõika, pane süsteem laivi, paranda kiirelt vead ja kliendid on rõõmsad, sest nad said poole rohkem funktsionaalsust poole kiiremini.

gümnaasiumi Eri 2011

giliselt paigas. Digimaailmas on null alati null ja üks on üks. Ei midagi sellist, et 95% tõenäosusega saame vastuseks 0,3^0,4, nagu näiteks statistikas. IT puhul on lahe ka see, et erinevalt näiteks ehitusest, tehase projekteerimisest või autotootmisest, ei pea süsteemi 10 korda läbi testima, enne kui teda kasutusele saab võtta. Tihti on IT-s täitsa OK eelistada kiirust ja odavust kvaliteedile. Mulle pole kunagi meeldinud üheksa korda mõõda ja üks kord lõika põhimõte. Pigem mõõda, lõika, pane süsteem laivi, paranda kiirelt vead ja kliendid on rõõmsad, sest nad said poole rohkem funktsionaalsust poole kiiremini ja poole odavamalt. Loomulikult ei saa eitada ka seda, et IT puhul on tööd võimalik teha siseruumides ja mugaval kontoritoolil istudes. Minu jaoks sai vajadus kindlasti kõrgharidus omandada hästi selgeks siis, kui ma 17-aastasena kooli kõrvalt Helsingis ehitustel koristajana töötasin. IT-alal ei tule kunagi töötada külmas tolmuses keskkonnas, kus kompressor üürgab nurgas ja töödejuhataja sunnib 50-liitriseid veetünne tassima.

patsiga poistest... Patsiga poiste müüt elab järjekindlalt. Aga igal elualal on oma valdkonna kõvad tegijad, kel tulenevalt oma valdkonna põhjalikust tundmisest on teatavad tegijaks


insEnErikutsE

mÄrt ridala

olemise iseloomujooned. Tihti väljendub see ka mingites välistes tunnusjoontes – mootorratturitel õllekõhus, moekunstnikel

ägedas riietuses ja automeestel uhkes valuveljes. Reaalsus on muidugi see, et IT-alal on väga palju erinevaid inimesi, nii kiiksuga kui kiiksuta. Patsiga poiste osakaal on üldisest IT-sootsiumist küll päris väike. Paraku on tõsi see, et IT-alal domineerib liiga jõuliselt meessugu. Neidudel, kel kaasa veel valimata, soovitan kaaluda ühe võimalusena ka ITõpingute alustamist – šansid saada ITalalt endale hea iseloom/nõuded-suhtarvuga mees on igatahes suured. Miks valida inseneriala? Eriala valik on valik päris pikas perspektiivis. Ses osas on insenerialad suhteliselt heas kirjas. Häid tehnikaspetse läheb alati vaja, sõltumata riigikorrast, keelest, elanikkonna vananemisest või globaalsest kliimamuutusest. Ja loomulikult on tegemist huvitava elukutsega.

kõik on it! Mis juhtuks, kui keegi lülitaks IT-süsteemid korraks välja? Mis tööle jääb?

Priit Potter

43

Ringi liikuda saaks, paljudes kohtades töötaks edasi ilmselt ka küte ja veevarustus, aga praktiliselt kõik organisatsioonid peaks küll töö peatama ja uksed sulgema. Eks see võib üllatav olla, kui IT-st läbipõimunud meie igapäevane elu on. Kui nii vaadata, siis “KÕIK ON ELEKTER” on veel palju tõesem väide.

muutes maailma paremaks IT on lahendanud palju probleeme organisatsioonide siseselt, muutes töökorralduse efektiivsemaks, kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Paraku ei paista see väga efektselt välja. Aga palju nähtavam kasu on olnud IT-st ja veebist avaliku info vahendamisel. Kas mäletate, kui auto ostmiseks pidi sõitma läbi kõik autoturud ja -platsid ja alles seal said teada, milline on hinna ja läbisõidu suhe? Või aega, kui mingi masina töölesaamiseks pidid otsima üles tema kasutusjuhendi (aga see oli koristamise käigus ära visatud.) Ja Google’is ei olnudki kogu maailma tarkus kirjas.

priit pottEr

Äriarenduse juht Webmedia as

tööst ja tulemusest... Minu igapäevaseks tööks on projektide käivitamine – mõtlen koos meie klientidega, kuidas tarkvara saaks nende igapäevatööd lihtsamaks teha. Kui oleme veendunud, et hea lahendus on “paberil” olemas, siis aitan Webmedia arendusmeeskonnal selle valmis teha. Meie töö tulemusena on valminud paljud internetis kättesaadavad lahendused. Enim olen panustanud näiteks EMT kodulehe ja iseteeninduse, Statistikaameti andmete kogumise süsteemi ja visitestonia.com loomisesse.

meelepärasusest... Mind motiveerib see, kui valmis tehtud

visitestonia.com kaudu saavad Eesti kohta infot miljonid inimesed, paljud neist teevad otsuse Eestisse reisima tulla tänu sellele portaalile.

