Inseneeria 2011 03 by EAS, Enterprise Estonia

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

MÄRTS 3/2011 (31) MÄRTS 3/2011 (31)

TUGE 10 ja TUGE 20:

kOnEskO tuulEGEnERaatORid kOdumajaPidamistElE >> PaadimEss HElsinkis

TUULEGENERAATORID KODUMAJAPIDAMISTELE

>> Hiina HÄvitaja >> ROBOtkEEvitus

edukuse valem:

hakkajad naised Lõuna-Koreas

huvitav lahendus:

USA päritolu lumeroobid

Kommentaar:

tootmissisendite hinnad tõusevad

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KOLLEEGIUMI LIIKMED Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

sikaanel on pilt töösoleva tuulegeneraatori disainilahendusest. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Loe ja kommenteeri!

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Märts 3/2011 (31)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

EsikaanE FOtO: kOnEskO

juHtkiRi JUHTKIRI

juhtkiri

EESTILE SOBIKSID VÄIKEKLASTRID

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

FOtO: ÄRiPÄEv

oomes koondas TEKES, mida võib võrrelda meie Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, 300 metallitööstuse ettevõtet metallitööstuse klastrisse. Mõte oli selles, et niisuguse võimsa koosseisuga saavad Soome metallitööstuse ettevõtted võtta vastu igasuguse tellimuse – see tähendab kuitahes suure. Soome toodab näiteks 40% maailma metsatööstuse masinatest. Eesti tööstus vast nii suuri mastaape välja ei kannata. Inseneeria kolleegiumi ja toimetuse arvates sobiksid Eestile väikeklastrid, mille eesotsas peavad olema hea inseneriharidusega inimesed. Eesti edukalt toimivatest klastritest on tegelikult näited olemas. Tuuleenergia tootjad on koondunud oma klastrisse, puitmajade tootjad omasse. (Käesolev Inseneeria kirjutab kodumaiste tuulegeneraatorite tootmisest Koerus, ASis Konesko – tuule püüdmises on Eesti hoolimata oma väiksusest vägagi tubli riik.) Hiiumaale on tekkinud asjaolude kokkulangemisel plastiklaster, ehkki plastitootmine võiks põhimõtteliselt paikneda kus iganes. Aga kõige elujõulisemad ongi ise tekkinud, see tähendab praktilisest vajadusest tekkinud klastrid. Eesti eraldiseisvad ettevõtted ei saa kunagi suurt tellimust, kuna tellija ei saa olla kindel tellimuse täitmises. Tõrge ükskõik kus tootmisahelas võib seisata tellimuse täitmise. See vähendab meie usaldusväärsust tellija silmis. Eestimaised tootjad on nagu Mäe Andres ja Oru Pearu, kes omavahel koostööd ei tee. Kui mina mingil põhjusel tellimusega hakkama ei saa, ei vahenda ma tellimust ka naabrile. Ehkki võiks, saades teinekord naabri poolt vahendatud tellimuse. Või võtaks tellimuse täitmise kahe peale. Klaster peabki enda peale võtma selliste suuremate tellimuste haldamise. Klaster ei saa ega tohi olla projekt – klaster on kestev tootmise korraldus ja mõtteviis. Seepärast ei tohi klastri eesotsas olla lihtsalt suvalise haridusega projekti- või haldusjuhid. Korralik inseneriharidus on vähim, mida niisugune töö nõuab.

3/2011 (31)

3 3

4 4

Sisukord sisukORd

sisukord 05

Uudised

Tootmissisendid

28 30

Toormehindade tõus paneb üha rohkem päid valutama

Riik ja ettevõtja

Ainuõiguspõhine tootmine ja turustamine Insenerikutse

44 46

Eestist Maailma

08 14 16

Tootearendusalase hariduse tekkelugu Eestis

Edukuse valem

Konesko tuulegeneraatorid kodumajapidamistele

Morfoloogiline analüüs: lahenduste süstemaatiline otsing

Huvitav lahendus

Hiina katsetab viienda põlvkonna hävitajat

Huvitav lahendus

MIG/MAG CMT-protsess – hea lahendus õhukese metalli robotkeevituseks

Konverents / MEss

34 36

Helsinki Rahvusvaheline Paadimess 2011

Huvitav lahendus

Kas voolava veega torusse võib puurida augu?

Edukuse valem

Tootlikkuse suurendamise sõlmküsimused ettevõttes

Edukuse valem

38 40 42

Hiiglaslikud detailialused ja ülim täpsus

Huvitav lahendus

Edukuse valem

Hakkajad naised ehk innovatsioonist Lõuna-Korea moodi

Riik ja ettevõtja

Tööturva seis vähemalt paberil paraneb

Vene tootjate leidlikkus – kui 100 ei tohi, teeme 95

Huvitav lahendus

Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline

Insenerikutse

50 52 54

Tihenevad inseneride read lisasid Eestile elujõudu Summary / Краткий обзор статeй Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

3/2011 (31)

uudisEd uudisEd/ /kROOnika kROOnika

Pudeli asemel mulliga vesi otse kraanist

GROHE tOOB tuRulE sEGisti, mis annaB mulliGa vEtt.

rohe panustab oma tootearenduses kokkuhoiule, mida annab suhteliselt kalli pudelivee asendamine kvaliteetseks töödeldud kraaniveega. Eestis tarbitakse 30 liitrit pudelivett inimese kohta aastas, mis teeb 42 miljonit liitrist pudelit aastas. Kvaliteetseks töödeldud ja gaseeritud kraanivett hakkab tulema Grohe Blue segistisüsteemist. Segisti tootearenduse esimese etapi juurde kuulub filtriplokk, milles on neli filtrit ja millest esimene, filtreerimiseelne kangas, peab kinni jämedamad osakesed; ioonvaheti vähendab karbonaatset karedust ja seob raskeid ioone nagu pliid ja vaske; aktiivsöefilter eemaldab kloori ja orgaanilise mustuse; ning peenfilter peab kinni isegi 10 µm suurused osakesed. Üks filtriplokk peab vastu 600 liitrit puhastatud vett või kuus kuud alates paigaldamisest. Niiviisi kvaliteetseks töödeldud kraanivesi on saanud tarbijate pimetestides kõrgeid tulemusi. Ent kui piisab kraanivee kvaliteedist – nt nõudepesul – saab veevärgivee filtritest mööda juhtida. Tootearenduse teise etapi eesmärk on kvaliteetseks töödeldud kraanivee gaseerimine süsihappegaasiga. Selleks lisandub segistile süsihappegaasi balloon.

Pildid: GROHE, Eastman, intERPaCk

5 5

tulekul on mess interpack 2011 12.–18. maini tOimuB dÜssEldORFis juHtiv PakEndamisalanE mEss intERPaCk 2011. kÜlastajaid OOtavad nÄitus “ElukvalitEEt“, EsmakORdsElt avatud nÄitus “mEtallPakEndamisE vÄljak“, sPEtsiaalnE nÄituskOnvEREnts “sÄÄsta tOitu“ ja Paljud muud vÄljaPanEkud.

äitus “Elukvaliteet” on sündinud Euroopa jaemüügi instituudi, üleeuroopalise brändikujunduse ühingu ja Zukunftsinstituti (Tulevikuinstituudi) koostöös. “Elukvaliteet” käsitleb niisuguseid olulisi alateemasid nagu otstarve, tervis, identiteet, lihtsus ja esteetika, inimkäitumine ja tarbimisharjumused. “Metallpakendamise väljak” võimaldab ﬁrmadel esitleda uuenduslikke metallpakendamise lahendusi ja näitus pakub ka taustainfot hetke kaubandustrendidest. “Säästa toitu” keskendub sellele, kuidas pakendamisahela kõik lülid (tootmine, transport, logistika, jaemüük) saavad aidata kaasa ülemaailmse toidujäätmete probleemi lahendamisele. Näitus on avatud koostöös ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO). FAO valmistab ette ka kolme uurimust, mida esitletakse messi tippkonverentsil 16. ja 17. mail. Bernd Jablonowski, korraldava organisatsiooni Messe Düsseldorf projektidirektor,

nendib, et ilma pakendamata oleks toiduainete kadu 40%, samuti poleks meil supermarketeid. Interpack 2011 tutvustab pakendamis- ja töötluslahendusi toidu-, joogi-, kondiitri-, farmaatsia-, kosmeetika-, toiduks mittekasutatavate tarbekaupade ja tööstuskaupade sektoris. Sel aastal oodatakse ligikaudu 2700 eksponenti pea 60 riigist.

Eastman Chemicals laieneb Eestisse Eastman CHEmiCals – kEmikaalE, PlastE ja sÜntEEtilisi kiudE tOOtEv EttEvõtE, millE PEakOntOR asuB usas, On tEatanud, Et laiEndaB Oma “BEnZOFlEX“-PlastiFikaatORitE tOOtmisE Äsja EEstis kOHtla-jÄRvEl Omandatud tEHasEssE.

astman omandas selle tootmisüksuse aasta alguses, kui ostis ära Genovique Specialities Corporationi – maailmamainega plastifikaatorite, bensoehappe ja naatriumbensoaadi tootja. Ettevõtte avaldatud teabe järgi suurendatakse tootmismahte 11 000 tonni võrra

2/2011 (30)

aastas. See võimaldab rahuldada tarbijate järjest kasvavat vajadust ftalaatplastiﬁkaatoritega samaväärselt kasutatavate plastiﬁkaatorite järele. “European Plastics News“, 01/2011

uudisEd / kROOnika

Rakke lubjatehas kahekordistab toodangu 2012. aastal PROjEktEERimisFiRma sWECO PROjEkt tEEB nORdkalk asilE kuuluva RakkE luBjatEHasE kaHE luBjaaHju ja tÄidismatERjali liini REkOnstRuEERimisPROjEkti. nORdkalk On sõlminud lEPinGu lÄti mEtalluRGiaEttEvõttEGa liEPajas mEtalluRGs ja 2012. aastal kasvatataksE luBjatOOtmisE maHt tÄnasElt 40 000 tOnnilt 100 000 tOnnini aastas.

ndres Rammul, Nordkalk ASi tegevjuht: “Alates 2012. aastast on Nordkalkil 15-aastane lubja müügileping Läti metallurgiaettevõttega Liepajas Metallurgs. Kustutamata lupja kasutatakse metallurgias räbusti moodustamiseks. See on võti lubjatootmise jätkamiseks Eestis. Meie eesmärk on renoveerida vanad lubjaahjud, mis seni on seisnud. Investeering projekti on 8,1 miljonit eurot, millest 1,1 miljonit läheb tolmuﬁltrite soetamiseks, samuti teeme investeeringu ka Liepaja raudteeterminali, et seal saaks meie kaupa vastu võtta.” Eestis on suurim Nordkalki kustutamata lubja tarbija Kehra tselluloosi- ja paberivabrik. Priit Lepmets, Sweco Projekti tehnoloogiaosakonna juhataja: “Teeme projekti kahe 100-tonnise ahju rekonstruee-

nORdkalk as-i mOBiilnE PuRustusliin

rimiseks, samuti projekteerime uue killustiku purustamise ja täidismaterjali tootmisliini. Pakkusime komplekslahenduse koos tehnoloogiaga. See projekt on meile sissejuhatus edasisteks kuivaineterminalide projektideks.” Tööprojekt valmib augustis, projekteerimis- ja ehitustöid tehakse ehitajaga käsikäes.

arhitektuur tehnikaülikooli ttÜ kuRatOORium aRutas aRHitEktuuRiERiala õPEtamisE võimalusi tEHnikaÜlikOOlis, tOEtadEs aRHitEktuuRiõPEt ttÜs RakEnduskõRGHaRidusõPPE tasEmEl ninG aRHitEktuuRi ERiala maGistRiPROGRammi vÄljatÖÖtamist.

tallinna tEHnikaÜlikOOl

TÜ rektori Andres Keevalliku kinnitusel suudab TTÜ pakkuda kvaliteetset arhitektiõpet. “Tehnikaülikoolil on arhitektiõppe kogemus olemas – siin on koolitatud arhitekte alates ülikooli loomisest. Viimased arhitektid võeti vastu 1949. aastal ja nad lõpetasid 1954. aastal. Kokku sai Tehnikaülikoolist diplomi 113 arhitekti,” ütles rektor Keevallik. Eesti Ehitusettevõtjate Liit on korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele Eesti arhitektiõppe koolituses. 2/2011 (30)

Prantsuse tudengid Eestisse puitmajatootmist õppima EEsti Puitmajaliit (EPml) kÄivitas kOOstÖÖs PRantsusE suuRsaatkOnnaGa PROjEkti, millE kÄiGus tulEvad PRantsusmaa kOOlidE tudEnGid juBa alatEs sEllEst kEvadEst Puitmaju tOOtvatEssE EEsti EttEvõtEtEssE PRaktikalE.

esti puitmajaklastri juhi Elari Kivisoo sõnul on tegemist nii Prantsuse tudengitele kui ka Eesti ettevõtetele kasuliku koostööprojektiga, mille idee sai alguse EPML-ilt ja puitmajaklastrisse kuuluvalt ettevõttelt Nordic Houses OÜ. Praktikantide kaasamine võimaldab ettevõtetel luua pikaajalised ja vastastikku kasulikud koostöösidemed tegutsemiseks Prantsuse turul. Samuti on väärtuslik praktikantidelt saadav sisend tootearendusse, viimaks tooteid paremini vastavusse Prantsuse turu nõuetega. “Kuna tudengid on mitmekülgse taustaga – praktikat soovitakse teha nii puidutehnoloogia, projektijuhtimise kui turunduse vallas –, leiab huvi korral kandidaatide erinevatest vajadustest lähtuvalt täienduse enda meeskonda liidu iga ettevõtja,” rääkis Kivisoo. EPMLi andmetel on praeguseks Prantsuse suursaatkonnale praktika sooviavaldusi laekunud kokku 37 Prantsusmaa õpilaselt viiest erinevast koolist. Praktikasoovijate hulgas leidub kutsetaseme ja inseneriõppe üliõpilasi nii esimeselt kui viimaselt õppeaastalt. Praktikaperioodid on erinevad, jäädes siiski 6–8 nädala pikkuseks. Praktikataotluste seas leidub aga üks inseneritudeng, kes soovib Eestis läbida koguni viis kuud kestva praktika.

Pildid: ttÜ, nORdkalk

6SLOIQ QEWMREX Z¸MOWIQE VELE IIWX X¸RY WIPPIPI T¨LMQ¨XXIPI SR (SSWERMXI Q¢¢O SPRYH )IWXMW RMM IHYOEW P¸FM EEWXEXI (UDQG SROH ND 'RRVDQL XXV 3XPD VHHULD 7IIVME WMWEPHEF RMM XEZEOSRJMKYVEXWMSSRMKE QYHIPIMH OYM OE = XIPNIKE NE EFMWTMRHPMKE TMROI 8YRHYZEPX SR TEVERIRYH YYIP WIIVMEP XIVQSMWSPEXWMSSR QMW EMXEF WEEZYXEHE X¸TWIQEMH XSPIVERXWI 0EMIQEH NE XYKIZEQE OSRWXVYOXWMSSRMKE PMYKX¢¢TM l&S\IH X]TIz NYLXTMRREH NE XYKIZHEXYH XEKETYOO EMXEZEH WEQYXM WIPPIPI OEEWE RMRK TMOIRHEZEH P¨MOIXIVE IPYMKE 9YIP WIIVMEP PIMHYF ZIIP TEPNY IIPMWIMH NE Q¢¢KMEVKYQIRXI QMPPIWX SPIQI EPEXM ZEPQMW 8IMPI V¸¸OMQE 3PIQI ZIIRHYRYH IX 4YQE XSSXIWIIVMEWX WEEF YYW VELZEXVIMTMRO )IWXMW REKY WIHE SR SPRYH WMMERM 4YQE

DQWXG VHHULD SLQNL RQ (HVWLVVH MXED P GXG

Eestist maailma

tuge 10 ja tuge 20:

KONESKO TUULEGENERAATORID KODUMAJAPIDAMISTELE Inseneeria k체lastas Koerus paiknevat AS Konesko elektrimootoritetehast, mis hakkab esimeses j채rgus valmistama 10- ja 20-kilovatiseid tuulegeneraatoreid kodumajapidamistele.

Pildid: kOnEskO, mati FEldmann

EEstist maailma

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

“N

iinimetatud masuperioodil jäi meil tootmisvõimsusi üle, seepärast mõtlesime kodumaiste tuulegeneraatorite tootmise peale,” räägib Konesko projektijuht Alvar Hirtentreu. “Meie ettevõttel on tugev elektrimootorite tootmise alane know how – me oleme Eesti suurim elektrimootorite tootja –, samas on elektrituulikute vastu huvi äärmiselt suur. Teistest riikidest, näiteks Hiinast, küll imporditakse Eestisse tuulegeneraatoreid, kuid tuginedes oma kompetentsile suudame me neist toota odavamalt.”

kui palju üks elektrituulik maksma hakkaks? “20-kilovatise tuulegeneraatori võimsuse üks kilovatt tuleks umbes 1280 eurot (20 000 krooni), seega tuulegeneraatori täiskomplekt hakkaks maksma 25 600 eurot (400 000 krooni),” selgitab Alvar Hirtentreu. “10-kilovatise tuuliku üks kilovatt on veidi kallim. Maailmaturul on saada elektrituulikuid hinnaga 1600–1920 eurot (25 000–30 000 krooni) üks kilovatt. Tõime endale ka ühe 10-kilovatise elektrituuliku Hiinast – katsetamiseks.”

kui kiiresti elektrituulik ennast ära tasub? “Seitsme-kaheksa aastaga,” vastab Alvar Hirtentreu kiiresti ja veendunult. “Tuulegeneraatori tööaeg on umbes 20–25 aastat, seega ülejäänud aastad toodab tuulik selle omanikule kasumit. On võimalik variant, et kodumajapidamise eletrituulik annab võimsuse ülejäägi elektrivõrku – selleks on vaja eraldi seadet, inverterit. TTÜs said välja töötatud liitumistingimused elektrivõrguga. Kui aga jäädakse ainult oma vajaduste juurde

– tarbevee soojendamine, põrandaküte jne –, pole inverterit, mis maksab terve komplekti hinnast umbes veerandi, vaja ja tuulegeneraator on selle võrra taskukohasem. Näiteks 10-kilovatine tuulik võiks olla n-ö oma tarbeks.”

millal konesko elektrituulikud valmis saavad? “Peame jõudma sel aastal valmis ja samuti turule ka. Projekti, mida toetas ka EAS, esimene etapp lõpeb sel aastal. Panime oma tuulegeneraatoritele ka nimed TUGE 10 ja TUGE 20 – TUGE tuleb tuulegeneraatori esitähtedest, ehk läheb see väljend käibele. TUGE 10 ja TUGE 20 on esimesed n-ö meie oma brändi tooted ja tulevad ühtse disainilahendusega. Varem meil oma brändi tooteid polnud, Konesko osanik Konecranes on aidanud meil toodangut turustada. Praegu läheb Konesko toodangust ekspordiks 98%. Aga elektrituulikud aitavad kodumaale jäävat osa suurendada,” muigab Alvar Hirtentreu. “Teises etapis tahame teha 2-, 5- ja 10-kilovatiseid vertikaalse teljega tuulikuid, mille labad pöörlevad horisontaalses tasapinnas. Need tuulikud on müravabad ja neid saab paigutada kas või

AS Konesko » Põhitoodang: elektrimootorid, elektrikilbid, juhtautomaatika, inverterid, metallkonstruktsioonid, elektrituulikute generaatorid ja mastid » Ekspordi osakaal toodangust: 98% » Põhikliendid: Konecranes, KONE, Metso, HST, VR, Meteco, Sicor » Töötajate arv: 370 » Kapital: 81% Eesti, 19% Soome

nÄidisEksEmPlaR kOnEskO kOERu tEHasE õuEl

maja katusele või õuele,” räägib Alvar Hirtentreu järgmistest plaanidest. Inseneeria külaskäigu päeval tehase õuel paiknev prototüüp-tuulik ei pöörle. Valitseb arktiline kõrgrõhkkond, päike paistab, on külm ning võrdlemisi tuulevaikne. Spetsifikatsiooni järgi hakkavad Konesko TUGE 10 ja TUGE 20 elektrituulikud pöörlema siis, kui tuule kiirus on suurem kui 3 m/s. “Eesti tuuleatlase järgi on tuule keskmine kiirus Türil 2,7 m/s, Jõgeval 3,1 m/s, aga Sõrves Nasvas 6,3 m/s. Oma kolmanda testtuuliku panemegi üles Nasvasse,” räägib Alvar Hirtentreu. “Siin Koerus, tehase õuel, ei ole tuul eriti tugev, paikneme kergelt nõos.”

