Page 1

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

MÄRTS 3/2012 (41) MÄRTS 3/2012 (41) Meiren engineering OÜ: TalVeTeede laHTilÜkkaJa >> OPTiMaalne kOOsTOOTMine >> laseriga JuHiTaV kuul >> kriTseldaMine

Meiren Engineering OÜ:

talveteede lahtilÜKKaja Aravete:

soojus ja elekter sõnnikust

50 aastat:

Nordic Baltsat:

metallide lõikelaborit TTK-s

hindas kosmosevõimekust


inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KolleegiuMi liiKMed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

sikaanel on Meiren Engineering OÜ lumesahk. Esikaane kujundus Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Märts 3/2012 (41)

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

must: CMYK 70-50-30-100

Kujundaja

Mati Feldmann mati.feldmann@ directormeedia.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

9000

Rando Mäeots rando.maeots@directormeedia.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. hall: CMYK 0-0-0-65

valgel taustal värvilisel või foto taustal


sisuKord / JuHtKiri

juhtkiri

Ehitus

36

Aravete saab Eesti esimese omataolise biogaasitehase

insenerikutse

Eestist Maailma

08

Meiren Engineering ja integreeritud tootearendus

Eesti Firma

12

Optimaalne lahendus on koostootmine

38

N Liidu arvutitööstus: mööda piraatkoopiate radu

Konverents / MESS

40

Toru ja kaabel 2012 – kaks ülemaailmset juhtivat tootemessi Düsseldorfis

Kommentaar

42

Kas ettevõte on sõnastanud oma väärtuspakkumise

Insenerikutse

16 22

Kuidas ehitada vormelit? III osa: vedrustus

Intervjuu

20 aastaga on Eestisse tekkinud tugev kompetentsikeskus

Kommentaar

26 28

Eesti vajab oma Tootlikkuse Keskust

Tootmissisendid

Huvitav lahendus

46 48

Kritseldamine

insenerikutse

1965.–1990. aastate kõrgtehnoloogilised kosmoseteemalised uuringud TTÜ-s

Kullanõudluse kasvu taga on keskpangad

Leiutised

Insenerikutse

30

50 aastat metallide lõiketöötlemise koolitust TTK mehaanikateaduskonnas

Huvitav lahendus

34

Ameeriklased lõid laseriga juhitava kuuli

50 52 53 54

3

Õpilasleiutajate riiklik konkurss

Konverents / Mess

Hinnati Eesti, Läti, Leedu ja Poola kosmosevõimekust Summary

Nuputamist

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee FOTO: ÄriPÄeV

saMa tiiM jätKab inseneeriat Mati FeldMann, Inseneeria peatoimetaja

T

änaseks päevaks on selgunud, et Inseneeriat jääb 2012. aasta septembrist välja andma sama meeskond mis praegugi. Muutub see, et Inseneeria tellimine läheb tasuliseks, kuivõrd EASi innovatsiooniteadlikkuse programm saab Inseneeria jaoks läbi. Lähiajal alustame Inseneeria tellimiskampaaniat. EAS toetas Inseneeria väljaandmist põhimõttel, et tegemist oli nn turutõrkega. Ehk niisugust väljaannet nagu Inseneeria oli vaja (meenutame Inseneeria kolme põhieesmärki: vahendada Eesti tehnika ja tootmise edumeelseid ideid, importida neidsamu ideid väljastpoolt Eestit ja väärtustada insenerikutset ühiskonnas laiemalt), aga turujõudude keerises poleks nullist alustav, reklaamist ja tellimuste müügist majandav ajakiri ellu jäänud. Ja ükski kirjastaja – olgu ideed kuitahes üllad – ei saa pikalt kahjumit lubada. Praeguseks on muutunud see, et me ei alusta enam nullist. Meil on seljataga umbes viis aastat edukat tegutsemist, mille pinnalt edasi minna. Kardinaalseid muudatusi me Inseneeriasse ei planeeri ei sisu ega vormi osas. Sisukontseptsiooni täpsustamist me toimetuses kindlasti arutame, vormilt jääb Inseneeria sama paksuks ja samamoodi kujundatuks. Väikest moodi häälestamine, peenem timmimine käib muidugi kogu aeg. Meil seisab märtsis ees lugejaküsitlus, mis on meie jaoks väga oluline. Küsime selles mõnesid ajakirja väljaandmise seisukohalt olulisi küsimusi. Ja palume muidugi aktiivselt küsitluses osaleda. Saadame nendele tellijatele, kelle e-kirja aadress on meil olemas, küsitluse lingi. Kõigile jääb võimalus vastata Inseneeria Facebooki lehel. Eelmisel aastal oli vastajaid kokku natuke üle tuhande – lööks sedagi rekordit!


4 4

uudised//krOOnika krOOnika uudised

aasta logistika suursündmus “rail baltica“

President kutsub sind tagasi kooli! 12.–16. MÄrTsini TOiMub Juba nelJandaT aasTaT VÄÄrT eTTeVÕTMine, Mis kuTsub sind Tagasi kOOli.

4.–5. aPrillini TOiMub TarTus dOrPaT kOnVerenTsikeskuses Tallinna TeHnikakÕrgkOOli POOlT kOrraldaTaV JÄrJe­ kOrdne lOgisTikaseMinar 2012 TeeMal “rail balTiCa“.

L

ogistikaseminar on rahvusvaheline üritus, mille oodatav osalejate arv on ligikaudu 350 inimest. Seminar keskendub Rail Baltica erinevatele võimalustele nii maanteevedude vaatenurgast kui uutele ärikontseptsioonidele ning -mudelitele. Toimuvad oma ala spetsialistide ettekanded Eestist ja välisriikidest. Esinevad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, Rail Baltica tasuvusanalüüsi teinud ettevõtte AECOM direktor Arnis Kakulis, HAVI Logistics Balti regiooni direktor Andris Dobulis, Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali müügidirektor Tiit Männiksaar jt. Videoläkituse saadab Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Seminaripäeva modereerib Raivo Vare. Päev lõpeb meelelahutusprogrammiga klubis Atlantis. Teise päeva, 05.04 hommikul toimub ettevõttekülastus vastrenoveeritud Koidula piiripunkti. Logistikaseminari 2012 “Rail Baltica” põhieesmärk on tekitada diskussiooni Rail Baltica otstarbekusest, tulevikuootustest ning mõjudest Balti riikide majandusele. Diskussiooniga loodame leida vastuse, kas Rail Baltica tasub ennast ära või ei.

E

ttevõtmise raames kutsutakse Eestimaa inimesi koolidesse külalisõpetajaks, millel on Eesti koolielule iga aastaga aina suurem posi-

tiivne efekt. Tule ja jaga koolitunnis oma elu- ja töökogemusi, räägi hobidest ja muust, mis Sulle korda läheb ning mis rikastab õpilaste koolipäeva ja maailmapilti. Kõik soovijad on teretulnud jagama oma mõtteid ka presidendi algatatud “Tagasi kooli” alamteemal “100 põhjust, miks Eestis on hea elada”. Leia endale sobiv kool ning registreeru www.tagasikooli.ee

TTÜ sõlmis Mitsubishiga koostööleppe elektriautode uurimiseks ja teadvustamiseks TTÜ PanusTab kOOsTÖÖsse TeadlasTe laialdasTe erialaTeadMisTe Ja MekTOrY innOVaaTilise uuriMiskeskkOnna kaudu.

M

ektory on TTÜ loovkeskus ja innovatsiooniplatvorm, kus tudengimeeskonnad teevad ettevõtete tellimusel ja teemadel arendustöid ülikooli õppejõudude juhendamisel. Kuigi tehnikaülikooli teadlased on elektriautosid uurinud ka varem, võimaldab koostöö Mitsubishiga TTÜ professoritel ja üliõpilastel liikuda oma uurimistöös teooriast praktikasse. TTÜ rektor professor Andres Keevallik: “Eesti riigi ja Mitsubishi koostöö on jooksvalt laienenud ning selle kaudu on ka TTÜ saanud endale rahvusvahelisel tasandil olulise partneri. Elektriautode projekt annab meie teadlastele ainulaadse võimaluse uurida ning arendada edasi tarku energialahendusi, mis peagi saavad terves maailmas laialdase kasutuselevõtu osaliseks. Eesti teadlased on näidanud oma võimekust

3/2012 (41)

toota nutikaid lahendusi ning jaapanlaste koostöösoov kindlasti kinnitab seda.” Eesti koostöö Mitsubishiga sai alguse eelmise aasta märtsist, kui Eesti valitsus otsustas müüa Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvooti. Selle aasta lõpuks rajatakse kogu Eestit kattev elektriautode laadimise taristu ning Eesti teedele lisandub järjest uusi elektriautosid.

PilT: MiTsubisHi


6 6

uudised//krOOnika krOOnika uudised

bestnet as teel eesti juhtivaks masinatööstusettevõtteks Tiki TreileriTe TOOTJa as besTneT lÜliTas 9. Veebruaril TÖÖle uuenenud MasinaPargiga TOOTMisTseHHi.

santa Marias töötab menüü­ insener MaiTseaineTe TOOTJaFirMas as sanTa Maria TÖÖTab MenÜÜinsener ilMar rÄni.

M

enüüinseneri tööülesanded on:

» uute ideede väljapakkumine suurköökidele ja suurköökide kulinaariatele; suurköökide esindajate koolitamine; » retseptide arendus uute toodete ja maitseainetega; » kataloogide kokkupanemine; » toidukoolitused Lätis, Leedus, Ukrainas, Poolas, Valgevenes jm; » uute kontseptsioonide läbitöötamine, arendamine ja info edastamine Ida-Euroopa regiooni meeskonnale; » pressiürituste läbiviimine vastavalt turundusplaanile. AS Santa Maria on Santa Maria AB tütarettevõte, mis asutati 1. jaanuaril 2007. AS Santa Maria vastutab Santa Maria toodete müügi ja turunduse eest Balti riikides, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis ja Aserbaidžaanis. Santa Maria AS pakub tööd 130 inimesele.

B

estnet investeeris koostöös EASi, KredExi ja Swedbankiga 2,2 miljonit eurot uude tootmistehnoloogiasse. Kaheksa uue metallitöötlusseadme soetamise eesmärgiks oli tõsta ettevõtte innovaatiliste toodete valmistamise võimet. Bestneti juhatuse esimees Tõnu Lelumees: “Sarnaseid masinaid üksikuna on ostnud Eestis teisedki ettevõtted, kuid eriliseks muudab selle investeeringu terve töötlemisprotsessi viimine uuele, maailma tipptasemele. Lisandväärtust annab laserlõikuri ja lehekeskuse automaatne pealeja mahalaadimine, mis teeb tööprotsessi sujuvamaks ja vähendab inimtööjõu vajadust. Viimane on oluline, sest metallmaterjal on reeglina suuremõõtmeline ja raske.” Kompleksi teine oluline iseloomustav sõna on töödeldava materjali gabariidid, mis tänu uutele masinatele võimaldavad käsitseda hoopis suuremõõtmelisemaid materjale. Näiteks lehekes-

3/2012 (41)

kuses saab töödelda 4,3 m ja painutuspingil 4,1 m pikkuseid detaile. Kolmanda uuendusena toob Tõnu Lelumees välja RAS-painutaja. Kui tavalised painutuspingid on nn kantpressid, siis nüüd ei saavutata detaili profiili mitte tavapärase pressimisega, vaid painutamisega, mis tagab parema kvaliteedi ja väljanägemise. Investeeringusse kuuluvad ka suure tootlikkuse ja täpsusega CNC trei- ja freeskeskused, mis võimaldavad pakkuda komplekssemat teenust ja luua omatoodetele lisandväärtust. ASi Bestnet põhitegevusalaks on sõiduauto järelhaagiste tootmine, samuti tehakse tihedat koostööd mitme maailma suurima korporatsiooniga erinevatelt tootmisaladelt. Ettevõte turustab oma tooteid kõigis Põhjamaades, Balti riikides, Valgevenes, Ukrainas ja Usbekistanis. 1990. aastal asutatud Eesti kapitalil AS Bestnet annab tööd ligi 100 inimesele.

Pildid: besTneT


8

Eestist Maailma

väärtusahela tipus:

Meiren Engineering ja integreeritud tootearendus Viimased kolm talve on olnud eriti lumerohked, mis peaks rõõmustama firmat Meiren Engineering OÜ, mis valmistab Eesti ja Põhjamaade turule lumesahku. Kas see tõepoolest nii on, seda võttis Inseneeria uurida.

Mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

“M

eiren Engineering OÜ jaguneb kolmeks üksuseks, millest esimene ja vast tuntuim on Meiren Snow,” tutvus-

tab Meiren Engineering OÜ projekteerimisosakonna juhataja Mart Reinson. “Kuigi lumesahka ei osta klient endale ainult üheks hooajaks, on Meireni müüginumbrid aasta-aastalt järjest kasvanud. Küllap veendub järjest enam kliente meie sahkade headuses.” Aga kui rääkida

väärtusketist, siis on lumesahad ise välja arendatud, ise toodetud, loodud on oma bränd ja sahad on ise lõpptarbijale maha müüdud. Kogu toode algusest lõpuni. Toodete väärtusahelas asuvad Meireni lumesahad pigem kõrge lisandväärtusega toodete kategoorias, kuhu paljud FOTOd: Meiren engineering


eesTisT MaailMa

9

lühitutvustus

Meiren Engineering OÜ » Meiren pakub tooteid ja teenuseid kolme kaubamärgi alt: Meiren Snow, Meiren Engineering ning Meiren Machinery. » Meiren Snow kaubamärgi alt müüakse omatooteid, mis on seotud lumekoristamisega, peamiselt lumesahku. Meirenis tegeldakse lumesahkade arendamise ning müügiga. Valmistamine ostetakse sisse. » Meiren Engineeringu kaubamärgi alt pakutakse tootearendus- ja projekteerimisteenuseid. Meirenil on pikaajaline inseneritöö kogemus ning omatoodete arendamine aitab oskuste arendamisele ainult kaasa. Oskusi ei hoita vaka all, vaid pakutakse teenusena ka teistele. » Meiren Machinery kaubamärki kannavad muud omatooted, mis ei ole seotud lumega, ning ka klienditellimusel valmistatud seadmed. » Töötajate arv ca 20. suur Osa rOOTsis MÜÜdaVaTesT uuTesT MaanTeesaHkadesT kannab Meiren snOW kaubaMÄrki

tootjad pürgivad. “Me pakume oma brändinime kandvaid tooteid, mida me ise arendame ja toodame, otse lõppkliendile, ehk teehooldusega tegelevatele ettevõtetele.”

lumesahad on hea ekspordiartikkel Umbes 10% Meireni poolt müüdavatest lumesahkadest jääb Eestisse, ülejäänu läheb Põhjamaadesse. Edukast tegutsemisest tootearenduse vallas on Meirenil ette näidata ka Soome Teedeühistu (Suomen Tieyhdistys) poolt an-

» 2011. a käive 2,94 mln eurot. » Kapital: 100% Eesti.

tud diplom ning Rootsi erinevate sõltumatute organisatsioonide poolt läbi viidud tootetestimiste head tulemused. “Meil on tootearenduse vallas enam kui 15-aastane kogemus,” ütleb Mart. Meiren Engineeringu juhatuse liige ja tegevjuht Toomas Uibo: “See võib kõlada üllatavalt, aga me ootame aega, kui rohke lumekogus ka meie äri positiivselt mõjutaks. Riik peab tagama valmisoleku maanteede puhastamiseks olenemata sellest, kas lund on oodata või mitte. Meie peamine müügiartikkel ongi just maanteedel sõitvad sahad. Kui

Meiren engineering OÜ PrOJekTeeriMis­ OsakOnna JuHaTaJa MarT reinsOn

lund tuleb palju, sahatatakse teed lihtsalt tihedamini. Teehooldaja ei osta paraku rohke lume tõttu rohkem sahkasid. Iga maanteesahk vajab ju ka suurt veokit. Olukord on teine traktorisahkade turul, mis on otseselt mõjutatud allasadanud lume kogusest. Seal me veel nii tegijad ei ole. Aga küll tuleb aeg.”

Tootedisain: sirgjoonte asemel kõverjooned Meiren tõuseb teiste Eesti masinatööstusettevõtete seast esile, rakendades edukalt disaini oma tegemistesse. Eelmisel aastal kandideeriti konkursil “Ettevõtluse Auhind” kategoorias “Disainirakendaja” (võitjaks tuli AS Krimelte). “Päris oma disainerit meil täna palgal ei ole, aga tootearenduses teeme vajadusel koostööd disainibüroodega. Üks meie “filosoofia” on, et kõik jooned, mis ilmtingimata ei pea olema sirged, seda ka ei ole,” toob Mart huvitava näite Meireni “firmakultuurist”. “See annab meie too-


10

eesTisT MaailMa

detele, näiteks lumesahkadele, äratuntava näo. Et lumesahkade asjatundja ütleks juba kaugelt, et see seal on Meireni lumesahk.” Inseneeria toimetaja vaidleks kõverjoonte asjus vastu, et lühim tee kahe punkti vahel on sirge. Mart pareerib seda näitega veidi teisest valdkonnast. “Meiren Engineeringul on tugev know how tugevusarvutustes. Ehkki sirgjoon on lihtsaim, peavad kõverad pinnad teinekord pingele paremini vastu. Mõnikord on kõverjoonte tõttu vaja ka vähem keevitada.” Pingetele peavad sahad muidugi vastu pidama – me teame, kui raske võib lumi olla. “Tänava lumesahad on umbes 3–4 meetri laiused, maantee omad 4–5 meetrised, aga lennuvälja lumesahad on üheksa meetri laiused. Meireni lumesahad töötavad ka Tallinna Lennujaamas.”

keskendume mehaanikale – tuled külge ja kõik!

vormistamisega jne,” tutvustab Mart. Seadmete riskianalüüs on näiteks vajalik CE-sertifikaadi omandamiseks, kui soovitakse oma seadmeid müüa mõnes Euroopa riigis.