lahendusest on paljudel inimestel kasu. Visitestonia.com kaudu saavad Eesti kohta gümnaasiumi Eri 2011

infot miljonid inimesed, paljud neist teevad otsuse Eestisse reisima tulla tänu sellele


44

insEnErikutsE

portaalile. Statistikaametile loodud süsteemi abil viiakse Eestis läbi rahvaloendus – ehk kõik Eesti inimesed puutuvad sellega otseselt või kaudselt, loendaja kaudu, kokku. Väga südantsoojendav on näha kedagi minu osalusel tehtud veebilehte kasutamas!

patsiga poistest... IT on paljude äride jaoks kriitilise tähtsusega ning “pimedas keldris progemisest” ammu välja kasvanud. Tihti tehakse olulisi projektiga seotud otsuseid osakonnajuhtide ja juhatuse liikmete tasemel – mis tähendab, et IT-inimesed peavad olema head suhtlejad ja kiired mõtlejad.

miks valida ikt eriala? Inseneri-erialad õpetavad maailma nägema süsteemselt. Need õpetavad, et iga probleemi on võimalik jagada tükkideks ja vähehaaval lahendada – ja et kõigest on võimalik saada aru. Selle oskuse omanikuna on väga mõnus elada. Praktilisest küljest vaadates – inseneriteadus trügib järjest rohkem meie igapäevaellu, seepärast tekib kindlasti juurde töökohti, mis vajavad IKT või muu inseneriala kogemust. Usun, et hea insener ei jää kunagi tööta. Tänases maailmas praktiliselt ei ole enam elualasid, kus tehnilise abita hakkama saadakse.

muutes maailma paremaks Näiteid on muidugi palju – tihti harjume uut lahendust kasutama ega mäletagi enam, kui ebamugav see vanasti oli. Minu meelest on m-parkimine üks väga hea lahendus. Väga tüütu oli parkimiskaarti kraapides ennustada, kui kaua auto juurest eemal oled. Täiesti loogiline on aga käivitada “parkimiskell” auto juurest lahkudes ja peatada auto juurde tagasi jõudes. Minu meeles on see ideaalne näide sellest, kuidas IT võimaldab igapäevaelu hoopis teise nurga alt lahendada ja teha elu palju mugavamaks ja loomulikumaks.

andres sirel tehnoloogiaevangelist microsoft Estonia

tööst ja tulemusest... Töötan kohalikus Microsofti esinduses sellisel põneval ametipostil nagu tehnoloogiaevangelist. Olen tõenäoliselt Eesti esimene evangelisti tiitlit kandev inimene Eesti IT-tööstuses. Minu ülesandeks on toetada kohalikke tudengeid, õppejõude, tarkvaraarendajaid, süsteemihaldureid ja teisi IT-proffe, aidates neil Microsofti platvormist ning toodetest rohkem kasu saada. Meil on hästi põnev ja väga lai tootevalik, ainuüksi Windowsi bränd koondab endas peale kliendi ja serveri op-süsteemi ka pilveplatvormi Windows Azure, mobiilisüsteemi Windows Phone 7 ja kodukasutajate rakendusi ning pilveteenuseid ühendavat Windows Live’i. Minu ülesanne on aidata kaasa sellele, et Eesti tehnoloogiakommuun oskaks neid ja teisi Microsofti tooteid parimal moel kasutada, laiendada ja hallata.

meelepärasusest... Mulle meeldib mõelda selle üle, “mis on tehnoloogia”? Minu jaoks on tehnoloogia miski, mida me tihti ei aima ega pruugi oma käega katsuda. Tänu IKT-le ja sellele, et nutikad noored on omal käel koolis õppinud arvutiteadust, teeb tegelikult võimalikuks tervete beebide sündimise, aitab seljatada haigusi ja viiruseid. Näiteks inimese genoomi kaardistamine on võimalik ainult tänu vastavale algoritmile. Mind paelub IKT juures just lai seotus teiste valdkondadega ja võimalus muuta selle läbi maailma. Ühel koolitükkide kõrvalt kirjutatud koodijupil võib tegelikult olla märksa ulatuslikum mõju kui esmapilgul tundub.

patsiga poistest... Meil on üks auhinnaprogramm nimega Microsoft Student Partners, mis ühen-

gümnaasiumi Eri 2011

dab tuhandeid tudengeid üle maailma. Kui ma mõtlen partnertudengitele, kellega mul on õnnestunud Eestis korda saata igasuguseid põnevaid asju, siis see punt on olnud heas mõttes kirju. Peale poiste on programmis osalenud ka väga taibukaid tüdrukuid – näiteks Jaana Metsamaast on nüüdseks saanud meie kõrgelt tunnustatud Most Valuable Professional Silverlight ning ta on samal ajal nii hea programmeerija, müüginaine kui ka projektijuht. Ühtlasi on meil programmis osalenud hoopis kunstieriala tudengid, sest täna on igasuguse tarkvara puhul äärmiselt tähtis kasutajakogemus ehk User Experience. Ei piisa ainult tugevast arendajast, kes programmeerib võimalusterohke rakenduse. Oluline on ka disain, kasutusmugavus, lihtsus ja paljud teised komponendid, mida kasutajad hindavad.