EEstist maailma

pane tähele

TUGE 10 ja TUGE 20 põhiparameetrid TUGE 10

TUGE 20

Generaator

Püsimagnetiga sünkroongeneraator

Generaatori väljundpinge

180–400 VAC

160–400 VAC

konesko tsehhides

Turbiini maksimumpöörete 160 arv minutis

136

Võimalikud funktsioonid

Elekter endale, küttevee soojendamine, salvestamine akudesse

Elekter endale ja võrku, küttevee soojendamine, salvestamine akudesse

Vajalik minimaalne tuulekiirus m/s

Tuulekiirus nimivõimsuse saavutamiseks m/s

Efektiivsus tuulega 5 m/s

20%

Vajalik tuulekiirus m/s 40-protsendise efektiivsuse saavutamiseks

7,5

Masti tüüp ja kõrgus

Iseseisev, 12, 18 ja 22 m

Prognoositav omahind masti ja inverteriga kr

280 000

340 000

Prognoositav müügihind mastiga kr

350 000

425 000

Potentsiaalne tarbija

Väiksemad ja keskmised majapidamised maapiirkonnas ning piirkonnas, kus liitumine elektrivõrguga osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, samuti väiksemad ettevõtted maapiirkonnas

Suuremad majapidamised maapiirkonnas, väiksemad ettevõtted maapiirkonnas ning piirkonnas, kus liitumine elektrivõrguga osutub majanduslikult ebaotstarbekaks

kOnEskO On EEsti suuRim ElEktRimOOtORitE tOOtja ja EksPORtija

nEEd tORud juPitataksE ElEktRimOOtORitE kORPustEks

Osa staatORitE mÄHkiminE kÄiB kÄsitsi, vÄiksEmatE mOOtORitE PuHul aGa masinaGa

EEstist maailma

Mis juhtub siis, kui tuul tugevneb – ega tuulik ju kiiremini pöörlema hakka? “Ei hakka, sest generaatori poolt genereeritav sagedus, mis peab olema 50 Hz, sõltub otseselt tuulikulabade pöörlemise kiirusest. Juhtautomaatika suurendab siis koormust. Nimivõimsuse, 10 või 20 kilovatti saavutavad TUGE 10 ja TUGE 20 umbes 10–12-meetrise tuulega. Aga päris tormis (tuule kiirus üle 16 m/s) keerab tuulik end tuulega risti ja paneb elektrilised ja mehaanilised pidurid peale.”

tuuliku gabariitmõõdud

“tuGE 10 ja tuGE 20 on esimesed n-ö meie oma brändi tooted ja tulevad ühtse disainilahendusega.”

Räägime lõpuks tuuleenergeetikast üldisemalt. “Aastal 2008 oli väiketuulikute summaarse toodetud energia juurdekasv maailmas 53%. Eriti kiire kasv toimus USAs, mis on praegu tuuleelekt-

tÖÖs OlEva tuulEGEnERaatORi ROOtOR ja staatOR

ri tootmises juhtiv riik. Teisel kohal on Hiina, kolmandal Saksamaa. Eesti paikneb maailmas Soome järel 34. kohal, tahapoole jäävad Läti-Leedu ja ka Vene-

maa. Arvestades Eesti väiksust, oleme tuuleenergia tootmises päris tublid,“ leiab Alvar Hirtentreu. “Ei lase tuult niisama tuulde minna.”

Y soon

V soon

Nurk-sirge-nurk

X soon

Erinevate paksuste 端hendamine

1414

HuvitavlaHEndus laHEndus Huvitav

j-20

sõjatehnika areng:

HIINA KATSETAB VIIENDA PÕLVKONNA HÄVITAJAT Hiinast sai kolmas riik maailmas usa ja venemaa järel, mis suutis õhku tõsta viienda põlvkonna hävitaja protüübi j-20. Riigile, kes ei omanud seni enamikku võtmetehnoloogiaist, on uue lahingulennuki katsetuste algus vaieldamatult suur samm edasi, olgugi et j-20 relvastusse võtmiseni läheb Hiinal veel vähemalt aastakümme.

simesed Hiina uue hävitaja fotod ilmusid internetti 2010. a detsembri lõpus. Neil kujutatud lennuk läbis maapealseid katsetusi lennurajal. Fotod tekitasid algselt suuri kahtlusi lennumasina ehtsuses. Nii näiteks teatas sõjandusekspert, väljaande Aviation Week toimetaja Bill Sweetman, et ülesvõtted on tõenäoliselt võltsingud – Hiina tehnoloogiline mahajäämus on uue põlvkonna lahinglennukite loomiseks liiga suur. USA luureorganid seevastu leidsid fotosid lähemalt uurides, et need on pigem ehtsad. USA kaitseminister Robert Gates teatas jaanuaris, et ameerika luure on alahinnanud Hiina kaitsetööstuse arengutempot. Gatesi sõnul tekitab erilist muret ballistiliste rakettide DF-21D ja hävitaja J-20 loomine Hiinas.

kahtlused ja katsetused Hiina uue hävitaja täpne nimetus pole tegelikult selge. Internetis tähistatakse seda

lennukit indeksitega J-14, J-20, J-X, J-XX ja XXJ. Kolme viimase indeksiga tähistasid Hiina hävitajat Lääne eriteenistused. Teada on, et lennuki loomise taga on Chengdu Aircraft Corporation ja Shenyang Aircraft Corporation. Seni, kuni netis käis vaidlus fotode ehtsuse üle, selgus, et 11. jaanuaril tegi Hiina hävitaja oma esimese lennu Chengdu lennuväljalt Sìchuāni. Esimese õhulennu video jõudis samuti internetti, mis õhutas veelgi vaidlusi lennuki reaalse eksisteerimise üle. Tähelepanuväärne on see, et lennuk tõusus õhku Gatesi Hiina-visiidi teisel päeval. Ühest küljest tõlgendati seda “kokkusattumist” kui Hiina vastust Washingtoni üleskutsele olla sõjalis-tehnilises sfääris läbipaistvam. Teisalt ei tasu unustada USA koostööd Taiwaniga, millele Hiina sugugi hästi ei vaata. Igatahes oli pärast Gatesi Hiina-visiiti uue hävitaja katsetustes kahtlejaid tunduvalt vähem. Nagu kirjutas The Guardian, 3/2011 (31)

kinnitas lennuki maapealseid katsetusi ja esimest lendu USA kaitseministrile ka Hiina president Hu Jintao.

tehnilised karakteristikud Hiina hävitaja tehnilistest andmetest ei ole palju teada. Arvestades, et Hiina on seni üsna kiivalt varjanud andmeid oma tehnilistest lahendustest, on üsna üllatav juba see fakt, et J-20 katsetuste erinevad etapid on fotode ja videode kujul internetis üleval (ametlik Hiina eitab oma seotust nende üllitistega). Fotode järgi otsustades on tegu väga voolujoonelise kerega lennukiga, sellega on tõenäoliselt püütud saavutada õhumasina märkamatust. J-20 ninaosa meenutab väliselt ameeriklaste F-22. Sabaosa suhtes lähevad ekspertide arvamused lahku. Ühed väidavad, et see meenutab T-50 sabaosa. Teised, nt Venemaa strateegiate ja tehnoloogiate analüüsikeskuse peadirektor Konstantin Makijenko, on idanaabrite Pilt: BlOG.sina.COm.Cn/BaiRainBOWBEaR

Huvitav laHEndus

portaali Lenta.ru väitel seisukohal, et J-20 tagapool meenutab pigem MiG 1.44. See Venemaa projekt suleti 2000. aastate algul pärast masina esimest lendu. Hävitaja pikkus on ligikaudu 23 meetrit, tiibade ulatus 14 meetrit, lennuki mass 34–36 tonni. Ka ei ole kuskil avaldatud, milliseid mootoreid J-20 kasutab. Varem on agentuur Jane’s teatanud, et kinnitamata andmeil on lennukile paigaldatud vene mootorid AL-41F1S (“Izdelije 117”), mis on töös lennukitel Su-35S. Teistel andmetel võis Hiina J-20-le paigaldada kodumaist päritolu jõuallikad WS-15. Sweetmani andmeil pole need mootorid aga seni piisavalt vastupidavad, kasutamaks neid Hiina hävitaja prototüübil. Enamik eksperte on siiski veendunud, et kõige tõenäolisemalt on J-20-le paigaldatud Hiina päritolu moderniseeritud mootorid WS-10G (a’ 155 kilonjuutonit). Need on igati kõlblikud katsetusteks, kuid ebatõhusad rakendamiseks täisväärtuslikul

lahingumasinal ebapiisava ressursi ja võimsuse tõttu.

j-20 niipea relvastusse ei võeta Hongkongis tegutseva analüüsiagentuuri Kanwa Asian Defence hinnangul on Hiina lennukiehitajad suutnud lühikese ajaga saavutada märkimisväärset edu. Küll aga ei kannata nende hävitaja oma näitajate poolest veel lähimate aastate jooksul võrdlust ameeriklaste F-22 või venelaste T-50ga. Agentuuri hinnangul on J-20 puhul parimal juhul tegu n-ö 4+ põlvkonna hävitajaga, mida tehnoloogia arenedes järjest moderniseeritakse ja alles seejärel saab millalgi viienda põlvkonna hävitajaks. Muuseas, Hiinas kehtiva lahinglennukite klassifikatsiooni järgi liigitatakse ameeriklaste F-22, Lockheed Martin-35 Lightning II ja venelaste PAK FA neljanda põlvkonna lahinglennukiteks. Milliseks klassifitseerivad hiinlased oma J-20, pole teada. Teatatud on varem vaid sellest, et

Hiina lennuk tuleb tehnilistelt näitajatelt sarnane Raptori ja PAK FAga. 2010. aasta mais ütles USA kosmose- ja õhuluure rahvusliku keskuse NASIC esindaja Wayne Ulman USA kongressis esinedes, et Hiina töötab välja kodumaist hävitajat, millest võib kujuneda konkurent F-22-le. Ulman teatas ka, et relvastusse võidakse Hiina lennuk võtta juba 2018. aastal. USA kaitseministeeriumi hinnangul ei saa aga Hiinal oma viienda põlvkonna hävitajat olema mitte enne 2020. aastat. Ja 2025. aastaks suudetakse relvastusse võtta vaid mõned eksemplarid. Hiina uue hävitaja katsetused on andnud alust spekulatsioonideks uue võidurelvastumise algusest USA ja Hiina vahel. Vähemasti olla USA kaitseministeerium otsustanud käivitada taas mõned 2009. a külmutatud programmid. Muuhulgas äratatakse ellu uue põlvkonna kaugpommitaja projekt. Välisajakirjanduse põhjal

ELECTRIC

PARIM TARKVARA PROFESSIONAALILE CADS PLANNER ELECTRIC CADS Planner Electric on Eestis kõige kasutatavam CAD-tarkvara elektri- ja tööstusautomaatika projekteerimisel. Võrdle oma projekteerimisprogrammi CADS Planner Electric tarkvaraga ja VALI PARIM. Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee 3/2011 (31)

Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

1616

HuvitavlaHEndus laHEndus Huvitav

FOTO 1: õmBlusE kvalitEEt alumiiniumi Cmt-kEEvitusEl

FOTO 2: tOOtE dEFORmatsiOOnid On Cmt-kEEvitusEl minimaalsEd

inseneeria tutvustab:

MIG/MAG CMT-PROTSESS – HEA LAHENDUS ÕHUKESE METALLI ROBOTKEEVITUSEKS tööstusprotsesside automatiseerimine on lähiaastatel kujunemas konkurentsis püsimise võtmeülesandeks nii suur- kui väiketootjatele. On öeldud, et kui sa ei soovi õppida hiina keelt, siis tuleb õppida protsesse automatiseerima.

seerimiseks. Peamised robotkeevitusega kaasnevad ootused on tootmise kvaliteedikindluse ja tootlikkuse kasv ning tootmiskulude alanemine.

TOOMAS REHA, Favor AS keevitusinsener

hukesest lehtmetallist (paksus 0,5–3 mm) toodete valmistajale või tootmisteenuse pakkujale on kaarkeevitusprotsess lihtne ja vähekulukas võimalus tõsta pakutava tehnoloogiaahela pikkust ja väärtust ning laiendada erinevate toodete valmistamise tehnoloogilist suutlikkust. Keevitustööde mahu kasvades ja/või tootenõuete muutudes võib aga tekkida vajadus keevitusprotsessi roboti-

õhukesest metallist toodete keevitamise iseärasus on soojusest põhjustatud keevituspinged ja deformatsioon.

3/2011 (31)

õhukese metalli keevitamise iseärasused Õhukese lehtmetalltoote või koostu kaarkeevitus ei erine tehnoloogiliselt paksemate materjalide keevitusest, kuid on siiski teatud erinevusi, mida tuleb arvestada. Suurim iseärasus õhukesest metallist toodete keevitamisel on keevitamisega

Pildid: FavOR

Huvitav laHEndus

pane tähele

Fakte CMT-protsessi kohta » traadiga manipuleerimise hetkel katkestatakse keevituspinge, mistõttu metalli siire keevisvanni toimub sisuliselt ilma lühisvoolu tekkimiseta (väheneb soojussisestus) » traadiga manipuleerimine tagab stabiilse ja pritsmevaba keeviskaare (traati tõmmatakse tagasi sagedusega ~70 Hz ) » summaarne soojussisestus on oluliselt väiksem võrreldes tavalise MIG/ MAG-protsessiga » minimaalsete deformatsioonidega õhukese lehtmetalli keevitamise võimalus » võimalus keevitada tsingitud terast alumiiniumiga (jootliide)

FOTO 3: Cmt-kEEvitusE tulEmusEks On PRitsmEvaBa õmBlus

kaasnevast soojusest põhjustatud keevituspinged ja sellest tingitud toodete deformatsioon ehk kujumuutus. Eelkõige esi-

neb see roostevabast ja alumiiniumist toodete keevitamisel, mille puhul tekkivad sisepinged ilmnevad eriti nähtavalt ning isegi rakistus ei pruugi soovitud lõpptulemust tagada. Tekkivate pingete suurus on otseselt seotud soojushulga ehk soojussisestusega – mida suurem on sisestatud

3/2011 (31)

soojus, seda suuremad on pinged. Teiseks oluliseks väljakutseks on lisa- ja täiendavate operatsioonide arvu ja mahu vähendamine keevitusprotsessis, kuna nende osakaal toote omahinnas võib kujuneda märkimisväärseks. Rakistamise ja sobituse lihtsustamine, õmbluste ja toote

Huvitav laHEndus

JOONIS 1: kEEvitusElEktROOdi Edasi-taGasi liikuminE Cmt-PROtsEssis

visuaalsete pindade järeltöötluse vähendamine ja vältimine võimaldab alandada toote omahinda. Lehtmetalltoodete keevitamise probleemide üheks lahenduseks on protsessi robotiseerimine, kuid keevisõmbluste väike arv toodetel ning madal tootmismaht võivad muuta keevitusroboti soetamise otsuse tegemise ettevõttele keeruliseks ja raskesti põhjendatavaks. Otsus robot Favorisse juurutada põhineski eeldusel, et kaasaegne robotkeevitustehnoloogia aitab vähendada lehtmetalltoodete keevitamisega kaasnevaid probleeme ning võimaldab tõsta ettevõtte tehnoloogilist konkurentsieelist. Lisaks vajas lahendust olukord, kus kasutada olev keevitusressurss oli maksimaalselt hõivatud. Seetõttu tuli valida, kas suurendada keevitajate arvu või soetada keevitusrobot.

keevitusroboti valik Sarnaste robotkeevitusseadmete hulgast sobiliku lahenduse leidmist abistas testkeevituste läbiviimine, mis andsid ülevaate keevisprotsesside erinevustest. Näiteks liited ja õmblused, mis tavakeevitusprotsessis ebaõnnestusid või ei andnud loodetud tulemust, õnnestusid edukalt poolautomaat (MIG/MAG) CMT (ColdMetalTransfer) protsessis. Protsess tagas keevisõmbluse hea kvaliteedi, eriti alumiinumi keevitusel (vt foto 1), ja vähendas suurel määral testliidete deformatsioone. Seetõttu otsustatigi soetada CMT-protsess.

Cmt-protsessi erinevus tavaprotsessist CMT on Froniuse poolt patenteeritud poolautomaatne keevitusprotsess, mida

toode, mille käsitsi keevitamine võtab aega üle nelja tunni, keevitatakse robotil 20 minutiga.

tinglikult nimetatakse “külmaks protsessiks” ja mille põhiline erinevus tavalisest MIG/ MAG-protsessist on keevituselektroodi etteande muutmine keevitamise ajal. Kui tavaprotsessides toimub elektroodi etteanne ühtlasel kiirusel, siis CMT-protsessis toimub see edasi-tagasi liikumise teel (vt joonis 1). Selline tehniline lahendus võimaldab hin-

Tüüpiline CMTkeevituskomplekt koosneb: » 270-, 400- või 500-amprine sünergiline CMT-vooluallikas » CMT-söötja » CMT push-pull põleti koos traadipuhvriga » jahutuselement » kaabeldused

3/2011 (31)

nanguliselt vähendada sisestatud soojushulka kuni 20–30%, mistõttu väheneb sisepingetest tekkiv toote kõverdumine. Teise eelisena võimaldab CMT sisuliselt pritsmevaba keevitust, seega ka vältida keevitusjärgset lisatöötlust (vt foto 3). Näiteks roostevabast terasest toote ühe lõiguna keevitatud pikk õmblus (ca 1,6 m) (vt foto 2) ei vajanud keevitusjärgset pritsme-eemaldust, õmbluste tasalihvi ega deformatsioonide sirgestust. Sellist tulemust käsikeevituse ega ka teiste poolautomaatsete tavaprotsessidega võimalik saavutada ei ole. Loetletud eeliste juures tuleb aga MIG/ MAG CMT-seadme soetamisel arvestada, et see on tavalistest MIG/MAG-seadmetest oluliselt kallim. Lisaks nõuab seadme ja protsessi juhtimine heade keevitusalaste teadmistega personali. Näiteks ilmnes keevitamisel, et soojussisestuse vähendamisel on oht minna keevituskiirusega üle piiri, mis võib põhjustada defektset õmblust, kuigi esialgsel visuaalsel kontrollil võib kvaliteet tunduda aktsepteeritav.

Cmt-robotkeevitusprotsessis saavutatud tulemused Keevitusrobot on võimaldanud valmistada tooteid, mille kvaliteedinõudeid ja soovitavat omahinda ei oleks olnud võimalik tagada käsitsi keevitades. Näiteks toode, mille käsitsi keevitamine võtab aega üle 4 tunni, keevitatakse robotil 20 minutiga. Favoril on MIG/MAG CMT-robotkeevitus võimaldanud pakkuda tootmisteenust kõrgendatud tootenõuetega valdkondadesse nagu meditsiini-, telekommunikatsiooni- ja autotööstus, mis varem ei olnud tehnoloogilist suutlikkust arvestades majanduslikult tasuv ega ka mõttekas.

YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG WITH DOUBLE OCTOMILL. WITH DOUBLE OCTOMILL. TÄPSUS Unikaalne lahendus: Komplekt HSS juhikuid igas plaaditaskus garanteerivad istutäpsuse ning puudub TÄPSUS Unikaalne lahendus:plaadi Komplekt HSS juhikuid igas aksiaalse eelhäälestuse vajadus. HSS juhiku asukoht klapib plaaditaskus garanteerivad plaadi istutäpsuse ning puudub lihvitud soonega plaadil. Te lausa tunnete plaat istub aksiaalse eelhäälestuse vajadus. HSS juhikukuidas asukoht klapib paigale. lihvitud soonega plaadil. Te lausa tunnete kuidas plaat istub paigale. KÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga valmistatud plaadid võimaldavad töödelda kõiki enim leviKÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga nud materjale. Plaadi mõõdud kindlustavad kõrge vastupidavalmistatud plaadid võimaldavad töödelda kõiki enim levivuse materjale. ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipunud Plaadi mõõdud kindlustavad kõrge vastupidarunemise risk. vuse ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipurunemise risk. MITMEKÜLGSUS Double Octomilli plaat on projekteeritud selliselt, et võimaldab jäme ja peentöötlust tänu Wiperselliselt, tasapinnale MITMEKÜLGSUS Double Octomilliühe plaatplaadiga, on projekteeritud et (võimaldab 2mm). jäme ja peentöötlust ühe plaadiga, tänu Wiper tasapinnale ( 2mm). ÖKONOOMSUS Doubel Octomilli plaat on projekteeritud kuueteistservalisena, millele on saavutatud hinna ja tootlikuse suhe. ÖKONOOMSUS tänu Doubel Octomilli plaat onhea projekteeritud kuueteistKasutades seda freesi, saate madalama hinna oma tootele. servalisena, tänu millele on saavutatud hea hinna ja tootlikuse suhe. Kasutades seda freesi, saate madalama hinna oma tootele. PIKK FREESI TÖÖIGA Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700 ) tagab freesile erakordselt pika FREESI tööea.TÖÖIGA Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude eest. PIKK Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700kinnipõlemise ) tagab freesile erakordselt pika tööea. Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude kinnipõlemise eest.

www.secotools.com www.secotools.com

6QQNGZRGTV 1¯ .CMK 6CNNKPP 'UVQPKC 6GN KPHQ"VQQNGZRGTV GG YYY VQQNGZRGTV GG

2020

EdukusEvalEm valEm EdukusE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Pildid 2010. aasta RaHvusvaHElisE naislEiutistE nÄitusE avamistsEREmOOnialt

soolise võrdõiguslikkuse edendamine:

HAKKAJAD NAISED EHK INNOVATSIOONIST LÕUNA-KOREA MOODI innovaatiliste naiste ühenduse Quin-Estonia esindajana olen alates 2008. aastast osa võtnud kolmest lõuna-koreas toimunud Rahvusvahelisest naisleiutiste näitusest kiWiE (korean international Women inventions Exposition), ettevõtjate ja innovaatiliste naiste foorumitest ja välisosavõtjatele korraldatud koolitustest Ewha naisteülikoolis.

ANNE-MARI RANNAMÄE, MTÜ QUIN-Estonia

sinejate ja koolitajate loengud on andnud suurepärase võimaluse tutvuda innovatsioonipoliitika ja -meetmetega sellel maal. Meile on antud võimalus nendelt õppida. Sissejuhatuseks pisut faktilisi andmeid. L-Korea oma 50 miljoni inimesega on surutud eduka Jaapani ja kiires tempos are-

neva Hiina vahele. Konkurentsivõime võtmefaktorid on tänaseks oluliselt teisenenud. Materiaalsed väärtused nagu kapital, tööjõud, seadmed jne moodustavad vaid 20% ettevõtete väärtusest, võrreldes mittemateriaalsete väärtustega nagu teadmised, oskused, disain, bränd, tugev ja mitmekülgne juhtimissüsteem jne. L-Korea tööstusvedurid on suundunud tekstiili- ja autotööstusest IKT-valdkonda, mis moodustas 2007. a ekspordist 34%. L3/2011 (31)

Korea SKP oli 2006. aastal 18 392 $ per capita. Keskmine tunnitasu töötlevas tööstuses on 13,56$. Töö tootlikkus L-Koreas on aga siiski vaid 25% võrreldes Jaapani või USAga.

lõuna-korea tooted liiga alla hinnatud? L-Korea arvates on nende toodete väärtus võrreldes edukate maadega alahinnatud. Kui võrrelda erinevate maade üht Pildid: autOR, kiWiE

EdukusE valEm

pane tähele

Eesti leiutajate saavutused KIWIE näitustel Soulis » KIWIE 2008 kuldmedal: probiootiline bakter Lactobacillus fermentum ME-3. Tartu Ülikool, professor Marika Mikelsaar ja tema teadlasgrupp » KIWIE 2008 hõbemedal: uudne metallehete valmistamise tehnoloogia, Viljandi Kultuuriakadeemia vanemteadur ja ehtekunstnik Kärt Summatavet » Näitusel oli väljapanek EVIKA teadlaste Viive Rosenbergi ja Katrin Kotkase leiutistest » KIWIE 2009 kuldmedal: probiootiline bakter Lactobacillus plantarum TENSIA (DSM 21380), Tartu Ülikooli teadlasgrupp Marika Mikelsaar, Epp Songisepp, Merle Rätsep, Mihkel Zilmer, Pirje Hütt, Meeme Utt, Kersti Zilmer, Janne Üksti, Siiri Kõljalg » KIWIE 2010 hõbemedal: reguleeritav kangasuga, tekstiilidisainer Kadi Pajupuu

samaväärset toodet, saame, et L-Korea toode maksab 100$, Jaapani ja USA omad 149$ ja Saksamaa toode 155$. L-Korea osatähtsus on tublisti kasvanud

laevaehituses, kus tänu uute meetodite ja tehnoloogiate rakendamisele on suurenenud jäälõhkujate, tankerite jms eksport. Kui 1985. a oli maailma tekstiilitööstusest L-Ko-

3/2011 (31)

Heaolu 21. sajandil kuulub sellistele rahvastele, kes peavad esmatähtsaks oskusi, mis aitavad luua klientide jaoks lisaväärtusi.

rea käes 7% ja Hiinal 6%, siis 2003. a oli seis: L-Korea 3,5% ja Hiina 18%. Täna erinevad need arvud veel rohkem. Hiinast on saamas Aasia majanduslik võimsus nr 1. Oletatavasti 21. sajandi keskel võib Hiina juba viis korda ületada Jaapani praegust majandust. Praegune LKorea kõrgtehnoloogiline tase võrreldes Hiinaga on kiiresti kadumas. Hiina ja In-

EdukusE valEm

autOR kOOs tõlkidE-aBilistEGa nÄitusEl kiWiE 2009

diaga tööjõukonkurentsis püsimiseks on hädavajalik arendada loovust. (Lee Kuan Yew, endine Singapuri peaminister, loengust L-Korea Ülikoolis; 2006, mai.) Heaolu 21. sajandil kuulub sellistele indiviididele, firmadele ja rahvastele, kes peavad esmatähtsaks oskusi, mis aitavad luua klientide jaoks lisaväärtusi. (Alvin Toﬄer, Ameerika ärikonsultant, kirjanik, tuntumad teosed Future Shock, The Third Wave.)

Üks 21. sajandi lahendus – naiste kaasamine Üks olukorrast väljapääs on lisada kõrgtehnoloogiale “pehmed väärtused” nagu disain, bränd ja uuenduslikud ideed.

Foorum väljendas veendumust, et naised oma loovuse ja leidlikkusega on võimelised esindama palju suuremat rolli loovuse tõstmisel.

Teiseks: intellektuaalomandi (edaspidi IO) tähtsuse mõistmine ja rakendamine. Patenteeritud uued tooted loovad uut turunõudlust ja -väärtust. IO õigustest tulenevalt on võimalik kasvatada tulu rojaltite näol. Leiutispatente on võimalik müüa, nendega kaitstud leiutisi ainuõiguspõhiselt kasutada ja teenida kasumit 20 aasta jooksul. Patendiomanikud saavad kontrollida ja tõrjuda turult patendiga kaitstud lahenduste kopeerijaid, imiteerijaid ja matkijaid. Kolmandaks: naiste kaasamine majandusellu. Naiste osalus Korea majanduselus on suhteliselt madal, OECD andmetel 53,1%. Sündivus on L-Koreas üks maailma madalamaid ja ühiskond vananeb kiiresti. 20–29aastaste elanike hulgas on kõrgharidusega naiste protsent tunduvalt kõrgem meeste omast, kuid naisleiutajaid on vähe. Kõigist patenditaotlejatest on naisi vaid 6,2%. See on samas suurusjärgus võrreldes Rootsi ja Soomega. Tänu L-Korea Intellektuaalomandi Organisatsiooni (KIPO) poolt ellurakendatud toetusmeetmetele on kasvanud naiste leiutiste kaubastamine. Kuni 20% naiste leiutistest on jõudnud toodete või teenustena turule. KIPO on mõistnud, et naiste toomiseks leiutamise juurde on vaja luua neile soodne keskkond. Avalikkuse huvi ja mõistva suhtumisega naiste leiutistesse on antud naistele julgustav signaal ja see ei 3/2011 (31)

KIWIE korraldajad ja toetajad Peakorraldaja ja vastutaja: » Korea Naisleiutajate Assotsiatsioon (KWIA) Toetajad: » Korea Intellektuaalomandi Organisatsioon » Korea Teadus- ja Tehnoloogiaministeerium » Majandusministeerium » Võrdõiguslikkuse Ministeerium » Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete administratsioonid » Souli Linnavalitsus » Korea Tööstus- ja Kaubanduskoda » Korea Rahvusvahelise Kaubanduse Assotsiatsioon » Korea Kaubandusinvesteeringute Parendamise Agentuur » Korea Leiutusliit » Korea Patendivolinike Ühendus » Korea Patendiinformatsiooni Instituut » Korea Leiutiste Parendamise Ühendus » Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) ole jäänud tähelepanuta. Korea on seadnud endale ülesandeks tõsta naisleiutajate rahvusvahelist staatust.

Edukuse valem

Uue rahvusvahelise naisfoorumi asutamine 9. mail 2008 sai esimesest Korea Rahvusvahelisest Naisleiutajate Foorumist osavõtvate riikide (27) naisleiutajate, -ettevõtjate, VKE-omanike, -juhtide ja -investorite esindajate poolt asutatud juriidiline keha: Rahvusvaheline Naisleiutajate ja -Ettevõtjate Assotsiatsioon (IWIEA). Selle eesmärgid on: rakendada praktilisi meetmeid naisleiutajate rahvusvaheliste võrgustike, naisleiutajate ja naisomanikega väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelise koostöö arendamisel; luua süstemaatiliselt toimiv organisatsioon, mis korraldaks kohtumisi kogemuste ja teabe levitamiseks; teha võimalikuks Intellektuaalomandi meetmete efektiivne rakendamine naiste poolt; toetada naiste kui võrdväärsete partnerite rolli inimkonna jätkusuutliku ja eduka arengu protsessis.

Foorum väljendas veendumust, et naised oma loovuse ja leidlikkusega on võimelised esindama palju suuremat rolli loovuse tõstmiseks töökohtadel, tegema kasulikke investeeringuid ja genereerima konkurentsivõimelist eksporti. L-Korea võttis seega kogu maailma naisleiutajate koostöö, rahastamise ja juhtimise oma egiidi alla. KIPO ja KIPA (Korean Inventions Promotion Association) koostasid korealaste IO-teadlikkuse kiireks ja tõhusaks tõstmiseks kaasaegse e-õppematerjali IP PANORAMA. See on 12osaline animavideo stiilis IO-teadmisi pakkuv õppematerjal. WIPO (World Intellectual Property Organisation) soovitusel on IP PANORAMA täna ingliskeelsena kättesaadav IOteadlikkuse tõstmise õppematerjalina kõigile. Tutvuda saab sellega veebilehe www.quinest.ee kaudu. See on hea õppematerjal, mille abiga saaksime ka meie oma seni üsna puudulikku IO-teadmiste taset parandada. Ingliskeel-

3/2011 (31)

se õppematerjali järgi suudaksid teadmisi omandada siiski vaid hea keeleoskusega inimesed. IO-terminoloogias orienteerumine võib aga tekitada raskusi ka neile. WIPO ja MTÜ QUIN-Estonia vahel on sõlmitud leping, millega antakse õigus IP PANORAMA eestistada. Leping ei anna õigusi selle materjaliga teha äri. Eestistatud materjal peab olema kõigile tasuta kättesaadav ja teenima kõiki eesti keelt valdavaid inimesi. Koos majanduslangusega on kõik QUIN-Estonia taotlused IP PANORAMA eestistamiseks seni jäänud rahuldamata. Küll on heakskiitva hinnangu IP PANORAMALE andnud haridusminister T. Lukas, kulturiminister L. Jänes ja ka majandusministeerium tundub olevat toetaval seisukohal. Kutsume kõiki lugejaid tutvuma IP PANORAMAga ja oleme tänulikud tagasiside eest. Minu osalemine Souli sündmustes ja tegevustes sai võimalikuks tänu L-Korea osalisele toetusele väliskülaliste reisi ja kohalviibimisega seotud kulude katmisel.

2424

Riikja ja EttEvõtja ettevõtja Riik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

töötervishoid ja tööohutus:

TÖÖTURVA SEIS VÄHEMALT PABERIL PARANEB Puidu-, mööbli-, paberitööstus ja ehitus on tegevusalad, mille töötajad kuuluvad Eesti metsatööstuse ametiühingusse. seepärast uurisin huvi ja põhjalikkusega tööinspektsiooni kokkuvõtet 2010. aasta tööõnnetustest.

TÕNU VARE, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees

estis tervikuna juhtus möödunud aastal 3144 tööõnnetust. Kui täpne olla, siis nii palju on neid inspektsioonis registreeritud. Spetsialistid kinnitavad aga, et tööõnnetuste tegelik arv on vähemalt neli korda suurem. See muudab statistilised näitajad ilusaks, kuid sisuliselt ebausaldusväärseteks ja teiste riikide omaga võrreldamatuks. Paljusid tööõnnetusi varjatakse ja reeglina registreeritakse meil ainult raskemat sorti tööõnnetused. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO hinnang on veelgi karmim: Eestis toimub koguni 13 (!) korda rohkem tööõnnetusi, kui läheb kirja. Hoopis teise pildi saame, kui vaatame tööõnnetusjuhtumite arvu suhtes töötajate arvuga. Soomes ja Saksas suhestatakse õnnetusjuhtumid töötatud tundidesse, mis annab veelgi täpsema ülevaate, kuna kõik töötajad ei ole ametis täistööajaga. Eestis registreeritakse tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta aastas (2009. a 491, 2008. a 620, mis oli viimase 15 aasta kõrgeim). ELi keskmine näitaja on 3300 ehk peaaegu kuus korda suurem. Leedu ja Läti statistika on Eesti omast veelgi roosilisem või otsesõnu öeldes – varjatum: vastavalt 230 ja 140 õnnetust 100 000 töötaja kohta. 3/2011 (31)

kõik erakonnad on põhimõtteliselt kindlustuse poolt Nii tööinspektsiooni kui aü hinnangul aitaks olukorda normaliseerida kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamine. Sellele on aga vastu tööandjad, kelle taskust peaks kindlustusmaksed tulema. Poliitikute arvates kehtestab järgmine parlament tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse. 26. jaanuaril Ametiühingute Keskliidu eestvedamisel korraldatud erakondade sotsiaaldebatil “Metsik ida või kuldne lääs?” kinnitasid kõik osalenud erakonnad, et toetavad tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomist. Samas ei täpsustanud poliitikud, millisel kujul nad kindlustust ja selle rahastamist näevad. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor märkis debatil, et tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kulud on täna suur koorem nii pensioni- kui ravikindlustusele. Tegelikult on tema sõnul selge, et see valdkond vajab omaette kindlustussüsteemi, mis motiveeriks tööandjaid looma tervislikke töötingimusi. “Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust on arutatud varsti juba 20 aastat ja alati on jäänud asi seisma, kuna tööandjad pole nõus selle eest maksma. Tänaseks on aga üsna selge, et ilma selleta kindlustus tööle ei hakka,” tõdes Nestor. Keskerakondlase Peeter Laasiku arvates peavad tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusse olema sisse kavandatud mehhanismid, mis muudavad investeeringud töökeskkonna parandamisse tööandjale kasulikuks. Tuleb mõelda sellele, kuidas motiveerida tööandjaid investeerima töökeskkonna arendamisse, aga Pildid: autOR, istOCkPHOtO

Riik ja EttEvõtja

ka tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreerima. Reformierakondlane Taavi Rõivas kinnitas samuti erakonna plaani kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, aga tõdes, et lõpliku lahenduseni jõudmine nõuab ilmselt valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel pikki ja tuliseid vaidlusi. Nagu ikka, peitub saatan ilmselt siingi detailides, mistõttu on täna raske öelda, milliseks uus kindlustusskeem täpselt kujuneb. See on valdkond, kus tuleb olla üle emotsionaalsetest loosungitest ning teha otsuseid, lähtudes põhjalikest analüüsidest. Hetkel viibki poliitikauuringute keskus Praxis rahandusministeeriumi tellimusel läbi uuringut selle kohta, millised oleksid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse erinevate rahastamisskeemide võimalikud mõjud.

tööõnnetus, kui ekskavaatori kopast kukkus külmunud pinnasetükk töötajale selga. Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega tegeleva ettevõtte töötajad paigaldasid linnas kanalisatsioonitoru. Teiste mehhanismide kõrval töötas ka 850 liitrit mahutav kopp. Ekskavaatori koppa oli varasemate tööde käigus kogunenud väljakaevatud pinnasejääke, mida pärast tööde lõppu välja ei raiutud ning mis kopa põhja kinni külmusid. Saabunud plusskraadid ja vihm sulatasid pinnase kopas lahti. Õnnetuse hetkel töötas kaevandis abitööline. Umbes viiekümnekilone lahtisulanud pinnasekamakas kukkus ülestõstetud kopast 1,9 m sügavuses kaevandis töötanud mehele selga ning põhjustas viimasele raske seljavigastuse.

kopast kukkus pinnasekamakas töölisele selga

surmajuhtumeid oli mullu 17

2010. aasta tööõnnetustest olid 2426 kergete ja 701 raskete tagajärgedega. Siinkohal ühe raske tööõnnetuse kirjeldus juba tänavusest aastast. 17. jaanuaril juhtus Valgas raske

Võrreldes liiklus-, uppumis-, tulesurmade ja tapmistega on see arv väike. Võime tõdeda, et töö ei tapa! Oluline on ehk see, et nii vähe töösurmasid ei ole meil olnud

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

3/2011 (31)

koguni 15 aastat. Kõige rohkem hukkus taasiseseisvunud Eesti ajaloos tööõnnetustes inimesi 1991. a: 73 töölist. Aasta varem ulatus see arv lausa 96 inimeseni. Mõned näited eriti drastilistest tööõnnetustest, milles on elu jätnud mitu töötajat. Raske tööõnnetus juhtus Lääne-Virumaal Vihula mõisas 2008. aasta oktoobris. Mõisakompleksi kuuluvas ühekorruselises hoones varises ehitustöödel kokku paekivist vahesein ning selle alla jäid kolm meest. Politsei tuvastas, et varingu tõttu hukkusid 18-aastane Joonas, 25-aastane Sergei ja 26aastane Vadim. Kolm inimelu nõudnud tööõnnetus juhtus 2002. aasta augustis Balti Laevaremonditehases, kui kolm töötajat läksid reoveepuhastusjaama keldrisse torustikuruumi puhastama ja jäid mürgiste roiskumisgaaside kätte. Kui koos kiirabiga sündmuskohale sõitnud tuletõrjujad sisenesid hingamisaparaate kasutades keldrisse, olid laevaremonditehase 59-, 63- ja 65-aastased töötajad juba surnud. Õnnetuses hukkunud mehed olid tehase staažikad töötajad.

