Page 1

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

OKTOOBER 8/2010 (26) OKTOOBER 8/2010 (26) MEISTERLIK ALLHANGE MAAILMANIMEGA TOOTJALE >> INSENERIDE ANDMEKOGU >> TERMOKROOMSED VÄRVID >> MEREKONTEINERITE TAASKÄITLUS

FLeibel ja bronto skylift:

ALLHANGE TÕSTUKAUTODE

TOOTJALE Intervjuu:

TTÜ on kaasaegne ülikool

Huvitav lahendus:

Londoni uus vaatetorn

3D-Tarkvara:

Piusa koopad jälle lahti


inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kolleegiUMi liikMeD Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

E

sikaanel on Bronto Skylifti tõstukauto, millele valmistab pöördjaluseid ja redeleid Fleibel Group. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool, mehaanikateaduskonna dekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

impressum Peatoimetaja

Oktoober 8/2010 (26)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FOTOd: BrOnTO, MaTi FeldMann


Sisukord / Juhtkiri

3

edukuse valem

36

Masin, mis muutis maailma ^ kummardus Toyotale

juhtkiri

ohtlikUD kUrViD

Eestist Maailma

06 12 14 16 Tegija

Rauakool on kasvanud kaasaegseks ülikooliks

Insenerikutse

Andmekogu viib kokku inseneri ja ettevõtja

Huvitav lahendus

Termokroomsed värvid – interaktiivsest disainist mõõtevahendini välja

Insenerikutse

20

Mati FelDMann,

Allhange tõstukautode tootjale

Jalgpall on parem kui … kodus istumine – Robotex 2010

Inseneeria peatoimetaja

Huvitav lahendus

38 40

Merekonteinerite taaskäitlus: Container City

Huvitav lahendus

Seire ennetab tuulikulabade struktuurimuutusi ja rikkeid

Insenerikutse

42

Kui Maaehitusprojekt pidi “laenama” Tööstusprojekti kirjanurka...

Edukuse valem

44

Suurem tootlikkus rakendusastme mõõtmise abiga

Huvitav lahendus

Inseneri Töövahendid

22 26 28 32

Piusa koopad on 3D abiga taas avatud

Edukuse valem

Vastuolude lahendamise 40 võtet

Tootmissisendid

Elektriturg vajab tuge ka panganduselt

Huvitav lahendus

Terasetööstur otsustas maailma suurima skulptuuri valmimise 45 sekundiga

46 48 50

Lillesibulate sorteerimine Festo moodi

Energeetika tulevik

Elektrijaam peab töötama häireteta

Insenerikutse

53 55

Teekond poeglaste kommertskoolist Tallinna Polütehnikumini Summary / Краткий обзор статeй Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

E

elmine kuu tõi paar manifesti, mis sõitsid sisse ka kõrghariduse teemale. Tööandjad sooviks kogu kõrghariduse omandamise tasuliseks teha, haridusminister Tõnis Lukas aga kujundada kõrgharidus järelmaksuga kaubaks. Esimese idee kommentaariks ütleks seda, et valdavalt on tööandjate funktsionärid oma tasuta kõrghariduse juba kätte saanud, teise puhul tekkis mul küsimus, kas ka mina pean oma nõuka-aegse insenerihariduse tagantjärele kinni maksma. Teadusliku kommunismi loengud? Rublades? Mu suurim kartus on selles, et inseneriharidus saaks mõlema ideega suhteliselt suurema tagasilöögi osaliseks. Tõenäoliselt kujuneks insenerialade stuudium kallimaks (laborite sisseseade, tööpingid, projekteerimise tarkvara jne) kui nn pehmematel aladel (piisab vast wordist ja powerpointist). Insenerihariduse omahind lihtsalt on kõrgem. Teiseks ei hakka diplomeeritud insener kohe megapalka teenima, vaid enne on vaja omandada kogemusi, kvalifikatsiooni. Seda on varemgi öeldud, et arsti eksimus võib tappa ühe inimese, inseneri eksimus aga sadu. Ei pea tingimata sild kokku varisema – näiteks autotootjad kutsuvad oma potentsiaalseid ohuallikaid tagasi. Insenerikutse prestiiž on juba vaikselt tõusma hakanud, ei tahaks, et uued kannapöörded selle ära nulliksid.


4

uudiSed uudiSed/ krOOnika / krOOnika

allhanketööstuse võrgustikud hargnesid Tamperes SePTeMBriS TOiMuS TaMPereS 20. kOrda ÜkS TunTuMaid allhankeMeSSe ALIHANKINTAA. OSalenud FirMad Said SuurePÄraSe võiMaluSe luua uuSi kOOSTÖÖvõrguSTikke uuTe ja SeniSTe ÄriParTneriTega.

veljO kOnniMOiS ja alvar SaSS radiuS MaChiningu BOkSiS TaMPereS

T

ööstusettevõtete rahvusvahelistumine ja võrgustumine viivad allhankeoperatsioonide mahu kasvule – ja Alihankintaa viib nad kokku. Messil osalesid 850 ettevõtet 12 riigist. Messi külastas rohkem kui 15 000 selle valdkonna professionaali. Messil oli ka Eesti ettevõtjaid, kokku 13 firmat. Seitse firmat olid end sisse seadnud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühises boksis. Enamik Eestist osalenud

firmadest omas juba varasemat Alihankintaa messi kogemust. Enamik Eesti firmadest vaatas tulevikku positiivselt, mis puudutab nende tellimisraamatuid ja messikontakte Tamperes. Näiteks Viimsi firma Radius Machiningu müügijuht Alvar Sass sõnas, et tema jaoks on Tampere mess juba üheksas. Tellimuste maht on firma jaoks rahuldav. 80% tellimustest tuleb Soome kaudu ja neist omakorda 30% on otsetellimused. Seepärast ongi firmal Tampere Alihankintaa messist kasulik osa võtta. Radius Machiningu põhispetsialiteet on treimisja ka freesimistööd seitsmel CNC-pingil. 1907. aastal asutatud Hanza on “Complete Manufacturing Services CMS” allhankija. Terves firmas, mille peakontor paikneb Stockholmis, töötab umbes 600 inimest. Hanza mehaanikavaldkonna spetsialiteedid on treimis- ja freesimistööd, lehtmetalli töötlus, keevitamine ja pinnatöötlus. Hanza Eesti üksus paikneb Tartus, veel on üksused Rootsis, Poolas ja Soomes. Firma tootmisüksused on Eestis ja Poolas. Hanza Tarkon ASi president Ove Karlsson on firma perspektiivide suhtes samuti optimistlik.

hooaja esimene kolleegium 16. SePTeMBril kOguneS ajakirja inSeneeria kOlleegiuM, eT Seada SihTe alanud hOOajakS.

K

olleegiumil osalesid Aleksei Hõbemägi, Arvi Hamburg, Priit Kulu, Meelis Virkebau ja Aleksandr

Miina. Vaadati läbi ilmunud septembrinumber ja kavandati teemasid järgmiste Inseneeriate tarbeks. Otsustati suurendada artiklite arvu, mis käsitlevad insenerikutse omistamise seadusandlust ülikooli lõpetanutele ja mis kajastavad

tehnikavaldkonna kaitstud doktoritööde teemasid. Muuhulgas tunti heameelt, et kuuma suveaja jooksul on kaht kolleegiumi liiget saatnud suur tööalane edu. Arvi Hamburg kaitses 17. juunil ära doktoritöö teemal “Analysis of Energy Development Perspectives” (“Energeetika arenguperspektiivide analüüs”) ja kolleegiumi liige Enno Lend valiti Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks. 8/2010 (26)

direCTOri ja inSeneeria võidurõõ­ MuS TiiM: raili kala, randO MÄeOTS ja kriSTel Treier.

director ja Partnerid OÜ haaras suurte eest reklaamiraha ajakirjad direCTOr ja inSeneeria haaraSid TÄna­ vu SuurTe kirjaSTuSTe eeST POOdiuMikOha ajakirjade kaTegOOriaS, SelguS Piduli­ kul ÄriPÄeva auhinnagalal. eSikOha jagaMiSe Tõi 1,9kOrdne reklaaMikÄiBe kaSv, ja Seda langeval Turul.

“S

ee on selge märk, et olukorrras, kus reklaamiraha on väga piiratud, tõusevad reklaamikanalina esile väljaanded, mille sihtgrupp ja fookus on väga selged,” kinnitas firma juhatuse liige Taivo Paju. “Director on selgelt suunatud inimestele, kes töötavad juba täna juhina või keda see saatus tulevikus tabab. Ning Inseneeria fookus on selgelt tootmise ja tööstuse sektoril. Muidugi tänan oma meeskonda, kes ka raskematel aegadel ei lasknud tujul langeda. Tööd tuli vähemalt kaks korda intensiivsemalt teha kui vanasti,” lisas Paju.

FOTOd: veijO kauPinen, ÄriPÄev


6

Eestist maailma

Fleibel ja bronto skylift:

Meisterlik allhange maailmanimega tootjale Hiina vanasõna ütleb, et ka kõige pikem teekond algab esimesest sammust. Eesti firma Fleibel Group OÜ koostöö maailmakuulsa Oy AB Bronto Skyliftiga sai alguse tellimusest 20 nurkrauale. “Nii vähe?!” imestas Fleibeli asutaja Ain Vilkis toona. “Alustame sellest,” jäid suurfirma esindajad kindlaks.

FOTOd: Bronto Skylift, Mati Feldmann


kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eeSTiST MaailMa

7

Mati FelDMann, Inseneeria peatoimetaja

E

esti firmast Fleibel Group OÜ ajendas kirjutama sündmus, et üks metallitöötlemisfirma tegi ajal, mil pole veel kindel, kas masu on läbi või mitte, seitsmemiljonilise investeeringu uude sisetreipinki TOS Varnsdorf WHQ 13 CNC. Kokku on Eestis ainult umbes 10 sellist pinki. “Meie tööliste palgavahe eelise sööb ära madal produktiivsus,” selgitab Fleibeli praegune juht Toomas Simon. “Soome kolleegid on öelnud, et kohati on sama asja Soomes odavam toota, sest töölised ja pingid on efektiivsemalt koormatud. See uus pink hakkab töötlema Bronto tõstuk- ja päästeautode pöördjaluseid, mida me ise valmistame – lõikamis-, painutamis- ja keevitustöö. Tõstukauto pöördjaluse külge käivad nooled, noolte otsas on korv, kuni 54 meetri kõrgustel tõstukitel ka redel, kõrgeimate masinatega saab inimesed kuni 112 meetrini tõsta. Bronto Skylift on meie olulisim klient, kes annab meie käibest umbes 90%. Meil on nendega sõlmitud viieaastane leping. Selle firma tõstuk- ja päästeautod on kuulsad üle maailma ja firmal on üle maailma vaid

pingi põhinäitajad X max 3500 mm Y max 2500 mm Z max 1600 mm W max 800 mm

SeiTSe MiljOniT krOOni MakSnud SiSeTreiPingi TOS varnSdOrF WhQ 13 CnC PõhikarakTeriSTikud

paar konkurenti. Tallinnas sõidavad kaks Bronto korvtõstukit ja Tartus üks, lisaks on veel üks tõstuk rendifirmas.” Tsehhi seina peal on poster, millel on jäädvustatud Bronto tõstukautod

tuulegeneraatorite maste kokku monteerimas. “Tõstukid kui lõpptoodang pannakse kokku Soomes, Poris ja Tamperes, meie teeme allhanget, olles A-ringi allhankija. Meie pluss on mobiilsus.

Fleibel Group OÜ

“Pöördjaluse, mille mass on 1,5 tonni, tarneaeg on kuus nädalat, aga me saame hakkama ka kolme­nelja nädalaga.”

» » » » » » » » » »

Asutatud: 2000, omatoodang alates 2004 Käive 2008: 23 mln krooni Käive 2009: 33 mln krooni Käive 2010: 35 mln krooni (prognoos) Töötajate arv: 30 (6 teenistujat ja 24 töölist) Kapital: 100% Eesti kapital AS Krediidiinfo reiting 2010: Suurepärane (AAA) Põhiklient: Bronto Skylift (kuulub USA firmale Federal Signal Corporation) Kliendid välisturul: Metso Paper, Saides Kliendid koduturul: Asarex, BAV Engineering


eeSTiST MaailMa

flFLeibeli tootmistsehhis männikul

8

sisetreipingi kassetis on 40 erineVat tööriista. Ühe pöörDjalUse töötleMine VÕtaB aega UMBes Ühe VahetUse.

Pöördjaluse, mille mass on 1,5 tonni, tarneaeg on kuus nädalat, aga me saame hakkama ka kolme-nelja nädalaga,” iseloomustab Toomas Simon Fleibeli tootmisprotsessi. “Uues pingis võtab ühe pöördjaluse töötlemine aega umbes ühe vahetuse.” Uurin seda, palju suudab pink ise ära teha ja palju peab sealjuures assistee-

tÕstUkaUtoDe alUMiiniUMist reDeliD ja...

rima inimene. “Mida masin ise ei tee, on suure detaili asetamine töötlemislauale. Puutesensorite abiga mõõdab pink detaili ära. Tehnoloog (või lihtsamatel juhtudel pingi operaator) kirjutab programmi. Tavaliselt ei ole ühe asetusega võimalik detaili tervenisti ära töödelda, aga detaili ümberpaigutamine on väga täpne operatsioon, mis võtab päris palju

BrOnTO SkyliFTi TõSTukauTOd kaaluvad kuni 80 TOnni, võiMaldavad TõSTekõrguST kuni 112 M ja kannaTavad TuulT kuni 12 M/S. kOnkurenTe On MaailMaS kOlM.

töötlemisele kuuluvast ajast,” räägib Toomas Simon.

Finantseering tööpinki tehti täielikult omavahenditest Uus sisetreipink (varem nimetati neid ka puur-freespinkideks) on ühe keskmise suurusega firma jaoks suur investeering. Meil oli juttu ka sellest, et EASiga investeeringuabi osas kaubale ei saadud. “EAS lükkas meie investeeringuabi taotluse kaks korda tagasi. Esimesel korral olid taotluses meiepoolsed puudujäägid, ent teisel korral sel aastal me asjade käiguga päriselt rahule ei jäänud. Me ei suutnud ekspordiks mineva toodangu piisavat kasvu näidata, sest juba praegu läheb praktiliselt sada protsenti ekspordiks,” selgitab firmajuht. “Korrigeerisime oma plaane ja tegime investeeringu omavahenditest, kuid areng oleks veelgi kiirem, kui meie sisseseade toetuse taotlused oleks rahuldatud.” (Inseneeria toimetus on ka varem kokku puutunud sama probleemiga: firmad, mis ekspordivad sada protsenti toodan-


eeSTiST MaailMa

9

gust, jäävad investeeringuabi taotluses hätta eksporttoodangu suurendamise protsendiga.)

head stabiilsust pole turg veel tänaseks saavutanud

...eriterasest pöörDjalUseD (1,5 t) on pÕhiliseD koostUD, MiDa FleiBel Bronto skYliFtile ValMistaB.

Fleibel suutis eelmisel aastal kasvatada käivet pea 45%, mis on masu ajal kõva sõna. Räägime firmajuhiga turu üldisest seisust. “Tööde pealetulek on kaootiline, head stabiilsust pole turg veel saavutanud. Meie firma selle aasta käibenumbrid jäävad eelmise aasta tasemele. Me hangime aasta lõpus endale laserlõikepingi: Belgia tootja NV Balliu MTC pink saab olema esimene omataoline Eestis, sest kliendid soovivad nii lõikust kui painutust koos. Veel teeme terase ja alumiiniumi keevitust (MIG,TIG).” Inseneeria toimetus soovib tegusale metallitöötlejale Fleibel Group OÜ tööd veelgi juurde.


Reklaamartikkel


Reklaamartikkel


1212

Tegija Tegija

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Intervjuu TTÜ rektori Andres Keevallikuga:

raUakool on kasVanUD kaasaegseks Ülikooliks Tallinna Tehnikaülikooli eelkäijat Tallinna Polü­ tehnilist instituuti kutsuti ka rauakooliks. nüüd on TTÜs lisaks tehnikateadus­ kondadele ja majandu­ sele ka loodus­ ja sotsiaalteaduskond. niisugust ülikooli kutsu­ takse kaasaegseks ülikooliks.

