Page 1


inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kOllEEgiuMi liikMEd Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@ttu.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

sikaanel on kollaaž Inseneeria enim loetud artiklitest. Esikaane kujundus Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Juuni 6/2012 (44)

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

must: CMYK 70-50-30-100

Kujundaja

Mati Feldmann mati.feldmann@ directormeedia.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Väljaandja

inseneeria lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

9000

Rando Mäeots rando.maeots@directormeedia.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Niine 11, 10414 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. hall: CMYK 0-0-0-65

valgel taustal värvilisel või foto taustal


SiSUKoRD / JUhTKiRi

2.

juhtkiri

KoHt

1.

KoHt

3.

KoHt

Roh elin iKT e

Fookuses

08

Inseneeria senise viie aasta kolm parimat lugu

Eesti Firma

12

Eesti sai uue tunnustatud loodusliku mineraalvee tootja

Insenerikutse

16

Õppimisvõimalused Tallinna Tehnikakõrgkooli APJ kompetentsuskeskuses

KOnverents/Mess

18

Hannover Messe: Rohelised tehnoloogiad on kasvumootorid

Roheline IKT

29 31 33 35 37 40

Rohe-IT erinevad toonid Roheline IKT kui keskkonnasäästu ja kulude kokkuhoiu võimaldaja Arukas ja säästlik elu: adekvaatne pilt turvalises keskkonnas Yoga targa maja lahendused EDI: rõhk põhitegevusel, mitte paberimajandusel Norra raha Eesti rohelisse IKTsse

Insenerikutse

Eesti Firma

20 22

“Roheline” pakkimisliin Tech Groupilt

Insenerikutse

TTÜ alustab sügisest tootmisjuhtimise akadeemiaga

Konverents/Mess

24

FinnTec keskendus seekord õhukesele lehtmetallile

Insenerikutse

26

Disain ja funktsionaalsus: mis on otstarbekas, see on ka enamasti ilus

3

42 47 48 52 53 54

Mehaanik versus automaatik

Uus raamat

Omaaegse suurettevõtte lugu

Insenerikutse

Ehitusinsener Ferdinand Peterson Summary

Ristsõna

Nuputamist

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee Foto: äriPäev

kõik ON kuNAgi, MiSki POlE AlAti MAti FEldMANN, Inseneeria peatoimetaja

S

ee mõttekild on pärit Murphy Seaduste meta-peatükist, võttes küllaltki tabavalt kokku ka ajakirja Inseneeria väljaandmise alates ajakirja loomisest kuni tänase päevani. Ja eelkõige selles mõttes, et Inseneeria tasuta väljaandmine saab selle, juuni numbriga, läbi. Kui vaadata lühidalt tagasi viiele aastale, siis ajakiri sündis EASi finantseerimise abiga innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. Sel ajal valitses seisukoht, et tegemist oli turutõrkega: niisugust ajakirja, mis edendaks inseneriasjandust, oli kindlasti vaja – samas poleks ta nullist alustades suutnud vabaturul ellu jääda. Täna, viis aastat hiljem, on situatsioon tunduvalt parem: lugeja on Inseneeria omaks võtnud, koos on ühist asja aetud, paljudes valdkondades edu saavutatud. Üks teema, mida Inseneeria on järjekindlalt kajastanud, on tootlikkuse teema – kuidas tootlikkust tõsta, kuidas anda suuremat lisandväärtust, kuidas liikuda väärtusketis ülespoole. Teine laiemat käsitlemist leidnud teema on tootmiskorraldus: timmitud tootmine, kuus sigmat, 20 võtit jne. Ka kolmas, rohkem prestiiži-teema on veel pooleli – insenerikutsete omistamise süsteem. Regulaarselt oleme kajastanud Formula Student Tallinn tiimi tegemisi. Neid ja paljusid muid teemasid tahab Inseneeria ka tulevikus käsitleda. Kogume siis suvel kapsavagu rohides raha, et sügisel Inseneeriat edasi tellida .


4 4

uudised//KrooniKa KrooniKa uudised

noor eesti leiutaja võitis rahvusvahelisel konkursil hõbemedali 27.–29. aPrillini toiMus tBilisis 6. raHvusvaHeline noorte leiutaJate KonKurss, Kus tartu taMMe GÜMnaasiuMi ÕPilane tanel turu vÕitis HÕBeMedali.

N

oore edu on seda rõõmustavam, et noor Eesti leiutaja osales rahvusvahelisel konkursil esmakordselt. Tanel osales tehnikavaldkonna projektiga “LEDidega (valgusdioodidega) autonumber”. Projekti eesmärk on muuta auto numbrimärk nähtavaks ka rasketes ilmastikutingimustes – selleks tuleb numbritesse installeerida kolmevärvilised valgusdioodid. Valged dioodid valgustavad lihtsalt numbrimärki paremini, punased dioodid indikeerivad, et autojuht on võõras linnas ega pruugi tunda teed, rohelised, et tegu on noore autojuhiga. Tanel valiti välja Eestit esindama kui 2011. aasta õpilasleiutajate riikliku konkursi vanema vanuseastme preemiasaaja. Tema juhendajaks oli Tamme Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Tanel Liira. Gruusias toimunud konkursil osalesid 31 riigi 250 õpilast üle 100 erineva projektiga. Projektid jagunesid keemia, füüsika, bioloogia, informaatika, matemaatika ja tehnika vahel. Tehnika valdkonnas osales üle 20 projekti, mille hulgas Tanel Turu võitis hõbemedali.

strateegilise tootmise auhinnad on tagasi

auHindade ÜleandMine toiMuB 30. oKtooBril 2012 dÜsseldorFi sWissÔtelis. oMa Kandidatuuri ÜlesseadMine lÕPeB 20. auGustil 2012.

» Strateegiline koostöö ja partnerlus » Tulevikutehas (Factory of the Future) » Euroopa selle aasta tootja.

Kandideerida saab järgmistes auhinnakategooriates: » Innovatsioon ja muutused » Väljapaistev saavutus ja pidev parendamine (kaizen) » Roheline ja jätkusuutlik tootmine » Globaalne maailmaklassi tootmine

Registreeruda ja avaldust esitada saab http://www.manufacturing-awards. com/reqent.asp Seega, kui teie ettevõttel on projekt, mis demonstreerib teie ekspertiisi eelpool loetletud valdkondades, saatke oma avaldus ära võimalikult vara.

Klaasitööstuse maailma suurim kaksikmess düsseldorfis 23.–26. oKtooBrini 2012 toiMuvad dÜsseldorFis GlassteC 2012 Ja solarPeQ 2012 (international trade Fair For solar ProduCtion eQuiPMent) KlaasiMessid.

K

ahte messi korraldatakse paralleelselt teist korda. 2012. aasta messi motoks on “Klaasi uuenduslikud funktsioonid”. Näitusel osalevad eksponendid sellistelt aladelt nagu fassaad ja disain, päikeseenergia kasutamine ja hoonesse integreeritud fotogalvaanika, uuenduslike klaastoodete tootmine, painutatud klaas, sisustus ja sisekujundus ning disaini esteetika. Messil on külastajatele põhjalik toetusprogramm arhitektuuri, ehituse, akende/fassaadide ja päikeseenergia kasutamise alalt. Messil toimub kahe sektori vahel interaktiivne üritus “Päike kohtub klaasiga”.

6/2012 (44)

Kaks aastat tagasi tõi sama mess kohale 1274 eksponenti ning üle 44 000 külastaja. Huvilised leiavad põhjalikumat teavet saitidelt www.glasstec.de ja www. solarpeq.de.


PARKER PNEUMAATIKA TOOTED Suruõhu ettevalmistus Jaotid Silindrid Liitmikud ja voolikud

SAADA PÄRING

TECH COMPONENTS OÜ Peterburi tee 34, 11415 Tallinn +372 60 99 242, tech@tech.ee www.tech.ee

MINITEC PROFIILSÜSTEEMID Kaitsepiirded Transportöörid Töökoha sisseseade Automatiseeritud tootmissüsteemid TECH AUTOMATION OÜ Peterburi tee 34, 11415 Tallinn +372 60 99 242, tech@tech.ee www.tech.ee

KÜSI PAKKUMIST


6

uudised / KrooniKa

Blrt Marketex jätkab väikelaevade ehitamist avamere tuuleparkidele

virtuaalse Peenra istutaMine

virtuaalne aed toob kodumaise aedvilja lauale ka sellel aastal eelMisel aastal ettevÕtlusKonKursi aJuJaHt vÕitnud MeesKond virtual Garden avas HooaJa ninG tooB KÕiKidele virtuaalaia PidaJatele Ka sellel aastal KoduMaise värsKe aedvilJa KoJu Kätte.

V

irtual Gardeni koduleheküljel saab iga soovija kujundada endale virtuaalse aiapeenra, istutades sinna omal valikul sobivas koguses aedvilju. Loodud mudeli järgi istutatakse reaalsed aedviljad kodumaisesse mulda ning saagi valmides toimetatakse need aiapidajale koju kätte. Aedviljade kasvu saab pidevalt jälgida interaktiivse veebi vahendusel. Virtual Gardeni kodulehel www. virtualgarden.ee saab 30 m² suurusele aiamaale istutada 12 erinevat aedvilja. Isikupära lisavad aiale erinevad kujunduselemendid. Peale virtuaalse aiamaa kinnitamist istutavad Virtual Gardeni nobenäpud aedviljad päris peenardele

ja annavad kliendile pidevat ülevaadet kasvu edenemisest. “Oleme edasi arendanud nii veebikeskkonda kui reaalset aiapidamist. Meie kliendid saavad sel hooajal parema ülevaate oma aiast tänu piltidele, videotele ja otsesuhtlusele aednikuga. Laiendatud aiapidamine lubab värsket aedvilja kasvatada ligi sajal kliendil,” ütles Virtual Gardeni looja Annika Goroško. Meelelahutuslikkust virtuaalsele aiapidamisele lisab aednike omavaheline suhtlus ning võistlused. “Korraldame aiapidajate vahel kindlasti nunnude konkursi ning teeme koostöös ka teistele head. Näiteks võib iga aiapidaja annetada osa saaki heategevuseks või kinkida sõpradele. Soovime, et aiapidamine oleks sotsiaalne ja vahva ettevõtmine,” kommenteeris Annika Goroško. Eelmisel aastal pidas Virtual Gardeni vahendusel oma aiamaad 15 klienti. Kokku tarniti klientidele üle 0,5 tonni värsket ja mahestandardeid järgides kasvatatud kodumaist aedvilja.

reaalne Peenar 2011. aastal

6/2012 (44)

Blrt 24M Wsv (välJaarendus BMt niGel Gee)

eesti ettevÕte Blrt MarKeteX oÜ, Mille PeaMine teGevus on suureMÕÕtMeliste MetallKonstruKtsioonide tootMine, Ja laevade ProJeKteeriMise ettevÕte, Briti BMt niGel Gee ltd, sÕlMisid lePinGu, Mille alusel tÖÖtataKse välJa ainulaadne avaMere tuuleParKide teenindaMiseKs MÕeldud väiKelaeva ProJeKt.

V

äikelaeva pikkus on 24 meetrit. Neli esimest neist tellib Briti ettevõte Sure Wind Marine, mis opereerib avamere tuuleparke teenindavaid väikelaevu üle Euroopa. BLRT Grupi juhatuse esimehe abi avameretööstuse küsimustes Kristina Arutjunova sõnul võimaldab taoline koostöö arendada Tallinnas alumiiniumist laevade aktiivset ehitust. “Kaasaegsete katamaraanide tootmise arendamine aitab kindlustada meie kontserni positsiooni Suurbritannia taastuvenergia turul. Sealsesse turgu, mis on muutumas maailma avamere tuuleenergia keskuseks, on juba investeeritud 5 miljardit, ning enne 2020. aastat kavatsetakse investeerida veel 50 miljardit naela,” lisas BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman.

Pildid: virtual Garden, Blrt, eesti enerGia


uudised / KrooniKa

7

eesti energia pani nurgakivi auvere elektrijaamale

nurGaKivi asetaMine

auvere eleKtriJaaMa eHitus

4. Mail asetati ida-viruMaal auveres nurGaKivi uuele eleKtriJaaMale. uus JaaM valMiB 2015. aasta lÕPuKs ninG HaKKaB KandMa auvere eleKtriJaaMa niMe. auvere eleKtriJaaMa vÕiMsuseKs saaB oleMa 300 MW.

“E

esti on otsustanud minna energeetilise sõltumatuse teed ja katta oma baasvajadused elektri osas kodumaiste tootmisvõimsustega,” sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive pidulikul nurgakivi asetamise tseremoonial. Võrreldes seniste põlevkivielektrijaamadega tuleb Auvere jaam keskkonnasõbralikum ning efektiivsem. Elektrijaama ehitusel saab tööd kuni 1000 inimest ning jaama valmimisel tekib 120 uut töökohta. Auvere elektrijaam hakkab kütusena

kasutama põlevkivi ning kuni 50% ulatuses on seda võimalik asendada biokütustega. “Auvere elektrijaama konkurentsivõime tõstmiseks karmi kliimapoliitika tingimustes lõime biomassi kasutamise võimaluse. Põlevkivi asendamine biomassiga viib jaama CO2 heitmed kaasaegsete ja efektiivsete gaasielektrijaamade tasemele, mis maandab CO2 hinnariski ja tõstab jaama konkurentsivõimet kõrge CO2 kvoodi hinna korral,” lisas Liive. Eesti riik jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga Auvere elektrijaama ehituse

finantseerimiseks tasuta CO2 kvoodi kaudu. EL on tunnistanud Eesti vajadust uute elektritootmise võimsuste järele ning ELi seadusandlus lubab anda ettevõtetele tasuta CO2 kvoote, mis investeeritakse uutesse tootmisvõimsustesse. Eesti Energia kuulutas keevkihttehnoloogial elektrijaama riigihanke välja 2009. aastal. Parimaks osutus Alstomi konsortsiumi pakkumine. Auvere elektrijaama maksumus on ligi 640 miljonit eurot. Uus elektrijaam moodustab koos 2012. aastal valmiva Enefit280 õlitehasega kaasaegse energiakompleksi, kus ühiskasutuses saavad olema põlevkiviladu, kütuse etteandesüsteem, tuhakäitlus ja uus 330 kV elektrijaotla.

- Lehe- ja torumaterjali laserlõikus - CNC stantsimine, painutamine - CNC trei- freesimistööd - Robotkeevitus - Kuumtsinkimine www.tikitreiler.ee/tehnoloogia 6/2012 (44)


8

Fookuses

VAHEkOkkuVõtE:

iNSENEERiA SENiSE ViiE AAStA kOlM PARiMAt lugu

2.

Kriteerium “kolm parimat lugu“ tugineb iga artikli

KoHt

lugejate arvule inseneeria easi-leheküljel http://inseneeria.eas.ee. torkab silma, et lugejaid huvitab raha kokkuhoid, mille aluseks on oma-

1.

KoHt

korda energia kokkuhoid. energiakandjate hinna tõustes muutub see teema iga päeva, lausa iga tunniga aktuaalsemaks. nende artiklite väärtus on prakti-

3.

KoHt

line rahaline võit. Kolmanda koha feature’liku loo puhul on lugejad hinnanud eesti meistrimeeste nutikust, kes ehitavad väikebusse ümber kiirabiautodeks, mille järele on nõudlust ümber maakera.

Pildid: Mati FeldMann, äriPäev, sCanPiX


kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

9

FooKuses

Küta ahju targalt: halupuudega ahi on ökonoomseim Üks üle kahetonnine

1.

tellistest kaminahi (ühe või kahe

KoHt

tulekindlast klaasist uksega) suudab vabalt ära kütta kahekorruselise, ca 130-ruutmeetrise maja – tuleb ainult õigesti toimida.

MAti FEldMANN, Inseneeria peatoimetaja

K

laasuksega kaminahjul on omaette esteetiline väärtus, kuid see ahi saab hakkama ka terve eramu kütmisega. Halupuudega kütmine nõuab üksjagu aega ja vaeva, kuid vastutasuks annab suhteliselt odavat loomulikku ja süsinikneutraalset soojust. Mul on võrdlusmaterjal paneelmaja kahetoalise korteri küttearvetest – julgen väita, et ruutmeetri kohta on halupuudega ahjukütmine kolm kuni neli korda odavam kui kaugküte. Tõsi, selle soodsuse taga on külmal perioodil iga päev ca 2,5 tundi, pausidega

pikitud tööd, mida võib võtta ka kui kerget, lõõgastava toimega füüsilist koormust. Võtta välja tuhk, tuua puud sisse, laduda need kindla “mustri” järgi ahju, kuni ahi on pilgeni täis, süüdata kindlasti pealtpoolt, oodata, kuni puud kindlalt süttivad. Nüüd on umbes tund aega, mil ahi otsest tähelepanu ei nõua. Läbi kaminahju klaasist ukse on kogu aeg ülevaade, millises staadiumis põlemine on. Kui leegid muutuvad kollasest sinakaks, hakkab põlemine lõpule jõudma. Tuleb vähendada õhu juurdevoolu aknapilude ja tuhakoopa ukse pilude sulgemisega. Kuivõrd need pole kaugeltki hermeetilised, on tõmme piisav selleks, et tuli saaks õhku ka

suletud pilude korral. Süte kohendamisega (kaks-kolm korda) tuleb söed koguda ahju keskele tuharesti peale, kus nad kõige kiiremini ära põlevad. Kiirus on kütmise kriitiline tegur – mida kiiremini ahjutäis ära põleb (puude algsele kogusele midagi juurde ei lisa), seda kõrgem on kasutegur. Lõpuks siibri sulgemise ajastus. Kui kolle mustaks põletada, olete väga suure hulga soojust korstnasse kirjutanud. Midagi ei juhtu, kui sulgete siibri siis, kui nähtavaid tulekeeli kokkukogutud süte kohal enam pole – põlemine on juba praktiliselt lõppenud.


10

FooKuses

unikaalne seade: elektritarbimise sääst puust ette ja punaseks

2.