5»OBQ»FWBTFE MJJNJNJTUFIOPMPPHJBE UÍÍTUVTFT

,JJSMJJNJE MBJFOEBWBE UFHFWVTW»MKB -CCUCGIUGF MKKTNKKOKF CKVCXCF UCIGNK OWWVC VÑÑUVWUNKMMG VQQVOKURTQV UGUUG MKKTGOCMU QJWVWOCMU LC ÑMQPQQOUGOCMU 5COWVK CXCPGD UGGTKCXKKUKNKUG VQQFCPIW MQTTCN XÐKOCNWU NKKOKFG WWVG VGJPKNKUVG NCJGP FWUVG TGCNKUGGTKOKUGMU 5WWTGR¼TCUVG VWNGOWUVG UCCOKUGN QP O¼¼ TCXC V¼JVUWUGIC ÐKIG VQQVG XCNKM 5GNNGMU GV V¼KGNKMWNV ¼TC MCUWVCFC NKKOKOKUVGJPQNQQIKC MÐKMK GGNKUGKF RCMWD *GPMGN MCWDCO¼TIK .QEVKVG CNN NCKC XCNKMWV MKKTNKKOG OKU QP X¼NLC VÑÑVCVWF TCJWNFCOCMU VÑÑUVWUNKMW VQQVOKUG URGVUKKſNKUK XCLCFWUK .KKONKKVGF QP V¼PCR¼GXC VQQVOKURTQVUGUUKFGU ×MU V¼JVUCOCKF MCUWVC VCXCKF VGJPQNQQIKCKF ¨KIG XCNKMW LC MCUWVWUXKKUK MQTTCN UCCD NKKOG MC UWVCFC RGCCGIW MÐKMKFG OCVGTLCNKFG ×MUMÐKM OKNNKUVG MQODKPCVUKQQPKFG MGUVXCMU ×JGPFCOKUGMU 'TKPGXCVG NKKOKOKUVGJPQNQQIKCVG JWNICUV QP XÐKOCNKM XCNKFC RCTKO NCJGPFWU XCUVCXC TCMGPFWUXCNFMQPPC LCQMU 6ÑÑUVWUNKMWU VQQVOKUGU UWWTGPGD L¼TLGUV MKKTNKKOKFG QUCV¼JVUWU UGUV PGKN QP RCNLW GGNKUGKF XÐTTGNFGU OCVGTLCNKFG ×JGPFCOKUGMU MCUWVCVC XCVG VCXCR¼TCUVG OGGVQFKVGIC PCIW MGGXKVCOKUGN WNVTCJGNK LC NCJWUVKVG MCUWVCOKPG XÐK OG JCCPKNKPG ×JGPFCOKPG MNCODTKVG XÐK RQNVKFGIC

(QVQ 5KVMGUVCVWF MKKTNKKOKFGN OKFC UKKP MCUWVC VCMUG MÐNCTKVG QUCFG ×JGPFCOKUGN QP X¼IC JGC XCUVWRKFCXWU PKJMG LC NÑÑIKLÐWFWFG VQKOGNG

-++4' 75#.&758 40' ,# '('-6++80' -KKTNKKOKF OKFC PKOGVCVCMUG MC VU×CPQCMT×NCCVNKKOKFGMU QP KFGCCN UGF X¼KMGUG MWPK MGUMOKUG UWWTWUGIC FGVCKNKFG V¼RUGMU ×JGPFCOK UGMU UGGTKCXKKUKNKUGN VQQVOKUGN .KKOK MCPVCMUG VKNMCFG XÐK TKDCPC ×JGNG ×JGPFCVCXCNG QUCNG MCU QVUG GTIQPQQOKNKUG MWLWPFWUGIC MGTIGUVK M¼UKVUGXCUV RWFGNKUV XÐK M¼UK XÐK CWVQOCCVFQUCCVQTKVG CDKN 2CTKOCVG VWNGOWUVG UCCOKUGMU RGCD ×JGPFCVCXCVG FGVCKNKFG RKPF QNGOC RWJCU LC TCUXCXCDC -WK RKPF GK QNG VWIGXCUVK O¼¼TFWPWF UCCD RNCUVFGVCKNG VCXCNKUGNV ×JGPFCFC RKPPC V¼KGPFCXC GVVGXCNOKUVWUGVC 0KKRGC MWK RKP PCF QP ×JGPFCVWF VCJMWD VU×CPQCMT×NCCVNKKO UGMWPFKVG LQQMUWN TGCMV UKQQPK VWNGOWUGPC FGVCKNKFG RKPPCN QNGXC PKKUMWUGIC 5GNNG VWNGOWUG PC QP XÐKOCNKM MKKTG OQPVCCŀ UGUV RKKUCXC VWIGXWUGIC NKKO×JGPFWU NWDCD L¼TIPGXCV VÑÑVNGOKUV LWDC UGMWPFK R¼TCUV .KUCMU ×JGPFCOKURTQVUGUUK MKKTGPGOKUGNG NKKOKXCF VU×CPQCMT×NCCVNKKOKF MC X¼IC NCKC XCNKMWV GTKPGXCKF OCVGTLCNG 0GKF XÐKD MCUWVCFC RNCUVKFG MWOOK OGVCNNKFG VGMUVKKNOCVGTLCNKFG RWKFW XÐK RCDGTK ×JGPFCOKUGMU QOCXCJGN XÐK ×MUVGKUGIC 5GGLWWTGU GK VGMK RTQDNGGOG LC OCVGTLCN GK UCC MGGOKUGNV GIC VGTOKNKUGNV MCJLWUVCFC 0GGF VGJPQNQQIKNKUGF QOCFWUGF VGGXCF VU×CPQCMT×NCCVNKKOKF GTKVK UQDKXCVGMU UGNNKUVG VWPFNKMG OCVGTLCNKFG PCIW RNCUVKFG MWOOK XÐK NCVGMUK ×JGPFCOKUGN ×MUVGKUGIC XÐK OGVCNNKFGIC .KKO×JGPFWUVG L¼TIOKUGMU GGNKUGMU QP UGG GV NKKVWOKPG VQKOWD MQIW RKPPC WNCVWUGU OKVVG CIC ×MUKMWVGU VWIGXC RKPIG CNNC L¼¼XCVGU RWPMVKFGU OKU QP VCXCNKPG VGKUVG OGGVQFKVG RWJWN 5GGIC UCCD X¼NVKFC X¼IC UWWTVG RKPIGVG VGMGV 'V PGGF NKKOKF QP PKK OKVOGM×NIUGF PKPI XÐKOCNFCXCF MKKTGV NKJVUCV LC ÑMQPQQOUGV VÑÑRTQV UGUUK UKKU NGKCXCF VU×CPQCMT×NCCVNKKOKF TCMGPFWUV RCNLWFGU VÑÑUVWUJCTWFGU 0¼KFGVGPC XÐKD PKOGVCFC MWOOKLCNICFG NKKOKOKUV #$5 KUV XCNOKUVCVWF MQTRWUVGNG PKPI MNGOOKFG LC N×NKVKVG NKKOKOKUV M¼GUJQKVCXCVGNG GNGMVTQQPKNKUVGNG UGCFOGVGNG 70+8'45##.5'& ,# '4+1656#4$'.+5'& 6116'& 6U×CPQCMT×NCCVNKKOKFG ×NFKUGMU QOCFWUGMU QP PGPFG XÐKOG CPFC VWIGXCKF ×JGPFWUK OKN NGN QP X¼IC JGC XCPCPGOKUMKPFNWU KUGIK X¼IC X¼KMGUG NKKOKXWWIK MQTTCN ,WDC NKKOK X¼KMGUGUV MQIWUGUV RKKUCD UGNNGMU GV UCCFC X¼IC JGCFG QOCFWUVGIC NKKO×JGPFWU OKNNG VWIGXWU ×NG VCD UCIGNK ×JGPFCVCXCVG OCVGTLCNKFG GPFK VWIGXWUG

(QVQ -QTFWXCNG RCKPWVCOKUGNG CNNWXCVG QUC FG LCQMU QP QNGOCU URGVUKCCNUGNV X¼NLC VÑÑVCVWF GNCUVUGF VU×CPQCMT×NCCVNKKOKF OKFC UCCD MCUW VCFC M×NOKMWVG WUVGNG MWOOKRTQſKNKFG MKPPKVCOK UGMU LC OWWFGN CPCNQQIKNKUVGN GGUO¼TMKFGN

5KKUMK QP RCTKOCVG VWNGOWUVG UCCOKUGMU X¼IC QNWNKPG XCNKFC ÐKIG VQQFG 5GNNGMU RCMWD .QEVKVG NCKCU XCNKMWU VÑÑUVWUGU N¼DKRTQQXKVWF VU×CPQCM T×NCCVNKKOG -WK WPKXGTUCCNUGF VQQVGF VCICXCF JGC VWNGOWUG LWDC X¼IC GTKPGXCVG OCVGTLCNKFG MQODKPCVUKQQPKFG MQTTCN UKKU GTKQVUVCTDGNKUVGN VQQFGVGN QP URGVUKKſNKUGF NKUCQOCFWUGF OKU NCKGPFCXCF O¼TICVCXCNV XÐKOCNKMG MCUWVWUXCNFMQPFCFG URGMVTKV 'HGMVKKXUGF NCJGPFWUGF QP QNG OCU KUGIK TCUMGUVK ×JGPFCVCXCVG RNCUVKFG PCIW 22 RQN×RTQR×NGGPK 2' RQN×GV×NGGPK 21/ RQN×QMU×OGV×NGGPK XÐK UKNKMQQPKFG LCQMU

(QVQ 8CNIWUG VQKOGN MÐXCUVWXCF NKKOKF QP UKNO P¼JVCXCNV GTKPGXCF Ō PGGF QP KFGCCNUGF N¼DKRCKUV XCVG OCVGTLCNKFG ×JGPFCOKUGMU OKNNG RWJWN QP PÐWVCX MC KFGCCNPG X¼NKOWU

-ÐKM GTKPGXCVGUUG MCVGIQQTKCVGUUG MWWNWXCF VQQVGF QP QRVKOGGTKVWF GVVGP¼JVWF MCUWVWUQVUVCTDG CNWUGN 0¼KVGMU VCICXCF .QEVKVGŏK GNCUVQ OGGTKFGIC OQFKſVUGGTKVWF VU×CPQCMT×NCCVNKKOKF JGC NÑÑIKMKPFNWUG LC VWIGXWUG PKPI UGGVÐVVW MCUWVCVCMUG PGKF XCNLWJ¼¼NFK QUCFG HQVQ LC GNGMVTKVTGNNK CMW MQTRWUG NKKOKOKUGN PKPI OWWFGU CPCNQQIKNKUVGU XCNFMQP FCFGU 6GKUGNV RQQNV QP GNCUVUGF NKKOVQQVGF XCUVWRKFCXCF NKKOKVWF OCVGT LCNKFG MQTFWXCNG X¼¼PCOKUGNG XÐK RCKPWVCOKUGNG PKPI UQDKXCF UGGVÐVVW GNCUVUG TCCOKIC R¼KMGUGRTKNNKFG OGVCNNKUV RTKNNKUCPICFG RNCUV×ODTKUVG NKKOKOKUGMU XÐK M×NOKMWVG X¼TXKVWF OGVCNNWUVGNG MWOOKRTQſKNKFG MKPPKVCOKUGMU HQVQ -WK N¼DKRCKUVXCF QUCF PÐWCXCF X¼IC J¼KF QRVKNKUK QOCFWUK QP RCTKOCMU NCJGPFWUGMU XCNIWUG VQKOGN MÐXCUVWXCF VU×CPQCMT× NCCVNKKOKF OKU MÐXCUVWXCF 78 MKKTIWUG XÐK P¼JVCXC XCNIWUG VQKOGN LWDC OÐPG UGMWPFKIC -C R¼TCUV MÐXCUVWOKUV QP PCF X¼IC JGC N¼DKRCKUVXWUGIC HQVQ 6 +6'.++/+&')# ¯*'0&#/+0' -CUWVWUXÐKOCNWUGF VÑÑUVWUNKMGU VQQVOKURTQVUGUUKFGU NCKGPGUKF O¼T ICVCXCNV R¼TCUV GUKOGUG V¼KVGNKKOKPC MCUWVCVCXC VU×CPQCMT×NCCVNKKOK .QEVKVG JKNLWVKUV NKUCPFWOKUV -WPC VCXCNKUGF VU×CPQMCT×NCCVNKKOKF QP XCNFCXCNV X¼IC OCFCNC XKUMQQUUWUGIC UKKU UCK PGKF MCUWVCFC XCKF X¼IC N¼JGUVKMMW RCKMPGXCVG QUCFG ×JGPFCOKUGMU 5GG RWWFWU RKK TCU QNWNKUGNV PGPFG MCUWVCOKUV *GPMGN NCKGPFCU VQQVGIC .QEVKVG UWWTGN O¼¼TCN MKKTNKKOKFG MCUWVWUXCNFMQPFC RCMMWFGU MQPMWTGPVUKVWV XÐKOCNWUV V¼KVC MWPK OO NCKWUK XWWMG HQVQ 7WU MKKTNKKO PCMMWD RGCCGIW MÐKMKFG OCVGTLCNKFGIC UGCNJWNICU OGVCNNKF UWWTGO QUC RNCUVKMWKF MWOO LC MGTCCOKNKUGF OCVGTLCNKF 5GG NKKOKD WUCNFWUX¼¼T UGNV MC UGNNKUGKF RQQTUGKF OCVGTLCNG PCIW RWKV RCDGT PCJM LC MQTM

(QVQ .QEVKVG NCKGPFCU UWWTGN O¼¼TCN MKKTNKK OKFG MCUWVWUXCNFMQPFC RCMMWFGU MQPMWTGPVUK VWV XÐKOCNWUV V¼KVC MWPK OO NCKWUK XWWMG

-CUWVCLCVGNG QP NKUCGGNKUGMU RCTGO M¼UKVUGVCXWU .¼DKRCKUVGX VU×CPQCMT×NCCVNKKO MWLWVCD GPFCUV UWWTG XKUMQQUUWUGIC IGGNK OKFC QP NKJVPG MCUWVCFC MC XGTVKMCCNUGVGN LC RGC MQJCN CUGVUGXCVGN RKPFCFGN MWPC NKKO GK VKNIW 6GKUGMU WWGPFWUGMU QP OWICX VQRGNVRTKVURCMGPF OKU XÐKOCNFCD NKKOK V¼RUGNV FQUGGTKFC LC RWJVCNV RGCNG MCPFC 'TKPGXCNV ×JGMQORQPGPVUG VGUV U×UVGGOKFGUV GK XCLC .QEVKVG MÐXCUVWOKUGMU RKPPCN QNGXCV PKKUMWUV UGUV UKUCNFCD NKUCMU CMVKXCCVQTKV 0GGF MCMU MQORQPGPVK FQUGGTKVCMUG UKUUGGJKVCVWF UVCCVKNKUUG OKMUGTKU UG OKU VCICD VCJMWOKUG CNIWUG PKKUMWUGUV XÐK VGORGTCVWWTKUV QNGPGOCVC MKPFNCMUO¼¼TCVWF CLCXCJGOKMW LQQMUWN LC MQORQPGPVKFG UGIWPGOKUG CNCVK ÐKIGU XCJGMQTTCU .KKOKUGIW MCUW VWUCGI QP MWPK UGMWPFKV CNIVWIGXWUG UCCXWVCD OKPWVKIC 5GGL¼TGN QP NKKVWOKPG RKKUCXCNV VWIGX VÑÑVNGOKUG L¼VMCOKUGMU .ÐRNKM VWIGXWU UCCDWD VWPPK LQQMUWN 6CJMWPWF NKKO VCNWD VGORGTCVWWTG MWPK % N×JKCLCNKUGNV MWPK % PKPI MQMMWRWWFGV VCXC NKUVG VÑÑUVWUXGFGNKMGIC X¼NLC CTXCVWF CNWUGNKUGF LC JCRRGNKUGF

4QJMGO VGCXGV XGGDKNGJGN YYY NQEVKVG EQO

2828

tOOtmissisEndid tOOtmissisEndid

igakuine toorainekommentaar:

TOORMEHINDADE TÕUS PANEB ÜHA ROHKEM PÄID VALUTAMA kui veel mõned kuud tagasi muretsesid toorainehindade tõusu pärast makromajanduse analüütikud ning ﬁnantsturud pigem rõõmustasid, siis viimastel kuudel ilmub majandusajakirjanduses üha rohkem artikleid selle kohta, et hinnatõus hakkab mõjuma negatiivselt ettevõtete marginaalidele. Ettevõtted on mures, sest toorainete hinnad kasvavad kiiremini kui nende käibed.

aanuari keskel alustasid börsifirmad eelmise aasta neljanda kvartali majandustulemuste avaldamisega ning maailma suuremate ettevõtete hulgas oli tosinkond neid, kes teatasid toormehindade tõusust tingitud marginaalide kahanemisest, kirjutas The Wall Street Journal veebruari keskel. Nii teatas maailma üks suuremaid toiduainete tootjaid Kraft Foods käibe 30protsendilisest kasvust, aga möönis, et kulud lihale, pakkimismaterjalile ning teistele toormaterjalidele kahandasid puhaskasumit 500 miljoni dollari ehk peaaegu poole võrra. Krafti puhaskasum oli eelmises kvartalis 540 miljonit dollarit. Maailma suurim tarbekaupade tootja Procter & Gamble hoiatas, et neil sööb toorainehindade tõus ära miljardi dollari jagu puhaskasumit. Viimasel kahel aastal fenomenaalseid majandustulemusi näidanud autotootja Ford teatas samuti, et toorainete, eelkõige terase ja nafta hinna tõus kärbib ettevõtte kasumimarginaali (naftat kasutatakse sõidukite plastmassosade tootmiseks). Sama majandusleht kirjutas veebruari alguses, et paljud ettevõtted on hakanud toorainete laovaru suurendama. Maitseainete tootja McCormick ostis eelmise aasta neljandas kvartalis 10 miljoni dollari eest toorainet, mida ta muidu oleks teinud sel aastal. Ettevõte loodab ennetada kolmeprotsendilist hinnatõusu, mida nad ise eeldavad, sest üleüldine hinnatõus ei ole tabanud mitte ainult levinu-

gema,” selgitas ettevõtte omanik. Eelmisel aastal kerkis puuvilla hind 92% ning selle aasta esimese pooleteist kuuga oli see kallinenud veel 36%. Ajal, mil toorainete hinnad tõusevad kui üks mees, näib laovarude suurendami-

nafta hinna 10kordne tõus viimase 10 aasta jooksul on suurendanud nn mittekonventsionaalse nafta tootmist.