Merekonteineri järelhaagis kui tõsine projekt “Riskianalüüsi läbiviimist oleme pakkunud ka teistele klientidele (näiteks seadmele, mis purustavad betoonposte). Lisaks oleme läbi viinud mitmeid huvitavaid tootearenduse valdkonna projekte. Näiteks telliti meilt ülesõidetava estakaadi projekteerimine, mille nõueteks

meiren piltides

Meiren Engineering OÜ teine üksus ongi Meiren Engineering, maakeelsena siis projekteerimisosakond, kelle spetsialiteet on klientidele tootearenduse know how pakkumine. “Kuna meil on pikaajaline inseneritöö kogemus ning omatoodete arendamine aitab oskuste kasvule ainult kaasa, siis ei hoia me oma oskusi vaka all, vaid pakume teenusena ka teistele. Ma ei saa siin kõigist konkreetsetest

projektidest rääkida, kuivõrd see vajaks klientidega eelnevat kooskõlastamist. Aga me osaleme näiteks Uruguay kahe miljardi dollari suuruses projektis, mis näeb ette tselluloositehase ja sadama ehitust. Meie osa selles on puidutööstusele hooldusplatvormide projekteerimine. Üldisemas plaanis püüame püsida mehaanika valdkonnas, ehk tuled külge ja kõik!” räägib Mart. Meiren Engineering pakub kõiki tootearendusega seotud teenuseid ka teistele ettevõtetele. “Tegeleme 2D- ja 3D-projekteerimise, tootearenduse, tugevusarvutuste tegemise, riskianalüüside

tööKesKKond on hea töötuleMuse saavutaMisel väga oluline

Meiren engineeringu poolt projeKteeritud ja paigaldatud Konveier bÜrooMaailMa laos

Meiren engineeringu poolt projeKteeritud ja paigaldatud rullteed tallinna lennujaaMas


eesTisT MaailMa

11

“Meiren engineering tahab saada rahvus­ vaheliselt tunnustatud tootearendusbürooks.” Mart reinson

Tallinna lennuJaaMa HOiaVad luMeVabana Meiren snOW les8603 saHad

oli esiteks, et see peab pidama vastu raskusele 10 tonni, samas olema ilma erivahenditeta monteeritav-demonteeritav 20 – 30 minuti jooksul ning piisavalt kerge, et seda oleks võimalik paigaldada käsitsi autole transpordiasendisse.” Mardiga vesteldes selgub, et huvitavaid projekte on läbi viidud mitmeid: on projekteeritud erinevaid konveiereid, hetkel tegeletakse veoauto järelhaagise projekteerimisega, mis on mõeldud merekonteinerite transportimiseks. “See merekonteineri järelhaagise projekt algas kui lihtne 3D-projekteerimisülesanne, kuid kujunes tõsiseks tootearenduse

ÜheKs FirMa suuriMaKs väärtuseKs peavad Meirenlased oMa MeesKonda

projektiks, kus sisuliselt vaadati ümber kogu seadme algne kontseptsioon.“

rakendatakse integreeri­ tud tootearendust Toomas Uibo: “Tihti pole igal masinatööstusettevõttel mõttekas oma tootearendustiimi tööle võtta. Kui on soov olla konkurentsivõimeline, siis esmased investeeringud tark- ja riistvarasse on väga, väga suured. On olukordi, kus efektiivsem on tootearenduse pool sisse osta. Meiren Engineeringu eesmärk ongi aktiivselt sellist teenust pakkuda – nii kodu- kui välismaal. Hea tootearendus on paraku kallis, aga kordades veelgi kallim on toota halba toodet, mis on läbi mõtlemata ja kulukas. Seetõttu on oluline kohe algusest peale asju õigesti teha, et tehtud kulutused hiljem kuhjaga tagasi saada. Oleme viimasel ajal investeerinud üle 100 000 euro tootearenduse tehnilise ja tarkvarabaasi kaasajastamisele. Arvame, et oleme üks väheseid inseneribüroosid Eestis, kes kasutab integreeritud tootearendust. See on kõige kaasaegsem ja ka efektiivseim moodus erinevaid masinaid ja seadmeid luua. Protsessi on kaasatud ka tootmine ja müük. Me võimaldame ka kliendil, ükskõik, kus riigis ta ka ei asuks, üle interneti tootearenduses aktiivselt kaasa lüüa. Samas on nende intellektuaalne omand kindlalt kaitstud. Saladuste hoidmine on meie igapäevane leib.”

Ükski JOOn, Mis ei Pea OleMa sirge, seda ka ei Ole

Postide maasserammija ehk Vairam Meiren Engineering OÜ kolmas kaubamärk, Meiren Machinery, tegeleb seadmete, mis pole seotud otseselt lumega, tootmisega. Üksusel on niisugused omatooted nagu liiklusmärkide hooldusplatvormid; postide maasserammijad ehk vairamid; on valmistatud ja paigaldatud konveiereid erinevatesse tehastesse, sh ABB Jüri tehasesse. Millega Meiren Engineering OÜ eristub oma valdkonna ettevõtetest? “Eristume sellega, et meil on oma bränditoode, mida edukalt ekspordime. Samas käib edasi pidev oma toote arendus. Meireni lumesahad jätavad puhtama jälje, mistõttu on põhjust raputada teele vähem soola. Rootsis maksab teehooldaja iga kilogrammi soola pealt trahvi,” iseloomustab Mart. “Kontserni siseselt oleme tootmise korraldanud nii, et projekteerimine ja tootearendus käib Tallinnas, aga füüsiline tootmine toimub meie gruppi kuuluvas Paide Masinatehases,” räägib Mart. Long story short – kelleks tahab Meiren saada? “Tahaksime saada rahvusvaheliselt tunnustatud tootearendusbürooks,” võtab Mart eelneva jutu kokku. Inseneeria poolt selleks jõudu, edu ja vedu!


i t s e E Firma 1212

Eesti FirMa Firma eesTi

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

kOOsTOOTMisJaaM ValgeVenes

energeetika tulevik:

Mati FeldMann, inseneeria PeaTOiMeTaJa

optiMaalne lahendus on KoostootMine

“N

Firma nimi, Filter as, viib mõtted tahtmatult veevärgile ja ­filtritele. kuid kohapeal selgub, et firma tegevusvaldkond on tunduvalt laiem.

3/2012 (41)

imi Filter on jäänud rohkem ajaloolistel põhjustel, kui 20 aastat tagasi alustati veesüsteemidest ja vastavate seadmete müügist,” selgitab Filter AS müügidirektor Bert Lõuke. “Tänasel päeval annavad suurema osa meie käibest gaasimootoril töötavad elektri ja soojuse koostootmisjaamad. Neid oleme paigaldanud Eestisse, teistesse Balti riikidesse, Soome, Venemaale, Valgevenesse, Bulgaariasse. Eestis on koostootmisjaamad muuhulgas mõlemas Tallinna prügilas, Pääskülas

FOTOd: FilTer, kredeX


eesTi FirMa

13

kOOsTOOTMisJaaM lÄTis

Hetkel on Filter Grupis inimesi tööl umbes 250, neist Eestis 58.

rendikOnTeiner

ja Jõelähtmel. Soome toodetud jaamades kasutatakse kütusena biomassi. Oleme sõlminud lepingud mitme koostootmisjaama tarneks Eestis 2012– 2013 aastal. Arvuliselt kõige rohkem toodame 1–2-megavatiseid jaamu, aga oleme näiteks Valgevenesse paigaldanud ka jaama võimsusega 37 MW. Kokku on Filter tarninud Valgevenesse koostootmisjaamu elektrilise võimsusega ligi 200 MW, mis varustavad sealsest tarbimisest umbes 6%.”

Suuri jaamu projekteerivad ja ehitavad meil välisettevõtted, meie oleme spetsialiseerunud väiksematele jaamadele. Eesti ettevõtete seas meil otseseid konkurente pole, konkurendid on väljaspool. Me töötame rahvusvahelises äris ja meie tähtsaim vara on insenerioskused – meie soojustehnika, elektri- ja keemiainsenerid,” iseloomustab Bert. Rääkides kaadri voolavusest, ütleb ta, et kaader voolab peamiselt ainult sisse, st vaja on juurde võtta uusi töötajaid.

Filtrile on suur ja oluline turg Valgevene Bert Lõuke tundub olevat suur koostootmise fänn. Võtame elektri ja soojuse tootmise pulkadeks lahti. “Toota on vaja mõlemat. Tootes elektrit ja soojust eraldi, on ainult elektri tootmise kasutegur 20– 30%, sest soojust tekib ikka ja kui seda ei kasuta, läheb see atmosfääri. Ainult soojuse tootmisel on kasutegur 90% ringis. Kui mõlemat toota koos, jääb kasutegur sama kõrgeks,” selgitab Bert. “Täna räägime juba trigeneratsioonist: elektri, soojuse ja külma koostootmisest. Oleme kliendi vajadustest lähtuvalt ka sellise lahenduse teinud – kaubanduskeskuses Valgevenes.

3/2012 (41)

eelmine aasta oli firma ajaloos parim “Me projekteerime, loome lahendused, aga füüsilise osa (seadmed, komponendid, materjalid) ostame sisse. Tõsi, meie grupi Soome üksuses käib ka tootmine – teeme seal katlaseadmeid. Siin Eestis ehitame väikest viisi ka konteinerkatlamaju, mis lähevad ekspordiks. Oleme ehitanud ka rendikatlaid/mobiilseid aurugeneraatoreid. Saame neid pakkuda juhuks, kui kliendi olemasolev aurukatel langeb rivist välja või on vaja lisavõimsust.” Õigesti valitud tegutsemisvaldkond ja kompetents ei jää avaldumata firma majandustulemustes. “2011. aasta oli meie


14

eesTi FirMa

grupile parim aasta, käive ulatus 80 miljoni euroni, aga see aasta tuleb veelgi parem,” avab Bert firma majandusseisu. Kaasa aitab see, et talved on läinud külmemaks ja kliendid vajavad usaldusväärseid, toimivaid lahendusi.Veesüsteemide poole peal jagunevad firma tegevused joogivee puhastamiseks (vee kvaliteet peab vastama normidele mitme näitaja osas) ja tehnoloogiliseks veetöötluseks. Filter on teinud lahendusi Tartu soojatootjale Fortum, Tallinna Sadamale, Saaremaa Piimatööstusele, Sillamäe, Haapsalu ja Võru vee-ettevõtetele, Tallinna Farmaatsiatehasele.

Peakorter on eestis, suurem osa kliente väljaspool Räägime veel ekspordist, tootlikkusest, väärtusketis kõrgemale tõusmisest, millest kirjutamise on Inseneeria võtnud oma südameasjaks. “10–15% meie käibest tuleb Eestist ja ülejäänu väljastpoolt,” iseloomustab Bert, “seega me valdavas osas ekspordime oma teenust, know how’d ja kompetentsi. Samas kogu ettevõtete grupi strateegiline juhtimine käib siit, Mõigu tehnopargist, Rae vallast.” Filter (peaaegu täielikult Eesti kapitalil) toimib kui rahvusvaheline grupp, mille peakorter on Eestis ja kus toimub toodeteteenuste ja lahenduste väljatöötamine. Firma kliendid paiknevad aga valdavas osas väljaspool Eestit. Nende tunnuste põhjal paikneb Filter oma valdkonna väärtusketis vägagi kõrgel kohal.

Valdavas osas me ekspordime oma know how’d. samas kogu ettevõtete grupi stratee­ giline juhtimine käib siit Mõigu tehnopargist.

Kommentaar

lehar KÜtt, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

KredEx toetab elujõulisi ettevõtteid laenu, pangagarantiide või liisingu saamisel

K

õige enam kasutavad ettevõtjad KredExi teenustest laenukäendust, mis tagab kuni 75% laenu, liisingu ja pangagarantii summast. Kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtjate laenusaamise võimaluste parandamiseks pakume stardilaenu käendust. Kiiresti arenevatele ettevõtetele pakume allutatud laenu ning kaasfinantseerime tehnoloogialaenuga ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtjate investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. KredEx Krediidikindlustus kindlustab arvete laekumist krediiditingimustel müüdud kauba ja teenuse eest. AS Filter on KredExi klient olnud alates 2006. aastast. KredExi teenustest on Filter kasutanud pangagarantii ja investeerimislaenude käendust ning krediidikindlustust. Ettevõtte kiiret käibe ja turuosa kasvu on aidanud saavutada klientidele sobivate finantseerimisvõimaluste leidmine. Nii pakkus ettevõte Leedus koostootmisjaama rajamisel pikemaajalist järelmaksuprogrammi KredExi krediidikindlustuse toel. Valgevene projektidesse on kaasatud olulisel määral rahvusvahelisi investeeringuid, mis on tagatud erinevate riikide ekspordigarantiidega. Kuna suured projektid nõuavad garantiide väljastamist mõlemal suunal – nii tootjatele kui tellijatele, on KredExi käendus võimaldanud ettevõttele pankade poolt võimaldatavate garantiilimiitide suurendamist. Näiteks on KredExi toel valminud soojuse ja elektri koostootmisjaam Klaipedos Mediena Leedus ja valmimas Toholammin Energia koostootmisjaam Soomes. Möödunud aastal käendas KredEx (kokku 52 miljoni euroga) 454 ettevõtte finantskohustusi. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist summas 112 miljonit eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 10 525 töötajat ning finantseeritud projektide tulemusena plaanitakse luua ligikaudu 650 uut töökohta. Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 2230 ettevõtte finantskohustusi summas 298 miljonit eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 593 miljonit eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 59 531 töötajat ning toetatud projektide tulemusena on loodud hinnanguliselt 9085 uut töökohta.

3/2012 (41)


1616

INSENERIKUTSE insenerikuTse

formula student:

kuidas eHiTada VOrMeliT?

iii osa: vedrustus

Fs teaM talllinn, Tallinna TeHnikakÕrgkOOl, Tallinna TeHnikaÜlikOOl

K

VOrMeli kÄÄnMik

Päev muutub iga ööga kukesammu võrra pikemaks ja kevad läheneb hirmuäratava kiirusega. see tähendab tempo ja temperatuuri tõusu ka vormelimeeskonna sees. kõik jõud on mobiliseeritud, töö käib katkematult, sest aprillis nalja ei saa. siis peab uusim prototüüp juba ringrada silitama. Jätkame loengusarja võidusõiduauto ehitamisest.

3/2012 (41)

ui varem oleme läbi vaadanud meie mehaanilise sõbra südame ja selgroo, siis täna keskendume liigestele. Nagu iga inseneritöö, algab ka vedrustuse projekteerimine algülesande püstitamisest. Selleks tuleb määratleda vajadused ja võistlussarja poolt kehtestatud piirangud. Formula Student sarjas on peamised vedrustust puudutavad reeglid järgmised: 1) vormelauto peab olema neljarattaline lahtise juhiruumi ning katmata ratastega sõiduk, mille rattad ei asetse ühel joonel; 2) sõidukil peab olema täielikult funktsioneeriv amortisaatoritega varustatud vedrustus kogukäiguga vähemalt 50,8 mm, millest 25,4 mm on survele ning 25,4 mm vedrustuse tõmbele; 3) minimaalne rehvi läbimõõt on 203,2 mm (8 tolli). Enne reaalset projekteerimist tuleb teha selgeks, mida antud sõiduki vedrustuselt oodatakse. Selleks peab süvenema Formula Studenti võistlussarja eripäradesse. Võistlusrajad on enamasti väga tehnilised ja neid iseloomustavad kitsad järsud kurvid, slaalomid ning põiked. Võistlus koosneb neljast erinevast dünaamilisest katsest, mis on üles ehitatud nii, et prototüüpide suutlikkus tuleks maksimaalselt välja. 1) Kiirendus (Acceleration) – eesmärgiks on võistlusauto kiirendusvõime mõõtmine. Raja pikkuseks on ette nähtud 75 m. Pildid: Fs TeaM Tallinn


insenerikuTse

töökuulutus

Otsime kiiret pilooti!

K

ui varasematel aastatel on meeskond rooli lubanud vaid insenere, siis kogemused näitavad, et kõrgeimasse tippu pürgimiseks on vaja professionaalseid piloote. Uueks hooajaks otsime enda koosseisu tudengeid, kel märkimisväärseid kogemusi ringrajal. Kõik vihjed ja pakkumised on oodatud info@formulastudent.ee.

2) Külgkiirenduskatse (Skid-pad) – katse eesmärgiks on määrata kindlaks võistlusautode arendatav maksimaalne külgkiirendus. Selleks on autodel vaja läbida mahamärgitud rajal kumbagi pidi kaks ringi ning iga ringi mõõdetakse eraldi. Parim vasak ja parempoolne ringiaeg liidetakse kokku.

3) Sprint (Autocross) – eesmärgiks on hinnata võistlusauto juhitavust ja manööverdusvõimet, ilma et teised sõidukid seda segaks. Sõidetakse ringhaaval. 4) Kestvussõit (Endurance) – rada sarnaneb sprindi rajale, kuid pikkus on 22 km. Tarvis läheb kahte juhti, kellest kumbki sõidab 11 km järjest.

