30
Roheline IKT
selleks paberi kokkuhoid, ärireisimise vajaduse vähenemine või lihtsalt säästetud aeg, mille jooksul jõuaks muidu kõikvõimalikke muid ressursse “raisata”. Nende IT kasutusvaldkondade keskkonnasõbralikkust võib markeerida ka tumerohelisest heleroheliseni vahepealsete lugematu hulga pooltoonidega sõltuvalt sellest, kui kontsentreerituna ökoefekt toimib.
Internet tarbib rohkem energiat kui autotööstus Tumeroheliseks võib pidada IT-tööstuse endaga seotut. Just see arusaam on kuni selle kümnendini olnud ka valitsuste poliitikate fookuses rohe-ITga tegeledes. Võttes kogu elutsükli põhise lähenemise (ingl k full life cycle) toote või teenuse ideest selle lõpetamise või utiliseerimiseni, võib arvutitööstuse ja IT-teenuste puhul leida igal sammul parendamiskohti (ja seda on mõistagi ka tehtud). Riistvara tootmises kasutatakse palju väärismetalle ning mürgiseid aineid. Uuema “tegijana” on IT-sektoris (interneti-)teenuste kasutamise plahvatusliku kasvuga täiesti uueks nähtuseks muutunud serverifarmide energiatarbimine. Kui Eesti sellega veel laiaulatuslikult kokku puutunud pole (ehkki ka nt EMT/Elion piloteerivad serverikeskustest eralduva sooja kasutamist lähedalasuvate kontori- ja elumajade kütmiseks), siis nt USAs kulub internetile juba praegu rohkem elektrienergiat kui kogu autotööstusele2 ja nii andmemajutus kui -töötlus on muutunud arvestavaks mängijaks energiaturul. Vahepealseks roheliseks võib pidada otseselt keskkonna säästmisele suunatud tehnoloogia-valdkondi ja hinnatakse, et nende abil on võimalik CO2 emissoone vähendada 15% võrra3. Silmatorkavaim neist on energeetika ainuüksi seetõttu, et vähemalt Eestis on elektri tootmine ja tarbimine enim siinse ökoloogilise jalajälje suurusesse panustav tööstusharu (nt põlevkivisektori arvele läheb ligi 80% veetarbimisest, 86% CO2 emissioonist ja 90% muust õhusaastest4). Ühe näitena on ilmselt sel põhjusel ootused nii nutiarvestile (ingl k smart meter) kui nutikale jaotusvõrgule (ingl k smart grid) seotud märkimis-
väärse ökoloogilise efekti ootusega targa tarbimise haldamise kaudu.
Kokkuarvamine on informeeritud spekulatsiooni tasemel “Helerohelisim” on IT läbiv kasutamine kõikjal elu- ja ärivaldkondades ning sinna on peidetud revolutsioonilisimad lahendused, mille mõju loodusele polegi tihtipeale otseselt või täielikult mõõdetav. Kuigi väljaprintimata paberit (e-raamatud ja -meedia), reisimata sõitudelt kokkuhoitud kütust (telekonverentsid) või lihtsalt mõne töö tehnoloogia abil efektiivselt ärategemise käigus (riigi e-teenused) sääs-
jõudnud murdepunkti, muutudes probleemide tagajärgede vähendajast (nagu vanade tööstusmudelite keskkonnasõbralikuks muutmine) aina enam uute lahenduste allikaks (nt nutimajad, elektromobiilsus, uus trüki-, muusika- ja filmitööstus jne). Arvestades IT-vidinate muutumist aina väiksemaks, kiiremaks, mugavamaks ja kõikjaleulatuvamaks, võib ennustada ülejäänud, väljaspool arvutitööstust asuva osa, kasvamist. Eks märksõnad nagu suured andmed (ingl k big data), avaandmed (ingl k open data), asjade internet (ingl k Internet of Things) jne seda markeerigi, et IT muutub aina enam igapäevase argielu nähtamatuks osaks. Sama nähtamatult aitab see kaasa keskkonnahoiule – ühelt
“Helerohelisim” on IT läbiv kasutamine kõikjal eluvaldkondades ning sinna on peidetud revolutsioonilisimad lahendused.
tetud elektrienergiat, materjale või aega võib kokku arvutada, siis kõikidel elualadel selle kokkuarvutamine jääb siiski informeeritud spekulatsiooni tasemele. Sisetunne ütleb, et ainuüksi kõikehõlmavuse tõttu ja ülevoolamise efekti (ingl k spillover effect) (nt tööhõive kasv lairiba leviku tulemusel) tulemusel on “helerohelise” IT toime kokkuvõttes kõige suurem. Need lahendused võimaldavad olme saastamist järk-järgult vähendada umbes kümnendiku võrra, võtta kasutusele täiesti uusi lahendusi ja vähendada keskkonnakahjulikke tagajärgi 80 kuni 90% võrra (nt tavaauto vs taastuvenergial toimiv elektriauto).
Tagajärgede vähendajast uute lahenduste allikaks Tavaarusaam seostabki rohe-ITd tihtipeale arvutite ja internetiga ning seda silti kasutatakse meelsasti ära nii avalikus poliitikas kui ka müügitöös. Siiski tuleb märkida, et suures plaanis moodustab see “tumeroheline” vaid väga väikse osa (2–3%) ITga seotud keskkonnaefektist. Suurem osa tuleb kõikidest muudest valdkondadest väljaspool arvutitööstust. Rohe-IT on tänaseks 6/2012 (44)
poolt raiskamist vähendades ja teisalt mitmeid töid teisiti ja efektiivsemalt (loe: ressursisäästlikumalt) tehes. Kui seda tehes IT väärib rohe-medalit, siis saagu ta selle kogu oma täiuses ja kõikjaleulatuvuses, mitte vaid kleebise näol monitoril. 1 Gartner; Hype Cycle. http://www.gartner.com/ technology/research/methodologies/hype-cycle.jsp 2 CNN; The Internet: One big power suck. http:// money.cnn.com/2011/05/03/technology/ internet_electricity/index.htm 3 Ericsson/WWF; A Five-Step-Plan for a Low Carbon Urban Development. http://www.wwf.se/source. php/1266577/WWF%20Ericsson%20five%20 step%20plan_2009.pdf 4 Allikas: Rene Tammist, Taastuvenergia koja juht , 23. nov 2011 Äripäeva seminaril “Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused” 5 Benton Foundation; Deployment of Universal, Robust, Affordable Broadband will Generate Billions in Economic Development and Create Over a Million Jobs. http://www.benton.org/ initiatives/broadband_benefits/action_plan/ economic _development 6 WWF; Outline for the first global IT startegy for CO2 reductions. http://assets.panda.org/ downloads/1bt_printversion_final.pdf 7 OECD; Towards Green ICT Strategies: Assessing Policies and Programs on ICT and the Environment. 8 http://www.oecd.org/dataoecd/47/12/42825130. pdf