KoHt

Palju räägitakse sellest, et elektritootmine ja üks või teine elektriseade on energiat raiskav. tegelikkuses aga taandub lugu inimesele, kes energiat tarbib. RANdO PikNER, kirjutamise ajal TTÜ energiatehnika doktorant

O

leks hea, kui majapidamise elektritarbimist mõõdaks kogu aeg üks seade, mis pidevalt näitaks elektritarbimise võimsust vattides ning kulu elektrile kroonides, näha, kui palju langeb igakuine elektrikulu garaažis tule kustutamisel või hõõgpirnide vahetamisel säästupirnide vastu. Konto-

ris oleks püsikulude vähendamiseks mõttekas kaardistada näiteks arvutipargi ja kontoriseadmete nn fantoomtarbimine, mis hoiab salaja iga-aastased elektriarved suuremad, kui need olla võiks. Üheks selliseks elektrienergia monitoorimise seadmeks on Wattson koos oma tarkvarast paarimehe Holmes’iga, mis üheskoos mõõdavad, salvestavad ja näitavad nelja nädala elektritarbimist visuaalselt graafikutena. Seade on ainulaadne ja nüüd ka Eestis saadaval.

Seadet saab kasutada majapidamistes ja kontorites, kus voolutugevus ühe faasi kohta ei ületa 50 amprit. Seadme kasutaja näeb reaalajas infot oma elektritarbimise kohta nii vattides kui ka kroonides, viimast kuvab seade aastase elektrikuluna. Seadmel on hästi loetav ekraan, millel majapidamise elektritarbimise infot uuendatakse iga kolme sekundi järel. Seega on võimalik näha tarbimise või rahakulu tõusu või langust kohe, kui elektriseade on sisse või välja lülitatud. Wattsoni abil on võimalik tuvastada kogemata sisseununenud radiaatorit garaažis, triikrauda elutoas, elektripliiti köögis, elektriseadmete fantoomtarbimist, samuti elektri vargusi. Kui kodus on diiselgeneraator, väike tuulegeneraator või päikesepaneel, näitab seade ka toodetud võimsust. Seadme jälgimine võimaldab mõista erinevate elektriseadmete võimsust ja õppida vältima raiskavat käitumist. Iga kasutaja on hästi kursis oma majapidamise elektritarbimise hingeeluga.

elektrienergia monitoorimise seadmeks on Wattson koos oma tarkvarast paarimehe Holmes’iga.


FooKuses

11

eestlased ehitavad kiirabiautosid ümber naftaseikidele eestis ehitatud kiirabiautod sõidavad lisaks eesti teedele ringi ka Kuveidis, iraagis, saudiaraabias jm. eestis autosid ümber ehitavad firmad on võistlemas ameeriklastega, tõrjudes nende autosid oma kvaliteetsema tootega.

tANEl RAig,

3.

ajakirjanik

T

abasalu külje all on endises kanalas ennast sisse seadnud Eesti üks suuremaid kaubikute ümberehitajaid OÜ Profile Vehicles Baltic, kus valmib aastas ligukaudu sada ümberehitatud kaubikut. Neist ainult 15–16 jäävad kiirabiautodena Eestisse. Eksootilisematest maadest jõuavad aga Tabasalus tehtud kiirabiautod Hiinasse, Taiwani, Koreasse ja Pärsia lahe äärsetesse riikidesse. Ettevõtte juhataja Sven Kabuni väitel on Saudi-Araabia ja Kuveit paljuski üles ehitatud Ameerikale. Nüüd on nad aga hakanud vaatama ka Euroopa poole. “Sest Euroopa kvaliteet on parem,” kinnitab Kabun ja räägib, kuidas Ameerika autode siseehitustes on veel palju kasutusel vineeri, samas kui Euroopa autode ehitajad kasutavad ABSplastikut. Väikebusside ümberehitusele spetsialiseerunud ASi Avestark toodangust läheb välismaale ligi pool. Ettevõtte juhataja Ivar Sergo ütlusel pidid nad end 3–4 aastat tõestama, enne kui välismaalt hakkasid tulema esimesed tõsisemad tellimused. Oma toodangust ligi 70% eksportivas ASis Silwi Autoehitus öeldakse, et neid hinnatakse eelkõige innovaatiliste ja personaalsete lahenduste tõttu. Ettevõtte ümberehituste maht sõltubki otseselt erilahenduste omapärast. Aastamahud on ulatunud ligikaudu 100 sõidukini.

KoHt

Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst: Miks olete otsustanud autode ümberehituse tellida Eesti auto¬ehitajatelt? “Nii nagu kõik riigieelarvelised asutused, teeme ka meie kiirabiauto ostuks riigihanke. Kõik kiirabiautod, mis on meil täna operatiivtarbes, on ehitatud Eestis. Eesti puhul on mugav jälgida iga auto ehitusprotsessi ja teha vajalikke muudatusi. Samuti on lahendatud garantiiremondi küsimused.”

raul adlas, tallinna Kiirabi peaarst: “Kõik kiirabiautod, mis on meil täna operatiivtarbes, on ehitatud eestis.“


1212

Eesti FirMa Firma eesti

uus tootMisliin

verska mineraalvee OÜ:

EESti SAi uuE tuNNuStAtud lOOduSliku MiNERAAlVEE tOOtJA

E

ttevõtte omanikud on Toomas Sein (80%) ja A. Le Coq (20%). Ettevõte

setumaal värskas tegutsevale ettevõttele verska Mineraalvee oÜ on omistatud loodusliku mineraalvee tootja tunnistus ning koostöös a. le Coqiga alustatakse loodusliku mineraalvee tootmist ja müüki.

6/2012 (44)

investeeris uuenenud tootmisesse ja veetöötlusse ligi 600 000 eurot. Ettevõtte juht Toomas Sein: “Ostsin 100% ettevõttest endistelt omanikelt 2010. a novembris. Kohe pärast ettevõtte omandamist esitasin taotluse Tervise-

Pildid: versKa Mineraalvee oÜ


eesti FirMa

PuurKaevu nr 5, Mille teGeliK PuuriMisaasta on 1983, sisseÕnnistaMine

MulliGa variant

ametile “Loodusliku Mineraalvee” tunnustuse saamiseks. Minu meelest polnud mõistlik toota head mineraalvett lauavee nime all. Kuni tunnustuse saamiseni tootsime “Värska Mahe” nime all vett edasi. Niipalju küll muutus, et tegime uue etiketi ja lauavee nimetasime ümber looduslike mineraalidega veeks. Looduslik mineraalvesi moodustab 20% Eesti veeturust, uuenenud ettevõte kavatseb sellest võtta neljandiku. lnvesteerisime 600 000 eurot kaevu- ja tehaseseadmete

13

uuendamisesse, samuti tootmishoonesse, ning alustasime konkurentsi pakkumist Värska Originaalile.” Sein lisas, et välismaistest brändidest on suurimaks konkurendiks Gruusia Borjom. Verska Mineraalvee tehases hakatakse villima 1-liitrises pudelis Värska Mineral Waterit ning 1,9-liitrises pudelis Värskat. Uue Värska vee mineralisatsioon on 2000 mg/l (alates 1500 mg/l loetakse mineralisatsiooni kõrgeks). Liini maksimaalne tootlikkus on 6000 liitrit tunnis.

6/2012 (44)

uus tootmisüksus annab tööd ligi 20 inimesele A. Le Coqi juht Tarmo Noop põhjendas osaluse omandamist sooviga siseneda loodusliku mineraalvee segmenti, kus seni kohalike tootjate vahel konkurents puudus. “Aitasime 20%-se osaluse ostuga tootmist kaasajastada, et saada õigus toota looduslikku mineraalvett, mis vastaks ELi nõuetele,” ütles Noop. Ta lisas, et A. Le Coq aitab uut vett turustada ja müüa, samuti aitas A. Le Coq oma know-how’ga


14

eesti FirMa

jooge terviseks!

versKa Mineraalvee oÜ JuHt tooMas sein

välja töötada pakendeid. Tarmo Noop ütles, et uuel tasemel tootmise käivitamine on oluline kohalik majandussündmus, mis tugevdab Värska kui tervisliku regiooni mainet ning elavdab piirkonna ettevõtlust. Verska Mineraalvee OÜ annab tööd ligi 20 inimesele. Investeeringut toetas PRIA meetme 3.1. alusel 281 680 euroga. Looduslik mineraalvesi pärineb Värska kaevust nr 5, ligi 500 meetri sügavuselt ordoviitsium-kambriumi veekihist. Mineraalveekaev nr 5 on olnud kasutusel alates 1983. aastast. Ettevõttele omistati 20. detsembril 2011 ELi normidele vastav loodusliku mineraalvee tunnustus.

Taustainfo Verska Mineraalvee OÜ ja veetootmise kohta tootmine. Verska Mineraalvee OÜ tootmise renoveerimine ja seadmete vahetamine algas umbes aasta tagasi. Tänaseks on korrastatud kaev, tootmishoone ning välja vahetatud villimisliin. Ettevõtte tootmisvõimsus on hetkel umbes 1 miljon liitrit looduslikku mineraalvett kuus. Ettevõte hakkab tootma uues pakendis mineraalvett 1- ja 1,9-Iiitristes pudelites. Liini maksimaalne tootlikkus on 6000 liitrit tunnis. investeeringud. Investeeringute käigus uuendati kõik tootmisruumid, lisati oluliselt elektrivõimsust, osteti uus PET-pudelite liin, uued veetöötlusseadmed, uus pesukeskus ja uus villimismasin. Vee töötlemisest Verska Mineraalvee OÜs. Vee jõudmisel veetöötlusesse vesi aereeritakse ning filtreerimise teel eemaldatakse raud. Looduslikust mineraalveest, mis on saadud otse allikast, tohib eraldada ebastabiilsed elemendid nagu raud ning väävelvesinik, midagi muud pole loodusliku mineraalvee tootmisel lubatud lisada ega eemaldada. Seejärel vesi karboniseeritakse (lisatakse süsihappegaas), vesi suunatakse villijasse, kus vesi villitakse, korgitakse ja märgistatakse. Veeturg. Ettevõte peab põhikonkurentideks Värska Originaali ja Borjomi.

villiMisseade

käive. 2011. aastal oli ettevõtte käive 145 000 eurot. Ettevõte plaanib kasvatada tootmismahtu kuni 8 miljoni liitrini aastas.

6/2012 (44)


3XPDVHHULD RQHGXNDOWDVHQGDQXG3XPD 8VIMOIWOYWIHX§§XPIQMWOIWOYWIHNEWMWIXVITMRKMH(SSWERMPX

6SLOIQQEWMREXZ¸MOWIQEVELEIIWXX¸RYWIPPIPIT¨LMQ¨XXIPISR(SSWERMXIQ¢¢OSPRYH)IWXMWRMMIHYOEWP¸FMEEWXEXI (UDQGSROHND'RRVDQLXXV3XPDVHHULD 7IIVME WMWEPHEF RMM XEZEOSRJMKYVEXWMSSRMKE QYHIPIMH OYM OE =XIPNIKE NE EFMWTMRHPMKE TMROI 8YRHYZEPX SR TEVERIRYH YYIP WIIVMEP XIVQSMWSPEXWMSSRQMWEMXEFWEEZYXEHEX¸TWIQEMHXSPIVERXWI0EMIQEHNEXYKIZEQEOSRWXVYOXWMSSRMKEPMYKX¢¢TM l&S\IHX]TIz NYLXTMRREHNE XYKIZHEXYHXEKETYOOEMXEZEHWEQYXMWIPPIPIOEEWERMRKTMOIRHEZEHP¨MOIXIVEIPYMKE9YIPWIIVMEPPIMHYFZIIPTEPNYIIPMWIMHNEQ¢¢KMEVKYQIRXI QMPPIWXSPIQIEPEXMZEPQMW8IMPIV¸¸OMQE 1IMPSRLIEQIIPX¨HIHEIX4YQEWIIVMESR)IWXMWWEQETSTYPEEVRIOYMWIHESRSPRYH)IWXM¢OWPIZMRYQEMHXVIMOIWOYWM 4YQE

(HVWLVVHRQPGXGMXEDVHOOHVHHULDSLQNLQHLVWQHOLDDVWDO


1616

INSENERIKUTSE inseneriKutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uuendussiirde projekt:

õPPiMiSVõiMAluSEd tAlliNNA tEHNikAkõRgkOOli APJ kOMPEtENtSuSkESkuSES nii võiks kokku võtta hiljuti finišeerinud uuendussiirde projekti “virtuaaltarkvaraga arvjuhtimise kompetentsuskeskus“ tulemused.

MAREk PAkkiN, ttK MeHaaniKateadusKonna leKtor, ProJeKtiJuHt

S

ihtasutuse Archimedes poolt toetatud ja Leonardo da Vinci nime kandev elukestva õppe innovatiivne rahvusvaheline projekt, mille algatas TTK mehaanikateaduskonna dotsent Valdur Veski, sündis 2009. aastal. Projektis osalesid Vilniuse Tehnika ja Disaini Kolledž, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) ning metallitööstusele orienteeritud tarkvarafirma R. & S. Keller GmbH Saksamaalt. TTK täitis kahe aasta vältel projekti koordinaatori rolli. SYMplus tarkvaral põhinev õpikeskkond on arendatud treimise ja freesimise tehnoloogiale ning kujutab endast sümbioosi tarkvaramoodulist ja enimlevinud tootjate (Siemens, Fanuc jt) juhtimissüsteemide simulaatorist.

sYMplus tarkvara on edukalt kasutatav

ProJeKti välJundid

Cad/CaM/CnC-õpikeskkond koos virtuaaltarkvaraga Õppeprotsess toimub siin virtuaalses tootmiskeskkonnas, töötlemisprogrammid on koostatavad kuvaril. Jälgitavad on detaili paigaldus, kinnitus, tööriista ja detaili liikumised jms. Nii õppuril kui ka õppejõul on võimalus programme kontrollida ning korrigeerida – õppeklassis asuvalt töökohalt virtuaalselt. Kogu protsessi toetab mehaanikateaduskonna APJ-tööpinkide ja simulaatoritega varustatud õppeklass

ning tõsise uuenduskuuri läbi teinud tööpingilabor. Projekti tulemusena on välja arendatud arvjuhtimisseadmete kasutamisele orienteeritud, tootearendust ja tootmist toetav CAD/CAM/CNC-õpikeskkond virtuaaltarkvara kasutamisega. Meeskonnatööna valmisid eestikeelsed tarkvarapaketid ning töövihikud SYMplus Treimine ja SYMplus Freesimine, mis on juba teist semestrit õppurite käsutuses. Neid töövihikuid võivad soovijad endale soetada mõõduka tasu eest erinevate kursuste läbimiseks.

lähiperspektiivis on kompetentsuskeskuse tunnustamine arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori kutseeksamikeskusena.

6/2012 (44)

Kompetentsuskeskust saavad kasutada TTK masinaehituse eriala üliõpilased, kutsekoolide õppejõud ja õpilased koolitusel ning ettevõtete töötajad täiendus- ja ümberõppe korraldamisel. Lähiperspektiivis on kompetentsuskeskuse tunnustamine arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori kutseeksamikeskusena. Projekti meeskond veendus projekti kontseptsiooni toimimises ja tõsiasjas, et ligi 80% masinaehituses valmistatavate detailide puhul on SYMplus tarkvara edukalt kasutatav kui võrrelda erinevate tipptehnoloogiliste programmide võimalustega. Siinkohal mõned väljavõtted SA Archimedes ekspertide hinnangust: “Projektil on mõju kogu Eestis pakutavale insenertehnilisele haridusele... Projektil on laialdane mõju, kuna ...materjale saab tulevikus kasutada erinevates kutsekoolides ning kõrgharidusasutustes üle Eesti. Projekt on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas edukalt siirdada ühest riigist teise innovaatilist ja äärmiselt vajalikku õpetamismetodoloogiat...” Pilt: ttK


1818

Konverents/mess Konverents / Mess

tööstus ja tehnoloogia:

HANNOVER MESSE 2012: Rohelised tehnoloogiad on kasvumootorid Saksamaal Hannoveris toimus 23.–27. aprillini maailma suurim tööstus- ja tehnoloogiamess HANNOVER MESSE 2012.

K

õik kulges suurepäraselt: “Õiged teemad, kasvanud rahvusvahelisus, ülimalt rahul eksponendid – sellel HANNOVER MESSE-l klappis lihtsalt kõik,” ütles dr Wolfram von Fritsch, Deutsche Messe AG juhatuse esimees, ürituse lõpetuseks Hannoveris. “Tööstus sai HANNOVER MESSE-l märgatava tõuke. 5000 eksponendi jaoks läheb töö nüüd alles lahti.”

Eesti oli Hannoveri messil EASi ühisstendiga Wolfram von Fritschi sõnul edastas HANNOVER MESSE 2012 peamisi sõnu-

meid lähtuvalt oma peateemast, “greentelligence”: “Rohelised tehnoloogiad on kogu maailmas ärimudeliks ning kasvumootoriks. Tööstus esitles siin turuküpseid lahendusi jätkusuutlikuks tootmiseks ja teenib sellega kasumit.” Seda tõestas ka IndustrialGreenTec. Iga neljas külastaja tundis selle vastu huvi. Mess kinnitas ürituse edasiarenemist vastavalt globaalsetele megatrendidele – energia- ja keskkonnatehnoloogiad, mobiilsus ja linnastumine. Mess näitas, et tööstus tundis ära taastuvenergia suure šansi. “Oma lahenduste kompetentsiga on tööstus taastuvenergia jaoks valmis, nüüd hakatakse

6/2012 (44)

seda ellu viima,” ütles von Fritsch. “Messi külastas umbes 190 000 inimest. Polnud küsimustki, et me vulkaani-aasta (2010) külastajate arvu ületasime.” Messil oli esindatud ka Eesti – EASi poolt organiseeritud ühisstendiga. HANNOVER MESSE 2013 toimub 8. aprillist 12. aprillini.

Messi külastas umbes 190 000 inimest. Polnud küsimustki, et vulkaaniaasta (2010) külastajate arv sai ületatud.

Pildid: Hannover Messe


i t s e E Firma 2020

Eesti FirMa Firma eesti

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tootmise automatiseerimise, insenerlahenduste ja metallitoodete firma tech Group as tutvustas 24. aprillil huvilistele avatud uste päeva raames järjekordset valminud automatiseeritud palletiseerimis- ja pakkimisliini.