3/2012 (41)

17

sõiduki parameetrid Põhiparameetrite valikul tuleb lähtuda endale olulistest eesmärkidest. Teades raja eripära, otsustati valida võimalikult väike teljevahe, tagamaks head manööverdatavust ning optimaalset kaalujaotust. Samuti valiti tagasillale kitsam rööbe kui esisillale, et vältida kitsastes ja järskudes kurvides tagumiste ratastega koonuste riivamist. Lisaks põhimõõtmetele tuleb selgeks teha ka, millise suurusega velgi ja missuguste omadustega rehve hakatakse kasutama. Rehv on üks olulisemaid komponente võidusõiduautodel, sest rehvi võimekusest sõltub auto teelpüsimine. Rataste suuruse valikus mängib olulist rolli rehvitootjate poolt pakutavate rehvide mõõtmed ja rehvisegude omadused. Antud sõiduki puhul osutusid valituks Hoosieri toodetavad 10-tollised slick rehvid. Sellise valiku juures oli võimalik vähendada vedrustamata massi, võrreldes


18

insenerikuTse

13-tollistega, ning hoolimata velje väiksemast läbimõõdust tagada ikkagi sobilik käändtelje kinemaatika.

Sele 1

Susprog 3D, kinemaatika projekteerimine

Vedrustuse kinemaatika Vedrustuse projekteerimine algab kinemaatikast, mis iseloomustab hoobade paigutust ja nende liikumist. Sellest tulenevad hoobadele mõjuvad jõud ning rehvi kontaktpinna suurus erinevates sõidutingimustes. Et saavutada ratta liikumist ja sõiduki dünaamikat soovitud viisil, on vedrustuse projekteerimisel oluline arvestada ka raami konstruktsiooniga. Nimelt tuleb leida võimalikult jäigad punktid vedrustuse kinnitamiseks. Ainult nii on kindel, et vedrustuse dünaamikat mõjutavad ainult vedrustuse elemendid ega toimu raami kinnituste deformeerumist. Vajaliku kinemaatika väljaarvutamiseks rakendatakse vedrustuse projekteerimise tarkvara Susprog 3D. Selle abil on võimalik koostada vormeli vedrustuse virtuaalne mudel, paigutada vedrustuse elemendid ja tagada nende vaba liikumine. Oluliseks sõlmeks vedrustuse kinemaatikas on külgkaldumistsenter ja selle asukoht, mis tuleneb hetketsentrist. Hetketsenter on vedrustuse hoobade pikenduste ristumisel tekkiv punkt, mille ümber ratas liigub. Vastava ratta keskpunkti maapinnal ja hetketsentrit läbivate sirgete ristumispunkti nimetatakse külgkaldumistsentriks. Esi- ja tagavedrustuse külgkaldumistsentrite ühendamisel saadakse külgkaldumistelg, mille ümber vedrustatud mass (auto kere) pöörab. Külgkaldumistsentri kõrguse kaudu on võimalik sõiduki käitumist kurvides olulisel määral muuta. Nimelt moodustavad vedrustuse hoovad osa sõiduki külgkaldumisjäikusest – asjaolu tõttu, et külgjõud mõjuvad läbi nende. Juhul kui külgkaldumistsenter asub maapinnast kõrgemal, vastanduvad läbi hoobade mõjuvad jõud kere kaldumisele, suurendades vedrustuse külgkaldumisjäikust. Samuti on oluline vedrustuse liikumisel külgkaldumistsentri asukoht kere suhtes nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunal. Stabiilse ja ettearvatava juhitavuse jaoks on vaja piirata selle liikumist kere kaldumisel kurvides.

Sele 2

Külgkaldumistsenter

Sele 3

Ackermani teooria

3/2012 (41)


Insenerikutse

Rooli geomeetria Rooli geomeetria peamiseks ülesandeks on tagada juhitavus kurvi sisenemisel. Esisilla rööpmest tulenevalt liiguvad rattad kurvis erinevat raadiust mööda, mis mängib olulist rolli nii kurvi sisenedes kui ka kurvi keskosas. Siinkohal tuleb appi Ackermani teooria, mille kohaselt võrdse pöördenurga korral on sisemisel rattal suurem pöördenurk kui välimisel. Valides väikseimaks pöörderaadiuseks 4 m ning kasutades rööpme ja teljevahe geomeetrilisi seoseid, saame Ackermani teooria järgi rataste pöördenurkadeks 21,6 kraadi välimisel ja 29,7 kraadi sisemisel rattal. Teise olulise punktina tuleb arvestada, et juht saaks igas olukorras hoida kahte kätt roolil. Sellisel juhul on rooli pöördenurgaks staatilisest asendist piirasendisse umbes 135 kraadi. Võttes arvesse kõiki neid piiranguid ning kasutades kinemaatika programmi Susprog3D, oli võimalik välja arvutada parim lahendus. Saadud tulemuseks saime rooli maksimaalse pöör-

Oluline aspekt rooli süsteemis on parasiit­ rooli­mine: rataste kokkuja lahkujooksu muutus vedrustuse liikumisel.

denurga korral välimise ratta 22-kraadise ja sisemise ratta 29-kraadise nurga. Need tulemused on illustreeritud selel. Kolmas oluline aspekt roolisüsteemis on parasiitroolimine. See on rataste kokkuja lahkujooksu muutus vedrustuse liikumisel. Järskudel pidurdamistel, kus suur osa massist kandub tagaratastelt esirataste-

le, liigub ka esivedrustus kokku. Kui sellisel juhul rataste kokku- või lahkujooks muutub, mõjutab see oluliselt auto juhitavust ja seega käitumist rajal. Ootamatuste vältimiseks ja balansseeritud juhitavuse tagamiseks tuleb minimeerida parasiitroolimist. Järgnevatel piltidel (sele 4 ja 5) on kujutatud parasiitroolimist vedrustuse liikumisel.

Vedrustuse seaded Nii nagu enamik projekteerimisülesandeid on ka vedrustuse loomine kompromiss soovitava ja võimaliku vahel. Võimatu on projekteerida süsteemi, mis oleks parim igat tüüpi dünaamilise katse jaoks. Näiteks kiirendades on oluline kohapealt startimine ja pikisidestus, rajal liikudes määrab kiiruse aga külgsidestus. Seepärast on vormeli vedrustus üles ehitatud nii, et seda oleks võimalik erinevate katsete jaoks ümber seadistada. Veojõu rakendumisel tekib kaalu ümberjaotumine esisillalt tagasillale. Koor-

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm. Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

3/2012 (41)

19


20

insenerikuTse

Sele 4

Parasiitroolimine, eestvaade

mus saab kanduda ratastele läbi elastsete elementide nagu vedru ja amort või läbi jäikade elementide nagu hoovad. Vedrustuse hoobade kaudu toimuvat koormuse ümberjaotumist nimetatakse geomeetriliseks kaalu ümberjaotumiseks, mis toimub hetkeliselt. Tulenevalt hoobade kinnituspunktide geomeetriast on võimalik reguleerida koormuse ümberjaotumise osakaalu elastsete ja jäikade lülide vahel. Mida suurem osakaal on jäikadel elementidel, seda rohkem veojõudu läheb stardihetkel auto edasiviimiseks, mitte elastsete elementide kokkusurumiseks. See omakorda tagab maksimaalse kohaltkiirenduse.

Sele 5

Parasiitroolimine, pealtvaade

alandades paraneb juhitavus ning väheneb auto pööramist mõjutav/takistav inertsmoment. Olulised vedrustuse elemendid nagu käänmikud ja õõtshoovad on projekteeritud vastavalt jõududele, mis neile mõjuvad. Jõudude väljaselgitamiseks on loodud arvutusmoodul, mis rehkendab vastavalt vedrustuse kinemaatikale ja eeldatavale külg- ning pikikiirendusele jõud vedrustuse hoobades. Saadud jõud võetaksegi alu-

Projekteerimine Cadis Olles välja arvutanud projekteeritavale sõidukile sobiliku kinemaatika, jääb veel üks etapp, mis tuleb läbida, enne kui saab sekundiseieriga mõõtu võtta. Auto dünaamika seisukohast on oluline vedrustuse detailide ja sõlmede projekteerimine optimaalse tugevusvaruga. Need moodustavad 2/3 sõiduki vedrustamata massist, mida

kui enamikku auto süsteeme saab katsetada ka laboris, siis vedrustuse seadistamine jääb vaid ringrajale.

3/2012 (41)

seks detailide projekteerimisel. Projekteerija peab leidma kompromissi konstruktsiooni vastupidavuse ning kompaktsuse vahel. Kõiki vedrustusedetaile optimeeritakse, kasutades FEM-analüüsi, et tagada piisav varutegur ning minimaalne mass.

Juht annab tagasisidet Kui enamikku autol paiknevaid süsteeme saab eelnevalt katsetada ka laboritingimustes, siis vedrustuse seadistamine jääb vaid ringrajale. Kogemused näitavad, et igale katsele ja juhile meelepärase seadistuse leidmine on pikk protsess, kuid tasub võistlustules end alati ära. Kui rattad teekattest kinni ei hoia ja rool juhile ei allu, pole kasu ei võimsast mootorist ega jäigast raamist. Suurt rolli auto seadistamisel mängib piloodilt saadav tagasiside. Sel aastal tõotavad rajapäevad eriti pikaks venida, sest auto käitumisvõrrandis on uueks tundmatuks aerodünaamika. Järgmise Inseneeria trükkiminekuks on FEST12 juba Rapla kardirajal kevadet kuulutamas.


2222

Intervjuu inTerVJuu

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tunnustus:

20 aastaga on eestisse teKKinud Järgneb inseneeria intervjuu addinol eesti juhi Tiina suijaga. Mati FeldMann, inseneeria PeaTOiMeTaJa

K

as Addinolil on Eestis ka oma tootmisüksus? Mida kohapeal tehakse? Ei, meil ei ole Eestis tootmist. Esindame Saksa tootjat Ida-Euroopas (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Baltikum), lisaks ka Bulgaarias ja Soomes, Rootsis.

addinOli ida­eurOOPa keskus raJaTi 2009. a eesTisse TarTusse TÄnu eesTi Üksuse edukusele. Pildil On MaJa 2012. aasTal

Mismoodi annab Addinol Eesti emafirma toodetele-teenustele lisandväärtust? Meil on 20 aasta jooksul Eestis kujunenud välja tugev kompetentsikeskus, kust saavad konsultatsioone, koolitusi ja personaalset tuge ja nõustamist meie kliendid nii Eestis kui kõikides teistes riikides, kus tegutseme. Tänapäeva määrdeained on tähtsaks konstruktsioonielemendiks kaasaegsetes masinates. Õigete määrdeainete kasutamine võib meie kliendile palju kasu tuua – alates kulude kokkuhoiust kuni masinate 2009. aasTal addinOli ida­eurOOPa keskuse aVaMine addinOli JuHi g. Wilddegeri POOlT (Pildil Vasakul)

Tavapärane õlihindade võrdlus ei anna kliendile tegelikku pilti sellest, millise õliga tal lõpp­ kokkuvõttes kasulikum töötada oleks.

tööea pikenemiseni. Määrdeaine omaduste tõestamine on pikk ja töörohke protsess, mida viiakse läbi tihedas koostöös kliendiga ja mis võib kesta aasta või rohkemgi. Tuleb võtta õliproove, saata Saksamaale sõltumatusse õlilaborisse (meie lähiümbruses kahjuks vajaliku kvaliteediga õlilaborit pole), mõõta energiakulu, mõõta õlikulu, hinnata masina tehnilist seisukorda. Ja teha hiljem saadud tulemuste põhjal võrd3/2012 (41)

lev analüüs konkurendi tootega. Seega tavapärane õlihindade võrdlus ei anna kliendile tegelikku pilti sellest, millise õliga tal lõppkokkuvõttes kasulikum töötada oleks, sest õlid oma olemuselt võivad olla väga erinevad. Addinolil on Eestis kindlasti üksjagu konkurente. Miks peaks tarbija eelistama Addinoli toodet? FOTOd: addinOl


inTerVJuu

23

tugev KoMpetentsiKesKus Kommentaar

Pärisin sakslastelt aru asjatu rahakulutamise kohta

V

aadates tagasi meie 20 aasta tegevusele, võib tulemusega rahul olla. Eestis oleme saavutanud ca 30protsendise turuosaga liidripositsiooni, välisturgudel astume jõudsalt edasi. Ma arvan, et selle edu aluseks on olnud ühelt poolt Addinoli stabiilne tootekvaliteet, teiselt poolt tugev ja ühtehoidev spetsialistide meeskond. Kui nüüd mõelda, mida oleks võinud paremini teha, siis ma arvan, et välisturgudel oleksime võinud pärast eelmist majanduskriisi 1998. a kiiremini ja aktiivsemalt tegutsema hakata. Oleksime tänaseks kaugemal. Aga võib-olla oli selline küpsemise aeg millekski ka hea, mõned lollused jäid tegemata. Kui võrrelda ettevõtte juhtimist aastal 1992 ja nüüd, võib öelda, et see on nagu öö ja päev. Esiteks, kõik olid ju “rohelised” – nii riik, juhid kui ka seadusandlus. Küsimusi oli palju, vastuseid vähe. Minul oli küll õnneks eelnev rahvusvahelise suhtlemise kogemus Tallinn-80 olümpiapurjeregati aegadest, kuid firma juhtimisest ei teadnud ma loomulikult midagi. Kõike tuli teha n-ö kõhutundest ja talupojatarkusest. Meelde on jäänud üks seik minu koostöö algusest Saksamaaga. Nimelt tuli toonane Addinoli juht dr Lang kontrollima, kas nende Eesti filiaali juhataja ikka juhib firmat seadustele vastavalt. Selleks palkas ta rahvusvahelise õigusbüroo kaudu ühe Eesti juristi

(praegugi tuntud ühiskonnategelane), kellega koos mind siis kontrollima tuldi. Õnneks või kahjuks polnud see sakslase poolt palgatud jurist just eriti kursis Eesti seadusandlusega, mis puudutas välisfirma filiaali tegevust. Nii et kui sakslane midagi küsis, vaatas jurist eelnevalt mulle otsa ja kui mina noogutasin, noogutas ka tema, ja vastupidi. Hiljem pidi Eesti filiaal veel kinni maksma selle rahvusvahelise õigusbüroo arve, mis oli kordades suurem kui tollel ajal siinmail tavaks. Muidugi avaldasin sakslastele sellise raharaiskamise kohta oma arvamuse... Teiseks, infovahetus. Tehnika areng 20 aasta jooksul on olnud meeletu. Kui alustasime, vahetasime infot Saksamaaga teleksi teel (midagi telegrammi sarnast). Selleks tuli tekst eelnevalt paberile kirja panna, viia postkontorisse ja paluda saata tekst Saksamaale. Õnneks ilmusid peagi ka telefaxid, mis lihtsustasid oluliselt infovahetust. Tänaseks on olukord nii, et võime suhelda kogu maailmaga online kas või üksikult palmisaarelt, eelduseks vaid interneti olemasolu.

Kolmandaks, töö. Tööpäevad venisid tihti 12-tunnisteks ja appi tuli võtta vahel ka laupäevad-pühapäevad, puhkus ei tulnud meeldegi. Kuid kuna asi oli uus ja huvitav, siis tegime tööd suure innu ja vaimustusega. Tänaseks on töögraafikud küll paika loksunud, kuid “professionaalsest kretinismist” ei saa nüüdki vabaks ei puhkuse ajal ega nädala lõpus. See on ka märgiks, et töö pole ennast 20 aastaga veel ammendada suutnud. Juhtusin hiljuti lugema mõtet, et inimesed, kes teevad oma tööd pühendumisega, ei saa kunagi vanaks. Loominguline suhtumine oma töösse pidi muutma eatuks... Suurim sarnasus, mis meid läbi 20 aasta seob, on kindlasti meie inimesed – tahtmine ennast teostada, midagi ära teha oli meie meeskonnas nii siis kui ka praegu. On suur õnn elada suurte muutuste ajal ja näha oma silmaga ja katsuda oma käega, mis 20 aastaga on ära tehtud.