insEnErikutsE

45

tuv tehnoloogiast ja ma ei tea ühtegi teist valdkonda peale IKT, kus toimuks pidevalt nii palju põnevat ja murrangulisi uuendusi. Noored, kes veel eile olid arvuti “tavakasutajad”, võivad juba homme olla “tarkvaraloojad või disainerid”. Usun, et järgmised eesti Bill Gates’id tulevad samuti insenerierialade tudengite seast.

kõik on it!

andrEs sirEl (parEmal) koos miCrosoFti partnErtudEngitE ja mug.EE kasutajagrupi juhatusEga miCrosoFt EEsti jõulupEol.

olen tõenäoliselt Eesti esimene evangelisti tiitlit kandev inimene Eesti it-tööstuses. minu ülesanne on aidata kõiki microsofti platvormist ning toodetest rohkem kasu saama.

Minu maailmas ja minu jaoks ongi tõepoolest kõik IT. Nagu eelnevalt rääkisin, on IKT arenguks vajalikud väga erinevad valdkonnad: IT hõlmab enda alla üha rohkemat ja suurel osal meie saavutustest on vahetu väljund IT-lahenduste näol, kui ainult hoolega otsida. Üks huvitav trend, mis on ka Microsofti teadustöös praegu esikohal, on naturaalsed kasutajaliidesed. Oletame, et sul on vaja homse tunni jaoks luua referaat. Palju loomulikum oleks ju öelda arvutile “Hakkame nüüd dokumenti kirjutama”, selle asemel et minna menüüdesse fail, dokumendid jne. Arvuti peaks sinu lausest saama aru ja tegema seda, mis vaja. Vahet pole, kas sa oled kodus teleri ees, kasutad mobiiliseadet või arvutit. Interaktiivsus muutub palju loomulikumaks ning naturaalsemaks. Varsti muutuvad Xbox 360 Kinect-taolised sensorid igapäevaseks ning võimaldavad puudutuste, kõne, hääle ja liigutuste äratundmise abil juhtida nii arvutit kui ka paljusid teisi seadmeid meie elus. Infotehnoloogia täidab sageli neid tühimikke, millest me enne vastava tehnoloogia olemasolu isegi teadlikud polnud. IT mõiste ise laieneb pidevalt ja laiendab meie maailma.

muutes maailma paremaks See tähendab, et ühe hea tarkvaratoote valmimiseks peavad koostööd tegema nii kunsti-, turunduse-, müügi-, IKT- ja teiste valdkondade inimesed. Ma leian, et see on väga põnev, ja ei tasu unustada, et ka pehmete erialade teadmised ja oskused on IKT-s tähtsal kohal.

miks valida ikt-eriala? Ma olen veendunud, et noortel on võimu maailma muuta. Microsofti asutajad Bill Gates ja Paul Allen olid teismeeas, kui nad

hakkasid välja töötama tarkvara esimestele personaalarvutitele. Apple’i loojad Steve Jobs ja Steve Wozniak olid 21 ja 25, kui nad leiutasid populaarse arvutiseadme, mis jõudis ka kodudesse. Ning 19-aastane tudeng, kes hakkas müüma arvuteid oma ühikatoast, omades ainult kümmet tuhandet krooni pangaarvel, oli Michael Dell. Need IT suurettevõtted ja ka Facebook ning Google on asutatud tudengite või noorte poolt, kes olid 25-aastased või nooremad. Maailm on üha enam seotud ja sõl-

gümnaasiumi Eri 2011

Siin ei pea näiteid kaugelt otsima: vast mäletame kõik, mis juhtus valimispäeval häälte lugemisega. Kui üks IT-vahend vedas alt, asendati see kiiresti teiste, sotsisaalmeedia vahenditega. Kas me oleksime millegi sellise peale tulnud ka viis aastat tagasi? Vaevalt! Aga kui mõelda, mida tegi näiteks interneti lai levik, siis tegelikult suurim areng, mis toimud on, puudutab mistahes info kättesaadavust. Maailma arenenud paikades on teadmus mõnes mõttes ühtlustunud.


4646

huvitavlahEndus lahEndus huvitav

silmaringi avardamiseks:

KAS VOOLAVA VEEGA TORUSSE VÕIB PUURIDA AUGU? ilma, et vesi sellest august välja pritsiks? võib, kui tegemist on nn venturi toruga, millel on

g. B. vEnturi

vahepeal ahenev lõik (vt joonis 1). joonis 1.