Mati FelDMann, Inseneeria peatoimetaja

T

TÜ on kuuldavasti saanud veidi kriitikat kaldumise pärast “pehmemate” valdkondade poole. TTÜs välja kujunenud akadeemilist kooslust (teaduskonnad, asutused, kolledžid) loeme otstarbekaks ja tasakaalustatuks. Tehnika, majandus, loodus- ja sotsiaalteadused annavad kokku selle, mida maailmas kutsutakse kaasaegseks ülikooliks. Näiteks majandusteaduskond on olnud meie ülikoolis 70 aastat ja on andnud lisaväärtust tehnilistele erialadele. Võtame näitena Aalto Ülikooli Helsingis, kus Helsingi Tehnikaülikooliga liideti kunstisuund. Tudengid ju suhtlevad omavahel ja see tekitab sünergiat. Samas tehakse TTÜs juba vähiuuringuid, mis nihutab tehnikaülikooli tegevusvaldkondi kogu aeg edasi. Arste me siiski ei koolita. Õppekavad on geenitehnoloogia ja biotehnoloogia

andreS keevallik

8/2010 (26)

FOTO: TTÜ


Tegija

13

erialadel. Aga me võime anda arstiharidusele lisaks tehnilise hariduse. Meil töötab neli meditsiinilise haridusega tehnikadoktorit. Vähiuuringud toimuvad Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuses ehk Vähi-TAKis.

Koostöökogust, kuhu kuulub 70 organisatsiooni ja mille eesmärk on edendada Eesti osalusdemokraatiat. Olen Teaduspargi nõukogu esimees. Teaduspargi detailplaneering on valmis, sinna kerkib kolm uut hoonet.

Palju on TTÜs üliõpilasi? 14 000. Ja lisaks 2000 töötajat.

TTÜs õpetatakse geenitehnoloogiat. Kuidas suhtute GMOdesse – näiteks geneetiliselt muundatud toiduainetesse? Süüa kõlbavad? Olen püüdnud neid vältida, eelistades n-ö normaalset toitu. Aga teaduslikus mõttes on nende uurimine omal kohal.

“Praegu anname hari­dust tõendava dokumendi. Mõne aasta pärast saab TTÜ lõpetaja inseneri esmakutse – diplomi­ inseneri kutse.”

USAs tegutseb The Singularity Institute for Artificial Intelligence. Nende tees on, et ühel heal päeval on tehisintellekt inimesest üle ja... Ma arvan, et need hirmud on asjatud. Ma ei usu, et robotid hakkaks inimest kõiges asendama.

Varem mängisin tasemel korvpalli meeskonnas Kapa. Tulin selle võistkonnaga neljakordseks Eesti meistriks ja NSVLi üliõpilasmeistriks. Praegu olen enda jaoks avastanud lauatennise. Veel ujun, sõidan jalgrattaga.

Kas teil jääb aega ka hobideks ja harrastusteks?

Inseneeria toimetus soovib laial rindel tegudeks jõudu ja kordaminekuid!

Tänapäeva kõrghariduse üks probleeme on, et üliõpilased käivad ülikooli kõrvalt tööl. Tõesti, üle 60 protsendi käib tööl. Umbes 15 protsenti üliõpilasi saab õppetoetust 800 krooni kuus. Minu ajal oli “rauakooli” suhteliselt lihtne sisse saada, sest osadele tehnikaerialadele oli konkurss väike – samas aga raske lõpetada, kuna koormus oli suur. Üliõpilaste väljalangevuse protsent on jäänud samaks, milleks on umbes 35%. Milline on tasuta ja tasulise õppe vahekord TTÜs? 50:50. Olen vastu kõrghariduse täielikult tasuliseks muutmisele, milliste ettepanekutega on hiljuti välja tuldud. Minu meelest on veidi paradoksaalne praegune olukord, et tehnikaülikool ei anna lõpetajale insenerikutset. Isegi nõuka-ajal oli diplomisse kirjutatud: insener. Tõsi, praegu anname haridust tõendava dokumendi. Insenerikutset hakkame omistama, kuid kõige varem saab see toimuma 2012. aastal. Diplomi lisasse pannakse kirja, millisele kvalifikatsioonivõrgu tasemele lõpetaja vastab. Tehnikaülikooli lõpetaja saab inseneri esmakutse – diplomiinseneri kutse. Rakendusliku kõrgkooli lõpetanu kutse hakkab olema lihtsalt insener. Kutsete omistamine eeldab koostegutsemist Eesti Inseneride Liidu ja kutsekojaga, samuti Euroopa Inseneriassotsiatsioonide Föderatsiooniga FEANI. Eesti sai esimese endise liiduvabariigina 1995. aastal FEANI liikmeks.

Reklaam

Ühiskondlikke ameteid ja kohustusi on teil palju, aga millised on kõige südamelähedasemad? Need, mis tõstavad insenerikutse prestiiži. Võtan osa presidendi juures tegutsevast Eesti

8/2010 (26)


1414

inSenerikuTSe huviTav lahenduS

väärt algatus:

anDMekogU ViiB kokkU inseneri ja etteVÕtja

ajakiri inseneeria kutsub teid ühinema eesti majandusedu eelduse – inseneride andmekogu loomise algatusega. rein koppel, Eesti Inseneride Kutseliit

kalle isanD, ettevõtja

M

aailmamajanduse kriisi ootamatult kiire ja sügav mõju Eestile tõi meie majanduse nõrgad küljed eriti ilmekalt esile. Toetumine lihtsakoelisele allhanketööstusele ning laenuraha eelistamine enda teenitule on ettevõtlust nullist alustades mõneti põhjendatud, kuid pikemas vaates seab see Eesti arengule ette piirangud, mis kokkuvõttes jätavad meid alaliselt madala palgatasemega riikide sekka. Otsesuhted tooraineturgudega, tootearendus ning oma toodete turustus lõpptarbijale on valdkonnad, mida reeglina allhanketööstusele ei usaldata. Kui me tahame pürgida maailma edukamate riikide hulka, peame võtma enda kätte vähemalt osa väärtusi tootva majanduse

Kuidas tehnilise intelligentsi andmekogu toimib » Ettevõtja saab sellise teabe abil kiiresti ja paindlikult oma meeskonda pädeva tööjõuga täiendada. » Insenerist töövõtja leiab endale rakenduse just talle võimetekohases valdkonnas, mis pakub piisavalt väljakutset ja innustust enesearendamiseks. Tooteloomest eemale jäänud ja seetõttu tunnustuseta spetsialistid leiavad oma koha majandusarengut käivitavate inimeste hulgas. » Investorid leiavad eest teovõimelise keskkonna investeerimisotsuse langetamiseks. » Haridussüsteem toetub realistlikele lähteandmetele oma õppekavade, samuti täiend- ja ümberõppe suundade kujundamisel. » Noored saavad taastekkiva innovaatilise keskkonna mõjul tõuke tehnilise hariduse kasuks otsustamiseks. » Andmekogu mahendab Eesti kui vastuolulise riigi kuvandit, kus suhteliselt eduka IT-valdkonna kõrval on üpris lihtsakoeline tööstus.

olulisematest lülidest. Nendeks on esmajoones arendustöö väärtuslikuma lõpptoote tekitamiseks ja muutuva turuolukorraga kohandamiseks. Siinkohal tuleb enda kasuks pöörata meie riigi kompaktsus koos siinse tehnilise võimekuse sihipärase ja paindliku rakendatusega.

andmekogu on meie inim­ võimekuse inventuur Kes peaks looma lisandväärtuslikuma tootmisahela Eestis? Eestis on võimekad tegijad tegelikult olemas: haritud ning kogemustega tehniline intelligents, insenerid ja konstruktorid. Probleem on selles, et nad

8/2010 (26)

on hajutatud paljude pisifirmade vahel, töötavad tihti välismaal või on üldse erialasest tööst eemaldunud, mistõttu puudub neist ka süsteemne teave. Meie tehnilise inimvõimekuse põhjalikum inventuur (inseneride register) võimaldaks saada ülevaate Eesti tegelikust majanduslikust suutlikkusest. Eriti oluline on see meil lähiajal kujuneva demograafilise olukorra taustal, kus iga tööealise inimese oskustekohane rakendamine saab otsustava tähtsusega ülesandeks. Ärimehed ja poliitikud võivad mõelda välja arengukavasid, kuid olemasoleva inimvara võimekust tundmata jäävad need vaid soovideks.

Pildid: iSTOCkPhOTO, MOrgueFile


1616

huviTavlahenduS lahenduS huviTav

vedelkristallid ja leukovärvid:

terMokrooMseD VärViD – interaktiiVsest Disainist MÕÕteVahenDini Välja Termokroomsus iseloomustab aine omadust temperatuuri mõjul muuta värvi. kui teha puust ja punaseks, siis “thermos” tähendab kreeka keeles soe või kuum ning “chroma” värvi. Mõningate ühendite sellist omadust on juba aastakümneid oskuslikult ära kasuta­ tud, peamiselt tekstiili ja plasti värvainena, võtmesõnadeks uudsus ja interaktiivsus, aga ka nutikaks abimeheks olemine.

teresa FelDMann, Edinburgh Napier University

T

ermokroomseid värvaineid on kahte põhilist tüüpi, mis mõlemad tuginevad keemilistele reakstsioonidele – vedelkristallid ja leukovärvid. Lühidalt, vedelkristalsed termokroomsed

8/2010 (26)

värvid töötavad kristallstruktuuri abil. Vedelkristallidel on spetsiifiline spiraalivõi heeliksikujuline ülesehitus, mis peegeldab valgust teatud lainepikkusel. Samas: teatud lainepikkus = kindel spektrivärv.

FOTOd: iSTOCkPhOTO, auTOr, duraCell


huvitav lahendus

Temperatuuri tõustes heeliksi orientatsioon muutub, mis põhjustab muutuse ka tagasipeegeldatavas lainepikkuses. Meie silmadele paistab see värvivahetusena. Kuna vedelkristalle saab timmida vastama väga kindlatele temperatuuridele, siis kasutatakse neid täppisrakendustes nagu termomeetrites, aga ka sellistes uudisesemetes nagu nn tujusõrmused.

Leukovärvid on osutunud populaarsemaks Vedelkristallide kui materjali kallis hind ning nendega töötamise keerukus on teinud aga alternatiivsed tehnoloogiad nagu leukovärvid populaarsemaks valikuks ning nende juures peatumegi pikemalt. Seega edaspidi termokroomsetest värvidest rääkides peame silmas just leukovärve. Leukovärvid (leuco dyes) on orgaanilised värvained, mis kombineerituna teiste keemiliste ühenditega muudavad tempe-

ratuuri toimel värvi. Ning kogu see keemiline kompott on suletud kaitsvatesse mikrokapslitesse. Seda tüüpi värvaine muutub kindlas temperatuurivahemikus temperatuuri tõustes enamasti värvilisest värvituks

Juba kolmekraadisest muu­tusest piisab reaktsiooni toimumiseks ja värvi vahetumiseks, nt sinine 29,5 ja värvitu 32 °C.

(eesliide “leuko-” tähendabki värvitut). Juba kolmekraadisest muutusest piisab

17

reaktsiooni toimumiseks ja värvi vahetumiseks, näiteks sinine 29,5 °C juures ja värvitu alates 32 °C-st. Erinevalt vedelkristallidest ei saa leukovärve rakendada olukordades, mis nõuavad pedantset temperatuuri määratlemist. Samas on neil laiem värviskaala, mis on kenasti kasutamist leidnud uudisesemete, vannimänguasjade, frisbide jms tootmises ning mikrolaineahju toitude temperatuuri ligikaudses hindamises.

Töö teevad ära miljonid tillukesed kapslid Niisiis koosnevad leukovärvid miljonitest tillukestest kapslitest (läbimõõduga 3–5 mikromeetrit), mis on siiski oma 10 korda suuremad kui tavalised värvides sisalduvad pigmendiosakesed, mistõttu tootmis- ja printimismehhanisme tuleb veidi teistmoodi häälestada. Iga kapsel sisaldab endas elektroni kaotavat värvimoodustajat ehk värvainet, elektroni liitvat il-

kujundus amd_disain oü_anneli meri

ARCHIMEDES

Tule osale rahvusvahelisel robootikavõistlusel! Võistlus toimub kahes klassis ja on jõukohane kõigile.

3 - 4 detsember 2010 Tallinna Tehnikaülikooli Spordihoones, Ehitajate tee 4 Võistlusülesanne: JALGPALL Tehnoloogianäitus id

nsor

Näitus “Robotex läbi aegade”

Spo

s indugy ases õpil Technolo li ü f yo ooli ülik iversit

Fotokonkurss Joonistusvõistlus

ika inn Un 0 ehn ll na T n of Ta Tallinent Unio

192

nsor

spo

Kuld

To

8/2010 (26) d etaja

e e . x bote

lis e ja ann

Stud

ülek

.ro w w

otse

w

on:

o atsi or m f n i a


18

huviTav lahenduS

mutit ning värvimuutust reguleerivat toimeainet. Teisisõnu – termokroomsed pigmendid on n-ö komplekteeritud orgaanilisest värvainest, happelisest aktivaatorist (milleks on nõrk hape, sest reaktsioon peab olema pöörduv) ja madala sulamispunktiga tahkisest, viimaseks võib olla ester või alkohol, mis veeldudes toimib kui lahus. Kui temperatuur on alla lahuse sulamispunkti, on värvimoodustaja ja ilmuti kontaktis ning elektronide vastastikuse toime tõttu ilmneb selle värvaine nähtav värv. Kui temperatuur on aga üle lahuse sulamispunkti, siis elektronide interaktsiooni ei toimu, kuna ülejäänud kaks koostisosa on teineteisest eraldatud, mistõttu on värvaine oma leuko- ehk värvitus olekus.

kriitiline temperatuur kehatemperatuuri juures Lahuse sulamispunkt on kriitiline temperatuur, sest just selle mõjul hakkab aine värvi muutma. Kriitiline temperatuur on oluline mõistmaks, kuidas saaks erinevaid leukovärve kõige otstarbekamalt rakendada. Näiteks valides värvained, mille kriitiline temperatuur on inimese kehatemperatuuri juures ning kohaldades neid tekstiilidele, saame luua riideesemeid, mis reageerivad inimese puudutusele. Ning võivad isegi vastata emotsionaalsetele ja psühholoogilistele kõikumistele, mis tihtipeale ilmnevad just kehatemperatuuri muutusena. Samuti võib kangasse kududa erinevate kriitiliste temperatuuridega leukovärvide mikrokapsleid nii, et erinevad värvid ilmnevad erinevatel temperatuuridel.

leukOvÄrvi kOllane riBa nÄiTaB PaTarei laeTuST.

Hypercolor t-särgid ja šortsid olid 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses tõelised hitt-tooted. Uudsed riideesemed muutsid teise inimese puudutuse toimel oma värvi. Nende rõivaste värvimuutus põhines kahe värvaine kombinatsioonil – esiteks tekstiili enda värv, mis jäi muutumatuks, ning teiseks termokroomse värvaine värv, mis suletuna tillukestesse kapslitesse oli seotud kangakiududesse. N-ö normaalolekus (madalamal temperatuuril) oli nähtav nende kahe värvaine ristand, temperatuuri tõustes (näiteks kui keegi asetas oma käe t-särki kandva inimse õlale) muutus kapslites sisalduv värvaine nähtamatuks ja (õlapiirkonnas) tuli nähtavale kanga enda värv. Konkreetsel juhul kasutati leukovärvina aineid crystal violet lacto-

klassika on hypercolor t­särgid ja lühikesed püksid Ajurünnakuga jätkates: miks mitte valida kindla kriitilise temperatuuriga termokroomne värvaine ja rakendada seda erioludes, ütleme sõjanduses. Saaksime disainida mundreid, mis ammutavad ümbritsevast keskkonnast temperatuuri kaudu infot, et siis sellesse kameeleonlikult sulanduda. Järgnevalt toomegi valiku elulistest näidetest (vahest kõige kuulsamatest), kus termokroomseid värvaineid on kasutatud.

Termokroomsete värvide kasutamisele seab piirid vaid sinu enda fantaasia. ja füüsikaseadused muidugi ka.

8/2010 (26)

ne (värvimoodustaja ehk värvaine), benzotriazole (nõrk hape/ilmuti) ja myristylamm o n i u m o l e a te ( s o o l ) l a h u s t u d e s 1-dodecanol’is (lahusti). Madalamal temperatuuril moodustab nõrk hape värvainega sideme nii, et lactone’i ring katkestatakse ja ilmneb nähtav värv. Kõrgematel temperatuuridel (üle 24–27 °C) lahusti sulab ja sool reageerib pöörduvalt nõrga happega, mis tõstab pHd. pH muutus põhjustab värvimoodustaja lactone’i ringi sulgumise, mis toob endaga kaasa värvitu oleku. 1990. aastatel tõi Duracell turule uudsed leelispatareid PowerCheck, mille laetust saab tarbija tänu leukovärvidele ise testida. Patarei otstes on kontaktpunktid, mida surudes patarei poolt toidetav vooluring sulgub, leukovärvidega töödeldud takistimaterjal soojeneb voolutugevusega proportsionaalselt üles ning kollast värvi riba ilmneb piki indikaatorit, näidates, millal patarei vajab väljavahetamist. Leukovärvid töötavad siin kui kütusenäidik. Nii saab igal ajal kontrollida, ega patarei üles ütlema hakka. Seega on termokroomsetel ainetel põnevaid kasutusalasid – alates interaktiivse disaini elemenditest kuni mõõtevahenditeni välja. Uurimistöö, mida termokroomsete värvidega veel tulevikus ette võtta saaks, aga jätkub. Piirid seab vaid sinu enda fantaasia. Ja füüsikaseadused muidugi ka.