Jah, konkurente muidugi jätkub... Üheks meie tugevuseks ja erisuseks lisaks professionaalsele kompetentsikeskusele on

kindlasti fakt, et me oleme tootja 100-protsendiline tütarettevõte. See on väga tähtis klientide nõustamisel, kui on vaja mingit

abi või infot tootja käest. Meil on võimalik saada vastused emafirmast väga kiiresti, mis on kõik kliendi huvides. Eestis ei ole

tiina suija, Addinol Eesti juht

3/2012 (41)


24

inTerVJuu

teist määrdeainete firmat, mis funktsioneerib ühtlasi kui emaettevõtte esindus ja seda veel kogu Ida-Euroopas. Meie jaoks pole vähetähtis ka fakt, et omanikud ei ole 20 aasta jooksul kordagi kasumit firmast välja viinud, kõik jääb Eestisse, et toetada firma laienemist ja arengut ka tulevikus. Ma ei tea ühtegi konkurenti, kellel oleks samasugune ärifilosoofia. Kindlasti veel üks põhjus, miks peaks tarbija eelistama meid, on meie toodete kvaliteet. See ei ole lihtsalt reklaamlause. Kuna määrdeained peavad pidama vastu ka ekstreemsetele töötingimustele, siis paraku on küllalt näiteid sellest, et mõne firma õlid ei pea suurtele koormustele (nt tuulegeneraatorid) või ekstreemsetele töötingimustele (nt töö –30 °C pakasega) lihtsalt vastu. Kindlasti on see üks põhjus, miks kliendid usaldavad meid, sest nad teavad, et nende masinad on turvaliselt õlitatud ja kui on vaja nõuannet, on seda võimalik kohe saada. Kas masu mõjus tugevalt Addinoli majandustulemustele? Jah, ikka, ka Addinol sai masu ajal üsna suure tagasilöögi. Meie töövaldkondades langesid käibed ca 20–30%, mõnes tootegrupis isegi kuni 70% (nt ehitus). Kuid kuna mulle isiklikult oli see juba teine suur majanduslangus üle elada, siis tunnistan, et võtsin asja rahulikumalt kui esimese languse ajal 1998. a. Ja emafirma tugi oli selja taga tuntav, sest kui Saksamaal langes määrdeainete müük keskmiselt 32%, siis Addinoli müük langes Saksamaal vaid 16%. Selle põhjuseks on uued innovaatilised tooted, mille müük masu ajal isegi kasvas.

omaaegsed sidevahendid

Telex aastast 1992

Teleks aasTasT 1992: addinOlile saksaMaale esiMese ÕlikOOrMa eesT raHa ÜlekandMise kOHTa

Mismoodi julgustaksite teie noori valima inseneri erialasid? Olles ise 20 aastat määrdeainete teemaga tihedalt seotud, võin kinnitada, kui huvitav see ala on. Igavust või üksluisust ei pea kartma ka pikalt sellel alal töötades, sest nii, nagu arenevad masinad, arenevad ka määrdeained. Mida rohkem lisandub inimesele aastaid ja kogemusi, seda väärtuslikumaks ta firma jaoks muutub. Seega võib noor inimene, kellel on inseneriharidus, leida pikaajalist ja turvalist tööd huvitaval erialal.

saksaMaal leunas asuV uuendaTud addinOli TeHas

3/2012 (41)


2626

kOMMenTaar kOMMenTaar

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt jätkub

eesti vaJaB oma tootLiKKuse KesKust Tootlikkus on majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegur nii mikro­ kui makrotasandil. Tootlikkuse kaudu väljendub kõigi ressursside – tööjõu, kapitali, maa, materjalide, energia, info – kasutamise efektiivsus. eedo Kalle, TTÜ dotsent, majanduskandidaat (PhD)

T

unnetades tootlikkuse suurendamise vajadust ja sellega seonduvate probleemide lahendamise keerukust, on maailma paljudes riikides loodud spetsiaalsed tootlikkuse keskused (USAs ja Jaapanis isegi igas osariigis). Üks vanimaid ja võimsamaid on Jaapani Tootlikkuse Keskus, mis loodi juba 1955. aastal. Alates 1966. aastast tegutseb Euroopa Tootlikkuse Keskuste Assotsiatsioon (European Association of National Productivity Centers, EANPC). Tootlikkuse keskusi on loodud ka endistes sotsialistlikes riikides (Ungari, Poola, Bulgaaria, Venemaa, Ukraina jt), kuid mitte Eestis. Kuigi seda on püütud. Tootlikkuse keskuste põhifunktsioonid on üldistatuna järgmised: tootlikkusealase majanduspoliitika ja -strateegia, kontseptsioonide jms väljatöötamine ja/või läbivaatamine; tootlikkuse tõstmise riiklike, regionaalsete ja tegevusharude programmide väljatöötamine ning valitsusele, tööandjate ja ametiühingute liitudele esitamine;

ettevõtete tootlikkuse tõstmise programmide (projektide) väljatöötamine ja/või nõustamine; teadusuuringute (analüüside, prognooside jms) korraldamine ja statistikasüsteemi arendamine; ekspertiiside teostamine ja konsultatsioonide andmine; vajalike metoodikate väljatöötamine jm publikatsioonid ning trükised (sh spetsiaalsed tootlikkuse bülletäänid); tootlikkuse tõstmise kogemuste infopanga organiseerimine, kogemuste analüüs, üldistamine ja propageerimine; koolitustöö; seminaride, konverentside jms korraldamine ning välissidemete arendamine.

eTk projekt esitati tolleaegsele tuntuimale ja võimsaimale koolitus­ firmale “Mainor”, kelle abi ja toega arvestati.

3/2012 (41)

Tootlikkuse keskusega on tegeldud juba 20 aastat Tootlikkuse keskused on enamasti mitmepoolse finantseerimisega (riiklikud subsiidiumid, erasektori toetused, tulud teenuste pealt jm). Kas luua Eesti Tootlikkuse Keskus (ETK) kui sellealase tegevuse katalüsaator ja edendaja? Kas omaette, mõne ministeeriumi või kõrgkooli juurde? Kas ühitada ta kvaliteedi probleemistikuga, s.o Tootlikkuse ja Kvaliteedi Keskusega (nagu USAs) või töökeskkonna probleemide uurimisega (nagu Venemaal)? Millised oleksid ETK ülesanded, suurus, finantseerimine jne? Need küsimused on juba ligi 20 aastat vanad! ETK loomise esimese projekti koostas Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tööteaduse õppetooli juhataja aseprof. Eedo Kalle 1993. aastal. Selles olid määratletud ETK eesmärgid, ülesanded, tegutsemisvaldkonnad, teostajad ja tootlikkusealane koolitusprogramm. ETK projekt esitati tolleaegsele tuntuimale ja võimsaimale koolitusfirmale “Mainor”, kelle abi ja toega arvestati. Oli ka teatav nendepoolne huvi ja toimusid mõningad arutelud. Kuid oli segane üleminekuaeg plaanimajanduselt turumajandusele ja ETK loomise varjutasid muude ning ilmselt olulisemate probleemide esilekerkimine.

rahandusministeerium toetas keskuse loomist Teine katse ETK loomiseks tehti artikli autori ja TTÜ tööteaduse õppetooli


kOMMenTaar

poolt 1997. aastal koos Eesti riikliku innovatsiooniprogrammi koostamisega Majandusministeeriumi ja Eesti Innovatsioonifondi egiidi all. Keskuse tegevusala laiendati ja see esitati kui “Eesti Tootlikkuse ja Töökeskkonna Monitooringu Keskus”, mis oleks tegutsenud TTÜ majandusteaduskonna Käitismajanduse (praegune Ärikorralduse) instituudi juures. See ettepanek leidis toetust Rahandusministeeriumi kavas “Eesti majanduse arengukava aastateks 1998–2002” (Tallinn, detsember 1998, lk 13): “Toetada Tootlikkuse ja Töökeskkonna Monitooringu Keskuse loomist Eestis ning tootlikkust ja tehnoloogilisi küsimusi käsitleva perioodilise ajakirja väljaandmist”. Mitmesugustel täpselt mitteteadaolevatel põhjustel keskuse loomine ei realiseerunud. Küll aga hakati EASi toetusel alates 2007. aastast andma välja tootmise ja tehnika ajakirja “Inseneeria”.

27

ajalooline eelkäija asutati 75 aastat tagasi Hiljem on ETK loomise küsimuse tõstatanud (Majandusministeeriumis, EASis, konverentsidel ja seminaridel, publikatsioonides, jm) artikli autor ja Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor Aleksei Hõbemägi. Edutult, ehkki otseselt ei olda ka vastu. Arvatakse ka, et kui siiani on väikeses Eestis ilma ETK-ta läbi aetud, siis saadakse ka edaspidi. Milline oleks olnud ETK panus meie majandusse, see küsimus jääbki vastuseta. Kuid ETK loomisele või mitteloomisele ei ole veel ka lõplikku punkti pandud. Kõnealusel teemal on huvitav ajalooline aspekt. Nimelt oleks ETK-le olemas ajalooline eelkäija. Tunnetades tootlikkuse probleemide kaalukust ja tuginedes teiste riikide eeskujule moodustati 1938. aastal Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi juurde 12-liikmeline Ratsionaliseerimise Komitee. Ratsionaliseerimisena mõisteti ettevõtte tegevuse teadlikku ja

3/2012 (41)

tootlik k tõstmi use ne insene eri seire a

süstemaatilist parendamist. Ratsionaliseerimise edu pidi esmajoones avalduma kulude kokkuhoius tooteühiku kohta, odavamas tootmises ja turustamises. Tänapäeva tasandilt hinnates tähendab eelmainitu tooteühiku kogutootlikkuse suurendamist ja selle protsessi juhtimist. Seda kõike aga juba 75 aastat tagasi!


2828

TOOTMissisendid TOOTMissisendid

Igakuine toorainekommentaar:

Kullanõudluse Kasvu taga on KesKpangad kuld säras eelmisel aastal eredamalt kui eales varem.

tonnini. Seejärel toimus järsk langus – eelmiseks aastaks langes nõudlus kullaaktsiate järele enam kui poole võrra 154 tonnini, mis jääb oma tasemelt 2005. aastasse. Kahel viimasel aastal (2010 ja 2011) on aga hüppeliselt kasvanud nõudlus kuldmüntide ja -kangide järele – 2010. aastal 54 ja eelmisel aastal 24 protsenti 1487 tonnini. Kulla hinnatõusu tõttu on märkimisväärselt kasvanud ka eraisikute nõudlus, aga kõige suuremateks kullaostjateks on osutunud hoopis keskpangad, eriti

Väärismetalli hind kerkis augusti lõpus kõigi aegade kõrgeimale tasemele 1908,0 dollarini unts (londoni pärastlõunane fikseering). nüüdseks on see kerkinud juba 11 aastat järjest.

N

tõnis oja, postimehe majandusajakirjanik

õudlus väärismetalli järele kasvas eelmisel aastal rahaliselt arvestatuna 29 protsenti 205,5 miljardi dollarini, ületades esmakordselt 200 miljardi dollari taseme. Kaalu järgi arvestades kasvas nõudlus neli protsenti 4067 tonnini, mis on suurim nõudlus alates 1997. aastast. Kust see nõudluse kasv siis tuleb? Üks olulisemaid kulla kasutusalasid on juveelitööstus. Siin on aga viimastel aastatel toimunud suured muutused. Kui viis aastat tagasi moodustas juveelitööstus kaks kolmandikku kullanõudlusest, siis nüüd on selle osatähtsus langenud alla poole. Samas on üleüldine nõudlus kulla järele kasvanud selle ajaga 13 protsenti ning väärismetalli hind kaks korda. Ka tehnoloogiasektori nõudlus kulla järele on mõnevõrra vähenenud, ehkki see on olnud marginaalne. 2011. aastal kasutas tehnoloogiasektor 464 tonni kulda, mis oli kaks tonni ehk pool protsenti vähem kui 2010. aastal. Viimastel aastatel on suur nõudluse kasv olnud investeerimiskulla järele, mis 2011. aastal kasvas peaaegu viis protsenti 1641 tonnini. Kuid investeerimiskulla nõudluse struktuuris on toimunud suured muutused. Kuni 2009. aastani toimus kasv peamiselt börsil kaubeldavate kullafondide arvel, mida võib ka kullaaktsiateks nimetada. Näiteks 2009. aastal kasvas nõudlus kullaaktsiate järele peaaegu kaks korda, 617 3/2012 (41)

Oma osa on siin ka eesti Pangal, kes ostis seoses euroopa keskpanga täisliikmeks saamisega eelmise aasta alguses 600 kilo kulda.

arenevate riikide keskpangad. Eelmisel aastal ostsid keskpangad kokku 440 tonni kulda, võrreldes 77 tonniga 2010. aastal, seisab maailma kullanõukogu värskelt ilmunud kulla nõudluse ja pakkumise ülevaates. Oma osa on siin ka Eesti Pangal, kes ostis seoses Euroopa Keskpanga täisliikmeks saamisega eelmise aasta alguses 600 kilo kulda. Keskpankadel on olnud ja on oluline roll kulla hinna kujunemises. Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ja riikide keskpankade käes on peaaegu viiendik kogu maapealsest kullast. Eelmise sajandi lõpukümnendil hakkasid keskpangad kollast väärismetalli müüma, mille tagajärjel selle hind langes 1999. aastal 253 dollarini unts. Hirm, et keskpankade koordineerimatu kullamüük võib kulla hinda veelgi kukutada, viis lääneriikide keskpangad kullaleppe sõlmimiseni sama aasta septembris. Alates lepingu sõlmimise kuupäevast hakkas kulla hind tõusma, ja nagu öeldud, kestab tõus kuni tänaseni. Algselt viieks aastaks sõlmitud lepinFOTO: ÄriPÄeV


gut on pikendatud kaks korda ja praegune kehtib 26. septembrini 2014. Lepingu kohaselt nõustusid keskpangad müüma kul09 23 .11 .0 9. 7. 11 10 21 .11 .1 0. 4. 11 11 18 .11 .1 1. 2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1. 27 12 .0 1 10 .12 . 17 02 .0 .12 2. 12

9. 09 23 .11 .0 9. 7. 11 10 21 .11 .1 0. 4. 11 11 18 .11 .1 1. 2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 . 17 02. .0 12 2. 12

9.

11

8.

.0

26

.0 8. 9. 11 09 23 .11 .0 9. 7. 11 10 21 .11 .1 0. 4. 11 11 18 .11 .1 1. 2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 17.02 .0 .12 2. 12

26

60

09 20 .11 .0 9. 4. 11 10 18 .11 .1 0. 1. 11 11 15 .11 .1 1 29 .11 .1 1 13 .11 .1 2 27 .11 .1 2 10 .11 .0 1. 24 12 .0 1 7. .12 14 02. .0 12 2. 12

1

80

11

.0 8. 9. 11 09 23 .11 .0 9. 7. 11 10 21 .11 .1 0. 4. 11 11 18 .11 .1 1. 2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 17.02 .0 .12 2. 12

26 120

6.

120

8.

1500

.0

2000

26

6000

.1

9. 09 23 .11 .0 9. 7. 11 10 21 .11 .1 0. 4. 11 11 18 .11 .1 1. 2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 17 2. .0 12 2. 12

11

8.

.0

26 8000

08

9. 09 23 .11 .0 9. 7. 11 10 21 .11 .1 0. 4. 11 11 18 .11 .1 1. 2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 17 2. .0 12 2. 12

11

8.

.0

26 10000

23 .

9. 09 23 .11 .0 9. 7. 11 10 21 .11 .1 0. 4. 11 11 18 .11 .1 1. 2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 17 2. .0 12 2. 12

11

8.

.0

26

TOOTMissisendid

graaFik 1. graaFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYMeX) Maagaasi hind, usd/MMbtu (iCe, london)

graaFik 3. graaFik 4.

Vase hind, usd/t (londoni metallibörs) Terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

graaFik 5. graaFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london) nisu hind, eur/t (euronext/Matif, Pariis)

graaFik 7. graaFik 8.

Puuvilla hind, usd/nael (nubOT, Chicago) Tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

da kokku mitte rohkem kui 400 tonni aastas. Ametlikule kokkuleppele on alla kirjutanud kõik eurotsooni keskpangad

3/2012 (41)

29

6

100

80 4

2

800

700

600

500

400

250

200

150

1000

100

800

allikad: nYMeX, nYbOT, iCe, lMe, eurOneXT, FOeX lTd

(2010. aasta lõpus liitus sellega ka Eesti Pank), mittemetlikult on leppega ühinenud ka teised lääneriikide keskpangad.


insenerikuTse insenerikuTse

ttk toimetamised

3030

TreiMise ÕPPeklass

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

haas es5-4t töötleMisKesKus

hobibagi

tähtpäev:

50 aastat Metallide lõiKetöötleMise Koolitust ttK MehaaniKateadusKonnas Tallinna Tehnikakõrgkool orienteerub oma tegevuses eesti majanduse regionaalpoliitilistele vajadustele ja aitab kaasa ettevõtete arengule, tähtsustades õppetöö seotust teadus­ ja arendustööga. vello vainola, TTK mehaanikateaduskonna dekaan

janis piiritalo, aare trusKa,

mille raames saab teha ettevõtetele vajalikku arendustegevust ja innovaatilisi rakendusuuringuid. See tagab ühelt poolt tähendusliku õppetöö üliõpilaste jaoks ning tei-

TTK mehaanikateaduskonna assistendid

2

011. a detsembris avati TTKs renoveeritud metallide lõiketöötluse labor, millega tähistati ühtlasi metallieriala ja lõiketöötlemise labori 50. juubelit (vt http://vimeo.com/35135335). Metallide lõiketöötlemise eriala ja koos sellega ka vastava labori sisustus toodi tolleaegsesse TEMTi üle Tallinna Polütehnikumist 1961. aastal. Laborite tänane sisseseade võimaldab siduda õppetöö reaalsete projektidega,

Metallide lõiketöötlemise eriala koos vastava labori sisustusega toodi TeMTi üle Tallinna Polütehnikumist 1961. a.

3/2012 (41)

selt poolt firmade huvi teha koostööd TTKga, luues tihedamad sidemed Eesti tööstusettevõtetega.

erialasele tööle läheb 90% meie lõpetajatest Uus sisseseade vähendab erinevusi õppetöö ja reaalse elu vahel ning selle kaudu paraneb õppetöö kõrgkooli jaoks olulises valdkonnas. Viimastel aastatel on mehaanikateaduskonna lõpetajate erialasele tööle suundumine 90% lähedal, vt sele. Mehaanikateaduskond koolitab masinaehituse ning tehnomaterjalide ja turunduse insenere, kelle keskseks erialaseks väljundiks on võime panustada tööstusettevõtete tootearendusse ja tootmisprotsessi. Õppekavades on ettevõtte- ja inseneri-

Pildid: TTk


Insenerikutse

Täiendav pöördlaud töötlemiskeskusel

Detaili mõõtmine töö käigus

praktika töökeskkonnas, mille kestvus on õppeperioodi jooksul kokku 6 kuud ning viimasel kursusel lõputöö koostamine, millest samuti ligi 90% on ettevõtete reaalse elu baasil. Teaduskonna praktikumid on üles ehitatud lähtudes kaasaegsest toote-

vormeli veermiku detailid

arendusprotsessist, nn ideest tootmiseni printsiibist, mis hõlmab toote CAD-projekteerimist; materjali valikut ja tugevusarvutusi; CAM-programmeerimist ja detailide valmistamist; kvaliteedikontrolli ja tootmisprotsessi juhtimist.