“A

ntud liin läheb Lätti ja hakkab pakendama kuuseistikuid. Kliendi kogu investeering nullist võtmed kätte lahenduseni jääb suurusjärku paarsada tuhat eurot,” tutvustas Tech Groupi juhataja Martin Sutrop. “Operaatoreid pole liinile vaja rohkem kui üht, samas pole vaja enam mitut inimest, kes tegelesid enne mitmete füüsiliselt koormavate ja vähe lisandväärtust andvate ülesannetega nagu kastide tõstmine ja kiletamine.”

liini sisend, Kastid KuuseistiKuteGa

Liini sisend on pappkastidesse pakendatud kuuseistikud, väljund kiletatud euroalus. Sinna vahele jääb 30 meetrit erinevaid konveiereid, kasti pööraja, aluste söötja, kiletaja, turvaaiad ja robot. Kastide tõstmist euroalusele toimetab maailma ühe juhtiva, Saksa päritolu tööstusrobotitootja KUKA palletiseerimisrobot. Kõik see on konstrueeritud ning integreeritud Tech Groupis.

ladumise parameetrid: pakend, ladumismuster jt

eksport lätti:

“ROHEliNE“ PAkkiMiSliiN tECH gROuPilt 6/2012 (44)

Robotiseeritud palletiseerimisliini tootlikkus sõltub paljudest parameetritest nagu toote pakend, ladumismuster, sellest, mitu toodet saab korraga alusele asetada jne. Tootlikkus ulatub kuni 1500 tooteni tunnis. Robotliini eeliseks muude palletiseerimisseadmete ees on paindlikkus, näiteks võib tooteid vastu võtta mitmelt liinilt ja laduda mitmele alusele. Toodangu muutumisel on süsteemi ümberkohandamine lihtne. Tech Groupis töötab üle 70 inimese. Pildid: Mati FeldMann, teCH GrouP


eesti FirMa

“10 on konstruktorid-insenerid, kümmekond muud valgekraed ja umbes 50 inimest töötab tootmises,” räägib Martin. “Meie firma töövaldkond on tootmise automatiseerimine laiemalt: pakume klientidele tootmisseadmeid ja -liine, samuti testseadmeid peamiselt elektroonikatööstusele, tegeleme ka erinevate protomasinate väljatöötamisega. Klientideks on tootmisettevõtted erinevatest valdkondadest, kes soovivad oma tegevust tõhustada. Pole vahet, kas kliendi toodang on pudelis, purgis, kotis või muus vormis, sarnaseid pakendamisliine oleme teinud erinevate valdkondade tootjatele. Viimase aja trend on ka robotiseeritud koostamis- ja tootmisliinid. Meie tugevus on kindlasti see, et meie majas on teadmised ja inimesed olemas: konstrueerimisosakonnas nii mehaanika, elektri kui automaatika ja tarkvara projekteerijad, lisaks järelhooldus. 90% firma toodangust läheb lõpuks Eestist välja. 2011. aasta müügikäive oli 6,7 mln eurot, ettevõte on Eesti kapitalil.”

PaKKiMisliin terviKuna

Kas oskustööjõudu ikka leiab? “Tech Groupil on suurte rahvusvaheliste kontsernidega raske konkureerida – ABB, Ericsson jt panevad juba esimese kursuse üliõpilastele käpa peale,” räägib Martin. “Aga me saame pakkuda noor-

CNC töötlemine ‡7UHLPLQH ‡)UHHVLPLQH ‡.RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

21

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

6/2012 (44)

tele inseneridele võimalust ise rohkem protsessides kaasa rääkida, otsustada ja näha oma töö vilju. Meie juures saab kindlasti laiapõhjalised teadmised, kokkupuude ei ole vaid ühe kitsa valdkonnaga.”


2222

Insenerikutse inseneriKutse

uus õppevõimalus:

ttÜ AluStAB SÜgiSESt tOOtMiSJuHtiMiSE AkAdEEMiAgA ttÜ alustab sügisest värske tootmisjuhtimise alase arenguprogrammiga tootmisjuhtimise akadeemia, mis keskendub tootmisspetsialistide kompetentside arendamisele ning mille eesmärgiks on tõsta tootmisettevõtete võimekust ja konkurentsivõimet.

JAAk lAViN, tRiiN PlOOMPuu, ttÜ MaJandusteadusKonna KoolitusKesKus

2

011. aastal viidi EASi tellimusel läbi “Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring”, millest selgub, et valdkonna teadlikkuse tase on keskpärane ning esineb märkimisväärseid puudusi tootmisprotsessi jälgimise ja toomisseadmete ressursi efektiivse kasutamisega. Põhjustena toodi välja puudused erihariduse, täiendkoolituse ja erialase kirjanduse vallas. Lisaks viidi läbi INNOREG-raamistikus uuring “Mehhatroonika valdkonna suutlikkus ja konverentsivõime Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome piirkonnas”. Mõlemad uuringud jõudsid praktiliselt samade tulemusteni: tänases majandus-

Hannoveri Messil 2012

ruumis on konkurentsieeliste tagamiseks äärmiselt oluline omada kaasaegseid teadmisi tootmissüsteemidest, -tehnoloogiatest ning -vahenditest, mistõttu toot-

e-õppe keskkonda pannakse üles iseseisva töö tulemused ja iga mooduli läbimisega tekkinud väärt mõtted.

6/2012 (44)

misettevõtete tänane potentsiaal ei ole piisav.

arenguprogramm koosneb kaheksast moodulist Uuringu tulemused andsid ainest aruteludeks ja üheskoos jõuti mõtteni alustada TTÜs spetsiaalse täiendõppeprogrammiga, mille käigus saadakse nii akadeemilisi teadmisi, kui omandatakse praktilisi kogemusi aktiivõppemeetoditest ning ettevõtete külastustest. Arenguprogrammi väljatöötamine toimus koostöös ettevõtete ja erialaliitude esindajatest moodustatud fookusgrupiga, kellelt saadi uuringu käigus tagasisidet, mis aluseks lõpliku lahenduse väljatöötamisel. Selgus, et programm peaks olema paindlik ja praktiline ning katma kogu

Pildid: sarMite livdane


Insenerikutse

tootmisjuhtimisega seotud temaatikat. Arenguprogramm koosneb kaheksast moodulist, mis käsitlevad järgmisi teemavaldkondi: tootmisettevõtte organisatsiooni arendus ja protsessikeskne juhtimine; tootearendus ja innovatsioon; tootmise juhtimine ja planeerimine; tootmissüsteemide arendus ja kasutamine; metroloogia ja mõõtmine; tootedisain ja konstrueerimine; kvaliteedijuhtimine ja kvaliteedikontroll; tootmisprotsesside juhtimine ja optimeerimine; muudatuste juhtimine ettevõttes ning inimeste juhtimine tootmisettevõttes.

Materjalid lähevad üles e-õppe keskkonda Programmi ilmestavad välislektorid tootmise juhtimise arengutrende käsitletavate teemadega, tootmismäng ja iseseisev töö TTÜ laborites. Enamik mooduleid toimub TTÜs Tallinnas. Kolm moodulit oleme otsustanud läbi viia Tartus, Pärnus ja Kuressaares, kus koolitusteemade pare-

maks sidumiseks praktikaga külastatakse ka kohalikke tootmisettevõtteid. Kõik arenguprogrammi õppematerjalid on saadaval e-õppe keskkonnas, kus osalejad saavad juba eelnevalt nendega tutvuda. Eõppe keskkonda pannakse üles iseseisva töö tulemused ja iga mooduli läbimisega tekkinud väärt mõtted, mis formeeruvad programmi lõpuks oma ettevõtte arendamise lõputööks. Nii saab ettevõte lisaks teadmistele ja kogemustele, mida tema töötajad arenguprogrammi käigus omandavad, ka uusi praktilisi ideid, kuidas ettevõtte tootmistegevust efektiivsemaks muuta. Koolitusprogramm avatakse seminariga, kus käsitletakse üldisi tootmisjuhtimise tulevikuga seotud teemasid ning kuhu oodatakse kõiki huvilisi. Tootmisjuhtimise Akadeemia näol on tegemist innovaatilise ja interaktiivse koolitusprogrammiga, kus rõhuasetus on tootmisettevõtte kui terviku kompetentsi

23

tõstmisel tootmise juhtimise erinevates valdkondades ning mis pakub lisaks akadeemilistele teadmistele aktiivset kogemuste vahetamist aktiivõppe kaudu. Arenguprogrammi kaasatud lektorid on lisaks headele akadeemilistele teadmistele ka tugevad praktikud nagu lektorid Jüri Riives, Marko Kokla, Jaak Lavin, Kristo Karjust, Martin Eerme, Anu Virovere jt. Programm loob aluse uue põlvkonna tootmisjuhtide arenguks, kelle teadmised, oskused ja kogemused ning senisest “laiem vaade” loovad eeldused oluliselt kasvatada oma ettevõtte efektiivsust ja konkurentsieelist. Tootmisettevõtted saavad võimaluse oma talente arendada ja tõsta tootmise planeerimise ja juhtimise taset, sest sellisele tasemele vastav arenguprogramm täna Eestis puudub. Kindlasti on tegu hea võimalusega ettevõtete ja ülikooli koostööks ja arenguks. Kohtumiseni juba sügisel 2012! Rohkem infot leiab: www.ttu.ee/majandusteaduskonna-koolituskeskus

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm. Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

6/2012 (44)


2424

Konverents/mess Konverents/Mess

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

metalli- ja masinatööstus:

FiNNtEC kESkENduS SEEkORd VEiJO kAuPPiNEN, aalto ÜliKooli teHniKaProFessor

S

oome metalli- ja masinaehitustööstuse ettevõtted rakendavad kliendile suunatud toodete ja tootmisprotsesside puhul varmalt uut tehnoloogiat. Samuti pakutakse üha sagedamini eri ettevõtetest koosnevate koostöövõrgustike abil konkreetse kliendi vajadustest lähtuvaid kõikehõlmavaid lahendusi. Need võrgustikud moodustavad väärtusahela, mille iga lüli saab võimaluse oma oskuste väljaarendamiseks. Soomes baseeruvad metalli- ja masinaehitustööstuse firmad annavad tööd umbes 125 000 inimesele. Selle mõõdupuu järgi on tegemist tehnoloogiatööstuse suurima haruga. Tööstusharu ettevõtete käive Soomes on kokku 24,4 miljardit eurot.

amada püstitas lehtmetalli töötlemise tehase

sooMlaste uus PinK KoliBri

Kaubandusmess Finntec 2012 toimus 17.–19. aprillil 2012 Helsingi messikeskuses. tegemist on tähtsaima üritusega soome metalli- ja masinaehitustööstuse saavutuste esitlemiseks, kus pakutakse lahendusi mõnele metalli- ja masinaehitustööstuse tootlikkusega seotud probleemile. sel aastal olid messi põhiteemad tootlikkus ja õhukese metall-lehe tootmise tehnoloogiad.

6/2012 (44)

Silmapaistvatel Soome tööpinkide müüjatel olid messil oma boksid. Fastems Oy Ab osales messil “Kliendi huvidest lähtuva koostöö ja partnerluse” teema raames. Esitleti Robo-FMSi, mis on varustatud uue FMS-juhtimisüsteemiga ja võimaldab kasutada nullpunktkinnitust. Prima Industrie lõi 2008. aastal ettevõtte Finn-Power omandamisega lehtmetalli töötlemise tehnoloogiagrupi, mis pakub selles valdkonnas kõige laiemat tootevalikut. Loomulikult esitles Prima Power Helsingis paljusid masinaid. Amada oli püstitanud suure lehtmetalli töötlemise tehase. Amada messipinnal esitleti seninägematuid uuendusi, mis on rahvusvahelises plaanis märkimisväärsed. Messil esitleti ka Plootu Fennica 2012. aasta lehtmetallitoodete auhinnavõistluse võitjat. Selle võistluse eesmärk on leida juba olemasolevaid ning innustada looma uut tüüpi tooteid ja komponente, mille tootmistehnoloogias, struktuuris või innovaatilisuses mängib tähtsat rolli lehtmetall. Pildid: autor


Konverents/Mess

25

õHukESElE lEHtMEtAllilE eesti firmad messil

Seadme hind on kolmandal-neljandal kohal

A

prillis toimus Soome suurim metallitöötlusseadmeid tutvustav mess Finntec 2012. Eesti esindajatena osalesid messil Nordcity Center OÜ ja Knuth Baltic OÜ, samas tuntud kaubamärkide esindajaid, kes tegutsevad nii Eestis kui Soomes, oli teisigi. Kuigi messi külastajate ja osalejate arv oli väiksem kui varasematel aastatel, võib siiski rõõmu tunda selle üle, et langenud ei ole külastajate erialaste teadmiste tase. Meeldiv oli kohata mitmeid esmaesitlusi nagu 3D-peaga DURMA plasmalõikemasin, AJANi plasmalõikepink COMBI ja muid tööstuse robotiseerimise-automatiseerimise lahendusi. Töötleva tööstuse nõudmised ja soovid on ilmselgelt suundumas automatiseeritumate ja tehniliselt võimekamate seadmete ning täisteenuse suunas. Seadme hind, mis mõned aastad tagasi oli ainus otsustav faktor, on täna jäänud kolmandale-neljandale kohale. Rohkelt oli messil näha ka esindajate panustamist järelteenindusse ning tõusnud on esindajate tehnilise personali suurus.

KoliBri tÖÖtleMisKesKus on MÕeldud väiKeste Keeruliste KoMPonentide tÖÖtleMiseKs

eestist Knuth Baltic ja nordcity Center Oulus tegutseval Soome ettevõttel GINtec on seninägematu töötlemiskeskus Kolibri, mille kavandas Wegera Oy. Tegemist on viieteljelise freespingiga, mis on mõeldud väikeste ja keerukate komponentide töötlemiseks. Kolibri on mitmekülgne seade ning on oma konkurentsivõimelise hinna tõttu investeering, mida saavad endale lubada ka väikesed ettevõtted ja organisatsioonid. Samuti sobib masin koolituse otstarbeks. Kolibri on modulaarse ehitusega ja selle kokkuseadmisel saab kasu-

tiMO PÄRN, Nordcity Center OÜ juhatuse liige

6/2012 (44)

tada erinevaid eelkavandatud variante. Tööpingi efektiivsuse tagavad suurel kiirusel töötavad võllid, mille pöörlemiskiirus on vahemikus 24 000 kuni 50 000 p/min. Helsingis olid kohal ka kaks Eesti ettevõtet: Knuth Baltic ja Nordcity Center. Mõlemad firmad osalesid Helsingi messil ka kaks aastat tagasi. FinnTecile tuleku eesmärk on läbimurre Soome turule, kus tegutseb palju metallitöötlemisettevõtteid. Nordcity Centeril on Soomes ka oma müügiagent. Nii Arno Viirok Knuthist kui ka Timo Pärn Nordcity Centerist jäid 2012. aasta messiga rahule.


2626

INSENERIKUTSE inseneriKutse

loovustehnikate ülevaade:

diSAiN JA FuNktSiONAAlSuS: MiS ON OtStARBEkAS, SEE ON kA ENAMASti iluS Kunsti ülesanne on loodust paremaks muuta – on öelnud voltaire. disaini ülesanne on tööstust paremaks muuta, on kirjutanud Bayley ja Conran [1]. nende autorite sõnutsi on disain kuju saanud mõte. disain on meie ümber kõikjal – kirjaklambrist ja mööblist iPod’i ja kleidimoeni. laiatarbekaubas on disain vaieldamatu liider asjadele otstarbekuse ja kuju andjana. Järgnevalt käsitleme disaini kui kujustust seoses masinate loomisega. tiit tiidEMANN,

Sele 1

MeHaaniKainsener, KoolitaJa

K

uidas siis rakendatakse tööstusdisaini? Taani disainikeskuse disainiredel oleks järgmine (Geroli Peedu, HEI apr 2011). 1. Disaini mittekasutajad. Disain moodustab väikese mitteteadliku osa arendustegevusest ja luuakse teiste erialade inimeste poolt. 2. Disain kui kujundus. Stilistid kasutavad disaini toote/teenuse lõpliku välimuse kujundamiseks. 3. Disain kui protsess. Strateegiline rakendamine koostöös teiste osapooltega. 4. Disain kui innovatsion. Disainer on kaasatud visioonide, strateegiate ja tegevuste väljatöötamisse algusest lõpuni. Eesti olevat disaini redelil 1,6–1,7 tasemel. Paistab, et peategelaseks on siiski konstruktor.

varane disain lisas detaile ja kaunistusi Kujustus peab käima funktsiooniga käsikäes, lähtumagi funktsiooni rõhutamisest. Disaini ajaloo alguses piirduti sageli masinate ilustamisega lisadetailide ja liialdatud kaunistustega – lillede, hobusepeade, viisnurkade ja Lenini portreega (nt veduri ninal). Colt andis välja oma filosoo-

revolver navY KuJu Ja PinnaviiMistlus oli MaailManäituse nael 1851. a londonis

filiste vaadete traktaadi „Masinate kasutuselevõtust pöörleva trumliga tulirelvade tootmisel ja nende relvade eriomadused” (sele 1). Nutika ja eheda disaini näide on kirjaklamber: vajalik ese, imelihtne toota, mis olevat ammu olemas olnud, kui Norra patendiametnik Johan Vaaler selle 1899. a patenteeris (sele 2). On näha, et isegi lihtne konstruktsioon nõudis arenemist kaasaegseks ja käepäraseks. Kirjaklamber 6/2012 (44)

oli muide sõja ajal rahvusliku vastupanuliikumise sümboliks. Norras Sandvikis on suur kaasaegne kirjaklamber skulptuurina olemas. Mingi suurema ja asisema masina kujundamisel pannakse esialgu kokku funktsionaalsed sõlmed ja masin võib üpris kole ja eklektiline välja näha. Seejärel katsutakse sõlmed ajada proportsiooni ja üksteise suhtes ilusasti ära paigutada, tervikuks kujundada. Pildid: autor


inseneriKutse

Sele 2

norralase vaaleri Patenditud alGne KirJaKlaMBer

Ümarate ja kandiliste masinate mood Valukeresid püütakse üksiktoodetena vältida, sest valutehnoloogia tingib kulukate mudelite valmistamist. Näiteks erireduktorite korral proovitakse keevitatud plekkidest kere valmis saada. Suursaritootmises on aga valandid omal kohal, tingides iseloomuliku disaini, kus avalduvad valukalded, jäikusribid, poltimiseks iseloomulikud töödeldud äärikud. Hiljem on loetud soliidseks võimalikult sileda välispinna ja sissepoole kujundatud jäikusribide ja eenditega valutooteid. Masina kujunemine vastuvõetavaks on seega protsess, väljaarendus, mis oleneb partii suurusest. Aja jooksul on olnud väga kandiliste masinate mood, siis jälle ümarate vormide mood. Lõpmatu kunsttöö on sõidukite disain, kus kujustus võib läbimüügis saada määra-

Üldjuhul on ikka konstruktori silm ja sisetunne need, mis kujundavad masina.