2020

inSenerikuTSe huviTav lahenduS

kõik on kutsutud osalema:

jalgpall on pareM kUi … koDUs istUMine – roBoteX 2010 3.–4. detsembril tähistab rahvusvaheline iga­aastane robotite võistlus robotex oma 10. aastapäeva TTÜ spordihoones ehitajate tee 4. Üritus on suurejoonelisem kui kunagi varem. esmakordselt toimuvad kahepäevased võistlused, fotokonkurss ning tehnoloogianäitus. Samuti on avatud erine­ vad töötoad, mis keskenduvad nii robootikale, disainile kui ettevõtlusele.

katrin haUg, Robotexi tiim

T

eist aastat järjest võtavad robotid mõõtu jalgpallis. Võistlused toimuvad “avatud” ning “pro”-gruppides: avatud grupis võivad osaleda ka robotid, kes on lihtsama ehitusega. “Pro”-grupis osalemise eeldus on aga väga tehniliselt teostatud robot. “Pro”-grupid võistlevad ürituse teisel päeval. Konkurents tõotab tulla vägev! Toimuvad jalgpallivõistlused, kus kaks robotit on korraga väljakul, kelle eesmärgiks on lüüa üheksast pallist vastase väravasse nii palju kui võimalik. Järgmisse vooru pääseb robot, kes lööb enim väravaid. Ühe vooru pikkus on 90 sekundit, mille jooksul ei tohi meeskonnad ilma kohtuniku loata roboti võistlusse sekkuda. Kasutusel on topeltkaotuse (doubleelimination) turniiriformaat, mis tähendab, et voorude võitjad võistlevad põhiringis ja kaotajad edasi nulliringis vastaval tasemel. Kui pärast kolme vooru ja penaltit pole võitja selgunud, langevad mõlemad võistlejad nulliringi. Kaotus nulliringis katkestab turniiril edasipääsemise. Nulliringi võitnud robot võistleb põhiringi võitnud robotiga. Võistluste ajal on keelatud roboteid kaugsaate puldiga juhtida. Kogu info, kuidas ja kuhu robot liikuma peab ning mida tegema, on juba eelnevalt programmeeritud. On veel reegleid, näiteks tohib

robot tegeleda korraga vaid ühe palliga. Roboti küljes ei tohi olla osi, mis võiksid kahjustada vastasvõistkonna robotit. Samuti peavad robotitel olema kergesti ligipääsetavad stardi- ning seisulülitid. Osaleda võivad kõik, kellel on vähegi huvi robootika ning IT vastu. Ainuke nõue on, et meeskonna maksimumsuurus on viis inimest.

Fotokonkurss Fotokonkursi teemaks on “Mente et manu”. Pildid tuleb esitada JPG-formaadis, mille pikim külg peab olema 2500 pikslit, juures autori nimi ning kontaktandmed, lubatud on foto kommenteerimine 5 kuni 10 lausega. Konkursil hindab žürii eelkõige teemakäsitluse uuendus-

Ühe vooru pikkus on 90 sekundit, mille jooksul ei tohi mees­ konnad ilma kohtuni­ ku loata roboti võist­ lusse sekkuda.

8/2010 (26)

likkust, lahendusideed ja tehnika keerukust/käsitlust. Osavõtuks saada kuni kaks oma fotot 25. novembrini aadressile riho. purga@robotex.ee.

joonistusvõistlus Joonistusvõistlus on mõeldud lastele ning noortele vanuses 5–19 aastat, kes jagatakse kahte alagruppi: 5–12aastased ning 13–19aastased. Joonistusvõistluse teema on 2009. aasta Robotexi robotid, kus soovime näha, millised võiksid välja näha 2009. aasta Robotexi nimedega robotid teie silmis. Valige välja oma lemmiku nimi ning laske fantaasial lennata. Soovime pildil näha, milline näeks robot välja nime järgi, mitte tegelikkuses. Eelmisel aastal osalenud roboteid uuri Robotexi koduleheküljelt www.robotex.ee. Pildid tuleb esitada paberkandjal klassikalises formaadis kas A3 või A4. Ülejäänud tingimused ühtivad fotokonkursi omadega. Joonistusvõistluse pildid on oodatud aadressile Ehitajate tee 5, Tallinn 80035. Robotexi kaudu soovime noortele tutvustada alternatiive, kuidas tehnilist haridust on võimalik rakendada. Töötubade eesmärk on osavõtjatele näidata, et roboti ehitamine ei ole nüri ning üksluine töö, vaid see vajab loovat mõtlemist, fantaasiat ja koostöömeelsust. Ürituse ajal on käigus eribuss marsruudil Teeviit (Näituste messikeskus) Robotex (TTÜ spordihoone) - Teeviit.

PilT: rOBOTeX


UUS STANDARD TÖÖSTUSAUTOMAATIKAS Uusim “state-of-the- art” I/O süsteem Vipalt

Mis on SLIO? kuni 64 moodulit sisesiin

  Kõige uuem ja moodsam sisendite ja väljundite hajutussüsteem standardsete tööstuslike andmesidevõrkude baasil: Profibus-DP, PROFINET-IO, EtherCAT, DeviceNet, Modbus/TCP või CANopen   Kuni 64 I/O moodulit ühe „slave”-i kohta   Sisesiini andmeside kiirus 48 Mbit/s   Vasteaeg lühem, kui 20 µs   Kõrgus 100 mm, sügavus 76 mm, laius 12,5 mm   Lai valik mooduleid: 2, 4, 8 DI/DO; 2, 4 AI/AO Standel AS, Kiisa 8, 11313 Tallinn, tel 6 558 180, faks 6 558 179, e-mail: standel@standel.ee, www.standel.ee

Modbus  TCP/IP


2222

Inseneri Töövahendid inSeneri TÖÖvahendid

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

laUri pÕlDre, 3D Technologies R&D

vaatamisväärsuste uut moodi esitlus::

piUsa koopaD on 3D aBiga taas aVatUD

TÖÖde eSiMene eTaPP: OBjekTi laSerSkaneeriMine.

piusa koopad asuvad orava vallas piusa jõe ürgoru vasakpoolses oruveerus piusa raudteejaama lähedal Valga-petseri raudteeliini ääres. koopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922–1966 ja kujutavad endast maa-aluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi.

8/2010 (26)

U

ute klaasiliivavarude otsimine ja kasutuselevõtmine sundis muutma kaevandustehnoloogiat ja minema üle karjääriviisilisele kaevandamisele, mis toimus alates 1966. aastast. Endiselt jäid aga rakendusse maa-alused transporditeed – kuni 1976. aastani, mil karjääri toodi veoautod, millega veeti liiv raudteejaama. 1948 avastati koobastes nahkhiired, kes seal talvitusid. Nende arvukus on pidevalt suurenenud ja 1981. aastal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas üle 3000 isendi viiest liigist. Nahkhiirte koondumispaikade, eriti talvituspaikade, koobaste, osa on nende loomade kaitses tähtis, allikas: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/piusa_eesti.pdf Tänaseks on koobastik turvalisuse huvides külastajaile suletud, näha saab vaid väikest osa kindlustatud vaateplatvormilt. Külastuskeskuses otsustati aga koobastikku tutvustada hoopis kaasaegse virtuaalse 3Dtehnoloogia abil. Selleks sobis Eesti firma 3D Technologies R&D tarkvara 3D-kiosk, mis võimaldab 3D-mudeleid interaktiivselt reaalajas näidata. 3D-mudelit saab arvutis ise pöörata ja vaadata mistahes kasutaja valitud nurga alt lähemalt ja kaugemalt ning see erineb interaktiivsuse tõttu 3Danimatsioonist. 3D Technologies R&D tarkvara põhineb omaloodud avatud lähtekoodiga 3D-platvormil 3DMLW.

Punkti 3 põhiparameetrit: XyZ, rgB ja intensiivsus Kuna koobastik on suur ja struktuurilt üsna ühelaadiline, aga teisalt oli eelarve piiratud, siis otsustati esitleda vaid põnevamat osa koobastikust, kus on näha ka mõned aegade jooksul seintesse graveeritud pildid ja nn altarid. Et saada Piusa koobastest täpne 3D-mudel, otsustati rakendada 3D-skaneerimise tehnoloogiat. Lihtsustatult selgitatuna tulistab laserskanner objektile tuhandeid punkte. Teades iga punkti XYZ-koordinaati ning vaadates neid tervikliku tiheda punktpilvena, näemegi objekti ruumilist kujutist, mis Pildid: auTOr


inSeneri TÖÖvahendid

23

Teine eTaPP: SkaneeriMiSe TuleMuSel Tekkinud PunkTiPilv

koosneb siiski ainult üksikutest punktidest. Punktide hilisema töötlemise tulemusel saadakse punktipilvest mudel, mille kasutusvõimalusi piirab ainult fantaasia. Laserskanneri tööpõhimõte on lihtne. Mõõtes laserkiire liikumise aega objektile ja tagasi ning teades horisontaal- ja vertikaalnurka, suudab skanner omistada mõõdistatud punktile XYZ-koordinaadi “skannerisilma” suhtes. Lisaks laserkiire teekonna läbimisele kulunud ajale mõõdab skanner laserkiire intensiivsust (saab infot materjali peegeldumisomaduste kohta) ja omistab punktile RGB-värvikoodi skanneri sees

oleva digifotoaparaadi abil. Teades iga punkti XYZ-koordinaati, intensiivsusnäitajat ja RGB-koodi, on objekti analüüsimiseks ja modelleerimiseks kogu vajalik info koos. Edasine sõltub tarkvara võimekusest ja selle kasutaja oskustest.

Skaneerimine koobastes pakkus uusi väljakutseid Skaneerimisel kasutati Leica HDS 3000 laserskannerit, A4-le prinditud kontrolltähiseid ja laserdistantsmõõdikut, lisavalgusteid ja muid abivahendeid. Skaneerimistöö võib jagada etappidesse: planeerimine (ko-

8/2010 (26)

dutöö), kontrolltähiste paigaldamine kohapeal koos kogu protsessi ette läbimängimisega, skaneerimine ja taas kontoris ühtse punktipilve genereerimine ning puhastamine. Kokku kulus Piusa koobaste skaneerimistöödele koos ettevalmistustega neli tööpäeva, sellest kohapeal kolm tööpäeva. Skaneerimise viis läbi Eesti ettevõte Asis Drafting OÜ. Võrreldes tavapäraste skaneerimistöödega pakkus koopa skaneerimine mitmeid unikaalseid väljakutseid. Neist peamised olid temperatuurivahemik koopa sees +2 kraadist kuni +15 kraadini, ajal


24

inSeneri TÖÖvahendid

kOlMaS eTaPP: PunkTiPilve kOrraSTaMiSel TekiB TõeTruu 3d­kujuTiS

mil väljas oli sooja kuni +35 kraadi, niiskus, koobaste mitmetasandilisus ja sammaste rohkus, pimedus ja võimalik varinguoht. Niiskuse ja temperatuuri mõju oli tuntav hoolimata seadmetele antud aklimatiseerumise ajast. Juba esimestel töötundidel tuli kogeda sülearvuti aku pöördumatut hävinemist, hiljem tõrkus ka fototehnika. Hoolimata tagasilöökidest oli kolmanda päeva lõpuks tehtud skaneerimisi 24 erinevast positsioonist. See tagas mudeli koostamiseks vajaliku tervikliku aukudeta (ehk ilma pimedate aladeta) punktipilve, mis koosnes kokku ligi 16 miljonist punktist. Kontoris kulus ühtse punktipilve genereerimiseks ehk 24 eraldiseisva punktipilve kokkuliitmiseks ja puhastamiseks täiendav tööpäev, mille järel oli punktipilv valmis järgmiseks etapiks – modelleerimiseks.

välja tulevad ka graveerin­ gud koobaste seintel Modelleerimiseks kasutas 3D Technologies R&D nii skaneerimise tulemusena saadud punktipilve, kui tegi koobastest fo-

eestis on kompetents selleks, et luua vaatamisväärsustest ja ajaloolistest hävimisohus objektidest realistlikke 3D-lahendusi.

8/2010 (26)

tod. Punktipilv lihtsustati ja trianguleeriti, et seda kasutada 3D-modelleerimistarkvaras. 3D-kunstnik töötles fotosid nii, et need sobiks 3D-mudelis. Mudelile lisati töödeldud fotodest saadud tekstuurid. Selleks hetkeks nägi mudel välja juba suhteliselt realistlik. Tõetruuduse lisamiseks tehti algsest ülidetailsest mudelist normal map, mis toob välja krobelisuse ja graveeringud koobaste seintel. Valminud 3D-lahenduses saab arvuti vahendusel liikuda ringi nagu arvutimängus. Koobastikku näeb realistlikul kujul ja selle abil saab neist ettekujutuse vaatamata sellele, et neisse füüsiliselt ei pääse. Koobastiku 3D-mudelit saab vaadata reaalajas, st et tegemist ei ole animatsiooniga. Külastaja saab ise otsustada, mis nurga alt ja kuhu käiku ta soovib virtuaalselt minna. Ainus erinevus füüsilistest koobastest on see, et 3D-mudel on valgustatud, et seinad ja sambad oleks näha. Füüsilises koobastikus on muidugi kottpime. Projekt andis kindlust, et Eestis on ettevõtted ja kompetents selleks, et luua vaatamisväärsustest ja ajaloolistest hävimisohus objektidest realistlikke 3D-lahendusi nende virtuaalseks esitlemiseks. Soovi korral saab nüüd pärast osalist lahendust ka ülejäänud koobastiku skaneerida ja luua põhjalik 3Dmudel, mille abiga tutvustada virtuaalselt Eestit ja meie vaatamisväärsusi, kasutades Eestis loodud tehnoloogiat. Piusa koobastikuga saab virtuaalselt tutvuda peatselt avatavas külastuskeskuses. Info http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=3796


7"+"%64

5­­4564-*,6%

,&&7*5".*/& 

,0/4536,54*00/

,*//*5647")&/%*% 

+005.*/& +005.*/&

-**.*.*/&

,-".#3*% /"&-"%

,¬7"+00%*4&("

.BUFSKBMJEFÓIFOEBNJOF

9

9

,VVNBLBSUMJLFNBUFSKBMJEFÓIFOEBNJOF

9

&SJOFWBUFNBUFSKBMJEFÓIFOEBNJOF

9

9 9 9

+ÌVEVEFÓIUMBOFÓMFLBOOF

9

9

¬IVLFTUFNBUFSKBMJEFÓIFOEBNJOF

9

9

.BIVKBLBBMVW»IFOEBNJOF

9

9

&JLBIKVTUBNBUFSKBMJTUSVLUVVSJ

9

7JCSBUTJPPOJKBQJOHFW»IFOEBNJOF

9

7VVLJEFUJIFOEBNJOF

9

(BMWBBOJMJTFLPSSPTJPPOJW»MUJNJOF

9

7»MJNVTFQBSBOEBNJOF

9


2626

edukuSevaleM valeM edukuSe

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

triz:

VastUolUDe lahenDaMise 40 VÕtet Üks lihtsamaid ja

>>> Artikli algus eelmises Inseneerias

populaarsemaid TriZi tööriistu on altshulleri “40 võtet tehniliste vastuolude lahendamiseks“. tiit tiiDeMann,

näpunäide

mehaanikainsener

E

namasti tagantjärele ei teata, kuidas konkreetne konstruktor või leiutaja tegelikult oma originaalse idee peale tuli. Kuid võib leida korduvaid sarnaseid mõttekäike üllatavalt erinevates valdkondades – kuidas oleks võinud lahenduseni jõuda. Altshuller kogus leiutistes korduvalt kasutamist leidnud tehnilisi võtteid ja süstematiseeris neid, töötades läbi 200 000 leiutise kirjeldust. Ja koostas niiviisi soovituste kogumiku “40 võtet”. Näiteid on kasulik silme ees hoida ka teaduses, pedagoogikas, arhitektuuris, igapäevaelus. Kuigi enamik Altshulleri 40 võttest on tehnilist laadi, on seal ka väga üldisi vanast ajast tuntud heuristilisi soovitusi. Näiteks tuntud soovitus “Tee vastupidi!”: Kui varem liikus kohvimasinates vesi läbi filtri (sõela), siis presskannus liigub sõel läbi vee ja kohviseade on oluliselt lihtsam. Kui teismeline ei taha kuidagi aru pähe võtta, vaatamata pidevale riidlemisele, proovi hoopis kiita. Ja kiita alati, kui midagi vähegi kiita annab! See tõstab inimese tähtsusetunnet ja mõjutab sealtkaudu käitumist. Võte “Tee universaalsemaks!” tähendab funktsionaalsuse laiendamist, osiste ühildamist. Kiiljahi kiil sisaldab tinast raskust purje suure kallutusjõu tasakaalustamiseks. Vastavalt USA patendile on kiilus raskuseks tinaakumulaatorid, mille ener-

TriZi filosoofia: ideaalne masin on see, mida polegi, aga tema funktsioon on täidetud

T

RIZ sisaldab tehnoloogilist metodoloogiat ja teadmiste baasi, kuid tema olemus pole käsiraamatu tüüpi teadmistes, vaid see eksisteerib sügavamal filosoofilisel tasemel. Jaapani TRIZi kodulehel [10] püüab prof Toru Nakagava võtta TRIZi põhiolemuse kokku sõnadega: Tunnetamine, et tehnilised süsteemid arenevad ideaalsuse suurenemise suunas, ületades vastuolusid, ressursside minimaalse lisandumisega. Loova probleemilahendusena dialektilisel mõtteviisil aru saada probleemist kui süsteemist, kujutada ette ideaalset lahendust ja lahendada vastuolud.