CNC töötlemine ‡7UHLPLQH ‡)UHHVLPLQH ‡.RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

3/2012 (41)

31

Audi sisselaskekollektor

Koolituskeskus tegutseb kutseeksamikeskusena Teaduskonnas tegutseb alates 2007. aastast Haas Koolituskeskus, kus on kasutusel kaasaegsed arvjuhtimisega seadmed, juhtimissüsteemide simulaatorid ning tead-


32

insenerikuTse

miste ja oskuste omandamiseks multimeedia tarkvara. Koolituskeskus on tunnustatud EMLi poolt arvjuhtimisega seadmete operaatorite kutseeksamikeskusena. Lähieesmärgiks on koolituse metoodika ja keskkond viia vastavusse EU riikide nõuetega ning taotleda vastava sertifikaadi väljaandmist. Üliõpilased puutuvad tootearenduse ja tootmisega kokku teoreetiliselt ja praktiliselt, projekteerides ja valmistades praktikumide ning projektitööde käigus toodete prototüüpe, seadmeid ja masinaid. Teaduskonna lõiketöötluse ja keevitustehnoloogia laborites on TTK&TTÜ Formula Studenti tiimi üliõpilased valmistanud kolme vormeli raamid jm osad (vt sele: vormeli veermiku detailid).

MasTerCaM­keskkOn­ nas lOOdud dÜnaaMilise FreesiMise TÖÖraJad. lÕikereŽiiMid ilMa JaHuTuseTa nT kOnsT­ rukTsiOOniTeras (s355), sÕrMFrees Ǿ10MM, lÕikekiirus 300 M/Min, lÕikesÜgaVus kuni 40 MM, lÕikelaius 1 MM Ja eTTeniHe HaMbale 0,1 MM

Parimad lõputööd on kõrgelt premeeritud Masinaehituse eriala vilistlase Tarko Juuse lõputöö “Hobibagi” tunnistati 2008. a rakenduskõrgkoolide parimaks lõputööks ning 2009. a omistas Patendiamet hobibagile kasuliku mudeli tunnistuse nr 00863 (vt sele: hobibagi koos kasuliku mudeli tunnistusega). Viimase kuue aasta jooksul on teaduskonna üliõpilastele lõputööde baasil väljastatud kuus kasuliku mudeli tunnistust. Lisaks mehaanilisele töötlemisele on mehaanika õppekavades oluline osa ka metallkonstruktsioonide projekteerimisel ja tehnoloogial. 2011. aastal tunnistati rakenduskõrgkoolide parimaks lõputööks masinaehituse eriala cum laude lõpetanud Lauri Ermi lõputöö “Tallinna sadama 12. kai tuubuse projekteerimine”, mis valmis ettevõttes AS Ilmarine.

treikeskus), mille võimsus on 14,9 kW, spindli pöörete arv kuni 4000 p/min, automaatne neljapositsiooniline tööriistavaheti, treitava detaili maksimaalne läbimõõt 381 mm, pikkus 533 mm, spindli ava 51 mm.

Horisontaalne töötlemiskeskus Haas ES5-4T (vt sele: töötlemiskeskus) on Euroopas 1000. õppeasutustele müüdud Haasi pink. Töötlemiskeskus võimaldab tudengitel omandada kogemusi 5teljelise pingi

natuke statistikat

Masinaehituse eriala 2002^2011 lõpetajate ametikohad Insener-konstruktor / konstruktor Insener (tootmis-, kvaliteedi-, konstrueerimis-, CAD-projekteerimisinsener) Insener-tehnoloog Tootmisjuht Osakonnajuhataja Müügijuht või -insener Projektijuht Pingioperaator Tootmisjuhi asetäitja Kvaliteedijuht Programmeerija Meister Insener-mehaanik Projekteerija Mehhatroonik Tootmiskorralduse spetsialist

renoveeritud labori tehno­ loogilised võimalused Lõiketöötluslabori õppeklass, mis on ette nähtud üliõpilaste esmaste praktikate läbiviimiseks, täienduskoolitusteks ning üliõpilaste projektitöödeks, on varustatud kaheksa Haas TL-1 treipingiga (vt sele: treimise õppeklass). Tegemist on “universaalsete” seadmetega, mis võimaldab õpetada nii manuaalset kui arvprogrammjuhtimisega treimist. Teises CNC-klassis on aktiivtööriistadega varustatud Haas ST20 treipink (vt sele: 3/2012 (41)


Insenerikutse

33

seadistamisel, programmeerimisel ja käsitsemisel ning teha praktilisi tÜid alates elementaarsetest kuni keeruliste 5teljeliste tÜÜdeni (vt sele: Audi sisselaskekollektor). Pink omab nelja telge, millele lisaks saab tÜÜlauale panna täiendava pÜÜrdlaua, ning on varustatud automaatse juhtmevaba mþþtmissßsteemiga Renishaw. Freesi liikumis­ ulatuse mþþtmed on 1016 x 457 x 559 mm ja 5teljelise tÜÜtlemise puhul on detaili mþþtmed 600 x 300 x 300 mm.

Kvaliteedikontrolliks on mþþtemasin Faro Gage Laboratooriumi uuendamise käigus soetatud mþþtemasin Faro Gage vþimaldab kontrollida valmisdetailide kvaliteeti vþi mþþta neid tÜÜprotsessi käigus (vt sele: detaili mþþtmine tÜÜ käigus). Seade kinnitub magnetjalale, mille abil on seda vþimalik ßles seada erinevatesse kohtadesse. Mþþtetäpsus on 0,018 mm ja energiaallikana on vþimalik kasutada vþrgutoidet vþi seadme akut. Arvutiga ßhendamiseks saab kasutada nii USB-kaablit kui ka Blue­ tooth-ßhendust. Seadmega kaasaskäiv tarkvara vþimaldab kontrollida valmisdetailide kvaliteeti ning saata kohe samast programmist välja ka mþþterapordi, mis näitab detaili vastavust etteantud nþuetele. Mþþtemasin vþimaldab ka juba olemasoleva detaili sisse mþþta, et valmistada sellest 3D-mudel.

7ĂŠMF4QSJOUFS #Z4QSJOU'JCFSLJJSFMBTFSMĂœJLVS  LĂœSHUFIOPMPPHJMJTFĂśJCFSUFIOPMPPHJBHB  ĂœIVLFTFNFUBMMMFIFĂšLPOPPNTFLTUÚÚUMVTFLT

Reklaam

-BTFS]1BJOVUVT]7FTJMĂœJLVT XXXCZTUSPOJDDPN

Innovatsioonivþimekuse suurendamine koostÜÜs ettevþtetega Lähiperspektiivis jätkatakse ja suurendatakse uute konkurentsivþimeliste tehnoloogiate, toodete, teenuste ja protsesside juurutamist ning arendamisprojektide toetamist. Ettevþtete vajadustest lähtudes pakutakse täienduskoolitust, toetust tootearenduse ja tehnoloogia ning tootlikkusega seotud projektidele ja tellimustele. Viiakse läbi regulaarseid infopäevi ja seminare ettevþtete ja partnerite esindajatega, mille käigus antakse ßlevaade erialastest uudistest ning arutatakse þppeprotsessi tihedamat lähendamist ettevþtlusele. 3/2012 (41)

-JTBJOGPSNBUTJPPOJTBBNJTFLT IFMJTUBHFOVNCSJMF


3434

huvitav lahendus lahendus Huvitav

uut arsenali:

kiiresti kasutusele võtta. SNLi teadlased selgitasid arvutimodelleerimise abil välja, et sõltuvalt keskkonnatingimustest võib tavalise kuuli kõrvalekalle 1000 meetri peale olla üheksa meetrit. “Targa kuuli” eksimus on samades tingimustes vaid 0,2 meetrit. Välitingimustes, polügoonil testides, näitasid uued kuulid väga täpset tabavust. SNLi väljatöötatud laskemoona puhul pole tegu mikrorakettidega, milles liikumapaneva jõuna kasutatakse raketi sees aine põlemisel tekkivat energiat. Väiksekaliibrilistele relvadele mõeldud mikroraketid leiutati juba 1960. aastatel. Kogu süsteemi (raketipüstol ja laskemoon) nimetati Gyrojet’iks ja selle väljatöötamisega tegeles MB Associates. Projekt aga suleti, kuna sel oli rohkem puudusi kui plusse. Gyrojet osutus kõlbmatuks isegi väikeste vahemaadega lahinguolukorras, kuna nende kõrvalekalle sihtmärgist oli liiga suur. SNLi kuulidel selliseid puudusi ei ole.

Ameeriklased lõid laseriga juhitava kuuli

DARPA EXACTO programmi esimese etapi põhieesmärgiks oli luua laskerelv, sihik ja juhitav kuul, mis võimaldaks snaipritel sihtmärke tabada täpsemalt.

Lendab sihtmärgist mööda – siis mürsk ei lõhkegi

USA Sandia Rahvuslikes Laboratooriumides (SNL) töötati välja mitu laserikiirega juhitavate püssikuulide prototüüpi. See on teine kord, kui ameeriklased püüavad analoogset lahendust välja töötada. Varem on Pentagonis püütud luua juhitavaid kuule snaipritele.

U

us SNLi väljatöötatud lahendus on mõeldud väiksekaliibrilisele sileraudsele relvale. Projekti eestvedajad, teadlased Red Jones ja Brian Kast, on SNLi pressiteate kohaselt jahindushuvilised. Et projekt edukalt lõpule viia ja ülitäpsed kuulid turule tuua, otsitakse abiks erainvestorit. Teadlased eeldavad, et nende väljatöötatud lahendus võiks pakkuda huvi nii USA kaitseministeeriumile, eriteenistustele kui ka jahimeestele.

“Tark kuul“ tabab täpselt kuni 2 km kauguselt SNLi spetsialistid suutsid koostada uue laskemoona turul vabalt saada olevatest komponentidest. Uue kuuli pikkus on 1,2 cm, kuul on pakitud plastikkonteinerisse, selle ninas on optiline sensor, tagaosas aga

mikrokiip, mis sensorilt saadud signaalide järgi kuuli teekonda korrigeerib. Pärast kuuli väljalendu püssitorust eemaldub kaitsev konteiner ja sellest hetkest peale saab kuuli teekonda juhtida. Kuuli teekonda juhitakse laserkiire abil, mis on suunatud sihtmärgile. Laskuril peab olema kas endal lisaseade-laser, või siis abiline, kes selle seadmega kuulile n-ö õige tee kätte näitab. SNLi andmeil on “tark kuul” võimeline ülimalt täpselt tabama sihtmärke kuni kahe kilomeetri kaugusel. Kaasaegse püssirohu kasutamine annab kuulile algkiiruseks umbes 2400 km/h.

Tegemist ei ole siiski mikro­rakettidega Jonesi ja Kasti sõnul on nende lahenduse eeliseks võimalus uus lahingumoon 3/2012 (41)

SNL oli esimene, kes USAs suutis välja töötada juhitava kuuli töötava prototüübi. Samas on püütud ses riigis juhitavat kuuli välja töötada juba varem. Pentagoni perspektiivsete lahenduste valitsus DARPA teatas 2010. aasta oktoobris, et on lõpetanud EXACTO (EXtreme ACcuracy Tasked Ordinance) programmi esimese etapi, mille põhieesmärk oli luua laskerelv, sihik ja juhitav kuul, mis võimaldaks snaipritel sihtmärke tabada täpsemalt. Arvutimodelleerimise abil jõudsid Teledyne Technologies’i ja DARPA spetsialistid järeldusele, et korrigeeritava lennuga kuulide loomine on võimalik. Teises etapis on plaanis luua kuul, mille teekonda korrigeeritakse sihturi käes oleva laseriga. EXACTO programmi üksikasjad on aga seni veel ebaselged. Laseriga juhitavate kuulide väljatöötamisest ja relvastusse võtmisest saab Ameerika Ühendriikide jaoks järgmine samm üleminekul ülitäpsele laskemoonale. USAs on juba võetud relvastusse 155-millimeetrise kaliibriga juhitava teekonnaga haubitsamürsud M712, M982, XM395 ja XM1156. Perspektiivis on töötada välja mürsk, mida juhitakse GPSi abil ja millel on ka distantsilt lõhkamise süsteem. Viimane tähendab seda, et kui selline mürsk sihtmärgist mööda põrutab, siis ta lihtsalt ei lõhke. Välisajakirjanduse põhjal

Pilt: Darpa


HuViTaV laHendus

maakoore uurimine

kerge maavärin:

Hiinlased tekitavad seismilisi laineid õhukahuriga Hiina teadlaste rühm võttis seismiliste lainete tekitamiseks esmakordselt kasutusele nn õhukahuri – reservuaaride süsteemi, mis on rõhu all õhku täis pumbatud.

N

eist kahuritest sai seismilise energia allikas, millega kutsuda esile väikseid, kontrollitud parameetritega maavärinaid, teatab Eos, Transactions, American Geophysical Union. Geoloogid kasutavad mäeluures juba ammu seismilisi laineid, avastamaks nafta- ja gaasimaardlaid. Tavaliselt on seda tehtud dünamiidiga, ent veealuste uuringute tegemiseks osutusid kasulikumaks nn õhukahurid. Kõrge rõhu all kokkusurutud õhu järsk “välja-

tulistamine” tekitab võnkeid nii vees kui selle all asuvates maakoore kihtides. Võnked registreeritakse seismograafidega ja nii saab hiljem modelleerida maakoore kihtide struktuuri. Seniste uurimismeetodite puudujääk oligi usaldusväärse ja võimsa seismilise energiaallika puudumine, mis võimaldaks tekitada maakoores vajalikke võnkeid ja teha seejärel täpseid mõõtmisi. Hiina teadlaste konstrueeritud õhukahur lahendas selle probleemi.

3/2012 (41)

Kahur koosneb neljast anumast, millest igaühes on 33 liitrit õhku rõhu all 15 megapaskalit (umbes 153 atmosfääri). Kraanaga tõstetakse see konstruktsioon veekogusse ja seejärel “tulistatakse”. Hiinlased tegid kokku 111 katsetust ja seismograafide andmete järgi andis õhukahuri iga lask 0,5-magnituudise maavärina. Välisajakirjanduse põhjal

35


3636

EHITUS eHiTus

alternatiivenergia rakendamine

aravete saab eesti esiMese oMataolise biogaasitehase aprillis valmib aravetel eesti esimene biogaasitehas, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

S

oojus- ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja keskkonnasõbralik kasutamine. Looduslikust alternatiivenergiast saadava soojusenergiaga hakatakse kütma Aravete kortermaju. Jaama maksumus on ligi 6 miljonit eurot ja selle tootmisvõimsus on 2 MW elektrienergiat ja 2 MW soojusenergiat.

laed on valdavalt kaldlaed Biogaasitehase tarbeks ehitatakse neli monoliitsest raudbetoonist mahutit, mis on siseläbimõõduga 16,5 meetrit ning 18,5 meetrit kõrged. Mahutid teeb eriliseks asjaolu, et mahutite laed on valdavalt kaldsed. Kaldsed betoonlaed on valitud tugevuslikel kaalutlustel, kuna mahuti läbimõõt on horisontaalseks betoonlaeks suur. Kohapeal valatavad konstruktsioonid teevad ehitusprotsessi keeruliseks, seda alates laeraketise ebastandardsest lahendusest

looduslikust alternatiiv­ energiast saadava soojusenergiaga hakatakse kütma aravete kortermaju.

3/2012 (41)

FOTOd: Peri


Ehitus

37

kaldpinnana ja raketise paigaldamisest kuni betooni valamiseni. Kuna tegemist pole tavapärase ehitisega, kehtivad sellise iseloomuga konstruktsioonidele erinõuded. Mahuti põhja, seinte ja katuse betoonkonstruktsioonide nõutav keskkonnaklass on XA1 (madala keemilise agressiivsusega keskkond – minimaalne betooni tugevusklass C 30/37). XC4 tähendab, et konstruktsioon on vaheldumisi märg ja kuiv ning W8 tähendab kõrge veepidavusega betooni, lubatav vesitsementtegur W/C ≤0,45. Mahutitel on viie kuu pikkune ehitusperiood, mistõttu on objektil kasutatud korraga kõigi nelja mahuti jaoks raketiste komplekte.

Peri seinaraketised Betoonitöös kasutatakse Peri seinaraketist Trio ja Rundflex, laeraketist Multi­ flex koos Peri Rosett tugitornidega ja roniraketisi CB 160 ja KG 130. Lisaks kasutatakse raketistele ohutuks juurdepääsuks

PERI UP trepitorne. Projekti arendaja on OÜ Aravete Biogaas, mille osanikud on Eesti üks suuremaid piimafarme Aravete

Agro OÜ ning energiaettevõte Baltic Biogas OÜ. Projekti peatöövõtja on Nordecon Betoon OÜ.

Metalli- ja masinatööstuse messid

17.–19. 4. 2012 Helsingi messikeskuses Tere tulemast aasta parimale erialamessile! Külastajate registreerimine on avatud www.finntec.fi www.tooltec.fi

Suurepärane näitus: firmad tutvustavad oma uusimaid masinaid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Võta ka oma töökaaslane ühes ja tule osa saama töödemonstratsioonidest, ajurünnakutest ja heast meeleolust. Messikülastus on ühtaegu ka hea võimalus saada uusi teadmisi ning tutvuda valdkonna professionaalidega. Messi peateema on tootlikkus.