Sele 3a

renault 1898 Mudel

vaks. Tehniliselt on kõik keskklassi autod paratamatult võimalikult kaasaegsed ja täiuslikud. Mahajäämust tehnilises korrasolekus ostja ei andestaks, pingutatakse nüansside kallal, aga firma oma nägu kipub

Sele 3b

MaJa JalGrattal (CaMPinGCYKel 2010)

moevoolus kaduma. Vanasti oli iga autofirma autode välimus iseloomulik (sele 3a). Enamasti kasvasid algsed autofirmad välja jalgrataste valmistajatest. Ajapikku on jalgratas kultuurmaastikku tagasi tulemas ja

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

6/2012 (44)

27


28

inseneriKutse

toonud ka palju huvitavaid lahendusi kaasa (“jalgratta leiutamine”, sele 3b).

Sele 4

terastorudest disainmööbel tegi algul nalja Auto alusraam võis olla algselt nii sõidu- kui veoautodel sama. Nii oli Ford A ja selle Venemaale müüdud modifikatsioonil GAZ A. Veoauto kandevõime oli 1,5 tonni, aga sõiduauto kere võisid teha ka tõldsepad. Näiteks allakirjutanu taksoomanikust isa lasi veel 1930. aastail presentkatusega kabriolettkere teha ümber kinniseks tõllaks, mis oli taksona otstarbekam. Siis leiutati sõiduautode kandevkered – juba mahulistest stantsitud toorikutest valmistatavad. Ajaloost on teada, et Fordi üks uus sõiduautomudel ei leidnud ostjaid, kuna keegi avastas, et auto esiots meenutas naise jalgevahet. Ebaõnnestunud disain pani põntsu. Iga uus materjal on disainis teretulnud ja võimaldab erinevaid funktsionaalseid lahendusi, aga tahab ka harjumist. Terastorudest disainmööbel kui modernismi edvistus pakkus naljaideid (sele 4). Torukonstruktsioonidest võib edukalt teha ka masinate keresid, eriti väikesarjatoodangus, pilootprojektide ja eksperimentaalsete masinate puhul, nagu näiteks vormelauto tudengiprojektis. Torudest kokku keevitatud raam on kerge. Samas saab toru-

HealtH-roBinson Ja BroWne: Kuidas elada Korteris, 1936

dest läbi viia juhtmeid, trosse ja neisse paigutada määrdeseadiseid. Ka kõikvõimalikud karp- ja nurkterased on kasutatavad kogukamate katseeksemplaride puhul. Suurema sarja jaoks kavandatud suuremad tooted on otstarbekas keevitada kokku juba plekist lõigatud või stantsitud toorikutest. See kõik mõjub välimusele. Nüüd on jõutud lõplike elementide meetodil masinaosade konstrueerimiseni, kus võrdvastupidavus on tagatud terve masinaosa ulatuses. See arvutus koos koormusskeemide täpsustamisega tasub end siis, kui valmistatakse masstöö korras väljalasSele 5

keks. Muidu on ikka konstruktori silm ja sisetunne see, mis kujundab masina. Ette tulla võivaid äärmuslikke koormusjuhtumeid ei osata sageli määratagi, arvestatakse tõenäosuslikega jällegi tunde järgi.

Mis on otstarbekas, see on ka enamasti ilus Huvitav on muidugi ka harjumuse jõud. Näiteks aurulaevadel olid peal võimsad korstnad. Tänapäeva laevaprofiilis imiteerivad neid ka torn või tornid, kus diiselmootori peenike suitsutoru ainult väikest osa hõlmab. Traditsiooni ja nostalgiaga peab ka disainis arvestama. Mis on otstarbekas, see on ka enamasti ilus. See ongi masinaehituses kehtiv disaini reegel, mida konstruktorid alateadlikult jälgivad (vt eelpooltoodud disaini redel). Kaasaegne konstrueerimine on meeskonnatöö ja disainer peaks olema meeskonna keskne liige. Eesti kunagise eduka masinatehase Talleksi oma konstrueeritud tranšee-ekskavaatoreid toodeti kuni Eesti iseseisvumise ja idaturu äralangemiseni 11 000 tk (sele 5). Ilusad mehised masinad olid [2].

Kirjandust 1.

talleKsi KraavieKsKavaator oli KuJundatud otstarBeKana Ja oli seetÕttu ilus

6/2012 (44)

Stephen Bayley, Terence Conran. Kuju saanud mõte. Varrak, 2008. – 338 lk. 2. Ühe masinaehitajate rühma lugu. Koostanud Arvo Mägi, Tiit Tiidemann, Paul Treier, Enn Tõugu. Tallinn, TTÜ, 2003. – 317 lk.


kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

RoHe-it eRinevad toonid

roHeline iKt

29

Roh elin iKT e

Rohelise IT kontseptsioon on nagu paljud teisedki oma eluea jooksul kogenud üksjagu ülehaipimist. Ent loodetavasti järgneb sellele Gartneri haibilainet1 järgides rahunemine, omaksvõtt ja küpsemine.

KRistJan Rebane, infoühiskonna ekspert, eesti arengufond

K

ui mingi aeg tundus rohe-IT muutuvat moefraasiks, millega üritati müüa kõikvõimalikke teenuseid ja tooteid, siis on raske seda märki lõpuks tõsiselt võtta, ehkki tõendust on leidnud

tehnoloogiate ja eriti info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) positiivne mõju keskkonnale. See mõju avaldub mitmel moel: kasutusvaldkondade järgi on selgelt eristatavad kolm. Esmalt tuleb enamusele meelde ITtööstus ise. Riistvara tootmisprotsessides kasutatavate toksiliste ainete vähendamine või kasvava võrgustumise ja pilvarvutusele kuluva energia kokkuhoid võivad lubada

6/2012 (44)

arvutitootmist ja -kasutust varasemast rohelisemaks pidada. Samas, teise suure osana leidub kahtlemata tehnoloogiaid, mis on otseselt suunatud näiteks süsinikdioksiidi (CO2) väljalaske vähendamisele ning nende hulgas leidub palju rohe-IT nime õigustavaid lahendusi. Ja lõpuks, kolmandana, ei saa ära unustada, et pea kõik IT-rakendused on suuremal või vähemal määral loodustsäästva mõjuga. Olgu


30

Roheline IKT

selleks paberi kokkuhoid, ärireisimise vajaduse vähenemine või lihtsalt säästetud aeg, mille jooksul jõuaks muidu kõikvõimalikke muid ressursse “raisata”. Nende IT kasutusvaldkondade keskkonnasõbralikkust võib markeerida ka tumerohelisest heleroheliseni vahepealsete lugematu hulga pooltoonidega sõltuvalt sellest, kui kontsentreerituna ökoefekt toimib.

Internet tarbib rohkem energiat kui autotööstus Tumeroheliseks võib pidada IT-tööstuse endaga seotut. Just see arusaam on kuni selle kümnendini olnud ka valitsuste poliitikate fookuses rohe-ITga tegeledes. Võttes kogu elutsükli põhise lähenemise (ingl k full life cycle) toote või teenuse ideest selle lõpetamise või utiliseerimiseni, võib arvutitööstuse ja IT-teenuste puhul leida igal sammul parendamiskohti (ja seda on mõistagi ka tehtud). Riistvara tootmises kasutatakse palju väärismetalle ning mürgiseid aineid. Uuema “tegijana” on IT-sektoris (interneti-)teenuste kasutamise plahvatusliku kasvuga täiesti uueks nähtuseks muutunud serverifarmide energiatarbimine. Kui Eesti sellega veel laiaulatuslikult kokku puutunud pole (ehkki ka nt EMT/Elion piloteerivad serverikeskustest eralduva sooja kasutamist lähedalasuvate kontori- ja elumajade kütmiseks), siis nt USAs kulub internetile juba praegu rohkem elektrienergiat kui kogu autotööstusele2 ja nii andmemajutus kui -töötlus on muutunud arvestavaks mängijaks energiaturul. Vahepealseks roheliseks võib pidada otseselt keskkonna säästmisele suunatud tehnoloogia-valdkondi ja hinnatakse, et nende abil on võimalik CO2 emissoone vähendada 15% võrra3. Silmatorkavaim neist on energeetika ainuüksi seetõttu, et vähemalt Eestis on elektri tootmine ja tarbimine enim siinse ökoloogilise jalajälje suurusesse panustav tööstusharu (nt põlevkivisektori arvele läheb ligi 80% veetarbimisest, 86% CO2 emissioonist ja 90% muust õhusaastest4). Ühe näitena on ilmselt sel põhjusel ootused nii nutiarvestile (ingl k smart meter) kui nutikale jaotusvõrgule (ingl k smart grid) seotud märkimis-

väärse ökoloogilise efekti ootusega targa tarbimise haldamise kaudu.

Kokkuarvamine on informeeritud spekulatsiooni tasemel “Helerohelisim” on IT läbiv kasutamine kõikjal elu- ja ärivaldkondades ning sinna on peidetud revolutsioonilisimad lahendused, mille mõju loodusele polegi tihtipeale otseselt või täielikult mõõdetav. Kuigi väljaprintimata paberit (e-raamatud ja -meedia), reisimata sõitudelt kokkuhoitud kütust (telekonverentsid) või lihtsalt mõne töö tehnoloogia abil efektiivselt ärategemise käigus (riigi e-teenused) sääs-

jõudnud murdepunkti, muutudes probleemide tagajärgede vähendajast (nagu vanade tööstusmudelite keskkonnasõbralikuks muutmine) aina enam uute lahenduste allikaks (nt nutimajad, elektromobiilsus, uus trüki-, muusika- ja filmitööstus jne). Arvestades IT-vidinate muutumist aina väiksemaks, kiiremaks, mugavamaks ja kõikjaleulatuvamaks, võib ennustada ülejäänud, väljaspool arvutitööstust asuva osa, kasvamist. Eks märksõnad nagu suured andmed (ingl k big data), avaandmed (ingl k open data), asjade internet (ingl k Internet of Things) jne seda markeerigi, et IT muutub aina enam igapäevase argielu nähtamatuks osaks. Sama nähtamatult aitab see kaasa keskkonnahoiule – ühelt

“Helerohelisim” on IT läbiv kasutamine kõikjal eluvaldkondades ning sinna on peidetud revolutsioonilisimad lahendused.

tetud elektrienergiat, materjale või aega võib kokku arvutada, siis kõikidel elualadel selle kokkuarvutamine jääb siiski informeeritud spekulatsiooni tasemele. Sisetunne ütleb, et ainuüksi kõikehõlmavuse tõttu ja ülevoolamise efekti (ingl k spill­over effect) (nt tööhõive kasv lairiba leviku tulemusel) tulemusel on “helerohelise” IT toime kokkuvõttes kõige suurem. Need lahendused võimaldavad olme­ saastamist järk-järgult vähendada umbes kümnendiku võrra, võtta kasutusele täiesti uusi lahendusi ja vähendada keskkonnakahjulikke tagajärgi 80 kuni 90% võrra (nt tavaauto vs taastuvenergial toimiv elektriauto).

Tagajärgede vähendajast uute lahenduste allikaks Tavaarusaam seostabki rohe-ITd tihtipeale arvutite ja internetiga ning seda silti kasutatakse meelsasti ära nii avalikus poliitikas kui ka müügitöös. Siiski tuleb märkida, et suures plaanis moodustab see “tumeroheline” vaid väga väikse osa (2–3%) ITga seotud keskkonnaefektist. Suurem osa tuleb kõikidest muudest valdkondadest väljaspool arvutitööstust. Rohe-IT on tänaseks 6/2012 (44)

poolt raiskamist vähendades ja teisalt mitmeid töid teisiti ja efektiivsemalt (loe: ressursisäästlikumalt) tehes. Kui seda tehes IT väärib rohe-medalit, siis saagu ta selle kogu oma täiuses ja kõikjaleulatuvuses, mitte vaid kleebise näol monitoril. 1 Gartner; Hype Cycle. http://www.gartner.com/ technology/research/methodologies/hype-cycle.jsp 2 CNN; The Internet: One big power suck. http:// money.cnn.com/2011/05/03/technology/ internet_electricity/index.htm 3 Ericsson/WWF; A Five-Step-Plan for a Low Carbon Urban Development. http://www.wwf.se/source. php/1266577/WWF%20Ericsson%20five%20 step%20plan_2009.pdf 4 Allikas: Rene Tammist, Taastuvenergia koja juht , 23. nov 2011 Äripäeva seminaril “Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused” 5 Benton Foundation; Deployment of Universal, Robust, Affordable Broadband will Generate Billions in Economic Development and Create Over a Million Jobs. http://www.benton.org/ initiatives/broadband_benefits/action_plan/ economic _development 6 WWF; Outline for the first global IT startegy for CO2 reductions. http://assets.panda.org/ downloads/1bt_printversion_final.pdf 7 OECD; Towards Green ICT Strategies: Assessing Policies and Programs on ICT and the Environment. 8 http://www.oecd.org/dataoecd/47/12/42825130. pdf


Roheline IKT

31

Roheline IKT kui keskkonnasäästu ja kulude kokkuhoiu võimaldaja ne eli h Ro IKT

Eelmise aasta lõpus viis Majandus- ja Kommuni­katsiooniministeerium koostöös Ernst & Youngiga läbi uuringu Eesti ettevõtjate rohelise IKT-alase teadlikkuse ning selle valdkonna potentsiaali kaardis­tamiseks Eestis.

Keiu Rõa, Ernst & Young vanemkonsultant

Riivo Lepp, Ernst & Young vanemkonsultant

R

oheline IKT on 21. sajandi alguses välja kujunenud kontseptsioon, mis ühendab endas IKT-lahendused ja keskkonnasäästu. Suures plaanis tegeleb roheline IKT kahe põhivaldkonnaga:

6/2012 (44)

IKT-seadmete ja lahenduste keskkonnasäästlikkusega (IKT enda roheliseks muutmine) ning IKT-lahenduste abil muude eluvaldkondade keskkonnasäästlikkuse tõstmisega (IKT abil roheliseks muutmi-


32

roHeline iKt

ne). Kui varem peeti keskkonnahoiu temaatikat vaid rohelise liikumise pärusmaaks, siis koos IKT-lahenduste arenguga on see teema põimumas ettevõtete igapäevasesse tegevusse. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühelt poolt võimaldab IKT saavutada kulude kokkuhoidu tööprotsessides, samas teiselt poolt on see paljudele ettevõtetele ärivõimaluseks uute toodete ja teenuste arendamisel. Uuringust “The role of green ICT in enabling smart growth in Estonia” selgub, et Eesti ettevõtted teadvustavad IKT-lahenduste rolli ja otsivad rohelise IKT abil võimalusi tootmisprotsesside efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Valdavalt on selliste lahenduste kasutuselevõtt motiveeritud soovist raha kokku hoida, ehkki oluliseks peetakse ka keskkonnasäästlikkust iseenesest.

Tark maja, smart vormsi, digiteekonnaleht Rohelise IKT lahendusi võib leida paljudest eluvaldkondadest. Hoonete energiaefektiivsuse valdkonnast võib näitena välja tuua Eesti ettevõtte Yoga nn targa maja lahenduse. Ettevõtte enda hinnangul võimaldab nende lahendus hoone küttekulusid vähendada kuni 30%. Transpordivaldkonnas kasutatakse IKT-lahendusi veokite marsruutide optimeerimisel. Eesti suuremad telekommunikatsiooniettevõtted EMT ja Elion piloteerivad lahendusi, millega kasutatakse serveriruumides vabanevat soojusenergiat ümberkaudsete kontori- ja eluhoonete kütmiseks. Aktiivne kogukond veab Smart Vormsi projekti, mille eesmärk on IT-lahenduste abil parandada väikesaare elanike elukeskkonda. Lisaks pakub ressursisäästu tavapäraste paberil dokumentide ja kontorite külastamist nõudvate teenuste asendamine e-teenuste ja tarkvaralahendustega. Kuigi e-teenuste arendamisel on Eestis aktiivne roll olnud riigisektoril (ID-kaart, X-tee, e-tervis, e-kool, e-maksuamet jne), leiab häid näiteid ka erasektorist – näiteks internetipangandus ja mobiilparkimine on rohelise IKT lahendused, mis on Eestis kasutusel juba üle 10 aasta.

puudusena toodi välja, et pole usaldusväärset metoodikat rohelise IKT lahenduste tasuvuse väljaselgitamiseks.