Siinkohal sobib lahti seletada ideaalsuse mõiste: see on süsteemi headuse mõõt. Altshuller näitas, et kõik süsteemid arenevad ideaalsuse suurenemise suunas – täiustuvad, odavnevad, muutuvad töökindlamaks, funktsioonid mitmekesistuvad, parameetrid paranevad iga uue mudeliga. Muidu polegi ju mõtet uut toodet luua, kui ta pole parem eelmisest. Kõige ideaalsem masin on aga see, mida polegi, aga tema funktsioon on täidetud! Arvuti juhtimine muutus oluliselt hõlpsamaks, kui leiutati arvutihiir. Kuid kuuli ja kontaktrullidega elektromehaaniline hiir töötas hästi hiirematil, aga määrdus ja nõudis aeg-ajalt puhastamist. Laserkontaktiga hiir oli käepärasem. Ikkagi segas mõnevõrra juhe hiire taga ja loodi sabata hiir. Hiljuti ilmus süsteem, kus arvutihiirt kui sellist polegi – inimene liigutab laual kätt, teeb vahel esimese või teise sõrmega vajutamisliigutusi ja kursor ekraanil ning hiire funktsioonid toimivad. Kätt jälgib märkamatult vastav infrapunaandur. Sellise ideaalini, et seade hoopis ära kaob, jõutakse enamasti harva. Kuid ideaalilähedast lahendust on äärmiselt kasulik uue loomisel silme ees hoida.

gia käivitab laevakruvi tuulevaikuse korral. Suure tuule korral toimub kruvi 8/2010 (26)

kaudu akude laadimine. Kaks funktsiooni on ühendatud. Pildid: iSTOCkPhOTO, rePrO


edukuSe valeM

Süsteemid arenevad ideaalsuse suurene­ mise suunas – täius­ tuvad, odavnevad, mitmekesistuvad. genriCh altshUller

Võte “Segmenteerimine” sisaldab soovitust: kui ese on ühes tükis ja tekib probleeme, tee see ese koostatavaks. Kui ese on juba mitmes tükis, suurenda tükelduse astet kuni pulbri, vedeliku, gaasi või ioonide moodustumiseni. Ekskavaatori kopa hambad kulusid ja kopa remont läks koos keevitamisega kalliks maksma. Tehes hambad lahtivõetavaks ja vahetatavaks, asi paranes. Rida võtteid on seotud aine omaduste ärakasutamisega eri tingimustes nagu jäätumise, veeldumise, aurustumise ja faasimuutusega seotud nähtused. Sageli aitab keemiliste, füüsikaliste, geomeetriliste nähtuste süstematiseerimine ja rakendamine. Mööda toru transporditakse leeliselist vedelikku, mis aja jooksul selle ummistab. Kui samas torus transportida hapet, söövitab see toru jälle puhtamaks. Ühepoolne Möbiuse geomeetriline pind leiab kasutamist isekallutavas konveierilindis.

maksumus suurenevad. Kiirust suurendades suurenevad liikuvate osade mass ja jõud, tekivad tugevusprobleemid, ohutusküsimused jne. See on ürgne “nokk lahti, saba kinni” probleemistik. Parandades üht aspekti, halveneb teine. Tavalahendused pakuvad kompromisse. Head lahendused ja leiutised TRIZi abil ongi selleks, et vastuolusid kompromissitult ületada – et “hundid oleks söönud ja lambad terved”. Nii leiutatakse ja tehakse radikaalseid uuendusi mistahes valdkonnas. Et leida sobivat lahendust “võtete” hul-

kuidas leida vajalikku soovitust? Mistahes probleemi lahendades põrkame kokku vastuoludega. Teeks küll hea kiire ja tootliku masina, aga energiakulu ning 8/2010 (26)

27

gast, töötas Altshuller välja otsingumaatriksi. Selle kasutamiseks tuleb formuleerida, mida soovitakse parandada ja mis sel juhul halveneb. Maatriks osundab soovitavaid võtteid, mida siis eraldi või mitut koos tuleks proovida rakendada – ehk viib mõtteid konkreetsele lahendusele. Insenerimajandust ja juurat tudeerinud TRIZi arendaja Riho Viik on oma magistrija doktoritöös tegelnud edukalt “võtete” klassifitseerimisega. Esinedes 2007. aastal Moskvas rahvusvahelisel TRIZi konverentsil “TRIZfest07”, näitas ta, et võtete hulka saab koondada sisuliselt 36 peale. Eeskujuks on vana Hiina stratageemid – lahingupidamise tarkus [9]. Ilmselt ongi tegu inimkonna üldisemate strateegiatega vastuolude reguleerimises. Uus käsitlus hõlbustab “võtete” leidmist ja nende tundmaõppimist. Esimene eestikeelne õpik-käsiraamat “võtetest” ja TRIZi loomefilosoofiast koos rohkete värskete näidetega on ilmumas [3]. See pole mõeldud pelgalt lugemiseks, vaid lauaraamatuks mistahes innovatsiooniprobleemidele lahenduse otsimiseks.

viidatud kirjandus 3. Tiit Tiidemann. 36 mõtlemisvõtet Loovas Probleemilahenduses TRIZ. Õpik. Lauaraamat. Käsiraamat. Kirjastus Külim, 2010 (ilmumisel). 9. Teorija i praktika rešenija izobretatelskih zadatš, 2007. Sbornik dokladov TRIZfest07 (vene keeles). M. – 328 lk. 10. TRIZ Home Page in Japan: http://www.osakagu. ac.jp/php/nakagawa/TRIZ/eTRIZ/index.html >>> Artikkel jätkub järgmises Inseneerias.


2828

TOOTMiSSiSendid TOOTMiSSiSendid

igakuine toorainekommentaar:

elektritUrg VajaB tUge ilMselt ka panganDUselt inseneeria aprillinumbri kommentaari pealkirja “elektri hind hakkab kõikuma“ pannes ei osanud ma eales arvata, et see kõikumine saab olema nii suur. aga juhtus nii, et 24. augustil kerkis elektri hind elektribörsil nordPool maksimaalse võimaliku 2000 euroni MWh ehk 31,3 kroonini kWh kohta. ehkki elektribörsi ajaloos on ekstreemseid hinnatõuse olnud ka varem, pole maksimaalset lubatud tõusu seni saavutatud.

M

iks siis elektri hind taolise hinnatõusu tegi ning kuidas mõjuvad börsil toimuvad kõikumised elektri lõpphinnale? Palusin selgitust ka Eleringi elektriturgude osakonna juhatajalt Ingrid Aruselt, kelle räägitut siin refereerin. Kauplemine elektribörsil toimub mõnevõrra teistmoodi kui aktsia- või muudel tulevikutehingute börsidel. Nimelt tehakse ostu- ja müüginoteeringute pakkumised päev varem, ning mis veel olulisem ^ turuosalised üksteise pakkumisi ei näe. Ehk teisisõnu, toimub omamoodi pimepakkumine. Elektri börsihind kujuneb erinevate ostu- ja müügipakkumiste kokkupuutekohas ning hinnapakkumised tehakse iga tunni jaoks. Mälestusväärsel augustipäeval juhtus aga nii, et müüjate ja ostjate soovid erinesid sedavõrd, et müügi- ja ostuorderite ristumist ei toimunudki ning seetõttu sai võimalikuks anomaalne olukord, kus mõne tunni jaoks normaalset turuhinda ei tekkinudki ning hinnaks sai maksimaalne 2000 eurot MWh. Ühest selgitust, miks see juhtus, ei ole. Tegemist oli mitme erineva teguri koosmõjuga, mis andiski ekstreemse elektrihinna tõusu. Kuidas see mõjutab hindu elektri tarbijatele? Eratarbijatele ning väikestele ettevõtetele ei tohiks taolised ühekordsed kõikumised, juhul kui nad jäävad lühiajaliseks ja harvaks, erilist mõju avaldada. Nende mõnesaja suurtarbija jaoks, kes peavad elektrit ostma vabaturult, sõltub kõik lepingust. Nendel, kes on sõlminud fikseeritud hinna-

Torkab silma, et Balti riikidest on turuosa­ liste hulgas vaid üks pank – eesti Pank.

tÕnis oja, investeerimisnõustaja

ga lepingu, pole karta midagi. Aga kuuldavasti on paljud sõlminud lepingu, mille järgi on hind sõltuvuses elektri börsihinnast (seda soovitas kevadel, enne elektrituru avanemist, ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium). Need tarbijad peavad 8/2010 (26)

elektri börsihinna ekstreemsed kõikumised kahjuks suures osas kinni maksma. Kui nafta, gaasi ja muu tooraine lepingulised hinnad on reeglina seotud kuu keskmise börsihinna või muu valemiga, siis vähemalt meie elektriturul see nii ei ole. Ingrid Aruse sõnul on selle põhjuseks pankadepoolse finantseerimismehhanismi puudumine. Tõsi, tema sõnul on suurpangad hakanud selles suunas tasapisi mõtlema. Börs on tooraine hinnakujunduse jaoks ilmselt parim keskkond, kuid taolised vapustused nagu augusti lõpus elektribörsil tekitavad ebakindlust ja vähendavad seega usaldust, mistõttu peaksid nii turuosalised, pangad kui ka riik mõtlema kiiresti, kuidas pakkuda tarbijatele ülemäärase hinnakõikumise vastu kaitset. NordPooli turuosaliste nimekirjas näpuga järge vedades torkab silma, et Balti riikidest on turuosaliste hulgas vaid üks pank – Eesti Pank. Kommerts- ja investeeFOTO: ÄriPÄev


100

60

rimispangad on seni elektribörsist eemale hoidnud, aga riskide maandamiseks oleks 12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

.0

.0 12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 04 23 .1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

26

6000

26

.0 12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

26 7000

.0 12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 04 23 .1 .0 0 4 7. .10 05 21 .1 .0 0 5 4. .10 06 18 .1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

.0

26 8000

26

12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

.0

26

.0 12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

26

.0 12 2.1 .0 0 26 3.1 .0 0 3 9. .10 04 23 .1 .0 0 4 7. .10 05 21 .1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 0 17.09 .0 .10 9. 10

26

TOOTMiSSiSendid

graaFik 1. graaFik 2.

nafta hind, uSd/barrel (nyMeX) 100

Maagaasi hind, uSd/MMBtu (iCe, london) 6,0

80 4,5

60 3,0

graaFik 3. graaFik 4.

vase hind, uSd/t (londoni metallibörs) Terase hind, uSd/t (londoni metallibörs)

graaFik 5. graaFik 6.

kulla hind, uSd/tr.oz (london)

1500

nisu hind, eur/t (euronext/Matif, Pariis)

900

graaFik 7. graaFik 8.

Puuvilla hind, uSd/nael (nuBOT, Chicago) Tselluloosi hind, uSd/t (Foex, Soome)

nende osalus ilmselt hädavajalik. Aga lõppude lõpuks polegi olukord nii hull. “Turg

8/2010 (26)

29

800

700

600

500

400

250

1200 200

150

100

1000

80

800

allikad: nyMeX, nyBOT, iCe, lMe, eurOneXT, FOeX lTd

toimis,” andis Ingrid Arus olukorrale üldhinnangu.


3030

FOTOrePOrTaa Ž TehTud iSeTehTud, hÄSTi

Eesti Instituudi ruumes: väljapanek Eestit tutvustavatest trükistest.

Interjöör: praktilisi lahendusi eesti disaineritelt.

üle lahe:

sUVi nagU sUoMi + Viro 17. septembril avati helsingis, Suvilahti linnaosas, pidulikult eesti Maja – viro­keskus.

E

esti Maja, mis paikneb ajaloolises tööstushoones, sündis mitmete organisatsioonide ühistöö tulemusel. Oma panuse andsid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Instituut, Tartu Ülikool, kultuuriministeerium, Eesti saatkond Helsingis, Eesti Disainerite Liit, Tuglase Selts (Tuglasseura) ja Suomen Viro-yhdistysten liitto. Suvilahti on Helsingi linnavalitsuse arendusprojekt, mille sihiks on loomemajanduse arendamine endises tööstuspiirkonnas. Eesti Maja koondab ühe katuse alla Eesti-Soome suunal tegutsevad organisatsioonid, hõlbustades nii veelgi kahe maa koostööd. Avamisel võtsid Eesti poolelt teiste hulgas sõna kultuuriminister Laine Jänes, EASi juht Ülari Alamets, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, Eesti Instituudi direktor Mart Meri. Peale soomlastest Eesti sõprade hakkab Eesti Maja koondama ka pealinna piirkonnas elavaid eestlasi, keda on praeguseks mitukümmend tuhat.

Mart Meri: Helsingi Eesti Majast on kõneldud aastaid.

Eesti M aja: pa ikneb a loolise jas Suvil ahti to mishoon otes, gaa sitehas es.

Tallinna poistekoor: andis õhtul tasuta kontserdi lisaks Helsingi Toomkirikus.

8/2010 (26)

Pildid: MaTi FeldMann, eeSTi Maja


3232

huviTavlahenduS lahenduS huviTav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

londoni olümpiamängud:

terasetööstUr otsUstas MaailMa sUUriMa skUlptUUri ValMiMise 45 sekUnDiga londoni linnapeal Boris johnsonil kulus 45 sekundit,

tanel raig,

et veenda Suur­

ajakirjanik

B

britannia rikkaimat

oris Johnson ja Lakshmi Mittal kohtusid 2009. aastal Davosis ühes riietusruumis, kui mõlemad olid teel oma õhtusöökidele. Läbirääkimised kestsid seal riietusruumis 45 sekundit – linnapea tutvustas ideed ja terasemagnat vastas: “Tore, ma annan vajaliku terase.” Lakshmi Mittal on hiljem öelnud, et ta ei osanud arvata, et tegemist on nii suurejoonelise projektiga. “Arvasin, et tegu on lihtsalt mingi väikese koguse terasega...”. Tegelikult kaasati ArcelorMittal 45 sekundiga projekti, mis tähendas edaspidi pea 15 kuud läbirääkimisi ja arutelusid torni kunstnike Anish Kapoori ja Cecil Balmondiga. Tänavu 31. märtsil avalikustati lõpuks, milline kunstiteos hakkab kaunistama Londoni Olümpiaparki. ArcelorMittal Orbiti nime kandev vaatetorn on 115 meetrit kõrge. Kogu torni struktuur on 45 kraadi kaldu. Skulptuuri võrgustik on koostatud kaheksast trossist, mis looklevad ringjalt üksteise vahel nagu sakiline sõlmestik. Kui vaatetorn lahti painutada, oleks ta kõrgem kui Eiffeli torn. Torustiku kogupikkus on 560 meetrit. ArcelorMittal annab torni valmistamiseks 1400 tonni terast.

ärimeest terase­ tööstur lakshmi Mittalit toetama londoni Olümpia­ mängudeks valmi­ vat suurimat avalik­ ku kunstiteost – 115 meetri kõrgust terasest vaatetorni.

8/2010 (26)

Pildid: aCelOr MiTTal, aruP, rePrO


huvitav lahendus

33

ArcelorMittal Orbiti võrdlus maailma suurimate monumentidega Eiffeli torn Giza Püramiid Vaateratas London Eye ArcelorMittal Orbit Sagrada Familia tornid Big Ben Statue of Liberty Pisa torn

Linnapea tahtis midagi erakordset Torni idee sai alguse Londoni linnapea Boris Johnsoni unistusest teha olümpiamängude ajaks midagi vapustavat, mis püüaks pilke ja tooks inimesi tagasi ka pärast mänge. Nii pidi 9,3 miljardi naelasesse eelarvesse mahtuma peale staadionite, velodroomi ja kaubanduskeskuste ka midagi erakordset. Ideede saamiseks korraldati

konkurss, kuhu laekus üle 50 idee. Žürii valis välja Anish Kapoori ja Cecil Balmondi töö. Žürii arvates valmib Kapoori ja Bal-

See on hea võimalus tutvustada inimes­ te­le terast ja näidata selle kasutamise eri valdkondi. Lakshmi Mittal

8/2010 (26)

324 m 138,8 m 135 m 115 m 100 m 96 m 93 m 54,4 m

mondi idee järgi maailma suurim skulptuur, mida on võimalik valmis ehitada lühikese aja jooksul.