UNO LIIV, TTü emeriitprofessor

V

aatleme ühtlaselt kitsenevat ja siis uuesti laienevat toru (sel printsiibil põhineb Venturi vooluhulga mõõtja töö), milles voolab vooluhulk Q=10 l/s = 0,01 m3/s. Ristlõikes 1 on toru läbimõõt d1 = 0,1 m ja ristlõikes 2 d2 = 0,03 m. Kiirused V ristlõigetes arvutatakse V = Q/A, milles A on vastava ristlõike pindala. Lihtsuse mõttes vaatleme ideaalvedelikku, milles hüdraulilised kaod puuduvad.

Kiirused ristlõigetes 1 ja 2 on eeltoodu põhjal vastavalt V1 = 1,27 m/s ja V2= 14,15 m/s. Joonisele 1 on kantud jooned E-E ja P-P, mis väljendavad kiirusele vastava survekõrguse V2/2g ja piesomeetrilise survekõrguse p/ρg muutumist voolamisel piki toru. Ideaalvedeliku kohta kirjutatud Bernoulli võrrandi z + p/ρg + V2/2g = const puhul jääb energiajoon E-E horisontaalseks. Valides võrdlustasapinna niiviisi, et see jookseb piki toru horisontaaltelge, siis z1 = z2 = 0. Seega eelnev võrrand võtab kuju p/ρg + V2/2g = const. Ristlõikes 1 on V12/2g =0,08 ja p1/ρg = 4 meetrit veesammast (m.v.s.). Toru ristlõike vähenedes kiirus kasvab ja piesomeetrilist survekõrgust väljendav joon P-P hakkab järsult muutuma kiirusele vastava survekõrguse V2/2g kasvamisega. Ristlõikes 2 on V22/2g = 10,4 m. Sellele vastav piesomeetrilise survekõrguse joon P-P on ristlõikes 2 kiirusele vastava surve-

Bernoulli võrrand Venturi torule

(

kui ristlõikes 2 puurida toru seina auk, siis ei hakka sealt vett välja pritsima, vaid toru hakkab õhku sisse imema.

)

kõrguse võrra allpool E-E joont, seega 6,32 m allpool toru telge. See suurus näitab selles ristlõikes vaakuumile vastavat veesamba kõrgust hvac= (pa-p2)/ρg. Kui selles ristlõikes 2 puurida toru seina auk, siis sealt hakkab toru sisse imema õhku. Venturi toru kasutatakse vedeliku või gaasi voolamiskiiruse ja läbivoolanud vooluhulga määramiseks. Töö seisneb hüdrostaatilise rõhu mõõtmisel toru laias ja kitsas kohas. Selleks on toru seinas avad, mille kaudu ta ühendatakse manomeetriga. Toru leiutas itaalia füüsik G. B. Venturi (1746–1822).

gümnaasiumi Eri 2011

pilt: rEpro


insEnErikutsE insEnErikutsE

Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Keskhariduse baasil: - palkmaja ehitaja Põhihariduse baasil: - palkmaja ehitaja Kutsekeskharidusõpe: (põhihariduse baasil) - autotehnik - tisler

4747

kutseõppeasutused mÄrkuseD Õppeaeg 1 a. (töökohapõhine õpe) Õppeaeg 1 a.

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.

Valgamaa Kutseõppekeskus Lembitu 2, 68205 Valga Telefon/faks:766 8575 E-post:info@valgamaa.kok.ee www.valgamaa.kok.ee

Vana-Antsla Kutsekeskkool

Põhihariduse baasil: - ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid) - põllumajandus Põhihariduseta: - ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid) - põllumajandus (põllumajandustehnika kasutamine)

Õppeaeg 3 a Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a.

Vana-Antsla, 66419 Võrumaa Telefon: 785 3338 Faks: 785 3338 E-post: info@vana-antsla.edu.ee www.vana-antsla.edu.ee

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Vana-Võidu, Viiratsi vald, 70108 Viljandimaa Telefon: 43 51020; faks: 43 51022 E-post: info@vykk.vil.ee www.vykk.vil.ee Lahtiste uste päev 27. aprill 2011 Uute õpilaste vastuvõtt 13. kuni 28. juuni ja 1. kuni 15. august 2011 kõik erialad

Keskhariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - elektrik - ehituspuusepp - puit- ja kiviehitiste restauraator - üldehitaja Põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - automaaler - autotehnik - ehituspuusepp - elektrik - keskkonnatehnika lukksepp - keevitaja - puit- ja kiviehitiste restauraator - üldehitaja - müürsepp

gümnaasiumi Eri 2011

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 10 kuud Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 1 a. (Vähemalt 17-aastane, haridustase pole oluline)


48

insEnErikutsE kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

Võrumaa Kutsehariduskeskus Väimela, 65566 Võru vald Telefon: 78 50 800 Faks: 78 50 801 E-post: vkhk@vkhk.ee www.vkhk.ee 21.07.2011 – Vastuvõtukatsed põhihariduse järgsetele õppekavadele 18.08.2011 – Vastuvõtukatsed keskhariduse järgsetele õppekavadele