Avatud: T–K 17.–18.4. kell 9–17 ja N 19.4. kell 9–16 Samal ajal erialamessid: SeaTec Helsinki ja Pind www.seatechelsinki.fi, www.pintafair.fi, ICTexpo, Protsess ja Analüüs, www.easyfairs.com

www.finntec.fi www.tooltec.fi

3/2012 (41) Koostöös:

Info, kutsed, messikülastuspaketid Profexpo OÜ, Soome Messide esindaja Eestis Tel 626 1347, info@profexpo.ee www.profexpo.ee/soomemessid


3838

Insenerikutse insenerikuTse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

deFitsiidi- ja KäsuMajanduse ajal

n liidu arvutitööstus: Mööda piraatKoopiate radu Jätkub eelmises inseneerias alanud tagasivaade tänases mõistes ikT­sektori toimimise viisidest eesti nsVs.

jÜri Malsub, TeHnikalOOlane

A

rvuti Entel tarkvara oli CP/M-80 piraatpõhine. Selles töötasid koos Side Arvutuskeskus (paiknes Kaera 22 Tallinn), Küberneetika Instituut (Kaarel Märtin), TPI (Avo Ots) ja Tallinna Taksopark (Jaak Hohensee). Originaalmaterjale (© rikkudes) tuli paljundada, aga paljundustehnika oli suur probleem. Arvuti Entel põhjal valmis mitmeid rakendusi tehnoloogiate eri valdkondades, nagu näiteks Kiievi televisioonis esimene teleteksti saatja ja Tallinna Endla telefonijaamas kõnede tarifitseerimise täiselektroonne süsteem.

laiemale üldsusele märkamatult, ainult aastaga, sai igalt eesti telefonilt läände helistada.

CP/M­86 ekraaniVaade

Ühenduskanalite kontrollseadmete abil korrastati Eesti telefonijaamade vaheliste ühendusliinide kasutamine. Enteli baasil tehtuga saime nii leiutiste autoritunnistusi kui VDNH medaleid. Koos nn kooliarvutite kampaaniaga sai aga kutseharidussüsteem (unustamatu ja energilise Uno Pilvre eestvõttel) sobiva kooliarvuti, mille ehituse põhimõte oli avatud kasutajapoolseks edasiarenduseks ka riistvara osas.

Et lisaks jalgrattasõidu ja ujumisoskusele tuleb õiges eas ka programmeerima õppida, oli allakirjutanule selge juba enne esimesele IBM PC-le ja selle kloonile Olivetti M24 ligi pääsemist. Poiste enne põhikooli lõppu tehtud esimesed programmid, PDP11 põhjal Nairi 4 ja SM 4-le, ning hilisemad Enteli mängud, sümbolgraafika ja teleteksti standardile vastava värvilahendusega, olid tipptasemel.

noorimad meeskonna liikmed olid skype’i loojad

kõiki asju hangiti igaks juhuks rohkem ^ läheb vaja

Enteli põhjal valmistatud videokompuutri abil õpetas Hans Gross TPedI-s tippsuusatajaid ja Rein Haljand ujujaid – Moskva Kehakultuuriinstituudi abil hangitud Sony ning kooperatiiv VIKO sularaha abil hangitud Panasonicu videotehnikaga. Meie meeskonna noorimad liikmed olid Jaan Tallinn, Priit Kasesalu, Mikk Orglaan ja Ahti Heinla, tänased KaZaA ja Skype’i autorid.

Eesti NSV ja teiste N Liidu piirkondade rahvusvaheline telefoniside toimis läbi Moskva, suur kõrv pidi ju kuulma. 1980. a olümpiamängudest jäi Tallinna Teletorni raadioside Helsingiga “pisut” suurema kanalite arvuga kui vaja, täpsemini Peep Kroosi eraalgatusel ja teadlikult igaks juhuks tellituna. Igaks juhuks hankisime Kaera 22 meeskonnaga ka mikroprotsesso-

3/2012 (41)


insenerikuTse

reid ja lisakomponente “pisut” rohkem kui vaja, sest plaanimajanduse real olime oma meeskonnaga üleliidulises varustusahelas number null, arvutite hooldemeeskond. Praktikas olime aga Mergeljani instituudi abijõud, Eesti teine, “Armeenia otsesidemetega”, küberneetika instituut. Perestroika-aja esimesel võimalusel, 1987. a kevadel, moodustasime kooperatiivi VIKO (videokompuuter) teenindusministeeriumi ja Harju TTV (Urmas Neeter, Heino Alaniit, Väino Verlin) juurde. Sidesüsteemis oli selline kooperatiivindus suhteliselt võimatu, aga see oli Side Arvutuskeskuse “õhtune töövorm”. Olime asunud aktiivselt kokku panema uut arvutit – järgmise põlvkonna mikroprotsessori Intel 8086 põhjal. Inteli originaal oli aastast 1978, Kiievi piraatkoopia aastast 1988, seega oli mahajäämus viie aasta asemel juba 10.

Toimiv rahvusvaheline side oli eesti üks eduvõti Kauaoodatud N Liidu lagunemine ja

39

listada. Selle taga oli meie meeskonna, Tallinna Telefonikaugejaama ja abiliste suur pingutus. Toimiv rahvusvaheline side – see oli noore Eesti riigi arengu üks eduvõti.

satelliitside maajaamad ja küberneetika instituut inTel 8086

vajadus Eesti sidet läänemaailmaga läbi Helsingi korraldada tuli äkki. Meie meeskond, kooperatiiv VIKO Side Arvutuskeskuse sildi all ja Tallinna Telefonikaugejaam (Irina Morozova, Viktor Saarniit ja abilised), oli saanud piisava töö- ja elukogemuse, et Eestile nii vajalik töö – ca 1000 mikroprotsessoriga kontrollerit Tallinna ja Helsingi seadmete signaalide sobitamiseks – kiirelt valmis saada. Toeks olid minister Toomas Sõmera ja Jaak Ulmani telefonikõned: on väga vaja! Laiemale üldsusele märkamatult, ainult aastaga, sai igalt Eesti telefonilt läände he-

Meie noored Skype’i autorid aga astusid ellu – lõpetasid keskkooli, lääne turu jaoks valmisid IBM PC tarkvara abil uued tooted. Aitasin Saksamaal ja USAs tegutsenud tehnikateadlasel ja ettevõtjal Rein Luigel käivitada satelliitside maajaamade tootmist Küberneetika Instituudi (Ülo Jaaksoo ja Enn Tõugu) ja USA firma TIW Inc. ühisettevõttes Intex Satellite SJV. Intex (Tiit Vasli) aitas müüa Rootsis Skype’i poiste esimest mängu Kosmonaut. Rein Luik organiseeris USA-NLi ühisettevõtte Moskva kosmoseside keskusega, kus viibisime kord koos vahetult enne Moskvas toimunud putši. Tehnoloogia ja arusaamiste liiga suure erinevuse tõttu oli Luik sunnitud selle ettevõtmise lõpetama.

www.kaeser.ee

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH

• Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid • Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja filtrid • Suruõhu käsitööriistad

Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa Tel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

3/2012 (41)


4040

kOnVerenTs/Mess kOnVerenTs / Mess

mine ja vaata:

toru ja Kaabel 2012 – KaKs ÜleMaailMset juhtivat tooteMessi dÜsseldorFis 26. –30. märtsini 2012 muutuvad düsseldorfi Messikeskuse saalid juhtme­, kaabli­ ja torutööstuse suurimaks Mekkaks. Juba 13. korda esitletakse rahvusvahelisel Juhtme­ ja kaablimessil ning rahvusvahelisel Torumessil vastavate sektorite innovaatilist võimsust kontsentreeritud kujul.

veijo Kauppinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

D

üsseldorfi Messikeskusesse oodatakse enam kui 2000 eksponenti ning hinnanguliselt külastab messi viie päeva jooksul umbes 70 000 külastajat üle maailma. Messidel on võimalik kohtuda nimetatud tööstusharude ekspertide, spetsialistide, innovaatorite ja turuliidritega. Torumessi tulipunktis on: profiilide tehnoloogia; värskeimad arengud naftatööstuses kasutatavate torutoodete – OCTG – vallas; plastik- ja painduvad torud. MessiHallis

Vaskkaabel omab üha kas­ vavat tähtsust tööstuses Kaablimessi fookuses on kinnitusdetailid ja vedrud ning uusimad tehnoloogiad, masinad ja seadmed nende tootmiseks. Torumess pakub ulatuslikku infot nii tootmisharu praeguse seisundi kui ka tulevikutrendide osas, hõlmates erinevaid valdkondi nagu uusimad tehnoloogiad ja rakendused, moodsaimad masinad ja sisseseade, terasest ja komposiitmaterjalidest

erilahendused ning ka torude tarvikud ja torukaubandus. Kaablitööstuse tooteid nagu ühenduselemendid, vedrud, trossid, traatvõrgud ja juhtmed vajatakse kaasajal kõikjal ning seetõttu on nende tehniline ja majanduslik tähtsus suur. Need tooted täidavad äärmiselt vajalikke ülesandeid auto-, energia-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstuses 3/2012 (41)

ning paljudes muudes valdkondades. Messilt on võimalik saada laialdast infot kaablitööstuse trendide kohta, nt vaskkaabli üha kasvavast tähtsusest auto-, elektri-, elektroonika- ja telekommunikatsioonitööstuses. Samuti esitletakse uusimaid masinaid ja seadmeid kaablite ja juhtmete tootmiseks, juhtmete katmiseks, kaablite kerimiseks poolidele jpm. Pildid: Tube dÜsseldOrF, auTOr


kOnVerenTs / Mess

messid helsinkis

FinnTec ja ToolTec pakuvad tootlikke lahendusi metalli- ja masinatööstusele

F

innTec ja ToolTec messid leiavad aset 17.–19. aprillil 2012 Helsinki Messikeskuses. See üritus on Soome metallitootjate ja masinaehitajate tähtsaim kohtumispaik, kus tutvustatakse oma saavutusi. Selle aasta põhiteemad on tootlikkus ning õhukese metall-lehe tootmise tehnoloogiad. Kümned tööstusharu juhtivad ettevõtted haaravad võimalusest esitleda oma messiboksis erinevaid tehnoloogiaid, teenuseid, seadmeid ja tööriistu. Samal ajal on Helsinki Messikeskus ka merendusmessi SeaTec ja pinnatöötluse professionaalide messi Pinta toimumispaigaks. Metallitööstus ja masinaehitus on esirin-

nas uute tehnoloogiate rakendamisel ja tootmisprotsesside tõhustamisel. Järjest enam töötatakse välja konkreetse kliendi vajadustele vastavaid komplekslahendusi, moodustades sealjuures koostöövõrgustikke erinevate ettevõtete vahel. Sellisest võrgustikust kujuneb väärtusahel, mille iga lüli saab võimaluse arendada oma kompetentsi. Tootlikkus saavutatakse tootmisprotsesside tõhustamisega, kuid järjest olulisemaks muutub innovatsioon ning ettevõtte oskus leida uusi partnereid ja koostöövõimalusi. Messide ajal korraldab Soome Tehno-

loogiatööstuse Liit ka kaks seminari. Esimene toimub teisipäeval, 17. aprillil, ning teine kolmapäeval, 18. aprillil, nimetuse Töötleva tööstuse tulevik 2020 all. Briifingud päevakajaliste teemade osas toimuvad messialal asuvas InfoPlazas 17.–19.aprillil. Seminaridest osavõtt on tasuta, lihtsalt registreeruge Soome Tehnoloogiatööstuse Liidu kodulehekülje kaudu. rOHkeM inFOT: WWW.FinnTeC.Fi, WWW.TOOlTeC.Fi, WWW.seaTeCHelsinki.Fi, WWW.PinTaFair.Fi

uusi tooteid

Kaks saagi Kastolt

kasTO saag Ja seda TeenindaV FanuC rObOT

S

aksa saetootja Kasto edasimüüja Maxtec korraldas koos tootmise automatiseerimise ettevõttega Fastems tooteesitluse Hakkilas, Vantaas. See kujutas endast tootmisüksust kahe Kasto sae ning neid teenindava Fanuc robotiga. Üks saagidest oli KASTOspeed C9 ringsaag terase ja teiste metallide masslõikamiseks. Karbiidist otstega saeterasid saab seadistada vastavalt vajadusele, mis tagab väga täpse töö. Sae eelisteks on ka kiire tõukuri tõttu lühikesed töötsüklid ning hüdrauliline pikkusmõõdik. Teine saag, KASTOverto A2 on huvitav ka väiksemate ettevõtete jaoks. See täisautomaatne tööriist on väga mitmekülgne. Eristuvaks jooneks on vertikaalselt töötav saetera. Äarmiselt kompaktne

konstruktsioon võimaldab seadme paigaldamist kitsale alale: vaja läheb vaid 3 m2 põrandapinda. Sae lõikekiirus on 12–120 m/min, lõikamisulatus kuni 26 mm, mooto-

3/2012 (41)

ri võimsus 1,5 kW ning seadme mass 1360 kg. rOHkeM inFOT: WWW.MaXTeC.Fi; WWW.kasTO.de; WWW.FasTeMs.COM

41


4242

kOMMenTaar kOMMenTaar

debatt jätkub

Kas ettevõte on sõnastanud oma väärtuspaKKumise ettevõtjad ja tegevjuhid on ettevõtmise käivitamiseks teinud ära suure töö – toodete väljaarendamine, töö korraldamine, turuniši leidmine ja turustamine –, mis kõik nõuab aega ja energiat. kiired ajad aga jätkuvad, et saavutada soovitud eesmärgid ja hoida ettevõte kasumis. elu­ ja töörutiin ei lase enam lahti ning harva on aega järele­ mõtlemiseks, et analüüsida, kas ettevõte areneb ja kasvab piisavalt ja õigeimas suunas ning kas ressursid ja võimalused on ikka parimal viisil ära kasutatud. aiMar altosaar, psühholoog

juhan bernadt, turustusekspert

S

ageli ei jõuta eneselt küsida, kas ettevõtte kogu tegevus – tootmine ja turustus – on fokuseeritud ning kas on sõnastatud väärtuspakkumine? Või ei ole neile alusküsimustele vastuseid otsitudki ning ainsaks strateegiaks on müüa võimalikult odavalt, vajudes aina sügavamale odavpakkumiste nišši? Arenevale ettevõttele tulevad Eestis kasvupiirid kiiresti ette, kui ei ole just tegemist väga spetsiifilise kohalikule turule suunatud toote või teenusega. Tuleb eksportida, kuid selleks on vaja läbi mõelda, kuhu, mida ja kuidas? Liiga sageli on mindud kergema vastupanu teed – välisturule kõige odavamat hinda pakkuma. Tänapäeval on praktiliselt ainsaks ettevõtja poolt mõjutatavaks sisendhinnaks tööjõu hind. Palku suudetakse veel mõnda aega hoida naabermaadest madalamal tasemel, kuid tootlikkuse madal tase ja kvalifitseeritud tööjõu nappus seavad juba praegu arengule ja kasvule piire ette.

Tugevas rahvusvahelises konkurentsis edu saavutamiseks tuleb leida oma tee, tuua turule oma tooted, luua oma kõrge kvaliteedistandard, kuid eelkõige tuleb arvestada sihtkohariikide nõuete ja ootustega. Hinnakonkurentsis ei ole Eesti ettevõtetel nagunii palju võimalusi rahvarohkete Kagu- ja Lõuna Aasia maade odava tööjõu

3/2012 (41)

kõrval. Meie pakkumine peab sisaldama teisi väärtusi ja kõrget kvaliteeti.

esmane majanduslik õitseng tuli riistvara kaudu Kuid eelkõige huvitab iga ettevõtjat ning tegelikult kogu ühiskonda, kuidas toota kõrget lisandväärtust? Ilmselt ei ole

PilT: isTOCkPHOTO


44

kOMMenTaar

vastus sellele küsimusele uudiseks kellelegi: vähendada kulusid, suurendada tulusid ning kasutada arukalt kõiki oma ressurse. Kuidas seda aga teha, ka sellele küsimusele on vastused olemas, kuid nende leidmine nõuab rohkem aega, mõtteenergiat ja süsteemset analüüsi. Aega aga meil ju ei ole ja energia kulub olemasoleva käigushoidmiseks, igapäevaseks rahmeldamiseks. Suured eesmärgid, rikkad välisturud ja tulusad väärtusnišid jäävad seetõttu vaid unistuseks, sest tundub, et omal jõul võib olla nende saavutamine võimatu. Ka kõik meie poolt imetletud kõrge elustandardi ja kõrge lisandväärtusega maade majandused on oma taseme saavutanud pika aja jooksul. Ikka on püütud maksimeerida tulusid, kulusid sealjuures drastiliselt vähendades. Teadus- ja tööstusrevolutsioon on kahe sajandi jooksul loonud imelised tehnoloogiad ja töövahendid, millega on tööviljakust tõstetud sadu ja tuhandeid kordi. Esimesed majanduslikku õitsengut nautivad riigid saavutasidki selle peamiselt tööstuse riistvara võimsuse kasvuga. Sotsiaalne vara ehk inimesed jäid aga unarusse, mis tekitaski esmalt suure vastuseisu tehnilisele progressile ja edasi revolutsiooniliikumise.

kolm olulist põhjust väärtustada oma tööjõudu Tänapäevast tüüpi heaoluühiskonnad hakkasid aga tekkima siis, kui eesrindlikumates maades hakati pöörama tähelepanu tööjõule kui väärtusele ja ressursile, mida tuleb hoida nagu kalleid masinaidki! Üheks põhjuseks oli see, et 19. sajandi lõpus hakkas sündivus kiiresti langema ning senine tööandjate personalipoliitika – kui ei meeldi, mine ära, võtan lähimast külast kohe järgmised – enam ei töötanud. Inimesed hääletasid ka tollel ajal jalgadega ning nii täitus Uus Maailm kiiresti Euroopas üleliigseteks osutunud tööotsijate armeega. Teine põhjus muutusteks oli loomulikult turg, ning selle tabasid ära kõigepealt Ameerika ettevõtjad – töötajatele tuleb maksta piisavalt, et nad jaksaksid rohkem kulutada, mis stimuleerib majanduskasvu. Kolmas põhjus on aga saanud eriti aktuaalseks täna, mille on ära tabanud Lääne- ja Põhja-Euroopa majandustegelased:

mitmed ettevõtted selle rakendamisele üle läinud ning positiivsed efektid pole lasknud ennast kaua oodata.