Roheline IKT vajab sageli suurt alginvesteeringut Vaatamata headele näidetele tuleb tõdeda, et suures osas on rohelise IKT lahenduste kasutuselevõtt ja väljatöötamine Eestis alles piloteerimisjärgus. Uuringu käigus küsiti Eesti ettevõtetelt, milliseid peamisi takistusi nad rohelise IKT kasutuselevõtul näevad. Ootuspäraselt tõid ettevõtted suurima takistusena välja rahalisi piiranguid (ca 85% vastanutest). Seda just põhjusel, et tehnoloogia arendamine ja innovatsioon on kulukas. Sageli vajavad intelligentsed rohelise IKT lahendused suurt alginvesteeringut ning pakuvad kokkuhoidu pigem ülalpidamiskuludelt. Olulise puudusena toodi välja, et puudub usaldusväärne metoodika rohe-

6/2012 (44)

lise IKT lahenduste tasuvuse väljaselgitamiseks. Seetõttu jäävad ettevõtted sageli rohelise IKT lahenduste osas äraootavale seisukohale. Sarnase probleemi ees seisavad ka avaliku sektori asutused, kes riigihangete seadusest tulenevalt on sunnitud hoidma kokku pigem soetuskuludelt. Ernst & Youngi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuring toob välja poliitikasoovitused rohelise IKT valdkonna arengut takistavate piirangute ületamiseks. Uuringu tulemused on olnud sisendiks ministeeriumi poolt planeeritavale programmile, mille raames plaanitakse toetada rohelise IKT lahendusi. Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: http://www.mkm.ee/public/ Inno_18_GreenICT.pdf.


kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

roHeline iKt

33

aRuKas ja sääsTlIK elu: adeKvaaTne pIlT TuRvalIses KesKKonnas e

n eli h Ro iKT

Sedavõrd, kuidas nafta ja autokütuste hinnad on ajalooliselt tõusnud, on lisandunud auto armatuurlauale kütusetaseme mõõdikutele ka kõikvõimalikud kütuse hetke- ja keskmise kulu mõõdikud. Ja neid kasutatakse.

MaReK stRandbeRG, TTÜ molekulaartehnoloogia õppetooli projektiteadur

T

õsi ju on, et autotootja pole huvitatud niivõrd kütuse kui autode müügist. Nii on ta jaoks ka oluline, et näidata, palju inimene just selle sõidukiga

raha enesele alles jätab võrreldes konkurendi omaga. Kilomeetriga tekkinud CO2 grammide hulk ja kütusekulu on saanud autode müügiargumendiks, ja nende argu-

ENAMPAKKUMINE

Objekt: Spordijookide tootmise seadmed ja kinnistu nende kasutamiseks kohandatud hoonega Objekti sihtotstarve: Spordijookide tootmine Objekti asukoht: Lääne-Virumaa, Sõmeru vald, Ubja küla Lühikirjeldus: FAAB Group OÜ (pankrotis, regkood 11282361) pankrotihaldub müüb avalikul suulisel kordusenampakkumisel kinnistut (registriosa nr 4059031) mis on hoonestatud spordijookide tootmiseks kohandatud hoonega ning selleks vajalike seadmetega Enampakkumise toimumise aeg: 03.07.2012 kell 11.00 Toimumise koht: Juhkentali 52, Tallinn, MTÜ Juhkentali Varahaldus Müüdava vara pildid ja lisainfo internetis: varad.ee/martinparn Enampakkumisteade: http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=4339730

:8DFQQ@BM8C@K<<KJ<; GE<LD88K@B8BFDGFE<E;@; 8d\kc`b\j`e[XaX :$Ge\ldXXk`bXBfdgfe\e[`[F| FjdljjXXi\k\\/$9)'+#(*/((#KXcc`ee K\c1-((0',,#,0(0(,/' `e]f7ge\ldXXk`bX%\l nnn%ge\ldXXk`bX%\l

Täiendav info: Martin Pärn / pankrotihaldur / e-post: martin@in.ee / gsm: +372 5560 8121

6/2012 (44)


34

Roheline IKT

mentide arvväärtused on juhile ka tagasisidestatud. Uuringust “The role of green ICT in enabling smart growth in Estonia” selgub, et Eesti ettevõtted teadvustavad IKT-lahenduste rolli ja otsivad rohelise IKT abil võimalusi tootmisprotsesside efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Valdavalt on selliste lahenduste kasutuselevõtt motiveeritud soovist raha kokku hoida, ehkki oluliseks peetakse ka keskkonnasäästlikkust iseenesest.

Vanem hoone võtab bensiinikanistri ruutmeetri peale Kodude, kontorite ja muude hoonetega on lugu samamoodi. Uisapäisa ehitatult on nende enegiakulud üüratud. 220 kWh/ m2 aastas soojusenergiakuluga hoone (minevikus tavapärane) tähendab, et iga selle ruutmeetri peale võib panna 20-liitrise vedelkütusekanistri. Ja nii iga aasta. 20 liitrit 100 km läbimiseks kulutav auto aga pole enam väga popp. Mäletan oma lapsepõlve, kui vanaemaga tema õe juures küll suvesid, küll talvi Lõuna-Eesti metsatalus veetsin. Sääl oli üsna lihtne mõõdik – see oli puuriit. Vaadati hoolikalt, palju halge sauna ja tarre ahjude alla tassiti. Mõistagi saab täna valmis ehitada üsna energiasäästlikke hooneid. Aastast 2020 on Euroopa Liidu eesmärgiks valmistada sootuks vaid nullenergiamaju, kus hoone energiakulutus peab bilansiliselt tasa olema sama hoone poolt toodetud ja võrku antud energiaga. Selleks on vaja juhitavaid energia- ja kliimatehnoloogiaid.

Energia kokkuhoid, aga mitte elukvaliteedi arvel Tulles tagasi autode kui tsivilisatsooni ühe suurema energiakulu juurde, on harrastajaid, kes suudavad eri nippe kasutades panna ka muidu energiaröövlina käituva sõiduki ülisäästlikult liikuma. Kas või nii, et kohalt lükkavad nad auto ise liikuma. See ei sobi kõigile. Pealegi, ega inimese elu ei pea olema pühendatud ainult energiasäästule, kõike muud ohverdades. Infotehnika ju selleks ongi, et mõnes osas ini-

mese mõttevaeva leevendada. Lisaks kõigele pole tähtis vaid energiakulutuse madal tase, vaid ka elukeskkond: ruumide mikrokliima (õhu koostis, niiskus, temperatuur, õhuvahetus, valgus, vähene müra jne) on samavõrd olulised. Kokkuhoiu saavutamine elukvaliteedi arvelt pole aga kindlasti eesmärk. Kas me oskame näiteks öelda, kui palju tühja tööd teevad täna kooliõpilased soojaks akendatud isoleeritud koolihoonetes, kus ventilatsioon oli ehitades unarusse jäetud ja kus koolitunni esimese kolmandiku järel rühib süsihappegaasi sisaldus tasemele, kus igasugune tähelepanu ja õppimisvõime tegelikult kaovad? Numbrinäiduga CO2 andur klassiseinal võiks osutuda üsna tõhusaks õpitulemuste parandajaks. Kui CO2 sisaldus rühib 1000 ppm-ni, millest edasi on põhjust klassi

mida, millal ja kui palju ta on kulutanud ja millised olud on see tekitanud. Homne vajadus, kui räägime nullenergiamajadest ja targast elektrivõrgust (smart grid), on kindlasti ka vajadus tarbimise juhtimise järele. See on ennekõike seotud võimekusega pidada võimsustarvet alla teatud piiri ja mõistagi ka sellega, et kui energiasalvestamise võimalused paranevad, siis ise toodetud või ka võrgust odavamalt ostetud elekter tallele panna. Elektrisõiduk hoone energiasalvestuse ja tagavara energiaallika võimaliku lahendusena on samuti pikka aega olnud arutluse all. Mingil hetkel muutub see igapäevaseks tegelikkuseks. Hoone seovad sõidukite ja lokaalsete elektritootmislahendustega tervikuks loomulikult aruka tarkvaraga kontrollerid. Infotehnoloogiliselt ligipääsetav ener-

Energiahinnad elavad oma elu ja on pöördumatult tõusuteel – seda ilmselt koos Maa rahvaarvu kasvuga.

õhutada, aga kui neid õhutamisi talvisel ajal liialt sageli teha ja sellega ka sooja kaotsi lasta, on põhjust kavandada paremat ventilatsioonilahendust.

Elektrisõiduk kombinatsioonis hoone energiavarustusega Energiahinnad elavad oma elu ja on pöördumatult tõusuteel – seda ilmselt koos Maa rahvaarvu kasvu ja veel terve portsu kultuuriliste, poliitiliste ja religioossete probleemidega. Tänane olukord igaühe energiatehnikate vallas meenutab veidi seda, mis oli infotehnoloogia vallas aastakümneid tagasi ehk suurarvutite kallidus ja tarkvara spetsiifilisus. Tänagi on kliima ja energiatehnika seotud reeglina konkreetse tootja salajas peetud protokollide ja programmidega. Vaja on avatud lahendusi, mis sobiksid juhtima mistahes tootjate tehnikaid. Enamgi, esimene asi, mida elanik või muu hoonekasutaja soovib, on tagasiside sellest,

6/2012 (44)

gia- ja kliimatehnika loob aga terve võimaluste pilve IT-arendajatele, seda nii juhtimis- kui monitoorimistarkvara jaoks. Ligipääs ja teadmine kodutehnika juhtimisest kõigile asjahuvilistele loob võimaluse pakkuda soodsa hinnaga konkureerivat tarkvara. Paraku on selliselgi lähenemisel, mis koduses enegiavoogude juhtimises ulatuslikku IT-arendust võimaldab, ka tavapärane võrgumaailma pahupool, nimelt küberkurjamite risk. Energia ja muude ressursside kasutamisest jooksva ülevaate võrkuvalgumine on hea allikas vastamaks küsimusele, kas keegi on kodus. Või kõikvõimalikke elektritarbijaid distantsilt sissevälja lülides võib hoone energiasüsteemid lihtsalt untsu keerata või kaitsmed selja taga üle koormata, et kahjutuldki tekitada. Kurjad geeniused on ses vallas kindlasti veelgi leidlikumad. Aga see on juba aruka IT-arenduse paratamatu argipäev: küberturvalisusega tuleb tegeleda sama hoolsalt, kui mitte hoolsamaltki, kui esmase tootega.


Roheline IKT

35

Yoga targa maja lahendused ine

el RohIKT

Terve Tammsaare Ärimaja kommuni­kat­ sioone juhib samas majas resideeriva Yoga IB poolt välja töötatud tarkvaralahendus.

Mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

“Y

oga tarkvaralahendus hõlmab peamiselt kolme funktsiooni: hoone energiaefektiivsust, turvalahendust ja mugavust,” räägib Yoga juhatuse esimees Priit Vimberg. “Esimene neist eeldab efektiivselt soojustatud hoonekarpi (seinad jne), alternatiivenergia tootmist, et energiaarve oleks null või

isegi positiivne, ja käigushoidvat automaatikat. Turvalahenduse oleme küll ise välja töötanud, kuid seadmeid me ei paigalda. Valvesolek ja alarmi korral väljasõidud jäävad ikkagi turvafirma pädevusse. Kolmas funktsioon, mugavus, saavutatakse automaatselt toimivate reeglitega ja sellega, et seadmetega suhelda ja liideseid kasutada saab mobiiltelefoni, arvuti ja teleri vahendusel,” iseloomustab Priit. “Meil on välja töötatud kaks paketti: renoveeritud ja

PULBERVÄRVIMINE KIIRE JA KVALITEETNE TEENUS

• Täisautomaatne värviliin (sh. eeltöötlus) • Teipimine, maskeerimine, koostamine

FROG INDUSTRIAL DESIGN OÜ Harku tee 3560, Tabasalu, 76901 Harjumaa Tel: +372 62 28 016, sales@frog.ee

www.frog.ee

6/2012 (44)

uutesse majadesse ning n-ö tavakoju, massilahendusena mõeldud tootena. Seda teist paketti, mis sisaldab lihtsalt paigaldatavaid juhtmevabasid liikumis- ja suitsuandureid, nutipistikuid, videokaameraid jne, toome turule koos Elioniga – automaatika esmaseks tutvustamiseks. See on Yoga massturu esmalansseering. Selle toote üheks sihtgrupiks on ka korteriühistud, kes saavad võimaluse küttekulude mõõtmiseks ja jagamiseks. Paketil on protokollivabadus, integratsioon on meie poolt ära tehtud.”

Inteli peakontori demoruum Münchenis saab Yoga lahenduse Kas Yoga on teinud midagi ka ekspordiks? “Elioni kaudu on eesmärk see pakett


36

roHeline iKt

sele 1

Yoga Ib Töötajate arv: 15 Käive: 600 000 eurot 2011. aastal Kapital: hetkel 100% eesti, otsitakse uusi investoreid >

sele 1

Eramaja Tallinnas

viia seitsmesse riiki – lisaks Balti riikidele veel Norrasse, Taani, Soome ja Rootsi. Mai lõpuks saab eeldatavasti valmis (meie intervjuu toimus mai keskel – toim.) ka demoruum Inteli peakontoris Münchenis, kus Yoga on Inteli energiastrateegia esimene väljavalitud tehnoloogia kogu energiaahela toimima panekuks. Sealsed inimesed on tunnistanud, et analoogilist lahendust pole nad tänaseni näinud,“ tutvustab Priit. “Rääkides Yoga teistest üksustest, on need meil Indias ja Abu Dhabis, kust saime paar-kolm aastat tagasi koostööpartnerid – need üksused toimivad rohkem müügiorganisatsioonidena.” Lisaks on meid mitmesse pakkumisse kaasanud Orange Business Services sellistes eksootilistes kohtades nagu Egiptus, Jordaania, Saudi-Araabia, jne. Uued aktiivsed kontaktid on saabunud ka Venemaa suunal. Kus paikneb Yoga väärtusahelas – seadmeid ostab Yoga allhankena sisse, samas lahenduste lõppmüük on näiteks Elioni käes? “Aga kas näiteks Intel ja Microsoft müüvad lõpptarbijale ise midagi?” esitab Priit vastuküsimuse. “Ei müü

ise, vaid partnerite kaudu. Yogaga on samamoodi, meie välja töötatud lahendusi müüvad meie koostööpartnerid. Me ei ole otseselt tootmis- ega teenindusettevõte vaid tehnoloogiaettevõte, kes litsenseerib oma tooteid edasimüügiks oma partneritele,” selgitab Priit.

1000 ppm süsihappegaasi teeb juba uimaseks Yoga automaatikaga lahendatakse ka siseõhukvaliteedi probleeme. See aitab oluliselt kaasa elukvaliteedi tõusule. “Siseruumis temperatuuri ja niiskuse mõõtmise kõrval on veel üks oluline parameeter – süsihappegaasi tase. Õues on see umbes 350–400 ppm ja korrektselt ventileeritud siseruumis normaalselt 600 ppm. Kui tase on 1000 ppm, käivitub ventilatsioon täie võimsusega, sest selline tase põhjustab uimasust ja paneb pea valutama. 2000 ppm on tervisele väga kahjulik ja 5000 ppm on juba eluohtlik tase,” informeerib Priit. Palju kodulahendused ka maksavad?

6/2012 (44)

Edasimüüjad otsustavad oma hinnad ise. Meie arvamuse järgi võiks juhtmevaba “tee ise” toote hind alata umbes 200 euro kandist, millele saab omal valikul lisatasu eest lisada lisaseadmeid. Kõik oleneb algpaketis olevate seadmete arvust. Juhtmega profitoote hinnad hakkavad 1500 eurost ja me näeme, et keskmine installatsioon võiks olla 2500–3000 eurot.

Kui suur on selliste seadmete tasuvusaeg? “Erinevate uuringute põhjal võib öelda, et kõrgtehnoloogilise automaatikaga on võimalik säästa 25–30% energiast. Tasuvusaeg sõltub hoone energiatarbest. Lisaks rahalisele väärtusele on vaja mõelda ka automaatika vajalikkusele siseõhukvaliteedi hoidmiseks. Mida efektiivsem hoone, seda tähtsamaks muutub automaatika roll. Loomulikult lisandub siia ka tehnilise valve, turvalisuse ja mugavuse aspekt, mida kõike saab teostada parimal moel ühe tervikliku süsteemiga.”


Roheline IKT

37

EDI: rõhk põhitegevusel, mitte paberimajandusel ine l e RohIKT

Innovaatilised ettevõtted püüavad töötada tõhusalt, et olla jätkusuutlikud ja vältida vigu. Inimfaktori mõju vähendamine ja dokumentide elektrooniliseks viimine on aidanud seda eesmärki saavutada. Mitmekordsed maksed, kadunud arved, raha- ja ajakulu – need kõik on dokumentide manuaalse käsitsemise probleemid. Mida rohkem dokumente, seda suurem on vajadus elektroonilise

käitluse järele, eriti nt jaekaubanduses.

Kati Kõrbe, TTÜ doktorant

E

DI tähendab andmevahetust mingis kindlas vormingus või on kasutusel üldmõistena tähistamaks elektrooniliste dokumentide vahetust. EDI (Electro-

6/2012 (44)

nic Data Interchange) on struktureeritud ehk masinloetavate andmete vahetus institutsioonide vahel. EDI dokumentide liike on sadu nagu tellimused, veoselehed, ar-


38

Roheline IKT

>

Sele 1

Saateleht ja arve-saateleht Kasutatakse kaupade ostul-müügil. Omab juhtivat rolli 3PL-logistikateenuste kasutamisel. Saateleht kirjeldab tarnitavat kaupa, arve rahalist nõuet kauba eest Eestis laialdaselt kasutusel jae- ja hulgikaubanduses Vastab e-dokumendi nõuetele Töödeldakse nii väljastamisel kui vastuvõtmisel arvutiga Valdavalt edastatakse EDI teenusepakkujate kaudu nagu Telema Aastane saatelehtede maht on ca 5

miljonit. Elektrooniline veoseleht ongi sisuliselt saateleht ja selle kohta pole sõnastatud eritunnuseid. Veoselehte käsitletakse vahel manifestina.

ved, hinnakirjad, tooteinfo, pakkumised, inventuurilehed, maksekorraldused, kuluaruanded jne. Eelnevat üldistades võib öelda, et elektroonilise dokumendi all peetakse silmas dokumenti, mis: oma eluea jooksul ei esine kordagi paberkandjal; omab päist ja ridu; on struktureeritud informatsiooniga; on masin- ja inimloetav, kasutades enimlevinud standardeid (Lääne-Euroopas UN/EDIFACT, Põhja-Euroopas UBL2.0/NES, Põhja-Ameerikas ANSI X12, lisaks mitmeid e-arve standardeid, nt Eesti Pangaliidu oma, ja tööstusharukohaseid lahendusi). EDI tööprotsess on üsna lihtne: süsteem tuletab saatmiseks vajalikud andmed saatja tarkvarast ja saadab need automaatselt ühelt äripartnerilt teisele. Saatmise protsessis muudab EDI info standardformaati, säilitades sisu. Elektrooniline andmevahetus toimib ka partnerite erinevate tarkvarade kasutamise puhul probleemideta, seda tagavad EDI operaatorid. Viimased transpordivad baasteenusena elektroonilisi dokumente ühe osapoole majandustarkvarast teise äripartneri tarkvarasse viimasele mõistetavas formaadis.