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Kutsekeskharidus põhihariduse baasil: - tisler - metallitöötlemispinkidel töötaja - arvutid ja arvutivõrgud Rakenduskõrgharidus: (gümnaasiumi lõpetajale) - mehhatroonika - metallide töötlemine - puidutöötlemise tehnoloogia - infotehnoloogia süsteemid

Keskhariduse baasil: - mööblirestauraator

- puit ja kiviehitiste restauraator

Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitajate tee 3, 90401 Uuemõisa Läänemaa Telefon: 666 1740 Faks: 666 1750 E-post: kool@hkhk.edu.ee www.hkhk.edu.ee Lahtiste uste päevad: 17-18. märts 2011 Dokumente võetakse vastu 27.juunist – 12.augustini 2011.a.

Põhihariduse baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus

- arvutid ja arvutivõrgud - ehitusviimistlus - tisler - kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus Põhihariduse baasil: - puit-ja kiviehitiste restauraator Keskhariduse baasil: - puit-ja kiviehitiste restauraator

Hiiumaa Ametikool Suuremõisa küla, Pühalepa vald 92302 Hiiumaa Telefon: 469 3183 E-post: hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee www.hak.edu.ee Dokumente võetakse vastu kooli kantseleis 27.06. – 15.08.2011.a. Sisseastumiskatsed ja tutvumisvestlused toimuvad 23.08.2011.

gümnaasiumi Eri 2011

mÄrkuseD Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3.a.

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2.a. - õppetöö toimub tsükliõppena 2 korda kuus nädalalõppudel N-L ning sobib hästi töö ja pere kõrvalt Õppeaeg 2.a. - õppetöö toimub tsükliõppena nädalalõppudel 2 korda kuus ning sobib hästi töö ja pere kõrvalt Õppetöö toimub Haapsalu Kutsehariduskeskuse ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöös 3a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a Õppeaeg 3 a..

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a.


insEnErikutsE kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutse 13, 41533 Jõhvi Telefon: 3321505 www.ivk.edu.ee Dokumentide vastuvõtt 07.06 – 27.08.2011 tööpäeviti 9.00 – 15.00.

Järvamaa Kutsehariduskeskus Tallinna 46, 72720 Paide Telefon: 385 0738 Faks. 385 0738 E-mail: kool@jkhk.ee www.jkhk.ee

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Põhikooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus (eesti keel) - tarkvara ja andmebaaside haldus (vene keel) - kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus (eesti keel ja vene keel) - ehitusviimistlus (vene keel) - autotehnik (eesti ja vene keel) - keevitaja (vene keel) - ehituspuusepp (vene keel) - elektrik (vene keel) - keemiaprotsesside operaator (vene keel) - automaatikasüsteemid (vene keel) - mäetööd (vene keel) Keskkooli baasil: - tarkvara- ja andmebaasihaldus (vene keel) - keevitaja (vene keel) - tööstustehnoloogia (vene keel) - elektrik (vene keel) - keemiaprotsesside operaator Põhihariduse baasil: - põllumajandus - autotehnik - teedeehitaja - arvutid ja arvutivõrgud - elektrik - puit ja kiviehitiste restauraator - kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus Keskhariduse baasil: - autodiagnostik - autotehnik - teedeehitaja Keskhariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - autotehnik - üldehitus/ kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus - maaparandus-ja vesiehitus

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kooli 1, Kehtna, 79001 Raplamaa Telefon: 48 75246 E-mail: kehtnamtk@kehtna.edu.ee www.kehtna.edu.ee Õpilaskandidaatide dokumente võetakse vastu kantseleis-õppeosakonnas: põhihariduse baasil 27.06 - 23.08.2011 keskhariduse baasil 27.06 - 24.08.2011 E-R kell 8.30 - 15.30

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - autotehnik - liikurmasinate tehnik - üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutseõpe põhihariduse baasil: - üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus - maaparandus-ja vesiehitus

gümnaasiumi Eri 2011

mÄrkuseD Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaaeg 3 a. Õppeaeg 1,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

49


50

insEnErikutsE kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Põhikooli baasil: - põllumajandus

mÄrkuseD Õppeaeg 3,6 a.

Põhihariduse baasil: - autotehnik - ehitus/puit ja kiviehitiste restauraator - põllumajandus

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a.

Keskhariduse baasil: - ehitus/ puit ja kiviehitiste restauraaor

Õppeaeg 2 a.

Põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus - ehitusviimistlus - ehituspuusepp - tisler - elektroonikaseadmete koostaja - autotehnik

Õppeaeg 3,5 a Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a.