TÕNIS OJA, investeerimisnõustaja

maid tooraineid, vaid ka maitseaineid ja muid eksootilisemaid kaupu. Nii on küüslaugupulbri hind kerkinud alates 2009. aasta märtsist üle kolme ning must pipar kallinenud üle kahe korra. Ajaleht kirjutab ühest spordiriiete müüjast, kes otsustas puuvilla hinna tõusu ennetada ning osta korraga 2500 kasti Tsärke tavapärase 30 asemel. “Kui ma saan laenu 2,45 protsendiga, aga puuvilla hind tõuseb 10^12%, miks ma ei peaks seda te3/2011 (31)

ne olevat üsna mõistlik, kuid samas tuleks olla ettevaatlik. Inﬂatsioon on saamas globaalseks probleemiks ning varem või hiljem reageerivad suurriikide keskpangad (Euroopa Keskpank ja USA Föderaalreserv) sellele intresside tõstmisega. Kui hinnatõusu spiraal ükskord lõpeb, võivad hinnad üsna kiiresti kukkuda. Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et hinnatõus toob reeglina peatselt kaasa ka pakkumise kasvamise. Nii ennustatakse USAs selle aasta kevadeks puuvilla kasvupindade kasvu tervelt 14% võrra. Nafta hinna kümnekordne tõus viimase 10 aasta jooksul on suurendanud nn mittekonventsionaalse nafta (eelkõige FOtO: ÄRiPÄEv

Kanada naftaliivadest) tootmist. Kildagaasi tootmise järsk kasv on viinud selleni, et 09 17 .10 .0 9. 1. 10 10 15 .10 .1 0 29 .10 .1 0 12 .10 .1 1 26 .10 .1 1. 10 10 .1 2 24 .10 .1 2. 7. 10 01 21 .11 .0 1. 4. 11 02 18 .11 .0 2. 11

20 09 17 .10 .0 9. 1. 10 10 15 .10 .1 0 29 .10 .1 0 12 .10 .1 1 26 .10 .1 1 10 .10 .1 2 24 .10 .1 2. 7. 10 01 21 .11 .0 1. 4. 11 02 18 .11 .0 2. 11

3. 09 17 .10 .0 9. 1. 10 10 15 .10 .1 0 29 .10 .1 0 12 .10 .1 1 26 .10 .1 1 10 .10 .1 2 24 .10 .1 2. 7. 10 01 21 .11 .0 1. 4. 11 02 18 .11 .0 2. 11

.0 8. 3. 10 09 17 .10 .0 9. 1. 10 10 15 .10 .1 0 29 .10 .1 0 12 .10 .1 1 26 .10 .1 1 10 .10 .1 2 24 .10 .1 2. 7. 10 01 21 .11 .0 1. 4. 11 02 18 .11 .0 2. 11

20 100 6,0

80 4,5

60 3,0

10000 600

8000 500

6000 400

09 17 .10 .0 9. 1. 10 10 15 .10 .1 0 29 .10 .1 0 12 .10 .1 1 26 .10 .1 1 10 .10 .1 2. 24 10 .1 2. 7. 10 01 21 .11 .0 1. 4. 11 02 18 .11 .0 2. 11

200

1200

3. 09 17 .10 .0 9. 1. 10 10 15 .10 .1 0 29 .10 .1 0 12 .10 .1 1 26 .10 .1 1 10 .10 .1 2 24 .10 .1 2. 7. 10 01 21 .11 .0 1. 4. 11 02 18 .11 .0 2. 11

20 1500

3. 09 17 .10 .0 9. 1. 10 10 15 .10 .1 0 29 .10 .1 0 12 .10 .1 1 26 .10 .1 1 10 .10 .1 2 24 .10 .1 2. 7. 10 01 21 .11 .0 1. 4. 11 02 18 .11 .0 2. 11

tOOtmissisEndid

GRaaFik 1. GRaaFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYmEX) maagaasi hind, usd/mmBtu (iCE, london)

GRaaFik 3. GRaaFik 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs) terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

GRaaFik 5. GRaaFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london) nisu hind, EuR/t (Euronext/matif, Pariis)

GRaaFik 7. GRaaFik 8.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBOt, Chicago) tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

maagaasi hind pole toorainete üldise hinnaralliga kaasa läinud. Võrreldes 2008.

3/2011 (31)

300

250

200

1000

150

100

800

allikad: nYmEX, nYBOt, iCE, lmE, EuROnEXt, FOEX ltd

aasta keskpaigaga on maagaasi hind hoopis kolm korda odavam.

3030

Riikja jaEttEvõtja EttEvõtja Riik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

patendinduse alast infot:

AINUÕIGUSPÕHINE TOOTMINE JA TURUSTAMINE Eesti on vähese loodus- ja inimressursiga, elamiseks ning tootmiseks suhteliselt energiakulukas maa. Olelusvõitlus ja eluga toimetulek Põhjalas on vorminud eestlase töökaks ja nutikaks, kuid tagasihoidlikuks ning vähenõudlikuks. kui viimaste all mõista vähest ambitsioonikust või leppimist vähesega, siis mõjutavad need isikuomadused ka ühiskonna arengut ja selle majanduse konkurentsivõimet.

“C

apital Economicsi” analüütiku Neil Shearingi arvates on kõige hullem finantskriis Baltimaades möödas, kuid leiab, et: “… sellel piirkonnal puudub ekspordivõimsus, millega majandust eelolevatel aastatel edasi viia”1. Tänaseks on Eesti majandus pööranud tõusuteele. Euro käibeletulek tõstvat Eesti usaldusväärsust. Kui see tõeks osutub, siis me seisaksime nagu “kahe tõusva päikese kiirtes”: ühelt poolt majanduskasv ja teiselt euro. Mida teha senisest paremini või teisiti, et meil oleks ekspordivõimsust, millega majandust eelolevatel aastatel edasi viia?

toimetulek konkurentsiga Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti siseturg Euroopa Liidu siseturu osa. Eestiga piirduvat kaubaturgu võime pidada koduturuks. Teaduse ja tehnika, IKT, transpordivahendite jne arengud maailmas on võimaldanud kiirendada ärisuhtlust isikute vahel ja kaubavooge turgude vahel. Need on märgid üleilmastumisest. Koos euro kasutuselevõtuga saabub emotsionaalses

meie ettevõtluse ees on väljakutse – pakkuda omatoodetega konkurentsi väljaspool oma koduturgu.

mõttes meile sobivaim aeg, mil anda hinnang oma tagasihoidlikkusele ja vähenõudlikkusele, asendades need ambitsioonikusega äris ja majandustegevuses. Juba täna ei tasu enam arendada tooteid ainult koduturu tarbijanõudeid silmas pidades. Kui ühisraha tõstab Eesti usaldusväärsust, on see Eestile ressursiks ja võimaluseks, mida peaksime oma äritegevuses kohe ka kasutama hakkama. Miks mitte tõsta meie ettevõtluse ekspordiambitsioonikust ja seda konkurentsivõimeliste, kõrge lisandväärtusega

3/2011 (31)

HARRI-KOIT LAHEK, patendiinfo keskuse direktor

FOtO: autOR

Riik ja ettevõtja

omatoodete osakaalu tõstmisega ekspordis? Loomulikult moel, mil meie allhankeeksport ei kannataks, vaid jätkaks samuti kasvamist. Kindlasti on see võimalik, kui suudame ühendada oma kasutamata ressursse ja paralleelselt allhangete täitmisega tegeleda ka omatoodete arendamise, ainuõiguspõhise tootmise ning ekspordiga. Viimastega kaasneksid ka uued töökohad ja meie elanikkonna suurem tööhõive ning sisetarbimine. See oleks väljakutse meie ettevõtlusele – pakkuda omatoodetega konkurentsi väljaspool oma koduturgu.

Konkurentsieelised Tootearenduse ja -parenduse kavandamisel ning toodete tehniliste karakteristikute prognoosimisel on otstarbekas lähtuda juba praegu vähemalt ELi liikmesriikide ostujõulise keskklassi tarbijanõuetest. Uutesse arendustesse tehtud siseinvesteeringud on seda tootlikumad, mida enam suudame kvaliteedieeliseid lisandväärtuse-

na toodetele anda ning neid edasimüüjate võrgustike kaudu maksimaalselt suuremale hulgale tarbijatele realiseerida. Mida rohkem me suudame toodetele omahinnaeeliseid (kui lisandväärtust) võimaldavaid tootmistehnoloogiaid luua ja kasutada, seda tootlikumad on meie investeeringud tehnoloogiaarendusse. Mõlemal juhul tähendavad kvaliteedi- ja omahinnaeelised koos konkurentsieeliseid. Kui paljud ettevõtted ei suuda veel täna omatoodetega üksi maailmale konkurentsi pakkuda, siis tuleks seda teha koostöös teistega – oma võimekusi ühendades.

Ebaaus konkurents Välisturgudel on turuosalisi ja võimalusi rohkem kui koduturul. Turuosaliste suurem hulk tähendab reeglina enamat hulka kasumitaotlejaid, sh nende vastandlikest huvidest tulenevat tugevamat konkurentsisurvet ja ebaausat konkurentsi, nagu näiteks toodete, tehniliste ja kujunduslike

lahenduste kopeerimine, matkimine, imiteerimine. Loetletu tõstatab vajaduse tegutseda välisturgudel ainuõiguspõhiselt, s.o oma patentseid leiutisi, sh tooteid, tehnilisi ja/või kujunduslikke lahendusi ning tootmistehnoloogiaid ettevõtte turu(eksport) riikides kaitsta ehk patenteerida. Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) defineerib patenti kui dokumenti, mis tõendab ainuõigust leiutise kasutamiseks (leiutise ainuõiguspõhiseks kasutamiseks). Leiutis võib olla nt toode, tehniline lahendus või tootmistehnoloogia, mis annab uue tee millegi tegemiseks või lahendab tootega seotud probleeme, nt kvaliteedi- või omahinnaprobleemi vms. Ettevõtte tururiikide või regionaalsete patendiametite poolt välja antud patendid ja teised tööstusomandi õiguskaitset tõendavad dokumendid annavad võimaluse ja vabaduse ainuõiguspõhiseks äritegevuseks tururiikides. Need annavad kindlustunde nii patendiomanikele, edasi-

Tähelepanu, tööstuskogemusega konsultant! Kindlasti tead, et Eesti tööstusettevõtete tootlikkus jääb kordades alla Euroopa keskmisele. Mitmed uuringud näitavad, et ettevõtete tootlikkust saab tõsta kaasaegsete tootmiskorralduse alaste praktikate kasutamise kaudu.

Kui sul on vähemalt kolm järgnevat omadust: 1. Sul on 2-aastane juhtimiskogemus 2. Sul on 3-aastane kogemus tööstusest 3. Sul on magistrikraad 4. Sul on tööstusnõustamise alased sertiﬁkaadid, litsentsid ja osaled koostöövõrgustikes, siis kutsume sind osalema tööstusettevõtete konsultantide koostööprogrammis. Programmis kandideerimiseks pead olema teinud kodutöö, mille kohta saad lisainfot aadressilt www.eas.ee/tootlikkus. Vajalikud materjalid tuleb esitada e-mailile ain.veskivali@eas.ee hiljemalt 15. märtsiks 2011. EAS pakub sulle koolitust ja võimalust osaleda aktiivselt Eesti tööstusettevõtete nõustamisel.

3/2011 (31)

Aita tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust!

Riik ja ettevõtja

müüjaile kui ka tarbijaile. Eespool öeldu käib ka toodetes kasutatud eristuvate disainilahenduste ja uute mikrolülituste topoloogiate kohta. Loomulikult vajavad õiguskaitset ka kauba- ja teenindusmärgid ning geograafilised tähised. Kuid selleks, et ettevõttel oleks võimalik saada patente oma väljatöötatud toote, tehnilise või tehnoloogilise lahenduse ainuõiguspõhiseks kasutamiseks välisriigis, peavad need vastama patentse leiutise kriteeriumitele. Näiteks Eesti patendiseaduse2 kohaselt on leiutis patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Sellest tulenevalt: et väljatöötatu täidaks patentse leiutise kriteeriume ja seda oleks võimalik patenteerida, peaks ettevõtte tööstusomandi õiguskaitse protsess algama reeglina eeluuringutega maailma tehnika taseme kindlaksmääramiseks. Seda juba enne uue toote ja/või tootmistehnoloogia arendamise või parendamise kavandamist, eksportturgude määramist jms.

Patendiinfo: tehnika-, õigus- ja äriinfo Et saavutada arendustulemuste kõrget tehnilist taset, peaksid eeluuringud olema ettevõttes tehtud just avalikkusele teatavaks saanud tehnikateabe, sh maailma riikide patendiinfo alusel ning dokumenteeritud põhjalikkusega, mis võimaldaks hinnata turusituatsiooni välisturgudel, analoogseid konkureerivaid kaupu võrreldes. Hilisemad, arendustegevuse käigus tehtavad infouuringud peaksid olema ettevõttes samuti tehtud eeluuringute jätkuks ning dokumenteeritud viisil, mis võimaldaksid hinnata väljatöötatud lahenduste patentsust ning toodete patendipuhtust eksportriikide suhtes. Patendiinfot kui eluliselt vajalikku teadmiste ressurssi kasutatavad iga päev need ettevõtted, kes arendavad ja valmistavad oma tooteid, sh eksporttooteid, ning kasutavad oma arendatud tootmistehno-

loogiaid ise. Patendiinfol on eriline koht ka nende hulgas, kes täidavad toote- või tehnoloogiaarenduste tellimusi. See on ka mõistetav, sest nad peavad üldjuhul garanteerima tellijale arendatud objekti patendipuhtuse ja arendatavate tehniliste või tehnoloogiliste või ka kujunduslike võtmelahenduste patenditavuse, nt tellija traditsioonilistes eksportriikides. See on tellija loogiline ja õigustatud ootus. Toote patendipuhtus tähendab lühidalt seda, et tootes pole kasutatud ühtki ettevõtte ekspordi sihtriigis kehtiva patendi või mõne muu ainuõigust tõendava dokumendiga kaitstud tehnilist, tehnoloogilist või kujunduslikku lahendust. Eksporttoode peaks olema patendipuhas mingi riigi suhtes nii väliskuju (disain) kui ka tootes kasutatud lahenduste (kehtivate leiutispatentide) poolest.

Täna saab igaüks tegeleda “legaalse tööstusspionaažiga” interneti ja Adobe Readeri vahendusel.

Tänapäeval on juurdepääs tasuta rahvuslikele ja rahvusvahelistele patendiinfoandmebaasidele ülihea. Viimane tähendab ka seda, et meie ettevõtete patendid kui immateriaalne põhivara on interneti vahendusel igal ajal nähtavad meile endile, aga ka meie konkurentidele kogu maailmas. Ja vastupidi: meie konkurentide tööstusomand on ka meile nähtav. Tänapäeval saab igaüks tegeleda “legaalse tööstusspionaažiga” interneti ja Adobe Readeri võimalusi kaasates. Põhimõtted, et konkurendid saaksid tutvuda üksteise tööstusomandiga, on kirjas Pariisi konventsioonis3. Ettevõtte tööstusomand on ettevõtte intellektuaalomandi osa. Tööstusomand ehk riigi nimel välja antud patendid, sertifikaadid, tunnistused jms kuuluvad ette-

3/2011 (31)

võtte immateriaalse põhivara hulka. Need võimaldavad teistel hinnata kaudselt ettevõtte intellektuaalset kapitali, sh inimkapitali võimekust arendada oma patentseid leiutisi, tooteid, kujunduslikke ja tehnoloogilisi lahendusi. Kuid peamine, mida meeles tuleb pidada, on see, et riikide nimel isikutele välja antud ja kehtivad patendid peegeldavad isikute kehtivaid ainuõigusi. Ainuõiguste rikkumisega kaasneb vastutus.

Toimiv taristu Eestil on toote- ja tehnoloogiaarenduseks vajalike uuringute, patendikaitse ja arenduskoostöö toimiv taristu olemas. See koosneb patendiasjade ajamiseks loodud Patendiametist, avalikkusele patendiinfot tutvustavast ja mitmesuguseid patendiinfo uuringute tellimusi täitvast Patendiinfo Keskusest ning kümnetest õigusteenust osutavatest patendivolinike büroodest. Veelgi enam, EAS võimaldab ettevõtetele ettevõtlustoetusi ning KredEx tegeleb Eesti väikeettevõtete rahastamisvõimalustega, sh ekspordiga seotud krediidiriskide vähendamisega. Eesti on kaetud maakondlike arenduskeskuste ja keskraamatukogudega. Viimased kui maakondlikud infoasutused saavad kõige muu kõrval pakkuda kohalikule ettevõtlusele infotuge ka patendiinfo valdkonnas, nii nagu seda teevad üle 300 patendiinfo keskust4 Euroopas. Kõike saab senisest teisiti ja paremini teha, ka koostööd toote-, protsessi- ja turuinnovatsioonide valdkonnas5.

Kasutatud kirjandus: 1

12.11.2010 Postimees.ee “Financical Times “Baltimaad pakuvad lootust””, vt http://www.e24.ee/?id=340854; Patendiseadus: vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13249806; Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, art.12, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13088459; Patent information centres vt http:// www.epo.org/patents/patent-information/patlib/directory.html; Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, vt https://www.riigiteataja.ee/ akt/13243080.

3434

kOnvEREnts//mEss mEss kOnvEREnts

regiooni esinduslikem:

HELSINKI RAHVUSVAHELINE PAADIMESS 2011 Reedel, 11. veebruaril 2011 alustas Helsinki messikeskuses uut hooaega Helsinki Rahvusvaheline Paadimess. Esindatud on kõik tööstusharu tähtsamad tegijad. välja on pandud umbes 550 paati, nende hulgas ka muljetavaldav, ligi 30 purjekast koosnev näitus. VEIJO KAUPPINEN, Aalto ülikooli tehnikaprofessor

isaks paatidele said külastajad põhjaliku ülevaate ka veesõidukite varustusest ja elektroonikast ning vaadata eraldi näitusi saareelu-, reisi-, sukeldumis- ja kalastamisteemadel. Messi ajal korraldati ka mitmeid Läänemere-teemalisi üritusi. Esimesed märgid veesõidukite müügi suurenemisest ilmutasid ennast juba 2010. a. “Usume, et Soomes hakkavad veesõidukid jälle hästi müüma ning ootame tänavu 5^7protsendilist müügikasvu selles sektoris,” räägib Soome Meretööstuse Föderatsiooni Finnboat tegevdirektor Jouko Huju.

alumiiniumkerega paatide uus seeria Yamarin Cross Väga selge trend tundub olevat alumiiniumkerega paatide valmistamine. Soomes on mõned ettevõtted sellega juba ammu tegelnud; pioneeriks võib pidada firmat Buster, kellel on rohkem kui 50aastane alumiiniumpaatide tootmise kogemus. Mõned suured fiiberklaasist paate valmistavad ettevõtted on 2011. hooajaks täiendanud oma tootevalikut alumiiniumkerega veesõidukitega; näiteks Yamarin tõi välja uue seeria Yamarin Cross.

andRY PROdEl

pane tähele

Viis tehnoloogiasündmust Helsinki Messikeskuses oktoobris 2011

oome tööstuse otsustajad ennustavad lähiaastateks investeeringute märgatavat kasvu. 84% investeeringutest on suunatud tootlikkuse tõstmisele. Oktoobris toimub Helsinkis viis üheaegset tehnikamessi: Automation, Elkom, Eltek, Hydraulics & Pneumatics ning Meca Tec 11. Need leiavad aset Helsinki Messikeskuses 4.^6. oktoobrini. Näitused ja nende programmid pakuvad suurepärast võimalust sidemete loomiseks ja oma erialase kompetentsi värskendamiseks. >>> LISAINFO WWW.FINNEXPO.FI

3/2011 (31)

FOtOd: autOR, YamaRin

kOnvEREnts / mEss

YamaRin On 2011. HOOajaks vaRustatud uuE alumiiniumkEREGa PaadiGa sEERiast YamaRin CROss

Ettevõte Fiskars Boats tõi 2011. hooajaks välja rekordarvu uusi Buster-mudeleid. Uued Drive-mudelid disainis rootslane Ocke Mannerfelt. Need paadid on kombinatsioon vastupidavast alumiiniumkerest ja funktsionaalsest GRP-tekist. Alumiiniumi taaskasutus on lihtne ja nutikas. Buster teatab, et 95% Buster-paatide alumiiniummaterjalidest on taaskasutatav. Alumiiniumi ümbertöötlemine annab 95% energiasäästu võrreldes uue alumiiniumi kasutamisega. Buster on nüüd algatanud uue taaskasutust soodustava tegevuse: firma võtab kliendilt vana alumiiniumkere tasuta tagasi ning uue Buster-paadi võib seesama klient osta märksa odavamalt.