34

huviTav lahenduS

Vaatetornil on kaks sisemist vaateplatvormi kahel tasandil. Kumbki neist mahutab 150 inimest. Kokku suudab torn tunnis vastu võtta 700 inimest. Neilt vaateplatvormidelt on näha kogu 1 km2 suurune Olümpiapargi ala ja ka Londoni siluett. Vaateplatvormidele saab sõita liftiga ning alla tulla jalgsi mööda langevat spiraali. Torni looja Kapoor soovitab ka üles minna trepist, mis oma struktuurilt kujutab jätkuvat tõusu. Tee tippu võib küll olla veidi pikk, kuid sammumisel kogetav ja üleval avanev vaade on seda teekonda väärt, lubab Kapoor.

uuenduslik geomeetria Olümpiamängude jaoks torni luues oligi Kapooril ja Balmondil idee kujutada teekonna jätkumist stardist finišini. Sellel ehitisel ei ole nurki ega ristumisi – algab ühest kohast ja kulgeb ühtsena lõpuni välja. Selle loomiseks on torni autorite sõnul kasutatud uuenduslikku geomeetriat. Kui seni on kõik kujud loodud püramiidse struktuuriga, siis Kapoor ja Balmond tahtsid luua struktuuri, mis on ebastabiilne ja iseennast

Üks küsimus arcelorMittal on ülemaailmne ettevõte, mis tegutseb enam kui 60 riigis. Vaatetorni jaoks tarnitakse 1400 tonni terast kontserni erinevatest tehastest üle maailma, täpsemad lähtekohad selguvad terasele esitatavate tehniliste tingimustega. kas terase tarnetega on seotud ka arcelorMittali tallinna tehas?

argo aaVik, ArcelorMittal Tallinn peadirektor

A

rcelorMittali Tallinna tehas projektiga otseselt seotud ei ole. Tallinna tehases toodame eelkõige kuumtsingitud lehtterast ja pigem õhemat materjali kui suurem osa teisi sarnaseid tehaseid.

aniSh kaPOOr ja CeCil BalMOnd

Torni idee mõtles välja maailmakuulus tandem

Ž

ürii valis Londoni olümpiamängude vaatetorni konkursil välja Anish Kapoori ja Cecil Balmondi idee – mõlemad mehed on maailmas omal alal väga tuntud ning loonud viimastel aastatel silmapaistvaid teoseid. Anish Kapoor on oma põlvkonna üks mõjukamaid skulptoreid. Ta sündis 1954. aastal Bombeys (nüüd Mumbay). Londonisse kolis elama ja töötama 1970. aastate alguses. Õppis Hornsey Kunstikolledžis Londonis 1973–1977 ja Chelsea Kunstikoolis Londonis 1977–1978. Esimene isiklik näitus toimus Pariisis 1980. Rahvusvaheline tuntus tuli kiiresti mitmete isiklike näitustega üle maailma, millega on võitnud palju rahvusvahelisi auhindu. Cecil Balmond on insenerifirma Arup tegevdirektor ning teinud koostööd niisuguste tuntud arhitektidega nagu Rem Koolhaas, Daniel Libeskind ja Toyo Ito. Arup on tegutsenud selliste ehitiste juures nagu Sydney Ooperimaja, Pekingi Veekuubik ja Pekingi Olümpiastaadion. Nüüd töötab Cecil Balmond Arupi geomeetrilises üksuses, loomaks ArcelorMittal Orbitile nii arhitektuurilist kui ka tehnilist lahendust. Kapoori ja Balmondi eduka koostöö aluseks peetakse nende keeldumist suruda ennast raamidesse. Mõlemaid mehi ühendab sügav huvi geomeetria vastu. Lennukad visioonid annab ette Kapoor. Balmond toob ta aeg-ajalt maa peale, kuid suudab siiski kaaslase ideedele leida tehnilisi lahendusi.

toetav. Seega vormisid nad silmustiku, mis on üksainus pikk kaldu keerlev jada. Kuju ehitatakse ainult terasest, et anda talle võimalikult väike paksus ja hea vastupidavus. “Ei osanud mingi teise materjali peale mõeldagi,” ütlevad autorid oma intervjuus. Lakshmi Mittali sõnul on sellise torni ehitamine hea võimalus tutvustada inimestele terast ja näidata selle kasutamise mitmekülgseid võimalusi. Mittal oli sellest võimalusest kohe huvitatud ja võttis pakkumise ArcelorMittaliga rõõmuga vastu. Lisaks tunnistab ta, 8/2010 (26)

et oli väga rõõmus, kui London sai 2012. aasta olümpiamängude korraldamise õiguse. Ta on ise elanud Londonis 1997. aastast ja armastab seda linna väga. Nüüd on tal võimalus kinkida Londonile skulptuur, millest saab olümpiamängude sümbol ja mis jääb vaatamisväärsuseks ka pärast mänge. ArcelorMittal Orbiti vaatetorni ehitamine läheb maksma 19,1 miljonit naela, millest ArcelorMittal finantseerib 16 miljonit naela. Torni ehitus peaks lõpule jõudma hiljemalt 2011. aastaks.


3636

edukuSe valeM huviTav lahenduS

uus raamat:

Masin, Mis MUUtis MaailMa ^ kUMMarDUs toYotale MTÜ lean enterprise estonia (www.lean.ee) ja kirjastus külim esitlevad esimest eestikeelset

lean­teemalist raamatut – “Masin, mis muutis maailma“. See on tõlge maailma bestsellerist, esimesest raamatust, mis kirjeldas Toyota Tootmissüsteemi loomist – “The Machine that Changed the World“.

R

aamatu ilmumine on planeeritud novembri algusesse. Pärast raamatu ilmumist toimuvad raamatut tutvustavad seminarid Tartus (9. novembril), Pärnus (10. novembril) ja Tallinnas (11. novembril) . Kõik huvilised on teretulnud – sissepääs on tasuta, samas on osalejate arv piiratud. Seminaridel räägitakse maailma üldistest trendidest lean-valdkonnas (esitab Aleksandr Miina), esineb rahvusvaheline lean-temaatika ekspert Joseph Booth. Igas linnas tutvustavad kaks kohalikku ettevõtet oma kogemusi timmitud mõtteviisi juurutamisel ning seminari lõpus toimub raamatu esitlus (raamatu tõlkija Kadri Kristjuhani poolt). Joseph Booth on olnud tegev konsultatsioonifirmas access2growth alates aastast 1994. Tema klientideks on olnud ettevõtted tootmis-, logistika- ja jaemüügisektorist. Rohkem kui 120 ettevõttes on ta praktilise töö käigus tutvustanud ja evitanud tänapäevaseid töövõtteid ja -põhimõtteid.

8/2010 (26)

Juba praegu on võimalik registreeruda seminaridele ning tellida raamatuid. Lisainfo seminaride, registreerimise ning raamatute tellimise kohta t e l e fo n i l 5 2 6 9 9 1 0 v õ i e - p o s t i alex@lean.ee kaudu. Raamatu tõlkimine, väljaandmine ning seminaride korraldamine on toetatud EASi poolt.

illuSTraTSiOOn: TaivO Org


“Hea disain ei sĂźnni iseenesest. Hea on vaid hästi juhitud disain. KĂľik muu on aja ja ressursside raiskamine.â€? Martin Pärn Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professor

+ATHRYN"ESTONDISAINER KONSULTANT zPPEJzUDJARAAMATU±$ESIGN-ANAGEMENT -ANAGING$ESIGN3TRATEGY 0ROCESSAND )MPLEMENTATION²!6!  AUTOR .IMETATUDRAAMATON~KSDISAINIJAiRI TUDENGITE zPPEJzUDUDEJAPROFESSIONAALIDE VzTMETEKSTENINGTzLGITUDPALJUDESSE KEELTESSE+ATHRYN"ESTPEABDISAINI STRATEEGIAJAINNOVATSIOONITEEMALLOENGUID NIIAKADEEMILISELEKUIKAiRIAUDITOORIUMILE NINGONSPETSIALISEERUNUDINTERDISTSIPLI NAARSETELEJAKOOSTyyLPzHINEVATELE TyyMEETODITELE VAHENDITELEJAPROTSESSIDELE MIDADISAINJUHTIMISEzPETAMISESJA zPPIMISESKASUTATAKSE 6AREMON+ATHRYN"ESTTyyTANUD ARHITEKTUURI SISEARHITEKTUURIJA BRiNDIKONSULTATSIOONIVALDKONDADES (/+ 24+, 7!4' 7OLFF/LINS /RANGE 3TARBUCKS NII3UURBRITANNIASKUIKA53!S KUSKESKENDUSJAEDISAINILEJANARRATIIV SETELEKESKKONDADELE3UURBRITANNIASONTA PIDANUDPALJULOENGUIDSELLISTESKOOLIDES NAGU2OYAL#OLLEGEOF!RT 5NIVERSITY#OLLEGE ,ONDON 5NIVERSITYOFTHE!RTS,ONDON 5NIVERSITYFORTHE#REATIVE!RTS)TAALIAS $OMUS!CADEMYS 3AKSAMAAL(OCHSCHULE ,UZERNISJA4ECHNISCHE5NIVERSITIETISJA (OLLANDIS$ELFTISAASTALSAI+ATHRYN "ESTIST+UNINGLIKU+UNSTISELTSI2OYAL 3OCIETYOFTHE!RTS 23! TiIEzIGUSLIKLIIGE 2OHKEMINFORMATSIOONISAABINTERNETIST AADRESSILTWWWKATHRYNBESTCOM

AVAPUBLISHINGSA SALES AVABOOKSCH WWWAVABOOKSCH

Kathryn Besti eesti keelde tĂľlgitud raamat “Disainjuhtimise alusedâ€? on vajalik käsiraamat kĂľigile, kes otsivad sissejuhatavat infot disainiprojektide, meeskondade ja protsesside juhtimise pĂľhimĂľtete ja tĂľdede kohta. Raamatu näol on tegu kasuliku tÜÜriistaga nii loomemajanduses tÜÜtavatele professionaalidele kui ka disainirakendamishuviga ettevĂľtjatele, turundajatele ja disainivaldkonna ĂźliĂľpilastele. Telli raamat Eesti Disainikeskuse kodulehelt: www.disainikeskus.ee

www.disainikeskus.ee


3838

huviTavlahenduS lahenduS huviTav

uuemat arhitektuuri:

Merekonteinerite taaskäitlUs: CONTAINER CITY Maailmas laineid lööv ökoloogiline mõtlemine on jõudnud ka arhitektuuri. ehkki mitte reinkarneerunud plastikpudelitest toodetud telliste või vanapaberist pressitud ehitus­ plokkide kaudu. konteinerlinn on üks sellise suuna näiteid: vanadest merekonteineritest kokku ehitatud linnakud võidavad populaarsust. Martin hanson, ajakirjanik

Ö

koloogiline arhitektuur lähtub vanade vormide innovaatilisemast taasärakasutamisest.Vanad merekonteinerid on imelised ehitusklotsid uuel ajastul. Kuna merekonteinerid on objektid, millele kehtivad üle maailma samad standardid, mõõdud, vastupidavusnäitajad ja materjalikasutusnõuded, saavad neist äärmiselt mugavad ehitusklotsid. Merekonteinereid on innovaatiliselt elamuteks, tööruumideks, stuudioteks, aga ka koolideks ja võimlateks kombineerinud Londonis asuv Urban Space Management. Viimane on loonud Container City elamuehitussüsteemi, millega juba kümmekond aastat vaikselt maailma vallutatud.

Perepoja või ­tütre lahkumisel kodust kingib isa lapsele tema toa kaasa ning kokkukolivad noored ühendavad oma kaks konteinerit uueks koduks.

COnTainer CiTy PrOjekT, MiS aSuB TriniTy BuOy WharFiS, lOndOni dOCklandSi linnaOSaS.

8/2010 (26)

FOTOd: COnTainerCiTy


huvitav lahendus

Konteineris elamine võib olla päris trendikas

perre sünnib laps, ostab isa kodumajale ühe või kaks konteinerit juurde. Kui aga laps on piisavalt suur, ühendatakse konteiner lahti ja tehakse lisahooneks maja taha, kus laps saab elada eraldi. Perepoja või -tütre lahkumisel kodust kingib aga isa lapsele tema toa kaasa ning kokkukolivad noored ühendavad oma kaks konteinerit uueks koduks. Maailma arhitektuurilugu saab uue peatüki.

Tavapäraselt ei võta ühegi objekti või ehitise konteineritest kokkuladumine aega rohkem kui seitse päeva. Edasi saavad siseviimistlejad objektile peale len­ nata. Täna, mil rahaliselt eriti tundlikuks muutunud klient vajab odavat kuid head elamispinda, on konteinerid ehitusmaterjalina hea väljapääs. Tegu on trendika lahendusega nooremapoolsele kliendile, kellele konteineris elamine oleks ka poosiks. Võib mõelda edasi, et planeedi Maa piires ümber kolides saad oma kodu lahti ühendada ning kuubikute kaupa uude kohta saata. Või näiteks luua linnakuid, kus ühest või mitmest konteinerist kokku ehitatud korterid saab nagu sahtlid välja tõmmata, üle ookeani laevatada ning sahtlina järgmisse samasugusesse linnakusse tõsta. Kui

Varjupaigad metsatule­ kahjudes kannatanutele Austraalias loodi aga merekonteineritest ajutised varjupaigad, millesse majutada metsatulekahjudes, üleujutustes või muudes looduskatastroofides koduta jäänud inimesed. Spartalike tingimustega peavarjud saab kiiresti õnnetuskohta toimetada ning sisse seada.

Projekt-lahendused j

Konveiersüsteemid ideest teostuseni. teostuseni Tootmisliinide seadmed ja erilahendused. erilahendused Jäätmekäitlusseadmed ja sorteerimisjaamad sorteerimisjaamad, laadimissüsteemid laadimissüsteemid, tootmisliinid tootmisliinid.

S d d ja Seadmed j tarvikud ik d

Sõelad, purustid, kaalud, konveierite ja transmissiooni komponendid, ajamid jne. Tootmisliinide ja konveierite paigaldus, paigaldus hooldus ning renoveerimine. renoveerimine

T t i ja Tootmine j teenused t d

Masinaehitustooted ideest viimistluseni. Metallkonstruktsioonide valmistamine. Lehtmetalltooted. Lõikamis Lõikamis-,, painutuspainutus ja viimistlustööd. Trei Trei- ja keevistooted. i f t h b lt info@technobalt.ee

39

www.technobalt.ee t h b lt 8/2010 (26)

t l 661 3160 tel.


4040

huviTavlahenduS lahenduS huviTav

taastuvenergeetika korrashoid:

seire ennetaB tUUlikUlaBaDe strUktUUriMUUtUsi ja rikkeiD Märtsikuu The economisti kvartaalne raport uute tehnoloogiate arengutest sisaldas muuhulgas artiklit tuuleenergia sektorist. nimelt oli vaatluse all Taani Tehnikaülikooli risoe dTu taastuvenergia allüksuse uuring, mille eesmärgiks on töötada välja tuuliku­ labade tehnoloogia, mis vähendaks tuulemuutusest põhjustatud materjalipingeid ja sellest tulenevat otsest kahju tuulikulabadele. sioon või muu struktuurne defekt), annab mõõtesüsteem vajaliku info edasi.

MargUs hernits, SESS-I projektimeeskonna liige

M

ida Economisti veergudelt lugeda ei saanud, oli see, et Risoe DTU on seotud veel ühe teise tuulikulabade seire arendusprojektiga SESS – Smart Embedded Sensor System, mille üheks partneriks on Tallinna Tehnikaülikooli, elektroonika- ja IT-firmade poolt loodud ning nendega tihedat koostööd tegev ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus. SESSi projekti eesmärk on töötada välja tehnoloogia tuulikulabade struktuursete muutuste jälgimiseks ja potentsiaalsete vigastuste vältimiseks. Tehnoloogia põhineb mehaaniliste lainete tekitamisel tuulikulabade sees ja nende omaduste seirel. Ehk kui lainete levik või nende peegeldumine mehaanilise vigastuse tõttu muutub (pragu labas, kattekihi delaminat-

Tuulikulabade anduriteks on piesosensorid Mõõtesüsteemis rakendatakse piesosensoreid, et muuta elektrilised lained mehaaniliseks ja vastupidi – ning neid jälgides pragude teke võimalikult varakult avastada. Piesosensorid on keraamilisest ainest, millel on võime muuta mehaaniline energia elektrienergiaks ja vastupidi. Igapäevane kasutusala piesosensoritele on näiteks puutetundlikud lülitid. Projekti testfaasis kinnitatakse tuulikulabadele mitmed sensorid (joonisel 1 märgitud tähisega PZT), mis edastavad signaali mikroarvutile, kus analüüsides saadud elektromagnetilisi laineid, saab struktuursetele muudatustele kiiresti jaole (joonised 1 ja 2).