Automatiseerimine vähendab kulusid kuni 80% Lisaks pakuvad need lisandväärtust andvaid teenuseid nagu valideerimine (kontrollides, kas kõik väljad on täidetud ja õigete andmetega), dokumentide koondamine (koondarvete koostamine), tükeldamine (dokumentide edastamine osakondade, tootegruppide jne kaupa), aadresside lisamine ja täiendamine, tootekoodide ühildamine (ostjakoodid GTIN-koodidega), ühe dokumendi saatmine mitmele osapoolele (partnerile, panka ja logistikafirmale) jne. Mitmed uuendusmeelsed logistika-, ostu-, tootmis-, transpordi- ja finantsjuhid on aru saanud, et arvete käsitlemise automatiseerimine võimaldab suurendada ülevaadet kuludest, parandada käibekapitali juhtimist ja tõhustada koostööd äripartneritega. Uurimused näitavad, et ostuarvete käsitsemise automatiseerimine aitab nende töötlemise kulusid vähendada enam kui 80%. Euroopa Liidu e-arvete ekspertkomisjoni lõppraporti kohaselt võib efekt üleminekul paberdokumentidelt elektroonilistele dokumentidele väljenduda järgnevas: käitlemise rahakulu kokkuhoid ca 18 EUR võrreldes paberkandjal dokumendiga; käitlemise ja kinnitamise ajakulu kokkuhoid 20 minutit dokumendi kohta; CO2 heitmete vähenemine paberdokumendi 350 grammilt 6 grammile e-arve korral. Lisaks ilmnevad muud tulud: info kvaliteedi paranemine (iga andmesisestus on potentsiaalne veaallikas, kuid EDI kasutamisel pole vaja andmeid mitu korda sisestada); tundliku info kaitse (salasõnad, kasutajate identifitseerimine ning krüptitud kanalid); äritsükli kiirenemine. Kokkuvõttes, ettevõte, kes väljastab ja võtab vastu igal aastal 1000 arvet või muud dokumenti, säästab e-dokumentide kasutuselevõtuga 8000 eurot aastas, lisaks kaudne efekt. 6/2012 (44)

>

Sele 2

Elektroonilise veoselehe infosüsteem (ELVIS) Eesti metsandussektoris täidetakse aastas umbes 350 000 paberkandjal veoselehte kolmes eksemplaris – puidu saatjale, vedajale ning saajale. Lisaks tuleb paberkandja andmed kolmes erinevas kohas käsitsi erinevatesse infosüsteemidesse sisestada. Eesti Metsatööstuse Liidu poolt algatatud projekti tulemusena loodud elektroonilise veoselehe infosüsteem ELVIS pakub võimalust asendada senine kohustuslik paberveoseleht metsamaterjali veol elektroonilise veoselehega, parandades sellega oluliselt puidutehingute osapoolte vahel info liikumise kiirust ja kvaliteeti. Projekti rahastati ELi struktuurifondidest ning mitmete Eesti metsandus- ja metsatööstusettevõtete poolt. Infosüsteem on avatud kasutamiseks. ELVIS võimaldab nii metsaveo tellimist metsamaterjali omaniku (müüja) poolt kui ka selle transpordiks elektroonilise veoselehe koostamist metsamaterjali omaniku või transportija poolt ning koorma vastuvõtmise ja vastu võetud metsamaterjali mõõtmise info kajastamist saaja poolt. 2. jaanuariks 2012 oli 75 suurimat metsa- ja puidusektori ettevõtet liitunud e-veoselehe keskkonnaga. E-veoselehe süsteemiga on liitunud ka kõik metsandussektori tööga seotud riigiasutused – nii Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet kui ka Politsei- ja Piirivalveamet, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine. Hinnanguliselt olid 2012. aasta I kvartalis 30% veoselehtedest elektroonilised. E-veoselehe algatajana on Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit näide suurepärasest hästi toimivast erialaliidust, kes on loonud aluse selleks, et asjaajamine oleks tõhusam ja lihtsam ning rõhk oleks põhitegevusel, mitte paberimajandusel.


Kasutajale, kes hindab tÜÜkindlust ja usaldusväärsust mitte alginvesteeringu suurust... Miks valida Okuma tÜÜpink: â&#x20AC;˘ 100% Jaapani tehnoloogia â&#x20AC;˘ rohkem kui 110 aastat tÜÜpinkide tootmiskogemust â&#x20AC;˘ tÜÜpingid, mis on mĂľeldud tÜÜtama koormusel 24/7 â&#x20AC;˘ kohapeal rohkem kui 10 aastase kogemusega meeskond

ESINDAJA BALTI RIIKIDES:

Naglis & Err SIA Â&#x2021; Peterburi tee 34/4 Â&#x2021; 11415 Â&#x2021; Tallinn Vahur Err Â&#x2021; vahur@naglis-err.com Â&#x2021; tel: +372 50 13 171

.&5"--*-ÂŹ*,&*/4536.&/%*%+"5"37*,6%

4VVSWBMJLUÂťJTLĂ&#x152;WBTVMBNKB )44BWBUĂ?Ă?UMFNJTFUĂ?Ă?SJJTUV 4BLTBUPPUKBMU450$, o QVVSJE o GSFFTJE o LFFSNFQVVSJE o LFFSNFGSFFTJE o IĂ&#x152;Ă&#x152;SJUTBE o TFOLFSJE 7ÂŹ5"Âł)&/%645

%75PPMT0Âło1FUFSCVSJUFFoo5BMMJOO UFMGBLToFNBJMJOGP!EWUPPMTFF XXXEWUPPMTFF


40

Roheline IKT

Norra raha Eesti rohelisse IKTsse ine l e RohIKT

Eelmise aasta lõpus viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Ernst & Young Balticuga läbi uuringu, mille n studies

ingliskeelne nimetus on: The role of green ICT

Innovatio

in enabling smart growth in Estonia.1 18

Kristiina Kitsik, MKMi peaspetsialist

U

uringul oli kolm suuremat eesmärki: kaardistada rohelise IKT globaalsed trendid, valdkonna potentsiaal Eestis ning selgitada välja Eesti ettevõtjate rohelise IKT-alase teadlikkuse tase. Samuti uuriti IKT valdkonna arengut takistavaid tegureid ning pakuti välja lahendusi kitsaskohtade vähendamiseks ja tehti ettepanekuid poliitikameetmete kujundamiseks. Peamised ettepanekud olid järgmised. Riiklikul tasandil tuleks rohkem panustada rohelise IKT-alase teadlikkuse tõstmisse. Kuigi Eesti on võrreldes teiste ümberkaudsete riikidega IKTs eesrindlik ning meil on selles vallas häid näiteid kasutusel olevatest lahendustest, siis suures plaanis võib väita, et tegelikult ei teadvustata, et uute IKT lahenduste loomise või sisseostmise abil on võimalik säästa mitmeid olulisi ressursse nagu energia, aeg, raha, materjalid. Võimalikud lahendused, kuidas teadlikkust tõsta: luua avalikult kasutatav rohelise IKT lahenduste ja toodete andmebaas; viia läbi (nt EASi ja Arengufondi poolt) rohkem ärikonsultatsioone, eesmärgiga selgitada roheliste tehnoloogiate ja rohelise IKT potentsiaali. Seejuures on oluline tuua näited juba praegu praktilises kasutuses olevatest lahendustest;

tunnustada mõnel ettevõtluskonkursil ettevõtjaid rohelise IKT eriauhinnaga.

Toetada koostööd erinevate sidusrühmade ning fookusvaldkondade ettevõtete vahel. Koostöö suurendaks sünergiat ning tugevdaks ettevõtete konkurentsivõimet. Võimalikud lahendused: viia läbi rohkem era- ja avaliku sektori ühisprojekte; integreerida rohelise IKT teema klastritesse või soodustada rohelise IKT-alase klastri tekkimist; selgitada välja täpsemad koostöövõimalused ning võimalik saadav kasu.

”Ökoinnovatsiooni toeta­ mine IKT-lahenduste abil” Rahaline toetus rohelise IKT lahendustele kiirendaks nende kasutuselevõttu ettevõtetes ja ühiskonnas. Eelpool nimetatud

The role o f green ICT in enablin g smart gro wth in Estonia

2012

takse välja tihedas koostöös programmi partneriga Innovation Norway. Programmi kujundamisel on lähtutud kahest riikliku tasandi strateegiast: “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast 2007–2013” ja “Infoühiskonna Arengukava 2013 rakendusplaanist 2012–2013”, kuid samas ka vajadusest kasutada ära IKTd ressursisäästuks ja uuteks nutikateks lahendusteks. Programmi üldiseks eesmärgiks on suurendada Eesti keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, optimeerides ja arendades olulise IKT osatähtsusega nutikaid lahendusi. See tähendab, et peaksime kõiki olulisi ressursse, mis on inimkonna poolt kasutusel, ent piiratud koguses, hakkama kasutama paremini ja efektiivsemalt, et neid jätkuks veel aastasadadeks. Sealjuures võiksid IKT-lahendused olla heaks abivahendiks selle eesmärgi saavutamisel.

Peame kõiki olulisi ressursse, mis on inimkonna poolt kasutusel, ent piiratud koguses, hakkama kasutama efektiivsemalt.

probleeme aitab lahendada uus väljatöötatud/väljatöötamisel olev programm “Ökoinnovatsiooni toetamine IKT-lahenduste abil”. Programmi rahastatakse Norra finantsmehhanismist 2009–2014 ja tööta-

6/2012 (44)

2012^2015 on kogu programmi eelarve 7 mln eurot Programmi raames toetatakse ettevõtteid, mittetulundusühingud ja sihtasutusi


Roheline IKT

ning pakutakse tuge just keskkonnasäästlike innovaatiliste äriideede arendamiseks ja sisenemiseks rahvusvahelisele turule. EelkĂľige on kriteeriumiks organisatsiooni soov luua uusi vĂľi arendada olemasolevaid lahendusi, mitte tema juriidiline vorm. Pigem näeme, et IKT-lahenduste abil tuleks ressursisäästu saavutada järgmistes valdkondades: transport ja logistika; energeetika; tÜÜstus ja tootmine, Etervis. Seega peaks programmi tulemusena suurenema uudsete IKT-lahenduste hulk ja kasutuselevĂľtt ning kasvama ressursisääst, arenema ettevĂľtjate koostÜÜ ning kasvama käive, eriti ekspordikäive. Et olla rahvusvahelistel turgudel konkurentsivĂľimelisem, peavad ettevĂľtted tegema rohkem koostÜÜd nii Eesti kui ka teiste riikide ettevĂľtetega. SeetĂľttu soodustame programmiga ka koostÜÜd Norra ja Eesti vahel. Samuti arvame, et koostÜÜ vĂľimaldab lßßa läbi kolmandatel turgudel. Programmi viime ellu koostÜÜs MKMi allasutuse EASiga, kelle peamiseks rolliks jääb toetuste andmine ning ettevĂľtete konsulteerimine. Programm on jaotatud väiketoetusskeemiks ja pĂľhitoetusskeemiks. Väiketoetusskeem on suunatud pĂľhitoetusskeemi taotluste ettevalmistamisele. Näiteks toetatakse projektipartnerite otsimist Norrast; kaar­ distuste, uuringute, analßßside ja ekspertiiside tegemist; valdkondlike IKT-lahenduste kontseptsioonide väljatÜÜtamist, testimist ning arendamist; valdkondlike koostÜÜvĂľrgustike vĂľi muude koostÜÜvormide algatamist, samuti konsultantide ja ekspertide kaasamist ettevĂľtete poolt planeeritavate IKT-lahenduste arendamisse. Väiketoetusskeemist toetuse taotlemine ei ole eelduseks pĂľhitoetusskeemi taotluse esitamiseks. PĂľhitoetusskeemi voorus oodatakse aga juba ellu viidavaid suuri projekte. EelkĂľige soovime näha projekte, mille raames valmib ressursisäästlik lahendus, millel on äripotentsiaali nii Eestis kui väljaspool. Aastatel 2012â&#x20AC;&#x201C;2015 on kogu programmi eelarve ligikaudu 7 miljonit eurot.

41

7Ă&#x160;MF4QSJOUFS #Z4QSJOU'JCFSLJJSFMBTFSMĂ&#x153;JLVS  LĂ&#x153;SHUFIOPMPPHJMJTFĂśJCFSUFIOPMPPHJBHB  Ă&#x153;IVLFTFNFUBMMMFIFĂ&#x161;LPOPPNTFLTUĂ&#x161;Ă&#x161;UMVTFLT

Reklaam

-BTFS]1BJOVUVT]7FTJMĂ&#x153;JLVT XXXCZTUSPOJDDPN

1 http://www.mkm.ee/public/Inno_18_GreenICT.pdf

6/2012 (44)

-JTBJOGPSNBUTJPPOJTBBNJTFLT IFMJTUBHFOVNCSJMF


4242

INSENERIKUTSE inseneriKutse

kaks inseneriametit:

MEHAANik VERSUS AutOMAAtik vanasti olid mehhanismid peamiselt mehaanilised, kellast tööpingi ja vedurini. näiteks 50-liikmeline büroo, mis konstrueeris seadmeid ehitusmaterjalide tööstusele, sai hakkama üheainsa tubli elektrikuga, kes projekteeris mehaanilistele seadmetele elektriajamid ja automaatika. elektrikonstruktor oli vello valm. tiit tiidEMANN,

Sele 1

MeHaaniKainsener, KoolitaJa

1

960. aastatel tuli masinaehituslik hüdraulika, mis tegi terved perekonnad tõste- ja teisaldusmasinaid kompaktseks ja käepäraseks. Samas büroos spetsialiseerus hüdraulikat projekteerima Kalju Sipp. Eesti tasemel oli aga kõige kõvem mees Eesti Talleksi peakonstruktor Heikki Viirok. Uued majandussuhted killustasid need tootmisharud ja lagundasid bürood. Tulid uudsed elektriajamid, nt tööpinkidesse, mis sujuvalt muudetava kiiruse ja programmeeritava juhtimisautomaatikaga lihtsustasid oluliselt konstruktsioone, avardasid tehnoloogilisi võimalusi. See oli revolutsioon. Peenmehaanika kellamehhanismidega oli aga nii, et need kadusid turult ja asendusid elektroonilistega. Vaid mõni rikas friik harrastab veel mehaanilisi poosekaid kelli, samuti nagu mõni ajab taga lampvõimendeid muusikakeskustele, mis pidavat andma seda “õiget saundi”.

eleKtroonilised näidiKud Ütlevad ette, Kui MisKi on valesti vÕi vaJaB Hooldust

Aparaatides läks vägi ja võim automaatikute kätte. Mehaanikuharidusega peenmehaanikuid hakati kutsuma “aparaadi korpustajaiks”. Tekkis mõningane hariduskriis TTÜ peenmehaanikute seas ja pääsu nähti mehhatroonikas – kus mehaanik on ühtlasi automaatik ja arvutispets. Nii mõnigi aga kahtleb, kas üks inimene saab olla hea spetsialist nii mahukatel ja kiirelt arenevatel aladel korraga. Suuremate masinate ehituses tuleb tõdeda, et masinaehitaja haridus ja kogemus siiski ruulib.

Smart car Mõni ajab taga lampvõimendeid muusikakeskustele, mis pidavat andma seda “õiget saundi”.

Kaasaegses autos on kümneid arvuteid ja elektroonikasüsteeme, mis reguleerivad, jälgivad ja hoiatavad sõitjat. Loogikaarendusi 2012. aasta keskklassi auto Renault Megane Grandtour näitel (sele 1) on tehtud deviisi all, et mitte inimene ei pea kohandama end autole, vaid auto inimese järgi. Aitavad mitmesugused, sageli teistes valdkondades välja arendatud elektroonikavidinad.

6/2012 (44)

Sisseehitatud satelliit-navigatsioonisüsteem võimaldab värvilisel ekraanil jälgida detailseid kaarte ja liikluspiiranguid “linnulennult”, pilku teelt oluliselt tõstmata. Rasketes sõidutingimustes nagu libedal teel aitab elektrooniline stabiilsuskontroll koos alajuhitavuse kontrolliga masinat teel hoida. Esituled süttivad automaatselt, kui hämardub, on laiema valgusvihuga, pöörduvad, võimaldades juhil aegsasti “nurga taha piiluda”. Automaatne variaatorkäigukast lubab ühe puudutusega valida sobiva sõidurežiimi, mis annab sõidumugavuse, aga aitab kokku hoida ka kütust. Kui hakkab sadama vihma, lülituvad klaasipuhastid automaatselt sisse ja reguleerivad ise töökiirust. Manööverdamise hõlbustamiseks on esimesed ja tagumised parkimisandurid, mis annavad häälega märku, kui

Pildid: autor, viKiPeedia/Morio, u.s. Marine CorPs/lanCe CPl. M. l. Meier


reklaamtekst

Ruukki kulumiskindel Raex teras kasutamiseks kõige nõudlikumates tingimustes Ruukki Raex®-seeria terased on valmistatud eriti nõudlike rakenduste tarbeks, näiteks konstruktsioonid, mis puutuvad kokku väga abrasiivsete materjalidega ning peavad taluma pidevat survet ja hõõrdumist. Tüüpilised rakendused on ekskavaatorikopad, kallurikastid, konteinerid, kaevandusmasinate ja betoonisegistite kuluvosad, puidutöötlusmasinad, platvormikonstruktsioonid, sööturid ja kolud. Tänu Raex terase suurepärasele pinnakvaliteedile, mõõdutäpsusele ja töödeldavusele saavad kliendid valmistada täiesti uudse disainiga tooteid ja tõhustada oma tootmisprotsesse.