Bureau Veritase ISO 9001 sertifikaat. Werfest OÜ alustas väikse firmana aastal 1996. Ettevõte on spetsialiseerunud väikelaevade jaoks roostevaba ning mustast metallist tarvikute tootmisele – st kõik vajalik, mis jääb paadi ja maa vahele. Kuumtsingitud mustast metallist toodetakse peamiselt purjekate ja mootorpaatide pukke ja tugesid. Elektropleeriga viimistletud roostevaba terast kasutatakse poikonksude, vööriredelite ja voolikuliidete valmistamiseks. Väikelaevade remontijaile ja hoolda-

Eesti ﬁrmad olid messil samuti esindatud Eesti ei kuulu Soome paadiekspordi sihtriikide tippkümnesse, kuid Eesti on Soome jaoks arenev turg. Jouko Huju sõnul eksporditi eelmisel aastal Eestisse 335 paati 1,31 mln euro eest. Paadimessil osalesid ka mitmed Eesti eksponendid. Ettevõte Top Marine toodab ja müüb merendustooteid nagu pontoonsillad, poid, poomid, ankrud, toodrid. Andry Prodel räägib, et nad on eksponentidena Helsinkis juba neljandat korda. Nende firma on tarninud tooteid ka Eesti sadamatele. Ning nüüd on neil ka

3/2011 (31)

kallE saaR

jaile valmistab firma spetsiaalseid tooteid – hüdraulilise kõrgusreguleerimisega treilereid, mis on varustatud spetsiaalselt kohandatud pukkidega. Siiani on ettevõte turustanud oma tooteid peamiselt Soome jaekettides ning müünud otse jahtide ja paatidega tegelevatele ettevõtjatele. Kalle Saar räägib, et Werfest OÜ on Helsinki messil teist korda. Lisainfo Soome meretööstusest: Soome Meretööstuse Föderatsioon Finnboat, www.FInnboat.Fi

3636

EdukusEvalEm valEm EdukusE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt jätkub:

TOOTLIKKUSE SUURENDAMISE SÕLMKÜSIMUSED ETTEVÕTTES Eesti majanduse edasise arengu võtmetegur on tootlikkuse kiire kasv ja kõrge tase. seda on teadvustatud ja tunnustatud kõikjal. kuid tootlikkuse probleemistik on keerukas ja paljuaspektiline ning tootlikkuse suurendamise raskuskese asub ettevõtte tasandil. artiklis püütakse anda lühivastused tüüpilistele sõlmküsimustele seoses tootlikkuse suurendamisega ettevõttes. mas pidada kahte tootlikkuse suurendamise kuldreeglit:

EEDO KALLE, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, majanduskandidaat (PhD)

millist suunda peaksid Eesti tööstusettevõtted hoidma ning milliseid muutusi läbi viima, et tootlikkust suurendada? Ideaalis on lihtne: tuleb suurendada toodangut ja vähendada tootmiskulusid. Praktikas on sellise suundumuse saavutamine ja pidev hoidmine muidugi keerukas ja vaevanõudev. See tähendab lisandväärtuse suurendamist väiksema ressursimahukuse juures, mis sisuliselt on optimeerimine. Väljundi poole pealt käsitletuna on vajalik turgude (eriti välisturu) ja müügivõime analüüs ning samuti tootearendus (uute ekspordisuutlike toodete kiire väljaarendamine). Tuleb leida kompromiss tootmise paindlikkuse ja spetsialiseerimise vahel. Tootmissisendite poole pealt vaadatuna on probleemiks ressursside erikulu vähendamine ja säästlik kasutamine, s.o kuluefektiivsus ja kulude juhtimine. Igas ettevõttes peaks toimima ressursside kasutamise tulemuslikkuse regulaarne seire ja analüüs. Seega on vajalik nii väljundite kui sisendite kompleksne innovatsioon (tootearendus koos tehnoloogiaga), millega peab muidugi kaasnema tootmiskorralduse ja juhtimise täiustamine. Siia

Tootlik k tõstmi use ne Insene eri seire a

juurde kuuluvad veel sellised olulised tegvused nagu töötajate tootlikkusealane (laiemalt tootmise ja juhtimisealane) koolitus, teadus- ja arendustegevus ning selle kaudu teadusmahukuse suurendamine, kvaliteedi ja töökeskkonna parendamine, sotsiaalpartnerlus ja koostöö (sh huvipoolte ja ettevõtete vahel). Nende ülesannete efektiivseks lahendamiseks on soovitav ettevõtetes evitada tootlikkuse kasvu terviklik juhtimissüsteem, mis haarab ja seob tootlikkuse iteratiivse juhtimistsükli kõik elemendid (mõõtmine, hindamine ja analüüs, prognoosimine ja plaanimine, tootlikkuse tõstmise programmi evitamine, tootlikkuse mõõtmine jne). Igas ettevõttes tuleks järjekindlalt sil-

3/2011 (31)

tootlikkuse suurendamiseks tuleb olemasolevate üldtingimuste (makrokeskkonna tegurite) juures määratleda tootlikkuse mikrotegurid (ettevõtte raamides) ja otsida nende reserve, mida oleks otstarbekas kasutusele võtta; teeme paremini, odavamalt, kiiremini õiget toodet, õigesti ja õigel ajal, õiges kohas ja koguses ning turustame soodsalt.

millised on põhilised tegurid, mis viivad tööjõu tootlikkust alla ja kuidas seda vältida? Ettevõtte tööjõu tootlikkusena tuleks üldiselt mõista toodangu mahu ja töötajate arvu suhet, kuid on ka palju spetsiifilisi ja individuaalseid tööviljakuse näitajaid. Jättes kõrvale väljundi tegurid (millest oli juttu eelmises küsimuses), tuleb öelda, et tööviljakuse kasvu takistavad sageli nõrk tehnilis-tehnoloogiline tase, vajakajäämised juhtimises, tootmisja töökorralduses. See kõik suurendab töömahukust ja vähendab tööviljakust. Töötajate tasandil mõjuvad tootlikkusele negatiivselt ebapiisav kvalifikatsioon (teadmised, oskused, vilumus) ja täiendõppe puudumine, nõrk motivatsioon tootlikkuse suurendamiseks ja muutusteks. Sellest tuleneb halb tööaja kasutamine ja nõrk vastutus, sageli ka halb töö kvaliteet, -kultuur ja -eetika.

Pilt: autOR

Edukuse valem

Negatiivseid mõjusid võib võimendada struktuurne tööjõu defitsiit ja palgasurve. Niisugustes tingimustes vähenevad nõudmised tööjõu kvaliteedi suhtes ja kaob seos palga ning tööviljakuse vahel. Kuidas kõike seda vältida? Ega ilmselt absoluutselt ei õnnestugi. Kindlasti on aga võimalik negatiivseid mõjusid vähendada. Vaja on teguranalüüsi ja vastavate meetmete programmi. See viib meid järgmise küsimuse juurde.

Milliseid meetodeid tööjõu tootlikkuse suurendamiseks rakendada? Kasutada võib kõiki meetodeid, mis vähendavad tööjõukulusid, töömahukust ja parendavad tööaja kasutamist. Sisuliselt tähendab see eelmises küsimuses mainitud negatiivsete mõjude vähendamist, või mis veelgi parem – positiivseks muutmist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata inimkapitali komponentide (kvalifikatsioon ja oskused, tervis ja loovus) pi-

süsteemi, mis oleks tugevamini seotud tööpanusega.

Kuidas vältida ja/või vähendada ettevõtteväliseid, tootlikkuse kasvu aeglustavaid tegureid?

Tootlikkuse suurendamise lahendusteedest on põhjalikumalt kirjutatud artikli autori raamatus “Tootlikkuse kasvu juhtimine ettevõttes“ (Tallinn, Külim, 2007).

devale parendamisele. Oluline on muidugi töötahe (motivatsioon) ja töötingimused (sh ka töökorraldus). Soovitav on rakendada töötajate töösoorituse tulemuslikkuse juhtimissüsteemi koos individuaalsete tasakaalus tulemuskaartidega. Sellega koos peaks evitama mitmesuguste kompensatsioonide (sh mitterahaliste)

3/2011 (31)

Ettevõttevälised tegurid on makrotegurid. Nad on ettevõtte suhtes objektiivsed välistingimused, mida ettevõte ei juhi ega reguleeri. Nende mõju tuleks püüda prognoosida ja analüüsida (nt SWOT). See võib olla keerukas, olles seotud määramatuse ja riskidega. Ettevõttes võiks olla nn plaan B, C jne. Ettevõtetel on soovitav koostada oma tulevikustsenaariumid, arengukavad, paindlikud ärimudelid ja ekspordiplaanid. Kõik nad võivad vähendada ettevõttevälistest teguritest johtuvat negatiivset mõju tootlikkusele, kuid selle absoluutne vältimine on avatud majanduse tingimustes vägagi küsitav. Kindlasti aitaks väliseid negatiivseid mõjusid vähendada ettevõtetevaheline koostöö, mis on Eestis aga veel nõrk.

3838

EdukusEvalEm valEm EdukusE

inseneeria tutvustab:

HIIGLASLIKUD DETAILIALUSED JA ÜLIM TÄPSUS kümme aastat tagasi ei saanud masinaosi töödeldes isegi unistada sellisest täpsusest, mida on võimalik saavutada tänapäevaste seadmetega. loomulikult on täpne töötlemine seda keerulisem, mida suurem on töödeldav detail.

VEIJO KAUPPINEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

ampere ettevõte Fastems valmistab hiiglaslikke detailialuseid (1600 x 1600 mm). Need detailialused on kasutusel töötlemiskeskustes, millega töödeldakse lennukitööstuse masinaosi. Fastemsi töötajad on kindlad, et nende masintöötluse täpsus – 0,02 mm/m – on sellistest mõõtmetest rääkides üks parimaid Soomes. Lennukitööstuse masinaosi töödeldakse tihti töötlemiskeskustes, milles rakendatakse ainult üht jäika fiksaatorit. Seetõttu nõuab töödeldavate detailide joondamine ja fikseerimine eripäraseid oskusi. Fastem-

si kogemus masintöötluse alal pärineb aastatepikkusest tööst selles valdkonnas. Valumalmist detailialuse tooriku mass on 2,6 tonni. Lõikamisprotsess koosneb viiest masintöötluse toimingust, sh kolmest ligikaudsest ja kahest ülitäpsest toimingust.

nullpunktiga ﬁkseerimine on kiire meetod Töödeldav detail ja detailialus tuleb töötlemiskeskuses alati täpselt positsioneerida. Töödeldavate detailide joondamine ja täpne fikseerimine metallilõikemasinates nõuab aga erilisi oskusi. Rakendatakse mitut fikseerimis- ja mõõtmismeetodit. Mõne meetodi puhul kasutatakse koonilisi karastatud terasest padruneid, mis on fik-

FastEmsi valmistatud HiiGlasliku dEtailialusE ÜlEminE Osa

seerimissüsteemi põhiosaks. Niinimetatud nullpunktiga fikseerimine on äärmiselt kiire meetod. See võimaldab seada töödeldava detaili korduvalt soovitud asendisse ning tagada alati vajaliku täpsuse. Sel fikseerimismeetodil on mõnegi teise võtte ees palju eeliseid, nt lühem seadistusaeg ka raskete osade puhul. Nullpunktiga fikseerimisel peab muidugi arvestama mitme geomeetrilise tolerantsiga. Detailialuse alla on poltidega kinnitatud neli koonilist puksi. Neist ühe abil positsioneeritakse täpselt nullpunkt ning vastaskoonuse abil määratakse detailialuse nurgapositsioon. Kahe ülejäänud puksi abil tagatakse õige kõrgus. Fastemsi tehases on kaks töötlemiskes-

temperatuuri muutus 1 °C võrra tähendab töödeldava rauddetaili pikkuse muutumist 0,01 mm meetri kohta. FastEmsi tEHas

3/2011 (31)

Pildid: autOR, FastEms

EdukusE valEm

nullPunktiGa FiksEERimissÜstEEmi nEli Puksi asuvad dEtailialusE PõHja all

kust. Nende konkreetsete detailialuste lõikamiseks kasutatakse viieteljelist töötlemis-

keskust Deckel Maho DMU 200 P. Freesimisel kasutatakse vertikaalset spindlit, mille

3/2011 (31)

freesimispea on väikese diameetriga. Lõplik freesimine toimub spiraalselt. Detailialuse lõikamiseks kulub umbes 80 tundi. Täpse tulemuse saavutamiseks on olulised töödeldava detaili fikseerimise meetodid, töövahendid, lõikamistoimingute järjestus, lõikepea juhtimine ja loomulikult ka töötlemiskeskuse operaatori erioskused. Ühegi töötlusel tekkinud veaga ei lepita. Tähtis on meeles pidada, et temperatuurimuutus ühe Celsiuse kraadi võrra tähendab töödeldava rauddetaili pikkuse muutumist 0,01 mm meetri kohta. Seepärast on äärmiselt oluline ohjata ja jälgida täpselt töökoja ning töödeldava detaili temperatuuri. Lõikamistäpsust mõõdetakse hiiglasliku mõõtemasinaga. Tulemused näitavad selgelt, et terve detailialuse täpsus on 0,02 mm/m. Fastems on oma oskustöötajate üle väga uhke.

4040

HuvitavlaHEndus laHEndus Huvitav

hõõgniitpirnide keelustamine:

VENE TOOTJATE LEIDLIKKUS ^ KUI 100 EI TOHI, TEEME 95 vene Föderatsiooni majandusministeerium tunnistas seadustega kooskõlas olevaks 95vatiste hõõglampide tootmise, teatas itaR-tass viitega asemajandusminister stanislav voskressenskile. viimase sõnul on pärast 100vatiste pirnide keelustamist 95vatiste tootmine täiesti lubatud, juhul kui need pirnid ka “tegelikkuses sellist valgust annavad“.

jaanuarist 2011 hakkas Venemaal kehtima 100vatiste hõõgniitpirnide turustamise keeld. Selle sätestas 2009. aastal president Dmitri Medvedevi korraldusel välja töötatud energiasäästu seadus. Paljud venemaalased tormasid keelu eel endale varuma “sajaseid”, nii et Venemaal kadusid sellise võimsusega pirnid enne aastavahetust kõigist suurematest kaubanduskettidest.

Vene ettevõtjad aga leidsid mooduse keelust kõrvalehiilimiseks ja hakkasid tootma 95vatiseid hõõglampe. Ajalehe “Kommersant” andmeil olid selle valdkonna pioneerid Tveri ettevõte “Kalašnikovo” ja Tomski elektrilampide tehas. 95vatiste pirnide tootmine seadust otseselt ei riku, ehkki sellise lambi võimsus võib isegi ületada 100 vatti (kuivõrd lubatud kõikumine on 10W). Muuseas, seadusega on küll keelatud 100 W pirnide tootmine, sätestamata on jäänud aga vastutus sellise võimsusega pirnide tootmise ja müügi eest. 95vatiste hõõglampide tootmine kestab Venemaal vähemalt 2013. aastani. Energiasäästu seadus näeb ette võimaluse 3/2011 (31)

95vatiste pirnide tootmine seadust otseselt ei riku, ehkki sellise lambi võimsus võib isegi ületada 100 vatti.

keelustada 2013. aastast üle 75vatiste ja 2014. aastast üle 25vatiste hõõglampide tootmine ja müük. Need tuleb järkjärgult asendada n-ö säästu- ja LED-pirnidega. Uudisteportaali Lenta.ru andmeil müüdi Venemaal 2010. aastal miljard hõõglampi, neist moodustas sajavatiste osa ligikaudu 20%. Venemaa tehased toodavad ise aastas ligikaugu 700–800 miljonit hõõglampi, ülejäänu tuuakse riiki piiri tagant. Säästupirne on Venemaal seni müüdud umbes 40 miljonit tükki, efektiivseimaid LED-lampe aga kõigest veidi üle miljoni. Välisajakirjanduse põhjal

FOtO: istOCkPHOtO

4242

HuvitavlaHEndus laHEndus Huvitav

stereo:

RUUMILINE FOTO ON IKKA ETEM KUI TASAPINNALINE miljonid turistid naudivad iga päev hingematvaid vaateid ja muud meelikõitvat. keegi ei sule selle kõige vaatamiseks ühte silma. Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte – ehk lame, mitte ruumiline pilt. On’s tegu saamatusega? või raskustega teadusetehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? AAVO MURUTALU

uba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud – näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma esimese foto (1826) autor jändas vase ja tinaplaatidega, kattes need asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga ja säritades ühte pilti terve päeva. Omal moel eksitab huvilisi muidugi ka Wiki, väites, justkui peaks võtteid kummagi silma kohalt sooritama üheaegselt. Sellega mõista andes, et tarvis läheb spetsiaalset tehnikat. 3/2011 (31)

Pildid: autOR, REPRO

Huvitav laHEndus

Olles stereopaaride reklaami ja kasutuselevõtu suhtes tulutult suhelnud mitme reisi- ja teadusajakirja toimetustega, mõistan insener Walter Zappi, kel ei õnnestunud oma spioonikaamerat Eestis patenteerida ega toota. Ühest küljest on muidugi tore, kui keegi eestlastest osales lõpuks ka 3Dkaamerate loomises, teisest küljest üsna nutune, et ülejäänud pole suutnud tehnika võidukäigust hoolimata endale mõnd fotot teha. Ma küsin, miks ei näe me fotomehi meie ajakirjades ruumilisi, stereofotosid avaldamas? Küllap peletab tänapäeva fotohuvilisi laialt levinud arvamus, et vaja on kahte fotokat või kahe objektiiviga riista.