Tehnoloogia põhineb mehaaniliste lainete tekitamisel tuulikulabade sees ja nende omaduste seirel.

Piesosensoritega sondeeritakse tuulikulaba pinda, rakendades ca 300 kHz ultrahelilaineteid. Kasutusel on Lamb’i lained ehk pikilained ning käesolevas projektis on nad kasutusel seepärast, et nendega saab katta suuri pindu. Mööda Joonis 1

PZT 1

PZT 2

PZT 3

PZT 4

Tuulikulaba enne struktuurseid muutusi

8/2010 (26)

Pildid: auTOr


huviTav lahenduS

41

Joonis 2 PZT 1

PZT 2

PZT 3

PZT 4

kasvavad vigastused labades

Joonis 3

sorite arv on küllaltki suur, tuleb leida testtuuliku optimaalne sensorite arv ja paigutus. Seni on tuulikulabade seisukorda jälgitud peamiselt visuaalse vaatluse põhjal ja mehaaniliste lainete tekitamisel labale. Sellised vaatlused on küllalt aeganõudvad, eeldavad tuuliku peatamist ega anna alati täpseid tulemusi.

Tuulikulabade struktuurimuutuste jälgimisel on mitmeid eeliseid. Tänu seiresüsteemile on tuuliku kasutusaeg pikem, kuna jäävad ära labade tehnilise ülevaatuse seisakud. Seiresüsteem annab pidevat infot ning hoiatab võimalikust rikkest aegsasti. Kokkuvõttes tähendab see väiksemat hoolduskulu ja tuuliku kõrgemat efektiivsust.

#WVQFN¼JGXCFMGTIGOCMU /ÑÑDGNVTGPFKMCOCMU 2WTLGMCFVWIGXCOCMU 8QQFKFOÐPWUCOCMU

/KFCXÐKMUKFOGKG CNWOKKPKWORTQſKNKF VGKGVQQFGVG

Tööpõhimõte

JGCMUVGJC!

tuulikulaba pinda levivaid laineid registreerivad sensorid ning saadavad info andmebaasi (joonis 3). Andmebaasist kuvatakse lainepikkusi ning monitooritakse muutusi tuulikulabades.

eestist tuleb leida üks testtuulik Projekti raames on plaanis leida Eestis testtuulik, mille labadele sensorid paigaldada. Et labale paigaldatavate sen-

8/2010 (26)


4242

INSENERIKUTSE inSenerikuTSe

nõuka-aegne bürokraatia:

kUi MaaehitUsprojekt piDi “laenaMa” tööstUsprojekti kirjanUrka...

TarTu ÜlikOOli BOTaanikaaia PalMihOOne, MiS TunniSTaTi 1984. aaSTa eeSTi PariMakS ehiTiSekS.

autor tõestas 1989. aastal graafiliselt nli kokku­ varisemise. artikkel toob ära ühe eesti ehitusinseneri meenutused ühiskondliku korra muutumise ajal. tÕnU keskkÜla, EMÜ emeriitprofessor

1

980. aastate algul, kui töötasin kohakaasluse korras Eesti Maaehitusprojekti Tartu osakonnas peainsenerina, hakkasime projekteerima TRÜ Botaanikaaia uut palmihoonet, mis valmis 1984. aastal ja tunnistati ka sellesama aasta ENSV parimaks ehitiseks. Palmihoone projekteerimisel ja ehitamisel põrkasime kokku NLis esinenud tüüpiliste raskustega. Näiteks ei tohtinud Maaehitusprojektis

projekteerida teraskonstruktsioone. Samas nii arhitekt kui ka konstruktsioonide projekteerija olid Maaehitusprojektist. Probleem lahenes sellega, et Tööstusprojekt nõustus meile laenama oma kirjanurka! Järgmine häda oli asjaolu, et teatud ehitiste jaoks tohtis terast kasutada, aga teatud ehitiste jaoks mitte, sest selle võrra sai ju vähem tanke toota. Teraseprobleem lahenes nii, et Botaanikaaia juhataja võttis kaasa hulgaliselt Vana Tallinna ja Kalevi šokolaadi, korvitäie roose ning sõitis ise terasetootmise tehasesse. Seal sõlmiti erikokkulepe terasest nelikanttorude tootmiseks palmihoone ehitusele. 8/2010 (26)

“väga huvitav teaduslik hüpotees...“ 1988. aastal kaitsesin Moskva Ehitusinseneride Instituudis (MIT) tehnikateaduste doktori kraadi teemal “Põllumajanduslike tootmishoonete töövõime ENSVs”. Kaitsmise järel märkis minu oponent prof Raizer, et ma ei ole kõike ära öelnud, mida olen mõelnud, ja soovis korraldada Tartus seminari teemal “Nõukogude ehitusteaduse arenguperspektiivid”. Seminar toimus 1989. aasta veebruaris. Pidasin seminaril ettekande, kus tõestasin graafiliselt, et NLi lõpp saabub aastatel 1990–1991, seega pole mõtet rääkida nõukogude ehitusteaduse tulevikust. Selle kohta arvas vanim seminaril osaleja: “Väga huvitav teaduslik hüpotees”. Seminari toimumise ajal sai EPA koridorides näha palju väheütleva välimusega, lühikest kasvu ja FOTO: TaivO Org


Insenerikutse

hallides rõivastes inimesi, keda seal keegi kunagi näinud polnud ja hiljem kunagi ei näinud.

Töödejuhatajal polnud ruumilist ettekujutust Töötasin aastatel 1991–1994 Soomes Keiteleen Elementtirakenne OYs arendusdirektorina. Kõige huvitavamad insenerlikud probleemid olid monteeritavate katusekonstruktsioonide lahendused Venemaale. Just sel ajal nõustus NLi armee viima oma väed minema endise Saksa DV territooriumilt juhul, kui Saksa Liitvabariik ehitab väljakolitavate armeelaste jaoks 52 uut linnakut ohvitseride majutamiseks. Nende linnakute ehitamiseks kuulutati välja rahvusvahelised konkursid, millest suurema osa võitsid erinevad Türgi firmad. Linnakute peaehitajad kuulutasid omakorda välja rahvusvahelise konkursi majadele monteeritavate katuste projekteerimiseks ja katusekandjate valmistamiseks. Meie tehas projekteeris ja valmistas

43

Monoliitbetooni asemel monteeritav betoon “NLi lõpp saabub aasta­ tel 1990–1991, seega pole mõtet rääkida nõukogude ehitus­ teaduse tulevikust.”

kuue sellise küla katusekandjad. Meie edu oli osaliselt seotud sellega, et tänu mulle suudeti projekteerida nii, et täidetud olid nii SniPi kui ka DINi nõuded, nii nagu konkursitingimused ette nägid. Igas linnakus tuli valmis ehitada ka üks näidiskatus. Türklastest ehitusinsenerid ei omanud korralikku ruumilise ettekujutuse võimet ning seetõttu ainult projektist ja tarnitud sõrestikest ei piisanud. Kui üks katus valmis sai, võttis töödejuhataja valmis katuse pealt malli: mõõtis kõik üle ja tegi ühe katuse järgi valmis ka kõik teised.

Venemaa ehitustest kõige põnevam oli Budjonnovski linna ehitamine. Selle projektiga tegeles Türgi firma Baytur. Vaadeldavale linnakule oli projekteeritud ka monoliitsest raudbetoonist karkassiga katlamaja. Oktoobris tuli järsku külm. Türklased polnud arvestanud võimalusega, et külmaga tuleb hakata valama betooni katlamaja karkassi jaoks. Seega oli suur oht, et talvel ei saa majades teha viimistlustöid, sest maju ei ole võimalik kütta. Kõik see oleks toonud kaasa tööde hilinemise ja suured leppetrahvid ehitus­ firmale. Kuna nõukogude insenerina teadsin, et iga suurema linna lähistel on monteeritavate raudbetoontoodete tehas, siis otsisin üles lähima tehase, selgitasin välja, milliseid monteeritavaid raudbetoondetaile seal toodetakse, ja palkasin paar kohalikku inseneri, kes projekteerisid monoliitse karkassi asemele monteeritava karkassi. Sel moel õnnestus katlamaja enne talve valmis ehitada ja siseviimistlustööd said jätkuda.

Terviklahendus tööstuse nõudlikele vajadustele. Ühe tarkvaraga projekteerid tõhusalt:  Jõu- ja juhtahelad  Keskuste koostejoonised  Loogikaskeemid  Paigaldusjoonised (sh BIM)  Erinevad loendid ja raportid

Valmis mõeldud toode. Efektiivsust mietitty tuote. Lisätehoja piirikaavioihin. tööstusautomaatika projekteerimiseks.

er Electricia sähköautomaation piirikaavionsuunnitteluun. Electric on pitkälle mietitty taa eri ohjelmistoa„Kasutame ei tarvita. Helppokäyttöisyys ja suomalainen tuotetuki vaikuttavat CADS Planner Electric projekteerimistarkvara elektri- ja a ominaisuuksistaautomaatika ja mahdollisuuksista kertovat Electric kurssit ja tapahtuvat projekteerimisel. onasiakkaan tulevikkuluona suunatud toode, et hyvin organisoituja ja kasvattaneet suunnittelijoidemme tietotaitoa.” mistõttu me ei vaja mitmeid erinevaid tarkvarasid. Lihtne kasutatavus ning kohalikMarko tootetugi garanteerivad töö sujumise. Uute võimalustega Nousiainen, sähkö- ja automaatiopäällikkö | Pesmel Oy tutvumiseks korraldatud kursused ning kliendi juures toimuvad konsultatsioonid, on olnud hästi organiseeritud ja tõstnud meie projekteerijate oskustaset.“

us teollisuuden vaativiinjuhataja tarpeisiin. Marko Nousiainen, automaatikaosakonna | Pesmel Oy

dellä ohjelmistolla: viot

Ota käyttöösi markkinoiden laajimmat ominaisuudet sähkö- ja automaatiosuunnitteluun. CADS Planner Electric on saatavissa sekä

Võta kasutusele turu laialdasemad võimalused elektri- ja automaatikaprojekteerimiseks. Januned uute lahenduste järgi? Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee

Kymdata Oy Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

8/2010 (26)


4444

edukuSevaleM valeM edukuSe

mehitamata tootmine ka väikeseeria puhul:

sUUreM tootlikkUs rakenDUsastMe MÕÕtMise aBiga

tootlik k tõstmi use ne insene eri seire a

Mis tahes ettevõtte äritegevuse ja konkurentsivõime üks tähtsamaid kriteeriume on suutlikkus rakendada tootmisseadmetesse investeeritud kapitali võimalikult tõhusalt. Tootmise seisukohast on see üks edukuse faktoreid.

Veijo kaUppinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

T

ootmisseadmete tõhus rakendamine ja eriti just arvprogrammjuhtimisega (APJ) tööpinkide kõrge rakendusaste on osutunud äärmiselt keeruliseks, kui ärikeskkond ja tootmine põhineb kliendi tellimuste täitmisel just in time ehk tellimustootmisel. Valmistoote maksumus koosneb materjali-, inimtööjõu-, kapitali- ja üldkuludest. Täpse omahinna arvutamise viise on erinevaid ja näiteks üldkulusid on võimalik kajastada mitmel moel. Peamine kapitalikulu on tootmismasinatesse investeeritud kapital, olgu siis masinad ostetud või liisitud. Autonoomsete APJ-tööpinkide rakendusaste on üksiktoodete ja väikeste partiide tootmisel jäänud madalaks mitmel põhjusel. Paljude mitte-APJ-tööpinkide raken-

dusaste on 10–20%, üle selle väga harva. Autonoomsete APJ-treipinkide keskmine rakendusaste on 50% ja autonoomsete töötluskeskuste keskmine rakendusaste 60%. Tavaliselt on võimalik parandada APJ-tööpinkide rakendusastet kuni 50 protsendini, realistlik eesmärk peaks olema üle 80%. Kui masinate tootlikkust on võimalik kahekordistada, saab kapitalikulu seeläbi ligi poole võrra vähendada. Samuti teeb tootlikkuse kahekordistamine seadme tasuvusaja poole lühemaks või kahekordistab kasumimarginaali. Kapitalikulude kärpimist poole väiksemaks saab loomulikult kasutada konkurentsivõime parandamiseks. Seega on aastas tehtud tootmistundide arv kindlasti huvipakkuv teema. Kui tootmistundide arvu suurendamine ei nõua vastavat inimtöötundide arvu suurendamist, on võimalik konkurentsivõimet veelgi tõsta. APJ-tööpinkide automatiseerituse tase

sõltub masina perifeerseadmetest ja tarvikutest, nagu automaatsed lõikeriista vahetajad, automaatsed toorikuvahetajad ja automaatsed mõõteriistad, mis võimaldavad tööpinkide ja operaatorite omavahelist sõltumatust ja lahutatust.

Oluline on mõista, et mõõt­ misi tuleb alustada kohe Üks tähtsamaid kriteeriume parema tootmisvõimsuse saavutamiseks on rakendusastme süstemaatiline mõõtmine. Tulemuslikkuse mõõtmisega alustamine on hea sellepärast, et esimesed edusammud on kõige märgatavamad ja see annab kogu arendusprojektile positiivse häälestatuse. Alustage mõõtmisega kohe! Näiteks pakub Soome firma Fastems toodet nimega Fadector, millega saab hõlpsalt koguda ja analüüsida rakendusastmete kohta käivaid andmeid.

skeem 1

Need sihtnäitajad peaksid olema üle 80 protsendi TÖÖdeldavaTe TOOrikuTe auTOMaaTTSÜkliaegade SuMMa jÄlgiMiSPeriOOdil rakenduSaSTMe % PlaanijÄrgne TÖÖaeg jÄlgiMiSPeriOOdil PlaanijÄrgne TÖÖaeg – TehniliSTe TõrgeTe ja deFekTide kõrvaldaMiSe ja enneTava hOOlduSe TegeMiSekS kuluv SeiSuaeg TÖÖvalMiduSe % PlaanijÄrgne TÖÖaeg jÄlgiMiSPeriOOdil

8/2010 (26)

Pildid: auTOr


CNC-

45 edukuSe valeM Sorvaus-jyrsintäkeskus

Paar nÄideT aPj­TÖÖPinkideST

Mehaanilisel töötlemisel põhineva tootmise puhul mängib maksimaalse rakendusastme ja töövalmiduse saavutamisel põhirolli personal. Võtmetähtsusega töötajate gruppi tuleb järjepidevalt koolitada.

kui autonoomsed APJ-tööpingid. Rakendusastme sihttase peaks paindliku tootmissüsteemi puhul olema üle 80%, või veelgi parem – üle 90%, ning töövalmiduse tase 90 kuni 100%.

rakendamata võimsus maksab kõige rohkem Kui tootmine on korraldatud tootmisüksustes, ei ole kõige olulisemad individuaalse tööpingi tootmistunnid, vaid kogu tootmisüksuse läbimisaeg ja tootmisvõimsus. Kui tootmisüksus koosneb juba ennast ära tasunud masinatest, ei ole tehtud investeeringukulu kõige olulisem aspekt. Ent uute investeeringute tegemisel on seadmete võimsus ja maksumus palju tähtsamad, sest rakendamata võimsus maksab raha. Automatiseeritusel on tänapäeva tootmisüksuses peaaegu alati oma kindel roll täita. Automatiseerimise abil saab tavaliselt vähendada töötundide koguarvu. Paljud uuringud on tõestanud, et autonoomsete APJ-tööpinkide rakendusastet on paindliku tootmissüsteemi tehnoloogia abil võimalik oluliselt tõsta. Paindlik tootmissüsteem võimaldab tööpingi operaatori tööpingist lahutada ja kasutada tööpinke operaatoritest sõltumatult. Võib öelda, et paindliku tootmissüsteemi tehnoloogia teeb mehitamata tootmise võimalikuks ka üksik- ja väikepartiide tootmisel. Paindliku tootmissüsteemi tehnoloogia on osutunud üle kahe korra tõhusamaks 8/2010 (26)

TNX65/42

Kasutatakse selliseid näitajaid, nagu keskmine tõrkeintervall (MTBF) ja keskmine remondiaeg (MTTR). MTBF võiks olla mõnisada tundi ja MTTR vaid paar tundi (mida lühem, seda parem).