Materjal innovaatiliseks ja energiatõhusaks projekteerimiseks

Otsekarastamise eelised

Võrreldes traditsiooniliste konstruktsiooniterastega, võimaldab Raex terase kasutamine vähendada konstruktsiooni paksust 30-50%, tegemata seejuures mingeid järeleandmisi kulumiskindluse arvelt. Kõige levinum kõvadusklass globaalsel turul on 400, kuid nõudlus 450 järele kasvab pidevalt. Mõlemad terasemargid on lisaks eeskujulikule kulumiskindlusele ka kergelt vormitavad ja keevitatavad.

Ruukki valmistab Raex seeria tooteid otsekarastamise teel, mille käigus karastatakse tooteid vahetult pärast valtsimist. Võrreldes traditsioonilise karastamisprotsessiga, mille käigus toodet enne karastamist kuumutatakse, võimaldab otsekarastamine saavutada suurepärase pinnakvaliteedi, kuna välditakse pinna oksüdeerumist. Protsess on kiire ja paindlik, sest valmistoodang väljub otse valtsimisliinilt. Erinevalt konkurentidest suudab Ruukki karastamisprotsessi rakendada ka ribaterase valtsimisliinil, mis annab võimaluse klientidele pakkuda hea kulumiskindlusega lehtterastooteid.

Lõppkasutaja jaoks tähendab Raex terase väga hea kulumiskindlus konstruktsioonielementide väiksemat kulumist ning sellest tulenevalt komponentide ja kogu masina pikemat eluiga. Raex on materjal innovaatilise projekteerimise ning kergekaaluliste energiatõhusate konstruktsioonide jaoks, mis annab projekteerijatele uutmoodi vabaduse toodete ja lahenduste loomisel. Pakume erineva tugevusklassi ja kõvadusega teraseid Raex 300, Raex 400, Raex 450 ja Raex 500.

Ruukki pakub laia mõõtude valikut, alates 2 mm Raex tahvlitest kuni paksude terasplaatideni. Vastavalt kliendi mõõtudele valmistatavaid otsekarastatud tooteid on võimalik lõigata kuni 13 m pikkusteks lehtedeks. Lisaks pakub Ruukki laiemate plaatide valmistamiseks laserkeevitust, millega tehtud keevisliited on peaaegu märkamatud. Seega suudame valmistada õhukesi ja laiu kulumiskindlaid terasplaate, mis on väga hinnatud materjal näiteks mullatöömasinate valmistamisel. Laserkeevituse abil saab ühendada ka erinevaid terasemarke ja -paksusi. Tänu Raex 400 kasutamisele vähendas Poola kalluritootja KH-Kipper kasti külgseinte ja põhja paksust 1 mm võrra. Tulemusena vähenes kalluri kaal 13% ehk 200 kg. 7 200 kg kaaluva kalluri kandevõime on nüüd 10 800 kg ehk 60% maksimaalsest lubatud kogukaalust.

Teeninduskeskused pakuvad valmiskomponente ja töötlemisteenuseid

Saksa konteineritootja Sirch’i uus Lightbox kaalub oma 39 m3 mahu juures kõigest 1 780 kg. Kui tavapäraste konteinerite põhjapaneelid on üldjuhul 5 mm paksused, siis Lightbox’i puhul on need tänu Raex 400 kasutamisele vaid 2,5 mm paksused. Tulemuseks on väiksem omakaal, suurem kandevõime ning vähenenud kütuse-

Raex teraseid on võimalik kombineerida Ruukki teiste terastoodete ja teenustega. Me tarnime kõrgtugevaid ja ultra kõrgtugevaid teraseid plaatide, torude ja profiilide kujul ning paigaldusvalmis komponentidena. Teeninduskeskustes pakume mitmekülgseid eeltöötlemisteenuseid nagu ribastamine, mõõtuja kuju lõikamine, haavelpuhastamine, kruntimine, painutamine, laserkeevitamine, mis võimaldavad tarnida juba paigaldusvalmis tooteid. Kõik see aitab kliendil säästa ressursse ning tõhustada tootmisprotsesse.

kulu transportimisel ligikaudu 4 liitrit 100 km kohta.

www.ruukki.ee

tasuta infolefon 1914


44

inseneriKutse

Sele 2

rasKe on eristada Ja reeGliteGa Piirata, Kus toiMiB autoMaatiKa, Kus sÕitJa osavus

lähenetakse teisele autole või teisele objektile. Taskus asuv “käed vabalt” kaart avab juhi lähenedes uksed ja lubab seejärel nupule vajutades käivitada mootori. Koos kaardiga eemaldudes lukustuvad uksed. Mootori seiskamisel rakendub käsipidur automaatselt. Helisüsteem on digitaalne 3D, kaheksa kõlariga, ja reguleeritav nii, et näiteks juht võib soovi korral kuulata heli, aga kaasreisijad võivad vaikuses puhata. Lisaks saab tagaistmeid mitmel viisil madalaks lapata, juhi kõrvalistuja istme töölauaks kantida – sülearvuti aluseks. Kõrgema klassi autod sisaldavad asiseid leiutisi: auto võib sinu sisse istudes sind ära tunda ja reguleerida vastavalt istme, rooli ja peeglid sinu isikupärasesse asendisse. Keerukas automaatika on võidusõiduautodes, mis on reeglite kehtestajate pideva tähelepanu all (sele 2), et keegi teist üle ei kavaldaks ega suurendaks ohtu. Niikuinii mõeldakse iga hooaeg välja uusi nippe. Ajakirjanduses (EE 24.03.11) oli uudis katseautost, mis sõidab mõtte jõul, tehtud Berliini vabaülikooli tehisintellekti töögrupi poolt. Auto juhtimiseks pole vaja pedaale ega rooli. Juhi mõtete “lugemiseks” rakendatakse tavalist entsefalogrammi andurite komplekti. Pärast vastastikust kohanemist seostatakse biovoolud juhtimiskäskudega auto täituritele. Kui andurid

püüavad kinni käsuga seotud biovoolu, auto kiirendab-aeglustab ja pöörab rooli. Rakendus kannab nime BrainDriver.

sõja- ja rahumeelsed robotliikurid Kui tavamõistus enam ei noki, tuleb oma loovus koos automaatikaga appi kutsuda. Sakslastel oli aastast 1942 kaugjuhitav minitank Goliath, mis kandis 60 kg lõhkeainet ja mida sai juhtida vastase objekti, näiteks tanki, juurde ning panna plahvatama. Tanki juhiti järele lohiseva

Sele 3

KÕnniroBot PurJus MereMees (drunKen sailor) sai niMe Jalalt Jalale KÕiKuMise JärGi

6/2012 (44)

650 m pikkuse kaabli kaudu. Aga laialdast edu ei täheldatud. Sellest ajast on tehisliikureid tehtud hoopis kõrgemal tasemel, ka hulganisti roboteid, mida saab kasutada nii hävitamiseks kui muuks otstarbeks. Piir purustamise ja positiivse toestamise vahel on sageli väike, oleneb vaid riistastikust. Laialdasim huvi on olnud humanoidrobotite vastu (sele3), mis aga on siiski enamasti huvitavad mänguasjad. Algsed tööstusrobotid paigutati töölise asemel tööpingi ette, kus nad võtsid ruumi ja programmi vea puhul võisid ka häälestajale vastu pead virutada. Siis leiti, et roboti võib pingi juurde riputada ka “jalad ülespidi”. Käsigi võib olla rohkem kui inimesel. Nii tekkisid liinide kohale kiired “ämblikrobotid”. Inimtööline võib aga osutuda odavamaks, kuna ta kuuleb, kui pink vale häält teeb, haistab kõrbelõhna ja kontrollib visuaalselt. Tööstusrobot nõuab funktsioneerimiseks instrumente, erihaaratseid, rakiseid, etteande- ja ohutusmehhanisme, mis annab rakisekonstruktorile hulga tööd. USA Boston Dynamics tegi kena roboti BigDog, kes on pigem tehismuul, tassimaks seljas paunades 135-kilost koormat. See ronib üle kivide ja kändude, lumehangede ja rannaliiva, ka trepist üles (sele 4). Kui ta libedal jääl kukub, ajab ta kõik neli jalga laiali ja tõuseb püsti. Video näitas efektselt, kuidas katsetaja proovis jalahoobiga teda külje pealt ümber tõugata. See ei


LAI VALIK KVALITEETSEID SEADMEID ÜHEST KOHAST! Juhtimissüsteemid

Nivooandurid ja nivoolülitid

Programmeeritavad loogikakontrollerid (PLC) Operaatorpaneelid (HMI) Visualiseerimine (SCADA)

Ujuklülitid Juhtivuslikud nivoolülitid Vibrokahvliga nivoolülitid Vibrovardaga nivoolülitid Pöörlevad nivoolülitid Ultraheliga nivoolülitid Hüdrostaatilised andurid Magnetostriktiivsed andurid Mahtuvuslikud andurid Ultraheliandurid Kontaktivabad radarandurid Juhikuga mikrolaineandurid Ujukandurid „Bypass”-tüüpi andurid Näidik-kontrollerid

Automaatikakomponendid

Lülituskomponendid

Temperatuuri- ja protsessiregulaatorid Toiteplokid Aegreleed ja töötunniloendurid Loendurid Tahhomeetrid Positsiooniindikaatorid Numbrilised protsessinäidikud

Elektromehaanilised releed Käivitid ja mootorikaitselülitid Pooljuhtreleed Monitooringureleed Sujuvkäivitid Kaitsereleed Lõpulülitid Masinaohtusseadmed

Ajamid Liikumise juhtimine Servosüsteemid Sagedusmuundurid

Andurid Temperatuuriandurid Fotoelektrilised valgusandurid Induktiivandurid Mahtuvusandurid Mõõteandurid Impulssandurid Tehisnägemine Signaalimuundurid

Standel AS Tel 6 558 180 Faks 6 558 179 Kiisa 8, 11313 Tallinn Info e-post standel@standel.ee Klienditoe e-post tugi@standel.ee www.standel.ee


46

inseneriKutse

Sele 4

BiGdoG on väsiMatu Ja läHeneB aruKa KäituMise Poolest looMale

õnnestunud. Tehismuul vaarus, astus sammu kõrvale, aga ajas jalad vastu ja jäi püsti. Sobib sõjameestele, aga miks mitte ka asendama eeslit idamaade majanduse tulevikus?

tulevikumasinad on lõpmatult automatiseeritavad Inimene on sada aastat juhtinud autot ka ilma automaatikavahenditeta. Saab ka nüüd hakkama, kui ta pole just puudega. Paljud tõrjuvadki automaatika saavutusi, eelistades näiteks automaatkäigukasti asemel manuaalkasti, mis suurendab juhtimismõnu. Automaatika koos kavala mehaanikaga võib aga puudega inimese

puhul tema võimekust oluliselt suurendada. Tuntud Belgia disaini ja TRIZi-põhise loovusõpetuse firma CREAX deviisiks on Loovus Innovatsiooniks (ds@creax.com). Ta tutvustab oma kodulehel (www.creax. com/newsletter.htm) sadu huvitavaid lahendusi, nagu näiteks robotiseeritud liigutusvahend, mis on ette nähtud liikumisvaegusega inimeste elu kergendamiseks (sele 5). Vahend haarab oma käsivartega istuva inimese ümbert ja tõstab ta püsti. Püstiasendis on võimalik selle liikumisvahendiga eemalduda ratastoolist, liikuda ringi näiteks ostukeskuses, haarata riiuleilt asju,

Sele 5

roBotliiGutusvaHend tÕstaB iniMese ratastoolist, HoiaB PÜsti ninG sÕidutaB, KuHu vaJa

6/2012 (44)

seista kassa ees, püstjalabaaris jne. Püstiseismist stabiliseerib mehhanism, mis on lähedane Segwayle. Kui inimene on ratastoolis, võib vahend olla ratastooli liikumisajam, vedur. Istudes voodil, võib inimene juhtpuldi abil liikumisvahendi enda juurde kutsuda. Teine arendaja propageerib eemalt juhitavat ratastooli (Robot Assist), mille saab kutsuda käimispuudega inimese auto juurde ja mis laseri abil paigutub ise õigesse kohta auto suhtes. Siia juurde minu arendusmõte: robottool võiks ju ka auto tagaluugist välja astuda, end töökorda klapitada ja siis külgukse juurde tulla. Seda mõtet ma sealt välja ei lugenud.

tugeva käepigistusega robotkindad Kui aga soovid väsimatut jõulist käepigistust omada, hangi robotkindad. GM ja NASA on sellised välja töötanud. Igal sõrmel on iseseisev jõuajam. Et aga asju mitte puruks pigistada, on sõrme pind survetundlik. Tugeva haardega on hea teha tööd, lihased ei väsi, midagi ei pudene käest. Sama kinnas on kasutatav humanoidroboti käes kosmoses, sealt ka NASA huvi. Igatahes on tulevik lõpmatus automatiseerimises.


Mess Uus Raamat

4747

tehnika ajalugu:

Omaaegse suurettevõtte lugu Ilmus Lembit Juksaare kaheköiteline raamat ekskavaatoritehas Talleksist. Raamatu esimene köide kannab pealkirja “Lugu Talleksist“ ja teine köide “Lugu Talleksi erastamisest“.

L

ühiülevaade raamatu sisust. Raamat on lugu ühe ettevõtte algusest, tegevusest ja lõpust. Jutustuse taustaks on Eesti maa ja rahva saatus ühel ajalooperioodil. Kes olid Ekskavaatoritehase asutajad ja juhid? Eelkõige olid nad kõrgelt haritud ja võimekad spetsialistid, kes vaatamata raskele sõjajärgsele ajale suutsid anda oma parima. Valdav osa neist oli saanud oma hariduse Eestis. Seega meie väike maa ja rahvas oli ja on võimeline koolitama haritud ja erudeeritud tööstusala spetsialiste ning juhte, kes on võimelised edukalt tegutsema rahvusvahelisel tasemel, olenemata poliitilisest režiimist. Ettevõtte lõpp ei olnud rõõmustav. Ol-

gu see hoiatus ja soovitus tulevastele põlvedele – millest tuleks hoiduda ja kuidas asju paremini korraldada. I köites on kaks peatükki: 1. Talleksi ajaloost ja tegevusest; 2. Talleksi töötajate meenutusi, elulugusid. II köites on samuti kaks peatükki: 1. Talleksi erastamine ja kohtuvaidlused; 2. Kapitali kontsentreerumine suurpankade kätte ja ühe väikefirma lugu. Järelsõna. Esimeses köites on kasutatud Tallinna Linnaarhiivi ja muid materjale. Talleksi (Tallinna Ekskavaatoritehase) kaadrialaseid mater-

jale ei olnud selle köite koostamise ajaks Linnaarhiivile veel üle antud ja nendele juurde pääseda autoril ei õnnestunud, kuna nende valdaja viitas isikuandmete kaitse seadusele, mis ei luba neid materjale enne 30 aasta möödumist isiku surmast näidata ja avaldada. Meeldiva heatahtlikkusega aga aitasid endised Talleksi töötajad, endised kolleegid. Ka töötajate abikaasad, lapsed ja sugulased abistasid raamatu I köite valmimisel: kontrollisid, parandasid ja täiendasid juba kirjapandut, lisasid elulugusid ning omapoolseid mälestusi. Nende abiga kirjapandu on tõene ja valgustab seda perioodi mitme kandi pealt.

   5/2012 (43)


4848

insenerikutse inseneriKutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

inseneriasjanduse suurmehi:

EHituSiNSENER FERdiNANd PEtERSON Ferdinand Peterson (1887–1979, aastast 1938 Petersen) sündis Järvamaal Pruuna mõisa vahtriku metsavahitalus. tänapäeval tunneme seda kanti Koitjärvena, naabertalus orul pidas metsavahiametit tulevase kirjandusklassiku a.H. tammsaare vend Jüri Hansen.

VAHuR MÄgi, teHniKaloolane

P

etersoni koolitee algas vallakoolis Raasikul, järgnenud Katariina II nimeline linnakool Tallinnas Pikal tänaval oli pigem tühi ajaviitmine. Kutset kool ei andnud, võõrkeeli ei õpetatud, vene keeltki nõndapalju, et hädapärast kõlvanuks poesellile või vallakirjutajale. Gümnaasiumisse pääsu tõkestas vanusepiir. Jäi üle teha eksternina küpsuseksam või minna võistluseksamiga reaalkooli. Seal valitses kroonugümnaasiumide omast vabam meel, ka vanuse kallal ei noritud. Härra Mauruse “esimese järgu õppeasutusest” Tartus polnud Tallinna poistel aimugi. Ega sel ka tähtsust olnud, Peterson oli tubli töömees, tema tahtis teadmisi.

Peterburi polütehniline instituut oli siis kõva sõna Tallinna reaalkooli järel läks ta 1909 Peterburi vesiehitust õppima. Sealne polütehniline instituut oli eestlaste silmis väga väärt õppeasutus – lai akadeemiline vabadus, targad professorid, hea raamatukogu. Erikursusi lugesid suurettevõtete juhid, vahel koguni ministrid. Põhikursus instituudis kestis neli aastat, kui aga kohustuslikud asjad korras, võisid väljaspool ametlikku õppekava kuulata mida tahes. Et käis sõda, ei rutatud stuudiumi lõpetama. Peterson sai ajapikendust teise järgu maakaitseväelasena. Diplomitööks

detsembris 1918 sai minister Petersonist tallinna kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu vabatahtlik reamees.

6/2012 (44)

Ferdinand Petersen

anti elektrijaama projekt Imatra kosele koos jõu ülekandega Peterburi. Teema tuli otse elust, valitsus maadles sama küsimuse kallal. Peterson võttis ülesannet tõsi-

Fotod: ttÜ, rePro


Insenerikutse

selt, jõgedes peituv veejõud oli teda alati huvitanud. Ta sai enda valdusse Rootsi Vattenbyggnads Byrå tehtud Imatra kose uuringute ja kaardistamise andmed. Tema diplomitöö juhendaja oli ühtlasi veejõudude kasutuselevõtuks asutatud PrantsuseVene sündikaadi tehniline juht. Sündikaat kavandas parajasti elektrijaama Volhovi kosele. Ka Petersonile pakuti seal inseneritööd, tema koostada jäi laevade lüüsimise projekt: 200 m kohta tuli 10 m langust. 1915 kevadel käis ta mõõtmas Rauhiala koske Vuoksil. Täpsustamist tahtsid ka Imatral varem tehtud mõõtmised. Kose iseärasused muutsid küsitavaks paisu ehituse. Peterson lahendas olukorra sifooni abil. Hüdrotehnikalaboris seati üles seadme 1:20 mudel, professorid kiitsid mõtte heaks. Instituudi lõpetamisel 1916 saadeti ta põllutööministeeriumi käsutusse. Näljastepp Turkestanis janunes vee järele ja ministeerium leidis, et Peterson on parim mees niisutusprojekti ehitusosakonna juhataja kohale.