Nii on see siiski vaid juhul, kui soovitakse jäädvustada liikumist. 1980. aastate keskel, ühel Venemaa reisil, konfiskeeris miilits mu aparatuuri, arvates, et pildistan topelt, spioneerides neetud kapitalistide huvides. Tollane aeg, õhustik ja võimalused pole aga tänapäevase digimaailmaga võrreldavad. Tegelikult on tavalise digifotokaga lihtne sooritada ka teine võte – teise silma kohalt. Väikest nihet, mis algajal ikka tekib, pole keeruline arvutis korrigeerida. Edasi, juba pildi sisse minekuks – ruumilise vaate nautimiseks – on mitu võimalust: teha slaidid, kopeerida need kaks võtet paberile või kasutada arvutiekraani. Paberilt võib vastavalt teostusele vaadata kas prillide, peegli või keskendumistehnikaga, kus pildid ühte sulanduvad. Rahutusi ignoreerides pakun võimalust Egiptusesse leviteeruda, täiesti tasuta. Kiireim võimalus selleks on kasutada peeglit, näiteks pildipaari kaudu, millel on näha ühe püramiidi kivimurd. See justkui mõttetu pilt avaneb õieti alles stereopaarina ruumiliselt. Kahe teineteise suhtes pööratud foto vahekohta tuleks asetada serviti sobiva suurusega peegel. Viia nina peegli kohale ja vaadata paremale. Parema silma asukohta korrigeerida nii, et see näeks ainult paremat pilti. Seejärel, nähes peeglist ka vasakuga tollele määratut, tekibki ruumiline efekt. Aju paneb pildid kokku. Meetodi eeliseks on asjaolu, et võib valmistada erineva suurusega pilte. Kes on tutvunud raamatutega 3M Putukad või 3M Taimed (kirjastus Koolibri, sari Silmaring 1999) – sel on asi selge.

sﬁnks on stereogramm Veidi keerulisem ülesanne, vähemalt algul, vaatab vastu sfinksi näol. Siin tuleks saavutada olukord, kus kumbki silm vaatab eraldi kujutist, nii et fokuseerimist ei toimu. Kes suudab näha stereogramme (tavaliselt mingid kirjud sigri-migri fotod, neid on avaldanud ka Inseneeria), sel pole probleemi ka sfinksi ruumiliselt tajuda. Kahjuks ei saa kasutada laiemaid fotosid kui umbes 65 mm, selle määrab silmade vahekaugus. Et nägema õppimiseks võib leida palju erinevaid võtteid, siis jätaksin igaühele oma avastamisrõõmu. Pealegi on netis õpetusi üksjagu. 3/2011 (31)

4444

insEnERikutsE insEnERikutsE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

1990. aastad:

TOOTEARENDUSALASE HARIDUSE TEKKELUGU EESTIS Pärast Eesti taasiseseisvumist hakati kõrgharidust kohe ümber kujundama, ühildamaks seda läänemaailma haridussüsteemiga. selle tulemusena võeti 1992. a ttÜs kasutusele uut tüüpi õppekavad, mis tagasiulatuvalt kehtestati ka 1990. ja 1991. a sisseastunuile.

ute õppekavade koostamise käigus kerkis mehaanikateaduskonnas päevakorda välismaal populaarse eriala – tootearenduse – avamine. Kuna sõna tootearendus tuli eesti keeles käibele alles 1992. aasta lõpus, oli selle eriala esialgseks nimetuseks kavandatud projektijuhtimine. Selle hea kavatsuse elluviimisel selgus aga kurb tõsiasi – me ei suuda seda veel õpetada. Tootearenduse mõiste integreerib endas turunduse, tooteloome, toote valmistamise ja kõige selle finantseerimise. Kui seni õpetatud tooteloome ja toote valmistamisega seotud õppeainetega polnud probleeme, siis turunduse ja finantseerimisega olid lood kehvavõitu. Oli ju kõik turumajandusega seotu olnud ülikoolis seni tabuteema. Kuna vastava koolitusega õppejõude mehaanikateaduskonnas polnud, jäigi esialgu projek-

tijuhtimise/tootearenduse eriala avamata.

VELLO REEDIK, TTÜ emeriitprofessor

Sellest tupikseisust aitas meid välja mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Esiteks oli Halmstadi Ülikoolis innovatsiooniinsenere koolitamas sõjakeerises Rootsi sattunud eesti mees prof Uno Uudelepp, kes oli nõus meile appi tulema. Teiseks oli ka Euroopa Liit jõudnud teha otsuse Kesk- ja Ida-Euroopa kõrghariduse ümberkorraldamise toetamiseks ja selleks kutsuti 1990. a ellu TEMPUSe abiprogramm, millega Eesti liitus 1992. a. Nii koostas prof Uudelepp oma mõttekaaslaste, Taani Tehnikaülikooli professori Mogens Myrup Andreaseni ja Saksamaa Braunschveigi Tehnikaülikooli professori Hans Joachim Frankega kolmest ülikoolist koosneva tugirühma tootearendusalase hariduse sisseviimiseks TTÜ mehaanikateaduskonda. Hiljem lisandus sellele grupile veel Rootsi Kuninglik Tehnikaülikool, kus projekti kohalikuks koordinaatoriks oli teine Eestimaalt pärit mees prof Priidu Pukk. Kuna ka TTÜ juhtkond ettevõtmist igati toetas, läks projekti koostamiseks lahti, kusjuures TTÜ-poolseks koordinaatoriks määrati artikli autor.

juba sel ajal tuli osata projekte “kirjutada” TEMPUSe abiprogrammi raames Euroopa ühisprojekti taotledes tuli tugeva konkurentsi tõttu läbida üsna okkaline tee. Esimene projektitaotlus 1992. a jäi ülinapi ettevalmistusaja tõttu ebaedukaks, kuid teine taotlus aastal 1993 jõudis juba Eesti pingereas paremiku künnisele.

3/2011 (31)

Pildid: autOR, istOCkPHOtO

Insenerikutse

Kolmanda projekti koostamise käigus 1994. a sai suuremat tähelepanu osutatud projektide koostamise tehnoloogiale ja selle juures kasutatavale keelepruugile ning see projektitaotlus oli edukas. Nii kutsuti aastaiks 1995–1997 ellu projekt “Integreeritud tootearendus – õppesüsteem toetamaks väikeettevõtlust”, mille kogumaht oli 3,6 mln krooni. Kõige suuremat projektikoormat vedas prof Uudelepp, kes oli projekti peakoordinaator ja lepingu täitja, vastutades nii projekti aruandluse kui ka selle eelarve eest. Projekti missiooniks oli tootearenduse õppekava koostamine, õppejõudude koolitus ja õppetööks vajalike materjalide ettevalmistamine. Õpikeskkonna arendamiseks sisustati projekti rahaga õppeklass üheksa tipptasemel arvuti ja moodsa jooniste väljatrükkimise seadmega. Sisustati ka konstruktsioonide modelleerimise labor. Ajalises plaanis kavandati kõigepealt uus tootearenduse õppekava. Edasi koostati tootearendusega seotud kaheksale õppeainele ingliskeelsed õppematerjalid. Neist õppeaineist viis olid päris uued, kolm aga moderniseeritud varemõpetatud ained. Õppejõudude koolitamiseks korraldati 17 nädalat kestev intensiivseminar, mis toimus vaheldumisi Tallinnas ja partnerülikoolide juures. Välismaistel koolitustel oli õppejõudude grupi suurus keskmiselt kaheksa, kuid varieerus sõltuvalt sellel käsitletava teema ulatusest. Tallinnas olid kursused avatud kõigile asjast huvitatutele.

tootearenduse professoriks valiti artikli autor. 2002 valiti tootearenduse professoriks Lembit Roosimölder. Projekt osutus sedavõrd edukaks, et õnnestus saada ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu jätkuprojekt aastaks 1998, mille eesmärgiks oli

Kõigele vaatamata on tootearendusalase hariduse nn maaletoo mine tagantjärele vaadates õigeaegne samm.

laiendada loodud rahvusvahelist tootearendusalast koostöövõrku. Selle projekti raames korraldati kaks rahvusvahelist konverentsi.

Samas oli tunda vastuseisu kaasõppejõudude seas Projekti kulg ei sujunud aga nii ladusalt, nagu eespool kirjeldatust võiks järeldada. Töö käigus tuli tunnetada kõige uue evitamisega kaasnevat umbusku kaasõppejõudude seas. Hoopis

Tootearendus oli noorte hulgas pop õppekava Üliõpilaste vastuvõtt tootearenduse õppekavasse avati 1995. a. Uute õppeainete lugemist vähendatud mahus vabaainetena testiti aga juba varem sisseastunud üliõpilaste peal ja nende õppeainete populaarsus ületas kõik ootused. Integreeritud tootearenduse täiskursust lugesime ka Eesti Maaülikoolis ja osalises mahus Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Paralleelselt sellega sai alustatud inseneride täienduskoolitusega ettevõtetes. TTÜ mehaanikateaduskonnas avati tootearenduse õppetool ja professuur. Esimeseks

3/2011 (31)

murelikuks tegi aga meie heade väliskolleegide kasvav skeptitsism Eesti tollase valitsuse innovatsioonipoliitika suhtes. See pani kahtluse alla abistajate siira ja entusiastliku panuse otstarbekuse ja päädis nende poolt avaliku kirja koostamisega Eesti valitsusele. Selle kirja avaldamine ei osutunud ajakirjanduses võimalikuks ning Äripäevas ilmus sellest vaid aadressita kokkuvõte. Aga aeg oli selline, mil unistati Eesti kujundamisest Ida-Euroopa Šveitsiks ja igasugune tööstuse arendamine tundus nostalgiana nõukaaegse suurtootmise järele. Ajad on muutunud ja innovatsioon ning seda toetav tehnikaharidus riigi ekspordivõime tugisambana on jõudnud ka poliitikute huvisfääri. Kahjuks on reaalsed teod seniste vigade parandamiseks hariduse ja teadustegevuse vallas jäänud seni tagasihoidlikuks. Kõigele vaatamata on tootearendusalase hariduse nn maaletoomine tagantjärele vaadates õigeaegne samm. Alaga seotud insenerid on saanud siit vajalikud impulsid mõtestamaks ja rakendamaks tootearenduse põhimõtteid, mis on vajalikud maailma tasemel konkurentsivõimeliste toodete loomisel. Ega vist keegi enam ei kahtle, et riigi edendamiseks ja selle kodanike inimväärse elu tagamiseks tuleb vajalikku lisaraha teenida maailmaturult ja seda nutikalt arendatud kõrge lisandväärtusega toodetega.

4646

EdukusEvalEm valEm EdukusE

loovustehnikate ülevaade:

MORFOLOOGILINE ANALÜÜS: LAHENDUSTE SÜSTEMAATILINE Probleemi lahenduse otsing katse-ekse meetodil on kaootiline ja aeganõudev. intuitsioon ei pruugi peale tulla või mitte tulla õigel ajal. ja midagi olulist võib jääda kahe silma vahele. süstemaatilisem lahenduse otsing on ka võimalik. näiteks morfoloogiline analüüs insenerlikes ülesannetes on variantide süstemaatiline valik, tunnuste järgi kaardistamine, uurimata “valge laigu” või kombinatsiooni otsimine tabelmeetodil.

TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener, koolitaja

eetodi arendaja inseneerias on Šveitsi päritolu USA teadur Fritz Zwicky (1898–1974), astronoom, reaktiivliikurite uurija ja leidur. Morfoloogia on kõige üldisemalt vormi või kuju uurimine, vahel ka vorm või kuju ise, kasutatud mitmetes teadustes, näiteks keeleteaduseski. Selgitame morfoloogilist analüüsi inseneerias näite varal, mis on võetud USA õppematerjalidest. Olgu tarvis

lahendada linnaosa transpordiprobleem. Kirjutame üles kõik kõne alla tulevad transpordiliigid, aga ka võimalikud energiaallikad. Koostame morfoloogilise maatriksi (joonis 1). Iga rea ja veeru ristumiskoht annab mingi erineva iseloomuliku variandi. Näiteks AE on elektriauto, AO päikeseenergial toimiv ja AF kütteelementidel (vesinik-) auto, mis on üldiselt teada lahendused. Kui nad kõik meie silme ees on, annab kaaluda nende eeliseid ja puudusi. Kuid selle 5*6 = 30 võimaliku variandi sees on ka Joonis 1

“morfoloogiline analüüs on lihtsalt korrastatud tee asjadele otsavaatamiseks.”

Kahemõõtmeline valikumaatriks

FRITZ ZWICKY

selliseid kombinatsioone, mis pole mõistlikud. Näiteks AT on tuumaenergial sõitev auto. (Muide: tuumaenergia algusaastatel olid isegi sellised projektid, et sõiduauto järelhaagises oli tuumajaam, mis võimaldaks tankimata sõita aastaid.) Võib tulla üllatavalt uudseid variante, mille rakendatavus tahab uurimist. Näiteks MO – monorelss päikeseenergial, SM – liikuvkõnnitee magnetpadjal jne. 3/2011 (31)

Pildid: REPRO, autOR

EdukusE valEm

Joonis 3

Mootori leiutamine valitud tunnuste järgi

OTSING astronoom Zwicky arendas ka raketimootoreid Mõttearenduseks ja võrdluseks on võimalik koostada mitmemõõtmeline maatriks. Kui võtame juurde veel näiteks finantsallika (joonis 2), saame juba morfoloogilise kasti, mis sisaldab 150 varianti. Iga kuubik tähendab kaalutlemiseks erinevat situatsiooni. Neid läbi mõeldes leiame sobivaimad lahendused, mille kallal edasi töötada. Olgu järgmiseks näide mehest, kes tahab töötada välja uut automootorit. Võimalik on panna kirja kõik tunnused ja kriteeriumid (joonisel 3 paremal servas). Näiteks on võimalik valida karburaatori või sissepritsega lahendus, erinev silindrite arv ja asetus jne. Ühendades kõik valitud tunnused, saab suurest võimalikust hulgast mootoreist pühenduda just sellisele lahendusele, mis rahuldab parimal viisil nõudmisi antud asjaoludel.

Analoogselt arendas F. Zwicky, olles siiski erialalt astronoom, välja mitmeid uusi raketimootori konstruktsioone. Ta lähtus seni käsitlemata tunnuste seoste väljaselgitamisest ja jõudis võimalike uudsete koosluste tuletamiseni. Ka olevat temaga praktiliselt seotud olnud esimese keha saatmine Maa orbiidile. Täheteaduses analüüsis ta seda, mis on teatud tähistaeva osa kohta teada ja mis pole, kaardistades seega “valgeid laike” tead-

Joonis 2

Kolmemõõtmeline morfoloogiline kast

3/2011 (31)

mistes. Nii sai ta pühenduda kõige olulisemale, otsida uut. Ta tegi rea avastusi supernoovade ja neutrontähtede osas, kasutades eestlase Bernard Schmidti teleskoopi ja tema käest Saksamaalt 1936. aastal saadud käsitsi poleeritud läätsi.

võib leida ootamatu seose Morfoloogilise analüüsi eeliseks on kõigi ettevõetud tunnuste variantide ja võimaluste läbikammimine, et midagi olulist kahe silma vahele ei jääks. See on oluline näiteks iga uue teadusuuringu paikapanekul – kaaluda läbi kõik, mis on teada, mis on vasturääkiv ja kust kandist on oodata uusi huvitavaid tulemusi. Morfoloogilise analüüsi puudus on suur töömaht – 150 varianti eeltoodud kolmemõõtmelises maatriksis nõuavad mõtestamist, segab suur hulk ebaotstarbekaid lahendusi. See-eest võib leida ootamatuid uudseid seoseid, millest võivad kasvada välja kasulikud leiutised. Morfoloogilist lähenemist (General Morphological Analysis, GMA) kasutas Zwicky läbi nelja aastakümne kui suhete probleemivõrkude struktureerimise ja uurimise meetodit. Sinna liitusid arvutiinimesed ja matemaatikud, moodustusid seltsid ja ühendused. Meetod laienes sotsiaalpoliitiliste probleemide lahendamiseks. Geniaalne mõtleja Zwicky olevat öelnud ise: “Morfoloogiline analüüs on lihtsalt korrastatud tee asjadele otsavaatamiseks”.

4848

HuvitavlaHEndus laHEndus Huvitav

silmaringi avardamiseks:

KAS VOOLAVA VEEGA TORUSSE VÕIB PUURIDA AUGU? ilma, et vesi sellest august välja pritsiks? võib, kui tegemist on nn venturi toruga, millel on

G. B. vEntuRi

vahepeal ahenev lõik (vt joonis 1). Joonis 1.

UNO LIIV, TTÜ emeriitprofessor

aatleme ühtlaselt kitsenevat ja siis uuesti laienevat toru (sel printsiibil põhineb Venturi vooluhulga mõõtja töö), milles voolab vooluhulk Q=10 l/s = 0,01 m3/s. Ristlõikes 1 on toru läbimõõt d1 = 0,1 m ja ristlõikes 2 d2 = 0,03 m. Kiirused V ristlõigetes arvutatakse V = Q/A, milles A on vastava ristlõike pindala. Lihtsuse mõttes vaatleme ideaalvedelikku, milles hüdraulilised kaod puuduvad.

Kiirused ristlõigetes 1 ja 2 on eeltoodu põhjal vastavalt V1 = 1,27 m/s ja V2= 14,15 m/s. Joonisele 1 on kantud jooned E-E ja P-P, mis väljendavad kiirusele vastava survekõrguse V2/2g ja piesomeetrilise survekõrguse p/ρg muutumist voolamisel piki toru. Ideaalvedeliku kohta kirjutatud Bernoulli võrrandi z + p/ρg + V2/2g = const puhul jääb energiajoon E-E horisontaalseks. Valides võrdlustasapinna niiviisi, et see jookseb piki toru horisontaaltelge, siis z1 = z2 = 0. Seega eelnev võrrand võtab kuju p/ρg + V2/2g = const. Ristlõikes 1 on V12/2g =0,08 ja p1/ρg = 4 meetrit veesammast (m.v.s.). Toru ristlõike vähenedes kiirus kasvab ja piesomeetrilist survekõrgust väljendav joon P-P hakkab järsult muutuma kiirusele vastava survekõrguse V2/2g kasvamisega. Ristlõikes 2 on V22/2g = 10,4 m. Sellele vastav piesomeetrilise survekõrguse joon P-P on ristlõikes 2 kiirusele vastava surve-

Bernoulli võrrand Venturi torule

(

kui ristlõikes 2 puurida toru seina auk, siis ei hakka sealt vett välja pritsima, vaid toru hakkab õhku sisse imema.

3/2011 (31)

)

kõrguse võrra allpool E-E joont, seega 6,32 m allpool toru telge. See suurus näitab selles ristlõikes vaakuumile vastavat veesamba kõrgust hvac= (pa-p2)/ρg. Kui selles ristlõikes 2 puurida toru seina auk, siis sealt hakkab toru sisse imema õhku. Venturi toru kasutatakse vedeliku või gaasi voolamiskiiruse ja läbivoolanud vooluhulga määramiseks. Töö seisneb hüdrostaatilise rõhu mõõtmisel toru laias ja kitsas kohas. Selleks on toru seinas avad, mille kaudu ta ühendatakse manomeetriga. Toru leiutas itaalia füüsik G. B. Venturi (1746–1822). Pilt: REPRO

INNOVATSIOONI SEMINARID JA ÕPPEREISID 2011 II teema – tootearenduse juhtimine

Innovatsiooni õppereiside kava aastal 2011 TEEMA

RIIK

TOIMUMISE AEG

Protsessiinnovatsioon – TRIZ

Lõuna-Korea

nädal 13

Tootearenduse juhtimine

Soome

nädal 15

Väärtusahela innovatsioon – lisaväärtuse loomine

Taani

nädal 20

Tootearenduse protsessid

Jaapan

nädal 33

Tootearenduse mudelid

Kanada

nädal 42

Ärimudeli innovatsioon – Osterwalderi lõuend

Itaalia

nädal 44

5050

insEnERikutsE insEnERikutsE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

majanduskasv 100 aastat tagasi:

TIHENEVAD INSENERIDE READ 1896 läks Postimees jaan tõnissoni kätte. uus toimetaja hakkas lehe ümber koondama haritlasi. Peagi alustas Postimees võitlust baltisaksa majandusliku ja eesõigusliku ülemvõimu vastu, õhutades rahvast ühistegevusele. tallinnas oli uue rahvusliku meelelaadi kandja konstantin Pätsi toimetatud teataja, kus tartu aatelisusele seati vastu elulähedasem maailmakäsitlus. kahe lehe vahel käis äge sõnasõda.

VAHUR MÄGI, tehnikaloolane

a koolihariduse suhtes läksid vaated lahku. Teataja ilmumine tähendas murrangut meie avalikus elus, põhjustades iseäranis Põhja-Eestis omalaadse ärkamismeeleolu, ja nihutas Tallinna arvestatavaks poliitiliseks keskuseks siiani trooninud Tartu kõrval. Teataja ringkondade suurim saavutus oli eestlaste võit Tallinna volikogu valimistel 1904. aasta lõpul. Muutused linna juhtkonna rahvuslikus koosseisus ahvatlesid eesti haritlasi aina arvukamalt Tallinna elama asuma, eriti tehnikainimesi. Linna gaasivabriku ja veevärgi etteotsa sai Konrad Mauritz, elektrijaama ehituse tehniliseks juhiks Evald Maltenek, Wiegandi masinatehases asus tööle Aleksander Bürger, hilisem teenekas Tallinna trammiliikluse arendaja. Nad kõik olid inseneriteadmisi õppinud Riias.