Olustvere Teenindus ja Majanduskool Müüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald 70401 Viljandimaa Telefon: 437 4290 Faks: 437 1610 E-post: kool@olustvere.edu.ee www.olustvere.edu.ee Dokumentide vastuvõtt 13.juuni - 19. august 2011 E - R kell 9.00 - 12.00 ja 13.00 - 16.00

Põltsamaa Ametikool Väike-Kamari küla 48 030 Põltsamaa vald Jõgevamaa Tel/fax: 77 68 889 E-post: kool@pkpk.ee www.pkpk.ee Dokumentide vastuvõtt kõikidel tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani 09.00 – 15.00 ja reedel 09.00 – 13.00.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus (PKHK)

Keskhariduse baasil: Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu - arvutid ja arvutivõrgud Tel: 442 7888; faks: 442 7889 E-post: parnumaa@hariduskeskus.ee www.hariduskeskus.ee 1. kuni 15. märtsini liigub Pärnu maakonnas PKHK buss, et tutvustada õppimisvõimalusi PKHK-s. Dokumentide vastuvõtt 27.06 - 27.07.11

gümnaasiumi Eri 2011

Õppeaeg 2,5 a.


insEnErikutsE kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Keskhariduse baasil: - elektrik - tarkvara arendus (vastuvõtt jaanuaris 2012)

mÄrkuseD Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Jalaka 8, 80010 Pärnu Tel: 44 20 480 Faks: 44 20 485 E-mail: dts@saksatk.ee www.saksatk.ee Dokumentide vastuvõtt: 01.06 – 31.08.2011 (tööpäeviti 9.00-17.00)

Rakvere Ametikool Piiri 8, Rakvere 44316 Tel. 329 5030 Fax. 329 5031 E-mail: info@rvss.ee www.rak.edu.ee Lahtiste uste päev 29. aprill 2011 Dokumentide vastuvõtt: 25.06 – 14.08.2011 (tööpäeviti 9.00-14.00) Kõigi õpilastega viiakse läbi komisjoni poolt individuaalne vestlus. IT erialadele ja autoerialadele viiakse täiendavalt läbi eriala sobivustest.

Sillamäe Kutsekool Tallinna mnt. 13, Sillamäe, 40202 Telefon: 39 25160 Faks: 39 73541 e-mail: sekretar@skk.edu.ee www.skk.edu.ee

Põhihariduse baasil: - tisler - autotehnik - koosteluksepp - keskkonnatehnika lukksepp - kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus - ehitusviimistleja - ehituspuusepp - keevitaja - arvutid ja arvutivõrgud UUS! - autoplekksepp UUS! - automaaler UUS!

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a.

Keskhariduse baasil: -tarkvara ja andmebaaside haldus UUS! - ehitusviimistlus UUS! - autotehnik - autodiagnostik

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 1,6 a.

Põhiharidusnõudeta: - autohooldusspetsialist (autotehik)

Õppeaeg 1 a.

Keskkooli baasil: - ehitusviimistlus - tarkvara ja andmebaaside haldus - keevitaja

Õppeaeg 80 õppenädalat

Põhikooli baasil: - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus - ehitusviimistlus - tarkvara- ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 120 õppenädalat

gümnaasiumi Eri 2011

51


52

insEnErikutsE kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

Tallinna Ehituskool Pärnu mnt 162 Tallinn 11317 Telefon: +372 651 9040 Faks: +372 655 8076 e-mail: ehituskool@ehituskool.ee www.ehituskool.ee Lahtiste uste päevad 18.-23.03.2011 Dokumentide vastuvõtt algab 1. juunist 2011, E-R, kabinet nr. 103

Tallinna Kopli Ametikool Kopli 98, 11711 Tallinn Telefon: +372 66 44 670 Faks: +372 6 600 476 E-post: info@tkak.ee www.tkak.ee Dokumentide vastuvõtt alates 1.juunist 2011. Vestlused õpilaskandidaatidega toimuvad augustis 2011.

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Uuslinna 10,Tallinn 11415 Telefon: (+372) 621 5572 Faks: (+372) 621 1500 E-post: kool@tlmk.ee www.tlmk.ee Dokumente võetakse vastu 20. juuni – 19. august 2011. a, kell 9.00 -16.00, Uuslinna 10, Tallinn

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Põhihariduse baasil: - ehituspuusepp - ehitusviimistlus - elektrik - kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) - mööblirestauraator - puit ja kiviehitiste restauraator - tisler

mÄrkuseD Õppeaeg 3 a.