Omavahel suhtlev ja kokkuhoidev meeskond

tootlik k tõstmi use ne insene eri seire a

rahulolev ja turvatud palgaline töötab viljakamalt ning annab tunduvalt suuremat lisandväärtust kui stressis ja murelik tööori.

Üks võimalus on timmitud tootmise juurutamine Ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja kasumlikkuse suurendamiseks tehtavad sammud sisaldavad kolme komponenti, milleks on kulude juhtimine, tulude optimeerimine ja inimeste juhtimine. Kõik algab väärtuspakkumisest – mida ettevõte pakub, kellele ja kuidas? Kui pakutakse väärtust, mille järele on olemas potentsiaalne nõudlus, kuid see on veel rahuldamata, on ettevõte õigel teel: loob visiooni, millesse usub kogu ettevõtte meeskond, seab lähemad ja kaugemad eesmärgid, õpib tundma sihtmaa turgu ning arendab tooteid, mis vastavad oodatud väärtustele. Hind peab olema konkurentsivõimeline, mitte aga liiga odav – sest see on lõks, millest on hiljem väga raske välja tulla. Vastavalt visioonile ja seotud konkreetsetele eesmärkidele pannakse kokku turule sisenemise ja müügistrateegia. Otsekontakt tarbijaga on vaid üks ots tulude suurendamisel, kuid sellest üksi on vähe. Vajalik on üle vaadata ka kulud, leida parimaid viise sisseostukulude vähendamiseks – näiteks sama lähtematerjali kasutavad ettevõtted võivad asutada sisseostukartelli. Märkimisväärset efekti annab ka timmitud tootmise põhimõtete rakendamine tootmise korraldamisel. Eestis on

3/2012 (41)

Kuid miski ei toimi ilma inimeste, meeskonna ja palgalise tööjõuta. Kujundades personali meeskonnaks, kellel on ühised eesmärgid, hoides kõrgel motivatsioonitaset ning usaldades iga töölist oma pädevuse piires – siis on võimalik saavutada väga kõrgeid eesmärke. Omavahel hästi suhtlev ja kokkuhoidev meeskond on eriti tugev ja väärtuslik, millest tekkivat sünergiat ei saa üheltki turult. Ettevõtte muutmist kõrget lisandväärtust andvaks ja kasvukindlusega majandusüksuseks saab alustada vaid omanik või tippjuhtkond. Esimene samm ongi olukorda teadvustada ja analüüsida. Vastused küsimustele on ettevõtete tippjuhtidel või aktiivsetel omanikel seesmiselt olemas, küsimus on, kuidas need üles leida ja sõnastada. Sest pärast analüüsi on vaja arendada välja alternatiivid ning teha nende vahel valik. Seejärel arendada välja visioon ja püstitada konkreetsed eesmärgid.

kas rahulduda senisega või pürgida kõrgemale Sedaviisi järjekindlalt ja metoodiliselt töötades ning koostööringe ettevõtte sees laiendades nn in-sellingu korras, on silmapaistvalt lühikese ajaga võimalik avada uued töösuunad ning muuta ettevõtte tegevus mitmeid kordi efektiivsemaks. Isikud, kes on kõige pädevamad arendama ettevõtte tegevust ja sõnastama väärtuspakkumist, on tavaliselt kas omanikeringis või juhtkonnas olemas, kuid alati võib leiduda nutikaid kaasamõtlejaid kogu personali hulgast. Keegi teine ei tunne ettevõtte tugevusi ja nõrkusi, tehnoloogiat, kliente, turgu nii hästi kui need, kes sellega iga päev töötavad. Kui ettevõtte juhtidel õnnestub leida ka head partnerid, kes aitaksid väljastpoolt vaatega sisemisi ressursse ja võimalusi paremini ära tunda, võibki alata ettevõtte uuenemine ja tuleviku kasvu kindlustamine. Kõik algab soovist – kas rahulduda olemasolevaga või pürgida kõrgemale ja kaugemale.


AASTAT

GARANTIID GA ARAN NTIID ID D

KIA TUNNEB END JUST NII KODUSELT!

Keskmine kütusekulu alates 5,3 l/100 km ja CO2 emissioon alates 139 g/km.

Tule ja proovi sõitu! Küsi täiendavat infot KIA esindustest: TALLINN: KIA Tallinn, Ülemiste tee 1. TARTU: Autospirit, Turu 47. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 64c. VILJANDI: Rael, Tallinna tn 97.


4646

Huvitav laHendus lahendus HuViTaV

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

loovustehnikate ülevaade

See pidavat suurendama vastuvõtuvõimet kolmandiku võrra, sest aktiveeruvad nii nägemine, kuulmine kui ka käelis-motoorne tegevus. Kritseldamine on aidanud helgemaid päid teadustöös. Näiteks teadur, keda külastasid head ideed öösiti unes, tavatses need kohe seinatapeedile käsikaudu märksõnadena üles tähendada, et mitte unustada. Järgmisel päeval siis dešifreeris ja mõtles edasi, ja kustutas tapeedi puhtamaks. Võib juhtuda, et ajaleheservale kritseldustest, skitseerimisest ja ülestähendustest ei mäletata õige varsti kõike. Ei mäletata isegi, kuhu sai märge kirjutatud. Kritselduste ja eskiiside süsteemne jäädvustamine on oluline, ja selleks on leitud taas, et parim vahend on märkmik paberkandjal. Elektroonilisel vahendil, näiteks tahvelarvutil või nutitelefonil, nõuab idee fikseerimine ikkagi pisukest tehnilist pingutust. Pliiatsiga paberile on loomulikum.

KritseldaMine

Terve buss joonestati originaalsuuruses üles

alTaMira kOOPaJOOnised

aastatuhandeid on inimene oma käega kritseldanud ja joonistanud liivale, seinale ja paberile, lapsena sodinud lausa igale poole. see omadus on meil ürgselt olemas, see on sama loomulik tegevus kui kõndimine ja rääkimine. sellega on seotud looming ja kunst, inseneriloominguni välja. Tuletagem meelde 30 000 aasta taguseid altamira koopajooniseid või meie esiisade Valge mere ja norra kaljujooniseid.

tiit tiideMann, MeHaanikainsener Ja kOOliTaJa

K

a lihtne hajameelne kriipseldamine (ingl k – doodle), näiteks loengut kuulates või koosolekul, õpimaterjali omandades, on inimesele omane.

3/2012 (41)

Ka arvutil joonestamise eel mõtleb konstruktor paberil, fantaseerib käelise tegevusena, varieerib lahendusi, visualiseerib, toetades nii mõttetööd. Konstruktsiooni vabakäeline läbimõtlemine paberil jätab jäljed, mille juurde saab tagasi tulla, kuni selgineb tõde – parim lahendus. See aitab mõtteid koondada. Rootsi professor Stig Ottoson on seda uurinud ja propageerib konstruktoritele CAD/CAM jms kõrval olulisi lühendeid nagu PAD (Pencil Aided Design) ja MAD (Model Aided Design). Viimane on naturaalsete mudelite tegemine arvutil. Mõnikord on otstarbekas 1:1 mõõtkavas konstruktsiooni pliiatsiga läbijoonestamine, et suurust otseselt tunnetada. Suurel lehel või suurel tahvlil. Arvuti ekraanil võib suuruse ja proportsioonidega eksida. Äärmusliku näitena – Tartu Autoremonditehases joonestati omal ajal buss plastiga kaetud lauaplaatide reale naturaalsuuruses – pool bussi pealtvaates ja samas teise värviga pikilõikes. Nüüd sai kohe silmaga kontrollida, kuidas komponendid paigutuvad, kas jalgadele on ruumi piisavalt jne. Ning võtta ka kerepleki elementide šabloone. Nad olid omal alal edukad.

FOTO: JOsÉ­Manuel beniTO, auTOr


huvitav lahendus

Pabermärkmik (vademee­ kum) endiselt hea abimees Lisaks projekteerijaile soovitatakse pabermärkmikku igale mõtlevale inimesele. Tulles heale mõttele, arvab inimene, et ta ei unusta, kuid kaotab idee üsna varsti. Märkmikul on lisaks ideevälgatuste salvestamisele veel järgmisi plusse. See annab võimaluse vältida ideede kohest hindamist. Me kipume nt ajurünnakul ideid üheaegselt otsima ja hindama ning oleme seetõttu liiga kriitilised. Kui aga paned ideevälgatuse kirja, saad hiljem mõelda, mis see siis oli. Pabermärkmikku saad kritseldada nii pilte kui näiteks erinevaid ideid ühendavaid noolekesi, ruute, skeeme jt. See korrastab mõtlemist, toetamaks õppimist, probleemilahendust ja loovust. Strateegiline kritseldamine kui lihtsaim visuaalne keel aitab klaarida ja kommunikeerida kontsepte, tõlkida see seejärel sõnadesse ja teksti. Nii uskumatu, kui see ei tundu, teeb idee kirjapanemine ruumi uutele ideedele – sa ei ketra enam esimest ideed edasi, kuna tead alateadlikult, et see on nüüd turvalises kohas salvestatud. Suurärimees Aristoteles Onassis propageeris Forbes’is: “Kanna alati kaasas märkmikku, kuhu kanna sisse iga idee, mis pähe tuleb. Kui kohtad midagi uut, kirjuta üles kõik, mis selle kohta käib. Kui kuuled midagi huvitavat – kirjuta üles. Kirjutades sa

aktiveerid mõtlemist. Kui ei kirjuta – ununeb. See on miljonidollariline õppetund, mida ärikoolis ei õpeta!”

Kritseldada saab ka arvutiprogrammi abiga Lõpuks on kritseldamiseks olemas ka mõnus arvutiprogramm LoveSketch [1], kus kumerat pliiatsijoont (näiteks autokül-

Pliiatsiga ekraanile visandamine 3D-arvuti­ programmi abil

je visandamiseks) saab automaatselt kujutada sümmeetriliselt teiseks küljeks ja tekib 3D-skits (sele 1). Kujutist saab seejärel ruumis keerata, vaadata igast küljest, täiendada, suurendada, vähendada – nagu 3Dprogrammides ikka. Vahva on, et jooneosi saab kustutada sama ekraanipliiatsiga lihtviisil maha “kriipsutades” ja eraldi “kummi” polegi vaja kätte võtta. Selle käepärase visanda-

3/2012 (41)

47

misvahendi pakub välja tuntud loovust, disaini ja konstrueerimist edendav Belgia firma Creax, kes töötab suuresti Loova Probleemilahenduse Teooria TRIZi põhiselt. Kui vaadata selle firma esitatud teravmeelseid tootearendusi (www.moreinspiration.com), võib saada inspiratsiooni pea iga eluvaldkonna lahenduste kohta. Samas on viited sobivatele võtetele ja lähedastele ideedele samade võtete alusel. Neid lahendusideid on sadu. Siinjuures soovitaks TRIZi võtteid loometööks vaadata esmalt eestikeelseist raamatuist [2, 3] ja seejärel muidugi ka sajakonnast teiste keelte põhistest kirjutistest. Internetis leiab need ikka märksõnade TRIZ , TIPS (Theory of Inventive Problem Solving) või USIT (Unified Structured Inventive Thinking) all. Ei tohi lasta end häirida TRIZi mitmekülgsusest ja näilisest keerukusest. TRIZ levib maailmas, sest on kahtlemata suure võimsusega probleemilahendaja. Katsume edaspidi ka neid ideid valgustada. Aga – pliiats kätte ja skitseerima, kriipseldama, julgelt ja loovalt!

Kirjandust: 1. http://www.moreinspiration.com/ article/3744-i-love-sketch 2. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus TRIZ. Kirjastus Külim, Tallinn 2010, -56 lk. 3. Tiit Tiidemann. 36 mõtlemisvõtet loovas probleemilahenduses TRIZ. Kirjastus Külim, Tallinn 2010, -96 lk.


4848

Insenerikutse insenerikuTse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

kiirendusega voolamise mõõtmine

1965.–1990. aastate Kõrgtehnoloogilised KosMoseteeMalised uuringud ttÜ-s seoses toonase eesti nsV ajal tehtud töödega, mis olid seotud n liidu kosmoseuuringute programmiga, on suhteliselt palju juttu olnud Tõravere helkivate ööpilvede uuringutest ja Põltsamaal tuubidesse pakitud toitudest. seni ei ole aga praktiliselt üldse juttu olnud TTÜ hüdraulika laboratooriumis üle 20 aasta väldanud lepingulisest koostööst asutusega, mille praegune nimi on tootmiskoondis energia.

uno liiv, TTÜ eMeriiTPrOFessOr

T

eatavasti asutati see hiigeltehas omal ajal akadeemik Koroljovi poolt ja see asub linnas, mis sealsete kosmoseuuringute tähistamiseks kannab tänapäeval nime Koroljov. Koostöö algaastatel oli aga linna nimi Moskva oblasti Kaliningrad ja otse loomulikult oli tegemist asutusega, mis kandis postkasti numbrit koos sinna juurde kuuluva salastusega. 1960. aastatel oli (tookordse TPI) hüdraulika laboratooriumis juba kümmekond aastat tegeldud mittestatsionaarse vooluhulga mõõtmisega, kasutades elektromagnetilist meetodit. Kui Tallinna Mõõduriistade tehas hakkas hiljem seeriaviisiliselt tootma samal printsiibil töötavaid vooluhulga mõõtureid (millegipärast hakati neid nimetama kulumõõtjateks) ja neil puudusid seadmed väljalastavate mõõteriistade atesteerimiseks, siis käis kogu teha-

se toodang esialgu läbi TPI hüdraulika laborist. N Liidu Standardite komitee andis, arvestades siinset teavet ja kogemusi, ajutise loa tehase toodangu kontrollimiseks ja siin teostatud kontrollmõõtmiste põhjal anti kogu tehase toodangule välja ametlikud tunnistused. Koostöö Mõõduriistade tehasega lõppes pärast seda, kui sel valmis oma mõõtejaam.

seadmed pidid mõõtma vedeliku voolamist, mis liikus survetorus kiirendusega kuni 1000 m/s2.

3/2012 (41)

uksele koputas n liidu kosmoseprogrammi esindaja Erinevus TPI ja Mõõduriistade tehase mõõteriistade vahel seisnes aga selles, et tehase poolt toodetud mõõteriistad olid ette nähtud statsionaarse (ajas muutumatu) vooluhulga mõõtmiseks. Seevastu TPI seadmed olid unikaalsed, ette nähtud kiirelt muutuvate vooluhulkade mõõtmiseks. Tänaseni on jäänud selgusetuks, kuidas jõudsid teated TPI vooluhulga mõõtmise alaste uurimistööde kohta N Liidu kosmoseprogrammiga tegelevate inimeste kõrvu, kuid ühel päeval oli Tallinnas nende esindaja, pakkudes koostööd. Lugu on nimelt selles, et kosmoselendude temaatika hõlmab terve rea väga spetsiifiliste mittestatsionaarsel režiimil töötavate hüdrauliliste süsteemide arendamist, mis koondab endas probleeme alates stardimomendist ja põkkamisest teiste orbiidil olevate aparaatidega kuni Maale tagasituleku soojusvahetuse süsteemideni. Loomulikult tõi see koostöö meile vajaduse juba olemasolevate seadmete kohandamiseks uutele tingimustele, ehitatavate seadmete ühendusdetailide vastavusse viimiseks tellija poolsete nõuetega, seadmete dünaamiliseks gradueerimiseks ja vastavate stendide loomiseks. Ja mis peaasi – seadmed pidid mõõtma vedeliku voolamist, mis liikus survetorus kiirenduFOTO: auTOr


insenerikuTse

1

49

2 1 VOOluHulga MÕÕTur MOMenT 007 kOOs 65 MM anduriga 2 TeHnikakandidaaT r. ruubel Ja CM­4, Millega TOiMus kaTseandMeTe TÖÖTlus 3 VOOluHulga MÕÕTuri­ Te anduriTe seeria lÄbiMÕÕTudega 65, 200 Ja 300 MM 4 VOOluHulga MÕÕTuri­ Te dÜnaaMilise gradu­ eeriMise sTend, TÖÖrÕHuga 25 aTÜ (2500 kPa) 5 kuue kanaliga sisendVÕiMendid kaTseandMeTe sisesTa­ Miseks arVuTisse

3

sega kuni 1000 m/s2, s.o 100-kordse Maa raskuskiirendusega!

arendasime välja terve perekonna mõõte­ võimendajaid

4

5

Selle tulemusena arendasime kogu ühistöö perioodi vältel vooluhulga mõõtureid, mis seisnes terve seeria inertsivabade vooluhulga mõõtevõimendajate “Moment” väljatöötamises – koos komplekti kuuluvate andurite toiteplokkide loomisega. Esimeste andurite toitesagedus oli vajaliku vooluhulga mõõtmistäpsuse saamiseks 1000 Hz, mis viimaste seadmete “Moment 10” puhul ulatus juba 2000 hertsini. Aastate jooksul valmis ehitatud mitmesugust tüüpi inertsivabade elektromagnetiliste vooluhulga mõõteandurite läbimõõt oli lai: alates 3 kuni 300 millimeetrini. Lisaks vooluhulga mõõturitele nõudis uurimistöö mitmesuguseid lisaseadmeid kiirelt muutuvate väljundsignaalide salvestamiseks ning töötlemiseks. Uurimistöö algperioodil kasutati selleks laboratooriumis üles seatud Minsk-tüüpi arvutite magnetlindikappe ja salvestatud magnetlindid töödeldi hiljem TPI arvutuskeskuses. Asjade arenedes seati aga selleks loodud hüdraulika laboratooriumi arvutuskeskuses üles tolleaegne arvutustehnika “ime” CM-4. Praeguste lauaarvutitega võrreldes olid need kolm suhteliselt suurt kapitäit mik3/2012 (41)

roskeemidega kaetud trükiplaate üsna nõrgukesed, kuid siiski oli see suur samm edasi, sest see võimaldas teha statistilisi arvutusi ja töötada ka esmakordselt koos katsetega reaalajas.