1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku Eesti asutav kogu, krediidiühisuse hoone seinte vahel sündis Eesti Pank.

Varasemast rohkem ilmus eestikeelset teadus- ja tehnikakirjandust. Avati raamatupoode, eesti raamatuid kogusid Õpetatud Eesti Selts, Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts. Kirjameeste Seltsi eestikeelsete raamatute kogu läks Eesti Üliõpilaste Seltsi kätte, Oskar Kallase ettepanekul võeti sihiks soetada täielik kogu eesti raamatutest. Viimane anti hiljem üle Eesti Rahva muuseumile ja sellest sai alus rahvuslikule arhiivraamatukogule.

Esimene avalik maksuta raamatukogu avati tallinna Lai valik tehnikakirjandust käsiraamatute ja monograafiate näol arhitektuuri ja ehituse, mäeasjanduse, metallurgia, keemilise ja mehaanilise tehnoloogia, toiduainete töötlemise, hüdrotehnika, laevasõidu, raudtee jm kohta leidus Tartu ülikooli raamatukogus, samuti käis sinna arvukalt tehnikaajakirju. Esimesena avas 1907 maksuta avaliku raamatukogu Tallinna linnavalitsus, kuhu muu kõrval hangiti käsiraamatuid ja üldteoseid tehnika kõikidelt aladelt. Raamatute esmase valiku tegi Peterburi tehnoloogiainstituudi haridusega linnapea Voldemar Lenderi palvel keelemees Johannes Voldemar Veski. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis asuti viimase eestvõttel koostama eesti raamatute süstemaatilist nimekirja; matemaatikat käsitleva kirjanduse läbitöötamise võttis enda peale Jaan Sarv, tehnika ja käsitöö Villem Vaher ja Theodor Ussisoo. Linnavalitsuse kulul asutati raamatukogud veel Pärnus ja Võrus. 1910 otsustas Tallinna krediidiühisus rahastada kaht selle aja mahukamat ehitist linnas, milleks olid krediidiühisuse hoone 3/2011 (31)

Jaani tänav 6 (praegu Pärnu mnt 10) ning Estonia teatri- ja kontserdimaja. Kavandatud ehitusmaht kokku moodustas 1,5 mln rubla, kuid palju keerukam kui lahendada rahamuresid oli murda võimumeeste vastuseisu. Kuberner Izmail Korostovets ei tahtnud eestlastele kuidagi andestada, et mõlema hoone ehituskavad telliti Soomest. Tööde korraldamise võttis enda peale Karl Ipsberg. Teda oli võimatu kõrvale tõrjuda, pikaajaline tegevus kõrge ametnikuna raudteede rajamisel Siberis ja Kesk-Venemaal oli talle andnud suure inseneritöö, aga ka võimudega suhtlemise kogemuse. Ta rinnal särasid Püha Anna ja Püha Stanislavi ordenid, tähistamaks teeneid Vene riigi asjade edendamisel. Kui kuberner kuulis, et Ipsberg hakkab krediidiühisuse pangamaja ja teatrit ehitama, ei varjanud ta oma pettumust, kuulutades, et sedavõrd tühise asja pärast poleks küll tasunud Eestisse tulla. Ehitiste valmides said neist otsemaid Tallinna silmapaistvamad esindushooned. 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku Eesti Asutav Kogu, krediidiühisuse hoone seinte vahel sündis Eesti Pank.

kirjanduse selts edendas eestikeelset oskussõnavara Kindlasti peegeldub nendes muutustes kõige muu kõrval Eesti ühiskondliku mõtte teisenemine ja küpsemine kõnealusel ajajärgul. Kaasaaitavalt mõjus rahvuslikule tõusule 1905.^1907. aasta revolutsioon. Silma hakkab mitmesuguste kultuuriühenduste tegevuse hoogustumine vabamas poliitilises õhustikus. Eesti Kirjanduse Seltsi loomine oli määrava tähendusega kogu rahvuskultuuri edasise käekäigu seisukohalt, märkides rahvuse vaimset iseseisvumist. Usku ettevõtmise õnnestumisse lisas teadmine, et samal ajal pühitseti Pildid: REPRO

insEnERikutsE

LISASID EESTILE ELUJÕUDU

KARL IPSBERG, vastutas eesti maanteede ja sildade eest

sisse Vanemuise uus maja. Seltsi asutamiskoosolekul vastu võetud tegevuskava nägi ette eesti keele teadlikku arendamist. Senise kirjaviisi ülevaatamiseks moodustati komisjon, pannes niiviisi aluse hilisemale keeletoimkonnale.

1917 asutasid muulased end Eestist lahkuma Õigekeelsuse sõnaraamatu ettevalmistamiseks peeti maha poolteistsada istungit. Käsikiri valmis 1916, raamat ise tuli trükist paar aastat hiljem. Suurt tähelepanu pöörati oskussõnavara loomisele, mille tulemusena ilmus rida erialakeele sõnaraamatuid – matemaatika sõnastik, keemia sõnastik, taimede nimestik. Eesti Kirjanduse Selts osutus õigeaegseks ja kordaläinud ettevõtmiseks, tõustes kiiresti eestlaste teaduspürgimusi koondavaks keskuseks. Järjest rohkem noori püüdis kõrghariduse poole. Läinud sajandi esimese kümnendiga kasvas eesti üliõpilaste arv rohkem kui kolm korda, jõudes 1915. aastaks tuhande piirile. Inseneriharidusega eestlasi oli sadakond, tehnikaüliõpilasi pisut enam. Meie haritlaste tegutsemisvõimalusi jäi aga endistviisi piirama vene koloniaalpoliitika ning balti aadli ja linnakodanluse majanduslik ning poliitiline ülemvõim. Seetõttu pole imestada, et paljud kõrghariduse-

EstOnia tEatRi- ja kOntsERdimaja EHitamist Pidas kOHalik kuBERnER tÜHisEks EttEvõtmisEks.

ni jõudnud eestlased olid sunnitud töökohta otsima väljaspool Eestit. Iseäranis puudutas see tehnikainimesi. Nii suur- kui ka kesktööstus Eestis oli kas saksa, vene või väliskapitali käes, mistõttu inseneriharidust eeldavad töökohad olid seal täidetud muulastega, peaasjalikult sakslaste või venelastega. Siin peitub ka põhjus, miks 1914 teenis 96 eesti soost insenerist leiba tervenisti 58 väljaspool kodumaad. Riia polütehnikumi haridusega Egon Leppik oli tegev liikluse korraldamisel Siberi jõgedel ja Konstantin Zeren relvatööstuse uuendamisel Uuralis, vedurijuhina inseneripraktika sooritanud Villem Reinok kutsuti piirkonnaülema abiks Trans-Baikali raudteele, Peterburi teedeinseneride instituudi lõpetanud August Velner projekteeris Kaama ja Irtõši, hiljem Läänemere ja Musta mere vahelist veeteed, Ottomar Maddison saavutas tuntuse sillakonstruktori ja -ehitajana ning kõrgkooliõppejõuna, mäeinstituudi kasvandik Jaan Kark juhatas geoloogilisi uurimistöid Kaukaasia naftaväljadel, Aleksander Kink suundus Saksamaale end täiendama BerliinCharlottenburgi tehnikaülikoolis ja firmas AEG mäeelektrotehnika alal, elektrotehnikainstituudi diplomiga August Ratassepp lõi 3/2011 (31)

kaasa Turkestani telegraafivõrgu väljaehitamisel ja oli juhtiv elektromehaanik KeskAasia raudteedel. Nende teadmised ja kogemused kulusid varsti Eesti riigile asja ette. Suvel 1917 tuli Tallinnas kokku Ajutine Maavalitsus. Loodava maavalitsuse tehnikaosakonna juhatajaks kutsus kubermangukomissar Jaan Poska Peterburist Tallinna reaalkooli kasvandiku, ehitusinseneri Ferdinand Petersoni. Osakonnale allutati kõik maanteede ja kohalike sidevõrkude rajamise ja korrashoiuga seotud küsimused, samuti järelevalve suuremate ehitustööde ja tööstuse üle. Raudteed, sadamad ning telegraafi ja telefoni kaugliinid jäid esiotsa keskvalituse pädevusse. Ent sealgi kaldus võim muulastest ametimeeste paanilise lahkumise tõttu eestlaste kätte. Eesti tehnikapoliitikat pääsesid esmakordselt mõtestama oma insenerid. Maanteede ja sildade eest vastutas Karl Ipsberg, ehitustegevust juhtis Artur Perna ja projekteerimist Karl Burman, elektri- ja sidevõrkude inspektoriks nimetati Gottfried Hacker, tööstusinspektoriks Villem Reinok. Valusaks küsimuseks tõusis oskustööjõu nappus. Esmast väljapääsu olukorrast nähti kohalikke tehnikainimesi koondava tehnikaseltsi ellukutsumises.

Summary summaRY

Summary

5252

Enterprising Women – south korean innovation

“S

inventive Russian Producers – 95 instead of Prohibited 100

he Ministry of Economic Affairs of the Russian Federation confirmed that the production of 95W filament bulbs was in compliance with the law, says ITAR-TASS referring to Deputy Minister Stanislav Voskressenski. According to him, after the ban on 100W bulbs, it is completely allowable to produce 95W lamps on condition that “they really emit that kind of light”. Beginning from January 1, 2011 the marketing of 100W filament bulbs is prohibited in Russia. It is the result of the energy efficiency act initiated by President Medvedev and signed already in 2009. Before the ban many Russian citizens rushed to purchase 100W bulbs in stocks, so the major retail chains ran out of the item by the New Year’s Eve already. Russian entrepreneurs, however, found a way to evade the ban by launching the production of 95W bulbs. According to the business paper Kommersant, the company Kalashnikovo of Tver and the Tomsk electric lamp factory pioneered in this field. The manufacturing of 95W bulbs does not violate the law, despite the possibility that the output of such bulbs may even exceed 100W – since the allowed fluctuation is 10W.

3/2011 (31)

ince 2008 I have participated in three KIWIEs (Korean International Women Inventions Exposition), forums for entrepreneurs and innovative women and training sessions organized for foreign participants at Ewha Women University,” says AnneMari Rannamäe, the head of Quin-Estonia, the association of innovative women. On May 9, 2008 the ﬁrst Korean International Women’s Invention Forum took place with 27 countries participating. The forum expressed a belief that due to their creativity and resourcefulness, women were capable of playing a much bigger role in businesses – promoting creativity, making proﬁtable investments, generating competitive export. Hence South Korea has taken the leadership in the management of women inventors’ collaboration, networking and funding.

snow off the Roofs safely

he ﬁrst snow rake introduced by Inseneeria is called the Phillips Snow Cutter. There is a metal frame on the pole, one side of the frame is the cutting wire. The frame is pulled down through the snow. Next operation – the tool is rotated 180° and the other side of the frame, polypropylene blade, pulls the cut sections of snow off the roof. Working principle: downwards (see http://www.snowcutter.com/). Another tool is the Roof Razor. Again, there is a metal frame on the pole. The frame is pushed into the snow and the snow slides down the chute – a durable slippery cloth – which is fastened to the lower side of the frame. Working principle: upwards (see http://www.minnsnowta.com/). The shortcoming of both of the models seems to be their comparatively narrow working range – at best they are suitable for the roofs of garages and auxiliary buildings.

Предприимчивые женщины или инновации в Южно-Корейском стиле

«Являясь представительницей объединения предприимчивых женщин QUIN-Estonia, я c 2008 года участвовала в трёх международных выставках открытий, сделанных женщинами, KIWIE (Korean International Women Inventions Exposition), в форумах предпринимателей и инновативных женщин, а также в курсах, организованных женским университетом EWHA для иностранных участников», рассказывает Анне-Мари Раннамяе, глава недоходного объединения QUIN-Estonia. 9 мая 2008 года состоялся первый международный форум женщин-изобретателей в Корее (участвовали 27 стран). На форуме было выдвинуто убеждение, что женщины своими творческими и изобретательными способностями могут представлять гораздо большую роль в повышении творчества на рабочих местах, делать полезные инвестиции и генерировать конкурентоспособный экспорт. Таким образом, под эгидой Южной Кореи теперь проводится совместная работа, финансирование и управление женщин-изобретателей.

Изобретательность российских производителей ^ если 100 нельзя, сделаем 95

Министерство экономики Российской Федерации признало не противоречащим закону производство лампочек накаливания мощностью 95 ватт. Об этом сообщило ИТАР-ТАСС со ссылкой на замминистра Станислава Воскресенского. По словам последнего, после запрещения производства 100 ватных лампочек, производство 95 ватных вполне допустимо, если они «действительно выдают заявленную мощность». С 1 января 2011 года на территории Российской Федерации начал действовать запрет на продажу лампочек накаливания мощностью 100

ватт. Это было установлено еще в 2009 году законом об энергосбережении. Многие россияне поспешили запастись «сотками» перед новым годом и таким образом они пропали с прилавков магазином задолго до наступления оного. В свою очередь, российские предприниматели нашли способ обойти закон и наладили производство 95 ватных лампочек. По данным газеты «Коммерсант», пионерами в данном деле являются Тверское предприятие «Калашниково» и Томский завод электроламп. Производство 95 ватных ламп на является нарушением закона, хотя мощность таких ламп может и превышать мощность в 100 ватт – разрешенное колебание мощности 10 ватт.

Как безопасно убрать снег с крыши

Inseneeria представляет снегоуборочные лопаты для крыш. Первый экземпляр - Phillips Snow Cutter. На одной стороне насадки находится прямоугольный контур, на другой стороне – скребок. Сначала контуром снег вырезается, потом лопата поварачивается на 180 градусов и при помощи скребка снег снимается с крыши. Принцип работы – сверху вниз. Дополнительная информация на http://snowcutter.com/how.php. Вторым экземпляром является Roof Razor. Здесь также на насадке имеется прямоугольный контур из жести на одной стороне. На другой прикреплена упругая и прочная ткань, по которой разрезанный снег съезжает. Принцип работы – снизу вверх. Дополнительная информация http:// www.minnsnowta.com/dynamo.html. Недостатками обоих экземпляров можно назвать возможность уборки лишь относительно небольшой поверхности – например крыши гаража или вспомогательной постройки.

3/2011 (31)

5353

Резюме

КРАТКИЙ ОБЗОР summaRY

veidi nuputamist

viimanE lEHEkÜlG uudisEd

hüva nõu on kallis

Lumi ohutult katuselt alla

simene lumeroop on Phillips Snow Cutter. Ühel pool varre otsa on ristkülikukujuline kontuur, lõikav külg on jämedam traat. Kõigepealt tõmmatakse selle kontuuriga läbi lume allapoole. Teiseks operatsiooniks pööratakse roopi 180 kraadi ümber telje ja tõmmatakse teise poolega (roobiga) lahtilõigatud lumi katuselt alla. Tööpõhimõte on ülevalt alla, vt http:// tEinE võtE snowcutter.com/how.php. tõmBaB sEllE tÜki Teise lumeroobi nimetus on Roof Razor. Varre otsas katusElt alla on samuti ristkülikukujuline, paksemast plekist kontuur, mis surutakse lumekihi sisse. Kontuuri alumise külje külge on kinnitatud vastupidav libe kangas, mida mööda sõidab lahtilõigatud lumi alla. Tööpõhimõte on alt ülespoole, vt PHilliPs snOW http://www.minnsnowta.com/dynamo.html. CuttER Mõlema mudeli puuduseks tundub olevat nende suhteliselt väike tööulatus, maksimaalselt garaaži või abihoone katus. Kuidas saada hakkama kahekorruselise majaga – pikendada lihtsalt vart? Inseneeria ootab meie nupumeeste ideid meie oma lumeroobiks. EsimEnE võtE lõikaB laHti jõukOHasE tÜki

nuputamist

ROOF RaZOR

(raskusaste *, **, ***)

** Tööline lükkab enda ees 5 m pikkust lauda, mis toetub teisest otsast rullikule läbimõõduga 1 m. Kui pika maa käib tööline maha, kui jõuab niiviisi lauda lükates ise rullikuni?

* Baaris on müügil kaht sorti mahla, apelsini- ja õunamahla. Baari astub mees, paneb letile 70 senti ja palub klaasi mahla. “Kas apelsini- või õunamahla?” pärib baarmen. “Apelsinimahla.” Mõne aja pärast astub baari teine mees, kes paneb samuti letile 70 senti ja palub klaasi mahla. Baarmen annab midagi küsimata talle apelsinimahla. Milles peitub loogika?

** Päästeparvel, keset ookeani, on püsti merehädaline. Kui kaugele horisondini ta näeb (kui kaugel on tema silmapiir), kui tema silmade kõrgus veepinnast on 2 m ja vesi peegelsile? Maakera raadius R = 6370 km.

vastusEd 1 Inseneeria võttis selle ülesande küll ette, kuid ei osanud seda lahendada muudmoodi kui praktilise katse abil: pliiatsit teibirulli peal veeretades. Selgus, et teibirull veeres edasi täpselt pliiatsi pikkuse võrra. Seega peab tööline käima lauda lükates rullikuni kaks laua pikkust ehk 10 meetrit. Üks on aga kindel: rulliku läbimõõt ei oma tähtsust. 2 Lihtsaim selgitus on erinevus mahla hinnas ja müntide komplektis. Apelsinimahl maksab 70 senti, aga õunamahl nt 60 senti. Esimene ostja pani letile 50- ja 20-sendise, teine ostja aga 50- ja kaks 10-sendist münti. 3 Tekib täisnurkne kolmnurk: Maa keskpunkt, merehädalise silm ja silmapiiri punkt. cosα = R/(R+2), α on nurk Maa keskpunkti juures. α leidmiseks võib asendada cosα ≈ 1 – α2/2 või leida α koosinuse pöördfunktsioonist. α = 0,000792429 radiaani. Kui kaugele merehädaline näeb, avaldub valemist α*R = 5048 m.

5454

3/2011 (31)

Pildid: PHiliPs snOW CuttER, ROOF RaZOR

KIIRE TARNE AINULT 5 EURO EEST*

...Tasuta tehniline tugi ...Teeme Sulle kiire pakkumise – e-pakkumised ...Paindlikud pakkelahendused > Meie valikus on üle 520 000 toote

Telefon: 800 0111 280

> Kõige uuem tehnoloogia 3500 tipptootjalt

E-mail: info-ee@farnell.com

> Puudub miinimum ostukogus

www.farnell.com/ee

www.element14.com A Premier Farnell Company *Ainult tellimustele veebis

Disaini parimatega!

TC08 jaoti

AS2 suruõhuettevalmistus

Voolikud

Kõik pneumaatikast

Küsi meilt

Pneumaatika terviklahendused Bosch Rexrothilt Rexroth pakub erinevaid lahendusi vastavalt Teie vajadustele. ISO/VDMA - silindriseeriad PRA, PRE ja TRB on uuenenud. Saadaval on silindrid läbimõõduga 32-320 mm. Lisaks silindritele on saadaval jaotid, jaotiterminaalid, suruõhuettevalmistusseadmed, voolikud (3-16 mm) ja palju muud. Lahendused, projekteerimine, koostamine, koolitus ja hooldus. Pneumaatika terviklahendused. Üks partner, Bosch Rexroth. The Drive & Control Company

info.eesti@boschrexroth.fi tel. 6550213 faks 6550019 Bosch Rexroth Oy, Ehitajate tee 116, 13517 Tallinn www.boschrexroth.fi