Keskhariduse baasil: - elektrik - kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus - mööblirestauraator - puit ja kiviehitiste restauraator - tisler

Õppeaeg 2 aastat

Kutseharidusõpe: - elektrik - keskkonnatehnika lukksepp - sepatöö - rahvusik puutööndus

Õppeaeg 120 õppenädalat

Põhihariduse baasil: - keskkonnatehnika lukksepp - rahvuslik puutööndus

Õppeaeg 80 õppenädalat

Põhikooli baasil: - automaatik - keevitaja - metallitöötlemispinkidel töötaja - koostelukksepp - laevakere koostaja - keskkonnatehnika lukksepp - autotehnik - automaaler - autoplekksepp Keskkooli baasil: - keevitaja - koostelukksepp - keskkonnatehnika lukksepp - autotehnik - autodiagnostik - automaaler - autoplekksepp

gümnaasiumi Eri 2011

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 1,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.


insEnErikutsE kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Põhihariduse baasil: - elektrik - automaatik - telekommunikatsiooniseadmete spetsialist - arvutid ja arvutivõrgud - trükitehnoloogia Tallinna Polütehnikum - nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Pärnu mnt. 57, Tallinn 10135 Päevaõpe (kutseõpe keskhariduse baasil): Telefon: 610 3601 - trükitehnoloogia E-post: info@tpt.edu.ee Sessiooniõpe (kutseõpe keskhariduse baasil, www.tpt.edu.ee Lahtiste uste päevad 22.-24.märts 2011 võimalik osakoormusega): - elektrik Dokumentide vastuvõtt: Tallinn, - arvutid ja arvutivõrgud Pärnu mnt. 57, I korrus, tööpäeviti - tarkvara ja andmebaaside haldus 10.00 - 16.00. - nõrkvoolusüsteemide paigaldus Põhihariduse baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus Keskhariduse baasil: - raudteetehnika - tarkvara- ja andmebaasihaldus

mÄrkuseD Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg: 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 ,6 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Tallinna Transpordikool Aadress: Tehnika 18, 10149 TALLINN Telefon: 6979050 E-post: kool@ttrk.ee www.ttrk.ee Vastuvõtukomisjon töötab kabinetis 101. Info: 6 979 040 ja 6 979 063 Lahtiste uste päevad 25.-30.04 kell 10-15 Põhikooli baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - automaaler - autotehnik - autoplekksepp - ehituspuusepp (erivajadustega õppijatele) - ehitusviimistleja - elektrik - keevitaja Tartu Kutsehariduskeskus - kivi- ja betoonkonstruktioonide ehitaja Kopli 1, 50115 Tartu - koostelukksepp Telefon: 7 361 866 - mehhatroonika Faks: 7 361 867 - metallitööpinkidel töötaja E-post: info@khk.tartu.ee - tisler www.khk.tartu.ee Avatud uste päevad 16. – 17.märtsil 2011 Keskkooli baasil - arvutid ja arvutivõrgud Vastuvõtt toimub 27.juunist kuni 29. - autodiagnostik juulini 2011. Dokumente saab tuua - autotehnik tööpäeviti kell 9.00 – 15.00 aadressil Kopli 1, Tartu, ruum B-114. Info tel 736 - elektrik - mehhatroonik 1859. - müürsepp - puidutöötlemismasina CNC operaator - tarkvara ja andmebaaside haldus - tisler - veebispetsialist gümnaasiumi Eri 2011

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 1,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 0,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

53


54

insEnErikutsE kutseõppeasutused ÕPPeasuTus

Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, 13424 Tallinn Telefon: 654 2833 Faks: 654 2874 E-post: info@tthk.ee www.tthk.ee

Kuressaare Ametikool Kohtu 22, 93 812 Kuressaare Saaremaa Telefon: 45 24 600 info@ametikool.ee www.ametikool.ee Avatud uste päevad 10. - 11. märtsil 2011 kell 10.30 - 15.00 Dokumentide vastuvõtt 20. juuni - 12. august 2011; Vastuvõtukatsed põhikoolijärgsetel erialadel 16.-18. august 2011; Vastuvõtukatsed keskkoolijärgsetel erialadel 17.-18. august 2011

insenerhariDusT anDVaD eriaLaD Põhikooli baasil: - automaatika - autotehnik - keevitaja - mehhatroonik - metallitöö Keskkooli baasil: - automaaler - autotehnik - CNC pinkide seadistaja - keevitaja - mehhatroonik Põhikooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus - ehitusviimistlus - kivi ja betoonehitiste konstruktsioonid - tisler - väikelaevade ehitus - autotehnik Keskkooli baasil: - tarkvara arendus

Põhikooli baasil: - mehhatroonik - autotehnik - keevitaja - ehitusviimistleja Keskkooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus - mehhatroonik Narva Kutseõppekeskus - puit ja kiviehitiste restauraator Kreenholmi 45, 20104 Narva - elektrik (töökohapõhine) Telefon: 35 69 341 - soojusseadmete käitaja (töökohapõhine) Faks: 35 69 370 - keevitaja E-post: nvtc@nvtc.ee - arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaawww.nvtc.ee tor Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti - infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni 10.00-16.00 Info telefonil 35 69 344, vastuvõtukomisjoni töö ajal - 35 69 385 projektide koordineerimine (töökohapõhine) - põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe 13.06.- 12.08.2011.a. - keskhariduse baasil kutseõpe 13.06.- 19.08.2011.a.

mÄrkuseD Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg

3,5 a. 3,5 a. 3 a. 3,5 a. 3 a.

Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg

2 a. 2,5 a 2 a. 2a 2,5 a.