4646

kOnverenTS//MeSS MeSS kOnverenTS

FeSTO PeakOrTer kOOS TehaSehOOneTega

elektroonika ja pneumaatika:

lillesiBUlate UUenDUslik sorteeriMine Festo MooDi Maailma juhtiv tööstuslike automaatikaseadmete tootja Festo kutsus inseneeria esindaja 8. rahvusvahelisele Festo Pressikonverentsile Stuttgarti. külastasime Festo ag peakontorit, millega ühel territooriumil asusid ka tootmishooned. jälgima oli kutsutud 19 riigi esindajad üle kogu maailma.

ranDo Mäeots, Inseneeria müügijuht

K

onverentsil anti hea ülevaade sellest, millised on automaatikatööstuse hetke trendid ja arengusuunad. “Meie müügitulu tõusis esimesel poolaastal 30%, ulatudes 850 miljoni euroni, võrreldes eelmise aasta sama ajaga,” tegi

avalduse Festo AG juhatuse esimees Dr. Eberhard Veit. Sellised tõusunumbrid näitavad, et tööstussektor on elavnenud ja ettevõtted on taas hakanud investeerima oma masinaparki. Mis tagab Festole edu? Konverentsil üles astunud Festo esindajate sõnavõttudest sai selgeks, et see on innovatiivsus, kiirus, kvaliteet ja kliendikeskne lähenemi8/2010 (26)

ne. Näiteks kui klient pöördub Festo poole ja kirjeldab, millist detaili tal oleks vaja, siis Festo insenerid suudavad kolme päeva jooksul teha valmis prototüübi, kasutades selleks 3D-printerit. Nad saadavad prototüübi tagasi kliendile ja kui klient on sellise lahendusega nõus, antakse detail juba tootmisse. Toodete kvaliteedi taga on uurimistöö FOTOd: auTOr, FeSTO


kOnverenTS / MeSS

Tööstusmess Motek

47

STuTTgarTi MeSSikeSkuS

13.–16. SePTeMBrini TOiMuS SakSaMaal STuTTgarTiS 29. rahvuSvaheline TÖÖSTuSMeSS MOTek. MeSS andiS ÜlevaaTe, kuhu On jõudnud MaailMa MaSinaehiTuS. kOhal Oli 930 FirMaT 23 riigiST.

K

ui 2009. aasta messil oli firmasid vähe ja ka külastajaid nappis, siis sel aastal võisid korraldajad rahule jääda – nii suure eksponentide arvuga messi pole varem olnud. Seda võib jällegi võtta märgina, et tööstuse ja masinaehituse olukord ja väljavaated on paranenud. 2010. aastaks ennustatakse 5protsendist müügitulu kasvu võrreldes 2009. aastaga, mis teeb rohkem kui 4 miljardit eurot.

ja testimine. Näiteks külastasime osakonda, kus tehakse kõikidest pneumaatilistest toodetest 3D-kujutised ja läbilõige. Seejärel tehakse 3D-animatsioon, kus lastakse läbi kujutletavad õhuosakesed reaalse voolukiirusega, et näha, millises suruõhu kanalis tekib turbulents või muu probleem. Sellise testimise tulemusel saavutataksegi optimaalsed omadused ja parim kvaliteet. Üha enam on märgatav trend, et kliendid ei soovi enam üksikuid tooteid, vaid terviklikke lahendusi. Seepärast on Festo

Messil võis tutvuda nii üksikute kõige kaasaegsemate masinakomponentide kui ka täisautomaatsete tootmisliinidega. Kuna kõikide masinaehitajate ja komponentide tootjate eesmärgiks on valmistada optimaalse sooritusvõimega seadmeid, siis võis näha, kuidas on omavahel sobitatud elektroonika ja pneumaatika. Töötatakse välja uusi lahendusi, kus üks täius-

tab teist, et saavutada masinate suurim võimalik tootlikkus ja töökindlus. Tutvuda võis, kui kaugele on arenenud tööstuslikud kaamerad ja fotosilmad. Järgmine tööstusmess Motek toimub 10.–13. oktoobril 2011 ning kui on võimalust, soovitan Eesti masinaehitajatel seda kindlasti külastada.

tehases osakond, mis keskendub lahenduste väljatöötamisele. Kohapeal installeeritakse kliendi poolt soovitud masin kokku ja tellija saab seda kohe kasutama hakata, ilma et peaks ise aega kulutama masina kokkupanekule ja seadistamisele.

on välja töötatud nende uusim lahendus “FinGripper”, kus rakendatakse nn kalasaba-efekti. Tegemist on haaratsitega, mis võtavad selle pinna kuju, millega parasjagu kokku puututakse. Nii on võimalik tõsta näiteks kanamuna ühest kohast teise, ilma et see puruneks. Praktikas rakendatakse seda lahendust näiteks Hollandis lillesibulate sorteerimisel, kuna iga lillesibul on ise kujuga. Festo esindajad olid kindlad, et see lahendus leiab peagi endale koha paljudes tööstussegmentides.

lahendus loodusest endast Et olla automaatikatööstuses edukas, tuleb pidevalt otsida uusi lahendusi. Oma tootearenduses on Festo otsinud lahendusi loodusest. Sellise uurimustöö tulemusel

FeSTO uuSiM lahenduS FingriPPer, kuS rakendaTakSe nn kalaSaBa­eFekTi.

FeSTO kaSuTaB PrOTOTÜÜPide vÄljaTÖÖTaMiSel 3d­PrinTeriT.

8/2010 (26)


4848

Energeetikatulevik tulevik Energeetika

lepingupartnerite õige valik:

Elektrijaam peab töötama häireteta Tallinna Elektrijaama esimese tööaasta kogemused hooldus- ja remondijuhi pilgu läbi. Inseneeria intervjuu Kaido-Paul Bõstroviga.

T

allinna Elektrijaam asub Väo karjääris, ehitust alustati 2006. aastal. Jaam alustas tootmist 2008 novembris. Elektrijaamas on üks biokütuse keevkihtkatel ja üks turbiin, jaama soojusvõimsus on 49 MW ja elektrivõimsus 25 MW. Elektrijaam toodab soojust Tallinna linna kaugküttevõrku. Jaamas töötab 25, hooldus- remondiosakonnas neli inimest: osakonna juhataja, automaatika-, elektrija mehaanikaspetsialist. Mis on hooldus- ja remondiosakonna põhiülesanded? Põhiülesanne on seadmete häireteta töö tagamine mõistlike kuludega. Selleks oleme oma tegevused jaotanud ennetavaks, korrigeerivaks ja ennustavaks hoolduseks. Ennetavat hooldust tehakse rikke ennetamiseks. Korrigeeriv hooldus leiab aset pärast rikke toimumist. Ennustav hooldus sisaldab erinevaid tegevusi seadme töö hindamisel. Prioriteet on töökindlus. Milliseid töid teete ise ja milliseid ostate sisse? Algusest peale on ettevõtte strateegia olnud enamik töid osta sisse. Sellest lähtudes sai kujundatud organisatsiooni struktuur. Väikese organisatsiooniga ei jõua ise kõiki töid teha. Keerulisemad tööd nõuavad mitme erineva kvalifikatsiooniga inimese üheaegset kaasamist. Paljude tööde jaoks puuduvad meil vajalikud töövahendid, näiteks ei ole meil täna (veel) keevitussead-

meid. Tegeleme tööde kavandamise, hankimise, tellimise ja järelevalvega. Ostame ise enamiku varu- ja kuluvosadest, sh õlid ja määrdeained. Haldame IBM Maximo Asset Management andmebaasi. Olulise osa tööst moodustab tehniliste probleemide lahendamine koos koostööpartneritega. Kes on teie koostööpartnerid? Neid on palju, tänaseks oleme sõlminud ligi 20 hoolduslepingut. Meie koostööpartnerid on tuntud rahvusvahelised firmad nagu ABB, kes hooldab ventilaatoreid ja elektrimootoreid. Alstom hooldab turbiini ja turbiini abiseadmeid ning elektrifiltrit. Turbiini ja generaatori aastahooldust teeb Siemens, katla ja katla abiseadmete hooldust teeb MW Power, ventiile hooldab Metso Automation, pumpasid Sulzer ja Grundfos. Eesti firma Clik hooldab jahutus-

“Insenerid peaksid oskama seadmeid õigesti dimensioneerida – see ei olegi nii lihtne ülesanne, kui esialgu paistab.”

8/2010 (26)

ja ventilatsiooniseadmeid, Solidum kütuse vastuvõtu- ja etteandeseadmeid ning tuhaärastusseadmeid. Eestis ei ole hooldusteenuste turg nii arenenud kui näiteks Soomes. Seepärast peame rakendama partnereid ka mujalt Euroopast. Näiteks oleme väga rahul firma Sulzer Soome esinduse teenusega pumpade hooldamisel. Kui vähegi võimalik, püüame eelistada Eestis tegutsevaid firmasid. Milliseid probleeme on esinenud? Probleeme on olnud kütuse vastuvõtuseadmete toimimise osas, ja seda eriti talvel. Häireteta töö üheks eelduseks on kütuse hea kvaliteet. Mida parem kütus, seda vähem muresid. Kütuses ei tohi olla ebatavaliselt suuri tükke. Talvel juhtus, et külmunud turbatükid ummistasid ja seiskasid seadmeid. Käisime elektrijaamas ka 1. jaanuari lõuna ajal, kui oli järjekordne kütusepurusti ummistus. Kütuse tarnija hooletuse tõttu on mõnikord sattunud kütusesse suuri metallitükke. Osa probleemide põhjuseks tuleb nimetada projekteerimisvigu. Mõnikord ei ole projekteerijal ja ehitajal piisavat kogemust, kuidas seadmed tegelikus olukorras toimivad. Näiteks oli projekteeritud ja hangitud kaks kompressorseadet: eeldati, et üks seade töötab pidevalt ja teine on reservis.

Fotod: kaido-paul bõstrov


energeeTika Tulevik

49

kalde pþhjuse väljaselgitamiseks ja kþrvaldamiseks. Rakendame erinevaid meetmeid. Näiteks teeme kaks korda aastas trafode ja suuremate reduktorite þlianalßßsi, korra aastas turbiiniþli analßßsi. Termograafiat oleme kasutanud kßlmasildade väljaselgitamiseks näiteks kaugkßtteveemahuti katusel ja hoones. Olulised on seadmete vibratsiooni ja temperatuuri mþþtmised. Turbiini ja generaatori vibratsiooni ja temperatuuri mþþdetakse pidevalt. Temperatuuri mþþtmiseks kasutame infrapunatermomeetreid, vibratsiooni mþþtmiseks SKF-seadet. Elektrijaama suvise plaanilise seisaku ajal kontrollime katla ja ßlekuumendite torude seinapaksusi, et hinnata nende kulumist. Tallinna elekTrijaaM

Selline lahendus oleks pidanud vþimaldama seadmeid hooldada, ilma et kannataks elektrijaama tÜÜkindlus. Kuid praktikas selgus, et sageli oli vajalik mþlema kompressori ßheaegne tÜÜ, seega oli vaja osta kolmas kompressor. Insenerid peaksid oskama seadmeid þigesti dimensioneerida – see ei olegi nii lihtne ßlesanne, kui esialgu paistab. Keegi ei soovi maksta reservis oleva seadme eest, kuid sageli tingib just optimaalse tÜÜkindluse nþue piisava vþimsusvaru vajaduse. Aasta jooksul oleme esitanud umbes 50 garantiijuhtumit. Leian, et seda ei ole väga palju. Kþige tþsisem juhtum oli 2008.

a augustis, 10 päeva enne planeeritud suvist seisakut. Katla ekraanitorud olid katastroofiliselt kulunud, mis pþhjustas veelekke ja katla avariilise seiskumise, mille tulemusena muutis katlatootja tehnilist lahendust.

Milles seisneb ennetav hooldus? Kþige lihtsamad tegevused on näiteks seadmete ja ehituskonstruktsioonide puhastamine. Kui seadmed on puhtad, on vþimalik märgata näiteks þli-, liiva- ja veelekked. Ennetava hoolduse alla kuulub liideste ja kinnituste kontroll ja vajadusel pingutamine, laagrite regulaarne määrimine, þli lisamine, þlivahetused, filtrite vahetused.

Milliseid ennustava hoolduse toiminguid teete? Ennustav hooldus (ingl k predictive maintenance) on väga oluline. Keegi ei taha, et elektrijaam seisab. Ennustav hooldus algab seadmete tÜÜparameetrite pidevast jälgimisest ja kui esineb kþrvalekalle, siis järgneb sellele analßßs vþimaliku kþrvale-

Milliseid otsuseid tuleb igapäevatÜÜs teha? Strateegilised otsused on seotud þigete lepingupartnerite valikuga. Õige tähendab siin partneri kompetentsi ja ka pakutava teenuse konkurentsivþimelist hinda. Kþige vastutusrikkam on suvise planeeritud seisaku ettevalmistamine.

$IJOBJOUFSOBUJPOBM )BSEXBSF'BJS

&VSPNPME )BOOPWFSNFTTF

5ÚÚTUVTNFTT )BOOPWFS 

3BLJTFE TUBOUTJE  UÚÚSJJTUBUÚÚTUVT  UPPUFBSFOEVT 'SBOLGVSU 

;

-FJQ[JH "MMIBOLFNFTT 

8/2010 (26)

4IBOHIBJ 5ùùSJJTUBEF KBSBVBLBVQBEF NFTT 


5050

inSenerikuTSe inSenerikuTSe

tehnikahariduse ajalugu:

teekonD poeglaste koMMertskoolist tallinna polÜtehnikUMini

Tallinna POeglaSTe kOMMerTSkOOli keeMia­ ja kauBaTeaduSe laBOraTOOriuM 1920. aaSTaTel.

läinud sajandi algusaastaid Tallinnas ilmestas kiire majanduslik edasiminek. avati uusi tööstusi, ehitajatel olid käed­jalad tegemist täis, sadamat külastas aastas üle tuhande kaubaauriku. kibedat puudust tunti hari­ tud tööjõust. 1912 otsustas koolivalitsus avada linnas polütehnikumi. VahUr Mägi, TTÜ vanemteadur, tehnikaloolane

A

si jäi aga katki, kuna selgus, et hõlpsam on saada luba kommertskooli käimapanekuks, mille annab aja

jooksul tehnikakooliks teha. Seda teed ka mindi. Tallinna Poeglaste Kommertskool avas uksed 1915. a sügisel. Alustati üldainetega, erialaõpetus pidi lisanduma edaspidi. Saksa okupatsioonivõimud kommertskoolist ei hoolinud ja asusid seda oma tahtmist mööda ümber seadma. Kooli et-

8/2010 (26)

teotsa pandi sakslane, ära muudeti kooli nimi. Et õppekeeleks Bürgliche Realschule’s pidi saama saksa keel, kästi poistel hankida uued kooliraamatud. Õpilaskond sellega ei nõustunud ja lõi kihama, nõudes omakorda sakslaste väljaarvamist kooli juhatusest ja eesti keele säilitamist, mispeale linna koolivalitsus ei osanud muud targemat ette võtta, kui kool sootuks kinni panna. Vahe koolitöös jäi siiski lühikeseks, Saksamaal löödi keiser Wilhelm II troonilt ja sakslased tõttasid koju. Nüüd leidis koolivalitsus, et tehnikakooli väljaarendamine on siiski kallis lõbu ja käib linnale üle jõu, lihtsamaks arvati üldhariduskooli ülal pidada. Et Estonia teatri kõrval juba oli üks reaalkool, pandi uuele koolile nimeks II Reaalkool. 1922 valminud avalike keskkoolide seadus lubas üldhariduslike keskkoolide ja gümnaasiumide kõrval luua ka tehnilise kallakuga gümnaasiume. Ligi kolmandik nende õppekavast kuulus tehnikaainetele, õppija võis valida tehnika või ehitustehnika vahel. II Reaalkoolist saigi aasta pärast Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium, millele 1926 liideti veel Riigi Ühistehnikagümnaasium.

esimene purilennuk valmis tehnikagümnaasiumis Uuele ühendkoolile pandi nimeks Riigi Tehnikagümnaasium. Tema kasutada jäid metallitöökoda Narva maanteel, elektrotehnikalabor Pikal tänaval, keemialabor Munga tänaval ja soojustehnikalabor Sadamatehastes. Laienes kooli oma töökodade tegevus, iseäranis tublid oldi puutöös. Esimene purilennuk Eestis tehti valmis tehnikagümnaasiumi poiste kätega. VI

FOTO: FilMiarhiiv


Insenerikutse

Kaarel Karmi tõmbas teatrilava, Uku Masingut mõtteteadus, Raimond Valgret pillimäng ja noodikiri. Gustav Erne­ saksast sai rahva jumal­ datud “laulutaat”, oma lõputööks tehnikagüm­ naasiumis esitas ta aga piimameierei plaani.

Eesti messil 1927 esines kool Kloostri tänava näitusehoones iseseisva väljapanekuga, pälvides esimese koha ja suure hõbeauraha “Töö võidab kõik”. Kooli lõpetamiseks pidi õpilane vähemalt kaks kuud praktikal viibima. Töötati elektrijaamades, raudtee ja sadamate ehitusel, autotöökodades, parandati vedureid, põllutööriistu, koguni lennukeid. Tasahaaval suurendati tunnikavas erialaainete mahtu. Riigiasutused toetasid tehnikagümnaasiumi ülekasvamist tehnikakooliks. 1927 saatis tehnikagümnaasium ellu esimese tehnikalennu, varem jagati lõpetajatele reaalgümnaasiumi tunnistusi. Üks lennu neljast tüdrukust Elma Tombach kavandas tulevikus New Yorgi Metropolitan Operat. Kuid koolist ei tulnud ainult tehnikainimesi. Mõnigi siit tuule tiibadesse saanu siirdus hoopis teistele radadele. Kaarel Karmi tõmbas teatrilava, Uku Masingut mõtteteadus, Raimond Valgret pillimäng ja noodikiri. Gustav Ernesaksast sai rahva jumaldatud “laulutaat”, oma lõputööks tehnikagümnaasiumis esitas ta aga piimameierei plaani.