49

Ilmasõja rindejoon nihkus keisririigi pealinnale aga järjest lähemale ning ta leidis end peagi inseneribüroost, kus kavandati Peipsi-taguste maade üleujutamist juhuks, kui sakslased Riia alt läbi murravad ja metropoli ähvardama ulatuvad.

Tehnikapoliitikat hakkasid suunama eesti insenerid Suvel 1917 astus Tallinnas kokku Eesti Ajutine Maavalitsus. Kubermangukomissar Jaan Poska kutsus Petersoni selle tehnikaosakonda juhatama. Osakonnale allutati maanteed ja sidevõrgud ning järelevalve suuremate ehitustööde ja tööstuse üle. Peterson kutsus teedel ja sildadel silma peal hoidma Karl Ipsbergi, ehitustegevusel Artur Perna ja projekteerimisel Karl Burmani, elektri- ja sidevõrke inspekteeris Gottfried Hacker, tööstust Villem Reinok. Esimest korda hakkasid Eesti tehnikapoliitikat suunama eestlasest insenerid. Teadjatest meestest valitses suur põud, eriti majanduses ja tehnikas. Peterson al-

6/2012 (44)

2001. aastal ilmunud Ferdinand Peterseni mälestusraamat

gatas tehnikaseltsi loomise mõtte, teda toetasid linnanõunik Anton Uesson ja arhitekt Artur Perna. Tallinna Teataja kuulutas: “Kõik Eesti tehnikapõllul töötajad tunnistavad, et Eesti tehnikute ühinemine möödapeasemata vajaduseks on saanud.


50

inseneriKutse

Algatajate rühm kutsub kõiki Eesti inshenerisid ja tehnikerisid pühapäeval, 8. oktoobril, kell 11 hom. Toompea lossi Valgesse saali Maapäeva koosolekute ruumidesse ülemaalise Tehnikaseltsi asutavale koosolekule.” Eesti Tehnika Selts võttis südameasjaks Eesti tehnikahariduse edendamise ja vähem kui aasta pärast võisid esimesed inseneriks tahtjad koolipinki istuda. Peterson valiti tehniliste erikursuste kuratooriumi esimeheks ja hüdrotehnikaosakonna juhatajaks. Koos mõttekaaslastega pani ta kirja tehnikumi programmi, koostas hüdrotehnikute õppekava ning luges 1918–1923 hüdraulikat ja hüdroloogiat. Iseseisvuse väljakuulutamise järel moodustati maavalitsuse põhjal Eesti esimene Ajutine Valitsus, Peterson tõsteti teedeministriks. Novembris 1918 sõlmis ta Riias Saksa riigi peavolinikuga Balti riikides August Winnigiga lepingu vara ja võimu üleandmisest Ajutisele Valitsusele. Ajalukku on see läinud Eesti riigi esimese välislepinguna. Ulmanis imestas, kuidas te ometi nad nii kaugele saite? Vangist pääsesid Konstantin Päts ja Ado Peet. Detsembris sai minister Petersonist Tallinna kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu vabatahtlik reamees. Roodule anti ruumid tütarlaste kommertskoolis, õppused algasid aasta viimasel päeval.

lahingute ajal valiti Peterson asutava Kogu liikmeks Kahe nädala pärast mindi rindele. Rasked Lõuna-Eesti vabastamislahingud tegi ta kaasa Madsen-kuulipilduja taga. Kõige ägedamate heitluste päevil valiti Peterson Asutava Kogu liikmeks. Märtsis käskis ülemjuhataja ta rindelt tulema saata. Pataljoniülem Sternbeck kirunud valjult: “Kelle kuradiga ma sõdin, kui mehi järjest ära võetakse!”. Peterson oli Eesti esimese maaseaduse sõnastajaid, tema toetusel sündis veeseadus. Uued talud pidid saama põlluharijate perekonna ülalpidamiseks elujõulise suuruse. Igast talust pidi hõlpsasti pääsema suurematele teedele ja naaberasulatesse. Talumaadelt pidi olema vee ärajooks ja võimalus võtta joogivett allikast või kaevust. Põllutööministeeriumi tehnikapea-

Ferdinand Petersen (PareMalt teine), ottoMar Maddison Ja eGon lePPiK (PareMalt esiMene) ninG KaKs välisKÜlalist tallinna teHniKuMi tuGevuslaBoris 1933. a

valitsuse juhatajana algatas ta avaliku võistluse talukavandite saamiseks. Auhinnatud töödest pani ta kokku raamatu “Taluehitused” (1921), mis jäi aastakümneteks mõjutama eesti põllumehe arusaamu talust ja taluelust. Veel tänagi maal ringi liikudes hakkab silma märke nende kaugete aegade tõekspidamistest.

ta sättis Jägala jõele elektrijaama ja saeveski 1921. a astus Peterson poliitikast välja, Toompea võimumängud nõudnuks rohkemat auahnust. Ta läks tagasi kodukanti, rajas Jägala jõe äärde talu, sättis jõele üles elektrijaama ja saeveski ning pani Raasikul käima jahu- ja villavabriku. Anija elektrist jagus vabrikule, ümbruskonna majapidamistele ning Kehra ja Raasiku raudteejaamale. Päris rooste ei lasknud ta minna ka insenerimõtet, istus kaubandus-tööstuskoja, tehnilise järelevalve seltsi ja rahvusliku jõukomitee juhatuses, esindas Eesti riiki rahvusvahelistel arupidamistel. Rahu ei andnud tehnikahariduse käekäik. Tartu ülikooli 300. aastapäeva pidusöögi asemel Vanemuises hulkus Toomel ja heietas koolivenna Paul Kogermanniga mõtteid Eesti tehnikasuurkooli loomisest. 1940 võeti kõik käest, talu jagati uusmaasaajatele. Sakslased andsid tööstuse tagasi, kuid vilja ja villa lubati vastu võtta ainult nendelt, kel normid õiendatud. Pe-

6/2012 (44)

terson keelust ei hoolinud, mis eest saadeti koos villavabriku juhatajaga okastraadi taha Harku vangilaagrisse.

Pärast sõda leidis püsiva töökoha new Yorgis Venelaste uuel tulekul 1944 lahkus Eestist. Jäi Dresdenis liitlaste pommisaju alla ja kaotas viimsegi varanatukese. Memmingeni põgenikelaagris pani aluse läände pääsenud eesti tehnikaharitlasi ühendanud Tehnika Koondisele (1962–1964 selle esimees USAs) ja juhatas inseneripäevi Geislingenis. Immigratsiooniväravate avanedes siirdus Suure Lombi taha, kus alustas nagu paljud saatusekaaslased New Jerseys Seabrooki aedviljafarmis koos läänerannikult kohale toodud jaapanlastega. Meie inimesi kohtab seal praegugi. Kui keegi sinnapoole satub, käigu ära kohalikus muuseumis, kogeb palju üllatavat eestlaste jaluletõusmisest võõrsil. Püsiva tööotsa leidis Peterson joonestajana kiirteede ja sildade projekteerimisel New Yorgis. Elas samas lähedal Newarkis, seejärel Chapel Hillis. Tema põrm puhkab tütarde kõrval Mount Pleasanti surnuaial Torontos. Poeg Ivar-Heldur Peterseni, täpse sõnaga matemaatikadotsenti, mäletavad kindlasti paljud viiekümnendatel Koplis hariduse saanud insenerid. Ta oli akadeemia Küberneetika Instituudi matemaatilise mõtlemise alustalasid ja teadustöö eestvedajaid.


Summary suMMarY

Summary

5252

new Producer of recognized natural Mineral Water

Martin Sutrop, Manager of Tech Group. “The line requires the attendance of a single operator, and there is no need any more for several physical and low value adding tasks like box lifting and filming.” The input of the line is cardboard boxes filled with fir-tree plants and the output – a filmed Euro pallet. The 30-meter-line is composed of several technical units like the box turner, pallet feeder, filmer and robot. The lifting of boxes to the pallet is carried out by the palletizing robot by KUKA, one of the world’s leading manufacturer of industrial robots. The productivity of the automated palletizing line depends on factors like the kind of the package, the stacking pattern, etc. The maximum output of the line is 1500 products per hour.

T

he Verska Mineral Water Company (Verska Mineraalvee OÜ), operating in Värska, South-Eastern Estonia, has been awarded the certificate of the producer of natural mineral water. In collaboration with A.Le Coq the company starts producing and marketing natural mineral water. The owners of the company are Toomas Sein (80%) and A.Le Coq (20%). The company has invested ca 600 000 EUR into the improved producing and water processing. Toomas Sein, Manager of the company: “I bought the enterprise in November 2010. Immediately after that I applied to the Health Board for the certificate of natural mineral water. In my opinion, it was not reasonable to produce good mineral water under the label of table water. Until receiving recognition we continued producing water under the name Värska Mild. We re-designed the label and renamed the table water to the water with natural minerals. Natural mineral water constitutes 20% of the Estonian water market, the renewed company aims at taking up one fourth of it. The Värska natural mineral water comes from the Ordovician-Cambrian layers in the depth of 500 meters of well No.5”

“Green“ Packaging line from tech Group

T

ech Group AS, a company operating in the field of production automation, technical solutions and manufacture of metal products, introduced a new automated packaging and palletizing line to the public. “The line goes to the Latvian Forest Management Centre for the packaging of fir-tree plants. The size of the investment on the part of the customer will be around two hundred thousand euro,”says

6/2012 (44)

smart House solutions by Yoga

T

he whole communications system in the Tammsaare Business Centre is controlled by a software solution created by Yoga IB, residing in the same building. “The solution includes the following three functions: the energy efficiency of the building, security and comfort,” says Priit Vimberg, CEO of Yoga. “The first of these functions provides that the building has been effectively insulated; alternative energy is being produced, so that the energy bill is zero or even positive; and automated controls keep the system running. Although the security solution has been designed by us, we have not installed the equipment. After all, the security company is in charge of guarding and answering calls. The third function, comfort, is achieved by enabling the equipment to be controlled by the cellphone, computer and TV,” Priit explains. “We have developed two packages: one for new/renovated buildings and the other is so-called mass solution. The latter package, involving movement sensors, smoke detectors, camcoders, etc, is being marketed in cooperation with Elion. One of our target markets is residence associations.”


kosmosepõhise asukoha määramise süsteemi USA ja Venemaa analoogid

mobiilsete seadmete op-süsteem pikkuse tähis

aktiivvõimsuse tähis

√ -1

Hamiltoni operaator ∆

soojusvahetuseta protsessi graafik

ilmastikunähtus Hakassia pealinn mägi, mille esmavallutaja oli TÜ rektor F. Parrot

pruunsärklaste organisatsioon kaheõlgne kang jõu ülekandmiseks kordajat 106 või 10-3 märkiv eesliide

problemaatiline lõhkekeha tänapäeva sõjakolletes aja- ja pikkusühik SI-süsteemis ametlik dokument ingl k artikkel Eesti ehitusteadlane osmium Vene orbitaaljaam pastapliiatsi leiutaja

LÄRM silikaltsiidi leiutaja, eesn-ga

toonekuresarnane troopikalind Fordi mudel n esimese positiivse täisarvu korrutis (n!)

professori abiline mõne riigi ülikoolis firmanime osa signaalitöötlusseade

RAVIM 1000. aine olek kurjuse impeerium

eesliide peale-, taasBoltzmanni konstandi tähis

haisuloom sihtasutus

tänav

...klaas, optiline klaas

üllatushüüe ...BOR, TEJ Soome lahe ääres

terafarad

VEREGRUPP keelduv vastus

silikaatide klassi kuuluv mineraal ...Tunes 1 dm3 Ungari peaminister

Rhode Island arvutibränd

õigeusu kiriku vaimulik töö tähis füüsikas lüsergiinhappeamiid, looduslik narkooAafrika tikum savannides elutsev antiloop

värvilist kivipuru sisaldav dekoraeesti tiivne tsementbetoon arheoloog

saksa keemik, Nobel 1931 seaborgium

Haanja kõrgustiku suurim järv FAKT

koorija, ingl k 1632 asutati ... Ülikool

Iiri perekonnanime osa meie, vene k 1000m sinepigaas

R-täht kirillitsas töörinne kaevanduses

auhinnaline koht ilmastikunähtus 3 H veduri osa kütuse, vee jms jaoks

Microsofti veebibrauser pinge tähis

rubiidium õhus leiduva gaasi sümbol turbiini jõul töötav

6/2012 (44)

5353

veidi nuputamist

veidinuPutaMist nuPutaMist veidi


veidi nalja ja nuputamist

viiMane leHeKÜlG uudised

tõestisündinud lood

töökultuur pole meelakkumine

N

õukaajal seadistasime ühes põllumajandusettevõttes Lääne-Saksa liini ja sellest ajast saadud õppetund püsib mul meeles siiamaani. Seadmed olid juba paigaldatud ja nende häälestamiseks saabusid ettevõttesse mitu saksa tehnikut. Meie ülesandeks oli raske valuuta eest ostetud seadmete igapäevane hooldus, mille juurde kuulus ka laagrite määrimine. Kuna masinad olid mitmetonnised, olid ka laagrid vastavad ning nõudsid korraga mitme liitri jagu määret. Selle tarvis võtsime plekknõudest puidust labidatega määret, mida toppisime siis suurtesse määrdepritsidesse. Selle peale, et labidas nõust välja võtta ning kaas sulgeda, ei tulnud meist keegi. Ühel hommikul rivistati meid määrdenõude kõr-

vale üles ja üks elatanud sakslane hakkas meile õpetust jagama. Tõlgi vahendusel arenes umbes selline monoloog. “Mis see on?” “See on määre!” “Mis siin õhus hõljub?” “See on tolm. Abrasiiv!” “Mis juhtub siis, kui abrasiiv siia määrdesse satub?!!!” Iga küsimuste-vastuste ringiga tõusis ta hääl kraadi võrra, käed läksid puusa ja jalad harki, nii et olukord hakkas meenutama nõukaaegset sõjafilmi. Lõpuks virutas ta jalaga vastu määrdetünni ja röögatas: “Siis ütlete teie, et sakslased teevad viletsaid kuullaagreid!!!!” Nii mõnigi mees pidi end tilkuvast määrdest puhastades tõdema, et töökultuuri omandamine pole meelakkumine.

kas null on number

K

äisime 1990. aastate lõpul ühes Rootsi pumbatehases töökogemusi omandamas. Kuna nõukaaegne haridus võimaldas umbes samal tasemel inglise keelt, nagu tänased noored oskavad vene keelt, tuli eelnevalt tugevat tööd teha, et end arusaadavaks muuta. Suur oli rootslaste imestus, kui mitu päeva tehases vaikinud eestlane ühtäkki pika ja keerulise lause konstrueeris ja küsis, millises järjekorras tuleks ikkagi need tihendid-laagrid pumbakorpusesse paigaldada või milline peaks olema nendevaheline lõtk. Tagantjärele jääb vaid loota, et nad ei adunud, et

nende vastused jäid meile suures osas arusaamatuks. Praktilise tööga saime siiski vajalikud teadmised ning kogemused omandatud. Nii lihtsalt ei läinud aga ühe telefoninumbriga, sest numbrite ülesmärkimisel jäi asi toppama siis, kui rootslane püüdis meeleheitlikult üht arusaamatut sõna erinevates variatsioonides mulle selgeks teha. Ta hääldas küll “nil, ou, nought, zero” ja isegi “nothing”, kuid kõik oli asjata. Suure õhinaga olid eelnevalt selgeks õpitud ja üle korratud kõik numbrid ühest sajani, aga ... null pole ju teadupärast number. Üles Kirjutanud Hellar Mutle

nuputamist 1

Kaks kalurit, kes on sama kaalu ja kelle paadid koos saagiga on ühesugused, lähenevad kaile. Randumise hõlbustamiseks seob sadamavaht ühe visatud köie pollari külge, teise kaluri visatud köiest aga haarab ise. Kumb paat randub kiiremini, kui mõlemad paadid on kaist samal kaugusel, mõlemad kalurid ja sadamavaht alustavad tõmbamist ühel ajal ja tõmbavad köit ühesuguse jõuga?

2

Suur-Emajõgi on veerohke jõgi. Kui suur kõrguste vahe (lähte ehk Võrtsjärve ja suudme ehk Peipsi vahel) paneb Suur-Emajõe voolama? Seda välja arvutada ei saa, aga pakkuge.

vastused 1 Ühel ajal, sest köite pingsus ehk paadile mõjuv jõud on sama. 2 Umbes kolm meetrit, mis tundub vähe. See selgitab aga nähtust, et jõgi hakkab kevadise suurvee ajal ülemjooksul vastupidi ehk Võrtsjärve tagasi voolama. Nimelt toob Pedja jõgi niipalju vett sisse, et vesi tõuseb üle taseme, mida on vaja voolamiseks allapoole.

5454

6/2012 (44)


Farnelli element14 täidab kõik protsessijuhtimise ja automatiseerimise vajadused, tööstuslikust andmetöötlusest masinate ohutuseni.

D TARNIJA

0 ERITOODE

D

RU J U SHA HT TU

IVA

00

T

5

PROJEKTEERIMISLAHENDUSED SAAVAD ALGUSE SIIT

TEH N

TÖÖ

S

N ILI

OO

JÄRGMIS

EL

K

L KOHA EVA LE PÄ

IM TO

STÖÖ VEEBI

S

E TUGI

START

ETAMINE

farnell.com/farnellelement14 MRO AD_A4 ET.indd 1

28/02/2012 10:17


Inseneeria 06 2012  

Ajakiri insenerile ja tootmisjuhile

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you