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 7 kuud

allikas: koolide kodulehed gümnaasiumi Eri 2011


© gEnE lEvinE / WWW.ColorstErEo.Com

mis looma näed pildil?

Aforisme

Aforisme

A for ism e

poeta vahel jutu sisse

veidi nalja ja nuputamist

inseneeria stereogramm

Kõigil on fotograafiline mälu. Enamikul pole ainult filmi sees. Müüa langevari. Ainult korra kasutatud, avamata, väiksed plekid. Mida kõvem või, seda pehmem leib. Ma ei suutnud teie auto pidureid korda teha, aga ma reguleerisin signaali valjemaks. Kas te pole tähele pannud? Igaüks, kes sõidab teist aeglasemalt, on idioot, ja igaüks, kes sõidab kiiremini, on maniakk. – George Carlin Depressioon on viha lihtsalt ilma entusiasmita. Egoistide üks hea külg: nad ei klatši. Laena pessimistilt – ta ei looda oma raha tagasi saada. Ära kunagi tee kaarditrikke oma pokkeriseltskonna ees. Mustad augud tekivad sinna, kus jumal jagab nulliga. Ok, kui suur on pimeduse kiirus? Järeldus on koht, kus sa oled edasimõtlemisest väsinud. Keegi ei kuula sind seni, kuni sa vea teed. Planeerige homme olla spontaanne. Mida kiiremini sa maha jääd, seda rohkem jääb aega järelejõudmiseks. Kui ma töötaks sama kõvasti kui kolleegid, jõuaks ma sama vähe kui nemad. Bakterid – need on mõnede inimeste ainus kultuur. Mis juhtub sinuga, kui oled kaks korda end pooleldi surnuks ehmatanud? Otsusta kiiresti, aga ära kunagi põhjenda. Su otsus võib olla õige, aga põhjendused kindla peale valed. – Lord Mansfield 99% taksojuhtidest suudavad ära rikkuda ülejäänud osa maine. Ainus asendus heale lastetoale on kiired refleksid. Vanus on natuke kallis hind küpsuse eest. Raske töö tasub ära tulevikus. Laiskus kohe praegu. Kui sa arvad, et keegi ei hooli sinust, proovi mõned arved maksmata jätta.

gümnaasiumi Eri 2011


EBS BAKALAUREUS

Unistad tööpäeva lõpust...

...või oma kellatehasest? Mõtle suurelt ja tule EBSi!

Estonian Business Schooli bakalaureuseprogramm annab Sulle tugevad majandusalased teadmised, praktilised oskused ja kogemuse. Nii võid juba varakult otsustada, kas soovid teha rahvusvahelist karjääri, töötada mõnes Eesti tippfirmas või luua enda ettevõtte.

BAKALAUREUSE ÕPPEKAVAD Rahvusvaheline ärijuhtimine

Võõrkeeled ja ärikorraldus

Ettevõtlus ja ärijuhtimine

• investeeringute juhtimine (koostöös LHV pangaga) • turundus ja suhtekorraldus

• hotellindus (koostöös Tallink Hotelsiga)

• müügijuhtimine • ettevõtlus loomemajanduses (koostöös EKA & EMTA-ga)

See sobib Sulle, kui soovid töötada rahvusvahelises ettevõttes või avalikus sektoris. Lisaks ärialasele inglise keelele pakume ka ühte lisavõõrkeelt. Spetsialiseerudes turundusele ja suhtekorraldusele, saad ülevaate müügist, meediasuhtlusest ja reklaamikorraldusest. Investeeringute juhtimise, Eestis ainulaadse suuna tugevuseks on tihe koostöö, lektoriteks on mitmed LHV juhtivad spetsialistid.

Kui Sind paelub ärimaailm, kuid matemaatikaga puudub sinasõprus, siis otsusta võõrkeelte ja ärikorralduse kasuks ning seo oma tulevik rahvusvahelise äriga. Hotelli vastuvõtu ja konverentsikorralduse suund õpetab suhtlust rahvusvaheliste külalistega, hotellimajandust ning üritusturundust ja seda kõike koostöös Tallink Hotelsiga.

Uue kontseptsiooniga ettevõtluse ja ärijuhtimise õppekava, kus juba esimesel õppeaastal alustad enda ettevõttega. Müügijuhtimise suund annab teadmised turundusest, kommunikatsioonist ja müügimetoodikatest ning lõpuks ka müügispetsialisti tunnistuse. Loomemajanduse suund keskendub disaini, moe, muusika ja teiste loomevaldkondade ettevõtlusvõimalustele.

Kolm õppevormi: • päevane • õhtune • kaugõpe

Kolm õppekeelt: • eesti • vene • inglise

BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INFOPÄEV TOIMUB 05.MAIL. Vaata lisa: www.ebs.ee

Gümnaasium • Ülikool • Juhtimiskoolituse Keskus

Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011  

Eriväljaanne gümnaasiumi õpilastele

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you