Teema andis ainet paljudeks artikliteks Selle arvutiga kaasnes aga järgmine eripära: iga nädal ühel kindlaksmääratud päeval toimus profülaktiline hooldus ja selleks ilmus kohale Minski tehase eribrigaad, kes “käis üle” ja puhastas piiritusega kõikide trükkplaatide kontaktid! Paralleelselt tehnoloogiliste seadmete loomisega käis ka vedeliku paigaltseisust kiirenevat liikumist kirjeldavate teoreetiliste ülesannete lahendamine ja see pakkus omakorda palju uut: nimelt selgus, et üleminek laminaarsest voolurežiimist turbulentsele toimub mitu suurusjärku kõrgematel Reynoldsi arvudel kui statsionaarsel voolamisel. Vedeliku kiirenevale voolamisele pühendatud artikleid ilmus vaadeldaval ajavahemikul hulgaliselt nii N Liidu kui ka välismaa teadusajakirjades, samal teemal kaitsti edukalt nii kandidaadi- kui ka doktoritöid. Need tööd olid 1991. aastal koos teiste teadusasutustega esitatud N Liidu Ministrite Nõukogu preemia saamiseks, kuid see koostöö lõppes samal aastal järsult koos Eesti taasiseseisvumisega.


d e s i Leiut 5050

Leiutised leiuTised

noored jaan tatikad:

õpilasleiutajate riiKliK KonKurss igapäevaelus ettetulevaid, lahendamist vajavaid probleeme on konkursist osavõtjad märganud oma peres ja kogu ühiskonnas laiemalt. konkurssi on seni korraldanud sihtasutus archimedes, toetanud ahhaa ja rahastanud Haridus­ ja Teadusministeerium.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss arvudes » 4 toimumisaastat – alates 2008 » 2672 leiutise ideed

Margit lehis, Sihtasutus Archimedes, Eesti Teadusagentuur

Õ

pilasleiutajate konkurss üllatab igal aastal säravate ja värskete ideedega. Neist mõne elluviimisega võiks kohe peale hakata, sest reaalne vajadus väljapakutu järele on olemas. Kõiki konkursile esitatud leiutisi loomulikult tutvustama ei mahu, allpool pakume 2011. aasta konkursilt välja mõned ideed, mis võiksid Inseneeria lugejale huvi pakkuda või mõnd ettevõtjat ideed teostama suunata. Nõuded konkursitöödele on vanusegrupiti erinevad:

2011. aasta konkurss arvudes

• 830 tüdrukutelt • 1841 poistelt » 134 auhinnatud tööd

» 827 ideed » 819 erinevat autorit » 98 osalevat kooli » 340 tüdruk-leiutajat » 479 poiss-leiutajat » 358 ideed 1.–4. klassi õpilastelt » 400 ideed 5.–9. klassi õpilastelt » 69 ideed 10.–12. klassi õpilastelt

1.–4. klassi lastelt oodati lihtsalt fantaasiarikkaid ideid, mida ei pea olema võimalik teostada; 5.–9. klassi noortelt oodati ideid koos leiutise tööpõhimõtte kirjeldusega, mis samuti ei pruukinud olla täiesti teostatavad; 10.–12. klassi noortelt oodati leiutisi, mis oleksid originaalsed ja reaalselt teostatavad.

1. Leiutis Konkursitöö “Kuidas teha jalakäijate ülekäigurada nähtavaks ja ohutuks” Autor Tartu Kommertsgümnaasiumi 4. klassi õpilane Marko Laanemäe Juhendaja Aivar Lankov

L

iikluses ei ole ohutust ja turvalisust kunagi liiga palju ning iga sellealane parendusidee väärib vähemalt kaalumist. Autori ettepanek on, et teele, vöötraja mõlemale poole tuleks paigaldada

3/2012 (41)

10–15 cm laiusega valgusdioodidega lindid ja liikumisandurid. Jalakäija lähenemisel ülekäigurajale muutub valgusdioodide värv oranžiks. Niisugused valguslindid on nähtavad nii öösel kui päeval. Teise uuendusena kaotaks Marko ära ohutussaartele ja tee äärde paigaldatud märgid ja postid, mis jalakäijaid varjavad. Praegu tõmbab autojuhi tähelepanu endale liiklusmärgi post või märk ise, mitte ülekäiguraja juures seisev jalakäija.

Pildid: arCHiMedes


leiuTised

51

2. Leiutis Konkursitöö “LED-numbrimärk autodele” Autor Tartu Tamme Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Tanel Turu Juhendaja Tanel Liira

A

uto numbrimärgi funktsionaalsuse ja liiklusohutuse suurendamiseks kasutatakse ökonoomseid LEDvalgusteid. Pealtnäha tavalisele auto registreerimisnumbrile on lisatud kolmevärvilised LED-pirnid numbritähiste sisse: » roheline valgustus näitab, et sõidukit juhib algaja juht, kes on just omandanud juhtimisõiguse; » punane valgustus näitab, et roolis on juht, kes on võõras linnas; » valge valgustus on tavavalgustus, mis põleb kogu aeg, kui sõiduk on liikluses. Juht saab valida ka variandi, mil korraga põlevad nii punane kui roheline tuli. Numbrimärgi valgustust saab kontrollida salongist: armatuuri kontrollpaneelil on hoiatustuli juhuks, kui mõni lamp on läbi põlenud. Uudne LED-numbrimärk paigaldatakse autodele nii ette kui taha, traditsiooniliselt senisega.

Numbritulede valgustus aitab eristada erineva sõiduoskuse ja -kogemusega autojuhte. Algaja ja võõras linnas liiklev juht on kaasliiklejatele ja politseile paremini nähtav. Lisaaspekt on see, et talviti on auto numbrimärk kinni tuisanud ega paista, aga LED kumab läbi ka halvema nähtavuse korral. Vanemate autode sageli läbi-

Vedeliku eest maksmine käib vastavalt tangitud kogusele nagu kütuse puhul, liitri hinna järgi. Tankur on mõeldud kõigile autojuhtidele, eriti naistele, sest senistest kanistritest on vedelikku valada ebamugav.

3. Leiutis Konkursitöö “Klaasipesuvedeliku tankur” Autor Tallinna Reaalkooli 3. Klassi õpilane Lisl Harriet Mikko Juhendaja Dimitri Demjanov

T

avaliselt peab autole valama klaasipuhastusvahendit 3–4-liitrisest kanistrist. Lisl leiutas täienduse tanklale – paigaldada iga tankimisautomaadi juurde lisatoru, millest tuleb klaasipesuvedelik. Kui seni saab tankida diislikütust ja paari erinevat bensiini, siis uut ideed rakendades ka klaasipesuvedelikku. Kütuse tankimisega samal ajal saab täis lasta klaasipesuvedeliku paagi. Lahendus on mugav mitmest aspektist: pole vaja osta suuri kanistreid, mis on piisa-

põlenud numbrituled poleks samuti enam probleem. Paigaldada tohiksid uudseid numbrimärke vaid professionaalid autoesindustes ja -teenindustes. Uutele autodele paigaldataks see juba tehases, ARKist saab numbri koos LEDidega, mis ühendatakse auto numbri alusel olevasse pistikusse.

valt tülikas, sest enamasti jääb kanistri põhja mingi kogus vedelikku järgmist valamist ootama; kanistrid võtavad autos ruumi; vedelikku saab osta täpselt nii palju, kui tarvis on. 3/2012 (41)

klaasipesu vedeliku eest maksmine käib vastavalt tangitud kogusele nagu kütuse puhul, liitri hinna järgi.


5252

Konverents / Mess insenerikuTse

kokkuvõte

HinnaTi eesTi, lÄTi, leedu Ja POOla kOsMOseVÕiMekusT 2.–3. veebruaril toimus Tallinnas rahvusvaheline kosmosekonverents “broadening the base of europe’s space Community”.

easi innovatsioonidivisjon, eesTi kOsMOse bÜrOO

K

onverents keskendus teemale, kuidas valmistada Kesk- ja Ida-Euroopa riike, konkreetselt Eesti, Läti, Leedu ja Poola (ELLP) ettevõtteid ja avalikku sektorit, ette koostööks Euroopa kosmosetööstuse ja kosmoseorganisatsioonidega. Samuti vaadeldi nimetatud ELLPriikide võimalusi omavaheliseks kosmosekoostööks. Konverents andis ülevaate ELLP-riikide kosmosetööstuse potentsiaalist ning arengutest, võimaluse kohtuda ettevõtete esindajatel kosmoseasjade korraldajatega. Kohal olid ning ettekanded tegid Euroopa tuntud kosmoseorganisatsioonide nagu ESA, EUMETSATi, EURISY, IAF jt esindajad. Konverentsi ettekanded ja diskussioonid keskendusid:

ELLP-riikide koostöövõimalustele ja osalemisele Euroopa programmides; avaliku sektori ja elanikkonna kosmoseteadlikkuse olukorrale ning selle tõstmise võimalustele;

konverents oli kokku­ võte kahe aasta jooksul läbi viidud eli 7. raam­ programmi projektile nordicbaltsat.

3/2012 (41)

kosmoseprojektide rahastamisele ELi uues innovatsiooniprogrammis Horizon 2020; ESA PECS-protsessi arengutele; Euroopa Liidu GMES ja Galileo programmidele; Eesti tekkivatele võimalustele osaleda EUMETSATi hangetes seoses Eesti täisliikme staatusega EUMETSATis alates 2012. aastast; moodsa meedia võimalustele kosmoseteema käsitlemisel ja teadlikkuse tõstmisel. Konverents oli kokkuvõtvaks ürituseks kahe aasta jooksul läbi viidud Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektile NordicBaltSat, mille eesmärgiks oli suurendada ELLP-riikide võimekust koostöös Euroopa institutsioonidega. Konverentsil esitleti ja jaotati projekti teabematerjale.

PilT: nOrdiC balTsaT


Optimal solution – Cogeneration

“G

as engine operated heat and power cogeneration plants make up the greatest share of our sales. We have been delivering these in Estonia, the Baltics, Finland, Russia, Belarus, Bulgaria,” Bert Lõuke, sales manager of AS Filter, explains. “Among other places, cogeneration plants have been installed to both Tallinn landfills – Pääsküla and Jõelähtme. Contracts have been made for the delivery of several cogeneration plants in Estonia in years 2012^2013. Plants delivered to Finland use biomass as the fuel. For the most part we produce plants of 1^2 MW output; however, there was a 37 MW plant we installed in Belarus. The aggregate output of plants delivered by Filter in Belarus is 200 MW, covering about 6% of the country’s consumption. If power and heat are produced separately, the power production efficiency is only 20^30% due to the heat generated but not utilized. If only heat is produced, the efficiency ranges around 90%, ie is as high as in case of cogeneration,” Bert clarifies. “Today we are already speaking of trigeneration: simultaneous production of power, heat and cooling.”

aravete biogas Plant – First of its kind in estonia

T

he first Estonian biogas plant, enabling to utilize agricultural gases also outside the farming sector, will be ready for work in Aravete in April.

Heat and power will be generated from dung and biomass, which is an efficient and environmentfriendly utilization of farm waste. Alternative energy from the natural source will be used to heat the apartment houses of Aravete. The cost of the plant is about 6 million EUR and its maximum output is 2 MW power and 2 MW heat. For plant purposes, four containers of reinforced concrete will be built, each with inner diameter of 16,5 m and 18,5 m of height. The distinctive feature of the containers is their skew tops which have been chosen for the sake of firmness: the diameter is too wide for a horizontal concrete ceiling.

50 Years of Metal Cutting Training at Faculty of Mechanics of TTk/ uas

I

n December 2011, Tallinn University of Applied Sciences opened the renovated lab for metal cutting. The event celebrated the 50th anniversary of the lab – the metal cutting study program, alongside with the lab, commenced at TTK/UAS in 1961. The modern equipment of the lab enables to link training with real-life projects, eg offering R&D services to companies. It makes the training meaningful for the student as well as develops tighter relationships with Estonian manufacturers. The quality of the training will improve considerably. The percentage of mechanics graduates taking professional jobs has been close to 90 in recent years. The study program includes 6 months of practical training in work environment and the completion of a graduation thesis in the last year. For about 90%, the theses are also based on real life cases at companies.

3/2012 (41)

5353

summary

suMMarY suMMarY


Veidi nalja ja nuputamist

ViiMane leHekÜlg uudised

tõestisündinud lood

ohtlikud suitsukonid

O

mal ajal saatsime mitmesuguste tehnoloogiliste kulumaterjalide kõrval Skandinaavia alumiiniumitööstusele ka toodangu pakkimiseks saematerjali. Suvisel ajal kuivatasime materjali õues. Hoidsime väravad lukus ja trimmerdasime puidupakkide ümbert kulu, et materjal mõne hooletu mööduja pillutud suitsuotsast tuld ei võtaks. Tol päeval, kui laadimisele saabus üks poolhaagis, oligi territoorium purukuiva saematerjali pilgeni täis. Sama laia kaarega, kui veok saabus, lennutas autojuht aknast kustutamata koni otse saematerjali pakkide vahele. Mul läks silmade eest mustaks – ja viskasin selle suure vaevaga puidupakkide vahelt leitud priske koni talle autokabiini tagasi. Vaevalt, et see suitsuots enam hõõgus, aga oma mõju avaldas see ometi. Kabiinis hakkas pihta paaniline müdin ning madin. Kuna tegemist oli rahvusvaheliste vedude autojuhiga, siis kostus sekka ka kõigis Euroopa keeltes rõvedat sõimu. Ühel hetkel auto mootor käivitus ja tühi auto sööstis minema, jättes asfaldile tumedad jutid.

arusaamatu kirillitsa

U

kraina metallitöö ettevõte saatis Donetski lennujaama norrakatest külalistele vastu autojuhi, kes pidi saabuvate lendude väravas seisma BESTRA sildiga. Kuna lennult saabuvad inimesed hakkasid juba laiali hajuma, aga sildiga autojuhti ikka veel kusagilt ei paistnud, alustati helistamistega. Kõigepealt helistasid norrakad Eestis-

Ei läinud kaua aega, kui veofirma esindaja helistas ja küsis ärritunult, et miks ma ta veoki maha tahan põletada. Ma küsisin muidugi vastu, et kas mu saematerjal vähem väärt on. Pärast mõningast vestlust kired vaibusid ja ta lubas mulle järgmisel päeval uue veoki teise autojuhiga saata. Nagu lubatud, saabuski järgmisel varahommikul rekka, mille kabiinist tervitas mind avala naeratusega vene keelt kõnelev juht, kel samuti koni ilusasti suunurgas suitsemas. Ta ulatas mulle paberilehe ja palus tõlkida, mis instruktsioonid talle sinna veokorraldaja poolt eesti keeles jäetud on. Tõlkisin siis talle ette, mis kirjas: et ta läheb ühe hullu juurde laadima ja et ta jumala pärast oma konidega seal lehvitama ei hakkaks, muidu... Selle koha peal oli rekkamees juba käbedalt kabiinist väljas, teostas parema jalaga tvistilaadseid tantsuliigutusi, kummardus välkkiirelt ja oli hetk hiljem koos oma kustutatud koniga tagasi kabiinis. Just mõni minut tagasi oli ta autojuhtide “lällarist” ehk sidevahendist kuulnud ühest samalaadsest juhtumist, mis oli alles eile aset leidnud. Aga kes see ikka teiste vigadest õpib.

se, sealt tehti kõne Ukraina ettevõtte juhile, kes omakorda helistas autojuhile. Autojuht aga kinnitas, et ta on siiski kohal ning ootab, silt käes, saabuvate lendude väravas, nagu kokku lepitud. Arusaamatuse põhjustas sekretärineiu, kes printis autojuhile ilusa suure, aga kahjuks norrakatele loetamatu kirjaga sildi БЭСТРА. Üles Kirjutanud Hellar Mutle

nuputamist 1

Kuidas teha muna koort katki tegemata kindlaks, kas muna on toores või keedetud?

2

Ühel kaalukausil on kaaluvihid ja teisel suletud purk, mille põhja peal istub kärbes. Kaalukausid on tasakaalus. Kas need jäävad tasakaalu ka siis, kui kärbes õhku tõuseb?

VasTused 1 Muna tuleb kõval pinnal keerlema panna: keedetud muna keerleb väga hästi, seevastu teeb toores muna vaid pöörde või paar. Asi on selles, et keedetud muna on seest kui tahke tervik, toore muna puhul koondub aga vedel sisu vastu seinu ja peatab pöörlemise 2 Põhimõtteliselt jäävad tasakaalu, sest õhus püsimiseks tekitab kärbes allapoole suunatud õhuvoo, mis purgi põhjale mõjudes kompenseerib kärbse kaalu. Seda peaks saama täpsete kaaludega kontrollida.

5454

3/2012 (41)


Teame, et igal projekteerimistoimingu etapil esineb uusi ja ainulaadseid väljakutseid. Sellepärast pakub Farnelli element14 terviklikke projekteerimislahendusi.

TR Ü KK PL

VARA

USTÖÖRIIS D EN

AR

I

TASU TA

HNILINE TUG TE

ED

ER EKTE IMISJU OJ

D JA AN NDI DM HE

MPONENTI JÄ KO R

IMETAMISE ETO GA AL

START

0

PÄEVAL KO ISEL H GM

AD

500 00

DITEENUSE D

T

RK

AA

CAD - TA

PROJEKTEERIMISLAHENDUSED SAAVAD ALGUSE SIIT

farnell.com/farnellelement14

KENDUSTE P R RA


Inseneeria 2012 03  

Ajakiri insenerile ja tootmisjuhile

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you