Tollased koolijuhid olid karismaatilised isiksused Poeglaste kommertskooli pani käima Nikolai Kann. 1919 nimetati kooli juhatajaks Vabadussõja rindelt naasnud Tartu haridusega matemaatik Enn Nurmiste (eestistamiseni Nikolai Neuhaus), kes peagi tõusis Tallinna üheks tuntumaks koolijuhiks. Alustanud matemaatikaõpetajana, valis ta pärastpoole oma põhiaineks füüsi-

ka, millele lisandusid tehniline mehaanika ja tugevusõpetus. Kabinetimees ta polnud, armastas kõike ise järele katsuda. Sõitis suviti kaubaaurikul trimmeri ja kütjana, raudteel teenis välja kiirrongi vedurijuhiabi kutse. Hakkaja direktor oli koolipoistele otse jumal maa peal. Koos käidi vaatamas Kohtla õlivabrikuid, Ülgase fosforiidikaevandust, Eidapere klaasikoda, Kopli rannaraadiojaama, Ellamaa turbaelektrijaama, Pillapalu uudisasundust. Tutvunud tehnikaõpetuse korraldusega Rootsis, pakkus ta haridusministeeriumile oma ettekujutuse Eestile sobivatest erialadest ja õppekavadest. Ministeerium oli mõttega päri.

Kasvav majandus nõudis paljude erialade tehnikuid 1928 võttis riigikogu vastu seaduse, millega Riigi Tehnikagümnaasium kujundati ümber tehnikuid koolitavaks õppeasutuseks, Tallinna Tehnikumiks. Ühelgi teisel õppeasutusel polnud senimaani olnud võimalust nii ulatuslikult ise oma saatust määrata. Seadus kohustas õpetama tehniliselt haritud tööjõudu inseneride abilisteks. Esimesed kaks aastat õpiti klassisüsteemi järgi korraldatud üldastmes, ülejäänud kolm ainesüsteemses eriastmes, mis jagunes masinaehituse, elektrotehnika, ehitustehnika ja maamõõdu-kultuurtehnika osakonnaks. Tehnikumi lõputunnistuse omanikud said tehniku või maamõõtja kutse, kui nad olid määratud aja jooksul oma alal rahuldavalt tegutsenud. Sügisel 1936 pidas E. Nurmiste Insenerikojas ettekande tehnikahariduse seisust riigis. Tööstuse arendamise ja elektri kasutuselevõtu tulevikukavad tõendasid tema sõnul selgesti, kui tarvilik tegur on hästikorraldatud tehnikum riigi ülesehitamisel. Tehnikuid vajati tõesti järjest sagedamini. Türi raadiosaatja kuuele kohale leidus vaid üks mineja, Kehra tselluloositehase meeskonna kümnele kohale polnud esialgu kedagi võtta. Rahvuslik Jõukomitee ootas pikisilmi elektrikuid, teedeministeerium ehitustehnikuid, põllutööministeerium maamõõtjaid ja kultuurmaade asjatundjaid. Rohkesti kohapakkumisi oli masinaehitajatele. 1937. aasta tõi tehnikaharidusse mitmeid tähtsaid uuendusi. Kui varem piisas

8/2010 (26)

51

tehnikumi astumiseks kuueklassilisest algharidusest, siis uus kutsehariduslike õppeasutuste seadus nõudis sisseastujalt kesk- või tööstuskeskharidust, samas kahanes õpiaeg endiselt viielt aastalt kolmele, sisse viidi eelpraktika tingimus. Kes soovis edasi õppida, võis seda teha. Tehnikaülikooli pääses otse, Tartu Ülikooli astumiseks pidi sooritama mõned lisaeksamid. Pidevaks murelapseks olid ruumid. Alustati üürnikuna Westholmi progümnaasiumis Kevade tänaval, sealt mindi Kloostri, edasi Harju, siis Imanta tänavale. 1931 anti tehnikumile Vene-Balti laevatehase laokil peahoone Koplis, mille kool korda tegi. Kui aga 1936 jõuti tehnikainstituudi avamiseni, tuli sealtki lahkuda. Peavarju saadi nüüd Evangeeliumi Seltsi majas Liivalaias, tunde peeti õhtuti Veerenni algkoolis. Tehnikumi vintsutamise üle nuriseti juba riigikoguski. Uueks asupaigaks koolile kinnitas valitsus Pärnu mnt ja Liivalaia nurga. Direktor E. Nurmiste koos arhitekt Alar Kotli ja tehnikakoolide peainspektori Hendrik Normaniga saadeti Soome tutvuma sealsete koolimajadega. Tehnikumi hoone eelkavand valmis 1937 suvel. Ehitus algas 1939 sügisel kärbitud projekti järgi, sest majandusministeerium arvas hoone kooli jaoks liiga uhke olema. 1944 märtsipommitamisel põles maha Veerenni koolimaja, ühes sellega tehnikumi õppevahendid ja klassimööbel. Alles jäänud vara viidi varjule Kirimäe mõisa Läänemaal.

Kool saab sel sügisel 95-aastaseks Oma majja pääses kool sisse alles 1945 ja siiski poolikult. Vahepeal olid seal peremehetsenud saksa soldatid, vene madrused ja omad põlevkivimehed. Sõja järel kandis kool lühikest aega Tallinna I Tööstustehnikumi nime. Muutus kooli ülesehitus: ehitustehnika osakonna alusel pandi käima industriaaltehnikum, maamõõdu-kultuurtehnika osakond anti Uuemõisa põllumajandustehnikumile. Kui nende ridade kirjutaja sinna õppima läks, kutsuti kooli Tallinna Elektromehaanika Tehnikumiks. Alates 1956 tunneme teda Tallinna Polütehnikumina. Tänavu sügisel saab kool 95-aastaseks. Need on töörohked aastad olnud.


Summary SuMMary

summary

5252

models. 3D model can be rotated on a computer screen and viewed from different angles and distances. The solution for the Piusa Caves enables visitors to take a virtual tour inside the caves, just like in a computer game. The only difference from the pitch dark real caves is that the 3D model is illuminated to bring out the walls and pillars. The success of the project gives assurance that there are companies and competence in Estonia capable of creating real-time 3D models for virtual presentation of sights and fragile historical objects.

idea Sold in 45 Seconds

I

n 2009 Boris Johnson, the London mayor, and Lakshmi Mittal, the steel manufacturer met in a dressing room in Davos before dinner. The negotiations lasted 45 seconds ^ the mayor presented the idea and the tycoon responded: “Good, I shall provide the required steel.” Later Lakshmi Mittal admitted he had not imagined the true scale of the project. “I thought a small amount of steel was in question...” Actually, just in 45 seconds ArcelorMittal was involved in a project that brought about nearly 15 months of negotiations and discussions with the designers of the tower ^ Anish Kapoor and Cecil Balmond. The 115 m steel Orbit tower is the biggest piece of public art to be built for the London Olympics. On March 31 this year the model and plans of the tower were revealed. The Orbit tower will dominate the Olympic park.

Piusa Caves Open in 3d

F

or security reasons, the caves are closed for visitors today. Only a small section can be viewed from a secured sightseeing platform. However, the personnel of the Visitors’ Center decided to present the caves with the help of modern 3D technology. An Estonian company 3D Technologies R&D provided suitable software called 3D-kiosk which enables to present different objects as interactive real-time 3D

8/2010 (26)

excellent Subcontract to World­ Famous Manufacturer

D

espite continuing economic uncertainty Fleibel Grupp OÜ, an Estonian metal processing company, has made a 7 million EEK investment into a TOS Varnsdorf WHQ 13 CNC boring mill. “The new machinery will be used for processing rotating bases of Bronto Skylift hydraulic platforms, that means cutting, bending and welding works. The rotating base supports an aerial or a ladder with a secured platform on top it. From that platform men can perform rescue or construction works. The highest machinery can take men up to 112 m. Bronto Skylift is our most important customer accounting for ca 90% of our sales volume. We have concluded a five-year contract with them. The lift and rescue vehicles of the company are worldfamous and Bronto Skylift has only a couple of global competitors,” explains Toomas Simon, manager of Fleibel. “Lifts as final products are assembled in Finland in the cities of Pori and Tampere. Fleibel is rank A subcontractor. Our asset is mobility. The delivery time for a 1,5 ton rotating base is 6 weeks, but we can manage in 3^4 weeks,” describes Toomas Simon the manufacturing process of Fleibel. “The new mill enables to complete the processing of a rotating base approximately within a shift.”


анимации. В изготовленном решении при помощи компьютера можно двигаться как в компьютерной игре. Единственное отличие от настоящих пещер в том, что модель 3D подсвечена, в итоге стены и столбы видны. Ведь в настоящих пещерах, конечно, темно. Данный проект доказал, что в Эстонии предприятия и компетенция существуют и для того, чтобы виртуально представлять достопримечательности и находящиеся под угрозой уничтожения исторические объекты доступными в реалистичных 3D решениях.

Производитель стали принял решение о создании самой большой скульптуре в мире за 45 секунд

Мэр Лондона Борис Джонсон и производитель стали Лакшми Миттал встретились в 2009 году в Давосе в одном гардеробе, когда оба собирались пойти на ужин. Переговоры в этом помещении в тот раз длились 45 секунд – мэр представил идею и стальной магнат ответил: «Отлично, а дам необходимую сталь». Лакшми Миттал позже признался, что он и не догадывался о грандиозности данного проекта. «Я думал, что речь идёт о маленьком количестве стали...». На самом же деле, за 45 секунд привлекли ArcerolMittal к проекту, который потребовал в дальнейшем 15 месяцев переговоров и обсуждений с художниками башни Аниш Капоори и Сесил Балмонд. Речь идёт о самом большом общественном произведении искусства, предназначенным для Олимпийских игр в Лондоне – о стальной смотровой башне высотой 115 метров. 31 марта этого года обнародовали, как выглядит это произведение искусства, которое будет украшать Олимпийский Парк в Лондоне.

При помощи 3D пещеры Пиуза вновь открыты

На данный момент пещеры закрыты в интересах безопастности, для посещения открыта лишь часть смотровой площадки. В центре для посетителей решили пещерный комплекс представить при помощи современной виртуальной 3D-технологии. Для этого лучше всего подошло программное обеспечение 3D-киоск эстонской фирмы 3D Technologies R&D, которое интерактивно показывает модели 3D в режиме реального времени. Модели 3D можно в комьпютере поварачивать и смотреть под любым выбранным углом, а также приближать или удалять их, и все это, благодаря интерактивности, отличается от

Мастерский заказ для производителя с мировым именем

Эстонская фирма по обработке металла Fleibel Group OÜ инвестировала 7 миллионов в новый токарный станок TOS Varnsdorf WHQ 13 CNC, в то время, когда ещё неизвестно, закончилась ли экономическая депрессия или нет. «Новый станок будет обрабатывать поворачивающиеся стремена подъёмных и спасательных машин Bronto Skylift, которые мы сами изготавливаем – работы по раскрою, гибке и сварке. У подъёмных машин к поворачивающимся стременам присоединяются стрелы, на концах стрел находится корзина, у подъёмников высотой до 54 метров есть и лестница. Самые же высокие машины могут поднять людей на высоту до 112 метров. Bronto Skylift – главный наш клиент, который даёт 90% оборота. У нас подписан пятилетний договор. Подъёмные и спасательные машины фирмы известны по всему миру и имеют лишь пару конкурентов», рассказывает руководитель фирмы Fleibel Тоомас Симон. «Подъёмники проходят окончательную сборку в Финляндии, в Пори и Тампере, мы являемся подрядчиками, будучи поставщиком А-группы. Наш плюс – это мобильность. Доставка поворачивающегося стремени, масса которого 1,5 тонны, длится 6 недель, мы же справляемся за 3–4 недели», охарактеризовывает процесс производства Тоомас Симон. «Обработка стремени на новом станке - примерно одна смена».

8/2010 (26)

5353

Резюме

КРАТКИЙ ОБЗОР SuMMary


5454

FOTOrePOrTaa Ž TehTud iSeTehTud, hÄSTi

Arvutihiired: algelisevõitu küll, aga täiesti äratuntavad

Kooliarvuti “Juku”: keskel algne mudel, vasakul aga juba edasiarendus

Austraalia iludus: paremal unistuste arvuti “Labtam” koos printeriga

“Vaatame süvitsi”: Soome laht modelleerijate pilgu läbi

aatomikud ja küberkarud:

kÜBeri “teaDUslik VanaraUD” küberneetika Maja fuajees toimus näitus “teaduslikust vanarauast“ läbi aegade ja teaduspõhisest kunstist. vaadata sai näiteks esimesi kõnesüntesaatoreid, kooliarvutit “juku“, ajaloolisi arvutustehnika kompo­ nente, sealhulgas algelisi arvutihiiri, ja teadustöö

Eelmise aastatu hande esteeti ka: Min a olen Roobert

kõrvalproduktina valminud kunstiteoseid.

8/2010 (26)

Pildid: MaTi FeldMann


inseneeria veste

Meenutusi tpi õppejõududest

K

onstruktsioonimaterjalide tehnoloogia õppejõu Leo Valdma ühest eksamist räägiti niisugust lugu. Kümmekond või rohkem üliõpilast valmistusid eksamiruumis vastamiseks, kui õppejõud Valdma välja läks. Küllap hetkeks, mõtlesid mehaanikateaduskonna autoeriala üliõpilased. Jätkati piletipunktide kirjapanemist. Aga minutitest sai veerandtund, ja ei midagi. Ruumis tekkis juba kerge jutusumin – kellelgi oli ikka üht või teist punkti vaja täpsustada. Aeg läks. Piletipunktid olid kõigil juba ammu perfektselt kirja saanud, aga keda pole, see on õppejõud. Lõpuks – see oli umbes pooleteise tunni pärast – paiskus uks lahti ja Leo Valdma tormas sisse, ise varrukaga üle lauba tõmmates: “Uh, sai suusatamas käidud!” ***

Ü

hes praktikumis käsitleti niisugust seadeldist nagu jagamispea. Inseneeria toimetajale on meelde jäänud, et tegu oli millegi sellise nagu täispöörde jagamisega võrdseteks osadeks. Praktikumi viis läbi vanemõpetaja Suur (eesnimi on kahjuks ununenud). Ühel hetkel küsis ta meie käest: “Millal kasutatakse jagamispead?” Keegi üliõpilastest ei tihanud kohe vastata. Prilli kelmikalt välkudes põrutas vanemõpetaja Suur seepeale ise: “Siis, kui oma pea ei jaga!”

nuputamist

(raskusaste *, **, ***)

1

arvuteooriast *. Kas arv 1111....1 (2010 korda number 1) jagub kolmega?

2

achilleus ja kilpkonn **. Väidetavalt oli Vana-Kreeka mõtlejatel raskusi ühe võrdlemisi lihtsa ülesande lahendamisel. Achilleus, välejalgne kreeka sõdalane, ja kilpkonn tegid võidujooksu. Stardihetkel oli kilpkonnal 100 meetrit edumaad, aga see-eest jooksis Achilleus 10 korda kiiremini kui kilpkonn. Millal möödub Achilleus kilpkonnast? Vana-Kreeka mõtlejad jäid kimpu sellega, et arutlesid nii: kui Achilleus oli jõudnud kilpkonna stardipaigani ehk jooksnud 100 m, oli kilpkonn jõudnud liikuda edasi 10 m; kui Achilleus läbis need 10 m, oli kilpkonna edu 1 m; siis edu 10 cm, 1 cm... Achilleus justkui ei jõuakski kilpkonnale järele, sest kilpkonnal on ikka kuitahes väike, ent siiski edumaa? Millal siis jõuab Achilleus kilpkonnale järele?

vaSTuSed 1 Arv jagub kolmega siis, kui tema ristsumma jagub kolmega. Ühtedest koosneva arvu ristsumma on 2010, mis jagub kolmega, järelikult jagub pikk arv ise samuti kolmega. 2 Achilleus jõuab kilpkonnale järele 111,1111... meetril ehk 111 + 1/9 meetril. rePrO

8/2010 (26)

veidi nalja ja nuputamist

uudiSed

55


S채채sta energiat! V채henda pneumaatiliste ja elektrilisite lahenduste kulutusi kasutades efektiivseid ajameid, vastavat tarkvara ja erinevate tehnoloogiate oskusteavet.

Profile for EAS, Enterprise Estonia

Inseneeria 2010 08  

Inseneeria - ajakiri insenerile ja tootmisjuhile

Inseneeria 2010 08  

Inseneeria - ajakiri insenerile ja tootmisjuhile